Gala Éluard

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.12</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Gala Éluard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468</id>
    <revision>
      <id>7201605</id>
      <parentid>5866007</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:20:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9277" sha1="ktwv7j37r5bmb7mmytt2nkktzk0dhyx" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Gala Éluard''' [elü'aar] (sünninimi '''Jelena''' Dmitrijevna (või Ivanovna) '''Djakonova''' [dj'akonova] (Елена Дмитриевна Дьяконова); arvatavasti [[7. september]] [[1894]] [[Kaasan]] – [[10. juuni]] [[1982]] [[Portlligat]] (Port Lligat)) oli [[Paul Éluard]]i ja [[Salvador Dalí]] abikaasa. 

Jelena isa oli ametnik, ema oli [[Moskva]] intellektuaal, kes kirjutas muinasjutte.

Hiljem levisid Gala kohta kuuldused, et ta on pärit [[Karpaadid|Karpaatide]] mägikülast, kus inimesed toituvad [[jogurt]]ist ja elavad saja-aastaseks. 

[[1913]]. aastal saadeti ta [[tuberkuloos]]ihaigena [[Šveits]]i [[Clavadel]]i [[sanatoorium]]i. [[Davos]]is tutvus ta prantsuse luuletaja Paul Éluardiga, kellest sai tema esimene suur armastus. [[Esimene maailmasõda]] lahutas nad. [[1916]]. aastal saabus Gala Moskvast [[Pariis]]i ja [[1917]]. aastal nad abiellusid. 

Gala sattus [[Pariis]]i [[sürrealism|sürrealistliku]] liikumise keerisesse. Selles osalesid tema abikaasa ning tolle sõbrad [[André Breton]], [[Louis Aragon]] ja [[Max Ernst]]. 

Suvel [[1929]] külastasid Éluard ja Gala koos [[René Magritte]]'i ja teiste sõpradega noort maalikunstnikku Salvador Dalíd tema [[Portlligat]]i peidupaigas [[Cadaqués]]i lähedal. Gala kehastas Dalí jaoks tüdrukukuju Dullitat tema lapsepõlve unenägudest. Dalí tundis ta ära palja selja järgi. Samasugune kehaehitus on enamikul naisfiguuridel tema joonistustel ja maalidel. 

{{tsitaat2|Tema kehaehitus oli lapselik, tema [[abaluu]]del ja nimmelihastel oli noorukitele omane pinge. Seljakõverus seevastu oli äärmiselt naiselik ning ühendas graatsiliselt energilise ja uhke [[torso]] oivaliste tuharatega, mille tema herilasepiht tegi veel ihaldatavamaks.|Salvador Dalí}}

Dalí püüdis ekstravagantsel viisil Gala tähelepanu võita: ta võttis kõige ilusama päevasärgi ja tegi selle lühemaks, nii et naba paistis, siis käristas selle käiste ja rinna kohalt katki ning võttis ka krae ära. Ta pööras püksid pahempidi, raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks. Et ta ei olnud tulemusega rahul, siis ta eemaldas punase värvi, raseeris kaenlaalused uuesti ja värvis need veripunaseks. Et tal ei olnud muud [[parfüüm]]i peale [[odekolonn]]i, siis ta keetis kalaliimi, millesse oli segatud kitsemustust ja [[želatiin]]i. Kui ta nägi aknast, et Gala tuleb, läks ta ruttu pesema, püüdes haisvat segu eemaldada nii hästi, kui sai. Ta vahetas riided ja jooksis Galale vastu, viskudes naeruhoos tema jalge ette. Galale tundus Dalí algul vastik ja talumatu, kuid ometi said nad sõpradeks. 

Iga kord, kui Dalí tahtis Galaga rääkida, haaras meest naeruhoog, ja niipea kui Gala end pööras, väänles Dalí maas, püherdades naerust. Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus [[Es Cayals]]is Galale armastust. 

Dalí jutustab: ''&quot;Ta oleks olnud minu [[Gradiva]] (edasitõukaja), minu võidujumalanna, minu naine. Selleks pidin ma terveks saama. Ja see ravis mind terveks tänu tema armastuse võitmatule ja põhjatule jõule, milles mõttesügavus ja praktiline oskus ületasid kõige auahnemad [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütilised]] meetodid.&quot;'' Dalí küsis Galalt vabisedes: ''&quot;¿Qué-quie-res-que-ha-ga?&quot;'' (Mis sa tahad, et ma teen?). Gala vastas moondunud, kalgi ja türanliku näoga: &quot;Tahan, et sa mind tapad!&quot; Dalí mõtles: &quot;¿Ja kui ma viskaksin ta [[Toledo katedraal]]i kõrguselt alla?&quot; Dalí jutustab edasi: ''&quot;Gala vabastas mind minu roimast ja ravis mind terveks minu hullusest. Aitäh! Tahan sind armastada! Abiellun sinuga. Minu [[hüsteeria|hüsteerilised]] sümptoomid kadusid üksteise järel nagu võluväel ja ma sain jälle oma naeratuse, oma naeru, oma näoilmete peremeheks. Uus tervis puhkes minu peast nagu roos.&quot;'' 

Gala tegi kindla otsuse: &quot;Enam me ei lähe kunagi lahku.&quot; (''Ya no nos separaremos nunca más.'') Kui teised külalised, sealhulgas Éluard, läksid Pariisi tagasi, jäi Gala koos Dalíga Cadaquési.

[[Sürrealismi lühendatud sõnaraamat]]us, mille autorid on Breton, Dalí ja Éluard, on Gala kohta öeldud: &quot;Vägivaldne ja steriliseeritud naine&quot;. 
 
Dalí: ''&quot;Gala andis mulle sõna tõsises mõttes struktuuri, mis minu elul oli puudunud. Varem ma ei eksisteerinud rohkem kui auke täis kott, lõtv ja ähmane, alati tugesid otsides. Gala näol leidsin selgroo ja temaga armastades täitsin uuesti oma naha. Kuni selle hetkeni läks mu [[sperma]] [[masturbatsioon]]iga asjatult kaotsi, Galaga sain selle tagasi ja see trööstis mind. Alguses uskusin, et ta neelab mu alla; aga vastupidi, ta õpetas mind sööma seda, mis on tõeline. Kui ma signeerin oma pilte Gala-Dalí, siis ma ei tee midagi muud kui annan nime [[eksistents]]iaalsele tõele, sest mind ei oleks olemas ilma minu kaksiku Galata&quot;.''

Gala oli Salvador Dalí [[modell]], [[muusa]] ja lahutamatu kaaslane, kes saatis teda reisidel kogu [[Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. 
Dalí hakkas isegi oma maale signeerima &quot;Gala-Dalí&quot;. Nad elasid koos 52 aastat.

Dalí isa ei kiitnud tema suhet Galaga heaks ja katkestas suhted temaga. See jättis noored sissetulekutest ilma. Nad asusid elama hurtsikusse väikeses Portlligati külas. [[1934]]. aastal sõlmisid Gala ja Dalí ilmaliku abielu. 

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal põgenesid nad [[1940]] [[Acheron]]ist ([[Prantsusmaa]]) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Laevapiletid tellis ja maksis kinni [[Pablo Picasso]]. Pärast sõda ([[1948]]) naasid nad [[Hispaania]]sse.

[[1949]] käisid Gala ja Dalí [[paavst]] [[Pius XII]] [[audients]]il. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal &quot;Portlligati madonna&quot;. Sellel oli kujutatud Gala [[madonna]]na. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí [[Piero della Francesca]] maalilt &quot;Neitsi ja laps inglite ja pühakutega&quot;.

Samal audientsil küsisid nad paavstilt luba kiriklikult abielluda. See oli väga raske, sest Gala esimene abikaasa Paul Éluard oli elus ja abielu tühistamiseks ei olnud põhjust. Igatahes kuidagi nad nõusoleku said, sest [[8. august]]il [[1958]] sõlmisid nad kanoonilise abielu [[Gerona]] Mare de Déu dels Àngelsi kirikus. Dalí toonasel sekretäril kapten [[John Peter Moore]]'il oli [[Vatikan]]is sidemeid. 

Gala ja Dalí vaheline armastus, mida iseloomustas täielik sõltuvus, andis ainet spekulatsioonideks kunstniku vaimse tervise teemadel. 

Kui Dalíl käis Pariisis külas [[holograafia]] leiutaja [[Dennis Gabor]], olevat Dalí öelnud: &quot;Ma tahaksin lasta Galast [[hologramm]]i teha, rebida selle tuhandeks tükiks ja ära süüa, et ma tunneksin, et olen teda täis, nagu [[armulaud|armulaua]] puhul.&quot; Gabor vastas: &quot;Ma ei soovita teil seda teha, sest [[emulsioon]], mida hologrammide valmistamisel kasutatakse, on väga mürgine.&quot; Dalí vahetas ruttu teemat. 

Aastatel [[1971]]–[[1980]] elas Gala aeg-ajalt keskaegses [[Púboli loss]]is, mille Dalí oli talle ostnud ja korda teinud. Sellesse lossi Gala ka maeti. Alates [[1996]]. aastast asub seal Gala-Dalí loss-majamuuseum (''Casa-Museo Castillo Gala-Dalí'').

Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka [[agoonia]]t Portlligatis. Dalí viis koos oma autojuhiga Gala surnukeha salaja Púboli lossi, kuhu nad mõlemad olid tahtnud maetud saada. Nad tahtsid jätta mulje, et Gala suri lossis, kuhu talle keldris oli valmistatud haud. Selles hauas ta puhkab aga üksi, sest Dalí on maetud Figuerese muuseumi.

Dalí veetis üle kahe aasta, väljumata Púboli lossist, kuhu ta Gala eluajal polnud kordagi sisenenud. 

== Kirjandus ==
* [[Dominique Bona]], &quot;Gala&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Margot Endjärv]]; toimetanud [[Tiiu Viirand]]. Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2008]], 456 lk 

==Välislingid==
*[http://www.salvador-dali.org/dali/en_index/ Fotod koos Dalíga ja Dalí maalid Galast] 
** [http://www.salvador-dali.org/cataleg_raonat/fitxa_obra.php?text=Galarina&amp;obra=597 &quot;Galarina&quot;] 
** [http://www.salvador-dali.org/cataleg_raonat/fitxa_obra.php?text=Galatea&amp;obra=672 &quot;Sfääride Galatea&quot;]
*[http://www.almargen.com.ar/sitio/seccion/arte/dali2/ Oluline allikas; foto; Dalí maalid Galast] &quot;[[Gala angelus]]&quot; (''El Ángelus de Gala''), &quot;Minu alasti naine kontempleerimas omaenda keha, muutudes trepiks, samba kolmeks lüliks, taevaks ja arhitektuuriks&quot; (''Mi mujer desnuda contemplando su propio cuerpo convirtiéndose en escalera, tres vértebras de una columna, cielo y arquitectura''))
*[http://web.archive.org/web/20010411030838/http://www.elitemagazin.hu/9903/dali.html Fotod:] koos Dalíga [[1930. aastad|1930. aastatel]]; [[New York]] 1942: Gala vajutab vatipintslitega Dalí silmadele, et nägemusi esile kutsuda; koos Dalíga [[1978]]. aasta talvel [[New York|New Yorgis]])
*[http://thedali.org/exhibit/gala-contemplating-mediterranean-sea/ Dalí maal &quot;Gala Vahemerd kontempleerimas&quot;] 
*[http://www.grafos-verlag.com/graphics/german/DALI015.HTM Dalí graafiline leht &quot;Gala taevaminek&quot;]
*[http://www.grafos-verlag.com/graphics/german/DALI050.HTM Dalí graafiline leht &quot;Gala kevad&quot;]

{{JÄRJESTA:Eluard, Gala}}
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]
[[Kategooria:Hispaania inimesed]]</text>
      <sha1>ktwv7j37r5bmb7mmytt2nkktzk0dhyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hallrebane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>492</id>
    <revision>
      <id>7201506</id>
      <parentid>5764894</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:50:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Urocyon littoralis full figure.jpg]] → [[File:Urocyon littoralis (Island fox) FWS 001.jpg]] → File replacement: changing the name of a duplicate file ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7201506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" sha1="qcxsagwtu44us6s86skhd35tvofa89z" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Hallrebane
 | värvus         = loomad
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Urocyon littoralis (Island fox) FWS 001.jpg
 | pildi_seletus  = Ranna-hallrebane
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
 | klass          = [[Imetajad]] ''Mammalia''
 | selts          = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
 | sugukond       = [[Koerlased]] ''Canidae''
 | perekond = '''Hallrebane''' ''Urocyon''
 | perekonna_autor = [[Spencer Fullerton Baird]], [[1857]]
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Hallrebane''' (''Urocyon'') on [[koerlased|koerlaste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]], kuhu kuuluvad [[tava-hallrebane]] (''Urocyon cinereoargenteus'') ja [[ranna-hallrebane]] (''Urocyon littoralis'').

==Välimus==
Välimuselt on hallrebased lähedased [[rebane (perekond)|rebastele]]. Nad on pisut lühemate [[kõrv]]ade ja [[koon]]uga. Nende keha ülaosa, [[pea]] ja [[saba]] on kaetud hallika kirmega, mis selgroo kohal ja sabal läheb üle mustaks jutiks. Pea, kaela ja keha külg on roostekarva, kõht valge.

Tava-hallrebane on suurem kui rannarebane. Tema [[tüvepikkus]] on 53–69 cm, [[saba]]pikkus 28–45 cm ja [[mass]] kuni 7 kg.

==Levila, eluviis ja toitumine==
Hallrebaste levila ulatub [[USA]] ja [[Kanada]] piirist kuni [[Panama]]ni. Nad elavad ainult seal, kus kasvab puid. Ranna-hallrebane elab mõnel [[California]] [[Channel Islands|saarel]]. 

Eluviisilt ei sarnane nad eriti rebase perekonna liikidega. Nad on ainsad koerlased, kes puu otsa ronivad. Selles on nad nii osavad, et neid kutsutakse puisrebasteks. Nad rüüstavad orava- ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest. Vahel nad puhkavad puu otsas. Sagedamini elavad nad siiski urgudes, kaljulõhedes, kivivaredes, koobastes ja langenud puude õõnsustes.

Hallrebaste toiduks on kõik elukad, kellest jõud üle käib, kuid ajuti on nende toidus ülekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad. Vahel varastavad nad tibusid.

==Paljunemine==
Pärast 63-päevast tiinust sünnitab emane kevadel kuni 7 mustakarvalist poega. Juba poolteise kuu pärast hakkavad pojad sööma tavalist toitu ja hilissuvel või varasügisel alustavad iseseisvat elu. Vanemad aga jätkavad kooselu.

[[Kategooria:Koerlased]]</text>
      <sha1>qcxsagwtu44us6s86skhd35tvofa89z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>India</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561</id>
    <revision>
      <id>7201471</id>
      <parentid>7195133</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:09:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Subhas_Chandra_Bose_(tokyo).JPG on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Yasu|Yasu]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Busts of Subhas Chandra Bose|]].</comment>
      <origin>7201471</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="262867" sha1="7l87t93g54ilxwfe0umosh3c5xvaqvw" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit [[Hindustani poolsaar]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2021}}
{{keeletoimeta}}
{{viita}}
{{Riik
| riiginimi = India Vabariik
| omastav = India
| nimi1_keel = hindi
| nimi1 = भारतीय गणराज्य
| nimi1_latin = Bhāratīya Gaṇarājya
| nimi2_keel = inglise
| nimi2 = Republic of India
| mis_lipp = 
| mis_vapp = vapp
| vapp = Emblem of India.svg
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = India_(orthographic_projection).svg
| deviis = 
| riigikeel = puudub&lt;ref&gt;{{netiviide | url =https://timesofindia.indiatimes.com/india/Theres-no-national-language-in-India-Gujarat-High-Court/articleshow/5496231.cms | pealkiri =There's no national language in India: Gujarat High Court | autor = Saeed Khan | täpsustus = | väljaanne =The Times of India | aeg =25.01.2010 | väljaandja = | vaadatud = 27.06.2018| keel =inglise }}&lt;/ref&gt;
| ametlik_keel = [[hindi keel|hindi]], [[inglise keel|inglise]]
| pealinn = [[New Delhi]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Draupadi Murmu]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Narendra Modi]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = 15. augustil 1947
| valuuta = [[India ruupia]] (INR)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5.30
| hümn = &quot;[[Jana-Gana-Mana]]&quot;
| usund = 
| üladomeen = [[.in]]
| telefonikood = 91
| riigikord = [[parlamentaarne vabariik]]
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = IND
| märkused = 
}}
[[Fail:Narrow gauge railway line Gwalior to Sheopur, 2.webm|pisi|Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA)]]
'''India''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat'', [[inglise keel]]es ''India''), ametlikult '''India Vabariik''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat Gaṇarājya,'' [[inglise keel]]es ''Republic of India''), on [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s. Riigis elab üle 1,4 miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India alates aprillist 2023 maailmas esimesel ja pindalalt seitsmendal kohal.

Indiat ümbritsevad lõunas [[India ookean]], edelas [[Araabia meri]] ja kagus [[Bengali laht]]. Riigil on maismaapiir läänes [[Pakistan]]iga, põhjas [[Hiina]], [[Nepal]]i ja [[Bhutan]]iga ning idas [[Bangladesh]]i ja [[Myanmar]]iga. India ranniku lähedal lõunas asub [[Sri Lanka]] ja edelas [[Maldiivid]]. [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared|Nicobari saarte kaudu]] on riigil merepiir [[Tai]] ja [[Indoneesia]]ga.

Indiast pärineb kaks [[maailmausund]]it: [[hinduism]] ja [[budism]]. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on [[islam]] umbes 100 miljoni järgijaga.

Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone [[Induse kultuur]]. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes [[Briti impeerium]]i kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik [[Pakistan]] (millest 1971 eraldus [[Bangladesh]]) iseseisvusid [[dominioon]]idena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik.

Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur [[majanduskasv]]. India on napilt [[põllumajandussaaduste netoeksportija]] ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud.

India pealinn [[New Delhi]] (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/place/New-Delhi New Delhi]&lt;/ref&gt; ja elanike arv on umbes 250 000 (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal.&lt;ref&gt;[[New Delhi]]&lt;/ref&gt; Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC).

India rahvusloomad on [[tiiger]] ja [[india elevant]], rahvusroomaja [[kuningkobra]], rahvuslind [[paabulind]], rahvuslill [[lootos]], rahvuspuu Bengali [[viigipuu]], rahvuspuuvili [[mango]], rahvuslaul &quot;[[Vande Mataram]]&quot;, rahvusjõgi [[Ganges]].

India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on rohkem kui 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

== Nimi ==
{{vaata|India nimi}}
India nimi sellisel kujul, nagu me seda eesti keeles tunneme, tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest nimest]] ''India'', mis on [[laen (keeleteadus)|laen]] [[vanakreeka keel|vanakreeka]] nimest Ἰνδία (''India'').&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210606214042/https://www.lexico.com/definition/india India], lexico.com, vaadatud 7.6.2021.&lt;/ref&gt;
See nimi on tuletatud [[Indus]]e jõe nimest, pärineb [[vanapärsia keel|vanapärsia]] sõnast ''hi&lt;sup&gt;n&lt;/sup&gt;dūš ja'' allikaks on [[sanskrit]]i सिन्धु (''Sindhu''), Induse jõe ajalooline nimi.&lt;ref name=&quot;mv3nN&quot; /&gt; Muistsed [[hellenid|kreeklased]] nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (''Indoi'')).&lt;ref name=&quot;basham&quot; /&gt;

Ingliskeelses [[India konstitutsioon]]is mainitakse India võrdväärse nimena ka ''Bharat''.&lt;ref name=&quot;lyBBi&quot; /&gt; Nimi (hindi keeles भारत (''Bhārat'') pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (''Bhāratam''), mis on tuletatud [[hinduism]]i pühakirjades mainitud legendaarse kuninga [[Bharata]] nimest.

Inglise keeles kasutatakse India kui terviku (ka praeguse [[Pakistan]]i ja [[Bangladesh]]i ala) tähistamiseks nime &quot;[[Hindustan]]&quot;. See [[Pärsia keel|pärsiakeelsest]] nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne 1947. aastat eelkõige [[Põhja-India]] ja [[Pakistan]]i kohta.&lt;ref name=&quot;Jfd1u&quot; /&gt; Seda ala on nimetatud ka Ida-Indiaks, et eristada seda Ameerikas paiknevast [[Lääne-India]]st. Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki.

== Asend ja piirid ==
India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb [[Araabia meri|Araabia mere]] ja [[Bengali laht|Bengali lahega]]. India riigi pindala on 3 287 263 km², millest maismaad on 2 973 193 km² ja veeala on 314 070 km². Maismaapiiri kogupikkus on 13 888 km: riigipiir Bangladeshiga 4142 km, Bhutaniga 659 km, Birmaga 1468 km, Hiinaga 2659 km, Nepaliga 1770 km ning Pakistaniga 3190 km.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#geography|pealkiri=The World Factbook – India|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#geography|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

India [[rannajoon]]e pikkus on 7516 km.&lt;ref&gt;[http://niti.gov.in/writereaddata/files/document_publication/IslandsDev.pdf|pealkiri=Incredible Islands of India]&lt;/ref&gt; Sellest 5423 km asub [[Hindustani poolsaar]]el ning 2094 km saartel ([[Andamanid ja Nicobarid]], [[Lakshadweep]]). Mandriosa rannajoon koosneb 43% liivarandadest, 11% kivistest, sealhulgas kaljud ja 46% mudastest või soistest kallastest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf|pealkiri=Coastal processes along the Indian coastline|arhiivimisaeg=2009-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090908141613/http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf}}&lt;/ref&gt;

India põhjapoolseim punkt on Indira koloonia, mis asub Jammu ja Kashmiri osariigis ja idapoolseim punkt on Kibithu, mis on Anjawi piirkonnas Arunachal Paradesh India osariigis. Kõige lõunapoolsem punkt on Indira Point, mis asub Andamani ja Nicobari saarte Nicobari piirkonnas ning Mandri-India lõunapoolseim punkt on Cape Comorin. Sir Creek on India läänepoolseim punkt ja asub Kutchis, Guhar Moti küla lähedal, Indus Deltas Gujarati osariigis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|pealkiri=India kõige äärmuslikumad punktid|vaadatud=2021-05-31|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602221849/https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== India ja Hiina piiritüli ===
Hiina Rahvavabariigi ja India piir on 3500 km pikkune ala, mis jääb Himaalaja mäestiku alale. Tegemist on raskesti läbitava ja olulise sõjalis-strateegiline piirkonnaga. Vahetult pärast India iseseisvumist 1947. aastal ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1949. aastal annekteeris Peking Tiibeti ning tekkis olukord, kus kahe suurriigi huvid läksid vastuollu ja 1962. aastal arenes konflikt India-Hiina piirisõjaks. Praeguseks on kokku lepitud, et Sikkim kuulub osariigina India ja Tiibet Hiina&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rappel, Urmas|url=https://diplomaatia.ee/tiibeti-mojutegur-hiina-ja-india-piiritulis/|pealkiri=Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis|aeg=juuni 2006}}&lt;/ref&gt; koosseisu.

Sellest hoolimata tekib mõlema riigi vahel tihti konflikte. 2020. aastal tekkis Hiina ja India vahel aastakümnete suurim vaidlus piiri üle, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Selle tagajärjel viisid nii India kui ka Hiina Himaalaja mägedesse suurtükke, soomukeid ja kümneid tuhandeid sõdureid. Tuhanded Hiina sõdurid olid India territooriumil, kui Hiina väed ületasid maikuus Ladakhi provintsis piiri ja India pidi selle tulemusena loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi. Vaidluskohaks oli kahe riigi vahel olev Karakorami mäekuru, mis on strateegiliseks transpordisõlmeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kivil Karl|url=https://www.err.ee/1222297/hiina-ja-india-ei-leia-himaalaja-maestikus-piiritulile-lahendust|pealkiri=Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust|väljaanne=Err|aeg=29. detsember 2020|vaadatud=23.06.2021}}&lt;/ref&gt;

== Loodus ==
{{vaata|India loodus}}
India mitmekesine maastik ja taimestik on elupaik rikkalikule loomastikule.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Silmaringi reisijuht. India|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|autor=Anneli Kritšmann-Lekštedt|toimetaja=Ilme Rääk}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Beauty of nature in india Rishikesh.jpg|pisi|Maastik Rishikeshis]]
Indias on mitmekesine ökosüsteem: kõrbed, mäed, troopilised ja parasvöötme metsad, jõed, tasandikud ja saarestikud. Indias elutseb 7–8% maailmas registreeritud liikidest, mille hulgas on üle 45 000 taimeliigi ja 91 000 loomaliigi, moodustades senini dokumenteeritud maailma imetajate populatsioonist 8,5%, lindudest 12,6%, kaladest 11,7%, kahepaiksetest 4,6%, roomajatest 7% ja õistaimede liikidest 6%.

=== Looduslikud piirkonnad ja saared ===
Indiat põhjaosas asub [[Himaalaja]] mäestik, mille jalamilt algab viljakas ja tihedalt asustatud [[Induse-Gangese madalik]], ning läänes [[Thari kõrb]]. Induse-Gangese madalik külgneb lõunas, India keskosas, [[Dekkani kiltmaa]]ga, mida külgedelt piirava [[Ida-Ghatid|Ida-]] ja [[Lääne-Ghatid|Lääne-Ghattid]]. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante. Araabia mere ääres on [[Konkani rannik|Konkani]] ja [[Malabari rannik]], Bengali lahe ääres [[Coromandeli rannik]].

Registreeritud saari on kokku 1208. India saared jagunevad saarerühmadesse piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisuse põhjal. Eristatakse 17 saarestikurühma, millest suurima moodustavad Andamani ja Nicobari saarestik 572 saarega Bengali lahes ja Andamani meres.

==== Andamanid ja Nicobarid ====
[[Fail:Beautiful_sea_shore_at_Andaman_and_Nicobar_Islands.jpg|pisi|Andaman ja Nicobari saared]]
[[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared]] ning muud saarestikurühmad moodustavad India [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanide ja Nicobaride]] liiduala.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Andaman-Islands|pealkiri=Andaman Islands}}&lt;/ref&gt; Saared asetsevad India ookeanis, umbes 1370 km Indiast ning moodustavad piiri Bengali kaguosa lahe (läänes) ja Andamani mere (idas) vahel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Andamani saarte pindala, hõlmates rohkem kui 300 saart, on kokku 6408 km². Nende hulgas kolm suuremat saart on Põhja-Andaman, Kesk-Andaman ja Lõuna-Andaman, kandes ühiselt nime Suur Andaman.

Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes 1300 km ida pool.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Nicobar-Islands|pealkiri=Nicobar Islands}}&lt;/ref&gt; Saarte pindala (kokku 19) on 1841 km².

==== Lakshadweep ====
[[Fail:LakshadweepIsland.jpg|pisi|Saar Lakshadweepi saarestikus]]
India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 36 saarest ja mille pindala on 32 km². Territooriumi suurim saar on Androtti saar, pindalaga 4,9 km².

Nimi Lakshadweep tähendab malajalami ja sanskriti keeles &quot;sada tuhat saart&quot;. Saarestik koosneb 12 atollist, kolmest rifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad 220–440 km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Saarestikus elab 64 000 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel [[malajalami keel]]t, välja arvatud Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt divehi keeles. Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=U.T. Administration of Lakshadweep|url=https://lakshadweep.gov.in/|pealkiri=About Lakshadweep|väljaanne=Govt of India|vaadatud=06.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Mäestikud ===
{{vaata|Himaalaja}}

Himaalaja on maailma kõige kõrgem mäestik. See on ka üks nooremaid mäestikke ning on pidevas muutumises. Nimi Himaalaja tähendab sõna otseses mõttes sanskriti keeles &quot;lumekodu&quot;. [[Fail:Himalayas Langtang.jpg|pisi|Himaalaja mäestik]]

Himaalaja mäestik moodustus umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui [[India laam]] eraldus Gondwanast ja põrkas põhja poole triivides kokku Euraasia laamaga. Selle kokkupõrke tulemusel kerkis maakoor üles ja moodustus kolm paralleelset mäeahelikku, mis hõlmavad tänapäeval 30 maailma kõrgeimat mäetippu.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Himaalaja mäestik eraldab India ülejäänud Aasiast ja on võimsate jõgede, sealhulgas Gangese, Brahmaputra ja Induse allikas. Mäeahelik mängib olulist rolli ka Põhja-India kliima reguleerimisel, takistades talveperioodil külma õhu sisenemist. Indias on kõrgeimal asuvad mägiteed maailmas.
[[Fail:Everest_kalapatthar.jpg|pisi|püsti|Mount Everest Kalapatthari poolt]]

Himaalaja koosneb paralleelsetest [[Mountain ranges|mäeahelikest]]: [[Sivalik Hills|Sivaliku mäed]] lõunas; [[Lower Himalayan Range|Alumine Himaalaja vahemik]]; [[Great Himalayas|Suured Himaalajad]], mis on kõrgeim ja keskne vahemik; ja [[Tibetan Himalayas|Tiibeti Himaalaja]] põhjas. [[Karakoram]]i käsitletakse tavaliselt Himaalajast eraldi. Nanga Parbat ja Namcha Barwat peetakse Himaalaja lääne- ja idapunktiks.

Kuulsaim ja kõrgeim mäeahelik on Himaalaja, mis on ühtlasi ka noorim ning pikim. Himaalajas on 14 üle 8000 m kõrgust mäge, nende seas maailma kõrgeim mäetipp [[Džomolungma]] (Mount Everest; 8848 m), mis asub Nepalis.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Himaalaja mäeahelikus on peaaegu kõik maailma kõrgeimad tipud ja seal rohkem kui 100 tippu, mille kõrgus on üle 7200 meetri.

Karakorami ja Pir Panjali ahelikud asuvad Himaalaja ahelikust loodes ja lõunas. Suurem osa Karakorami ahelikust kuulub vaidlusaluse India ja Pakistani territooriumile ning mõlemad riigid on sellele oma nõude esitanud. 500 kilomeetri pikkuses Karakoramis on kõige rohkem liustikke kui polaaralad välja arvata. Seal asuvad Siacheni liustik ja Biafo liustik, mis on maailmas suuruselt teine ja kolmas liustik. Pir Panjali ahelik asub Himaalaja lõunasuunas alates Indias Himachal Pradeshist ja kulgeb loodest Jammu ja Kashmiri piirkonna suunas. Seda leviala nimetatakse ka Alam-Himaalajaks, kust voolavad sellised jõed nagu Ravi, Chenab ja Jhelum. Seal asub Gulmargi linn, mis on väga oluline mäejaam.

Purvanchali mäeahelikku võib pidada Himaalaja laienduseks India idaosas, kuna selle leviala moodustumisprotsess sarnaneb üsnagi Himaalaja omaga, ehkki leviala pole nii kõrge kui Himaalajal. Purvanchal Range ehk Ida mäeahelik koosneb kolmest osast: Patkai-Bumi mäest, Garo-Khasi-Jaintia mäest ja Lushai mäest (Mizo mäest). Megwayajas asuv Mawsynram on nende mägede tõttu kõige niiskem koht Maal ja see asub Khasi mäel. Leviala hõlmab kõiki India idaosariike, mis on üldtuntud kui Seitse õde. Satpura ja Vindhaya ahelik asuvad India keskosas ning mõlemad kulgevad teineteisega paralleelselt. Neist kahest on Satpura leviala kõrgem ning sellest saavad alguse Narmada ja Tapti jõgi. Nii Satpura kui ka Vindhaya asuvad peamiselt Madhya Pradeshis ja Maharashtras, laiendades neid Gujarati, Chattisgarhi ja Uttar Pradeshi. Kalumari tipp (752 m) ja Duphgarhi tipp (1350 m) on Vindhaya ja Satpura vahemiku kõrgeimad punktid. Need on kuulsad paljude turistide seas, sest seal asuvad Panchmarhi Hilli jaam, Kanha rahvuspark, Amarkantak ja Omkareshwari tempel.&lt;ref name=&quot;:31&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/education-today/gk-current-affairs/story/seven-major-mountain-ranges-of-india-969214-2017-04-03|pealkiri=7 major mountain ranges in India: Some of the highest mountains in the world|aeg=03.04.2017|vaadatud=31.05.2021}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta seisuga on India kõrgemad mäed järgmised:&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/1009777/highest-mountains-india/|pealkiri=Highest mountains of India}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Kangchenjunga_and_surrounding_peaks_at_sunset.jpg|pisi|Kangchenjunga ja ümberkaudsed mäetipud]]
# [[Kanchenjunga]] – 8585,91 m (kõrguselt maailma kolmas mägi)
# Nanda Devi – 7815,98 m
# Kamet – 7755,94 m
# Saltoro Kangri – 7747,91 m
# Saser Kangri I – 7672,12 m
# Mamostong Kangri – 7516,06 m
# Saser Kangri II – 7513,01 m
# Saser Kangri III – 7495,03 m
# Teram Kangri I – 7462,11 m
# Jongsong Peak – 7462,11 m

=== Veestik ===
India Vabariiki ümbritsevad Lakshadweepi meri edelas, Araabia meri läänes, Bengali laht idas, India ookean lõunas. Riigi rannajoon on üle 7000 km pikk.

Riigis on tihe sadamate ja laevatatavate sisevooluveekogude võrgustik, kuhu kuuluvad kanalid, jõed, ojad. India siseveekogude üldine laevatatav ulatus on 14 500 km. Riigi vooluveekogude kontrollimiseks on seaduslik asutus India siseveeteede amet ehk IWAI.

India riiklikud vooluveekogud võib jagada kolmeks ja need on järgmised:

Brahmaputra jõesüsteem – ulatub Sadiyast Dhubrini

Ganga Bhagirathi Hooghly jõgi – ulatub Allahabadist Uttar Pradeshis kuni Haldiani Lääne-Bengalis

Lääneranniku kanal Kottapuramist Kollamini koos Udyogmandali ja Champakara kanaliga.

Veekogud on ka turistide parimad atraktsioonid. Neid käivad vaatamas külastajad maailma eri nurkadest. Selle tulemusel saab India reisi- ja turismisektor hoogu juurde.

Indias on 13 suurt sadamat ning umbes 180 väikest ja keskmist sadamat. Sadamate kaudu kulgeb üle 95% riigi kaubandusest ja sadamad on ka peamised sissepääsud äritegevuseks. India olulised sadamad on järgmised: Haldia, Kolkata, Visakhapatanam, Paradip, Chennai, Ennore, Cochin, Tuticorin, Mormugao, New Mangalore, Mumbai, Jawaharlal Nehru Port Trust ja Kandla.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/water/|pealkiri=Water Resources of India|aeg=28.02.2012}}&lt;/ref&gt;

Indias on 8 suurt jõestikku kokku üle 400 jõega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rivers_of_India_by_discharge#:~:text=There%20are%208%20major%20river,their%20place%20in%20Indian%20religions.|pealkiri=List of rivers of India}}&lt;/ref&gt; India jõed võib jagada nelja rühma: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude drenaažijõed. Märgalade (välja arvatud jõed) kogupindala Indias on 58 286 000 ha ehk 18,4% kogu riigist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== Jõed ====
[[Fail:Rail-Road bridge Godavari.JPG|pisi|Godvari on India kõige laiem jõgi]]
India jõed saab liigitada nelja suurde gruppi: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude kuivendusjõed.

Himaalaja jõed tekivad lume ja liustike sulamisel ning voolavad pidevalt aastaringselt. Mussoonikuude jooksul on Himaalajas hulgaliselt sademeid põhjustades sagedasi üleujutusi. Dekkani jõed on seevastu vihmaga toidetud ja seetõttu mahult kõikuvad. Rannikuäärsed jõed on lühikesed ja piiratud valglaga. Lääne-Rajasthani siseveekogu kuivendusvooge on vähe, enamik neist on lühikesed.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|pealkiri=Rivers|väljaanne=Know India|vaadatud=21. aprillil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413090457/https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Riigis on 12 suurt jõge. Brahmaputra jõgi on piiriülene jõgi. See pärineb Tiibetist ja siseneb Indiasse Arunachal Pradeshist. See läbib Assami, enne kui jõuab lõpuks läbi Bangladeshi Bengali lahte. Ganga jõgi on India pikim jõgi ja seda peetakse riigi kõige rahulikumaks jõeks. Sellel on mitu lisajõge, sealhulgas Yamuna jõgi, mis on ainus veekogu riigi pealinna New Delhi lähedal. Yamuna lisajõgi Chambali jõgi läbib Madhya Pradeshi, Rajasthani ja Uttar Pradeshi. Teiste suuremate India jõgede hulka kuulub Narmada jõgi, mis pärineb Madhya Pradeshist Amarkantakist; Godavari jõgi, mis pärineb Trayambakeshwarist Maharashtras; Krabna jõgi, mis pärineb Mahabaleshwarist; Kaveri jõgi, mis läbib Karnatakat ja Tamil Nadut; Chhattisgarhi ja Odisha kaudu voolav Mahanadi jõgi. Selle riigi teiste jõgede hulka kuuluvad Mahi, Betwa, Penner, Kosi, Tungabhadra ja mitmed teised.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/geography/|pealkiri=Water Resources}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Chunnu Summer Falls.jpg|pisi|Chunnu juga]]

India pikimad jõed:&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Koit Rannas|pealkiri=India – Himaalajast ookeanini|aasta=2012|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;
# Indus (suurem osa Pakistanis) – 3180 km
# Brashmaputra (suurem osa Tiibetis) – 2900 km
# Ganges (India rahvusjõgi) – 2700 km
# Godavari – 1450 km
# Narmada – 1300 km
# Krishna – 1280 km
# Mahanadi – 880 km
# Kaveri – 785 km

==== Järved ====
India sisemaa on väga järvederikas. On nii looduslikke (riimvee- ja mageveejärved) kui ka inimtekkelisi järvi. Neid võib leida Kashmiri põhjaosast kuni Malabari rannikuni lõunas ja kõrbemaast Rajasthanist kuni Assamini idas. India järvi peetakse rahuliku vee, puutumatu loodusliku ümbruse ja kaunite vaadete tõttu India populaarseks turismiobjektiks.

Rajasthani Sambhari soolajärv on riigi suurim sisemaa soolajärv ning Indira Sagari järv on India suurim mageveehoidla. Pangongi järv Ladakhis ja Cholamu järv Sikkimi osariigis on loetletud maailma kaunimate järvede nimekirjas.

Manipuris asuvas Loktaki järv on kuulus mitmete ohustatud veeloomade poolest. Sikkimi Gurudongmari järv on üks maailma kõrgemaid järvi.

Indias on palju järvi, järgnevalt on mainitud vaid suuremad ja tähtsamad.&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sscadda.com/important-lakes-of-india-study-notes|pealkiri=Important lakes of India : List of Largest Lakes of India|vaadatud=28.04.2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Pulicat-Spotted_Pelican.jpg|pisi|Pulicat-Spotted Pelican]]
Suuremad järved:

# Vembanad
# Wular – India suurim mageveejärv
# Chilika
# Pangong
# Pulicat
# Sardar Sarovar
# Nagarjuna Sagar
# Loktak[[Fail:3_star_kettuvellam.JPG|pisi|Paatmaja Vemblandi järvel Keralas]]

Tähtsamad järved:

# Kolleru – India suurim järv
# Sambhar – India suurim sisemaa sooljärv
# Puškari järv – hindude pühajärv
# Lonari järv – Lonari järv tekkis 50 000 aastat tagasi pärast seda, kui meteoriit tabas Maad. Hiljuti muutus Lonari järve värv üleöö roosaks ja seetõttu on see olnud uudistes. Mõned eksperdid väidavad, et roosa värv võib olla tingitud vetikatest ja madalast veetasemest.
# Pulicati järv – suuruselt teine riimvesine – järv või laguun. Saarel asub Satish Dhawani kosmosekeskus, India eduka esimese Kuu kosmosemissiooni Chandrayaan-1 stardikoht.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt;

Järvede moodustumise ja vee (magevee või soolase vee) kvaliteedi põhjal saab Indias asuvaid järvesid klassifitseerida järgmiselt:


Tektoonilised järved: maakoore või merepõhja kerkimisel moodustunud järved, näiteks Tso Moriri ja Pangong Tso (Ladakh)

Kraatrijärved: vulkaaniliste kraatrite veega täitumisel tekkinud järved, näiteks Lonari järv Maharashtras

Jääjärv: need on liustike erosiooni / sulamise tagajärjel tekkinud järved. Suurem osa jääjärvedest asub Indias Himaalaja piirkonnas

Laguunid: moodustub liivabaaride sadestumise tõttu koos mererannikuga. Chilika järv, Pulicati järv on mõned näited.

Inimtekkelised järved: rajatud puhke-, hüdroloogilistel, ökoloogilistel ja majanduslikel eesmärkidel.

=== Loodusvarad ===
India on rikas [[loodusvarad]]e poolest, millest peamisteks on vesi, viljakas pinnas, mets, maavarad ning mitmekesine taimestik ja loomastik. Need ressursid jaotuvad ebaühtlaselt. India mandril on palju biootilisi ja abiootilisi ressursse. Kuna India rahvaarv kasvab kiiresti, on ressursside ületarbimine, näiteks kontrollimatu metsaraie või ülepüük ning paljud väärtuslikud loodusvarad on kiiresti ammendumas. Indias on väga palju viljakaid maid. Sutlej-Ganga tasandike ja Brahmaputra oru Põhja-Põhja tasandiku settemuldades kasvatatakse ohtralt nisu, riisi, maisi, suhkruroo, džuuti, puuvilla, rapsi, sinepit, seesami, linaseemneid. India maapiirkonda kuuluvad kõrbealade kõrval rohkete sademetega piirkonnad alates rannikujoonest kuni Alpide piirkonnani.

Indias on ka mitmesuguseid loodusvööndeid, kuna riigis on erinev reljeef ja kliima. Metsad on kitsendatud platoodele ja künklikele mägipiirkondadele. Indias on mitmekesine elusloodus. Seal on palju rahvusparke ja sadu looduslikke pühamuid. Ligikaudu 21% kogu geograafilisest alast hõlmab metsi. Metsataimestiku mitmekesisus on suur. Metsad on küttepuude, paberi, vürtside, ravimite, ürtide jm peamine allikas. Metsadel on suur panus riigi SKPsse.

==== Vesi ====
[[Fail:Jharia coalfield, Jharkhand.jpg|pisi|Kivisöekaevandus Indias]]
Suure rahvaarvu tõttu on India ülemaailmse vee- ja kanalisatsioonikriisi keskpunktiks. Hinnanguliselt on umbes 70% India pinnaveest tarbimiseks praktiliselt kõlbmatu. 88 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Water.org|url=https://water.org/our-impact/where-we-work/india/|pealkiri=India's Water and Sanitation Crisis|väljaanne=Water.org|vaadatud=3. aprillil 2021}}&lt;/ref&gt; Kõigest 33% riigi elanikest on juurdepääs traditsioonilistele kanalisatsiooniteenustele ja ligikaudu 26% India elanikkonnast praktiseerib roojamist väliskeskkonda, mis on kriitiline tegur põhjavee puhtuse säilitamiseks ning aitab kaasa veega levivate haiguste edasikandumisele, kidurusele ja surmale. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud. Maailmapanga hiljutine aruanne viitab sellele, et selline reostuse eraldumine ülesvoolu alandab majanduskasvu allavoolu asuvates piirkondades, vähendades nende piirkondade SKP kasvu kuni kolmandiku võrra. Keskkonnaseisundi halvenemisest tingitud kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR (80 miljardit dollarit) aastas ja ainuüksi veereostusega seotud tervisekulud on hinnanguliselt umbes 470–610 miljardit INR (6,7–8,7 miljardit dollari) aastas. Lisaks majanduslikele kulutustele põhjustab vee reostus, kanalisatsiooni ja hügieeni puudumine ligi 400 000 inimelu kaotuse aastas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2019/10/water-pollution-in-india-data-tech-solution/|pealkiri=Water pollution is killing millions of Indians|vaadatud=28.04.2021}}&lt;/ref&gt;

Alates 2005. aastast on Water.org[https://water.org] mänginud olulist rolli valdkonnas edusammudel, luues 14,1 miljonile inimesele juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Koostöös mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega mobiliseeritakse ressursse ning jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja puhtale veele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

India on viimaste aastakümnete jooksul parandanud nii munitsipaaljoogiveesüsteemide kättesaadavust kui ka kvaliteeti, kuid maapiirkonnad on jäetud tagaplaanile. Paljudes India äärelinna maapiirkondades ainuke valik põhjaveeallikatele juurdepääsemiseks on puurkaevude puurimine. Iga uue puurkaevu loomine vähendab põhjavee hulka ning India üleüldine veevaru väheneb jõudsalt. Hoolimata joogivee süsteemide kättesaadavuse parandamisest, on paljud teised veeallikad saastunud nii bio- kui ka keemiliste saasteainetega ning üle 21% riigis esinevatest haigestumistest on seotud veega.

India veekriisi põhjuseks on valitsuse planeerimise puudumine, suurenenud ettevõtete erastamine, tööstuse ja valitsuse korruptsioon.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Shannyn Snyder|url=https://thewaterproject.org/water-crisis/water-in-crisis-india|pealkiri=Water In Crisis – India|väljaanne=The Water Project|vaadatud=3. aprillil 2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Indian_Forest_Cover.png|pisi|India metsaalade kaart]]

==== Mets ====
[[Fail:Khajjiar.jpg|pisi|Mets [[Himachal Pradesh]]is]]
India kuulub kümne riigi hulka maailmas, kus on kõige ulatuslikum metsakatte ja metsatüüpide mitmekesisus. Mets moodustab kokku 21,67% riigi territooriumist ehk 712 249 km².&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|pealkiri=India State of Forest Report 2019|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-04-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210422140922/http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Indias on ligi 188 metsatüüpi.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://fsi.nic.in/isfr19/vol1/chapter4.pdf|pealkiri=Forest types and Biodiversity}}&lt;/ref&gt;

* Tihedat metsa on 99 278 km², see moodustab kogu metsast 3,02%.
* Mõõdukalt tihedat metsa on 308 472 km², see moodustab kogu metsast 9,38%.
* Hõredat metsa on 304 499 km², see moodustab kogu metsast 9,26%.

India metsade hulka kuuluvad igihaljad troopilised vihmametsad Andamani ja Nicobari saartel, Lääne-Ghatis ja kirdeosariikides; Himaalaja põhjaosas asuvad kuivad alpimetsad ja pooligihaljad vihmametsad, lehtpuu mussoonmetsad, okasmetsad, subtroopilised männimetsad madalamal vööndil ja parasvöötme mägimetsad.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/39264161/53ec48da0cf202d087d0111a.pdf?1445148639=&amp;response-content-disposition=inline%3B+filename%3DForest_observational_studies_in_India_Pa.pdf&amp;Expires=1613507437&amp;Signature=Otv56DlH720xwoyMtyilPb6vw9pFh-rYP6KVFHODd~hAoT09fBltxq2sNalyjbF8M-OgtaLDeLp4b-SXVkZ6mmhkzNgMV16wyU7HpnnUQJROCSF83J0YJvWI5MOcHiZLiifvf8Y65INIjiqwT1G94BXCmSZl6RgNSxnwmUTOm8cxdDtV0X4xkIRgLugRrQfp9a2ngqQr7~hWwSA3LyYR4pGqkmBiddTK89Dh0-inhJqMG~gWoFiTZNm0N4fJUAG2XycY7wMGBrjoakI2mD0zDgiBp42iHfMLT3qGcwG58oJm-eUJ-otQ7SZawGKw76RVxNT-dxCtHHL2tdJmq4X-nA__&amp;Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA|pealkiri=Forest observational studies in India}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Andamani ja Nicobari saartel on lisaks igihaljatele ka pooligihaljad vihmametsad ning troopilised märjad mussoonmetsad.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Maksimaalne puude mitmekesisus on leitud Lääne-Ghati troopilistest niisketest igihaljastest ja pooligihaljastest metsadest. Minimaalset puude mitmekesisust võib märgata subtroopilistes Jammu ja Kashmiri kuivades igihaljades metsades.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Global Forest Watchi (GFW) andmetel on Indias 39,1 miljonit hektarit looduslikke metsi ja 3,71 miljonit hektarit istandusi, peamiselt puitkiudude, puidu, puuviljade ja õlipalmi kohta. India metsauuring (FSI) hindas oma viimases kaheaastases India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka – arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel. Andmed metsakatte muutuste kohta FSI-st aastatel 2009–2017 näitavad metsa kasvu 2 miljoni hektari võrra. Suurenemine toimus India tihedamates metsades (üle 70% võrade kattes) ja avatud metsades (10–40% võrade kattes). Vähest langust täheldati mõõdukalt tihedates metsades (40–70% võrade kattes). India metsad toetavad ligi 275 miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad sealt saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudest saadustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://blog.globalforestwatch.org/data-and-research/whats-happening-in-india-forests/|pealkiri=What´s happening in India´s forests?|vaadatud=28.04.2021}}&lt;/ref&gt;

==== Maavarad ====
Tingitult geoloogilisest ehitusest on Indias rikkalik maavarade valik. Esindatud on kivisüsi (suuruselt neljas kivisöevaru maailmas), antimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Maavarade hulgas on esindatud rauamaak (üldiselt kõrge kvaliteediga) ja rauasulamid – mangaani ja kromiit, ning neid esineb laialdaselt üle India poolsaare. Teiste kaevandatavate metallmineraalide hulgas on vask, boksiit (alumiiniumi põhimaak), tsink, plii, kuld ja hõbe. Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Maavarade tegevkaevandused asuvad 11 osariigis ja moodustavad 90% kaevanduste koguarvust (Andhra Pradesh, Orrisa, Chhattisgarh, Jharkhand, West Bengal, Maharashtra, Tamil Nadu, Gujarat, Madhya Pradesh, Rajasthan ja Karnataka). Kokku on tegevkaevandusi 2999, millest 574 kaevandab sütt, 700 kaevandust tegelevad metalliliste mineraalide ja 1725 mittemetalliliste mineraalide kaevandamisega. Kivisütt kaevandatakse 500 kaevanduses nii pinnasest kui ka sügavikust. Tähtsaim söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, kust saadakse umbes pool kivisöe toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes.

Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt. Maagaas on Indias vähetähtis.&lt;ref name=&quot;:28&quot;&gt;{{Netiviide|autor=R.Champakalakshmi|url=https://www.britannica.com/place/India/People|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|aeg=10.02.2021|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt;
==== Taimestik ====
India on üks 17 megadiversumi riigist, kus kasvab ja elab 8% maailma teadaolevast taimestikust ja loomastikust.[[Fail:Great_banyan_tree_kol.jpg|pisi|India rahvuspuu Bengali viigipuu ]]

India territooriumil kasvab 12% kõikidest teadaolevast taimeliikidest. Õistaimi on 15 000 liiki, millest 35% on [[endeem]]id. Viimaseid on peamiselt Kirde-Indias, Lääne-Ghattides, Loode-Himaalajal ning Andamanidel ja Nicobaridel.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Loodusliku taimkatte moodustab enamikus kohtades heitlehine või igihaljas troopiline mets. Kogu Indias on metsade raiumine ja maaviljelus algset taimkatet oluliselt mõjutatud. Suured piirkonnad, sealhulgas Gangese tasandik, on valdavalt metsatud. [[Malabari rannik]]ul on säilinud suured [[mangroov]]ialad ja [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]], kus kasvavad muu hulgas palmid, bambused ja viigipuud.

Suurem osa Hindustani poolsaarest lõuna pool [[Gangese tasandik]]ku oli algselt kaetud [[mussoonmets]]adega, kus kasvasid [[tiikpuu]]d, [[mahagonipuu]]d, [[sandlipuu]]d ja [[kaksiktiibviljak]]ud. Loode-Indias on heitlehiseid metsi ja [[savann]]e. [[Rajasthan]]is on palju Araabia-Aafrika taimeliike. [[Assam]]is ja Ida-Himaalaja madalamatel nõlvadel leidub tihedat mägivihmametsa, kõrgematel nõlvadel okasmetsa ja rododendronipõõsastikke. [[Sikkim]]is [[Bhutan]]i ja [[Nepal]]i vahel on [[puudepiir|puude piir]] umbes 4200 m kõrgusel. Alpitaimestikus valdavad [[Holariktis|holarktilised]] perekonnad, näiteks [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]], [[kivirik]] ja [[tulikas]]. Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning seal kasvatatakse riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

==== Loomastik ====
Indias elab ligikaudu 500 liiki imetajaid, 2000 liiki linde, 30 000 liiki putukaid, mitmesuguseid kalu, kahepaikseid ja roomajaid, mis moodustab umbes 7,6% maailma imetajatest, 14,7% kahepaiksetest, 6% lindudest, 6,2% roomajatest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Panthera_tigris_tigris_Tidoba_20150306.jpg|pisi|Indias elab enamik maailma 3000 metsikust tiigrist]]
India on koduks kolmele ülemaailmselt ikoonilise liigi suurimale populatsioonile: Indias elab 57% kogu maailma tiigrite populatsioonist, 65% Aasia elevantide populatsioonist ja 82% India ninasarvikute populatsioonist. Indias elutseb mitmeid Aasia kõige haruldasemaid loomi, nagu näiteks Bengali rebane, Aasia gepard, marmorkass, Aasia lõvi, India elevant, India ninasarvik, Aasia vesipühvel jne.

Tuntumad imetajad on India elevandid, kes elavad Karnataka, Kerala ja Odisha mägistes piirkondades. Samuti leidub Indias Bengali tiigreid, kes elavad peamiselt Sundarbansis ja Brahmaputra orus. Nende kaitseks on India valitsus loonud tiigriprojekti, millega rahastatakse nende kaitset üheksas reservaadis. India on koduks ka haruldastele väljasuremisohus Aasia lõvidele, kes elavad Giri piirkonnas Gujaratis.

Muuhulgas leidub Indias ka metsikuid eesleid (Rajasthani piirkonnas), Nilgiri langureid, lõvisaba makaake, Nilgiri manguste, Malabari tsiibetkasse Lõuna-Indias ja täpilisi hirvi. Palju leidub leoparde ja hunte. India siseosas asuv Dekkani kiltmaa on koduks Aasia geparditele.

[[Fail:IndianElephant.jpg|pisi|India elevant]]

Lisaks imetajatele leidub looduses hulganisti madusid, kahepaikseid (110 liiki) ja roomajaid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tuntuimad neist on krokodillid ja kuningkobrad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.indianmirror.com/geography/geo5.html|pealkiri=Indian Flora and Fauna|väljaanne=Indian Mirror|vaadatud=06.03.2021}}&lt;/ref&gt; Viiendik India ligi 400 maoliigist on mürgised. Gangeses, Brahmaputras ja mujal elab pika koonuga krokodilliliik [[gaviaal]].

Paljud India loomad on lähedases suguluses Aafrika liikidega, näiteks [[india ninararvik|india ninasarvik]], [[india elevant]] ning paljud [[sarvlindlased]] ja linnud sugukonnast ''[[Leiothrichidae]]''. Teised on ainult alamliigid, sealhulgas leopard ja [[aasia lõvi]] ([[Giri mets]]as).

Linnades ja linnade lähedal elab palju ahviliike, sealhulgas [[hulman]]id, ja palju raipelinde. Tavalised on ka [[märgala]]dega seotud linnud, näiteks [[toonekurglased]], [[haigurlased]], [[iibislased]] ja [[kahlajad]].

Indias leidub 172 loomaliiki, mida Rahvusvaheline [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Looduskaitseliit]] peab üle maailma ohustatuks, mis on 2,9% kogu maailmas ohustatud liikide arvust. Nende hulka kuulub 53 imetajat, 69 lindu, 23 roomajat ja 3 kahepaikset.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Väljasuremisohus olevate liikide kaitseks on Indias loodud 400 looduskaitseala ja 80 rahvusparki, mis annavad peavarju paljudele metsloomadele. Nende elupaikade kadumine ja väljasuremise oht on tingitud peamiselt keskkonnareostusest, metsade hävitamisest ning salaküttimisest.

=== Kliima ===
India kliima koosneb paljudest ilmastikutingimustest ulatuslikus geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Lõuna pool ei lange talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil.

Paljudes piirkondades valitsevad väga spetsiifilised kliimaolud, mistõttu on India kliima poolest üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas. India kliima koosneb erinevatest ilmastikutingimustest laialdases geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Rahva lõunapoolsetes osades pole talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. 

Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idaosa kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. [[Himaalaja]] mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest ja takistavad Kesk-Aasia katabaatiliste tuulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni.

Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( Oktoobrist detsembrini).Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( oktoobrist detsembrini).

Kogu India [[Himaalaja]]st lõuna pool asetseb [[troopikavööde|troopikavöötmes]] ja seal domineerivad Aasia [[mussoon]]id.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://ces.iisc.ernet.in/hpg/cesmg/indiabio.html|pealkiri=Biodiversity Profile of India}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Monsoon_clouds_near_Nagercoil.jpg|pisi|Mussoonipilved Nagercoil kohal]]
Juunist septembrini puhub edelamussoon ja sajab vihma. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum.

Enamikus kohtades moodustavad suvemussooni (juunist oktoobrini) aegsed sademed vähemalt 80% aastasest sademete hulgast. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev [[Cherrapunji]] küla [[Meghalaya]] osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne [[aasta keskmine sademete hulk]] on 11 000 mm.

India rannikualad on rohkete sademetega, mistõttu jäävad rannad ja kaguosa vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Eriti suurt kahju kannatab kagurannik. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat.

Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. [[Dekkani kiltmaa]]l on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast.

Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgrõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, [[jaanuari keskmine temperatuur]] on 20–25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma.

Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu.

Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhub ühtelugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole. Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle 2000 mm aastas, [[Cherrapunji]] külas [[Assam]]is üle 12 000 mm aastas. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla 200 mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu. [[Fail:Kalinagar Floods B.JPG|pisi|Üleujutus Indias]]

Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25–30 °C. Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal poole vähem. Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul. Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi.

Suvel on keskmine temperatuur 37,8–46,1°.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|pealkiri=Weather Atlas|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123203511/https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* India madalaim registreeritud temperatuur oli 1995. aastal Ladakhis Drases −60,0°.
* Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli 2016. aastal Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°.

=== Loodusõnnetused ===

India ainulaadne geoklimaatiline seisukord ja suur sotsiaal-majanduslik haavatavus katastroofide eest põhjustab loodusõnnetuste sagenemist. India on üleujutuste, tsüklonite, laviinide, kuuma- ja külmalainete, maalihete, äikese, maavärinate ja põudade suhtes väga haavatav.&lt;ref name=&quot;:26&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Yashobanta Parida ja Prarthna Agarwal Goel|url=https://www.thehindubusinessline.com/opinion/india-is-not-prepared-for-natural-disasters/article30463153.ece|pealkiri=India is not prepared for natural disasters|väljaanne=The Hindu Business Line|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=3. aprillil 2021}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Niranjana dry river bed bihar india.jpg|pisi|Põud Indias: Niranjana jõgi]]Riikliku katastroofijuhtimisameti andmetel on Indias umbes 40 miljonit hektarit maad üleujutuste all (umbes 12% kogu maismaa pindalast), 68% maast on põua, maalihete ja laviinide suhtes haavatav, 58,6% maismaad on maavärinaohtlik ning tsunamid ja tsüklonid on regulaarne nähtus 5700 km pikkusel alal kogu rannajoone 7516 km-st.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt;

Ülemaailmse kliimariski indeksi 2019. aasta aruande kohaselt on India äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu maailmas 14. kõige haavatavam riik. Aruandes märgiti, et 2017. aastal kaotas India katastroofide tõttu umbes 2736 inimelu, jäädes alla Puerto Ricole, kus suri 2978 inimest. Lisaks moodustasid Indias selliste õnnetuste tõttu tekkinud majanduskahjud umbes 13 789 miljonit dollarit, mis on suuruselt 4. kohal maailmas.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt;

Aastatel 1970–2009 koges India 371 looduskatastroofi, mille tagajärjel hukkus 1 51 000 ja kannatada sai 1,86 miljardit inimest. Indias on kõige sagedasem katastroof üleujutused, mis moodustavad 52% kõigist õnnetustest, järgnevad tsüklonid (30%), maalihked (10%), maavärinad (5%) ja põuad (2%).

katastroofi kahjudest infrastruktuurile, põllusaagile ja inimeste elatisele, üleujutused on kõige kulukamad, moodustades 63% kõigist kahjudest, järgnevad tsüklonid (19%), maavärinad(10%) ja põuad (5%). Inimohvrite poolest on kõige kahju tekitavamate õnnetuste seas Indias maavärinad, mille seas on 33% ohvritest. Looduskatastroofid mõjutavad mitte ainult inim- ja füüsilist kapitali, vaid kujutavad tõsist ohtu ka India majandusarengule. Samuti suurendavad sagedased katastroofid eelarvesurvet kesk ja osariigi valitsustele ning lisaks halvendavab see inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt;

== Riik ==
India on [[parlamentaarne vabariik]], mis toimib [[India põhiseadus]]e alusel. [[India põhiseadus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://legislative.gov.in/sites/default/files/COI_1.pdf|pealkiri=THE CONSTITUTION OF INDIA|väljaanne=government of india ministry of law and justice legislative department}}&lt;/ref&gt; pärineb 1950. aastast. See sätestab, et India on demokraatlik ja ilmalik vabariik.

India on [[liitriik]], kuigi seda sõna põhiseaduses ei kasutata. Põhiseadus sätestab nii keskvõimu kui ka osariikide volitused ja piirangud. Keskvõimul on osariikide suhtes kõik volitused, mida pole eksplitsiitselt osariikidele üle antud. [[Jammu ja Kashmir]]i osariigil on suuremate volitustega eristaatus. Osariiki valitseb valitsus, mida juhib osariigi peaminister, kelle määrab kohalik seadusandlik kogu, mis valitakse üldvalimistel viieks aastaks. Keskvalitsust esindab kuberner, kes täidab sarnast rolli nagu föderaaltasandil president. Osariigi võimud kehtestavad seadusi ja haldavad põllumajanduse, politsei ning osalt hariduse ja tööturu, kohalike finantside ja maksude jm valdkondi. Liiduterritooriume haldab föderaalvalitsus.

Indias kehtib [[võimude lahusus]]. [[Seadusandlik võim]] on [[India parlament|parlament]] (''Sansad''), mille [[alamkoda]] on [[Rahvakoda]] (''Lok Sabha'') ja [[ülemkoda]] on [[Osariikide Koda]] (''Rajya Sabha''). [[Täidesaatev võim]] kuulub [[India president|presidendile]] ([[riigipea]]), [[India peaminister|peaministrile]] ([[valitsusjuht]]) ja [[India valitsus|valitsusele]].

=== Parlament ===
{{vaata|India parlament}}

Rahvakoja liikmed valitakse valimisõigusega täiskasvanute (üle 18-aastaste) üldistel valimistel. Valimisi korraldatakse iga viie aasta tagant. Rahvakoja 543 liiget valitakse 543 valimisringkonnast.
[[Fail:Glimpses of the new Parliament Building, in New Delhi (2).jpg|pisi|India parlamendihooned New Dahlis]]
Igaüks neist esindab oma valimisringkonda. Valimisringkondade arvu on mitu korda suurendatud, et hoida sammu rahvaarvu kasvuga. Kaks liiget määrab president angloindialaste esindajateks. 79 kohta on reserveeritud kastitutele ja 41 hõimurahvastele. Rahvakoja liikmed jäävad ametisse viieks aastaks või seni, kuni president saadab selle laiali. Kui president kuulutab välja erakorralise seisukorra, võib nende ametiaeg pikeneda. Rahvakoja hoone asub New Delhis Sansad Bhavani Lok Sabha kodades. Rahvakojal on rohkem volitusi kui Osariikide Kojal.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Lok-Sabha Lok Sabha]&lt;/ref&gt; Rahvakojal on eksklusiivne volitus võtta vastu kulusid nõudvaid seadusi. Ta võib valitsusele umbusaldust avaldada ja võib algatada põhiseaduse muutmise protseduuri.

Osariikide Kojas on maksimaalselt 250 (praegu 245) liiget, kellest valdava enamiku (praegu 233) valivad osariikide seadusandlikud kogud [[ühe ülekantava hääle meetod]]il. Ülejäänud 12 liiget nimetab president.{{lisa viide}} Presidendi poolt nimetatud liikmed kannavad hoolt kunsti, kirjanduse, teaduse ja sotsiaalteenuste eest. Osariikide Koja istungid toimuvad [[New Delhi]]s parlamendihoones. Osariikide Kogu on seadusandlikes toimingutes Rahvakojaga võrdväärne, välja arvatud tarnimise valdkonnas, kus viimasel on ülekaalukas volitus otsuseid teha. Osariikide Kogul on volitused, mis kaitsevad osariikide õigusi riigi tasandil.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Rajya-Sabha Rajya Sabha] &lt;/ref&gt; Osariikide Kogu volitused seisnevad peamiselt vetoõiguses Rahvakojas vastu võetud seaduseelnõude suhtes.

=== Täidesaatev võim ===

==== President ====
{{vaata|India president}}
India Vabariigi president on India riigipea ja India relvajõudude ülemjuhataja. Alates 25. juulist 2017 on India president [[Ram Nath Kovind]].

India presidendi valib valimiskogu, kuhu kuuluvad India parlamendi mõlemad kojad ja India kõigi osariikide seadusandlikud kogud.

Presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid ta võib näiteks Rahvakoja laiali saata ja võib kuulutada ühes või mitmes osariigis välja erakorralise seisukorra (viimasel juhtumil on tarvis parlamendi mõlema koja heakskiitu kahe kuu jooksul). Kuigi India põhiseadus näeb ette, et president saab oma volitusi teostada otsese või alluva võimu kaudu, teostab kõiki presidendile antud täidesaatvaid volitusi siiski [[India peaminister]] ministrite nõukogu abiga. President tegutseb ministrite toel seni, kuni see ei riku põhiseadust.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional Structure of India] &lt;/ref&gt;

Presidendi peamine kohustus on säilitada ja kaitsta India riiki, mille kohta annab ta ametisse astudes ka vande. President on kõigi sõltumatute põhiseaduslike üksuste ühine juht. Kõik tema tegevused, soovitused ja järelevalvevolitused täitev- ja seadusandlike üksuste üle peavad olema vastavuses põhiseadusega. India president võib kõik parlamendis vastu võetud seaduseelnõud kinnitada, tühistada või tagasi saata. Seaduseelnõu, mille president allkirjastab, muutub automaatselt ametlikuks seaduseks. Kui president saadab seaduseelnõu tagasi ja sama eelnõu võetakse parlamendis uuesti vastu, muutub see seaduseks ka ilma presidenti kinnituseta. Kuigi põhiseaduse kohaselt on presidendil kohustus tegutseda peaministri nõuandel, annab lõpliku korralduse ikka president. Tegelik täitevvõim on siiski peaministril. Presidendil puudub pädevus muuta kohtuotsuseid.&lt;ref name=&quot;constituti&quot;&gt;[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional structure of India]&lt;/ref&gt;

Vaata ka [[India presidentide loend]].
==== Peaminister ====
{{vaata ka|India peaminister}}
India Vabariigi peaminister on India valitsusjuht. Alates 26. maist 2014 on peaminister [[Narendra Modi]].

Peaminister on valitsuse kõrgeim liige. Ta võib valida ja vallandada kabineti liikmeid ning jaotada nende vahel ametikohad. Ta on valitsuse eesistuja ja esimees. Peaminister on India presidendi peamine nõunik ja ministrite nõukogu juht. Ta võib olla Rahvakoja või ka Osariikide Koja liige, kuid peab olema Rahvakojas enamust omava erakonna või koalitsiooni liige.

Peaministri ülesanded on:

* juhtida valitsust;
* juhtida riigiorganeid;
* nõustada ja toetada presidenti;
* esindada riiki rahvusvahelistes delegatsioonides ja rahvusvahelistel kohtumistel;
* viia ellu täidesaatvat võimu.&lt;ref name=&quot;constituti&quot; /&gt;

Peaministril peab olema Rahvakogu enamuse toetus. Kui peaminister ei suuda presidendi korraldusel tõendada Rahvakogu toetust, peab ta tagasi astuma.

==== Valitsus ====
{{vaata|India valitsus}}
Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Minister peab olema parlamendi ühe koja liige. Valitsust juhib peaminister, keda nõustab kabineti sekretär, kes on ka haldusteenistuse ja muude avalike teenistuste juht. Teised ministrid on ministeeriumite juhid või riigiministrid, kes alluvad otseselt mõnele teisele ministrile. Riigiministrid tegelevad tavaliselt mõne konkreetse osaga valitsuse ülesannetest.

Valitsuse määrab ametisse president, kes abistab täitevvõimu asjaajamistes.

Valitsus vastutab Rahvakogu ees kollektiivselt oma tegevuse eest.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure#ref46435 Constitutional Structure of India]&lt;/ref&gt;

=== Õiguskord ===
{{vaata|India õiguskord}}

Briti vallutus tõi kaasa India õigussüsteemi muutumise inglispärasemaks. Pärast iseseisvumist kodifitseeriti rohkem hinduistlikku ja [[islami õigus]]t, eriti isiku-, perekonna- ja pärimisõiguse alal, kuid keele, terminoloogia, pretsedendi arvestamise ja muu poolest on India õigussüsteem ikka veel [[üldine õigus|üldise õiguse]] tugeva mõju all. India karistusõigus põhineb peamiselt 1860. aastast pärineval ja 1861. aastal jõudnud karistusseadustikul (viimane parandus 1993), milles Inglismaa karistusõigust on kohandatud India oludega, arvestades hinduismi reegleid.

[[Hinduistlik õigussüsteem]] hõlmab [[hinduism]]i elementidega õiguskorrad (peale India õiguskorra ka [[Nepali õiguskord|Nepali õiguskorra]]). Aluseks on [[Manu seadused]] 1. sajandist pKr. Pühakirjades kirjapandud reeglid puudutavad peamiselt era- ja karistusõigust. Klassikalise, nüüdseks hüljatud hinduistliku õiguse järgi korraldas abielu perekond, asjaosaliste nõusolekul ei olnud tähtsust. Kastidevaheline abielu oli põhimõtteliselt keelatud, teatud juhtudel oli takistuseks ka perekonnanimede kokkulangemine. Abielu lahutada ei saanud, aga kui naine ei täitnud oma abielulisi kohustusi, võis mees teatud tingimustel võtta uue naise. Lesknaine ei tohtinud uuesti abielluda, uut abielu oleks peetud kehtetuks ja sellest sündinud lapsi väljaspool abielu sündinuks.

Islami sissetung 9. sajandil tõi Indiasse islami õiguse ning Briti kolonisatsioon üldise õiguse süsteemi. Nii lõimis hinduistlik õigussüsteem endasse teiste õigussüsteemide reegleid. Brittide asutatud kohtud, mis suures ulatuses rakendasid hinduistlikku õigust, ei pidanud hinduistlikke pühakirju ainsaks õigusallikaks. Nagu Inglismaalgi, pidasid nad otsustavaks allikaks varasemaid kohtuotsuseid.

Aastal 1955 võeti Indias vastu isiku-, perekonna- ja pärimisõiguslikud seadused, sealhulgas hindu [[:en:Hindu_Marriage_Act,_1955|abieluakt]] abielu sõlmimisest ja abielu õiguslikest tagajärgedes. See läänemõjuline seadus keelab polügaamia, lubab lahutust ja kaotab juriidilised takistused eri kastidest inimeste abiellumiseks.

Kohtud ei tunnista usureegleid, mis on praeguste seadustega vastuolus, paljud inimesed elavad aga usureeglite järgi, nii palju kui võimalik.

==== Kohtud ====
{{vaata|India kohtusüsteem}}
Põhiseaduse järgi kuulub kohtuvõim [[India ülemkohus|India ülemkohtule]], osariigikohtutele, ringkonnakohtutele ja istungikohtutele. India kohtusüsteem on ühtne, kohtud ei jagune föderaalkohtuteks ja osariikide [[Fail:Supreme Court of India 01.jpg|pisi|India ülemkohtu hoone]]
kohtuteks. India ülemkohus on osariikide kõrgemate kohtute apellatsioonikohus. Ülemkohtu ülesanne on kaitsta põhiseadust, lahendada keskvalitsuse ja osariikide vahelisi vaidlusi, tühistada kõik põhiseadusega vastuolus olevad kesk- või osariikide seadused ja kaitsta kodanike põhiõigusi.&lt;ref name=&quot;supreme-co&quot;&gt;[https://main.sci.gov.in Supreme Court of India]&lt;/ref&gt;

India ülemkohus koosneb peakohtunikust ja kuni 34 kaaskohtunikust, kelle kõik nimetab ametisse India president peakohtuniku nõuandel. India peakohtunik on ülemkohtu juht. India ülemkohut peetakse riigi kõige mõjuvõimsamaks riigiasutuseks. Ülemkohtul on ulatuslikud volitused apellatsiooni- ja nõuandva jurisdiktsiooni näol. Ülemkohtu peamiseks ülesandeks on lahendada põhiseaduslikke probleeme.&lt;ref name=&quot;supreme-co&quot; /&gt;

Alates 18. novembrist 2019 on [[India peakohtunik]] [[Sharad Arvind Bobde]]

=== Riigikaitse ===
India relvajõud koosnevad sõjaväest (''Bhāratīya Thalsēnā''), mereväest (''Bhartiya Nāu Senā'') ning lennuväest (''Bhartiya Vāyu Senā''). Relvajõududes teenivate inimeste arvu poolest on India teisel kohal maailmas pärast Hiinat. Kokku teenib seal aktiivselt ligi 1 455 550 inimest ning mobilisatsioonipotentsiaal on 5 137 500 inimest.&lt;ref&gt;[[#IISS2021|IISS 2021]], pp. 259&lt;/ref&gt;[[Fail:Indian Army-Sikh Light Infantry regiment.jpeg|pisi|India armee – sikhide kerge jalaväerügement]]Aastal 2006 oli relvajõudude rahuaegne suurus 1 325 000 meest. Maaväes teenis 1 100 000, mereväes 55 000 ja lennuväes 170 000 meest. Reservis oli kokku 1 155 000 meest.

Sõjavägi koosneb 6 operatiivjuhtkonnast: Lõuna operatiivjuhtkond staabiga Punes, Põhja operatiivjuhtkond staabiga Udhampuris, Ida operatiivjuhtkond staabiga Kolkatas, Lääne operatiivjuhtkond staabiga Chandigarhis ning Kesk operatiivjuhtkond staabiga Lucknowis. Lisaks neile on olemas ka sõjaväe õppejuhtkond staabiga Shimlas ning 2005. aastal moodustatud Kagu operatiivjuhtkond staabiga Jaipuris. Operatiivjuhtkonnad jagunevad korpusteks, korpused diviisideks, diviisid brigaadideks, brigaadid rügementideks ja/või pataljonideks, rügemendid ja pataljonid roodudeks, roodud rühmadeks ning rühmad jagudeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://indianairforce.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Air Force|väljaanne=|vaadatud=04.06.2021}}&lt;/ref&gt; Maavägi on võimeline tegutsema India piirile iseloomulikul tasandike, džunglite ja kõrgmägedega maastikul. Sellel on tähtis osa ka sisejulgeoleku tagamisel. Sisejulgeolekut tagavad esmajoones sisejulgeolekujõud, kuhu kuulub 1 721 500 meest, (reservis on 1 293 000 meest).

Merevägi koosneb kolmest juhtkonnast (lääne, ida ja lõuna), iga alluvuses üks laevastik. Lääne laevastik baseerub Mumbais, Ida laevastik baseerub Visakhapatnamis ning Lõuna laevastik baseerub Cochinis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.indiannavy.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Navy|vaadatud=04.06.2021}}&lt;/ref&gt; Taotletakse, et India merevägi oleks piirkonnas domineeriv.

Lennuvägi koosneb 5 juhtkonnast: Kesk lennuväe juhtkond staabiga Allahabadis, Ida lennuväe juhtkond staabiga Shillongis, Lääne lennuväe juhtkond staabiga Uus-Dlehis (Subroto park), Lõuna lennuväe juhtkond staabiga Thiruvantapuramis, Edela lennuväejuhtkond staabiga Gandhinagaris. Lennuväe juhtkonnad jagunevad tiibadeks, tiib jaguneb eskadrillideks, eskadrill – lülideks.

Varustuses on lääne, Nõukogude ja India varustus. India tööstus suudab toota peaaegu igat liiki varustust, sealhulgas tuumarelvi ja keskmaarakette. 1970. aastatest pärinenud varustus on välja vahetatud.

==== Sõjad ja relvajõudude missioonid ====
India igivaenlane on [[Pakistan]], sest neil on lahkarvamused [[Kashmir|Kashmiri]] asjus. Aastatel 1949, 1965 ja 1999 oldi Kashmiri pärast sõjas. 1971. aastal oli India sõjas Pakistaniga Ida-Pakistani (praegune [[Bangladesh]]) pärast ja 1962. aastal oli India sõjas Hiinaga. Aastatel 1987–1990 sekkus India iseseisvalt Sri Lanka kodusõtta.

India relvajõud osalevad ÜRO missioonides.

=== Valimised ===
{{vaata ka|India poliitika}}
[[India valimiskomisjon]] on põhiseaduslik föderaalorgan, mis vastutab kõigi India valimiste eest. Valimiskomisjon tagab, et valimised oleksid vabad, erapooletud ja õiglased. [[Fail:The voters standing in a queue for their turn to cast votes at a polling booth of Kalyan Puri, in Delhi, during the 4th phase of General Election-2009, on May 07, 2009.jpg|pisi|Inimesed valimisjärjekorras Delhis]]Valimiskomisjon tagab eelvalimised, valimised ja valimistele järgsed toimingud vastavalt seadusele. Kõiki valimistega seotud vaidlusi või probleeme lahendab valimiskomisjon. India ülemkohus on leidnud, et kui olemasolevatest seadustest ei piisa valimistega seotud probleemide lahendamiseks, on valimiskomisjonil põhiseaduse kohaselt volitus toimida vastavalt vajadusele. Isik, kes soovib kandideerida India valimistel, peab esitama oma kandidatuuri valimiskomisjonile, mille põhjal valimiskomisjon avaldab kandidaatide nimekirja. Parteid ei tohi kampaaniateks kasutada riigivõimu ressursse ega kandidaate altkäemaksuga mõjutada. Valitsus ei saa valimisperioodil algatada ühtegi projekti.

India Vabariigi valimised hõlmavad:

* parlamendiliikmete valimised;
* riigi seadusandlike kogude valimised;
* riigi seadusandlike nõukogu liikmete valimised;
* külade ja linnade nõukogu liikmete valimised.{{lisa viide}}
India esimesed üldvalimised toimusid 1951. aastal ja need võitis [[India Rahvuskongress]]. 1990. aastal lõppes Indias üheparteiline võim ning poliitikat hakkas juhtima koalitsioonivalitsus. 2014. aasta aprillist maini toimunud 16. Rahvakoja valimised taastasid üheparteilise valitsuse süsteemi, sest Bharatiya Janata partei suutis koguda enamuse häältest.{{lisa viide}}

Maailma suurimad demokraatlikud valimised leidsid aset 2019. aastal. Hääletamine leidis aset seitsmes faasis 11. aprillist kuni 19. maini. Sel perioodil oli võimalus hääletada 900 miljonil valijal, kellest 130 miljonil avanes selline võimalus esimest korda. See ei olnud ainult maailma suurim demokraatiateemaline ettevõtmine, vaid ka üks kõige kulukamaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erin Watson-Lynn|url=https://theconversation.com/indias-elections-will-be-the-largest-in-world-history-114968|pealkiri=India´s elections will be the largest in world history|väljaanne=The conversation|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=22.06.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Haldusjaotus ===
India jaguneb 28 osariigiks (''states'') ja 8 [[liiduterritoorium]]iks (''union territories''):

[[Fail:India, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|India osariigid ja liiduterritooriumid]]

{{veergude loend|laius=15em|
# [[Andamanid ja Nicobarid]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot;&gt;Liiduterritoorium&lt;/ref&gt;
# [[Andhra Pradesh]]
# [[Arunachal Pradesh]]
# [[Assam]]
# [[Bihar]]
# [[Chandigarh]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Chhattisgarh]]
# [[Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Delhi liiduterritoorium|Delhi]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Goa osariik|Goa]]
# [[Gujarat]]
# [[Haryana]]
# [[Himachal Pradesh]]
# [[Jammu ja Kashmiri liiduterritoorium|Jammu ja Kashmir]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Jharkhand]]
# [[Karnataka]]
# [[Kerala]]
# [[Ladakh]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Lakshadweep]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]]
# [[Madhya Pradesh]]
# [[Maharashtra]]
# [[Manipur]]
# [[Meghalaya]]
# [[Mizoram]]
# [[Nagaland]]
# [[Odisha]]
# [[Pandžab (India)|Pandžab]]
# [[Puducherry liiduterritoorium|Puducherry]]&lt;ref name=&quot;lt&quot; group=&quot;lower-alpha&quot; /&gt;
# [[Rajasthan]]
# [[Sikkim]]
# [[Tamil Nadu]]
# [[Telangana]]
# [[Tripura]]
# [[Uttar Pradesh]]
# [[Uttarakhand]]
}}
{{viited|grupp=lower-alpha}}

2019. aastal jagati [[Jammu ja Kashmir]]i osariik Jammu ja Kashmiri ning Ladakhi liiduterritooriumiks. 2020. aastal liideti [[Dadra ja Nagar Haveli]] ning [[Daman ja Diu]] liiduterritoorium Dadra ja Nagar Haveli ja Damani ja Diu liiduterritooriumiks.

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
{{vaata|India demograafilised näitajad}}
==== Rahvaarv ====
India rahvaarv seisuga 2. märts 2021 oli 1 389 012 340.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Worldometer|url=https://www.worldometers.info/world-population/india-population/|pealkiri=India Population|väljaanne=Wroldometer|aeg=2. märts 2021|vaadatud=2. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
! Aasta!! Rahvaarv
|-
|1700||137 026 000
|-
|1725||140 413 000
|-
|1750||155 212 000
|-
|1775||198 344 000
|-
|1800||255 000 000
|-
|1825||256 469 000
|-
|1850||283 496 000
|-
|1875||300 963 000
|-
|1900||271 306 000
|-
|1925||263 071 000
|-
|1950||350 445 000
|-
|1975||600 763 000
|-
|2000||1 014 003 800
|-
|2005||1 094 985 000
|-
|2025||1 370 028 000
|-
|2050||1 706 951 000
|}
[[Fail:Population pyramid of India 2016.png|pisi|India rahvastikupüramiid (2016)]]
Aastatel 1975–2010 kahekordistus rahvaarv 1,2 miljardini, kusjuures miljardini jõuti 1998. aastal. Alates aprillist 2023 on India Hiina ees maailma kõige suurema rahvaarvuga riik.Eeldatavasti saab Indiast 2030. aastaks esimene riik, kus elab üle 1,5 miljardi inimese, ja rahvaarv peaks aastaks 2050 kasvama 1,7 miljardini.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rick Gladstone|url=https://www.nytimes.com/2015/07/30/world/asia/india-will-be-most-populous-country-sooner-than-thought-un-says.html|pealkiri=India Will Be Most Populous Country Sooner Than Thought, U.N. Says|väljaanne=The New York Times|aeg=29.06.2015|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt;

Pärast iseseisvumist on rahvaarvu kasvu peetud üheks riigi suuremaks probleemiks. Seda on püütud ohjeldada pereplaneerimisprogrammidega. Sündimuse piiramine ei ole hinduismiga vastuolus, kuid vaesed talupojaperekonnad on sellele sageli vastu seisnud, sest laste tööga on võimalik teenida. 1970. aastate keskpaigas pidi valitsus peaaegu vaeste maatööliste steriliseerimiskampaaniale vastuseisu tõttu sõjaväelisele erakorralise seisukorra kehtestama ja järeleandmisi tegema. Üha rohkem on aru saadud, et rahvastiku kasv on eelkõige vaesusprobleem ja koos keskklassi kiire kasvuga, eriti Lõuna-Indias, on sündimuskordaja üha langenud.

Iga kümne aasta tagant peetakse [[rahvaloendus]]. Viimased olid [[2001. aasta India rahvaloendus]] ja [[2011. aasta India rahvaloendus]]. Paljud sünnid ja surmad jäävad registreerimata.

==== Rahvastiku sooline, vanuseline ja etniline koosseis ====
[[Fail:Mru women performing the Chiasotpoi dance.webm|pisi|Indias Lääne-Bengalis, Myanmari ja Bangladeshi piiril elava mru põlisrahva tants]]
Indias elab 710 miljonit meest ja 660 miljonit naist. 2011. aastal oli India rahvastikus 940 naist 1000 mehe kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Portal of India|url=https://www.india.gov.in/india-glance/profile|pealkiri=India Profile|väljaanne=National Portal of India|vaadatud=2. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt; Naiste nii väike osakaal (48%) on maailmas peaaegu ainulaadne. Asi on naiste halbades elutingimustes ja poisslaste sündimise eelistamise.

2020. aastal oli 0–14-aastaste elanike osakaal 26,16% ja tööealise elanikkonna (15–65-aastased) osakaal 67,27% ning 6,57% indialastest oli üle 60-aastased.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UN World Population Prospects 2019|url=https://statisticstimes.com/demographics/country/india-population.php|pealkiri=Population of India|väljaanne=Statistic Times|aeg=17. mai 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt; Eeldatakse, et 2020. aastal on indialase keskmine vanus 29 aastat, Hiina puhul 37 aastat, Jaapani puhul 48; ja aastaks 2030 peaks India sõltuvussuhe olema veidi üle 0,4.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaushik Basu|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/6911544.stm|pealkiri=India's demographic dividend|väljaanne=BBC News|aeg=25.07.2007|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt; Laste arv kulmineerus Indias siiski üle kümne aasta tagasi ja nüüd langeb. Alla viie aasta vanuste laste arv saavutas tipu 2007. aastal ja sellest ajast alates on see arv langenud. Alla 15-aastaste indialaste arv saavutas tipu veidi hiljem (2011. aastal) ja on nüüd ka languses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Hannah Ritchie|url=https://ourworldindata.org/indias-population-growth-will-come-to-an-end|pealkiri=India’s population growth will come to an end: the number of children has already peaked|väljaanne=Our World in Data|aeg=15.01.2019|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt;

India on paljurahvuseline riik, kus elavad tuhanded väikesed etnilised ja hõimurühmad.&lt;ref name=&quot;:28&quot; /&gt; Riigis on üle 2000 etnilise rühma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BUREAU OF SOUTH AND CENTRAL ASIAN AFFAIRS|url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.htm|pealkiri=U.S. Relations With India|väljaanne=U.S. Department of Stateu|aeg=9.10.2015|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt;

==== Iive ja keskmine eluiga ====
Aastatel 1991–2001 oli aastaiive 2,1%, aastatel 2001–2011 oli see 1,8%. Sündimuskordaja on 3% ja oodatav eluiga sünnihetkel on 68,9 aastat.

1970. aastal suri 1000 elusalt sündinud lapsest 137, 1994. aastal 79. Imikute suremus on maal umbes 50% suurem kui linnas. Emade suremus on umbes 4%. Emade surmadest maailmas leiab 17% aset Indias, samuti 21% alla viieaastaste laste surmadest.

[[Keskmine eluiga]] oli 1994. aastal 61 aastat, naistel pisut kõrgem kui meestel. Ajavahemikul 2006–2011 oli keskmine eluiga meestel 65,8 aastat ja naistel 68,1 aastat.

=== Keeled ===
{{vaata|Keeled Indias}}
[[Fail:Language region maps of India.svg|pisi|India keelepiirkonna kaart: India osariigid ja territooriumid kõige kõneldavamate keelte jagunemise järgi]]
India põhiseadus on tunnustanud 22 riigis levinud keelt, millest ametlikud keeled on hindi ja inglise keel ja neid räägitakse enamikus India linnades. Peale nende 22 keele on sadu murdeid, mis lisavad riigile keelelist mitmekeelsust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|pealkiri=People &amp; Lifestyle|väljaanne=Know India|vaadatud=3. märtsil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413134538/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneldakse Indias enam kui 1000 keelt, kusjuures 121 keelt neist on üle 10 000 inimese emakeeled. Siiski räägib suurem osa elanikest (96,71%) oma emakeelena neid keeli, mis jäävad 22 põhiseadusega tunnustatud keelte hulka.&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|autor=PTI|url=https://www.ndtv.com/india-news/more-than-19-500-languages-spoken-as-mother-tongue-in-india-census-1876085|pealkiri=More Than 19,500 Languages Spoken In India: Census|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt;

India osariikide piirid, mis on tõmmatud 1953. aastal ja hiljem, järgivad suuresti keelealasid. 22 suuremat piirkondlikku keelt, sealhulgas hindi keel, on osariikide ametlikud keeled. Aastal 2003 said ametlikeks [[maithili keel]], [[dogri keel]], [[bodo keel]] ja [[santali keel]]. On veel 35 ametliku keele kandidaati, millest paljusid peetakse sageli hindi keele murreteks.

78% elanikkonnast kõneleb [[India keeled|India keeli]], 19% [[Draviidi keeled|draviidi keeli]], 1,1% [[Austroaasia keeled|austroaasia keeli]] ja 1,01% [[Tiibeti-Birma keeled|Tiibeti-Birma keeli]]. Kaks [[isoleeritud keel]]t: [[nihali keel]]t&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ethnologue Language of The World|url=https://www.ethnologue.com/browse/families|pealkiri=Ethnologue report for language Isolate|väljaanne=Ethnologue Language of The World|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt; räägitakse [[Maharashtra]]s ja [[burušaski keel]]t [[Kashmir]]is. Kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid on [[hindi keel]]el, 2011. aasta seisuga 41% elanikkonnast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Office of The Registrar General|url=https://censusindia.gov.in/2011Census/Language-2011/Statement-4.pdf|pealkiri=SCHEDULED LANGUAGES IN DESCENDING ORDER OF SPEAKERS' STRENGTH – 2011|aeg=2011|vaadatud=16.02.2021}}&lt;/ref&gt; Indias on üle 200 kohaliku keele, kuid enamik neist kirjakeeleta ja väheste kõnelejatega.

=== Usundid ===
[[Fail:Kee monastery Spiti Valley (edited).jpg|pisi|Väidetavalt 11. sajandil rajatud budistlik [[Klooster|mungaklooster]] [[Spiti]] orus [[Himaalaja]]s, Indias]]
India on [[usund]]ite poolest mitmekesine. [[India põhiseadus]] näeb ette [[usuvabadus]]e ning sätestab, et [[riigiusund]]it ei ole.

Indias usundid on [[hinduism]], [[džainism]], [[budism]] ja [[sikhism]].&lt;ref name=&quot;adams-c-j&quot;&gt;Adams, C. J., Classification of religions: Geographical, Encyclopædia Britannica, 2007.&lt;/ref&gt; Kuigi India religioonid on seotud Indiaga ajaloo kaudu, ei ole need pärinenud ainult India alalt, vaid on osa religioossete uskumuste kooslusest.&lt;ref name=&quot;adams-c-j&quot; /&gt;

[[Hinduism]] on India levinuim usund, mille järgijaid on umbes 80% rahvastikust. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Hinduismi võib pidada ka [[usund]]ite kogumiks, sest ta sisaldab mitmesuguseid [[jumal]]a- ja [[Soterioloogia|lunastuskäsitlusi]]. Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm|pealkiri=Hinduism: The world third largest religion|vaadatud=22.06.2021|arhiivimisaeg=2012-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120920032124/http://religioustolerance.org/hinduism.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Sripuram_Temple_Full_View.jpg|pisi|Kuldne tempel [[Vellore]]s on kaetud 1500 kg puhta kullaga]]
[[Džainism]] tekkis umbes samal ajal budismiga. Džainiste on Indias umbes 0,4%. Džainismi [[Dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Andres Herkel|pealkiri=&quot;Müüt ja mõtlemine&quot;|aasta=2002|kirjastus=Kirjastus Ilmamaa}}&lt;/ref&gt;

[[Budism]] tekkis Indias 4. või 5. sajandil, selle looja on [[Buddha]] ehk [[Siddhārtha Gautama|Siddharta Gautama]]. Budismi tähtsaim õpetus on eneseületusega pärast taassünde ja surma jõuda [[Nirvaana]]sse.&lt;ref&gt;Gethin, Rupert (1998), ''Foundations of Buddhism'', Oxford: Oxford University Press, pp. 27–28, 73–74. ISBN 978-0-19-289223-2&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harvey, Peter (2013). ''An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices'' (2nd ed.). Cambridge University Press. pp. 99. ISBN 978-0-521-67674-8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Powers, John (2007). ''Introduction to Tibetan Buddhism''. Ithaca, NY: Snow Lion Publications. pp. 392–393, 415. ISBN 978-1-55939-282-2.&lt;/ref&gt; [[Budism]]i järgijaid on 0,8%.

[[Sikhism]] on [[Monoteism|monoteistlik religioon]], mis loodi 16. sajandil m.a.j.&lt;ref&gt;''Diversity and Unity in Federal Countries''. McGill Queen University Press. p. 207.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;&quot;BBC History of Sikhism – The Khalsa&quot;. ''Sikh world history''. BBC Religion &amp; Ethics. 29 August 2003.&lt;/ref&gt; See arenes välja esimese guru [[Guru Nanaki]] (1469–1539) vaimsetest õpetustest.&lt;ref&gt;Singh, Patwant (2000). ''The Sikhs''. New York: Alfred A. Knopf. p. 17.&lt;/ref&gt; Sikhismis kutsutakse jumalat imeliseks õpetajaks, kes on ajatu, vormitu, mõistetamatu ja nähtamatu looja.&lt;ref&gt;The Hans India 2018. &quot;There is One God&quot;.&lt;/ref&gt; Jumalal ei ole sikhismis kindlat sugu, kuid tõlgetes kasutatakse jumalale viidates mehelikku vormi.&lt;ref&gt;Guru Nanak Dev Ji. ''Gurū Granth Sāhib''. p. 15&lt;/ref&gt; Ebareaalsus ehk ''maya'' on selle usu peamine õpetus, mis rõhutab, et ajutised ja ebareaalsed väärtushinnangud, nagu isekus, viha, ahnus, kiindumus ja iha ehk nii-öelda viis varast, on peamised probleemid, mis suunavad inimesi ära armastusest, ''maya''&lt;nowiki/&gt;'st ja jumalast.&lt;ref&gt;Parrinder, Geoffrey (1971). ''World Religions: From Ancient History to the Present''. London: Hamlyn. p. 253.&lt;/ref&gt; Sikhismis on keelatud abieluvälised suhted ja igasuguse religioosse auastme saamine (võidakse aga saada guru hooldajaks), lisaks sellele ei tohi lõigata juukseid, tarvitada uimasteid, mängida hasartmänge ega süüa rituaalideks ohverdatud loomade liha. Sikhismil on umbes 13 miljonit järgijat.

[[Islam]]i järgijad moodustavad India rahvastikust umbes 13,4%. [[Mumbai]] piirkonnas on elab umbes 120 000 [[parsid|parsi]], kelle usund on [[zoroastrism]]i tänapäevane versioon. Hõimurahvad on [[animism|animistid]] või praktiseerivad rahvalikku hinduismi. [[Kristlus]] on levinud peamiselt Lõuna- ja Kirde-Indias. Kristlasi on 2,3% rahvastikust.&lt;ref name=&quot;:27&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ministry of Home Affairs, Government of India|url=https://censusindia.gov.in/Census_And_You/religion.aspx|pealkiri=DISTRIBUTION OF POPULATION BY RELIGION|väljaanne=Ministry of Home Affairs, Government of India|vaadatud=7. aprillil 2021}}&lt;/ref&gt;

Usukogukonnad ei saa alati omavahel hästi läbi. Näiteks on hinduistide ja muslimite vahel sageli vägivaldseid kokkupõrkeid. Usulise kuuluvuse järgi jaotati varasem India territoorium 1947. aastal peamiselt hinduistliku India ja peamiselt islamiusulise [[Pakistan]]i vahel (viimane hõlmas ka praeguse [[Bangladesh]]i ala).&lt;ref name=&quot;:27&quot; /&gt;

=== Asustus ===
India suuremad linnad on [[Mumbai]], [[Delhi]], [[Chennai]], [[Kolkata]], [[Bengaluru]], [[Hyderabad]], [[Ahmadabad]], [[Pune (linn)|Pune]], [[Surat]] ja [[Kanpur]]. Nende seas on mõned maailma kõige suuremad linnad. [[Miljonilinn]]u on 32.

[[Rahvastiku tihedus]] on 324 in/km². See on üks maailma tihedamini asustatud riikidest. Rahvastiku tihedus varieerub 13 [[Arunachal Pradesh]]is 9294 in/km²-ni [[Delhi liiduterritoorium]]il.

65% India elanikest elab maal ja 35% linnas. Linnaelanike osakaal on 2020. aastaks võrreldes 1950. aastaga (17%) kahekordistunud ja eeldatavasti elab 2050. aastaks pool India elanikest linnas. Üle 15 miljoni indialase elab väljaspool Indiat. Paljud peavad Indiaga tihedat sidet ning teevad kodumaale investeeringuid ja ülekandeid.

==== Vaata ka ====
* [[India linnade loend rahvaarvu järgi]]
* [[Vähemalt miljoni elanikuga India linnastute loend]]

== Ühiskond ==
[[Fail:India - Sights &amp; Culture - poor thatched homes commonly co-mingle with more affluent concrete (2566341273).jpg|pisi|India – vaesed rookatusega kodud segunevad jõukate betoonelamute kõrval]]
Hindustani poolsaarele on aastatuhandete jooksul sisse rännanud palju rahvaid, kes on aja jooksul osaliselt kokku sulanud. India muutis tervikuks muu hulgas Briti kolonisatsioon. Iseseisva India valitsus on püüdnud kujundada India ühist identiteeti, kuid sellegipoolest on India killustunud nii eri keelte ja usundite kui ka [[kastisüsteem]]i tõttu.

Indias on väga suured klassivahed ja hoolimata majanduskasvust viimastel aastakümnetel, on Indias endiselt sotsiaal-majanduslikke probleeme.

Umbes 88 miljonit inimest ehk 6,7% India rahvastikku elas allpool Maailmapanga määratletud rahvusvahelist vaesuspiiri (1,25 USA dollarit päevas).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The Hindu|url=https://www.thehindu.com/news/national/8-gdp-growth-helped-reduce-poverty-un-report/article6862101.ece|pealkiri=8% GDP growth helped reduce poverty: UN report}}&lt;/ref&gt; Absoluutses vaesuses elavaid inimesi on Indias kõige rohkem: ÜRO hinnangul üle 400 miljoni inimese, India võimude hinnangul 250 miljonit inimest. Walk Free sihtasutuse andmetel elas 2016. aastal umbes 18,3 miljonit inimest (1,4% elanikkonnast) mingis tänapäeva orjanduse vormis nagu näiteks sunnitöö, lastetöö, inimkaubandus ja sunniviisiline kerjamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.globalslaveryindex.org/country/india/|pealkiri=How many people are in modern slavery in India?|arhiivimisaeg=2017-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170503143524/http://www.globalslaveryindex.org/country/india/}}&lt;/ref&gt; Vaeseid on kõige rohkem rahvarohketes põhja- ja idaosariikides ning suurlinnade suurtes slummides. Paljudel vaestel on kastisüsteemist tulenevad tööhõivepiirangud. Kõigil, kes elavad allpool India ametlikku vaesuspiiri, on õigus kaardile, millega saab osta riiklikult subsideeritud toidukaupu. Maal on käivitatud taristuprojekte, mis annavad maatöölistele ja väiketalupoegadele hooajalist lisateenistust.
[[Fail:The poor are assured of two square meals a day here (25066757648).jpg|pisi|India supiköök majanduslikult vähekindlustatud inimestele]]
Aastaks 2003 ei olnud indialased enam kõige vaesemad maailmas. 270 miljonit inimest elas allpool India ametlikku vaesuspiiri, umbes 300 miljonil inimesel oli eurooplaste omaga võrreldav elustandard. India vaesuspiiri alla jäävate inimeste osakaal langes 54%-lt 1972. aastal 26%-ni 2006. aastal. ÜRO arenguprogrammi aruande andmetel suutis India kümne aasta (2005/2006–2015/2016) jooksul vaesusest välja tuua 271 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UNDP|url=https://www.in.undp.org/content/india/en/home/sustainable-development/successstories/MultiDimesnionalPovertyIndex.html|pealkiri=271 million fewer poor people in India|vaadatud=2021-02-20|arhiivimisaeg=2021-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419141038/https://www.in.undp.org/content/india/en/home/sustainable-development/successstories/MultiDimesnionalPovertyIndex.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kiiresti kasvav keskklass, kuhu 1990. aastatel kuulus umbes 200 miljonit inimest, elab tingimustes, mis on võrreldavad Lääne-Euroopaga.

India on maailmas neljas riik miljardäride arvu poolest, mis näitab äärmist ebavõrdsust. 2000. aastal oli miljardäre 9, 2017. aastal juba 101.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Oxfam International|url=https://www.oxfam.org/en/india-extreme-inequality-numbers|pealkiri=India: extreme inequality in numbers}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal haldas rikkaim 1% rahvastikust neli korda rohkem raha kui vaesemad 70% rahvastikust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Oxfam|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/economy/indicators/wealth-of-indias-richest-1-more-than-4-times-of-total-for-70-poorest-oxfam/articleshow/73416122.cms|pealkiri=Wealth of India's richest 1% more than 4-times of total for 70% poorest.}}&lt;/ref&gt;

Töötus ja kõikuv teenistus on jäänud põhiprobleemiks nii põllumajanduses kui ka linnade mitteformaalses majanduses. 1990. aastate majandusreformid on teinud töö kasvavas erasektoris ligitõmbavamaks ning avaliku sektori kärped on teinud töö riigiaparaadis vähem tasuvaks ja vähem prestiižikaks.

Alates 1991. aastast on India majanduslik ebavõrdsus osariikide vahel kasvanud. Aastal 2007 oli rikkaim osariik üle kolme korra rikkam kui vaeseim osariik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.un.org/esa/desa/papers/2007/wp45_2007.pdf|pealkiri=Inequality in India: A survey of recent trend}}&lt;/ref&gt; Rikkaim liiduterritoorium või osariik on Maharashtra (420 miljardit USA dollarit) ning vaeseim Andamanid ja Nicobarid (930 miljonit USA dollarit).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The World Economic Outlook (WEO)|url=http://mospi.nic.in/sites/default/files/press_releases_statements/State_wise_SDP_31_07_2020_website.xls|pealkiri=MOSPI Gross State Domestic Product}}&lt;/ref&gt;

Auto on 2,5 protsendil elanikest.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

=== Kastisüsteem ===
{{vaata|Kastisüsteem|Ādivāsī}}

Lõuna-Aasias on [[kastisüsteem]] kehtinud juba aastatuhandeid. Kast (''[[jāti]]'' 'sünd') on rangelt reglementeeritud sotsiaalne kogukond, millesse inimene on sündinud. Mõne ''jāti''{{'}}ga on seotud
[[Fail:Indian Caste System.jpg|pisi|India kastisüsteem]]
konkreetne ametinimetus, kuid läbivat seost kutsealadega ei ole. Üldiselt eeldatakse, et omavahel abielluvad ühe ''jāti'' liikmed, inimesed järgivad oma ''jāti'' reegleid (näiteks suguluse, ameti, eluviisi ja toitumise kohta) ning suhtlevad teiste ''jāti''de liikmetega vastavalt oma sotsiaalsele positsioonile. Näiteks peab kõrge ''jāti'' esindaja olema taimetoitlane ega tohi elatuda füüsilisest tööst. Nimede järgi on võimalik ära tunda üle 2000 ''jāti''. Kokku on neid üle 3000. Ühes ''jāti''{{'}}s võib olla paarsada kuni mitu miljonit inimest.

Kastisüsteem on saanud alguse [[hinduism]]ist, kuid on osalt laienenud ka väljapoole seda. Hinduistide seas kuulub ''jāti'' tavaliselt ühte neljast seiusest ehk [[varna]]sse, millest igaühel on traditsiooniline sotsiaalne funktsioon: [[braahman]]id (preestrid) on sotsiaalse hierarhia tipus, järgnevad [[kšatrija]]d (sõdalased), [[vaišja]]d (algselt talupojad, hiljem kaupmehed) ja [[šuudra]]d (käsitöölised ja töölised). See, millisesse varnasse mingi ''jāti'' liigitatakse, sõltub osalt sellest, kui palju see rühm traditsiooniliselt puutub kokku mõne &quot;saasteainega&quot;, näiteks veri, menstruatsiooniveri, sülg, sõnnik, nahk, mustus ja juuksed. ''Jāti''{{'}}devahelise suhtlemise piirangute eesmärk on olnud vältida ''jāti'' suhtelise puhtuse rikkumist madalamast ''jāti'' lähtuva saastamise tõttu. Viies, kõige madalam rühm, [[kastitud]] ehk [[pantšamad]], kes tegelesid lihttöödega, jäid varnade süsteemist välja. Varem nimetati neid [[puutumatud|puutumatuteks]], kuid [[Mahatma Gandhi]] eeskujul hakati neid nimetama [[haridžanid]]eks ('Višnu lapsed'). Viimasel ajal on nad hakanud end nimetama aga [[dalitid|dalititeks]] ('rõhutud'). Neil on halvemad töökohad, väiksem sissetulek ja madalam sotsiaalsem staatus. Maakohtades on nad tavaliselt ilma maata ja teevad suurema osa põllumajanduslikust tööst. Nad tegelevad ka mitme rituaalselt saastava tööga, näiteks nende suurim rühm [[tšamarid]] tegelevad nahatöötlemisega. Paljud nende rühmad on registreeritud kui ''[[Scheduled Castes]]''; neil on eesõigused neile reserveeritud kohtade näol kõrgkoolides, esindusorganites ja avaliku sektori tööhõives. Kastitud moodustavad 16% (1991) rahvastikust. Nende eluviis on sageli eripärane, näiteks söövad paljud neist liha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Britannica|url=https://www.britannica.com/place/India/Caste#ref487274|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;

On olemas ka ''jāti''{{'}}de ja varnade vaheline mobiilsus. Kõrgemasse kasti üleminekut nimetatakse [[sanskritiseerumine|sanskritiseerumiseks]]. Suurlinnades ei peeta kastireeglitest nii rangelt kinni nagu maal. Sõlmitakse kastidevahelisi abielusid, kuigi need on ikka veel erandlikud. Kuigi tänapäeval on palju kastineutraalseid töökohti, näiteks halduses, on kõrgematel ametikohtadel valdavalt kõrgemate kastide esindajad. Jõukus on muutunud tähtsamaks kui kast.

=== Hõimurahvad ===
[[Fail:Natives of northern India (1907) (14578453249).jpg|pisi|püsti|Põhja-India põliselanikud]]
Ka &quot;hõimurahvad&quot; (põliselanikud) on väljaspool kastisüsteemi. Suur osa neist on ametlikult registreeritud kui [[Scheduled Tribes]], kes moodustavad 8,6% (2011) rahvastikust. Neid nimetatakse ka ''[[ādivāsī]]'' 'esmaasukad'. Nad on välimuselt, keelelt ja eluviisilt väga erinevad. Enamik neist elab piirkonnas [[Gujarat]]i ja [[Rajasthan]]i lõunaosast ja [[Maharashtra]] põhjaosast [[Madhya Pradesh]]i, [[Andhra Pradesh]]i põhjaosast ning [[Orissa]]st, kus nad moodustavad olulise vähemuse, kuni kirdeosariikideni, sealhulgas näiteks [[Nagaland]]i ja [[Mizoram]]ini, kus nad on enamuses. Nad elavad metsades või metsade ümbruses ning elatuvad metsasaadustest.

Hulk rühmi on välja suremas. Üks väiksemaid on [[Andamani saared|Andamani saartel]] elavad [[onged]] (umbes 20 inimest). Seevastu näiteks [[bhilid]], [[gondid]] ja [[santalid]] on rahvad, kuhu kuulub üle 5 miljoni elaniku. Mõned rühmad on siiani [[kütid-korilased]], teised tegelevad [[alepõllundus]]ega või on tavalised talupojad või põllutöölised. Mõned rühmad on [[nomaadid]]. Et osa neist on oma maadelt ja metsadest välja tõrjutud, on nad sunnitud tegema linnas juhutöid. Siiski on nad suure osa oma kultuurilistest eripäradest säilitanud.

Hõimurahvastel on samasugused eesõigused nagu dalititel ning nende asualadele eraldab riik lisavahendeid. Nende staatus India ühiskonnas on sellegipoolest jäänud madalaks.

Hõimurahvad on üldisemalt egalitaarsemad kui teised India rahvad. Naiste seisund on parem. [[Kaasavara]] asemel on tavaliselt [[mõrsjaluna]]. Mõned rühmad võtavad tasapisi üle hinduistide usundi ja traditsioonid, teised püüavad oma eripära säilitada.

Vaata ka [[Registreeritud kastid ja hõimud]] Indias.
=== Soorollid ===
[[Fail:India's Global Gender Inequality Rankings.JPG|pisi|India ülemaailmne soolise ebavõrdsuse edetabel]]

Meeste ja naiste soorollide ebavõrdsus on Indias süvitsi arenenud. ''Pardah''-nimeline tava, mida harrastatakse peamiselt Põhja-Indias ja konservatiivsete hinduistide või moslemite perekondade seas eeldab, et naised lahkuvad kodumaalt üldjuhul ainult mehe saatjana. Nüansid tavas varieeruvad rahvuste, religioonide ja sotsiaalse tausta vahel. Näiteks võivad abielus hindu naised, eriti Põhja-India piirkondades, kanda vanema meessugulase juuresolekul oma mehe poolel ''ghoonghati'' (teatud tüüpi loori või pearätti).&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://culturalatlas.sbs.com.au/indian-culture/indian-culture-family|pealkiri=Indian Culture|väljaanne=Cultural Atlas|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt; Konservatiivsete perekondades looritavad hindu naised oma nägu ja vaikivad vanemate meessoost abikaasade juuresolekul nii kodus kui ka kogukonnas. Minia kannab loori isegi oma ämma ees. Need tavad rõhutavad austussuhteid, piiravad heaks kiitmata kohtumisi ja suurendavad perekonna autoriteetsust.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Center for Global Education|url=https://asiasociety.org/education/indian-society-and-ways-living|pealkiri=Indian Society and Ways of Living|väljaanne=Center for Global Education|vaadatud=10. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;

Sooline ebavõrdsus on muutumas ja tänapäeval koheldakse India haridussüsteemis poisse ja tüdrukuid enamasti võrdselt, andes mõlemale võimaluse omandada haridus. Ehkki harjumused on visad muutuma ja on endiselt seotud paljude piiravate ühiskondlike ootustega, saavad haritud naised ühiskonnas rohkem võimalusi tööhõivatuse ja poliitilise esindatuse kaudu. Kasutusel on ka soorollide ebavõrdsuse vähendamist pooldavad tegevuskavad naistele.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

==== Naiste seisund läbi aja ====
[[Fail:India sex ratio map en.svg|pisi|Naiste osakaal India riigi ulatuses]][[Veedade kultuur]]i ajal 1500–500 eKr valitses enamjaolt sooline võrdsus ja naiste olukord oli päris hea. Naistel oli võimalik omandada haridust, abiellumise iga oli 17–18 aga sundust selleks ei olnud, abielupartnerit sai naine ise valida ja abielludes sai maja ühisvaraks. Naiste õigused ja staatus hakkasid halvenema alates 1000 eKr seoses tootmise ja eraomandi suurenemisega. Leevendust pakkus [[budism]]i tekkimine, kuna budistlikud kloostrid hakkasid naistele haridust andma. Samal ajal aga propageeriti abiellumisea alandamist, mis takistaks naistel hariduse omandamist. [[Dharmasutra|Dharmasuutrad]] 400 eKr – 100 eKr soovitasid, et tüdrukud peaksid abielluma siis, kui algab puberteet. 2 sajandil rõhutas India filosoof [[Yajnavalkya]], et tüdrukud peaksid abielluma juba enne puberteeti, selleks ajaks oli see juba saanud üldlevinud praktikaks.

Hullemaks tegi naiste olukorra 1. sajandi paiku kirjutatud Manu seadus ehk [[Manu smriti]], tuntud ka kui Manava-Dharma-shastra, mis sätestas, et &quot;lapsepõlves kuulub naine isale, nooruses mehele ja kui ta isand (abikaasa) on surnud siis poegadele. Naine ei tohi kunagi olla iseseisev.&quot; Selle seaduse kohaselt on naise ülesanne hoolitseda oma mehe eest ja kohelda teda kui jumalat. Sellest ajast hakkasid levima ka monogaamse abielu ja naiste vooruslikkuse ideed. Abielurikkumise eest olid naistele karistused karmid, seejuures meestega oldi palju leebemad. Naiste hariduse allakäik koos varajase abieluga kehtestas meeste ülemvõimu ja tekitas olukorra, kus naised olid sõltuvad ja alistatud. Alates 5. sajandist tekkis diskussioon [[sati]] ehk leskede põletamise koos surnud abikaasaga ümber, mida hakkasid 8. sajandist alates aktiivselt propageerima tekstid nagu Parasarasmirti. Sellest ajast saigi sati erinevates India paikades tavaliseks praktikaks. Samal ajal seati ka [[niyoga]] ehk surnud mehe vennaga abiellumisele piirangud ja aastaks 1000 keelati see paljudes kohtades täielikult.

11. sajandil alguse saanud [[moslemid|moslemite]] sissetungiga muutus olukord veelgi halvemaks. Naistel keelati kuulumine usulistesse ja õiguslikesse organisatsioonidesse. Moslemite perioodil võeti kasutusele durkha (purdha), algas naiste eraldamine, mitmikabielu ja ühepoolse abielulahutuse õigus meestele.

Selline olukord kestis kuni 19. sajandi alguseni, millal Briti liberaalidest reformistid ja avalik arvamus pooldasid naiste olukorra leevendamist ning ebaõiglaste traditsioonide keelustamist. Tööstusliku tootmise suurenemisega tekkis vajadus kaasata naisi tööjõuna, seega oldi huvitatud naiste õiguste edendamisest.
Esimene samm oli William Benticki 1892. aasta määrus, mis keelustas [[Briti India]]s sati. 1929. aasta seadusega seati tüdrukute abiellumise vanusepiiriks 14. 1937. aastal võeti vastu naiste omandiõiguse seadus, millega kehtestati lese õigus pärida oma surnud abikaasa kinnisvara. [[Mahatma Gandhi]] liikumine, kus naised osalesid nii vabadusvõitlejate kui ka kongressi liikmetena, aitas olukorra muutumisele kaasa. 1950. aastatel vastu võetud seadused Hindu Code bills, parandasid hariduse, töö ja kinnisvara võimaluste kättesaadavust veelgi.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/3516124&lt;/ref&gt;

=== Perekond ===
Perekond on oluline institutsioon, millel on enamiku indialaste elus keskne roll ning mille mõiste ulatub tavapärasest läänelikust tähendusest kaugemale, hõlmates laiemat pereringi. Kollektivistliku ühiskonnana rõhutatakse sageli lojaalsust ja vastastikust sõltuvust. Perekonna huvid on tavaliselt üksikisiku omadest tähtsamad ning inimese isiklikku elu mõjutavad otsused – näiteks abielu ja karjääritee – tehakse tavaliselt ühiselt konsulteerides. Inimesed kipuvad tegutsema oma pere maine huvides, kuna üksikisiku tegu võib mõjutada perekonna reputatsiooni kogukonnas.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Ehkki enamik pereliikmeid elavad geograafiliselt lähestikku või kuuluvad samasse ametirühma, on linnastumise ja rände kasvu tõttu nooremad põlvkonnad muutnud traditsioonilist normi. Tänapäeval on paljudel inimestel ulatuslik perevõrgustik, mis on levinud paljudesse erinevatesse piirkondadesse. Sidemed oma laiendatud perekonnaga välismaal on sageli palju tihedamad kui enamikul ingliskeelsete lääne ühiskondade inimestel. Välismaal elavad indialased hoiavad tihedat sidet oma Indiasse jäänud perega regulaarsete telefonikõnede, rahaülekannete saatmise ja võimaluse korral külastamise kaudu.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Laste suhted oma tädide ja onudega on sama tugevad kui nende suhted vanematega. Paljudes India piirkondades on tavaline leida kolm või neli koos elavat põlvkonda. Isa (või vanim poeg, kui isa pole kohal) on tavaliselt patriarh, samal ajal kui tema naine võib valvata kõiki leibkonda kolinud tütreid ja miniaid. Suuremad perekonnad kalduvad järgima vanemate traditsioonilist hierarhiat. Linnapiirkondades elavad inimesed tavaliselt väiksemates kogukondades, kuid omavad tugevaid sidemeid oma laiema perekonnaga.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;
=== Abielu ===
[[Fail:Tamil Brahmin Hindu Marriage.jpg|pisi|Hindude pulmad]]
Indias pole perekonnas suuremat sündmust kui pulm, mis kutsub dramaatiliselt esile kõiki võimalikke sotsiaalseid kohustusi, sugulussidemeid, traditsioonilist väärtust, kirglikke meeleolusid ja majanduslikke ressursse. Abielu peetakse kõigi India inimeste jaoks elementaarseks ja nii-öelda kohustuslikuks, mis tähistab üleminekut täiskasvanuikka. Mõned vanemad alustavad abielu korraldamist ja kaaslase leidmist juba lapse sündides, kuid enamik teeb seda hiljem.

Korraldatud abielud (''arranged marriage'') on levinud kogu Indias, ehkki abielusuhete ootused ja tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja usust. Abielud sõlmitakse tavaliselt kosjasobitaja, paari vanemate või mõne muu usaldusväärse kolmanda osapoole kaudu. Erinevalt varasematest aegadest, kui inimestele enne pulmi ei öeldudki, kellega nad abielluma peavad, on nüüd tavalisem, et pere konsulteerib enne pulmi paariga nõusoleku saamiseks.

Korraldatud abielusid mõjutavad peaaegu alati kasti kuuluvused. Seetõttu abielud piirduvad tavaliselt samast kastist pärit kaaslasega või mõnel juhul samast usust kaaslasega. See on osaliselt tingitud sellest, et abielude sõlmimine on perekondlik tegevus, mis viiakse läbi laiema kogukonna juba olemasolevate võrgustike kaudu. Kuigi inimesed abielluvad samas kastis, väldivad perekonnad abiellumist samas alamkastis. Korrastatud abielu ja kastide endogaamia institutsioonid võimaldavad vanematel mõjutada nii oma laste tulevikku kui ka säilitada kohalikku ja sotsiaalset struktuuri. Kastidevahelisi abielusid ei korraldata peaaegu kunagi. Selliseid abielusid tuntakse kui armastusabielusid ja need muutuvad üha tavalisemaks. Sõltumata sellest, kuidas abikaasa leitakse, konsulteeritakse abiellumisprotsessis peaaegu alati perekonnaga.

Ideaalse partneri leidmine võib olla keeruline ülesanne seetõttu kasutavad lapsevanemad oma sotsiaalvõrgustikke sobiva sotsiaalse ja majandusliku seisundiga potentsiaalsete pruutide ja peigmeeste leidmiseks. Linnaelanikud kasutavad abikaasa otsimisel üha sagedamini ajalehtedes ilmuvaid abielu kuulutusi. Reklaamides teatatakse tavaliselt religioonist, kastist ja haridusest, rõhutatakse naiste ilu ja meeste (ja tänapäeval isegi naiste) teenimisvõimet ning kaasavara suurusele. Tavaliselt peetakse pulmi pere külades, olenemata sellest, kas pere elab nende külas või mõnes suuremas linnas. Pulmad võivad kesta mitu päeva ja konkreetsed tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja perede usundist.

Maapiirkondades korraldatakse perekondadevahelised kokkulepped tavaliselt ilma, et paar omavahel kohtuks. Noored elukutselised mehed ja nende pered võivad saada päringuid ja fotosid mitme tütarlapse perekonna esindajatelt. Nad võivad saata oma sugulased kohtuma kõige lootustandvamate kandidaatidega ja seejärel minna ise ringreisile, et kohtuda noorte naistega ja teha lõplik valik. 1990. aastate alguses seob üha enam sel viisil sõlmitud abielusid India pruudid ja peigmehed Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas elavate India päritolu abikaasadega.

Peaaegu kõiki India lapsi kasvatatakse põhimõttel, et vanemad korraldavad nende abielud, kuid üha rohkem noori, eriti kõrgkoolide haridusega inimesi, leiavad endale ise abikaasa. Armuabielusid peetakse pisut skandaalseks alternatiiviks õigesti korraldatud abieludele. Kõrgemates klassides tekivad need pooleldi korraldatud armastusabielud üha enam noorte vahel, kes on pärit veidi erineva astme kastidest, kuid on hariduse või tööalaselt võrdsed.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|autor=James Heitzman and Robert L. Worden|url=http://countrystudies.us/india/|pealkiri=India: A Country Study|väljaanne=Washington: GPO for the Library of Congress|aeg=1995|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;

Pärast abielu sõlmimist toimuvad mitmed rikkalikud rituaalid. Igal usundi rühmal, regioonil ja kastil on veidi erinev rituaalide komplekt. Üldiselt hõlmavad kõik pulmad võimalikult palju pruutpaari sugulasi ja kaaslasi. Pruudi perekond korraldab tavaliselt suurema osa tseremooniatest ning rahastab suure hulga külaliste majutamist, pidusööki, kaunistusi ja peigmehe peo kingitusi. Need korraldused on sageli ülikeerukad ja kallid ning mõeldud pruudi perekonna staatuse parandamiseks. Peigmehe pidu palkab tavaliselt bändi ja toob pruudile häid kingitusi, näiteks ehteid ja rõivaid, kuid need ületavad pruudi poolelt saadud kingitused tavaliselt palju.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

Tänapäeval jätavad perekonnad tulevastele pruutidele ja peigmeestele rohkem vabadust ise endale kaaslane leida. Perekond võib abi osutada kontaktide loomisel ja tutvustamisprotsessis, kuid üldjuhul jääb lõplik otsus pruudi/peigmehe teha.

=== Linnastumine ===
[[Fail:India urbanization rate map.svg|pisi|India linnastumise kaart]]
Linnastumise kiirenemine mõjutab sügavalt India ühiskonna muutusi. Rohkem kui veerand riigi elanikkonnast on linnastunud. Mumbai (Bombay) on praegu maailmas suuruselt kuues linnapiirkond 18 miljoniga ja Kolkata (Calcutta) on 13 miljoni kohal neljateistkümnes. Viimastel aastatel on India suurimad linnad kasvanud kaks korda kiiremini kui väikelinnad ja külad, kusjuures paljus on see tingitud maapiirkondade ja linnade rändest. Suurimad linnad on tihedalt asustatud, ülerahvastatud, mürarikkad, saastatud ning neil puudub puhas vesi, elekter, kanalisatsioon ja korralik eluase.

Traditsioonilised kastihierarhiad on linnades nõrgad, kuid kastisidemed on endiselt olulised, kuna napp töökoht saadakse sageli kastiastmete, sugulaste ja sõprade kaudu. Leidlikkus ja visadus iseloomustavad vaeseid linnatöölisi, kes toetavad end paljude ülesannete kaudu ettevõtjate, väikekaupmeeste ja lihttöölistena.

Kasvava keskklassi auastmed ilmnevad üha enam linnades, kus haridus- ja töövõimalused neile kasuks tulevad. Nende jaoks, nagu kõigi linna elanike jaoks, kinnitatakse seoseid naabruskonna solidaarsuse, vabatahtlike ühenduste ja festivalipidustuste kaudu.

Linnad on kaubanduse, hariduse, teaduse, poliitika ja valitsuse suured sõlmpunktid, millest sõltub riigi toimimine. Näiteks on India filmitööstus maailma suurim, selle keskuseks on Mumbai ja Chennai, kus kasvab ka populaarsete telejaamade arv. Need annavad väikelinnaelanikele ja külaelanikele edasi elavat linnaeluviisi, mõjutades miljonite püüdlusi.

Sotsiaalsed revolutsioonid saavad linnavisionääride toetust, näiteks kasvava naisliikumise kujundajad. Suuresti haritud linnanaiste eestvedamisel püüab liikumine soolist õiglust paljudes valdkondades, keskendudes eriti noorte naiste kaasavara pärast toime pandud mõrvadele, mida on aastas tuhandeid. Vaeste naistöötajate ülekaalukate majanduslike vajadustega tegelevad sellised organisatsioonid nagu Ahmedabadi füüsilisest isikust ettevõtjate naiste ühendus (SEWA), mida juhib Ela Bhatt.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

=== Inimkaubandus ===
Indias peetakse inimkaubandust äriliseks seksuaalseks ärakasutamiseks, sunniviisiliseks tööks, sundabieludeks ja pereteenistuseks organiseeritud kuritegevuseks. Walk Free Foundationi arvutuste kohaselt on Indias vangis 14 miljonit inimest. Tänapäeval toimub 90% inimkaubandusest Indias riigisiseselt. Mõned ohvrid töötavad palgata majapidamistüdrukutena. Teised sõlmivad sundabielusid võõrastega, keda nad pole kunagi kohanud. Mõned on sunnitud töötama kaevandus- või põllumajandussektoris. Teised müüakse lõbumajadesse.

Inimkaubanduse ärahoidmiseks on India kriminaalkohtusüsteemil väga piiratud ressursid ja sisesed korruptsiooniprobleemid. 2014. aastal tegeles plitesi üleriigiliselt vaid 720 inimkaubanduse juhtumiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Dorsey, Roderick|url=https://et.asayamind.com/india-has-sex-trafficking-problem|pealkiri=Indial on seksikaubanduse probleem ja see on hullem kui arvate|vaadatud=03.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
{{vaata|India haridussüsteem}}

[[India põhiseadus]]e järgi peab riik hoolitsema kuni 14-aastaste laste tasuta ja kohustusliku kooliskäimise eest. Haridus toimub hindide või inglise keeles ning kõik õpilased peavad õppima oma emakeelt, hindi ja inglise keelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.strephonsays.com/what-is-the-education-system-in-india|pealkiri=India haridussüsteem|vaadatud=04.05.2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:School in Goa, India 0012.jpg|pisi|Kool Goas]]India koolisüsteemis on neli haridusastet:
* algharidus (6–10 aastat) – algab lasteaiast ja lõpeb algkooliga (1.–5. klass);
* põhiharidus (11–14 aastat) – 6.–8. klass;
* alamastme keskharidus (14–16 aastat) – 9.-10. klass. Õppekava koostab üleriigiline pädev asutus National Council of Educational Research and Training ning õppekavade ühtlustamiseks on riiklik õppekava raamistik;
* ülemastme keskharidus ja kutseharidus (17–18-aastased). Ülemastme keskhariduse alla kuuluvad klassid 11–12. Õppetöö toimub hindi või inglise keeles ning tunnistuse saamiseks on aja sooritada 5–6 eksamit ning omandada eksamikeskuse määratud lisaained. Kutseõppe läbimine võib võimaldada pääsu kõrgkooli. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kaheaastase nominaalajaga õppekavad on enamasti ülemastme keskhariduse (10 + 2) baasil.

[[Kirjaoskamatus]] on ikka veel levinud, alles 1991. aastal ületas lugeda oskajate osatähtsus (52,9%) kirjaoskamatute osatähtsuse.

India haridustraditsioon põhineb mitmeti Briti võimu aegsetel haridustraditsioonidel, kuid on ka orienteeritud India kultuurile ja identiteedile. Üks rahvuslikule suunale alusepanijaid oli kelle algatustel pärast India iseseisvumist oli suur mõju järgnevate aastate haridusreformidele. Haridus oli India majandusarengu viie aasta plaanidesse sisse võetud. 1985. aasta haridusreform nägi ette, et tuleb välja töötada õppekavad, mis peegeldavad India kultuuri, võrdsust ja demokraatiat ning arvestavad kohalikke olusid.

Avaliku koolisüsteemi kõrval on erakoole ja Inglise tüüpi internaatkoole. Alates 1986. aastast eriti mahajäänud haridusega piirkondades hakatud rajama andekate laste koole ([[Navodaya Vidyalaya]]sid). Neid oli 1990. aastal 280 ja kolmandik kohti on neis reserveeritud tüdrukutele.

Väljalangevus koolist on suur ja iga klassiga üha kasvav, aastal 1986 tegi kohustusliku haridustee läbi 54% õpilastest. Väljalangemise vähendamiseks on sisse seatud tasuta koolivorm, koolitoit ja õpikud ning on koolihooneid remonditud. Ametliku statistika (1990) järgi käib algkooliastmel koolis 90% lastest, 11–13-aastastest käib koolis 50% ja 14–17-aastastest 30%. Koolis käivad rohkem poisid. Kooliskäijate protsent erineb osariigiti oluliselt. Hariduse kohalik kavandamine ja andmine on osariikide pädevuses. Tuleb arvestada nii kohaliku usku ja keelt kui ka üleriiklikke nõudeid.

Koduõpe on Indias seadusega lubatud, kuid ei ole eriti populaarne. Valitsus on seisukohal, et vanemad võivad lapsi kodus õpetad, kui neil on selleks võimalus ja vajalikud vahendid.

Peale formaalse haridussüsteemi on olemas täiskasvanuharidus, mis põhineb kaugõppel ja avatud ülikoolidel, mida oli 1996. aastal seitse. Igas osariigis on keskhariduse eksamikeskus v.a. Acunchal Pradesh, Sikkimm ja enamikul liiduterritooriumidel, nagu näiteks Delhi, Andaman ja Nicobar. Tegutseb ka palju tunnustamata eksamikeskusi, 2018. aastal teatati 11 illegaalse eksamikeskuse tegevusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maamees, Ulvi|url=https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|pealkiri=Keskharidussüsteem|vaadatud=2021-05-04|arhiivimisaeg=2021-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504175231/https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

India '''kõrgharidussüsteem''' on üks maailma keerukamaid. Ülikoolid on haridusministeeriumi kontrolli all ning rahastus tuleb osariikide valitsuselt. Kokku on ülikoole 875. India valitsus on tugevalt edendanud teaduse ja tehnoloogia põhist kõrgharidust. Ülikoolide tüübid jagunevad nelja kategooriasse:

* Keskülikoolid, mis on asutatud parlamendi seadustega ning on haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna haldusalas. 2020. aasta seisuga kuulub nende alla 54 ülikooli.
* Osariigi ülikoolid, mida juhivad iga India osariigi valitsus ning on asutatud seadusandliku kogu seaduste alusel. 2020. aasta seisuga on neid 411.
* Ülikoolitüüpi kõrgkoolid, on ülikoolid, mis on saanud haridusministeeriumi kõrghariduse osakonnalt autonoomia ja on ametlikult akrediteeritud staatusega, kuid neil puudub õigus nimes kasutada sõna &quot;ülikool&quot; 2017. aasta seisuga on selliseid ülikoole Indias 123.
* Eraülikoolid, mis on heakskiidetud komisjoni poolt. 2017. aasta seisuga on neid 282.

Peaaegu igas India ülikoolis on tagatud ka majutusvõimalus kõigile üliõpilastele. Võrreldes paljude teiste riikidega on see üsna odav. Üliõpilaste on õigus töötada õpingute kõrvalt osalise tööajaga.

== Teadus ja tehnoloogia ==
[[Fail:The Union Minister for Science &amp; Technology and Earth Sciences, Dr. Harsh Vardhan visiting after inaugurating the India’s largest Science Expo-Pride of India (PoI), in Mysuru on January 03, 2016 (1).jpg|pisi|Ametiühingu Liidu teaduse, tehnoloogia ja maateaduste minister dr Harsh Vardhan külastab India suurimat teadusnäituse (PoI) avamist Mysurus 3. jaanuaril 2016]]
Pärast iseseisvumist algatas Jawaharlal Nehru reformid India kõrghariduse ning teaduse ja tehnoloogia edendamiseks. India tehnikainstituudi, mille moodustas 22-liikmeline teadlaste ja ettevõtjate komitee tehnilise hariduse edendamiseks, avas 18. augustil 1951 Lääne-Bengali osariigis Kharagpuris haridusminister Maulana Abul Kalam Azad. Peagi avati tehnikainstituudid Bombays, Madrases, Kanpuris ja Delhis, samuti 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses koos piirkondlike Riiklike Tehnoloogiainstituutidega. 1960. aastatest alates võimaldasid tihedad sidemed Nõukogude Liiduga India kosmoseuuringute organisatsioonil India kosmoseprogrammi kiireks arendamiseks ja tuumaenergia edendamiseks Indias, isegi pärast India esimest tuumakatsetust 18. mail 1974 Pokhranis.

Kõigist teadus- ja arendustegevuse kulutustest Aasias moodustavad India kulutused umbes 10% ja teaduspublikatsioonide arv kasvas 2007. aastaks viie aasta jooksul 45%. Ent India endise teadus- ja tehnoloogiaministri Kapil Sibali sõnul on India võrreldes arenenud riikidega teaduses ja tehnoloogias maha jäänud. Indias on ainult 140 teadlast 1 000 000 elaniku kohta, samas kui Ameerika Ühendriikides on [https://www.financialexpress.com/archive/india-lagging-behind-in-s&amp;tt-govt/424607/ 4651]. India investeeris aastatel 2002–2003 teadusse ja tehnoloogiasse 3,7 miljardit [https://www.scidev.net/global/news/india-lagging-in-science-and-technology-says-offi/ dollarit] Võrdluseks võib öelda, et Hiina investeeris teadusse ja tehnoloogiasse Indiast umbes neli korda rohkem, Ameerika Ühendriigid aga umbes 75 korda rohkem kui India.[5]

Kui India on aastatel 2000–2015 oma teadustööde kogumahtu neljakordistanud, edestades Venemaa ja Prantsusmaa absoluutarvu aastas, on Hiina ja Brasiilia selle määra ületanud.

== Majandus ==
India mitmekesine majandus hõlmab traditsioonilist põllumajandust, nüüdisaegset põllumajandust, käsitööd ning palju tööstusharusid ja teenindust. Veidi alla poole tööjõust on hõivatud põllumajanduses, kuid kolmas sektor toob sisse lõviosa sissetulekutest ja annab ligi kolmandiku India toodangust. Hiljuti oli põllumajanduses hõivatud kolmveerand tööjõust ning põllumajandus andis veerandi SKT-st. Tööstus andis 24% ja teenindus 51% SKT-st. Sektorite vahel on suur tootlikkuse erinevus. India majandusaasta algab 1. aprillil.

Iseseisvuse ajal on majanduspoliitikale suurt tähelepanu pööratud. Juba 1940. aastate lõpus pärast iseseisvumist hakati ellu viima auahneid majanduslikke kavasid. India võttis omaks sotsialistliku mudeli. Majandust hakati suuresti riiklikult juhtima, koostades viie aasta plaane ning rakendada [[protektsionism]]i. Nõukogude Liidust sai India tähtsaim poliitiline tugi ja koostööpartner. Riik taheti industrialiseerida, saavutada majanduslik sõltumatus Suurbritanniast, ergutada majanduskasvu ning niimoodi võidelda vaesusega. Peaminister [[Jawaharlal Nehru]] seadis 1950. aastatel eesmärgiks muuta vaene agraarmaa moodsaks ühiskonnaks, kus sissetulekud jaotuvad võrdselt. Seda tahtis ta saavutada kodumaisel finantseerimisel ja omandil põhineva industrialiseerimise abil. Kapitali nappuse ja soovi tõttu tõsta arengu tempot võttis riik 1956. aastal tööstuse arengu eest kogu vastutuse. See tähendas muu hulgas otsest kontrolli panganduse, energeetika ja rasketööstuse üle. Turumajandust pärssis ka tootmislitsentside süsteem tööstuses. See tõi kaasa väikese tööviljakuse, mida põhjustasid muu hulgas ettevõtete ebasoodne suurus, vananenud tehnoloogia ja ülepaisutatud personal. Alates 1970. aastate lõpust, kui sai selgeks, et India majandus jääb Kagu-Aasia riikide arengust maha, hakati mõtlema, kuidas riigi arengumudelit muuta. Ent alles siis, kui Nõukogude Liit kokku varises ja avalikud eelarved ning maksebilanss 1990. ja 1991. aastal ohtu sattusid, hakati [[IMF]]i juhtimisel majanduse aluseid tõsiselt muutma. Alates 1990. aastatest on majandust järk-järgult liberaliseeritud, nii et rõhk ei ole enam tööstustoodangul. Majandussektorid, mis olid reserveeritud avalikule sektorile, sealhulgas taristu, terasetööstus ning nafta- ja energiasektor, avati erainvesteeringutele. Välismaa investoritel lasti Indias kanda kinnitada, tootmislitsentsid kaotati ning riigiettevõtteid hakati erastama. Ka kapitaliturud liberaliseeriti. Suuri raskusi oli panganduse erastamisega, sest pangad olid laenudega ebarentaablitele ettevõtetele kandnud suurt kahju. Indiat püüti maailmamajandusse integreerida kaubanduspoliitika liberaliseerimisega: vähendati tolle ja muid importi piiravaid abinõusid ning [[India ruupia]] muudeti [[vabalt konverteeritav valuuta|vabalt konverteeritavaks]].

Liberaliseerimine ja erastamine ei ole lõpule viidud. Siiski on alates 1994. aastast majanduskasv olnud 7% ringis aastas, jäädes alla ainult Hiina omale. Seda stimuleerivad keskklassi tarbimine ja haritus, sealhulgas inglise keele oskus, ning välismaa investeeringud.

Paljud tähtsamad sektorid on riigi omanduses. Riigile kuuluvad praktiliselt kõik pangad ja suur osa põllumajanduskaupade hulgikaubandusest. Riik reguleerib paljude põllumajanduses kasutatavate toodete, sealhulgas väetiste hinda. Ka raudteed ja suur osa bussitranspordist on avalikus omanduses. Tervishoid ja haridus on valdavalt avalik, kuid on ka palju erahaiglaid, -koole ja -ülikoole.

Majandus on mitmekülgne. On kõrgtehnoloogilisi sektoreid: tuumaenergeetika, nafta ammutamine, kosmoseuurimine ja infotehnoloogia. India on suur tarkvara eksportija.

Vaesus on vähenenud nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Suured sotsiaalsed ja geograafilised kontrastid on säilinud. Näiteks on põllumajanduses tööviljakus seitse korda väiksem kui teistes majandusharudes. Aastal 2006 käivitati suur maapiirkondade tööhõiveprogramm, mille eesmärk oli 60 miljoni inimese vaesusest väljatoomine.
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on India suurimateks koostööpartneriteks saanud USA ja Hiina. Nafta impordi tõttu on kasvanud on kaubandus [[OPEC]]i maadega. Väliskaubanduse defitsiit on suur (2005. aastal 40 miljardit USA dollarit). Riigivõlgade teenindamine on koormav.

[[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise valuutafondi]] (IMF) andmetel oli India nominaalne [[SKT]] väärtus aastal 2020 ligikaudu 2,6 triljonit USA dollarit, sellega oli India maailmas 6. kohal. India [[SKT elaniku kohta]] oli samal aastal 1877 USA dollarit (142. koht maailmas). India on üks maailma suuremaid ja kiiremini kasvavaid majandusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=IMF|url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2020/October/weo-report?c=534,&amp;s=NGDP_RPCH,NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,PPPSH,PCPIPCH,&amp;sy=1980&amp;ey=2020&amp;ssm=0&amp;scsm=1&amp;scc=0&amp;ssd=1&amp;ssc=0&amp;sic=0&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1|pealkiri=World Economic Outlook Database|väljaanne=International Monetary Fund|aeg=oktoober 2020|vaadatud=18.02.2021}}&lt;/ref&gt;

India on tööjõu suuruse poolest [[Hiina]] järel maailmas teisel kohal, tööjõulisi inimesi on 472 miljonit. Peaaegu 42% nendest on hõivatud põllumajandussektoris, 26,18% sekundaarses sektoris ja 32,33% teenindussektoris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=International Labour Organization, ILOSTAT database.|url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?contextual=max&amp;locations=IN&amp;name_desc=false|pealkiri=Labor force – India 2020|vaadatud=12.02.2021}}&lt;/ref&gt; Üle 94% nendest töötab nn organiseerimata sektoris (sõltumatud kalamehed, kudujad, parkalid, farmerid, istandustöölised jms).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Government of India Planning Commission New Delhi|url=http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf|pealkiri=Labour Laws And Other Labour Regulations|vaadatud=12.02.2021|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826171253/http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf}}&lt;/ref&gt; Aastal 2017 maksis ainult 2% India tööjõust tulumaksu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.npr.org/sections/parallels/2017/03/22/517965630/why-do-so-few-people-pay-income-tax-in-india?t=1613673761682|pealkiri=Why Do So Few People Pay Income Tax In India?}}&lt;/ref&gt;Hoolimata organiseerimata sektori valdavast osast hõives moodustab see ainult 57% India SKT-st ehk üheksa korda väiksem töötaja kohta võrreldes organiseeritud sektori töötajatega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1475-4991.2011.00452.x|pealkiri=Measuring the unorganized sector in India}}&lt;/ref&gt; Organiseeritud sektorisse kuuluvad riigiametnikud, riigiettevõtete töötajad ja eraettevõtete registreeritud töötajad.

[[PricewaterhouseCoopers]]i (PwC) 2011. aasta aruande kohaselt võib India SKP ostujõud aastaks 2045 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omale järele jõuda. Järgmise nelja aastakümne jooksul peaks India SKP kasvama keskmiselt 8% aastas, millega India oleks maailma kõige kiiremini kasvav majandus aastani 2050. Aruandes tuuakse ära peamised kasvutegurid: noor ja kiiresti kasvav tööealine rahvastik, töötleva tööstuse kasv, hariduse ja insenerioskuste taseme tõus ja tarbijaturu pidev kasv, mille taga on kiiresti kasvav keskklass.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=PwC|url=https://www.pwc.com/gx/en/psrc/pdf/world_in_2050_jan2011.pdf|pealkiri=The World in 2050}}&lt;/ref&gt; Maailmapanga sõnul peab India jätkusuutliku majandusarengu saavutamiseks keskenduma avaliku sektori reformidele, infrastruktuurile, põllumajanduse ja maaelu arengule, maa- ja tööalaste eeskirjade kaotamisele ning erainvesteeringute, ekspordi, hariduse ja tervishoiu soosimisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.worldbank.org/en/country/india/overview|pealkiri=India Overlook 2020}}&lt;/ref&gt;

=== Põllumajandus ===
[[Fail:Plucking tea in a tea garden of Assam.jpg|pisi|Teelehtede korjamine]]
India on põllumajandustoodangu suuruse poolest Hiina järel maailmas teisel kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.business-standard.com/article/b2b-connect/india-an-agricultural-powerhouse-of-the-world-116051800253_1.html|pealkiri=India: An agricultural powerhouse of the world|väljaanne=Business Standard}}&lt;/ref&gt;

Põhilised põllumajandustooted on suhkruroog, riis, nisu, pühvlipiim, piim, kartulid, köögiviljad, banaanid, mais, ning mangod ja guajaavid.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Tähtsamad toidutaimed on riis, nisu, hirss ja kaunviljad. Tähtsamad müügiks kasvatatavad taimed on õlitaimed, suhkruroog, puuvill, džuut, tubakas, teepõõsas ja kartulid.
[[Fail:Cotton picking in India.jpg|pisi|Puuvillaistanduses]]
Peamised põllumajandusosariigid on [[Uttar Pradesh]], Punjab, [[Haryana]], [[Madhya Pradesh]], [[Andhra Pradesh]], Telegana, [[Bihar]], [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]], [[Gujarat]] ja [[Maharashtra]].

Aasia riikidest on kõige enam haritavat maad Indial, ligi 39% Aasia haritavast maast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://jalshakti-dowr.gov.in/general-facts|pealkiri=General Facts}}&lt;/ref&gt; 2018. aasta seisuga on maa jagunenud järgmiselt:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* Põllumajanduslikus kasutuses on 60,5% maast, sealhulgas haritava maana 52,8%, püsikultuuride all 4,2% ja püsikarjamaana 3,5%.
* Metsade all on 23,1%, muud maad on 16,4%.
* Niisutatud maa (aastal 2012) võtab enda alla 667 000 km².

Haritavat maad oli 2016. aasta seisuga Indias 156 463 000 hektarit. Viimase 55 aasta jooksul on mõõdetud maksimaalseks väärtuseks 1984. aastal 163 618 000 ja minimaalseks 1961. aastal 155 806 000.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.indexmundi.com/facts/india/arable-land|pealkiri=India – arbale land|vaadatud=28.04.2021}}&lt;/ref&gt;

Umbes 55% maast on ülesharitud. Iseseisvusajal on haritava maa pindala kasvanud 38%.

Indiast on pärit 167 liiki teravilja, rohkem kasvatatakse hirssi, puuvilja, vürtse, köögivilju, kaunvilju ning kiud- ja õliseemnetaimi.1960. aastatel alustati nn [[roheline revolutsioon|rohelist revolutsiooni]]. Valitsus toetas produktiivsete teraviljasortide, eriti nisusortide aretamist. Nisukasvatus oli levinud [[Pandžab]]is. Hiljem kaasati ka teised piirkonnad ja programmi laiendati riisile ja teistele põllumajandustaimedele. Produktiivsete teraviljasortide kasvatamine nõuab rohkelt vett, ja kunstliku niisutuse väga ulatuslikul arendamisel oli rohelises revolutsioonis keskne koht. Ka väetiste tootmine suurenes oluliselt ja hakati kasutama rohkem [[pestitsiid]]e. Kõik see nõuab uusi viljelusviise ning talupoegadelt teatud algkapitali, ning uuendused olid algul edukad eriti rikkamates piirkondades ja kõige jõukamate talupoegade puhul. 1990. aastatel kasvatati umbes kolmel neljandikul põllumaal produktiivseid sorte, ja alates 1960. aastatest oli niisutatud piirkonna pindala kahekordistunud, ulatudes rohkem kui 40%-ni haritavast maast.

Hoolimata uutest tehnikatest on tootlikus suuremas osas põllumajandusest endiselt madal ning maal on levinud vaesus. Üks peamisi põhjusi on maa ebavõrdne jaotus. 30% maarahvastikust on ilma maata ja veel 30%-l on maad alla 2 ha. Majapidamisel on keskmiselt umbes 1,7% maad ja see näitaja langeb. Need miljonid vaesed talupojad ja maatöölised on Indias suur vaesusprobleem.

Loomakasvatus on paljudele maainimestele lisasissetulekuallikas. Lehmi ja pühvleid on umbes 185 miljonit. Neid kasutatakse veoloomadena nii põllul kui ka teedel ning lehmasõnnikut kasutatakse väetisena ja põletatud kujul kütusena. Lehmad annavad vähe piima. Riik toetab piimandust uurimistöö, aretuse ja nõustamisega. On loodud piimaühistuid ligi 9 miljoni liikmega, linnade keskklassi seas kasvab piimatoodete nõudlus. Lihaveiseid ei kasvatata, sest valdav enamik India inimestest ei söö loomaliha. Kitsi ja lambaid on 185 miljonit, neilt saadakse piima, villa ja ka liha neile indialastele, kes ei ole taimetoitlased. Süüakse ka kana ja muna, kanu on umbes 490 miljonit.

=== Kalandus ===
Kalandus on India majanduses tagasihoidlikul kohal. Kalurid kuuluvad madalamatesse kastidesse ja on traditsiooniliselt kõige vaesemate seas. Kala püütakse paatidelt mererannikult, jõgedest ja järvedest. Valitsus toetab kalakasvatust ja kaubanduslikku avamere kalapüüki. Kalasaagid kasvavad. India ekspordib oma kala peaaegu 90-le riigile, millega teenib umbes 1,8 miljardit kuus. Kõige enam eksporditakse krevette ja tiigerkrevette. Vesiviljelust aretatakse Indias suurtes veekogudes, paakides ning tiikides. Enamik nendest tiikidest on eraisikute valduses. Alates 2010. aastast on India krevett punases nimekirjas, sest nende püüdmiseks kasutatavad vahendid ja meetodid on ohlikud teisele mereelukatele nagu näiteks merikilpkonnadele.

=== Mäendus ===
Indias on 7% maailma teadaolevatest söevarudest ning Indis on suurimate söetootjate seas. Pool söetoodangust pärineb Biharist ja Lääne-Bengali osariigist. Kaevandatakse palju muid maavarasid, sealhulgas rauda, vaske, kulda, tsinki ja pliid.

Naftatoodang kasvab, kuid on väike. Puuraugud on Assamis ja Mumbai lähedal meres.

=== Tööstus ===

Peamised tööstusharud on tekstiilitööstus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, terasetööstus, transpordivahendite tööstus, tsemenditööstus, mäendus, naftatööstus, masinatööstus, tarkvaraarendus, ravimitööstus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The World Factbook|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#economy|pealkiri=India – Economy|vaadatud=2021-02-18|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#economy|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; India loodusvarade maht on suuruselt neljas maailmas, kaevandussektor annab 2,5% riigi SKT-st. India on maailmas suuruselt teine söe, tsemendi ja terase tootja ning suuruselt kolmas elektri tootja.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Investopedia|url=https://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|aeg=25. juuni 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Worldsteel Association|url=https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|pealkiri=World Crude Steel Production – Summary|vaadatud=2021-02-20|arhiivimisaeg=2019-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042330/https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.bp.com/content/dam/bp/business-sites/en/global/corporate/pdfs/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2019-full-report.pdf|pealkiri=BP Statistical Review of World Energy}}&lt;/ref&gt;

India telekommunikatsioonitööstus on mobiil- ja nutitelefonide ning internetikasutajate arvu poolest maailmas suuruselt teine. 2020. aastal oli India mobiilsidevõrgu pakkuja [[Bharti Airtel]] maailmas suuruselt teine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://assets.airtel.in/teams/simplycms/web/docs/Quarterl_IR_Pack_Bharti_Airtel_Consolidated-030221.pdf|pealkiri=Quarterly report on the results for the third quarter and nine months ended December 31, 2020}}&lt;/ref&gt; Samuti on suurenenud India IT-sektori võimsus: 1998. aastal oli sektori osakaal SKT-st ainult 1,2%, aastaks 2019 on see tõusnud 7,7%-ni. India IT-sektori kasv on tingitud suurest madala kuluga ja kõrgel tasemel inglise keelt kõnelevast spetsialistide kihist ja nõudluse suurenemisest allhankeid soovivate välistarbijate poolest ning aastaks 2025 oodatakse IT-sektori osakaalu tõusu 10%-ni SKT-st.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/industry/information-technology-india.aspx#:~:text=IT%2DBPM%20industry's%20revenue%20was,is%20estimated%20to%20reach%20Rs.|pealkiri=INDIAN IT &amp; BPM INDUSTRY REPORT}}&lt;/ref&gt;

Tööstus annab 24% SKT-st.

Tööstust on riik ulatuslikult reguleerinud ja osa tähtsamaid tööstusharusid on otseselt riigi omanduses. Riik on püüdnud välja arendada tööstussektori, mis suudab Indiat varustada kõigi oluliste tööstuskaupadega, ja selleks on väliskaubandusele, investeeringutele ja tootmisele kehtestatud ranged reeglid. Alates 1991. aastast on reegleid oluliselt liberaliseeritud. Põhjuseks on olnud tiheda koostööpartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning väliskaubanduse kasvav liberaliseerumine maailmas.

Pikka aega domineerisid rasketööstus, masinaehitus ja toorainete tootmine, kuid tarbekaupade tootmine kasvab jõuliselt.
[[Fail:Cora + Spink Ethical Leather Production.jpg|pisi|Cora + Spink seljakoti firma eetilise naha tootmine]]
India nahatööstus moodustab maailmas umbes 93% kogu nahatoodangust. Sellel tööstusharul on India majanduses märkimisväärne koht suure eksporditulu ja kasvu tõttu ning on muutunud pelgalt toorainetarnijast lisandväärtusega toodete eksportijaks. Naha ja nahatoodete kogueksport Indiast oli aastatel 2019–2020 5,07 miljardit USA dollarit. 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini olid India nahatoodete peamised turud USA (17,22%), Saksamaa (11,98%), Suurbritannia (10,43%), Itaalia (6,33%) ja Prantsusmaa (5,94%). Naha ja nahatoodete kogueksport 2000. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini oli 2,98 miljardit USA dollarit, võrdluseks 2021. aasta veebruari käive, mis oli 298,87 miljonit USA dollarit. 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta jaanuarini hõlmasid eksporditavad tooted nahast jalatsikomponente (165,68 miljonit USA dollarit), nahkrõivaid (261,99 miljonit USA dollarit) ja muid nahktooteid (765,82 miljonit USD).&lt;ref name=&quot;Nahatööstus&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/exports/leather-industry-india.aspx|pealkiri=India nahatööstus|väljaandja=India Brand Equity Foundation (IBEF) |vaadatud=17.05.2021}}&lt;/ref&gt;

[[India autotööstus]] on viimastel aastatel olnud kiires kasvutrendis ning jõudnud tootlikkuse poolest ette isegi Saksamaast. Prognooside kohaselt saab Indiast 2026. aastaks maailmas suuruselt kolmas autotööstuse turg, võttes üle seni Jaapanile kuulunud poodiumikoha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eas.ee/biotehnoloogia-ja-autotoostuse-kasvutrend-indias-voimalused-eesti-ettevotjatele/|pealkiri=Biotehnoloogia ja autotööstuse tõus Indias – võimalused Eesti ettevõtjatele|aeg=10. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt;

Ülemaailmsel [[allhange]]te turul on Indial võtmepositsioon. Allhanked andsid 2006. aastal 5% SKT-st. Neil on potentsiaal oluliselt kasvada. Tegeldakse näiteks USA klientidele helistamisega, raamatupidamisega, arstide diktofonidelt mahakirjutamisega ja teiste töödega, mida tänapäeva infotehnoloogia võimaldab kaugelt teha. India eelised on suhteliselt väikesed töötasud, kõrge tehniline tase ja inglise keelt kõnelevate haritud noorte olemasolu. Tänu allhangetele on tekkinud suhteliselt hästi teenivad noored, kes elavad vanemate juures (Indias lahkutakse vanemate juurest alles abielludes). Noorte tarbimiskäitumise muutumine on üks põhjus, miks linnades avatakse üha rohkem ostukeskusi.

Traditsiooniliselt India tööstuses kesksel kohal olnud tekstiilitööstus annab praegugi 12% tööstustoodangust.

Miljonid pered nii linnas kui ka maal teenivad lisasissetulekut käsitööga, näiteks kudumise, õmblemise või keraamikaga. Levinud on ka süsteem, kus ettevõtjad tellivad näiteks hambaorke, väikesi sigarette, ''[[bīṛī]]''{{'}}sid või ilutulestikurakette, kodus töötajatelt. Sageli valmistavad neid lapsed väga halbades tingimustes.

=== Teenindus ===
Teeninduse maht on suur ja kasvav nii avalikus kui ka erasektoris. Sellega on hõivatud 25% tööjõust ja see annab 60% SKT-st.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Remya Lakshmanan|url=https://www.investindia.gov.in/team-india-blogs/service-sector-india-paradigm-shift|pealkiri=Service Sector in India: A Paradigm Shift|väljaanne=Invest India|aeg=14. mai 2019|vaadatud=7. aprillil 2021}}&lt;/ref&gt;

=== Teed ja transport ===
Indias on umbes 3,2 miljonit km maanteid. Aastatel 1971–2005 kasvas teedevõrk rohkem kui kolm korda.

Maanteeliiklus kasvas aastatel 2000–2005 igal aastal 7–10% ja sõidukite arv kasvas samal ajal 12% aastas. India suure keskklassi heaolu kasv ja majanduse liberaliseerumine on toonud kaasa isiklike autode arvu suure kasvu: aastal 1971 oli neid 682 000, aastal 2003 juba 8,2 miljonit. Peale selle on 50 miljonit [[kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilise mootoriga]] sõidukit, peamiselt väikesed [[mootorratas|mootorrattad]] ja [[motoroller]]id. See on toonud kaasa liiklusõnnetused, liiklusohutuse halvenemise ning linnade suure õhusaaste. Mõnes linnas, näites [[Delhi]]s peavad bussid ja [[rikša]]d kasutama kütusena maagaasi. Teedevõrku on parandanud suured maanteed [[Delhi]], [[Mumbai]], [[Kolkata]] ja [[Chennai]] vahel. Rajatakse ka maanteid [[Srinagar]]ist põhjas [[Kanyakumari]]ni lõunas ning [[Porbander]]ist läänes [[Silchar]]ini idas.
[[Fail:Road in India (5472802655).jpg|pisi|India maantee ja liiklus]]India transpordisüsteemi selgroog on raudtee. Esimene vedur läbis 1853. aasta 16. aprillil 34 km Mumbaist [[Thane]]ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Shreya Kalra|url=https://www.indiatimes.com/news/india/164-years-ago-on-this-day-india-s-first-train-ran-from-mumbai-to-thane-275748.html|pealkiri=164 Years Ago On This Day, India's First Train Ran From Mumbai To Thane|väljaanne=Indian Times|aeg=16. aprill 2017|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; Aastal 2002 moodustas raudteevõrk 63 100 km ja sõitjate arv oli 51 miljonit. Raudteid ehitatakse juurde. Rongid on tavaliselt aeglased, aga suurlinnade vahel sõidab üha rohkem kiirronge. Raudteed teenindab üle miljoni töötaja.

Kaubalaevu on palju. Mahu järgi arvestades pool kaubalaevastikust kuulub riigiettevõttele [[Shipping Corporation of India]]. Tähtsamad sadamalinnad on [[Mumbai]], [[Kochi-Ernakulam]], [[Vishakhapatnam]] ja [[Kolkata]]. Kõigis neis tegeldakse ka laevaehitusega. Kanali- ja jõelaevadel on tähtis koht [[Ganges]]e ja [[Brahmaputra]] jõgikonnas ning [[Kerala]]s [[Backwaters]]is.

India siselennuliiklus on üks kõige kiiremini kasvavaid maailmas. Reisijate arv kasvas 2006. aastal rohkem kui 20%. Mõnel liinil konkureerivad lennufirmad otseselt raudteega, eriti pärast odavlendude tekkimist. 2007. aastal ühinesid riiklikud lennuettevõtted [[Indian]] (varem [[Indian Airlines]]) ja [[Air India]]. Ka välislennuliiklus on tänu valitsuses avatud taeva poliitikale kasvanud, eriti alates 2007. aastast. Krooniliselt ülekoormatud lennujaamad jäid pudelikaelaks, kuid peaaegu kõigis India suurlinnades on kavandatud lennujaamade laiendamist.

=== Side ja kommunikatsioon ===
Esimestel aastakümnetel pärast iseseisvumist oli Indias 23 000 postkontorit, nüüd on neid ligikaudu 155 000.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.indiapost.gov.in/VAS/Pages/AboutUs/PostOfficeNetwork.aspx|pealkiri=Post Office Network|väljaanne=Department of Posts, Ministry of Communications Government of India|aeg= 31.03.2017|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; Mobiilsidevõrk on kiiresti kasvanud ja lisandunud on umbes 5 miljonit uut kasutajat. Ligipääs Internetile on kõigis suurtes linnades.

=== Väliskaubandus ===
Aastal 2019 oli India mahult üheksas importija ja kaheteistkümnes eksportija maailmas.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=World Trade Organisation|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2020_e/wts2020_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2020|aeg=2020|vaadatud=18.02.2021}}&lt;/ref&gt;

Peamised ekspordiartiklid on naftatooted, [[vääriskivi]]d, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid ning rõivad. India on suuruselt teine tekstiili eksportija maailmas Hiina järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/236397/value-of-the-leading-global-textile-exporters-by-country/#:~:text=China%20is%20the%20largest%20textile,pillars%20of%20the%20country's%20economy.|pealkiri=Top textile exporting countries worldwide 2019}}&lt;/ref&gt; India on suurim üldiste ravimite tootja maailmas. India meditsiinitööstus annab 50% maailma vaktsiini vajadustest. Samuti on riigil suur inseneride ja teadlaste ressurss, aastal 2019 tarnisid India ravimiettevõtted üle 80% retroviirusevastasest ravimitest, mida kasutatakse AIDS-i vastu võitlemiseks, ning 50% kogu maailma vaktsiininõudlusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=India Brand Equity Foundation|url=https://www.ibef.org/industry/pharmaceutical-india.aspx|pealkiri=Indian Pharmaceuticals Indistry Report (November 2020)}}&lt;/ref&gt;

India ekspordib umbes 7500 liiki tarbekaupa 140 riiki. India suurimad ekspordiriigid olid aastal 2019–2020 Ameerika Ühendriigid (16,94% kogu ekspordist), [[Araabia Ühendemiraadid]] (9,20%), [[Hiina]] (5,5%), [[Hongkong]], [[Singapur]], [[Suurbritannia]], [[Holland]], [[Saksamaa]], [[Bangladesh]] ja [[Nepal]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.worldstopexports.com/indias-top-import-partners/|pealkiri=India’s Top Trading Partners}}&lt;/ref&gt;

Peamised impordiartiklid on [[toornafta]], vääriskivid, masinad, väetis ning raud ja teras. Aastal 2018 oli India maailma suurim söebriketi (27,2 miljardi dollari väärtuses), teemantide (24,9 miljardit dollarit), palmiõli, hõbeda ja mineraal- või keemiliste väetiste importija.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The Observation of Economic Complexity|url=https://oec.world/en/profile/country/ind|pealkiri=India product Trade}}&lt;/ref&gt; Suurimad impordipartnerid olid Hiina (13,7% kogu impordist), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,88%), [[Araabia Ühendemiraadid]] (5,8%), [[Saudi Araabia]] (5,55%), [[Iraak]], [[Šveits]], [[Hongkong]], [[Lõuna-Korea]], [[Indoneesia]], [[Singapur]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Statistia|url=https://www.statista.com/statistics/650670/import-share-by-source-country-india/|pealkiri=Distribution of India's imports in financial year 2019}}&lt;/ref&gt;

=== Turism ===
25. jaanuaril peetakse Indias riiklikku turismipäeva. 2014. aastal tehtud uuringu kohaselt oli India üks kiiremini kasvavaid turismi sihtkohti kogu maailmas, olles nimekirjas üheteistkümnes. Kõige lootustandvam on see, et reiside ja turismi otsene osakaal SKP-s kasvab Indias eeldatavasti aastatel 2014–2024 keskmiselt 6,4% aastas.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Dilip Merala|url=https://www.india.com/travel/articles/national-tourism-day-in-india-did-you-know-these-facts-about-your-own-country-3230664/|pealkiri=National Tourism Day in India: Did You Know These Facts About Your Own Country?|väljaanne=India.com|aeg=20. jaanuar 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;

Turismil on India majandusele suur roll. Aruannete kohaselt panustas reisi- ja turismitööstus 2015. aastal India SKPsse kokku 124,8 miljardit dollarit. See tähendab, et ligi 6% India kogutoodangust moodustas reisimine ja turism. Sektoris on ligi 40 miljonit töökohta, mis teeb selle riigi suurimaks tööandjaks. Valitsus teeb suuri jõupingutusi, et riik saaks puhtamaks, et raudteejaamades ja avalikes kohtades oleks rohkem mugavusi ning populaarsetes külastuskohad oleksid kõigile piisavalt ohutud.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

India turismisektorit haldab Turismiministeerium (''Ministry of Tourism''). Turismiministeerium on riikliku poliitika ja programmide väljatöötamise ning keskvalitsusasutuste, osariigi valitsuste ja erasektori tegevuste koordineerimise keskus turismi arendamiseks ja edendamiseks riigis, mida juhib turismiminister.

Turismi peadirektoraadil on riigis 20 kontorit ja 8 kontorit välismaal ning üks allkontor India suusa- ja alpinismiinstituut (IISM). Välismaal asuvad kontorid vastutavad peamiselt turismi edendamise ja turundamise eest oma piirkonnas ning India välibürood vastutavad turistidele infoteenuse osutamise ja väliprojektide edenemise jälgimise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ministry of Tourism|url=https://tourism.gov.in/about-us/about-ministry|pealkiri=About The Ministry|väljaanne=Ministry of Tourism|vaadatud=17. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;[[Pilt:Taj Mahal, Agra, India edit3.jpg|pisi|[[Tāj Mahal]]]]

==== Vaatamisväärsused ====

===== Põhja-India =====
[[Tāj Mahal]] [[haudehitis]] on üks India populaarseim vaatamisväärsus, mis asub riigi põhjaosas [[Agra]] linna lähedal. Taj Mahal on ehitatud kogu Indiat valitsenud suurmogul šahh Džahani käsul. Valitseja kutsus kokku oma aja suurimad kunstnikud, et püstitada armastatud naisele täiuslikem mausoleum. Päikesekiired, mis Taj Mahali valgustavad, peegelduvad hiigelbasseini vees kord pimestavvalge, kord roosa, kord kuldkollasena.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Maailmaimed|aasta=2009|kirjastus=Sinisukk}}&lt;/ref&gt; 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.[[Fail:Amber_Fort_(आमेर_का_किला_).jpg|pisi|Amber Fort (आमेर का किला )]][[Punane kindlus]] Red Fort on tähtis vaatamisväärsus, mis on samuti UNESCO maailmapärandi nimistus. Selle ehitas šahh Jahan 1648. aastal kui mogulite võimu asukoht – roll, mida ta säilitas aastani 1857. Uhke poolkuukujuline Punane kindlus New Delhis, sai nime selle ehitamisel kasutatud uimastava punase liivakivi järgi ja hõlmab enam kui kahe ruutkilomeetrist ala, mida ümbritseb suur vallikraav. Peamiselt pakuvad huvi kaks suurimat väravat: Lahore värav (kindluse peasissekäik) ja peenelt kaunistatud Delhi värav, mida keiser kunagi pidulikeks rongkäikudeks kasutas.

Jaisalmeri kuldne linn on saanud enda nime kollase liivakivi järgi mida on kasutatud enamus selle linna hoonete ehitusel, see on vana arhitektuuriga oaas, mis asub keset Thari kõrbe liivaluidete vahel. Kunagine strateegiline tugipunkt on tänapäeval täis häärbereid, väravaid ja hiigelsuurt Jaisalmeri kindlust, mida tuntakse ka kuldse kindlusena – see on 12. sajandist pärinev ehitis, mis ilmestab linna silueti. Samuti asub linnas Maharaja palee, mille ehitust alustati 1500. aastate alguses ja mida iga järgnev valitseja kuni 19. sajandini täiustas. Ka asub linnas hästi säilinud tuhandeaastane raamatukogu Gyan Bhandar, kus on hoiul 16. sajandi käsikirjad ja muistised.
[[Kuldne tempel]] Harmandir Sahib on Ram Dasi soovil 1577. aastal asutatud oluline sikhide ajaloo ja kultuuri keskus, mis avati Amritsaris 1604. aastal. See on [[Sikhid]]e kõige püham paik Indias, ehitatud hindu ja islami stiilide segus. Seda nimetatakse sageli kuldseks templiks kauni kuldkaunistuse tõttu. Templi alumine marmoriosa on kaunistatud lille- ja loomamotiividega. Suur kuldne kuppel tähistab lootoseõit, mis on sikhidele puhtuse sümbol.

[[Amer Fort]] (on kasutatud ka nimekuju &quot;Amber&quot;) ehitati kindlustatud paleena 1592. aastal Maharaja Man Singh I käsul ja on pikka aega olnud Jaipuri pealinn. Sealseid pealmisi vaatamisväärsusi on esimene sisehoov Jaleb Chowk, kus on palju kaunistatud elevante, ja Shila Devi tempel, mis on pühitsetud sõjajumalannale. Tähelepanuväärne on ka kõrvalolev Publiku saal (''Diwan-i-Am'') koos peenelt kaunistatud seinte ja terrassidega, kus sageli ronivad ahvid.&lt;ref name=&quot;:30&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Bryan Dearsley|url=https://www.planetware.com/tourist-attractions/india-ind.htm|pealkiri=15 Top-Rated Tourist Attractions in India|väljaanne=Planet Ware|aeg=19. november 2019|vaadatud=17. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Mumbai_03-2016_30_Gateway_of_India.jpg|pisi|India värav Mumbais]]

Püha [[Varanasi]] linn, üks Hindude peamine palverännakukeskus, piirneb võimsa [[Ganges]]e jõega, mis on oluline religioosne sümbol. Varanasi on üks vanemaid siiani asustatud linnu maailmas. Gangeses suplemine on hindude jaoks oluline ning paljudes kohtades, mida nimetatakse &quot;ghatideks&quot;, on trepid, mis viivad alla jõkke, kus ustavad enne palveid suplevad. Gangesega külgnevas vanas kvartalis asub 1780. aastal ehitatud Kashi Vishwanathi tempel.
===== Lõuna-India =====
[[India värav]]ast (''Gateway of India)'' Mumbais avaneb muljetavaldav 26 meetri kõrgune vaade Araabia merele. Kuningas George V ja tema abikaasa kuninganna Mary saabumise mälestuseks 1911. aastal ehitatud triumfikaar avati 1924. aastal suure uhkuse ja tseremooniaga ning oli mõnda aega linna kõrgeim ehitis. Ehitatud täielikult kollasest basaldtist ja betoonist, on see tähelepanuväärne oma indosaratseenia kujunduse poolest ning oli India värav ka 1948. aastal, kui britid lahkusid ja India iseseisvus.

==== Meditsiiniturism ====
[[Meditsiiniturism]] ehk raviturism on turismiharu, mille puhul reisitakse meditsiiniteenuste tarbimise eesmärgil.&lt;ref&gt;https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/&lt;/ref&gt; Levinumad teenused, mille pärast välismaale reisitakse, on hambaravi, ilukirurgia ja viljatusravi. Meditsiiniturismi esmased vormid olid spaakuurordid ja sanatooriumid.&lt;ref&gt;https://www.who.int/global_health_histories/seminars/kelley_presentation_medical_tourism.pdf&lt;/ref&gt;

Viimaste aastate jooksul on India kogunud tuntust kui meditsiiniturismi üks peamisi sihtriike. 2015. aastal oodati Indiasse üle kolme miljoni patsiendi, kellest enamiku moodustasid lääne turistid, kuid oli ka inimesi rikastest araabia maadest. Tänu turistide pidevale juurdevoolule on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkohaks, möödudes sellega [[Tai]]st.&lt;ref&gt;https://economictimes.indiatimes.com/&lt;/ref&gt;

Ligi pool India meditsiiniturismisektorist on koondunud [[Chennai]] linna Lõuna-Indias, mis on oma heade haiglatega kogunud tuntust nii kohalike kui ka välisturistide seas.

India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse tõusu taga on kahtlemata odavamad hinnad võrreldes teiste riikidega. Hoolimata madalatest hindadest on India paremates haiglates (tihti erahaiglad) arvestatav kvaliteet, eriti tehnika ja arstide väljaõppe osas. Paljud Indias välismaalastega töötavad arstid on ise läänes meditsiini õppinud ja praktiseerinud. Intervjuus ühe Suurbritannias õppinud India arstiga ilmnes, et mõnede protseduuride hinnad on Indias vaid 10% tavapärasest hinnast Ameerika Ühendriikides. Ehkki enamik sealsetest klientidest on kohalikud ja araabia maade kodanikud, on üha enam kasvamas Euroopa ja Ameerika turistide arv. Chennai haigla doktori sõnul tunnevad paljud Indiast pärit arstid kohustust tulla kodumaale tagasi ning tema sõnutsi on oodata üha enamate kõrgelt haritud arstide Indiasse tagasipöördumist.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/india-is-becoming-a-hub-for-medical-tourists-2014-6
&lt;/ref&gt;

=== Ametiühingud ===
19. sajandi lõpus algas India industrialiseerimine, esimesena arendati tekstiili- ja terasetööstust. Töölisi tõi juurde raudteede ehitamine ja raudteeliiklus, kuid tekstiili- ja terasetööstuste ning raudteetöölised jäid veel vaid väikseks osaks kogu töörahvast.
[[Fail:Trade Unions Rally.jpg|pisi|India Ametiühingute kohtumine]]
Esimesed töölisi kaitsvad seadused võeti vastu Briti tekstiilitööstuse nõudmisega, mis pidas India tekstiilitööstust väikeste palkade ja pika tööajaga tööturul konkurentsi kahjustavaks.

20. sajandi esimesel kümnendil hakati looma ametiühinguid ja korraldama streike. Esimesed ametiühingud olid nõrgad, aga streigiliikumine laienes. Esimene ülemaailmne ametiühinguorganisatsioon [[All India Trade Union Congress]] (AITUC) loodi aastatel 1919–1920. Selle esimene esimees oli ühtlasi iseseisvusliikumise ajal [[India Rahvuskongress]]i esimees. Rahvuskongress oli orienteeritud tegelema kodanlike probleemidega ja mõistis halvasti tööliste vajadusi. AITUCi liikmeskond kasvas ja ühing hakkas kaitsema töövõtjate huve. 1924. aastaks kasvas AITUC-i liikmete arv 140 tuhandelt 250 tuhandele. Ühingule avaldas mõju ka vastasutatud [[India Kommunistlik Partei]], mis [[Manabendra Nath Roy]] ideedele tuginedes rõhutas töölisliikumise sõltumatust kodanlikest rahvusliikumistest.

AITUCis puhkes võitlus kommunistliku partei, rahvuskongressi ja mittepoliitilise sotsiaaldemokraatlikult meelestatud suuna vahel. 1920. ja 1930. aastatel toimus mitu lõhenemist ja taasliitumist. Sageli oli tüliküsimuseks see, millisesse rahvusvahelisse ametiühinguorganisatsiooni astuda. Poliitilised vastuolud lahendati osalt tänu otsusele mitte astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Veidi aega enne teist maailmasõda taastati ühingu terviklikkus, kuid peagi tekkisid uued lõhed. Kongressipartei oli sõjas osalemise vastu, kui sõda ei puudutanud Indiat. Roy, kes oli kommunistlikust parteist välja heidetud, nägi Saksamaa ja Itaalia režiimis ohtu ja toetas nende vastu võitlemist. Kommunistlik partei oli [[Komintern]]i liini järgides sõja vastu, kuni Saksamaa 1941. aastal ründas Nõukogude Liitu. Sõja ajal võttis India Kommunistlik Partei AITUCi juhtimise üle ning jäi kommunistide mõju alla. Näiteks oli partei esimees [[Shripad Amrit Dange]] aastaid ka AITUCi peasekretär.

Kui Briti India 1947. aastal jagunes Indiaks ja Pakistaniks, asutas rahvuskongress oma ametiühinguliidu [[Indian National Trade Union Congress]] (INTUC). 1948. aastal lahkusid rahvuskongressi sotsialistid AITUCist ning asutasid koos Roy pooldajatega oma ametiühinguliidu [[Hind Mazdoor Sabha]] (HMS). HMSil ei õnnestunud siiski jääda suureks kolmandaks jõuks ametiühinguliikumises, sest asutati [[United Trade Union Congress]] (UTUC),&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Harold Crouch|url=https://www.jstor.org/stable/4356954|pealkiri=AITUC and the Split in the Communist Party|väljaanne=Economic and Political Weekly|aeg=17. september 1966|vaadatud=6. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; mis toetus regionaalsetele ja poliitilistele jõududele. Kõigil neljal organisatsioonil oli poliitiline lähtekoht, aga 1955. aastal asutati [[Bharatiya Mazdoor Sangh]] (BMS), mis lähtus hinduismist ega tunnistanud klassivastuolusid.

Kui alates 1960. aastate keskpaigast lõhenes, tekkisid parteid, mis ütlesid kommunistlikust pärandist lahti. Iga partei asutas oma ametiühinguliidu, sageli erineva regionaalse fookusega, näiteks [[Centre of Indian Trade Unions]] (CITU) fookusega Lääne-Bengalile, kus emapartei CPI(M) oli mitu aastat võimul. Sotsialistlik-sotsiaaldemokraatlik HMS ei ole seotud ühegi poliitilise organisatsiooniga; sotsialistlik [[Praja Socialist Party]] lagunes 1950. aastatel. HMS on pidanud läbirääkimisi AITUCi ja teiste ametiühinguliitudega, kuid ühinemist ei ole toimunud. 1990. aastate keskel oli Indias 12 ülemaalist ametiühinguliitu.

Liikmete arvud kõiguvad oluliselt, sageli vastavalt poliitilisele konjunktuurile. Killustumine on töövõtjate organiseerumisele halvasti mõjunud. Ülemaalised liidud ei haara kõiki ametiühinguid. Organiseerumist raskendab ka tööhõive suur kõikumine. Ainult umbes 10 protsendil töölistest on püsiv töö. Töölised moodustavad umbes 35% rahvastikust, 10% neist kuulub ametiühingutesse.

Kõige suurem liit on alates 1990. aastatest BMS, millel on oma andmetel 7,6 miljonit liiget. Järgnevad liitude oma andmetel INTUC (4,4 miljonit), HMS (3,2 miljonit), CITU (3 miljonit) ja AITUC (1,6 miljonit). [[Chief Labour Commissioners]]i andmetel olid need arvud 1994. aastal vastavalt 3,1 miljonit, 2,7 miljonit, 1,5 miljonit, 1,8 miljonit ja 923 000. Teistel liitudel on alla miljoni liikme. Peale nimetatud liitude on ka avalikus ja erasektoris töötavate teenistujate ametiühinguliidud.

== Meedia ==
{{vaata|India meedia}}

=== Trükiajakirjandus ===
[[Fail:Times of India Building.jpg|pisi|The Times of India ajalehe peakontor]]
Hoolimata vaesusest ja kirjaoskamatusest on Indias arenenud ja õitsev ajakirjandus. Ilmub sadu päevalehti rohkem kui sajas keeles ja murdes.

Esimene ajaleht, ingliskeelne [[Bengal Gazette]], asutati 1780. aastal James Augustus Hicky poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andrew Otis|url=https://www.readersdigest.in/culturescape/story-an-unlikely-champion-of-press-freedom-124553|pealkiri=Hicky's Bengal Gazette: The Story of the First English-Language Newspaper in India|väljaanne=Reader's Digest|aeg=5. jaanuar 2020|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; Kõige mõjukamad päevalehed on prestiižikas [[The Times of India]] (asutatud 1838),&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.crl.edu/sites/default/files/d6/attachments/pages/TimesofIndia.pdf|pealkiri=The Times of India|väljaanne=Center for Research Libraries|aeg=2010|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; [[The Indian Express]] (1932)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://indianexpress.com/about-us/|pealkiri=The Indian Express|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; ja [[The Hindu]] (1878).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.thehindu.com/aboutus/|pealkiri=The Hindu, About Us|väljaanne=The Hindu|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; 21. sajandi alguses on üks suuremaid päevalehti hindikeelne [[Dainik Jagran]] (asutatud 1942),&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jagran.com/about-us.html|pealkiri=About Dainik Jagran|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt; mille tiraaž on üle 3,5 miljoni (2016) ning mida loetakse eriti Põhja-Indias. Enamik ajalehti on väikesed eraettevõtted, aga suured ajalehed, nagu The Times of India ja The Indian Express, kuuluvad mõjukatele finantssuguvõsadele.

India usulised, sotsiaalsed ja keelelised erinevused ei ole üleriiklikule ajakirjandusele soodsad. Ingliskeelne ajakirjandus orienteerub eriti linnade haritud keskklassile ning on jäänud valdavaks ka pärast India iseseisvumist. Alates 1990. aastatest on indiakeelne ajakirjandus siiski üha peale tunginud, eriti väljaspool miljonilinnu.

Ka ajakirju on väga palju, üks tunnustatumaid on uudisteajakiri [[India Today]] (asutatud 1975).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/indiadatasummit/about-india-today.php|pealkiri=About India Today|vaadatud=5. juunil 2021}}&lt;/ref&gt;

Kui jätta kõrvale erakorralise seisukorra aeg 1975–1977, on trükiajakirjandusel olnud suhteliselt vabad tingimused ja [[ajakirjandusvabadus]].

=== Teadeteagentuurid ===
Tähtsamad üleriiklikud [[teadeteagentuur]]id on [[The Press Trust of India]] (PTI, asutatud 1947) ja [[United News of India]] (UNI, asutatud 1961).

=== Ringhääling ===
Raadio ja televisioon olid kuni satelliittelevisiooni tulekuni 1990. aastate alguses riigi range kontrolli all.

Kuigi meelelahutustelevisioone on üha rohkem, on raadiol ja televisioonil suur osa ka riigi hariduslikus ja sotsiaalses arengus.

==== Raadio ====
Regulaarsed raadiosaated algasid 1990. aastatel. [[All India Radio]] (AIR/Akashwani), mille peakontor on New Delhis, on üks maailma suurimaid raadiovõrke. See jõuab enamikuni India elanikkonnast.

==== Televisioon ====
Riiklik televisioon katab kõik India osariigid ja jõuab rohkem kui 90%-ni elanikkonnast.

Aastal 1976 sai India televisioon All India Radio iseseisvaks osaks, mille nimeks sai [[Door Darshan]]. Door Darshanil on mitu üleriiklikku kanalit ja hulk piirkondlikke jaamu. Pärast televisiooni vabakslaskmist 1990. aastatel tekkis hulk kommertstelejaamu ning paljude kanalitega kaabel- ja satelliittelevisioon levis plahvatuslikult.

Valitsuse hariduskavade osana on koolidesse ja suurematele väljakutele paigutatud televiisoreid ühiseks vaatamiseks.

== Tervishoid ==
{{vaata|India tervishoid}}
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest on India 195 riigi seas 145. kohal. India konkurentsieelis seisneb suures hulgas hea väljaõppega meditsiinitöötajates. India on teiste Aasia riikide ja lääneriikidega võrreldes kulukonkurentsivõimeline. Operatsioonid on umbes kümme korda odavamad kui USAs ja Lääne-Euroopas.

India tervishoiuteenuste süsteem jaguneb avaliku ja erasektori vahel.

Avalik tervishoid on peamiselt osariikide pädevuses. Aastal kulutati Indias tervishoiule 6% SKT-st, sealhulgas avalikule tervishoiule 1,3%. Ainult 39% ressurssidest kasutatakse detsentraliseeritud tervishoius. Aastal 1994 sai India 251 USA dollarit tervishoiule suunatud välisabi. Aastal 1992 oli Indias 4,7 arsti 10 000 elaniku kohta ja 6,8 haiglavoodit 10 000 elaniku kohta.
Tervishoid on nii tulude kui ka tööhõive poolest üks suuremaid sektoreid. See hõlmab haiglaid, meditsiiniseadmete tootmist, kliinilisi uuringuid, allhankeid, telemeditsiini, meditsiiniturismi ja tervisekindlustust.&lt;ref name=&quot;Fund&quot;&gt; https://www.commonwealthfund.org/international-health-policy-center/countries/india The Common Wealth Fund vaadatud= 24.03.2021&lt;/ref&gt;

Kõik India kodanikud saavad tasuta ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi riiklikes tervishoiuasutustes. Tervishoiuteenuste korraldamise eest vastutavad osariigid. Et riiklikes meditsiiniasutustes on töötajatest ja varudest tõsine puudus, otsivad paljud leibkonnad abi eraõiguslikelt abipakkujatelt ja maksavad mustalt. Väikese sissetulekuga inimeste jaoks käivitas valitsus hiljuti maksudest rahastatud riikliku tervisekaitseskeemi (Ayushman Bharat-Pradhan Mantri Jan Arogya Yojana ehk [[PM-JAY]]), mis võimaldab neil saada erakliinikutes ka tasuta esimese ja teise tasandi arstiabi. Teatud elanikkonnarühmadele, näiteks riigiteenistujatele ja vabrikutöölistele, on ka mingil määral tervisekindlustuse meetmeid. Eraõiguslik vabatahtlik kindlustus on olemas, kuid selle kasutamine on piiratud.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

India põhiseadus kohustab valitsust tagama kõigile õiguse tervisele. Iga osariik peab tagama tervishoiuteenustele üldise tasuta juurdepääsu. Tervishoid on aga krooniliselt alarahastatud.

Föderaaltasandil vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest tervishoiuteenuste direktoraatide ning tervishoiu- ja perekaitse osakonnad. Nende alla kuulub kogu arstiabi alates esmatasandi arstiabist ja apteekidest kuni teise ja kolmanda astme haiglaravini. Nende asutuste vastutusalas on ka tervishoiutöötajate juhtimine ja jälgimine, föderaalse rahastusega riiklike terviseprogrammide pakkumine, terviseteabe ja statistika kogumine, toidu ja ravimite kvaliteedi kontroll, kohalike tervishoiuasutuste ja -organisatsioonide järelevalve ning alternatiivmeditsiini edendamine.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt; Et osariigid vastutavad tervishoiu eest sõltumatult, on teenuste osutamise mudelites, kindlustuskaitses ning teenuste kättesaadavusess osariigiti erinevusi.

Mõningaid algatusi juhivad ja/või rahastavad ühiselt keskvõim ja osariikide võimud, näiteks riiklik tervisemissioon, perekonna heaolu ja rahvastiku kontrolli algatus.

Kommuuni tasandil vastutavad Panchayati Raj (kohalik juhtimine) asutused maal rohujuuretasandi juhtimise ja haldamise eest. Need valitsusasutused mängivad olulist rolli esmatasandi tervisekeskuste loomisel ja aitavad kaasa sotsiaalpoliitilisele arengule sellistes valdkondades nagu haridus, põllumajandus ja transport.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

Kuigi India on meditsiiniturismi tippsihtkoht, on tervishoid seal luksus, mis on kättesaadav ainult maksejõulistele.

==== Tervisekindlustus ====
[[Fail:Health Insurance Coverage in India (Stats from NSSO survey).png|pisi|Ravikindlustuse ulatus Indias: statistika NSSO uuringust]]
Riiklikud ja erasektori tervishoiukulud moodustavad SKP-st on hinnanguliselt 3,9%, mis on oluliselt vähem kui maailma keskmine 9,9%. Ligikaudu veerandi tervishoiukuludest moodustab avalik sektor.

On mitmeid riiklikke kindlustusskeeme, sealhulgas Rashtriya Swasthya Bima Yojana ehk [[RSBY]], mis tagab haiglaravi enamiku haiguste ja krooniliste terviseprobleemide korral inimestele, kes elavad allpool vaesuspiiri. Ambulatoorne ravi, esmatasandi ravi ja kõrgetasemeline kolmanda taseme arstiabi ei kuulu selle alla.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

Uus riiklik tervisekaitseskeem on mõeldud väikese sissetulekuga isikutele. See skeem annab 500 000 India ruupiat (7000 USA dollarit) pere kohta aastas teise ja kolmanda taseme tervishoiuteenuste katmiseks statsionaarsest kuni järelravini. Abikõlblikkus põhineb leibkonna puuduse tasemel, mis on määratletud sotsiaalmajanduslike kastide loendusel. Kava hõlmab umbes 100 miljonit vaest perekonda. Abi saajad registreeritakse automaatselt süsteemis ja nad saavad seetõttu hüvitisi sularahata tehingutena.

Riiklike kindlustusskeemide rahastamine on jagatud keskvõimu ja osariikide võimude vahel. Riikliku tervisekaitsekava kulud kaetakse enamiku osariikide panusega, mis moodustab 40%, ülejäänud 60 protsenti annab keskvalitsus.

RSBY olemasolevast eelarvest on eraldatud riikliku tervisekaitseskeemi rahastamine, mis on 2018. aastast kahekordistunud, et katta laienevad riiklikud kindlustuskulud. Nende algatuste täiendavaks toetamiseks suurendati tulumaksumäära 3 protsendilt 4 protsendile, et aastas koguda hinnanguliselt 110 miljardit India ruupiat (1,54 miljardit USA dollarit).&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

Osariigid korraldavad ise oma tervisekavasid, enamasti RSBY eeskujul. Lisaks pakuvad oma töötajatele tervisekaitset avaliku sektori ettevõtted (riigiettevõtted) ja autonoomsed valitsusasutused, nagu kesk- ja osariigiülikoolid.

Teine oluline tervisekindlustusskeem on keskvõimu tervishoiuskeem, mida korraldab ja haldab Tervishoiu- ja Perekaitse Ministeerium, mis kehtib praegustele ja pensionile jäänud keskvalitsuse töötajatele ja nende ülalpeetavatele. Abikõlblikkuse tagamiseks ei ole sissetuleku- ega palganõudeid. Katvus hõlmab tervishoiuteenuseid allopaatiliste, homöopaatiliste ja alternatiivmeditsiiniliste ravimeetodite jaoks. 2019. aasta lõpu seisuga registreeriti selle skeemi kohaselt umbes 3,6 miljonit abisaajat.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

2013. aastal laiendati RSBY-d kaevuritele. Samas kui teatud istandustöötajate rühmad allutati India elukindlustuse korporatsiooni kaudu hallatavale valitsuse sotsiaalkindlustusskeemile Aam Admi Bima Yojana ([[AABY]]), mis osutab tervisekindlustusteenuseid, mis on seotud surma ja puude määramisega vanusevahemikus 18–59.

Oluline sotsiaalse tervisekindlustuse skeem on töötajate riiklik kindlustusskeem, mille korraldab Töö- ja Tööhõiveministeerium 10 või enama töötajaga ettevõtete tööjõule. Varem olid abikõlblikud ainult tehastes töötavad töötajad, kuid skeemi on laiendatud ka teiste tööstusharude ettevõtetele, nagu hotellid, restoranid, transpordifirmad, ajalehefirmad ja kinod. See on India ainus tõeline tervisekindlustusskeem, millesse panustavad nii töötajad kui ka tööandjad. Praegu maksavad töötajad 0,75% oma palgast, tööandjad aga 3,25%. Töötaja riikliku kindlustuse saamiseks peab töötaja teenima kuus 21 000 India ruupiat (294 USA dollarit). Töötajate ja nende perede kindlustuskaitse hõlmab rasedus- ja sünnitusabi, samuti tööga seotud vigastuste korral töövõimetus- ja surmahüvitisi. Osariikide valitsused maksavad kaheksandiku meditsiinilise hüvitise kulutustest, kuni 1500 India ruupiat (21 USA dollarit) elaniku kohta aastas. See hõlmab umbes 133 miljonit abisaajat.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

36 protsendil Indias kindlustatud isikutest on erakindlustus, mis hõlmab ainult haiglaravi.

1999. aasta kindlustuse reguleerimise ja arendamise ameti seadus lubas eraettevõtetel siseneda ravikindlustuse turule. 1999. aasta seadus võimaldas erakindlustuse ostmist ka eraisikutel, kes ei ole kaetud riiklike kindlustusskeemidega. Erakindlustus moodustab praegustest tervishoiukuludest nüüd peaaegu 4,4%. Hõlmatud teenused sõltuvad kindlustusskeemist. Riikliku tervisekaitseskeemi kohaselt on teise ja kolmanda taseme arstiabi kaetud, kuid mitte ambulatoorne teenus. Keskvalitsuse tervishoiusüsteem ja töötajate riiklik kindlustuskorporatsioon katavad igat liiki abi, sealhulgas ambulatoorset ravi ja ravimeid. Muu riiklikult toetatava kindlustuskaitse alla kuuluvad kõik teise ja kolmanda taseme, haiglaeelsed ning haiglaravi järgsed raviteenused.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

==== Esmatasandi arstiabi ====
Tervise ja Tervisekeskuste Programmi raames uuendatakse kogu riigis 150 000 alamkeskust (tervishoiusüsteemi madalaim tase), et osutada terviklikke esmatasandi tervishoiuteenuseid, tasuta hädavajalikke ravimeid ja tasuta diagnostikateenuseid. Toitumistoetust antakse ka kõigile tuberkuloosihaigetele ravi ajal 500 India ruupiat (7 USA dollarit) kuus. Muude esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate hulka kuuluvad esmatasandi tervisekeskused ja kogukonna tervisekeskused. Patsiendi registreerimine pole vajalik.

Esmatasandi tervisekeskused on esimene külakogukonna ja meditsiiniabi kokkupuutepunkt. Need keskused osutavad ravi- ja ennetusteenuseid 20 000 – 30 000 inimesele ning toimivad suunamisüksusena kuuele alamkeskusele, milles on neli kuni kuus voodit. Kogukonna tervisekeskused toimivad nelja tervisekeskuse suunamiskeskusena ning pakuvad ka võimalusi sünnitusabiks ja erispetsialistide konsultatsiooniks. Alamkeskused on mõeldud emade ja laste tervise, haiguste tõrje ja tervisenõustamise korraldamiseks piirkonniti 3000–5000 elanikule. Kuue alamkeskuse järelevalvet teostab vähemalt üks ämmaemanda abi või üks naissoost tervishoiutöötaja, üks meessoost tervishoiutöötaja ja üks täiendav terviseedendustööd tegev tervishoiutöötaja.

Kõigile meditsiinitöötajatele, sealhulgas esmatasandi arstidele ja eriarstidele, kes töötavad riiklikes ambulatoorsetes või statsionaarsetes raviasutustes, makstakse kindlat palka, mis varieerub sõltuvalt tööpiirkonnast ja spetsialiseerumisastmest. Praegu puuduvad tulemuspõhised maksesoodustused.

Arstidel on lubatud osariikides erakliinikuid pidada vastavalt nende elukoha ja praksise osariigi kehtestatud määrustele. Osades osariikides, kus see on keelatud, saavad arstid täiendavat mittepraktiseerimise hüvitist. Mõned riikliku süsteemi arstid rikuvad kehtivaid reegleid, tehes riikliku tööaja sees erapraksises vastuvõtte. Samuti on mõningaid tõendeid selle kohta, et patsiendid on maksnud oma arstidele mitteametlikke makseid teenuste eest, mida eeldatavasti osutatakse tasuta, et parandada nende ravi kvaliteeti.
Kogukonna tervisekeskused osutavad ka ambulatoorset eriarstiabi ning neil peab olema neli meditsiinispetsialisti (kirurg, üldarst, günekoloog ja lastearst), keda toetab parameedik ja muu personal. Neil peab olema ka 30 voodikohta, labor, röntgeniteenused ja muud rajatised. Iga keskus teenindab 80 000–120 000 inimest. Kõik ambulatoorsed eriteenused, mida kogukonna keskustes ei osutata, suunatakse piirkonnahaiglatesse.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

==== Haiglad ====
[[Fail:Mumbai 03-2016 21 Saifee Hospital.jpg|pisi|Mumbais asuv Saifee haigla]]
Riiklikku süsteemi kasutavaid patsiente saab suunata piirkonnahaiglasse, mis on lõplik saatekeskus. Piirkonnahaiglad osutavad kogukonna tervisekeskustega sarnaseid teenuseid, nagu erakorraline abi, rasedus- ja sünnitusabi ning vastsündinute hooldus, kuid teenindatakse suuremaid linnakeskusi. 2015. aastal tegutses kokku 763 piirkonnahaiglat, mis paiknesid enamasti suure rahvaarvuga osariikides. Kesk- ja osariigi valitsuse rahastatud kliinilised haiglad ja hariduskeskused annavad eriarstiabi, näiteks oftalmoloogia, kardiotorakaalkirurgia, neuroloogia, traumade, vähi ja narkomaania alal. Piirkondlike haiglate tasemeid tõstetakse kolmanda taseme tervishoiuasutusteks, et parandada juurdepääsu eriteenustele ja tugevdada arstide tööjõu võimekust. Riiklikud haiglad moodustavad kogu riigis ainult umbes 10% haiglate koguarvust. Ülejäänud osi haldab peaaegu täielikult kasumit teeniv erasektor ja vähest osa heategevusorganisatsioonid. Erasektori haiglate arv on märgatavalt kasvanud riiklike asutuste ebakvaliteetse ravi ja meditsiiniturismi kasvu tõttu. Enamikus riiklikes haiglates määratakse hinnad administratiivselt. Riiklikele piirkondlikele ja kolmanda taseme haiglatele makstakse tasu iga-aastase eelarvemehhanismi kaudu, mida rahastab riik või keskvalitsus. Kõik erahaiglad tegutsevad teenustasu eest, ilma teenuse hinna standardiseerimiseta.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

==== Meditsiiniharidusasutused ====
Pooled meditsiiniharidusasutused kuuluvad erasektorisse, teine pool avalikku sektorisse. Õppemaks riiklikes koolides varieerub sõltuvalt valitsuse omandivormist ja osariigist. Tavaliselt on viie aasta õppetasu 100 000–500 000 INR (1400–7000 USD). Erakoolide õppemaksud on viie aasta jooksul 3–5 miljonit INR (42 000 – 70 000 USD).&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

==== Ravimid ====
Oluliste ravimite loetelus olevad retseptiravimid on tasuta, kuigi neist on sageli apteekides puudus. Vaktsineerimised, HIV-ravimid ning malaaria ja teised putukate kaudu levivate haiguste ravimid on tasuta. Eelpool nimetatud nimekirja mittekuuluvate ravimite eest tuleb maksta täishinda.&lt;ref name=&quot;Fund&quot; /&gt;

=== Rahvatervis ===
{{vaata|India rahvatervis}}

* Umbes 30 protsendil lastest on sünnikaal alla 2500 g.
* Alla viieaastastel lastel on keskmiselt 1,7 kõhulahtisuse episoodi aastas. Ilma kiire ravita on laste kõhulahtisus eluohtlik – see on kõige sagedasem väikelaste surma põhjus Indias. Laste kõhulahtisus on sagedane probleem joogivee madala kvaliteedi tõttu (ametlikult on puhas joogivesi maal kättesaadav 84 protsendile rahvastikust) ning et paljud naised ei toida oma lapsi rinnaga (linnades saab rinda 34% kolmekuistest lastest).
* Lapsi vaktsineeritakse muu hulgas [[tuberkuloos]]i vastu. Ametlikult saab vaktsiini umbes 90% lastest, kuid arvatakse, et tegelikult on vaktsineerituid märksa vähem.
* Raua-, A-vitamiini ja joodipuudusest põhjustatud haigused on suhteliselt sagedased.
* Veel 1995. aastal esines 69 protsendil koolieelikutest [[alatoitlus]]t.
* [[Malaaria]]t põeb aastas hinnanguliselt 15 miljonit India elanikku, kellest sureb umbes 20 000.
* 1993. aastal leiti 450 000 uut [[pidalitõbi|pidalitõve]] juhtu, kuid tõhusa ravi tõttu sai samal aastal 900 000 inimest terveks.
* Tuberkuloosi haigestumine kasvab. 1991. aastal oli 1,6 miljonit juhtu, mis moodustas veerandi kõigist maailma tuberkuloosijuhtudest.
* 3,8% on rasvumise levimus, 10,4% on diabeedi levimus (2016).
* 2017. aastal arvati Indias olevat 2,14 miljonit inimest, kes põdesid [[AIDS]]i.
* [[Hepatiit]] on väga sagedane haigus. [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viiruse kandjaid on hinnanguliselt 43 miljonit.
* Südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähi ja õnnetuste osakaal kasvab, kuid nendesse suremise kohta ei ole usaldusväärseid andmeid.
* [[Koroonapandeemia Indias|Koroonapandeemia on Indiat]] rängalt mõjutanud.

== Ajalugu ==
{{vaata|India ajalugu}}
[[Fail:Map Of 16 Mahajanapada in Bengali-en.svg|pisi|Mahajanapada kaart]]
Esimesed India eelajaloolised paigad pärinevad vähemalt 250 000 eKr ning esimesed põllumajanduslikud asundused ilmusid umbes 7000. aastal eKr.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on [[kiviaeg]]sed varjupaigad [[Bhimbetka]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis, kust on leitud koopamaalinguid. Paikne asustus tekkis Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks [[Induse kultuur]]iks,&lt;ref name=&quot;CtWKs&quot; /&gt; mis pärineb aastast 3400 eKr. Induse ehk [[Harappa]] kultuuris kujunesid välja [[niisutuspõllundus]], kindlustatud linnad ([[Kalibangan]], [[Dhorãji]]) ja kaubandus. [[18. sajand eKr|18. sajandi järel eKr]] kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Induse tsivilisatsioonile järgnes [[Veedade kultuur|veedade ajastu]], mis pani aluse [[hinduism]]ile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.&lt;ref name=&quot;b7HwQ&quot; /&gt; II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse [[aarjalased]].&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse [[Mahajanapada]]de nime all.&lt;ref name=&quot;b7HwQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

[[Max Müller]]i 19. sajandi keeleteooriast alguse saanud aarialaste sissetungi teooria, millele toetusid ka paljud teised teadlased, on hakanud uute avastuste valguses muutuma. Teadlaste ja arheoloogide leiud ei toeta sissetungiteooriat. Seega on tekkinud uus teooria, et aarialased on India rahvad, kes pärast Sarasvati jõe kuivamist liikusid läänest itta.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/494417&lt;/ref&gt;

==== Aleksander Suure sissetung ====

Aastal 326. eKr tungis [[Aleksander Suur]] oma sõjaväega Indiasse, pärast Induse jõe ületamist suundus ta Taxila poole. Ta esitas väljakutse Jhelumi ja Chenabi jõgede vahel asuva kuningriigi valitsejale kuningas Porusele. Indialased said verises lahingus lüüa, kuigi nad kasutasid elevante, keda makedoonlased polnud varem näinud. Alexander vangistas Poruse, kuid lubas ta tal oma kuningriigi haldamist jätkata.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=Alexander's Invasion|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Retke käigus Hydaspese ja [[Indus]]e jõgede poole lõunasse, otsis Alexander üles brahminid, India filosoofid, kes oli tuntud oma tarkuse poolest ning debateeris nendega filosoofilistel teemadel. Temast sai Indias legendaarne valitseja, olles nii tark filosoof kui ka kartmatu vallutaja.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;

Üks küla, kus Alexander oma sõjaväega peatus, kuulus mallidele, keda peeti üheks sõjakaimaks India hõimuks. Nende rünnakus sai Alexander haavata, kui nooleots tungis läbi tema turvise ülakehasse. Makedoonia ohvitserid päästsid ta napilt ning ta põgenes külast.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;

Aleksander Suur ja tema sõjavägi jõudsid Induse suudmesse 325. aasta juulis ning pöördusid seejärel läände kodu poole.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;

==== Maurya impeerium ====
{{vaata|Maurja Riik}}
Aleksander Suure surmaga kaasnenud segadus andis Chandragupta Mauryale võimaluse vabastada riike kreeklaste ikke alt ning okupeerida Punjabi ja Sindhi provintsid. Hiljem alistas ta Nandade võimu Magadhas kasutades Kautilya abi, ning lõi kuulsusrikka [[Maurya impeerium]]i 322 eKr. Chandraguptale, kes valitses 324–301 eKr, anti tiitliteks Vabastaja ja Bharata Esimene Keiser.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Vanemaks saades hakkas Chandragupta huvituma rohkem religioonist ning ta pärandas trooni oma pojale Bindusarile 301 eKr. Bindusar vallutas edukalt oma 28 valitsusaastaga Dekkani kõrgmaa ning pärandas seejärel trooni oma pojale Ashokale 273 eKr.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Ashoka, kes valitses 269–232 eKr, oli üks kuulsaim Maurya dünastia kuningas ning ka üks suuremaid kuningaid kogu Indias ajaloos. Ashoka raidkirju on leitud kivisse ja sammastesse raiutult strateegilistes India osades, näiteks Lampakas (Laghman tänapäeva Afganistanis), Mahastanis (tänapäeva Bangladeshis) ja Brahmagiris Karnatakas. Mõnede raidkirjade järgi kuulutas Ashoka pärast Kalinga kuningriigi (tänapäeva Orissa) vastasele sõjakäigule järgnenud tapatalguid, et loobub verevalamisest ning hakkas toetama vägivallavaba valitsemisviisi, teisisõnu ahimsat, toetades sellega teooriat õiguslikust valitsemisest. Tema sallivus eri religioonide ja keelte suhtes peegeldas India mitmekesisust ning arvatakse, et Ashoka ise oli budist. Varased budistlikud lood tõestavad, et Ashoka kutsus pealinnas kokku budistliku nõukogu, reisis tihti oma riigis ringi ning saatis budistlikke misjonäridest saadikuid Sri Lankale.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Library of Congress|url=https://www.ancient.eu/article/294/the-history-of-ancient-india/|pealkiri=The History of Ancient India|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=15. detsember 2011|vaadatud=10.03.2021}}&lt;/ref&gt;

Ashoka eelkäijate loodud suhted Hellenistliku maailmaga tulid talle väga kasuks. Ta saatis diplomaatilis-religioosseid missioone Süüria, Makedoonia ja Epiiruse valitsejate juurde, kes õppisid India religioossete traditsioonide, eriti budismi kohta. India loodeosas olid väga levinud Pärsia kultuuri elemendid, mis võivad selgitada Ashoka raidkirjade raiumise põhjuseid – raidkirju seostati peamiselt Pärsia valitsejatega. Ashoka kreeka- ja arameakeelseid raidkirju Kandaharis Afganistanis seostatakse samuti tema sooviga säilitada sidemeid rahvaga väljaspool Indiat.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

Ashoka valitsusaja lõpuks kattis Maurya impeerium kogu territooriumi Hindu Kushist Bengalini ning laius üle Afganistani, Baluchistani ja kogu India, välja arvatud väike osa Lõuna-Indias. Tema impeeriumi alla kuulusid ka Nepali ja Kashmiri orud.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The End of the Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ashoka surma said troonile nõrgad valitsejad, mis andis provintsidele julgust nõuda tagasi oma iseseisvust. Suure impeeriumi haldamine oli raske ülesanne, millega uued valitsejad toime ei tulnud ning Ashoka mantlipärijate omavaheline tülitsemine andis Maurya impeeriumi lagunemisele vaid hoogu juurde ning 1.saj pKr kehtestasid Kushanad oma valitsuse Loode-Indias.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

==== Kushana kuningriik ====

Pärast Maurya impeeriumi lagunemist 2. sajandil eKr sai Lõuna-Aasiast killustatud riikide kogum. India valveta jäetud loodeosa piir andis võimaluse paljudele sissetungidele, mis leidsid aset 2.saj eKr kuni 3.saj. Nii nagu aarjalastest, said ka sissetungijatest indialased pärast sissetungi ja paikseks jäämist. See periood tunnistas ka märkimisväärseid saavutusi intellektuaalsetes ja kunstilistes valdkondades, mida inspireerisid kultuuride levik ja sünkretism. Indokreeklased (baktrialased) India loodeosast andsid oma panuse numismaatika arengule, sama tegid ka Kesk-Aasia steppidest pärit shakad (sküüdid), kes olid asunud elama Lääne-India aladele. Samal ajal suruti Kesk-Aasia Mongoolia steppidest välja nomaadidest yuezhid, kes omakorda asusid elama India loodealale ning tõrjusid välja shakad ja rajasid Kushana kuningriigi (1. saj eKr – 3. saj). Kushana kuningriigi koosseisu kuulusid mõned Afganistani ja Iraani alad, lisaks India alad loodest Purushapurast (Peshawar, Pakistan) itta Varanasini (Uttar Pradesh) ja lõunasse Sanchini (Madhya Pradesh). Lühikese aja jooksul ulatus kuningriik veelgi kaugemale põhja Pataliputrani.&lt;ref name=&quot;mwiQV&quot; /&gt;

Kushana kuningriik oli kaubanduse tiigliks India, Pärsia, Hiina ja Rooma impeeriumide jaoks ning kontrollis olulist osa legendaarsest Siiditeest. Kanishka, kes valitses kaks dekaadi, pääsedes troonile umbkaudu 78 pKr, oli kõige märkimisväärsem Kushana valitseja. Ta pöördus budismi ning kutsus kokku suure budistide nõukogu Kashmiris. Kushanad olid patrooniks Gandharani kunstile, mis oli segu Kreeka ja India stiilidest ning sanskriti kirjandusest. Nad algatasid ka uue ajastu 78 pKr, mida tuntakse Shaka nime all. Samuti sai nende loodud kalender India poolt ametlikult tunnustatuks 22. märtsil 1957 ning on siiani kasutusel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

==== Gupta impeerium ====
[[Fail:Map of ancient India during Gupta emperor Kumaragupta I's reign.jpg|pisi|Gupta impeeriumi valitsusala]]
[[3. sajand]]ist valitses Indiat [[Gupta keisririik|Gupta dünastia]], mida nimetatakse vahel ka [[India kuldaeg|India kuldajaks]].&lt;ref name=&quot;mwiQV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8vutL&quot; /&gt; [[Lõuna-India]] suurriikide hulka kuulusid [[Chalukya dünastia|Chalukya]], [[Chola dünastia|Chola]] ja [[Vijayanagara keisririik]]. Sel ajastul õitsesid [[Teadus ja tehnika Vana-Indias|teadus, tehnika]], [[India leiutiste ja avastuste loend|insenerikunst]], [[India kunst|kunst]], [[India loogika|loogika]], [[India keeleteadus|keeleteadus]], [[India kirjandus|kirjandus]], [[India matemaatika|matemaatika]], [[India astronoomia|astronoomia]], [[India usund|usund]].

Gupta dünastia esimene kuulus kuningas oli Ghatotkatša poeg Chandragupta I. Ta abiellus Kumaradeviga, licchavide klanni pealiku tütrega, millest sai Chandragupta I elus oluline verstakivi. Abieluga sai kuningas kaasavaraks Pataliputra, millest sai alus tema impeeriumile ning algas licchavide abiga naaberterritooriumite vallutamine. Chandragupta I valitses Magadha (Bihar), Prayaga ja Saketa (Uttar Pradeshi idaosas) üle. Tema kuningriik laius Gangesest Allahabadini. Talle omistati ka tiitel Maharajadhiraja (kuningate kuningas). Chandragupta I valitsusaeg kestis umbkaudu 50 aastat.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|pealkiri=Gupta Dynasty|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214152811/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Chandragupta I järel asus aastal 330 troonile Samudragupta, kes valitses umbes 15 aastat. Ta oli militaarias geenius ning juhtis sõjakäiku üle Dekkani ning alistas Vindhya regiooni metsades elavad hõimud.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Samudragupta mantlipärija Chandragupta II, tuntud ka kui Vikramaditya, vallutas suured territooriumid Malwas, Gujaratis ja Kathiawaris. Sellega tõi ta Guptade dünastiale veelgi rohkem rikkust ning jõukust. Tema valitsusajal toimus aktiivne kaubavahetus läänepoolsete riikidega ning suure tõenäosusega oli just Chandragupta II valitsusajal aktiivne sanskriti suur poeet ja näitekirjanik Kalidas koos mitmete teadlaste ja õpetlastega.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Guptade võimu nõrgenedes Põhja-Indias 5.–6. sajandil tekkisid mitmed iseseisvad väikeriigid ning algasid hunnide sõjaretked Indiasse. Hunnide pealik Toramara oli väga edukas suurte Gupta impeeriumi osade vallutamisel. Tema poeg Mihirakula oli õel barbar ning ühtlasi ka üks hullemaid türanne, kelle kaks India päritolu printsi, Yasodharman Malwast ja Baladitya Magadhast kukutasid ning sellega lõppes tema võim Indias.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

==== Harshavaradhana ====

7. sajandi alguses, pärast oma venna Rajyavardhana surma sai Thaneswari ja Kannauj troonile Harshavaradhana (606–647 pKr). 612. aastaks oli Harshavardhana kindlustanud oma kuningriigi India põhjaosas. Aastal 620 tungis Harshavardhana oma sõjaväega Chalukya kuningriiki Dekkanis, mida valitses tol ajal Pulakesin II. Pulakesin II reageeris kohe ning lõi Harshavaradhana väed tagasi. Thaneswari ja Kannauj kuningas oli tuntud eri religioonide tolereerimise, võimekate haldusasutuste ja heade diplomaatiliste suhete poolest. Ta hoidis diplomaatilisi suhteid Hiinaga ja saatis isegi saadikuid visiitidele, kes vahetasid Hiina valitsejatega mõtteid ning täiendasid teadmisi teineteisest. Hiina päritolu rändur, Hiuen Tsang, kes külastas Indiat Harshadvaradhana valitsusajal on edasi andnud värvikad kirjeldused sotsiaalsetest, majanduslikest ja religioossetest tingimustest kuninga valitsusajal, Tsang hindas India kuningat kõrgelt. Pärast Harshavardhana surma jäi India taas ilma kõrgemast keskvõimust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|pealkiri=Harshavardhana|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416175553/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;[[Pilt:Indischer Maler des 6. Jahrhunderts 001.jpg|pisi|Maalid [[Ajanta koopad|Ajanta koobastes]] [[Aurangabad]]is [[Mahārāshtra]] osariigis, 6. sajand]]

Pärast [[islam]]i [[Islami vallutus Indias|sissetungi Kesk-Aasiast]] [[10. sajand|10]].–[[12. sajand]]il langes suurem osa Põhja-Indiast [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] ning seejärel [[Suurmogulite riik|suurmogulite riigi]] võimu alla. [[Akbar Suur]]e ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.&lt;ref name=&quot;L8UPd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Aoyeo&quot; /&gt; Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa [[Ees-India]]st. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli [[Ahomi kuningriik]] [[Assam]]is. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja [[Sikh Misls|võitluskunsti traditsiooni]] ning rajasid [[Sikhi impeerium]]i, mis püsis kuni [[Inglise-sikhi sõjad|Inglise-sikhi sõdadeni]] [[19. sajand]]i keskel.&lt;ref name=&quot;bMfgX&quot; /&gt; Esimesena ohustas mogulite ülevõimu [[Rajput]]i hindu kuningas [[Maha Rana Pratap]] [[Mewar]]ist [[16. sajand]]il, seejärel aga [[Maratha konföderatsioon]], mis valitses [[18. sajand]]i keskpaigas suurt osa Indiast.&lt;ref name=&quot;oY4kC&quot; /&gt;

==== Ida-India Kompanii tõus ====
{{Vaata|India Briti Ida-India Kompanii võimu all}}
[[16. sajand]]il asutasid Euroopa suurvõimud [[Portugal]], [[Hollandi Vabariik]], [[Prantsusmaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik‎]] Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada [[koloonia]]id. [[Briti Ida-India Kompanii]] asutati aastal 1600, mis esialgu ei sekkunud niivõrd India poliitikasse, vaid keskendus kauplemisele. Samas algusest peale hakkas kompaniil tekkima oma relvajõud, sest konkurendid ei pidanud enda jaoks vastuvõtmatuks võitlemises turu pärast vägivalda kasutama. Esialgu kaubitses kompanii Indiaga üksikreisidena või kasutades kaubajaamu ja asumaid Java saarel, kuid pidas juba siis läbirääkimisi sultaniga, asutamaks uusi kaubajaamu, sest kõige võimsamal konkurendil Portugalil juba olid omad [[Chittagong]]is, [[Mumbai|Bombeis]] ning [[Goa Oosariik|Goa Piirkonnas]]. Inglise Ida-India kompanii sai loa asutada kaubajaam [[Surat]]i 1619. aastal. 1639. aastal laiendati tegevust [[Chennai|Madrasesse]], 1668 [[Mumbai|Bombeisse]] ning 1690. aastal [[Calcutta]]sse.
1634. aastal lubas mughali sultan inglastel kobu Bengali piirkonnas maksuvabalt kaubitseda.
1686. Aastal toimus esimene relvakonflikt mughalite keskvõimu ja kompanii vahel. Põhjuseks oli kompanii katse välja pressida paremad kaubitsemise tingimused kogu Indias. Relvakonfliktis said kompanii väed lüüa ning pidi maksma trahvi.
Aastatel 1750–1778 kasvas kompanii relvajõudude suurus 3000 mehelt 67 000-le. Just sellel perioodil hakkas Ida-India Kompanii sekkuma mughalite keisririigi poliitikasse ning dikteerima endale kasulikku poliitikat. Samas, säilitas mughali sultan enamuse võimust.
1856. aastaks oli [[India Briti Ida-India Kompanii võimu all|enamik Indiast Kompanii mõju all]]. Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse [[India esimene iseseisvussõda|India esimeseks iseseisvussõjaks]] või [[sipoide mäss]]uks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma.

==== Briti India ====
{{vaata|Briti India}}
1856. aastal toimunud ülemaaline niinimetatud mäss ei piirdunud tegelikult Sepoide ehk Indialastest värvatud Briti Ida-India Kompanii sõduritega, vaid levis kõikidesse ühiskonnakihtidesse. Mässul oli mitmeid põhjusi, muuhulgas topeltmaksud krooni kasuks, kui ka Briti Ida-India Kompanii kasuks, sekkumine India traditsioonidesse, nagu näiteks Inglaste keeldumine tunnistamast teatud isikute aadlistaatust ning maa hõivamine suurmaaomanikelt. Viimaseks sädemeks oli aga torust laetava Enfield 1853. aasta vintpüssi relvastusele võtt Ida-India Kompanii vägede poolt. Selle vintpüssi kuulid ja püssirohi olid pakitud paberpadrunitesse, mille kasutamise esimeseks sammuks oli hammustada see lahti. Need paberpadrunid olid määritud rasvaga, mis tekitas kultuuriprobleemi, sest searasva kasutamise korral ei oleks selliste padrunite lahtihammustamine vastuvõetav moslemitele ning loomarasva kasutamise korral hindudele. Inglaste otsus välja vahetada laskmise väljaõppes India päritolu sõduritele padruni lahtihammustamine selle lahtirebimisega kätega ei aidanud olukorda, vaid küttis sipoide kahtlusi. Ei aidanud ka &quot;kuivade&quot; padrunite relvastusse võtt, et sipoid määriksid neid ise nende arust sobiliku määrdega. Kuulujutud ringlesid ikka, et padrunid on määritud loomarasvaga ning kui Inglased võtsid kasutusele uut tüüpi vahatatud paberi, olid sipoid juba veendunud, et see paber ise sisaldab loomarasva.

[[Fail:Vereshchagin-Blowing from Guns in British India.jpg|pisi|Sepoide hukkamine. Kunstnik: Vassili Vereštsagin, umbes aasta 1884.]]

1858. aastal, pärast mässu nurjumist, järgnes sellele Briti reaktsioon. Ida-India Kompanii lakkas oma tegevuse, Mughali troon likvideeriti ning Indias viidi sisse nõndanimetatud Otsene Valitsus (ingl. k British Raj), mida saab nimetada ka asehalduskorraks, sest India valitsemiseks määras sellest ajast pale Briti Kroon Indiasse asekuninga.

==== India Iseseisvusliikumine ====
Uue keskklassi kujunemine osalt tööstuse arengu, kuid enamasti haritud indialaste koloniaalvalitsusse töölevõtmise tulemusena ning brittide avalik rassism äratasid indialaste poliitilise eneseteadvuse. 1885. aastal asutati India Rahvuskongress, mis esialgu aktsepteeris Suurbritannia valitsust, kuid hiljem kujunes välja radikaalne vasak tiib, mis seadis välismaalaste õiguse valitseda Indiat kahtluse alla.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Geoffrey Parker|pealkiri=Maailma lühiajalugu|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=TEA Kirjastus}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:A Native Street in India (1906).webm|pisi|Kaadrid India tänavalt 1906. aastal]]
India oli [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid [[India Rahvuskongress]] ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku [[India iseseisvusliikumine|iseseisvusliikumise]].&lt;ref name=&quot;Tdpdv&quot; /&gt; Suurt osa liikumisest juhtisid [[Mahatma Gandhi]] ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises [[Ahimsa|vägivallatus]] [[kodanikuallumatus]]e aktis.&lt;ref name=&quot;CONCISE ENCYCLOPEDIA 3&quot; /&gt; Gandhi kõrval, iseseisvusliikumise karismaatilise liidrina tõusis ka [[Subhas Chandra Bose]]. Bose pärines Bengali piirkonnast Kayastha kasti (Literaatide ja haritlaste kast Bengali kastisüsteemis) kuuluvast perekonnast. Saanud suurepärase hariduse ning õppinud tundma nii traditsioonilist India kultuuri, kui ka Inglise kultuuri, Bose kujunes järjepidevaks rahvuslaseks ja India iseseisvuse eest võitlejaks. 1921. aastal astus Bose India Rahvuskongressi ning kohtus ka siis Mahatma Gandhiga. Gandhi ja Bose näisid diametraalselt vastupidised. Gandhi oli veendunud patsifist ja demokraat, rahumeelse ja diplomaatliku lähenemise pooldaja. Bose aga kurtis, et Gandhi arusaamad on ebakindlad ja ebatäpsed ning usk rahumeelsesse lahendusse naiivne. Kui Gandhid iseloomustab temale omistatud aforism ''&quot;On palju asju, mille eest oleksin valmis surema, kuid pole olemas midagi, mille eest oleksin võimeline tapma&quot;,'' siis Bosed iseloomustab aforism &quot;Andke minule verd ja ma annan teile vabaduse&quot;. Aastatel 1930–1931 oli Bose Calcutta linnapea ning 1938–1939 India Rahvuskongressi president. 1939. aastal aga eraldus tema koos oma kaasamõtlejatega uude fraktsiooni [[All India Forward Bloc|Kogu India Esiplokk]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Nirmal Bose|pealkiri=The Indian Journal of Political Science, October-December 1985. Special Issue on The Indian National Congress: A Century in Perspective |aasta=1985|kirjastus=Indian Political Science Association|lehekülg=438-450|köide=46|artikkel=SUBHAS CHANDRA BOSE AND THE INDIAN NATIONAL CONGRESS}}&lt;/ref&gt;

1937. aastaks oli neljateistkümnest provintsiadministratsioonist üksteist Rahvuskongressi all, kuid arvuka moslemi vähemuse huvide esindamine ebaõnnestus ning selle juhid võtsid 1940. aastal vastu revolutsiooni, mis nõudis autonoomse islamiriigi Pakistani loomist.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;
[[Fail:1931 Flag of India.svg|vasakul|pisi|Vaba India (''Azad Hind'') lipp. 1943–1945]]
Jaapani Keisririik tegi katseid korraldada koostöö Briti kolooniate iseseisvusliikumistega veel enne Teise Maailmasõja puhkemist. Jaapani Keiserliku Sõjaväe vastuluureohvitser, kolonelleitnant [[Fujiwara Iwaichi]], suutis aastatel 1940-1941 püstitada püsikontakt Birmasse ja Siiamisse pagenud India rahvuslastega, näiteks Giani Pritam Singh Dhilloni ning Thai-Bharat Kultuurloožiga. [[F Kikan|Fujiwara agentuur]] nime (藤原機関, ''Fujiwara(Efu)-Kikan'') saanud eriüksuse agendid kontakteerusid ka Malais baseeruvate indialastest Briti armee sõduritega, eesmärgiga veenda neid oma koloniaalisandate vastu hakata, mis neil sageli ka õnnestus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fujiwara Iwaichi|pealkiri=F. Kikan: Japanese Army Intelligence Operations in Southeast Asia During World War 11|aasta=1983|koht=London|kirjastus=Heinemann|isbn=962-225-072-6}}&lt;/ref&gt; Paljud indialased ei olnud rahul nende kohtlemisega brittide poolt. Briti armees oli ilmselge diskriminatsioon, sest indialastest ohvitserid ootasid auastmekõrgendust oluliselt kauem, kui nende Eurooplastest kolleegid, palk oli madalam ning teenimise tingimused viletsamad.

1942. aasta jaanuaris, pärast [[Singapur]]i langemist [[Jaapani Keiserlik Sõjavägi|Jaapani keiserliku sõjaväe]] kätte, langes jaapanlaste kätte sõjavangidena ligi 45 000 indialasest Briti armee sõdurit. Suurem osa neist suudeti värvata jaapanlaste poolt toetatavasse India vabadusvõitlejate üksusse kapten [[Mohan Singhi]] juhtimise all, mis sai nimeks Azad Hind Fauj ehk India Rahvuslik Armee.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Lebra, Joyce C.|pealkiri=Japanese trained armies in South-East Asia|aasta=1977|koht=New York|kirjastus=Columbia University Press|lehekülg=23|isbn=0-231-03995-6}}&lt;/ref&gt; Mohan Singh leidis kõikehõlmavat heakskiitu leitnantkolonel Fujiwaralt, kuid juba 10 kuud hiljem, 1942. aasta detsembris, läks ta tülli Lõuna Ekspeditsiooniarmee juhatuse ja [[Terauchi Hisaichi|marssal Terauchi Hisaichiga]]. See sundis marssal Mohan Singhi India Rahvusliku Armee juhataja kohalt maha võtma ning koguni arreteerima.

1943. aastal Subhas Chandra Bose, kes enne sõda oli pandud revolutsioonilise tegevuse eest Briti võimude poolt koduaresti ning 1941. aastal põgenenud läbi Nõukogude Liidu Saksamaale, naasis jaapanlaste kutsel Kagu-Aasiasse. Jaapanlaste arvates sobis Bose täiuslikult juhtima India Rahvuslikku Armeed. Jaapanlaste korraldatud küsitlused näitasid, et isegi indialased pooldasid Subhas Chandra Bosed. Jaapani Keisriväe [[Lõuna Ekspeditsiooniarmee]] juhatuse ootused läksid täide: Subhas Chandra Bose suutis karismaatilise juhina elavdada India iseseisvusliikumist ning muuta see sõjas kõlblikuks jõuks.

Marssal Terauchi siiski kahtles, kas India Rahvuslikule armeele saab usaldada midagi enamat, kui spionaaž ja propaganda, kuid 1944. aastaks, [[U-Go pealetung]]i alguseks suutis Subhas Chandra Bose veenda teda ning kindral Sugiyamat kaasata India Rahvuslikku Armee liitlasarmee staatuses. Plaan seisnes selles, et Jaapani Keiserlik Sõjavägi ja India Rahvuslik Armee löövad endale tee vabaks [[Imphalini]] ning sealt edasi India Rahvuslik Armee organiseerib partisanisõda Lääne Indias. Samuti marssal Terauchi plaan eeldas suure hulga Indialastes Briti sõdurite veenmises pooli vahetama.

Kuigi algul oli pealetung suhteliselt edukas, märtsis-juulis 1944 toimunud [[Imphali piiramine]] kukkus läbi ning algas suur taganemine. Taganemises hukkus nälga ja haavadesse suur hulk nii Jaapani kui ka India sõdureid. 1945. aasta kampaania oli Jaapani poolele veelgi raskem. Briti väed tungisid peale ning Birma kindral Aung San märtsis 1945 vahetas pooli ning hakkas sõdima jaapanlaste vastu. Algas taganemine [[Birmast]] [[Siiam]]isse. Jaapani kapitulatsiooni ajaks septembris 1945 plaanis Subhas Chandra Bose esialgu jääda Vaba India Ajutise Valitsusega Singapuris ning langeda Brittide kätte. Tema arvates kohtuprotsess tema üle ning võimalik surmanuhtlus võisid muutuda sädemeks, mis süütaks Indias revolutsioonitule. Kuid teised valitsuse liikmed veensid teda otsima toetust Nõukogude Liidult. Levinuma versiooni kohaselt lendas ta 16. augustil [[Saigon]]i, kus kohtus marssal Terauchiga ning rääkis temale oma plaanist kasutada India vabaduse eest võitlemiseks nõukogude abi. Kuigi Terauchi ei saanud Sõjaväe kõrgemalt juhatuselt õnnistust Boset aitama, austusest ja sümpaatiast Bose vastu nõustus teda isiklikult aitama ning leidis temale viisi üle lennata Daireni linna, ümberistumisega Tokyos. Subhas Chandra Bose hukkus lennukiõnnetuses Formosa kohal 18. augustil 1945. Tema põrm maeti Tokyos Renkō-ji templi aeda.

India Rahvuslik Armee endiste ohvitseride üle mõistsid Inglase kohut novembrist 1945 kuni maini 1946 niinimetatud punase kindluse protsessis. Tribunali ajal muutus olukord Indias väga mässuohtlikuks ning isegi kolmele põhilisele süüdistatavale määrati vaid sümboolne karistus. [[Pilt:Nehru Gandhi 1937.jpg|pisi|[[Mohandas Karamchand Gandhi|Mahatma Gandhi]] (paremal) koos [[Jawaharlal Nehru]]ga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister]]

==== Iseseisev India ====
15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid [[India jagamine|eraldati islamienamusega alad]], millest moodustati eraldi riik – [[Pakistan]].&lt;ref name=&quot;CONCISE ENCYCLOPEDIA.&quot; /&gt; Senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus [[India konstitutsioon|konstitutsioon]].&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;

India jagunemine ei kõrvaldanud India ja Pakistani vahelisi erimeelsusi (eriti Kashmiri, Pandžabi ja Bengali küsimuses), mis arenesid 1965. aastal [[1965. aasta India-Pakistani sõda|sõjaks]] ja [[1971. aasta India-Pakistani sõda|teravnesid uuesti]] 1971. aastal, pärast [[Ida-Pakistan]]is iseseisva Bangladeshi moodustamist. Sõjaoht kerkis taas, kui mõlemad maad arendasid 1998. aastal välja tuumarelva ([[Smiling Buddha|esimene tuumakatsetus]] toimus 1974. aastal&lt;ref name=&quot;India is a Nuclear State&quot; /&gt;) Ägedad kokkupõrked Kashmiri pärast 2002. aastal sisaldasid juba tuumasõja ähvardust. India sõjavägi sundis 1961. aastal portugallased nende rannikuenklaavidest lahkuma, võitles 1962. aastal Hiinaga piiri pärast ja sekkus Sri Lankas, et kaitsta tamili vähemust (1986–1990).&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) [[blokivälisusliikumise]] asutajaliige.

Alates 1991. aastast on [[India majanduse liberaliseerimine|majandusreformid]]&lt;ref name=&quot;Montek&quot; /&gt; toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.&lt;ref name=&quot;ERS&quot; /&gt;

==== Vana-India meditsiin ====

Hindu mütoloogia kohaselt avaldas looja-jumal [[Brahma]] iidsed vaimsed tekstid – neli [[veeda]]t – muistsetele nägijatele, keda tuntakse ''rišidena''. Nemad andsid teadmised edasi ''suktade'', sakritikeelsete värsside kujul. Veedades, eriti &quot;Atharveedas&quot;, on viiteid tervisele ja tervendamisele ning ravivahenditele. Varaste tervendusmeetodite alused tunduvad olevat olnud hügieen, taimsed ravimid, religioossed rituaalid ja palved, kaasa arvatud [[mantra]]d. Haiguse esmaseks põhjuseks peeti deemonlikku seestumist, mille ravimiseks kasutati patukahetsust, palveid ja loitsimist. Siiski ei moodusta veedade tekstid ametlikku või terviklikku meditsiinisüsteemi ning väitel, nagu pärineks ajurveda otse veedadest, ei pruugi olla alust. Pigem tundub, et meditsiinisüsteem arenes aja jooksul, haarates endasse nii budistlikke kui ka muid traditsioone. Seda seisukohta toetavad tähelepanuväärsed sarnasused varaste budistlike meditsiiniliste ja hilisemate ajurveda tekstide vahel ning paistab, nagu oleks mõningaid ajurveda tekste nende esmailmumise järel teatud aja möödudes religioossetel põhjustel muudetud. On ka teada, et varaseid budistlikke munki ja järgijaid innustati inimkonna suhtes kaastunde kasvatamise harjutusena ravimisega tegelema ning et nad töötasid välja uusi ravipraktika meetodeid.

India vanima teadusliku meditsiiniteksti on kirjutanud esimesel sajandil õukonnaarst Charaka. See sisaldab teavet farmaatsia, õige toitumise, arstieetika ja patsiendi andmete konfidentsiaalsusest. Samuti õpetab tundma üldist haiguste patoloogiat ja ravima kõhulahtisust, palavikku, turseid, kasvajaid, pidalitõbi, naha haigusi ja kollatõve. &quot;Sushutra Samhita&quot; on India esimene meditsiinialane tekst, mis sisaldab kirurgiat. Neljandal sajandil [[Guptade riik|Gupta impeeriumi]] õukonna arsti kirjutatud teoses kirjeldatakse, kuidas sooritada operatsioone, ja nimetatakse 125 instrumenti, mis on vajalikud opereerimiseks. Muu hulgas osati keisrilõiget, läätsekae eemaldamist, ilukirurgia protseduure, ninaoperatsioone, naha siirdamist, lahtiste luumurdude ravimist, amputatsioone ja eemaldatud jäsemete külgeühendamist. Anatoomia tundmaõppimiseks pidid kirurgid osalema lahkamistel.&lt;ref&gt;Wolpert Stanley. 1991. India. Berkley: University of california press192-193&lt;/ref&gt;

[[Veterinaaria]] oli 4. sajandiks arenenud India eripäraks tänu [[hinduism]]i usule loomade pühadusse. Ülikud pidasid erilisi haiglaid oma hobustele ja elevantidele. Tekkis unikaalne India meditsiini haru ''Hastyayurveda'', mis tegeles elevantide eluea pikendamisega.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Wolpert193-194&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
{{Vaata|India kultuur}}
[[Veedade kultuur|Veedade ajastul]] (u 1750/1500–500 e.m.a) pandi alus [[Hinduistlik filosoofia|hinduistlikule filosoofiale]], mütoloogiale, teoloogiale ja kirjandusele. Tekkisid mitmed uskumused ja tavad, mida järgitakse tänaseni, näiteks ''[[Dharma|dhárma]]'', ''[[Karma|kárma]]'', ''[[Jooga|yóga]]'' ja ''[[Mokša|mokṣa]]''.&lt;ref name=&quot;kuiper-k-e&quot;&gt;Kuiper, K., ed. (2010), The Culture of India, Britannica Educational Publishing, ISBN 978-1-61530-203-1, retrieved 24 July 2011&lt;/ref&gt; India paistab silma usulise mitmekesisuse poolest. Riigi levinumate usundite hulka kuuluvad [[hinduism]], [[budism]], [[sikhism]], [[islam]], [[kristlus]] ja [[džainism]].&lt;ref name=&quot;heehs-p-ed&quot;&gt;Heehs, P., ed. (1 September 2002), Indian Religions: A Historical Reader of Spiritual Expression and Experience, New York University Press, ISBN 978-0-8147-3650-0, retrieved 24 July 2011&lt;/ref&gt; Levinuimat usundit, hinduismi, on kujundanud mitmed mõtteviisid, sealhulgas [[upanišadid]],&lt;ref&gt;Deutsch, E. (30 April 1969), Advaita Vedānta: A Philosophical Reconstruction, University of Hawaii Press, ISBN 978-0-8248-0271-4&lt;/ref&gt; ''[[yogasūtra]]'', ''[[bhakti]]''&lt;ref name=&quot;heehs-p-ed&quot; /&gt; ja [[budistlik filosoofia]].&lt;ref&gt;Nakamura, H. (1 April 1999), Indian Buddhism: A Survey with Bibliographical Notes, Buddhist Tradition Series (12th ed.), Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-0272-8&lt;/ref&gt;

=== Kirjandus ===
{{vaata|India kirjandus}}
[[India kirjandus]] on üks vanemaid kirjandustraditsioone maailmas. India kirjandus pole kunagi olnud ühtne, vaid koosneb paljudest kirjandusest, mis on loodud India paljudes vanades, keskaegsetes ja tänapäevastes keeltes. Lisaks India keeltele ja draviidi keeltele on palju kirjutatud inglise keeles.

Vanimad teadaolevad teosed on kirjutatud [[Sanskriti keel|sanskriti]],&lt;ref&gt;Hoiberg, D.; Ramchandani, I. (2000), Students' Britannica India: Select Essays, Popular Prakashan, ISBN 978-0-85229-762-9&lt;/ref&gt; [[Paali keel|paali]] ja [[Tamili keel|tamili]] keeles.

==== Sanskritikeelne kirjandus ====
{{vaata|Sanskritikeelne kirjandus}}
Olulisimate sanskritikeelsete teoste hulka kuuluvad [[veedad]] (1300–500 eKr), [[upanišadid]] (umbes 700–500 eKr) ja kaks mahukat eepost &quot;[[Mahābhārata]]&quot; ja &quot;[[Rāmājana]]&quot;. Tekstid käsitlevad [[hinduism]]i mütoloogiat ja usundiga seotud teemasid. Lisaks loodi sanskriti keeles palju muid olulisi teoseid religiooni, filosoofia, poliitika ja teaduse alal.

Kui [[veedakirjandus]] peegeldab preestrite valitsevat rolli, siis kaks suurt eepost &quot;[[Mahābhārata]]&quot; ja &quot;[[Rāmājana]]&quot; annavad tunnistust ühiskonna struktuuri muutumisest. Need kaks eepost on India mahukaimad luuleteosed ning kuuluvad hinduistliku mütoloogia tähtsaimate allikate hulka.

Tähtsamad luuletajad pärast Kālidāsat olid [[Bhartrihari]] (7. sajand), [[Amaru]] (8. sajand) ja [[Bilhana]] (11. sajand). [[Džajadeva]] (12. sajand) teos &quot;[[Gītagovinda]]&quot; on luule ja draama vahepealne.

Klassikalised sanskritikeelsed romaanid on proosateosed, mis on stiililiselt lähedased eepilisele luulele. Nende sisu ei ole aga enamasti võetud mitte religioossest pärimusest, vaid muinasjuttudest. Tähtsamad autorid on [[Dandin]], [[Subandhu]] (7.–8. sajand) ja [[Bānabhatta]] (7. sajand).

Klassikalise India näitekirjanduse žanreid, tegelasi, süžeesid jms on põhjalikult käsitletud teoreetilistes teostes. Tuntuim õpik on [[Bharata Muni]] &quot;[[Nāṭyaśāstra]]&quot;, mis praegusel kujul pärineb arvatavasti 6. sajandist. Tähtsamad näitekirjanikud on [[Bhāsa]] (4. sajand või varem), [[Kālidāsa]], [[Harša]] (7. sajand) ja [[Bhavabhūti]] (7.–8. sajand).

==== Paalikeelne kirjandus ====
{{vaata|Paalikeelne kirjandus}}
Pärast [[budism]]i teket 5. sajandil eKr sai [[paali keel]]est oluline kirjakeel, milles on muu hulgas kirja pandud [[theravaada]] koolkonna pühakiri [[Tipiṭaka|paali kaanon]].

==== Kirjandus teistes praakritites ====
[[Džainism]]i pühakirjad on tradeerunud [[ardhamagadhi keel]]es. Neid on rikkalikult kommenteeritud nii praakritis kui ka sanskritis.

Praakrititest arenesid kirjakeeled. Üks varajane näide on 1. sajandist pärinev [[maharaštri keel|maharaštrikeelne]] luuleantoloogia &quot;[[Gāhā Sattasaī]]&quot;, mis omistatakse Lõuna-India kuningale ja luuletajale [[Hāla]]le.

Klassikalises näitekirjanduses räägivad kuningas, ministrid ja brahmiinid sanskritis, alamast seisusest mehed ja kõik naised, välja arvatud haritud naised, näiteks kurtisaanid, räägivad praakritis.

==== Keskaegne India kirjandus ====
Keskajal avaldas islam kui uus mõttevool suurt mõju India kirjandusele ja sanskriti keel muutus üha vähem oluliseks. Seda ajavahemikku iseloomustab eriilmeline ning lai mõtte- ja tundeväljendus, mistõttu erinevad keskaegsed India kirjandusteosed oluliselt klassikalisest kirjandustraditsioonist.&lt;ref&gt;Das, S. K. (1 January 2005), A History of Indian Literature, 500–1399: From Courtly to the Popular, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-2171-0&lt;/ref&gt;

Sanskritist ja Kesk-India [[praakriti keeled|praakrititest]] arenesid välja uued keeled, nagu [[Hindustani keel|hindustani]], [[Bengali keel|bengali]], [[Pandžabi keel|pandžabi]] ja [[Marathi keel|marathi]] keel, millel kujunesid omad kirjandustraditsioonid. Hinduistlikku religioosset luulet hakati nüüd kirjutama kohalikes keeltes. Uute kirjanduste silmapaistvamad esindajad on hindi autorid [[Tulsīdās]], [[Kabiri laulud|Kabir]] ja [[Mirabai]], marathi kirjanik [[Dnyaneshwar]] ning gudžarati autor [[Narasinh Mehta]].

Urdu luules sulandusid islami ja pärsia mõjud India elementidega. Urdu keelest sai suurmogulite õukonnakeel, mis õitses 17. sajandil ja milles kirjutati palju armastusluulet. Kõige kuulsamad näited on luuletaja [[Mirza Ghalib]]i [[gaseel]]id ja tänapäeva Pakistanis austatud [[Muhammad Iqbal]]i teosed.

==== Uusaegne India kirjandus ====
19. sajandil tugevnesid Lääne mõjud India kirjanduses. Tingimused olid soodsad bengali kirjandusele, mis elas läbi õitsengu. [[Bengali kirjandus]]e tuntuim esindaja on luuletaja ja filosoof [[Rabindranath Tagore]], keda peetakse tänapäeval India rahvusluuletajaks ning kes on India ainus [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat.&lt;ref&gt;Datta, A. (2006), The Encyclopaedia of Indian Literature, 2, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-1194-0&lt;/ref&gt; Tema luuletuste viisistustest said [[India hümn]] ja [[Bangladeshi hümn]].

Alates 20. sajandist kirjutavad paljud India kirjanikud ka inglise keeles.

Kaasaegne India kirjandus hõlmab riigi kõiki suuremaid kirjakeeli ja käsitleb väga laia teemade ringi. Tuntuimad kaasaegsed autorid on [[Salman Rushdie]], [[Arundhati Roy]], [[R. K. Narayan]], [[Mulk Raj Anand]], [[Rohinton Mistry]], [[Ruskin Bond]], [[Amrita Pritam]], [[Mahasweta Devi]], [[Vikram Seth]], [[Amitav Ghosh]], [[Anita Desai]] ja [[Dom Moraes]].

==== Tamili kirjandus ====
{{vaata|Tamili kirjandus}}
Lõuna-Indias arenes klassikalisel ajajärgul esimesena kirjakeeleks tamili keel. Vanimad teosed on umbes 2000 aastat vanad. Tamili kirjanduse varajasest õitseajast pärineb [[Sangami kirjandus]]. Lisaks heroilistele tekstidele kuningatest ja sõdadest on tuntud ka tamilikeelne armastusluule. Esimese sajandi paiku kirjutatud &quot;[[Tolkāppiyam]]&quot;, mis on vanim tamili keele grammatika. Tuhanded armastusluuletused, mis on kirjutatud [[Madurai]]s 1.–5. sajandini, toetuvad sellele grammatikale. 

==== Kirjandus teistes draviidi keeltes ====
[[Pilt:Rabindranath Tagore in 1909.jpg|pisi|püsti|[[Rabindranath Tagore]] (1909) oli bengali kirjanik, kelle teoste seas oli India hümn &quot;[[Jana-Gana-Mana]]&quot;]]
Hiljem said olulisteks kirjakeelteks [[Kannada keel|kannada]], [[Telugu keel|telugu]] ja [[malajalami keel]]. Varaseimad kannada- ja telugukeelsed kirjandusteosed (9.–11. sajand) on mõjutatud sanskritikeelsetest eeskujudest.

==== Kirjandus uusindia keeltes ====
Kirjandust uusindia keeltes on peale klassikaliste eeskujude mõjutanud islami vallutus alates 12. sajandi lõpust, kristlik misjon ja Briti ülemvõim. Mõned kirjanikud püüdsid ühendada hinduismi ja islamit. Varajane urdukeelne kirjandus on stiililt ja motiivistikult peaaegu tervenisti islamlik. Lääne kultuuri mõju tõi India kirjandusse näiteks patriootilise luule ja ühiskonnakriitilised realistlikud romaanid.

==== Bengali kirjandus ====
{{vaata|Bengali kirjandus}}
Varajase bengali kirjanduse üks põhimotiive on [[Krišna]] ja [[Rādha]] armastus. See oli ühtaegu religioosne ja erootiline motiiv. Selle žanri üks tähtsamaid esindajaid oli [[Caṇḍīdās]] (15. sajand).

19. sajandil algatas [[Ram Mohan Roy]] modernse proosastiili. Seda arendas oma romaanidega lääne eeskujul edasi [[Bankim Chandra Chattopadhyay]].

Tähtsaim uusaegne bengali kirjanik oli maailmakirjandusse kuuluv [[Rabindranath Tagore]].

Hilisemate bengali kirjanike seas on luuletajad [[Jibanananda Das]] ja [[Bishnu De]] ([[Bishnu Dey]]) ning prosaist [[Bibhutibhusan Bandyopadhyay]].

=== Kunst ===
{{vaata|India kunst}}
India kunst on tihedalt seotud religiooniga. Nii [[India arhitektuur]], [[India skulptuur]] kui ka [[India maalikunst]] on religioossed: hinduistlikud, budistlikud või džainistlikud. Islami vallutused Põhja-Indias ja hilisem [[Mogulite riik]] tõi India kunsti uue elemendi. Muslimid tõid kaasa uusi arhitektuurivorme ja -tehnikaid ning ehitasid hooneid, mis on maailma väljapaistvamate arhitektuuriteoste seas. Hiljem on suur osa India kunstist ja arhitektuurist võtnud eeskuju lääne kunstist.

India kunstitraditsioon on pikk. Leitud on tuhandeid [[Induse kultuur]]ist pärit pitsateid, millele on enamasti graveeritud looma-, kuid mõnel ka inimkujutised. Tuntuim on [[Pashupati pitsat]].&lt;ref&gt;Craven, 14–16; Harle, 17–18&lt;/ref&gt; Järgnes pikk ajavahemik, millest pole peaaegu midagi säilinud.&lt;ref&gt;Harle, 17–20; Rowland, 46–47&lt;/ref&gt; Hilisem säilinud India kunst on peaaegu eranditult vastupidavatest materjalidest religioossete skulptuuride või müntide kujul. Võib arvata, et algselt oli oluliselt rohkem puidust ja savist taieseid ning suurehitisi, mis pole säilinud.

Päris India kunstiajalugu algab 3. sajandil eKr [[Maurjate riik|Maurjate riigi]] valitseja [[Ašoka]] ajal, kui võeti tõsiselt kasutusele kiviarhitektuur. Ašoka lasi kogu Hindustani poolsaare kaljuseintele ja kivisammastele raiuda 25 edikti ([[Ašoka ediktid]]), mis propageerivad budismi, millesse Ašoka oli pöördunud. Sambad koosnevad siledaks poleeritud [[tüves]]est [[kapiteel]]iga, millel on loomafiguuriga [[abakus (arhitektuur)|abakus]]. Tuntuim on [[Sārnāthi sammas]] nelja poollõviga tipus, mida on kujutatud ka [[India vapp|India vapil]].

Klassikaline periood ehk [[Guptade ajastu]] 4.–6. sajandil on India kunsti verstapost. Sel ajastul sünteesiti varasemad kunstikoolkonnad. Guptade ajastu skulptuuri iseloomustavad harmoonilised kehaproportsioonid. Paljud hinduistlikud jumalused omandasid sel ajal oma ikonograafilised tunnused. Hinduistlikud templid omandasid kuju, millest sai hilisema Põhja-India templiarhitektuuri stiilinorm.

==== Maalikunst ====
{{vaata|India maalikunst}}
India maalikunsti võib jagada kolmeks: [[seinamaal]], [[miniatuurmaal]] ja [[kangamaal]].

India maalikunst algas [[Esiaeg|esiajal]] [[Koopamaalingud|koopamaalingutega]], kuid kliimatingimuste tõttu on väga varasest ajast säilinud vaid üksikud näited. Koopamaalinguid, mille vanuseks arvatakse olevat kuni 10 000 aastat, on leitud näiteks [[Bhimbetka kaljukoopad|Bhimbetka kaljukoobastest]].

Kõige märkimisväärsemateks [[fresko]]sarnasteks seinamaalideks peetakse 5.–7. sajandi budistlikke seinamaale [[Ajanta kaljutemplid|Ajanta kaljutemplites]], kus on kujutatud stseene Buddha elust ja [[džaatakad|džaatakatest]]. Vanimad hinduistlikud maalid on seinamaalid [[Badami kaljutempel|Badami kaljutemplis]] 578. aastast.

Budistlikus kunstis esinevad sageli [[mandala]]d – maagilised mustrid ja diagrammid, mis tavaliselt on budistliku universumi sümbolid. Neid kasutatakse mediteerimisel. Värvirikkad mandalad kaunistavad kloostrite ja templite seinu või siis on maalitud pildirullidele.

Kangamaalide temaatika on rahvalikum. Neid kasutasid näiteks rändlaulikud oma lugude illustreerimiseks, samuti olid need suveniirideks palveränduritele. Väga vähesed säilinud kangamaalid on vanemad kui 200 aastat, kuid on selge, et traditsioon on oluliselt pikem.

Käsikirjade illustreerimisel on Indias pikk traditsioon. Raamatute miniatuurmaalid on tehtud lagunevatele materjalidele nagu paber ja kangas. Kangamaal on kaduma läinud. Vanimad säilinud illustreeritud käsikirjad on budistlikud palmilehekäsikirjad umbes 11. sajandist. Säilinud on ka arvukad džainistlikud illustreeritud käsikirjad 13. sajandist (džainistlik miniatuurmaal sai alguse umbes 11. sajandil Lääne-Indias). Alates 14. sajandist sai paber üldisemaks, nii et kunstnikud ei olnud enam seotud palmilehe kitsa ja pikliku formaadiga. 14. sajandi lõpust 17. sajandini kasutati džainistlikus miniatuurimaalis väga stiliseeritud figuure.

[[Fail:1573-Akbar receiving his sons at Fathpur-Akbarnama.jpg|pisi|püsti|[[Akbar]] kohtub oma poegadega Fatehpur Sikris. &quot;[[Akbarnama]]&quot; (1573)]]
Islami mõju tugevnemisega 12. sajandil muutus maalikunst kui pärsia õukonnakunsti peamine vorm järk-järgult olulisemaks. Õukonnakunsti kõrgtasemeks peetakse [[suurmogulite stiil]]i, mille õitseng kestis 16.–18. sajandini. Ennekõike arenes kiiresti miniatuurmaal. Aineseks oli peaaegu eranditult ilmalik, näiteks olulised riigitegelased, õukonnaelu ning olulised ajaloosündmused. 16. sajandi teisel poolel kujunes välja iseseisev indo-islami miniatuurmaalistiil, [[suurmogulite maalikunst]], mis sisaldas muu hulgas keisrite elulugude ja pärsia luule illustratsioone. Ka pärsia keelde tõlgitud &quot;[[Mahābhārata]]&quot; ja &quot;[[Rāmājana]]&quot; illustreeriti rikkalikult suurmogulite stiilis. 17. sajandi alguses õitses portreemaal.

Suurmogulite stiil oli vastastikuses mõjus ka [[Raadžputi maalikoolkond|Raadžputi maalikoolkonnaga]], mis kujunes 16. sajandil [[Rajasthan]]i kuningriikide õukondades. See keskendus aga valdavalt hinduistlikele teemadele, näiteks illustreeriti hinduistlikke eeposi &quot;Mahābhārata&quot; ja &quot;Rāmājana&quot;. Eriti hinnatud oli [[Krišna]] eluloo kujutamine. Raadžputtide õukondade rohkuse tõttu kujunes palju maalikunsti alamkoolkondi. Tuntumad neist olid [[Bundi koolkond]], [[Mewari koolkond]], [[Marwari koolkond]] ja [[Kishangarhi koolkond]]. Kõigile neile on omane voolav stiil ja eredad värvid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Stuart Cary Welch|pealkiri=India: Art and Culture 1300–1900|aasta=1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=335}}&lt;/ref&gt; Sageli kujutati figuure ilma varjudeta.

[[Briti India|Briti koloniaalvõim]] tõi maalikunstis kaasa vapustavad muutused. 19. sajandi lõpus hakkas traditsiooniline India maalikunst manduma. Selle asemel jäljendasid kunstnikud nagu [[Raja Ravi Varma]] Lääne stiile, ennekõike realismi. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidis aset India-pärase maalikunsti taassünd. Kõige silmapaistvam oli [[Abanindranath Tagore]]'i asutatud [[Bengali koolkond|Bengali koolkonnas]]. Taheti lääne mõjust vabaneda ja hakati kasutama vanemaid päritolu stiilielemente. Eeskuju võeti näiteks Ajanta seinamaalidest ja miniatuurimaalidest.

Nüüdisaja India maalikunst laenab jätkuvalt läänelikest kunstivooludest, kuid jätkab ja arendab ka India traditsioonilist maalikunsti. 20. sajandi olulisemate kunstnike seas on [[Jamini Roy]] ja [[Amrita Sher-Gil]] (1913–1941). Tuntud nüüdisaja maalikunstnik oli ka [[Maqbool Fida Husain]].

Lisaks on Indias alati olnud tugev rahvaliku maalikunsti traditsioon. Maakohtades võib paljude hoonete välisseintel näha maalinguid. Tähelepanuväärne on [[Madhubani stiil]], mida viljeldakse [[Mithila]] piirkonnas. Üha rohkem tähelepanu saab ka India hõimurahvaste kunst.

==== Skulptuur ====
{{vaata|India skulptuur}}
[[Fail:Shiva as the Lord of Dance LACMA edit.jpg|pisi|püsti|Shiva skulptuur 11. sajandist]]
Religioosses kunstis on arhitektuur ja skulptuur lahutamatult seotud. Jumaluse või pühaku kuju on austusobjekt. Reljeefid kujutavad sageli õpetlikke või mütoloogilisi stseene. Dekoratiivsed on templireljeefide taime- ja loomamotiivid. Hindustani poolsaare kõige varajasem skulptuur pärineb [[Induse kultuur]]ist (3300–1700 eKr) tänapäeva Pakistani alal. Tuntuimad näited on kivist ja pronksist kujud, ehkki valdav osa leide on keraamikast ning kivist pitsatid loomade ja jumalate kujutistega. Kultuuri ja budistliku perioodi vahelisest ajast on säilinud vähe skulptuure. Hinduismi tähtsamate jumaluste [[Višnu]], [[Šiva]] ja [[Durga]] kujud ilmusid esimestel sajanditel pKr. Tavaliselt on neid kujutatud rohkem kui kahe käega. Mitu jumalat võivad sulada kokku üheks. Varauusajal valitsesid suurt osa Indiast moslemid, kes skulptuuri ei viljelenud ja lasid hävitada suure osa olemasolevast religioossest skulptuurist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Pramod Chandra|pealkiri=The Sculpture of India: 3000 B.C-1300 A.D.|aasta=1985|kirjastus=Cambridge: Harvard University Press}}&lt;/ref&gt;

==== Arhitektuur ====
{{vaata|India arhitektuur}}

India arhitektuurile on mõju avaldanud mitmesugused usundid ja kultuurid. Paljude Indias levinud arhitektuuristiilide seast on kaks tuntumat vastanduvat ajaloolist stiili [[hinduistlik templiarhitektuur]] ja [[India islami arhitektuur]]. Kummalgi on palju piirkondlikke vorme.

[[File:MEENAKSHI TEMPLE- WEST TOWER.jpg|thumb|püsti|Madurai Meenakshi templi läänevärav]][[Budistlik arhitektuur|Budistlikus arhitektuuris]] on kõige levinum mälestis [[stuupa]]. Teised budistlikud ehitustüübid on [[tšaitja]] (tempel) ja [[vihaara]] (klooster). Vanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse umbes 3.–2. sajandil eKr. Neid on muu hulgas [[Bhaja]]s, [[Karli]]s ja [[Ellora]]s. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast [[Ajanta]]s ([[Ajanta kaljutemplid]]).

Ka [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlikus arhitektuuris]] on paljud varajased hästi säilinud templid raiutud kaljuseintesse, sealhulgas [[Kailāsa tempel]] [[Ellora]]s (8. sajand) ja selle kaasaegsed [[Šiva]] templid [[Elephanta]]s. Need on rikkalikult kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Vanimad säilinud hinduistlikud kivitemplid pärinevad 5.–8. sajandist ([[Aihole]] ja [[Badami]]) järgivad lihtsat põhiplaani, mille keskmes on pühamu ise, väike pime ruum [[garbhagriha]], kus elab jumalus, kellele tempel on pühitsetud. Põhja- ja Lõuna-India templiarhitektuuril on märgatavad stiilierinevused, eelkõige tornide ja portaalide kujus. Templitornid on põhjastiilis kõrged ja ümarad (''[[śikhara]]''), lõunastiilis madalamad ja püramiidjad (''[[vimāna]]'').

[[Džainistlik arhitektuur]] on kasutanud kohalikke arhitektuurivorme, mida nad on kohandanud oma rituaalidele. Iseloomulikud on suured templikompleksid pühadel mäetippudel. [[Abu mägi|Abu mäele]] [[Rajasthan]]is rajati 1031. aastal esimene paljudest [[valge marmor|valgest marmorist]] templitest. [[Sravana Belgola]]s [[Karnataka]]s esindab Lõuna-India draviidimõjulist templistiili.

[[India islami arhitektuur]] tekkis Islami vallutuste tagajärjel 11. ja 12. sajandil. Muslimid tõid uusi ehitisetüüpe: [[mošee]]d, hauasambad, paleed ja kindlused. Islami pühamud ei ole kujudega kaunistatud, Mošeesid ehivad kalligraafia, geomeetrilised mustrid ja stiliseeritud leheornamendid. Üks vanemaid islami ehitisi on [[Quwwat ul-Islami mošee]] [[Delhi-Lalkot]]is, mis ehitati 1193. aastal.
Suur osa India arhitektuurist, sealhulgas [[Tāj Mahal]] ja teised suurmogulite ja Lõuna-India arhitektuuri näited, ühendab kohalikud traditsioonid välismaalt sissetoodud stiiliga.&lt;ref name=&quot;kuiper-k-e&quot; /&gt;

Briti koloniaalperioodil muutusid valdavaks [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], [[uusgootika]] ja [[uusbarokk]]. Indoislami ja Euroopa stiilide sulamist tekkis uus stiil, mida hakati nimetama [[indosaratseeni stiil]]iks. Pärast iseseisvumist mõjutasid kohalikku arhitektuuri [[modernism]]i ideed. Tuntuimad modernsed ehitised on [[Lootose tempel]] (1986), [[Namsai kuldpagood]] (2010) ja [[IIT Hyderabad]] (2015).

==== Vaibakunst ====
{{vaata|India vaibad}}

Vaibakudumine sai Indias alguse 16. sajandil, kui Suurmogulite riigi valitseja Akbar tõi pealinna [[Agra]]sse Pärsia päritoluga kunstnikke ja käsitöölisi. Nende abiga asutas ta vaibakudumise keskused linnadesse Agrasse, [[Delhi]]sse ja [[Lahore]]'i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.abhijna-emuseum.com/articles/history-and-collection-of-carpet-in-india/|pealkiri=History and Collection of Carpets in India|väljaanne=Abhijna e-Museum|vaadatud=28.04.2021}}&lt;/ref&gt; 16. ja 17. sajandil olid populaarsed keeruliste taimemustritega nn mogulivaibad. Need olid võrreldavad [[Safaviidid]]e-aegsete [[pärsia vaibad|Pärsia vaipadega]]. Vaibakudumine jätkus [[Warangal]]is, [[Dekkani kiltmaa]]l ja mujal.

19. sajandil hakati jälle kasutama moguliteaegseid mustreid. Põhja-India Agras, [[Amritsar]]is ja Lahore'is on sellest ajast saadik käinud vaipade kõikuva kvaliteediga masstootmine. Vaipu koovad muu hulgas vangid.

Tavaliselt kootakse vaipu puuvillast, pinnal on villaudemed. Kashmiris ja mujal tehakse siidvaipu. Kõikjal Indias kootakse puuvillast õhukesi vaipu ''[[dhurrie]]''{{'}}sid, millel on lihtsad geomeetrilised mustrid või pildid.

=== Muusika ===
{{Pikemalt artiklis|India muusika}}
India ulatuslikkuse ja mitmekesisuse tõttu leidub India muusikas arvukalt žanre, mis hõlmavad klassikalist muusikat, rahvamuusikat, rokki ja poppi (Bollywood). Muusika ajalugu on aastatuhandeid pikk ning on välja kujunenud lahutamatu osana sotsiaal-religioossest elust ning hõlmab mitme mandiosa eripärasusi, varieerudes tihti regiooniti. [[India klassikaline muusika|Klassikaliseks muusikaks]] loetakse Põhja-Hindustani ja Lõuna-[[Karnataka muusika]]t ja nende erinevaid rahvapäraseid edasiarendusi.&lt;ref&gt;Massey, R.; Massey, J (1998), The Music of India, Abhinav Publications, ISBN 978-81-7017-332-8&lt;/ref&gt;

Populaarseim India levimuusika vorm on [[Filmikunst|filmimuusika]] või laulud ja muusika India filmidest, mille müük hõlmab 72% kogu muusikasalvestiste läbimüügist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BBC News, Prachi Pinglay|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/8405891.stm|pealkiri=Plans to start India music awards}}&lt;/ref&gt; Filmimuusika on sümbioos klassikalisest muusikast ja läänelikust kompositsioonist, et luua Indiale iseloomulikke meloodiaid. Traditsiooniliselt ei laula näitlejad filmides ise, vaid selleks kasutatakse kutselisi lauljaid, näitlejate ülesandeks on laulmist imiteerida. India popmuusika põhineb rahvamuusika ja klassikalise muusika segust, mida toetavad üldjuhul modernsed rütmid ka muust maailmast. Popmuusika sai alguse Lõuna-Aasias tänu laulja Ahmed Rushdile ja ta laulule &quot;Ko Ko Korina&quot; (1966).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Nadeem F Paracha|url=http://www.chowk.com/articles/8459|pealkiri=Socio-political History of Modern Pop Music in Pakistan|aeg=December 13, 2004|arhiivimisaeg=2010-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100618091924/http://www.chowk.com/articles/8459}}&lt;/ref&gt;

Patriootlikud tunded on indialastega püsinud alates vabadusvõitluse ajastust. India hümni &quot;[[Jana-Gana-Mana]]&quot;, mille on kirjutanud [[Rabindranath Tagore]], ja &quot;[[Vande Mataram]]&quot;, mille autor on [[Bankim Chandra Chattopadhyay]] ja mis on India rahvuslaul, loetakse olulisemateks muusikapaladeks, mis India rahva on ühendanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The Indian Express|url=https://indianexpress.com/photos/india-news/rabindranath-tagore-77-death-anniversary-rare-photos-gurudev-mahatma-gandhi-5295604/|pealkiri=Rabindranath Tagore’s 77th death anniversary: Rare photos of ‘Gurudev’ with Mahatma Gandhi|aeg=August 7, 2018}}&lt;/ref&gt;

=== Tants ===
{{Pikemalt artiklis|India tantsukunst}}
[[File:Mamallapuram, Indian Dance Festival, Bharatanatyam dancer (9902770145).jpg|thumb|püsti|Bharatanatyami tantsija Mamallapuramis, India Tantsu Festivalil]]

Klassikaline tants ja draama jutustab [[eepos]]te lugusid kõrgelt stiliseeritud vormis, läbi keeruliste [[mudra]]te ehk käeliigutuste ja keha asendite. Näiteks on ainuüksi silma avamiseks vähemalt 36 viisi. Seega alustatakse klassikalise tantsu õppimist varases eas samamoodi nagu lääne ühiskonnas balletti.&lt;ref&gt;Wolpert Stanley (1991). ''India''. Berkley University of California Press. 161–162.&lt;/ref&gt;

India muusika-, tantsu ja teatriakadeemia on määranud kaheksale tantsustiilile klassikalise tantsu staatuse. Paljud neist on jutustava vormiga ja sisaldavad mütoloogilisi elemente. Need stiilid on [[Tamil Nadu]] osariigi ''[[bharatanatyam]]'', [[Uttar Pradesh]]i ''[[kathak]]'', [[Kerala]] ''[[kathakali]]'' ja ''[[mohiniyattam]]'', [[Andhra Pradesh]]i ''[[kuchipudi]]'', [[Manipur]]i ''[[manipuri]]'', [[Odisha]] ''[[odissi]]'' ja [[Assam]]i ''[[sattriya]]''. Populaarsemad India rahvatantsud on [[Punjam]]i ''[[bhangra]]'', [[Assam]]i ''[[bihu]]'', [[Jharkhand]]i, [[Odisha]] ja [[Lääne-Bengal]]i ''[[Jhumair]]'' ja ''[[chhau]]'', [[Gujarat]]i ''[[garba]]'' ja ''[[dandiya]]'', [[Rajastan]]i ''[[ghoomar]]'' ja [[Maharashtra]] ''[[lavani]]''.&lt;ref&gt;&quot;South Asian Arts: Indian Dance&quot;, Encyclopædia Britannica (vaadatud 17. juulil 2011)&lt;/ref&gt;

Neist näiteks Põhja-India klassikaline tants ''kathak'' on saanud tugevaid mõjutusi Islami õukonnatantsust. ''Manipuri'' tants on pärit [[Birma]] piiri äärsest Manipuri osariigist ning sellele on iseloomulik tantsijate õrn õõtsumine ja sirged triibulised seelikud, mis meenutavad rohkem Birma rahvariideid ja jätavad neist mulje, kui nukkudest keerleval alusel. [[Rabindranath Tagore]] oli vaimustatud Manipuri tantsust ja tänu tema toetusele sai see tants maailmas tuntuks.&lt;ref&gt;Wolpert.164&lt;/ref&gt;
[[File:Ras Lila.jpg|thumb|püsti|&quot;Manipuri&quot; dramaatilises tantsuetenduses etendatakse tihti Radha ja [[Krišna]] armulugu]]

Lõuna-India klassikaline tants ''bharatanatyam'' on saanud nime 2. sajandil kirjutatud ''[[Natya Shastra]]'' ja autori Bharata järgi. Tantsijad on tavaliselt ilusad naised, värvilistes üsna liibuvates [[sari (riietusese)|sarides]], kaunistatud peaehetes, juustes jasmiiniõied ja käte ümber kuldsed käevõrud. Tantsitakse paljajalu, lärmakate kellukestega pahkluude ümber.

''Kuchipudi'' on 17. sajandil on klassikaline Lõuna-India tants. See segab pühadust sündsusetusega ja on tänapäeval väga populaarne New Delhis, Andhra Pradeshis ja Tamil Nadus.

''Kathakali'' on enim viimistetud klassikalise tantsu vorm, mis sai alguse Malabari rannikul [[Kerala]] osariigis. Tavaliselt ōues toimuvad etendused võivad kesta kuni 12 tundi, kaasates terve meeskonna esinejaid, kes kõik on meessoost. Materjaliks on reeglina eeposed [[Rāmājana|&quot;Rāmāyana&quot;]] ja &quot;[[Mahābhārata]]&quot;.&lt;ref&gt;Wolpert, Stanley 1991. India. Berkley. University of California press. 162–164.&lt;/ref&gt;

India rahvatantsul on palju stiile ning teemad peegeldavad külaelu ja tavaliselt jutustavad sündsusetuid lugusid võrgutatud ja armukesest hüljatud neiust. Kurikaelteks on nendes lugudes ka koletislik ämm või ahne maaomanik. Enamikul küladest on erilised rituaalsed tantsud haiguste ärahoidmiseks. Haigust etendav jumalus ehitakse, seejärel sõidutatakse ta muusikute ja tantsijate saatel kaarikul külapiirile ja lükatakse piiri taha naabritele. Veel on levinud kepitants, kus kahes vastassuunas liikuvas ringis hoiavad mehed ja naised kahte pulka kätes. Pidevalt kiiremini liikudes löövad nad pulki vastakuti. Tantsivad akrobaadid, kes esinesid linaparkides ja festivalidel, esitasid tihti põleva mõõga neelamise ja sütel kõndimise tantsu.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Wolpert.165&lt;/ref&gt;

=== Teater ===
India teatris sulavad kokku muusika, tants ja improviseeritud või kirjutatud dialoog.&lt;ref&gt;Lal, A. (2004), The Oxford Companion to Indian Theatre, Oxford University Press, lk 23, 30, 235, ISBN 978-0-19-564446-3&lt;/ref&gt; Tihti käsiteldav teema on hinduistlik mütoloogia, kuid inspiratsiooni on leitud ka keskaegsetest armastuslugudest, sotsiaalsetest sündmustest ja poliitikast. India teatri hulka loetakse Gujarati piirkonna ''bhavai'', Lääne-Bengali ''jatra'', Põhja-India ''nautanki'' ja ''ramlila'' ning Maharashtra ''tamasha''.&lt;ref&gt;Karanth, S. K. (October 2002), Yakṣagāna, Abhinav Publications, lk 26, ISBN 978-81-7017-357-1&lt;/ref&gt; India teatriakadeemia (National School of Drama) asub [[New Delhi]]s. See on India kultuuriministeeriumile alluv eraldi asutus.&lt;ref&gt;&quot;The Sunday Tribune – Spectrum&quot;.www.tribuneindia.com. Vaadatud 04.10.2017.&lt;/ref&gt;

==== Nukuteater ====
[[File:Rajasthani-puppeteer.jpg|pisi|püsti|püsti|Rajasthani nukunäitleja]]
Hinduistlikud filosoofid hoidsid nukunäitlejaid au sees ja tõid paralleele jumala kui nukunäitleja ja universumi kui nukulava vahel. &quot;Srimad Bhagavata&quot;, eepos jumalus Krišnast lapsepõlves, jutustab sellest, kuidas ta kolme nööriga (''Satta'', ''Raja'' ja ''Tama'') universumit marioneti kombel juhib.&lt;ref name=&quot;ccrt&quot;&gt;[http://ccrtindia.gov.in/puppetforms.php Centre for Cultural Resources and Training], vaadatud 04.04.2021.&lt;/ref&gt;

Indiast on leitud peaaegu kõiki nukutüüpe. [[Nukuteater]] on läbi ajaloo traditsioonilise meelelahutusena olulisel kohal olnud. Nagu traditsioonilises teatris, põhinevad etenduste teemad ka nukuteatris peamiselt eepostel ja legendidel. Nukkudel riigi eri kohtadest on oma olemus, milles peegelduvad piirkondlikud maali- ja skulptuuristiilid.&lt;ref name=&quot;ccrt&quot; /&gt;

=== Filmitööstus ===
[[Fail:Bhabhi - 1938.webm|pisi|Hindikeelne India film &quot;Bhabhi&quot; aastast 1938]]
India filmitööstus on tegutsenud juba üle saja aasta, alates 19. sajandist. Esimene filmi tegid vennad Lumière'd, kes olid sündinud Prantsusmaal. 1896. aasta 7. juulil näitasid vennad Mumbais Watsoni hotellis kuut filmi. See tähistabki nüüdseks ühe maailma suurima filmitööstuse sündi. Pärast esimeste filmide näitamist Mumbais, said indialased inspiratsiooni, mis andis filmitööstuse sünnile edasise tõuke. India filmikunsti isaks peetakse Dadasaheb Phalket, kes avaldas esimese täispika tummfilmi &quot;Raja Harischandra&quot; 1913. aastal. Dadasaheb tegi selle filmi täiesti üksi. Aastatel 1913–1918 produtseeris ta 23 filmi. Järk-järgult kasvas tööstus tohutul kiirusel, eriti 1917.–1932. aastani, kuid Teine maailmasõda vähendas filmide produtseerimist drastiliselt. Tänapäevase filmitööstuse alguseks peetakse 1947. aastat. Sellel ajal oli filmide põhiliseks teemaks tavalise inimese kannatused, tähelepanu all olid näiteks prostitutsioon ja polügaamia. Sellel ajal läbis filmitööstus silmapaistva muutuse – filmid, käsikirjad ja näitlejad muutusid kvaliteetsemaks. 1950. ja 1960. tuntakse kui India filmi ajaloo kuldset ajastut. Mille jooksul tõusid tähtedeks sellised näitlejad nagu Guru Dutt, Raj Kapoor ja Meena Kumari. Sellel ajal muutus muusikatööstus väga oluliseks filmide tegemisel ning tekkisid paljud regionaalsed tööstused. 1990. aastatel muutus tööstus rohkem selliseks nagu see on tänapäeval, filmide stsenaariumid on rohkem maailma ilustavad, sellega tahetakse inimestele pakkuda vaheldust igapäevasele maailmale, mis on tihti täis ebameeldivusi. Suur osa filmidest on armulood. Viimasel paaril aastal on tekkinud tähelepanuväärne ja innovaatiline muutus, millega on hakatud rohkem tootma filme, mis on suunatud rahvusvahelistele filmifestivalidele või lühifilme.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suresh, Shreya|url=https://www.indianfolk.com/history-indian-cinema-edited/|pealkiri=History of Indian cinema|väljaanne=Indianfolk|aeg=21. detsember 2018|vaadatud=22.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Kinotööstus on juurdunud assami, bengali, bhodžpuri, hindi, kannada, malajalami, pandžabi, gudžarati, marathi, oria, tamili ja telugu keelekultuuris.&lt;ref&gt;Rajadhyaksha, A.; Willemen, P., eds. (22 January 1999), Encyclopaedia of Indian Cinema (2nd ed.), British Film Institute, ISBN 978-0-85170-669-6&lt;/ref&gt; India on maailma suurim mängufilmide tootja ning tegutsenud juba alates 1913. aastast. Hoolimata ammusest algusest, fenomenaalsest produktiivsusest ja kiirest edust, ei saanud India filmikunst valitsuselt tööstuse staatust aastani 1998. Erinevalt Hollywoodist on filmiäri Indias detsentraliseeritud.&lt;ref&gt;{{ajakirjaviide|autor=Lakshmi Srinivas|url=|pealkiri=The active audience: spectatorship, social relations and the experience of cinema in India|väljaandja=Sage Publications|aeg=1. märts 2002|väljaanne=Media, Culture &amp; Society|koht=London}}&lt;/ref&gt; India filmitööstus koosneb kogu Indias tehtud filmidest, hõlmates piirkondlikud tööstused Andhra Pardeshis, Assamis, Karnatakas, Keralas, Maharashtras, Orissas, Punjabis, Tamil Naduandis, Lääne-Bengalis ja teistes osariikides. India filme vaadatakse laialdaselt kogu maailmas, tänu kultuurilisele ja keelelise lähedusele eriti Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas. Tihti kasutatakse lühendit Bollywood, et viidata kogu India kinole, kuid see sisaldab ainult Bombaist pärinevat hindikeelset filmitööstust. Tegelikult moodustab India filmitööstuse eri regioonide filmikunst, mis on mõjutatud piirkondlikest keeltest, kultuurist ja ajaloost. India 1991. aasta rahvaloenduse järgi on seal eristatav 144 piirkondliku keelt, millest filme toodetakse 30. keeles. Iga osariigi suurima kõnelejate arvuga keel, nende hulgas Hindi, Bengali, Marathi, Kannada, Tamili ja Telugu, on oma piirkondliku filmitööstuse aluseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Hafeez, Erum|url=https://www.researchgate.net/publication/332751636_History_and_Evolution_of_Indian_Film_Industry|pealkiri=History and Evolution of Indian Film Industry|väljaanne=Iqra University|aeg=detsember 2016|vaadatud=17.03.2021}}&lt;/ref&gt;
* [[India näitlejate loend]]

==== Bollywood ====
Hindi kino ehk Bollywood, varasema nimega Bombay kino,&lt;ref&gt;Mazumdar, Ranjani. Bombay Cinema: An Archive of the City. University of Minnesota Press. ISBN 9781452913025.&lt;/ref&gt; on India hindikeelne filmitööstus, mis asub Mumbais. Nimi on tulnud nimedest &quot;Bombay&quot; ja &quot;Hollywood&quot;. Koos Lõuna-India kino ja teiste India filmitööstustega moodustavad nad India kino, mis on toodetud mängufilmide arvult maailma suurim.&lt;ref&gt;&quot;Indian Feature Films Certified During The Year 2017&quot;. Film Federation of India. 31 March 2017. Archived from the original on 24 November 2018. Retrieved 25 November 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Richard Corliss (16 September 1996). &quot;Hooray for Bollywood!&quot;. Time.&lt;/ref&gt; Bollywood moodustab suurima sektori (43%) kassatulust, sellele järgnevad Lõuna-India telugu ja tamili filmitööstused (kokku 36%)..&lt;ref&gt; &quot;The Digital March Media &amp; Entertainment in South India&quot; (PDF). Deloitte. Retrieved 21 April 2014.&lt;/ref&gt; Alates 1970. aastatest on Bollywoodi populaarseim kommertsžanr olnud masala film, milles on ühendatud paljud žanrid, sealhulgas märul, komöödia, romantika ja draama, koos muusikanumbritega. Masala filmid kuuluvad tavalised muusikalfilmide žanri, mille suurim produtsent alates 1960. aastatest on olnud India kino.&lt;ref&gt;Tejaswini Ganti (2004). Bollywood: a guidebook to popular Hindi cinema. Psychology Press. pp. 22–23. ISBN 978-0-415-28854-5. Retrieved 25 April 2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;&quot;How film-maker Nasir Husain started the trend for Bollywood masala films&quot;. Hindustan Times. 30 March 2017.&lt;/ref&gt;
* [[Bollywoodi näitlejate loend]]

=== Toidukultuur ===
[[Fail:Northern and Western Indian Home Cooked Lunch and Southern Indian Thali Dinner.jpg|pisi|püsti|1. Põhja- ja Lääne-India kodus valmistatud lõunasöök. 2. Lõuna-India Thali õhtusöök.]]
{{vaata|India köök}}
India köök on üks maailma mitmekesisemaid kööke, mida iseloomustab kohalike teraviljade, vürtside, köögiviljade ja puuviljade kasutamine.

Iga piirkonna toidukultuur sisaldab palju roogasid ja toiduvalmistamise tehnikaid. India köök on saanud mõjutusi Pärsiast, Vana-Kreekast, mongolitelt ja Lääne-Aasiast. Uue Maailma toiduained, nagu tšillipipar, tomat, kartul ja kõrvits, mille tõid Indiasse araabia ja portugali kaupmehed 16. sajandil. Koloniaalajal kasutusele võetud Euroopa toiduvalmistamisviisid lisasid India köögile mitmekesisust.

Sagedamini kasutatavad [[vürts]]id on [[tšillipipar]], [[must sinepiseeme]] (''rai''), [[köömned]] (''jeera''), [[kurkum]] (''haldi'', ''manjal''), [[lambalääts]] (''methi''), [[juudavaik]] (''hing'', ''perungayam''), [[ingver]] (adrak, inji) ja [[küüslauk]] (lassan, poondu). Populaarsed on vürtsisegud, mis on piirkonniti erinevad. Karri lehtede kasutamine on tüüpiline kogu Lõuna-India köögile. Magusates roogades kasutatakse kardemoni, muskaatpähklit, safranit ja roosi kroonlehtede essentsi.

Termini &quot;karri&quot; all mõistetakse Indias tavaliselt pigem kastet kui vürtse. India hindude, budistide ja džainide kogukondade pikaajaline taimetoitlus on avaldanud India köögile tugevat mõju. Taimetoitlus on laialt levinud ning taimetoitlased moodustavad 20–42% India elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|autor=New World Encyclopedia|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Indian_cuisine|pealkiri=Indian cuisine|väljaanne=New World Encyclopedia|vaadatud=3. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt;

Traditsiooniliselt süüakse toite istudes kas põrandal, väga madalal toolil või patjadel. Enamasti süüakse ilma söögiriistadeta, kasutades selleks parema käe sõrmi (mitte vasaku, sest seda kätt kasutatakse pärast soolestiku puhastamist). India kultuur dikteerib, et kätega söömine on meeldiv kogemus, mis aktiveerib söögiriistade asemel nn kuuenda meele. Traditsiooniliselt kasutatakse sõrmi toidu temperatuuri mõõtmiseks ja maitsete kombineerimiseks, näiteks rebitakse tükk leiba (roti, naan) ning volditakse see väikeseks taskuks, millega saab soovitud koguse toitu kühveldada.

=== Traditsioonilised riided ===
[[Fail:Bhavana Balsaver,Shobha Khote at The Aap Ki Awaz Award 2012 (4).jpg|pisi|püsti|India naiste riietus: salwar kameez, traditsiooniline sari ja kholi]]
Esimese aastatuhande alguseni Indias riietusesemed ei õmmeldud. Kesk-Aasiast pärit kušaanide saabumine (umbes 48 e.m.a) muutis Põhja-India eliidi seas populaarseks Kesk-Aasia stiilis lõigatud ja õmmeldud rõivad. Selliste riiete valik kasvas ning nende kasutamine laienes Delhi sultaniriigi ja Suurmogulite impeeriumi võimuletulekuga, mil kehtestati moslemite võim. Selliste rõivaliikide seas, mis keskajal ja varauusajal Põhja-Indias kasutusele võeti ning mida tänapäevalgi kantakse, on ''pyjama'' ja ''shalwar''&lt;nowiki/&gt;'i püksid, tuunikataoline kurta ja kleiditaoline ''shalwar''&lt;nowiki/&gt;'i ''kameez''. Lõuna-Indias kasutati samal ajal ikka veel traditsioonilist viisi mähitud ja õmblemata rõivad.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Roshen Alkazi|pealkiri=&quot;Evolution of Indian Costume as a result of the links between Central Asia and India in ancient and medieval times&quot;|aasta=2002|lehekülg=464–484|isbn=978-0-19-565789-0}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Churidar pyjamas.jpg|pisi|püsti|Churidari püksid ]]

India kõige tuntum traditsiooniline rõivaese on [[sari]], mida kannavad naised ühe pika riidetükina. Sari kogupikkus on ligi viis ja pool meetrit ning laiuselt alakeha suurune. Tänapäeval kantakse sari ka peas või loorina näo ees. Sari all kantakse alusseelikut ja kinnituseks vöö. Mõnikord kantakse sari ka ''choli'' ehk erilise särgiga, mis katab peamise osa ülakehast, samal ajal kui sari ise varjutab kehakontuure ja katab keha keskosa.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Emma Tarlo|pealkiri=Clothing Matters: Dress and Identity in India|aasta=1996|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=26–28|isbn=978-0-226-78976-7}}&lt;/ref&gt;

Mehed kannavad sarnast, kuid lühemat rõivaeset, mida kutsutakse ''dhotiks''. Seda kantakse samuti ümber vöökoha mässituna ja ühele poole seotuna. Ida-Indias mässitakse riie alakeha ümber, Põhja-Indias mässitakse riie esmalt jalgade ümber ja kinnitatakse tagant.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Traditsiooniline õmblusteta rõivaese on ''chaddar'' ehk sall, mida kannavad nii mehed kui naised jaheda ilmaga ülakeha katmiseks, teatud juhtudel kannavad naised seda loorina pea katmiseks. Teine selline riideese, mida kantakse õmblemata ümber pea seotuna on traditsiooniline turban ehk ''pagri''.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

''Shalwar''&lt;nowiki/&gt;'i püksid on tavaliselt vöökohalt laiad ning alt kitsamad ja krookes, neid hoiab vöökoha peal nöör või elastne vöö&lt;ref&gt;Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book &amp; CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 1272, &lt;nowiki&gt;ISBN 978-0-19-960110-3&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Püksid on tavaliselt laiad ja kottis aga võivad olla ka alt kitsamaks muutuva lõikega, mida kutsutakse ''churidar''&lt;nowiki/&gt;'ideks.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book &amp; CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 774, ISBN 978-0-19-960110-3&lt;/ref&gt; ''Shalwar''&lt;nowiki/&gt;'i ''kameez'' meenutab pikka särki või tuunikat, mille õmbluskohad lõppevad vöökoha juurest ja sellest allpool on küljed jäetud lahti,&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt; mis muudab selle kandmise mugavamaks. Kui varem kasutati ''kameez''&lt;nowiki/&gt;'i tegemisel traditsioonilisi lõikeid, siis tänapäeval kasutatakse euroopalikest mõjutustest inspireeritud külgeõmmeldavaid varrukaid ja kraed. Kui krae puudub, sarnaneb see pigem kurtaga. ''Kameez''&lt;nowiki/&gt;'i kandsid kõige varem mosleminaised, tänu kellele muutus riideese aina populaarsemaks.&lt;ref&gt;Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 28 ISBN 978-0-226-78976-7&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 133 ISBN 978-0-226-78976-7&lt;/ref&gt;

Kurtat, mis on välja arenenud Kesk-Aasia rändrahva tuunikatest, kantakse nii argirõivana kui ka pidulikel sündmustel. Traditsioonilise tava järgi valmistatakse kurta puuvillast või siidist. Seda võib kanda lõdvalt või kõvasti ümber keha seotuna ja tavaliselt ulatub see kandja põlvedest veidi kõrgemale.&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;Shukla, Pravina (2015), The Grace of Four Moons: Dress, Adornment, and the Art of the Body in Modern India, Indiana University Press, p. 71, &lt;nowiki&gt;ISBN 978-0-253-02121-2&lt;/nowiki&gt; &lt;/ref&gt; Traditsioonilise kurta käiste pikkus ulatub randmeteni ja lõige ei kitsene, varruka ääred on palistatud. Tavaliselt pole kurtal kraed, kuid püstkrae kasutamine on populaarsemaks muutumas. Seda kannavad nii mehed kui ka naised ''pyjama'', ''shalwar''&lt;nowiki/&gt;'i, ''churidar''&lt;nowiki/&gt;'i või teksapükstega.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Viimase 50 aasta jooksul on India mood suuresti muutunud. Globaliseerumine ja lääneliku elustiili mõjutused on näha inimeste igapäevariietustes. Naised on hakanud traditsiooniliste rõivaste asemel kandma seelikuid ja teksapükse ning enamasti tööklassi mehed kannavad vabal ajal teksapükse ja T-särki. Põhja-Indias kantakse tänapäeval sari vaid pidulikel või ametlikel üritustel&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;Dwyer, Rachel (2014), Bollywood's India: Hindi Cinema as a Guide to Contemporary India, Reaktion Books, pp. 244–245, &lt;nowiki&gt;ISBN 978-1-78023-304-8&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Traditsioonilist ''salwar''&lt;nowiki/&gt;'i ''kameez''&lt;nowiki/&gt;'i kannavad naised ''churidar''&lt;nowiki/&gt;'i või teksapükstega.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; Meeste kurtade pikkus ulatub tavaliselt säärteni. Pulmadeks ja pidulikeks üritusteks kannavad keskmisest ja kõrgemast klassist mehed ''bandgala''&lt;nowiki/&gt;'t või lühikesi Nehru veste ja pükse. Peigmees ja peiupoisid kannavad ''šerwani''&lt;nowiki/&gt;'sid ja ''churidar''&lt;nowiki/&gt;'e.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Rahvuslikud pühad ===
Riigi ja rahvuslikke pühi on kokku 14 (nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;Ainult kolm riigipüha on ametlikult riiklikud, nendeks on vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev ja Mahatma Gandhi sünnipäev. Suurema osa riigipühadest määrab iga osariigi valitsus igal aastal läbirääkimisvahendite seaduse alusel ja nende kuupäevade loendid avaldatakse tavaliselt järgmise aasta detsembris. [[Fail:Fruit at a fruit festival in Goa 19. Mangoes.jpg|pisi|Mangofestival]]

==== Kevadel&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ====
* Vasanta Habba – ( ವಸಂತ ಹಬ್ಬ), mis tähendab kevadfestivali, on kultuurifestival, mille korraldab Nrityagrami sihtasutus Bengaluru linnas Indias. See on väga populaarne sündmus ja seda peetakse India klassikaliseks Woodstockiks. Selle esimest korda 1990. aastal peetud festivali idee oli Nrityagrami asutaja Protima Bedilt. Festival toimub Hesaraghatta linnas Bengaluru äärelinnas ja meelitab kohale parimaid muusikuid, tantsijaid ja kultuurikunstnikke kogu Indiast. Alustades oma asutamisaastal umbes 3000-liikmelisest publikust, oli 2003. aasta üritusel üle 40 000 inimese.
* Baisakhi (13. aprill) – festivali ajalugu ulatub aastasse 1699. See on sikhide kalendris oluline sündmus, kuna sikhide guru Gobind Singh austas viit oma järgijat Panj Pyarase ('armastatud viis') austatud tiitliga. Baisakhi on ka India põhjaosas põllukultuuride koristamise aeg. Põllumehed tähistavad hommikut kõigeväelise palvega, millele järgneb visiit Baisakhi Melasse. Seda päeva iseloomustavad muusika ja tantsud, nagu Gidda ja Bhangra (Punjabi rahvatantsud), maadlusmatšid (Akharas), rikkalik Punjabi toit ja lõpmatud sõidud ning ostuvõimalused. Ehkki enamik India osariike peab seda festivali, on see riigi igas osas tuntud eri nimedega. Seda nimetatakse Assamis Rongali Bihuks, Lääne-Bengalis Nabha Barshaks, Biharis Vaishakhaks, Tamil Nadus Purtahnduks ja Keralas Višuks.
* Elephanta festival – klassikalise tantsu ja muusika vabaõhupidustus, kus esinevad tuntud artistid.
* Kala Ghoda festival – kahenädalane visuaal- ja esituskunsti ekstravaganza toimub Mumbai tähtsamais piirkonnas Kala Ghodas.

==== Suvel&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ====
* Janmashtami (11. augustil) – seda festivali peetakse kogu Indias Hindu Shravani kuul (august / september) &quot;Aštamil&quot; ehk Krishna Pakshi kaheksandast päevast kaks nädalat. Janmashtami on tuntud ka kui Gokulashtami, Srijayanti ja Krishnasthami. Krishna pühendunud jälgivad tema kuju peaaegu terve päeva ja öö, kummardades ja valvates teda, rääkides ja kuulates temast jutte ning lauldes Gitast laule. Kogu Põhja-Indias tähistatakse seda sündmust lauldes ja tantsides. Keskööl vannitakse imik Krišna kuju ja asetatakse see hälli, mida kiigutatakse kellahelina saatel.
* Rahvusvaheline lillefestival – Sikkimis leiduvate eksootiliste õistaimede näitusel on muu hulgas eksponeeritud umbes 500 orhideeliiki.
* Rahvusvaheline mangofestival
* Iseseisvuspäev (15. august)
[[Fail:Diwali Festival.jpg|pisi|Diwali festival]]

==== Sügisel ====
* Gandhi Jayanti (2. oktoobril) – [[Mohandas Karamchand Gandhi]] sünnipäev
* Diwali ehk valguspüha – hinduistliku usu järgijad Indias ja mujal tähistavad valguspüha Diwalit. Viiepäevane festival sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle. Pidustuste ajal valgustavad inimesed oma kodud, aknad ja linnatänavad küünalde, laternate ja värvidega. Festivali haripunkt on pidustuste kolmas päev (6. või 7. november), mis on kõige pimedam päev aastas.

==== Talvel&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ====
* Ülemaailmne hindi päev (10. jaanuaril)
* India armee aastapäev (15.jaanuaril)
* Vabariigi aastapäev (26. jaanuaril)
* Märtrite päev (ka Mahatma Gandhi surma-aastapäev) (30. jaanuaril)
* Kõrbepidustus – kolmepäevane kultuuripidu liivadüünidel kaamelite võitluste, kaamelipolo, rahvatantsude ja muusikaga

== Filosoofia ==
{{vaata ka|India filosoofia}}
India filosoofia (sanskriti: ''[[darśana]]'') viitab mitmekesistele filosoofilistele traditsioonidele, mis on tekkinud iidsetest aegadest. India filosoofilised traditsioonid hõlmavad erinevaid põhimõisteid ja ideid. Nende hulka kuuluvad [[dhárma]], [[karma]], [[pramāṇa]], [[duḥkha]], [[saṃsāra]] ja [[mokṣa]].

India filosoofia eri suunad on rühmitatud tulenevalt nende suhetest [[veedad]]ega. [[Džainism]] ja [[budism]] tulevad veedade perioodist, kuid hinduismi traditsioonid tekkisid pärast veedade perioodi. Hindud klassifitseerivad India filosoofilisi traditsioone kas õigeusklikeks ([[Āstika ja nāstika|āstika]]) või heterodoksneteks (nāstika).

=== Jaini filosoofia ===
[[Jaini filosoofia|Jaini epistemoloogia]] ja budism on ainsad säilinud &quot;unortodokssed&quot; traditsioonid. Kõige olulisemad elemendid on karma teooria, vägivallatuse doktriin ([[ahiṃsā]]) ja &quot;mitmepoolsuse&quot; teooria ([[Anēkāntavāda]]).

=== Budistlik filosoofia ===
Budistlik filosoofia algab mõttest &quot;[[Buda|Gautama Buddha]]&quot; ning on kultuurideülene ja rahvusvaheline nähtus. See sai alguse India regioonist [[Magadha]] ja hiljem levis ülejäänud India subkontinendil, Ida Aasias, Tiibetis, Kesk-Aasias ja Kagu-Aasias. Budistlik filosoofia tegeleb epistemoloogia, metafüüsika, eetika ja psühholoogiaga.

=== Jooga ===
[[Fail:Yoga master and student, India.jpg|pisi|Jooga õpetaja ja õpilane]]
Jooga on India filosoofiast tulnud õpetus vaimse tervise arenguks ja vabanemiseks. Kõige rohkem praktiseeritud on kaheksaosaline ehk [[Ashtanga-jooga|''ashtanga''-jooga]]. See jaguneb kaheksaks osaks, mis õpetavad kontrollima ja arendama meeli. ''Ashtanga''-jooga kaheksa astet on järgmised:

# ''[[Yama]]'' ehk talitsemine või ohjeldamine, hoidumine ebakõlblatest tegudest;
# ''[[Niyama]]'' ehk vaoshoitus või kontroll, tähelepanu ihu ja meele üle;
# ''[[Āsana]]'' ehk kehahoid või istumise asend;
# ''[[Prānāyāma]]'' ehk hingamine, selle jälgimine ja kontrollimine;
# ''[[Pratyāhāra]]'' ehk endassetõmbumine, eemaldumine välisest;
# ''[[Dhāraṇā]]'' ehk keskendumine, püsimine ühel objektil;
# ''[[Dhyāna]]'' ehk mõtlus või [[meditatsioon]];
# ''[[Samādhi]]'' ehk süüvimine

== Sport ==
India sport on mitmekesine, alates hõimumängudest tavalisemate spordialadeni nagu Kabaddi, [[kriket]], [[sulgpall]] ja [[jalgpall]].

India kõige populaarsem spordiala on [[kriket]]. [[Indian Premier League]] on vaatajaskonna poolest suurim kriketiliiga ja kuues suurim spordiliiga maailmas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sportskeeda.com/slideshow/top-10-most-watched-sports-leagues-world|pealkiri=Top 10 most watched sports leagues in the world|väljaanne=Sportskeeda.com|aeg=16.01.2016|vaadatud=03.02.2021}}&lt;/ref&gt; Kriketi maailmameistrivõistlused on kolmel korral toimunud Indias: aastatel 1987, 1996 ja 2011. India koondis osutus võitjaks 1983. aastal.

Lisaks kriketi maailmameistrivõistlustele on India olnud [[Aasia mängud]]e (1951, 1982), [[Rahvaste Ühenduse mängud]]e (2010) ja [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte jalgpalli maailmameistrivõistluste]] (2017) korraldajariik. Tuntuimad rahvusvahelised India võistlused on tennisevõistlused Maharashtra Open, golfivõistlused India Open ja sulgpallivõistlused India Open.

Kõige populaarsem kohalikku päritolu spordiala on [[Kabaddi]], mida mängitakse mitmel pool Aasias. Muud levinud kohalikud spordialad on [[kho-kho]] ja tuulelohevõitlus. Kogu maailmas on tuntud [[male]], [[snuuker]] ja [[polo]], mille kõigi tekkelugu on seotud Indiaga.
[[Fail:Kabaddi_Match_(Bhimber).jpg|pisi|Kabaddi väljak Bhimberis]]
Üks vanemaid India võitluskunste on [[Kerala]]st pärit Kalarippayattu, mida on mainitud Sangami kirjanduses 400 eKr ja 600 pKr.&lt;ref&gt;Zarrilli, Phillip B. &quot;Actualizing Power and Crafting a Self in Kalarippayattu&quot; (PDF). Journal of Asian Martial Arts. Archived from the original (PDF) on 28 June 2007. Retrieved 3 February 2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Zarrilli, Phillip B. (1998). When the Body Becomes All Eyes: Paradigms, Discourses and Practices of Power in Kalarippayattu, a South Indian Martial Art. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-563940-7.&lt;/ref&gt; See koosneb paljudest treeningu etappidest:

* ajurveeda massaaž [[seesamiõli]]ga, et muuta keha paindlikkumaks;
* seeria kiireid liigutusi, et saavutada kontroll ühe või teise kehaosa üle;
* keerulised mõõgavõitlustehnikad.&lt;ref&gt;Dr Ahmad Sayeed (4 October 2014). Know Your India: &quot;Turn a New Page to Write Nationalism&quot;. Vij Books India Pvt Ltd. ISBN 9789384318680.&lt;/ref&gt;

[[Jalgpall]] on suuruselt teine populaarseim spordiala Indias osalejate arvu järgi ning suuruselt kolmas televaatajate arvu poolest [[kriket]]i ja uuesti populaarsust koguva kabaddi järel. India suurim jalgpalli liiga on India superliiga, mille peaülesanne on India jalgpalli nii riigisiseselt, kui ja ülemaailmselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BBC|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-26143796|pealkiri=Can India ever learn to love football?|aeg=14. veebruar 2014}}&lt;/ref&gt; Indial on ka olemas oma rahvuskoondis ([[India jalgpallikoondis]]), mis esindab riiki Aasia mängudel, olümpial ning ka jalgpalli meistrivõistlustel.

India sportlased on olümpiamängudel võitnud kokku 28 medalit, sh 9 kuldmedalit. Suurimat edu on saatnud meeste maahokikoondis, mis on võitnud kaheksa kuldmedalit.
== Praktilist infot ==
* Liiklus on vasakpoolne.
* Kuupäevavorming: pp/kk/aaaa
* Sihtnumber koosneb 6 numbrist.
* Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI).
* Elektrivõrk: 220 V; 50 [[Hz]]
* Telesignaal: PAL B/G

== Vaata ka ==
* [[Eesti-India suhted]]
* [[Ameerika Ühendriikide – India suhted]]
* [[India välisministeerium]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mv3nN&quot;&gt;&quot;India&quot;, ''Oxford English Dictionary'', second edition, 2100a.d. Oxford University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;basham&quot;&gt;{{cite book |first=A. L. |last=Basham |title=The Wonder That Was India |publisher=South Asia Books |year=2000 |isbn=0-283-99257-3}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lyBBi&quot;&gt;[http://indiacode.nic.in/coiweb/fullact1.asp?tfnm=00%201 Official name of the Union]. Courts Informatics Division, National Informatics Centre, Ministry of Comm. and Information Tech. Vaadatud 8.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jfd1u&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/266465/Hindustan Hindustan. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 18.06.2007.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CtWKs&quot;&gt;[http://www.harappa.com/indus/indus1.html Introduction to the Ancient Indus Valley] Harappa, 1996. Vaadatud 18.06.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;Eesti entsüklopeedia, 15. kd, &quot;Maailma maad&quot;. Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. &quot;India. Ajalugu&quot;, lk 229–231&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b7HwQ&quot;&gt;{{cite book | author= Krishna Reddy | title = Indian History | year= 2003 | publisher = Tata McGraw Hill | location = New Delhi | isbn = 0-07-048369-8 | page = A107}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwiQV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140719060225/http://www.archive.india.gov.in/knowindia/culture_heritage.php?id=15 Ancient History]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8vutL&quot;&gt;Heitzman, James. (2007). [https://web.archive.org/web/20091029013809/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571624/Gupta_Dynasty.html Gupta Dynasty]. Microsoft Encarta Online Encyclopedia, 2007. Vaadatud 31.10.2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L8UPd&quot;&gt;[http://www.edwebproject.org/india/mughals.html The Mughal Legacy]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aoyeo&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |pealkiri=The Mughal World: Life in India's Last Golden Age |vaadatud=2011-03-31 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119220948/http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bMfgX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140719153316/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/SIKH.HTM The Mughals: The Sikhs]. Vaadatud 15.07.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oY4kC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140719171800/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/MARATHAS.HTM The Mughals: The Marathas].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CONCISE ENCYCLOPEDIA 3&quot;&gt;{{cite book |title = Concise Encyclopedia|publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 455 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CONCISE ENCYCLOPEDIA.&quot;&gt;{{cite book |title = Concise Encyclopedia |publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 322 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tdpdv&quot;&gt;{{cite book |editor-first=Claude | editor-last=Markovits |title=A History of Modern India, 1480–1950 | series=Anthem South Asian Studies |publisher=Anthem Press |year=2004 |page=345 |isbn=1-84331-152-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CIA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080611033144/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html CIA Factbook: India]. CIA Factbook. Vaadatud 10.03.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;India is a Nuclear State&quot;&gt;[http://www.nti.org/e_research/profiles/India/index.html India Profile]. Nuclear Threat Initiative, 2003. Vaadatud 20.06.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Montek&quot;&gt;Montek Singh Ahluwalia. [http://planningcommission.nic.in/aboutus/speech/spemsa/msa008.doc Economic Reforms in India since 1991: Has Gradualism Worked?]. Journal of Economic Perspectives, 2002 (MS Word). Vaadatud 13.06.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110520002800/http://www.ers.usda.gov/Briefing/India/ India is the second fastest growing economy]. Economic Research Service, USDA. Vaadatud 5.08.2007.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Wendy Doniger O'Flaherty (toim). ''Karma and Rebirth in Classical Indian Traditions'', University of California Press 1980.
* Geraldine Forbes. ''Women in Modern India'', Cambridge University Press 1996.
* Peter Robb. ''A History of India'', Palgrave 2002.
* J. N. Dixit. ''India-Pakistan in War &amp; Peace'', Routledge 2002.
* [[Maailmapank|The World Bank]]. ''India: Sustaining Reform, Reducing Poverty'', Oxford University Press 2003.
* Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. ''A History of India'', 4. trükk, Routledge 2004.
* Barbara D. Metcalf, Thomas R. Metcalf. ''A Concise History of Modern India'', 2. trükk, Cambridge University Press 2006.
* Fred R. Clothey. ''Religion in India: A Historical Introduction'', Routledge 2006.
* Stanley Wolpert (peatoimetaja). ''Encyclopedia of India'', 4 köidet, Thomson Gale 2006.
* Arvind Panagariya. ''India: The Emerging Giant'', Oxford University Press 2008.
* Ali Javid. ''World Heritage Monuments and Related Edifices in India'', Algora Publishing 2008.
* Burton Stein. ''A History of India'', 2. trükk, Wiley-Blackwell 2010.
* Alain Daniélou. ''India ajalugu'', tõlkinud ja kommenteerinud [[Martti Kalda]], Valgus: Tallinn 2011.
* VasudhaDalmia, Rashimi Sadana (toim). ''The Cambridge Companion to Modern Indian Culture'', Cambridge University Press 2012.
* Sumit K. Majumdar. ''India's Late, Late Industrial Revolution: Democratizing Entrepreneurship'', Cambridge University Press 2012.

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aasiariigid}}
{{Vikitsitaadid}}

{{koord |type=country |region=IN |dim=3000000}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:India| ]]</text>
      <sha1>7l87t93g54ilxwfe0umosh3c5xvaqvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carl Robert Jakobson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567</id>
    <revision>
      <id>7201401</id>
      <parentid>7201233</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:19:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38824-49</username>
        <id>233097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7201401</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11182" sha1="2rex3ipf08skw1dexfb3qs0soe2w8rn" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
[[Pilt:CRJakobson.jpg|thumb|right|Carl Robert Jakobson]][[File:Carl Robert Jakobson.jpg|pisi|]]
'''Carl Robert Jakobson''' ([[pseudonüüm]] '''C. R. Linnutaja'''; [[26. juuli]] [[1841]] [[Tartu]] – [[19. märts]] [[1882]] [[Kurgja]]) oli [[eestlased|eesti]] ühiskonnategelane, [[publitsistika|publitsist]], [[kirjanik]], muusik ja pedagoog.

==Elulugu==
Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma kihelkonnakool|Torma kihelkonnakooli]] õpetaja [[Adam Jakobson]]. Ta elas lapsepõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja samas kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is.

Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa mantlipärijana samuti [[Torma kihelkonnakool]]i õpetaja. Tal tekkisid Torma mõisniku [[Otto von Liphart (1812−1893)|Otto von Lipharti]] ja pastori [[Carl Landesen]]iga lahkhelid ning sügisel 1861 loobus ta teenistusest.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 29–34&lt;/ref&gt;

Jakobson asus 1862. aastal saksa kolonistide [[kirikuõpetaja]]ks [[Jamburg]]i [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkonnas]]. Ta allus ka [[Narva Johannese kogudus]]e kirikuõpetajale [[Konstantin Hunnius]]ele, kes [[Torma Maarja kogudus|Torma koguduse]] õpetaja Landeseni mõju all hakkas Jakobsoni kiusama.&lt;ref&gt;Rudolf Põldmäe, С. R. Jakobson Jamburgis aastail 1862–1864. Keel ja Kirjandus nr 10/ 1961 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193284/142645/page/10 lk 584] jj&lt;/ref&gt; Seetõttu loobus ta paari aasta pärast teenistuskohast Jamburgis, sest Hunniuse kiusu tõttu oli tema majanduslik olukord oluliselt halvenenud.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 52–53&lt;/ref&gt;

Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s, oli Peterburi I eragümnaasiumi (nn Kelleri gümnaasiumi) nooremate klasside saksa keele õpetaja ja internaadi kasvataja.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]], C. R. Jakobsoni elu ja tegevus 1864–1871. Keel ja Kirjandus, 1966, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:200233/143247/page/3 lk 713]&lt;/ref&gt; [[1865]]. aastal sai ta [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal ning asus gümnaasiumiõpetajana tööle samasse kooli. Peterburis õpetas ta teiste seas Vene keisri venna suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i tütart Olgat&lt;ref&gt;Kadri Paas, [https://sakala.postimees.ee/8513898/keisrikoja-opetajast-sai-balti-robespierre-kes-pidas-eestit-muutnud-kone Keisrikoja õpetajast sai Balti Robespierre, kes pidas Eestit muutnud kõne], Postimees, 25. juuli 2026&lt;/ref&gt;.

Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma artikleid [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. [[1868]]. aastal jäeti rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht Valgus.

Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
[[File:C. R. Jakobson, Paul Raud, EKM j 9638 M 3807.jpg|pisi|C. R. Jakobson ([[Paul Raud]])]]
[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid [[1870]]. aastal raamatuna.{{vaata|Kolm isamaa kõnet}}

1871. aastal asus Jakobson elama Tallinna, kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. Aastatel 1872–1874 töötas ta [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.

[[1874]]. aastal ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal asuva [[Kurgja talu]], millest kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. 

1875. aastal sündis Carl Robert Jakobsoni ja tema abikaasa Julie Emilie (neiuna Thal, 1850–1940) perre esimene laps, tütar Olga.  

Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta põllunduse alaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.

[[1878]]. aastaks asutas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema tähtsamad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] tiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvusühendustesse.

1881. aastal valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele [[Eesti Kirjameeste Selts]]i presidendiks. 
[[Pilt:C. R. Jakobson´i &quot;Kooli Lugemise raamat&quot;, I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni &quot;Kooli Lugemise Raamat&quot;, I osa (1867)]]
[[File:Vanemuine.jpg|pisi|C. R. Jakobsoni noodikogu &quot;Wanemuine kandle healed&quot; esikaas (1869)]]
Jakobson oli esimene, kes andis [[Eesti talupojad|eesti talupoegadele]] teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu &quot;Teadus ja Seadus põllul&quot; (esimene osa [[1869]]) ning raamatud &quot;Kuidas põllumees rikkaks saab&quot; ([[1874]]), &quot;Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad&quot; ([[1876]]), &quot;Sakala Kalender põllumeestele&quot; ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.

Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti [[rahvakool]]i ja pedagoogika arengut. Tema &quot;[[Kooli Lugemise Raamat]]u&quot; (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka &quot;Uus Aabitsaraamat...&quot; ([[1867]]), &quot;Veikene Geograafia&quot; ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik &quot;Helmed&quot; ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. 

Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud &quot;[[Vanemuine|Wanemuine]] [[kannel|kandle]] healed&quot; (kaks vihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja &quot;Rõõmus laulja&quot; ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu &quot;[[C. R. Linnutaja laulud]]&quot; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend &quot;[[Artur ja Anna]]&quot; ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.

Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.

Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel [[kopsupõletik]]ku (eestlased kahtlustasid isegi tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]].

==Teoseid==
*Valitud teosed I-II, koostanud [[Rudolf Põldmäe]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1959]]

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
1927. aastal avati pidulikult [[Carl Robert Jakobsoni hauasammas|mälestussammas tema haual]] Kurgja talu kalmistul (kujurid [[Jaan Koort]] ja [[Ferdi Sannamees]]).

[[1948]]. aastal avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].

1956. aastal anti [[Viljandi 1. Keskkool]]ile C. R. Jakobsoni nimi, 2012. aastast kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Ka Jõgeva maakonnas paiknev Torma Põhikool kannab tema nime – [[Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool]].

[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (kujur [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]].

Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. 
[[File:EEK-500krooni-front.jpg|pisi|]]
C. R. Jakobsoni nime kannavad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus)|tänavad mitmes Eesti linnas ja asulas]].

[[1993]]. aastal avati [[Carl Robert Jakobsoni mälestussammas (Viljandi maakond)|monument ka Viljandis]] (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).

[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi &quot;[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]&quot; (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).

2011. aastast annab Torma Põhikool välja C. R. Jakobsoni nimelist stipendiumi.&lt;ref&gt;[http://tormapk.edu.ee/ajalugu Ajalugu Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehel]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
С R. Jakobson oli sunnitud juba 18-aastaselt, pärast isa varajast surma, hakkama Tormas toitma seitsmeliikmelist perekonda (isapoolne vanaema, ema, kaks venda ja kolm õde). Kui ta [[Jamburg]]i läks, jäi kodumaale maha 17-aastane vend Friedrich Cornelius Jakobson (1845–1879), kes asus juba selles eas [[mõisavalitseja]]ks Laiuse kihelkonda [[Kivijärve mõis]]a. Tema õde oli [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie Auguste Johanson-Pärna]] (1843–1915) ja vend [[Eduard Magnus Jakobson]] (1847–1903). 

Tema lesk Julie Emilie Jakobson ja neli tütart (Olga, Linda, Ida, Elsa) kuulusid Vändra luteri koguduse  saksa pihtkonda.&lt;ref&gt;Ev. J. V. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=maahaal19400301.2.20&amp;srpos=1 &quot;Kurgja perenaise kirstu juures&quot;]. Rahvaleht nr 52, 1. märts 1940. Lk 4&lt;/ref&gt; Kaks Jakobsonide last surid enne ristimist.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Abel Käbin]]. &quot;C. R. Jakobson kui eesti põllumeeste juht&quot;. [[Põllutöökoda]]. Tallinn 1933
*[[Jänkimees]]. &quot;Saatus, mille määras laulupidu&quot;. [[Uus Eesti]], 23. juuni 1938, nr 170, lk 8
*T. Rebane. &quot;Veel jüriööst ja Jakobsonist&quot;. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr 176, lk 13
*&quot;C. R. Jakobson ja tema ajastu&quot;. Artiklikogumik, koostanud [[Ea Jansen]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn [[1957]]
*[[Ea Jansen]], [[Rudolf Põldmäe]]. &quot;Carl Robert Jakobson&quot;. Lühimonograafia, sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1968]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;C. R. Jakobsoni &quot;Sakala&quot;&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1971]]
*[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1985]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;Carl Robert Jakobson muutuvas ajas&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1987]]
*[[Herbert Laidvee]]. &quot;Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863–1980&quot;. [[1991]]

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*{{ISIK|734}}

{{JÄRJESTA:Jakobson, Carl Robert}}
[[Kategooria:Carl Robert Jakobson| ]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Peterburi patrioodid]]
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1882]]</text>
      <sha1>2rex3ipf08skw1dexfb3qs0soe2w8rn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201402</id>
      <parentid>7201401</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:27:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38824-49</username>
        <id>233097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7201402</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11273" sha1="2ppixnu8o49p9iz40ly41cz5wcsl3d2" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
[[Pilt:CRJakobson.jpg|thumb|right|Carl Robert Jakobson]][[File:Carl Robert Jakobson.jpg|pisi|]]
'''Carl Robert Jakobson''' ([[pseudonüüm]] '''C. R. Linnutaja'''; [[26. juuli]] [[1841]] [[Tartu]] – [[19. märts]] [[1882]] [[Kurgja]]) oli [[eestlased|eesti]] ühiskonnategelane, [[publitsistika|publitsist]], [[kirjanik]], muusik ja pedagoog.

==Elulugu==
Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma kihelkonnakool|Torma kihelkonnakooli]] õpetaja [[Adam Jakobson]]. Ta elas lapsepõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja samas kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is.

Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa mantlipärijana samuti [[Torma kihelkonnakool]]i õpetaja. Tal tekkisid Torma mõisniku [[Otto von Liphart (1812−1893)|Otto von Lipharti]] ja pastori [[Carl Landesen]]iga lahkhelid ning sügisel 1861 loobus ta teenistusest.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 29–34&lt;/ref&gt;

Jakobson asus 1862. aastal saksa kolonistide [[kirikuõpetaja]]ks [[Jamburg]]i [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkonnas]]. Ta allus ka [[Narva Johannese kogudus]]e kirikuõpetajale [[Konstantin Hunnius]]ele, kes [[Torma Maarja kogudus|Torma koguduse]] õpetaja Landeseni mõju all hakkas Jakobsoni kiusama.&lt;ref&gt;Rudolf Põldmäe, С. R. Jakobson Jamburgis aastail 1862–1864. Keel ja Kirjandus nr 10/ 1961 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193284/142645/page/10 lk 584] jj&lt;/ref&gt; Seetõttu loobus ta paari aasta pärast teenistuskohast Jamburgis, sest Hunniuse kiusu tõttu oli tema majanduslik olukord oluliselt halvenenud.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 52–53&lt;/ref&gt;

Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s, oli Peterburi I eragümnaasiumi (nn Kelleri gümnaasiumi) nooremate klasside saksa keele õpetaja ja internaadi kasvataja.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]], C. R. Jakobsoni elu ja tegevus 1864–1871. Keel ja Kirjandus, 1966, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:200233/143247/page/3 lk 713]&lt;/ref&gt; [[1865]]. aastal sai ta [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal ning asus gümnaasiumiõpetajana tööle samasse kooli. Peterburis õpetas ta teiste seas Vene keisri venna suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i tütart Olgat, pärastine [[Hellenite kuningriik|Kreeka]] kuninganna, kuningas [[Geórgios I]]  abikaasa&lt;ref&gt;Kadri Paas, [https://sakala.postimees.ee/8513898/keisrikoja-opetajast-sai-balti-robespierre-kes-pidas-eestit-muutnud-kone Keisrikoja õpetajast sai Balti Robespierre, kes pidas Eestit muutnud kõne], Postimees, 25. juuli 2026&lt;/ref&gt;.

Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma artikleid [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. [[1868]]. aastal jäeti rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht Valgus.

Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
[[File:C. R. Jakobson, Paul Raud, EKM j 9638 M 3807.jpg|pisi|C. R. Jakobson ([[Paul Raud]])]]
[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid [[1870]]. aastal raamatuna.{{vaata|Kolm isamaa kõnet}}

1871. aastal asus Jakobson elama Tallinna, kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. Aastatel 1872–1874 töötas ta [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.

[[1874]]. aastal ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal asuva [[Kurgja talu]], millest kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. 

1875. aastal sündis Carl Robert Jakobsoni ja tema abikaasa Julie Emilie (neiuna Thal, 1850–1940) perre esimene laps, tütar Olga.  

Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta põllunduse alaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.

[[1878]]. aastaks asutas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema tähtsamad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] tiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvusühendustesse.

1881. aastal valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele [[Eesti Kirjameeste Selts]]i presidendiks. 
[[Pilt:C. R. Jakobson´i &quot;Kooli Lugemise raamat&quot;, I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni &quot;Kooli Lugemise Raamat&quot;, I osa (1867)]]
[[File:Vanemuine.jpg|pisi|C. R. Jakobsoni noodikogu &quot;Wanemuine kandle healed&quot; esikaas (1869)]]
Jakobson oli esimene, kes andis [[Eesti talupojad|eesti talupoegadele]] teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu &quot;Teadus ja Seadus põllul&quot; (esimene osa [[1869]]) ning raamatud &quot;Kuidas põllumees rikkaks saab&quot; ([[1874]]), &quot;Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad&quot; ([[1876]]), &quot;Sakala Kalender põllumeestele&quot; ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.

Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti [[rahvakool]]i ja pedagoogika arengut. Tema &quot;[[Kooli Lugemise Raamat]]u&quot; (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka &quot;Uus Aabitsaraamat...&quot; ([[1867]]), &quot;Veikene Geograafia&quot; ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik &quot;Helmed&quot; ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. 

Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud &quot;[[Vanemuine|Wanemuine]] [[kannel|kandle]] healed&quot; (kaks vihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja &quot;Rõõmus laulja&quot; ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu &quot;[[C. R. Linnutaja laulud]]&quot; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend &quot;[[Artur ja Anna]]&quot; ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.

Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.

Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel [[kopsupõletik]]ku (eestlased kahtlustasid isegi tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]].

==Teoseid==
*Valitud teosed I-II, koostanud [[Rudolf Põldmäe]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1959]]

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
1927. aastal avati pidulikult [[Carl Robert Jakobsoni hauasammas|mälestussammas tema haual]] Kurgja talu kalmistul (kujurid [[Jaan Koort]] ja [[Ferdi Sannamees]]).

[[1948]]. aastal avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].

1956. aastal anti [[Viljandi 1. Keskkool]]ile C. R. Jakobsoni nimi, 2012. aastast kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Ka Jõgeva maakonnas paiknev Torma Põhikool kannab tema nime – [[Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool]].

[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (kujur [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]].

Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. 
[[File:EEK-500krooni-front.jpg|pisi|]]
C. R. Jakobsoni nime kannavad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus)|tänavad mitmes Eesti linnas ja asulas]].

[[1993]]. aastal avati [[Carl Robert Jakobsoni mälestussammas (Viljandi maakond)|monument ka Viljandis]] (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).

[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi &quot;[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]&quot; (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).

2011. aastast annab Torma Põhikool välja C. R. Jakobsoni nimelist stipendiumi.&lt;ref&gt;[http://tormapk.edu.ee/ajalugu Ajalugu Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehel]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
С R. Jakobson oli sunnitud juba 18-aastaselt, pärast isa varajast surma, hakkama Tormas toitma seitsmeliikmelist perekonda (isapoolne vanaema, ema, kaks venda ja kolm õde). Kui ta [[Jamburg]]i läks, jäi kodumaale maha 17-aastane vend Friedrich Cornelius Jakobson (1845–1879), kes asus juba selles eas [[mõisavalitseja]]ks Laiuse kihelkonda [[Kivijärve mõis]]a. Tema õde oli [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie Auguste Johanson-Pärna]] (1843–1915) ja vend [[Eduard Magnus Jakobson]] (1847–1903). 

Tema lesk Julie Emilie Jakobson ja neli tütart (Olga, Linda, Ida, Elsa) kuulusid Vändra luteri koguduse  saksa pihtkonda.&lt;ref&gt;Ev. J. V. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=maahaal19400301.2.20&amp;srpos=1 &quot;Kurgja perenaise kirstu juures&quot;]. Rahvaleht nr 52, 1. märts 1940. Lk 4&lt;/ref&gt; Kaks Jakobsonide last surid enne ristimist.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Abel Käbin]]. &quot;C. R. Jakobson kui eesti põllumeeste juht&quot;. [[Põllutöökoda]]. Tallinn 1933
*[[Jänkimees]]. &quot;Saatus, mille määras laulupidu&quot;. [[Uus Eesti]], 23. juuni 1938, nr 170, lk 8
*T. Rebane. &quot;Veel jüriööst ja Jakobsonist&quot;. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr 176, lk 13
*&quot;C. R. Jakobson ja tema ajastu&quot;. Artiklikogumik, koostanud [[Ea Jansen]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn [[1957]]
*[[Ea Jansen]], [[Rudolf Põldmäe]]. &quot;Carl Robert Jakobson&quot;. Lühimonograafia, sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1968]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;C. R. Jakobsoni &quot;Sakala&quot;&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1971]]
*[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1985]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;Carl Robert Jakobson muutuvas ajas&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1987]]
*[[Herbert Laidvee]]. &quot;Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863–1980&quot;. [[1991]]

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*{{ISIK|734}}

{{JÄRJESTA:Jakobson, Carl Robert}}
[[Kategooria:Carl Robert Jakobson| ]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Peterburi patrioodid]]
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1882]]</text>
      <sha1>2ppixnu8o49p9iz40ly41cz5wcsl3d2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201403</id>
      <parentid>7201402</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:27:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38824-49</username>
        <id>233097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7201403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11267" sha1="jl4v0psaeuoh6dnhza6ub2vw5j2pxpq" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
[[Pilt:CRJakobson.jpg|thumb|right|Carl Robert Jakobson]][[File:Carl Robert Jakobson.jpg|pisi|]]
'''Carl Robert Jakobson''' ([[pseudonüüm]] '''C. R. Linnutaja'''; [[26. juuli]] [[1841]] [[Tartu]] – [[19. märts]] [[1882]] [[Kurgja]]) oli [[eestlased|eesti]] ühiskonnategelane, [[publitsistika|publitsist]], [[kirjanik]], muusik ja pedagoog.

==Elulugu==
Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma kihelkonnakool|Torma kihelkonnakooli]] õpetaja [[Adam Jakobson]]. Ta elas lapsepõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja samas kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is.

Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa mantlipärijana samuti [[Torma kihelkonnakool]]i õpetaja. Tal tekkisid Torma mõisniku [[Otto von Liphart (1812−1893)|Otto von Lipharti]] ja pastori [[Carl Landesen]]iga lahkhelid ning sügisel 1861 loobus ta teenistusest.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 29–34&lt;/ref&gt;

Jakobson asus 1862. aastal saksa kolonistide [[kirikuõpetaja]]ks [[Jamburg]]i [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkonnas]]. Ta allus ka [[Narva Johannese kogudus]]e kirikuõpetajale [[Konstantin Hunnius]]ele, kes [[Torma Maarja kogudus|Torma koguduse]] õpetaja Landeseni mõju all hakkas Jakobsoni kiusama.&lt;ref&gt;Rudolf Põldmäe, С. R. Jakobson Jamburgis aastail 1862–1864. Keel ja Kirjandus nr 10/ 1961 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193284/142645/page/10 lk 584] jj&lt;/ref&gt; Seetõttu loobus ta paari aasta pärast teenistuskohast Jamburgis, sest Hunniuse kiusu tõttu oli tema majanduslik olukord oluliselt halvenenud.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1985. Lk 52–53&lt;/ref&gt;

Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s, oli Peterburi I eragümnaasiumi (nn Kelleri gümnaasiumi) nooremate klasside saksa keele õpetaja ja internaadi kasvataja.&lt;ref&gt;[[Rudolf Põldmäe]], C. R. Jakobsoni elu ja tegevus 1864–1871. Keel ja Kirjandus, 1966, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:200233/143247/page/3 lk 713]&lt;/ref&gt; [[1865]]. aastal sai ta [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal ning asus gümnaasiumiõpetajana tööle samasse kooli. Peterburis õpetas ta teiste seas Vene keisri venna suurvürst [[Konstantin Pavlovitš]]i tütart Olgat, pärastine [[Hellenite kuningriik|Kreeka]] kuninganna, kuningas [[Geórgios I]]  abikaasa&lt;ref&gt;Kadri Paas, [https://sakala.postimees.ee/8513898/keisrikoja-opetajast-sai-balti-robespierre-kes-pidas-eestit-muutnud-kone Keisrikoja õpetajast sai Balti Robespierre, kes pidas Eestit muutnud kõne], Postimees, 25. juuli 2026&lt;/ref&gt;.

Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma artikleid [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. [[1868]]. aastal jäeti rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht Valgus.

Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
[[File:C. R. Jakobson, Paul Raud, EKM j 9638 M 3807.jpg|pisi|C. R. Jakobson ([[Paul Raud]])]]
[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid [[1870]]. aastal raamatuna.{{vaata|Kolm isamaa kõnet}}

1871. aastal asus Jakobson elama Tallinna, kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. Aastatel 1872–1874 töötas ta [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.

[[1874]]. aastal ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal asuva [[Kurgja talu]], millest kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. 

1875. aastal sündis Carl Robert Jakobsoni ja tema abikaasa Julie Emilie (neiuna Thal, 1850–1940) perre esimene laps, tütar Olga.  

Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta põllunduse alaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.

[[1878]]. aastaks asutas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema tähtsamad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] tiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvusühendustesse.

1881. aastal valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele [[Eesti Kirjameeste Selts]]i presidendiks. 
[[Pilt:C. R. Jakobson´i &quot;Kooli Lugemise raamat&quot;, I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni &quot;Kooli Lugemise Raamat&quot;, I osa (1867)]]
[[File:Vanemuine.jpg|pisi|C. R. Jakobsoni noodikogu &quot;Wanemuine kandle healed&quot; esikaas (1869)]]
Jakobson oli esimene, kes andis [[Eesti talupojad|eesti talupoegadele]] teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu &quot;Teadus ja Seadus põllul&quot; (esimene osa [[1869]]) ning raamatud &quot;Kuidas põllumees rikkaks saab&quot; ([[1874]]), &quot;Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad&quot; ([[1876]]), &quot;Sakala Kalender põllumeestele&quot; ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.

Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti [[rahvakool]]i ja pedagoogika arengut. Tema &quot;[[Kooli Lugemise Raamat]]u&quot; (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka &quot;Uus Aabitsaraamat...&quot; ([[1867]]), &quot;Veikene Geograafia&quot; ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik &quot;Helmed&quot; ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. 

Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud &quot;[[Vanemuine|Wanemuine]] [[kannel|kandle]] healed&quot; (kaks vihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja &quot;Rõõmus laulja&quot; ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu &quot;[[C. R. Linnutaja laulud]]&quot; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend &quot;[[Artur ja Anna]]&quot; ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.

Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.

Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel [[kopsupõletik]]ku (eestlased kahtlustasid isegi tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]].

==Teoseid==
*Valitud teosed I-II, koostanud [[Rudolf Põldmäe]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] [[1959]]

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
1927. aastal avati pidulikult [[Carl Robert Jakobsoni hauasammas|mälestussammas tema haual]] Kurgja talu kalmistul (kujurid [[Jaan Koort]] ja [[Ferdi Sannamees]]).

[[1948]]. aastal avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].

1956. aastal anti [[Viljandi 1. Keskkool]]ile C. R. Jakobsoni nimi, 2012. aastast kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Ka Jõgeva maakonnas paiknev Torma Põhikool kannab tema nime – [[Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool]].

[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (kujur [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]].

Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. 
[[File:EEK-500krooni-front.jpg|pisi|]]
C. R. Jakobsoni nime kannavad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus)|tänavad mitmes Eesti linnas ja asulas]].

[[1993]]. aastal avati [[Carl Robert Jakobsoni mälestussammas (Viljandi maakond)|monument ka Viljandis]] (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).

[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi &quot;[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]&quot; (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).

2011. aastast annab Torma Põhikool välja C. R. Jakobsoni nimelist stipendiumi.&lt;ref&gt;[http://tormapk.edu.ee/ajalugu Ajalugu Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli kodulehel]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
С R. Jakobson oli sunnitud juba 18-aastaselt, pärast isa varajast surma, hakkama Tormas toitma seitsmeliikmelist perekonda (isapoolne vanaema, ema, kaks venda ja kolm õde). Kui ta [[Jamburg]]i läks, jäi kodumaale maha 17-aastane vend Friedrich Cornelius Jakobson (1845–1879), kes asus juba selles eas [[mõisavalitseja]]ks Laiuse kihelkonda [[Kivijärve mõis]]a. Tema õde oli [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie Auguste Johanson-Pärna]] (1843–1915) ja vend [[Eduard Magnus Jakobson]] (1847–1903). 

Tema lesk Julie Emilie Jakobson ja neli tütart (Olga, Linda, Ida, Elsa) kuulusid Vändra luteri koguduse  saksa pihtkonda.&lt;ref&gt;Ev. J. V. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=maahaal19400301.2.20&amp;srpos=1 &quot;Kurgja perenaise kirstu juures&quot;]. Rahvaleht nr 52, 1. märts 1940. Lk 4&lt;/ref&gt; Kaks Jakobsonide last surid enne ristimist.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Abel Käbin]]. &quot;C. R. Jakobson kui eesti põllumeeste juht&quot;. [[Põllutöökoda]]. Tallinn 1933
*[[Jänkimees]]. &quot;Saatus, mille määras laulupidu&quot;. [[Uus Eesti]], 23. juuni 1938, nr 170, lk 8
*T. Rebane. &quot;Veel jüriööst ja Jakobsonist&quot;. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr 176, lk 13
*&quot;C. R. Jakobson ja tema ajastu&quot;. Artiklikogumik, koostanud [[Ea Jansen]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn [[1957]]
*[[Ea Jansen]], [[Rudolf Põldmäe]]. &quot;Carl Robert Jakobson&quot;. Lühimonograafia, sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1968]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;C. R. Jakobsoni &quot;Sakala&quot;&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn [[1971]]
*[[Rudolf Põldmäe]]. &quot;C. R. Jakobsoni teedest ja töödest&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1985]]
*[[Ea Jansen]]. &quot;Carl Robert Jakobson muutuvas ajas&quot;. Eesti Raamat. Tallinn [[1987]]
*[[Herbert Laidvee]]. &quot;Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863–1980&quot;. [[1991]]

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*{{ISIK|734}}

{{JÄRJESTA:Jakobson, Carl Robert}}
[[Kategooria:Carl Robert Jakobson| ]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Peterburi patrioodid]]
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1882]]</text>
      <sha1>jl4v0psaeuoh6dnhza6ub2vw5j2pxpq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. august</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4921</id>
    <revision>
      <id>7201475</id>
      <parentid>6994097</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:18:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>panen õigemasse kohta</comment>
      <origin>7201475</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10791" sha1="297kbjb4xp2tmqcfj4pnngfchcrau2t" xml:space="preserve">{{Augustikalender}}

'''1. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 213. ([[liigaasta]]l 214.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 19. juuli ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1223]] – [[eestlaste muistne vabadusvõitlus]]: algas [[15. august]]ini kestnud [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]], milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, [[ristisõdijad]], kaupmehed, [[liivlased]] ja [[latgalid]].
*[[1901]] – {{kas|korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline [[Tallinna-Viljandi raudtee]] koos [[Türi]]-[[Paide]] teeharuga.}}
* [[1910]] – [[Pirita]]l toimusid [[1910. aasta ujumisvõistlused Eestis|Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused]].&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)&lt;/ref&gt;
* [[1922]] – [[Kohtupalat]] mõistis [[Johan Jans]]i [[Konstantin Päts]]i laimamise eest 2 kuuks vangi.
*[[1926]] – teedeminister [[August Kerem]] avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise [[Sonda–Mustvee raudtee]].
* [[1926]] – Tartus [[Emajõe bassein]]is selgus [[1926. aasta Eesti meistrivõistlused veepallis|Eesti esimene veepallimeister]]; võitis [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskond.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;
* 1936 – Soome president [[Pehr Evind Svinhufvud]] saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt [[Oru loss]]i.
*[[1940]] – Eesti laevadele anti korraldus heisata [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale.
*[[1980]] – [[Moskva]]s peetud [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII suveolümpiamängudel]] võitis [[Viljar Loor]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[võrkpall|võrkpallimeeskonna]] koosseisus kuldmedali.
*[[1990]] – [[Edgar Savisaar|Savisaare]]-[[Vadim Bakatin|Bakatini]] kokkuleppe kohaselt sai [[Eesti Vabariigi siseministeerium]] iseseisvaks.
*[[1992]] – [[Tallinn]]as toimusid [[Sulev Nõmmik]]u matused.&lt;ref&gt;[[Gerda Kordemets]], [[Anne Tuuling]]. Sulev Nõmmik : &quot;Kui näeme siis teretame!&quot;. Tallinn, 2011, lk. 330&lt;/ref&gt;
*[[1995]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris erakorralisel istungil [[Euroopa leping]]u.

===Maailmas===
* {{0}}[[527]] – [[Justinianus I]] sai [[Bütsants]]i keisriks.
* {{0}}[[902]] – [[Bütsants]] kaotas araablastele oma viimase kantsi [[Sitsiilia]]s – [[Taormina]].
*[[1291]] – (traditsiooniline kuupäev, täpne kuupäev teadmata) kolm [[metsakantonid|metsakantonit]] ([[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]] ja [[Unterwalden]]) moodustasid Igavese Liiga (''Ewiger Bund der Drei Waldstätten''). Sellest kujunes järgmisel sajandil välja [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]. 19. sajandi lõpust tähistatakse päeva [[Šveits]]i rahvuspühana (ametlik riigipüha alates aastast 1994).
*[[1492]] – [[Fernando V]] ja [[Isabel I]] saatsid [[juudid]] [[Hispaania]]st välja.
*[[1498]] – [[Christoph Kolumbus]] külastas esimese eurooplasena [[Venezuela|Venezuelat]].
*[[1560]] – [[Šotimaa parlament]] hülgas [[paavst]]i eestkoste ja võttis vastu [[kalvinism|kalvinistiliku]] usutunnistuse, pannes sellega aluse [[šoti riigikirik]]ule.
*[[1619]] – esimesed Aafrika [[orjad]] maabusid Briti koloonias Ameerikas [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]].
*[[1664]] – [[neljas Austria-Türgi sõda]]: [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed lõid [[Gotthard]]i juures türklasi.
*[[1774]] – [[Joseph Priestley]] kirjeldas esimesena [[hapnik]]ku, kuid ei pidanud seda eraldi [[keemiline element|keemiliseks elemendiks]].
*[[1779]] – [[Prantsusmaa]] laevastik võttis [[La Manche|La Manche'i väina]] enda kontrolli alla.
*[[1793]] – [[Prantsusmaa]]l kehtestati [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendi]] otsusega [[meetermõõdustik]].
*[[1798]] – [[admiral Nelson]]i juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära [[Napoleon]]i tagasitee [[Egiptus]]est Euroopasse.
*[[1807]] – [[Jerome Bonaparte]] kuulutati [[Vestfaal]]i kuningaks.
*[[1830]] – [[Belgia]]s algas [[Belgia revolutsioon|iseseisvusrevolutsioon]].
*[[1831]] – Londonis avati [[London Bridge]].
*[[1834]] – [[Suurbritannia]] keelustas [[orjus]]e terves [[Briti impeerium]]is.
*[[1876]] – [[Colorado]] tunnistati 38. [[USA osariik|USA osariigiks]].
*[[1894]] – algas [[Esimene Hiina-Jaapani sõda]].
*[[1914]] – [[esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kuulutas sõja [[Venemaa]]le.&lt;ref&gt;http://www1.wdr.de/stichtag/stichtag8468.html&lt;/ref&gt;
*[[1922]] – Suurbritannia, Prantsusmaa ja [[Itaalia]] hoiatasid [[Kreeka]]t [[Palestiina Riik|Palestiina]] okupeerimise eest.
*[[1927]] – [[Nanchangi ülestõus]], [[Hiina kodusõda|Hiina kodusõja]] esimesi lahinguid.
*[[1936]] – avati [[Berliini olümpiamängud]].&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419203438/http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
*[[1941]] – toodeti esimene [[Jeep]]. 
*[[1943]] – [[Manhattani projekt]]i raames rajatud [[Oak Ridge]]’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus [[tuumapomm]]i valmistamiseks vajalikku [[uraan-235]].
*[[1944]] – [[Teine maailmasõda]]: algas [[Varssavi ülestõus]].&lt;ref&gt;http://www.history.com/this-day-in-history/warsaw-revolt-begins&lt;/ref&gt;
*[[1947]] – [[ÜRO]] kutsus üles vaherahule [[Indoneesia]]s, kus ülestõusnud võitlesid [[Holland]]i vastu.
*[[1950]] – [[Belgia]] kuningas [[Léopold III]] loobus [[prints Badouin]]i kasuks troonist.
*[[1956]] – [[Belgia]] kehtestas viimase Euroopa maana [[sõidueksam]]i.
*[[1958]] – [[Jordaania]] kuningas [[Ḩusayn (Jordaania)|Hussein]] loobus oma riigi föderatsioonist [[Iraak|Iraagiga]].
*[[1960]] – [[Dahomee vabariik]], hilisem [[Benin]], kuulutas end [[Prantsusmaa]]st sõltumatuks.
*[[1962]] – ebaõnnestus atentaat [[Ghana]] presidendile [[Kwame Nkrumah]]'le.
*[[1963]] – [[Suurbritannia]] nõustus andma järgmisel aastal [[Malta]]le iseseisvuse.
*[[1966]] – algas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee pleenum, kus arutati [[Kultuurirevolutsioon]]i küsimusi.&lt;ref&gt;[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 540&lt;/ref&gt;
*[[1967]] – [[Iisrael]] annekteeris [[Ida-Jeruusalemm]]a.
*[[1971]] – [[Vietnami sõda]]: [[USA kaitseministeerium]] teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest [[Vietnam]]ist.
*[[1972]] – üleujutus [[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s nõudis 350 inimelu.
*[[1975]] – [[Helsingi]]s asutati [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]] ning allkirjastati [[Helsingi lepped]].
*[[1981]] – [[New York|New Yorgis]] alustas tööd muusikakanal [[MTV]]. Esimene eetrisse läinud video oli [[The Buggles]]&lt;nowiki/&gt;i lugu &quot;[[Video Killed the Radio Star]]&quot;.
*[[1984]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse &quot;ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst&quot;.
*[[1990]] – Iraagi ja [[Kuveit|Kuveidi]] piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.
*[[1991]] – [[Kiiev]]is hoiatas USA president [[George H. W. Bush]] liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga.
*[[1992]] – [[USA ülemkohus]] lubas president [[George H. W. Bush|Bushil]] jätkata haitilaste tagasisaatmist [[Haiti]]le.
*[[1993]] – USA president [[Bill Clinton]] ütles [[NATO]]-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi [[Bosnia konflikt]]i.
*[[1994]] – [[Rwanda genotsiid]]: Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas ([[Sair]]) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeilt heideti [[Rwanda]] põgenikele toidupakke.
*[[1994]] – [[Michael Jackson]] ja [[Lisa Marie Presley]] kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.
*[[1995]] – maailma kirjanikud kogunesid [[Pariis]]i, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja mustanahalise võitleja [[Mumia Abu-Jamal]]i hukkamise vastu.
*[[2001]] – [[Bulgaaria]], [[Küpros]], [[Läti]], [[Malta]], [[Sloveenia]] ja [[Slovakkia]] liitusid [[Euroopa Keskkonnaamet|Euroopa Keskkonnaametiga]].
*[[2015]] – [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirileppega kaotati 162 enklaavi.

==Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1. augustil}}
* {{tühik}}{{tühik}}[[10 eKr]] – [[Claudius]], Rooma keiser
* {{tühik}}[[126]] – [[Pertinax]], Rooma keiser
* [[1744]] – [[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees
* [[1815]] – [[Heinrich Nieländer]], Laiuse köster
* [[1819]] – [[Herman Melville]], ameerika kirjanik
* [[1841]] – [[Lilli Suburg]], Eesti ajakirjanik, kirjanik ja feminist
* [[1873]] – [[Gabriel Terra]], Uruguay president
* [[1877]] – [[Georg Hackenschmidt]], eesti maadleja ja filosoof
* [[1923]] – [[Valentina Leontjeva]], vene saatejuht
* [[1930]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik
* [[1936]] – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moekunstnik
* [[1939]] – [[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane
* [[1943]] – [[Kaja Sildna]], eesti laulja
* [[1948]] – [[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja
* 1948 – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist
* [[1957]] – [[Aavo Põhjala]], eesti judotreener
* [[1963]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar
* [[1970]] – [[David James]], inglise jalgpallur
* [[1973]] – [[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik
* [[1974]] – [[Beckie Scott]], Kanada murdmaasuusataja
* [[1981]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik
* [[1984]] – [[Bastian Schweinsteiger]], saksa jalgpallur

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 1. augustil}}
* [[527]] – [[Justinus I]], [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;
*[[1911]] – [[Edwin Austin Abbey]], USA maalikunstnik
* [[1973]] – [[Walter Ulbricht]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik
* [[1997]] – [[Svjatoslav Richter]], Saksa päritolu Vene pianist
* [[2003]] – [[Marie Trintignant]], prantsuse filminäitleja
* [[2005]] – [[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Fahd]], [[Saudi Araabia]] kuningas
* [[2006]] – [[Vincent Dole]], USA arstiteadlane
* [[2011]] – [[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja
* [[2025]] – [[Ira Lember]], eesti kirjanik

== Pühad ja tähtpäevad==

* püha [[Alfonso Liguori]] mälestuspäev
* [[Rahvuspüha (Benin)|rahvuspüha]] [[Benin]]is
* [[Rahvuspüha (Šveits)|rahvuspüha]] [[Šveits]]is
* [[raudteelaste päev]] – [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Venemaa]]l

== Nimepäev ==
* Eestis – [[Maira]], [[Maire]], [[Mairi]], [[Maris]]

== Ilmarekordid ==
*...

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat|1 August}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|August 01]]</text>
      <sha1>297kbjb4xp2tmqcfj4pnngfchcrau2t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1936. aasta suveolümpiamängud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6494</id>
    <revision>
      <id>7201476</id>
      <parentid>6665779</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:19:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7201476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4234" sha1="sfmq93ptoaqp95dktz5xjppui0t131l" xml:space="preserve">'''1936. aasta suveolümpiamängud''' olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid [[1. august|1.]]–[[16. august|16. augustil]] [[1936]] [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is. 

Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba [[1916]]. aastal, kuid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu jäid [[1916. aasta suveolümpiamängud|VI olümpiamängud]] pidamata. Järgmised taotlused esitati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-ile 26. istungil [[Amsterdam]]is [[1928]] ja 28. istungil Berliinis [[1930]], kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil [[Barcelona]]s [[1931]]. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused: Berliin 43, [[Barcelona]] 16 poolthäält. 
Muud kandideerinud linnad olid [[Aleksandria]], [[Barcelona]], [[Budapest]], [[Buenos Aires]], [[Dublin]], [[Frankfurt]], [[Helsingi]], [[Köln]], [[Nürnberg]], [[Rooma]].

==Eesti olümpiakoondis==
{{vaata|Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel}} 

Nende mängude kangelaseks sai [[Kristjan Palusalu]], kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja [[August Neo]]. Hõbeda sai poksija [[Nikolai Stepulov]] ning pronksi maadleja [[Voldemar Väli]] ja tõstja [[Arnold Luhaäär]].

===Kergejõustik===
* [[Koit Annamaa]]
* [[Arnold Viiding]]
* [[Ruudi Toomsalu]]
* [[Aksel Kuuse]]
* [[Eevald Äärma]]
* [[Gustav Sule]]
* [[Reginald Uba]]

===Maadlus===
* [[Adalbert Toots]]
* [[August Kukk]]
* [[Evald Sikk]]
* [[Voldemar Väli]]
* [[Edgar Puusepp]]
* [[August Neo]]
* [[Kristjan Palusalu]]
* [[Voldemar Mägi]]

===Tõstmine===
* [[Erm Lund]] 
* [[Peeter Mürk]]
* [[Arnold Luhaäär]]
* [[Karl Oole]]

===Poks===
* [[Evald Seepere|Evald Seeberg]] 
* [[Nikolai Stepulov]]

===Ujumine===
* [[Egon Roolaid]]
* [[Boris Roolaid]]

===Korvpall===
* [[Leonid Saar]] 
* [[Aleksander Illi]]
* [[Bernhard Nooni]]
* [[Vladimir Kärk]]
* [[Georg Vinogradov]]
* [[Erich Altosaar]]
* [[Aleksander Margiste]]
* [[Evald Mahl]]
* [[Robert Keres]]
* [[Artur Amon]]
* [[Heino Veskila]]

===Jollisõit (purjetamine)===
* [[Erik Holst]]
* [[Harald Tammik]]

===Sõudmine===
*[[Elmar Korko]]

== Medalivõitjad spordialade järgi ==
*[[Aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]]
*[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]]
*[[Jalgrattasport 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasport]]
*[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]]
*[[Korvpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]]
*[[Käsipall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]]
*[[Laskmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]]
*[[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]]
*[[Maahoki 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]]
*[[Moodne viievõistlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]]
*[[Poks 1936. aasta suveolümpiamängudel|Poks]]
*[[Polo 1936. aasta suveolümpiamängudel|Polo]]
*[[Purjetamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]]
*[[Ratsutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]]
*[[Sportvõimlemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sportvõimlemine]]
*[[Sõudmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]]
*[[Tõstmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]]
*[[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]]
*[[Veepall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]]
*[[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]]
*[[Vettehüpped 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]]
*[[Kunstikonkurss 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kunstikonkurss]]

==Berliini olümpiamängude edukaimad atleedid==
* [[Jesse Owens]]
* ..

== Viited ==
{{viited}}
* [https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150757615070757.473664.132505105756&amp; ISAF album Berlin 1936 Olympics Sailing Competition]
* [http://www.sailing.org/olympics/london2012/news/18860.php Retracing Roots - Berlin 1936 Olympic Sailing Competition]. 21. märts 2012

== Välislingid ==
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B569DA1AAD389CB8C22571B7001C1505 “Palusalu, anna valu!”] – Eesti Ekspress, 27. juuli 2006

{{Olümpiamängud}}
[[Kategooria:1936. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Berliin]]</text>
      <sha1>sfmq93ptoaqp95dktz5xjppui0t131l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tennis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6517</id>
    <revision>
      <id>7201567</id>
      <parentid>6951274</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:32:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pelmeen10</username>
        <id>17243</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti tennisistid */</comment>
      <origin>7201567</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10054" sha1="dr6a6qiduczf3rbf751xop9p9cfe1n5" xml:space="preserve">'''Tennis''' ([[inglise keel]]es ''tennis'') on sportmäng, mida mängivad kaks ([[üksikmäng (tennis)|üksikmäng]]) või neli [[tennisereket]]iga mängijat ([[paarismäng]]) võrguga kaheks väljakupooleks eraldatud [[Tenniseväljak|väljakul]].&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;Ulman, J. (2011). Tennise seletussõnastik. – Võimlemise ja pallimängude sõnastik. Toim H. Valgmaa. Tartu: Koolibri. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93a748c5-432e-4ed6-ae86-702d819a0f03/content&lt;/ref&gt; Eesmärk on lüüa pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Vanemas kirjanduses on tennise kohta öeldud ka ''murutõnis''.&lt;ref name=&quot;EEvana&quot;&gt;{{EEvana|8|102}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu maailmas ==
[[Fail:Jeu de paume, germany, 17th century.jpg|pisi|''Jeu de paume'' 17. sajandil]]
Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu ''[[jeu de paume]]'', mida mängiti umbes 800 aastat tagasi [[Prantsusmaa]] [[Klooster|kloostrite]] sisehoovis, mis oli kaetud kiviplaatidega. Reketi asemel kasutati kinnastatud kätt. Peagi võeti kasutusele puidust puulabidakujulised reketid, mille asemel hakati 15. sajandil kasutama keelestikuga reketeid. Tennisest kujunes populaarne Prantsuse kõrgseltskonna mäng, mille tarbeks oli ainuüksi [[Pariis]]is üle 250 väljaku.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 20–23.&lt;/ref&gt; 1590. aastal anti välja esimesed tennisemängu reeglid, mida aja jooksul täiendati.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

16. sajandil levis tennisemäng [[Inglismaa]]le, kus seda hakkasid esialgu mängima vaid kuningliku perekonna ja õukonna liikmed. Seejärel jõudis tennisemäng [[Hispaania]]sse, [[Itaalia]]sse, [[Holland]]isse ja mujale.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Esimest korda on tennist mainitud Inglise spordiajakirjas [[29. september|29. septembril]] [[1793]].{{lisa viide}} Mängu [[patent]]eeris Briti armee major [[Walter Clopton Wingfield]]&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Tennis (2024). Britannica. https://www.britannica.com/sports/tennis#ref403205&lt;/ref&gt;, keda peetakse tennise isaks ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise 1874. aastal oma maamajas [[Wales]]is{{lisa viide}}. Patent hõlmas väljaku, võrgu ja postide mõõtmeid, palle ja reketeid, aga ka reegleid.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

1877. aastal korraldati Üleinglismaalise Kroketiklubi [[muruväljak]]utel [[Wimbledon]]is suur turniir, mis on tänapäeval üks prestiižsemaid tenniseturniire.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

[[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896]]–[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]]. Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900]]. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]]. aastal. 1928. aastal otsustati tennis olümpiamängude alade hulgast välja jätta. Taas oli tennis olümpiamängudel kavas [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] ([[näidisala]]na). Neli aastat hiljem [[1988. aasta suveolümpiamängud|Soulis]] oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Ajalugu Eestis ==
{{Vaata|Eesti tennis#Tennise ajalugu Eestis}}

Eesti tennise ajalugu algab 19. sajandi lõpust, kui [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Mõis|mõisate]] ja rikaste [[linnakodanik]]e [[villa]]de juurde hakati rajama [[tenniseväljak]]uid. Esimesed tenniseväljakud said [[Tallinn]], [[Narva-Jõesuu]] ([[Hungerburg]]) ja [[Pärnu]], seejärel [[Tartu]] ja [[Kuressaare]]. Kui algul mängiti tennist meelelahutuseks, siis 1920. aastatel kujunes tennis spordialaks. Eesti tennise kuldajaks peetakse 1960. aastaid, millele järgnes mõningane langusaeg ja stabiilsusperiood. Uus tõusuaeg jääb 21. sajandisse.

== Mänguvahendid ==

=== Väljak ===
{{vaata|Tenniseväljak}}
[[Pilt:Tennis court metric.svg|thumb|Tenniseväljak]]

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 m kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;Tennise reeglid (2021). ETL. https://tennis.ee/wp-content/uploads/2021/04/TENNISE-ETIKETT-JA-REEGLID.pdf&lt;/ref&gt;

Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.{{lisa viide}}

=== Reketid ===
{{vaata|Tennisereket}}
[[Pilt:Real-tennis-rackets-balls.jpg|thumb|Tennisereketid ja -pallid]]
Reeglite järgi ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 g.{{lisa viide}}

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid [[teras]]est, [[alumiinium]]ist, [[plast]]ist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.{{lisa viide}}

=== Pall ===
Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 g.{{lisa viide}} Pall on üldjuhul kollast või valget värvi.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt;

==Punktiarvestus==
Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse [[geim]]ivõit.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt; Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15 : 0; kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0 : 15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40 : 40 (40 tasa), peab geimi võitmiseks üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).{{lisa viide}}

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab [[sett (sport)|seti]]. Kui geimide seis on 5 : 5 (5 tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt;

Kui mängu seis on 6 : 6 (6 tasa), selgitatakse seti võitja kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7 : 7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt; Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parem- ja vasakpoolsesse [[pallingukast]]i. Alustatakse parempoolsest.{{lisa viide}}

Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).{{lisa viide}}

== Suuremad turniirid ==
* [[Davise karikavõistlused]] (Davis Cup)
* [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Wimbledon)
* [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]] (Roland Garros)
* [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]] (US Open)
* [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Australian Open)
* [[Billie Jean King Cup]] (endine Fed Cup)

== Tuntumad tennisistid ==
===Maailmast===
;Mehed
[[Andre Agassi]] – [[Arthur Ashe]] – [[Boris Becker]] – [[Björn Borg]] – [[Pat Cash]] – [[Jimmy Connors]] – [[Novak Djoković]] - [[Stefan Edberg]] – [[Roy Emerson]] – [[Roger Federer]] – [[Lleyton Hewitt]] – [[Goran Ivanisevic]] – [[Jan Kodes]] – [[Rod Laver]] – [[Ivan Lendl]] – [[John McEnroe]] – [[Rafael Nadal]] – [[John Newcombe]] – [[Pete Sampras]]

;Naised
[[Maria Bueno]] – [[Evonne Cawley]] – [[Margaret Court]] – [[Lindsay Davenport]] – [[Chris Evert]] – [[Steffi Graf]] – [[Martina Hingis]] – [[Billie-Jean King]] – [[Conchita Martinez]] – [[Martina Navrátilová]] – [[Marija Šarapova]] – [[Serena Williams]] – [[Venus Williams]]

=== Eesti tennisistid ===
;Naised
Tuntumad tennisistid: [[Maret Ani]] – [[Kaia Kanepi]] – [[Anett Kontaveit]] – [[Julia Matojan]] – [[Tiiu Parmas]] – [[Margit Rüütel]]

Eesti kõrgeima [[WTA]] edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 [[Maret Ani]] (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda sai Eesti esinumbriks [[Kaia Kanepi]] (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta [[Anett Kontaveit]] (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022).

;Mehed
Tuntumad tennisistid: [[Mait Künnap]] – [[Toomas Leius]] – [[Jaak Põldma]] – [[Jürgen Zopp]] – [[Vladimir Ivanov]]

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+Eesti meeste esinumber ATP edetabeli järgi
!Nimi
! Alates 
! Kuni
! Nädalaid järjest
! Kokku
! Parim edetabeli koht
|-
! [[Mait Künnap]]
| 10. september 2007
| 7. september 2008
| 52
| 52
| ATP 705. (4. august 2008)
|-
! [[Jürgen Zopp]]
| 8. september 2008
| 8. mai 2022
| 
| 
| ATP 71. (10. september 2012)
|-
! [[Mark Lajal]]
| 9. mai 2022
| 26. juuli 2026
|
|
|ATP 145. (22. september 2025)
|-
![[Daniil Glinka]]
|27. juuli 2026
|
|
|
|}

Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud.

== Vaata ka ==
*[[Association of Tennis Professionals]]
*[[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtised meistrivõistlused]]
*[[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused]]
*[[Wimbledoni tenniseturniir|Wimbledoni turniir]]
*[[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused]]
*[[Tennisistide loend]]
*[[Eesti Tennise Liit]]
*[[Eesti meistrivõistlused tennises]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.atptour.com/ ATP koduleht]
*[https://www.itftennis.com/ ITFi koduleht]
*[https://www.wtatennis.com/ WTA koduleht]
*[https://tennis.ee/ Eesti Tenniseliidu koduleht]

{{Olümpia spordialad}}

[[Kategooria:Tennis| ]]</text>
      <sha1>dr6a6qiduczf3rbf751xop9p9cfe1n5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7201659</id>
      <parentid>7200770</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7201659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="221339" sha1="5umk3e38drldx3t1axa3dro30ngwjr0" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Roland Collombin]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Erling Haaland]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Celina Jesionowska]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Deniss Kapustin]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Takamoto Katsuta]]
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Nick Kyrgios]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Irina Melešina]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Beth Mooney]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Markus Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Vera Zvonarjova]] -
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Olaf Tufte]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Toomas Turb]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>5umk3e38drldx3t1axa3dro30ngwjr0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindude loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8646</id>
    <revision>
      <id>7201592</id>
      <parentid>7201204</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T04:59:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7201592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72185" sha1="fy99ds52n0zvgk8vp68t6ymmzrbox1a" xml:space="preserve">'''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]].

Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. 

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis:
*''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis
*''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel
*''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}&lt;/span&gt; – välja surnud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]]
*[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma
*[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]]
*[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]]
*[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]]
*[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond
*[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]]
*[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind 
*[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[pütlased]]
*[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond
*[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]]
*[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]]
*[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'')
*[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ameerika viupart]] (''Anas americana'')
*[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]]
*[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]]
*''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]]
*[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]]
*[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]]
*[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]]
*''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] 
*[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased
*[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]]
*''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond
*[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]]
*[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja
*[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]]
*[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]]

==B==
*[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]]
*[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'')
*[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]]
*[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]]
*[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''),   sgk [[papagoilased]]
* ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]]
*[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond

==C==
*''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]]

== D ==
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond
*[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]]

== E ==
*''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]]
*[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]]
*''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja
*''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]]

== F ==
*[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]]
*[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond 
*[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]]
*[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond
*[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts
*[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel
*[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]]
*[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond

==G==
*[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]
*''[[Galloanserae]]'', ülemselts
*[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]''
*[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]]

==H==
*[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]]
*[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]]
*[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]]
*[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond
*[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]]
*[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]]
*[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond
*[[hakk]] (''Coloeus  monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]]
*[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]]
*[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]]
*[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]]
*[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]]
*[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]]
*[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]]
*[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''),  sgk [[kurvitslased]]
*[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]]
*[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] 
*[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]]
*[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]]
*[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts
*[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]]
*[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond
*[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s
*[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]]
*[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses
*[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond
*[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts
*[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]]
*[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]]
*[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]]
*''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]]
*[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]]
*[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas
*[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]]
*[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]]
*[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]]
*[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]]
*[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]]
*[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]]
*[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]]
*[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]]

==I==
*[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]]
*[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] 
*[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]]
*[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]]
*[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]]
*[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]]
*[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]]
*[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]]
*[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]]

==J==
*[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] 
*[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]]
*[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts 
*[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]]
*[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] 
*[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]]
*[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]]
*[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]]
*[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond
*[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]]
*[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]]
*[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]]
*[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]]
*[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] 
*[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond 
*[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]]

==K==
*[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]]
*[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond
*[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]]
*[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]]
*[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'')
*[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'')
*[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]]
*[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond
*[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond
*[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]]
*[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]]
*[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] 
*[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]]
*[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]]
*[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[kaljutuvi]] (''Columba livia'')
*[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond
*[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond
*[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]]
*[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts
*[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond
*[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] 
*[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]]
*[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'')
*[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]]
*[[kanalised]] (''Galliformes''), selts
*[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]]
*[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond
*[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]]
*[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond
*[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]]
*[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]]
*[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]]
*[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind
*[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[kauai o'o]]&lt;/span&gt; (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] 
*[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]]
*[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]''
*[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]]
*[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] 
*[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]]
*[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond
*[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]]
*[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]]
*[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]]
*[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] 
*[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]]
*[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'')
*[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]]
*[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond
*[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]]
*[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] 
*[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]]
*[[kivikakk]] (''Athene noctua'')
*[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]]
*[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]]
*[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]]
*[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm
*[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] 
*[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]]
*[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'')
*[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]]
*[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]]
*[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]]
*[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]]
*[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts
*[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond 
*[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]]
* [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond
*[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond
*[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] 
*[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond
*[[koskel]] (''Mergus''), perekond
*[[kotkad]]
*[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond
*[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond
*[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] 
*[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]]
*[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]]
*[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond
*[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]]
*[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'')
*[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika
*[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts
*[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]]
*[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]]
*[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond
*[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond
*[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts 
*[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond
*[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]]
*[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond
*[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]]
*[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]]
*[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]]
*[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]]
*[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] 
*[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]]
*[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] 
*[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]]
*[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]]
*[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]]
*[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]]
*[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]]
*[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]]
*[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond
*[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts
*[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]]
*[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]]
*[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]]
*[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'')
*[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]]
*[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]]

==L==
*[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]]
*[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]]
*[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]]
*[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] 
*[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'')
*[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]]
*[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]]
*[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]]
*[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]]
*''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik
*[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]]
*[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts
*[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]]
*[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]]
*[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]]
*[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]]
*[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]]
*[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond
*[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond
*[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] 
*[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]]
*[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]]
*[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]]
*[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]]
*[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]]
*[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]]
*[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond
*[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'')
*[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]]
*[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]]
*[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]]
*[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]]
*[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'')
*[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas
*[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]]
*[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]]
*[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond
*[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]]
*[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'')
*[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'')
*[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]]
*[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]]
*[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lõunatirk]] (''Uria aalge'')
*[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]]
*[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]]
*[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]]
*[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'')
*[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'')
*[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond

==M==
*[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond 
*[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] 
*[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]]
*''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]]
*[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]]
*[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]]
*[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond
*[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] 
*[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]]
*[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') 
*[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared
*[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]]
*[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]]
*[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]]
*[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond
*[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]]
*[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond
*[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]]
*[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]]
*[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]]
*[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]]
*[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]]
*[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond
*[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]]
*[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'')
*[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]]
*[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]]
*[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]]
*[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')&lt;/span&gt;, sgk [[nürisabalased]]
*[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]]
*[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]]
*[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]]
*[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]]
*[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]]
*[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] 
*[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]]
*[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]]
*[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]]
*[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]]
*[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]]
*[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]]
*[[mustlagle]] (''Branta bernicla'')
*[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]]
*[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]]
*[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]]
*[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel
*[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] 
*[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] 
*[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]]
*[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]]
*[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]]
*[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]]
*[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]]
*[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]]
*[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]])
*[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]]
*[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]]
*[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]]
*[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] 
*[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]]
*[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]]
*[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae''
*''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]

==N==
*[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]]
*[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]]
*[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]]
*[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]]
*[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]]
*[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]]
*[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]]
*[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas cicur]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas rodericanus]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]]
*[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] 
*[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] 
*[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]]
*[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]]
*[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]]
*[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]]
*[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]]
*[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]]

==O==
*[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]]
*[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond
*[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]]
*[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]]

==P==
*[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]]
*[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]]
*[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]]
*[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]]
*[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts
*[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased
*[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond
*[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]]
*[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond
*[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]]
*[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]]
*[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts
*[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond
*[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]]
*''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]]
*[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]]
*[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]]
*[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond
*[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond
*[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts 
*[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts
*[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'')
*[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond
*[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts
*[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond
*[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]]
*[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'')
*[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]]
*[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]]
*[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]]
*[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]]
*[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]]
*[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]]
*[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]]
*[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma
*[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]]
*[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]]
*[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]]
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]]
*[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]]
*[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]]
*[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' 
*[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]]
*[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]]
*[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]]
*[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]]
*[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]]
*[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]]
*[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]]
*[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]]
*[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]]
*[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]]
*[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]]
*[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]]
*[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'')
*[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]]
*[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond
*[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[pärlkanalased]], sugukond   
*[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]]
*[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts
*[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond
*[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]]

==Q==
*[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]]

==R==
*[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]]
*[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond
*[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]]
*[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]]
*[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')&lt;/span&gt;, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il
*''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] 
*[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]]
*[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]]
*[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]]
*[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]]
*[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]]
*[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')&lt;/span&gt;, sgk [[iibislased]], elas Réunionil
*[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]]
*[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]]
*[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]]
*[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]]
*[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond
*[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]]
*[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]]
*[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] 
*[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]]
*[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]]
*[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]]
*[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]]
*[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]]
*[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]]
* [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]]
*[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]]
*[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]] 
*[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] 
*[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond
*[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]]
*[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]]
*[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]]
*[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]]
*[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]]
*[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts
*[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond
*[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]]
*[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]]
*[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]]
*[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]]
*[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]]
*[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]]

==S==
*[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel
*[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]]
*[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]]
*''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'')
*[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]]
*[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond
*[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts
*[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý
*[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]]
*[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]]
*[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]]
*[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond
*[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]]
*[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]]
*[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]]
*[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'')
*[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]]
*[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]]
*[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]]
*[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]]
*[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]]
*[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]]
*[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]]
*[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]]
*[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]]
*[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]]
*[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]]
*[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond
*[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]]
*[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] 
*[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]]
*[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]]
*[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]]
*[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]]
*[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]]
*[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]]
*''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]]
*[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]]
*[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]]
*[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]]
*[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'')
*[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]]
*[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]]
*[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]]
*[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]]
*[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] 
*[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]]
*[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]]
*[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]]
*[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'')
*[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]]
*[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]]
*[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]]
*[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]]
*[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]]
*[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]]
*[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] 
*[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'')
*[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suuränn]] (''Stercorarius skua'')
*[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'')
*[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]]
*[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond
*[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'')

==Š==
*[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]]
*[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]]

==T==
*[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]]
*[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]]
*[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]]
*[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]]
*[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]]
*[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]]
*[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]]
*[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]]
*[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond
*[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] 
*[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]]
*[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond 
*[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond 
*[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]]
*[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] 
*[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond
*[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]]
*[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts
*[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]]
*[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond 
*[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts
*[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond
*[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]]
*[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]]
*[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond
*[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]]
*[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]]
*[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]]
*[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]]
*[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]]
*[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond
*[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]]
*[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel
*[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] 
*[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]]
*[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]]
*[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]]
*[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]]
*[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]]
*[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]]
*[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]]
*[[tuulas]] (''Artamus''), perekond
*[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond
*[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]]
*[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond
*[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'')
*[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]]
*[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]]
*[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]]
*[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond 
*[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]]
*[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond
*[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond
*[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]]
*[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond
*[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]]

==U==
*[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]]
*[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]]
*[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]]
*[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]]

==V==
*[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline
*[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]]
*[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]]
*[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]]
*[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]]
*[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]]
* [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased
*[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]]
*[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'')
*[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]]
*[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]]
*[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva
*[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]]
*[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline 
*[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'')
*[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond
*[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond
*[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond
*[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond
*[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]]
*[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] 
*[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]]
*[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]]
*[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]]
*[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]]
*[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]]
*[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] 
*[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]]
*[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond
*[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]]
*[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond
*[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond
*''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]]
*[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[viupart]] (''Anas penelope'')
*[[vuril]]
*[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]]
*[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]]
*[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[väikealk]] (''Alle alle'')
*[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]]
*[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]]
*[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]]
*[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]]
*[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]]
*[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]]
*[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]]
*[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]]
*[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased
*[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]]
*[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]]
*[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]]
*[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]]
*[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] 
*[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]]
*[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]]
*[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]]
*[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]]
*[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]]
*[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]]
*[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts
*[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]]
*[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond
*[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]]
*[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]]
*[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]]
*[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]]
*[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]]

==Õ==
* [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]]
* [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond
* [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] 
* [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]]
* [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] 
* [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]]
* [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]]

==Ä==
*[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond
*[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]]

==Ö==
*[[örd]]
*[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]]
*[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts

== Ü ==
* [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]]

==X==
*''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]]

==Vaata ka==
* [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
* [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]]

[[Kategooria:Linnud| Lindude loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>fy99ds52n0zvgk8vp68t6ymmzrbox1a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahemeri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9993</id>
    <revision>
      <id>7201511</id>
      <parentid>7189577</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:17:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7201511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2462" sha1="ia25guapv26nm2ablo5sgwcihsi01b1" xml:space="preserve">{{viita}}
{{See artikkel| on merest kolme maailmajao vahel; lahe kohta Vilsandi ääres vaata artiklit [[Vahemeri (Vilsandi)]].}}
'''Vahemeri''' on [[meri]] kolme maailmajao, [[Aafrika]], [[Aasia]] ja [[Euroopa]] vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas [[Türgi]] lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust ''Valge meri''. Vahemeri on kunagise [[Tethyse ookean]]i jäänuk ehk sulguv [[ookean]]. [[Gibraltari väin]]a kaudu on ta praegusajal ühendatud [[Atlandi ookean]]iga ning [[Dardanellid]]e kaudu [[Marmara meri|Marmara]] ja [[Must meri|Musta merega]]. 

*Pindala 2 509 000 km&amp;sup2; (va [[Must meri]])
*Maht 3 653 000 km&amp;sup3;
*Suurim sügavus 5121 m
*Keskmine sügavus 1456 m

[[Mesosoikum|Keskaegkonnas]], pärast [[Pangaea]] hiidmandri jagunemist [[Lauraasia]] ja [[Gondwana]] hiidmandriteks avanes nende vahel (uuesti) Tethyse ookean, mis algul oli [[Maailmameri|maailmamerega]] ühenduses ida suunas, moodustades praeguse India ookeani eelkäija. [[Gondwana]] lagunemine ning [[doi:10.5724/gcs.05.25.0373|Lääne-India ookeani]] teke ja areng on põhjustanud viimase 150 miljoni aasta vältel Aafrika ja [[:en:Arabian_plate|Araabia laamade]] eemaldumise Antarktisest kirde suunas ning Tethyse ookeani sulgumise Ees-Aasia piirkonnas praegusest Vahemerest idas. On tõendeid, et [[Miotseen|Miotseeni ajastikul]] [[:en:Messinian_salinity_crisis|Messiinia soolsuskriisi]] vältel oli Vahemeri umbes 600 000 aasta kestel täiesti eraldatud ka Atlandi ookeanist ning oli suures osas sooldunud ja kuivanud.

[[Poolsaar]]ed ja [[saar]]ed jagavad Vahemere mitmeks mereks, näiteks [[Aadria meri]], [[Alboráni meri]], [[Egeuse meri]], [[Joonia meri]], [[Liguuria meri]] ja [[Türreeni meri]].

Vahemere sügavaim osa on Helleni süvik sügavusega kuni 5121 meetrit.


Suure auramise ja väheste [[sademed|sademete]] tõttu on Vahemere vesi [[soolsus|soolasem]] kui Atlandi ookeanis.

[[Pilt:Vahemeri4.png|thumb|600px|tühi|Vahemere kaart]]
[[Pilt:Locatie Middellandse Zee.PNG|thumb|600px|tühi]]
[[Pilt:Mediterranean Sea 16.61811E 38.99124N.jpg|thumb|600px|tühi]]

== Vaata ka ==
*[[Mare Nostrum]]
*[[Vahemere maad]]
*[[Vahemere Liit]]

== Välislingid ==
{{Commonskat|Mediterranean Sea}}
* [http://www.geo-lehti.fi/matkat-seikkailut/lomailua-vaelimerellae-sata-vuotta-sitten Foto – puhkus Vahemerel sada aastat tagasi]

{{Coordinate |type=waterbody |region=XA |dim=3500000}}

[[Kategooria:Atlandi ookeani mered]]
[[Kategooria:Vahemeri| ]]</text>
      <sha1>ia25guapv26nm2ablo5sgwcihsi01b1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antarktika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10081</id>
    <revision>
      <id>7201721</id>
      <parentid>7100141</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:25:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7201721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17732" sha1="011edgtr4w0i3iwjf610n4posuy2joe" xml:space="preserve">[[Fail:Antarctica satellite.jpg|pisi|Antarktika]]
[[Pilt:Antarctica-Region.png|pisi|Antarktika]]
[[Pilt:Antarctica Map est.png|pisi|Antarktika kaart]]
[[Pilt:Ant_reljeef.png|pisi|Antarktise reljeef šelfiliustiketa]]
[[Pilt:Ant hypso.png|pisi|Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus]]
[[File:Mt_Herschel,_Antarctica,_Jan_2006.jpg|right|thumb|[[Moubray Bay]] ja [[Mount Herschel]]]]
[[Fail:Ice tube.jpg|pisi|Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas]]
'''Antarktika''' on [[maailmajagu]], mis hõlmab [[Antarktis]]e [[Manner|mandri]] ja seda ümbritsevad [[saar]]ed [[India ookean|India]], [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas (nn [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]]).

Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast.

Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka [[Bouvet' saar]], [[Lõuna-Georgia saar]], [[Kerguéleni saared]], [[Lõuna-Sandwichi saared]], [[Lõuna-Orkney saared]] ja [[Lõuna-Shetlandi saared]].

Antarktika kasutamist reguleerib [[1959]]. aastal [[Washington]]is sõlmitud [[Antarktika leping]] koos [[1991]]. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, [[maavara]]de [[kaevandamine]] jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded &quot;külmutatud.&quot; Eesti jaoks jõustus leping [[17. mai]]l [[2001]].

Antarktika idaosa oli 34 miljonit aastat tagasi soine ja seal kasvas mets. Jää all on jõesänge meenutavad lohud.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-10-24 |pealkiri=Scientists discover hidden landscape ‘frozen in time’ under Antarctic ice |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/oct/24/scientist-discover-hidden-landscape-frozen-time-under-antarctic-ice |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt; Rannikualalt on leitud pöökide ja palmipuude kivistunud õietolmu.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barreda |eesnimi=Viviana D. |perekonnanimi2=Palazzesi |eesnimi2=Luis |perekonnanimi3=Tellería |eesnimi3=Maria C. |perekonnanimi4=Olivero |eesnimi4=Eduardo B. |perekonnanimi5=Raine |eesnimi5=J. Ian |perekonnanimi6=Forest |eesnimi6=Félix |kuupäev=2015-08-10 |pealkiri=Early evolution of the angiosperm clade Asteraceae in the Cretaceous of Antarctica |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1423653112 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=112 |üksiknumber=35 |lehekülg=10989–10994 |doi=10.1073/pnas.1423653112 |issn=0027-8424 |pmc=4568267 |pmid=26261324}}&lt;/ref&gt;

Antarktika idaosas [[Gamburtsevi mäeahelik|Gamburtsevi mäeahelikus]] on kolmekilomeetrise jääkihi all 500 miljonit aastat vanad umbes 2700 meetrit kõrged mäed.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Data reveals birth of Antarctica’s hidden mountain range 500 million years ago |keel=en |väljaanne=The Hindu |url=https://www.thehindu.com/sci-tech/science/data-reveals-birth-of-antarcticas-hidden-mountain-range-500-million-years-ago/article69567224.ece |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;

Antarktika idaosas [[Wilkesi maa|Wilkesi maal]] on jää all umbes 300 km läbimõõduga erinevus pinnase massitiheduse keskmisest.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=J. L. |perekonnanimi2=Wilson |eesnimi2=C. R. |perekonnanimi3=Blankenship |eesnimi3=D. D. |perekonnanimi4=Tapley |eesnimi4=B. D. |kuupäev=2006 |pealkiri=Antarctic mass rates from GRACE |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1029/2006GL026369 |ajakiri=Geophysical Research Letters |keel=en |aastakäik=33 |üksiknumber=11 |doi=10.1029/2006GL026369 |issn=1944-8007}}&lt;/ref&gt;

Antarktika lääneosas on 800 meetrise jääkihi all kaks meetrit sügav [[Whillansi järv]]. Seal elab rohkem kui 3900 bakteriliiki.

Antarktika lääneosas on jääkihi all Maa suurim [[vulkaaniahelik]], 91 vulkaaniga.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McKie |eesnimi=Robin |kuupäev=2017-08-12 |pealkiri=Scientists discover 91 volcanoes below Antarctic ice sheet |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2017/aug/12/scientists-discover-91-volcanos-antarctica |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;

== Kliima ==
Antarktika asub [[Antarktiline kliimavööde|antarktilises]] ja [[Lähisantarktiline kliimavööde|lähisantarktilises kliimavöötmetes]]. Sellele on iseloomulikud väga madal õhutemperatuur ja madal [[sademete hulk]]. Rannikuäärseil aladel on kliima natuke pehmem, mandri keskel aga väga karm.

=== Kliimadiagrammid ===
&lt;gallery&gt;
pilt:Presidente eduardo frei kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;[[Presidente Eduardo Frei (polaarjaam)|Presidente Eduardo Frei polaarjaama]] kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Novolazarevskaja kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;[[Novolazarevskaja]] polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Molodjoznaja kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;[[Molodjožnaja]] polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Mcmurdo kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;[[McMurdo]] polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Davise kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;Davise polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Casey kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;Casey polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Bellingshauseni kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;Bellingshauseni polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Arturo prat kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;Arturo Prati polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Amundsen scott kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
pilt:Orcadase kliimadiagramm.png|&lt;small&gt;[[Orcadas]]e polaarjaama kliimadiagramm&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

== Eestlasi Antarktikas ==
&lt;small&gt;Kogumiku &quot;Nabakirjad&quot;, Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi kodulehe andmed&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;9f6oE&quot; /&gt;

* 1957–1958 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval Ob 26-aastane [[Ivar Murdmaa]].
* 1957–1958 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik [[Juhan Smuul]]. Muljete põhjal kirjutas ta &quot;Jäise raamatu&quot;, mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia.
* 1963–1965 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas [[Amundsen-Scott]] virmaliste uurija [[Henn Oona]], kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ja pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes on käinud lõunapoolusel.
* 1967–1968 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna [[Hain Oona]].
* 1963–1964, 1967–1968 ja 1972–1973 töötas seismoloogina [[Novolazarevskaja jaam]]as geoloog [[Anatoli Norman]].
* Aastatel 1965–1968 ja 1968–1970 talvitus [[Molodjožnaja jaam|Molodjožnaja]] ja [[Bellingshauseni jaam]]as [[Enn Kreem]]. Kogetu põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.
* 1968–1970 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas [[Andres Tarand]], hilisem keskkonnaminister, peaminister, Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi liige.
* 1968–1969 töötas sesoonrühmas filmimees [[Andres Sööt]]. Koos [[Mati Kask|Mati Kasega]] valmisid lõunamandril filmid &quot;Jääriik&quot; ja &quot;Enderby valge maa&quot;.
* 1971–1972 talvitus Molodjožnaja jaamas meteoroloog-aktionometristina [[Jaak Lembra]]. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana [[Leo Saul]].
* 1971–1972 ja 1982–1984 talvitus roomikmasinate mehaanik-juhina Molodjožnaja ja Novolazarevskaja jaamas [[Ivan Zevnerov]].
* 1971–1972 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes [[Enderby maa|Enderby]] ja [[Mac Robertsoni maa]] piirkonnas [[Jüri Martin]].
* Ainsa eestlasena on neli korda Antarktikas talvitunud [[Vello Park]]. 1972–1974 oli ta Molodjožnaja jaamas meteoroloog, 1975–1977 ja 1977–1979 [[Mirnõi jaam|Mirnõis]] aerometeoroloog ja 1981–1983 [[Vostok (polaarjaam)|Vostokis]] meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta, kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös. Vello Park sai vapruse eest [[Tööpunalipu orden]]i.
* 1983–1984 ja 1987–1988 oli sesoonses rühmas geograaf [[August Loopmann]].
* 1972–1973 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnajas [[Enn Kaup]]. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul.
* 1981–1983 oli Mirnõis ja 1987–1988 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik.
* [[21. jaanuar]]il [[1996]] seilas [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] poolt Kanada [[polaarturism]]i firmale Marine Expeditions renditud ökoturismilaev &quot;[[Livonia (laev)|Livonia]]&quot; [[Marguerite'i laht|Marguerite'i lahele]] Antarktika lähedal. Sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimene [[Eesti lipp|Eesti lipu]] all olnud laev, mis käinud nii kaugel [[lõunapolaarjoon]]e taga. Kapteni teadusabina naasis Antarktikasse Vello Park [http://www.reisijutud.com/node/481], laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.&lt;ref name=&quot;J7MH2&quot; /&gt;
* Detsembrist [[2010]] veebruarini [[2011]] osalesid Antarktise ilmastiku uurimisel Tartu Ülikooli geograafia instituudi doktorant [[Timo Palo]] ja meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]], kes töötasid [[Kuninganna Maudi maa]]l [[Soome meteoroloogiainstituut|Soome meteoroloogiainstituudi]] [[Aboa]] [[polaarjaam|uurimisjaamas]].&lt;ref name=&quot;PSd1m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd5f&quot; /&gt;
* 2013. aasta juunist augustini töötas Antarktikas meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. Peamiseks ülesandeks olid atmosfääriuuringud, kasutades selleks spetsiaalseid mehitamata õhusõidukeid ehk [[UAV]]-sid. Reis toimus saksa teaduslaeva-jäämurdjaga [[Polarstern]].&lt;ref name=&quot;PSd6l&quot; /&gt;
* 2014. aasta novembrist 2015. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]].
* 2016. aasta detsembrist 2017. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]].
* 2017. aasta novembrist 2018. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2017 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
* 2018. aasta detsembrist 2019. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2018 ekspeditsiooni ülem).&lt;ref name=&quot;PSd2m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd4k&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd7l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd8l&quot; /&gt; 
* 2019. aasta 29. detsembril jõudis [[Tanel Tuuleveski]] esimese eestlasena suuskadel lõunapoolusele, pärast 35 päeva kestnud soolomatka, mille jooksul ta läbis 940 km.
* 2019. aasta detsembrist 2020. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2019 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
* 2021. aasta novembrist 2022. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2021 ekspeditsiooni ülema asetäitja).
* 2022. aasta novembrist 2023. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2022 ekspeditsiooni ülema asetäitja).&lt;ref name=&quot;PSd9l&quot; /&gt;
* 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2023 ekspeditsiooni ülema asetäitja).&lt;ref name=&quot;PSd10l&quot; /&gt;
* 2024. aasta detsembrist 2025. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2024 ekspeditsiooni ülema asetäitja).&lt;ref name=&quot;PSd11l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd12l&quot; /&gt;
* 2025. aasta detsembrist 2026. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2025 ekspeditsiooni ülema asetäitja).&lt;ref name=&quot;PSd13l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd14l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PSd15l&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Antarktis]]
* [[Antarktika laam]]
* [[Arktika]]
* [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;9f6oE&quot;&gt;[[Allar Viivik]] [http://www.ohtuleht.ee/104515 &quot;Valge manner jääb igavesti kutsuma.&quot;] Õhtuleht, 31. märts 2001&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J7MH2&quot;&gt;Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd1m&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/35549047/teadlased-lahevad-antarktikasse Teadlased lähevad Antarktikasse] Eesti Ekspress, 27. november 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd5f&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=371697 Eestlased uurivad Antarktikas ilma] Postimees, 13.01.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd6l&quot;&gt;[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/antarktikas-droone-lennutamas Antarktikas droone lennutamas] GO Reisiajakiri, 7. juuni 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd2m&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/909059/soome-ekspeditsiooni-antarktikasse-hakkab-juhtima-eestlane Soome ekspeditsiooni Antarktikasse hakkab juhtima eestlane] Õhtuleht, 28. november 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd4k&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85634615/antarktika-uurimisretke-juht-vale-samm-samblikule-voib-okosusteemi-pikaks-ajaks-rikkuda Antarktika uurimisretke juht: vale samm samblikule võib ökosüsteemi pikaks ajaks rikkuda] Eesti Päevaleht, 18. märts 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd7l&quot;&gt;[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/priit-tisler-valjakutse-juhtida-polaarjaama Priit Tisler: väljakutse juhtida polaarjaama] GO Reisiajakiri, 10. juuni 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd8l&quot;&gt;[https://teadus.postimees.ee/6741821/soomlaste-polaarjaama-juht-priit-tisler-a-faktor-ehk-antarktika-faktor-rokib-taiega-ja-kogu-aeg Soomlaste polaarjaama juht Priit Tisler: A-faktor ehk Antarktika-faktor rokib täiega ja kogu aeg] Postimees, 31. juuli 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd9l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7684382/intervjuu-antarktikas-lehvib-taas-eesti-trikoloor INTERVJUU ⟩ Antarktikas lehvib taas Eesti trikoloor] Postimees, 4. jaanuar 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd10l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7930358/seitsme-maa-ja-mere-taga-eestlasest-polaarteadlane-suurematest-tormidest-antarktikas-oleme-seni-paasenud SEITSME MAA JA MERE TAGA ⟩ Eestlasest polaarteadlane: suurematest tormidest Antarktikas oleme seni pääsenud] Postimees, 2. jaanuar 2024&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd11l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/8167671/kuninganna-maudi-maal-lehvib-taas-sinimustvalge-lipp Kuninganna Maudi maal lehvib taas sinimustvalge lipp] Postimees, 7. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd12l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/8212919/eesti-polaarteadlane-plaan-peab-olema-sest-anarhia-toob-kaasa-kaose Eesti polaarteadlane: plaan peab olema, sest anarhia toob kaasa kaose] Postimees, 19. märts 2025&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd13l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/8391328/eesti-polaarteadlane-maabus-enne-uue-aasta-saabumist-antarktikas Eesti polaarteadlane maabus enne uue aasta saabumist Antarktikas] Postimees, 6. jaanuar  2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd14l&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/1609907761/polaarteadlane-antarktika-uurimisjaamas-on-minu-jaoks-mitu-tipphetke Polaarteadlane: Antarktika uurimisjaamas on minu jaoks mitu tipphetke] ERR, Vikerraadio, 12. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSd15l&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/8401828/kiri-teiseltpoolt-maakera-jaiselt-kontinendilt-kuid-soojade-tunnetega KIRI TEISELTPOOLT MAAKERA ⟩ Jäiselt kontinendilt, kuid soojade tunnetega...] Postimees, 22. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]] &quot;Nabakirjad&quot; (Sarjast &quot;Maailm ja mõnda&quot;), Olion 1992
* Rein Vahisalu &quot;Laevaarstina Antarktikas&quot;, BNSi kirjastus 1998, ISBN 9985-883-05-5
* Rein Vahisalu &quot;Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas&quot;, Varrak 2004, ISBN 9985-3-0836-0

== Välislingid ==
{{commonskat|Antarctica}}
* [http://www.ats.aq/documents/recatt/Att006_e.pdf Antarktika lepingu tekst]
* [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/antarktika.htm Enn Kaup. Eestist pärit Antarktika uurijatest] Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd. 1998, lk 117–138
* [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel287_280.html Enn Kaup. Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad] Eesti Loodus 02-03/2003
* [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/polaarklubi.htm Enn Kaup. Polaarklubi ja Eesti polaarfond]
* [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/78617 Antarktika: Külas on Enn Kreem ja Priit Tisler (Raadio Kuku, Meretund 2015-12-19)]
* [https://etv.err.ee/943279/tartu-meteoroloog-priit-tisler-juhtis-soome-polaarretke Tartu meteoroloog Priit Tisler juhtis Soome polaarretke (ETV, Pealtnägija 2019-02-27)]
* [https://vikerraadio.err.ee/1052188/priit-tisler-ekspeditsioonil-antarktikas Priit Tisler. Ekspeditsioonil Antarktikas (Vikerraadio 2019-03-18)]
* [http://www.looduseomnibuss.ee/content/antarktika-suvi-ja-talv-polaaruurija-priit-tisleri-ja-kitarrivirtuoos-jaak-soo%C3%A4%C3%A4re-%C3%B5htu Antarktika suvi ja talv. Polaaruurija Priit Tisleri ja kitarrivirtuoos Jaak Sooääre õhtu (Looduse Omnibuss 2019-03-18)]
* [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/85138 Priit Tisler külas Marek Strandbergil (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2019-06-02)]
* [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/147085 Antarktika jääkiht pakseneb – kus on siis kliimasoojenemine? Priit Tisler ja Marek Strandberg (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2023-05-02)]
* [https://menu.err.ee/1609307745/polaarteadlane-priit-tisler-antarktikas-on-karmid-reeglid Polaarteadlane Priit Tisler: Antarktikas on karmid reeglid (ETV, Ringvaade 2024-04-09)]
* [https://nova.err.ee/1609516390/eestlased-polaarekspeditsioonidel Priit Tisler ja Katrin Savomägi: Eestlased polaarekspeditsioonidel (ETV, Terevisioon 2024-11-8)]

{{maailmajagu}}

{{koord |NS=-90.0 |EW=0.0 |type=landmark |region=AQ}}

[[Kategooria:Mandrid ja maailmajaod]]
[[Kategooria:Antarktika| ]]</text>
      <sha1>011edgtr4w0i3iwjf610n4posuy2joe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valge meri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10266</id>
    <revision>
      <id>7201707</id>
      <parentid>7071829</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:49:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41390-71</username>
        <id>234170</id>
      </contributor>
      <origin>7201707</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2602" sha1="3uf6io5telxi9jyopilljl0sy1szswj" xml:space="preserve">[[Pilt:Valge meri.png|thumb|Asukoht kaardil]] [[Pilt:Modis_white_sea.jpg|thumb| NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel]]
'''Valge meri''' ([[vene keel|vene]] ''Белое море'', [[karjala keel|karjala]] ''Valkie meri, Vienanmeri'', [[neenetsi keel|neenetsi]] ''Сэрако ям’'') on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[sisemeri]].

Valge meri piirneb põhjas [[Barentsi meri|Barentsi merega]], millest seda eraldab [[Koola poolsaar]]. Valge ja Barentsi mere piiriks on Koola poolsaarel asuva [[Svjatoi Noss]]i neeme ja [[Kanini poolsaar]]el asuva [[Kanin Noss]]i neeme vaheline piir.

Valge mere pindala on umbes 90 000 km², maht 8000 km², keskmine sügavus on 67 m, suurim sügavus 350 m, soolsus 15–28‰.

Looded on üsna suured, kõige suuremad [[Mezeni laht|Mezeni lahes]] (7,7 m). Need on Põhja-Jäämere kõige suuremad looded. Valge mere kõige väiksemad looded (0,6 m) on [[Semža]] jõe suudmes.

Kogu Valge mere vesikond loetakse [[Venemaa]] siseveteks. Venemaad ümbritsevast 12 merest on see pindalalt eelviimane: ainult [[Aasovi meri]] on temast väiksem.

Valge mere suurimad lahed on [[Kandalakša laht|Kandalakša]], [[Onega laht|Onega]], [[Dvina laht|Dvina]] ja [[Mezeni laht]]. Mere üksikud rannikulõigud kannavad [[Pomoori rannik|Pomoori]], [[Teri rannik|Teri]], [[Letni rannik|Letni]] ja [[Karjala rannik]]u nime.

Valgesse merre suubuvatest jõgedest on suurimad [[Dvina]], [[Onega jõgi|Onega]] ja [[Mezeni jõgi|Mezen]].

Valge meri on [[Valge mere – Läänemere kanal|Valge mere – Läänemere kanali]] ja [[Dvina]] kaudu laevatatavas ühenduses [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Volga]] jõgikonnaga. Kanal rajati [[1930. aastad|1930. aastatel]] [[sunnitöö]]liste abil ja selle sügavus ei ületa 4 meetrit.

Mere ääres elanud põlisrahvad on põhjas [[saamid]], läänes [[karjalased]], idas ja lõunas [[pomoorid]]. [[Venelased]] asusid mere lõunakaldale seoses Arhangelski asutamisega [[16. sajand]]il.

Valges meres Kandalakša lahes asuvad [[Solovetsi saared]], kus asub üks Põhja-Venemaa tähtsamaid kloostrikomplekse [[Solovetsi klooster]].

Talvel külmub Valge meri harilikult täielikult kinni.

Tähtsaim sadam on [[Arhangelsk]], suured sadamad on veel [[Belomorsk]], [[Severodvinsk]] ja [[Kandalakša]]. 

Sajandeid oli Valges meres Venemaa ainus pääs maailmamerele ja Arhangelsk oli Venemaa ainus meresadam.

{{Coordinate |type=waterbody |region=XN/RU |dim=500000}}

[[Kategooria:Valge meri| ]]
[[Kategooria:Karjala geograafia]]

==Välislingid==
{{Vikisõnastik}}
{{commons|Category:White Sea}}</text>
      <sha1>3uf6io5telxi9jyopilljl0sy1szswj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1241</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14305</id>
    <revision>
      <id>7201385</id>
      <parentid>7108653</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:45:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündinud */</comment>
      <origin>7201385</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1888" sha1="7v51hhv0q34a3qaklt640w0tg2bqt14" xml:space="preserve">{{Aasta artikkel}}
'''1241. aasta''' ('''MCCXLI''') oli [[13. sajand]]i 41. aasta.

== Sündmused maailmas ==
* [[18. märts]] – Poola väed said [[Chmielniki lahing]]us mongoli-tatari vägedelt lüüa.
* [[9. aprill]] – [[Batu-khaan]]i väed lõid [[Liegnitzi lahing]]us [[Sileesia]]s poola-saksa vägesid.
* [[11. aprill]] – Mongolid võitsid [[Mohi lahing]]us ungarlasi.
* [[25. oktoober]] – [[Rooma]]s valiti paavstiks [[Coelestinus IV]], kes suri aga juba paar nädalat hiljem.

== Sündmused Eestis ==
[[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|pisi|Liivi ordu leping saarlastega]]
*Aasta alguses tegid [[Liivi ordu|Liivi]] orduvennad, Viru vasallid ja eestlased edukaid sõjaretki [[Vadjamaa]]le.&lt;ref name=&quot;Eesti kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud [[Sulev Vahtre]]. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 40&lt;/ref&gt;
*Aprillis sõlmisid [[Saare-Lääne piiskop]] ja Liivi ordu leppe, mille eesmärk oli [[Taani]]t mitte kaasata Venemaa-vastastesse aktsioonidesse&lt;ref name=&quot;Eesti kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*Suvel tõrjus vürst [[Aleksander Nevski]] Liivi ordu väed Vadjamaalt tagasi.&lt;ref name=&quot;Eesti kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* Paljusid Põhja-Eesti kohti mainiti üldse esimest korda [[Taani hindamisraamat]]us.
* Liivimaa ordumeister [[Andreas von Velven]] sõlmis lepingu saarlastega.

== Sündinud ==
* [[4. september]] – [[Alexander III (Šotimaa)|Alexander III]], Šotimaa kuningas

== Surnud ==
* [[28. märts]] – [[Valdemar II|Valdemar Võitja]], Taani kuningas
* mai/juuni – [[Ivan Asen II]], Buglaaria tsaar
* [[22. august]] – [[Gregorius IX]], paavst
* [[23. september]] – [[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik
* [[26. september]] - [[Fujiwara no Teika]], jaapani luuletaja
* [[10. november]] – [[Coelestinus IV]], paavst
* [[11. detsember]] – [[Ugedei-khaan]], mongoli suurkhaan

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:1241| ]]</text>
      <sha1>7v51hhv0q34a3qaklt640w0tg2bqt14</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1261</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14325</id>
    <revision>
      <id>7201384</id>
      <parentid>7107103</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:44:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201384</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1002" sha1="pnit9i3sk23xh1xc5n6tldfo6uuejrz" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''1261. aasta''' ('''MCCLXI''') oli [[13. sajand]]i 61. aasta.
== Sündmused maailmas ==
* [[25. mai]] – Suri paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]].
* [[25. juuli]] – [[Alexios Strategopoulos]]e juhitud [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]] väed vallutasid tagasi [[Konstantinoopol]]i, misjärel taastati [[Bütsants|Ida-Rooma keisririik]] ja lõppes [[Ladina keisririik]].
[[Pilt:Michael_VIII_Palaiologos_(head).jpg|pisi|100px|Michael VIII]]
* [[15. august]] – [[Michael VIII]] krooniti [[Konstantinoopol]]is [[Bütsants]]i keisriks.
* [[29. august]] – [[Urbanus IV]] valiti paavstiks ja pühitseti ametisse 4. septembril.

== Sündmused Eestis ==
*[[Liivi ordu]] vallutas [[Saaremaa]].

== Sündinud ==
* [[28. veebruar]] – [[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], Norra kuninga [[Eirik II]] abikaasa
* [[9. oktoober]] – [[Dinis I]], Portugali kuningas
== Surnud ==
* [[25. mai]] – [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], paavst

[[Kategooria:1261]]</text>
      <sha1>pnit9i3sk23xh1xc5n6tldfo6uuejrz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1286</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14352</id>
    <revision>
      <id>7201388</id>
      <parentid>7107311</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:47:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201388</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="339" sha1="jbl6cvfxihe6pdax6pcfsrsgn7a9eaf" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''1286. aasta''' ('''MCCLXXXVI''') oli [[13. sajand]]i 86. aasta.
== Sündmused maailmas ==

* ...

== Sündinud ==

* ...

== Surnud ==
* [[19. märts]] – [[Alexander III (Šotimaa)|Alexander III]], Šotimaa kuningas
* [[22. november]] – [[Erik Klipping]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog

[[Kategooria:1286| ]]</text>
      <sha1>jbl6cvfxihe6pdax6pcfsrsgn7a9eaf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kirjanike loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15037</id>
    <revision>
      <id>7201538</id>
      <parentid>7190242</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41466-54</username>
        <id>234143</id>
      </contributor>
      <origin>7201538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54674" sha1="1rol7m0fv9fttj97b7qhqdjzqemj4c5" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke

{{tähed}}

==A==
*[[Aliis Aalmann]] (1995)
*[[Kai Aareleid]] (1972)
*[[Mart Aas]] (1972)
*Heinrich Aasamaa (1909–2008)
*J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924)
*[[Harry Abel]] (1920–1996)
*[[Valmar Adams]] (1899–1993)
*[[Hendrik Adamson]] (1891–1946)
*[[Artur Adson]] (1889–1977)
*[[Edvin Aedma]] (1983)
*Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941)
*[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021)
*[[Alla Agrov]] (1982)
*Heino Ahven (1919–1988)
*[[Kalju Ahven]] (1921–1946)
*[[Priit Aimla]] (1941)
*Ilmar K. Ainelo
*[[Keete Ainver]] (1905–1994)
*[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014)
*[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953)
*[[Helle Ajango Martin]] (1935)
*[[Leopold Aks]] (1906–1969)
*Avenir Aksel (1915–2012)
*[[Esta Aksli]] (1935–2013)
*[[Janar Ala]] (1979)
*[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017)
*[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001)
*Ann Alari (1954)
*Madli Alatalu (1873–1953)
*[[Ave Alavainu]] (1942–2022)
*[[Aile Alavee]]
*Arsi Alberg (1908–2009)
*[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814)
*[[Tiit Aleksejev]] (1968)
*Ervin Aleve (1919–2013)
*Tania Alexander (1915–2004)
*Linda Algvere (1910–1962)
*Renna Aretha Ali (1961)
*[[Andres Allan]] (1965–1988)
*Leo Allas (1921–2021)
*Valter Allase (1917– 2009)
*[[August Alle]] (1890–1952)
*Rudolf Aller (1913–2002)
*Vaike Aller (1935–1994)
*[[Artur Alliksaar]] (1923–1966)
*[[Rauno Alliksaar]] (1992–)
*Alli Alliksoo
*Hugo Allisma (1906–1993)
*[[Peno Alnovo]] (1902–1937)
*[[Eino Alt]] (1921–1980)
*[[Andres Alver]] (1869–1903)
*Anne-Mari Alver (1973–2023)
*[[Betti Alver]] (1906–1989)
*Paul Ambur (1904–1974)
*Ella Amitan-Wilensky (1893–1995)
*Ilja Amurski (1900–1968)
*Vitali Amurski (1944)
*Endel Andok (1923–1941)
*[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007)
*[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985)
*[[Hugo Angervaks]] (1903–1989)
*[[Aarne Anmann]] (1957)
*[[Silver Anniko]] (1928–1982)
*[[August Annist]] (1899–1972)
*[[Viljar Ansko]] (1948–2016)
*[[Ansomardi]] (1866–1915)
*[[Heino Anto]] (1882–1955)
*Arnold Anton (1921–2022)
*[[Lembit Anton]] (1922–2014) 
*[[Olev Anton]] (1935–1998)
*[[Aleksander Antson]] (1899–1945)
*[[Jaan Anvelt]] (1884–1937)
*[[Leo Anvelt]] (1908–1983)
*Antonina Apollo (1909–1993)
*Ahti Arak
*[[Ott Arder]] (1950–2004)
*Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985)
*[[Aulis Aret]] (1907–1974)
*Vsevolod Arhangelski (1921–2017)
*Arnold Aru (1908–1996)
*[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806)
*[[Jim Ashilevi]] (1984)
*[[Harri Asi]] (1922–2009)
*[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927)
*[[Aleksander Aspel]] (1908–1975)
*Ulrich Asperk (1914–1989)
*[[Thavet Atlas]] (1963–)
*Juhan Aud (1885–1941)
*Laine Aud (1926–2012)
*Lilian Aud (1924–2010)
*[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932)
*Kristjan Aunre (1912–1994)
*Kalju Ausmaa (1927–2010)
*Heinrich Aviksoo (1880–1942)
*Vsevolod Azarov (1913–1990)
*A.W.Aspelund

==B==
*[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946)
*[[Boriss Baljasnõi]] (1957)
*Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924)
*[[Matt Barker]] (1979)
*Aleksandr Bartšenko (1881–1938)
*Kirill Baškirov (1892–1953)
*[[Nikolai Baturin]] (1936–2019)
*Erwin Heinrich Bauer (1857–1901)
*[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989)
*[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923)
*[[Georg Beck]] (1777–1840)
*[[Aimée Beekman]] (1933)
*[[Vladimir Beekman]] (1929–2009)
*[[Priidu Beier]] (1957)
*[[Veiko Belials]] (1966)
*Pavel Belikov (1911–1982)
*Ivan Beljajev (1893–1927)
*Vadim Belov (1890– u.1930)
*[[Jan Beltrán]] (1970)
*Eduard Berendts (1860–1930)
*Edgar Berent (1886–1937)
*[[Bruno Berg]] (1863–1907)
*[[Lew R. Berg]] (1968–2005)
*[[Maimu Berg]] (1945)
*[[Jaan Bergmann]] (1856–1916)
*Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945)
*[[Aarne Biin]] (1942–2022)
*Regina Birk (1911–1999)
*Tiit Birkan (1938)
*Linda Blitse (1915)
*Karl Bolšakov (1897–1950)
*[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990)
*[[Irina Borman]] (1901–1985)
*[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923)
*Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969)
*[[Tõnis Braks]] (1885–1966)
*[[Friedrich Brandt]] (1830–1890)
*Rhona Brasche Villanueva (1934)
*Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980)
*[[Piret Bristol]] (1968)
*[[Reiner Brocmann]] (1609–1647)
*[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966)
*Alfred Brust (1891–1934)
*Rolf Bubert
*[[Villem Buk]] (1879–1941)
*Marite Butkaite (1988)
*Eduard Bökler (1892–1968)
*Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957)

==C==
*[[Siret Campbell]]
*chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980)
*[[Contra]] (Margus Konnula; 1974)
*Anna von Cossart (1850–1914)

==D==
*[[Alide Dahlberg]] (1891–1981)
*Harald-Victor Dahl (1895–1941)
*Augusta Damanski (1877–1959)
*Martha von Dehn-Grubbe
*Artur Johannes Devis (1886–1942)
*[[Riina Dmohovski]] (1931–2009)
*Leo(nid) Dolenko (1936–2018)
*Zinaida Dormidontova (1884–1976)
*Johannes Dunkel (1845–1935)
*Taavet Dünamo
*Boriss Düšen (1886–1949)

==E==
*[[Elle Eha]] (1941)
*'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)'''
*[[Kristiina Ehin]] (1977)
*Hendrik Eichenbaum (1925–2007)
*[[Juta Erma]] (1924–2018)
*[[Robert Eideman]] (1895–1937)
*[[Maario Essa]] (1987)
*[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986)
*[[Karl Einer]] (1907–1968)
*[[Elmar Elm]]
*[[Wiilip Elustus]] (1910–1937)
*[[Eve Ernis]]
*[[Marje Ernits]] (1948)

==F==
*[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850)
*Amanda Feigenbaum (1929–2007)
*Sergei Feklistov (1935)
*
*Evine Feldmann (1873–1917)
*[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975)
*[[P. I. Filimonov]] (1975)
*Daniel Fiskar (1902–1969)
*Paul Fleming (1609–1640)
*Walter Flex (1887–1917)
*Niina Frank (1891–1949)
*Jüri Freimuth (1929)
*[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971)
*[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872)
*[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833)
*Jüri Freyberg (1927–2000)
*[[Meelis Friedenthal]] (1973)

==G==
*[[August Gailit]] (1891–1960)
*Jevgeni Gabovitš (1938–2009)
*Anatoli Ganihhin (1926–1999)
*Ivan Ganobin
*Igor Gaspl (1924–2001)
*[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000)
*[[Berend Gildenmann]] (1822–1884)
*[[Martin Giläus]] (1610–1686)
*Isidor Goldman (1909–1995)
*Ivetta Gološtšapova (1944)
*[[Gori]] (1894–1944)
*[[Hellar Grabbi]] (1929)
*[[Jüri Grauberg]] (1946)
*[[Alide Gregor]] (1907–1994)
*[[Ado Grenzstein]] (1849–1916)
*Eulalia Grigorjeva (1888–1976)
*[[Sveta Grigorjeva]] (1988)
*Georgi Grišin (1918–1991)
*Aleksander Gronski (1903 –1974)
*[[Villem Gross]] (1922–2001)
*[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941)
*Peeter Grünfeldt (1865–1937)
*Voldemar Grünstamm (1876–1913)
*[[Ivar Grünthal]] (1924–1996)
*[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936)
*Vsevolod Gubin (1914–1998)
*Anna Gurina (1911–2009)
*[[Oleg Guštšik]] (1914–1941)
*[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947)
*[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749)
*[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747)
*[[Johann Gutsleff]] (suri 1657)
*Birgitta Göranson (1947)
*[[Heinrich Göseken]] (1612–1681)

==H==
*[[Anna Haava]] (1864–1957)
*Marie Haava (1881–1947)
*Õie Haas (1912–2008)
*[[Paul Haavaoks]] (1924–1983)
*[[Juhan Habicht]] (1954)
*Kalju Habicht (1927–2005)
*[[Lehte Hainsalu]] (1938)
*Max Halbe 1865–1944)
*Herber Haljaspõld (1896–1963)
*[[Aivar Haller]] (1961)
*[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969)
*[[Merike Hanni]] (1949)
*Alfred Hanschmidt (1920–1994)
*[[Aime Hansen]] (1962)
*Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929)
*[[Leopold Hansen]] (1879–1964)
*[[Raimu Hanson (1957)]]
*[[Rudolf Hansson]] (1869–1945)
*[[Indrek Hargla]] (1970)
*[[Airika Harrik]] (1995–) 
*[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777)
*[[Marie Heiberg]] (1890–1942)
*Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931)
*Viive Heining
*Heino Heinlo (1920–2006)
*[[Mehis Heinsaar]] (1973)
*Heino Heinväli (1921–1944)
*[[Gert Helbemäe]] (1913–1974)
*Paul Helistvee (1914–1998)
*[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017)
*[[Anton thor Helle]] (1683–1748)
*[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849)
*[[Kärt Hellerma]] (1956)
*[[Mart Helme]] (1949)
*[[Peeter Helme]] (1978)
*[[Sass Henno]] (1982)  
*Gustav Herling (1919–2000)
*[[Karl August Hermann]] (1851–1909)
*Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946)
*Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923)
*Meedy Hiielo (1928–2025)
*[[Sirly Hiiemäe]] (1976)
*[[Erni Hiir]] (1900–1989)
*Ann Hiiusaare (1947- 2001)
*[[Karl August Hindrey]] (1875–1947)
*Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899)
*Aleksander Hinno (1904–1992)
*[[Kadri Hinrikus]] (1970)
*[[Aadu Hint]] (1910–1989)
*[[Miina Hint]] (1945)
*Päärn Hint (1943)
*[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977)
*[[Indrek Hirv]] (1956)
*[[Tui Hirv]] (1984)
*Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004)
*[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951)
*[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828)
*Kalju Hook (1944–2025)
*[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715)
*[[August Hupel]] (1737–1819)
*[[Aadu Hurt]] (1968)
*[[Jakob Hurt]]
*Juhan Hurt (1893–?)
*[[Andrei Hvostov]] (1963)
*[[Viiu Härm]] (1944)
*Erkki Hüva (1965)

==I==
*[[Michael Ignatius]] (1713–1777)
*[[Rihhard Iher]] (1910–1980)
*[[Heidi Iivari]] (1974)
*[[Ella Ilbak]] (1895–1997)
*[[Heli Illipe-Sootak]] (1974)
*[[Peep Ilmet]] (1948)
*Georg Iltal (1917–2009)
*[[Peeter Ilus]] (1948)
*[[Tamara Ilus]]
*[[Väino Ilus]] (1929)
*[[Aapo Ilves]] (1970)
*[[Marje Ingel]] (1972)
*[[Kaarel Ird]] (1909–1986)
*[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979)
*[[Asta Isak]] (1933)
*[[Ilmar Isop]] (1932–1977)
*Gunnar Isotamm (1948–2003)
*[[Jaan Isotamm]] (1939–2014)
*Pjotr Izmestjev (1905–1997)
*[[Sulev Iva]] (1969)
*[[Ilme Ivand]] (1927–2020)
*[[Andrei Ivanen]] (1966–2018)
*[[Ivan Ivanov]] (1929–2009)
*[[Inga Ivanova]] (1961)
*[[Albert Ivask]] (1906–1995)
*[[Ivar Ivask]] (1927–1992)
*[[Jüri Ivask]] (1907–1986)

==J==
*[[Piret Jaaks]] (1980)
*Mall Jaakson (1925–2021)
*[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021)
*Regina Jaanus 
*Maire Jaanus (1940)
*[[Juhan Jaik]] (1899–1948)
*[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009)
*Katrin Jakobi (1909–1986)
*[[August Jakobson]] (1904–1963)
*[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882)
*[[Peeter Jakobson]] (1854–1899)
*[[Tiina Jakobson]]
*[[Ilmar Jaks]] (1923–2019)
*[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974)
*Anders Jallai (1960)
*Otu Jallai (1937)
*Malle Jann-Jaanson
*[[Richard Janno]] (1900–1942)
*[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913)
*[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890)
*Dmitri Jantševetski (1873–1938)
*Nora Javorskaja (1925–2023)
*Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941)
*Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989)
*[[J.J. Metsavana]] (1982–)
*[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–)
*[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935)
*J.P. Teineke
*Eduard Juhani
*Arnold Juhkum (1895–1966)
*[[Valter Juhkum]] (1898–1934)
*Karl Osvald Juht (1904–1942)
*Sander Jursi (1890–1942)
*[[Jan Jõemets]]
*[[Jaak Jõerüüt]] (1947)
*Monika-Aino Jõesaar (1939)
*Nikolai Jõeäär (1874–1927)
*Ago Jõger (1900–1972)
*[[Sandra Jõgeva]] (1976)
*[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) 
*[[Evald Jõgis]] (1927–2010)
*[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014)
*Hermann Jänes (1899–1976)
*Eduard Järs (1921–1992)
*[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920)
*Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977)
*[[Merle Jääger]] (1965)
*Eduard Jürgenfeldt (1900)
*Mihkel Jürgens
*[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019)
*[[Marika Jürgenson]] (1956)
*Anton Jürgenstein (1861–1933)
*Jüri Jürison (1832–1899)
*Valdur Jürissaar (1910–1956)
*[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014)
*[[Helvi Jürisson]] (1928–2023)
*[[Merike Jürjo]] (1959)
*Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967)
*[[Mihkel Jürna]] (1899–1972)
*[[Ruth Jyrjo]] (1969)

==K==
*[[Aira Kaal]] (1911–1988)
*[[Ain Kaalep]] (1926–2020)
*[[Tõnu Kaalep]] (1966)
*Aado Kaasik
*[[Valter Kaaver]] (1904–1946)
*[[Boris Kabur]] (1917–2002)
*[[Mihkel Kaevats]] (1983)
*Anne Kahro (1974)
*[[Marek Kahro]] (1987–)
*[[Juta Kaidla]] (1923–1968)
*Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975)
*[[Holger Kaints]] (1957)
*[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013)
*Alo Kajur
*Natalia Kalaus (1952–2003)
*[[Madde Kalda]] (1903–1984) 
*Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) 
*[[Martti Kalda]] (1973)
*[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992)
*[[Jüri Kaldmaa]] (1968)
*[[Kätlin Kaldmaa]] (1970)
*Priit Kaldoja (1950–2008)
*Voldemar Kaljumäe (1908–1967)
*Oleg Kalkin
*[[Andreas Kalkun]] (1977)
*[[Toomas Kall]] (1947)
*Johannes Kallak (1892–1965)
*Kaarel Kallak (1926
*[[Aino Kallas]] (1878–1956)
*Aleksandra Kallas
*[[Ene Kallas]] (1973)
*Kristjan Kallas
*Linda Kallas 1890–1937)
*[[Teet Kallas]] (1943)
*[[Helen Kallaste]] (1982) 
*August Kalman (1896–1981)
*[[Ain Kalmus]] (1906–2001)
*Erik Kamberg (1938)
*[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952)
*Mare Kandre (1962–2005)
*[[Bernard Kangermann]] (1907–1935)
*Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001)
*Jaan Kangilaski (1936)
*Juhan Kangilaski
*Ott Kangilaski
*[[Bernard Kangro]] (1910–1994)
*[[Maarja Kangro]] (1973)
*Juhan Kangur (1906–2003)
*[[Kalju Kangur]] (1925–1989)
*[[Mart Kangur]] (1971)
*[[Taavi Kangur]] (1974)
*Etkar Kanits (1926–2021)
*Pavel Kann (1911–1999)
*Valter Kannik (1926–2011)
*[[Christian Kannike]] (1863–1891)
*[[Johann Kanswey]] (1841–1884)
*[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021)
*Jaan Kappo (1938–2025)
*Nikolai Karajev (1978)
*[[Maria Karamzina]] (1900–1942)
*Ülo Kard (1925)
*[[Doris Kareva]] (1958)
*Ants Kargaja (1920–2012)
*Andres Kariste
*Ferdinand Karlson
*[[Hille Karm]] (1949) 
*[[Heldur Karmo]] (1927–1997)
*Pjotr Karpenko
*Erich Karro (1906–1959)
*Hans Karro (1923–2020)
*Ilmari Karro (1923–2011)
*[[Triinu Kartus]] (1932–2003)
*Juhan Karu (1897–1923)
*[[Margus Karu]] (1984–2017)
*[[Urve Karuks]] (1936–2015)
*Ülo-Manifalde Karula (1929–2016)
*[[Enn Kasak]] (1954)
*Kaster Kaselo (1906–1941)
*[[Berit Kaschan]] (1986)
*[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984)
*[[Arno Kasemaa]] (1915–1999)
*Veera Kasimova (1949)
*[[Agu Kask]] (1906–1977)
*Ellen-Kadi Kask 
*Ferdinand Kask (1900–1941)
*Jaan Kask (1897–1966)
*Valter Kaskjärv (1914–1979)
*[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965)
*[[Asta Kass]] (1938–1992)
*Ene Kass
*[[Kristiina Kass]] (1970)
*Leelo Kassikäpp (1951)
*Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010)
*Sofia-Elizaveta Katkova 
*Helgi Kauber (1926–2000)
*[[Raimond Kaugver]] (1926–1992)
*[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962)
*Johannes Kaup (1911–2004)
*Asta Kaups (1924–2022)
*[[Jan Kaus]] (1971) 
*[[Paul Keerdo]] (1891–1950)
*Herman Keernik (1910–1984)
*[[Allan Keian]] (1982) 
*[[Andres Keil]] (1974)
*Voldemar Kellamov
*Jaan Kello (1947)
*Siina Kembi (1919–2011)
*[[Heiti Kender]] (1973)
*[[Kaur Kender]] (1971)
*Siina Kembi
*Enn Kera
*Olga Kereketkina
*[[Leo Kerge]] (1922–1982)
*[[Mika Keränen]] (1973)
*Enn Kesa (1934–2018)
*[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985)
*[[Kalev Kesküla]] (1959–2010)
*Dora-Alviine Kesper (1935)
*Jakov Kester (1889)
*Arno Kevade (1893)
*Elise Kevend (1886–1945)
*[[Leida Kibuvits]] (1907–1976)
*[[Heino Kiik]] (1927–2013)
*Mart Kiilas
*[[Sirje Kiin]] (1949)
*[[Paul Kilgas]] (1920–1991)
*[[Tiina Kilkson]] (1980)
*[[Harri Kingo]] (1955)
*[[Enn Kippel]] (1901–1942)
*Grigori Kirdetsov (1880–1940)
*Georgi Kirillov (1952)
*Maria Kirschbaum (1918–2012)
*[[August Kirsimägi]] (1905–1933)
*Aleksandr Kisseljov (1909–2001)
*[[August Kitzberg]] (1855–1927)
*Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943)
*[[Mart Kivastik]] (1963)
*[[Aita Kivi]] (1954)
*Alfred Kivi (1883–1934)
*Hilda Kivi (1908–1994)
*[[Kaarel Kivi]]
*Karl Kivi (1904–1966)
*[[Albert Kivikas]] (1898–1978)
*Malle Kivikas (1974)
*[[Evelin Kivimaa]] (1974)
*Ell Kivimurd (1885–1972)
*Madli Kivimäe (1902–1990)
*Madis Kivine (1967)
*[[Paavo Kivine]] (1939)
*[[Andrus Kivirähk]] (1970)
*Ormi Kivirähk (1912–1941)
*[[Sven Kivisildnik]] (1963)
*[[Veronika Kivisilla]] (1978)
*[[Mario Kivistik]] (1955)
*[[Kiwa]] (1975)
*Niina Klaas (1910–1982)
*Karl Klaarmann (1907–?)
*[[Kalle Klandorf]] (1956)
*Reny Klas-Glass (1911–2006)
*August Klement (1915–1976)
*Fedinand Klimberg (1895–1937)
*Vladimir Knecht (1900–1950)
*Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905)
*[[Liis Koger]] (1989)
*[[Lydia Koidula]] (1843–1886)
*[[Aino Kolpakova]] (1935–2015)
*[[Eva Koff]] (1973)
*[[Indrek Koff]] (1975)
*Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945)
*Anna Kohver (1889–1981)
*Arthur Kokk (1906)
*[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) 
*[[Raimond Kolk]] (1924–1992)
*[[Ilmi Kolla]] (1933–1954)
*Liidia Kompus (1896–1981)
*[[Marko Kompus]] (1972)
*Albert Koeney (1936–1984)
*Viktor Kollin (1927–2008)
*[[Eduard Kook]] (1912–1991)
*Nikolai Kool (1903–1974)
*[[Ott Kool]] (1930–2000)
*Maria Koppermann (1882–1980)
*Erika Kore (1915–2015)
*Arkadius Korp (1923–1985)
*[[Arvi Kork]] (1927–1997)
*V. L. Konn
*Kalju Konsin (1929–2023)
*Rudolf Kook (1895–1919)
*Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941)
*Arno Koovits (1904–1933)
*Eduard Koppel (1897–'1962)
*Maria Kopperman (1882–1980)
*Tabea Korjus (1901–1988)
*Matti Korp (1937–2009)
*August Korsen (1912–1946)
*Kaarel Korsen (1906–1980)
*Mihhail Korsunski (1924–1997)
*[[Vladislav Koržets]] (1951)
*Marta Kosenkranius 
*Juri Kotijev (1940–2022)
*[[Igor Kotjuh]] (1978)
*Juuli Kotkas (1902–1973)
*[[Kustas Kotsar]] (1872–1942)
*[[Felix Kotta]] (1910–1963)
*Adolf Kraan (1896–1992)
*Fred Kraav (1923–2010)
*[[Meelis Kraft]] (1975)
*Aleksis Krahe (1904–1977)
*Karl Krahe (1890–1922)
*Eduard Krants (1926–2005)
*[[Anu Kree]] (1979)
*Jaan Kreek (1885–1908)
*Johannes Kreek (1892–1942)
*Enn Kreem (1939)
*[[Kaarel Kressa]] (1983)
*[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882)
*Erika Kriedberg (1916–1972)
*Olga Kriisa (1900–1987)
*[[Tiia Kriisa]] (1941)
*[[Kaarel Krimm]] (1863–1894)
*Milla Krimm (1894–1978)
*Mea Krims-Kotkas (1887–1977)
*Emīlija Krišjāne (1888–1968)
*Boriss Krjatško (1930–1998)
*[[Jaan Kross]] (1920–2007)
*Märten Kross
*[[Hasso Krull]] (1964)
*Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996)
*[[Erni Krusten]] (1900–1984)
*[[Pedro Krusten]] (1897–1987)
*[[Oskar Kruus]] (1929–2007)
*[[Priit Kruus]] (1981)
*[[Rein Kruus]] (1957–1992)
*[[Kalju Kruusa]] (1973)
*Juhan Kruustee (1884–1942)
*[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012)
*Felissa Kruut (1901–1957)
*[[Valter Kruut]] (1932)
*Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924)
*Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824)
*Alfred Kubbo (1917–1978)
*August Kubja (1902–1995)
*Eduard Kubjas (1896–1983)
*[[Veli Kudres]] (1903–1967) 
*[[Reet Kudu]] (1949) 
*Emil Kuhi (1910–2000)
*[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924)
*Bruno Kuik (1923–1971)
*Adolf Kukanov (1932–2022)
*[[Aivar Kull]] (1955)
*[[Avo Kull]] (1945–2019)
*Boris Kull (1925–2016)
*Hilja Kull (1924–2019)
*Anita Kullend (1904–1930)
*Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1)
*Oskar Kullerkupp (1897–1943)&lt;ref&gt;[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)&lt;/ref&gt;
*[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) 
*Helmi Kuma (1903-?)
*[[Juhan Kunder]] (1852–1888)
*Oskar Kuningas (1911–1997)
*[[Leo Kunnas]] (1967)
*[[Kristiine Kurema]] (1990)
*[[Kalle Kurg]] (1942)
*Mihhail Kurganov (1912–2002)
*Alfred Kurlents (1902–1990)
*Kurs, Ott (1938)
*Arnu Kurve (1907–1937)
*Ivan Kurtšavov (1916–2002)
*[[Lembit Kurvits]] (1954–2017)
*[[Robert Kurvitz]] (1984)
*[[Tamur Kusnets]] (1975)
*[[Toomas Kuter]] (1975)
*[[Elar Kuus]] (1899–1988)
*[[Paul Kuusberg]] (1916–2003)
*Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941)
*Paul Kuusik (1890–1963)
*Paul Kuusik (1899–1977)
*[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940)
*Sergei Kuznetsov
*
*Arnold Kõiv (1901–1963)
*Leo Kõiv (1906–1950)
*[[Madis Kõiv]] (1929–2014)
*Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946)
*Salme Kõiv (1909–2007)
*[[Erkki Kõlu]] (1970)
*Tiia Kõnnussaar (1965)
*[[Ahti Kõo]] (1952)
*[[Armin Kõomägi]] (1969)
*Pendo Kõrboja (1887–1951)
*[[Jakob Kõrv]] (1849–1916)
*Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940)
*[[Kadri Kõusaar]] (1980)
*[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989)
*Jaak Känd (1955)
*Harry Käo–Tammsalu (1925–1994)
*[[Henno Käo]] (1942–2004)
*[[Jaan Kärner]] (1891–1958)
*[[Siim Kärner]] (1945–2007)
*Ida Käsper (1912–1961)
*[[Kalle Käsper]] (1952)
*[[Käsu Hans]] (?–1715)
*Nigulas Käbin (1905–1926)
*Osvald Käärid (1908–1941)
*[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786)
*[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883)
*[[Martin Körber]] (1817–1893)
*Harry Kübar
*[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969)
*[[Ilmar Külvet]] (1920–2002)
*[[Asko Künnap]] (1971)
*[[Heli Künnapas]] (1982)
*Linda Künnapas (1906–1996)
*Ants Künnapuu (1928–1988)
*[[Mall Künnapuu]] (1913–1988)
*[[Ain Kütt]] (1975–)
*Leelo Kütt (1927)
*

==L==
*[[Ilmar Laaban]] (1921–2000)
*Karl Laagus (1874–1954)
*[[Ilona Laaman]] (1934–2017)
*Evy Laamann Kalbus (1922–2021)
*Ottomar Laamann (1900–1988)
*Paul Laan (1928)
*Julius Laane
*[[Maiu Laaneoja]] (1993)
*Juhan Laanjärv (1900–1980)
*Andrus Laansalu (1969)
*Valve Laar (1929–2003)
*Ivar Laaring (1965...1997)
*[[Helle Laas]] (1941)
*Karl Laas (1908–1967)
*Ivan Lagovski (1889–1941)
*[[Riho Lahi]] (1904–1995)
*[[Uno Laht]] (1924–2008)
*Uno Laht II (1953)
*Linards Laicens (1883–1938)
*[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942)
*[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962)
*Hans Laidwa (1943)
*[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937)
*Raivo Laikre (1922–1999)
*[[Herta Laipaik]] (1921–2008)
*Eino Lainvoo (1921–2007)
*[[Leo Laks]] (1931)
*[[Meinhard Laks]] (1928–2008)
*Ruuben Lambur (1925–2024)
*Dagmar Lamp (1984)
*Väino Lang (1918–1941)
*[[Andres Langemets]] (1948)
*Andi Laos (1887–1948)
*Mati Laos (1955)
*[[Ester Laos]] (1931)
*Johannes Lapp
*Aleksander Lassmann
*[[Jaan Lattik]] (1878–1967)
*[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973)
*[[Vello Lattik]] (1935–2007)
*[[Märt Laur]] (1980)
*[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704)
*
*[[Hans Leberecht]] (1910–1960)
*Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984)
*Jaan Leemets (1936–2023)
*[[Diana Leesalu]] (1982)
*Meinhard Leetmaa (1903–1980)
*[[Andres Lehestik]] (1962) 
*[[Harri Lehiste]] (1931–1984)
*Ann Lehtmets (1904–2000)
*Tiit Lehtmets (1927–1999)
*[[Tõnis Lehtmets]] (1937)
*[[Uno Leies]] (1931–1988)
*[[Mart Lekstein]] (1886–1939)
*[[Ira Lember]] (1926–2025)
*Voldemar Lember (1906–1941)
*[[Mae Lender]] (1981)
*[[Jana Lepik]] (1981)
*[[Kalju Lepik]] (1920–1999)
*Ignace Lepp (1909–1966)
*[[Marta Lepp]] (1883–1940)
*[[Jaan Leppik]] (1861–1943)
*Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991)
*Ahto Levi (1931–2005)
*'Aleksander Levin (1936–1990)
*Marek Liinev 
*Ellen Liiv–Blizner (1921–1995)
*Emma Liiv (1903–1941)
*Jaan Liiv (?–1921)
*[[Jakob Liiv]] (1859–1938)
*Joosep Liiv (1870–1957)
*[[Juhan Liiv]] (1864–1913)
*[[Rolf Liiv]] (1979)
*[[Toomas Liiv]] (1946–2009)
*[[Ardi Liives]] (1929–1992)
*[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928)
*[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785)
*[[Johann Lill]] (1854–1914)
*[[Enn Lillemets]] (1958)
*[[Jüri Lina]] (1949)
*Bernhard Linask (1909–1936)
*Adolf Lind (1906–1988)
*[[Bernhard Linde]] (1886–1954)
*Erna Linde (1897–1944)
*[[Hendrik Lindepuu]] (1958)
*Jaan Linder (1899–1921)
*[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990)
*Juhan Lindström (1903–1966)
*Magnus Lindvest
*Peeter Lindvest (1894–1929)
*[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988)
*Aado Lintrop (1956)
*[[Jaan Lintrop]] (1885–1962)
*Adrianne Mathilde Lints (1909– ?)
*[[Martin Lipp]] (1854–1923)
*[[Madli Lippur]] (1984–)
*Konstantin Ljubtšenko (1915–1984)
*[[Endel Loide]] (1900–1987)
*Jüri Loigu
*Karl Loiken (1868–1951)
*Endel Loo (1921–2013)
*Heino Loo (1913–1992)
*Laine Loo (1920–2018)
*Karl Loog (1901–1990)
*[[Kairi Look]] (1983)
*[[Venno Loosaar]] (1968)
*[[Mann Loper]]
*[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880)
*Arthur Lossmann (1877–1972)
*Aili Ludeks (1910–1975)
*[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842)
*[[Ingvar Luhaäär]] (1945)
*Salme Luide (1909–1965)
*[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936)
*[[Juhan Luiga]] (1873–1927)
*[[Hans Luik]] (1927–2017)
*Rein Luik (1936–2011)
*[[Viivi Luik]] (1946)
*[[Susan Luitsalu]] (1983) 
*[[August Lukin]] (1888–1942)
*Alma Luks
*Alfred Lumeste (1933)
*Huko Lumet
*Ernst-Richard Lumi (1923–1997)
*[[Leho Lumiste]] (1906–1974)
*Leopold Lumiste (1906–1974)
*Bernhard Lunden (1909–1989)
*[[Erkki Luuk]] (1971)
*[[Lilli Luuk]] (1976)
*[[Oskar Luts]] (1887–1953)
*[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005)
*Annika Lõhmus
*[[Jaan Lõo]] (1872–1939)
*Vello Läidustare (1908–1974)
*[[Helena Läks]] (1987)
*[[Eha Lättemäe]] (1922–2012)
*[[Bernhard Lülle]] (1921–1995)

==M==
*[[Einar Maasik]] (1929–2009)
*Aita Maasik (1927–2025)
*Maarika Maagemust
* [[Jana Maasik]] (1970)
*[[Juhan Madarik]] (1899–1941)
*Andrei Madison (1952–2009)
*Georg Madison (1894–1964)
*Voldemar Madisso (1920–2015)
*Karl Maid (1910)
*Maarika Maagemust
*Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002)
*Aleksandr Makarovski (1888–1958)
*[[Jaan Malin]] (1960)
*[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901)
*[[Mango Hans]] (suri 1780)
*Loreida Manitski (1926–2014)
*[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842)
*Serafim Mansõrev (1866–1928)
*Hell Maran (1905–1991)
*[[Iko Maran]] (1915–1999)
*[[Timo Maran]] (1975)
*[[Aime Maripuu]] (1934–2026)
*Elmar Maripuu (1952)
*Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015)
*Karl Leopold Marley (1890–1981)
*Roman Hugo Marley (1919–2013)
*[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835)
*[[Jacob Marrasch]] (1721–1792)
*Leo Martin (1911–1973)
*Ervin Martinson (1924–1977)
*Aime Martinson-Andra
*[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832)
*[[Uku Masing]] (1909–1985)
*Dimitri Maslov (1903–1989)
*[[Paavo Matsin]] (1970)
*Arno(ld) Matteus (1897–1986)
*[[Ülo Mattheus]] (1956)
*Ida Meerits
*Erich Meerja (1931- 2005)
*[[Emo Mei]] (1905–1992) 
*[[Kaupo Meiel]] (1975)
*[[Peeter Meisel]] (1901–1937)
*Enel Melberg (1943)
*Julius Ernst Meigas (1882–1968)
*Andres Mens (1873–1920)
*Tiit Merenäkk (1948)
*[[Triinu Meres]] (1980)
*[[Lennart Meri]] (1929–2006)
*[[Kersti Merilaas]] (1913–1986)
*[[Arne Merilai]] (1961)
*[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962)
*Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?)
*[[Riho Mesilane]] (1949–1993)
*Vello Mespak (1936–2022)
*[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997)
*Sulev Mets (1930–2018)
*[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003)
*[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964)
*[[Mait Metsanurk]] (1879–1957)
*[[Leo Metsar]] (1924–2010)
*Adele Metua (1908–2005)
*[[Jaan Metua]] (1889–1945)
*Rafael Mihhailov
*[[Ann Mihkelson]] (1945)
*[[Ene Mihkelson]] (1944–2017)
*Ülle Miilen (1963)
*[[Henn Mikelsaar]] (1943)
*[[Ustav Mikelsaar]] (1943)
*[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010)
*Hilda Mikk (1921–2025)
*[[Urmas Mikk]] (1957–1999)
*[[Sven Mikser]] (1974)
*[[Alex Milits]] (1932–2012)
*[[Voldemar Miller]] (1911–2006)
*Romuald Minna (1926–1988)
*Anna Mirka (1905–2008)
*Elfriede Armilde Mitt (1913–1997)
*Gerda Mitt (1921–2010)
*Eduard Molok 1947–2015)
*Arvi Moor (1909–2001)
*[[Reed Morn]] (1898–1978)
*[[Helene Moss]]
*[[Mudlum]] (Made Luiga) 
*Villem Muld (1914–1984)
*[[Helgi Muller]] (1932–1971)
*Külli Muna (1960–2003)
*Aimur Murd (1913–1977)
*Niina Murrik-Polonsky (1897–1947)
*[[Kati Murutar]] (1967)
*[[Ann Must]] (1953)
*[[Mihkel Mutt]] (1953)
*Sulev Muttik (1937–2002)
*[[Julius Muuga]]
*[[Kalle Muuli]] (1958)
*[[Mats Mõtslane]] (1884–1956)
*Leho Mõtus (1913–1942)
*[[Helmi Mäelo]] (1898–1978)
*[[Kristel Mägedi]] (1981–)
*[[Arvo Mägi]] (1913–2004)
*[[Milla Mägi]] (1949)
*[[August Mälk]] (1900–1987)
*Magnus Mälk (1912–1999)
*Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970)
*[[Heljo Mänd]] (1926–2020)
*[[Talvike Mändla]] (1992)
*[[Jakob Mändmets]] (1871–1930)
*[[Lea Mändmets]] (1963–)
*[[Eduard Männik]] (1906–1966)
*[[Raimo Männis]] (1931)
*Leelo Märjamaa-Reintal (1969)
*[[Veiko Märka]] (1964)
*[[Vassili Mölder]] (1878–1943)
*[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650)
*[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656)
*Aleksander Müller (1947–2013)
*[[Georg Müller]] (suri 1608)
*Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989)
*[[Otto Münther]] (1864–1929)
*Aino Müür (1923–2008)
*Heili Müüripeal (1933–2008)
*[[Mare Müürsepp]] (1958)

== N ==
*[[Yri Naelapea]] (1896–1969)
*[[Johannes Naaris]] (1914–1948)
*[[Alice Naelapea]] (1899–1999)
*[[Valli Naelapea]] (1934–1989)
*Johannes Nahkur (1895–1998)
*[[Ivan Narodny]] (1869–1953)
*Peeter Narson (1894–1924)
*[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982)
*[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985)
*[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965)
*[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944)
*[[Jaan Nebokat]] (1844–1909)
*[[Gunnar Neeme]] (1918–2005)
*[[Imbi Neeme]]
*[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973)
*[[Olga Nekljudova]] (1909–1989)
*[[Natalja Nekramatnaja]]
*[[Viktor Nelik]] (1927–1989)
*Marie Neumann Ilves (1899–1991)
*[[Arne Nielsen]]
*August Nieländer (1887...1986)
*Aare Niinemägi (1911–1986)
*[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941)
*Valentin Nikišin
*[[Ellen Niit]] (1928–2016)
*Arno Niitme (1909–2003
*[[Endel Nirk]] (1925–2018))
*[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988)
*Helle-Mall Nittim-Risti (1931)
*[[Andrus Norak]] (1958–2011)
*Edgar Norman(n) (1902–1988)
*Johannes Normann (1875– u.1934)
*[[Dagmar Normet]] (1921–2008)
*[[Katja Novak]] (1998)
*[[Peeter Novod]] (1948)
*[[Eduard Nukk]] (1896–1978)
*[[Lea Nurkse]] (1904–1960)
*[[Minni Nurme]] (1917–1994)
*[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972)
*[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908)
*[[Enn Nõu]] (1933)
*[[Helga Nõu]] (1934)
*[[Erik Nöörme]] (1918)

==O==
*J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?))
*Kronid Oboištšikov (1920–2011)
*Ada Oengo-Juhandi (1896–1963)
*[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull)
*[[Meelis Oidsalu]] (1978)
*Eduard Oja (1884–1957)
*[[Silvi Oja]] (1935–2013)
*Arved Ojamaa (1922–2019)
*[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019)
*[[Ave Ojaste]]
*Aet Oks
*[[Jaan Oks]] (1884–1918)
*Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943)
*[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838)
*[[Sulev Oll]] (1964 )
*Jetta Ollik-Andevei 1897–1986)
*Virve Lilleleid Ollino (1916–2010)
*Valter Omel
*Ilmar Onton (1921–1971)
*Oleg Oppengeim (1948–2013)
*Jaan Org (1895–1943)
*[[Peeter Org]] (1849–1908)
*Jüri Orgusaar (1857–1912)
*[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975)
*Georg(i) Orm (1920–2011)
*Hilda Orn (1902–1998)
*Mare Osi (1938)
*[[Virve Osila]] (1946–2025)
*Aleksandr Ossipov (1911–1967)
*[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960)
*Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997)
*Konstantin Osvet (1889–1946)
*[[Loone Ots]]
*[[Jaan Otstavel]] (1843–1889)
*Kuno Otsus (1943–2014)
*Arnold Ottin (1923–1995)
*Aino Otto (1917–2003)
*Viktor Oxford (1893–1984)

==P==
*[[Anna Paas]] (1895–1975)
*Raid Paavel (1906–1976)
*[[Jaan Paavle]] (1940–2010)
*Ants Paikre (1944)
*Enno Paikre (1937–2014)
*Evald Paikre (1906–1944)
*Toivo Paikre (1933–2017)
*Leo Paimuste (1911–1941)
*[[Aili Paju]] (1938)
*[[Imbi Paju]] (1959)
*[[Juhan Paju]] (1939–2003)
*Anna Pajuleht
*[[Rein Pakk]] (1968)
*Ernst Paklar (1908–1950)
*Karl Palk (1871–1950)
*Hermann Pallas (1924–2009)
*[[Jüri Pallo]] (1963)
*Guido-Arved Palm (1916–1986)
*[[Johannes Palm]] (1896–1970)
*Reedik Palm (1933–1974)
*Hans Palosaar (1936–2012)
*Madis Panama (1953)
*Milvi Panga (1945)
*Johann Panius-Semmiste (1882–1942)
*[[Voldemar Panso]] (1920–1977)
*Bernhard Pant (?– 1974)
*[[Valdo Pant]] (1928–1976)
*[[Bruno Pao]] (1931)
*Ivan Papulovski (1923–1998)
*[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941)
*[[Eeva Park]] (1950)
*Liili-Anne Parlo (1909–1992)
*[[Jaan Parv]] (1867–1899)
*Valli Parv
*[[Mirjam Parve]] (1991)
*[[Ralf Parve]]
*Evald Past (1900–1991)
*Arved Paul (1913–1960)
*Niina Pavlova (1897–1973)
*Leonora Peets (1898–1995)
*Peeter-Vello Peets
*Kaljola Pein (1923–1991)
*Elmar Pello (1910–2004)
*
*Veedi Penek (1919–2010)
*[[Peno Alnovo]] (1902–1938)
*[[Liisa Perandi]] (1879–1946)
*Arnold Perendi (1910–2003)
*[[Aino Pervik]] (1932–2025)
*[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858)
*[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822)
*Peeter Peterson (1898–1941)
*[[Margit Peterson]] (1971)
*[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958)
*Peti
*[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851)
*[[Epp Petrone]] (1974)
*[[Justin Petrone]] (1979)
*Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001)
*[[Elmar Pettai]] (1912–2008)
*[[Carolina Pihelgas]] (1986)
*[[Magda Pihla]] (1908–1989)
*Artur Pihlapuu (1911–2000)
*[[Jüri Piik]] (1911–1969)
*[[Kristi Piiper]] (1983)
*Enno Piir (1910–2006)
*Leida Piir (1928–2022)
*[[Milvi Martina Piir]] (1971)
*[[Merilin Piirsalu]]
*[[Alar Pikkorainen]] (1968)
*Pjotr Pilski (1879–1941)
*Edgar Pilt (1920–2003)
*[[Lauri Pilter]] (1971)
*[[Aare Pilv]] (1976)
*Karl Pilvistu (1923–)
*[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993)
*Karl Pinkovski (1875–1930)
*[[Paul Pinna]] (1884–1949)
*[[Nasta Pino]] (1934–2017)
*Mart Pisa (1911–?)
*Elmo Ploom (1907–1986)
*[[Ülar Ploom]] (1955)
*Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) 
*Neeme Plutus (1972–2009)
*[[Aivar Pohlak]] (1962)
*Helve Poska (1925- 2020)
*Taavet Poska (1896–1998)
*Jelena Pozdnjakova (1917–2010)
*Boriss Pravdin (1887–1960)
*[[Ketlin Priilinn]] (1982)
*[[Linnar Priimägi]] (1954)
*[[Lilli Promet]] (1922–2007)
*Taimi Proos (1915–2003)
*[[Kajar Pruul]] (1959)
*Mikk Puhalainen (1935 – 2024)
*[[Liivi Puhk]] (1963)
*[[Holger Pukk]] (1920–1997)
*[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969)
*[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947)
*Evald Pungas (1909–1966)
*Jaan Punisson (1871–?)
*Eerik Purje (1927–)
*[[Aarne Puu]] (1948)
*[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905)
*[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976)
*Nikolai Põder (1924)
*[[Rein Põder]] (1943–2018)
*[[Helmi Põld]] (1908–1969)
*Jaan Põldema
*Voldemar Põlder (1903–1984)
*Alfred Põldmäe (1908–2008)
*Ingrid Põldsaar (1944)
*Ants Põldur (1907–1945)
*[[Asta Põldmäe]] (1944)
*[[Siiri Pärkson]] (1979–2024)
*Reet Pärjel-Simmul (1940–2021)
*Richard Pärlin (1893–1967)
*[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939)
*[[Jakob Pärn]] (1843–1916)
*Malle Pärn (1945)
*Eduard Pärna (1906–1992)
*[[Marge Pärnits]] (1976) 
*[[Mikk Pärnits]] (1985)
*Aksel Pärtel (1928–2004)
*[[Maarja Pärtna]] (1986)
*Ernst Pääro (1913–2004)
*Aleksander Päärson (1907)
*Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967)
*[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938)
*[[Erik Püvi]] (1931–1976)

==Q==
*[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750)

==R==
*[[Salme Raatma]] (1915–2008)
*Elle Raat-Aug (1952–2013)
*Joachim Rachel (1618–1669)
*[[Jan Rahman]] (1975)
*[[Tauno Rahnu]] (1969)
*Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973)
*Arvi Rahula (1900–1943)
*[[Juku-Kalle Raid]] (1974)
*Kaljo Raid (1918–1995)
*Kaljo Raid (1921–2005)
*[[Robert Raid]] (1915–1978)
*[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937)
*Elvi Raidaru (1917–2014)
*Voldemar Raidaru (1913–2006)
*Vello Raigo
*[[Inga Raitar]] (1966)
*Voldemar Rajalo
*[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005)
*[[Harald Rajamets]] (1924–2007)
*Ella Rajari (1915–1998)
*[[Ylle Rajasaar]] (1969)
*Johann Rajestik
*[[Madis Raju]] (1915–1982)
*[[Kerttu Rakke]] (1971)
*Voldemar Rakles (1899–1968)
*[[Adolf Rammo]] (1922–1998)
*[[Helju Rammo]] (1926–1998)
*Aleksei Rand (1886–1970)
*Hilli Rand (1957)
*Lydia Rand (1897–1981)
*[[Robert Randma]] (1984)
*Vassili Randmets (1900–1984)
*Villu Randoja (1940)
*Kaie Rang (1992)
*[[Helene Ranna]] (1898–1946)
*[[Ain Rannaleet]] (1904–1943)
*[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007)
*[[Jaan Rannap]] (1931)
*[[Egon Rannet]] (1911–1983)
*[[Vaike Rannet]] (1925–1999)
*Viktor Rannik (Tilling (1915–1972)
*Edmund Ranniko (1922–2013)
*Salme Rańniko (1918–2001)
*[[Aleksis Rannit]] (1914–1985)
*Matti Rannu (1938–1995)
*Stefan Ratsevitš (1903–1987)
*Urmas Rattus (1936–2008)
*[[Eno Raud]] (1928–1997)
*Liis Raud (1903–1984)
*[[Mart Raud]] (1903–1980)
*[[Mihkel Raud]] (1969)
*Märt Raud (1881–1980)
*[[Paul Johannes Raud]] (1999)
*[[Piret Raud]] (1971)
*[[Rein Raud]] (1961)
*[[Toomas Raudam]] (1947)
*[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817)
*[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948)
*[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985)
*Ernst Raudsepp (1899–1947)
*[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952)
*Karl Raudsepp (1908–1992)
*[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017)
*[[Mait Raun]] (1963)
*[[Ott Raun]] (1940)
*[[Vallo Raun]] (1935–2024)
*[[Mauri Raus]] (1942–1990)
*[[Helju Rebane]] (1948)
*Lea Rebane (1926–2019)
*[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923)
*[[Marie Rebane]] (1912–2004)
*[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896)
*Katrin Reemet (1952–1993)
*Konstantin Reemets (1906–?)
*Paul Reets (1924–2016)
*Jaak Reevits (1866–1962)
*[[Rudolf Reiman]] (1893–1957)
*Taisi Reiman (1920- 2006)
*[[Katrin Reimus]] (1961–2009)
*[[Reeli Reinaus]] (1977)
*[[Astrid Reinla]] (1948–1995)
*[[Ado Reinvald]] (1847–1922)
*Juta Reitsnik (1918–1982)
*Liili Remmel (1965)
*[[Maie Remmel]] (1940)
*[[Olev Remsu]] (1947)
*[[Andres Rennit]] (1860–1936)
*Ants Reoli (1943–1993)
*[[Villem Ridala]] (1885–1942)
*[[Kaur Riismaa]] (1986)
*Rein Riitsalu (1923–1970)
*[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003)
*[[Karl Ristikivi]] (1912–1977)
*Siiri Ristla
*Heino Rohan (1926–1985)
*[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981)
*[[Richard Roht]] (1891–1950)
*Laine Rohtla (1927–2007)
*Leida Rohtla (1911–2002)
*Boriss Roitblat (1953)
*[[Ralf Rond]] (1893–1981)
*[[Lille Roomets]] (1977–)
*Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951)
*Heljo Roos-Võsari (1922–2008)
*Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989)
*[[Aarand Roos]] (1940–)
*[[Arthur Roose]] (1903–1929)
*[[Jürgen Rooste]] (1979)
*[[Marek Roots]] (1976)
*Oskar Rootsman (1897–1919)
*[[Mati Rosenstein]] (1945) 
*Riina Rossa
*[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646)
*Viktor Rotko (1903...1942)
*Vladimir Rozanov (1917–1982)
*Vsevolod Roždestvenski (1895–1977)
*[[Aarne Ruben]] (1971)
*Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940)
*[[Olavi Ruitlane]] (1969)
*[[Arp Rullingo]] (1913–1942)
*[[Jaan Rummo]] (1897–1960)
*[[Paul Rummo]] (1909–1981)
*[[Paul-Eerik Rummo]] (1942)
*[[Karl Rumor]] (1886–1971)
*Aivar Rumvolt
*Juta Rundu (1931–2020)
*Ernst Rungi (1885–1975) 
*[[Hando Runnel]] (1938)
*[[Simo Runnel]] (1977)
*[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906)
*[[Valentin Ruškis]] (1910–2004)
*[[Christian Rutoff]] (1879–1940)
*[[Linda Ruud]] (1932–2010)
*Karin Ruus (1913–1976)
*Katrin Ruus
*Albert Ruutsoo (1913–1999)
*[[Johannes Ruven]] (1902–1942)
*[[Andrus Rõuk]] (1957)
*[[Grethe Rõõm]] (1976)
*[[Vambola Rähn]] (1923–1984)
*[[Ellinor Rängel]] (1902–1967)
*Krista Räni (1962)
*[[Piret Räni]] (1974)
*[[Valeria Ränik]] (1964)
*Virve Rännang (1904–1942)
*[[Lauri Räpp]] (1977–)
*Jüri Rästas (1934–2010)
*Manivald Rästas (1934–1986)
*Valter Rätsepp (1885–1937)
*[[Mariann Rückenberg]] (1988–)
*[[Adolf Rühka]] (1878–1901)
*Roland-Einar Rüütel (1925–2021)
*[[Hilja Rüütli]] (1921–2009)

==S==
*[[Kalju Saaber]] (1944–2026)
*August Saabas (1907)
*Aino Saadik
*[[Andres Saal]] (1861–1931)
*Armin Saan (1866–1955)
*[[Anti Saar]] (1980)
*[[Ants Saar]] (1920–1989)
*[[Henrik Saar]] (1903–1944?)
*Ira Saar (1923–2015)
*[[Juhan Saar]] (1929–2007)
*[[Olivia Saar]] (1931–2025)
*[[Veera Saar]] (1912–2004)
*[[Triina Saare]] (1913–2002)
*[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011)
*Aleksander Saarna (1899–1949)
*Elmar Lembit Saarniit (1922–2017)
*[[Karin Saarsen]] (1926–2018)
*[[Leopold Saarts]] (1908–1937)
*[[Mari Saat]] (1947)
*[[Mare Sabolotny]] (1990)
*Mihhail Safonov (1935
*[[Edgar V. Saks]] (1910–1984)
*Hilda Saks-Esko (1909–1996)
*Silvia Salasoo (1928–2018)
*[[Georg Saleman]] (1597–1657)
*[[Herbert Salu]] (1911–1988)
*Kristel Salu (1975)
*Meelis Salujärv
*Maria Salundi (1914–2010)
*[[Rein Saluri]] (1939–2023)
*[[Mihkel Samarüütel]] (1976)
*[[Evelin Samuel]] (1975)
*[[Einar Sanden]] (1932–2007)
*[[Kristjan Sander]] (1977)
*[[Rein Sander]] (1945–2025)
*[[Tõnis Sander]] (1887–1914)
*Tõnu Sander
*Alma Sang (1900–1993)
*[[August Sang]] (1914–1969)
*[[Joel Sang]] (1950)
*Vladimir Sappak (1921–1961)
*Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007)
*[[Valve Saretok]] (1911–2004)
*Ellen Sauks (1923–2008)
*[[Peeter Sauter]] (1962)
*Edzard Schaper (1908–1984)
*Sterna Schliefstein (1908–1941)
*[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945)
*[[Erik Schmidt]] (1925–)
*Vera Schmidt (1915 – )
*Valmar Schotter (1969–2009)
*Evald Schultz (1869–1941)
*[[Uno Schultz]] (1956)
*Eva Schulzenberg (1908–1985)
*[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800)
*[[Male Schwarz]] (1925)
*[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874)
*[[Johann Schwelle]]
*[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) 
*[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859)
*[[Mihkel Seeder]]
*[[Andrus Seelik]] 
*[[Tõnu Seero]] (1957–1998)
*Edgar Sein (1908–1941)
*Frieda Selg (1909–1986)
*Johannes Selg (1908–1973)
*Elvine Sell (1922–2016)
*[[Tiia Selli]] (1959)
*Karl-Hanto Selmet (1927–1996)
*Boriss Semjonov (1894–1942)
*[[Kaupo Sempelson]]
*[[Johannes Semper]] (1892–1970)
*[[Tiit Sepa]] (1964–2017)
*Henrik Sepamaa (1905–1990)
*[[Milvi Seping]] (1929)
*[[Arnold Sepp]] (1908–1979)
*[[Ene Sepp]] (1991)
*Georg Sepp (1927–2000)
*[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969)
*[[Rein Sepp]] (1921–1995)
*[[Ly Seppel]] (1943)
*Aarne Seppel (1974)
*[[Raivo Seppo]] (1973)
*[[Herman Sergo]] (1911–1989)
*[[Igor Severjanin]] (1887–1941)
*Mihhail Sidorov (1893–1960)
*Tatjana Sigalova (1969)
*[[Arvi Siig]] (1938–1999)
*[[Imre Siil]] (1957)
*Maria Siiman (2001)
*[[Aleksander Siivas]] (1922–1967)
*Artur Sikemäe (1895–1942)
*[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998)
*[[Ivar Sild]] (1977)
*[[Merle Sild]] (1960)
*[[Marta Sillaots]] (1887–1969)
*Silver Silliksaar (1942)
*Viktor Simberg (?–1987)
*Uino Simmul 1934–2004)
*Minna Simre (1902–1941)
*Salme Sinimets (1913–1996)
*[[Siim Sinamäe]] (1992)
*Karl Sinijärv (1916–1987)
*[[Karl Martin Sinijärv]] (1971)
*Juhan Sinimäe (1910–1984)
*[[Triin Sinissaar]] (1975)
*[[Peeter Sink]] (1902–1957)
*[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988)
*[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937)
*[[Rudolf Sirge]] (1904–1970)
*[[Virgo Sirvi]]
*[[Agu Sisask]]
*Johannes Siska (1913–1973)
*Jegor Julius von Sivers (1823–1879)
*[[Grigori Skulski]] (1912–1987)
*Nataly Smirnov
*Vladimir Smolenski (1901–1961)
*[[Juhan Smuul]] (1922–1971)
*[[Kerttu Soans]] (1961)
*[[Redik Soar]] (1882–1946)
*[[Mart Sohberg]] (1839–1927)
*Aleksei Sokolov (1910–1992)
*Georgi Solovjov (1912–1973)
*[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897)
*[[Lauri Sommer]] (1973)
*Lea Soo (Eiv Eloon) (1945)
*Juhan Sookas
*Reet Sool (1951–2021)
*Helmi Sooman (1913–1982)
*Herta Sooman (1913–1970)
*[[Peep Sooman]] (1978)
*[[Triin Soomets]] (1969)
*Mati Soonik (1944)
*Mihkel Soonlepp (1858–1934)
*Endel Soonsein
*[[Ivar Soopan]] (1971)
*[[Berit Sootak]]
*Aksel Soots
*Georgi Sorgonin (1904–1976)
*[[Jaan Speek]] (1866–1921)
*Isak Spungin (1923–1984)
*[[Ita Srankk]]
*
*[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657)
*[[Victor Julius Stein]] (1841–1873)
*[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??)
*Eda Stern (1929–2021)
*[[Hermann Stock]] (1916–1987)
*[[Philipp Stramm]] (1814–1871)
*Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015)
*[[Lilli Suburg]] (1841–1923)
*Dimitri Suigussaar
*Elmar Suigussaar (1901–2005)
*[[Harald Suislepp]] (1921–2000)
*[[Gustav Suits]] (1883–1956)
*Oskar Surva (1902–1990)
*Aleksander Susi
*[[Heino Susi]] (1925–1987)
*Artemi Sutt (1917–1996)
*
*[[Aleksander Suuman]] (1927–2003)
*[[Suve Jaan]] (1777–1851)
*Erich Suvi (1935–2009)
*Erika Suvi (1915–2015)
*Boriss Svobodin (1878–1942)
*[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006)
*Marie Sõggel (1884–1938)
*Õie Sõster-Haas (1912–2008)
*Vello Sõukand (1960–2001)
*Olga Särel (1894–1979)
*[[Ilmar Särg]] (1955)
*[[Indrek Särg]] (1966)
*Aadu Säärits (1908–1982)
*[[Valter Sääsk]] (1939–2014)
*[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950)
*[[Peeter Südda]] (1830–1893)
*[[Juhan Sütiste]] (1899–1945)
*[[Kulno Süvalep]] (1929–1996)

==Š==
*[[Jüri Šumakov]]
*Boriss Štein (1933–2017)
*Sergei Štein (1882–1955)
*Anton Štšerbakov (1908–1978)
*Boris Štšutskoi (1870–1964)

==Z==
*[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998)
*Leonid Zaitsev (1909–1992)
*[[Elīna Zālīte]] (1898–1955)
*Avo Zelinski (1958–2017)
*Vieno Zlobina (1919–2020)
*Olga Žurjari-Ossipova (1961–)
*Janis Žigurs (1915–1988)

==T==
*[[Aleksandra A. T.]] (1993)
*[[Agnes Taar]] (1898–1976)
*[[Ingel Tael]]
*[[Leila Tael-Mikešin]] (1984)
*Dmitri Taevere
*Boris Taggo-Novosadov (1907–1945)
*[[Sulev Tailo]] (1920–2010)
*Ilze Tālberga (1985)
*Eino Tali (1922–1999)
*Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923)
*[[Ilmar Talve]] (1919–2007)
*[[Mai Talvest]] (1909–2001)
*[[Jüri Talvet]] (1945)
*[[Malle Talvet]] (1955)
*[[Heiti Talvik]] (1904–1947)
*Elmar Talviste (1937–1985)
*Julius Tamberg
*Karl Tamjärv (1919–2015)
*[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987)
*[[Aksel Tamm]] (1931–2023)
*Arnold Tamm (1906–1942)
*Arnold Tamm (1927–)
*[[Jaanus Tamm]] (1957–2010)
*[[Jakob Tamm]] (1861–1907)
*[[Laur Tamm]] (1911–1998)
*[[Margus Tamm]] (1977) 
*Ursus Tamm (1910–1942)
*Valter Tamm (1937–)
*[[Tiina Tamman]] (1948)
*[[August Tammann]] (1893–1934)
*[[Henno Tammart]] (1909–1943)
*[[Aino Tammeorg]]
*[[Katariina Tammert]] (1982)
*[[Agu Tammeveski]] (1951)
*[[Katrin Tammik]] (1945–1999)
*[[Evald Tammlaan]] (1904–1945)
*[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940)
*[[Jaan Tangsoo]] (1963)
*Heino Taremäe (1921–2000)
*[[Tiit Tarlap]] (1954–2017)
*Leida Tarmel (1903–1971)
*Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993)
*Hillo Tarvel
*Edur Tasa (1903–1941)
*[[Ilmar Taska]] (1943)
*[[Aleksander Tassa]] (1882–1955)
*Edmund Taster
*[[Triin Tasuja]]
*[[Tuuli Taul]] (1986)
*[[Alma Teder]] (1908–1990)
*Berta Teder (1905–1979)
*Ernst Teder (1915–1993)
*Juhan Teder (1911–1999)
*[[Tarmo Teder]] (1958)
*[[Andra Teede]] (1988)
*[[Endla Tegova]] (1922–1987)
*[[Maria Teiverlaur]] (1955–) 
*Kristiina Teiss
*[[Paul Tekkel]] (1882–1944)
*[[Indrek Tenno]] (1969)
*[[Endel Tennov]] (1926–1978)
*Elise Tenter (1888–1931)
*[[Alfred Teppan]] (1890–1975)
*[[Arnold Terijõe]] (1902–1937)
*Marina Tervonen (1953)
*Liidia Tetergova (1932–2012)
*[[Anne-Mai Tevahi]] (1989)
*[[Aino Thoen]] (1913–2010)  
*[[Johann Thomasson]] (1817–???)
*Erik Thomson (1915–1990)
*[[Aino Tigane]] (1912–1991)
*[[Leida Tigane]] (1908–1983)
*Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020)
*Valentine Tigane (1906–1987)
*Lembit Tihkan (1930–2023)
*[[Hans Tiismann]] (1829–1886)
*Loit Tiitsaar (1921–1998)
*[[Nete Tiitsaar]] (1989)
*[[Romulus Tiitus]] (1906–1982)
*[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913)
*August Tiko
*[[Roland Tõnisson]] (1968) 
*[[Mihkel Tiks]] (1953)
*Urmas Tilga (1966)
*Julius Tillo (1919–1995)
*Osvald Timmas (1913–2005)
*[[Rostislav Titov]] (1928–2013)
*Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001)
*Jaak Tobre
*[[Erik Tohvri]] (1933)
*Nelly Toiger (1895–1969)
*[[Tuuli Tolmov]] (1994) 
*[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944)
*[[Donald Tomberg]]
*Tamara Tomberg
*Valentin Tomberg (1900–1973)
*Viktor Tomberg (1915–1984)
*Ilona Tominga (1964)
*Juhan Tomingas
*[[Ilmar Tomusk]]
*Alma Toom (1903–1945)
*[[Kusta Toom]] (1892–1973)
*Leon Toom (1921–1969)
*Liidia Toom (1890–1976)
*[[Aino Toomaspoeg]] (1916)
*Elmar Toome (1921–1941)
*Juhan Toomepuu (1902–1990)
*[[Tiia Toomet]] (1947)
*[[Tanel Toomik]]
*[[Osvald Tooming]] (1914–1992)
*Friido Toomus (1908–1974)
*Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994)
*[[Elin Toona]] (1937)
*[[Rein Tootmaa]] (1957)
*Kalju Tori (1924–2007)
*Ants Tosin (1931...2012)
*[[Mats Traat]] (1936–2022)
*Linda Traumann (1908)
*Ella Treffner (1890–1969)
*[[Elem Treier]] (1927–2012)
*[[Karl Trein]] (1900–1937)
*Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975)
*Leonid Trett (1905–1990)
*Lydia Trett (1915–2011)
*Jaan Treufeldt (1888–1979)
*[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939)
*[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993)
*Leonid Trett (1905–1990)
*Nikolai Troitski (1859–)
*[[Tõnu Trubetsky]] (1963)
*[[Uido Truija]] (1944)
*[[Ilmar Trull]] (1957)
*Ivan Trull (1929–2015)
*[[Oskar Truu]] (1887–1949)
*[[Silvia Truu]] (1922–1990)
*[[Irma Truupõld]] (1903–1980)
*Aleksander Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–1942)
*Sergei Tšõbov
*[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971)
*[[Arnold Tulik]] (1911–1990)
*Evald Tults (1920–1996)
*[[Leelo Tungal]] (1947)
*Genrich Turonok (1925–1996)
*[[Eet Tuule]] (1941)
*[[Jüri Tuulik]] (1940–2014)
*[[Ülo Tuulik]] (1940)
*Enn Tuuling (1906–1981)
*[[Liidia Tuulse]] (1912–2012)
*[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999)
*Maimu Tõldsepp (1902–1990)
*Paul Tõldsepp (1908–1984)
*Roland Tõldsepp (?–1960)
*[[Mats Tõnisson]] (1853–1915)
*Hilda Tõnnov (1903–1978)
*[[August Tõnurist]] (1869–1943)
*[[Maniakkide Tänav]] (1976)
*[[Jaan Tätte]] (1964)
*Daima Maylis Türner (1926)
*[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961)

==U==
*[[Valev Uibopuu]] (1913–1997)
*[[Villem Ugandi]] (1898–1942)
*[[Enn Uibo]] (1912–1965)
*[[Mihkel Ulman]] (1956)
*[[Naan Umbusk]]
*[[Marie Under]] (1883–1980)
*[[Ell Undla]] (1902–1965)
*[[Paul Undritz]] (1854–1897)
*[[Jaan Undusk]] (1958)
*[[Maarja Undusk]]
*[[Magda Univer]] (1910–1995)
*[[Mati Unt]] (1944–2005)
*[[Ester Urbala]] (1982)
*[[Leida Urbanik]] (1913–1978)
*[[Silvia Urgas]] (1992)
*[[Vaptas Urke]] (1923–1983)
*[[Inger Urm]]
*[[Peeter Urm]] (1949)
*[[Reino Urm]] (1933–1991)
*[[Jaak Urmet]] (1979)
*[[Ago Ustal]] (1933–2010)
*[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997)
*[[Peeter Uuetoa]]
*[[Eia Uus]] (1985)
*[[Arvo Uustalu]] (1964)
*[[Albert Uustulnd]] (1925–1997)
*[[Lembit Uustulnd]]

==V==
*[[Debora Vaarandi]] (1916–2007)
*[[Martin Vabat]] (1981)
*[[Urmas Vadi]] (1977)
*[[Veronika Vaeras]]
*[[Tõnis Vaga]] (1975–2006)
*[[Lembit Vahak]]
*Enn Vahemets (1929–1978)
*[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007)
*[[Berk Vaher]] (1975)
*[[Irja Vaher]] (1977)
*[[Laine Vaher]]
*[[Vaapo Vaher]] (1945–2024)
*[[Luise Vaher]] (1912–1992)
*[[Paul Vahi]] (1911–1941)
*[[Vaino Vahing]] (1940–2008)
*Jüri Vaht (1901–1925)
*[[Jaan Vahtra]] (1882–1947)
*[[Robert Vaidlo]] (1921–2004)
*[[Arvi Vaigla]]
*[[Enn Vaigur]] (1910–1988)
*Mati Vaisma (1947–1987)
*Vassili Valge (1907–1978)
*[[Aksel Vaik]] (1909–1967)
*Georg Vaino (
*[[Ao Vaks]] (1912–1993)
*[[Karl Valge]] (1901)
*[[Vassili Valge]] (1907–1978)
*[[Aksel Valgma]] (1910–1966)
*[[Mait Vaik]] (1969)
*[[Jaanus Vaiksoo]] (1967)
*Juhan Valgustee (1909–1970)
*[[Peet Vallak]] (1893–1959)
*[[Aidi Vallik]] (1971)
*[[Mari Vallik]] (1993)
*[[Mari Vallisoo]] (1950–2013)
*[[August Vallner]] (1889–1962)
*[[Hugo Valma]] (1891–1977)
*[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944)
*[[Edgar Valter]] (1929–2006)
*Lembit Valter (1921–2004)
*[[Arvo Valton]] (1935–2024)
*[[Andres Vanapa]] (1924–2004)
*[[Larissa Vanejeva]] (1953)
*Veikko Vangonen (1964)
*[[Hannes Varblane]] (1949–2022)
*[[Ruth Vassel]] (1984)
*[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994)
*[[Margus Veanes]] (1941–1981)
*[[Salme Veber]] (1915–2016)
*[[Joonas Veelmaa]] (1988)
*[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) 
*[[Muia Veetamm]] (1907–1995)
*Siegfried von Vegesack (1888–1974)
*[[Rein Veidemann]] (1946)
*Siegfried Veidenbaum (1904–1997)
*Juhan Veidenstrauch (1880–1930)
*[[Enn Vellend]] (1904–1941)
*[[Rein Vellend]] (1915–1964)
*[[Mihhail Veller]] (1948)
*[[Aado Velmet]] (1910–1974)
*[[Ilmar Vene]] (1951)
*[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981)
*[[Voldemar Vent]] (1901–1966)
*[[Marie Verdei]] (1993)
*Gennadi Vereštšagin (1955)
*[[Velli Verev]] (1927–1987)
*[[Toomas Verrev]] (1979)  
*Viktor Veskimäe (1902–1967)
*Lev Vesselov (1937)

*[[Enn Vetemaa]] (1936–2017)
*[[Arno Vihalemm]] (1911–1990)
*Johannes Vihma (1920–2017)
*[[Johannes Viedemann]]
*[[Vicky Viidikas]] (1948–1998)
*[[Bernhard Viiding]] (1932–2001)
*[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974)
*[[Ine Viiding]] (1933–1990)
*[[Juhan Viiding]] (1948–1995)
*[[Paul Viiding]] (1904–1962)
*[[Arved Viirlaid]] (1922–2015)
*Voldemar Viirsalu (1912–2006)
*[[Aili Viitar]] (1904–2000)
*[[Assandra Vikikivi]]
*[[Eduard Vilde]] (1865–1933)
*[[Jüri Vilde]] (1945–2016)
*[[Heiki Vilep]] (1960)
*August Vilidu Veltmees (1920–2012)
*Elga Viljassar (1908–1988)
*[[Ants Viljus]] (1955)
*[[Valeeria Villandi]] (1924–2021)
*[[Viire Villandi]] (1955–2015)
*[[Jevgenia Vimbo]] (1902)
*[[Harry Vimson]] (1912)
*Ida Vink (1902–1993)
*Villi Vink (1927–2022)
*Reinhold Vinkler (1907–1942)
*[[Toomas Vint]] (1944)
*[[Adrian Virginius]] (1663–1706)
*[[Ann Viskar]] (1882–1940)
*[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951)
*Lydia Visnapuu (1909–1978)
*Jaroslav Voinov (1887–1950)
*Zinaida Vojeikova
*Valentin Volkov (1911–1986)
*[[Juhan Voolaid]] (1971)
*Ants Vomm (1931–2003)
*[[Jaan Vorms]] (1885–1936)
*Elmar Vrager (1916–1988)
*Ilja Všivkov (1900–1968)
*Ülo Alo Võsar (1942)
*Kristjan Võsoberg (1924–2001)
*Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960)
*Egi Väina
*[[Heino Väli]] (1928–1990)
*[[Katrin Väli]] (1956)
*[[Linda-Mari Väli]] (1988)
*[[Silvi Väljal]] (1928–2014)
*[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981)
*[[Vaike Väljaots]] (1936–2018)
*[[Elme Väljaste]] (1952)
*Eduard Värav (1906–1962)
*Andres Väärismaa (1908–1944)

==W==
*[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877)
*Karin Maria Wilde (1908– ?)
*[[Asta Willmann]] (1916–1984)
*[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819)
*[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815)
*Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006)
*Ute Wohlrab (1969)
*[[Gustav Wulff]] (1865–1946)
*[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954)
*[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934)

==Õ==
*[[Merike Õim]] (1951)
*[[Tõnu Õnnepalu]] (1962)
*Edward Õun (1907)
*[[Ervin Õunapuu]] (1956)
*[[Elmar Õun]] (1906–1977)
*[[Voldemar Õun]] (1893–1986)
*Edvald Õunapuu (1909–1956)

==Ö==
*Jüri Ööbik (1948)
*Kuno Ööpik (1919–2005)

==Ü==
*[[Johannes Üksi]] (1891–1937) 
*Jaanus Ülavere (1910–1987)
*Leenart Üllaste (1910–2003)
*Pilvi Üllaste (1917– 2003)
*[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946)

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]]
[[Kategooria:Kirjanike loendid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]]</text>
      <sha1>1rol7m0fv9fttj97b7qhqdjzqemj4c5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uruguay jalgpallikoondis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21089</id>
    <revision>
      <id>7201502</id>
      <parentid>7172547</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:31:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41423-74</username>
        <id>234132</id>
      </contributor>
      <origin>7201502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8162" sha1="97q1dtpp6jp88ch06dqyxwn8ro1npp7" xml:space="preserve">{{ Jalgpallikoondis
| pilt                  = 
| pildi allkiri         =
| hüüdnimi              = 
| jalgpalliliit         = [[Uruguay Jalgpalli Assotsiatsioon]] ([[AUF]])
| liit_asutatud         = 1900
| konföderatsioon       = [[CONMEBOL]]
| peatreener            =
| abitreener            =
| kapten                = [[José María Giménez]]
| rekordinternatsionaal = [[Diego Godín]]
| rekord_mänge          = 161
| parim väravakütt      = [[Luis Suárez]]
| parim_väravaid        = 69
| noorim koondislane    =
| kodustaadion          = [[Estadio Centenario]] (Montevideo)
| FIFA edetabeli koht   = 16.
| FIFA edetabeli aeg    = juuni 2026
| FIFA kõrgeim koht     = 2.
| FIFA kõrgeima aeg     = juuli 2011
| FIFA madalaim koht    = 55.
| FIFA madalaima aeg    = detsember 1998

 |muster_la1 = _uru26h
 |muster_b1  = _uru26h
 |muster_ra1 = _uru26h
 |muster_sh1 = _uru26a
 |muster_so1 = _uru26hl
 |vasakkäsi1 = 80BBFF
 |kere1      = 80BBFF
 |paremkäsi1 = 80BBFF
 |püksid1    = 0A0216
 |sokid1     = 0A0216

 |muster_la2 = _uru26a
 |muster_b2  = _uru26a
 |muster_ra2 = _uru26a
 |muster_sh2 = _uru26a
 |muster_so2 = _uru26al
 |vasakkäsi2 = 0A0216
 |kere2      = 0A0216
 |paremkäsi2 = 0A0216
 |püksid2    = 0A0216
 |sokid2     = 0A0216

| esimene kohtumine          = {{Riigi ikoon|Uruguay}} '''Uruguay''' 2:3 [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}}
| esimene koht- ja aeg       = [[Montevideo]], [[Uruguay]], 16. mai 1901&lt;ref&gt;Kuigi seda mängu arvestavad esimese omavahelise kohtumisena nii Uruguay kui Argentina, siis seda peeta ametlikuks maavõistluseks, kuna seda mängu ei organiseerinud mitte Uruguay Jalgpalli Assotsiatsioon, vaid Montevideo jalgpalliklubi [[Albion F.C.]] ja võistkonda kuulus 9 mängijat sellest klubist.&lt;/ref&gt;
| suurim võit                = {{Riigi ikoon|Uruguay}} '''Uruguay''' 9:0 [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] {{Riigi ikoon|Boliivia}}
| suurim võit koht- ja aeg   = [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]], 9. november 1927
| suurim kaotus              = 
| suurim kaotus koht- ja aeg =

| MM-ile kvalifitseerunud              = 15
| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930
| parim tulemus MM-il                  = 1. ([[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] ja [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]])

| maailmajao meistrivõistlused         = [[Copa América]]
| MV-le kvalifitseerunud               = 46
| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud  = 1916
| parim tulemus MV-l                   = 1. (1916, 1917, 1920, 1923, 1924, 1926, 1935, 1942, 1956, 1959, 1967, 1983, 1987, 1995, 2011)

| OM_saavutused                        = kuld ([[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]], [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]])
}}

'''Uruguay jalgpallikoondis''' on [[Uruguay]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Uruguay on kahekordne maailmameister ([[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]. ja [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]).

Uruguay võitis ka olümpiamängude jalgpalliturniiri [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]]. ja [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]]. aastal. Kuna sellel ajal ei olnud [[FIFA]] ise veel alustanud [[FIFA World Cup]]i korraldamist, siis loeb FIFA neid turniire samuti maailmameistrivõistlusteks. Uruguay on võitnud 15 korda Lõuna-Ameerika meistrivõistlused ja [[Copa América]], olles sellega edukaim riik tollel võistlusel. Uruguay võitis 1981. aastal seniste maailmameistrite vahel peetud turniiri [[1980 Mundialito]]. Kokku on Uruguay võitnud 20 rahvusvahelist turniirivõitu tiitlivõistlustelt ning on sellega edukaim riik maailmas. Uruguay on väikseima rahvaarvuga riik, mis on jõudnud maailmameistrivõistluste medaliteni.

== Ajalugu ==
[[Fail:Uruguay 1902.jpg|pisi|Uruguay jalgpallikoondis enne nende esimest ametlikku mängu [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinaga]] 1902. aastal. Vasakult paremale tagumine rida: Linier, Miguel Nebel, Luis Carbone, Alberto Peixoto, Enrique Sardeson; keskel: Bolívar Céspedes, Gonzalo Rincón, Juan Sardeson, Ernesto Reyes, Carlos Céspedes; ees: Carlos Urioste, Germán Arímalo]]

Enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] oli Uruguay jalgpallikoondis maailma üks parimaid. Esimestele võitudele Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel järgnes edu [[Amsterdam]]i [[1924. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel 1924]]. aastal, kui tuldi olümpiavõitjaks. Rabanud oma oskustega [[Euroopa]]t, kordas Uruguay sama tempu ka [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aasta OM-il]] ning võitis kaks aastat hiljem [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930. aastal]] oma kodumaal peetud esimese MM-i. 1920. ja 1930. aastate meeskonda kuulusid Uruguay kuulsamad mängijad: kapten José Nasazzi, keskväljamängijad [[José Andrade]], [[Lorenzo Fernández]] ja [[Alvarez Gestido]] ning ründajad [[Héctor Castro]], [[Petro Cea]] ja [[Héctor Scarone]].

[[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta MM-i]] finaalis üllatas Uruguay publikut ajaloo suurima vapustusega, võites üheväravalisest kaotusseisust [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliat]] 2:1 ja seda nende kodumaal. Tollal olid Uruguay koondises põhitegijad: ründajad [[Juan Schiaffino]], [[Omar Míguez]] ja [[Víctor Andrade]], väravavaht [[Roque Máspal]]i ning kaitsja [[Obdulio Varela]].

Pärast 4. kohta [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM]]-il aga polnud Uruguay enam nii tugev meeskond. Uruguay osales ainult neljadel [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] üheksast aastatel 1974–2006.

Aastal 2010 sai Uruguay jalgpallikoondis 4. koha [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA 2010 maailmameistrivõistlustel]]. 2011. aasta [[Copa América]] võistlustel tuli meeskond Lõuna-Ameerika meistriks.

[[25. märts]]il [[2011]] kaotas Uruguay jalgpallikoondis sõprusmängus Tallinnas [[A. Le Coq Arena]]l [[Eesti jalgpallikoondis|Eestile]] 0:2. Teine sõprusmäng Eesti ja Uruguay koondiste vahel toimus 23. juunil 2011, Uruguay võitis 3:0.

== Saavutused ==

*[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängude kuldmedal]]: [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]], [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]]
*[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]: [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]], [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]
*[[Copa América|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]: [[1916]], [[1917]], [[1920]], [[1923]], [[1924]], [[1926]], [[1935]], [[1942]], [[1956]], [[1959]], [[1967]], [[1983]], [[1987]], [[1995. aasta Copa América|1995]], [[2011. aasta Copa América|2011]]

==Vaata ka==
*[[Uruguay jalgpallikoondis 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
*[[Uruguay jalgpallikoondis 1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
*[[Uruguay jalgpallikoondis 1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
*[[Uruguay jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
* [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Uruguay|Uruguay jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
* [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Uruguay|Uruguay jalgpallikoondis 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.auf.org.uy Koduleht]

{{FIFA World Cupi võitjad}}
{{navmallid
| päis = Uruguay koondis maailmameistrivõistlustel
 | bg          = #87cefa
 | fg          = black
 | bordercolor = gold
| loend =
{{FIFA World Cup 1930 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1950 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1954 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1962 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1966 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1970 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1974 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1986 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 1990 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 2002 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 2010 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Uruguay koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Uruguay koondis}}
}}

[[Kategooria:Uruguay jalgpallikoondis]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]]</text>
      <sha1>97q1dtpp6jp88ch06dqyxwn8ro1npp7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21639</id>
    <revision>
      <id>7201371</id>
      <parentid>6859252</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:52:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41332-10</username>
        <id>234115</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7201371</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15614" sha1="0u62so21ag6ssnrzwxsyfs5mm14ebtc" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}
{{See artikkel| on ansamblist; helikandjate kohta vaata artikleid [[Ruja (EP)]] ja [[Ruja (album)]]; rokkooperi kohta vaata artiklit [[Ruja (ooper)]]}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Ruja
| pilt                = 
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| stiil               = [[progressiivne rokk]], [[folkrokk]], ''[[hard rock]]'', ''[[pop rock]]'', [[psühhedeelne rokk]]
| tegev               = 1971 – 1988
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = 
| endised_liikmed     = [[Urmas Alender]]&lt;br&gt;[[Rein Rannap]]&lt;br&gt;[[Jaanus Nõgisto]]&lt;br&gt;[[Tiit Haagma]]&lt;br&gt;[[Margus Kappel]]&lt;br&gt;[[Igor Garšnek]]
}}

'''Ruja''' oli [[eesti]] [[rokkmuusika|rokk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis tegutses [[1970. aastad|1970.]] ja [[1980. aastad|1980. aastatel]]. 

Ansambli nimeks võeti [[Ilmar Sikemäe]] loodud [[uudissõna]] &quot;ruja&quot;, mis tähendas fantaasiat. Sõna tutvustati 1971. aasta veebruaris ajalehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]].&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2020/02/sonal-sabast-ruja/ Sõnal sabast: Ruja.] opleht.ee, 7. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;

==1971–1975 (varane Ruja)==
===Ansambli loomine===
[[Rein Rannap]]il, kes oli 1971. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i kümnenda klassi õpilane ja mängis klahvpille Mustamäe Mängude Majas tantsuansamblis Intervall, tekkis soov enda rokklugude mängimiseks luua uus ansambel. Ruja algne pillide koosseis oli valitud üsna tavatu: kitarr, basskitarr, trummid, klahvpillid, [[viiul]], [[trompet]] ja [[tromboon]]. Lisaks oli kaks naislauljat (Liina Randmaa ja Eva Ojaveer) ja kaks meessolisti ([[Raul Sepper]] ja [[Urmas Alender]]). Suure ansamblikoosseisu eesmärgiks oli Rannapi idee moodustada põhiansamblist vajadusel väiksemaid koosseise vastavalt arranžeeringutele ja stiilile (pop-Ruja, kammer-Ruja, rokk-Ruja jne). Idee ei olnud siiski elujõuline ning ansamblist lahkusid naislauljad, viiuldaja-trompetist ja tromboonimängija.&lt;ref name=&quot;ruja&quot;&gt;[[Andres Oja]]. Tsepeliini triumf. Kirjastus [[Tänapäev]]. Tallinn 2016. lk 58–71. Vaadatud 24. september 2023.&lt;/ref&gt;

Ruja loomise printsiibid olid: omaloodud originaalmuusika, kirjanduslikult tugev kodumaine laulutekst, tugevad (professionaalsed) muusikud, muusika tegemine kunstilisel tasemel.&lt;ref name=&quot;rock&quot;&gt;[https://ruja.ee/Biograafia/RUJA/ Ruja. Biograafia.] ruja.ee, Vaadatud 24. september 2023.&lt;/ref&gt;

===Esimesed lindistused===
Esimest korda oli Ruja laval [[Aruküla]] kultuurimajas 1971. aasta sügisel. Esimesed Ruja lood, mis sama aasta 22. oktoobril [[Eesti Raadio]] stuudios salvestati, olid Rannapi loodud &quot;[[Nii vaikseks kõik on jäänud]]&quot; (solist Urmas Alender) ja &quot;Need ei vaata tagasi&quot; (solist Raul Sepper), mõlemad [[Ernst Enno]] sõnadele. &quot;Need ei vaata tagasi&quot; on ainuke lugu, mille Raul Sepper Rujaga on lindistanud. 

1971. aastal ilmus [[Juhan Viiding]]u (Jüri Üdi) luulekogu &quot;Detsember&quot;. Ilma Viidingu luuleta olnuks eestikeelset ''hard rock''&lt;nowiki/&gt;'i väga raske teha. Kolmanda loona lindistatigi nüüd &quot;Tsepeliini triumf&quot; (sõnad J. Viiding), mis oli üks esimesi [[Psühhedeelia|psühhedeelse]] suunaga kompositsioone Eestis üldse. &quot;Õhtunägemust&quot; peavad aga muusikaasjatundjad üheks esimeseks [[Progressiivne rokk|progressiivse roki]] looks Eestis.

Rannap: &quot;Enne Rujat ei lauldud ju ''rock''&lt;nowiki/&gt;'i eesti keeles. Just eestikeelse ''rock''-laulmise maneeri väljatöötamise loeks ma Alenderi ja enda ühiseks teeneks.&quot;&lt;ref name=rock /&gt;

1972. aastal liitusid ansambliga Andres Põldroo ja Tiit Haagma. Uuenenud koosseisuga lindistati raadiostuudios &quot;Rukkilõikus&quot; (sõnad J. Viiding) ning selle looga avanes Rujal võimalus esineda ka ühes Eesti Televisiooni saates. Kuna Rannapil oli muusikakeskkoolis pahandusi, ei tohtinud esinemiskeelu tõttu tema nägu ekraanil näidata ning selles loos ei olegi klahvpille. Samal aastal üritas Ruja end tarifitseerida tantsuansamblina rahaliste sissetulekute suurendamiseks, kuid vastav komisjon selleks luba ei andnud.

===Kontserdid ja esinemiskeelud===
Järgnenud lood &quot;Tütarlaps kloaagis&quot;, &quot;Noore fotograafi uppumine&quot; (tekstid Viidingult) jt kujundasid ansamblist ametivõimude silmis skandaalse imidži. Esimene suurem skandaal toimus 1. juulil 1972 [[Kadriorg|Kadriorus]] asuva kõlakoja vabaõhukontserdil, kus rahvamuusikute esinemise järel lavale tulnud Ruja viis publiku pöördesse ja kontserdikorraldajad lülitasid igaks juhuks elektritoite välja. Pärast seda anti Rujale lühiaegne esinemiskeeld.&lt;ref name=ruja /&gt;

1973. aastal lahkus ansamblist Andres Põldroo ning teda asendas Jaanus Nõgisto. Tallinna rokkansamblite tolleaegsed esinemiskohad olid põhiliselt [[Salme kultuurikeskus|Jaan Tombi nimeline kultuuripalee]] ehk &quot;uus Tomp&quot; ja [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]] (nii nimetati [[Mustpeade Maja]]) ehk &quot;vana Tomp&quot;. Rohkem [[prestiiž]]ne esinemiskoht oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] aula, kus detsembris 1973 viibis Ruja kontserdil 1300 inimest (arvatavalt aula rekord). 

1974. aasta alguses tehti ansamblile ettepanek esineda [[Estonia kontserdisaal]]is, mis oli elitaarne kontserdikoht. Kaks kontserti müüdi kiiresti välja. Kontsert toimus koos [[Tõnu Kaljuste]] kammerkooriga ning oli muusikaliselt ja isamaalistelt meeleoludelt vaimustav. Kontserdil otseselt midagi nõukogudevastast ei olnud ja sama kavaga kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esinedes poleks ilmselt suurt skandaali puhkenud. Sovetlikud kultuuriametnikud leidsid aga mitmeid Nõukogude kontserdile sobimatuid asjaolusid (kahemõtteline kavaleht; koori meeslauljatel seljas frakid ja ansamblil &quot;hilbud&quot;; kontserdi järel maha jäänud veinipudelid saalis; klaveri peal asus viinapudel, millest joodi vett jms) ning keelasid teise kontserdi ära, andes Rujale tähtajatu esinemiskeelu. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andis tunda veel oma kümme aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile.&lt;ref name=rock /&gt;

Ansamblile saabus &quot;vaikiv ajastu&quot;, kuid tänu õnnelikele asjaoludele tekkis 1975. aastal võimalus osaleda [[Linnateater|Noorsooteatris]] [[Kalju Komissarov]]i lavastuses &quot;Protsess&quot; ning luua lavateosele ise sobiv muusika. Lavastuse teema oli &quot;ideoloogiliselt õige&quot;, sest käsitles [[Nürnbergi protsess|Nürnbergi kohtuprotsessi]]. Kokku anti üle saja etenduse ning Ruja liikmed olid teatri palgal. Tähtajatut esinemiskeeldu enam ei meenutatud, sest ansambel oli ennast võimude silmis nüüd &quot;rehabiliteerinud&quot;. Ruja esimene välisreis toimus 1976. aasta mais [[Poola Rahvavabariik]]i, kui [[Varssavi]] ja [[Krakov]]i teatrites etendati &quot;Protsessi&quot;.

Kuna Rein Rannap tegutses ka klassikalise pianistina ning valmistus rahvusvaheliseks pianistide konkursiks koos eelvoorudega [[Moskva]]s, kujunes etendustest osavõtt talle koormavaks. Asendajaks leidis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riiklik Konservatoorium]]i klaveriüliõpilaste hulgast [[Margus Kappel]]i.&lt;ref name=ruja /&gt;

===Koosseis===
Ruja &quot;varajase perioodi&quot; koosseisu kuulusid
* [[Rein Rannap]] ([[klahvpill]]id) 
* [[Urmas Alender]] ([[vokaal]])
* [[Raul Sepper]] (basskitarr, vokaal)
* [[Toomas Veenre]] ([[kitarr]])
* [[Paul Mägi]] (viiul, trompet)
* [[Heiki Kalaus]] (tromboon)
* [[Indrek Avasalu]] (basskitarr)
* [[Heiki Tark]] (basskitarr)
* [[Andres Põldroo]] (kitarr)
* [[Jaanus Nõgisto]] (kitarr)
* [[Tiit Haagma]] ([[basskitarr]])
* [[Andrus Vaht]] ([[trumm]]id)

==1976–1979 (proge-Ruja)==
=== Uus stiil ja koosseis ===
Uuel liikmel Margus Kappelil oli klaverimäng heal tasemel akadeemilises mõttes, kuid ühtlasi oli tal ka hea [[rock'n'roll]]i ja [[Bugi-vugi|boogie woogie]] tunnetus. Kappelil tekkis kohe väga hea loominguline klapp Jaanus Nõgistoga. Rein Rannapi lahkumise ja Margus Kappeli tulekuga jõudis Ruja oma ajaloos uue tähelepanuväärse etapini, mida nimetatakse tagantjärele proge-Ruja perioodiks.

Uue koosseisu esimesed lood olid Nõgisto loodud &quot;Mis saab sest loomisevalust?&quot; (tekst [[Artur Alliksaar]]) ja Kappeli &quot;Ahtumine&quot; (tekst Urmas Alender). Uuenenud stiiliga olid ka Ruja järgmised lood, nagu &quot;Üle müüri&quot;, &quot;Põhi, lõuna, ida, lääs ...&quot; (mõlema sõnad Juhan Viidingult) ja &quot;Ei mullast&quot; (sõnad [[Hando Runnel]]), milles oli tunda maailma juhtivate proge-rocki ansamblite (eelkõige [[Yes]] ja [[Genesis (ansambel)|Genesis]]) mõjutusi. Ruja lugude [[Muusikaline struktuur|kompositsioonid]] olid samuti pikad ja hästi läbi komponeeritud.&lt;ref name=ruja /&gt;

Proge-Ruja esines 1976. aasta septembris Viljandi festivalil, trummariks oli [[Gunnar Graps]] ning Alenderi, kui see oli teatrietendustega seotud, asendas [[Peeter Volkonski]]. Uue kunstilise tasemega Ruja alustas ettevalmistusi [[LP]]-plaadi salvestamiseks ja väljaandmiseks, mida ühelgi Eesti rock-[[bänd]]il polnud senini teha õnnestunud. Samas oli tunda, et osale publikust ei läinud Ruja vähese meelelahutusega, keerulised ja nõudlikule kuulajale mõeldud lood enam hästi peale. Sel põhjusel vähenes Ruja antavate kontsertide arv, mis mõjutas rahalisi sissetulekuid. Selle tõttu ja ka isiklikel lahkusid pärast Grapsi bändi naasnud trummar Andrus Vaht ja bassimees Tiit Haagma. Neid asendasid [[Ivo Varts]] ja varem kontrabassi õppinud [[Priit Kuulberg]].
=== Heliplaadi salvestus ja perioodi lõpp ===
1978. aasta detsembris alustas Ruja kauamängiva heliplaadi materjali salvestamist Eesti Raadio stuudios firma [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] jaoks. Ettevõtmine kujunes keerukaks nii [[tsensuur]]i ületamise tähenduses kui ka majanduslikus mõttes. Mitmesugustel põhjustel LP-plaat plaat ilmuda ei saanudki, kuid Melodija lasi välja [[Extended play|EP-plaadi]], millel oli neli lugu: &quot;Põhi, lõuna, ida, lääs ...&quot;, &quot;Üle müüri&quot;, &quot;Laul teost&quot; ja &quot;Keldrikakand&quot; (esimesed kaks Viidingu tekstiga, teised kaks Runneli tekstiga). [[Ruja (EP)|Plaat]] jõudis müügile 1980. aasta alguses.

1979. aasta [[Tartu muusikapäevad]]el valiti Ruja publiku poolt parimaks ansambliks ja Urmas Alender parimaks lauljaks. Samal aastal lõpetas osa liikmeid kõrgkooli, Margus Kappel alustas mängimist ka ansamblis [[Rock Hotel]], seejärel asusid ansamblis [[Propeller]] musitseerima Urmas Alender, Priit Kuulberg ja Ivo Varts. See kokku oli märgilise tähendusega ning tähendas proge-Ruja perioodi lõppu.&lt;ref name=ruja /&gt; 
===Koosseis=== 
* [[Urmas Alender]] (vokaal)
* [[Peeter Volkonski]] (vokaal)
* [[Jaanus Nõgisto]] (kitarr)
* [[Tiit Haagma]] (basskitarr)
* [[Margus Kappel]] (klahvpillid)
* [[Gunnar Graps]] (trummid)
* [[Andrus Vaht]] (trummid)
* [[Ivo Varts]] (trummid)
* [[Priit Kuulberg]] (bass)

==1981–1984 (pop-Ruja)==
1981. aastal naasis ansamblisse Rein Rannap ning algas pop-Ruja periood. Rein Rannap on öelnud, et ta salvestas Rujaga 1981. aastal üle 20 uue laulu.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90736927/ruja-video-ogis-suure-osa-filmi-eelarvest Ruja video õgis suure osa filmi eelarvest.] ekspress.delfi.ee, 15. august 2020.&lt;/ref&gt;

[[Peeter Urbla]] ja tema filmimeeskond saatis rokkansamblit Ruja tema juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal ning 1982. aastal valmis selle põhjal dokumentaalfilm &quot;[[Ruja (film)|Ruja]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/film/5945 Ruja.] Eesti filmi andmebaas.&lt;/ref&gt; 1982. aastal valmis [[Tallinnfilm]]is Moskva tellimusel loodud Eesti levimuusikat tutvustav muusikafilm &quot;[[Šlaager (film)|Šlaager]]&quot;, milles Ruja esitab oma lugu &quot;Rujaline roostevaba maailm&quot;.
{{pooleli}}
===Koosseis=== 
* [[Urmas Alender]] (vokaal)
* [[Jaanus Nõgisto]] (kitarr)
* [[Tiit Haagma]] (basskitarr)
* [[Rein Rannap]] (klahvpillid)
* [[Jaan Karp]] (trummid)

==1985–1988 (hilis-Ruja)==
===Koosseis=== 
* [[Urmas Alender]] ([[vokaal]])
* [[Jaanus Nõgisto]] (kitarr)
* [[Tiit Haagma]] (basskitarr)
* [[Igor Garšnek]] (klahvpillid)
* [[Toomas Rull]] (trummid)
* [[Arvo Urb]] (trummid)
* [[S.P. Gulliver]] (basskitarr)
* [[Nevil Blumberg]] (kitarr)
* Rein Joasoo (trummid){{lisa viide}}

==Diskograafia==
===Albumid===
*&quot;[[Ruja (EP)|Ruja]]&quot; (1979, EP)
*&quot;[[Ruja (album)|Ruja]]&quot; (1982)
*&quot;[[Kivi veereb]]&quot; (1987)
*&quot;[[Pust budet vsjo|Pust budet vsjo]]&quot; ([[vene keel]]es &quot;Пусть будет все&quot;, 1989)

===Kogumikud===
*&quot;[[Must lind]]&quot; (1994)
*&quot;[[Need ei vaata tagasi...]]&quot; (1999, 5CD või 2CD+3CD (vastavalt [[Need ei vaata tagasi... osa 1|&quot;Need ei vaata tagasi...&quot; osa 1]] ja [[Need ei vaata tagasi... osa 2|&quot;Need ei vaata tagasi...&quot; osa 2]]))

===Videod===
* &quot;[[Rujavisioon]]&quot; (1999, VHS)

===Tuntud laule===
* &quot;[[Nii vaikseks kõik on jäänud]]&quot;
* &quot;[[Need ei vaata tagasi]]&quot;
* &quot;[[Rukkilõikus]]&quot;
* &quot;[[Tsepeliini triumf]]&quot;
* &quot;[[Vaiki kui võid]]&quot;
* &quot;[[Põhi, lõuna, ida, lääs ...&quot;]]&quot;
* &quot;[[Ei mullast]]&quot;
* &quot;[[Üle müüri]]&quot;
* &quot;[[Eile nägin ma Eestimaad (laul)|Eile nägin ma Eestimaad]]&quot;
* &quot;[[Must lind (laul)|Must lind]]&quot;
* &quot;[[Eesti muld ja Eesti süda]]&quot;
* &quot;[[Suudlus läbi jäätunud klaasi]]&quot;
* &quot;[[Must ronk]]&quot;
* &quot;[[Rujaline roostevaba maailm]]&quot;
* &quot;[[Kel on laulud laulda]]&quot;
* &quot;[[Rahu (laul)|Rahu]]&quot;
* &quot;[[Tango (Ruja)|Tango]]&quot;
* &quot;[[Teisel pool vett]]&quot;
* &quot;[[Vaiki kui võid]]&quot;
* &quot;[[Dokumentideta võõras linnas&quot;]]&quot;
* &quot;Aeg on nagu rong

== Tunnustus ==
* 2021 [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] kategoorias: panus Eesti muusikasse&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7165663/ema-2021-panus-eesti-muussikasse-auhinna-palvib-ansambel-ruja Panus Eesti Muussikasse auhinna pälvib ansambel Ruja.] elu24.postimees.ee, 27. jaanuar 2021.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Ruja – Roostevaba raamat (tekstid : [[Yoko Alender]], Igor Garšnek, Margus Kappel, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, [[Peeter Sauter]]). Tallinn, produtsent HyperElwood, 1999.
* Igor Garšnek. Ruja: must ronk või valge vares. Tallinn, kirjastus [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2010.
* Ruja kodulehel on andmed 128 ansambli laulu kohta. Viie CD-ga kogumikul on ilmunud 104 laulu.
* [[Margus Kiis]]. [https://www.postimees.ee/1404435/veerandsada-aastat-esimesest-eesti-proge-rockiplaadist Veerandsada aastat esimesest eesti (proge)rockiplaadist.] postimees.ee, 20. märts 2004.
* [[Valner Valme]]. [http://www.postimees.ee/?id=45666 Eile nägin ma Eestimaad. Tragikomöödia võtmes], Postimees, 3. november 2008.
* Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/elu/752220/rookijad-maratsejad-ebasundsad-halb-eeskuju-publikule Röökijad! Märatsejad! Ebasündsad! Halb eeskuju publikule!] ohtuleht.ee, 8. august 2016. 
*  [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/78711058/need-ei-vaata-tagasi-meenutame-eesti-rokkmuusika-alustala-ruja-nelja-eriilmelist-nagu Need ei vaata tagasi: meenutame eesti rokkmuusika alustala Ruja nelja eriilmelist nägu.] kroonika.delfi.ee, 28. juuni 2017.
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/80290486/muusikadokumentaal-eesti-muld-ja-eesti-ruja-toestab-et-on-aeg-ruja-mangufilmiks Muusikadokumentaal &quot;Eesti muld ja Eesti Ruja&quot; tõestab, et on aeg Ruja mängufilmiks.] epl.delfi.ee, 27. november 2017.

== Välislingid ==
* [https://ruja.ee/Laulud/RUJA/ Ruja laulud.] ruja.ee
* [https://ruja.ee/Biograafia/RUJA/ Ruja biograafia.] ruja.ee
* [http://ruja.ee/ Ruja.ee – laulud, sõnad, biograafiad, galerii, Roostevaba raamat, muusika]
* {{MusicBrainz nimi|id=bac75c73-9d3b-4819-800c-0e1050eb8ff0|nimi=Ruja}}
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=linnalehttrt20200821.2.13.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Ruja nõukogudevastasus väljendus nii tekstides ja helikeeles kui ka pikkades juustes] Linnaleht (Tartu), nr. 30, 21. august 2020

[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]
[[Kategooria:Ruja| Ruja]]</text>
      <sha1>0u62so21ag6ssnrzwxsyfs5mm14ebtc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1444</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23703</id>
    <revision>
      <id>7201370</id>
      <parentid>7124180</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:33:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raudbetoon</username>
        <id>183843</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrigeeritud mallide asukohta.</comment>
      <origin>7201370</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="982" sha1="m5vu855y49clw50ma423gtcxqsmrjq8" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
{{sisukord paremale}}
'''1444. aasta''' ('''MCDXLIV''') oli [[15. sajand]]i 44. aasta.
== Sündmused maailmas ==

* [[2. märts]] – [[Skanderbeg]] kuulutati Albaania vastupanuliikumise juhiks
* [[16. aprill]] – [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] sõlmisid viieks aastaks [[Tours]]'i rahu.
* [[10. november]] – [[Varna lahing]]us hukkus [[Poola]] ja [[Ungari]] kuningas [[Władysław III]] (Ulászló I) ning uueks Poola kuningaks sai tema vend [[Kazimierz IV]] (ametlikult krooniti alles [[1447]]). Lahingu võitsid türklased, sellega kukkus läbi Lääne-Euroopa viimane katse päästa [[Bütsants]]i [[Türgi]] käest. Ungari kuningaks kinnitati [[Ladislaus Postumus]].

== Sündmused [[Eesti]]s ==

* ...

== Sündinud ==

*[[24. jaanuar]] – [[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog

== Surnud ==

*[[10. november]] – [[Giuliano Cesarini]], itaalia kirikutegelane
*10. november – [[Władysław III]], Poola ja Ungari kuningas

[[Kategooria:1444| ]]</text>
      <sha1>m5vu855y49clw50ma423gtcxqsmrjq8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24895</id>
    <revision>
      <id>7201604</id>
      <parentid>6919280</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41236-98</username>
        <id>234098</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30089" sha1="3skm14pyeu73etd0tt4ne6hiyi74647" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus           = Vabariigi President
| lipp              = Flag of the President of Estonia.svg{{!}}ääris
| lipuallkiri       = Vabariigi Presidendi lipp
| pilt              = Alar Karis.jpg
| ametis            = [[Alar Karis]]
| ametisalates      = 11. oktoobrist 2021
| tüüp              = [[riigipea]]
| residents         = [[Kadrioru administratiivhoone]]
| asukoht           = [[Tallinn]]
| nimetaja          = [[Riigikogu]]/[[valimiskogu]]
| ametiaeg          = viis aastat
| dokument          = [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)| Eesti Vabariigi põhiseadus]]
| moodustatud       = 24. aprill 1938
| esimene           = [[Konstantin Päts]]
| palk              = 9724 eurot kuus (2025)
| veebileht         = https://president.ee
}}
{{EestiPoliitika}}

'''Eesti president''' (institutsiooni ametlik nimetus '''Vabariigi President''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipea]].

Eesti presidendil on üldjoontes piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ja ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis. Eesti presidendi kandidaat peab olema sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanik]], kes on vähemalt 40-aastane. Presidendi valib ametisse [[Riigikogu]] või [[valimiskogu]] viieks aastaks. Üks isik võib olla ametis maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Kuna president peab olema oma töös sõltumatu, siis ametisse astumisel lõpevad presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/vabariigi-president|pealkiri=Vabariigi President|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=09.04.2022}}&lt;/ref&gt;

Presidendi institutsioon loodi Eestis [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aastast kehtima hakanud põhiseadusega]]. Eraldi riigipea institutsioon loodi Eestis 1934. aastal põhiseadusega, siis nimetati seda [[riigivanem]]aks (riigivanem oli ka varem, aastail 1920–1934, Eesti valitsuse juht, kuid rahvusvahelises suhtluses nimetati teda presidendiks). Praegusel kujul loodi presidendi institutsioon [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aastal kehtima hakanud põhiseadusega]].

Alates 11. oktoobrist 2021 on Eesti president [[Alar Karis]].

== Ajalugu ==
[[Fail:Konstantin Päts, 1938.jpg|pisi|Eesti Vabariigi esimene president [[Konstantin Päts]] (1938)]]
Eesti esimeses, [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] presidendi institutsiooni ei olnud. Kuigi algsesse põhiseaduse versiooni oli ka president sisse kirjutatud, siis peamiselt [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] vastuseisu tõttu jäi president põhiseadusest välja. Sotsiaaldemokraadid eesotsas [[August Rei]]ga kartsid, et presidendiks võib saada [[Venemaa keiser|Vene tsaari]] taoline isevalitseja, ja see ei oleks demokraatlikus Eesti vabariigis lubatav. Riigipea funktsioonid jagunesid 1920. aasta põhiseaduse kohaselt [[riigivanem]]a, [[Riigikogu]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] vahel. Vastavalt põhiseadusele määras Riigikogu esimees riigivanema kandidaadi, kelle ülesanne oli moodustada valitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=ERR|aeg=26. august 2021|vaadatud=09.04.2022}}&lt;/ref&gt;

1920. aastatel oli üks suurematest presidendi institutsiooni toetajatest [[Konstantin Päts]]. Näiteks 1926. aastal esitasid [[Põllumeeste Kogud]] Pätsi eestvedamisel Riigikogule uue põhiseaduse projekti, kuhu oli selgelt presidendi institutsioon sisse kirjutatud. Samas ei toetanud enamus poliitikuid põhiseaduse muutmist. 1928. aasta õigusteadlaste päeva arutelul jäi kõlama juristide arvamus, et põhiseaduse muutmine ei ole Eestis hädavajalik ning hakkama saab ka ilma presidendita.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1929. aastal alguse saanud ülemaailmne [[majanduskriis]] muutis ka Eestis majandusliku olukorra järsult halvemaks ja paljud inimesed hakkasid poliitikuid ja erakondi oma eluolu halvenemises süüdistama ning rääkima sellest, et Eestile on vaja kindla käega riigijuhti, kes lõpetaks erakondade kaklused ning lööks korra majja. 1930. aastatel alguses tõusid esile ka [[vabadussõjalased]], kes nõudsid riigikorra muutmist [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]].

1932. aasta augustis toimus Põllumeeste Kogude ja [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] algatatud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)|rahvahääletus]] põhiseaduse muutmiseks, et luua presidendi ametikoht. Eelnõu nägi ette, et presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. President oleks saanud õiguse Riigikogus vastu võetud seadus tagasi saata, anda välja seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja riigikogu valimised. Rahvahääletus kukkus aga napilt läbi: poolt oli 49,2 protsenti hääletanutest, vastu 50,8 protsenti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1933. aasta juunis toimus teine [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|rahvahääletus]]. Eelnõu nägi ette, et presidendile antakse edasilükkava [[veto]] õigus, piiratud [[dekreediõigus]] ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õigus. Presidendi ametiajana nähti viit aastat. Eelnõu põrumiseni viis peamiselt rahva umbusk poliitikutesse, valitsusse ja Riigikogusse: 67,3 protsenti hääletanuist oli eelnõu vastu.

1933. aasta oktoobris toimus kolmas [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletus]] vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu üle. Eelnõu kohaselt ei kandnud tulevane riigipea siiski presidendi nimetust, vaid pidi üle võtma senise valitsusjuhi ehk riigivanema nimetuse. Uus viieks aastaks valitud riigivanem pidi selle järgi olema üsna suurte võimuvolitustega ja tema pidi valima rahvas. Tal oli õigus laiali saata Riigikogu, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina välja seadusi. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas [[Peaminister|peaministriga]]. Vabadussõjalaste põhiseaduse kiitis rahvas ülekaalukalt heaks: poolt oli 72,7 protsenti hääletanutest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta jaanuaris ning esimesed [[riigivanema valimised]] pidid olema aprillis, kuid 12. märtsil 1934 toimus tollase valitsusjuhi Konstantin Pätsi, [[Johan Laidoner]]i ja August Rei [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipööre]]. Riigivanema kandidaati [[Andres Larka|Andres Larkat]] toetanud vabadussõjalased arreteeriti ja valimised jäid toimumata. Konstantin Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pätsile [[vapsid]]e põhiseadus ei meeldinud, kuna see oli puudulik ja auklik. Pätsi näpunäidete järgi koostati uus põhiseadus, mis sätestas, et Eesti saab endale lõpuks riigivanema asemel üldrahvalikult valitud presidendi. 1938. aasta jaanuaris kehtima hakanud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] kohaselt oli õigus presidendikandidaat esitada vaid kolmel institutsioonil: [[Riigivolikogu]]l ehk Riigikogu alamal kojal, [[Riiginõukogu]]l ehk Riigikogu ülemal kojal ning omavalitsuste esindajate kogul, mis koosnes kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude valitud esindajast. Kui kõik need kogud seadsid üles vaid ühe ja sama presidendikandidaadi, siis jäid üldrahvalikud valimised ära. Nii juhtuski [[1938. aasta Eesti presidendivalimised|1938. aasta presidendivalimistel]]. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil valiti 219 poolt- ja 19 vastuhäälega vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 ei olnud Konstantin Päts enam võimeline oma ülesandeid täitma, seega hakkas presidendi kohuseid täitma [[Jüri Uluots]], kes oli tollal peaminister. Päts astus okupatsioonivõimude survel presidendiametist tagasi 23. juulil 1940. Pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal asus vastavalt põhiseadusele presidendi kohuseid täitma Vabariigi Valitsuse vanim liige välisminister [[August Rei]]. Samamoodi astus iga uus [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ametisse kuni 1992. aastani.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostamisel püüti vältida varasemate põhiseaduste vigu. Uus põhiseadus oli [[Parlamentarism|parlamentaarne]] ja presidendi võim oli erinevalt eelmisest põhiseadusest väga piiratud. Viieks aastaks Riigikogu või valimiskogu valitud president pidi täitma eelkõige ühiskonda ühendavat, riigivõimu stabiilsust kindlustavat ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustavat funktsiooni.

Erinevalt hilisematest presidendivalimistest andis 1992. aastal põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu neljaks aastaks (tavalise viie asemel). Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga [[esildis]]. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|Riigikogus valiti]] esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aastal valiti]] Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks.

Arnold Rüütel [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti presidendiks valimiskogus 2001. aastal]], kuid [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aastal]] kaotas Rüütel valimiskogus [[Toomas Hendrik Ilves]]ele, kellest sai Eesti esimene [[Väliseestlased|väliseestlasest]] president. [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal valiti]] Ilves juba Riigikogu esimeses voorus tagasi teiseks ametiajaks. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta valimistel]] ei suutnud ei Riigikogu ega ka valimiskogu presidenti valida, mistõttu liikus valimine tagasi Riigikokku, kus otsustati kompromissina määrata presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], kellest sai Eesti esimene naispresident. [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimised]] olid omapärased selle poolest, et ainuke ülesseatud kandidaat oli [[Alar Karis]], kes valiti presidendiks Riigikogu teises valimisvoorus.

== Vabariigi President 1992. aasta põhiseaduse järgi ==
=== Valimine ja ametiaeg ===
{{vaata|Eesti presidendivalimised}}
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

[[Valimiskogu]] koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21-l valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse lüngad täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles seada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Vabariigi Presidendi valimise seadus sätestab ka võimaliku olukorra, kus valimiskogus ei suudeta presidenti valida ka teises voorus. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab korraldada kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul.

=== Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine ===
[[Pilt:EVPsilt.JPG|pisi|Tähis presidendi [[Kadrioru administratiivhoone|ametiresidentsil]] Kadriorus]]
Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes [[Riigikogu]]s ametivande:

&quot;Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks.&quot;

Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ja nimetatavates ametites ning tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus.

Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda teemat [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

Kui Vabariigi President on [[Riigikohus|Riigikohtu]] otsusel tervise tõttu kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, siis tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehele]], kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi.

=== Vabariigi Presidendi pädevus ===
Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ning täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]]).

==== Välissuhtluspädevus ====
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi President oma välispoliitilist tegevust valitsusega.

Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].

President jagab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks.

Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega.

==== Riigisisene pädevus ====
===== Riigikaitsepädevus =====
Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi [[Riigikogu esimees]], [[Eesti peaminister|peaminister]], [[Riigikogu riigikaitsekomisjon]]i esimees, [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]], [[Eesti siseminister|siseminister]], [[Eesti välisminister|välisminister]], [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]], [[Riigikogu väliskomisjon]]i esimees ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Vabariigi President nimetab ametisse ning vabastab sellest [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju [[sõjaväeline auaste|sõjaväeliste auastmete]] andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks.

Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadus|erakorralise seisukorra seaduse]] ja [[kaitseväeteenistuse seadus]]ega.
===== Pädevus Riigikogu suhtes =====
President ja [[Riigikogu]] on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu valimised|Riigikogu korralised valimised]], kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.

Vabariigi President saab [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduses]] ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi esitatud [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministrikandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud [[Referendum|rahvahääletus]] ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus Riigikogu volitused ennetähtaegselt lõpetada on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelmistest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised.

Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud [[Riigikogu kodukorra seadus]]es.

===== Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes =====
Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaadi, kelle ülesanne on moodustada uus valitsus. [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist kandidaati, loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid [[Minister|ministreid]]. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn [[Portfellita minister|portfellita ministrid]], nt [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega piirdub presidendi roll vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikandidaatide valik kuulub peaministri pädevusse.

Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]].

Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.

Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud [[Vabariigi Valitsuse seadus]]es.

===== Seadusandlik pädevus =====
Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu]]s vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka niinimetatud vetoõigus, mis tähendab, et riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ning oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule 14 päeva jooksul uuesti arutamiseks ja otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu võtab muutmata kujul vastu uuesti seaduse, mida president ei ole välja kuulutanud, kuulutab president selle välja või pöördub [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadusega]] kooskõlas, kuulutab president selle välja. [[VII Riigikogu|Riigikogu VII]] ja [[VIII Riigikogu|VIII]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist kaheksa puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse seitsmel korral. [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata kaheksa seadust.

Riigikogu IX ja [[X Riigikogu|X]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist ühe puhul pöördus ta Riigikohtu poole.

Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja [[seadlus]]i, mis peavad olema kinnitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina.

Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil õigust seadusi algatada, välja arvatud põhiseaduse muutmise algatamine.

Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju.

===== Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus =====
Vabariigi President nimetab [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu ettepanekul [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ning [[Eesti valitsus|valitsuse]] ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Kui ametisse nimetab riigipea, kaasneb sellega teatav sotsiaalne respekt. Isiku nimetamise seaduslikkust kontrollitakse, ametisse nimetamisel tagatakse suurem avalikkus ja ametnikule stabiilsus. Vabariigi Presidendil on õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, ning seda on ta ka reaalselt kasutanud.

Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: [[Riigikohtu esimees]], [[Eesti Panga nõukogu esimees]], [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]] ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse sealt [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]es sätestatud korras.

===== Autasustamispädevus =====
Vabariigi Presidendi ainupädevuses on [[riiklik autasu|riiklike autasude]] andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus.

Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ning nende taotlemine ja andmine on sätestatud [[teenetemärkide seadus]]ega.

===== Armuandmisõigus =====
Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. [[Armuandmine]] eeldab, et õigusemõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele, et karistus täide viia. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel.

===== Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine =====
President algatab [[õiguskantsler]]i kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president [[Riigikogu]]le riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist.

Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka [[kohtunik]]ku tema ametisoleku ajal.

Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga.
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone]] on Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents]]

=== Vabariigi Presidendi ametihüved ===
Vabariigi Presidendi ametihüved on ametipalk ja presidendiks valitud isiku soodustused. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.

Vabariigi Presidendi ametipalga määr on [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmise palga]] korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks [[esindustasu]], mille suurus on 20% ametipalgast.

Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas 35 päeva puhkust. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).

Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile [[pension]]i, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus [[toitjakaotuspension]]ile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist.

Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ning kasutada ametiautot ja autojuhti. Vajaduse korral määrab [[Eesti peaminister|peaminister]] presidendile ka kaitse.

== Vaata ka ==
* [[Eesti presidentide loend]]
* [[Presidendi ametikett]]
* [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.president.ee/ Eesti Vabariigi Presidendi koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti poliitika‎]]
[[Kategooria:Eesti presidendid| ]]</text>
      <sha1>3skm14pyeu73etd0tt4ne6hiyi74647</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Homoseksuaalsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25613</id>
    <revision>
      <id>7201762</id>
      <parentid>7198122</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="109487" sha1="a1zejt9weaxncpc714ruj9hy3qahju4" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib inimeste homoseksuaalsusest; loomade homoseksuaalsuse kohta vaata artiklit [[Loomade homoseksuaalne käitumine]]}}
{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2017|kuu=mai}}
{{LGBT}}

'''Homoseksuaalsus''' on samast soost inimeste vaheline romantiline või [[seksuaalsus|seksuaalne]] huvi või käitumine,&lt;ref&gt;Definitions Related to Sexual Orientation and Gender Diversity in APA Documents. [https://www.apa.org/pi/lgbt/resources/sexuality-definitions.pdf] (PDF). American Psychological Association. 2015. p. 6. Retrieved 6 February 2020. &lt;/ref&gt; mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.

[[Seksuaalne sättumus|Seksuaalse sättumuse]] (ehk orientatsioonina) on erootiline armastus ja suguiha on suunatud ainult või peamiselt samast soost isikutele.

Käitumuslikult või [[Seksuaalne eelistus|seksuaalse eelistusena]] võib homoseksuaalsus esineda juhuslikult, lühiajaliselt või olukorrast tingitult, näiteks vastassoo puudumisel.

[[Seksuaalne identiteet|Seksuaalse identiteedina]] tugineb homoseksuaalsus külgetõmbe- ja käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvustundele nendega, kel on samasugused mustrid.&lt;ref name=&quot;apahelp22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;amici2&quot; /&gt;

Homoseksuaalsus on [[heteroseksuaalsus]]e ja [[biseksuaalsus]]e kõrval üks kolmest põhilisest seksuaalsest sättumusest.&lt;ref name=&quot;apahelp22&quot; /&gt; Seksuaalne sättumus ei ole valitav,&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kersey-Matusiak2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; ehkki isik võib valida, kuidas see avaldub. Seksuaalse sättumus võib olla määratud geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonnategurite poolt.&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Stuart2&quot; /&gt; [[Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus|Bioloogiale]] tuginevad teooriad näevad enamasti põhjusena geneetilisi tegureid ja/või varast sünnieelset keskkonda, kusjuures geneetilised põhjused võivad olla seoses sotsiaalsete teguritega.&lt;ref name=&quot;rcp20073&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sweden22&quot; /&gt; Laste kasvatamisviis või varajased kogemused ei ole inimese seksuaalse sättumuse kujunemisel tõenäoliselt olulised.&lt;ref name=&quot;rcp20073&quot; /&gt; Homoseksuaalset tegevust võidakse pidada ebaloomulikuks,&lt;ref name=&quot;religioustolerance2&quot; /&gt; ehkki psühholoogiliselt on see vaid variatsioon inimese [[seksuaalsus]]es,&lt;ref name=&quot;3mlMp&quot; /&gt; millel iseenesest ei ole negatiivseid tagajärgi.&lt;ref name=&quot;apahelp22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PAHO2&quot; /&gt; [[Psühhoteraapia]] abil pole olnud võimalik muuta inimese seksuaalset sättumust.&lt;ref name=&quot;apa20092&quot; /&gt;

[[Lesbi]] on homoseksuaalse sättumusega naine, [[gei]] on mees või ka homoseksuaalse sättumusega inimene üldse. Kuna paljud geid ja lesbid ei avalikusta oma sättumust [[homofoobia]] ja [[Heteroseksism|heteroseksistliku]] diskrimineerimise tõttu, siis on nende hulk hinnanguline.&lt;ref name=&quot;levay2&quot; /&gt; Geid ja lesbid võivad olla nii samasoolistes kui ka muudes suhetes. Ühiskondliku keskkonna muutudes on samasoolised paarid saanud viimastel aegadel nähtavamaks. [[Rahvaloendus]]tel on hakatud ka neid loendama.&lt;ref name=&quot;Vl96k&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A6kQW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;g8QyS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MFt8w&quot; /&gt; Psühholoogilises mõttes on homoseksuaalsed suhted sarnased heteroseksuaalsete suhetega,&lt;ref name=&quot;amici2&quot; /&gt; ka neis võib esineda ka tülisid, armukadedust, võimuvõitlust, perevägivalda vmt.

Samasoolisi suhteid ja homoseksuaalseid praktikaid on läbi aegade eri kultuurides nii imetletud ja ülistatud kui ka hukka mõistetud. [[Vana-Kreeka]] kultuuris ja tolleaegses [[pedagoogika]]s oli [[pederastia]]l (παιδεραστία)&lt;ref&gt;Henry George Liddell and Robert Scott, A Greek-English Lexicon (Oxford: Clarendon Press, 1940 9th ed., with 1968 supplement in 1985 reprinting), p. 1286.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lear, Andrew. 'Ancient Pederasty: an introduction' in A Companion to Greek and Roman Sexualities, editor Thomas K. Hubbard (Blackwell, 2014), pp. 102–27.&lt;/ref&gt; ja [[pedofiilia]]l&lt;ref&gt;Liddell, H.G.; Scott, Robert (1959). Intermediate Greek-English Lexicon. Oxford, England: Oxford At The Clarendon Press. ISBN 978-0-19-910206-8.&lt;/ref&gt; oluline osa.&lt;ref&gt;Oxford Classical Dictionary entry on homosexuality, pp.720–723; entry by David M. Halperin.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Victoria Wohl, Love among the Ruins: The Erotics of Democracy in Classical Athens p.5 referring to Aeschines, (Tim.134)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Thomas Hubbard, &quot;Pindar's Tenth Olympian and Athlete-Trainer Pederasty,&quot; in Same–Sex Desire and Love in Greco-Roman Antiquity, pp. 143 and 163 (note 37), with cautions about the term &quot;homosocial&quot; from Percy, p. 49, note 5.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Percy, William A. Pederasty and Pedagogy in Archaic Greece. University of Illinois Press, 1996.&lt;/ref&gt;

[[20. sajand]]i lõpul alanud [[LGBT-liikumine]] taotleb homoseksuaalsete inimeste laiemat nähtavust ja tunnustust ühiskonnas ning seaduslikke õigusi. Sealhulgas taotletakse õigust omavahel [[Samasooliste abielu|abielluda]] ja sõlmida [[Tsiviilpartnerlus|kooselu]], [[LGBT lapsendamine|lapsendada]] ja olla [[LGBT vanemlus|lapsevanem]], teenida [[Seksuaalne sättumus ja sõjaväeteenistus|sõjaväes]], omada võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ja tööturule ning tagada õiguslikud alused homoseksuaalsete noorte [[LGBT kiusamine|kiusamise]] vastu.

Homoseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo eri ühiskondades&lt;ref name=&quot;dc83p&quot; /&gt; kui ka loomariigis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tYyNN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;e5jBG&quot; /&gt;

== Mõisted ==
{{Vaata|Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara}}
[[Pilt:Homosexual.jpg|pisi|Sõna teadaolev esmakasutus Károly Mária Kertbeny kirjas (1868)]]

&quot;Homoseksuaalsus&quot; koosneb kreekakeelsest sõnast ''ὁμός'' (homos: 'võrdne', 'ühesugune', [[Prefiks|eesliitena]] tähenduses 'sama')&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ja ladinakeelsest sõnast ''sexualis'' ('sugueluline').&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Sõna võttis esimesena kasutusele [[Ungarlased|ungari]] [[ajakirjanik]] Károly Mária Kertbeny oma kirjas 1868. aastast.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Trükis ilmus see esimest korda aasta hiljem, siis, kui Kertbeny avaldas anonüümse poliitilise pamfleti.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Sõna pärineb 19. sajandi isiksusetüüpide süstematiseerimise traditsioonist. Selle kasutamine on tugevasti mõjutanud kaasaegse [[Seksuaalne sättumus|seksuaalse sättumuse]] käsitluse kujunemist; sellega iseloomustatakse isiku seksuaalset sättumust, seksuaalset ajalugu või [[mina-käsitlus]]t. Homoseksuaalsus võib tähendada nii seksuaalset käitumist kui ka mitteseksuaalseid romantilisi tundeid.

[[Eesti LGBT Ühing]] soovitab kasutada homoseksuaalsete inimeste kohta väljendeid &quot;gei&quot; ja &quot;lesbi&quot; või &quot;homoseksuaalne mees&quot; ja &quot;homoseksuaalne naine&quot;.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt; Levinumad sünonüümid on veel &quot;homoseksuaal&quot;, &quot;omasooihar&quot; ja kõnekeelne &quot;homo&quot;. Üldiselt ei soovitata esimest kasutada selle kliinilise tausta tõttu,&lt;ref name=&quot;glaad2&quot; /&gt; viimastel on aga halvustav varjund. Meditsiinilised mõisted &quot;[[meestega seksivad mehed]]&quot; (MSM) ja &quot;[[naistega seksivad naised]]&quot; (NSN) on kasutusel spetsiifilise seksuaalse käitumise kontekstis.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

== Seksuaalsus ja identiteet ==
=== Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine ===
{{Vaata|Seksuaalne sättumus|Seksuaalne identiteet|Inimese seksuaalkäitumine}}
Inimese [[seksuaalne sättumus]], [[Inimese seksuaalkäitumine|seksuaalkäitumine]] ja [[seksuaalne identiteet]] on lähedalt seotud, kuid erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ja sättumus külgetõmmetele.&lt;ref name=&quot;1JXoF&quot; /&gt; Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud homoseksuaalseid kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.&lt;ref name=&quot;apa20093&quot; /&gt; Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda.&lt;ref name=&quot;apa20093&quot; /&gt; Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühti nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit &quot;[[Kapis olemine|kapis olema]]&quot;.

Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista, lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on ühtedel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.&lt;ref name=&quot;VpMBn&quot; /&gt; Teised eristavad seksuaalse sättumuse kui kaasasündinud külgetõmbe ja seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.&lt;ref name=&quot;9AOku&quot; /&gt; Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.&lt;ref name=&quot;Sinclair2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xH1jA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Concordance/discordance in SO2&quot;&gt;{{cite journal|last=Ross|first=Michael W.|title=Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups|url=https://archive.org/details/sim_sexually-transmitted-diseases_2003-02_30_2/page/110|publisher=American Sexually Transmitted Diseases Association|journal=Sexually Transmitted Diseases|volume=30|issue=2|pages=110–113|year=2003|doi=10.1097/00007435-200302000-00003|pmid=12567166|author2=Essien, E. James|author3=Williams, Mark L.|author4=Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. |issn=0148-5717 }}&lt;/ref&gt;

=== Samasooliste suhe ===
{{Vaata|Samasooliste suhe}}
[[Pilt:Gay Couple Savv and Pueppi 02.jpg|pisi|Geipaar]]
Homoseksuaalsetel inimestel on enamasti seksuaalseid suhteid samasuguse [[sooidentiteet|sooidentiteediga]] inimestega, samas on osadel ka hetero- või biseksuaalseid suhteid või ei ole üldse suhteid.&lt;ref name=&quot;apahelp22&quot; /&gt;

2004. aastal avaldatud uurimuse kohaselt olid Ameerika Ühendriikides 40–60% geidest ja 45–80% lesbidest romantilises suhtes ning 18–28% geipaaridest ja 8–21% lesbipaaridest olid koos elanud kümme või enam aastat.&lt;ref name=&quot;aparesolution&quot; /&gt; Uuringute kohaselt on sama- ja erisoolised paarid oma suhtesse pühendumuse ja rahulolu poolest sarnased. Hetero- ja homoseksuaalsetel inimestel on sarnased ootused ja ideaalid oma romantiliste suhete osas.&lt;ref name=&quot;DfYNx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Duffy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Baccman&quot; /&gt;

=== Kapist väljatulemine ===
[[Fail:Johanna_sigurdardottir_official_portrait.jpg|pisi|[[Island]]i endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] oli esimene [[valitsusjuht]], kes avalikustas oma homoseksuaalsuse&lt;ref name=&quot;hkq1M&quot; /&gt;]]
{{Vaata|Kapist välja tulemine}}
Kapist välja tulemine on [[metafoor]] selle kohta, kui [[LGBT]]-inimene jagab enda [[Seksuaalne sättumus|seksuaalset sättumust]] või [[sooidentiteet]]i teise inimesega. Kapist väljatulemist on kirjeldatud ja kogetud [[Psühholoogia|psühholoogilise]] protsessi või rännakuna.&lt;ref name=&quot;Coming Out: A Journey2&quot; /&gt; Üldiselt kirjeldatakse kapist väljatulemist kolme faasina:

* Iseendale tunnistamine – iseenda seksuaalse sättumuse tundma õppimine. Aru saamine, et ollakse avatud samasoolistele suhetele.&lt;ref name=&quot;7YZKw&quot; /&gt;
* Teistele avalikustamine – otsus jagada enda seksuaalset sättumust teistega. Näiteks sõprade, pere või töökaaslastega.
* Avalikult LGBT-na elamine&lt;ref name=&quot;pCa39&quot; /&gt;
Lesbi või gei seksuaalse identiteedi kujunemine on keerukas ja sageli raske protsess. Erinevalt teistest vähemustest ei kasva homoseksuaalsed noored üles kogukondades, kus nad õpiksid homoseksuaalse identiteedi kohta ning mis tugevdaksid ja toetaksid seda. Selle asemel kasvavad nad sageli üles kogukondades, mis on homoseksuaalsuse suhtes ignorantsed või vaenulikud.&lt;ref name=&quot;Rosario et al.&quot; /&gt;

''[[Outing]]'' (ingliskeelsest sõnast ''out'' 'väljas') on LGBT-inimese seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi kogemata või meelega avalikustamine ilma isiku nõusolekuta.&lt;ref name=&quot;mbnEP&quot; /&gt; Mitmete nimetamisväärsete poliitikute, kuulsuste, sõjaväelaste ja vaimulike seksuaalset sättumust on nende tahte vastaselt avalikustatud. Avalikustajate motiivid on varieerunud pahatahtlikkusest poliitiliste ja moraalsete uskumusteni. Paljud on sellise tegevuse vastu.&lt;ref name=&quot;biasfreeusage&quot; /&gt; Samas teised julgustavad avalike elu tegelasi &quot;kapist välja tirima&quot;, kui nad kasutavad enda positsiooni, et kahjustada teisi homoseksuaalseid inimesi.&lt;ref name=&quot;Ed2yE&quot; /&gt;

== Statistika ==
{{Vaata|Seksuaalse sättumuse statistikad}}
Seksuaalse sättumuse statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi.&lt;ref name=&quot;RyeDQ&quot; /&gt; Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.&lt;ref name=&quot;black&quot; /&gt;

[[Alfred Kinsey]] esitas 1948. ja 1953. aastal aruande, mille järgi peaaegu 46% meessoost uuritavatest olid &quot;reageerinud&quot; seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37%-l oli olnud vähemalt üks samasooline kogemus.&lt;ref name=&quot;90ScN&quot; /&gt; Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.&lt;ref name=&quot;Zwrb1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JPk8r&quot; /&gt; Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Korrastatud tulemused sarnanesid Kinsey omadega.&lt;ref name=&quot;d5A55&quot; /&gt;

Olulisemate teaduslike tööde järgi on 2–11% inimestest olnud enda elus mingil kujul samasooline seksuaalne kogemus.&lt;ref name=&quot;Billy1993_KQ3Sf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Binson1995&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Johnson1992&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Laumann1994&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Wellings1994&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ACSF1992&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Fay1989&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sell1995&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SavinWilliams2009&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bogaert2004&quot; /&gt; Kui teatatakse samasoolisest külgetõmbest ja/või käitumisest, siis on see protsent 16–21%.&lt;ref name=&quot;SavinWilliams2009&quot; /&gt; 2006. aasta anonüümses küsitluses teatas 20% vastanutest oma homoseksuaalsetest tunnetest, samas ainult 2–3% vastanutest identifitseeris end homoseksuaalsena.&lt;ref name=&quot;YYwyw&quot; /&gt; 1992. aastal Suurbritannia meeste seas läbi viidud uuringus teatas 6,1% vastanutest, et neil on olnud homoseksuaalseid kogemusi. Prantsusmaal oli samas uuringus aga vastanute protsent 4,1%.&lt;ref name=&quot;pzLrZ&quot; /&gt; [[California Ülikool Los Angeleses|Williamsi instituudi]] 2011. aasta aruandes on esitatud hinnang, et umbes 300 miljonist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] elanikust 3,5% on geid, lesbid või biseksuaalsed.&lt;ref name=&quot;8l6Pi&quot; /&gt;

Homoseksuaalsuse suurusjärgu kohta ühiskonnas on erinevaid uuringuid, mille tulemused varieeruvad 1–20 protsendini. Enamikus uuringutes on leitud, et ühiskonnas on veidi rohkem geimehi kui lesbisid.&lt;ref name=&quot;Billy1993_KQ3Sf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Binson1995&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Johnson1992&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Laumann1994&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Wellings1994&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ACSF1992_0sGB7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Fay1989&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sell1995&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bogaert2004_xw5Nr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;aftenposten&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;guardianpoll&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McConaghy et al&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HiyWb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ciJY8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kinseymale&quot; /&gt;

Hinnangud homoseksuaalsuse levikule erinevad ka riigiti. Uuring aastast 1992 näitas, et 6,1% mehi Ühendkuningriigis oli olnud homoseksuaalses suhtes. Prantsusmaal oli aga näitaja 4,1%&lt;ref name=&quot;s9uh7&quot; /&gt; Aastal 2003 Norras tehtud uuringu kohaselt oli 12% Norra mehi olnud homoseksuaalses vahekorras.&lt;ref name=&quot;aftenposten&quot; /&gt; Uus-Meremaal näitas aastal 2006 tehtud uuring, et 20% ühiskonnast tunnistasid anonüümselt, et neil oli olnud kas homoseksuaalseid tundeid – vaid osa vastanutest aga defineeris end homoseksuaalsena. Osakaal inimestest kes end homoseksuaalsena defineerisid, oli 2-3%.&lt;ref name=&quot;McConaghy et al&quot; /&gt; Uuringu kohaselt aastast 2008, kuigi vaid 6% brittidest defineerisid oma sättumust kas homoseksuaalse või biseksuaalsena, rohkem kui kaks korda rohkem inimesi oli olnud mingit laadi seksuaalses kontaktis inimesega samast soost.&lt;ref name=&quot;guardianpoll&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikides aastal 2008 tehtud uuringu kohaselt defineeris 4% rahvastikust end kas gei, lesbi või biseksuaalsena. Sama tulemus oli ka uuringus aastast 2004.&lt;ref name=&quot;weMHY&quot; /&gt; USA föderaalvalitsus peab andmeid oma töötajate suhteseisust ning aastal 2010 näitasid andmed, et föderaalvalitsuse palgal on umbes 34 000 inimest, kes on samasoolises kooselus.&lt;ref name=&quot;QhjBJ&quot; /&gt;

=== Küsitlused ===
[[Pilt:Kimbo Kissing Carolyn rszd.jpg|pisi|Lesbipaar]]2017. aastal tehti [[Suurbritannia]]s meeste seas vanuses 18–30 riiklikult esinduslik uuring. 88% vastanutest määratles end [[Heteroseksuaalsus|heteroseksuaalsena]], 6% homoseksuaalsena, 5% [[Biseksuaalsus|biseksuaalsena]] ja 1% muuna.&lt;ref name=&quot;y4QNv&quot; /&gt; 2015. aastal toimunud uuringust võttis osa 1632 täiskasvanut. Neist 89% määratles heteroseksuaalsena, 6% geina, 2% biseksuaalsena ning 3% eelistas küsimusele mitte vastata.&lt;ref name=&quot;:032&quot; /&gt; Uuringus osalejatel paluti end paigutada [[Kinsey skaala]]le. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis tähendab, et nad identifitseerisid täielikult heteroseksuaalsena. Sama vastuse valis aga ainult 46% täiskasvanutest vanuses 18–24. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4% vastanutest. Noorte täiskasvanute hulgas oli sama vastus 6%.&lt;ref name=&quot;:032&quot; /&gt; 2008. aastal viidi Suurbritannias läbi anonüümne uurimus, kus osales 1000 vastajat. 92% osalejatest määratles end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena, 2% biseksuaalsena ning 2% vastas &quot;ei tea&quot;.&lt;ref name=&quot;HGMsG&quot; /&gt;

2009. aastal viidi [[Hollandi Vabariik|Hollandis]] läbi riiklikult esinduslik veebiküsitlus, milles osales 6428 inimest. 3,6% meestest ja 1,4% naistest määratles end homoseksuaalsena, 5,5% meestest ja 7,4% naistest biseksuaalsena. Samasooline külgetõmme oli valdavam kui homoseksuaalne või biseksuaalne identiteet. Samasoolist külgetõmmet oli kogenud 9,9% meestest (eksklusiivselt 4,2%) ning 10,9% naistest (eksklusiivselt 1,5%). Viimase kuue kuu jooksul oli 3,6% meestest seksinud meestega ning 2% nii meeste kui ka naistega. Naiste puhul olid samad näitajad 1,6% ja 0,8%. Enesemääratlus geina, lesbina või biseksuaalsena ilma samasoolise seksuaalse külgetõmbeta peaaegu puudus. Samas kõik mehed ja naised, kes tundsid külgetõmmet enda soo vastu, ei identifitseerinud end homo- või biseksuaalsena. Samasoolist käitumist leidus ka meeste ja naiste hulgas, kes ei teatanud mingist samasoolisest külgetõmbest ega määratlenud end gei, lesbi või biseksuaalsena. Seda eriti juhul, kui arvestati eluaegset käitumist.&lt;ref name=&quot;J18zr&quot; /&gt;

2000. aastal viidi [[Eesti]]s läbi seksuaalkäitumise uuring, kus teiste küsimuste seas uuriti ka osalejate samasoolisi külgetõmbeid ja kogemusi. 1031 vastajal paluti määratleda enda seksuaalsed külgetõmbed kasutades selleks [[Kinsey skaala]] variatsiooni. 89% meestest ja 88,8% naistest andis teada enda eksklusiivsest vastassoolisest külgetõmbest. Umbes 10% naistest ja meestest teatas, et nad tunnevad eri määral seksuaalset külgetõmmet mõlemast soost isikute vastu. 0,7% meestest ja 0,6% naistest teatas enda eksklusiivsest samasoolisest külgetõmbest. 8% mõlemast soost vastanutest andis teada, et nad omavad seksuaalseid kogemusi samast soost inimestega.&lt;ref name=&quot;aEA9c&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;69qyu&quot; /&gt;

== Kujunemine ==
Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kersey-Matusiak2&quot; /&gt; See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed.

=== Bioloogia ===
{{Vaata|Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus}}

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Stuart2&quot; /&gt; Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad bioloogilised teooriad.&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot; /&gt; Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.&lt;ref name=&quot;Sweden22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rcp20072&quot; /&gt; Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.&lt;ref name=&quot;Vare2&quot; /&gt; Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.&lt;ref name=&quot;apahelp&quot; /&gt;

==== Evolutsioon ====
Samasoolised seksuaalsed praktikad vähendavad heteroseksuaalsete vahekordade sagedust ning seega ka võimalust edukalt paljuneda. Lähtudes lihtsast [[Charles Darwin|Darwini]] [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] mudelist (isenditevaheline võistlus) on homoseksuaalsus indiviidi jaoks halb [[kohastumus]]. Osad teadlasi&lt;ref name=&quot;MacIntyre F, Estep KW 1993 223-33&quot; /&gt; on pakkunud välja, et homoseksuaalsuse näol on tegemist kaudse kohastumisega. Homoseksuaalsus ei anna eelist paljunemisel mitte homoseksuaalsele inimesele, vaid kaudselt tema heteroseksuaalsetele õdedele-vendadele või nende lastele. Darwini evolutsiooni mudeli järgi ei võistle looduslikus valikus mitte ainult üksikisendid, vaid ka perekonna grupid (vereliinid). Teadlased on osutanud, et homoseksuaalsust soodustavad geenid võivad anda neid kandvatele heteroseksuaalsetele isikutele paljunemisel eelise.&lt;ref name=&quot;:133&quot; /&gt; Uurijad on näiteks näidanud viljakuse kasvu homoseksuaalsete meeste emapoolsete sugulaste seas.&lt;ref name=&quot;Camperio-Ciani et al. 2004&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;camperio08&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eUTZ8&quot; /&gt; &quot;Gei onu hüpoteesi&quot; järgi suurendavad perekonnas leiduvate geenide edasikandmist tulevastele põlvedele ka isikud, kellel endal ei ole lapsi. Seda seetõttu, kuna nad jagavad enda lähemate sugulaste järeltulijatele ressursse (näiteks toitu, kaitset, peavarju).&lt;ref name=&quot;v4uME&quot; /&gt;

[[Robin Baker]] on oma vastuolulises raamatus &quot;Sperm Wars&quot; käsitlenud homoseksuaalset käitumist biseksuaalsuse geneetilise kõrvalsaadusena. Baker näeb biseksuaalses käitumises paljunemist soodustava kohastumusena, kuna see annab tema hinnangul rohkem võimalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda eri isiksusetüüpidega inimestega ning harjutada truudusemurdmist. Kogemused, mille biseksuaalne inimene on saanud samast soost isikuga, võivad aidata suhtes sarnase isiksusetüübiga vastassoolise inimesega. Nii on Barkeri järgi samasooline käitumine üks paljudest omadustest, mis on kasulik vaid siis, kui inimene on pärinud vähe vastavat käitumist soodustavaid geene. Samas kahjulik, kui neid on päritud rohkem. [[Homofoobia]]s näeb Barker reaktsiooni sellele paljunemise eelisele. Seda vaatamata sellele, et homoseksuaalsed inimesed ei konkureeri vastassooliste inimeste pärast heteroseksuaalsete inimestega.{{lisa viide}}

=== Keskkond ===
{{Vaata|Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus}}
Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.&lt;ref name=&quot;rcp20072&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AmPsychiAssn-Sexual orientation2&quot; /&gt; Sellegipoolest on osa uuringuid sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna [[mitteheteroseksuaalsus]]ega.&lt;ref name=&quot;Sweden22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Parenting20102&quot; /&gt; Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.&lt;ref name=&quot;Bearman2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bem20082&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rieger2&quot; /&gt; Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad niinimetatud [[vanema venna efekt]]i põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.&lt;ref name=&quot;BKq6P&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eRclx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Blanchard 20012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jQd6j&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GhD6i&quot; /&gt; Sellist seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.&lt;ref name=&quot;0Fq6e&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zR164&quot; /&gt;

=== Seksuaalse sättumuse muutmise katsed ===
Puuduvad teaduslikele meetoditele vastavad uuringud, mis osutaks sellele, et seksuaalset sättumust oleks võimalik sihipärase tegevusega muuta. Jõupingutused seksuaalse sättumuse muutmiseks on vastuolulised, kuna omavahel põrkuvad erinevad väärtused. Ühel pool seisavad väärtused, mida hoiavad osad usule tuginevad organisatsioonid. Teisel pool väärtused, mida hoiavad LGBT-organisatsioonid, teaduslik kogukond ja teaduslikud organisatsioonid.&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt; Käitumisteaduste, sotsiaalteaduste ning tervise ja vaimse tervise elukutsetes valitseva pikaajalise konsensuse järgi on homoseksuaalsus inimese seksuaalse sättumuse normaalne ja positiivne muutus. Siit tulenevalt ei ole tegemist vaimse häirega.&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt; Ameerika Psühholoogide Ühenduse järgi kogeb enamik inimesi vähe või üldse mitte valikut rääkides nende seksuaalsest sättumusest.&lt;ref name=&quot;answers&quot; /&gt; Osa isikuid ja gruppe levitab ideed homoseksuaalsusest kui inimese sümptomaatilisest arenguveast või tema moraalsest läbikukkumisest. Nende järgi võivad erinevad jõupingutused, näiteks psühhoteraapia ja religioossed jõupingutused, muuta isiku homoseksuaalseid tundeid ja käitumist. Paljud seda ideed levitavad isikud ja organisatsioonid on osalised laiemast konservatiivsetest ja religioossetest liikumistest, mis toetavad homoseksuaalsuse häbimärgistamist poliitilistel või religioossetel alustel.&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt;

Mitte ükski juhtiv professionaalne vaimse tervise organisatsioon ei ole heaks kiitnud katseid seksuaalse sättumuse muutmiseks. Sisuliselt kõik neist on publitseerinud avaldusi, mis hoiatavad nii elukutset ennast kui ka avalikkust käsitluste eest, mis tahavad muuta inimeste seksuaalset sättumust.&lt;ref name=&quot;UxRbt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eIGdT&quot; /&gt; Olulisemad meditsiiniasutused üle maailma on juhtinud tähelepanu seksuaalse sättumuse &quot;ravimeetodite&quot; ebaefektiivsusele ja nende võimalikule kahjule. Samuti sellele, et seksuaalset sättumust muuta lubavad organisatsioonid loovad keskkonna, mis soosib eelarvamusi ja diskrimineerimist.&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Ameerika Psühholoogide Ühenduse järgi &quot;ei ole seksuaalne sättumus valik, mida saab tahte alusel muuta. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keerulise keskkonna, tunnetuslike ja bioloogiliste tegurite vaheliste vastastikuste toimete tulemus... mis kujuneb varases eas... [Tõendid vihjavad, et] bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad olulist rolli inimese seksuaalsuses... Psühhoteraapia ja toetusgruppide tegevuse tulemusena tundub muutuvat inimese [[Seksuaalne identiteet|seksuaalse sättumuse identiteet]], mitte seksuaalne sättumus&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Ameerika Psühhiaatrite Ühenduse järgi &quot;võivad isikud eri eluetappidel aru saada, et nad on heteroseksuaalsed, geid, lesbid või biseksuaalsed&quot;. Nad &quot;on vastu igasugustele psühhiaatrilistele ravimistele... mis tuginevad eeldusele, et homoseksuaalsus iseenesest on vaimne häire, või ''a priori'' eeldusel, et patsiendid peaksid enda homoseksuaalset sättumust muutma&quot;. Samas toetavad nad mitteheteroseksuaalsust jaatavat psühhoteraapiat.&lt;ref name=&quot;EvEQO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YYQbf&quot; /&gt;

Ameerika Psühholoogide Ühendus soovitab tervisetöötajatel vältida väära mulje jätmist seksuaalse sättumuse muutmise katsete efektiivsusest Seda kas siis teavet nende katsete kohta levitades või lubades seksuaalse sättumuse pärast mures olevatele inimestele oma sättumuse muutmisel abi. Ühenduse järgi on võimalik saavutada sama kasu, mida on teatatud seksuaalse sättumuse muutmise katsetel, ka lähenemistel, mis ei ürita muuta inimeste seksuaalset sättumust.&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt;

== Tervis ==
=== Füüsiline tervis ===
[[Fail:Map of blood donation policies for men who have sex with men.svg|pisi|400x400px|Veredoonorluse reeglid meestega seksivatele meestele{{legend|LightGreen|Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Puudub keeld}}{{legend|Lime|Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Ajutine keeld vereülekandel&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}{{legend|Khaki|Meestega seksivad mehed võivad olla veredoonorid; Ajutine keeld&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}{{legend|Salmon|Meestega seksivad mehed ei tohi olla veredoonorid; Alaline keeld&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}{{legend|#CCCCCC|Puudub teave}}&lt;sup&gt;&lt;/sup&gt;]]
&quot;[[Meestega seksivad mehed]]&quot; (MSM) ja &quot;[[naistega seksivad naised]]&quot; (NSN) viitavad inimestele, kes osalevad samast soost inimestega seksuaalses tegevuses olenemata sellest, kuidas nad end määratlevad. Paljud neist ei määratle end lesbi, gei või biseksuaalse [[Identiteet|identiteediga]].&lt;ref name=&quot;msmafrica&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UNAIDS1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MSTSW&quot; /&gt; Neid mõisteid kasutatakse meditsiinilises kirjanduses ja [[Sotsiaaluuringud|sotsiaaluuringutes]] selliste gruppide kirjeldamiseks seetõttu, et teadlased ei peaks arvesse võtma isikute seksuaalse enesemääratlemisega seotud küsimusi. Samas on mõistete kasutamist nähtud problemaatilisena. Seda seetõttu, kuna need &quot;hägustavad seksuaalsuse sotsiaalseid dimensioone; õõnestavad geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste enesemääratlemisel kasutatud sõnu; ei kirjelda piisava põhjalikkusega seksuaalse käitumise variatsioone&quot;.&lt;ref name=&quot;VS1cq&quot; /&gt;

MSM ja NSN on üksteisega seksuaalselt aktiivsed eri põhjustel, millest olulisemateks peetakse naudingut, lähedust ja omavahelise sideme loomist. Seksuaalne käitumine võib aga lisaks positiivsetele külgedele olla ka [[nakkusesiirutaja]]. Asjakohane [[Kahjude vähendamine (täpsustus)|kahjude vähendamise]] filosoofia on [[turvaseks]].&lt;ref name=&quot;z9W7n&quot; /&gt;

Paljud riigid piiravad ajutiselt või keelavad alaliselt MSM-del olla veredoonorid. Mitmed verekeskused ei luba [[Meestega seksivate meeste veredoonorluse vaidlus|MSM-del olla venedoonor]], kuna &quot;nad kuuluvad riskigruppi, kus verega edasikanduvate viiruste oht on suurem&quot;.&lt;ref name=&quot;FELbt&quot; /&gt; Eestis on täielikku keeldu põhjendatud [[HIV]] suure levikuga.&lt;ref name=&quot;afSHJ&quot; /&gt; 2018. aastal asendati Eestis MSM-de vereloovutuse alaline piirang 12 kuuga viimasest seksuaalkontaktist teise mehega.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/9203841/verekeskus-praagib-homod-valja|title=Verekeskus praagib homod välja|website=Delfi|access-date=2024-03-10|language=et}}&lt;/ref&gt;  12. aprillist 2022 kuni 29. veebruarini 2024 lubati MSM-del verd loovutada, kui neil oli möödunud 4 kuud viimasest seksuaalkontaktist teise mehega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=PERHi Verekeskus |aeg=12. aprill 2022 |pealkiri=Regionaalhaigla verekeskus uuendas doonorite valikukriteeriumeid kõrge riskikäitumisega isikutele |url=https://verekeskus.ee/regionaalhaigla-verekeskus-uuendas-doonorite-valikukriteeriumeid-korge-riskikaitumisega-isikutele/ |vaadatud=2. mail 2022 |väljaanne=PERHi Verekeskus}}&lt;/ref&gt; Alates 1. märtsist 2024 saavad MSM-d verd loovutada ilma piiranguteta ehk võrdsetel alustel teiste doonoritega.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://verekeskus.ee/homoseksuaalsed-mehed-saavad-nuudsest-verd-loovutada-vordsetel-alustel-heteroseksuaalsete-doonoritega/|title=Homoseksuaalsed mehed saavad nüüdsest verd loovutada võrdsetel alustel heteroseksuaalsete doonoritega – Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus|website=verekeskus.ee|access-date=2024-03-10}}&lt;/ref&gt;

==== Rahvatervis ====
Järgmised turvaseksi soovitused on rahvatervise ametnikud välja töötanud naistega seksivate naiste jaoks, et vältida [[Sugulisel teel levivad infektsioonid|sugulisel teel levivaid infektsioone (STLI-e)]]:
* Väldi kontakti partneri menstruaalverega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditel.
* Kata enam kui ühe inimese tuppe või pärakusse sisestatavad seksilelud uue [[kondoom]]iga iga uue inimese puhul; kaalu erineva lelu kasutamist iga inimese puhul.
* Suuseksil kasuta tõket (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi, toidukilet).
* Käeseksil, mis võib põhjustada veritsemist, kasuta [[lateks]]- või [[Polüvinüülkloriid|vinüülkindaid]].&lt;ref name=&quot;mravack&quot; /&gt;

Järgnevad turvaseksi soovitused on rahvatervise ametnikud kokku leppinud meestega seksivatele meestele, et vältida STLI-e:
* Väldi kontakti partneri kehavedelikega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditel.
* Kata enam kui ühe inimese pärakusse sisestatavad seksilelud uue [[kondoom]]iga iga uue inimese puhul; kaalu erineva lelu kasutamist iga inimese puhul.
* Kasuta [[kondoom]]e [[anaalseks]]il ja [[Oraalseks|suuseksil]].
* Kasuta tõket suuseksil [[Anilingus|pärak-suu]] (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi).
* Kasuta libestit ja lateksist või vinüülist kindaid seksil, mis võib põhjustada veritsemist.&lt;ref name=&quot;jI7yo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EaZsJ&quot; /&gt;

=== Vaimne tervis ===
Sageli lähtusid varased meditsiinilise kirjanduse käsitlused vaatest, mis üritas homoseksuaalsusele leida selle sisemist psühhopatoloogiat. Suur osa toonasest vaimsest tervisest ja homoseksuaalsetest patsientidest rääkivast kirjandusest keskendus [[depressioon]]ile, [[Narkomaania|ainete kuritarvitamisele]] ja [[Enesetapp|enesetapule]]. Ehkki need probleemid esinevad [[Mitteheteroseksuaalsus|mitteheteroseksuaalsete]] inimeste seas, ei seota neid enam homoseksuaalsuse kui sellisega. Selle asemel nähakse, et homoseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutavad ebasoodsalt ühiskonnas põlu alla panemine, seaduslik diskrimineerimine, sisemiselt omaks võetud negatiivsed stereotüübid ja piiratud tugisüsteemid.&lt;ref name=&quot;6deZY&quot; /&gt; Negatiivsetest ühiskondlikest hoiakutest homoseksuaalsusesse tuleneb häbimärgistamine, eelarvamused ja diskrimineerimine. See toob endaga kaasa selle, et võrreldes heteroseksuaalsete inimestega esineb geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste seas sagedamini vaimuhaigusi.&lt;ref name=&quot;mSLqR&quot; /&gt; Tõendid osutavad, et negatiivsete hoiakute vähenemisega alanevad ka noorematel LGBT-inimestel sellised vaimse tervise riskid.&lt;ref name=&quot;vVuAN&quot; /&gt;

[[Eesti LGBT Ühing]] pakub LGBT-inimestele tasuta psühholoogilist ja kogemusnõustamist.&lt;ref name=&quot;88gZN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dqWpT&quot; /&gt;

=== Noored geid ja lesbid ===
Noorte geide ja lesbide seas on suurem enesetapu, ainete kuritarvitamise, kooliga seotud probleemide ja isolatsiooni risk. See tuleneb &quot;vaenulikust ja hukkamõistvast keskkonnast, sõnalisest ja füüsilisest väärkohtlemisest ning pere ja eakaaslaste poolsest lahtiütlemisest ja eraldatusest&quot;.&lt;ref name=&quot;e3mwK&quot; /&gt; Lisaks teatavad LGBT-noored suurema tõenäosusega vaimsest ja füüsilisest väärkohtlemisest nende vanemate või hoolitsejate poolt ning enam seksuaalsest kuritarvitamisest. Seda erinevust on põhjendatud järgmiselt:
# LGBT-noori võidakse kiusata nende eeldatud seksuaalse sättumuse või soole mittevastava välimuse tõttu.
# Seksuaalses vähemuses olemisega seotud riskitegurid (diskrimineerimine, nähtamatus, perekonna poolne lahtiütlemine) võivad suurendada tagakiusamisega seotud käitumisi. Näiteks ainete kuritarvitamist, seksi arvukate partneritega või teismelisena kodust ära jooksmist.&lt;ref name=&quot;wCvEY&quot; /&gt;
2009. aastal avaldatud uuring näitas korrelatsiooni vanematepoolse lahtiütlemise ja uuritud LGB-noorte negatiivsete terviseprobleemide vahel:{{quote|Perekonna poolse äraütlemise kõrgemad määrad on märkimisväärselt seotud kehvemate tervisehoiu näitajatega. Võrreldes eakaaslastega, kes teatasid väiksemast perekonna poolsest lahtiütlemisest või ei teatanud sellest üldse, teatasid noored lesbid, geid ja biseksuaalsed täiskasvanud, kes olid noorukina teatanud suuremast perekonna poolsest lahtiütlemisest, 8,4 korda enam enesetapukatsest, 5,9 korda enam kõrgest depressiooni tasemest, 3,4 korda enam ebaseaduslike uimastite kasutamisest ning 3,4 korda enam osalemisest kaitsmata seksuaalses vahekorras.&lt;ref name=&quot;wWXVP&quot; /&gt;}}

== Seadused ja poliitika ==

[[Pilt:World_laws_pertaining_to_homosexual_relationships_and_expression.svg|pisi|400px|Samasooliste seksuaalvahekordi ja suhteid ning homoseksuaalsete inimeste väljendus- ja kogunemisvabadust puudutavad seadused maailma riikides:
{{legend|#002255|samasooliste abielu&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}
{{legend|#90c|samasooliste abielu tunnustatakse, kuid ei sõlmita&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}
{{legend|#0066ff|samasooliste registreeritud kooselu ehk tsiviilpartnerlus&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}
{{legend|#99ccff|samasooliste registreerimata kooselu&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;}}
{{legend|#cccccc|samasooliste kooselu ei tunnustata}}
{{legend|#decd87|homoseksuaalsete inimeste väljendus- ja kogunemisvabadust piiratakse}}
{{legend|#f9dc36|samasooliste vahekorrad on keelatud, kuid vastavaid seadusi ei rakendata²}}
{{legend|#ec8028|samasooliste vahekordade eest karistatakse vangistusega}}
{{legend|#e73e21|samasooliste vahekordade eest karistatakse eluaegse vangistusega}}
{{legend|#8c210f|samasooliste vahekordade eest kehtib surmanuhtlus}}
&lt;br /&gt;Ringid tähistavad piirkondi, kus kohalikud kohtunikud on lubanud või keelanud abielusid või rakendanud surmanuhtlust, kuigi vastav seadustik seal seda ette ei näe. Samuti on ringidega märgitud piirkonnad, kus taolisi küsimusi otsustataksegi juhtumipõhiselt.

&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;&lt;small&gt;Mõnes selle kategooria piirkonnas võivad kehtida ka muud kooselu- või partnerluse vormid.&lt;/small&gt;&lt;br/&gt;
²&lt;small&gt;Viimase kolme aasta kestel pole kedagi nende seaduste alusel vahistatud või on vastavatele seadustele kehtestatud moratoorium.&lt;/small&gt;
]]

[[Pilt:Decriminalization of Homosexuality by country or territory.svg|pisi|400px|Samasooliste seksuaalvahekordade seadustamine maailma riikides:
{{legend|#FFB380|1790–1799}}
{{legend|#C87137|1800–1829}}
{{legend|Maroon|1830–1839}}
{{legend|#FF0000|1840–1859}}
{{legend|Tomato|1860–1869}}
{{legend|#FF6600|1870–1879}}
{{legend|Orange|1880–1889}}
{{legend|#FFFF00|1890–1929}}
{{legend|Goldenrod|1930–1939}}
{{legend|GreenYellow|1940–1949}}
{{legend|#00FF00|1950–1959}}
{{legend|#008800|1960–1969}}
{{legend|#00FFFF|1970–1979}}
{{legend|#0000FF|1980–1989}}
{{legend|#000080|1990–1999}}
{{legend|#800080|2000–2009}}
{{legend|#FF00FF|2010. aastast tänaseni}}
{{legend|#cccccc|Samasoolised seksuaalvahekorrad lubatud}}
{{legend|#6C5353|Meestevahelised seksuaalvahekorrad keelatud}}
{{legend|#2B0000|Kõik samasoolised seksuaalvahekorrad keelatud}}]]

=== Seaduslikkus ===
Enamik riike ei keela konsensusliku seksi kahe suguluses mitte oleva inimese vahel, kes on vanemad kui nõutav alampiir. Osad õigusruumid tunnustavad samasooliste paaride perestruktuuride identseid õigusi, kaitseid ja privileege nagu on erisoolistel paaridel. See hõlmab ka abielu. Teised riigid on piiranud isikute suhted ainult heteroseksuaalsetega. Neis õigusruumides on homoseksuaalne käitumine ebaseaduslik. Seadusrikkujad võidakse osades fundamentalistlikes moslemi riikides nagu Iraan karistada surmanuhtlusega. Sageli on aga oluline erinevus riigi ametliku poliitika ja selle rakendamise vahel. Vt ''[[Vägivald LGBT-inimeste vastu]]''.

Enne 1970. aastaid olid homoseksuaalsed aktid osades [[Läänemaailm]]a piirkondades dekriminaliseeritud: Poolas 1932, Taanis 1933, Rootsis 1944 ja Suurbritannias 1967. Alles 1970. aastate keskpaigas hakkas [[LGBT-kogukond|geikogukond]] saama piiratud kodanikuõiguseid osades [[Arenenud riik|arenenud maades]]. Pöördepunktiks oli 1973. aasta, kui Ameerika Psühhiaatrite Ühendus eemaldas homoseksuaalsuse vaimsete haiguste nimekirjast. Sellega tühistas organisatsioon varasema homoseksuaalsuse määratluse kliinilise [[Psüühikahäire|vaimse häirena]]. 1977. aastal sai [[Québec|Qubecist]] esimene osariigi õigusruum maailmas, mis keelas seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise. 1980. ja 1990. aastatel dekriminaliseeris enamik arenenud riike homoseksuaalse käitumise ning keelas geide ja lesbide diskrimineerimise tööturul, eluasemete valdkonnas ning teeninduses. Teisalt on mitmes [[Lähis-Ida]], [[Aafrika]], [[Kariibi mere regioon|Kariibi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosa riigis homoseksuaalsus keelatud. Mitmetes endistes kolooniates on jõus koloonia aegsed homoseksuaalsust keelavad seadused.&lt;ref name=&quot;2nzCG&quot; /&gt; Kuues riigis on homoseksuaalne käitumine karistatav eluaegse vangistusega ning kümnes [[surmanuhtlus]]ega.&lt;ref name=&quot;Fuiz6&quot; /&gt;

=== Diskrimineerimise ja vaenu õhutamise vastased seadused ===

==== Euroopa Liit ====
* [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]] artikli 21 järgi on igasugune [[diskrimineerimine]] seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel ebaseaduslik.&lt;ref name=&quot;2cFGG&quot; /&gt;

==== Eesti ====
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Põhiseaduse]] § 12 keelustab diskrimineerimise &quot;rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu&quot;. Põhiseadusega on keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.&lt;ref name=&quot;qjQUm&quot; /&gt;
* [[Karistusseadustik]]u § 151 järgi karistatakse rahatrahviga või arestiga &quot;tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale&quot;. § 151 keelab seega [[Homofoobia|homofoobsed]] avaldused. § 152 järgi karistatakse rahatrahviga või arestiga &quot;inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel&quot;. Kuna neid sätteid ei ole seoses seksuaalse sättumusega seotud vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimisega praktikas rakendatud, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata nende sätete üldist mõju.&lt;ref name=&quot;5HH1D&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wlpCD&quot; /&gt;
* [[Võrdse kohtlemise seadus]] kaitseb isikud diskrimineerimise eest &quot;rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel&quot;. Selle järgi on keelatud isiku diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel &quot;1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; 2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; 4) töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel&quot;.&lt;ref name=&quot;EGiou&quot; /&gt;
* [[Töölepingu seadus]]e §3 järgi peab tööandja &quot;tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele&quot;.&lt;ref name=&quot;8qmnQ&quot; /&gt;

== Samasooliste praktikad ==
=== Geide seksuaalpraktikad ===
{{vaata|Geide seksuaalpraktikad}}
[[Fail:Um_beijo_gay_no_parque.jpg|pisi|Suudlevad mehed]]
[[Meestega seksivad mehed|Meestega seksivate meestega]] (MSM) seostatakse sageli [[anaalseks]]i. Anaalseks ei ole siiski geide seas kõige populaarsem seksuaalpraktika. 18 000 MSM-i seas tehtud üleeuroopalise küsitluse järgi oli kõige populaarsem seksuaalpraktika [[suuseks]], järgnesid [[vastastikune masturbeerimine]] ja alles kolmandana anaalseks.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikides tehti 25 000 gei ja biseksuaalse mehe seas veebiküsitlus. Selle järgi oli viimatises seksuaalvahekorras  kolm kõige levinumat käitumist partneri suudlemine suule (74,5%), suuseks (72,7%) ja vastastikune masturbeerimine (68,4%). Vähem kui pooled vastanutest osalesid viimatise  vahekorra ajal anaalseksis. 63,2% teatas uurijatele, et viimatisel   korral esines viis kuni üheksa seksuaalset käitumist.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Suur osa geidest ja [[Biseksuaalsus|biseksuaalsetest]] meestest teatab eluaegsest osalemisest anaalseksis.&lt;ref name=&quot;Underwood&quot; /&gt; Paljud MSM-id osalevad anaalseksi asemel [[suuseksi]] tehnikates, [[Hõõrumine|hõõrumises]], [[Reitevaheline ühe|reitevahelises ühtes]], [[Frot|''frot'']]'is või vastastikuses masturbeerimises.&lt;ref name=&quot;:62&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Not all&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Goldstone&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

Enamiku seksuaalsete tegevuste käigus võib levida infektsioone. [[Suguhaigused|Suguhaiguste]] levimise tõenäosust vähendab [[turvaseks]]. 2007. aastal avaldatud kahe küsitluse tulemustes sedastati, et &quot;geidel on aastas sama palju kaitsmata vahekordi kui heteroseksuaalsetel meestel ja naistel&quot;.&lt;ref name=&quot;MedicalNews&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt; Naistega seksivate meestega võrreldes esineb MSM-de seas märkimisväärselt sagedamini [[süüfilis]]t ning nakatumist [[HIV]]-iga. Samas esineb MSM-de seas vähem [[Herpes|genitaalset herpest]]. Kahe grupi vahel ei leitud erinevusi [[klamüüdia]], [[inimese papilloomiviirus]]e, [[gonorröa]] ega [[Phthiraptera|täide]] esinemise sageduses.&lt;ref name=&quot;:29&quot; /&gt;

=== Lesbide seksuaalpraktikad ===
{{vaata|Lesbide seksuaalpraktikad}}
[[Pilt:Girls kissing.jpg|pisi|Suudlevad naised]]
Suuga [[kõdisti]] või teiste [[häbe]]me või [[Tupp (anatoomia)|tupe]] piirkonna stimuleerimine on tavaline seksuaalne praktika naiste seksivate naiste seas.&lt;ref name=&quot;Carroll2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zenilman &amp; Shahmanesh&quot; /&gt; Samas ei meeldi kõikidele naistega seksivatele naistele [[Oraalseks|suuseks]].&lt;ref name=&quot;McCormick&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vida&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bigner&quot; /&gt; [[Tribadism]] on harilik [[Mittepenetratiivne seks|mittepenetratiivse seksi]] vorm naiste vahel.&lt;ref name=&quot;Carroll2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zenilman &amp; Shahmanesh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Greenberg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kimmel&quot; /&gt; Tribadismi puhul hõõrub naine oma häbet partneri häbeme, reie, kõhu, tagumiku, käe või mõne muu kehaosa vastu. [[Sõrmeseks]]il kasutatakse sõrmi, et masseerida partneri kõdistit või teisi häbeme, tupe või päraku piirkondi. 2003. aastal tehti 1218 naisega seksiva naise seas uuring. Selle järgi olid kõige tavalisemad seksuaalsed praktikateks naiste vahel &quot;suuseks, sõrme sisestamine tuppe, vastastikune [[masturbeerimine]] ning tribadism&quot;. Sarnaselt varasemate uuringutega näitasid andmed, et naistega seksivate naiste seas on haruldane tupe penetratsioon [[dildo]] või muude [[seksilelud]]ega.&lt;ref name=&quot;Zenilman &amp; Shahmanesh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bailey&quot; /&gt; 2012. aasta veebiuuringus osales 3116 naistega seksivat naist. Enamik neist teatas, et nad on osalenud suguelundite hõõrumises (99,8%), sõrmeseksis (99,2%), tribadismis (90,8%), suuseksis (98,8%) ja kasutanud vibraatorit (74,1%).&lt;ref name=&quot;aNv5W&quot; /&gt;

Enamiku seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida infektsioonid. [[Suguhaigused|Suguhaiguste]] levimise tõenäosust vähendab [[turvaseks]]. Et naiste vaheline seks on oma loomult mittepenetratiivne, siis on risk vahetada [[kehavedelik]]e suhteliselt madal. Seetõttu on suguhaiguste ülekandumise risk samuti suhteliselt madal.&lt;ref name=&quot;Alexander&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hales&quot; /&gt; Ehkki lesbide seksuaalse tegevusega on [[HIV]] edasikandumise risk märkimisväärselt madalam kui mehe ja naise vahele ning meestevahelise seksuaalse tegevuse puhul, on see olemas.&lt;ref name=&quot;CDC&quot; /&gt; HIV võib levida kehavedelike (veri, ka [[Menstruatsioon|menstruaalveri]], [[tupevedelik]] ja [[rinnapiim]]) kaudu.&lt;ref name=&quot;Hales&quot; /&gt; Naistevahelisel seksiga võivad levida näiteks [[trihhomonoos]], [[HIV]], [[inimese papilloomiviirus]] (HPV, mida on seostatud peaaegu kõikide [[Emakakaelavähk|emakakaelavähi]] juhtumitega) ja [[süüfilis]].&lt;ref name=&quot;CDC&quot; /&gt;

== Kultuurilugu ==
=== Antiikkultuur ===
{{vaata|Homoseksuaalsus Vana-Kreekas|Homoseksuaalsus Vana-Roomas}}
[[Pilt:Alkaios Sappho Staatliche Antikensammlungen 2416 n2.jpg|pisi|[[Brygose maalija]]. &quot;[[Alkaios]] ja [[Sappho]]&quot;. Atika punasefiguurilise [[kalathos]]e A-pool. Umbes 470 eKr. [[Akragas]]est (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist. [[Lesbos]]elt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse homoseksuaalseid naisi [[lesbi]]deks (see nimetus on pärit 19. sajandist).]] [[Pilt:Pederastic erotic scene Louvre F85bis.jpg|pisi|Vanakreeka mees (paremal, lühikeste juustega) ja teismeline nooruk (vasakul, pikkade juustega) [[reitevaheline ühe|reitevahelises ühtes]]. Mustafiguuriline atika karikas. [[Vana-Kreeka]], 550–525 eKr. [[Louvre]], kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861]]

Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit [[Vana-Kreeka]]st. [[Pederastia]] oli kasutusel kasvatusmeetodina. Platon kiitis seda &quot;[[Phaidros]]es&quot; ja &quot;[[Pidusöök (Platon)|Pidusöögis]]&quot;, kuid &quot;[[Seadused|Seadustes]]&quot; pani ette see keelata.&lt;ref name=&quot;plato2&quot; /&gt;

&quot;Pidusöögis&quot; võrdsustab Platon homoseksuaalsuse aktsepteerimist [[demokraatia]]ga ning selle keelamist, öeldes, et homoseksuaalsus on häbiväärne [[barbarid|barbaritele]] nende despootlike valitsuste tõttu, nii nagu ka filosoofia ja sport, sest nähtavasti pole valitsejate huvides, et nende alamate vahel oleks suur sõprus.

[[Aristoteles]] ei nõustunud &quot;[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitikas]]&quot; Platoniga, et homoseksuaalsus tuleb kaotada (2, 4). Barbarid, näiteks [[keldid]], pidasid homoseksuaalsust eriliseks auks (2.6.6), [[kreeta]]lased kasutasid seda rahvaarvu reguleerimiseks (2.7.5).

Poetess [[Sappho]], kes oli pärit [[Lesbos]]elt, pühendas naistele armastusluuletusi. 19. sajandil hakati seetõttu rääkima [[lesbiline armastus|lesbilisest armastusest]] (siit ka [[lesbi]]de nimetus). Paljude tema luuletuste lüürilised tegelased räägivad vastastikusest või vastamata kirest ja armastusest naiste vastu, kuid naistevahelisi seksuaalkontakte mainitakse vähe, ja needki mainimised on vaieldavad.&lt;ref name=&quot;vNEkR&quot; /&gt; Sappho luules peetakse [[Aphrodite]]t lesbiliste armastajate kaitsejumalannaks.&lt;ref name=&quot;un2Ey&quot; /&gt;

Vana-Kreekas ei olnud homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse eristust. Peeti loomulikuks, et ilus keha ja suurepärane iseloom on erootiliselt ligitõmbavad sõltumata soost. Mõnede isikute, näiteks [[Aleksander Suur]]e ja stoik [[Zenon Kitionist|Zenoni]] puhul märgiti ära seksuaalset huvi ainult poiste ja meeste vastu. Seda peeti maitse ja eelistuse asjaks, millel pole moraalset tähtsust. Küll aga peeti moraalselt oluliseks mõõdukust seksuaalsuses.

Tehti vahet aktiivse ja passiivse rolli vahel. Passiivset rolli, eriti penetratsiooni puhul, peeti vabadele kodanikele häbistavaks. Orjade, naiste ja habemeta noorukite puhul ei olnud sel moraalset tähtsust. Täiskasvanud meeste vahelisi armusuhteid siiski oli ja neile ei vaadatud väga halvasti. Ligitõmbavust meestele peeti sageli mehelikkuse märgiks. Homoseksuaalseid suhteid omistati [[Zeus]]ile ja teistele jumalatele ning näiteks ka [[Achilleus]]ele ja [[Herakles]]ele.

Ideaalseks homoseksuaalseks suhteks peeti [[pederastia]]t täisealise mehe (armastaja, ''[[erastēs]]'') ja habemeta nooruki (armastatu, ''[[erōmenos]]'') vahel. Selline suhe oli reglementeeritud. Oli ette nähtud kurameerimise rituaal, mille juurde käis muuhulgas kingituste tegemine (võidi kinkida näiteks kukk). Armastaja pidi näitama, et ta ei ole armastatust huvitatud ainult seksuaalselt. Armastatu ei tohtinud kergesti järele anda. Kui konkureeris mitu armastajat, pidi ta valima õilsama. Sageli kasutati penetratsiooni asemel [[reitevaheline ühe|reitevahelist ühet]], näod teineteise poole pööratud. Kui armastatul hakkas habe kasvama, tuli armuvahekord lõpetada.

Suhtumine homoseksuaalsusse oli piirkonniti erinev. Mõnel pool [[Joonia]]s ei olnud see soositav, seevastu [[Elis]]es ja [[Boiootia]]s (sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teebas]]) oli see heakskiidetav. Teebas oli ka 500 homoseksuaalsest armastajast koosnev väeüksus, mis oli vapruse poolest kuulus (&quot;Pidusöögis&quot; soovitas Platon just niisugust väeüksust).

== Vaata ka ==
* [[Homo- ja biseksuaalsete isikute loend]]
* [[Loomade homoseksuaalne käitumine]]
* [[Homoseksuaalsus Uues Testamendis]]
* [[LGBT]]
* [[Eesti LGBT Ühing]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;plato2&quot;&gt;''Seadused'' 636d, 835e&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vNEkR&quot;&gt;[[Denys Page]]. ''Sappho and Alcaeus'', Oxford UP, 1959, lk 142–146.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;un2Ey&quot;&gt;Conner, Randy P. ''Cassell's Encyclopedia of Queer Myth, Symbol and Spirit''. UK: Cassell, 1998, lk 64.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apahelp22&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx|title=Sexual orientation, homosexuality and bisexuality|publisher=American Psychological Association|website=|date=|accessdate=16. mail 2017|archivedate=8. august 2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130808032050/http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amici2&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.courts.ca.gov/documents/Amer_Psychological_Assn_Amicus_Curiae_Brief.pdf|title=Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) – APA California Amicus Brief&amp;nbsp;– As Filed|publisher=|website=|date=|page=30|format=PDF|accessdate=16. mail 2017|archive-date=2012-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20120118184353/http://www.courts.ca.gov/documents/Amer_Psychological_Assn_Amicus_Curiae_Brief.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kersey-Matusiak2&quot;&gt;{{cite book|first=|year=2012|title=Delivering Culturally Competent Nursing Care|publisher=Springer Publishing Company|location=|isbn=0826193811|page=169|pages=|url=https://books.google.com/books?id=X8O_wGedAYoC&amp;pg=PA169|quote=Enamik meditsiiniorganisatsioone ei näe seksuaalset sättumust valikuna.|via=|author=Gloria Kersey-Matusiak|accessdate=12. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stuart2&quot;&gt;{{cite book|first=|year=2014|title=Principles and Practice of Psychiatric Nursing|publisher=Elsevier Health Sciences|location=|isbn=032329412X|page=502|pages=|url=https://books.google.com/books?id=ivALBAAAQBAJ&amp;pg=PA502|quote=&quot;Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse sättumuse kujunemist.&quot;|via=|author=Gail Wiscarz Stuart|accessdate=12. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rcp20073&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.rcpsych.ac.uk/workinpsychiatry/specialinterestgroups/gaylesbian/submissiontothecofe/psychiatryandlgbpeople.aspx#history|title=Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality|publisher=The Royal College of Psychiatrists|website=|date=|accessdate=12. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;religioustolerance2&quot;&gt;{{cite web|last=Robinson|first=B. A.|url=http://www.religioustolerance.org/hom_fixe.htm|title=Divergent beliefs about the nature of homosexuality|publisher=Religious Tolerance.org|website=|date=|year=2010|accessdate=16. mail 2017|archive-date=2019-05-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20190510051718/http://www.religioustolerance.org/hom_fixe.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PAHO2&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://new.paho.org/hq/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=6803&amp;Itemid=1926|title=&quot;Therapies&quot; to change sexual orientation lack medical justification and threaten health|publisher=Pan American Health Organization|website=|date=|accessdate=17. mail 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120523040848/http://new.paho.org/hq/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=6803&amp;Itemid=1926|archivedate=23. mai 2012|df=dmy-all}} archived here .&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apa20092&quot;&gt;American Psychological Association: [http://www.apa.org/about/governance/council/policy/sexual-orientation.aspx Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;levay2&quot;&gt;LeVay, Simon (1996). ''[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/style/longterm/books/chap1/queerscience.htm Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality].'' Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.sciencedaily.com/releases/2009/06/090616122106.htm|title=Same-sex Behavior Seen In Nearly All Animals, Review Finds|work=ScienceDaily}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=''1,500 animal species practice homosexuality''. ''The Medical News'', 23.10.2006 |url=http://www.news-medical.net/news/2006/10/23/20718.aspx |vaadatud=17.05.2017 |arhiivimisaeg=10.02.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110210172226/http://www.news-medical.net/news/2006/10/23/20718.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Sommer, Volker &amp; Paul L. Vasey (2006), Homosexual Behaviour in Animals, An Evolutionary Perspective. Cambridge University Press, Cambridge. ISBN 0-521-86446-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.dictionary.com/browse/homo-|pealkiri=homo-|väljaanne=Dictionary.com|aeg=|vaadatud=17. mail 2017|arhiivimisaeg=2017-05-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170526103611/http://www.dictionary.com/browse/homo-|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes. (2006). ''Võõrsõnade leksikon''. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 958.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://outhistory.org/exhibits/show/heterohomobi/karlmaria|pealkiri=Constructing the Hetero, Homo, Bi System|väljaanne=OutHistory|aeg=|vaadatud=17. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Matthew D. Johnson|url=http://www.glbtqarchive.com/ssh/homosexuality_S.pdf|pealkiri=Homosexuality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide|väljaandja=Eesti LGBT Ühing|url=http://www.lgbt.ee/sonakasutus-5/|pealkiri=Soovitusi sõnakasutuseks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17. mail 2017|arhiivimisaeg=2017-06-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170619215217/http://lgbt.ee/sonakasutus-5/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;glaad2&quot;&gt;[http://www.glaad.org/referenceguide Media Reference Guide] (citing AP, NY Times, [[The Washington Post|Washington Post]] style guides), GLAAD. Retrieved 10.05.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liilia Lõhmus, Aire Trummal|url=http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/424/1/L%C3%B5hmusjt2004_1.pdf|pealkiri=HIV/AIDS-iga seotud teadmised ja käitmine gay-internetilehekülgi külastavate meeste seas|väljaanne=Tervise Arengu Instituut|aeg=2004|vaadatud=17. mail 2017|arhiivimisaeg=2017-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170908112255/http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/424/1/L%C3%B5hmusjt2004_1.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;Gorgos, L. M.; J. M. Marrazzo (2011). [http://cid.oxfordjournals.org/content/53/suppl_3/S84.long &quot;Sexually Transmitted Infections Among Women Who Have Sex With Women&quot;]. ''Clinical Infectious Diseases''. 53 (suppl 3): S84–S91. [[Digital object identifier|doi]]:[https://doi.org/10.1093%2Fcid%2Fcir697 10.1093/cid/cir697]. [[International Standard Serial Number|ISSN]] [https://www.worldcat.org/issn/1058-4838 1058-4838].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apa20093&quot;&gt;{{cite book|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|volume=|pages=63, 86|quote=Seksuaalse sättumuse identiteet - mitte seksuaalne sättumus - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel.|via=|accessdate=22. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sinclair2&quot;&gt;Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aparesolution&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.davidmyers.org/davidmyers/assets/APA_ResolutionSame-SexOrientationMarriage_2004.pdf|title=Resolution on Sexual Orientation and Marriage – Research Summary|publisher=American Psychological Association|website=|date=2004|accessdate=15. juunil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20170908111027/http://www.davidmyers.org/davidmyers/assets/APA_ResolutionSame-SexOrientationMarriage_2004.pdf|archivedate=2017-09-08|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Duffy&quot;&gt;{{Cite journal|last=Duffy|first=S.M/|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3835198|title=Satisfaction and commitment in homosexual and heterosexual relationships|journal=Journal of Homosexuality|volume=12|issue=2|pages=1–23|year=1985|doi=10.1300/J082v12n02_01|pmid=3835198|via=|author2=C.E. Rusbult|accessdate=15. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baccman&quot;&gt;{{Cite journal|last=Charlotte|first=Baccman|url=http://www.sbp-journal.com/index.php/sbp/article/view/976|title=Expectations of romantic relationships: A comparison between homosexual and heterosexual men with regard to Baxter's criteria|journal=Social Behavior and Personality|volume=|pages=|year=1999|via=|author2=Per Folkesson|author3=Torsten Norlander|accessdate=15. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Coming Out: A Journey2&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.rainbowresourcecentre.org/files/16-08-Coming-Out.pdf|title=Coming Out|publisher=The Rainbow Resource Centre|website=|date=|accessdate=13. juunil 2017|archive-date=2017-08-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170805015723/http://www.rainbowresourcecentre.org/files/16-08-Coming-Out.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rosario et al.&quot;&gt;Rosario, M., Schrimshaw, E., Hunter, J., &amp; Braun, L. (February 2006). Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time. ''Journal of Sex Research'', 43(1), 46–58.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;biasfreeusage&quot;&gt;{{citation|title=The Dictionary of Bias-Free Usage: A Guide to Nondiscriminatory Language|last=Maggio|first=Rosalie|year=1991|publisher=Oryx Press|isbn=0-89774-653-8|page=208}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;black&quot;&gt;{{cite journal|url=https://archive.org/details/sim_demography_2000-05_37_2/page/139|title=Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources|journal=Demography|volume=37|issue=2|pages=139–154|year=2000|last2=Gates|first2=Gary|last3=Sanders|first3=Seth|last4=Taylor|first4=Lowell|doi=10.2307/2648117|pmid=10836173|last1=Black|first1=Dan}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Binson1995&quot;&gt;{{Cite journal|title=Prevalence and Social Distribution of Men Who Have Sex with Men: United States and Its Urban Centers|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-sex-research_1995_32_3/page/245|journal=The Journal of Sex Research|volume=32|issue=3|pages=245–54|year=1995|last2=Michaels|first2=Stuart|last3=Stall|first3=Ron|last4=Coates|first4=Thomas J.|last5=Gagnon|first5=John H.|last6=Catania|first6=Joseph A.|doi=10.1080/00224499509551795|jstor=3812794|first1=Diane|last1=Binson}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Johnson1992&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1992-12-03_360_6403/page/410|title=Sexual lifestyles and HIV risk|journal=Nature|volume=360|issue=6403|pages=410–2|date=detsember 1992|doi=10.1038/360410a0|pmid=1448163|via=|vauthors=Johnson AM, Wadsworth J, Wellings K, Bradshaw S, Field J}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Laumann1994&quot;&gt;Laumann, E. O., Gagnon, J. H., Michael, R. T., &amp; Michaels, S. (1994). ''The social organization of sexuality: Sexual practices in the United States.'' Chicago: University of Chicago Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wellings1994&quot;&gt;Wellings, K., Field, J., Johnson, A., &amp; Wadsworth, J. (1994). ''Sexual behavior in Britain: The national survey of sexual attitudes and lifestyles.'' London, UK: Penguin Books.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACSF1992&quot;&gt;{{cite journal|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1992-12-03_360_6403/page/406|title=AIDS and sexual behaviour in France|journal=Nature|volume=360|issue=6403|pages=407–409|year=1992|doi=10.1038/360407a0|pmid=1448162|author=Investigators ACSF}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fay1989&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_science_1989-01-20_243_4889/page/338|title=Prevalence and patterns of same-gender sexual contact among men|journal=Science|volume=243|issue=4889|pages=338–48|date=jaanuar 1989|doi=10.1126/science.2911744|pmid=2911744|via=|vauthors=Fay RE, Turner CF, Klassen AD, Gagnon JH}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sell1995&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_archives-of-sexual-behavior_1995-06_24_3/page/n2|title=The prevalence of homosexual behavior and attraction in the United States, the United Kingdom and France: results of national population-based samples|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=24|issue=3|pages=235–48|date=juuni 1995|doi=10.1007/BF01541598|pmid=7611844|via=|vauthors=Sell RL, Wells JA, Wypij D}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SavinWilliams2009&quot;&gt;{{Citation|title=Contemporary Perspectives on Lesbian, Gay, and Bisexual Identities|volume=54|year=2009|series=Nebraska Symposium on Motivation|doi=10.1007/978-0-387-09556-1|isbn=978-0-387-09555-4|pmc=|pmid=|editor1-last=Hope|editor1-first=Debra A}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bogaert2004&quot;&gt;{{Cite journal|title=The prevalence of male homosexuality: the effect of fraternal birth order and variations in family size|journal=Journal of Theoretical Biology|volume=230|issue=1|pages=33–7|date=september 2004|doi=10.1016/j.jtbi.2004.04.035|pmid=15275997|author=Bogaert AF}} Baegart väidab, et &quot;meeste homoseksuaalsuse esinemise sagedus on vaieldav. Üks laialt levinud varaseid hinnanguid annab homoseksuaalsuse esinemise sageduseks meeste seas umbes 10% (näiteks Marmor, 1980; Voeller, 1990). Osa hilisemaid andmeid toetavad seda hinnangut (Bagley and Tremblay, 1998). Samas kõige värskemad rahvuslikud andmed alandavad seda varast hinnangut (näiteks 1–2% in Billy et al., 1993; 2–3% in Laumann et al., 1994; 6% in Sell et al., 1995; 1–3% in Wellings et al., 1994). Arvestama peab aga ka seda, et homoseksuaalsus on erinevates uuringutes erinevalt defineeritud. Näiteks osa uurijaid kasutavad homoseksuaalsuse defineerimisel ainult samasoolist käitumist (näiteks Billy et al., 1993). Paljud hilisemad seksuoloogid hindavad külgetõmmet olulisemaks kui käitumine (näiteks Bailey et al., 2000; Bogaert, 2003; Money, 1988; Zucker and Bradley, 1995).&quot; (Lk 33). Lisaks: &quot;...homoseksuaalsuse esinemise sagedus meeste seas (eriti samasooline külgetõmme) varieerub ajas ja ühiskondades (ja on selle pärast nn &quot;liikuv märklaud&quot;). Osaliselt sõltub see muutus kahest tegurist: (1) variatsioonist [[Summaarne sündimuskordaja|sündimuskordaja]] või pere suurusest ning (2) vanema venna efektist. Seega isegi juhul, kui suudetakse seksuaalset sättumust ühes riigis kindlal ajal mõõta, ei ole see lõplik arv. Homoseksuaalsuse esinemine on muutuv ja ei ole seepärast üldistatav ei ajas ega ka erinevates ühiskondades.&quot; (Lk 33).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Billy1993_KQ3Sf&quot;&gt;{{Cite journal |doi=10.2307/2136206 |vauthors=Billy JO, Tanfer K, Grady WR, Klepinger DH |title=The sexual behavior of men in the United States |jstor=2136206 |journal=Family Planning Perspectives |volume=25 |issue=2 |pages=52–60 |year=1993 |pmid=8491287}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACSF1992_0sGB7&quot;&gt;{{cite journal | doi = 10.1038/360407a0 | author = ACSF Investigators | year = 1992 | title = AIDS and sexual behavior in France | url =https://archive.org/details/sim_nature-uk_1992-12-03_360_6403/page/406| journal = Nature | volume = 360 | issue = 6403 | pages = 407–409 | pmid = 1448162}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bogaert2004_xw5Nr&quot;&gt;Bogaert, A. F. (2004). The prevalence of male homosexuality: The effect of fraternal birth order and variation in family size. ''Journal of Theoretical Biology, 230,'' 33–37. [https://web.archive.org/web/20090820023743/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&amp;_udi=B6WMD-4CP12C3-2&amp;_user=1069287&amp;_rdoc=1&amp;_fmt=&amp;_orig=search&amp;_sort=d&amp;view=c&amp;_acct=C000051273&amp;_version=1&amp;_urlVersion=0&amp;_userid=1069287&amp;md5=bf01088ebb68ca801a0a08011876fb5d]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aftenposten&quot;&gt;[http://www.aftenposten.no/english/local/article633160.ece Norway world leader in casual sex, Aftenposten] [https://web.archive.org/web/20100224074034/http://www.aftenposten.no/english/local/article633160.ece Arhiiviversioon] seisuga 24. veebruar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;guardianpoll&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2008/oct/26/relationships|title=Sex uncovered poll: Homosexuality|date=25.10.2008|via=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McConaghy et al&quot;&gt;McConaghy et al., 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kinseymale&quot;&gt;Alfred C. Kinsey, ''Sexual Behavior in the Human Male'', 1948, ISBN 0-7216-5445-2 (o.p.), ISBN 0-253-33412-8 (reprint).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:032&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Yougov|url=https://d25d2506sfb94s.cloudfront.net/cumulus_uploads/document/7zv13z8mfn/YG-Archive-150813-%20Sexuality.pdf|pealkiri=YouGov Survey Results|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=8. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor1=Mary Ann Lamanna|autor2=Agnes Riedmann|autor3=Susan D Stewart|pealkiri=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|aasta=2014|koht=|kirjastus=Cengage Learning|lehekülg=82|isbn=1305176898|tsitaat=Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt me ei saa veel aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [...] Bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Frankowski2&quot;&gt;{{cite journal|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/113/6/1827.long|title=Sexual orientation and adolescents|journal=Pediatrics|volume=113|issue=6|pages=1827–32|date=2004|doi=10.1542/peds.113.6.1827|pmid=15173519|via=|author=Frankowski BL|author2=American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sweden22&quot;&gt;{{cite journal|last=Långström|first=Niklas|url=|title=Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden|publisher=Archives of Sexual Behavior|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=39|issue=1|pages=75–80|date=7. juuni 2008|doi=10.1007/s10508-008-9386-1|pmid=18536986|via=|author2=Qazi Rahman|author3=Eva Carlström|author4=Paul Lichtenstein}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rcp20072&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.rcpsych.ac.uk/workinpsychiatry/specialinterestgroups/gaylesbian/submissiontothecofe.aspx|title=Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality|publisher=The Royal College of Psychiatrists|website=|date=|accessdate=13. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vare2&quot;&gt;Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. &quot;Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence.&quot; Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apahelp&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx|title=Sexual orientation, homosexuality and bisexuality|publisher=American Psychological Association|website=|date=|accessdate=11. mail 2017|archivedate=8. august 2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130808032050/http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MacIntyre F, Estep KW 1993 223-33&quot;&gt;{{cite journal|title=Sperm competition and the persistence of genes for male homosexuality|url=https://archive.org/details/sim_bio-systems_1993_31_2-3/page/223|journal=BioSystems|volume=31|issue=2–3|pages=223–33|year=1993|doi=10.1016/0303-2647(93)90051-D|pmid=8155854|vauthors=MacIntyre F, Estep KW}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:133&quot;&gt;{{cite journal|author1=Zietsch, B.|title=Genetic factors predisposing to homosexuality may increase mating success in heterosexuals|url=https://archive.org/details/sim_evolution-and-human-behavior_2008-11_29_6/page/424|journal=Evolution and Human Behavior|volume=29|issue=6|pages=424–433|date=november 2008|author2=Morley, K.|author3=Shekar, S.|author4=Verweij, K.|author5=Keller, M.|author6=Macgregor, S.|display-authors=etal|doi=10.1016/j.evolhumbehav.2008.07.002}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Camperio-Ciani et al. 2004&quot;&gt;{{cite journal|title=Evidence for maternally inherited factors favouring male homosexuality and promoting female fecundity|journal=Proc. Biol. Sci.|volume=271|issue=1554|pages=2217–21|date=november 2004|doi=10.1098/rspb.2004.2872|pmc=1691850|pmid=15539346|vauthors=Camperio-Ciani A, Corna F, Capiluppi C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camperio08&quot;&gt;{{cite journal|author1=A. Camperio Ciani|title=Sexually Antagonistic Selection in Human Male Homosexuality|journal=PLoS ONE|volume=3|issue=6|pages=e2282|year=2008|author2=P. Cermelli|author3=G. Zanzotto|doi=10.1371/journal.pone.0002282|pmc=2427196|pmid=18560521}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AmPsychiAssn-Sexual orientation2&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx|title=Sexual Orientation|publisher=American Psychiatric Association|website=|date=|accessdate=1. jaanuaril 2013|archivedate=22. juuli 2011|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722080052/http://www.healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Parenting20102&quot;&gt;{{cite journal|url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&amp;aid=7907017&amp;fileId=S0021932010000325|title=CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA|journal=Journal of Biosocial Science|volume=42|issue=06|pages=721–42|date=november 2010|doi=10.1017/S0021932010000325|pmid=20642872|via=|last1=Schumm|first1=Walter R.|accessdate=6. septembril 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bearman2&quot;&gt;{{cite journal|last=Bearman|first=Peter|url=http://www.soc.duke.edu/~jmoody77/205a/ecp/bearman_bruckner_ajs.pdf|title=Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction|journal=American Journal of Sociology|volume=107|pages=1179–1205|year=2002|format=PDF|doi=10.1086/341906|author2=Brückner, Hannah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bem20082&quot;&gt;{{cite journal|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1300/J529v12n01_05|title=Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?|journal=Journal of Gay &amp; Lesbian Mental Health|volume=12|issue=1-2|pages=61–79|date=11. oktoober 2008|doi=10.1300/J529v12n01_05|via=|last1=Bem|first1=Daryl|accessdate=10. septembril 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rieger2&quot;&gt;{{cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_developmental-psychology_2008-01_44_1/page/46|title=Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos|journal=Dev Psychol|volume=44|issue=1|pages=46–58|date=2008|doi=10.1037/0012-1649.44.1.46|pmid=18194004|via=|vauthors=Rieger G, Linsenmeier JA, Gygax L, Bailey JM}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Blanchard 20012&quot;&gt;{{cite journal|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0018-506X(01)91681-2|title=Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality|journal=Horm Behav|volume=40|issue=2|pages=105–14|date=september 2001|doi=10.1006/hbeh.2001.1681|pmid=11534970|author=Blanchard R}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:04&quot;&gt;{{Netiviide|autor=American Psychological Association|url=http://www.apa.org/about/policy/sexual-orientation.aspx|pealkiri=Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;answers&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/topics/sexuality/sorientation.pdf|title=Answers to Your Questions. For a Better Understanding of Sexual Orientation &amp; Homosexuality|publisher=American Psychological Association|website=|date=|accessdate=24. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Royal College of Psychiatrists|url=https://www.rcpsych.ac.uk/pdf/PS02_2014.pdf|pealkiri=Royal College of Psychiatrists' statement on sexual orientation|väljaanne=|aeg=aprill 2014|vaadatud=24. juunil 2017|arhiivimisaeg=2019-06-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190629210452/https://www.rcpsych.ac.uk/pdf/PS02_2014.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msmafrica&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.aidsportal.org/News_Details.aspx?id=5208&amp;nex=5|title=MSM in Africa: highly stigmatized, vulnerable and in need of urgent HIV prevention|publisher=Aidsportal.org|website=|date=|accessdate=8. augustil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070713125016/http://www.aidsportal.org/News_Details.aspx?ID=5208|archivedate=13. juuli 2007|url-status=dead|df=dmy}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNAIDS1&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.unaids.org/en/PolicyAndPractice/KeyPopulations/MenSexMen/default.asp|title=UNAIDS: Men who have sex with men|publisher=UNAIDS|website=|date=|accessdate=8. augustil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080618190907/http://www.unaids.org/en/PolicyAndPractice/KeyPopulations/MenSexMen/default.asp|archivedate=18. juuni 2008|url-status=dead|format=asp|df=dmy}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MSTSW&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=|title=Men who have sex with transgender women: challenges to category-based HIV prevention|journal=AIDS Behav|volume=12|issue=1|pages=18–26|date=jaanuar 2008|doi=10.1007/s10461-007-9303-y|pmid=17705095|via=|vauthors=Operario D, Burton J, Underhill K, Sevelius J}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mravack&quot;&gt;Mravack, Sally A. (Juuli 2006).&quot;Primary Care for Lesbians and Bisexual Women&quot;, ''American Family Physician'' 74 (2) Lk 279–286.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). [https://books.google.com/books?id=ZKveuj7dLd4C&amp;pg=PA91 ''Sexual Health: A Public Health Perspective'']. McGraw-Hill International. Lk 91.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Netiviide|autorid=Joshua G. Rosenberger; Michael Reece; Vanessa Schick; Debby Herbenick; David S. Novak; Barbara Van Der Pol; J. Dennis Fortenberry|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1743-6109.2011.02438.x/abstract|pealkiri=Sexual Behaviors and Situational Characteristics of Most Recent Male-Partnered Sexual Event among Gay and Bisexually Identified Men in the United States|väljaanne=The Journal of Sexual Medicine|aeg=24. august 2011|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Underwood&quot;&gt;{{cite book|author=Steven Gregory Underwood|first=|year=2003|title=Gay Men and Anal Eroticism: Tops, Bottoms, and Versatiles|publisher=Harrington Park Press|location=|isbn=978-1-56023-375-6|pages=|accessdate=12. veebruaril 2011|url=https://books.google.com/?id=i4wRl0_8NuUC&amp;pg=PA|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:62&quot;&gt;Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). ''[https://books.google.ee/books?id=ZKveuj7dLd4C&amp;pg=PA91&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false Sexual Health: A Public Health Perspective]''. McGraw-Hill Education. Lk 91.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Not all&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|title=Not all gay men have anal sex|publisher=Go Ask Alice!|website=|date=13. juuni 2008|accessdate=2. augustil 2017|archive-date=2015-07-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20150706220546/http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Goldstone&quot;&gt;{{cite journal|last1=Goldstone|first1=Stephen E.|title=Sexually Transmitted Diseases of the Colon, Rectum, and Anus|journal=Clin Colon Rectal Surg|volume=17|issue=4|pages=235–239|year=2004|last2=Welton|first2=Mark L.|doi=10.1055/s-2004-836944|pmc=2780055|pmid=20011265}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:132&quot;&gt;Edwin Clark Johnson, Toby Johnson (2008). Gay Perspective: Things Our Homosexuality Tells Us about the Nature of God &amp; the Universe. Lethe Press. Lk 139.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;Piepenburg, Erik (Veebruar 2006). ''[https://books.google.ee/books?id=M2IEAAAAMBAJ&amp;pg=PA74&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false What's rub got to do with it?]'' Out. Lk 74, 76.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MedicalNews&quot;&gt;{{cite web|last=Nordqvist|first=Christian|url=http://www.medicalnewstoday.com/articles/82330.php|title=Sexual Behavior Does Not Explain Varying HIV Rates Among Gay And Straight Men - Medical News Today|publisher=Medical News Today|website=|date=13. september 2007|accessdate=3. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{cite journal|last=Goodreau|first=Steven M.|url=|title=Biological and demographic causes of high HIV and sexually transmitted disease prevalence in men who have sex with men|journal=Sex Transm Infect|volume=83|issue=6|pages=458–462|date=oktoober 2007|last2=Golden|first2=Matthew R.|doi=10.1136/sti.2007.025627|pmc=2598698|pmid=17855487|via=|vauthors=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;{{cite journal|author=Thomas W. Gaither|title=The Influence of Sexual Orientation and Sexual Role on Male Grooming-Related Injuries and Infections|journal=J Sex Med|volume=12|issue=3|pages=631–640|year=2015|display-authors=etal|doi=10.1111/jsm.12780}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carroll2&quot;&gt;{{cite book|author=Janell L. Carroll|first=|year=2009|title=Sexuality Now: Embracing Diversity|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=0-495-60274-4|page=272|pages=|accessdate=19. detsembril 2012|url=https://books.google.com/?id=5f8mQx7ULs4C&amp;pg=PA272&amp;dq=#v=onepage&amp;q=&amp;f=false|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zenilman &amp; Shahmanesh&quot;&gt;{{cite book|author1=Jonathan Zenilman|first=|year=2011|title=Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment|publisher=Jones &amp; Bartlett Publishers|location=|isbn=0495812943|pages=329–330|accessdate=4. novembril 2012|url=https://books.google.com/?id=lO5BND02eBwC&amp;pg=PA329|author2=Mohsen Shahmanesh|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McCormick&quot;&gt;{{cite book|author=Naomi B. McCormick|first=|year=1994|title=Sexual Salvation: Affirming Women's Sexual Rights and Pleasures|publisher=Greenwood Publishing Group|location=|isbn=0275943593|page=207|pages=|accessdate=10. septembril 2017|url=https://books.google.com/?id=YChLzwGS_O8C&amp;pg=PA207|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vida&quot;&gt;{{cite book|author1=Ginny Vida|first=|year=2010|title=The New Our Right to Love: A Lesbian Resource Book|publisher=Simon and Schuster|location=|isbn=0684806827|page=74|pages=|accessdate=10. septembril 2017|url=https://books.google.com/?id=SYxivruAN34C&amp;pg=PA74|author2=Karol D. Lightner|author3=Tanya Viger|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bigner&quot;&gt;{{cite book|author1=Jerry J. J. Bigner|first=|year=2012|title=Handbook of LGBT-Affirmative Couple and Family Therapy|publisher=Routledge|location=|isbn=1136340327|page=102|pages=|accessdate=10. septembril 2017|url=https://books.google.com/?id=T9-jm3HDM3kC&amp;pg=PA102|author2=Joseph L. L. Wetchler|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Greenberg&quot;&gt;{{cite book|author1=Jerrold S. Greenberg|first=|year=2010|title=Exploring the dimensions of human sexuality|publisher=Jones &amp; Bartlett Learning|location=|isbn=9780763797409|pages=489–490|accessdate=6. septembril 2017|url=https://books.google.com/?id=6b36v8JHznIC&amp;pg=PA489|author2=Clint E. Bruess|author3=Sarah C. Conklin|id=9780763741488|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kimmel&quot;&gt;{{cite book|author1=Douglas C. Kimmel|first=|year=2006|title=Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender Aging: Research and Clinical Perspectives|publisher=Jones &amp; Bartlett Learning|location=|isbn=0-231-13618-8|pages=73–79|accessdate=6. septembril 2017|url=https://books.google.com/books?id=Ae39o9m66hIC&amp;pg=PA73|author2=Tara Rose|author3=Steven David|id=9780231136181|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bailey&quot;&gt;{{cite journal|author1=J V Bailey|first=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1744617/pdf/v079p00147.pdf|title=Sexual behaviour of lesbians and bisexual women|journal=Sexually Transmitted Infections|volume=79|issue=2|pages=147–150|date=aprill 2003|author2=C Farquhar|author3=C Owen|author4=D Whittaker|doi=10.1136/sti.79.2.147|pmc=1744617|pmid=12690139|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alexander&quot;&gt;{{cite book|author1=William Alexander|first=|year=2011|title=New Dimensions in Women's Health|publisher={{!}}Jones &amp; Bartlett Publishers|location=|isbn=1449683754|page=211|pages=|accessdate=10. septembril 2017|url=https://books.google.com/books?id=GVPHhIM3IZ0C&amp;pg=PA211|author2=Helaine Bader|author3=Judith H. LaRosa|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hales&quot;&gt;{{Cite book|author=Dianne Hales|first=|year=2008|title=An Invitation to Health Brief 2010-2011|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=0495391921|pages=269–271|accessdate=29. augustil 2013|url=https://books.google.com/books?id=oP91HVIMPRIC&amp;pg=PA269|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CDC&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/rr5511a1.htm|title=Sexually Transmitted Diseases Treatment Guidelines, 2006|publisher=Centers for Disease Control and Prevention|website=|date=|accessdate=10. septembril 2017|year=2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3mlMp&quot;&gt;American Psychological Association: [http://www.apa.org/about/governance/council/policy/sexual-orientation.aspx Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vl96k&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Matt O'Brien|url=http://www.mercurynews.com/2011/06/22/census-statistics-show-quarter-of-california-same-sex-couples-raising-kids/|pealkiri=Census statistics show quarter of California same-sex couples raising kids|väljaanne=The Mercury News|aeg=22. juuni 2011|vaadatud=17. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6kQW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Shannan Bowen|url=http://www.starnewsonline.com/news/20110630/region-saw-increase-in-same-sex-households|pealkiri=Region saw increase in same-sex households|väljaanne=Star-News|aeg=30. juuni 2011|vaadatud=17. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g8QyS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Susan Donaldson James|url=http://abcnews.go.com/Health/sex-couples-census-data-trickles-quarter-raising-children/story?id=13850332|pealkiri=Census 2010: One-Quarter of Gay Couples Raising Children|väljaanne=ABC News|aeg=23. juuni 2011|vaadatud=17. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MFt8w&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Shaun Knittel|url=http://boston.edgemedianetwork.com/index.php?ch=news&amp;sc=local&amp;sc3=&amp;id=123278|pealkiri=87% Increase in Same-Sex Nevada Households Since 2000|väljaanne=Edge Media Network|aeg=11. august 2011|vaadatud=17. mail 2017|arhiivimisaeg=2017-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706180626/https://boston.edgemedianetwork.com/index.php?ch=news&amp;sc=local&amp;sc3=&amp;id=123278|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dc83p&quot;&gt;Crompton, Louis (2003). ''Homosexuality and Civilization''. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. {{ISBN|0-674-01197-X}}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tYyNN&quot;&gt;Harrold, Max (16.02.1999). [http://www.thefreelibrary.com/Biological+Exuberance:+Animal+Homosexuality+and+Natural+Diversity.-a053877996 &quot;Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity&quot;]. The Advocate, reprinted in Highbeam Encyclopedia. Retrieved 10 September 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e5jBG&quot;&gt;Bagemihl, Bruce (1999), Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity, St. Martin's Press, ISBN 0-312-19239-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1JXoF&quot;&gt;{{cite journal|url=http://www.springerlink.com/content/g248324552457105/|title=Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice|journal=Clinical Social Work Journal|volume=17|pages=138–50|year=1989|doi=10.1007/bf00756141|author=Reiter L.}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VpMBn&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|title=Question A2: Sexual orientation|publisher=Centre for Addiction and Mental Health|website=|date=|accessdate=22. mail 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141228033920/http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|archivedate=2014-12-28}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9AOku&quot;&gt;{{cite book|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|volume=|pages=63, 86|date=2009|via=|accessdate=22. mail 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xH1jA&quot;&gt;{{cite journal|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-sex-research_2006-02_43_1/page/46|title=Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time|journal=Journal of Sex Research|volume=43|issue=1|pages=46–58|year=2006|last2=Schrimshaw|first2=E.|last3=Hunter|first3=J.|last4=Braun|first4=L.|doi=10.1080/00224490609552298|last1=Rosario|first1=M.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DfYNx&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.eurekalert.org/pub_releases/2008-01/apa-elo011708.php|title=Relationship Satisfaction and Commitment|publisher=Eurekalert.org|website=|date=22. jaanuar 2008|accessdate=15. juunil 2017|archive-date=2010-05-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20100507073038/http://www.eurekalert.org/pub_releases/2008-01/apa-elo011708.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hkq1M&quot;&gt;{{cite news|author=Moody, Jonas|first=|url=http://content.time.com/time/world/article/0,8599,1875032,00.html|title=Iceland Picks the World's First Openly Gay PM|work=TIME|date=30. jaanuar 2009|accessdate=15. juunil 2017|via=|archive-date=2017-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20170717162851/http://content.time.com/time/world/article/0,8599,1875032,00.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7YZKw&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/justthefacts.html|title=Just the Facts About Sexual Orientation &amp; Youth: A Primer for Principals, Educators and School Personnel|publisher=American Academy of Pediatrics, American Counseling Association, American Association of School Administrators, American Federation of Teachers, American Psychological Association, American School Health Association, The Interfaith Alliance, National Association of School Psychologists, National Association of Social Workers, National Education Association|website=|date=|quote=Ameerika Ühendriikide meditsiini organisatsioonide ühispöördumises öeldi, et &quot;erinevad inimesed saavad aru erinevatel hetketel enda elus, et nad on heteroseksuaalsed, geid, lesbid või biseksuaalsed.&quot;|year=1999|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070807205013/http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/justthefacts.html|archivedate=7. august 2007|accessdate=15. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pCa39&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Human Rights Campaign Foundation|url=https://caps.ucsc.edu/resources/coming-out-guide.pdf|pealkiri=Resource Guide to Coming Out|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15. juunil 2017|täpsustus=11-12|arhiivimisaeg=2017-12-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171212220114/https://caps.ucsc.edu/resources/coming-out-guide.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mbnEP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Caryn E. Neumann|url=http://www.glbtqarchive.com/ssh/outing_S.pdf|pealkiri=Outing|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=15. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ed2yE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=PETER TATCHELL|url=http://www.newstatesman.com/life-and-society/2007/04/human-rights-gay-outing-outed|pealkiri=Outing hypocrites is justified|väljaanne=New Statesman|aeg=23. aprill 2007|vaadatud=15. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RyeDQ&quot;&gt;LeVay, Simon (1996). ''[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/style/longterm/books/chap1/queerscience.htm Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality].'' Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;90ScN&quot;&gt;Sexual Behavior in the Human Male, p. 656&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zwrb1&quot;&gt;{{Cite journal|first=|url=|title=John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'|journal=The New York Times|volume=|pages=|date=28. juuli 2000|via=|author=David Leonhardt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JPk8r&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio15.1.html|title=Biography 15.1, ''John W. Tukey'' (1915–2000)|publisher=|website=|date=|accessdate=20. mail 2017|archive-date=2015-02-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150227025040/http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio15.1.html|url-status=dead}} John Tukey criticizes sample procedure&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d5A55&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.kinseyinstitute.org/publications/duberman.html|title=Book Review by Martin Duberman, ''The Nation'', November 3, 1997|access-date=2017-05-20|archive-date=2002-05-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20020529022730/http://www.kinseyinstitute.org/publications/duberman.html|url-status=dead}} Martin Duberman on Gebhart's &quot;cleaning&quot; of data&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YYwyw&quot;&gt;McConaghy N, Hadzi-Pavlovic D, Stevens C, Manicavasagar V, Buhrich N, Vollmer-Conna U. (2006). &quot;Fraternal birth order and ratio of heterosexual/homosexual feelings in women and men.&quot; ''Journal of Homosexuality'' 51(4): 161–74&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pzLrZ&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE0D91E3EF93BA35751C1A964958260&amp;sec=&amp;spon=&amp;pagewanted=all|title=Sexual Behavior Levels Compared in Studies In Britain and France|publisher=|date=8. detsember 1992|access-date=20. mail 2017|work=nytimes.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8l6Pi&quot;&gt;{{cite web|first=|url=http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Gates-How-Many-People-LGBT-Apr-2011.pdf|title=How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender?|publisher=The Williams Institute|website=|date=aprill 2011|access-date=20. mail 2017|page=1|format=PDF|author=Gary Gates}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HiyWb&quot;&gt;S. Hite, The Hite Report on Male Sexuality, New York, A. Knopf, 1991.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ciJY8&quot;&gt;S. S. et C. L. Janus, The Janus Report on Sexual Behavior, New York, John Wiley &amp; Sons, 1993.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s9uh7&quot;&gt;TERESA L. WAITE, December 8, 1992 &quot;Sexual Behavior Levels Compared in Studies in Britain and France&quot; in the ''New York Times''[https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE0D91E3EF93BA35751C1A964958260&amp;sec=&amp;spon=&amp;pagewanted=all]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;weMHY&quot;&gt;{{cite web |title=27% of Gay Voters Sided with McCain |publisher=[[The Advocate]] |date=7.11.2008 |url=http://www.advocate.com/news_detail_ektid65015.asp |accessdate=8.11.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QhjBJ&quot;&gt;[http://www.federaltimes.com/article/20100620/BENEFITS05/6200304/1044/BENEFITS05 &quot;New benefits for partners - gay and straight&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Stephen Losey. Federal Times. June 20, 2010. Accessed June 13, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y4QNv&quot;&gt;{{Netiviide|autorid=Brian Heilman, Gary Barker, Alexander Harrison|url=http://promundoglobal.org/resources/man-box-study-young-man-us-uk-mexico/|pealkiri=The Man Box: A Study on Being a Young Man in the US, UK, and Mexico|väljaanne=Promundo|aeg=2017|vaadatud=26. mail 2017|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906041608/http://promundoglobal.org/resources/man-box-study-young-man-us-uk-mexico/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HGMsG&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2008/oct/26/observer-sex-poll-2008|title=Sex uncovered poll: Quantity and quality|publisher=|website=|date=25. oktoober 2008|access-date=8. juunil 2017|via=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J18zr&quot;&gt;Bakker, F. (2009). [https://web.archive.org/web/20160129112817/http://vorige.nrc.nl/multimedia/dynamic/00235/Rapport_Seksuele_Ge_235404a.pdf Seksuele gezondheid in Nederland 2009] (PDF) (Report) (in Dutch). Vaadatud 12 oktoober 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aEA9c&quot;&gt;{{Raamatuviide|autorid=Ülle-Marike Papp, Riina Kütt|pealkiri=LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Tehnikaülikool. Õiguse instituut|lehekülg=25-26|url=https://humanrights.ee/app/uploads/2017/01/LGBT-inimeste-olukorra-uuringute-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69qyu&quot;&gt;Haavio-Mannila, E., Kontula, O. Sexual Trends in the Baltic Sea Area. Publications of the Population Research Institute, Series D 41/2003. The Population Research Institute. Väestöntutkimuslaitos. Väestöliitto, The Family Federation of Finland. Lk 94-98.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eUTZ8&quot;&gt;Hamer, D., Copeland, P. The Science of Desire: The Search for the Gay Gene and the Biology of Behavior (Simon and Schuster, 1994)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v4uME&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Julie Bolcher|url=https://www.advocate.com/news/daily-news/2010/02/05/study-supports-gay-super-uncles-theory|pealkiri=Study Supports Gay Super Uncles Theory|väljaanne=Advocate|aeg=5. veebruar 2010|vaadatud=5. juulil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BKq6P&quot;&gt;{{cite journal|last=|first=|url=|title=The relation of birth order to sexual orientation in men and women|journal=J Biosoc Sci|volume=30|issue=4|pages=511–9|date=1998|doi=10.1017/S0021932098005112|pmid=9818557|via=|vauthors=Blanchard R, Zucker KJ, Siegelman M, Dickey R, Klassen P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eRclx&quot;&gt;{{cite journal|title=Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women|url=https://archive.org/details/sim_personality-and-individual-differences_2001-03_30_4/page/543|journal=Personality and Individual Differences|volume=30|issue=|pages=543–552|year=2001|doi=10.1016/S0191-8869(00)00051-9|vauthors=Ellis L, Blanchard R}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jQd6j&quot;&gt;{{cite journal|last=|first=|url=http://msu.edu/~breedsm/pdf/BogaertCommentary2006.pdf|title=O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation|journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.|volume=103|issue=28|pages=10531–2|date=2006|doi=10.1073/pnas.0604102103|pmc=1502267|pmid=16815969|via=|vauthors=Puts DA, Jordan CL, Breedlove SM}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GhD6i&quot;&gt;{{cite journal|title=Hair whorl direction and sexual orientation in human males|url=https://archive.org/details/sim_behavioral-neuroscience_2009-04_123_2/page/252|journal=Behavioral Neuroscience|volume=123|issue=2|pages=252–256|year=2009|doi=10.1037/a0014816|pmid=19331448|author1=Rahman Q.|author2=Clarke K.|author3=Morera T.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Fq6e&quot;&gt;{{cite journal|first=|url=https://archive.org/details/sim_archives-of-sexual-behavior_2005-02_34_1/page/111|title=Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples|journal=Arch Sex Behav|volume=34|issue=1|pages=111–6|date=2005|doi=10.1007/s10508-005-1005-9|pmid=15772774|via=|author=Bogaert AF}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zR164&quot;&gt;Blanchard, R; Lippa, RA (2007). &quot;Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project&quot;. ''Arch Sex Behav''. 36 (2): 163–76. [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1007/s10508-006-9159-7|10.1007/s10508-006-9159-7]]. [[PubMed Identifier|PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17345165 17345165].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UxRbt&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.glad.org/uploads/docs/cases/2009-11-17-doma-aff-herek.pdf|pealkiri=Expert affidavit of Gregory M. Herek, Ph.D.|väljaanne=|aeg=november 2009|vaadatud=24. juunil 2017|täpsustus=12-13|arhiivimisaeg=2010-08-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100828054600/http://www.glad.org/uploads/docs/cases/2009-11-17-doma-aff-herek.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eIGdT&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Australian Psychological Society|url=http://admin.psychology.org.au/Assets/Files/APS%20Position%20Statement%20on%20Psychological%20Practices%20that%20attempt%20to%20change%20Sexual%20Orientation_Members.pdf?_ga=2.84013149.557719664.1498335466-235042338.1498335466|pealkiri=APS Position Statement on the use of psychological practices that attempt to change sexual orientation|väljaanne=|aeg=veebruar 2015|vaadatud=24. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EvEQO&quot;&gt;[http://www.psychiatry.org/lgbt-sexual-orientation &quot;LGBT-Sexual Orientation: What is Sexual Orientation?&quot;] [https://web.archive.org/web/20140628000000/http://www.psychiatry.org/lgbt-sexual-orientation Arhiveeritud] 28.06.2014 Wayback Machine. APA koduleht. Vaadatud 9. aprill 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YYQbf&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The American Psychiatric Association|url=http://www.apa.org/topics/lgbt/orientation.aspx|pealkiri=Sexual Orientation &amp; Homosexuality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25. juunil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VS1cq&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_american-journal-of-public-health_2005-07_95_7/page/1144|title=The trouble with &quot;MSM&quot; and &quot;WSW&quot;: erasure of the sexual-minority person in public health discourse|journal=Am J Public Health|volume=95|issue=7|pages=1144–9|date=juuli 2005|doi=10.2105/AJPH.2004.046714|pmc=1449332|pmid=15961753|via=|vauthors=Young RM, Meyer IH}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z9W7n&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.phac-aspc.gc.ca/publicat/epiu-aepi/std-mts/std511_e.html|title=STI Epi Update: Oral Contraceptive and Condom Use|publisher=Public Health Agency of Canada|website=|date=23. aprill 1998|accessdate=8. augustil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060927063228/http://www.phac-aspc.gc.ca/publicat/epiu-aepi/std-mts/std511_e.html|archivedate=27. september 2006|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FELbt&quot;&gt;{{Netiviide|autor=KRISTER KIVI|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/puhta-vere-otsinguil?id=72794871|pealkiri=Puhta vere otsinguil|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=28. oktoober 2015|vaadatud=8. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;afSHJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=René Piik|url=http://tervist24.ohtuleht.ee/819641/verekeskuse-poliitika-on-jabur-verd-ei-tohi-anda-prostituudid-narkomaanid-ja-geimehed|pealkiri=VEREKESKUSE POLIITIKA ON JABUR. Verd ei tohi anda prostituudid, narkomaanid ja geimehed|väljaanne=Õhtuleht|aeg=1. august 2017|vaadatud=8. augustil 2017|arhiivimisaeg=2017-08-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170804092903/http://tervist24.ohtuleht.ee/819641/verekeskuse-poliitika-on-jabur-verd-ei-tohi-anda-prostituudid-narkomaanid-ja-geimehed|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jI7yo&quot;&gt;Catalyst, Sr. Kitty, Staff of [[San Francisco]] City Clinic; &quot;Reading This Might Save Your Ass&quot;; 2001, San Francisco HIV Prevention and STD Prevention and Control.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EaZsJ&quot;&gt;Men Like Us: The GMHC Complete Guide to Gay Men's Sexual, Physical, and Emotional Well-being; Wolfe, Daniel; Gay Men's Health Crisis, Inc; Published by Ballantine Books, 2000.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6deZY&quot;&gt;Schlager, Neil, ed. (1998). ''Gay &amp; Lesbian Almanac''. St. James Press. Lk 152.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mSLqR&quot;&gt;{{Cite journal|author=[[Ilan Meyer|Meyer, Ilan H.]]|title=Prejudice, social stress, and mental health in lesbian, gay, and bisexual populations: conceptual issues and research evidence|journal=Psychological Bulletin|volume=129|issue=5|pages=674–97|date=september 2003|doi=10.1037/0033-2909.129.5.674|pmc=2072932|pmid=12956539}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vVuAN&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.eurekalert.org/pub_releases/2007-10/cums-bgm100207.php|title=Black gay men, lesbians, have fewer mental disorders than whites, says Mailman School of PH study|publisher=Eurekalert.org|website=|date=2. oktoober 2007|accessdate=15. augustil 2017|archive-date=2010-05-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20100507073023/http://www.eurekalert.org/pub_releases/2007-10/cums-bgm100207.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88gZN&quot;&gt;{{Netiviide|väljaandja=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/noustamine-ja-tugigrupid|pealkiri=Nõustamine ja tugigrupid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=14. veebruaril 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dqWpT&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Anu Viltrop|url=http://vabatahtlikud.ee/oled-see-kuidas-motled/|pealkiri=Oled see, kuidas mõtled|väljaanne=Vabatahtlike Värav|aeg=august 2017|vaadatud=15. augustil 2017|arhiivimisaeg=2017-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170902012555/http://vabatahtlikud.ee/oled-see-kuidas-motled/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e3mwK&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Eve Kosofsky Sedgwick|pealkiri=Tendencies|aasta=1993|koht=Durham|kirjastus=Duke University Press|lehekülg=154|url=https://books.google.ee/books?id=t38DOGvPZiIC&amp;pg=PA154&amp;dq=hostile+and+condemning+environment,+verbal+and+physical+abuse,+rejection+and+isolation+from+family+and+peers&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwif3OyG3djVAhWCHpoKHVdcAOcQ6AEIOTAD#v=onepage&amp;q=hostile%20and%20condemning%20environment%2C%20verbal%20and%20physical%20abuse%2C%20rejection%20and%20isolation%20from%20family%20and%20peers&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wCvEY&quot;&gt;{{Cite journal|last=Balsam|first=Kimberly F.|url=http://www.apa.org/journals/features/ccp733477.pdf|title=Victimization Over the Life Span: A Comparison of Lesbian, Gay, Bisexual, and Heterosexual Siblings|journal=Journal of Consulting and Clinical Psychology|volume=73|issue=3|pages=477–487|date=juuni 2005|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070311233920/http://www.apa.org/journals/features/ccp733477.pdf|archivedate=11. märts 2007|author2=Esther D. Rothblum|url-status=dead|format=PDF|doi=10.1037/0022-006x.73.3.477|pmid=15982145|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wWXVP&quot;&gt;{{Netiviide|autorid=Ryan C.; Huebner D.; Diaz R.M.; Sanchez J.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19117902|pealkiri=Family rejection as a predictor of negative health outcomes in white and Latino lesbian, gay, and bisexual young adults|väljaanne=Pediatrics|aeg=jaanuar 2009|vaadatud=15. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2nzCG&quot;&gt;{{cite news|first=|url=http://qz.com/156409/indias-latest-ban-against-gay-sex-has-its-origin-in-a-five-century-old-british-power-struggle/|title=India's latest ban against gay sex has its origin in a five-century-old British power struggle|work=Quartz|date=11. detsember 2013|via=|author=Gwynn Guilford|accessdate=14. juulil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fuiz6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Daniel Ottosson|url=http://www.ilga.org/statehomophobia/World_legal_wrap_up_survey_November2006.pdf|pealkiri=LGBT world legal wrap up survey|väljaanne=ILGA|aeg=november 2006|vaadatud=14. juulil 2017|arhiivimisaeg=2007-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070925203515/http://www.ilga.org/statehomophobia/World_legal_wrap_up_survey_November2006.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2cFGG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT|pealkiri=EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA|väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|aeg=26. oktoober 2012|vaadatud=14. juulil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qjQUm&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|aasta=1992|koht=|kirjastus=|lehekülg=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/633949}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5HH1D&quot;&gt;{{Netiviide|autorid=Kadri Aavik, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja, Laura Mere, Kerli Kaal, Maaris Raudsepp|url=http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/03/LGBT_uuringuraport_LOPLIK_veeb.pdf|pealkiri=LGBTQ INIMESTE IGAPÄEVANE TOIMETULEK JA STRATEEGILISED VALIKUD EESTI ÜHISKONNAS|väljaanne=Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei|aeg=2016|vaadatud=15. juulil 2017|arhiivimisaeg=2017-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170321094034/http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/03/LGBT_uuringuraport_LOPLIK_veeb.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wlpCD&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Karistusseadustik|aasta=2002|koht=|kirjastus=|lehekülg=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/184411}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EGiou&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võrdse kohtlemise seadus|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13096445}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8qmnQ&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Töölepingu seadus|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aNv5W&quot;&gt;{{cite journal|last1=Schick|first1=V|title=Sexual behaviour and risk reduction strategies among a multinational sample of women who have sex with women|journal=Sex Transm Infect|volume=88|pages=407–12|year=2012|last2=Rosenberger|first2=JG|last3=Herbenick|first3=D|last4=Reece|first4=M|doi=10.1136/sextrans-2011-050404|pmid=22563015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus|homoseksuaalsus}}
{{Vikitsitaat}}
* [http://raulpage.org/koolitus/homoseksuaalsus.pdf Homoseksuaalsus: juhend õpetajatele ja noortenõustajatele]
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69083335/ &quot;Investorid avastavad vabameelset Eestit&quot;] (veebileht pole leitav)
* [https://www.err.ee/536937/ Pooled eestimaalased leiavad, et homoseksualism ei tohiks olla lubatud] ERR 15. juuni 2015
* Indrek Ojamets. [https://novaator.err.ee/1162649/homoseksuaalsuse-ajaloo-allikad-maalivad-minevikust-kirju-pildi Homoseksuaalsuse ajaloo allikad maalivad minevikust kirju pildi]. [[ERR Novaator]], 24. november 2020

[[Kategooria:LGBT]]
[[Kategooria:Seksuaalne sättumus]]
[[Kategooria:Homoseksuaalsus| ]]</text>
      <sha1>a1zejt9weaxncpc714ruj9hy3qahju4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oidipuse kompleks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25830</id>
    <revision>
      <id>7201617</id>
      <parentid>6810899</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:07:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41371-68</username>
        <id>234161</id>
      </contributor>
      <origin>7201617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1643" sha1="5l6g6r26qp0cxvwj09ppfq7jdn7fdd1" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2025|kuu=veebruar}}
'''Oidipuse kompleks''' on [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütilises]] teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt lastel kujuneb välja seksuaalne tõmme vastassoost vanema suhtes ja armukadedus samast soost vanema suhtes. Fantasmaatilises [[alateadvus|teadvustamata]] plaanis väljendub oidipuse kompleks soovina tappa samasooline vanem ja abielluda vastassoost vanemaga.

Klassikalises psühhoanalüütilises teoorias on oidipuse kompleksil oluline koht, seda peetakse hilisemate neurooside üheks sõlmpunktiks, selle lahendamist küpse psüühilise arengu eeltingimuseks. Oidipuse kompleksi mõiste võttis 1910. aastal kasutusele [[Sigmund Freud]], sisuliselt käsitles ta seda alates 1897. aastast. Mõistet on käsitlenud ka paljud teised autorid, nende hulgas [[Melanie Klein]] ja [[Carl Gustav Jung]].

Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas [[Kompleks (psühholoogia)|kompleks]]id, muutunud kujul: [[sümbol]]ite, piltide, kunstiteoste, [[unenägu]]de, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuriloos, tõstes sealt esile [[müüt|müüdi]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] [[kuningas]]t [[Oidipus]]est, kes teadmatusest tappis oma isa ja abiellus oma emaga.

Oidipuse kompleksi universaalset esinemist ja selle rolli psüühika arengus on mõned hilisemad psühhoanalüütiliste ja etnoloogiliste ringkondade teoreetikud ka kahtluse alla seadnud.

==Vaata ka==
*[[Alaväärsuskompleks]]
*[[Elektra kompleks]] – vastandkompleks ehk tütre kiindumus oma isasse

[[Kategooria:Psühhoanalüüs]]</text>
      <sha1>5l6g6r26qp0cxvwj09ppfq7jdn7fdd1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vennaskond. Millennium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>27462</id>
    <revision>
      <id>7201518</id>
      <parentid>5390346</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>enwiki link on redir</comment>
      <origin>7201518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1790" sha1="18cbtqb5kva7lf0aavscwnxvl0l482h" xml:space="preserve">'''&quot;Vennaskond. Millennium&quot;''' on [[muusikafilm]] ansamblist [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]]. 

Film valmis [[1998]]. aastal. 

Filmi režissöör on [[Tõnu Trubetsky]], stsenaristid [[Tõnu Karro]], Tõnu Trubetsky ja [[Sandra Heidov]]. 

Peategelased on Tõnu Trubetsky, [[Anti Pathique]], [[Allan Vainola]] ja [[Kaspar Jancis]]. Filmis esinevad veel [[Mait Vaik]], [[Alar Aigro]], [[Ülari Ollik]], [[Camille Camille]], [[Hindrek Heibre]], [[Rainis Kingu]], [[Kristjan Mäeots]], [[Maret Pärnamets]], [[Reginleif Trubetsky]], [[Teet Tibar]], [[Tamur Marjasoo]], [[Meelis Tauk]], [[Andrus Konotopski]], [[Indrek Tamm]], [[Margus Jõemägi]], [[Juhan Ulfsak]], [[Merle Teinemaa]], [[Riho Baumann]], [[Jaak Joala]], [[Kristi Luik]], [[Marko Tamjärv]] ja [[Marko Mägi (ajakirjanik)|Marko Mägi]]. 

Teksti loeb [[Aarne Üksküla]]. 

Filmis on kasutatud teiste seas [[Vladimir Voronov]]i, [[Andres Suurevälja]], [[Viktor Koškin]]i, [[Heldur Eltermaa]], [[Ain Lepp|Ain Lepa]], [[Veiko Taluste]], [[Leo Saar]]e, [[Rita Amelkina]] ja [[Ilona Vammus]]e filmitud.
Selle monteerisid kokku [[Hendrik Reindla]] ja [[Rainer Kask]].

Filmi pikkus on 90 minutit. 

Filmi produtsent on [[Mati Sepping]]. 

Film valmis firmade [[Faama Film]], [[Eesti Tõsielufilm]] ja [[Trubetsky Pictures]] koostöös.

==Kirjandus==
*[[Marek Kallin]]. &quot;Vennaskond&quot; üle &quot;Singer-Vingeri&quot;. – [[Teater. Muusika. Kino]], nr  1, [[2000]].

== Välislingid ==
*[http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/2Kjaan_k7.htm Marek Kallin, “Vennaskond” üle “Singer-Vingeri”]
*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/03/12/tln/esi.htm Esikülje uudised]

[[Kategooria:Vennaskond]]
[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1998. aasta filmid]]
[[Kategooria:Tõnu Trubetsky teosed]]
[[Kategooria:Eesti punk]]</text>
      <sha1>18cbtqb5kva7lf0aavscwnxvl0l482h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erebus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31795</id>
    <revision>
      <id>7201706</id>
      <parentid>6240541</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:47:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7201706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1307" sha1="3d2pwx2wdoj49wmyak8oj2o85f5y3gb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib vulkaanist; Erebus on ka [[Erebos]]e ladinapärane nimekuju; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Erebus (täpsustus)]]}}
[[Pilt:MountErebusNASA.jpg|right|thumb|Satelliidifoto Erebusest]]
'''Erebus''' on [[vulkaan]] [[Rossi saar]]el [[Antarktis|Antarktises]]. Kõrgus 3794 meetrit.

Vulkaan on saanud nime laeva [[Erebus (1826)|Erebus]] järgi, millega [[James Clark Ross]] käis Antarktika-ekspeditsioonil. 

[[28. november|28. novembril]] [[1979]] lendas [[Uus-Meremaa]] reisilennuk [[Air New Zealandi lend 901]] vastu Erebust, hukkusid kõik 257 pardal olnut. Lennukirusud on endiselt Erebusel, sest eraldatuse ja karmi ilmastiku tõttu on edasist päästmist raske teha. Suvel, lume sulamise ajal, on neid õhust näha. 

Vulkaan purskab päevas umbes 80 grammi kulda.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Antarctica’s Tallest Active Volcano Doesn’t Just Pump Out Plumes Of Gas – It Also Spews Gold Dust |keel=en |väljaanne=IFLScience |url=https://www.iflscience.com/antarcticas-tallest-active-volcano-doesnt-just-pump-out-plumes-of-gas-it-also-spews-gold-dust-83264 |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt; 
&lt;references /&gt;
{{koord |region=AQ |dim=5000}}

[[Kategooria:Tegevvulkaanid]]
[[Kategooria:Antarktika vulkaanid]]
[[Kategooria:Antarktika mäed]]
[[Kategooria:Kolmetuhandelised]]</text>
      <sha1>3d2pwx2wdoj49wmyak8oj2o85f5y3gb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201709</id>
      <parentid>7201706</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:50:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1320" sha1="r4c1l7kfajr4a4gcbhg3mbp06amrz60" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib vulkaanist; Erebus on ka [[Erebos]]e ladinapärane nimekuju; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Erebus (täpsustus)]]}}
[[Pilt:MountErebusNASA.jpg|right|thumb|Satelliidifoto Erebusest]]
'''Erebus''' on [[vulkaan]] [[Rossi saar]]el [[Antarktis|Antarktises]]. Kõrgus 3794 meetrit.

Vulkaan on saanud nime laeva [[Erebus (1826)|Erebus]] järgi, millega [[James Clark Ross]] käis Antarktika-ekspeditsioonil. 

[[28. november|28. novembril]] [[1979]] lendas [[Uus-Meremaa]] reisilennuk [[Air New Zealandi lend 901]] vastu Erebust, hukkusid kõik 257 pardal olnut. Lennukirusud on endiselt Erebusel, sest eraldatuse ja karmi ilmastiku tõttu on edasist päästmist raske teha. Suvel, lume sulamise ajal, on neid õhust näha. 

Vulkaan purskab päevas umbes 80 grammi kulda.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Antarctica’s Tallest Active Volcano Doesn’t Just Pump Out Plumes Of Gas – It Also Spews Gold Dust |keel=en |väljaanne=IFLScience |url=https://www.iflscience.com/antarcticas-tallest-active-volcano-doesnt-just-pump-out-plumes-of-gas-it-also-spews-gold-dust-83264 |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{koord |region=AQ |dim=5000}}

[[Kategooria:Tegevvulkaanid]]
[[Kategooria:Antarktika vulkaanid]]
[[Kategooria:Antarktika mäed]]
[[Kategooria:Kolmetuhandelised]]</text>
      <sha1>r4c1l7kfajr4a4gcbhg3mbp06amrz60</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1423</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37309</id>
    <revision>
      <id>7201367</id>
      <parentid>7123551</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:18:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raudbetoon</username>
        <id>183843</id>
      </contributor>
      <comment>Korrigeeritud Rooma number.</comment>
      <origin>7201367</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="464" sha1="lt2q7do1ksw6swrhab91mf5d53gj1zf" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''1423. aasta''' ('''MCDXXIII''') oli [[15. sajand]]i 23. aasta.
== Sündmused maailmas ==

* [[31. juuli]] – [[Cravanti lahing]] Saja-aastases sõjas

== Sündmused [[Eesti]]s ==

* ...

== Sündinud ==

* [[30. mai]] – [[Georg Purbach]], saksa astronoom ja matemaatik

== Surnud ==

* [[10. august]] – [[Caspar Schuwenflug]], Saare-Lääne piiskop
* [[Benedictus XIII (vastupaavst)|Benedictus XIII]], vastupaavst 

[[Kategooria:1423| ]]</text>
      <sha1>lt2q7do1ksw6swrhab91mf5d53gj1zf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannover</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41073</id>
    <revision>
      <id>7201406</id>
      <parentid>7198984</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Hannoveri &gt; Hannoverit (osastav kääne); Hannoveri &gt; Hannoverisse (sisseütlev kääne)</comment>
      <origin>7201406</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45551" sha1="tihrw2a9zo2vdwpbcmbnh25arcw3gw9" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2018|kuu=oktoober}}{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
{{See artikkel|räägib Saksamaa linnast; samanimeliste kohtade ja muude asjade kohta vaata lehekülge [[Hannover (täpsustus)]].}}
{{linn
|  nimi = Hannover
|  hääldus = han'oofer
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Hannover
|  pilt = Hannover Blick Neues Rathaus 01.jpg
|  lipp = Flagge Hannover.svg
|  lipu_link = [[Hannoveri lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Hannover.svg
|  vapi_link = [[Hannoveri vapp]]
|  pindala = 204
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Hannover in H.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Hannoveri piirkonnas
|  asendikaart = Saksamaa
}}
[[Pilt:Neues Rathaus Hannover abends.jpg|pisi|[[Uus raekoda (Hannover)|Hannoveri uus raekoda]]]]

'''Hannover''' [[Leine]] jõe ääres on [[Alam-Saksi]] [[liidumaa]] (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Hannover oli aastatel 1714–1837 (v.a 1807–1813) [[personaalunioon]]is [[Hannoveri dünastia|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga, kuna mõlemat riiki valitses Hannoveri dünastia.]] Hannover oli kuningliku perekonna asupaik ning nende algne tiitel oli [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond]] (hiljem [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkond]]). [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] lõppedes ülendati kuurvürstkond [[Hannoveri kuningriik|kuningriigiks]] (1814–1866) ja Hannover selle pealinnaks.

Aastatel 1868–1946 oli Hannover [[Preisimaa]] [[Hannoveri provints]]i ja pärast seda [[Regierungsbezirk Hannover|Hannoveri ringkonna]] pealinn kuni selle kaotamiseni 2005. aastal. 2001. aastast on see osa [[Hannoveri piirkond|Hannoveri piirkonnast]], mis on omavalitsusüksus, mis moodustati endisest Hannoveri kreisist ja Hannoveri linnast.

Rahvaarvu poolest on Hannover suur [[Põhja-Saksamaa]] keskus ja riigi suuruselt 13. linn. 2023. aasta seisuga elab seal 545 045 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=UNdata {{!}} record view {{!}} City population by sex, city and city type |url=https://data.un.org/Data.aspx?q=population+germany+cities&amp;d=POP&amp;f=tableCode:240;countryCode:276 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=data.un.org}}&lt;/ref&gt;

Hannover on ülikoolide ja meditsiinikooli, rahvusvahelise lennujaama ja suure [[Hannoveri loomaaed|loomaaia]] tõttu riikliku tähtsusega. Linn on ka suur raudteeliinide ja kiirteede ([[Autobahn]]) sõlmpunkt, ühendades Euroopa peamisi liine nii ida-lääne ([[Berliin]]–[[Ruhrimaa]]) kui ka põhja-lõuna ([[Hamburg]]–[[München]]) suundades. Linna pindala on 204,01 km².

== Ajalugu ==

[[Pilt:1641 erstmals veröffentlichter Kupferstich Hannover vom Nordosten, Matthäus Merian.jpg|pisi|püsti=2|Illustratsioon Hannoverist, [[Matthäus Merian]], 1641]]

Hannoverit on esmamainitud [[1150]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-07-01 |pealkiri=Hannover |url=https://citiesofmusic.net/city/hannover/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=UNESCO Cities of Music |keel=en}}&lt;/ref&gt; Hannover asutati keskajal [[Leine]] jõe idakaldale. Selle algne nimi Honovere võib tähendada &quot;kõrget (jõe)kallast&quot;, kuigi selle üle vaieldakse (vrd ''das Hohe Ufer'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |Aeg=2000-01-01 |Pealkiri=Hanover Surname History |URL=https://www.houseofnames.com/hanover-family-crest |Kasutatud=2025-09-20 |Väljaandja=HouseOfNames}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=Meichler|first=Jelena|url=https://www.hannover.de/content/download/431110/9128919/file/HGB_Inhaltsverzeichnis_1898-2013.pdf|title=Übersicht über alle Artikel in den Hannoverschen Geschichtsblättern 1898-2013|publisher=Hannoversche Geschichtsblätter|date=2014|access-date=2026-03-26|last2=Großkreutz|first2=Jan-Eric}}&lt;/ref&gt; Algselt parve- ja kalameeste asulana tekkinud Hannover kasvas 13. sajandil oluliseks keskuseks ning sai 1241. aastal [[Linnaõigus|linnaõiguse]] soodsa asukoha tõttu looduslikus ristumiskohas. Kuna maismaatransport oli suhteliselt raskendatud, aitas asukoht laevatatava jõe ülemjooksul kaubanduse kasvule kaasa. Leine jõgi ühendas Hannoverit hansalinn [[Bremen|Bremeniga]]. Hannover paikneb laia [[Põhja-Saksa madalik]]u lõunaservas ja [[Harz]]i mägedest loodes, asudes strateegilisel ida-läänesuunalisel liikumisteel, mida läbisid ajaloolised kaubakaravanid. Hannover oli seega oluline ühenduslüli [[Madalmaad|Madalmaade]] ning [[Saksimaa]] ja [[Tüüringi]] vahel, toimides väravana, mis sidus põhja- ja idapoolsed tasandikud edelas asuvate [[Rein|Reini]], [[Ruhr|Ruhri]] ja [[Saari jõgi|Saari]] jõe piirkondadega.

14. sajandil ehitati Hannoveri peamised [[Kirik (pühakoda)|kirikud]] ja kolme väravaga[[linnamüür]]. Hilisem industrialiseerimine Saksamaal suurendas Hannoveri tähtsust veelgi, kuna linna läbis Harzi mäestiku põhjaosast pärinev raua- ja hõbedakaubandus.

1636. aastal viis [[Calenbergi vürstkond|Calenbergi vürstkonna]] valitseja, [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Braunschweig-Lüneburgi hertsog Georg]], oma residentsi Hannoveri. Tema järeltulijate hulgast pärinesid ka tulevased Suurbritannia monarhid alates [[George I]]-st. 1692. aastal ülendas [[Saksa-Rooma keiser]] [[kuurvürst|Braunschweig-Lüneburgi hertsogid kuurvürst]]i seisusse ja selle ülendamise kinnitas 1708. aastal [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäev]]. Seega muutus vürstkond [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnaks]], mis kõnekeeles oli Calenbergi pealinna järgi tuntud kui [[Hannoveri kuurvürstkond]] (vaata ka: [[Hannoveri dünastia]]). Kuurvürstid said hiljem [[Suurbritannia]] ja aastast 1801 [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] monarhideks. Esimene nendest oli Georg Ludwig, kes sai Briti troonile 1714. aastal. Viimane Briti monarh, kes valitses Hannoveris, oli [[William IV]]. [[Saali tavaõigus|Pool-Saali õigus]], mis lubas troonile asuda vaid meessoost järglastel, keelas [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|kuninganna Victoria]] troonilesaamise Hannoveris. Kuningas George I meesliini järglasena kuulus kuninganna Victoria Hannoveri dünastiasse, kuid tema järglased kandsid tema abikaasa nime [[Saksi-Coburg ja Gotha]]. Kolm Suurbritannia või Ühendkuningriigi kuningat olid samal ajal ka Hannoveri [[kuurvürst]]id.

Ühendkuningriigi ja Hannoveri personaaluniooni ajal külastasid monarhid linna harva. Viimase kolme ühisvalitseja valitsemisperioodil (1760–1837) leidis aset vaid üks visiit, kui George IV külastas linna 1821. aastal. Aastatel 1816–1837 esindas monarhi Hannoveris [[asekuningas]] [[Adolphus Frederick (Cambridge'i hertsog)|Adolphus]].

[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal võideldi 26. juulil 1757 linna lähistel [[Hastenbecki lahing]]us. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] armee võitis [[Hannoveri vaatlusarmee]]d, mis viis linna okupeerimiseni osana [[Sissetung Hannoveri (1757)|Hannoveri]] [[Sissetung Hannoveri (1757)|sissetungist]]. Järgmisel aastal vallutasid anglosaksi väed [[Ferdinand von Braunschweig-Wolfenbüttel|Ferdinand von Braunschweig]]&lt;nowiki/&gt;i juhtimisel linna tagasi.

=== 19. sajand ===
[[Pilt:Hannover Georgstraße mit Theater (um 1895).jpg|pisi|Am [[Kröpcke]], 1895]]
[[Pilt:Hannover Schloss zu Herrenhausen (um 1895).jpg|pisi|Schloss [[Herrenhauseni aiad|Herrenhausen]], 1895]]

Pärast seda, kui [[Napoleon I|Napoleon]] kehtestas 5. juulil 1803 [[Artlenburgi konventsioon]]i (Elbe konventsiooni), okupeerisid umbes 35 000 Prantsuse sõdurit Hannoveri. Konventsioon nõudis ka Hannoveri armee laialisaatmist. Kuid [[George III]] ei tunnistanud Elbe konventsiooni. Selle tulemusena emigreerus suur hulk Hannoveri sõdureid lõpuks [[Suurbritannia]]sse, kus moodustati [[Kuninga Saksa Leegion]]. Ainult Hannoveri ja Braunschweigi väed olid need, kes Napoleoni sõdade ajal järjekindlalt Prantsusmaa vastu seisid. Leegion mängis 1815. aastal tähtsat rolli [[Waterloo lahing]]us. Samal aastal toimunud [[Viini kongress|Viini kongressi]] otsusega ülendati Hannoveri kuurvürstkond kuningriigiks. Pealinna Hannoverit laiendati [[Leine]] läänekaldale ja sestpeale on see märkimisväärselt kasvanud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://history.state.gov/countries/hanover|title=A Guide to the United States' History of Recognition, Diplomatic, and Consular Relations, by Country, since 1776: Hanover|publisher=Office of the Historian: US Government|access-date=2026-03-25}}&lt;/ref&gt;

1837. aastal lõppes Ühendkuningriigi ja Hannoveri [[personaalunioon]], kuna [[William IV]] surma järel päris Briti trooni tema vennatütar Victoria. Kuna Hannoveris oli lubatud troonile asuda vaid meessoost järglastel, läks Hannoveri kuningakroon William IV vennale Ernst Augustile. Hannover jäi iseseisvaks kuningriigiks kuni 1866. aastani, mil [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] selle [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] käigus annekteeris. Hoolimata sellest, et Hannoverilt eeldati võitu Preisimaa üle [[Langensalza lahing (1866)|Langensalza lahingus]], kasutas Preisimaa [[Preisi armee#Moltke Vanem|Moltke Vanema Kesselschlachti lahingukorda]] Hannoveri armee purustamiseks. Hannoveri linn sai Preisimaa [[Hannoveri provints]]i pealinnaks. Pärast annekteerimist oli Hannoveri rahvas üldiselt Preisimaa valitsuse vastu.&lt;ref&gt;{{cite book|last=Friedjung|first=Heinrich|title=The Struggle for Supremacy in Germany 1859-1866|date=1966-01-01|url=https://archive.org/details/struggleforsupre0000hein|publisher=Russell &amp; Russell|location=New York|pages=[https://archive.org/details/struggleforsupre0000hein/page/206 207]}}&lt;/ref&gt;

Hannoveri tööstusele aga tähendas uus ühendus Preisimaaga ettevõtluse paranemist. Vabakaubanduse juurutamine soodustas majanduskasvu ja viis ''Gründerzeiti'' (leiutajate ajastu) elavnemiseni. Aastatel 1879–1902 kasvas Hannoveri rahvastik 87 600-lt 313 940 inimeseni.

1872. aastal avati esimene [[hoburaudtee]] ja 1893. aastal pandi tööle elektri[[tramm]]. 1887. aastal leiutas Hannoverist pärit [[Emile Berliner]] heliplaadi ja [[Fonograaf|grammofoni]].
[[Pilt:Hannover Synagogenmahnmal.jpg|pisi|püsti|[[Sünagoog]]]]

=== Natsi-Saksamaa ===

Pärast 1937. aastat olid Hannoveri ülemlinnapea ja riigikomissarid [[NSDAP]] (Natsipartei) liikmed. Sel ajal elas Hannoveris suur [[Saksa juudid|juudi kogukond]]. 1938. aasta oktoobris saadeti 484 Poola päritolu Hannoveri juuti välja [[Poola]]sse, sealhulgas [[Herschel Grynszpan|Grynszpanite perekond]]. Poola keeldus neid vastu võtmast, jättes nad piiril kitsikusse koos tuhandete teiste Poola-juudi väljasaadetutega; neid toitsid vahelduva eduga vaid Poola [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punane Rist]] ja juudi hoolekandeorganisatsioonid. Grynszpanite poeg [[Herschel Grynszpan]] oli sel ajal [[Pariis]]is. Kui ta kuulis, mis oli juhtunud, sõitis ta Saksa saatkonda Pariisis ja tulistas Saksa diplomaat [[Ernst Eduard vom Rath|Ernst Eduard vom Rathi]], kes suri saadud vigastustesse.&lt;ref&gt;{{cite book|isbn=|autor=Schwab, Gerald|pealkiri=The Day the Holocaust Began: The Odyssey of Herschel Grynszpan|aasta=1990|väljaandja=Praeger|lehekülg=14}}&lt;/ref&gt; Natsid kasutasid seda ettekäändena korraldada üleriigiline pogromm [[Kristalliöö]] 9. novembril 1938.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/kristallnacht|pealkiri=Kristallnacht: A Nationwide Pogrom, November 9–10, 1938|väljaandja=Holocaust Encyclopedia. United States Holocaust Memorial Museum|vaadatud=2026-03-25}}&lt;/ref&gt; Sel päeval põletasid natsid maha [[Edwin Oppler]]i 1870. aastal loodud [[Uusromantism|uusromantistliku]] Hannoveri [[sünagoog|sünagoogi]].

1941. aasta septembris algas operatsiooni Aktion Lauterbacher raames Hannoveri allesjäänud juudiperekondade koondamine [[geto|getodesse]]. Veel enne [[Wannsee konverents]]i 15. detsembril 1941 küüditati esimesed juudid Hannoverist [[Riia|Riiga]].&lt;ref&gt;{{cite book|last=Meyer|first=Michael|title=Deutsch-jüdische Geschichte der Neuzeit. Band IV|publisher=C.H.Beck|location=München|isbn=3-406-39705-0|keel=de}}&lt;/ref&gt; Kokku küüditati 2400 inimest, kellest vähesed jäid ellu. Sõja ajal ehitati Hannoverisse seitse [[Koonduslaager|koonduslaagrit]], kuhu vangistati paljud juudid.&lt;ref&gt;{{cite book|last=Förbe|first=Rainer|title=Konzentrationslager in Hannover - KZ-Arbeit und Rüstungsindustrie in der Spätphase des Zweiten Weltkriegs|publisher=August Lax|location=Hildesheim|isbn=3-7848-2422-6|keel=de|aasta=1989}}&lt;/ref&gt; Liitlaste maaväed jõudsid Hannoverisse aprillis 1945. 1938. aastal linnas elanud umbes 4800 juudist oli 10. aprillil 1945, mil Ameerika Ühendriikide väed Hannoverit okupeerima asusid, alles vähem kui 100 juuti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanover, Germany |url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/hanover |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Jewish Virtual Library}}&lt;/ref&gt; Täna mälestab juutide tagakiusamist Hannoveris ooperiväljakul asuv mälestusmärk. Pärast sõda asus Hannoverisse elama suur rühm [[Bergen-Belseni koonduslaager|Bergen-Belseni koonduslaagrist]] vabastatud ortodoksseid juute.&lt;ref&gt;{{cite book|isbn=978-3-89993-662-9|aasta=2009|keel=de|title=Stadtlexikon Hannover: Von den Anfängen bis zur Gegenwart|last=Mylnek|first=Klaus|publisher=Schülersche|location=Hannover|pages=17}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Aegidienkirche Hannover.jpg|pisi|püsti|Aegidienkirchet ei ehitatud üles ja selle varemeid hoitakse Teise maailmasõja mälestusmärgina]]

=== Teine maailmasõda ===
{{vaata|Hannoveri pommitamine Teises maailmasõjas}}
[[Pilt:1943 WWII map of Hannover, Germany.jpg|pisi|Teise maailmasõja kaart Hannoverist, 1943]]

Olulise raudtee- ja maanteesõlme ning tööstuskeskusena oli Hannover [[Strateegiline pommitamine Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] strateegiliste õhurünnakute, sealhulgas naftakampaania peamine sihtmärk. Sihtmärkide hulka kuulusid [[VARTA|AFA]] ([[Herrenhausen|Stöcken]]), [[Naftakampaania Teises maailmasõjas|Deurag-Neragi]] rafineerimistehas ([[Misburg]]), [[Continental AG|Continentali]] tehased ([[Vahrenwald]] ja [[Linden-Limmer|Limmer]]), kergmetallitehas VLW [[Ricklingen]]is ja [[Laatzen]]is (praegune [[Hannoveri messikeskus]]). Samuti pommitati [[Naftakampaania Teises maailmasõjas|Hannover/Limmeri kummitaastustehas]]&lt;nowiki/&gt;t, [[Hanomag]]i tehast ([[Linden-Limmer|Linden]]) ja M.N.H (Maschinenfabrik Niedersachsen) tankitehast Badenstedtis. Sihtmärgiks olid ka elamurajoonid ja rohkem kui 6000 tsiviilisikut hukkus liitlaste pommirünnakutes. 88 pommirünnakus purustati rohkem kui 90% kesklinnast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.hannover.de/de/kultur_freizeit/geschichte/geschichte_/Stadt_Hannover/gesch_zah/gesch_za3.html|title=Geschichte der Stadt Hannover|publisher=Hannover.de|website=|vaadatud=2026-03-26|arhiivimisaeg=2011-06-15|keel=de}}&lt;/ref&gt; Pärast sõda ei ehitatud [[Aegidienkirche (Hannover)|Aegidienkirchet]] üles ja selle varemed jäeti sõjamälestiseks.

=== Pärast teist maailmasõda ===
Hannover oli Saksamaa [[Suurbritannia|Briti]] okupatsioonitsoonis ja sai 1946. aastal uue [[Alam-Saksi]] [[liidumaa]] osaks.

Tänapäeval on Hannover rahvusvahelise linnapeade organisatsiooni Mayors for Peace asepresidentlinn, mis ühendab linnu ja kodanikke kogu maailmas tuumarelvade likvideerimiseks aastaks 2020.

== Geograafia ==
=== Kliima ===

Hannoveris on [[mereline kliima]] ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]&lt;nowiki/&gt;i järgi Cfb kliimatüüp).

=== Alljaotused ===
Hannoveril on 13 linnaosa:[[Pilt:Stadtbezirke in Hannover.svg|pisi|Hannoveri linnaosad]]
[[Pilt:Stadtteile in Hannover.svg|pisi|Hannoveri kvartalid]]
[[Pilt:Hanover from the ISS.jpeg|pisi|Hannover nähtuna [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]]]]

# [[Hannover-Mitte|Mitte]];
# [[Vahrenwald-List]];
# [[Bothfeld-Vahrenheide]];
# [[Buchholz-Kleefeld]];
# [[Misburg-Anderten]];
# [[Kirchrode-Bemerode-Wülferode]];
# [[Südstadt-Bult]];
# [[Döhren-Wülfel]];
# [[Ricklingen]];
# [[Linden-Limmer]];
# [[Ahlem-Badenstedt-Davenstedt]];
# [[Herrenhausen-Stöcken]];
# [[Hannover-Nord|Nord]].

{|class=&quot;toccolours floatright&quot;
|+ '''Suuremad välismaalaste rühmad'''
|-
! Päritolumaa || Rahvaarv &lt;br /&gt;(01.01.2017)
|-
| Türgi || 15 960
|-
| Poola || 8290
|-
| Kreeka || 4610
|-
| Süüria || 4000
|-
| Iraak || 3690
|-
| Bulgaaria || 3640
|-
| Ukraina || 3200
|-
| Itaalia || 3180
|-
| Venemaa || 3070
|-
| Hispaania || 2860
|-
| Serbia || 2760
|-
| Rumeenia || 2730
|-
| Hiina || 2080
|-
| Horvaatia || 1960
|-
| Iraan || 1860
|-
|}

== Vaatamisväärsused ==

[[Pilt:Hannover - Hauptbahnhof Eingangsportal 1.jpg|pisi|[[Ernst August I (Hannover)|Ernst Augusti]] memoriaal keskraudteejaamas]]
[[Pilt:Hannover Opernhaus.jpg|pisi|[[Hannoveri ooperiteater|Staatsoper Hannover]] (&quot;riigiooper&quot;) asub klassikalises 19. sajandi ooperiteatri hoones]]
[[Pilt:Maschsee Hannover.jpg|pisi|Maschsee vaadatuna uuest raekojast]]
[[Pilt:Marketchurchhannover.jpg|pisi|Turukirik Hannoveris]]
[[Pilt:Hannover old townhall Karmarschstrasse Mitte Hannover Germany 01.jpg|pisi|Vana raekoda]]
[[Pilt:Leine at Hannover City.JPG|pisi|[[Leine]] jõgi Hannoveris]]
[[Pilt:Waterloosäule sst.jpg|pisi|püsti|Waterloo sammas Hannoveris]]
[[Pilt:Anzeiger Dämmerung.jpg|pisi|Anzeiger Tower Block]]

Üks Hannoveri kuulsamaid vaatamisväärsusi on [[Herrenhauseni aiad|Herrenhauseni kuninglikud aiad]], mille suur aed on üks olulisi Euroopa barokkaedu.&lt;ref name=&quot;suureparan&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jēkabsons |eesnimi=Jānis |kuupäev=2023-06-16 |pealkiri=Suurepärane Hannover: Saksamaa kõige alahinnatum linn |url=https://blog.airbaltic.com/et/suureparane-hannover-saksamaa-koige-alahinnatum-linn/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=airBaltic blog |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; Herrenhauseni palee purustati suuresti liitlaste pommirünnakutes, kuid rekonstrueeriti ja taasavati 2013. aastal. Aia üks huviväärsusi on grott, mille interjööri disainis Prantsuse kunstnik [[Niki de Saint Phalle]]. Suur aed koosneb mitmest osast ja seal on Euroopa kõrgeim aiapurskkaev. Ajalooline aiateater võõrustab Saksa rokkmuusiku [[Heinz Rudolf Kunze]] muusika austajaid.

Herrenhausenis asub ka botaanikaaed Berggarten kõige mitmekesisema orhideekoguga Euroopas. Mõned huviväärsused on sealsed troopikamaja, kaktusemaja, kanaarimaja ja orhideemaja ning vabalt lendavad linnud ja liblikad. Berggarteni sissepääsu juures on ajalooline raamatukogu paviljon. Liskas asub Berggartenis Welfide Mausoleum''.'' Nagu suur aed, koosneb ka Berggarten mitmest osast, näiteks paradiisist ja preeriaaiast. Georgengarten on Inglise aed, kus on vaatamisväärsused nagu Leibnizi tempel ja Georgi palee.

Hannoveri maamärk on [[Uus raekoda (Hannover)|uus raekoda]]. Hoone sees on neli linnamaketti. Raekoja suure kupli tipus asuvale vaateplatvormile viib maailmas ainulaadne lift, mis sõidab piki kupli kumerust muutuva nurga all (kuni 17 kraadi).&lt;ref&gt;{{Netiviide |Aeg=2014-05-10 |Pealkiri=The old &quot;New&quot; Town Hall (Rathaus) in Hannover, Germany |URL=http://www.example.com |Arhiivimisaeg=2018-01-16 |Kasutatud=2017-06-29 |Arhiiviarvuti=https://web.archive.org/web/20180116000000/https://www.example.com}}&lt;/ref&gt;

{{panoraam|Hannover_Panorama2.jpg|1500px|Panoraamvaade vaateplatvormilt [[Uus raekoda (Hannover)|Uues raekojas]]}}

[[Hannoveri loomaaed]] valiti 2010. aastal neljandat aastat järjest Saksamaa parimaks loomaaiaks. Loomaaias on mitu temaatilist ala: Sambesi, Meyeri talu, Gorilla mägi, Džunglipalee ja Mullewapp. Väiksemate alade hulka kuulub Australia, kus on huntide metsaala ja merelindude basseinid. Lisaks on loomaaias troopikamaja, džunglimaja ja etendusareen. Kanada-teemaline ala, Yukon Bay, avati 2010. aastal. Samal aastal käis Hannoveri loomaaias üle 1,6 miljoni külastaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannover hat den „Besten Zoo“ Aktuelle Nachricht Erlebnis-Zoo Hannover - Freizeit Hannover und Top-Attraktion Niedersachsen |url=http://www.zoo-hannover.de/unternehmen-zoo/aktuellespresse/aktuelle-nachricht/news/hannover-hat-den-besten-zoo-1.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110719115745/http://www.zoo-hannover.de/unternehmen-zoo/aktuellespresse/aktuelle-nachricht/news/hannover-hat-den-besten-zoo-1.html |arhiivimisaeg=2011-07-19 |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=www.zoo-hannover.de |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Hannoveris asub ka Sea Life Centre, mis on Saksamaa esimene troopiline akvaarium.

Veel üks huviväärsus on vanalinn, mille keskel asub suur [[Marktkirche (Hannover)|Marktkirche]] ja vana raekoda. Lähedal on Leibnizi maja, Nolte maja ja Begineni torn. Ristikiriku kvartalis ristikiriku ümber on palju väikseid kitsaid tänavaid. Lähedal asub vana kuninglik spordisaal, kus nüüd tegutseb Ballhofi teater. Vanalinna servas paiknevad turuhall, Leine palee (Alam-Saksi Maapäeva asukoht) ja Aegidienkirche varemed, mis on nüüd sõja ja vägivalla ohvrite mälestusmärk. Läbi Marstalli värava jõuab Leine jõe kaldale, kus asuvad Niki de Saint Phalle skulptuurid Nanad.&lt;ref name=&quot;suureparan&quot; /&gt; Need on osa Hannoveri skulptuurialleest, mis algab Trammplatzilt, kulgeb piki jõekallast, ületab Königswortheri väljaku ja lõpeb Georgengarteni sissepääsu juures. Vanalinna lähedal on Calenberger Neustadti linnaosa, kus asuvad katoliku Püha Clemensi basiilika, reformeeritud kirik ja luterlik [[Neustädter Kirche (Hannover)|Neustädter Hof- und Stadtkirche St. Johannis]].

Veel mõned populaarsed vaatamisväärsused on Waterloo sammas, Lavesi maja, Wangenheimi palee, Alam-Saksi liidumaa arhiiv ja Hannoveri teatrimaja. Linna südames asuvad Kröpcke kell, Anzeiger-Hochhaus, kongressikeskuse kuppelsaal, rahandusministeerium, ooperiteatri maja, keskraudteejaam, Maschsee järv ja linnamets Eilenriede, mis on üks suuremaid omataolisi Euroopas. Umbes 40 pargi, metsa ja aiaga, paari järvega, kahe jõe ja ühe kanaliga pakub Hannover rohkesti puhkevõimalusi.

Gottfried Wilhelm Leibnizi raamatukogus säilitatavad ajaloolised Leibnizi kirjad kuuluvad alates 2007. aastast UNESCO maailma mälu registrisse.

Hannoveri messikeskus on suurim näitusekeskus maailmas. Seal on 466 000 m² sisepinda, 58 000 m² vabaõhupinda, 26 saali ja paviljoni. Paljud keskuse saalid on arhitektuuriliselt väljapaistvad. Lisaks on seal konverentsikeskus koos 35 tegevustoaga, klaasitud alad saalide vahel, pargilaadne puhkeala ja oma kopteriväljak.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Exhibition Grounds - Deutsche Messe AG, Hannover - Germany |url=http://www.messe.de/messegelaende_e |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110716162450/http://www.messe.de/messegelaende_e |arhiivimisaeg=2011-07-16 |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=www.messe.de}}&lt;/ref&gt; Kaks olulist vaatamisväärsust messikeskuses on Hermese torn (88,8 m) ja EXPO katus, suurim puitkatus maailmas.

Anderteni linnaosas on Euroopa juustukeskus, ainus juustuelamuskeskus Euroopas. Teine turismimagnet Andertenis on Hindenburgi lüüs, mis oli suurim lüüs Euroopas selle ehitamise ajal 1928. aastal. Loomapark Kirchrode linnaosas on suur mets, mida kuninglik koda kasutas algselt hirvede ja muude ulukite kasvatamiseks oma toidulaua tarbeks.

Groß-Buchholzi linnaosas on 282 m kõrge Telemax, mis on kõrgeim ehitis Alam-Saksimaal ja kõrgeim teletorn Põhja-Saksamaal. Veel mõned olulised tornid on VW-Tower kesklinnas ja endise keskaegse kaitsevööndi vanad tornid Döhreneri torn, Listeri torn ja Hobusetorn.

36 kõige olulisemat vaatamisväärsust kesklinnas on ühendatud 4,2 km pika punase joonega, mis on maalitud sillutisele. See niinimetatud &quot;punane niit&quot; tähistab jalutuskäiku, mis algab turismiinfobüroo juurest ja lõpeb Ernst-Augusti väljakul keskraudteejaama ees. Samuti on linnas võimalik giidiga bussireis.

== Ühiskond ja kultuur ==
=== Usuelu ===
Hannoveris on mitme [[Protestantism|protestantliku]] organisatsiooni peakorterid, sealhulgas [[Reformitud Kirikute Maailmaühendus]], [[Saksamaa Evangeelne Kirik]], [[Reformeeritud Liit]], [[Saksamaa Ühendatud Evangeelne Luterlik Kirik]] ja [[Sõltumatu Evangeelne Luterlik Kirik]].

2015. aastal oli 31,1% rahvastikust protestandid ja 13,4% olid katoliiklased. Enamik (55,5%) olid mitteusklikud või muu religiooni esindajad.

=== Muuseumid ja galeriid ===
[[Pilt:Luftbild Hannover Rathaus.JPG|pisi|Hannover taevast]]
Ajaloomuuseum käsitleb Hannoveri ajalugu keskaegsest Honovere asulast kuni tänase maailmakuulsa näituselinnani. Muuseum keskendub perioodile 1714–1834, kui Hannoveril olid tugevad suhted Briti kuningliku perekonnaga.

Rohkem kui 4000 liikmega Kestnergesellschaft on suurim kunstikogukond Saksamaal. Kogukonna muuseum võõrustab näitusi klassikalisest modernistlikust kunstist tänapäevase kunstini. Fookuses on film, video, kaasaegne muusika ja arhitektuur, ruumiinstallatsioonid ning suurte kaasaegsete maalide, skulptuuride ja videokunsti esitlused.

August Kestneri muuseum asub 5000 aknaga majas. Muuseumis eksponeeritakse 6000 aasta jagu tarbekunsti neljas valdkonnas: antiikkultuur, Vana-Egiptus, tarbekunst ja hinnaline ajalooliste müntide kogu.

KUBUS on tänapäevase kunsti foorum. Selles on peamiselt Hannoveri kuulsate ja oluliste kunstnike näitused ja projektid.

Hannoveri kunstiühingus, mis asub Kunstnike majas, eksponeeritakse kaasaegset kunsti ja see loodi 1832. aastal ühe esimese kunstiühinguna Saksamaal. Igal aastal on seal umbes 7 rahvusvahelist monograafilist ja temaatilist näitust.

Alam-Saksi liidumaa muuseum on suurim muuseum Hannoveris. Liidumaa galeriis eksponeeritakse Euroopa kunsti 11.–20. sajandini, loodusosakonnas zooloogiat, geoloogiat ja botaanikat ning vivaariumis kalu, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid. Muinasajaloo osakond tutvustab Alam-Saksi ürgajalugu ning etnograafiaosakond näitab kultuure üle kogu maailma.

Sprengeli muuseum tutvustab 20. sajandi kunsti. See on üks kõige tähelepanuväärsemaid kunstimuuseume Saksamaal. Fookuses on klassikaline modernistlik kunst, sealhulgas Kurt Schwittersi kogu, Saksa ekspressionismi ja Prantsuse kubismi teosed, abstraktsioonide kabinet ning graafika-, fotograafia- ja meediaosakond. Lisaks näitab muuseum Prantsuse kunstniku Niki de Saint-Phalle kuulsaid teoseid.

Teatrimuuseumis eksponeeritakse Hannoveri teatri ajalugu 17. sajandist tänapäevani: ooper, kontsert, draama ja ballett. Muuseumis on aasta jooksul ka mitu rändnäitust.

Wilhelm Buschi muuseum on karikatuuri ja satiirilise graafika muuseum. Wilhelm Buschi teoste kogu ning mahukas pilkepiltide ja satiirilse graafika kollektsioon teeb selle muuseumi Saksamaal ainulaadseks. Lisaks toimub muuseumis aasta jooksul mitu riiklikku ja rahvusvahelist näitust.

Hannoveris asub suurim politseimuuseum Saksamaal. Tekstiilikunsti muuseumis saab tutvuda tekstiilidega kogu maailmast ning idamaiste vaipade muuseumis on väljas vaibad ja esemed idamaadest. Maailmanäituse pärandit hoiab au sees EXPOseum, mis on pühendatud EXPO 2000-le. Tehnika ja teaduse arengut käsitlevad energiaajaloo muuseum, mis kirjeldab energiakasutuse 150-aastast ajalugu, ning Saksamaal ainulaadne veterinaarmeditsiini muuseum. Samuti on Hannoveris üks kahest Saksamaal asuvast vaegnägijate muuseumist (teine asub Berliinis). Ahlemi koduloomuuseumis on esindatud Ahlemi linnaosa ajalugu. 

Hannoveri olulisemad kunstiüritused on muuseumiöö ja Zinnober Kunstvolkslauf, mille raames tutvustavad oma väljapanekuid kõik Hannoveri kunstigaleriid.

Astronoomiahuvilistel tasub külastada Geschwister Herscheli observatooriumit Lindeneri mäel või väikest planetaariumit Bismarcki koolis.

=== Teater, kabaree ja muusikal ===

Hannoveris asub umbes 40 teatrit. Alam-Saksi Riigiteatri koosseisu kuuluvad ooperimaja, Hannoveri teatrimaja, Ballhof eins, Ballhof zwei ja Cumberlandsche Galerie. Linnas toimuvate muusikalide, näidendite ja külalisetenduste peamine toimumiskoht on Theater am Aegi. Uus Teater on Hannoveri bulvariteater. Teine suur teatriasutus on Theater für Niedersachsen, millel on ka oma muusikalitrupp. 

Mõned olulised teatriüritused on tantsuteatri festival Tanztheater International, Teatriöö, festival Theaterformen ja rahvusvaheline koreograafide konkurss.

Hannoveri juhtiv kabareelava on GOP varieteeteater, mis asub Georgi palees. Veel mõned kuulsad kabareelavad on varietee Marlene, Uhu-Theater, teater Die Hinterbühne, varietee Rampenlicht ja revüüteater TAK. Kõige kuulsam kabareeüritus on &quot;Kleines Fest im Großen Garten&quot; (eesti k väike festival suures aias), mis on kõige populaarsem kabareefestival Saksamaal ja kus esineb artiste üle kogu maailma. Veel mõned olulised sündmused on Calenbergi kabareenädal, Hannoveri kabareefestival ja talvevarietee.

=== Muusika ===

==== Klassikaline muusika ====

Hannoveris on kaks sümfooniaorkestrit, Alam-Saksi liidumaa orkester Hannover ja Põhja-Saksa ringhäälingu filharmooniaorkester [[NDR Radiophilharmonie]]. Hannoveris on kaks tunnustatud koori, Hannoveri tütarlastekoor ja Hannoveri poistekoor.

Hannoveris on kaks suurt rahvusvahelist klassikalise muusika konkurssi:

* Hannoveri rahvusvaheline viiuldajate konkurss (aastast 1991);
* Classica Nova rahvusvaheline muusikakonkurss (aastast 1997).

==== Popmuusika ====
[[Pilt:Scorpions (10).JPG|pisi|Hannoveri oma bänd, [[Scorpions]]]]

Hannoverist on pärit sellised rokkansamblid nagu [[Scorpions]] ja Fury in the Slaughterhouse. Selles piirkonnas asub ka tunnustatud DJ Mousse T peamine salvestusstuudio. Bändi [[Scooter]] liige Rick J. Jordan sündis siin 1968. aastal. Samuti on Hannoverist pärit [[Lena Meyer-Landrut|Lena]], kes võitis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

=== Sport ===

[[Hannover 96]] (hüüdnimega Die Roten ehk Punased) on suurim kohalik [[jalgpall]]imeeskond, kes mängib [[2. Bundesliga|2. Bundesligas]]. Kodumänge mängitakse [[HDI-Arena]]l, mis võõrustas mänge [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974.]] ja [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006.]] aasta [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ja [[1988. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1988. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]]. Nende varuvõistkond Hannover 96 II mängib neljandas liigas. Nende kodumänge mängiti Eilenriedestadiumil, kuni need viidi DFL-i direktiivide tõttu HDI Arenale. [[SV Arminia Hannover]] on veel üks Hannoveri jalgpallimeeskond, mis on mänginud juba aastaid esimeses liigas ja mängib praegu Niedersachsen-West liigas (Alam-Saksi lääneliigas). Kodumänge mängitakse Rudolf-Kalweit-Stadiumil.

[[Hannover Indians]] on kohalik jäähokimeeskond. Nad mängivad kolmandas liigas. Nende kodumänge mängitakse [[Eisstadion am Pferdeturm|Pferdeturmi]] jäähallis. [[Hannover Scorpions]] mängis Hannoveris Saksamaa kõrgliigas 2013. aastani, kui nad müüsid oma litsentsi ja kolisid [[Langenhagen]]isse.

Hannover on olnud üks Saksamaa [[ragbi]] pealinnu. Esimene Saksa ragbimeeskond loodi Hannoveris 1878. aastal ning Hannoveri klubid domineerisid Saksa ragbis pikka aega. Praegu mängivad Saksamaa kõrgliigas (1. Bundesliga) meeskonnad DSV 78 Hannover, SC Germania List ja SV Odin Hannover. Esiliigas (2. Bundesliga) on esindatud DRC Hannover ning SG 78/08 Hannover. 

Esimene Saksa [[Vehklemine|vehklemisklubi]] asutati Hannoveris 1862. aastal. Täna on Hannoveris veel kolm vehklemisklubi.

[[Hannover Korbjäger]] on linna parim korvpallimeeskond. Kodumänge mängitakse IGS Lindenis.

Hannover on traditsiooniliselt olnud veespordi keskus. Tänu Maschsee järvele, Ihme ja Leine jõele ning Mittellandkanalile tegutsevad Hannoveris purjetamis-ja jahikoolid, veesuusaklubid ning sõudmis-, kanuu- ja aerutamisklubid. Veepalli meeskond WASPO W98 mängib esimeses liigas.

Hannover Regents on kohalik pesapallimeeskond, mis mängib Saksamaa pesapalli meistriliiga kolmandas liigas. Hannover Grizzlies, Armina Spartans ja Hannover Stampeders on kohalikud Ameerika jalgpalli meeskonnad.

Hannoveri maraton on linna suurim jooksuüritus. Lisaks toimuvad mitmed teised olulised jooksuvõistlused nagu Gilde Stadtstaffel (teatejooks), Sport-Check Nachtlauf (ööjooks), Herrenhäuser Team-Challenge ja Hannoversche Firmenlauf (ettevõtete vaheline jooks) ning traditsiooniline aasta viimase päeva metsajooks Silvesterlauf.

Hannover korraldab ka olulist rahvusvahelist [[Jalgrattasport|rattavõistlust]] Hannoveri öö. Sõit toimub ümber turusaali.

Maschsee järvel toimuvad rahvusvahelised [[Draakonipaat|draakonpaatide]] võistlused ja [[kanuupolo|kajakipolo]] turniir. Igal aastal toimub seal arvukalt [[regatt]]e, millest üks suurimaid on Leine jõel toimuv sõudevõistlus „Head of the River Leine”. Hannoveris treenib regulaarselt Saksamaa üks edukamaid draakonpaatide meeskondi All Sports Team Hannover. Alates asutamisest 2000. aastal on see meeskond võitnud riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel üle 100 medali ning meeskond on pälvinud auhinna &quot;Aasta võistkond 2013&quot;.

Teiste oluliste spordisündmuste hulka kuuluvad Alam-Saksi rannavõrkpalli turniir, rahvusvaheline ratsaspordivõistlus German Classics ning rahvusvaheline jäähokiturniir Nations Cup

=== Regulaarsed üritused ===
Hannover on üks juhtivaid näituselinnu maailmas. Igal aastal võõrustab Hannover rohkem kui 60 rahvusvahelist ja riigisisest näitust. Hannover võõrustab iga-aastast [[:en:Hannover_Messe|Hannoveri messi]] ja kuni 2018. aastani võõrustas maailma suurimat arvutimessi [[:en:CeBIT|CeBIT]]. Igal aastal toimub seal festival [[:de:Schützenfest_Hannover|Schützenfest Hannover]], maailma suurima laskurite festival. 1529. aastal alguse saanud festivalil on üle 260 atraktsiooni ja müügikoha, viis suurt õlletelki ning mahukas meelelahutusprogramm. Pidustuste tippsündmus on 12 kilomeetri pikkune laskurite paraad, kus osaleb üle 12 000 inimese kogu maailmast, sealhulgas umbes 5000 laskurit, 128 orkestrit ning enam kui 70 vankrit, tõlda ja muud festivalisõidukit. See on Euroopa pikim rongkäik. Igal aastal külastab festivali ligikaudu 2 miljonit inimest. Ürituse sümbol on üks maailma suurimaid transporditavaid vaaterattaid, mille kõrgus on umbes 60 meetrit. [[Pilt:CeBit 2008 01.jpg|pisi|[[CeBIT]] 2008 konverentsikeskus Hannoveris]]

Hannoveris toimub ka üks Euroopa kahest suurimast kevadfestivalist, kus on ligikaudu 180 atraktsiooni ja müügikohta, kaks suurt õlletelki, ning mida külastab igal aastal umbes 1,5 miljonit inimest. Lisaks on Hannoveri Oktoberfest maailma suuruselt teine Oktoberfest (Müncheni järel). Sellel on umbes 160 atraktsiooni ja müügikohta, kaks suurt õlletelki ning see toob igal aastal kokku ligikaudu miljon külastajat.

Hannoveri messikeskuses toimub iga kahe aasta tagant IAA tarbesõidukite näitus, mis on maailma juhtiv transpordi, logistika ja liikuvuse valdkonna mess. 2000. aastal võõrustas Hannover maailmanäitust [[Expo 2000|EXPO 2000]]. [[Hannoveri messikeskus]] on arvukate laienduste tõttu, eriti EXPO 2000 tarbeks, suurim maailmas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanover Fairground - Venue Info and Hotels Nearby |url=https://www.fair-point.com/en/venues/hanover-fairground?id=27 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=www.fair-point.com}}&lt;/ref&gt;

Maschsee järve ümber toimub igal aastal Maschsee festival. See on Põhja-Saksamaa suurim omalaadne rahvapidu, mis toob kokku umbes 2 miljonit külastajat, kes saavad nautida elavat muusikat, komöödiat, kabareed ja palju muud. Herrenhauseni suur aed võõrustab igal aastal rahvusvahelist ilutulestikuvõistlust ja Herrenhauseni festivalinädalat. Lisaks toimub Hannoveris igal aastal umbes 3 kilomeetri pikkune karnevalirongkäik, millest võtab osa 3000 inimest, ligi 30 festivalisõidukit ja umbes 20 orkestrit. Lisaks toimuvad Hannoveris festivalid „Tuli ja leek” (Feuer und Flamme), aiandusfestival, sügisestival, mootorratturite kokkutulek Harley Days, Steintori linnaosa pidustused (Steintor on tuntud peopiirkond kesklinnas) ning Lister Meile festival (Lister Meile on linna suurim jalakäijate ala). Toidunautlejatele on suunatud spetsiaalsed sündmused nagu veinifestival ja gurmeefestival.

Hannover on tuntud ka oma eriliste turgude poolest. Vanalinnas toimuv vanakraamiturg on vanim omataoline Saksamaal ning sealne kunsti- ja käsitööturg on hea mainega. Linna suurimad ja olulisemad sündmused on aga Hannoveri jõuluturud, mis laiuvad vanalinnas, kesklinnas ning populaarsel Lister Meile jalakäijate tänaval.

== Transport ==
[[Pilt:Hannover main station Ernst-August-Platz Mitte Hannover Germany 03.jpg|pisi|[[Hannover Hauptbahnhof]]]]
[[Pilt:Mercedes irvine citaro sst.JPG|pisi|[[Mercedes-Benz Citaro|Citaro]] G maagaasibuss, mille disainis [[James Irvine (disainer)|James Irvine]]]]
[[Pilt:2001-03-31.H-TW2000-Vahrenwalder-Platz.jpg|pisi|[[TW 2000]] tramm, mille disainisid [[Herbert Lindinger]] ja [[Jasper Morrison]]]]
[[Pilt:TUI KWA4.JPG|pisi|[[TUI AG]] peakorter Hannoveris]]

=== Raudtee ===

Linna keskraudteejaam, [[Hannover Hauptbahnhof]], on Saksa kiirraudteevõrgu [[Intercity-Express|ICE]] sõlmpunkt. Sealt algab [[Hannoveri–Würzburgi kiirraudtee|Hannover-Würzburgi kiirraudteeliin]] ja seal on ka [[Hannover S-Bahn]]i keskliiklussõlm. Jaam teenindab palju rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi.

=== Õhutransport ===

Hannoverit teenindab [[Hannoveri lennujaam]] ([[IATA]] kood: HAJ; [[ICAO]] kood: EDDV)

=== Maantee ===

Hannover on ka oluline Saksamaa kiirteede ([[Autobahn]]) võrgustiku sõlmpunkt. Linna kirdeservas asuvas Kreuz Hannover-Ostis lõikuvad kaks riigi tähtsaimat kiirteed [[Bundesautobahn 2|A2]] ja [[Bundesautobahn 7|A7]]. Kohalikku liiklust teenindavad lisaks kiirteed [[Bundesautobahn 352|A352]] ja [[Bundesautobahn 37|A37]].

=== Buss ja tramm ===

Hannoveris on ulatuslik trammi- ja bussivõrgustik, mida haldab transpordiettevõte [[:en:Üstra|ÜSTRA]]. Linn on kuulus oma disainitud busside ja trammide poolest. Silmapaistvaimad näited on trammid TW 6000 ja TW 2000.

=== Jalgratas ===

Rattateed on kesklinnas väga tavalised. Väljaspool tipptundi lubatakse ratas trammi või bussi kaasa võtta.

== Majandus ==

Hannoveris asuvad mitmed olulised tööstusettevõtted. Volkswagen Nutzfahrzeuge (VWN) tehas Hannover-Stöckenis on piirkonna suurim tööandja. Tehas asub linna põhjaservas Mittellandkanali ja kiirtee A2 vahetus läheduses ning sellel on koos Saksa rehvi- ja autoosade tootja Continental AG tehasega ühine kivisöel töötav soojuse ja elektri koostootmisjaam. 1871. aastal Hannoveris asutatud Continental AG on linna üks suurettevõtteid, nagu ka helitehnika tipptootja Sennheiser. Alates 2008. aastast on Continentali üle võtmas Baieri ettevõte Schaeffler Group, kellele kuulub aktsiate enamus (kuigi rahanduskriisi tõttu olid nad sunnitud osa optsioone pankades tagatiseks hoidma). Hannoveris asub ka turismihiiu TUI AG peakorter.

Lisaks on linnas mitmeid kindlustusseltse, nagu Talanx, VHV ja Concordia. Kesklinnast idas asub ühe maailma suurima kindlustusettevõtte Hannover Re peakorter.

=== Suuremaid tööandjaid Hannoveris ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size: 100%;&quot; cellpadding=2 cellspacing=2
|-
! colspan=&quot;2&quot; | 
&lt;span&gt;Tööandja&lt;/span&gt;
! Rajatud !! Töötajaid Hannoveris
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Volkswagen Nutzfahrzeuge]] (VWN)|| 1956 || 14 500
|-
| colspan=&quot;2&quot; | Klinikum Region Hannover || 2005 || 8500
|-
| colspan=&quot;2&quot; |Medizinische Hochschule Hannover|| 1961 || 7600
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Continental AG]]|| 1871 || 7500
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Deutsche Bahn]]|| 1994 || 6000
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[TUI AG]]|| 2002 || 4600
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[DHL]]|| 1969 || 4400
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Norddeutsche Landesbank]]|| 1970 || 4000
|-
| colspan=&quot;2&quot; | [[Talanx]]|| 1996 || 4000
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[WABCO]]|| 2007 || 2600
|}

=== Kontrollarvud ===

2012. aastal oli linna [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] 29,5 miljardit eurot (74 822 eurot töötaja kohta). Toodangu [[Kogulisandväärtus|lisandväärtus]] 2012. aastal oli 26,4 miljardit eurot (66 822 eurot töötaja kohta).

2014. aasta andmetel oli Hannoveris kokku ligikaudu 300 000 töötajat. Neist 189 000 elasid Hannoveris, kuid tervelt 164 892 inimest pendeldas igapäevaselt linna tööle.

2014. aastal oli linnas 34 198 ettevõtet, millest 9342 olid [[Saksa äriregister|Saksa äriregistris]] ja 24 856 loeti [[väikeettevõte]]teks. Seega rohkem kui pooled metropolipiirkonna ettevõtetest Saksa äriregistris asuvad Hannoveris (kokku 17 485).

== Ettevõtluse areng ==

Hannoverimpuls GmbH on Hannoveri linna ja regiooni ühine äriarendusettevõte. 2003. aastal asutatud organisatsioon toetab uute ettevõtete käivitamist, olemasolevate kasvu ja uute tegijate piirkonda asumist. Fookuses on seitse jätkusuutlikku majanduskasvu toetavat sektorit: autotööstus, energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, eluteadused, optikatööstus, loomemajandus ja tootmistehnika.

Mitmed programmid toetavad peamiste tööstusharude ettevõtteid nii kohalikul tasandil kui ka laienemisel välisturgudele. Eraldi on loodud kolm piirkondlikku keskust, mis edendavad sihipäraselt majandussuhteid India ja Türgiga.

== Haridus ==
Hannover on oluline haridus- ja teaduskeskus, mille suurimaks õppeasutuseks on Leibnizi-nimeline Hannoveri Ülikool (Gottfried Wilhelm Leibniz Universität Hannover), kus õpib üliõpilasi kogu maailmast. Ülikooli juures tegutseb ka mainekas Max Plancki Gravitatsioonifüüsika Instituut.

Linnas on mitu spetsialiseerunud kõrgkooli:

* Hannoveri Meditsiinikool (MHH) – asutatud 2003. aastal, meelitades tipptasemel bioloogia- ja meditsiinihuvilisi üle maailma;
* Hannoveri Muusika-, Teatri- ja Meediakõrgkool (Hochschule für Musik, Theater und Medien Hannover);
* Hannoveri Veterinaarmeditsiini Ülikool (Tierärztliche Hochschule Hannover) – üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid omal alal;
* GISMA Ärikool – rahvusvaheline ärikool, mis kuulub Global University Systems võrgustikku;
* Hannoveri Rakenduskõrgkool (Hochschule Hannover, endine Fachhochschule).

Hannoveri koolibioloogia keskus (Schulbiologiezentrum) haldab praktilise bioloogia koole neljas asukohas (Botanischer Schulgarten Burg, Freiluftschule Burg, Zooschule Hannover ja Botanischer Schulgarten Linden). Samuti on veterinaarülikoolil oma spetsiaalne ravim- ja mürktaimede aed.

== Inimesed ==

[[Pilt:Gottfried Wilhelm Leibniz, Bernhard Christoph Francke.jpg|pisi|püsti=0.5|[[Gottfried Wilhelm Leibniz]]]]
[[Pilt:Wilhelm Busch 1878.jpg|pisi|püsti=0.5|[[Wilhelm Busch]]]]
[[Pilt:Gerhard Schröder (cropped).jpg|pisi|püsti=0.5|[[Gerhard Schröder]]]]

* [[Hannah Arendt]] (1906–1975), Saksamaal sündinud Ameerika politoloog
* [[Rudolf Augstein]] (1923–2002), Saksa ajakirjanik, nädalalehe [[Der Spiegel]] asutaja
* [[Hermann Bahlsen]] (1859–1919), ettevõtja, [[Leibniz-Keks]]i leiutaja
* [[Rudolf von Bennigsen]] (1824–1902), liberaalne poliitik
* [[Champion Jack Dupree]] (1910–1992), Ameerikas sündinud bluusimuusik
* [[Emil Berliner]] (1851–1929), [[grammofon]]i leiutaja
* [[Walter Bruch]] (1908–1990), [[PAL]] [[värvitelevisioon]]i süsteemi leiutaja
* [[Wilhelm Busch]] (1832–1908), karikaturist, maalikunstnik ja luuletaja
* [[Niki de Saint Phalle]] (1930–2002), skulptor, maalikunstnik ja kineast
* [[Fury in the Slaughterhouse]], rokkbänd
* [[George I]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[George II]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[George III]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[Laurent Chappuzeau]], [[Samuel Chappuzeau]] vanem poeg, Hannoveri kuurvürsti horoloog 1689–1701
* [[Georg Friedrich Grotefend]] (1775–1853), [[epigraaf]]ik ja [[filoloogia|filoloog]]
* [[Conrad Wilhelm Hase]], (1818–1902), arhitekt, [[Hannoveri arhitektuurikool]]i asutaja
* [[Caroline Herschel]] ja [[William Herschel]] (1738–1822), astronoomid
* [[Manfred Kohrs]] (1957–), tätoveerija ja kontseptuaalne kunstnik
* [[Georg Ludwig Friedrich Laves]] (1788–1864), arhitekt
* [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646–1716), filosoof, matemaatik, diferentsiaal- ja integraalarvutuse arendaja
* [[Per Mertesacker]] (1984–), Saksa jalgpallur 
* [[Otto Fritz Meyerhof]] (1884–1951), Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 1922
* [[Lena Meyer-Landrut]] (1991–), [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitja
* [[Reiner E. Moritz]] (1938–), Saksa filmirežissöör ja produtsent
* [[Gerhard Schröder]] (1944–), Saksa poliitik (SPD) (endine [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]])
* [[Christian Wulff]] (1959–), poliitik (CDU), endine [[Saksamaa president]]
* [[Kurt Schumacher]] (1895–1952), poliitik, [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPD]] taaslooja pärast teist maailmasõda
* [[Kurt Schwitters]] (1887–1948), kunstnik
* [[Wyn Hoop]] (1936–), laulja
* [[Uli Stein]] (1954–), kunstnik, karikaturist
* [[Scorpions]], 1965. aastal loodud rokkansambel
* [[Dieter Roth]] (1930–1998), kunstnik, trükkal, proosakirjanik, luuletaja, helilooja

== Sõpruslinnad ==

* [[Bristol]], [[Suurbritannia]]
* [[Perpignan]], [[Prantsusmaa]]
* [[Rouen]], [[Prantsusmaa]]
* [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Malawi]]
* [[Poznań]], [[Poola]]
* [[Hiroshima]], [[Jaapan]]
* [[Leipzig]], [[Saksamaa]]

== Vaata ka ==
* [[Hannoveri Mess]] (Hannover Messe)
* [[Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond]]
* [[Schützenfest Hannover]]
* [[Döhreni torn]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://www.hannover.de/ Hannoveri koduleht]
* [https://www.niedersachsen-tourism.com/ Alam-Saksimaa ja Hannoveri piirkonna turismi ja vaba aja ürituste veebisait]

{{Saksamaa linnad}}
{{Hannoveri piirkonna vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Hannover| ]]</text>
      <sha1>tihrw2a9zo2vdwpbcmbnh25arcw3gw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geneetiline kood</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41225</id>
    <revision>
      <id>7201597</id>
      <parentid>5825038</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:25:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14787" sha1="ig9wz98z0a1yqnazn9rh0agdi6frey5" xml:space="preserve">[[Pilt:kooditabel.png|pisi|300px|&quot;Koodipäike&quot;]]
'''Geneetiline kood''' on kindel vastavus [[nukleiinhape]]te ([[RNA]]) [[koodon]]ite ja [[valk]]e moodustavate [[aminohape]]te vahel. Selle [[kood]]i kindlustab [[elu]]s [[rakk]]ude keemiliste juhiste süsteem, mis loob [[geneetiline info|geneetilist infot]] kandva [[mRNA]] vahendusel [[proteiin]]e. Valgusüntees geneetilise info alusel ehk [[translatsioon]] toimub [[ribosoom]]ides. Geneetiline kood võimaldab [[DNA]] molekulidelt [[transkriptsioon (geneetika)|ümber kirjutatud]] [[geneetiline info|geneetilise info]] [[translatsioon|tõlkida]] RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid.

Geneetiline kood on väga sarnane terves eluslooduses. See annab aluse oletada kogu praeguse [[elu]] [[monofüleetiline rühm|monofüleetilist]] päritolu ja ühekordset tekkimist, kuigi rangelt võttes näitab geneetilise koodi universaalsus ainult universaalse geneetilise koodi enda monofüleetilist päritolu. Samas leidub geneetilisel koodil üle kümne variandi, mis on tõenäoliselt siiski hiljem [[evolutsioon]]i käigus tekkinud.

== Geeniekspressioon ==
{{vaata|Geeniekspressioon}}

Organismi [[geneetiline info]] on talletatud [[kromosoom]]idesse, mis koosneb [[DNA]] [[molekul]]idest, mis omakorda jagunevad [[geen]]ideks. Igas organismi [[Rakk|rakus]], selle tuumas sisaldub kogu organismi [[genoom]]. Geen on [[geneetiline info|geneetilise info]] baasühik, mis kodeerib mingi kindla proteiini sünteesi. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse [[geen]]ist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub [[rakutuum]]ast [[ribosoom]]i, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNAst [[tRNA]] ja mitmete [[ensüüm]]ide abil aminohappeahelate sünteesimine, mis hiljem pakitakse [[valk|valguks]].

Nagu iga teine [[nukleiinhape]]gi koosneb [[mRNA]] [[nukleotiid]]idest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. [[RNA]]s sisalduvad nukleotiidid on: [[adeniin]] ('''A'''), [[guaniin]] ('''G'''), [[tsütosiin]] ('''C''') ja [[uratsiil]] ('''U'''). [[DNA]] ahelas vastab [[uratsiil]]ile [[tümiin]] ('''T'''). Nukleotiidide kolmikuid ehk triplette [[mRNA]]s nimetatakse [[koodon]]iteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale [[koodon]]ile mRNAs vastab mingi konkreetne [[aminohape]] proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks.

Ühtekokku on olemas 4&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; = 64 erinevat [[koodon]]it. Kuna [[kodeeritavad aminohapped|kodeeritavaid aminohappeid]] on ainult 20, siis on paljud koodonid &quot;sünonüümsed&quot;, st ühele [[aminohapped|aminohappele]] võib vastata mitu erinevat koodonit. Milliseid koodoneid [[genoom]]is eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast. Otsene seos on aga [[aminohapped|aminohappele]] vastavate koodonite hulga ja selle aminohappe esinemissageduse vahel [[valk]]udes.

===Start- ja stoppkoodonid===
Mõnele [[koodon]]ile (UGA, UAA ja UAG) ei vasta ühtegi aminohapet, mistõttu neid mõnikord nimetatakse ka nonsensskoodoniteks. See nimetus ei ole aga päris õige, kuna nimetatud koodonid toimivad märgina valgusünteesi lõpetamiseks, umbes nagu punkt lause lõpus. Stoppkoodoneid ehk terminaatorkoodoneid tunnevad ära teatud [[ensüüm]]id, nn. terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel. Tegelikud nonsensskoodonid oleksid sellised, millele ei vasta ükski [[aminohappes|aminohape]] ega ka mingi muu tähendus.
[[Koodon]] AUG on universaalses geneetilises koodis mitmetähenduslik – ta on nii [[metioniin]]i sünteesi koodon kui ka start- ehk initsiaatorkoodon. Initsiaatorkoodon asub mRNA ahela eesotsas ja annab ühtlasi märku [[ribosoom]]is valgusünteesi alustamiseks, seega enamiku valguahelate esimeseks [[aminohapped|aminohappeks]] on [[metioniin]]. Kui koodon AUG asub mRNA ahelas ka pärast initsiaatorkoodonit, sünteesitakse sellelt aminohappeahelasse lihtsalt metioniin.
Leidub ka alternatiivseid initsiaatorkoodoneid (näiteks UUG ja CUG), kuid neid kasutatakse valgusünteesi alustamiseks oluliselt harvemini.

==Kooditabel==
Järgmises tabelis on toodud mRNA koodonitele vastavate aminohapete nimetused ning nende rahvusvahelised kolme- ja ühetähelised lühendid. Tabelit loetakse vasakult paremale – vasakus püstlahtris on koodoni esimene [[nukleotiid]], horisontaalses lahtris ülaservas keskmine ja paremas püstlahtris koodoni kolmas nukleotiid.

&lt;table id=&quot;Table 1&quot; border=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; cellspacing=&quot;0&quot;&gt;
&lt;caption&gt;
Siin tabelis on esitatud kõik 64 koodonit ja kodeeritavad aminohapped, mis vastavad igale koodonile.
&lt;/caption&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td rowspan=2 colspan=2&gt;&lt;/td&gt;
&lt;th colspan=4 border=0&gt;2. alus&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;U&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;C&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;A&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;G&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;th rowspan=&quot;4&quot; border=&quot;0&quot;&gt;1.&lt;br /&gt;alus&lt;/th&gt;
&lt;th&gt;U&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;
UUU  (Phe/F)[[fenüülalaniin]]&lt;br /&gt;
UUC  (Phe/F)[[fenüülalaniin]]&lt;br /&gt;
UUA  (Leu/L)[[leutsiin]]&lt;br /&gt;
UUG  (Leu/L)[[leutsiin]], ''(start)''&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
UCU  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
UCC  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
UCA  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
UCG  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
UAU  (Tyr/Y)[[türosiin]]&lt;br /&gt;
UAC  (Tyr/Y)[[türosiin]]&lt;br /&gt;
UAA  ooker (''stopp'')&lt;br /&gt;
UAG  merevaik (''stopp'')&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
UGU  (Cys/C)[[tsüsteiin]]&lt;br /&gt;
UGC  (Cys/C)[[tsüsteiin]]&lt;br /&gt;
UGA  opaal (''stopp'')&lt;br /&gt;
UGG  (Trp/W)[[trüptofaan]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;th&gt;
U &lt;br /&gt;
C &lt;br /&gt;
A &lt;br /&gt;
G &lt;br /&gt;
&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;C&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;
CUU  (Leu/L)[[leutsiin]]&lt;br /&gt;
CUC  (Leu/L)[[leutsiin]]&lt;br /&gt;
CUA  (Leu/L)[[leutsiin]]&lt;br /&gt;
CUG  (Leu/L)[[leutsiin]], ''(start)''&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
CCU  (Pro/P)[[proliin]]&lt;br /&gt;
CCC  (Pro/P)[[proliin]]&lt;br /&gt;
CCA  (Pro/P)[[proliin]]&lt;br /&gt;
CCG  (Pro/P)[[proliin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
CAU  (His/H)[[histidiin]]&lt;br /&gt;
CAC  (His/H)[[histidiin]]&lt;br /&gt;
CAA  (Gln/Q)[[glutamiin]]&lt;br /&gt;
CAG  (Gln/Q)[[glutamiin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
CGU  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
CGC  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
CGA  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
CGG  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;th&gt;
U &lt;br /&gt;
C &lt;br /&gt;
A &lt;br /&gt;
G &lt;br /&gt;
&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;A&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;
AUU  (Ile/I)[[isoleutsiin]], ''(start)''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;br /&gt;
AUC  (Ile/I)[[isoleutsiin]]&lt;br /&gt;
AUA  (Ile/I)[[isoleutsiin]]&lt;br /&gt;
AUG  (Met/M)[[metioniin]], '''start'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
ACU  (Thr/T)[[treoniin]]&lt;br /&gt;
ACC  (Thr/T)[[treoniin]]&lt;br /&gt;
ACA  (Thr/T)[[treoniin]]&lt;br /&gt;
ACG  (Thr/T)[[treoniin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
AAU  (Asn/N)[[asparagiin]]&lt;br /&gt;
AAC  (Asn/N)[[asparagiin]]&lt;br /&gt;
AAA  (Lys/K)[[lüsiin]]&lt;br /&gt;
AAG  (Lys/K)[[lüsiin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
AGU  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
AGC  (Ser/S)[[seriin]]&lt;br /&gt;
AGA  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
AGG  (Arg/R)[[arginiin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;th&gt;
U &lt;br /&gt;
C &lt;br /&gt;
A &lt;br /&gt;
G &lt;br /&gt;
&lt;/th&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;th&gt;G&lt;/th&gt;
&lt;td&gt;
GUU  (Val/V)[[valiin]]&lt;br /&gt;
GUC  (Val/V)[[valiin]]&lt;br /&gt;
GUA  (Val/V)[[valiin]]&lt;br /&gt;
GUG  (Val/V)[[valiin]], ''(start)''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
GCU  (Ala/A)[[alaniin]]&lt;br /&gt;
GCC  (Ala/A)[[alaniin]]&lt;br /&gt;
GCA  (Ala/A)[[alaniin]]&lt;br /&gt;
GCG  (Ala/A)[[alaniin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
GAU  (Asp/D)[[aspargiinhape]]&lt;br /&gt;
GAC  (Asp/D)[[aspargiinhape]]&lt;br /&gt;
GAA  (Glu/E)[[glutamiinhape]]&lt;br /&gt;
GAG  (Glu/E)[[glutamiinhape]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;
GGU  (Gly/G)[[glütsiin]]&lt;br /&gt;
GGC  (Gly/G)[[glütsiin]]&lt;br /&gt;
GGA  (Gly/G)[[glütsiin]]&lt;br /&gt;
GGG  (Gly/G)[[glütsiin]]&lt;br /&gt;
&lt;/td&gt;
&lt;th&gt;
U &lt;br /&gt;
C &lt;br /&gt;
A &lt;br /&gt;
G &lt;br /&gt;
&lt;/th&gt;

&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; AUG on üldine start- ehk initsiaatorkoodon, teised initsiaatorkoodonid on kasutusel oluliselt harvemini.
&lt;br /&gt;
&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; AUU ja GUG on initsiaatorkoodonina kasutusel vaid [[prokarüoot]]ides.

==Geneetilise koodi olemus==
===Koodi realiseerumine ja tähendus===

Nagu mainitud, on geneetiline kood olemuselt süsteem, mille alusel seatakse vastavusse [[mRNA]] [[koodon]]id ja valguahelat moodustavad [[aminohape|aminohapped]]. [[Koodon]]ite paiknemine kooditabelis ei ole aga päris juhuslik – keemiliselt sarnased aminohapped paiknevad tabelis lähestikku. See tähendab, et juhuslikud vead koodi lugemisel (valgusünteesil) ei muuda sünteesitava [[valk|valgu]] omadusi tõenäoliselt eriti suures ulatuses, kuna aminohape asendub sarnaste keemiliste omadustega aminohappega. See vähendab tunduvalt geneetilise koodi müratundlikkust.

Erinevatel koodoni positsioonidel on aminohappe määramisel erinev osakaal. Kõige olulisem on [[koodon]]i teine täht ehk keskmine positsioon. Tähtsuselt järgmine on [[koodon]]i esimene täht. Kõige väiksema tähtsusega on [[koodon]]i kolmas täht. Universaalses geneetilises koodis ei ole 8 [[aminohape|aminohappe]] määramisel kolmas täht üldse oluline, ka ülejäänud [[aminohape]]te puhul on [[koodon]]i kolmas täht väikese tähtsusega. 20 [[kodeeritavad aminohapped|kodeeritavast aminohappest]] on kolmas täht ühetähenduslik vaid kahe aminohappe – [[metioniin]]i ja [[trüptofaan]]i puhul. Koodoni kolmanda tähe mitmetähenduslikkust nimetatakse ka [[geneetilise koodi kõdumine|koodi kõdumiseks]].

Geneetiline kood sõltub organismi [[tRNA]] molekulide ehitusest ning [[tRNA]]d ja [[aminohapped|aminohapet]] kokkusiduvatest [[ensüüm]]idest. tRNA ahela keskel on nukleotiidide kolmik, mis paardub [[komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarsusprintsiibi]] alusel mRNA koodoniga, seetõttu nimetatakse vastavat [[tRNA]] nukleotiidide kolmikut antikoodoniks. Vastavalt geneetilisele koodile seotakse tRNA ühte otsa (nn aktseptor-õlga) tRNA antikoodonile (seega ka mRNA koodonile) vastav aminohape. Ribosoomis seondub aminohapet kandev tRNA molekul vastava mRNA koodoniga ning jätab endaga seotud aminohappe sünteesitavasse peptiidahelasse ja realiseerib seeläbi geneetilise koodi.

Kui toimuks muutus tRNAd sünteesivates geenides, siis muutuks seeläbi ka geneetiline kood ja ka kõik organismis sünteesitavad valgud.

Keerukam küsimus on aga see, miks geneetiline kood on täpselt selline nagu ta on (näiteks, kas koodonile CCU võiks [[proliin]]i asemel vastata nt [[arginiin]]). Ühtset vastust sellele küsimusele hetkel veel pole. Seda on püütud seletada tRNA ja [[aminohape|aminohappe]] seondumise iseärasustega – mingit konkreetset antikoodonit (või ka muud nukleotiidijärjestust mõnes teises kohas tRNA ahelas) sisaldavale [[tRNA]]le seondub mõni [[aminohape]] tänu molekulidevahelisele tõmbejõule suurema tõenäosusega kui mõnda teist antikoodonit sisaldavale [[tRNA]] molekulile, teisisõnu mõni antikoodon on kindla [[aminohape|aminohappe]] suhtes suurema afiinsusega kui mõni teine antikoodon või on nendevaheline side stabiilsem ja seetõttu püsib piisavalt kaua, et jõuda [[ribosoom]]i. Sellest võiks järeldada, et [[ensüüm]] [[aminoatsüül-tRNA ligaas]], mis tunneb ära [[tRNA]] ja seob selle külge vastava [[aminohapped|aminohappe]] liidabki kokku sellise [[aminohapped|aminohappe]] ja [[tRNA]], mis omavahel keemiliselt kõige paremini seonduvad. Ometi puuduvad nende hüpoteeside kohta põhjapanevad teaduslikud tõendid ja vähemalt esialgu on küsimus geneetilise koodi tähendusest ja tekkimisest lahtine.

===Geneetilise koodi päritolu ja tekkimine===

Fakt, et geneetiline kood on vigade summutamisel optimaalne (sarnased aminohapped paiknevad tabelis lähestikku) on võetud aluseks arvamusele, et geneetiline kood on aeglaselt evolutsioneerunud. Teisisõnu tekkisid algul juhuslikud seosed ja aja jooksul on kood optimeerunud. Teiseks seisukohaks oleks see, et geneetiline kood on &quot;külmunud õnnetus&quot;, ehk see on kunagi juhuslikult tekkinud ja kui see kord tekkis, ei saanud see enam muutuda, kuna iga muutus koodis tooks kaasa muutuse kõigis valkudes, mis oleks aga organismile väljakannatamatu.

Geneetilise koodi päritolu on lahtine aga tõenäolisem on siiski universaalse geneetilise koodi väga pikaajaline [[evolutsioon]], sest mõnedes organismides esineb universaalsest koodist väikeseid kõrvalekaldeid. Selge on igatahes see, et geneetiline kood on tekkinud elu väga varajases arengujärgus ühel ajal [[RNA]]-põhise valgusünteesi tekkimisega.

==Alternatiivsed koodid==
Universaalsest geneetilisest koodist leidub siiski ka mitmeid kõrvalekaldeid. Eriti sagedased on alternatiivsed koodid väikese [[genoom]]iga organismides või ka eraldiseisvat genoomi omavates [[organell]]ides. Kõige väiksemad [[genoom]]id on [[eukarüoodid|eukarüootide]] [[mitokonder|mitokondritel]] ja seetõttu on nendes erinevused universaalsest koodist levinud. Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi &quot;külmunud&quot; olemusest – kui koodis ühe koodoni tähendus muutub (tRNA hakkab ära tundma uut [[koodon]]it), siis toob see kaasa muutuse kõikides valkudes, kus vastav aminohape esineb. Üheaegne muutus paljudes valkudes on aga organismile üldjuhul surmav. Väikeste genoomide puhul võib üks kindel koodon esineda vaid mõnes üksikus [[geen]]is ja üksikud aminohapete asendused ei pruugi omada väga suurt mõju [[organism]]i eluvõimele. Sellisel juhul võivad muutused koodis [[organism]]i järglastele edasi kanduda, mille tulemusena tekib mõnel [[liik (bioloogia)|liigil]] alternatiivne geneetiline kood. Siiski on ka väikeste genoomide puhul koodi muutumise kiirus väga aeglane, enamiku koodonite osas on kõik erinevad koodid samad.

Esineda võib ka mõne koodoni mitmetähenduslikkust. Näiteks transleeritakse mõnedel ''Candida'' [[perekond (bioloogia)|perekonna]] pärmseentel universaalse koodi [[leutsiin]]i koodonit CUG [[seriin]]ina. Erakordne on aga see, et sama [[tRNA]] lülitab peptiidiahelasse mõnikord ka [[leutsiin]]i, viimast küll väikese sagedusega. Seega ongi sellel seeneperekonnal [[leutsiin]]i koodon CUG mitmetähenduslik.

On võimalik ka teatud alternatiivsete (standardsete [[kodeeritavad aminohapped|kodeeritavate amnohapete]] seas mitteolevate) aminohapete esinemine. Näiteks on täheldatud, et bakteril ''Methanosarcina barkeri'' kodeerib stoppkoodon UAG valgusünteesi lõpetamise asemel hoopis aminohapet [[pürrolüsiin]]. Samuti on paljudel [[organism]]idel mitmetes [[valk]]udes leitud aminohappe [[selenotsüsteiin]]i esinemist, mis on kodeeritud stoppkoodoni UGA poolt (seda mitte küll otseselt vaid kindla [[translatsioon]]i kontrolliva faktori olemasolul). Need avastused on andnud alust algatada teadlaste hulgas diskussioon uute aminohapete lisamiseks [[kodeeritavad aminohapped|kodeeritavate aminohapete]] nimistusse.

Praeguseks{{millal}} on tuntud üle 20 geneetilise koodi.&lt;ref&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/taxonomyhome.html/index.cgi?chapter=cgencodes Andrzej Elzanowski, Jim Ostell 2008. Genetic codes.]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[genoom]]
*[[geeniekspressioon]]
*[[ribosoom]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Alberts, Bruce et al. ''Molecular Biology of the Cell, 4th ed'', Garland Science Publishing, New York. 2002.

{{Geneetika}}

[[Kategooria:Molekulaarbioloogia]]
[[Kategooria:Geneetika]]</text>
      <sha1>ig9wz98z0a1yqnazn9rh0agdi6frey5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eurovisioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42297</id>
    <revision>
      <id>7201527</id>
      <parentid>7198023</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:15:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laulude keelevalik */</comment>
      <origin>7201527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48468" sha1="jch7ry5c1n3gr396r9y37bfyv3iynm3" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{lisaviiteid}}
{{suunamine|Eurovisioon}}
'''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodiaks on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' &quot;[[Te Deum|Te Deumist]]&quot;.

== Fakte ajaloost ==
*Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja sellel võistlusel osales seitse riiki. 
*2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis.
*Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. 
*1996. aastal korraldati eelkvalifikatsioon, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;
*2004. aastal võeti esimest korda kasutusele poolfinaali/finaali süsteem. 
*Kaks poolfinaali võeti kasutusele 2008. aastal, selle tulemusena sai osaleda rekordarv 43 riiki.&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;
* 2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistluse finaali kohapeal kõigi aegade suurim publik, kui [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile kogunes ligi 38 000 inimest, et olla tunnistajaks Eesti esimesele võidule.&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;
*Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha.
*2007. aastal debüteeris riigina Serbia ning saavutas kohe ka võidu. (Serbiat ja Montenegro oli varem kahel korral olnud esindatud, kuid nüüd osales Serbia osales iseseisva riigina).
*Norra on jäänud kaksteist korda (aastatel 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalides) viimasele kohale. Siiski on Norra ka võitnud 3 korda – aastatel 1985, 1995 ja 2009.
*Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 69 korral, on sellel 72 võitjat. 1969. aastal olid esikohal neli riiki võrdse arvu punktidega: Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täpsustati reeglites, mida teha võrdsete punktide korral.
*2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat]]us Eurovisioon lauluvõistlus pikima ajalooga iga-aastaseks televisiooni muusikavõistluseks.
* Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud &quot;Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])&quot;, mis sai 1958. aastal lauluvõistlusel kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal tuli [[Grammy auhind]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;
* Kuni 1998. aastani lauldi kohaliku orkestri saatel ja iga riik tõi võistlusele oma dirigendi. Iiri dirigent [[Noel Kelehan]] dirigeeris orkestrit kui Iirimaa võitis viis korda aastatel 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996 (kokku dirigeeris 29 laulu, neist 24 olid iiri laulud). Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] juhatas aga rekordiliselt 7 riigi – Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi – laulude orkestreeringuid.
* Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on osalenud võistlusel laulu autorina 22 korral (viimati 2017. aastal). Tema laul võitis ühel korral, kui 1982. aastal tõi Saksamaale võidu &quot;Ein Bißchen Frieden&quot;.
* Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neljal korral (viimati 2017. aastal).&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;

==Laulude keelevalik==
Aastatel [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] ei olnud reeglit esitatava laulu keele kohta. Siiski olid sellel ajal laulud alati osalevate riikide keeltes.

[[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et laul peab olema ühes riigi ametlikest keeltest. Selle reegli ajendiks oli [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelne]] laul.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]&lt;/ref&gt;

[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] anti keelevalik jälle vabaks.&lt;ref&gt;[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]&lt;/ref&gt; Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul &quot;Waterloo&quot; [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]].

[[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati jälle reegel, mis nägi ette laulude esitamise ainult riigi ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit poleks jõutud järgida.&lt;ref name=&quot;Euroopa Ringhäälingute Liit&quot;&gt;[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]&lt;/ref&gt;

Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle võistlusel lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.&lt;ref name=&quot;Euroopa Ringhäälingute Liit&quot;/&gt; Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul &quot;Sanomi&quot; oli väljamõeldud keeles.&lt;ref name=&quot;eurovision.tv&quot;&gt;[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]&lt;/ref&gt; Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laul oli osalt inglise keeles, osalt väljamõeldud keeles.&lt;ref name=&quot;eurovision.tv&quot;/&gt; Selle reegli kehtestamisest alates olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni aastani [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]], mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga &quot;Molitva&quot;.

== Hääletamine ==
Eurovisiooni hääletussüsteem on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriihääletust, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele.

Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingu organisatsioonid, kusjuures iga riiki esindas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt;[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts &amp; Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.&lt;/ref&gt; 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, kusjuures laval kuulutati välja vaid võitja. Edetabeli kasutamine ja hääletuse avalikustamine algas 1957. aastal ning oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.&lt;ref&gt;Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.&lt;/ref&gt; Aastatel 1957–1961, uuesti 1967–1970 ja 1974. aastal andsid iga riigi žürii kümme liiget oma lemmiklauludele 1–10 punkti.

[[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi 10-liikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastatel 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis ka anda punkte kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui Belgia žürii andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti.

[[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti.

Aastatel 1971–1973 andsid iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti.

[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele uus hääletussüsteem, mis on siiamaani püsima jäänud – iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski aastati erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust, 1997. aastal katsetasid viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust.

[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]].–[[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. aastal võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid telehääletusest ja pooled žüriihääletusest.

[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust.

[[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]]
Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finalistid, alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], kuna finalistidelt sai Ukraina vaid 175 punkti, kuid Serbia ja Montenegro sai 190 punkti.

Aastatel 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest.

[[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku.

=== Viik ===
[[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia igaüks 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjateks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal olid selle tulemusega rahulolematud ja keeldusid 1970. aasta võistlusel protestiks osalemast.

Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel viigi jaoks: kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulud uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käte tõstmise abil: võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid.

Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast toimub viigi korral tagasilugemine: võidab suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on ikka viik, siis võidab kõige rohkem kaheteistkümneid saanud riik, kui seejärel on ikka viik, siis kõige rohkem kümneid saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub üksainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik.

Pärast 1969. aastat on ainsat korda esimese koha viik tulnud [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal, kui nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt, kuid kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, olles saanud 10 punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), samal ajal kui Prantsusmaa oli 10 punkti saanud vaid kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui sellel aastal oleks juba kasutusel olnud 2003. aastal lisatud reegel, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, kes sai punkte 18 riigilt, ja Rootsi oleks jäänud teiseks, sest sai punkte 17 riigilt.

=== Null punkti ===
[[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]]
Esimest korda said võistlusel null punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on võistlusel null punkti saanud neli korda Austria (aastatel 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastatel 1963, 1978, 1981 ja 1997), kolm korda Hispaania (aastatel 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastatel 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastatel 1964, 1965 ja 2015). Aastatel 1962–1965 said igal aastal null punkti neli riiki.

Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik vaid siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka.

2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, milline esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja milline kõige vähem. Hääletuse kohaselt polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga Austria 1988. aasta esitus.&lt;ref&gt;[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]&lt;/ref&gt;

2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti.

Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, ei oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud ühtegi punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Tšehhi sai 2016. aastal žüriihääletusest 41 punkti, kuid telehääletusest mitte ühtegi.

Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria &quot;I Am Yours&quot;), samal aastal sai ka Saksamaa laul &quot;Black Smoke&quot; null punkti.

2016. aastal ei saanud Tšehhi laul &quot;I Stand&quot; telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls&lt;/ref&gt;

2017. aastal ei saanud Hispaania laul &quot;Do It for Your Lover&quot; žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5. Austria laul &quot;Running on Air&quot; ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul &quot;Spirit of the Night&quot; žüriilt ning Malta laul &quot;Breathlessly&quot; televaatajatelt ühtegi punkti.

===Enim punkte===
Hääletussüsteemi muutumise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka jagatavate punktide arv.
*Enim punkte on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul &quot;Amar pelos dois&quot; (758).
*Protsentuaalselt maksimaalsetest võimalikest punktidest (kui kõik riigid annaksid maksimumpunktid) on saanud kõige rohkem 1973. aasta Luksemburgi võidulaul &quot;Tu te reconnaîtras&quot; (80,62%).
*Protsentuaalselt kõikidest jagatavatest punktidest on saanud kõige rohkem 1964. aasta Itaalia võidulaul &quot;Non ho l'età&quot; (34,03%).

==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel==
[[Pilt:Eurovision decade of debut map with gradient.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi:
{{Legend|#FFEDDE|1950. aastad}}{{Legend|#FDD0A2|1960. aastad}}{{Legend|#FDAE6B|1970. aastad}}{{Legend|#FD8D3C|1980. aastad}}{{Legend|#F16913|1990. aastad}}{{Legend|#D94801|2000. aastad}}{{Legend|#8C2D04|2010. aastad}}{{Legend|#4A1700|2020. aastad}}
Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]]

Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistlust organiseerib igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida võistluse kõige populaarsem laul.

Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohast Euroopas, olenemata sellest, et nimes &quot;Eurovisioon&quot; on Euroopale viitav osis &quot;Euro&quot;. [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on olnud võistlusega seotud alates [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia.

Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor &quot;Kvalifikacija za Millstreet&quot; (&quot;Millstreeti valikvoor&quot;), mis korraldati [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidid järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: kõigi 29 riigi laulude helilindid saadeti rahvuslikele žüriidele, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sellel aastal automaatselt finaali. Aastatel [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele.

Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos &quot;suure nelikuga&quot; (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja &quot;suur nelik&quot;.

Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud.

=== Korraldamine ===
[[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}}
{{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]]
Esimesel kahel võistlusel ei olnud korraldaja osas kindlat reeglit, plaaniti, et seda teeb iga osalev riik kordamööda, kuid kuna võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), siis oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selles reeglis on tehtud erandeid kuuel korral aastatel 1960–1980 ning 2023.aastal:
* [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis.
* [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aasta võitja Prantsusmaa finantskaalutlustel lauluvõistlust korraldada. Kuna ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama, toimus võistlus jälle Londonis, kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal neljandaks.
* [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland.
* [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, kuna riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti võistluse korraldamist vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, kuna ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus seekord Edinburghis, olles siiani ainus Suurbritannias väljaspool Inglismaad toimunud võistlus.
* [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg finantskaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis.
* [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael finantskaalutlustel võistlust korraldamast, lisaks langes Iisraelis sel aastal võistluse kuupäev (19. aprill) sõdades ja terrorirünnakutes hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis.
* [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevusega]] Ukraina territooriumil.

===Osalejad===
[[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]]
Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. 

Tabelis on ka riike, mis enam ei eksisteeri või on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimastel aastatel võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lõpetasid riigina eksistentsi vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.&lt;/ref&gt;  

[[Valgevene]] ringhääling BTRC arvati [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mis ei võimalda Valgevenel osa võtta Eurovisiooni võistlusest või mis tahes EBU üritusest määramata ajaks.&lt;ref&gt;[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.&lt;/ref&gt; Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda oma EBU liikmesusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmesus peatati mais 2022, mis ei võimalda Venemaa osavõttu tulevastest võistlustest või mis tahes EBU üritustest määramata ajaks.&lt;ref&gt;[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).&lt;/ref&gt;


{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- style=&quot;background:#efefef&quot; 
! Riik&lt;ref name=&quot;euro&quot; /&gt; !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class=&quot;unsortable&quot;| Ringhääling(ud)&lt;ref name=&quot;euro&quot;&gt;Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].&lt;/ref&gt;
|-
|[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]]
| {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|23}}
| {{center|12}}
| {{center|0}}
| [[RTSH]]
|-bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]]
| {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}}
| {{center|2009}}
| {{center|6}}
| {{center|0}}
| {{center|0}}
| [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]]
|-
|[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]]
| {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|19}}
| {{center|14}}
| {{center|0}}
| [[ARMTV]],ShantTV
|-
|[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]]
|{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}}
| {{center|2026}}
|{{center|19}}
| {{center|13}}
|{{center|1}}
| [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] 
|- 
| {{Pisilipp|Austraalia}}
| {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|12}}
| {{center|7}}
| {{center|0}}
| [[Special Broadcasting Service|SBS]]
|- 
|{{pisiLipp|Austria}}
| {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|59}}
| {{center|50}}
| {{center|3}}
| [[Österreichischer Rundfunk|ORF]]
|-
|[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|69}}
| {{center|54}}
| {{center|1}}
| [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)&lt;br/&gt;[[RTBF]] (prantsuse)
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]]
| {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}}
| {{center|2016}}
| {{center|19}}
| {{center|18}}
| {{center|0}}
| [[BHRT]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]
| {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|16}}
| {{center|5}}
| {{center|1}}
| [[BNT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|32}}
| {{center|19}}
| {{center|1}}
| [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]
|-
|[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]]
| {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|19}}
| {{center|8}}
| {{center|0}}
| [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]]
|-
|[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]]
| {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}}
| {{center|2025}}
| {{center|65}}
| {{center|64}}
| {{center|2}}
| [[Televisión Española|TVE]]
|-
|[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2025}}
| {{center|67}}
| {{center|54}}
| {{center|5}}
| [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)&lt;br&gt;[[TROS]] (2010–2013)&lt;br&gt;[[AVROTROS]] (2014–)
|- 
|[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]]
| {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|32}}
| {{center|20}}
| {{center|0}}
| [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]]
| {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}}
| {{center|2025}}
| {{center|58}}
| {{center|46}}
| {{center|7}}
| [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]]
|-
|[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]]
| {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|49}}
| {{center|40}}
| {{center|4}} 
| [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017)
|-
|[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]]
| {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}}
| {{center|2025}}
| {{center|37}}
| {{center|28}}
| {{center|0}}
| [[RÚV]]
|-
|[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|53}}
| {{center|53}}
| {{center|3}}
| [[RAI]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]]
| {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}}
| {{center|1992}}
| {{center|27}}
| {{center|27}}
| {{center|1}}
| [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]]
| {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|47}}
| {{center|42}}
| {{center|1}}
| [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]]
| {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|43}}
| {{center|33}}
| {{center|0}}
| [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]]
|-
|[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|27}}
| {{center|18}}
| {{center|0}}
| [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|41}}
| {{center|39}}
| {{center|5}}
| [[RTL Group|CLT/RTL]]
|-
|[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]]
| {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|27}}
| {{center|12}}
| {{center|1}}
| [[Latvijas Televīzija|LTV]]
|-
|[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]]
| {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|39}}
| {{center|27}}
| {{center|0}}
| [[Public Broadcasting Services|PBS]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]
| {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|21}}
| {{center|13}}
| {{center|0}}
| [[TeleRadio-Moldova|TRM]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]]
| {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}}
| {{center|2006}}
| {{center|24}}
| {{center|21}}
| {{center|1}}
| [[Télé Monte Carlo|TMC]]
|-
|[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]]
| {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|14}}
| {{center|2}}
| {{center|0}}
| [[RTCG]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]]
| {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}}
| {{center|1980}}
| {{center|1}}
| {{center|1}}
| {{center|0}}
| [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]]
|-
|[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]]
| {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|65}}
| {{center|60}}
| {{center|3}}
| [[Norsk rikskringkasting|NRK]]
|-
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|29}}
| {{center|17}}
| {{center|0}}
| [[Telewizja Polska|TVP]]
|-
|[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]]
| {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|58}}
| {{center|47}}
| {{center|1}}
| [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]]
|-
|[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|70}}
| {{center|66}}
| {{center|5}}
| [[TF1]] (1956–1981)&lt;br/&gt;[[France Télévisions]] (1983–)
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]]
| {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}}
| {{center|2022}}
| {{center|22}}
| {{center|9}}
| {{center|0}}
| [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]]
|-
|[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]]
| {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|66}}
| {{center|63}}
| {{center|7}}
| [[Radiotjänst|SRT]] (1958)&lt;br /&gt; [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)&lt;br /&gt;[[Sveriges Television|SVT]] (1980–)
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|25}}
| {{center|19}}
| {{center|0}}
| [[Televiziunea Română|TVR]]
|-
|[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|71}}
| {{center|67}}
| {{center|2}}
| [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]])
|-
|[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]]
|{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}}
| {{center|2026}}
|{{center|17}}
| {{center|4}}
|{{center|0}}
| [[San Marino RTV|SMRTV]]
|-
|[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]]
|{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}}
| {{center|2026}}
|{{center|19}}
| {{center|13}}
|{{center|1}}
|[[Radio-televizija Srbije|RTS]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]]
| {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}}
| {{center|2005}}
| {{center|2}}
| {{center|2}}
| {{center|0}}
| [[UJRT]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2012}}
| {{center|7}}
| {{center|3}}
| {{center|0}}
| [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)&lt;br&gt;[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012)
|-
|[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]
| {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}}
| {{center|2025}}
| {{center|30}}
| {{center|17}}
| {{center|0}}
| [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]]
|-
|[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]]
| {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|60}}
| {{center|50}}
| {{center|1}}
| [[YLE]]
|-
|[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]]
| {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|69}}
| {{center|69}}
| {{center|5}}
| [[BBC]]
|-
|[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]]
| {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|68}}
| {{center|53}}
| {{center|3}}
| [[SRG SSR]]
|-
|[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]]
| {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|55}}
| {{center|45}}
| {{center|3}}
| [[Danmarks Radio|DR]]
|-
|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]]
| {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|15}}
| {{center|5}}
| {{center|0}}
| [[Česká televize|ČT]]
|- bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]]
| {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}}
| {{center|2012}}
| {{center|34}}
| {{center|33}}
| {{center|1}}
| [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]]
|- 
|[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]]
| {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}}
| {{center|2026}}
| {{center|22}}
| {{center|20}}
| {{center|3}}
| [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]]
|--bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2019}}
| {{center|17}}
| {{center|10}}
| {{center|0}}
| [[Magyar Televízió|MTV]]
|--bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]]
| {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}}
| {{center|2019}}
| {{center|16}}
| {{center|6}}
| {{center|0}}
| [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]]
|--bgcolor=&quot;#DCDCDC&quot;
|[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]]
| {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}}
| {{center|2021}}
| {{center|23}}
| {{center|22}}
| {{center|1}}
| [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]]
|}
:{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud

===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel===
{{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga &quot;[[Muretut meelt ja südametuld]]&quot;. Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga &quot;[[Kaelakee hääl]]&quot; ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga &quot;[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]&quot; ja Eesti tuli neljandaks.

[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu &quot;[[Everybody]]&quot; ja võitsid.

[[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga &quot;[[Cool Vibes]]&quot;. Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga &quot;[[Through my Window]]&quot;. Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga &quot;[[Partners in Crime]]&quot;.

== Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad ==
[[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Riik
! Laul
! Esitaja
|-
| [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || &quot;[[Refrain]]&quot; || [[Lys Assia]]
|-
| [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || &quot;[[Net Als Toen]]&quot; || [[Corry Brokken]]
|-
| [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || &quot;[[Dors mon amour]]&quot; || [[André Claveau]]
|-
| [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || &quot;[[Een beetje]]&quot; || [[Teddy Scholten]]
|-
| [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || &quot;[[Tom Pilibi]]&quot; || [[Jacqueline Boyer]]
|-
| [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || &quot;[[Nous les amoureux]]&quot; || [[Jean-Claude Pascal]]
|-
| [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || &quot;[[Un premier amour]]&quot; || [[Isabelle Aubret]]
|-
| [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || &quot;[[Dansevise]]&quot; || [[Grethe Ingmann|Grethe]] &amp; [[Jørgen Ingmann]]
|-
| [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || &quot;[[Non ho l'età (per amarti)]]&quot; || [[Gigliola Cinquetti]]
|-
| [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || &quot;[[Poupée de cire, poupée de son]]&quot; || [[France Gall]]
|-
| [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || &quot;[[Merci Chérie]]&quot; || [[Udo Jürgens]]
|-
| [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || &quot;[[Puppet On a String]]&quot; || [[Sandie Shaw]]
|-
| [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || &quot;[[La, la, la ...]]&quot; || [[Massiel]] 
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || &quot;[[Vivo cantando]]&quot; || [[Salomé]]
|-
| [[Prantsusmaa]] || &quot;[[Un jour, un enfant]]&quot; || [[Frida Boccara]]
|-
| [[Holland]] || &quot;[[De troubadour]]&quot; || [[Lennie Kuhr]]
|-
| [[Suurbritannia]] || &quot;[[Boom Bang a Bang]]&quot; || [[Lulu]]
|-
| [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[All Kinds of Everything]]&quot; || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]]
|-
| [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || &quot;[[Un banc, un arbre, une rue]]&quot; (&quot;Tänav, pink ja puu&quot;)|| [[Séverine]]
|-
| [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || &quot;[[Après toi]]&quot; || [[Vicky Leandros]]
|-
| [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || &quot;[[Tu te reconnaîtras]]&quot; || [[Anne-Marie David]]
|-
| [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || &quot;[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]&quot; || [[ABBA]] 
|-
| [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || &quot;[[Ding-a-dong]]&quot; || [[Teach-In]] 
|-
| [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || &quot;[[Save Your Kisses for Me]]&quot; || [[Brotherhood of Man]]
|-
| [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || &quot;[[L'oiseau et l'enfant]]&quot; || [[Marie Myriam]]
|-
| [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || &quot;[[A-Ba-Ni-Bi]]&quot; || [[Izhar Cohen]] &amp; [[Alphabeta]]
|-
| [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || &quot;[[Hallelujah]]&quot; || [[Gali Atari]] &amp; [[Milk and Honey]]
|-
| [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[What's Another Year]]&quot; || [[Johnny Logan]]
|-
| [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || &quot;[[Making Your Mind Up]]&quot; || [[Bucks Fizz]]
|-
| [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || &quot;[[Ein bisschen Frieden]]&quot; || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]]
|-
| [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || &quot;[[Si la vie est cadeau]]&quot; || [[Corinne Hermès]]
|-
| [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || &quot;''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''&quot; || [[Herreys]]
|-
| [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || &quot;[[La det swinge]]&quot; || [[Bobbysocks]]
|-
| [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || &quot;[[J'aime la vie]]&quot; || [[Sandra Kim]]
|-
| [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[Hold Me Now]]&quot; || [[Johnny Logan]]
|-
| [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || &quot;[[Ne partez pas sans moi]]&quot; || [[Céline Dion]]
|-
| [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || &quot;[[Rock Me]]&quot; || [[Riva]]
|-
| [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || &quot;[[Insieme 1992]]&quot; || [[Toto Cutugno]]
|-
| [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || &quot;[[Fångad av en stormvind]]&quot; || [[Carola Häggkvist]]
|-
| [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[Why Me]]&quot; || [[Linda Martin]]
|-
| [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[In Your Eyes]]&quot; || [[Niamh Kavanagh]]
|-
| [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[Rock'n Roll Kids]]&quot; || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]]
|-
| [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || &quot;[[Nocturne]]&quot; || [[Secret Garden]] 
|-
| [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || &quot;[[The Voice]]&quot; || [[Eimear Quinn]]
|-
| [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || &quot;[[Love Shine a Light]]&quot; || [[Katrina &amp; The Waves]]
|-
| [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || &quot;[[Diva]]&quot; || [[Dana International]]
|-
| [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || &quot;[[Take Me to Your Heaven]]&quot; || [[Charlotte Nilsson]]
|-
| [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || &quot;[[Fly On the Wings of Love]]&quot; || [[Olsen Brothers]]
|-
| [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || &quot;[[Everybody]]&quot; || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]]
|-
| [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || &quot;[[I Wanna]]&quot; || [[Marie N]] 
|-
| [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || &quot;[[Every Way That I Can]]&quot; || [[Sertab Erener]]
|-
| [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || &quot;[[Wild Dances]]&quot; || [[Ruslana]]
|-
| [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || &quot;[[My Number One]]&quot; || [[Élena Paparízou]]
|-
| [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || &quot;[[Hard Rock Hallelujah]]&quot; || [[Lordi]]
|-
| [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || &quot;[[Molitva]]&quot; || [[Marija Šerifović]]
|-
| [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || &quot;[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''&quot; || [[Dima Bilan]]
|-
| [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || &quot;[[Fairytale]]&quot; || [[Alexander Rybak]]
|-
| [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || &quot;[[Satellite]]&quot;|| [[Lena Meyer-Landrut]]
|-
| [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || &quot;[[Running Scared]]&quot;|| [[Eldar Qasımov|Ell]] &amp; [[Nigar Camal|Nikki]]
|-
| [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || &quot;[[Euphoria (laul)|Euphoria]]&quot;|| [[Loreen]]
|-
| [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]]  ||&quot;[[Only Teardrops]]&quot;|| [[Emmelie de Forest]]
|-
| [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]]  ||&quot;[[Rise Like a Phoenix]]&quot;|| [[Conchita Wurst]]
|-
| [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || &quot;[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]&quot; || [[Måns Zelmerlöw]]
|-
| [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]]  ||&quot;[[1944 (laul)|1944]]&quot;|| [[Džamala]]
|-
| [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || &quot;[[Amar pelos dois]]&quot; || [[Salvador Sobral]]
|-
| [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] ||  &quot;[[Toy]]&quot; || [[Netta Barzilai]]
|-
| [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] ||  &quot;[[Arcade]]&quot; || [[Duncan Laurence]]
|-
| [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] ||  &quot;[[Zitti e buoni]]&quot; || [[Måneskin]]
|-
| [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] ||  &quot;Stefania&quot; (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]]
|-
|[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]
|[[Rootsi]]
|&quot;Tattoo&quot;
|[[Loreen]]
|-
|[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]
|[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]]
|&quot;The Code&quot;
|[[Nemo (laulja)|Nemo]]
|-
|[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]]
|[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]]
|&quot;Wasted Love&quot;
|[[JJ (laulja)|JJ]]
|-
|[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]]
|[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]
|&quot;Bangaranga&quot;
|[[Dara]]
|}

==Vaata ka==
*[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]
*[[PrePartyES]]
*[[Intervisiooni lauluvõistlus]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Eurovision}}
*[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'')
*[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee]

{{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{Eurovisiooni lauluvõistlused}}

[[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]]</text>
      <sha1>jch7ry5c1n3gr396r9y37bfyv3iynm3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti president</title>
    <ns>1</ns>
    <id>43930</id>
    <revision>
      <id>7201782</id>
      <parentid>4495687</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:58:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>välja, dubleerib artikli sisu</comment>
      <origin>7201782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3289" sha1="ep4q1e0lelu97b6nxnbsca6cx3ran3u" xml:space="preserve">See materjal tuleks (ümbertöötatud kujul) artiklisse monteerida, kui ei ole autoriõigusepiiranguid. &amp;#91;[[Eri:Püsilink/251201]]]

[[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2006, kell 13.07 (UTC)

Monteerisin paari lisandusega sisse. See osa, kus on räägitud seadusandliku pädevuse rakendamisest, tuleb mujale viia. 

Eraldi tuleb kirjutada varasema põhiseaduse järgsest presidendist ning institutsiooni ajaloost. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2006, kell 13.21 (UTC)

Samuti võiks siin kirjutada diskussioonist institutsiooni vajalikkuse ning presidendilt oodatavate isikuomaduste kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2006, kell 13.23 (UTC)

Esiteks, ma olen piisavalt vana, et mäletada: mingit Alo Kampust üles ei seatud. Teiseks Vabariigi Presidendi ametikoht tekkis 1938., mitte 1934. aastal.

''Enne [[1934]]. aastat, kui põhiseadus muudeti autokraatsemaks, olid osad riigipea kohustusi [[riigivanem]]a kanda (vt [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920]] aasta põhiseaduse §58 kuni 67).''
:See kustutatu ei ole võib-olla küll täpne, aga praegu jääb mulje, nagu Eesti Vabariigil oleks alati olnud president. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 21:19 (EEST)
:Nüüd on parem, aga siiski on väike pinge. Peaks ehk lisama, et 1938. ja 1992. aasta põhiseaduse järgi. 
:Sellest, kuidas riigivanem riigipea kohustusi täitis, tuleks ka kuskil kirjutada, nii et [[riigipea]] juurest sinna jõuaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 21:27 (EEST)

Kui ma õigesti mäletan, siis presidendi pädevusi (riigikaitsepädevusi) on põhiseaduse parandustega muudetud. See vist siin ei kajastu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 21:34 (EEST)
:Kas keegi teab sellest midagi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2016, kell 12:45 (EEST)

Kuskil alguses peaks olema ka link 1992. aasta põhiseadusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 21:46 (EEST)

Vabariigi presidenti peaks käsitlema kehtivate seaduste järgi, mitte põhisseaduse 1992. aasta seisu järgi. Põhiseadust on ju muudetud. Seega mina ei pea sobilikuks selle aasta 1992. rõhutamist.
Artikkel räägib Eesti presidendist, mitte teistest riigipea tiitlitest - seega ei sobi siia riigivanem riigipeana vaid ainult president riigipeana. Riigivanem kuuluks rubriiki Eesti riigipead, mitte Eesti president. Riigivanemat sobiks nimetada ehk sellises lõigus, mis räägib presidendi institutsiooni kujunemisest Eestis, mitte aga sissejuhatusse. --[[Kasutaja:Risto.rytte|Risto.rytte]] ([[Kasutaja arutelu:Risto.rytte|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 13:04 (EEST)
:Nõus. Aga seal, kus on muudetud, tuleks mainida nii praegust kui ka varasemat sätet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 13:12 (EEST)
:Kui võimalik, siis palun tee ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 13:13 (EEST)
----
Minu meelest võiks artikli alguses mainida, kes on praegune president. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. oktoober 2016, kell 17:09 (EEST)</text>
      <sha1>ep4q1e0lelu97b6nxnbsca6cx3ran3u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kouvola linn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44436</id>
    <revision>
      <id>7201635</id>
      <parentid>6658682</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-29427-81</username>
        <id>234073</id>
      </contributor>
      <origin>7201635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2472" sha1="tfbrzdhf6pjsoud2jrssb094g1sguh2" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Kouvola linn
| nimi1_keel = soome | nimi1 = Kouvola
| nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Kouvola
| pilt_üldvaade = Kouvolan Torikatu 20260616.jpg
| pildiallkiri = Kouvola kesklinn
| vapp = Kouvola.vaakuna.2009.svg
| vapi_link = [[Kouvola vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Kouvola.sijainti.suomi.2009.svg
| asendikaart = 
|  osm = pind
}}

'''Kouvola''' on linn [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso maakond|Kymenlaakso maakonnas]]. Linnas elab 86 880 inimest ja [[rahvastiku tihedus]] on 34,5 in/km².

Linnaõigused sai aastal [[1960]]. Kuulub [[Kouvola regioon]]i.

Kouvola paikneb [[Kymijoki]] ranna lähedal.

2009. aastal liitusid Kouvolaga [[Anjalankoski linn]], [[Elimäki vald|Elimäki]], [[Valkeala vald|Valkeala]], [[Jaala vald|Jaala]] ja [[Kuusankoski linn]].

== Ajalugu ==

Tänini kohalikele tööd andvad [[puit|puidu]]- ja [[paber]]itööstusetehased on ehitatud [[1860. aastad|1860.]]–[[1870. aastad|1870. aastatel]]. Ja kuna toorainet ja toodangut pidi ka transportima, ehitati [[Helsingi]]st [[Peterburi]] viiv raudtee läbi Kouvola. Raudteejaam valmis [[1875]]. aastal.

== Linnaosad ==

&lt;table&gt;&lt;tr style=&quot;vertical-align:top;&quot;&gt;&lt;td&gt;
* Eskolanmäki
* Kankaronmäki
* Kaunisnurmi
* Keskusta
* Kotiharju
* Käpylä
&lt;/td&gt;&lt;td&gt;
* Lehtomäki (suurim linnaosa)
* Ojaniitty
* Pikku-Palomäki
* Ravikylä
* Rekola
* Sarkola
&lt;/td&gt;&lt;td&gt;
* Tornionmäki
* Vahtero
* Vahteronmäki
* Viitakumpu
&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;

== Vaatamisväärsused ==

* [[Tykkimäki]] lõbustuspark
* Vana kasarmute piirkond
* Kouvola-talo (kultuurikeskus, kus paikneb ka Kouvola muusikakool)
* Kouvola kunstimuuseum
* Laste liikluspark
* Kirikud
* Kouvola küla kultuurirada
* Mielaka mäekeskus (slaalomi- ja lumelauasõitjate keskus)
* [http://www.elisanet.fi/pienoisrautatiemuseo/ Mudelraudtee-muuseum]
* Jalutajate kaubatänav Manski
* Turuplats
* Kaunisnurme muuseumi- ja käsitööliste kvartal
:* Apteegimuuseum
:* Raudteelase kodumuuseum
:* Kouvola Raadiomuuseum

[[Kouvola regioon]]i kuulub seitse omavalitsust, millest kolm kannavad linna nime:

* [[Anjalankoski linn]]
* [[Elimäki vald|Elimäki]]
* [[Iitti vald|Iitti]]
* [[Jaala vald|Jaala]]
* [[Kouvola linn]]
* [[Kuusankoski linn]]
* [[Valkeala vald|Valkeala]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [http://www.kouvola.fi/ Kouvola linna koduleht]

{{Kymenlaakso}}

[[Kategooria:Soome linnad]]
[[Kategooria:Kymenlaakso maakonna vallad]]
[[Kategooria:Kouvola| ]]</text>
      <sha1>tfbrzdhf6pjsoud2jrssb094g1sguh2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Justament</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48540</id>
    <revision>
      <id>7201496</id>
      <parentid>6804651</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-39792-23</username>
        <id>233548</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koosseis */</comment>
      <origin>7201496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2982" sha1="bqlympfafumw84fmwt1qqi2f159q13k" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}

[[Pilt:Justament, 2006.jpg|pisi|Justament, 2006: vasakult [[Toomas Lunge]], [[Indrek Kalda]] ja [[Jaan Elgula]]. ]]
'''Justament''' on eesti ansambel, mis tegutseb alates 28. oktoobrist [[1980]]. 

Ansambel kasvas välja ansamblitest [[Miks JUTITA]] ja [[Salong]].

Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusikaga, viljeles ''[[bluegrass]]''i ja ''country rock''i, pöördus siis ''beat''-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest.

Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on kavas peamiselt omalooming. Põhilised lugude meloodia autorid on läbi aegade olnud [[Vello Toomemets]], [[Indrek Kalda]], [[Toomas Lunge]], [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]]. Tekste on kirjutanud [[Juhan Sütt]], [[Hando Runnel]], [[Villu Kangur]], [[Anzori Barkalaja]], [[Katrin Pärn]], [[Heldur Karmo]].

Eesti Muusikaauhinnad 2016 auhinnatseremoonial, 28. jaanuaril Nordea Keskuses, anti Justamendile auhind panuse eest Eesti Muusikasse.

==Koosseis== 
[[Fail:Justament. Neeme Kuningas, Jaan Elgula, Toomas Lunge. 87.jpg|pisi|Justament. [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Elgula]] ja [[Toomas Lunge]] esinemas 1987. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
*[[Jaan Elgula]] (akustiline kitar, laul)
*[[Jaagup Jürgel]] (elektrikitarr)
*[[Alari Piispea]] (basskitarr)
*[[Indrek Kalda]] (viiul)
*[[Tiit Kikas]] (viiul)
*[[Tiit Kevad]] (trummid)
*[[Toomas Lunge]] (laul, klahvpillid)

==Endised liikmed== 
*[[Tiit Nikopensius]] &amp;ndash; laul, viiul
*[[Ivo Peetso]] &amp;ndash; laul, basskitarr
*[[Andres Dvinjaninov]] &amp;ndash; laul, trummid
*[[Urmas Helin]] &amp;ndash; laul, [[Bandžo|bandžo]]
*[[Ott Kask]] &amp;ndash; laul, bandžo
*[[Kuno Rääsk]] &amp;ndash; trummid
*[[Art Hansberg]] &amp;ndash; trummid
*[[Aavo Valtna]] &amp;ndash; trummid
*[[Teet Saviauk]] (1963&amp;ndash;2009) &amp;ndash; laul, bandžo, suupill, torupill
*[[Andy Marder]] &amp;ndash; Andrei Marder; laul, kitarr
*[[Vladimir Aleksejev (trummar)|Vladimir Aleksejev]] &amp;ndash; trummid
*[[Kaido Soobik]] &amp;ndash; basskitarr
*[[Jüri Rosenfeld]] &amp;ndash; kitarr
*[[Ivar Kannelmäe]] &amp;ndash; kitarr
*[[Ove Maidla]] &amp;ndash; trummid
*[[Margus Tammemägi]] &amp;ndash; trummid
*[[Andres Kuut]] &amp;ndash; basskitarr
*[[Meelis Sütt]] &amp;ndash; trummid
*[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]] &amp;ndash; elektrikitarr

==Albumid==
*1990: &quot;[[Justament (album)|Justament]]&quot;
*1992: &quot;[[Murumängud Munamäel]]&quot;
*1994: &quot;[[Mõnus ja soe]]&quot; koos Silvi Vraidiga, 	BGM Records
*1995: &quot;[[Kaua sa kannatad]]&quot;
*1996: &quot;[[1996 (Justamendi album)|1996]]&quot;
*1999: &quot;[[Kuld (Justamendi album)|Kuld]]&quot; [[Records 2000]]
*1999: &quot;[[Kaua sa kannatad]]&quot;, &quot;1996&quot; 2CD HyperElwood
*2000: &quot;[[Teadjamees]]&quot; HyperElwood
*2010: &quot;[[Kuuskümmend seitse]]&quot; 3CD Elwood
*2012: &quot;[[Karmovõlg]]&quot;
*2015: &quot;[[Hea (album)|Hea]]&quot;
*2019: &quot;Aastaring&quot;

==Välislingid==
{{commons|Category:Justament}}
*[https://www.facebook.com/ansambeljustament Koduleht]
*{{MusicBrainz nimi|id=02aabedb-8577-439b-a39e-6781ccd8f766|nimi=Justament}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>bqlympfafumw84fmwt1qqi2f159q13k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (L)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54531</id>
    <revision>
      <id>7201703</id>
      <parentid>7201320</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:42:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* La */</comment>
      <origin>7201703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105865" sha1="m5h5peeew9gz8hkh14y0p8oxz9l959q" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>m5h5peeew9gz8hkh14y0p8oxz9l959q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201722</id>
      <parentid>7201703</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:27:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* La */</comment>
      <origin>7201722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105861" sha1="swp9gmp59qs36fin0dekyklkp8d3ofb" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>swp9gmp59qs36fin0dekyklkp8d3ofb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201723</id>
      <parentid>7201722</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:29:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* La */</comment>
      <origin>7201723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105861" sha1="rp6eyodg5app8716g9cospyqv0guyfa" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>rp6eyodg5app8716g9cospyqv0guyfa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201774</id>
      <parentid>7201723</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:21:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* La */</comment>
      <origin>7201774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105861" sha1="o0mpq2r35e5y8rcsfqqwfk6oujimzwk" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>o0mpq2r35e5y8rcsfqqwfk6oujimzwk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201775</id>
      <parentid>7201774</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:21:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* La */</comment>
      <origin>7201775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105861" sha1="mpaf059mpzsba9ouaytdh3hy4i2yqbb" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>mpaf059mpzsba9ouaytdh3hy4i2yqbb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201776</id>
      <parentid>7201775</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:22:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Li */</comment>
      <origin>7201776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105861" sha1="o28kuwpl6x1sf8wbfbxyjmw38ut2lch" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimesi departemang]]us 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivellesi ringkond|Nivellesi ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Malbaie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Pocatière]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[La Prairie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[La Sarre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[La Tuque]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Laabi]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Lääne-Harju)|Laane]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Põhja-Sakala)|Laane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laanekuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Laanemetsa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Laatre]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Laatre küla|Laatre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Lábatlan]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lac-Brome]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Delage]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Mégantic]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Lac-Saint-Joseph]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lac-Sergent]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Lachute]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lāci]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Lāči]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Lāči (Aiviekste vald)|Lāči]], küla on [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lācītes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladõžõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Umani rajoon]]is
*[[Ladõžõnski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laekvere]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagedi]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Lagzdiņas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahad Datu]], linn [[Malaisia]] [[Sabah]]i osariigis
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Lahe (Põlva)|Lahe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lahhovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Opotška rajoon]]is
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Lahmuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Laho]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]], linn [[Soome]]s [[Päijät-Häme maakond|Päijät-Häme maakonnas]]
*[[Laiaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laiksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Laiküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Laitse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Laiuse]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Lajosmizse]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakstene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Lakstīgala]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lalli (Kehtna)|Lalli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lalsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamèque]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammasküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[L'Ancienne-Lorette]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landman]], küla [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is [[Altaj rajoon]]is
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langerma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksaare]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[Lannuste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Lao]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Lapenieki (Ķekava vald)|Lapenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapkasiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lapmežciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]], [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lasari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[L'Assomption]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lašupe]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Lutriņi vald|Lutriņi vallas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Lazdona 1|Lazdona]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latgaļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Latowicz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Latvaliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lau]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauciņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Laukmuiža (Šķēde vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Laukna]], [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Lauküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Laumaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] [[Šata]] jõe ääres
*[[Laumėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumėnai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Laumės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Launkalne]] küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Lauski]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lautere]], küla Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lautna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lauva]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec|Québeci provintsis]]
*[[Lavaltrie]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Ļavāni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lavassaare]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebel-sur-Quévillon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Lebenieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Lébény]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Mosonmagyaróvári kreis]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leči]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lēdmane]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Lēdmane vald|Lēdmane valla]] halduskeskus
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Ledžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leebiku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Leemeti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leesi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Leetva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leevijõe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Leevre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehetu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehmja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Lehola]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehtse]], alevik [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leibre]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leie]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Leila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leina (Häädemeeste)|Leina]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipste]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejas Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasozoli]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Lėlaičiai (Tirkšliai vald)|Lėlaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Lelis]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Lelise vald|Lelise valla]] halduskeskus
*[[Lelitka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lelkowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]], [[Lelkowo vald|Lelkowo valla]] halduskeskus
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lellapere-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelle]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lelystad]], linn [[Holland]]is, [[Flevolandi provints]]i halduskeskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmakõnnu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Lemmaru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lemmikküla]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Lemmküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lemsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lengyeltóti]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Fonyódi kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lenti]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Lenti kreis]]i halduskeskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leopoldov]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Hlohoveci ringkond|Hlohoveci ringkonnas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[L'Épiphanie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Lepna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Léry]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]]
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Lesnoi]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]]
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Létavértes]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Derecske kreis]]is
*[[Lėteniai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Letenye]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]], [[Letenye kreis]]i halduskeskus
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Lévis]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levoča]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Levoča ringkond|Levoča ringkonna]] halduskeskus
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]]
*[[Lībciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Lībji]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Zaņa vald|Zaņa vallas]]
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Librantowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Skrīveri vald)|Līči]], küla Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līciems]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līcnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Lida rajoon]]i halduskeskus
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Līdakas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Līdēre]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liedulieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Lielauce]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Lielauce vald|Lielauce valla]] halduskeskus
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielciecere]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Lielmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Lielnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Lielsalas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielsatiķi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Gaiķi vald|Gaiķi vallas]]
*[[Lielstāpeles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Lielustes]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvārži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepa (Arona vald)|Liepa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepasmuiža]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalnė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] 
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Liepnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Liepsalas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liiapeksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liikva]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Kose)|Liiva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Liiva (Pärnu)|Liiva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaküla (Haapsalu)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Liivamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivi]], küla [[Lääne maakond|Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[L'Île-Cadieux]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Dorval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[L'Île-Perrot]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]]
*[[Lilli (Anija)|Lilli]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lilli (Mulgi)|Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Limu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Linaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linde (Birzgale vald)|Linde]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]]
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linksnakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnakse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Linnape]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Lipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipametsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipany]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonnas]]
*[[Lipcani]], linn [[Moldova]]s [[Briceni rajoon]]is
*[[Lipce Reymontowskie]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Lipce Reymontowskie vald|Lipce Reymontowskie valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipova]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lipstu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lipši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Liptovský Hrádok]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Liptovský Mikuláši ringkond|Liptovský Mikuláši ringkonnas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Litsmetsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Litvinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liūliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liuža]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Kantinieki vald|Kantinieki valla]] halduskeskus
*[[Liva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus
*[[Liwcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luhanska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lockeport]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lode (Arona vald)|Lode]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Lodja]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loe küla|Loe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Logina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loime]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Loko]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa (Kuusalu)|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Loksa (Tapa)|Loksa]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Loksu]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lokuta (Tapa)|Lokuta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Lokuti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Lolu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lom (Mosti ringkond)|Lom]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Londi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longueuil]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loo]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Loo küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Loodi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Loodna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Looküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Loomse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loone]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Loopre (Põhja-Sakala)|Loopre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lootvina]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Łopuszno]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Łopuszno vald|Łopuszno valla]] halduskeskus
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Lorraine (Québec)|Lorraine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossiemouth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Moray]]s
*[[Lossiküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łostówka]]l küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozovaja Rudka]] ([[vene keel]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Borissovka rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louiseville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky|Kentucky osariigi]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]]
*[[Luang Prabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Luang Prabangi provints]]i keskus
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lubja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Lubomino]], küla [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]], [[Lubomino vald|Lubomino valla]] halduskeskus
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] halduskeskus
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhametsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luiga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Luige (Kiili)|Luige]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Luķes]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Luknės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] 
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Lukošaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]. Küla jääb [[Šata]] jõe äärde
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Lunenburg]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luoba]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lūsari]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lusti (Valga)|Lusti]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lusti (Antsla)|Lusti]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Luzino]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Luzino vald|Luzino valla]] halduskeskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga külaasundus]]es
*[[Lutike]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutsu (Kose)|Lutsu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Lutsu (Põlva)|Lutsu]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lutsu (Valga)|Lutsu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luunja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus
*[[Luuri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõbe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõiuse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Lõpemetsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]
*[[Lõunaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Naissaar]]el
*[[Lõve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]
*[[Lähkma]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Lähte]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Lähtse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Läpi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läste]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Läti (Märjamaa)|Läti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lätkalu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Lääneotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lőrinci]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hatvani kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lööra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüganuse]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] keskus
*[[Lükati]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Lüllemäe]], küla [[Valgamaa|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lümandu (Kohila)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Lümati]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lümatu (Antsla)|Lümatu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Lützerath]], küla Saksamaal [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaal [[Heinsbergi kreis]]is
*[[Lüüste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Lyksūdė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]].
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>o28kuwpl6x1sf8wbfbxyjmw38ut2lch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti fotograafide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54828</id>
    <revision>
      <id>7201766</id>
      <parentid>7194423</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:10:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Endel Apsalon</username>
        <id>234175</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7201766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15467" sha1="rxkltgcqvc8ers9weubcfpsa9de6ack" xml:space="preserve">''Siin on loetletud kutselisi või näitustel esinenud [[fotograaf]]e, kes on eesti rahvusest või Eestis elanud, ning Eesti fotograafia ajaloo seisukohast huvi pakkuvaid eesti ja Eesti fotograafe.

{{tähed}}
==A==
* [[Reio Aare]], fotokunstnik (s. 1979)
* [[Rando Aav]], rallifotograaf (s. 1974)
* [[Aleksandr Abrosimov]], loodusfotograaf (s. 1980)
* [[Karl Adami]], loodusfotograaf (s. 1991)
* [[Arne Ader]], loodusfotograaf (s. 1963)
* [[Meelis Adamson]], fotograaf (s. 1960)
* [[Karl Hugo Akel]], sõja- ja spordifotograaf (1878–1942)
* [[Renee Altrov]], fotokunstnik ja portreefotograaf (s. 1985)
* [[Armin Alla]], teatrifotograaf (1911–1981)
* [[Kunnar Allikvee]], fotograaf ja publitsist (1926–2006)
* [[Maks Alpert]], sõja- ja pressifotograaf (1899–1980)
* [[Sven Arbet]], pressifotograaf (s. 1955)
* [[Aleksander Arro (fotograaf)|Aleksander Arro]], Saaremaa fotograaf (1881–1953)
* [[Hans Arro]], fotokunstnik, arhitektuuri- ja reklaamifotograaf, Eesti Reklaamfilm
* [[Mika Arro]], fotograaf (1893–1944)
* [[Christian Assafrey]], fotograaf (1837–1874)
* Endel Apsalon, fotograaf ja fotoreporter

==B==
* [[Ned de Baggo]], baltisaksa päritolu eesti fotograaf (1904–? (mitte enne 1961))
* [[Maxim Bilovitskiy]], teadusfotograaf (s. 1992)
* [[Tiit Blaat]], pressifotograaf (s. 1967)
* [[Jakob Bockmann]], fotograaf ja organist (1889–1983)
* [[Ernest Bondarenko]], fotograaf, fotograafia õpetaja
* [[Carl Borchardt]], Eestis tegutsenud sakslasest fotograaf (dagerrotüpist) (1816–1899)
* [[Charles Borchardt]] (Carl Amandus Borchardt, 1834–1892)
* [[Märt Bormeister noorem|Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (s. 1951)

==D==
* [[Sergei Didõk]], reklaamifotograaf (s. 1959)
* [[Gustav Adolf Dietz]], fotograaf (tegutses 1860ndatel)
* [[Andrei Dobrovolski]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom (s. 1936)
* [[Tatjana Dobrovolskaja]] (Putnik), fotokunstnik, fotogrupp Stodom (1946–2012)

==E==
* [[Marje Eelma]] (Essenson), fotokunstnik (s. 1978)
* [[Jaak Eelmets]], fotokunstnik

==F==
* [[Dénes Farkas]], eesti-ungari fotokunstnik (s. 1974)
* [[Helene Fendt]] (s. 1896)

==G==
* [[Indrek Galetin]], fotograaf (s. 1987)
* [[Gustav German]], loodus ja spordifotograaf, fotoreporter ja fotokunstnik (1933–2023)
* [[Kaarel Grepp]], Saaremaa fotograaf (s. 1974)
* [[Karl Grepp]], Saaremaa fotograaf (1900–1973)
* [[Tavi Grepp]], loodusfotograaf (s. 1946)
* [[Tõnu Grepp]], fotograaf (1941–2016)
* [[Mihhail Grigorjev]], Saaremaa fotograaf (1888–1938)

==H==
* [[Kaido Haagen]], loodus- arhitektuuri- ja allveefotograaf (s. 1966)
* [[Annika Haas]], fotodokumentalist ja fotokunstnik (s. 1974)
* [[Margus Haavamägi]], fotokunstnik (s. 1959)
* [[Mati Hiis]], loodus- ja pressifotograaf (s. 1946)
* [[Toomas Huik]], pressi- ja spordifotograaf (s. 1959)
* [[Ruth Huimerind]], fotokunstnik (s. 1956)
* [[Tiit Hunt]], zooloog ja loodusfotograaf (s. 1961)
* [[Temuri Hvingija]] (Khvingia), Gruusia päritolu fotokunstnik, galerist (s. 1978)
* [[Viiu Härm]], fotokunstnik (s. 1944)
* [[Louis Höflinger]], graafik ja fotograaf (u. 1827 – mitte enne 1886)

==J==
* [[Theodor Jasner]], Saaremaa fotograaf (1862–1920)
* [[Theodor John]], Tartu fotograaf (?–1894)
* [[Jürgen Joost]], moefotograaf (s. u 1981)
* [[Ülo Josing]], pressi- ja portreefotograaf (s. 1952)
* [[Georgi Juhanson]], Muhu fotograaf (1904–1935)
* [[Aleksander Jurich]], teatrifotograaf ja kunstnik (1880–1945)
* [[Fred Jüssi]], loodusfotograaf (1935–2024)
* [[Jarek Jõepera]], vabakutseline fotograaf (s. 1974)
* [[Aleksander Järv (fotograaf)|Aleksander Järv]]

==K==
* [[Toomas Kaasik (fotograaf)|Toomas Kaasik]], fotograaf
* [[Ivar Kadak]], fotokunstnik
* [[Jaak Kadarik]]
* [[Katrin Kalda]], fotograaf
* [[Kaupo Kalda]], droonifotograaf 
* [[Karel Kaldam]]
* [[Ardo Kaljuvee]]
* [[Aivo Kallas]]
* [[Laura Kallasvee]]
* [[Toomas Kalve]], fotokunstnik
* [[Andrus Kannel]]
* [[Raivo Kannik]]
* [[Marit Karp]], portree- ja pulmafotograaf
* [[Paul Karmet]] (enne eestistamist Paul Krüner), fotograaf (1892–1975, Los Angeles)
* [[Arne Kasak]], loodusfotograaf
* [[Gert Kelu]], fotograaf
* [[Margus Kiis]] (the13er), fotokunstnik
* Maria Kilk
* [[Kaupo Kikkas]]
* [[Leho Kikas]]
* [[Toomas Kiige]]
* [[Eve Kiiler]], fotokunstnik
* [[Holger Kilumets]], fotokunstnik
* [[Ain Kimber]], fotokunstnik
* [[Tiiu Kimber]], fotokunstnik
* [[Gabriel Kirillov]]
* [[Andra Kirna]]
* [[Alari Kivisaar]], loodusfotograaf
* [[Kristo Kivisaar]]
* [[Faivi Kljutšik]], pressifotograaf
* [[Tiit Koha]], pressifotograaf
* [[Andrus Klooster]]
* [[Jaan Klõšeiko]], fotokunstnik (1939–2016)
* Toomas Kohv
* [[Siim Kohv]]
* [[Johannes Koitmets]]
* Martin Koitmäe, loodusfotograaf
* [[Romeo Koitmäe]], loodusfotograaf
* [[Siiri Konks]], loodusfotograaf
* [[Eddy Kont]]
* Sirle Kont, fotokunstnik
* [[Rasmus Kooskora]]
* [[Mati Kose]], loodusfotograaf
* [[Dmitri Kotjuh]]
* [[Viktor Koškin]]
* [[Peeter Kraas]], arhitektuurifotograaf
* [[Dmitri Krassavin]]
* Karel Kravik
* [[Gabriel Krillov]]
* [[Jaan Kristin]], fotograaf
* [[Märten Kross]], kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf
* [[Kristian Kruuser]], fotograaf
* [[Vallo Kruuser]], pressifotograaf
* [[Heiko Kruusi]], pressi- ja loodusfotograaf
* [[Aivar Kullamaa]]
* [[Lauri Kulpsoo]], fotograaf ja muusik
* [[Jaan Kurm]], fotograaf ja meediaõpetaja
* [[Johann Julius Kurvet]]
* [[Maiu Kurvits]]
* [[Margit Kurvits]], loodusfotograaf
*Otto Kuus
* [[Donald Koppel]], rindefotograaf
* [[Anti Kuus]]
* [[Juhan Kuus (fotograaf)|Juhan Kuus]] (1953–2015), Lõuna-Aafrika pressifotograaf
* [[Allan Kuusik]]
* [[Kai Kuusik]]
* [[Riina Kuusik]]
* [[Aivo Kärbo]]
* [[Enn Kärmas]], fotograaf ja õppejõud
* [[Nikolai Königsfest]]
* [[Jaan Künnap]], fotograaf, alpinist ja treener

==L==

* [[Gunnar Laak]], portree- ja pulmafotograaf
* Janek Laanemäe, fotograaf
* Jaana Laas, autograaf, ürituste ja portreefotograaf
*[[Bernhard Lais]], fotograaf ja fotoreporter
*[[Peeter Langovits]], pressifotograaf
*[[Daisy Lappard]]
*[[Juhan Lasman]], fotokunstnik, AFIAP
*[[Martin Lazarev]]
*[[Peeter Laurits]], fotokunstnik
*[[Arvo Lekk]], fotokunstnik
*[[Meelika Lehola]], portree -ja pulmafotograaf, režissöör
*[[Ivar Leidus]], vikifotograaf
*[[Tiit Leito]], ornitoloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja
*[[Valter Lemberg]], fotograaf
*[[Jan Lepamaa]], loodusfotograaf
*[[Kristjan Lepp]]
*[[Harald Leppikson]], fotograaf ja ajakirjanik
*[[Arthur Lestal]], fotograaf
*[[Ly Lestberg]], graafik, fotokunstnik ja filmirežissöör
*[[Ants Liigus]]
*[[Vello Liiv]], loodusfotograaf
*[[Ülle Lillak]], fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist 
*[[Peeter Lilleväli]]
*[[Peter Lindbergh]]
*[[Tõnu Ling]], loodusfotograaf
*[[Egon Ligi]], fotokunstnik ja pressifotograaf
*[[Peeter Linnap]], meediateoreetik ja fotokunstnik
*[[Jakob Livenström]], koolmeister, kirjamees ja üks esimesi eestlasest fotograafe
*[[Janno Loide]], loodusfotograaf
*[[Meelis Lokk]], fotokunstnik
*[[Armin Lomp]]
*[[Karl Luckin]], eestlasest misjonär Aafrikas ja harrastusfotograaf
*[[Kristel Lukats]], fotoelu aktivist, koordinaator ja organisaator
*[[Andres Lumi]]
*[[Theodor Luts]], Vabadussõja veteran ja filmioperaator
*[[Tairo Lutter]], pressifotograaf

==M==
*[[Silver Marge]], fotokunstnik
* [[Maret Maasalu]], fotograaf
*[[Arne Maasik]], arhitektuurifotograaf
*[[Voldemar Maask]], fotograaf
*[[Alar Madisson]], fotograaf
*[[Olga Makina]], fotokunstnik
*[[Harry Malm]], kirjastaja ja fotoamatöör
*[[Ivan Malofejev]]
*[[Teet Malsroos]], pressifotograaf 
*[[Henry Mang]], vabakutseline fotograaf
*[[Rein Maran]], filmioperaator ja -lavastaja, fotogrupp Stodom
*[[Joosep Martinson]], spordifotograaf
*[[Sven Martson]], Eesti juurtega USA fotograaf
*[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf 
*[[Raul Mee]], pressifotograaf
*[[Gunnar Meyer]], fotograaf
*[[Herkki-Erich Merila]], kunstnik ja fotograaf
*[[Annika Metsla]], fotograaf
*[[Marek Metslaid]], fotograaf
*[[Olev Mihkelmaa]], fotograaf
*[[Lembit Michelson]], fotograaf
*[[Samuil Migdal]], pressifotograaf
*[[Dan Mikkin]]
*[[Arno Mikkor]], pressifotograaf
*[[Tarmo Mikussaar]], harrastusloodusfotograaf
*[[Aleksander Minnus]]
*[[Juris Moks]], pressifotograaf
*[[Marge Monko]], fotokunstnik
*[[Marko Mumm]], pressifotograaf
*[[Tanja Muravskaja]], fotokunstnik
*[[Tanel Murd]], reklaami- ja kunstifotograaf, HotShot Studiose asutajaliige
*[[Anton Mutt]], filmi- ja fotopublitsist
*[[Ingmar Muusikus]], loodusfotograaf
*[[Jüri Mõistlik]], eesti fotograaf
*[[Aare Mäemets]], hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf
*[[Boris Mäemets]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom
*[[Kirill Mägi]]
*[[Julius Mändmets]]
*[[Krista Mölder]], fotokunstnik
*[[Johannes Mülber]], linnaametnik, kultuuritegelane ja fotograaf
*[[Priit Mürk]], portree- ja arhitektuurifotograaf
*[[Mihkel Majori]]
*[[Martin Teder]], fotokunstnik

==N==
*[[Andrus Noorhani]], fotograaf
*[[Tõnu Noorits]], fotograaf
*[[Erich Norman]], pressifotograaf
*[[Elisabeth Norvid]]
*[[Kaarel Nurk]]
*[[Raido Nurk]], fotograaf
*[[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf

==O==
*[[Kaarel Orviku]], loodusfotograaf
*[[Hendrik Osula]], vabakutseline pressifotograaf
*[[Harry Otto]]

==P==
*[[Paul Papson]], fotokunstnik
*[[Tiit Paalmäe]], fotokunstnik
*[[Peeter Paasmäe]], raamatukujundaja ja fotograaf
*[[Aili Paat]], fotokunstnik
*[[Raigo Pajula]]
*[[Madis Palm]]
*[[Mehis Palotu]], fotograaf
*[[Valeri Parhomenko]], fotograaf
*[[Georg Johannes Parikas]], fotokunstnik
*[[Peeter Parikas]], fotokunstnik
*[[Martin Pedaja]], pressifotograaf
*[[Erik Peinar]]
*[[Lembit Peegel]], poksija ja fotograaf
*[[Jüri Pere]], fotograaf
*[[Age Peterson]]
*[[Peeter Piirmets]]
*[[Kristian Pikner]], vikifotograaf
*[[Oskar Poopuu]]
*[[Peet Post]]
*[[Andres Putting]]
*[[Dmitri Prants]], pressifotograaf
*[[Katrin Press]]
*[[Ilmar Prooso]]
*[[Erik Prozes]]
*[[Janno Pugi]], fotograaf
*[[Artur Puurand]], Tuhala külafotograaf 
*[[Alo Põldmäe]]
*[[Avo Põlenik]], loodusfotograaf
*[[Silvia Pärmann]]
*[[Aivar Pärtel]]
*[[Albert Pärtel]]
*[[Jaan Pääsuke]], fotokunstnik
*[[Johannes Pääsuke]], fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija
*[[Birgit Püve]]
*[[Ragnis Pärnmets]], loodusfotograaf

==R==
* [[Ruudu Rahumaru]] 
* [[Mark Raidpere]], kunstnik ja moefotograaf
* [[Maria Raig]], moe-, portree- ja perefotod
* [[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf
* [[Madis Reimund]], loodusfotograaf
* [[Armult Reinsalu]]
* [[Hendrik Relve]], metsandustegelane, looduse populariseerija ja loodusfotograaf
*[[Eduard Rang]], fotograaf
*[[Jaan Riet]], fotograaf
*[[Elmo Riig]], pressifotograaf
*[[Erik Riikoja]], fotograaf
*[[Aleksander Roose]]
*[[Ingrid Roose (fotograaf)|Ingrid Roose]]
* [[Salomon Rosenfeld]] (ka Solomon Rosenfeld), fotoreporter (1911–1983)
*[[Harri Rospu]], teatrifotograaf
* [[Sten Roosvald]], fotograaf
*[[Küllike Rooväli]], ajakirjanik, pressi- ja loodusfotograaf
*[[Edmund August Friedrich Russow]], eesti/baltisaksa botaanik, looduskaitsja ja loodusfotograaf
* [[Jelena Rudi]], pressifotograaf
*[[Jaan Rõõmus]], pressifotograaf
* [[Artur Rätsep]], pressifotograaf

==S==
*[[Tõnis Saadre]], geoloog ja fotograaf
*[[Arno Saar]], seltskonnafotograaf
*[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], installatsioonikunstnik ja fotograaf
*[[Kaari Saarma]], fotokunstnik
*[[Ivan Saat]]
*[[Reinhold Sachker]], näitleja ja esimene eestlasest fotograaf
*[[Vambola Salupuu]], pressifotograaf
*[[Viktor Salmre]], pressifotograaf
*[[Carl Sarap]], toimetaja ja fotograaf
*[[Maris Savik]], fotokunstnik, muusika-, teatri-, ja portreefotograaf
*[[Remo Savisaar]], loodusfotograaf
*[[Herbert Selglaid]], fotograaf
*[[Indrek Sell]], loodusfotograaf ja mükoloog
*[[Eduard Selleke]], fotograaf
* [[Siim Semiskar]], spordifotograaf
*[[Liina Siib]], foto- ja videokunstnik
*[[Liisi Siibak]], fotokunstnik
*[[Jakob Sildnik]], fotograaf ja filmimees
*[[Väino Silm]], fotograaf
*[[Vello Sillam]], fotograaf ja laborant
*[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]]
*[[Peeter Sirge]], fotograaf ja koolitaja
*[[Ragnar Soa]], fotograaf, loodusfotograaf
*[[Erge Sonn]], fotograaf
*[[Henn Soodla]], fotograaf
*[[Peep Sooman]], fotograaf
*[[Jüri Soomägi]], Eesti juurtega (peamiselt Taanis resideeriv) Lääne-Euroopa fotograaf
*[[Kalju Suur]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom
*[[Rene Suurkaev]], pressifotograaf
*[[StanleyU Photos]], fotograaf ja filmimees

==Z==
*[[Sven Začek]], loodusfotograaf
*[[Mihhail Zaitsev]], fotograaf
*[[Eduard Zentšik]], kunstnik ja fotograaf
*[[Gustav Zopp]], fotograaf&lt;br /&gt;

==T==
*[[Sven Tali]], dokumentaal- ja tänavafotograaf
*[[Tõnu Talivee]]
*[[Julius Ferdinand Tammik]]
*[[Katrina Tang]], lastemoe- ja portreefotograaf
*[[Krõõt Tarkmeel]], moe- ja portreefotograaf
*[[Arvo Tarmula]], pressifotograaf
*[[Johannes Tarmula]], fotograaf ja fotopublitsist, eelmise isa
*[[Urmas Tartes]], bioloog ja loodusfotograaf
*[[Rivo Tarum]], loodusfotograaf
*[[Andres Teiss]]
*[[Ann Tenno]], fotokunstnik
*[[Kaarel Tigas]]
*[[Heinrich Tiidermann]], 
*[[Maris Tomba]], arhitektuurifotograaf
* [[Rando Tomson]], pulma- ja portreefotograaf
*[[Malev Toom]], fotograaf ja fotograafia õppejõud
*Gerli Tooming, fotograaf
*[[Peeter Tooming]], fotokunstnik, AFIAP
*[[Tõnu Tormis]], fotograaf
*[[Isi Trapido]], pressifotograaf
*[[Anna-Stina Treumund]], fotokunstnik
*[[Johannes Triefeldt]], fotokunstnik (postkaardid)
*[[Ireen Trummer]], loodusfotograaf
*[[Albert Truuväärt]], pressifotograaf
*[[Tõnu Tunnel]], arhitektuurifotograaf
*[[Tõnis Tuuga]], loodusfotograaf
* [[Toomas Tuul]], vabakutseline fotograaf
*[[Rait Tuulas]], dokumentaal- ja tänavafotograaf

==U==
*[[Aron Urb]]
*[[Rein Urbel]], fotograaf
*[[Hillar Uusi]], pressifotograaf

==V==
*[https://www.instagram.com/volt_photos/ Kristjan Volt], fotograaf
*[[Valdur Vahi]], fotokunstnik
*[[Siim Vahur]], teatri-, toidu- ja moefotograaf
*[[Gunnar Vaidla]], pressifotograaf
*[[Kalev Vapper]], fotokunstnik
*[[Hans Vanaveski]], sõjaväelane, fotograaf, tõlkija ja koduloolane
*[[Villu Vares]], fotograaf
*[[Riina Varol]], kunstnik ja fotograaf
*[[Anna-Maria Vaskovskaja]], fotograaf ja fotokunstnik
*[[Tanel Veenre]], fotograaf
*[[Lauri Veerde]], panoraamfotode tegija
*[[Ivar Veermäe]], fotokunstnik
*[[Tiit Veermäe]], fotograaf ja fotoõppejõud
*[[Indrek Vendelin]], loodusfotograaf
*[[Jüri Vendelin]], fotograaf
*[[Toomas Vendelin]], fotograaf
*[[Priit Vesilind]], ajakirjanik ja fotograaf
*[[Viktor Vesterinen]], pressifotograaf
*[[Oskar Vihandi]], pressifotograaf
*[[Oskar Ferdinand Viikholm]], fotograaf
*[[Sigrid Viir]], foto- ja installatsioonikunstnik
*[[August Vinnal]], 20. sajandi alguse fotograaf
*[[Peeter Vissak]], loodusfotograaf
*[[Eduard Vivsik]], fotograaf
*[[Toomas Volkmann]], moefotograaf
*[[Rauno Volmar]], pressifotograaf
*[[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf
*[[Valmar Voolaid]], fotograaf
*[[Darja Vorontsova]], Eesti fotograaf ja ökoloog
*[[Martin Vuks]]
*[[Reimo Võsa-Tangsoo]], fotokunstnik

==W==
*[[Erich Wirnhoff]] (ehk Eerik Virnalt)

==Õ==
*[[Mihkel Õnnis]], fotograaf ja näitleja
*[[Mats Õun]], kunstnik ja fotograaf

== Ü ==
* [[Eerik Ülevain]], droonifotograaf

==Välislingid==
*[http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/ Eesti Fotograafid | Elulooline andmebaas 1844-1944]
*[http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html Fotograafid Eestis aastatel 1844–1900]
*[http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/ Tallinna Raevangla Fotomuuseum LEE]

[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid| ]]</text>
      <sha1>rxkltgcqvc8ers9weubcfpsa9de6ack</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201771</id>
      <parentid>7201766</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:18:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Endel Apsalon</username>
        <id>234175</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7201771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15476" sha1="t4ubamo5c7nzaab54pe3wapac481suz" xml:space="preserve">''Siin on loetletud kutselisi või näitustel esinenud [[fotograaf]]e, kes on eesti rahvusest või Eestis elanud, ning Eesti fotograafia ajaloo seisukohast huvi pakkuvaid eesti ja Eesti fotograafe.

{{tähed}}
==A==
* [[Reio Aare]], fotokunstnik (s. 1979)
* [[Rando Aav]], rallifotograaf (s. 1974)
* [[Aleksandr Abrosimov]], loodusfotograaf (s. 1980)
* [[Karl Adami]], loodusfotograaf (s. 1991)
* [[Arne Ader]], loodusfotograaf (s. 1963)
* [[Meelis Adamson]], fotograaf (s. 1960)
* [[Karl Hugo Akel]], sõja- ja spordifotograaf (1878–1942)
* [[Renee Altrov]], fotokunstnik ja portreefotograaf (s. 1985)
* [[Armin Alla]], teatrifotograaf (1911–1981)
* [[Kunnar Allikvee]], fotograaf ja publitsist (1926–2006)
* [[Maks Alpert]], sõja- ja pressifotograaf (1899–1980)
* [[Sven Arbet]], pressifotograaf (s. 1955)
* [[Aleksander Arro (fotograaf)|Aleksander Arro]], Saaremaa fotograaf (1881–1953)
* [[Hans Arro]], fotokunstnik, arhitektuuri- ja reklaamifotograaf, Eesti Reklaamfilm
* [[Mika Arro]], fotograaf (1893–1944)
* [[Christian Assafrey]], fotograaf (1837–1874)
* Endel Apsalon, fotograaf ja fotoreporter (s.1961)

==B==
* [[Ned de Baggo]], baltisaksa päritolu eesti fotograaf (1904–? (mitte enne 1961))
* [[Maxim Bilovitskiy]], teadusfotograaf (s. 1992)
* [[Tiit Blaat]], pressifotograaf (s. 1967)
* [[Jakob Bockmann]], fotograaf ja organist (1889–1983)
* [[Ernest Bondarenko]], fotograaf, fotograafia õpetaja
* [[Carl Borchardt]], Eestis tegutsenud sakslasest fotograaf (dagerrotüpist) (1816–1899)
* [[Charles Borchardt]] (Carl Amandus Borchardt, 1834–1892)
* [[Märt Bormeister noorem|Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (s. 1951)

==D==
* [[Sergei Didõk]], reklaamifotograaf (s. 1959)
* [[Gustav Adolf Dietz]], fotograaf (tegutses 1860ndatel)
* [[Andrei Dobrovolski]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom (s. 1936)
* [[Tatjana Dobrovolskaja]] (Putnik), fotokunstnik, fotogrupp Stodom (1946–2012)

==E==
* [[Marje Eelma]] (Essenson), fotokunstnik (s. 1978)
* [[Jaak Eelmets]], fotokunstnik

==F==
* [[Dénes Farkas]], eesti-ungari fotokunstnik (s. 1974)
* [[Helene Fendt]] (s. 1896)

==G==
* [[Indrek Galetin]], fotograaf (s. 1987)
* [[Gustav German]], loodus ja spordifotograaf, fotoreporter ja fotokunstnik (1933–2023)
* [[Kaarel Grepp]], Saaremaa fotograaf (s. 1974)
* [[Karl Grepp]], Saaremaa fotograaf (1900–1973)
* [[Tavi Grepp]], loodusfotograaf (s. 1946)
* [[Tõnu Grepp]], fotograaf (1941–2016)
* [[Mihhail Grigorjev]], Saaremaa fotograaf (1888–1938)

==H==
* [[Kaido Haagen]], loodus- arhitektuuri- ja allveefotograaf (s. 1966)
* [[Annika Haas]], fotodokumentalist ja fotokunstnik (s. 1974)
* [[Margus Haavamägi]], fotokunstnik (s. 1959)
* [[Mati Hiis]], loodus- ja pressifotograaf (s. 1946)
* [[Toomas Huik]], pressi- ja spordifotograaf (s. 1959)
* [[Ruth Huimerind]], fotokunstnik (s. 1956)
* [[Tiit Hunt]], zooloog ja loodusfotograaf (s. 1961)
* [[Temuri Hvingija]] (Khvingia), Gruusia päritolu fotokunstnik, galerist (s. 1978)
* [[Viiu Härm]], fotokunstnik (s. 1944)
* [[Louis Höflinger]], graafik ja fotograaf (u. 1827 – mitte enne 1886)

==J==
* [[Theodor Jasner]], Saaremaa fotograaf (1862–1920)
* [[Theodor John]], Tartu fotograaf (?–1894)
* [[Jürgen Joost]], moefotograaf (s. u 1981)
* [[Ülo Josing]], pressi- ja portreefotograaf (s. 1952)
* [[Georgi Juhanson]], Muhu fotograaf (1904–1935)
* [[Aleksander Jurich]], teatrifotograaf ja kunstnik (1880–1945)
* [[Fred Jüssi]], loodusfotograaf (1935–2024)
* [[Jarek Jõepera]], vabakutseline fotograaf (s. 1974)
* [[Aleksander Järv (fotograaf)|Aleksander Järv]]

==K==
* [[Toomas Kaasik (fotograaf)|Toomas Kaasik]], fotograaf
* [[Ivar Kadak]], fotokunstnik
* [[Jaak Kadarik]]
* [[Katrin Kalda]], fotograaf
* [[Kaupo Kalda]], droonifotograaf 
* [[Karel Kaldam]]
* [[Ardo Kaljuvee]]
* [[Aivo Kallas]]
* [[Laura Kallasvee]]
* [[Toomas Kalve]], fotokunstnik
* [[Andrus Kannel]]
* [[Raivo Kannik]]
* [[Marit Karp]], portree- ja pulmafotograaf
* [[Paul Karmet]] (enne eestistamist Paul Krüner), fotograaf (1892–1975, Los Angeles)
* [[Arne Kasak]], loodusfotograaf
* [[Gert Kelu]], fotograaf
* [[Margus Kiis]] (the13er), fotokunstnik
* Maria Kilk
* [[Kaupo Kikkas]]
* [[Leho Kikas]]
* [[Toomas Kiige]]
* [[Eve Kiiler]], fotokunstnik
* [[Holger Kilumets]], fotokunstnik
* [[Ain Kimber]], fotokunstnik
* [[Tiiu Kimber]], fotokunstnik
* [[Gabriel Kirillov]]
* [[Andra Kirna]]
* [[Alari Kivisaar]], loodusfotograaf
* [[Kristo Kivisaar]]
* [[Faivi Kljutšik]], pressifotograaf
* [[Tiit Koha]], pressifotograaf
* [[Andrus Klooster]]
* [[Jaan Klõšeiko]], fotokunstnik (1939–2016)
* Toomas Kohv
* [[Siim Kohv]]
* [[Johannes Koitmets]]
* Martin Koitmäe, loodusfotograaf
* [[Romeo Koitmäe]], loodusfotograaf
* [[Siiri Konks]], loodusfotograaf
* [[Eddy Kont]]
* Sirle Kont, fotokunstnik
* [[Rasmus Kooskora]]
* [[Mati Kose]], loodusfotograaf
* [[Dmitri Kotjuh]]
* [[Viktor Koškin]]
* [[Peeter Kraas]], arhitektuurifotograaf
* [[Dmitri Krassavin]]
* Karel Kravik
* [[Gabriel Krillov]]
* [[Jaan Kristin]], fotograaf
* [[Märten Kross]], kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf
* [[Kristian Kruuser]], fotograaf
* [[Vallo Kruuser]], pressifotograaf
* [[Heiko Kruusi]], pressi- ja loodusfotograaf
* [[Aivar Kullamaa]]
* [[Lauri Kulpsoo]], fotograaf ja muusik
* [[Jaan Kurm]], fotograaf ja meediaõpetaja
* [[Johann Julius Kurvet]]
* [[Maiu Kurvits]]
* [[Margit Kurvits]], loodusfotograaf
*Otto Kuus
* [[Donald Koppel]], rindefotograaf
* [[Anti Kuus]]
* [[Juhan Kuus (fotograaf)|Juhan Kuus]] (1953–2015), Lõuna-Aafrika pressifotograaf
* [[Allan Kuusik]]
* [[Kai Kuusik]]
* [[Riina Kuusik]]
* [[Aivo Kärbo]]
* [[Enn Kärmas]], fotograaf ja õppejõud
* [[Nikolai Königsfest]]
* [[Jaan Künnap]], fotograaf, alpinist ja treener

==L==

* [[Gunnar Laak]], portree- ja pulmafotograaf
* Janek Laanemäe, fotograaf
* Jaana Laas, autograaf, ürituste ja portreefotograaf
*[[Bernhard Lais]], fotograaf ja fotoreporter
*[[Peeter Langovits]], pressifotograaf
*[[Daisy Lappard]]
*[[Juhan Lasman]], fotokunstnik, AFIAP
*[[Martin Lazarev]]
*[[Peeter Laurits]], fotokunstnik
*[[Arvo Lekk]], fotokunstnik
*[[Meelika Lehola]], portree -ja pulmafotograaf, režissöör
*[[Ivar Leidus]], vikifotograaf
*[[Tiit Leito]], ornitoloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja
*[[Valter Lemberg]], fotograaf
*[[Jan Lepamaa]], loodusfotograaf
*[[Kristjan Lepp]]
*[[Harald Leppikson]], fotograaf ja ajakirjanik
*[[Arthur Lestal]], fotograaf
*[[Ly Lestberg]], graafik, fotokunstnik ja filmirežissöör
*[[Ants Liigus]]
*[[Vello Liiv]], loodusfotograaf
*[[Ülle Lillak]], fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist 
*[[Peeter Lilleväli]]
*[[Peter Lindbergh]]
*[[Tõnu Ling]], loodusfotograaf
*[[Egon Ligi]], fotokunstnik ja pressifotograaf
*[[Peeter Linnap]], meediateoreetik ja fotokunstnik
*[[Jakob Livenström]], koolmeister, kirjamees ja üks esimesi eestlasest fotograafe
*[[Janno Loide]], loodusfotograaf
*[[Meelis Lokk]], fotokunstnik
*[[Armin Lomp]]
*[[Karl Luckin]], eestlasest misjonär Aafrikas ja harrastusfotograaf
*[[Kristel Lukats]], fotoelu aktivist, koordinaator ja organisaator
*[[Andres Lumi]]
*[[Theodor Luts]], Vabadussõja veteran ja filmioperaator
*[[Tairo Lutter]], pressifotograaf

==M==
*[[Silver Marge]], fotokunstnik
* [[Maret Maasalu]], fotograaf
*[[Arne Maasik]], arhitektuurifotograaf
*[[Voldemar Maask]], fotograaf
*[[Alar Madisson]], fotograaf
*[[Olga Makina]], fotokunstnik
*[[Harry Malm]], kirjastaja ja fotoamatöör
*[[Ivan Malofejev]]
*[[Teet Malsroos]], pressifotograaf 
*[[Henry Mang]], vabakutseline fotograaf
*[[Rein Maran]], filmioperaator ja -lavastaja, fotogrupp Stodom
*[[Joosep Martinson]], spordifotograaf
*[[Sven Martson]], Eesti juurtega USA fotograaf
*[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf 
*[[Raul Mee]], pressifotograaf
*[[Gunnar Meyer]], fotograaf
*[[Herkki-Erich Merila]], kunstnik ja fotograaf
*[[Annika Metsla]], fotograaf
*[[Marek Metslaid]], fotograaf
*[[Olev Mihkelmaa]], fotograaf
*[[Lembit Michelson]], fotograaf
*[[Samuil Migdal]], pressifotograaf
*[[Dan Mikkin]]
*[[Arno Mikkor]], pressifotograaf
*[[Tarmo Mikussaar]], harrastusloodusfotograaf
*[[Aleksander Minnus]]
*[[Juris Moks]], pressifotograaf
*[[Marge Monko]], fotokunstnik
*[[Marko Mumm]], pressifotograaf
*[[Tanja Muravskaja]], fotokunstnik
*[[Tanel Murd]], reklaami- ja kunstifotograaf, HotShot Studiose asutajaliige
*[[Anton Mutt]], filmi- ja fotopublitsist
*[[Ingmar Muusikus]], loodusfotograaf
*[[Jüri Mõistlik]], eesti fotograaf
*[[Aare Mäemets]], hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf
*[[Boris Mäemets]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom
*[[Kirill Mägi]]
*[[Julius Mändmets]]
*[[Krista Mölder]], fotokunstnik
*[[Johannes Mülber]], linnaametnik, kultuuritegelane ja fotograaf
*[[Priit Mürk]], portree- ja arhitektuurifotograaf
*[[Mihkel Majori]]
*[[Martin Teder]], fotokunstnik

==N==
*[[Andrus Noorhani]], fotograaf
*[[Tõnu Noorits]], fotograaf
*[[Erich Norman]], pressifotograaf
*[[Elisabeth Norvid]]
*[[Kaarel Nurk]]
*[[Raido Nurk]], fotograaf
*[[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf

==O==
*[[Kaarel Orviku]], loodusfotograaf
*[[Hendrik Osula]], vabakutseline pressifotograaf
*[[Harry Otto]]

==P==
*[[Paul Papson]], fotokunstnik
*[[Tiit Paalmäe]], fotokunstnik
*[[Peeter Paasmäe]], raamatukujundaja ja fotograaf
*[[Aili Paat]], fotokunstnik
*[[Raigo Pajula]]
*[[Madis Palm]]
*[[Mehis Palotu]], fotograaf
*[[Valeri Parhomenko]], fotograaf
*[[Georg Johannes Parikas]], fotokunstnik
*[[Peeter Parikas]], fotokunstnik
*[[Martin Pedaja]], pressifotograaf
*[[Erik Peinar]]
*[[Lembit Peegel]], poksija ja fotograaf
*[[Jüri Pere]], fotograaf
*[[Age Peterson]]
*[[Peeter Piirmets]]
*[[Kristian Pikner]], vikifotograaf
*[[Oskar Poopuu]]
*[[Peet Post]]
*[[Andres Putting]]
*[[Dmitri Prants]], pressifotograaf
*[[Katrin Press]]
*[[Ilmar Prooso]]
*[[Erik Prozes]]
*[[Janno Pugi]], fotograaf
*[[Artur Puurand]], Tuhala külafotograaf 
*[[Alo Põldmäe]]
*[[Avo Põlenik]], loodusfotograaf
*[[Silvia Pärmann]]
*[[Aivar Pärtel]]
*[[Albert Pärtel]]
*[[Jaan Pääsuke]], fotokunstnik
*[[Johannes Pääsuke]], fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija
*[[Birgit Püve]]
*[[Ragnis Pärnmets]], loodusfotograaf

==R==
* [[Ruudu Rahumaru]] 
* [[Mark Raidpere]], kunstnik ja moefotograaf
* [[Maria Raig]], moe-, portree- ja perefotod
* [[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf
* [[Madis Reimund]], loodusfotograaf
* [[Armult Reinsalu]]
* [[Hendrik Relve]], metsandustegelane, looduse populariseerija ja loodusfotograaf
*[[Eduard Rang]], fotograaf
*[[Jaan Riet]], fotograaf
*[[Elmo Riig]], pressifotograaf
*[[Erik Riikoja]], fotograaf
*[[Aleksander Roose]]
*[[Ingrid Roose (fotograaf)|Ingrid Roose]]
* [[Salomon Rosenfeld]] (ka Solomon Rosenfeld), fotoreporter (1911–1983)
*[[Harri Rospu]], teatrifotograaf
* [[Sten Roosvald]], fotograaf
*[[Küllike Rooväli]], ajakirjanik, pressi- ja loodusfotograaf
*[[Edmund August Friedrich Russow]], eesti/baltisaksa botaanik, looduskaitsja ja loodusfotograaf
* [[Jelena Rudi]], pressifotograaf
*[[Jaan Rõõmus]], pressifotograaf
* [[Artur Rätsep]], pressifotograaf

==S==
*[[Tõnis Saadre]], geoloog ja fotograaf
*[[Arno Saar]], seltskonnafotograaf
*[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], installatsioonikunstnik ja fotograaf
*[[Kaari Saarma]], fotokunstnik
*[[Ivan Saat]]
*[[Reinhold Sachker]], näitleja ja esimene eestlasest fotograaf
*[[Vambola Salupuu]], pressifotograaf
*[[Viktor Salmre]], pressifotograaf
*[[Carl Sarap]], toimetaja ja fotograaf
*[[Maris Savik]], fotokunstnik, muusika-, teatri-, ja portreefotograaf
*[[Remo Savisaar]], loodusfotograaf
*[[Herbert Selglaid]], fotograaf
*[[Indrek Sell]], loodusfotograaf ja mükoloog
*[[Eduard Selleke]], fotograaf
* [[Siim Semiskar]], spordifotograaf
*[[Liina Siib]], foto- ja videokunstnik
*[[Liisi Siibak]], fotokunstnik
*[[Jakob Sildnik]], fotograaf ja filmimees
*[[Väino Silm]], fotograaf
*[[Vello Sillam]], fotograaf ja laborant
*[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]]
*[[Peeter Sirge]], fotograaf ja koolitaja
*[[Ragnar Soa]], fotograaf, loodusfotograaf
*[[Erge Sonn]], fotograaf
*[[Henn Soodla]], fotograaf
*[[Peep Sooman]], fotograaf
*[[Jüri Soomägi]], Eesti juurtega (peamiselt Taanis resideeriv) Lääne-Euroopa fotograaf
*[[Kalju Suur]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom
*[[Rene Suurkaev]], pressifotograaf
*[[StanleyU Photos]], fotograaf ja filmimees

==Z==
*[[Sven Začek]], loodusfotograaf
*[[Mihhail Zaitsev]], fotograaf
*[[Eduard Zentšik]], kunstnik ja fotograaf
*[[Gustav Zopp]], fotograaf&lt;br /&gt;

==T==
*[[Sven Tali]], dokumentaal- ja tänavafotograaf
*[[Tõnu Talivee]]
*[[Julius Ferdinand Tammik]]
*[[Katrina Tang]], lastemoe- ja portreefotograaf
*[[Krõõt Tarkmeel]], moe- ja portreefotograaf
*[[Arvo Tarmula]], pressifotograaf
*[[Johannes Tarmula]], fotograaf ja fotopublitsist, eelmise isa
*[[Urmas Tartes]], bioloog ja loodusfotograaf
*[[Rivo Tarum]], loodusfotograaf
*[[Andres Teiss]]
*[[Ann Tenno]], fotokunstnik
*[[Kaarel Tigas]]
*[[Heinrich Tiidermann]], 
*[[Maris Tomba]], arhitektuurifotograaf
* [[Rando Tomson]], pulma- ja portreefotograaf
*[[Malev Toom]], fotograaf ja fotograafia õppejõud
*Gerli Tooming, fotograaf
*[[Peeter Tooming]], fotokunstnik, AFIAP
*[[Tõnu Tormis]], fotograaf
*[[Isi Trapido]], pressifotograaf
*[[Anna-Stina Treumund]], fotokunstnik
*[[Johannes Triefeldt]], fotokunstnik (postkaardid)
*[[Ireen Trummer]], loodusfotograaf
*[[Albert Truuväärt]], pressifotograaf
*[[Tõnu Tunnel]], arhitektuurifotograaf
*[[Tõnis Tuuga]], loodusfotograaf
* [[Toomas Tuul]], vabakutseline fotograaf
*[[Rait Tuulas]], dokumentaal- ja tänavafotograaf

==U==
*[[Aron Urb]]
*[[Rein Urbel]], fotograaf
*[[Hillar Uusi]], pressifotograaf

==V==
*[https://www.instagram.com/volt_photos/ Kristjan Volt], fotograaf
*[[Valdur Vahi]], fotokunstnik
*[[Siim Vahur]], teatri-, toidu- ja moefotograaf
*[[Gunnar Vaidla]], pressifotograaf
*[[Kalev Vapper]], fotokunstnik
*[[Hans Vanaveski]], sõjaväelane, fotograaf, tõlkija ja koduloolane
*[[Villu Vares]], fotograaf
*[[Riina Varol]], kunstnik ja fotograaf
*[[Anna-Maria Vaskovskaja]], fotograaf ja fotokunstnik
*[[Tanel Veenre]], fotograaf
*[[Lauri Veerde]], panoraamfotode tegija
*[[Ivar Veermäe]], fotokunstnik
*[[Tiit Veermäe]], fotograaf ja fotoõppejõud
*[[Indrek Vendelin]], loodusfotograaf
*[[Jüri Vendelin]], fotograaf
*[[Toomas Vendelin]], fotograaf
*[[Priit Vesilind]], ajakirjanik ja fotograaf
*[[Viktor Vesterinen]], pressifotograaf
*[[Oskar Vihandi]], pressifotograaf
*[[Oskar Ferdinand Viikholm]], fotograaf
*[[Sigrid Viir]], foto- ja installatsioonikunstnik
*[[August Vinnal]], 20. sajandi alguse fotograaf
*[[Peeter Vissak]], loodusfotograaf
*[[Eduard Vivsik]], fotograaf
*[[Toomas Volkmann]], moefotograaf
*[[Rauno Volmar]], pressifotograaf
*[[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf
*[[Valmar Voolaid]], fotograaf
*[[Darja Vorontsova]], Eesti fotograaf ja ökoloog
*[[Martin Vuks]]
*[[Reimo Võsa-Tangsoo]], fotokunstnik

==W==
*[[Erich Wirnhoff]] (ehk Eerik Virnalt)

==Õ==
*[[Mihkel Õnnis]], fotograaf ja näitleja
*[[Mats Õun]], kunstnik ja fotograaf

== Ü ==
* [[Eerik Ülevain]], droonifotograaf

==Välislingid==
*[http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/ Eesti Fotograafid | Elulooline andmebaas 1844-1944]
*[http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html Fotograafid Eestis aastatel 1844–1900]
*[http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/ Tallinna Raevangla Fotomuuseum LEE]

[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid| ]]</text>
      <sha1>t4ubamo5c7nzaab54pe3wapac481suz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piraaja Klubi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>60898</id>
    <revision>
      <id>7201603</id>
      <parentid>6922766</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:02:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201603</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4225" sha1="cc1srf62snxh6qtwfuirri656seoxto" xml:space="preserve">{{lisaviiteid}}{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}}
'''&quot;Piraaja Klubi&quot;''' (esialgse pealkirjaga '''&quot;Ernie&quot;''') on [[Bud Grace]]'i [[koomiks]]isari, mis hakkas ilmuma [[1988]]. aastal. [[1993]]. aastal pälvis see National Cartoonist Society auhinna. 

Koomiksid on eriti populaarsed [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s, kus mitu ajakirja avaldab neid algse pealkirjaga. [[Eesti]]s ilmuvad need ajalehtedes [[Postimees]], [[Eesti Päevaleht]] ja [[SL Õhtuleht]]. &quot;Ernie&quot; koomiksid on ilmunud ka väikseformaadiliste raamatute sarjas &quot;Kodaniku taskuraamat&quot;, mis ilmus [[Eesti Ekspressi Kirjastuse AS|Eesti Ekspressi Kirjastus]]e väljaandel aastatel 1995–2007. 

==Tegelased==
*Ernie Floyd oli esialgu koomiksi peategelane, kuid hiljem tõusid rohkem esile Sidney Fernwilter ja teised Piraaja Klubi liikmed. Algul kujutati Erniet kui millestki ilmajäänut ja kaotanut, koomiksi arenedes muutub ta normaalsemaks. Ta on teinud mitmesuguseid töid, kuid põhiliselt töötab juhataja abina Mr. Squidi kiirtoidurestoranis. Erniel on 1957. aasta auto DeSoto, üle kõige meeldivad talle röstrid ning ta kohtab oma tüdruksõpra Doris Husselmeyerit.
*Sidney Fernwilter (hüüdnimega Sid) on Ernie onu ja Piraaja Klubi liige. Sid on sahkerdaja, kes huvitub ainult kergelt ja läbi tüssamise teenitud rahast. Koomiksis ta üritabki väheseid dollareid sageli ka Ernie käest saada. Tasuta lõunaid sööb Effie pool ning tegeleb &quot;suure&quot; äriga kinnisvarafirmas, kus müüb soostunud Florida alasid. Algselt kavatses Bud Grace Sidist ja Erniest sõbrad teha, kuid hiljem, kui Sidi ihnus ja jultumus esile kerkisid, oli selge, et Sidil ei saa sõpru olla – seetõttu sai temast Ernie onu.
*Earl on [[piraaja]] ja Piraaja Klubi [[maskott]]. Ta suudab süüa ja seedida praktiliselt ükskõik mida ja väga suures koguses. 
*Doris Husselmeyer on Ernie sõber. Doris on veetlev naine, kes on ilmselt Erniesse armunud.
*Ethel ehk Effie Munyon on Ernie endine üürileandja. Ethel on endine miss Bayonne, ta on olnud 12 korda abielus ja tema praegune kavaler on Sid, keda huvitavad ainult tasuta lõunad. Ethel on kohutav kokk: ta serveerib, tavaliselt Sidile, sääraseid toite nagu poolküpsetatud kaheksajalg ja maanteel auto alla jäänud loomad. Ta peab ennast ise imeilusaks, on väga hajameelne ja ajab Erniet alailma segi mõne oma kunagise abikaasaga.
*Arnold Arnoldski on 19-aastane poiss, kellele Sid sageli odavat tööd otsib. Kuna Ernie tegelaskuju on koomiksites muutunud normaalsemaks, siis rumalama inimese tunnused on omistatud Arnoldile. Arnold on olnud torpeedomees, [[autoalarm]], maotaltsutaja, kitsekarjus ja maadleja varjunimega Maskiga Laksija.
*Enos Pork on kõige ebakompetentsem arst ja Sidi parim sõber. Ta suitsetab vahetpidamata ning on Piraaja Klubi liige. Ta on abielus ning tema abikaasat kutsutakse tavaliselt hüüdnimega proua Pork.
*Spencer Husselmeyer on Dorise kümneaastane vend. Ta on väga ulakas ja mõtleb alatihti lollusi välja.
*Elvis Zimmermann on kasutatud autode müüja ja Piraaja Klubi liige.
*Bob Jones on preester, Piraaja Klubi liige.
*Willie Haberman (Libe-Willie) on advokaat, Piraaja Klubi liige.
*Quacko on inimpart: inimese intellektiga, kuid kehaehituse poolest part.
*Habemega naine on Quacko abikaasa. Habe on eemaldatav.
*Zerblatt on [[tulnukad|tulnukas]].
*Bud Grace on koomiksijoonistajaks hakanud endine tuumafüüsik, kes ilmub sageli lugeja ette eriskummalistes seikades.
*Enose ämm (i.k. &quot;Ma Pork&quot;) on erakordselt tugev naisterahvas, kes kasutab oma jõudu peamiselt Enose peksmiseks.
*Vennad Ed ja Frank Wurlitzer on identsed kaksikud ja paadunud kurjategijad.

&quot;Ernie&quot; koomiksi tegelased ei vanane.&lt;ref&gt;&quot;Kodaniku taskuraamat&quot; nr. 9. Ernie: &quot;Kui vana sa oled?&quot; Doris: &quot;24.&quot; Ernie: &quot;Kui vana sa olid 10 aastat tagasi, kui see koomiks ilmuma hakkas?&quot; Doris: &quot;24.&quot;&lt;/ref&gt; Sellegipoolest ühiskond nende ümber muutub, näiteks vahetub [[USA president|USA president.]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.reuben.org/ncs/awards2.asp National Cartoonist Society auhind]
*[http://www.kingfeatures.com/features/comics/piranha/about.htm King Features Syndicate – &quot;The Piranha Clubi&quot; koduleht]

[[Kategooria:Koomiksid]]</text>
      <sha1>cc1srf62snxh6qtwfuirri656seoxto</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kose</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61308</id>
    <revision>
      <id>7201601</id>
      <parentid>6925048</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:52:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45994" sha1="4xato4gs7pc50chksku3bfrg8efbvsu" xml:space="preserve">{{See Artikkel|asulast Harju maakonnas}}
{{keeletoimeta}} {{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2020}}
{{EestiAsula
|nimi = Kose
|pindala =
|elanikke = 
|maakond = Harju
}}
'''Kose''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] orus.

Esimest korda juba [[1241]]. aastal mainimist leidnud asula on Kose valla keskus ning ühtlasi suurim viiest vallas paiknevast alevikust [[Ardu]], [[Habaja]], [[Kose-Uuemõisa]] ja [[Ravila]] kõrval.

[[Kose kirik]] on üks vanemaid kirikuid [[Harjumaa]]l ja Eestis. Alevikus tegutsevad [[Kose Gümnaasium|gümnaasium]], [[Kose raamatukogu|raamatukogu]], [[Kose Kultuurikeskus|kultuurikeskus]], [[Kose Lasteaed|lasteaed]] ja [[Kose Huvikool|huvikool]].

Aleviku kagunurgas asub [[Kose-Risti]] paikkond, kus ristusid varem [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu maantee]] ja [[Kose–Purila maantee]].

[[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel elas Kosel 2014. aasta 1. jaanuaril 2034 inimest.

== Nimi ==
Pirita jõel paikneb Kose aleviku keskel väike [[juga]], mida ületab jalakäijate sild, ning sealt edasi allavoolu suundub jõgi [[kosk|kosena]] mööda kivisemat ja madalamat põhja. Sellelt jõelõigult pärineb arvatavasti ka Kose nimi.

[[Pilt:Kose, Pirita jõgi.JPG|pisi|left|Jalakäijate sild üle Pirita jõe]]
== Loodus ==
Kose asula paikneb [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] [[lammorg|lammorus]], mis on asula juures [[kärestik]]ulisem ja kiirema veevooluga, kui seda on jõgi ümberkaudsematel aladel. Pirita jõge on Kosel ka paisutatud ja nii on moodustunud [[Kose veskijärv]].

Kose kiriku lähistel asuvad [[Kose allikad]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Kose ajalugu}}
=== Kose asula algusaeg ===
[[Pilt:Pirita jõgi, kevadine üleujutus Kosel.JPG|pisi|Pirita jõe kevadine üleujutus Kosel 2010. aastal]]
Ürikutes on Koset (''Cosius'') esimest korda [[küla]]na mainitud 1241. aastal [[Taani hindamisraamat]]us (''Liber Census Daniae''). Kose suuruseks hinnati 9 [[adramaa]]d, mis jäi küll alla mitmele tänapäeval endise [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] territooriumil paiknevale asulale ([[Harmi]] 25, [[Kõue]] 19, [[Ravila]] 18, [[Kirivalla]] 15 ja [[Karla (Kose)|Karla]] 14 adramaad). Taani hindamisraamat valmis küll 1241. aastal, aga seal leiduv oli kirja pandud [[1219]]. ja [[1220]]. aastal. Umbes samast ajast pärines ka [[Kose kirik]], mis on üks vanemaid kirikuid [[Harjumaa]]l.

[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] kiiresti voolavat vett kasutati ka [[vesiveski]] käimapanemiseks. [[1346]]. aastast on teateid vesiveski kohta, tänini on säilinud [[Kose veskijärv]].

[[Jüriöö ülestõus]]ust [[1343]]. aastal võtsid osa ka Kose kihelkonna elanikud. Tagajärjeks oli aga [[Liivi ordu|ordu]] karistusretk sama aasta sügisel, mille käigus tehti arvatavasti Kose ja selle ümbrus, nagu muu Harjumaagi, inimestest lagedaks ja sajand hiljem mainiti Koset endiselt 9 adramaa suuruse külana, kus asusid kirik ja veski.
[[Pilt:Kose kirik. Laadaplats.jpg|pisi|vasakul|240px|Laadaplats kirikumäel. Näha on ka [[Kose kirik]] koos kahe kabeliga ja lõik veel süvendamata Pirita jõge.&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum]]&lt;/small&gt;]]

=== Kultuurielu algus ja esimesed seltsid ===
[[19. sajand]]i lõpul, kui Kosest hakkas kujunema alevik, hoogustus ka kultuurielu.

Esimesed andmed Kose kooride kohta on [[1870]]. aastast, millal meeskoor esines pastor [[Carl Anton Ferdinand Hörschelmann|Hörschelmanni]] ametijuubeli puhul kirikus.

Kose meeskoor võttis [[1879]]. aastal osa [[II üldlaulupidu|teisest üldlaulupeost]] [[Tartu]]s. Kooris laulsid ka [[Tuhala]], [[Oru (Kose)|Oru]] ja [[Tammiku]] [[vallakool]]i [[õpetaja]]d.

[[1881]]. aastal asutati [[Kose pasunakoor]]. Aastail 1881–[[1890]] juhatas pasunakoori [[Kose-Uuemõisa]] kooli õpetaja [[Siim Oja]]. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister [[August Kristal]], kes oskas mängida kõiki instrumente. [[1892]]. aasta augustis asutati [[Kose Muusikaselts]] ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. [[1896]]. aastal telliti pasunakoorile [[Saksamaa]]lt uued instrumendid. Samal aastal võeti osa ka üldlaulupeost [[Tallinn]]as.

20. sajandi esimesel kümnendil tegutses Kosel neli [[selts]]i: Kose Muusikaselts, [[Kose karskusselts &quot;Aade&quot;|Kose karskusselts Aade]], Aleksandri (Triigi) valla Kooliselts ja [[Kose Põllumeeste Selts]]. Seltsidest oli kõige tegusam Kose Põllumeeste Selts, kes asutas [[1909]]. aastal [[Kose Laenu- ja Hoiuühisus]]e ja [[1911]]. aastal korraldas põllumajandusnäituse.

Seltsitegevus sai kannatada 1905. aastal, kui rahvas võttis revolutsioonist aktiivselt osa ja karistussalgad põletasid karskusseltsi maja maha ja mitmeid tegelasi karistati. Nii olid järgnevatel aastatel seltsid peaaegu varjusurmas.

Kose karskusselts Aade tegutses aastatel [[1901]]–[[1908]]. Seltsis tegutsesid ka kirjanikke, näiteks [[Jakob Mändmets]] (1871–1930), [[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) ja ajakirjanik J. Reinthal. Selts üüris [[1904]]. aastal eraseltsimaja [[Roobu]]l, kus peeti kõnesid ka [[1905. aasta revolutsioon]]i päevil ning seetõttu põletasid [[karistussalk]]lased maja maha.

Muusika- ja karskusseltside ühendamisega moodustati [[Kose Haridusselts]], mis alustas tööd [[5. august]]il [[1907]]. Seltsi esimeheks valiti Kose-Uuemõisa kooliõpetaja Jaan Jürgenson. Haridusseltsi raamatukogu, mis tänapäeval kannab nime [[Kose raamatukogu]], avati 1908. aastal. Kose kihelkonnas olid raamatukogud veel [[Paunküla]]s ja [[Triigi (Kose)|Triigis]]. Suurim raamatukogu oli kirjanik [[Voldemar Uexküll]]il Kose-Uuemõisas.

=== Ettevõtluse algusaeg ===
[[Pilt:Kose Laenu- ja Hoiuühisuse hoone.jpg|pisi|Kose Laenu- ja Hoiuühisuse pangamaja.&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum]]&lt;/small&gt;]]
Revolutsioonist läks mööda mitu aastat, enne kui Kose majanduselu hoogustus.

1909. aastal asutati Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Laenu- ja Hoiuühisus. Ühisus asus esialgu kirikumõisa ruumides ja seega kerkis peagi päevakorda pangamaja ehitamine. Selleks rentis [[Kose Piimaühing]] 2 [[vakamaa]]d 99 aastaks, kuna tolleaegne seadus ei lubanud nõnda väikest maatükki osta ega müüa.

Pangamaja ehitas Jüri Jõffert [[1914]]. aasta suvel. Majas asus veel [[Kose postkontor|postkontor]], mis tegutseb selles hoones siiani. Hoones asunud saali kasutas enne seltsimaja valmimist Kose Haridusselts ja hiljem Kose kuueklassiline algkool. Kose Laenu- ja Hoiuühisuselt said laenu omale majade ehitamiseks nii Kose Piimaühing, Kose Haridusselts kui ka teised ümberkaudsed asutused.

Panka peeti usaldusväärseks ja iga järgneva aastaga kasvas ka panga liikmete arv. 1909. aastal oli 32 liiget, [[1910]]. aastal 108 liiget, [[1917]]. aastal 298 liiget ja [[1934]]. aastal 961 liiget.

[[9. november|9. novembril]] 1911 loodi Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Piimaühing. Kose Piimaühingu tootmishoone, kus tänapäeval asub [[AS Kohuke]], kerkis kohe pangamaja vastu. [[Piim]]a kogumine toimus külade kaupa ja piim veeti kordamööda Kosele. Kuna veoraha ei makstud, põhjustas see hiljem [[Äksi (Kose)|Äksi]] meeste lahkumise ühingust ja oma meierei asutamise Äksi.

[[1926]]. aastast avati ühisuse juures neli koorejaama: [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] (töötas ainult mõne aasta), [[Kolu (Kose)|Kolu]], [[Pikavere]] ja [[Palvere]].

Kuna ühing oli aeg-ajalt majanduslikes raskustes, siis kõikus pidevalt ühingu liikmete arv. Arusaamatused ühingu juhatuse ja selle liikmete vahel põhjustasid samuti aeg-ajalt probleeme, kuid kohalikud talumehed pidasid ühingu olemasolu ikkagi vajalikuks ja toetasid seda igati.

1912. aastal oli ühingul 98 liiget. 1913. aastal oli ühingu liikmete arv vähenenud kuuekümneni. Aastatel 1916–1918 püsis liikmete arv stabiilselt (57 liiget). 1930. aastal oli liikmete arv kasvanud juba 262-ni ja 1935. aasta andmete kohaselt oli ühingul 256 liiget.

=== Iseseisvusaastad ===
Pärast Eesti iseseisvumist hoogustus ka ehitustegevus ja ettevõtlus. [[1922]]. aastal valmis [[Kose Seltsimaja]], mis avati pidulikult [[22. august]]il. Alevik sai juurde mitu kauplust ja bussijaama. Sellest olenemata oli alevik endiselt väike oma üksikute taludega ja ilma suuremate ettevõteteta.

Üheks suuremaks ettevõtteks kasvas Johannes Kruusemendi autobussijaam, mille kümme autobussi vedasid inimesi mitmel liinil. Sel oli Kose keskel suur bussigaraaž ja köetav bussijaam, mis aga hävisid [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].

=== Kose aleviku areng okupatsiooniajal ===
Tagasilöök saabus, kui [[Punaarmee]] [[1941]]. aastal Eestist taganedes süütas Kose suuremad majad. Kokku hävis 25 maja (näiteks Haridusseltsi maja, mille kohal asub tänapäeval Kose Gümnaasium).

Aastatel [[1950]]–[[1959]], kui Kose oli samanimelise rajooni keskus, kiirenes taas ehitustegevus. Näiteks alustati täitevkomitee hoone ehitust, mis aga [[1960]]. aastal valmides läks Kose Keskkoolile, kuna [[Kose rajoon]] liideti [[Harju rajoon]]iga.

[[Pilt:Virmalised Kosel (03.03.2024).jpg|pisi|Virmalised Kosel 3. märtsil 2024]]
Eesti suurim teadaolev [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] hõbeaare ([[Kose aardeleid]]) avastati [[1982]]. aastal. Kokku 1716 münti [[8. sajand|8.]]–[[12. sajand]]ist kogumassiga 1,9&amp;nbsp;kg. Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas.

1980. aastatel rajati [[Kose Teeninduskool]]. Kutsekooli viimase ehitusjärguna valmis 1993. aastal ka [[Kose Spordimaja]].

=== Kose alevik taasiseseisvunud Eestis ===
[[16. jaanuar]]il [[1992]] moodustati praegune Kose vald. Kose alevik säilitas oma koha valla halduskeskusena.

== Haridus ==
Haridusasutustest tegutsevad Kosel [[Kose Gümnaasium|gümnaasium]], [[Kose Lasteaed|lasteaed]], [[Kose Kunstikool|kunstikool]] ja [[Kose Muusikakool|muusikakool]]. Aastatel 1983–2007 töötas alevikus ka [[Kose Teeninduskool]], mis rajati 1980. aastatel, et varjata{{lisa viide}} [[Eesti NSV]] kõrgema juhtkonna majutamiseks mõeldud Kose varjendit. Tänapäeval kuulub endise teeninduskooli hoonekompleks Kose vallale ja selle ruumides asuvad nii kunstikool kui ka muusikakool, osa lasteaiast ja Kose Gümnaasiumi algklassid.
[[Pilt:Kose Gümnaasium 2013.JPG|pisi|Kose Gümnaasiumi peasissepääs 2013. aastal]]

=== Kose Gümnaasium ===
{{vaata|Kose Gümnaasium}}
Kose Gümnaasiumi alguseks võib pidada [[1923]]. aastat, kui Harju maakonna haridusnõukogu asus uue maakonna koolivõrku koostama ning peeti vajalikuks kooli avamist Kosel. Varem oli Kosel töötanud ainult kirikukool, mida on esimest korda mainitud [[1840]]. aastal.

Esimesel aastal oli ette nähtud I–IV klassi avamine kahe õpetajakohaga. [[30. aprill|30. aprillil]] [[1928]] pikendati koolikohustust Ravila vallavolikogu otsusega viiele õppeaastale ja 1929. aastal kuuele õppeaastale. Esimesena lõpetasid 6. klassi 1928. aastal 6 õpilast, kes vahepeal olid õppinud [[Kose-Uuemõisa algkool]]is.

[[1938]]. aasta lõpuks valmis uus algkoolihoone, mis sai [[15. detsember|15. detsembril]] sissekolimisloa ja kus õppetööd alustati [[9. jaanuar]]il [[1939]]. Hiljem asus selles hoones [[Kose raamatukogu]].

[[1956]]. aastal sai Kose koolist Kose Keskkool. Järgmine nimemuutus toimus [[1. jaanuar]]il [[2003]], kui koolist sai Kose Gümnaasium.

1960. aastal kolis Kose Keskkool uude majja, millele tehti suurem juurdeehitus [[1975]]. aastal. [[2000]]. aastal avati uus tänapäevanõuetele vastav võimla, mis paiknes varasema [[kaarhall]]i asemel. [[2006]]–[[2007]] toimus uue tiiva ehitus, kuhu tõsteti ümber eesti keele, matemaatika ja tööõpetuse klassid. Algul oli plaanis ehitada selle tiivaga ühendatav suur saal aga rahapuudusel sellest loobuti. Samal ajal tehti korda ka koolistaadion. [[1. september|1. septembril]] [[2008]] liitus Kose Gümnaasium [[eKool]]i süsteemiga.

Kose Gümnaasiumis töötas 2013/14. õppeaastal 46 õpetajat&lt;ref name=&quot;RbMNw&quot; /&gt; ja 27 muud töötajat.&lt;ref name=&quot;frkdq&quot; /&gt;

[[Pilt:Kose Kunstikool joonistamisklass.JPG|pisi|vasakul|[[Kose Kunstikool]]i joonistamisklass]]
=== Kose Huvikool ===
{{vaata|Kose Huvikool}}
Kose Huvikoolil on muusika-, kunsti-, spordi- ja tehnikaosakond. See alustas tegevust 1. septembril 2020, kui liideti [[Kose Kunstikool]], [[Kose Muusikakool]] ja [[Kose Spordikool]].

Muusikakool tegutses aastast 1978. See asus algul vanas puumajas aadressil Pikk 8, ent 2013. aastal koliti ümber endise Kose Kutsekeskkooli ruumidesse.

Kunstikool alustas tegevust 2001. aasta septembris aadressil Pikk tänav 15 asuvas majas ja kandes nime Kose Kunstikeskus. Neljanda õppeaasta alguses 2004. aastal koliti uutesse ruumidesse, mis paiknevad endise Kose Teeninduskooli ühes tiivas. 2005. aastal saadi ametlikult [[kunstikool]]iks. 2015/16. õppeaastal avati ka [[robootika]] õppesuund.

[[Pilt:Kose kutsekooli hoone.JPG|pisi|Endise Kose Teeninduskooli hoone 2007. aastal]]
=== Kose Teeninduskool ===
{{vaata|Kose Teeninduskool}}
Harju rajooni ametikooli rajamine Kosele otsustati 1979. aastaks. Kose Kutsekeskkool nr 40 avati 1983 ja see oli mõeldud 720 õpilasele. Esimesele õppeaastale suunduti nelja põllumajandusliku ja kahe ehituserialaga.&lt;ref name=&quot;beU8Z&quot; /&gt;

Õpilaste arv vähenes 2000. aastate algul ning teeninduskool liideti 2004. aastal [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool]]iga.&lt;ref name=&quot;YhvEV&quot; /&gt; Selle järel lõpetati 2006. aasta sügisest alates tegevus Kose Teeninduskoolis, kus suure õppehoonete kompleksi renoveerimine ja üleval pidamine oleks nõudnud liiga suuri kulutusi.&lt;ref name=&quot;4E0Cf&quot; /&gt;

Kose Teeninduskooli hoone kuulus [[Haridus- ja Teadusministeerium]]ile, kes andis vara üle Kose vallale koos maa-aluste varjenditega. Vallavalitsus plaanis sinna üle viia Kose Gümnaasiumi algklasside osa, ühe lasteaiarühma, kultuurimaja, raamatukogu ja noortekeskuse. Selle teostamiseks taotleti abi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] fondidest, vald lubas omafinantseeringuid mahus 13 miljonit krooni.&lt;ref name=&quot;ibNSP&quot; /&gt;

2012–2013 renoveeriti hoonekompleksi tühjalt seisvad osad. Pinnale koliti ümber [[Kose Muusikakool]] (asub endises administratiivosas), [[Kose Noortekeskus]] (söökla ja sauna osas), [[Kose Raamatukogu]] (söökla osas), [[Kose Kultuurikeskus]] (raamatukogu ja aula piirkonnas), osa [[Kose Lasteaed|Kose Lasteaiast]] (laboritepoolses tiivas esimesel korrusel) ja [[Kose Gümnaasium]]i algklassid (teisel ja kolmandal korrusel). Siseõues hakkas tegutsema kohvik Mõnus Amps.

Varem tegutsesid selles hoones juba Kose Kunstikool, [[Kose Päevakeskus]], Kose Äriteeninduse osaühing, OÜ Kose Tervisekeskus, Kose Loomakliinik, fotograaf, massöör, Kose konstaablipunkt, Kose kiirabi (kuni 2011, nüüd Kose Tuberkuloosi haiglas) ja Kose Hambaravi OÜ. Varem tegutses seal ka [[kino]] ning pehme mööbli valmistamisele spetsialiseerunud ettevõte Cicada AS. Lisaks asuvad hoones ka valla sotsiaalkorterid.

[[Pilt:Kose varjend.JPG|pisi|Üks sissepääs Eesti NSV valitsusele ehitatud varjendisse]]

==== Teeninduskoolialused Kose varjendid ====
{{vaata|Kose varjendid}}

Kosel paikneb mitu Nõukogude-aegset [[varjend|varjendit]], kuid neist olulisim ja suurim on endise [[Kose Teeninduskool]]i maa-alal paiknev ning [[Eesti NSV]] kõrgema juhtkonna majutamiseks mõeldud umbes 2500 m² suurune varjend.

[[Pilt:Kose varjendid_teeninduskooli hoone.JPG|pisi|vasakul|Kose Päevakeskus tegutseb ühes endise Kose Teeninduskooli tiivas teisel korrusel]]

==== Kose Päevakeskus ====
[[Kose Päevakeskus]] asub aadressil Hariduse tänav 2. Kose päevakeskuse juhataja on Malle Lambasaar.

Päevakeskuses tegutsevad mitmed huviringid (nt kabe-malering, laulumängutunnid väikelastele, tervisevõimlemine eakatele) ja seal osutatakse ka sotsiaalteenuseid.

=== Kose Lasteaed ===
[[Pilt:Kose Lasteaed.JPG|pisi|Kose Lasteaed öösel]]
{{vaata|Kose Lasteaed}}
1930. ja 1940. aastatel oli mitmel aastal kahe-kolme kuu jooksul avatud suvelasteaed, mis töötas Kose seltsimajas. Lasteaed avati Kosel 1954. aastal. Lapsi oli seal algul 15 ja töötas kaks lasteaiarühma.

1961. aastal avati lasteaed endise kahe rühma asemel nelja rühmaga, mis oli mõeldud sajale lapsele. Sõimerühmad asusid Kehra maantee 5 ja kaks vanemat rühma paiknesid Pikk 8 asuvas vastremonditud majas. Lasteaiatöötajaid oli kahe maja peale kokku 27.

Tänapäeval kasutatavasse majja, mis on ehitatud spetsiaalselt lasteaiaks, kolis tollane Kose Lastepäevakodu 1978. aastal.

2008. aasta sügisel oli Kose lasteaias 6 rühma, kus käis kokku 126 last vanuses 2–7. Töötajaid oli Kose lasteaias 31. 2013. aastal avati Kose Kultuurikeskuse ruumides kaks lisarühma.

== Kose kirik ==
[[Pilt:Kose kirik 1.JPG|pisi|vasakul|Kose kirik]]
{{vaata|Kose kirik}}
[[Fail:Kose kirik tellingutes 1.01.2020.jpg|pisi|Kose kirik tellingutes 2020. aasta algul]]
Kose [[Püha Nikolaus]]e [[Kirik (pühakoda)|kirik]] on üks Eesti vanimaid kirikuid, mille asutamisajaks loetakse [[1231]]. aastat. Algselt oli tegemist puukirikuga, hiljemalt [[1370]]. aastal valmis kivikirik. Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid.

Katolikuaegne kirik hävis [[1482]]. aasta venelaste süüdatud tulekahjus ja seda asuti taastama hiljemalt Rootsi ajal.&lt;ref name=&quot;6xxgU&quot; /&gt;

Ülesehitamisel on kiriku põhiplaan jäänud läbi aegade üldiselt samaks, kui välja arvata kiriku põhjapoolne juurdeehitus [[1858]]. aastal (1856–1858 lammutati kiriku põhjaküljel paiknenud [[käärkamber]] – selle asemele kerkis suurem leerisaal, mida sai vajadusel kasutada ka kiriku laiendusena).

Uus torn ehitati kirikule [[1873]]. aastal (pühitseti sisse [[16. august]]il). Torni otsa kaunistab kuldne muna, mille peal paiknevad rist ja kukk-tuulelipp. Kirikutornis on praegu{{millal}} kaks kella, millest vanem pühitseti sisse [[22. detsember|22. detsembril]] [[1716]]. aastal siis veel vanas kirikutornis. Kella kinkis Joh. Knorring [[Habaja]]lt. Teine kell telliti uue torni tarvis ja seati vanema ning väiksema kella kõrvale 1879. aastal.

[[Pilt:Kose kirik 2010.JPG|pisi|Kose kiriku interjöör]]
Kose kiriku kunstimälestised on [[ristimisvaagen]] ([[15. sajand]]), vasklühter ([[17. sajand]]), kantsel (Tallinna tisleri [[Tobias Heintze vanem]]a töö [[1630]]. aastast), paest hauaplaat (15. sajand) jm.

[[1774]]. aastal kinkis [[Carl Zoege von Mannteuffel]] kirikule altariseina. Altariseinal asetses puulaudadele maalitud &quot;Kristus ristil&quot;, mis oli vahepeal mitu aastakümmet kinni kaetud praegu kiriku käärkambris paikneva [[Carl Sigmund Walther]]i samasüžeelise maaliga (valminud [[1855]]). [[12. aprill]]il [[1859]] seati üles leerisaali altarimaaliks mõeldud &quot;Jeesuse haudapanek&quot; ([[Carl Timoleon von Neff]]i järgi [[Otto Zoege von Mannteuffel]]), mis asub nüüd kiriku lõunaserval.

Kirikus paikneva [[orel]]i ehitas 1890. aastal Gustav Normann. Orelile tehti [[2002]]. aastal OÜ Olev Kentsi Orelitöökojas põhjalik remont.

Kiriku [[kell]] seati torni [[1921]]. aastal.

Kirikuaias on neli rõngasristi ning rõngasristid on müüritud ka kahele poole Kose kiriku portaali. Kirikuajas asuvad kaks kabelit, millest vanem pärineb [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] algusest ning paikneb keset kirikuaeda piiravat piirdemüüri. Uuem kabel on Ravila mõisniku [[Paul von Kotzebue]] kingitus Kose kirikule (valmis [[1898]]). Kiriku kõrval asub [[pastoraat]], mis on alates [[1997]]. aastast taas aktiivselt koguduse kasutuses.

Kose kirik on [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Legendi kohaselt on kiriku tornikiivri tipus asuvas munas ruum, milles on laud ja neli tooli.

== Kose kalmistu ==
[[Pilt:Kose kalmistu mälestusmärk.JPG|pisi|280px|Mälestussammas vabadussõjas ja esimeses maailmasõjas langenud Kose kihelkonna meestele]]
{{vaata|Kose kalmistu}}
Kose kalmistu on suur kihelkondlik kalmistu, kuhu on maetud nii Kose ja [[Kõue vald|Kõue]], aga ka [[Rae vald|Rae]] ja [[Anija vald|Anija valla]] surnuid. Kalmistu vanem osa paikneb ümber vana [[kabel]]i, mis on tänapäeval kasutuses hoidlana matusetarvete ja tööriistade tarvis.

Kalmistu vanimad hauatähised, milleks on paeristid ja üks paekivist hauaplaat, paiknevad vana kabeli läheduses. Hauaplaadil on kirjas nimi Emilie Adelhelt ja selle juurde on surma-aastana märgitud [[1826]].

Kalmistut ümbritseb maakividest laotud kiviaed, mille lõunapoolses osas on kolm väikest väravat. Peavärav, mille moodustab kolm väravaposti koos nendevaheliste sepistatud väravatega, paikneb kalmistu idaküljes.

==== Mälestussammas sõjas langenud Kose kihelkonna meestele ====
{{vaata|Kose Vabadussõja mälestussammas}}
Kose kalmistu keskel asub mälestussammas [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ja [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] langenud Kose kihelkonna meestele. Mälestussammas avati [[5. juuli]]l [[1925]]. 1941. aastal ausammas lõhuti ning mälestussamba tükid veeti Pirita jõkke. [[1989]]. aastal püstitati [[Kose Muinsuskaitse Selts]]i aktiivsemate liikmete poolt endisele kohale samasugune mälestussammas osaliselt ka originaalsamba tükkidest, mis jõest välja tõmmati. Sammas avati taas [[17. juuni]]l.

== Rahvastik ==
[[Pilt:Kose rahvastikupüramiid 2014.png|pisi|400px|Kose rahvastikupüramiid 2014. aastal]]
Kose alevikus, kui Kose valla keskuses, elas 1. märtsi 2006 seisuga [[Statistikaamet]]i andmetel 2156 elanikku, mida oli enam kui kolmandik valla rahvastikust.

1. jaanuaril 2014 elas Kosel [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel 2034 inimest, mis oli ligi 29% Kose valla elanikest. Seejuures oli valla elanike arv suurenenud 7129 inimeseni, kuna 2013. aasta lõpul ühinesid Kose ja [[Kõue vald]].

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta!! 2000!!2001!!2002!!2003!!2004!!2005!!2006!!2007!!2008!!2009
|-
! Elanike arv
|2213||2151||2182||2151||2200||2166||2251||2148||2266||2180
|-
|colspan=&quot;11&quot; |&lt;small&gt;Põhineb Kose vallavalitsusest saadud andmetel (erineb Statistikaameti vastavatest andmetest). &lt;/small&gt;
|}

== Kultuur ==
[[Pilt:Kose Kultuurikeskus - Kose raamatukogu.JPG|pisi|Kose Kultuurikeskuse ja Kose raamatukogu sissepääs]]
=== Kose raamatukogu ===
{{vaata|Kose raamatukogu}}
Kose raamatukogu asutati 1908. aastal. Kogu raamatukogu hävis 1941. aastal sõjas. Taastati [[1949]]. Alates [[1993]]. aastast on Kose valla eelarveline asutus. [[1996]]–[[2013]] tegutseti aadressil Ravila maantee 12. Alates 10. septembrist 2013 asub raamatukogu endise [[Kose Teeninduskool]]i ruumides aadressil Hariduse 2.

2004. aastal oli raamatukogus 26 975 raamatut. 2005. aastal tegid 1199 lugejat 15 885 külastust ja sooritasid 30 316 laenutust.&lt;ref name=&quot;FDI26&quot; /&gt;

[[Pilt:Kose Noortelava 2009.JPG|pisi|Kose Noortelava pärast omaalgatusliku noortemuusikali [http://ukssammsinnapoole.wordpress.com/ &quot;Üks samm sinnapoole&quot;] kolmanda etenduse lõppu]]
[[Pilt:Kose, noortemuusikal Suvevärvid 2010.JPG|pisi|Noortemuusikali &quot;Suvevärvid&quot; lõpetamine 2010. aastal]]
=== Kose Lauluväljak ===
{{vaata|Kose Lauluväljak}}
Kose Lauluväljak asub Aasumäel. 1984. aastal põles ära laululava kõlakoda. Säilinud on betoonist trepistik.

23. mail 2009 avati laululava taga paiknev Kose Noortelava.&lt;ref name=&quot;m2KhK&quot; /&gt;

=== Kose Pasunakoor ===
{{vaata|Kose Pasunakoor}}
Kose Pasunakoor tegutseb juba 1881. aasta kevadest.

Kose Pasunakoori juhendaja on Olev Roosa.

=== Kose Kammerkoor ===
Kose Kammerkoor on loodud [[12. september|12. septembril]] 1989. Selle juhendajad on Heli Sepp ja Inta Roost. Koor on võitnud [[Tuljak]]u võistulaulmisel II koha (2001, 2002) ja III koha (1994, 2007).&lt;ref name=&quot;uIQjm&quot; /&gt;

[[Pilt:Kose naisrühm Kirilind 2008.JPG|pisi|vasakul|Kose naisrühm Kirilind 2008. aasta [[Europeade]]'il Šveitsis]]
=== Rahvatantsurühm Kirilind ===
{{vaata|Kose Kirilind}}
Kirilind on [[rahvatants]]uga tegelev naisrühm, mille algusajaks võib pidada [[1971]]. aasta sügisest. Alates [[1973]]. aastast osa võetud kõigist [[üldtantsupidu]]dest. Suurimateks saavutusteks on teine koht Vabariiklikul naisrühmade võistutantsimisel (2000), esimene koht ja publiku preemia [[Maie Orav]]a tantsude võistutantsimisel (2001), kolmas koht [[Kai Leete]] tantsude võistutantsimisel (2002 ja 2006) ning kolmas koht Vabariiklikul naisrühmade võistutantsimisel (2003).

=== Folkansambel Pillipiigad ===
Kose Muusikakooli folkansambel [[Pillipiigad]] tegutses Kosel alates [[1987]]. aasta maist, hiljem on ansambel tegutsenud Tallinnas.

Juhendajad on olnud Juta Helilaid ja Angelika Kadarik.

=== Kose valla naiskoor Krõõt ===
{{Vaata| Krõõt (koor)}}

Koor loodi 1981. aasta septembris [[Juta Helilaid|Juta Helilaiu]] algatusel. Koori praegune{{millal}} dirigent on [[Tiina Steinberg]] ning kooris laulab naisi nii Kose vallast kui ka Tallinnast.&lt;ref name=&quot;dCvq9&quot; /&gt;

Alates 1985. aastast on koor osalenud kõigil [[üldlaulupidu]]del ning laulnud vabariiklikel naiskooride laulupäevadel Haapsalus (1984), Põlvas (1989), Elvas (1993), Viljandis (1998) ja Narvas (2001). Tihti on esinemas käidud välismaal.

=== Kultuurimälestised ===
[[Pilt:Kose pastoraat.JPG|pisi|Kose pastoraadi hoone on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena]]
Kose alevikus on [[kultuurimälestis]]tena arvele võetud peamiselt kirikuga seotud objekte. Lisaks Kose kirikule endale on kaitse all nii kirikuaed, pastoraadi hoone, mõlemad kirikuaia kabelid, kirikuaia piirdemüür väravaga kui ka aias paiknev [[Otto von Kotzebue]] haud. Samuti paikneb kirikus hulgaliselt kunstimälestisi. Väljaspool kirikuaeda on kaitse all Kose kalmistu, kalmistul paiknev Vabadussõja mälestussammas ja Pirita jõe äärde jääv II maailmasõjas hukkunute ühishaud.

==== II maailmasõjas hukkunute ühishaud ====
Aadressil Pikk 27a asub Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud, kuhu on maetud 1941. ja 1944. aasta lahingutes langenuid. 1950. aastal püstitati samasse mälestussammas, mis kujutab endast kaheosalisest alusest, postamendist ja [[dolomiit|dolomiidist]] sambast koosnevat [[obelisk]]i. Samba ülemisse ossa on raiutud [[viisnurk]]. Samba esiküljel on eesti- ja tagaküljel venekeelne tekst.&lt;ref name=&quot;3WBF3&quot; /&gt;

== Kose Vallamaja ==
Vallamaja, milles töötavad volikogu, vallavalitsus ja haldusaparaat, asub Kose alevikus aadressil Hariduse 1.

== Tehnilised infrastruktuurid ja maa ==
[[Pilt:Kose tee-ehitus 2010.JPG|pisi|Uue veevärgi paigaldamine koos tee-ehitusega 2010. aastal. [[Kose–Jägala maantee]] ja selle äärde jääv kergliiklustee]]
Alevikus toimib keskküttesüsteem ja küttena kasutatakse valdavalt [[põlevkiviõli]]. Kaugkütte teenust osutas kuni 2013. aasta sügiseni UM Soojus OÜ, mis oli Kose vallale kuuluv osaühing. Siis liideti see teise vallale kuuluva ettevõtte, [[OÜ Kose Vesi|OÜ Kose Veega]].&lt;ref name=&quot;f55AB&quot; /&gt;

Kosel paikneb elektri jaotusvõrgu 35/10-kilovoldine [[alajaam]], mis on oluline sõlmpunkt Harju maakonna elektrivõrgus. See piirkonnaalajaam rajati 1971. aastal ning seda uuendati 2015.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/valmis-rohkem-kui-miljon-eurot-maksnud-kose-alajaam?id=72902497 &quot;Valmis rohkem kui miljon eurot maksnud Kose alajaam&quot;] Delfi Ärileht, 9. september 2015&lt;/ref&gt;

Alevik on varustatud ühisveevärgiga. Kose valla vee-ettevõte on [[OÜ Kose Vesi]], mis kuulub täies mahus vallale ja osutab veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust lisaks Kosele ka Kose-Uuemõisa ja Ravila alevikus ning Oru, Sepa, Karla, Vardja ja Palvere külas.&lt;ref name=&quot;0xvq5&quot; /&gt;

Aastatel 2010–2012 rekonstrueeriti Kose aleviku ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem, mille käigus vahetati välja vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning valmisid veetöötlusjaam ja uus reoveepuhasti.&lt;ref name=&quot;4pz61&quot; /&gt;

Kose alevik on üks kümnest suuremast Kose valla asulast ja elamurajoonist, mis on varustatud tänavavalgustusega. Teised on Ravila, Kose-Uuemõisa, Palvere, Oru, [[Karla (Kose)|Karla]], [[Vardja (Kose)|Vardja]], [[Sepa (Kose)|Sepa]], [[Männimäe (Oru)|Männimäe]] ja [[Heinamäe]] (kaks viimast on elamurajoonid Oru külas).

Kose vallas on maa jagatud kolme maksutsooni, millest Kose alevik moodustab ühe tsooni. [[Maamaks]] Kose alevikus on 2,0% maa maksustamise hinnast aastas.

== Tervishoid ==
[[Pilt:Kose. Hariduse tänav.JPG|pisi|Hariduse tänav]]
[[Tervishoid|Tervishoiu]] alal töötab Kosel kolm [[perearst]]i, kellel on ka harukabinette Kose-Uuemõisas ja Orus. Eriarstide juurde suunatakse elanikke valdavalt Tallinna meditsiiniasutustesse.

Kiirabiteenust osutab [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] kiirabibrigaad, mis paikneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pulmonoloogiakeskuse tuberkuloosiosakonnas Kose polikliinikus Ravila mnt 29.

Tervishoiukulud Kose valla eelarves on väga väikesed: 2006. aastal oli eelarves tervishoiule ette nähtud 130 000 krooni, mis kulus perearstikeskuste toetamiseks ja eriarsti vastuvõttudele.&lt;ref name=&quot;arengukava&quot; /&gt;
[[Pilt:Kose. Vana apteek.jpg|pisi|vasakul|Vana apteek. Pildistamise ajal{{millal}} oli see kasutusel Tarbijate ühisuse poena.&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum]]&lt;/small&gt;]]
=== Apteek ===
Karl Alfred Ellrich avas [[Ravila mõis]]as [[1884]]. aastal oma [[apteek|apteegi]]. Varsti pärast seda lasi mõis Ravilast ühe maja Kosele vedada, mis ehitati [[1888]]. aastal ümber apteegiks.

20. sajandi alguses asus apteek vana koolimaja ja praeguse raamatukoguhoone kohal, kust pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] koliti uude asupaika (Kehra mnt 6), kus paiknes apteek 2002. aastani. Siis kolis AS Kose Apteek aadressile Pikk tänav 15.

=== Hambaravi ===
Kosel tegeleb [[hambaravi]]ga kaks ettevõtet: OÜ Hambaravi Malle Veering (asub samas majas postkontoriga) ja OÜ Kose Hambaravi (asukohaga Hariduse 2, esimesel korrusel).

[[Pilt:Kose sanatoorium.JPG|pisi|Kose sanatoorium]]
=== Kose sanatoorium ===
{{Vaata| Kose sanatoorium}}

Esimesed haiged võeti [[Kose sanatoorium]]isse [[25. mai]]l [[1966]]. Tänapäeval kuulub sanatoorium [[sihtasutus]]ele [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] ja seal on 100 voodikohta.

Kose sanatooriumis ravitakse [[tuberkuloos]]ihaigeid.&lt;ref name=&quot;MkOTS&quot; /&gt;

=== Veterinaaria ===
[[Veterinaaria]]&lt;nowiki/&gt;teenust osutab Priit Koppeli Kose Loomakliinik asukohaga Hariduse 2.

== Ettevõtlus ==
[[Pilt:Nisupõld Kose alevikus.jpg|pisi|vasakul|Nisupõld aleviku territooriumil]]

Kose aleviku ning ühtlasi ka Kose valla suurimaks tööandjaks on vald (Kose Gümnaasium, Kose Lasteaed jm.).

Aleviku üks suurenaid tööandjaid oli [[Tere AS]] [[tütarettevõte]] [[AS Kohuke]], mis rajati 1996. aastal endistesse Kose Piimaühingu meierei ruumidesse postkontori vastas, kuid mis koliti 2010. aasta suvel [[Viljandi]]sse. [[Majandussurutis]]ega kaasnenud raskuste tõttu on Koselt tootmise minema kolinud või pankrotti läinud veel mitu ettevõtet.

[[Radix Hoolduse OÜ]] on olmejäätmete veo ja käitlemisega tegelev ettevõte, mis tegutseb Kose, [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]], [[Kuusalu vald|Kuusalu]] ja [[Anija vald|Anija vallas]].&lt;ref name=&quot;1V3sz&quot; /&gt;

[[Ecoterm AS]] on asutatud 1993. aastal. Ettevõtte tegevusalaks on komplektsete automatiseeritud soojussõlmede ja avatavate plaatsoojusvahetite valmistamine.&lt;ref name=&quot;m4RhX&quot; /&gt;

[[AS Standard]] on 1944. aastal asutatud mööblitootja. Mööblit toodetakse kahes tehases, millest üks asub Tallinnas Marja tänaval ja teine [[Kose-Risti]]l.&lt;ref name=&quot;prMoC&quot; /&gt;

Kosel paikneb ka elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega tegelev ettevõtte [[Corle]].

AS Kose Agro on Ravila ühismajandist 1993. aasta põllumajandusreformi tulemusel välja kasvanud ettevõte, mille põhitegevuse oli ja on taimekasvatus. Ettevõtte harida on ligikaudu 900 hektarit maad Kose vallas ning osa sellest jääb ka Kose aleviku piiridesse.

== Transport ==
[[Pilt:Kose615.JPG|pisi|Kose vaadatuna Tallinna–Tartu maantee suunalt]]
Kohalikud ühistransporditeenused on tihedalt seotud kooliliinidega. Koolipäevadel on bussid kolmel Kose vallas moodustatud liinil 5 korda päevas, koolivaheaegadel 3 korda päevas ja nädalavahetustel ning riiklikel pühadel liiklust ei toimu.

Bussiliine Tallinn–Kose–Ardu ning Tallinn–Kose–Habaja–Kuimetsa kasutavad Tallinnas ja Kosel tööl ning koolis käivad inimesed.

Alevikku läbivad suuremad teed on [[Kose–Purila maantee]], [[Kose tee (Kose)|Kose tee]], [[Kose–Jägala maantee]], [[Kose–Ravila–Nõmbra tee]] ja [[Kose sanatooriumi tee]].

18. novembril 2013 avati [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] Aruvalla–Kose teelõik (kilomeetrid 26,7–40,0),&lt;ref name=&quot;8EvNN&quot; /&gt; mis parandas transporditingimusi aleviku ja pealinna vahel. Kose–Ardu–Võõbu neljarealise teelõigu valmimisel 2020. aastal ei läbi Tallinna–Tartu maantee enam [[Kose-Risti]]t, vaid kulgeb sellest lõunast mööda.

== Keskkonnakaitse ja prügimajandus ==
Olmejäätmete veoga Kose vallas tegeleb [[OÜ Radix Hooldus]] ning jäätmeid ladustatakse [[Jõelähtme prügila|Jõelähtme]] ja [[Väätsa prügila|Väätsa prügilasse]]; kuni 1. juuli 2009 leidis kasutust ka Oru lähedal asuv [[Nõrava prügila]], mis on nüüdseks suletud.&lt;ref name=&quot;arengukava&quot; /&gt;

Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Kose bensiinijaamas. Kauplustes on vanade patareide kogumiskonteinerid. Suuregabariidilisi jäätmeid viiakse ära kampaania korras.&lt;ref name=&quot;arengukava&quot; /&gt;

Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Kosel 6 pakendijäätmete ning 7 paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerit, millele lisandusid veel kooli, lasteaia ja raamatukogu juures olevad konteinerid. Koostöös [[MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon]]i ja [[MTÜ Eesti Pakendiringlus]]ega on plaanis pakendijäätmete kogumisvõrku tihendada.&lt;ref name=&quot;cInXG&quot; /&gt;

Kose territooriumil asub ka potentsiaalselt keskkonnaohtlikke objekte, mis kuuluvad likvideerimisele, näiteks Kose masuudihoidla.

Suviti on tööl aednik, kes hooldab Kose aleviku haljasaladele istutatud puid-põõsaid ja püsikuid.

[[Pilt:Kose, detsembritorm 2011.JPG|pisi|Detsembritorm 2011. aastal kiskumas katust ühelt Kose alevikus asuvalt majalt]]
== Turvalisus ==
Korrakaitsega tegelevad [[politsei]] Kose piirkonna [[konstaabel|konstaablid]], keda abistavad [[abipolitseinik]]ud ja MTÜ Kose korravalve. Viimasena mainitu on valla ja ettevõtjate koostöös loodud ning osaliselt valla eelarvest finantseeritud asutus, kus töötab 7 teenistujat.

Kose alevikus tegutseb Kaasiku [[naabrivalve]] piirkond, mis on üks kahest Kose valla territooriumil moodustatud naabrivalvepiirkonnast.

Kose vallas ei ole ettevõtteid, mis võiksid endast kujutada suurt ohtu ümbruskonnale.

== Sport ==
[[Pilt:Kose alevik õhust 1.JPG|pisi|Kose alevik õhust 2007. aastal]]
=== Kose Spordimaja ===
[[Kose Spordimaja]] valmis 1993. aastal Kose kutsekooli viimase ehitusjärguna. Kompleks koosneb ujulast, raskejõustiku saalist, kehalise ettevalmistuse saalist ja abiruumidest.

[[Kose ujula]] on nelja 25-meetrise rajaga [[ujula]], mis töötab kütteperioodil. Ujulaosa rekonstrueeriti pärast hoone üleandmist Kose vallale 2001. aastal.

=== Kose Tenniseklubi ===
Kosel asuvad tenniseväljakud, mida haldab MTÜ Kose Tenniseklubi.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200811073644/https://www.kosevald.ee/tennis TENNISEVÄLJAKUTE KODUKORD] kosevald.ee&lt;/ref&gt;

=== Kose Korvpalliklubi ===
[[Kose Korvpalliklubi]] on asutatud 1992. aastal. Klubi korraldab näiteks Kose meistrivõistlusi korvpallis.

=== Kose Spordikool ===
[[Kose Spordikool]] (tegutseb 1. septembrist 1996) tegeleb [[kergejõustik]]u, ujumise ja [[korvpall]]iga. Kool allub Kose vallavalitsusele.&lt;ref name=&quot;ZiJ9i&quot; /&gt;

=== Kergejõustikuklubi Kose 2000 ===
[[Kergejõustikuklubi Kose 2000]] tegutseb alates 2000. aastast.&lt;ref name=&quot;j1SOj&quot; /&gt;

=== Kose maadlusklubi Võimula ===
[[Kose Võimula Maadlusklubi|Kose Võimula maadlusklubi]] on nime saanud Eesti raskejõustiklase [[Tõnu Võimula]] ([[11. september]] [[1871]] – [[1955]]) järgi, kes elas Kose kihelkonnas [[Tuhala]]s. Klubi alustas tegevust 1998. aastal ja selle all võistles edukalt näiteks Magnus Piirits, kes tuli korduvalt oma vanuseklassis Eesti meistriks. 2014. aasta seisuga on klubi tegevus katkenud.

=== Karateklubi Daigo ===
[[Karateklubi Daigo]] tegutseb nii Kosel kui ka Tallinnas [[Sikupilli Keskkool]]is.

=== Kose staadion ===
[[Pilt:Kose staadion.JPG|pisi|Kose staadion. Kaugemalt paistab Kose ujula]]
[[1. juuli]]l 2008 avati ümberehitatud [[Kose staadion]] [[BIG Kuldliiga]] etapiga.&lt;ref name=&quot;WZ252&quot; /&gt;

=== FC Kose ===
[[FC Kose]] loodi 1999. aasta kevadel Kose-Uuemõisa ja Oru noorte poolt. Meeskond treenis algul Kose Gümnaasiumi staadionil, aga kuna sealsed tingimused olid viletsad, koliti kuni Kose koolistaadioni ümberehitustööde lõpuni Oru kooli staadionile. Pärast seda jätkati treeninguid taas Kosel. Praegu{{millal}} kasutatakse mõlemat staadioni.

=== Estonian Open ===
Alates 2009. aasta novembrist hakati Kosel pidama [[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Eesti meistrivõistlusi Rubiku kuubiku lahendamises]] (teise nimega Estonian Open). Tegemist on esimese sellelaadse võistlusega Eestis, kus püstitatud tulemused võivad saada ametlikult tunnustatud nii Eesti kui ka maailmarekorditena. 2009. aasta võistlusel püstitatud kaks maailmarekordit olid arvatavasti esimesed maailmarekordid, mis kunagi Kose alevikus püstitatud.

== Kose alevikuga seotud silmapaistvaid isikuid ==
[[Pilt:Otto von Kotzebue haud.JPG|pisi|[[Otto von Kotzebue]] haud Kose kiriku kalmistul]]
[[Pilt:Mati Kõrts.JPG|pisi|[[Mati Kõrts]] 2009. aastal Kose Noortelaval noortemuusikali &quot;Üks samm sinnapoole&quot; proovis]]
Meresõitja-maadeavastaja [[Otto von Kotzebue]] (1788–1846) oli [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõisa]] omanik (Triigi mõis kuulus tol ajal Kose kihelkonda). Ta on maetud Kose kiriku kalmistule.

[[Anton thor Helle]] (1683–1743) oli saksa päritolu [[vaimulik]], keele- ja kirjamees, kes pidas kirikuõpetajaametit lisaks [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnale]] ka Kosel. Ta oli esimese [[eestikeelsed piiblitõlked|eestikeelse Piibli]] tõlkija.

Eestimaa [[konsistoorium]]is tegutses [[pietism|pietistide]] grupp. Sinna kuulus ka [[Hermann Johann Heitzig]] Koselt. Nad andsid välja eestikeelse [[Uus Testament|Uue Testamendi]] ([[1715]]), kirikliku käsiraamatu ([[1721]]) jm.

Kose kirikuaeda on maetud [[Peter August Friedrich von Manteuffel]] (1768–1842), kes oli 63 aastat [[Ravila mõis]]a omanik. Manteuffel suhtus väga sõbralikult talurahvasse, oskas kõiki talutöid ja olevat lasknud endale isegi mõisatallis mõned piitsahoobid anda, et teada saada, mida talupojad ihunuhtluse ajal tunnevad. Rahva seas &quot;hullu krahvina&quot; tuntud mõisnik kirjutas jutukogu &quot;[[Aiawite peergo walgusel]]&quot;, milles kajastas talurahva elu ja kombeid.

[[Joachim Cottlieb Schwabe]] (1754–1800) sündis Kosel pastori pojana. Toimetas [[1790. aastad|1790.]] aastail Tallinnas välja antud [[Eesti-Ma Rahwa Kalender|Eesti-Ma Rahva Kalendrit]].

Kose alevikust on pärit arheoloog [[Marta Schmiedehelm]] (1896–1981).

Kose kirikuõpetaja [[Harald Põld]] (1874–1939) oli seltsielutegelane ja raamatu &quot;Eesti keeleõpetus koolidele&quot; koostaja. Kosel töötas 20. sajandi alguses 45 aastat arstina [[Jüri Kaupmees]] (1889–1966), kes oli populaarne kohaliku elu edendaja ja paljude seltside auliige.

[[Valve Ventsel]] (1925 [[Kadrina]] – 2005 Kose) oli luuletaja ja kunstnik.

Aleviku lõunaosast Kose-Ristilt on pärit animaator ja režissöör [[Riho Unt]] (sündinud 1956).

Kosel on koolis käinud fotograaf ja alpinist [[Jaan Künnap]]. [[Kose Keskkool]]i on lõpetanud ooperilaulja [[Mati Kõrts]] (1981. aastal), ajakirjanikud [[Erkki Bahovski]] (1988) ja [[Meelis Kompus]] (1999), [[Kose Gümnaasium]]i on lõpetanud dramaturg ja lavastaja [[Mehis Pihla]] (2008)&lt;ref&gt;[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/mehis-pihla/ Mehis Pihla.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.&lt;/ref&gt; ja ettevõtja [[Kristel Kruustük]] (2008)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201130053908/https://kasulik.delfi.ee/archive/kristel-kruustuk-euroopa-liidu-abiga-koselt-maailmakaardile?id=84534765 &quot;Kristel Kruustük: Euroopa Liidu abiga Koselt maailmakaardile&quot;] kasulik.delfi.ee, 28. november 2018&lt;/ref&gt;.

Alevikus on sündinud ja koolis käinud poliitik ja pedagoog [[Vallo Reimaa]], kes oli aastatel 2007–2008 [[Eesti regionaalminister]].&lt;ref name=&quot;iMdWi&quot; /&gt;

Kose aleviku lähedal [[Liiva (Kose)|Liiva külas]] elab [[Viru Folk|Viru Folgi]] korraldaja ja [[ornitoloogia|harrastusornitoloog]] [[Peep Veedla]].&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/263029/valveornitoloog-hakkas-folgifanniks &quot;Valveornitoloog hakkas folgifänniks&quot;] Virumaa Teataja, 20. mai 2010&lt;/ref&gt;

[[Mord Fustang]] ehk Rauno Roosnurm on elektroonilise tantsumuusika esitaja, kes on tegutsenud peamiselt Põhja-Ameerikas.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/areen/koige-edukam-eesti-muusik-maailmas-mord-fustang?id=66424712 &quot;Kõige edukam Eesti muusik maailmas - Mord Fustang&quot;] EEsti Ekspress, 12. juuli 2013&lt;/ref&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Fail:DJI 0676 Kose l6una.jpg|Kose lõunakülg
Fail:DJI 0677 Kose kagu.jpg|Kose kagukülg
Fail:DJI 0679 Kose kalatrepp.jpg|Kose kalatrepp ja veski
Fail:DJI 0675 Kose l22s.jpg|Kose lääneserv
Fail:DJI 0674 Kose kirik.jpg|Kose kirik
Fail:Dashcam video of driving through Kose in December 2021.webm|Sõit läbi Kose 2021. aasta detsembris
Fail:Drone video of Kose in Estonia.webm|Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kose ajalugu]]
* [[Kose kihelkond]]
* [[Kose külanõukogu]]
* [[Kose vald]]
* [[Kose varjendid]]
* [[Kose-Risti]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RbMNw&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/opetajad.php |pealkiri=Kose Gümnaasium. Pedagoogiline personal |vaadatud=2012-08-29 |arhiivimisaeg=2010-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100831121332/http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/opetajad.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;frkdq&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/majanduspersonal.php |pealkiri=Kose Gümnaasium. Teenindav personal |vaadatud=2012-08-29 |arhiivimisaeg=2010-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100831121327/http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/majanduspersonal.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;beU8Z&quot;&gt;&quot;Kose vald 20&quot;, lk 9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YhvEV&quot;&gt;[[Riigi Teataja]]: [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=712369 Kose Teeninduskooli ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ümberkorraldamine]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4E0Cf&quot;&gt;[[Veiko Pesur]]: [https://web.archive.org/web/20140202124843/http://epl.delfi.ee/news/eesti/kose-teeninduskool-sureb-valja.d?id=50976670 &quot;Kose teeninduskool sureb välja&quot;] Ärileht ([[Eesti Päevaleht]]), 16. veebruar 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ibNSP&quot;&gt;[[Kaia Roots]]: [http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=531&amp;Itemid=1 &quot;Endine Kose teeninduskool ärkab elule&quot;] [[Harju Elu]], 10 oktoober 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6xxgU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100310081807/http://www.eelk.ee/h_kose.html Kose kirik] eelk.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FDI26&quot;&gt;[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/32cdbef4-90f2-4d2b-a20c-26e07404e75e &quot;100 aastat Kose raamatukogu&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Kose Teataja]], aprill 2008, lk 7–8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m2KhK&quot;&gt;[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/d15ba399-fedd-41e5-9eb2-40e138a5fceb &quot;Tegemistest Noortelaval&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kose Teataja, juuni 2009, lk 6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uIQjm&quot;&gt;[http://www.rahvakultuur.ee/?t=163&amp;f=164&amp;k=2510 Kose Kammerkoor] rahvakultuur.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dCvq9&quot;&gt;[http://www.kosevald.ee/?id=1079 Kose valla koduleht: Kose valla naiskoor]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3WBF3&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12 II maailmasõjas hukkunute ühishaud] Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f55AB&quot;&gt;[http://www.kosevesi.ee/ettevottest/ajalugu/ Kose Vesi: ajalugu]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0xvq5&quot;&gt;[http://www.kosevesi.ee/ettevottest/ Kose Vesi: ettevõttest]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4pz61&quot;&gt;[http://www.kosevesi.ee/projektid/kose-aleviku-uhisvee-ja-kanalisatsiooni-rekonstrueerimise-projekt/ Kose aleviku ühisvee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt] Kose Vesi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arengukava&quot;&gt;Kose Valla arengukava 2006–2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MkOTS&quot;&gt;[http://www.regionaalhaigla.ee/?op=body&amp;id=209 Tuberkuloosiosakond Kosel] Regionaalhaigla&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1V3sz&quot;&gt;[http://www.radix.ee/ www.radix.ee]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m4RhX&quot;&gt;[http://www.ecoterm.ee/ www.ecoterm.ee/]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prMoC&quot;&gt;[http://www.standard.ee/ www.standard.ee]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8EvNN&quot;&gt;[http://www.mnt.ee/index.php?id=24973 Avati Aruvalla-Kose maanteelõik – 13 kilomeetrit ohutut teed]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cInXG&quot;&gt;Kose vallavolikogu istung 20. detsembril 2007: Kose valla jäätmekava vastuvõtmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZiJ9i&quot;&gt;[http://www.spordimaja.ee/?id=10&amp;keel=ee www.spordimaja.ee]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j1SOj&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/kose2000/ |pealkiri=Kergejõustikuklubi Kose 2000 koduleht |vaadatud=2007-06-13 |arhiivimisaeg=2007-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071011042447/http://www.hot.ee/kose2000/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WZ252&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080805012400/http://www.kalev.ee/est/harju/kose/?news=946110&amp;category=2&amp;Kose-staadion-avatakse--BIG-Kuldliiga-etapiga Kose staadion avatakse BIG Kuldliiga etapiga] Kalev.ee, 1. juuli 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iMdWi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.siseministeerium.ee/30808 |pealkiri=Siseministeeriumi koduleht. Vallo Reimaa |vaadatud=2008-11-28 |arhiivimisaeg=2011-08-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110823161132/http://www.siseministeerium.ee/30808/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Hardo Voll ja Helve Voll. ''Kose, Kose-Uuemõisa, Ravila'', Maalehe Raamat: 2002. ISBN 9985641590
* ''Kose vald 20 : sündmused, faktid, mälestused'', Kirilille Kirjastus: 2012. ISBN 9789949439454

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Kose vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Kose| ]]</text>
      <sha1>4xato4gs7pc50chksku3bfrg8efbvsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põlliku</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61456</id>
    <revision>
      <id>7201566</id>
      <parentid>7201110</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Külaelu */</comment>
      <origin>7201566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14120" sha1="2dh3kqe54dhqv5llmz3qgyk2fcwmook" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Põlliku
|  pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg
|  pildiallkiri = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.&lt;ref name=&quot;d6C1v&quot; /&gt;

Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.&lt;ref name=&quot;d6C1v&quot; /&gt;

2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku.

Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.&lt;ref name=&quot;Otn4G&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;L44mO&quot; /&gt;

== Nimi ==
Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).&lt;ref name=&quot;Otn4G&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;L44mO&quot; /&gt;

Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,&lt;ref name=&quot;L44mO&quot; /&gt; kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.&lt;ref name=&quot;Otn4G&quot; /&gt;

=== Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad&lt;sup&gt;[[#märkus1|1]]&lt;/sup&gt;===
[[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}}

Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}}

;Märkused:
*{{ankur|märkus1}}&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;&lt;small&gt;Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)&lt;/small&gt;

== Asend ja loodus ==
Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],&lt;ref name=&quot;d6C1v&quot; /&gt; mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d.

Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja.

Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et|väljaanne=Põlliku Külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/14 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajakaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=14 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

[[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla tänapäevases asustusmustris on säilinud varasema talukohapõhise asustuse jooni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Halduskuuluvus  ===
[[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/13 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajakaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=13 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

[[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kohalik majandustegevus ==
[[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]].

=== [[Piimaühistu]] ja koorejaam ===
20. sajandi esimesel poolel tegutses Põlliku piirkonnas Kaiu Piimaühisus, mille tegevus algas 1912. aastal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/175 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=175 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1925. aastal rajas ühisus koorejaamad [[Kuimetsa]], [[Ingliste]] ja Põlliku külla. Põlliku koorejaam oli ümbruskonna talunike [[piim]]a vastuvõtu- ja töötlemiskoht, kus toodeti peamiselt [[Rõõsk koor|koort]] ja [[kaseiin]]i ning väiksemas koguses [[või]]d.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/176 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |lehekülg=176 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Põlliku koorejaama puithoone ehitati 1926. aastal. 1947. aastal alustati uue meiereihoone rajamist ning see valmis 1952. aastal.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1949. aastal lõpetati Eesti NSV võimuorganite otsusega Kaiu Piimaühisuse tegevus ning selle vara anti üle moodustatud kolhoosidele.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; [[Meierei]] jätkas tegevust nõukogude ajal ja lõpetas töö 1970. aastate alguses.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/177 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval. |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |lehekülg=177 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

=== Kolhoosiaeg ===
8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. [[1961]] liideti Põlliku piirkond Lenini Tee kolhoosiga ja [[1964]] sai sellest [[Kaiu kolhoos]]i osa. Pärast Lenini Tee kolhoosiga ühinemist jätkas Põllikul tegevust brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Külas tegutses ka [[hobulaenutuspunkt]], mis püsis kuni kolhoosivara tagastamiseni.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/164 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=164 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Kolhoosiajal rajati Põllikule põllumajanduslikke tootmishooneid. [[1961]]. aastal valmis lüpsifarm saja [[lehm]]a jaoks, lisaks rajati noorloomalaut ja töötajate elamu. Aastatel 1963–1964 ehitati nelja korteriga elamu, kuhu elanikud kolisid [[1965]]. aasta kevadel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Kolhooside ühinemise ja tootmise koondumise järel jäi Põlliku Kaiu kolhoosi äärealaks. Töökohtade vähenemine mõjutas küla edasist arengut.

=== Turbatootmine ===
Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983.

== Kohanimed ja talud ==
Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/22 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajakaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=22 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

[[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/23 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=23 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses.

[[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi.

[[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Riismaa |eesnimi=Maarika |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419156/page/29 |pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval |perekonnanimi2=Tuuleveski |eesnimi2=Ants |kirjastus=Raplamaa: Rajasaar |aasta=2019 |isbn= |lehekülg=29 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

[[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele.

Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest.

Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Külaelu ==
2020. aastal asutati Põlliku Külaselts, mille eesmärk on edendada külaelu ning väärtustada piirkonna ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandit. Selts korraldab kogukonnaüritusi ja osaleb küla arengut toetavates ettevõtmistes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sündmused – PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/sundmused/ |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=Põlliku Külaseltsi koduleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

25. juulil 2026 tähistati Põlliku külaplatsil küla esmamainimise 550. aastapäeva.

== Vaata ka ==
* [[Kõrgemäe hoiuala]]
* [[Põlliku mõis]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;d6C1v&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L44mO&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Otn4G&quot;&gt;{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Oma küla rahvas. &quot;Põlliku: jalutuskäik külatänaval&quot;. Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634

== Välislingid ==
* &quot;Põlliku: jalutuskäik külatänaval&quot; [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR]
* [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ &quot;Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele&quot;] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019
* [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht]

{{Rapla vald}}

[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>2dh3kqe54dhqv5llmz3qgyk2fcwmook</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reformeeritud kristlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62308</id>
    <revision>
      <id>7201595</id>
      <parentid>7172417</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:08:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27657" sha1="dwj0cryy5kntxgcayrmgd23vh5py09p" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2026|kuu=märts|märkus=Artiklit on oluliselt täiendatud, vajab lõplikku keelelist lihvi.}}
{{See artikkel| räägib protestantismi laiast harust; kalvinismiks nimetatava pääste- ja armuõpetuse kohta vaata artiklit [[Kalvinism (soterioloogia)]]}}

'''Reformeeritud kristlus''' (ka ''reformeeritud traditsioon'' või ''reformeeritud teoloogia''; tuntud ka kui '''kalvinism''') on 16. sajandi [[Reformatsioon|reformatsioonis]] sündinud [[protestantism]]i suund, mis rõhutab [[Pühakiri|Pühakirja]] ülimuslikku autoriteeti, [[Jumal]]a suveräänsust ning kirikuelu ranget korrastatust. Traditsioon kujunes välja eeskätt [[Šveits]]is ja [[Rein]]i-äärsetes linnades (nt [[Zürich]], [[Genf]] ja [[Strasbourg]]) ning levis sealt üle Euroopa ja hiljem kogu maailmas. Varaste mõjukamate teoloogide hulka kuulusid [[Ulrich Zwingli]], [[Johann Calvin]], [[Martin Bucer]], [[Heinrich Bullinger]], [[Peter Martyr Vermigli]], [[Theodor Beza]] ja [[John Knox]].&lt;ref name=&quot;IntroOverviews&quot;&gt;Ülevaateid vt: ''The Oxford Handbook of Reformed Theology'' (Oxford University Press, 2020); ''The Cambridge Companion to Reformed Theology'' (Cambridge University Press, 2016).&lt;/ref&gt;

[[Fail:Portrait of John Calvin (1509–1564), by anonymous - Museum Catharijneconvent.jpg|pisi|Johann Calvin (16. sajandi portree)]]

== Nimetus ja ulatus ==
Mõistet „kalvinism” on kirjanduses kasutatud erineva tähendusväljaga: mõnikord tähistab see kitsalt Johann Calvini isiklikku õpetust või tema soterioloogilist süsteemi, teinekord aga kogu reformeeritud traditsiooni tervikuna. Kuna see usuvool on ajalooliselt ja geograafiliselt väga mitmekesine ega piirdu vaid ühe reformija pärandiga, eelistab kaasaegne teoloogia nimetusi „reformeeritud kristlus” või „reformeeritud teoloogia”.&lt;ref name=&quot;OxfordIntro&quot;&gt;Oxford Handbook rõhutab reformeeritud teoloogia kui „katoolse, protestantliku uurimistraditsiooni” iseloomu, mille lähteallikaks on Pühakiri: ''Introduction'', Oxford Academic (2020).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;CambridgeIntro&quot;&gt;''The Cambridge Companion to Reformed Theology'' annab traditsioonist ajalooliselt ja globaalselt mitmekesise ülevaate (Cambridge University Press, 2016).&lt;/ref&gt;

== Suhe roomakatoliikluse ja luterlusega ==

Reformeeritud traditsioon määratleb end ajaloolise ja katoolse (üleilmse) kiriku osana, mis puhastati reformatsiooni käigus moonutustest, kuid säilitas magisteriaalse järjepidevuse. Suhtes roomakatoliku kirikuga on reformeeritud teoloogia peamine erinevus seotud autoriteedi ja päästeõpetuse ehk nn viie ''Sola'' põhimõttega. Kui Rooma kirik tugineb Pühakirja ja valitud traditsiooni võrdsele autoriteedile usuasjus ning rõhutab paavsti ja hierarhia keskset rolli, siis reformeeritud kristlus deklareerib Piibli ainsaks ja eksimatuks usunormiks. See tõi kaasa paavstivõimu, pühakute kummardamise ja seitsme sakramendi süsteemi hüljamise, asendades need veendumusega, et inimene mõistetakse õigeks üksnes armust ja usu läbi, ilma kiriku kui vahendaja ja inimese enda teeneteta. Häid tegusid nähti reformaatorite poolt pääste tagajärje, mitte selle põhjusena. Vastukaaluks kinnitas Rooma kirik Trento kirikukogul, et õigust Jumala ees on võimalik heade tegudega suurendada või surmapatuga kaotada, käsitledes tegusid õigeksmõistmise põhjusena.&lt;ref&gt;''The Canons and Decrees of the Council of Trent'', VI sessioon, kaanon 24 ja 32.&lt;/ref&gt; Reformaatorite silmis tähendas Rooma nõue siduda õigeksmõistmine inimlike teenetega sisulist evangeeliumi hülgamist, kuna see varjutas Kristuse lepitustöö piisavuse ja muutis armu kaubeldavaks teeneks.&lt;ref name=&quot;CalvinHinge&quot;&gt;Johann Calvin, ''Kristliku religiooni institutsioon'', III raamat, 11. peatükk, 1: &quot;See [õigeksmõistmine] on peamine toetuspunkt, millel [kristlik] religioon pöörleb.&quot;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;LutherSmalcald&quot;&gt;Martin Luther, ''Schmalkaldeni artiklid'', II osa, 1. artikkel.&lt;/ref&gt;

Ehkki reformeeritud kirikud lahknesid roomakatoliku kirikust, esineb neil põhimõtteline erinevus ka luterlusega, mis kulmineerus 1529. aastal [[Marburgi usuvaidlus|Marburgi usuvaidluses]]. Kui reformeeritud tiiva üks juhifiguur Ulrich Zwingli rõhutas Kristuse sõnade „see on minu ihu” sümboolsust, viidates seejuures Kristuse ihu lokaalsele viibimisele taevas, siis [[Martin Luther]] nõudis sõnade otsest, literaalset, tähendust. Legendi kohaselt kirjutas Luther vaidluse ajal kriidiga lauale ladinakeelsed sõnad ''Hoc est corpus meum'' („See on minu ihu”), keeldudes igasugusest järeleandmisest ning nõudes üksnes literaalset tõlgendust. Seejuures osutasid reformeeritud teoloogid (eesotsas Zwingliga) eksegeetilisele vastuolule: Luther aktsepteeris Jeesuse teisi sarnaseid enesekohaseid väiteid – nagu „Mina olen uks” ([[Johannese evangeelium|Jh 10:9]]) või „Mina olen tõeline viinapuu” ([[Johannese evangeelium|Jh 15:1]]) – ilmselgete metafooridena, kuid keeldus kategooriliselt rakendamast sama loogikat armulaua seadmissõnadele. Luther jäi kindlaks Kristuse füüsilisele kohalolule elementides (leivas ja veinis). Sellest dispuudist kujunes välja reformeeritud õpetus Kristuse spirituaalsest ehk vaimulikust kohalolust: usklik toitub Kristusest vaimulikult Püha Vaimu väe läbi. See positsioon vastandub nii roomakatoliiklikule transsubstantiatsioonile (leiva ja veini olemuslik muutumine, kus leiva ja veini substants hävib/kaob ning asendub reaalse liha ning vere substantsiga, säilitades seejuures vastavalt leiva ja veini välimuse), luterlikule liha&amp;vaimu reaalsele kohalolule kui ka radikaalide „tühjale” mälestussöömaajale.&lt;ref name=&quot;NimmoFergusson2016&quot; /&gt;

Oluline erinevus nii luterluse kui ka roomakatoliiklusega seisneb jumalateenistuse korralduses ja kiriku juhtimisstruktuuris. Kui Rooma kirik ja luterlus lubavad rituaale ja elemente, mida [[Piibel]] otseselt ei keela, siis reformeeritud traditsioon rakendab regulatiivset printsiipi: lubatud on vaid see, mida Pühakiri selgelt käsib. See tõi kaasa piltide, altarite ja orelite eemaldamise kirikuruumist, et suunata tähelepanu üksnes Sõna kuulutamisele ja sakramentidele. Samuti asendati [[Roomakatoliiklus|roomakatoliiklik]] hierarhiline [[Episkopaalkirik|piiskoplik]] kord presbüterlik-sinodaalse korraldusega, kus kiriku juhtimine usaldati valitud kogudusevanematele. See tagas kiriku suurema iseseisvuse ilmalikust võimust võrreldes näiteks tollase luterliku riigikiriku mudeliga ja eristus veelgi enam roomakatoliiklikust preesterlikust hierarhiast.&lt;ref name=&quot;OxfordHandbookMagisterial&quot; /&gt;

Vaatamata erisustele moodustasid reformeeritud ja [[Luterlus|luterlikud]] kirikud ühise rinde radikaalse reformatsiooni ehk [[Anabaptistid|anabaptismi]] vastu. Mõlemad magisteriaalsed harud säilitasid klassikalise arusaama kirikust kui institutsionaalsest armuvahendite jagajast ja [[Aabraham|Aabrahami]] lepingulise järjepidevuse kandjast. Seeläbi eristusid nad selgelt restaureerijatest, kes eitasid kiriku ajaloolist reaalsust ja püüdsid luua kirikut tühjalt kohalt, ignoreerides seejuures ligi poolteist aastatuhandet kristlikku traditsiooni ja Jumala tõotuste püsivust läbi põlvkondade.&lt;ref name=&quot;HortonCovenant&quot; /&gt;

== Ajalooline ülevaade ==
Reformeeritud kristlus formeerus 16. sajandi reformatsiooni käigus Šveitsi ja Reinimaa linnades. Varasteks keskusteks olid [[Zürich]], kus tegutsesid [[Ulrich Zwingli]] ja [[Heinrich Bullinger]], ning [[Genf]], kus [[Johann Calvin]]i ja [[Theodor Beza]] juhtimisel töötati välja mõjukas õpetus ja kirikukord. Olulist rolli mängis ka [[Strasbourg]] (teoloogid [[Martin Bucer]] ja [[Peter Martyr Vermigli]]). Need keskused kujundasid õpetuslikult ja liturgiliselt iseseisva „reformeeritud“ haru, mis eristus selgelt nii luterlusest kui ka roomakatoliku kirikust.&lt;ref name=&quot;BritannicaReformed&quot;&gt;''Reformed church'', Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 2. märts 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NimmoFergusson2016&quot;&gt;Paul T. Nimmo, David A. S. Fergusson (toim), ''The Cambridge Companion to Reformed Theology'' (Cambridge: Cambridge University Press, 2016).&lt;/ref&gt;

16. ja 17. sajandil levis reformeeritud usk Šotimaale (John Knox ja presbüterlus), Madalmaadesse, Saksamaale, Prantsusmaale (hugenotid) ja Inglismaale, jõudes hiljem Põhja-Ameerikasse ning Ida-Euroopasse (eriti ungari aladele). Sel perioodil kujunes välja konfessionaalne tuumik, mille aluseks said olulised usutunnistuskirjad: [[Belgia usutunnistus]] (1561), [[Heidelbergi katekismus]] (1563), [[Dordrecht'i kaanonid]] (1619) ning [[Westminsteri usutunnistus]] koos katekismustega (1646–1648). Need tekstid defineerisid reformeeritud teoloogia põhiartiklid ja positsioneerisid selle teiste kristlike suundade suhtes.&lt;ref name=&quot;AllenSwain2020&quot;&gt;Michael Allen, Scott R. Swain (toim), ''The Oxford Handbook of Reformed Theology'' (Oxford: Oxford University Press, 2020), eriti osad II–III.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BritannicaPresbyterian&quot;&gt;''Reformed and Presbyterian churches'', ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal levis reformeeritud kristlus (mille pooldajaid nimetati [[Hugenotid|hugenottideks]]) 16. sajandi keskel väga kiiresti, ulatudes kohati kuni kolmandikuni Prantsuse aadlist. See usuline ja poliitiline pinge viis veriste kodusõdadeni Rooma-meelse enamuse ja reformeeritud vähemuse vahel.

Üheks traagilisemaks ja jõhkramaks sündmuseks kristluse ajaloos kujunes [[Pärtliöö veresaun]] (24. august 1572). See leidis aset Pariisis vaid mõni päev pärast protestantliku liidri [[Henri IV|Navarra Henri]] ja katoliikliku printsessi [[Marguerite de Valois]]’ pulmi. Need pulmad pidid sümboliseerima kahe leeri lepitust, kuid tegelikkuses kasutati seda lõksuna: pealinna meelitati peaaegu kogu hugenottide eliit koos oma peredega.

Rooma leer (eesotsas [[Catherine de' Medici]] ja Guise'i suguvõsaga) andis käsu alustada protestantlike juhtide hukkamist, mis kasvas kiiresti üle kontrollimatuks massimõrvaks. Roomakatoliiklikud rahvahulgad tapsid valimatult tuhandeid hugenotte, kusjuures ajaloouurimused rõhutavad erilist julmust – ei säästetud naisi, vanureid ega lapsi. Kaasaegne uurimisseis (nt ajaloolane Natalie Zemon Davis) rõhutab, et roomakatoliiklastest ründajad nägid oma tegevust usulise puhastusaktsioonina, kus &quot;hereetikutest saasta&quot; hävitamine oli püha kohus. See seletab, miks tapatalgud sarnanesid rituaalsetele hukkamistele: ohvreid alandati ja visati Seine'i jõkke, et &quot;reostus&quot; linnast minema uhtuda.

Sündmust kirjeldas ilmekalt tolleaegne hugenotist kroonik ja luuletaja Agrippa d'Aubigné:

&quot;''Veri voolas mööda tänavaid nagu vesi pärast ränka vihmasadu... Tapjad ei tundnud halastust ei hallide juuste ega süütute imikute vastu. Ma nägin, kuidas väikesi lapsi, kes polnud veel rääkima õppinud, visati sildadelt jõkke või löödi peadpidi vastu müüre, samal ajal kui nende emad tapeti nende silme all''.&quot;

Veretöö levis Pariisist provintsidesse ning ohvrite koguarvuks Prantsusmaal on hinnatud kuni 30 000 inimest. Rooma kiriku ametlikus seisukohas väljendati toimunud massimõrva suhtes heakskiitu ning uudise jõudmisel Vatikani laskis paavst Gregorius XIII laulda &quot;Te Deumi&quot; ning vermida mälestusmedali sündmuse tähistamiseks. Ehkki 1598. aastal välja kuulutatud [[Nantes'i edikt]] tõi ajutise usuvabaduse, viis selle tühistamine 1685. aastal hugenottide lõpliku keelustamiseni ja massilise väljarändeni (u 200 000 inimest), mis jättis Prantsusmaa ilma suurest osast oma oskustöölistest ja intellektuaalsest eliidist.&lt;ref&gt;Arlette Jouanna, ''The Saint Bartholomew's Day Massacre: The Mysteries of a Crime of State'' (Manchester University Press, 2013).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Natalie Zemon Davis, ''The Rites of Violence: Religious Riot in Sixteenth-Century France'' (1973).&lt;/ref&gt;

18. ja 19. sajandil muutus traditsioon globaalseks, levides koloniaalekspansiooni ja väljarände toel Aafrikasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Tekkisid rahvuslikud reformeeritud ja presbüterlikud kirikud (nt [[Reformed Church in America]], Šotimaa ja Ungari reformeeritud kirikud), mis põimisid usulised väärtused kohaliku sotsiaalpoliitilise eluga.&lt;ref name=&quot;BritannicaRCA&quot;&gt;''Reformed Church in America'', ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;FergussonSocial&quot;&gt;David A. S. Fergusson, ''Reformed Social Theology'', käsikiri teoses: Allen &amp; Swain (toim), ''The Oxford Handbook of Reformed Theology''.&lt;/ref&gt;

19. sajandi lõpu Madalmaades sündis [[Abraham Kuyper]]i ja [[Herman Bavinck]]i eestvedamisel [[neokalvinism]]. See suund rõhutas Jumala suveräänsust kõigis eluvaldkondades (sh kultuuris ja poliitikas) ning püüdis leida vastuseid moderniseeruva ühiskonna väljakutsetele, jäädes samas truuks konfessionaalsele pärandile.&lt;ref name=&quot;BrockSutanto2022&quot;&gt;Cory Brock, Gray Sutanto, ''Neo-Calvinism: A Theological Introduction'' (Bellingham, WA: Lexham Press, 2022); vt ka ülevaade Foundations ajakirjas: ''Neo-Calvinism: A Theological Introduction'', 2024.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on reformeeritud kristlus üleilmne võrgustik, mida esindavad sellised organisatsioonid nagu [[Maailma Reformeeritud Koguduste Ühendus]]. 21. sajandi alguses on eriti Põhja-Ameerikas pead tõstnud evangeelne [[Uuskalvinism|uuskalvinism]] (''New Calvinism''), mis rõhutab uuesti ranget armuõpetust, Jumala suveräänsust ja teoloogilist konservatiivsust.&lt;ref name=&quot;NewCalvinismWiki&quot;&gt;''New Calvinism'', ''Wikipedia'' (ingliskeelne artikkel, vaadatud 21. november 2025); Collin Hansen, ''Young, Restless, Reformed: A Journalist’s Journey with the New Calvinists'' (Wheaton, IL: Crossway, 2008).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TimeNewCalvinism&quot;&gt;''The New Calvinism: 10 Ideas Changing the World Right Now'', ''Time Magazine'', 12. märts 2009.&lt;/ref&gt;

=== Haridus ja ülikoolid ===
Reformeeritud traditsiooni iseloomustab tugev rõhuasetus haridusele ja akadeemilisele teoloogiale. Juba 16. sajandil rajati mitmeid akadeemiaid vaimulike ja ilmalike juhtide koolitamiseks.

Prantsuskeelse maailma esimene reformeeritud kõrgkool oli 1537. aastal asutatud [[Lausanne]]’i akadeemia (''Académie de Lausanne''). 1559. aastal asutas Johann Calvin [[Genfi ülikool|Genfi akadeemia]] (''Schola Genevensis''), millest kujunes üks Euroopa olulisemaid teoloogiakeskusi.&lt;ref name=&quot;LausanneAcad&quot;&gt;''L’Académie de Lausanne entre Humanisme et Réforme (ca. 1537–1560)''; vt ka Karine Crousaz, ''L’Académie de Lausanne entre Humanisme et Réforme'' (Genève: Droz, 2012); ''The Reformed academies in the XVIth and XVIIth centuries'', Musée protestant (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;LausanneCity&quot;&gt;''Lausanne – A Reformation City'', reformation-cities.eu (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GenevaHistory&quot;&gt;''History'', Université de Genève ametlik koduleht (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;

Madalmaades sai 1575. aastal asutatud [[Leideni ülikool]]ist (''Universiteit Leiden'') reformeeritud õpetuse ja humanismi kants. Saksa aladel oli oluline [[Herborni akadeemia]] (''Academia Nassauensis'', asutatud 1584), kus arendati lepinguteoloogiat.&lt;ref name=&quot;LeidenHistory&quot;&gt;''History of Leiden University'', universiteitleiden.nl (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;HerbornAcad&quot;&gt;''Herborn Academy'', Post-Reformation Digital Library (vaadatud 21. november 2025).&lt;/ref&gt;

19. ja 20. sajandil jätkus õppeasutuste rajamine:
* '''Vrije Universiteit Amsterdam''' (VU) asutati 1880. aastal Abraham Kuyperi algatusel riigist ja kirikust sõltumatu kalvinistliku ülikoolina.&lt;ref name=&quot;VUHistory&quot;&gt;Ab Flipse, ülikooli ajaloo uurija, kirjeldab VU-d kui 1880. aastal Abraham Kuyperi asutatud kalvinistlikku ülikooli.&lt;/ref&gt;
* '''Princeton Theological Seminary''' (1812) kujunes USA-s „Princetoni teoloogia” keskuseks, kaitstes presbüterlikku ortodoksiat.&lt;ref name=&quot;PrincetonHistory&quot;&gt;Princeton Theological Seminary: ajaloo ülevaade – rajatud 1812. aastal Presbüterliku Kiriku üldkogu otsusega.&lt;/ref&gt;
* '''Calvin University''' ja '''Calvin Theological Seminary''' on Põhja-Ameerika Kristliku Reformeeritud Kiriku (CRCNA) intellektuaalsed keskused.&lt;ref name=&quot;CRCNAEdu&quot;&gt;''Christian Reformed Church in North America'': haridus ja agentuurid – CRCNA toetab Calvin Universityt.&lt;/ref&gt;

== Usutunnistuskirjad ==
Reformeeritud kirikud defineerivad oma identiteeti usutunnistuskirjade kaudu, millest olulisemad on
* [[Belgia usutunnistus]] (1561);
* [[Heidelbergi katekismus]] (1563);
* [[Dordrechti kaanonid]] (1619);
* [[Westminsteri usutunnistus]] (1646–1648).&lt;ref name=&quot;ConfessionsOxford&quot;&gt;Oxford Handbook, pt. &quot;Confessions and Catechisms&quot;; ''Cambridge Companion'', peatükid varasest ja hilisemast konfessionaalsusest.&lt;/ref&gt;

== Õpetus ==
Reformeeritud teoloogia on süstemaatiline raamistik, mis püüab Piibli õpetusi esitada loogilise ja tervikliku struktuurina. Selle keskmes on arusaam Jumala ülimuslikkusest ja inimese täielikust sõltuvusest Tema armust.

=== Viis ainult-põhimõtet (''Five Solas'') ===
Nagu teisedki ajaloolised protestandid, jagavad reformeeritud kristlased viit alusprintsiipi, mis aitavad defineerida nende raamistikus pääste ja autoriteedi olemust:
* '''[[Sola scriptura|Sola Scriptura]]''' (üksnes Pühakiri) – Piibel on kristliku usuelu ja õpetuse ülim ja ainus eksimatu norm. Reformeeritud traditsioon rõhutab siinkohal ka Püha Vaimu sisemist tunnistust (''testimonium Spiritus Sancti internum''), mis kinnitab usklikule Pühakirja jumalikku päritolu.
* '''Sola Fide''' (üksnes usk) – inimene mõistetakse õigeks üksnes usu kaudu Kristusesse, ilma igasuguste omapoolsete teeneteta.
* '''Sola Gratia''' (üksnes arm) – pääste on Jumala tingimusteta kingitus, mitte inimese pingutuse vili.
* '''Solus Christus''' (üksnes Kristus) – Kristus on ainus vahendaja Jumala ja inimese vahel ning Tema ühekordne ohver kõigi usköike eest on piisav ning tagab täieliku lunastuse.
* '''Soli Deo Gloria''' (üksnes Jumalale olgu au) – see on reformeeritud traditsiooni kõige kesksem põhimõte. Kogu loodu, pääste ja kristlik elu on suunatud üksnes Jumala au kirgastamisele.

=== Jumala suveräänsus ja ettemääratus ===
Reformeeritud õpetuse üks spetsiifilisemaid jooni on rõhk Jumala absoluutsele suveräänsusele kõiges – nii loomises, ajaloo juhtimises kui ka üksikisiku päästmises. See on tihedalt seotud ettemääratuse ehk predestinatsiooni õpetusega. Selle kohaselt on Jumal igavikust alates valinud välja need, kellele Ta kingib päästva usu, ning see valik ei sõltu inimese etteaimatavast usust või tegudest, vaid üksnes Jumala suveräänsest tahtest teha ilmsiks enda halastus ja armastus.

=== Sakramendid ===
Reformeeritud teoloogia tunnistab kahte sakramenti: ristimist ja armulauda. Neid ei mõisteta mitte pelgalt sümbolitena (nagu radikaalide seas), vaid armuvahenditena, mis toimivad uskliku südame jaoks märkide ja pitseritena (''signa et sigilla'') Jumala tõotustest.
* Armulaud – reformeeritud õpetus eitab nii transsubstantiatsiooni (roomakatoliikluses) kui ka konsubstantiatsiooni (luterluses). Selle asemel õpetatakse Kristuse reaalset vaimulikku kohalolu, kus usklik toitub Kristuse ihust ja verest spirituaalselt/vaimulikult usu kaudu, samal ajal kui Kristuse füüsiline kirgastatud ihu viibib taevas Isa paremal käel.
* Ristimine – ristimist mõistetakse kui lepingu märki (asendades Vana Testamendi ümberlõikamist), mistõttu on tavaks ka laste ristimine kui märk nende kuulumisest Jumala lepingurahva hulka. Kui vana lepingu märk oli eksklusiivsem (üksnes mehed ja usklike poisslapsed), siis uue lepingu märk on inklusiivsem kuna see antakse nii naistele kui meestele sõltumata vanusest.

=== „Viis punkti” (TULIP) ===
Kalvinismi soterioloogiline tuum on võetud kokku Dordrechti sinodi (1618–1619) otsustes. Ingliskeelne akronüüm '''TULIP''' on hilisem mnemoonika, mis vastandub arminiaanluse viiele punktile:&lt;ref name=&quot;CanonsDort&quot;&gt;''The Canons of Dort'', sissejuhatus ja täistekst (Christian Reformed Church, 2011 versioon).&lt;/ref&gt;

; T – ''total depravity'' (täielik rikutus)
: Pattulangemise tagajärjel on inimene loomupäraselt vaimselt surnud ja võimetu tegema vähimatki sammu oma pääste poole ilma Jumala eelkäiva armuta.
; U – ''unconditional election'' (tingimusteta valik)
: Jumal on enne maailma rajamist valinud need, kes päästetakse, tuginedes üksnes oma suveräänsele armule, mitte inimese omadustele.
; L – ''limited atonement'' (piiratud lunastus)
: Kristuse ohvri asendav lepitus on tõhusalt määratud just valitutele, mitte tervele inimkonnale üldiselt (tuntud ka kui ''particular redemption'').
; I – ''irresistible grace'' (vastupandamatu arm)
: Kui Jumal kutsub valitut päästesse, on see armu mõju selline, et inimene vastab sellele kindlasti usuga; Püha Vaimu kutsele ei saa jäädavalt vastu seista.
; P – ''perseverance of the saints'' (pühade püsivus)
: Need, kelle Jumal on päästnud, säilitatakse Tema poolt usus kuni lõpuni; uuestisündi ehk päästet ei ole võimalik kaotada (jumalapoolne preservatsioon).

[[Fail:Synode van Dordrecht.jpg|pisi|Dordrechti sinod (1618–1619)]]

=== Eristus radikaalsest reformatsioonist ===

Tänapäeva teoloogilises ja ajaloolises kontekstis on kriitilise tähtsusega eristada reformeeritud kristlust (sh kalvinismi) radikaalsest reformatsioonist ehk [[Anabaptism|anabaptismist]] ning sellest hiljem võrsunud [[Baptism|baptismist]]. Ehkki kaasaegses evangeelses liikumises on need suunad kohati tunnistuslikult põimunud (nt (uus)kalvinistlikud [[baptistid]]), on ajalooline ja konfessionaalne lõhe nende vahel põhimõtteline.

'''Magisteriaalne reformatsioon ja kiriku katkematus.''' Reformeeritud teoloogia kuulub koos luterluse ja anglikaanlusega nn magisteriaalse reformatsiooni hulka. Erinevalt radikaalidest, kes uskusid, et õige kirik lakkas mingil ajal olemast (langes apostaasiasse) ning see tuleb nüüd tühjalt kohalt uuesti luua (ehk peab toimuma mitte reformatsioon vaid restauratsioon), rõhutasid magisteriaalsed reformaatorid (Zwingli, Calvin, Melanchthon, Bullinger jt) kiriku ajaloolist katkematust. Reformaatorite silmis ei loodud reformatsiooniga uut sekti, vaid puhastati olemasolevat katoolset (üleilmset) kirikut aja jooksul lisandunud eksitustest.&lt;ref name=&quot;OxfordHandbookMagisterial&quot;&gt;Michael Allen, Scott R. Swain (toim), ''The Oxford Handbook of Reformed Theology'' (Oxford: Oxford University Press, 2020), peatükk &quot;The Magisterial Reformation&quot;.&lt;/ref&gt;

'''Lepinguline järjepidevus Aabrahamist saadik.''' Reformeeritud identiteedi nurgakiviks on lepinguteoloogia, mis rõhutab, et Jumalal on läbi ajaloo olnud vaid üks ja sama armuleping, mis ulatub Aabrahamist alates kristliku kirikuni. See tähendab, et Jumal ei tee lepingut üksnes eraldiseisvate indiviididega, vaid tervete majapidamiste ja peredega. Sarnaselt sellele, kuidas Aabrahami lepingus kaasati lapsed lepingurahva hulka ümberlõikamise kaudu, kuuluvad reformeeritud käsitluse kohaselt usklike vanemate lapsed lepingusse ka uue lepingu ajal, saades selle märgiks ristimise.&lt;ref name=&quot;HortonCovenant&quot;&gt;Michael S. Horton, ''God of Promise: Introducing Covenant Theology'' (Grand Rapids: Baker Books, 2006).&lt;/ref&gt;

'''Ühisrinne anabaptismi vastu.''' 16. sajandil ühendas kõiki magisteriaalseid reformaatoreid ning isegi Rooma kirikut range vastuseis anabaptistidele. Viimased eitasid lepingulist järjepidevust ja laste kaasatust, nõudes &quot;ainuõiget usus ristimist&quot; kui märki kiriku täielikust eraldumisest ühiskonnast. Reformaatorite jaoks oli see mäss mitte ainult kirikukorra, vaid kogu kristliku maailma (''Corpus Christianum'') vastu. Näiteks Zürichis pooldas Ulrich Zwingli anabaptistide hukkamist (uputamise läbi), nähes nende separatismis usulist ja sotsiaalset anarhiat.&lt;ref name=&quot;CambridgeCompReformed&quot;&gt;Paul T. Nimmo, David A. S. Fergusson (toim), ''The Cambridge Companion to Reformed Theology'' (Cambridge: Cambridge University Press, 2016), peatükk &quot;Reformed and Radical Reformations&quot;.&lt;/ref&gt; Erinevalt baptistlikust traditsioonist ei käsitleta protestantlikus, sh ka reformeeritud, teoloogias sakramente ([[Ristimine|ristimist]] ja armulauda) kui väeta sümboleid või inimese poolt sooritatud mälestusmärke, vaid kui Jumala poolt seatud reaalseid armuvahendeid. See erinevus on kinnistatud peaaegu kõikidesse klassikalistesse usutunnistuskirjadesse, kus anabaptism ja sellega kaasnev lepinguline katkestus mõistetakse üheselt hukka.&lt;ref name=&quot;Belgic34&quot;&gt;''Belgia usutunnistus'' (1561), artikkel 34: &quot;Seetõttu me eitame ja mõistame hukka anabaptistide eksituse...&quot;&lt;/ref&gt;

Kui radikaalid väitsid, et kirik oli olemuslikult langenud või lakanud olemast ning vajas seega restarti, siis magisteriaalsed reformaatorid nägid sellises lähenemises ületamatut teoloogilist probleemi, kuna väide kiriku täielikust katkemisest seadis kahtluse alla Jeesuse antud tõotuse kiriku püsivusest (Mt 16:18). Reformaatorite jaoks oli mõte peaaegu 1500-aastasest lüngast Jumala armutöös vastuvõetamatu. Nad rõhutasid, et Jumala leping Aabrahamist saadik on igavene (1Ms 17:7) ning et Jumala ustavus ei sõltu institutsionaalsetest eksimustest. Seega ei tõlgendanud reformaatorid laste ristimist mitte kiriku languse märgina, nagu seda tegid anabaptistid 16. sajandil ja baptistid 17. sajandil, vaid kinnitusena Jumala lepingurahva lakkamatust järjepidevusest, mis on kestnud muutmata kujul [[Apostel|apostlitest]] saadik, sõltumata restaureerijate oletatud ajaloolisest tühimikust.&lt;ref name=&quot;VerduinStepchildren&quot;&gt;Leonard Verduin, ''The Reformers and Their Stepchildren'' (Grand Rapids: Eerdmans, 1964).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;CalvinInstitutes4&quot;&gt;Johann Calvin, ''Kristliku religiooni institutsioon'', IV raamat, 1. peatükk.&lt;/ref&gt;

== Lepinguteoloogia ==
Reformeeritud traditsioon jaotab lunastusloo kolmeks peamiseks lepinguks, mis loovad Piiblile ühtse narratiivse struktuuri:
# '''Loomisleping''' (''covenant of works''): Jumala leping Aadamaga Eedeni aias, mis lubas elu täiusliku kuulekuse eest. Aadama ebaõnnestumise tõttu langes inimkond patu alla.
# '''Armuleping''' (''covenant of grace''): Jumala leping patuse inimkonnaga pärast langust, kus pääste kingitakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse, kes on uus Aadam ja lepinguesindaja.
# '''Lunastusleping''' (''covenant of redemption''): igavikuline leping Kolmainsuse isikute vahel, kus Isa valis rahva, Poeg nõustus neid lunastama ja Vaim nõustus seda lunastust rakendama.&lt;ref name=&quot;CovenantNimmo&quot;&gt;P. T. Nimmo, &quot;Covenant Theology&quot;, in ''The Cambridge Companion to Reformed Theology'' (2016).&lt;/ref&gt;

== Kirikukorraldus ==
Ajalooliselt on domineerinud [[Presbüterlus|presbüterlik-sinodaalne]] kord, kus kogudust juhivad valitud vanemad (presbüterid) ning kohalikud kogudused on seotud piirkondlike nõukogude (klassid või presbüteeriumid) ja üldkogude (sinodid) kaudu. See mudel on mõeldud vältima nii üksikisiku hirmuvalitsust (nagu arvati paavstlusest) kui ka täielikku killustatust.&lt;ref name=&quot;BritannicaReformed&quot; /&gt;

== Levik ja organisatsioonid ==
Suurim rahvusvaheline ühendus on [[Maailma Reformeeritud Koguduste Ühendus]] (WCRC), kuhu kuulub üle 230 kiriku ja ligikaudu 100 miljonit kristlast enam kui 105 riigis.&lt;ref name=&quot;WCRCMembers&quot;&gt;WCRC ametlik leht: ''Members''.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Hugenotid]]
* [[Puritaanlased]]
* [[Presbüterlased]]
* [[Belgia usutunnistus]]
* [[Heidelbergi katekismus]]
* [[Westminsteri usutunnistus]]
* [[Dordrechti kaanonid]]
* [[Kalvinism (soterioloogia)]]
* [[Kalvinistlik kirikumuusika]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Kristlus]]
[[Kategooria:Reformatsioon]]
[[Kategooria:16. sajand Euroopas]]
[[Kategooria:Kalvinism| ]]</text>
      <sha1>dwj0cryy5kntxgcayrmgd23vh5py09p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joonia order</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63393</id>
    <revision>
      <id>7201561</id>
      <parentid>6890956</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Joonia orderis ehitisi */</comment>
      <origin>7201561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1785" sha1="qy8jrcyituqyxmayzcgbd6fu6ssx0la" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
[[Pilt:Orden jonico est.gif|thumb|Joonia orderi elemendid]]
'''Joonia stiil''' on üks kolmest [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] ([[tempel|templi]])[[arhitektuur]]i stiilist. Teised kaks on [[dooria stiil|Dooria]] ja [[Korintose stiil|Korintose]] stiil.

== Iseloomustus ==
[[Sammas|Samba]] [[kapiteel]]i iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv [[voluut]] ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu [[munavööt|munavöödi]] nimetust.

Talastiku [[friis]] koosneb üleni [[reljeef (kunst)|reljeef]]ist.

== Joonia orderis ehitisi ==
[[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|thumb|Erechtheion]]
*  Jumalanna [[Athena Nike'i tempel|Nike tempel]] [[Ateena akropol]]il
* [[Artemise tempel (Ephesos)|Artemise tempel Ephesoses]]
* [[Heraion|Hera tempel]] [[Sámose saar]]el
* [[Erechtheion]] [[Ateena akropol]]il

Joonia orderi põhiliseks tunnuseks on voluutidega sambakapiteel. Joonia sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks:

* [[Altes Museum]]i hoone [[Berliin]]is. [[Arhitekt]] [[Karl Friedrich Schinkel]].
* [[Raikküla mõis]]ahoone
* [[Berliini Schauspielhaus]] (ooperimaja). Arhitekt Karl Friedrich Schinkel.

== Vaata ka ==
[[Pilt:Colonne-p1040009.jpg|thumb|130px|Joonia stiilis samba kapiteel]]
* [[Dooria order]]
* [[Korintose order]]
* [[Aioolia order]]

== Välislingid ==
* [https://i.pinimg.com/originals/fb/2d/af/fb2daf16a5b02f896cb258c079d6bf31.jpg Illustratsioon: protojoonia ja joonia orderi variatsioonid]

{{commons|Category:Ionic columns|Joonia stiil}}
{{commons|Category:Ionic capitals|Joonia stiilis sambakapiteel}}

{{orderid}}
[[Kategooria:Orderid]]
[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Kapiteelid]]
[[Kategooria:Vanakreeka arhitektuur]]</text>
      <sha1>qy8jrcyituqyxmayzcgbd6fu6ssx0la</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gregorius XVI</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63840</id>
    <revision>
      <id>7201415</id>
      <parentid>7082836</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:57:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201415</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29932" sha1="24ouawor47l0mwdq0dram445j7kvkcr" xml:space="preserve">{{Infokast paavst
|paavstinimi = Gregorius XVI
|pilt = Gregory_XVI.jpg
|pildiallkiri = Gregorius XVI portree ([[Paul Delaroche]], 1844)
|sünninimi = Bartolomeo Alberto Cappellari
|valitsemisaja algus= 2. veebruar 1831
|valitsemisaja lõpp= 1. juuni 1846
|eelkäija = [[Pius VIII]]
|järeltulija = [[Pius IX]]
|vanemad = {{nowrap|Giovanni Battista Cappellari,}}&lt;br /&gt;Giulia Cesa
|sünnikuupäev = 18. september 1765
|sünnikoht = [[Belluno]]
|surmakuupäev = 1. juuni 1846
|surmakoht = [[Rooma]]
|autogramm = Gregorius XVI signature.svg
|vapp = C o a Gregorius XVI.svg
|maetud = [[Vatikani grotid]]
}}

'''Gregorius XVI''' ('''Bartolomeo Alberto Cappellari,''' [[munk|mungana]] '''Mauro Cappellari;''' [[18. september]] [[1765]] – [[1. juuni]] [[1846]]) oli [[paavst]] aastatel 1831–1846. Ta oli 254. paavst.

Ta sündis [[Belluno]]s [[jurist]]ist alamaadliku Giovanni Battista Cappellari ja Giulia Pagani Cesa peres. 23. augustil 1783 siirdus ta vanemate vastuseisust hoolimata [[benediktlased|benediktiini]] [[kamalduleeslased|kamalduleeslaste ordu]] San Michele di Murano [[klooster|kloostrisse]] ja võttis munganimeks Mauro. Ta andis 1786. aastal mungatõotused, [[ordinatsioon|ordineeriti]] 1787. aastal [[preester|preestriks]] ning õpetas seejärel kloostris noori [[munk]]i. Cappellari siirdus 1795. aastal [[Rooma]], kus elas esmalt [[Piazza Veneta]] kandis, seejärel San Gregorio al Celio kloostris.

Cappellari pühendas 1799. aastal ilmunud teose &quot;Il trionfo della Santa Sede&quot; vangistuses viibivale [[Pius VI]]-le, rõhutades selles teoses paavsti [[ilmeksimatus]]t ja tunnistades paavsti kui ilmaliku võimu kandjat. 4. veebruaril 1801 sai temast üks katoliikliku [[akadeemia]] (''Accademia della Religione Cattolica'') asutajaid{{lisa viide}}. Pärast San Michele kloostri sulgemist [[Pius VII]] vangistamise järel õpetas Cappellari Murano [[kolleegium]]is ja seejärel [[Padova]] kolleegiumis. Talle pakuti kahel korral [[piiskop]]iametit, kuid ta keeldus sellest mõlemal korral. [[Leo XII]] määras ta [[Perugia]], [[Camerino]], [[Macerata]] ja [[Fermo]] [[ülikool]]ide [[visiitor]]iks. Cappellari osales 1827. aastal [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigiga]] [[konkordaat|konkordaadi]] sõlmimisel ja 1829. aastal [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] lepingu sõlmimisel. [[Kardinal]] Cappellari osales kahel [[konklaav]]il 1829–1831.

== Ametid ==
* 1790 kamalduleeslaste ordu ja [[Veneetsia]] [[inkvisitsioon]]i [[tsensor]]
* 1790 [[lektor|teoloogialektor]] San Michele kloostris
* 1795 kamalduleeslaste ordu ametnik (''socius'')
* 1800–1805 San Gregorio al Celio kloostri [[abtvikaar]]
* 1805 San Gregorio al Celio kloostri [[abt]]
* 1807 kamalduleeslaste ordu [[generaalprokuraator]]
* 1813 teoloogialektor [[Padova]]s
* 17. september 1814 erakorraliste olukordade [[kongregatsioon]]i [[konsultant]]
* 10. märts 1816 [[Rooma inkvisitsioon]]i konsultant
* 31. märts 1818 piiskoppide eksamineerija teoloogia alal
* 29. veebruar 1820 [[Usupropaganda kongregatsioon]]i konsultant
* 23. mai 1821 orientaalkirikute liturgiliste raamatute korrigeerimise [[komitee]] konsultant
* 1823 kamalduleeslaste ordu [[generaalvikaar]]
* 21. märts 1825 – 2. veebruar 1831 kardinalpreester ''[[in pectore]]'' (avalikustati 13. märtsil 1826)
* 3. juuli 1826 – 2. veebruar 1831 San Callisto kardinalpreester
* 1. oktoober 1826 – 2. veebruar 1831 [[Usupropaganda kongregatsioon]]i [[kardinalprefekt]]

== Paavstina ==
=== Konklaav 1830–1831 ===
Gregorius XVI valiti paavstiks [[küünlapäev]]al, 2. veebruari [[hommik]]ul 1831 Roomas [[Quirinali palee]]s, pühitseti kardinal [[Bartolomeo Pacca]] poolt [[piiskop]]iks ja krooniti 6. veebruaril kardinal [[Giuseppe Albani]] poolt. Ta võttis nime [[Gregorius XV]] järgi. Gregorius XVI oli viimane paavst, kes polnud paavstiks valimise ajal piiskop. Hiljem on regulaarvaimulikest paavstiks valitud [[Franciscus]].

14. detsembrist 1830 2. veebruarini 1831 toimunud konklaavil osales 45 kardinali. See oli pikim konklaav pärast 1799–1800 toimunud konklaavi, kus valiti Pius VII. Hiljem pole ükski konklaav nii kaua kestnud. Sellel konklaavil oli suurimaks soosikuks kardinal [[Giacomo Giustiniani]], kuid tema vastu esitas kardinal [[Juan Francisco Marco y Catalán]] Hispaania kuninga [[Fernando VII]] nimel [[veto]]. Gregorius XVI valiti paavstiks 31 häälega 83 hääletusvoorus [[Zelanti]] fraktsiooni toetusel. Ta jäi viimaseks Zelanti fraktsiooni paavstiks.

=== Välispoliitilised suhted ===
7. augustil 1831 avaldatud [[bulla]]s &quot;Sollicitudo ecclesiarum&quot; rõhutas Gregorius XVI riigikorra muutumise korral õiglase vahendamise tähtsust endise ja uue liidriga.

[[Püha Tool]] rajas tema ajal välisesindused 17. detsembril 1832 [[Iraak|Iraagis]], 1834 [[Kreeka]]s ja 28. mail 1839 [[Egiptus]]es.

Gregorius XVI saatis 1832 hilisema Austria keisri [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] abikaasale Marie-Annele [[kuldroos]]i.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm&lt;/ref&gt;

Püha Tool sõlmis 1834 [[konkordaat|konkordaadi]] Mõlema Sitsiilia kuningriigiga.

Gregorius XVI taunis 17. mail 1835 avaldatud [[entsüklika]]s &quot;Commissum divinitus&quot; 21. jaanuaril 1834 [[Aargau kanton]]is asuvas Badenis tunnustatud otsust, millega vabastati Šveitsi katoliiklased paavsti autoriteedi alt.

Püha Tool sõlmis 1841 konkordaadi Savoiaga.

Gregorius XVI kohustas 15. oktoobril 1844 Iiri vaimulikkonda hoiduma poliitilisest tegevusest.

==== Suhted [[Preisimaa]]ga ====
Gregorius XVI ajal jätkus Preisimaaga [[Pius VIII]] ajal alanud vaidlus [[katoliiklus|katoliiklaste]] ja [[luterlus|luterlaste]] segaabielude õigsuse üle. 27. märtsil 1832 ja 12. septembril 1834 kinnitas Gregorius XVI Pius VIII otsust selliste abielude kohta. Preisimaa võimud ei tunnustanud paavsti otsuseid, kuid Kölni peapiiskop [[Clemens August Droste zu Vischering]] otsustas paavsti otsuseid järgida ja arreteeriti 20. novembril 1837. 12. detsembril 1837 protesteeris paavst peapiiskopi vangistamise üle. 1838 järgis paavsti otsust Gniezno peapiiskop [[Martin von Dunin]], kellele paavst avaldas 13. septembril 1838 tunnustust. Droste vabastati 1839 ja 1841 saavutati kokkulepe taoliste abielude sõlmimise osas. 1840 pidi paavsti nõudel sama probleemi pärast tagasi astuma [[Breslau]] piiskop [[Leopold von Sedlnitzki]].&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/09698a.htm&lt;/ref&gt;

==== Suhted Hispaaniaga ====
Gregorius XVI taunis Hispaania [[regent|regendi]] Maria Cristina teostatud radikaalset religioonipoliitikat, mille järgi peatati 1835 Hispaanias ordude tegevus, konfiskeeriti [[preester|preestrite]] tulud ja 22 piiskopkonnas ei määratud piiskoppe. Kirikureformi teostamiseks moodustatud komitee etteotsa määrati väga liberaalsete vaadetega preester. 1840 otsustati Hispaanias ametist tagandada kõik piiskopid.

==== Suhted [[Portugal]]iga ====
Kui kuninganna [[Maria II]] taastas Portugalis oma võimu, saatis ta [[nuntsius]]e [[Lissabon]]ist minema ja katkestas diplomaatilised suhted [[Püha Tool]]iga. Portugalis tühistati kiriklikud privileegid, peatati ordude tegevus ja kuningas [[Miguel I]] poolt määratud piiskoppide jurisdiktsioon tunnistati kehtetuks. Kui Gregorius XVI protesteeris Maria II tegevuse vastu, rakendati Portugalis vaimulike vastu karmimaid meetmeid. Gregorius XVI saatis 1842 kuningannale kuldroosi. Paavst saatis 1843 laiali Lissaboni [[katedraal]]i [[kapiitel|kapiitli]].

==== Suhted [[Venemaa]] ja Poolaga ====
Gregorius XVI taunis Venemaa karme meetmeid [[ruteenlased|ruteenlaste]] represseerimisel, mille käigus küüditati 160 preestrit [[Siber]]isse, [[Minsk]]i [[basiliaanid|basiliaani]] [[nunn]]ad saadeti [[sunnitöö]]le ja hulk piiskoppe vangistati. Kui Venemaa keiser [[Nikolai I]] külastas 1845 Roomat, protesteeris Gregorius XVI Venemaa võimude tegevuse vastu.

Osalt Vene võimude soovil ja edasise verevalamise vältimiseks 9. juunil 1832 avaldatud entsüklikas &quot;Cum primum&quot; mõistis Gregorius XVI hukka 1830–1831 toimunud [[Novembriülestõus|poolakate ülestõusu]] ja kohustas poolakaid kuuletuma legitiimsele valitsejale – Vene võimule.

=== Sisepoliitiline tegevus Kirikuriigis ===
Gregorius XVI keelustas Kirikuriigis [[raudtee]]de ehitamise ja [[gaasilatern]]ate kasutamise, kuid ta soosis [[aurulaev]]ade kasutamist.

[[Mai]]s 1831 otsustasid Austria, Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa ja [[Suurbritannia]] esindajad Roomas, et Kirikuriigis tuleb läbi viia olulised reformid. Gregorius XVI nõustus teostama mitmeid reforme, kuid ta ei soostunud esinduskogu valimisega ega [[aadlik]]est koosneva esinduskogu moodustamisega. 5. juulil, 5. oktoobril ja 21. novembril 1831 teostatud administratiivreformiga ja kohtureformiga moodustati kolm kohtuinstantsi. 1835 teostas Gregorius XVI rahareformi, mille järgi 1 [[skuudo]] võrdus 100 [[baiocchi]]ga, 1 baiocchi võrdus 5 [[quattrini]]ga.

[[August]]ist [[oktoober|oktoobrini]] 1841 tegi Gregorius XVI riigisisese visiidi, mille käigus külastas [[Umbria]]t, [[Loreto]]t, Anconat, [[Fabriano]]t, [[Assisi]]t, [[Viterbo]]t ja [[Orvieto]]t. 1843 toimusid Romagnas ja Umbrias mässud, kuhu kardinalid [[Luigi Vannicelli Casoni]] ja [[Francesco Saverio Massimo]] saadeti taastama korda. [[September|Septembris]] 1845 puhkes mäss [[Rimini]]s.

Gregorius XVI ajal rajati [[Monte Catillo]] [[tunnel]], et vältida [[Tivoli]]s [[üleujutus]]i. Roomas rajati [[statistikabüroo]]. Tema ajal avati Roomas mitmed varjupaigad ja avalikud [[saun]]ad.

==== 1831. aasta ülestõus Kirikuriigis ====
Gregorius XVI nägi [[natsionalism]]is ohtu [[katoliku kirik]]u ühtsusele ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] iseseisvusele. Tal tuli aga oma ametiaja esimestest päevadest tegeleda ülestõusnud rahva meelsusega ja [[vabariik|vabariigi]] väljakuulutamise [[idee]]ga.

3. veebruaril 1831 vahistas Modena hertsog [[Francesco IV (Modena)|Francesco IV]] [[karbonaarid]]e juhi [[Ciro Menotti]] koos kaaslastega, mille tõttu vallandus [[Reggio]]s [[mäss]] ja [[hertsog]] pidi põgenema [[Mantova]]sse. Järgmisel päeval puhkes ülestõus [[Bologna]]s ja laienes seejärel kogu riigis. Kui Roomas suudeti kardinal [[Tommaso Bernetti]] otsustava tegevusega 12. veebruaril ülestõus ära hoida, siis [[Romagna]]sse saadetud kardinal [[Giovanni Antonio Benvenuti]] vangistati ülestõusnute poolt. Ülestõusu laienedes pöördus Gregorius XVI abipalvega Austria poole, mille väed tungisid 25. veebruaril Kirikuriiki, surusid ülestõusu 3. aprilliks maha ja tõmbusid 15. juulil 1831 Kirikuriigist välja.

[[Detsember|Detsembris]] 1831 puhkes taas ülestõus. Kardinal [[Giuseppe Albani]] pöördus palvega Austria kindrali [[Josef Radetzky|Josef Wenzel Radetzky]] poole, mille tulemusena ühinesid Austria väed paavsti üksustega [[Cesena]] juures ja sisenesid [[jaanuar]]is 1832 Bolognasse. Austria tegevus polnud meelepärane [[Prantsusmaa]]le, mille väed tungisid [[Ancona]]sse ja lahkusid sealt alles 1838.

=== Suhted kiriku institutsioonidega ===
{| style=&quot;width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;&quot;
|-
| style=&quot;text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;&quot; | '''Kuuria'''
|-
|
{| style=&quot;margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;&quot;
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Kardinalide kolleegiumi dekaan'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Bartolomeo Pacca]], [[Lodovico Micara]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Riigisekretär'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Tommaso Bernetti]], [[Luigi Lambruschini]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Camerlengo'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Pietro Francesco Galeffi]], [[Giacomo Giustiniani]], [[Tommaso Riario Sforza]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Rooma kardinalvikaar'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Giacinto Placido Zurla]], [[Carlo Odescalchi]], [[Giuseppe della Porta Rodiani]], [[Costantino Patrizi Naro]]
|}
|}

Gregorius XVI reorganiseeris [[Signatura gratiae]].

Ta tunnustas 1844 [[Julie Billiart]]i rajatud Notre-Dame de Namuri Instituuti.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/11128b.htm&lt;/ref&gt;

Ta tunnustas 17. detsembril 1841 [[Gaspar del Bufalo]] rajatud kongregatsiooni (''Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis,'' C.PP.S.).

Ta tunnustas 1845 [[desservandid|desservante]].

Ta tunnustas 20. detsembril 1838 [[Antonio Rosmini]] rajatud [[Halastuse Instituut]]i (''Institutum Charitatis,'' I.C.), millele ta andis ametliku tunnustuse 20. septembril 1839.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/13194b.htm&lt;/ref&gt;

Ta tunnustas 18. veebruaril 1834 [[Jean-Baptiste Rauzan]]i rajatud [[Halastuse Isade Selts]]i (S.P.M.).&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/05794a.htm&lt;/ref&gt;

Ta tunnustas 1840 [[Pauline Marie Jaricot]] [[Jarico õed|rajatud seltsi]] (''l’œuvre de la Propagation de la Foi'').

Prantsusmaa kuningas [[Louis-Philippe I]] soovis [[jesuiidid|jesuiitide]] keelustamist. Siseminister [[François Guizot]] saatis 1845 Rooma saadikuks [[Pellegrino Rossi]], kuid paavst ei soostunud tema nõudmistega.

Ta tunnustas 29. aprillil 1836 [[Jean-Claude-Marie Colin]]i rajatud [[maristid|mariste]] (''Societas Mariae,'' S.M.).


Ta rajas 1837 [[mauristid]]e Prantsusmaa kongregatsiooni.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/10069b.htm&lt;/ref&gt;

24. aprillil 1838 tunnustas ta [[Notre-Dame-des-Victoires vennaskonda]].


16. jaanuaril 1835 tunnustas ta [[Rose-Virginie Pelletier]]i rajatud Angersi kongregatsiooni (''La Congrégation des Sœurs de Notre-Dame de Charité du Bon-Pasteur'').

Ta tunnustas 2. oktoobril 1831 [[Jacques Hector Nicholas Joubert de la Muraille]] rajatud oblatisti [[Provintsiaalõed|providentsiaaliõdede]] kongregatsiooni.

Ta tunnustas 28. augustil 1841 [[Gabriel Taborin]]i rajatud [[Püha Perekonna vennad|Püha Perekonna vendade]] kongregatsiooni (F.S.F.).&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/07407c.htm&lt;/ref&gt;

Ta tunnustas 27. septembril 1838 [[Louis Querbes]]i rajatud [[Püha Viatori vaimulikud|Püha Viatori kongregatsiooni]] (''Congregatio Clericorum Parochialium seu Catechistarum S. Viatoris,'' C.S.V.).&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/15399a.htm&lt;/ref&gt;

Ta tunnustas 10. jaanuaril 1845 ja 12. augustil 1845 [[Frédéric Ozanam]]i rajatud [[Vincent de Pauli Selts]]i (S.V.D.P.).&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/13389a.htm&lt;/ref&gt;

1838 kohtus ta [[Xaveriaani vennad|xaveriaani vendade]] kongregatsiooni (X.B.S.S.) rajaja [[Theodore James Ryken]]iga.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/13284a.htm&lt;/ref&gt;

=== Liturgilised otsused ===
Gregorius XVI tunnustas 11. juulil 1835 [[noveenid]]e palvetamist.

15. augustil 1837 pühitses ta sisse [[ikoon]]i [[Rooma Santa Maria Maggiore]] katedraalis.

Ta sätestas [[september|septembris]] 1837 [[Gregorius Valgustaja]] püha tähistamise 1. oktoobril.

Ta andis 7. detsembril 1838 [[Pariis]]i peapiiskopkonnale õiguse tähistada [[Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Püha]] [[advent|advendi]] teisel [[pühapäev]]al.

=== Ideoloogilised ja teoloogilised vaidlused ===
15. augustil 1832 avaldatud entsüklikas &quot;[[Mirari vos]]&quot; mõistis Gregorius XVI hukka [[südametunnistusvabadus]]e, [[trükivabadus]]e ja kiriku eraldamise riigist.

Oktoobris 1831 andis ta [[audients]]i teoloog [[Félicité Robert de Lamennais]]'le, kuid kui Lamennais taunis teoses &quot;[[Paroles d'un croyant]]&quot; paavsti entsüklikat &quot;Mirari vos&quot;, mõistis Gregorius XVI tema arvamuse entsüklikas &quot;[[Singulari nos]]&quot; hukka.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/08762a.htm&lt;/ref&gt;

Gregorius XVI taunis entsüklikas &quot;[[Inter praecipuas]]&quot; [[liberalism]]i, [[London]]i [[piibliselts]]i ja [[New York|New Yorgi]] kristlaste alliansi antikatoliiklikke hoiakuid.

Ta mõistis 26. septembril 1835 avaldatud kirjas &quot;[[Dum acerbissima]]&quot; [[filosoofia|filosoofiliste]] vaadetena hukka [[ratsionalism]]i ja [[fideism]]i.

Ta toetas vendade [[Allignolid]]e teoloogilisi vaateid.

Ta mõistis 1843. aastal hukka [[Michel Vingtras]]i teose &quot;[[La Miséricorde]]&quot;.

=== Entsüklikad ===
# &quot;Commissum divinitus&quot; 17. mai 1835
# &quot;Cum primum&quot; 9. juuni 1832
# &quot;Inter praecipuas&quot; 8. mai 1844
# &quot;Mirari vos&quot; 15. august 1832
# &quot;Probe nostis&quot; 18. september 1840
# &quot;Quas vestro&quot; 30. aprill 1841
# &quot;Quo gravioar&quot; 4. oktoober 1833
# &quot;Singulari nos&quot; 25. juuni 1834
# &quot;Summo iugiter&quot; 27. mai 1832

=== Kristlik [[eetika]] ===
3. detsembril 1839 avaldatud kirjas &quot;In supremo&quot; mõistis Gregorius XVI hukka [[orjandus]]e ja [[orjakaubandus]]e, kui kristlase jaoks vääritu tegevuse.&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/14036a.htm&lt;/ref&gt;

=== [[Misjon]] ja uued piiskopkonnad ===
12. novembril 1845 tunnustas Gregorius XVI kohaliku päritolu vaimulike kasutamist misjonitööl.
* 26. aprill 1831 Iirimaal [[Galway]] piiskopkond
* 9. september 1831 [[Korea]] apostellik [[vikariaat]]
* 8. märts 1833 USAs [[Detroit]]i piiskopkond
* 1834 [[Austraalia]] apostellik vikariaat
* 1834 ühendas [[Itaalia]]s [[Lanciano]] ja [[Ortona]] piiskopkonnad
* 1834 [[India]]s [[Bengal]]i apsotellik vikariaat
* 1834 [[Saksamaa]]l [[Anhalt]]i apostellik vikariaat
* 6. mai 1834 USAs Vincennesi piiskopkond
* 27. mai 1834 [[Belgia]]s [[Brugge]] piiskopkond
* 19. september 1834 [[Argentina]]s San Juan de Cuyo piiskopkond
* 3. detsember 1834 [[Sri Lanka]]s [[Tseilon]]i piiskopkond
* 1835 [[Okeaania|Lääne-Okeaania]] apostellik vikariaat
* 25. september 1835 [[Colombia]]s Nueva Pamplona piiskopkond
* 4. märtsil 1836 ühendas Itaalias Giovinazzo, Molfetta ja Terlizzi piiskopkonnad
* 13. mai 1836 [[Kanada]]s [[Montréal]]i piiskopkond
* 10. jaanuar 1837 [[Jamaica]] apostellik vikariaat
* 12. aprill 1837 [[Briti Guayana]] apostellik vikariaat
* 28. juuli 1837 USAs Dubuque'i, [[Natchez]]i ja [[Nashville]]'i piiskopkonnad
* 29. jaanuar 1838 [[Ecuador]]is [[Guayaquil]]i piiskopkond
* 10. august 1838 [[Alžeeria]]s [[Alžiir]]i piiskopkond
* 1839 [[Texas]]e apostellik prefektuur
* 1839 [[Etioopia]]s [[Abessiinia]] apostellik [[prefektuur]]
* 18. mai 1839 Egiptuses Heliopolise apostellik vikariaat
* 3. september 1839 [[Hiina]]s Põhja-Shandongi apostellik vikariaat
* 1840 reorganiseeris katoliku kiriku [[Inglismaa]]l
* 1840 [[Mongoolia]] apostellik vikariaat
* 27. aprill 1840 [[Mehhiko]]s [[California]] (Two Californias) piiskopkond
* 21. mai 1840 [[Tšiili]]s Santiago de Chile peapiiskopkond
* 2. juuni 1840 [[Luksemburg]]i apostellik vikariaat
* 1. juuli 1840 Tšiilis La Serena ja San Carlos de Ancudi piiskopkonnad
* 28. august 1840 Hiinas [[Yunnan]]i apostellik vikariaat
* 1841 [[Madagaskar]]i apostellik prefektuur
* 3. aprill 1841 [[Indoneesia]]s [[Bataavia]] apostellik vikariaat
* 22. aprill 1841 Hiinas [[Hongkong]]i apostellik prefektuur
* 10. juuli 1841 Texase apostellik vikariaat
* 1. oktoober 1841 Prantsusmaal [[Cambrai]] peapiiskopkond
* 25. november 1841 Itaalias Poggio Mirteto piiskopkond
* 17. detsember 1841 Kanadas [[Toronto]] piiskopkond
* 1842 [[Uus-Meremaa]] apostellik vikariaat
* 1842 Türgis [[Maraş]]i piiskopkond
* 22. jaanuar 1842 [[Aafrika]]s [[Guinea]] ja [[Senegambia]] apostellik prefektuur
* 15. veebruar 1842 Kanadas [[Halifax]]i piiskopkond
* 5. aprill 1842 Austraalias [[Sydney]] piiskopkond, [[Adelaide]] ja [[Hobart]]i apostellikud vikariaadid
* 22. aprill 1842 Austraalias Sydney peapiiskopkond, Adelaide'i ja Hobarti piiskopkonnad
* 23. august 1842 Kesk-Okeaania apostellik vikariaat
* 28. september 1842 [[El Salvador]]is San Salvadori piiskopkond
* 30. september 1842 Kanadas Saint Johni piiskopkond
* 1843 [[Tuneesia]] apostellik vikariaat
* 1843 Hiinas [[Põhja-Henan]]i apostellik vikariaat
* 11. august 1843 USAs [[Pittsburgh]]i piiskopkond
* 28. november 1843 USAs [[Chicago]], [[Hartford]]i, [[Little Rock]]i ja [[Milwaukee]] piiskopkonnad
* 1. detsember 1843 USAs [[Oregon]]i apostellik vikariaat
* 2. märts 1844 [[Vietnam]]is Lääne-Cochinchina apostellik vikariaat
* 16. aprill 1844 Kanadas Kirde apostellik vikariaat
* 15. mai 1844 Itaalias Noto piiskopkond
* 20. mai 1844 Itaalias [[Siracusa]] peapiiskopkond
* 25. mai 1844 Itaalias Caltanissetta piiskopkond
* 31. mai 1844 Itaalias Trapani piiskopkond
* 27. juuni 1844 Itaalias Acireale piiskopkond
* 12. juuli 1844 Kanadas [[Québec]]i peapiiskopkond
* 22. september 1844 Kanadas Arichati piiskopkond
* 1845 Austraalias Essingtoni ja King George Sounde apostellikud vikariaadid
* 1845 Hiinas [[Jiangxi]] apostellik vikariaat
* 17. veebruar 1845 Sri Lankas [[Jaffna]] apostellik vikariaat
* 6. mai 1845 Austraalias [[Perthi piiskopkond]]
* 27. märts 1846 [[Tiibet]]is [[Lhasa]], Vietnamis Lõuna-Tonkini ja Hiinas [[Guizhou]] apostellikud vikariaadid
* 3. aprill 1846 Kesk-Aafrika apostellik vikariaat
* 1. aprill 1846 [[Jaapan]]i apostellik vikariaat
* 4. mai 1846 Etioopias Galla apostellik vikariaat
* 19. mai 1846 Indias [[Madurai]] apostellik vikariaat

=== Kanoniseerimised ===
[[Pilt:Sant'Alfonso_Liguori.jpg|pisi|Paavst kuulutas [[Alfonso Liguori]] [[pühak]]uks]]
Gregorius XVI kuulutas [[juuli]]s 1843 austusväärseks (''venerabilis'') [[Jean-Gabriel Perboyre]].

Gregorius XVI kuulutas pühakuks 9 isikut.
# [[Alfonso Liguori]] 26. mai 1839
# [[Artaldus]] 2. juuni 1834
# [[Ceccardus Lunist]] 9. aprill 1832
# [[Fortunatus Napolist]] 15. jaanuar 1841
# [[Francesco de Girolamo]] 26. mai 1839
# [[Giovanni Giuseppe della Croce]] 26. mai 1839
# [[Konrad Baierist]] 9. aprill 1832
# [[Pacifico di San Severino]] 26. mai 1839
# [[Veronica Giuliani]] 26. mai 1839

Gregorius XVI kuulutas õndsaks 36 isikut
# [[Alberto Sassoferratost]] 20. september 1837
# [[Aloisius Rabata]] 10. detsember 1841
# [[Angelo Masacciost]] 27. september 1842
# [[Angelus Acquapagana]] 24. juuli 1845
# [[Arcangelo Piacentini]] 9. september 1836
# [[Battista Varani]] 7. aprill 1843
# [[Bonifatius Savoiast]] 7. september 1838
# [[Bronislava]] 23. august 1839
# [[Camilla Gentili]] 15. jaanuar 1841
# [[Cristina Ciccarelli]] 15. jaanuar 1841
# [[Evangelistus]] 17. november 1837
# [[Francesco Piani]] 1. september 1843
# [[Gerardo Mecatti]] 18. märts 1833
# [[Giacomino de' Canepaci]] 5. märts 1845
# [[Giordano Pisast]] 23. august 1833
# [[Giovanni Becchetti]] 28. august 1835
# [[Giovanni Bufalari]] 9. aprill 1832
# [[Giovanni Dominici]] 9. aprill 1832
# [[Heinrich Seuse]] 22. aprill 1831
# [[Juan Macias]] 22. oktoober 1837
# [[Kristiina Spoletost]] 19. september 1834
# [[Louisa Savoiast]] 12. august 1839
# [[Lucia Bufalari]] 3. august 1832
# [[Ludovico Morbioli]] 24. oktoober 1842
# [[Manés de Guzmán]] 2. juuni 1834
# [[Marco de Marchio]] 20. september 1839
# [[Maria Francisca]] 12. november 1843
# [[Martin Porres]] 29. oktoober 1837
# [[Paula Gambara-Gosta]] 14. august 1845
# [[Peregrinus]] 17. november 1837
# [[Pietro Becchetti]] 28. august 1835
# [[Rizzerio di Muccia]] 14. detsember 1838
# [[Romaeus]] 29. aprill 1842
# [[Sebastian Valfré]] 31. august 1834
# [[Simone Rinalducci]] 13. märts 1833
# [[Umberto III]] 7. september 1838

=== Kardinalide pühitsemised ===
{{Vaata|Gregorius XVI ametisse nimetatud kardinalid}}
Gregorius XVI pühitses [[kardinal]]iks 75 isikut 26 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Pius IX]]. Lisaks itaallaste said kardinalideks 4 prantslast, 2 portugallast, 1 austerlane, 1 belglane ja 1 inglane. Seni polnud ükski paavst pidanud kardinalide pühitsemiseks nii arvukalt konsistooriume. Hiljem on veel rohkem konsistooriume pidanud [[Leo XIII]]. Gregorius XVI pühitses 35 kardinali ''[[in pectore]]'', kuid jättis avaldamata 6 kardinali, keda ta pühitses ''in pectore''.

Gregorius XVI rajas 8. juunil 1839 Santi Andrea e Gregorio al Monte Celio [[titulaarkirik]]u San Eusebio titulaarkiriku asemele. 25. novembril 1841 laiendas ta Sabina kardinalpiiskopi jurisdiktsiooni [[Farfa]] kloostri üle.

=== Tervis ja surm ===
Gregorius XVI tervis halvenes [[Erüsiipel|roosi]] tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu 20. mail 1846, ta suri 1. juunil 1846 kell 9.45 hommikul ja maeti 6. juunil [[Rooma Peetri kirik]]usse.

== Gregorius XVI kultuuriloos ==
Gregorius XVI edendas [[Rooma foorum]]i ja [[katakombid]]e uurimist. Tema ajal avastati apostel [[Paulus]]e matmiskoht. Vatikanis rajati [[etruski]] ja [[egiptus]]e [[muuseum]]id ning Lateraanis kristlaste muuseum.

Ta tunnustas 13. septembril 1833 [[Leuveni Katoliiklik Ülikool (1834–1968)|Leuveni ülikooli]] taastamist.

Ta toetas tulekahju tagajärjel kannatada saanud Rooma San Paolo fuori la Mura basiilika ja Assisis asuva maavärina tagajärjel kannatada saanud Santa Maria degli Angioli basiilika taastamist. Ta toetas ka [[Colosseum]]i renoveerimist.

Ta külastas 1837 Iiri kolleegiumi Roomas ja sulges ajutiselt 1831 poliitiliste olude tõttu Tiberina akadeemia.

Ta asutas 31. oktoobril 1841 Püha Silvesteri ordeni.

[[Luigi Pichler]] tegi temast [[portree]] ja [[Luigi Amici]] püstitas tema hauamonumendi.

== Sümboolika ==
Gregorius XVI [[vapp|vapil]] on kujutatud [[jaanuar]]is 1831 ilmunud hele komeet.

== Viited ==
{{Viited}}

== Allikad ==
* [[Antonio Maria Bernasconi]]: ''Acta Gregorii papae XVI''. Roma, 1901–1904.
* [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1831-1846-_Gregorius_XVI.html Gregorius XVI dokumendid.]
* [http://www.papalencyclicals.net/Greg16/index.htm Gregorius XVI entsüklikad] (''inglise keeles'')

== Kirjandus ==
* [[Hubert Bastgen]]: ''Forschungen und Quellen zur Kirchenpolitik Gregors XVI''. Paderborn, 1929.
* [[Tommaso Caliò]]: ''I santuari di Gregorio XVI''. S. Boesch Gajano, &quot;Lo spazio del santuario: un osservatorio per la storia di Roma e del Lazio&quot;. Roma, 2008: 279–312.
* [[José M. Castillo]]: ''Gregorio XVI y la nobleza''. &quot;Miscelánea Augusto Segovia&quot;. Granada, 1986: 285–302.
* [[Eugenio Cipolletta]]: ''Memorie politiche sui conclavi da Pio VII a Pio IX''. Milano, 1863.
* [[Gustavo Brigante Colonna]]: ''Le opere pubbliche tiburtine e le benemerenze del pontificato di Gregorio XVI nelle medaglie commemorative dell'epoca''. &quot;Atti e memorie della Società Tiburtina di Storia e d'Arte&quot; 27, 1954: 99–108.
* [[Friedrich Engel-Jánosi]]: ''Die politische Korrespondenz der Päpste mit den oesterreichischen Kaisern, 1814–1914''. Wien, München, 1964.
* [[Domenico Federici]]: ''Gregorio XVI tra favola e realtà''. Rovigo, 1947.
* [[Riccardo Ferrante]]: ''Pratica legale e codificazione nella Roma di Gregorio XVI: il progetto di codice penale di Camillo Trenti''. &quot;A Ennio Cortese&quot; 2. Roma, 2001: 58–85.
* [[Joseph Alexander von Helfert]]: ''Gregor XVI. und Pius IX: Ausgang und Anfang ihrer Regierung, Okt. 1845 bis Nov. 1846''. Praha, 1895.
* [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
* [[James MacCaffrey]]: ''History of the Catholic Church in the Nineteenth Century''. St. Louis, 1910.
* [[Domenico de Marco]]: ''Il tramonto dello stato pontificio. Il papato di Gregorio XVI''. Torino, 1948.
* [[Maria Franca Melano]]: ''Gli editti gregoriani di riforma amministrativa (5 luglio 1831) alla luce di nuovi documenti''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 22, 1984: 227–297.
* [[Giovanni Minnucci]]: ''Diritto penale canonico e diritto penale secolare nello Stato Pontificio durante il pontificato di Gregorio XVI: qualche riflessione''. &quot;A Ennio Cortese&quot; 2. Roma, 2001: 349–356.
* [[Emilia Morelli]]: ''La politica estera di Tommaso Bernetti, Segretario di Stato di Gregorio XVI''. Roma, 1953.
* ''Gregorio XVI. Miscellanea commemorativa''. Roma, 1948.
* [[Julio Gorricho Moreno]]: ''El pretendiente Carlos V y el Papa Gregorio XVI''. &quot;Anthologica annua&quot; 10, 1962: 731–735.
* [[Sophie Olszamowska-Skowrońska]]: ''La correspondance des papes et des empereurs de Russie (1814–1878)''. Roma, 1970.
* [[Vicente Cárcel Ortí]]: ''Gregorio XVI y María Cristina de Borbón, reina gobernadora de Espana''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 19, 1981: 317–325.
* [[Lajos Pásztor]]: ''La riforma della Segreteria di Stato di Gregorio XVI''. &quot;La Bibliofilia&quot; 60, 1958: 285–305.
* [[Roberto Regoli]]: ''Gregorio XVI: una ricerca storiografia''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 44, 2006: 141–171.
* [[Alfred von Reumont]]: ''Don Mauro Cappellari und Gasparo Salvi''. A. von Reumont, &quot;Beiträge zur italienischen Geschichte&quot; 2, 1853: 343–356.
* [[Marcello Rizzello]]: ''&quot;L'era Aniense&quot; – Panorami di vita tiburtina dall'avvento di Gregorio XVI alla caduta della Repubblica Romana''. &quot;Atti e memorie della Società Tiburtina di Storia e d'Arte&quot; (AMSTSA) 35, 1962: 127–200; AMSTSA 36, 1963: 89–144; AMSTSA 37, 1964: 139–179.
* [[Joseph Schmidlin]]: ''Gregor XVI als Missionspapst''. &quot;Zeitschrift für Missionswissenschaft und Religionswissenschaft&quot; 21, 1931: 209–228.
* Joseph Schmidlin: ''Papstgeschichte der neuesten Zeit.''. München, 1933.
* [[Charles Sylvain]]: ''Gregoire XVI et son Pontificat''. Lille, 1889.
* [[Luigi Zacchi]]: ''Notizie storiche del convento di S. Gervasio presso Belluno: con cenni biografici intorno ad alcuni vescovi e al papa Gregorio XVI e con molti documenti inediti''. Belluno, 1901.
* [[Ernesto Vercesi]]: ''Tre pontificati. Leone XII-Pio VIII-Gregorio XVI''. Torino, 1936.
* [[Vincent Viaene]]: ''Belgium and the Holy See from Gregory XVI to Pius IX, 1831–1859''. Leuven, 2001.
* [[Bernhard Wagner]]: ''Papst Gregor XVI. sein Leben und sein Pontificat''. Sulzbach, 1846.
* [[Nicholas Wiseman]]: ''Recollections of the Last Four Popes''. Boston, 1858.

== Välislingid ==
* [http://www.newadvent.org/cathen/07006a.htm Artikkel Gregorius XVI kohta] (''inglise keeles'')
* [https://cardinals.fiu.edu/bios1825.htm#Cappellari Gregorius XVI elulugu.] (''inglise keeles'')
* [http://www.pickle-publishing.com/papers/triple-crown-gregory-xvi.htm Gregorius XVI elulugu.] (''inglise keeles'')
* [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xix.htm#1831 Konklaav 1830–1831.] (''inglise keeles'')
* [http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1830.html Konklaav 1830–1831.] (''inglise keeles'')

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev = [[Pius VIII]]
|nimi = [[Rooma paavst]]
|aeg = 1831–1846
|järgnev = [[Pius IX]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1765]]
[[Kategooria:Surnud 1846]]
[[Kategooria:Gregorius XVI| ]]</text>
      <sha1>24ouawor47l0mwdq0dram445j7kvkcr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jean-Christophe Napoléon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70143</id>
    <revision>
      <id>7201542</id>
      <parentid>5791057</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="498" sha1="ke3kkylwqvu6jfae5nuuweboayvjank" xml:space="preserve">[[File:Prince Napoléon.JPG|thumb|right|200px|Jean-Christophe Napoléon (2006)]]

'''Jean-Christophe Louis Ferdinand Albéric Napoléon''' (sündinud [[11. juuli]]l [[1986]]) on  Napoléoni keiserliku perekonna (vaidlustatud) pea alates [[3. mai]]st [[1997]] oma vanaisa, prints [[Louis Napoléon]]i testamendi alusel.


{{JÄRJESTA:Napoléon, Jean-Christophe}}
[[Kategooria:Troonipretendendid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]
[[Kategooria:Bonaparte'i dünastia]]</text>
      <sha1>ke3kkylwqvu6jfae5nuuweboayvjank</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Themba Dlamini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72934</id>
    <revision>
      <id>7201731</id>
      <parentid>3512239</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:35:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <origin>7201731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="428" sha1="906gaytomscoqrbis68lv7ijb06nbqy" xml:space="preserve">[[Pilt:Themba Dlamini 2007.jpg|pisi|Themba Dlamini (2007)]]
'''Absalom Themba Dlamini''' (sündinud [[1950]]) oli [[Svaasimaa]] peaminister alates [[26. november|26. novembrist]] [[2003]] kuni [[oktoober|oktoobrini]] [[2008]].

== Välislingid ==

*[http://www.gov.sz/home.asp?pid=73 Themba Dlamini Svaasimaa valitsuse kodulehel]

{{JÄRJESTA:Dlamini, Themba}}
[[Kategooria:Svaasimaa peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>906gaytomscoqrbis68lv7ijb06nbqy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201732</id>
      <parentid>7201731</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:35:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="454" sha1="jhp04adbz4ca2w36xi2qap12ejbl2s2" xml:space="preserve">[[Pilt:Themba Dlamini 2007.jpg|pisi|Themba Dlamini (2007)]]
'''Absalom Themba Dlamini''' (sündinud [[1950]]) on [[Svaasimaa]] poliitik. Ta oli Svaasimaa peaminister alates [[26. november|26. novembrist]] [[2003]] kuni [[oktoober|oktoobrini]] [[2008]].

== Välislingid ==

*[http://www.gov.sz/home.asp?pid=73 Themba Dlamini Svaasimaa valitsuse kodulehel]

{{JÄRJESTA:Dlamini, Themba}}
[[Kategooria:Svaasimaa peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>jhp04adbz4ca2w36xi2qap12ejbl2s2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201733</id>
      <parentid>7201732</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:36:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="485" sha1="lle7cy65997ngvqzdcuk50hdeqtmuwf" xml:space="preserve">[[Pilt:Themba Dlamini 2007.jpg|pisi|Themba Dlamini (2007)]]
'''Absalom Themba Dlamini''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1950]]) on [[Svaasimaa]] poliitik. Ta oli Svaasimaa peaminister alates [[26. november|26. novembrist]] [[2003]] kuni [[oktoober|oktoobrini]] [[2008]].

== Välislingid ==

*[http://www.gov.sz/home.asp?pid=73 Themba Dlamini Svaasimaa valitsuse kodulehel]

{{JÄRJESTA:Dlamini, Themba}}
[[Kategooria:Svaasimaa peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>lle7cy65997ngvqzdcuk50hdeqtmuwf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1983</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75818</id>
    <revision>
      <id>7201540</id>
      <parentid>7200887</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:17:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Jaanuar */</comment>
      <origin>7201540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16964" sha1="lg5ei6vantmkdpigofwidhb8iu2tosu" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1983]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1983}}
== Jaanuar ==
*[[3. jaanuar]] – [[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik
*[[5. jaanuar]] – [[Ivan Seledkov]], Venemaa jalgrattasportlane
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Belkin]], vene lumelaudur
*[[8. jaanuar]] – [[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane
*[[9. jaanuar]] – [[Marek Doronin]], eesti korvpallur 
*[[10. jaanuar]] – [[Li Nina]], Hiina vigursuusataja 
* 10. jaanuar – [[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur
*[[11. jaanuar]] – [[Adrian Sutil]], saksa vormelisõitja
* 11. jaanuar – [[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja
* 11. jaanuar – [[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja
*[[17. jaanuar]] – [[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja
* 17. jaanuar – [[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola murdmaasuusataja
* 19. jaanuar – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja
* 19. jaanuar – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist
* 19. jaanuar – [[Hikaru Utada]], Jaapani poplaulja
*[[20. jaanuar]] – [[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja
* 20. jaanuar – [[Helen Rekkor]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[21. jaanuar]] – [[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur
*[[22. jaanuar]] – [[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja
*[[23. jaanuar]] – [[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane
*[[24. jaanuar]] – [[Scott Speed]], USA vormelisõitja
*[[25. jaanuar]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik
*[[28. jaanuar]] – [[Chris Wondolowski]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[30. jaanuar]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja

== Veebruar ==
*[[2. veebruar]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane, seitsmevõistleja
* 2. veebruar – [[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (ründaja)
*[[7. veebruar]] – [[Christian Klien]], austria võidusõitja ([[Vormel 1]])
*10. veebruar – Jürgen Veber, Eesti illusionist ja mustkunstnik
*[[11. veebruar]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur
* 11. veebruar – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja
* 14. veebruar – [[Bacary Sagna]], prantslasest jalgpallur
*[[15. veebruar]] – [[Martin Bergmann]], modell ja televisiooniesineja
*[[16. veebruar]] – [[Keiti Vilms]], eesti kalambuuritseja
*[[21. veebruar]] – [[Nero Urke]], eesti näitleja 
*[[23. veebruar]] – [[Emily Blunt]], Suurbritannia filminäitleja
* 23. veebruar – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja
* 23. veebruar – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik
*[[24. veebruar]] – [[Ingemar Teever]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur
* 26. veebruar – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja 
*[[27. veebruar]] – [[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja
*[[28. veebruar]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja

== Märts ==
*[[2. märts]] – [[Jevgeni Kristafovitš]]
*[[4. märts]] – [[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja
*[[6. märts]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja
*[[8. märts]] – [[Maris Padjus]], Eesti poliitik
*[[9. märts]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik
* 9. märts – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik
*[[10. märts]] – [[Jelena Bovina]], vene tennisist
* 10. märts – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidritest
*[[12. märts]] – [[Mikko Koivu]], Soome jäähokimängija
* 12. märts – [[Ron Funches]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja
*[[13. märts]] – [[Ksenija Borodina]], vene telesaatejuht
*[[14. märts]] – [[Baqtïyar Artayev]], kasahstani endine poksija
*[[15. märts]] – [[Heiko Niidas]], eesti korvpallur
*[[16. märts]] – [[Vitali Gussev]], eesti jalgpallur 
*[[18. märts]] – [[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur
* 25. märts – [[Erkki Alak]], eesti maadleja
*[[26. märts]] – [[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja
*[[28. märts]] – [[Ladji Doucouré]], Prantsusmaa kergejõustiklane
* 28. märts – [[Anni Arro]], eesti kokk ja saatejuht
* 28. märts – [[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik
*[[29. märts]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab Bahreini
*[[31. märts]] – [[Ashleigh Ball]], Kanada laulja

== Aprill ==
*[[2. aprill]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane
* 2. aprill – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator
*[[3. aprill]] – [[Chalice]], eesti laulja
* 3. aprill – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur
*[[4. aprill]] – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene jäähokimängija
* 4. aprill – [[Ben Gordon]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur
*[[6. aprill]] – [[Aleksei Agarkov]], vene veepallur
*[[7. aprill]] – [[Janar Talts]], eesti korvpallur
* 7. aprill – [[Liis Jürgens]], eesti helilooja, harfimängija, interpreet
*[[9. aprill]] – [[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja
*[[11. aprill]] – [[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja
*[[12. aprill]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist
*[[13. aprill]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Kairi Look]], eesti kirjanik
*[[20. aprill]] – [[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent
*[[21. aprill]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik
* 21. aprill – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur
*[[22. aprill]] – [[Külli Tammur]], Eesti riigiametnik ja poliitik
*[[23. aprill]] – [[Daniela Hantuchová]], slovaki tennisist 
* 23. aprill – [[Juss Laansoo]], eesti motosportlane
*[[25. aprill]] – [[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija
*[[26. aprill]] – [[José María López]], Argentina vormelisõitja
*[[27. aprill]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur
*[[30. aprill]] – [[Helena Virt]], eesti laulja

== Mai ==
*[[1. mai]] – [[Jennifer Ellison]], briti näitleja, laulja, saatejuht
* 1. mai – [[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör
*[[2. mai]] – [[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja
*[[4. mai]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja
* 4. mai – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja
*[[5. mai]] – [[Edvin Aedma]], eesti kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija
*[[6. mai]] – [[Dani Alves]], brasiilia jalgpallur
*[[7. mai]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator
*[[8. mai]] – [[Bershawn Jackson]], USA kergejõustiklane
*[[10. mai]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik
*[[11. mai]] – [[Holly Valance]] (Holly Rachel Vukadinovic), austraalia laulja
*[[12. mai]] – [[Alina Kabajeva]], vene võimleja
*[[14. mai]] – [[Anahí]], Mehhiko näitleja ja muusik
*[[16. mai]] – [[Nancy Ajram]], Liibanoni laulja 
* 16. mai – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik
*[[19. mai]] – [[H. Olliver Twisted]], soome laulja
*[[23. mai]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja
*[[24. mai]] – [[Kati Liibak]], eesti jalgpallur
* 24. mai – [[Joonas Plaan]], eesti keskkonnaantropoloog
*[[26. mai]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja
*[[27. mai]] – [[Meelis Kanep]], eesti maletaja, suurmeister
*[[28. mai]] – [[Daugirdas Šemiotas]], leedu poksija
*[[29. mai]] – [[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik
* 29. mai – [[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik
*[[31. mai]] – [[Kim Aabech]], taani jalgpallur

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja
* 1. juuni – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja
*[[3. juuni]] – [[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja
*[[4. juuni]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja
* 4. juuni – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[5. juuni]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane
*[[6. juuni]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja
*6. juuni – [[Michael Krohn-Dehli]], Taani jalgpallur
*[[7. juuni]] – [[Piotr Małachowski]], poola kettaheitja
*[[8. juuni]] – [[Kim Clijsters]], belgia tennisist
*[[9. juuni]] – [[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)]]
*[[11. juuni]] – [[Juri Anikejev]], ukraina kabetaja
*[[12. juuni]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja
*[[16. juuni]] – [[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[17. juuni]] – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja
*[[19. juuni]] – [[Tatjana Mihhailova]], eesti laulja
* 19. juuni – [[Gregor Arbet]], eesti korvpallur
* 19. juuni – [[Aidan Turner]], iiri näitleja
*[[21. juuni]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja
*[[22. juuni]] – [[Allar Raja]], eesti sõudja
*[[26. juuni]] – [[Johan Linde]], eesti päritolu Austraalia poksija
*[[27. juuni]] – [[Alsou]], Venemaa laulja
* 27. juuni – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja, kirjandus- ja filmikriitik
*[[28. juuni]] – [[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[29. juuni]] – [[Ilja Jašin]], Venemaa poliitik, omavalitsustegelane
*[[30. juuni]] – [[Sten Kivistik]], eesti basskitarrist

== Juuli ==
*[[2. juuli]] – [[Michelle Branch]], ameerika laulja
*[[5. juuli]] – [[Aleksandr Legkov]], Venemaa murdmaasuusataja
* 5. juuli – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja
*[[10. juuli]] – [[Gabriel Fernández]], hispaania jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Mohamed Abdelwahab]], egiptuse jalgpallur
* 13. juuli – [[Liu Xiang]], hiina kergejõustiklane
* 13. juuli – [[Brigitta Davidjants]]
*[[14. juuli]] – [[Igor Andrejev]], vene tennisist
*[[18. juuli]] – [[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik
*[[19. juuli]] – [[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane
*[[20. juuli]] – [[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane
*[[23. juuli]] – [[Kaili Sirge]], eesti murdmaasuusataja
*[[24. juuli]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Kauri Kõiv]], eesti laskesuusataja
* 25. juuli – [[Nenad Krstić]], serbia korvpallur
*[[28. juuli]] – [[Heiko Rannula]], eesti korvpallur
* 28. juuli – [[Maris Sander]], eesti ajakirjanik

== August ==
*[[1. august]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja
* 1. august – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor
*[[2. august]] – [[Elina Partõka]], eesti ujuja
* 2. august – [[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane
*[[3. august]] – [[Christophe Willem]], prantsuse laulja
*[[6. august]] – [[Robin van Persie]], hollandi jalgpallur
* 6. august – [[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist
*[[11. august]] – [[Juri Krimarenko]], Ukraina kergejõustiklane
*[[14. august]] – [[Elena Baltacha]], tennisist
* 14. august – [[Mila Kunis]], ukraina päritolu ameerika näitleja
*[[16. august]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar
*[[17. august]] – [[Margit Margusson]], eesti laulja
*[[20. august]] – [[Juri Žirkov]], vene jalgpallur
* 20. august – [[Andrew Garfield]], USA filminäitleja
*[[24. august]] – [[Eerik Kändler]], eesti muusik, kunstnik ja ettevõtja
* 24. august – [[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist
*[[26. august]] – [[Magnus Moan]], norra kahevõistleja
* 26. august – [[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti moelooja
*[[28. august]] – [[Marvi Vallaste]], eesti poplaulja
* 28. august – [[Henrik Sova]], eesti filosoof
*[[30. august]] – [[Jonne Aaron]], Soome laulja

== September ==
*[[3. september]] – [[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik
* 3. september – [[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane
*[[4. september]] – [[Margit Rüütel]], eesti tennisist
*[[5. september]] – [[Imre Kaas]], eesti teleajakirjanik
* 5. september – [[Ilja Remeslo]], Venemaa jurist, publitsist, ühiskonnaaktivist, blogija
*[[13. september]] – [[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur
*[[14. september]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja
* 14. september – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik
*[[15. september]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik
*[[19. september]] – [[Indrek Sell]], eesti mükoloog ja loodusfotograaf
*[[21. september]] – [[Anna Favella]], itaalia näitleja
*[[23. september]] – [[Märt Israel]], eesti kettaheitja
*[[26. september]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja
* 26. september – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur
*[[3. oktoober]] – [[Martin Mill]], eesti näitleja
*[[4. oktoober]] – [[Andrei Boldõkov]], vene lumelaudur
*[[5. oktoober]] – [[Nicky Hilton]], ameerika modell
* 5. oktoober – [[Jesse Eisenberg]], Ameerika näitleja, näitekirjanik ja filmitegija
*[[8. oktoober]] – [[Travis Pastrana]], USA mootorisportlane
* 8. oktoober – [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja
* 8. oktoober – [[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter
*[[9. oktoober]] – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane
*[[11. oktoober]] – [[Ruslan Ponomarjov]], ukraina maletaja 
*[[14. oktoober]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist
* 14. oktoober – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja
*[[15. oktoober]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja 
*[[16. oktoober]] – [[Philipp Kohlschreiber]], Saksamaa tennisist 
* 16. oktoober – [[Ramaz Nozadze]], gruusia maadleja 
* 16. oktoober – [[Loreen]], Rootsi poplaulja
*[[17. oktoober]] – [[Ivan Sajenko]], Venemaa jalgpallur, ründaja
* 17. oktoober – [[Vitali Teleš]], Eesti jalgpallur 
* 17. oktoober – [[Maigi Magnus]], eesti skulptor
*[[20. oktoober]] – [[Luis Fernando Saritama Padilla]], Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja 
* 20. oktoober – [[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur
*[[22. oktoober]] – [[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja
*[[25. oktoober]] – [[Mirjam Liimask]], eesti kergejõustiklane
*[[26. oktoober]] – [[Houston (laulja)|Houston]], USA R&amp;B laulja ja räppar
* 26. oktoober – [[Martti Kass]], eesti ajakirjanik
*[[28. oktoober]] – [[Andres Oja]], eesti näitleja
*[[31. oktoober]] – [[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja
*31. oktoober – [[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur

== November ==
*[[1. november]] – [[Yūko Ogura]], jaapani modell
* 1. november – [[Priit Toobal]], Eesti poliitik
*[[6. november]] – [[Nicole Hosp]], Austria mäesuusataja 
*[[8. november]] – [[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur
*[[9. november]] – [[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja
*[[11. november]] – [[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur
*[[13. november]] – [[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur
*[[15. november]] – [[John Heitinga]], hollandi jalgpallur
*[[16. november]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja
* 16. november – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja
*[[17. november]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik
*[[18. november]] – [[Jon Johansen]] (&quot;DVD Jon&quot;), norra häkker
* 18. november – [[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur
*[[19. november]] – [[Chandra Crawford]], Kanada murdmaasuusataja
* 19. november – [[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane
* 19. november – [[Daria Werbowy]], Ukraina-Kanada modell
*[[22. november]] – [[Jeremy Roff]], Austraalia jooksja
*[[23. november]] – [[Moonika Batrakova]]
*[[27. november]] – [[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik
*[[29. november]] – [[Tanner Glass]], Kanada jäähokimängija
*[[30. november]] – [[Andrew Newell]], USA murdmaasuusataja
* 30. november – [[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik
* 30. november – [[Adrian Cristea]], Rumeenia jalgpallur
* 30. november – [[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur

== Detsember ==
*[[2. detsember]] – [[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija
* 2. detsember – [[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja
*[[3. detsember]] – [[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur
*[[4. detsember]] – [[Risto Kübar]], eesti näitleja
*[[8. detsember]] – [[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja
*[[10. detsember]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]])
*[[12. detsember]] – [[Mihkel Ulk]], eesti režissöör
*[[13. detsember]] – [[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja
*[[14. detsember]] – [[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter
*[[15. detsember]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik
* 15. detsember – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist
*[[17. detsember]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja
*[[19. detsember]] – [[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja
*[[20. detsember]] – [[Gia Allemand]], USA näitleja ja modell 
* 20. detsember – [[Jonah Hill]], USA filminäitleja
*[[21. detsember]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja
* 21. detsember – [[Alar Nääme]], Eesti poliitik
*[[28. detsember]] – [[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik
*[[30. detsember]] – [[Piret Ilves]], eesti moekunstnik ja stilist

==Teadmata kuupäev==
*[[Šahri Amirhanova]], Venemaa ärijuht
*[[J-five]], USA räppar

[[Kategooria:Sündinud 1983|*]]
[[Kategooria:1983]]</text>
      <sha1>lg5ei6vantmkdpigofwidhb8iu2tosu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eero Raun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>77361</id>
    <revision>
      <id>7201376</id>
      <parentid>7183961</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:20:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37536-42</username>
        <id>232584</id>
      </contributor>
      <comment>/* Loominguline tegevus */ Viite lisamine</comment>
      <origin>7201376</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5957" sha1="rg3xlnk5rjlauk0hcan6mi7ste4j6q4" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2021}}
[[Pilt:Raun, Eero.IMG_9432.JPG|pisi|Eero Raun [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s 16. aprillil 2011.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik&lt;/small&gt;]]
'''Eero Raun''' (sündinud [[24. mai]]l [[1971]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BVQSELG-EERO-RAUN |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-02-01 |arhiivimisaeg=2021-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117160419/https://www.inforegister.ee/BVQSELG-EERO-RAUN |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on eesti ettevõtja ja kultuuritegelane. 

== Elukäik ==

=== Haridus ===
* 1978–1986 [[Tallinna 21. Keskkool]]
* 1986–1989 [[Tallinna Muusikakeskkool]] (koorijuhtimise ja [[tuuba]] erialal)
* 1989–1994 [[Eesti Muusikaakadeemia]] (koolimuusika erialal professor [[Venno Laul]]u õpilasena)
* 1994–1995 [[Eesti Diplomaatide Kool]] (diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete erialal)
* 2003–2005 [[Tallinna Ülikool]], filosoofia osakond (sotsiaalteaduste magistrantuur juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal &quot;Socio-Strategic Leadership&quot;)

===Tööalane tegevus===
* 1991–1993 [[Eesti Kontsert]], administraator
* 1993–1995 [[Eesti Televisioon]], muusikaprogrammi produtsent
* 1994–1996 Eesti Televisioon, uudistesaate &quot;[[Aktuaalne kaamera]]&quot; saatejuht-toimetaja
* 1995–1997 EV Välisministeerium, diplomaat protokolliosakonnas ja poliitikaosakonnas
* 1997–1998 [[Tallinna Pank]], avalike suhete ja reklaamiosakonna juhataja
* 1998–2001 [[Eesti Ühispank]], avalike suhete osakonna juhataja
* 2001–2002 kommunikatsioonibüroo Powerhouse, tegevjuht
* 2002–2003 EV Rahandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
* 2003–2006 [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], avalike suhete nõunik&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Presidendi avalikke suhteid juhib Eero Raun |url=https://www.ohtuleht.ee/148006/presidendi-avalikke-suhteid-juhib-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2006–2008 [[Rahvusooper Estonia]], nõunik
* 2008–2009 [[Eesti Koostöö Kogu]], programmijuht
* 2009–2012 [[EV Kultuuriministeerium]], muusikanõunik
* 2010–2013 [[Arvo Pärdi Keskus]], asutaja ja nõukogu liige
* 2012–2018 [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]], turismiturunduse juht; loomemajanduse nõunik; ühisstendide projektijuht&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-04-18 |pealkiri=EASi turismiarenduskeskuse turundusjuhina asub tööle Eero Raun |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2012/04/18/easi-turismiarenduskeskuse-turundusjuhina-asub-toole-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=www.bestmarketing.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2012–2017 [[Eesti Instituut]], juhatuse liige; 2017–2020 nõukogu esimees
* 2018–2020 [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]], asutav direktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-07 |pealkiri=Kaunite Kunstide Kooli direktoriks saab Eero Raun |url=https://vana.hm.ee/et/uudised/kaunite-kunstide-kooli-direktoriks-saab-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230822124429/https://vana.hm.ee/et/uudised/kaunite-kunstide-kooli-direktoriks-saab-eero-raun |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 4.1.2021–31.5.2021 [[Riigikantselei]] valitsuse kommunikatsioonibüroo, direktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valitsuskommunikatsiooni direktoriks saab Eero Raun {{!}} Tippjuhi konkursiveeb |url=https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/valitsuskommunikatsiooni-direktoriks-saab-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=tippjuhid.riigikantselei.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-05-31 |pealkiri=Eero Raun lahkub valitsuse kommunikatsioonibüroo juhi kohalt |url=https://www.err.ee/1608230097/eero-raun-lahkub-valitsuse-kommunikatsiooniburoo-juhi-kohalt |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* alates 2015 ettevõtja ekspordijuhtimise alal
* alates 2025 [[Märjamaa Gümnaasium]], direktor

== Loominguline tegevus ==
Paljude tele- ja raadiosaadete autor ja saatejuht. {{lisa viide}} Avaldanud välispoliitikaartikleid ja muusikaarvustusi.{{lisa viide}} 2004–2021 ja 2023–2025 [[Tallinna Sadam]]a segakoori dirigent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2017-05-01 |pealkiri=Sadama segakoor esindas Prahas Eestit ja meie kultuuri |url=https://www.ts.ee/sadama-segakoor-esindas-prahas-eestit-ja-meie-kultuuri/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=Tallinna Sadam |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Muu tegevus===
* 1988–1990 festivali &quot;[[NoorteMuusa]]&quot; algataja ja korraldaja{{lisa viide}}
* 1991–1992 festivali &quot;[[Tudengijazz]]&quot; peakorraldaja{{lisa viide}}
* 1997 [[OSCE]] rahuvaatleja [[Bosnia ja Hertsegoviina]] kohalikel valimistel{{lisa viide}}
* [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e pressikonverentside juht{{lisa viide}}
* kauaaegne presidendi vastuvõtu [[heerold]] ja riiklike preemiate tseremooniameister 
* Viini Filharmoonikute uusaastakontsertide ülekannete kommentaator ETV-s üle 20 aasta{{lisa viide}}
* Kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel 2024 &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eero Raun - Euroopa Parlamendi kandidaat |url=https://www.raun.ee/ |vaadatud=2024-05-27 |väljaanne=www.raun.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
* &quot;Tere õhtust!&quot; ütleb diktor-muusik-diplomaat (Pühapäevaleht, 20.07.1996) [intervjuu]

==Välislingid==
* [http://www.postimees.ee/240506/lisad/arter/198873.php &quot;Eero Raun, presidendi avalik pale&quot;]
* [http://www.linnaleht.ee/pdf/tallinn/2007-04-13.pdf &quot;Eero Raun: Kadriorust klaveri taha&quot;]
* [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-12-09_13-04.wma Eero Raun saates &quot;Kukul külas&quot; I osa] 
* [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-12-09_14-04.wma Eero Raun saates &quot;Kukul külas&quot; II osa]

{{JÄRJESTA:Raun, Eero}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>rg3xlnk5rjlauk0hcan6mi7ste4j6q4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201377</id>
      <parentid>7201376</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37536-42</username>
        <id>232584</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muu tegevus */ viite lisamine</comment>
      <origin>7201377</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6354" sha1="gnc2jk53mydxs5i6lhgn4v8j19grtxr" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2021}}
[[Pilt:Raun, Eero.IMG_9432.JPG|pisi|Eero Raun [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s 16. aprillil 2011.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik&lt;/small&gt;]]
'''Eero Raun''' (sündinud [[24. mai]]l [[1971]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BVQSELG-EERO-RAUN |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-02-01 |arhiivimisaeg=2021-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117160419/https://www.inforegister.ee/BVQSELG-EERO-RAUN |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on eesti ettevõtja ja kultuuritegelane. 

== Elukäik ==

=== Haridus ===
* 1978–1986 [[Tallinna 21. Keskkool]]
* 1986–1989 [[Tallinna Muusikakeskkool]] (koorijuhtimise ja [[tuuba]] erialal)
* 1989–1994 [[Eesti Muusikaakadeemia]] (koolimuusika erialal professor [[Venno Laul]]u õpilasena)
* 1994–1995 [[Eesti Diplomaatide Kool]] (diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete erialal)
* 2003–2005 [[Tallinna Ülikool]], filosoofia osakond (sotsiaalteaduste magistrantuur juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal &quot;Socio-Strategic Leadership&quot;)

===Tööalane tegevus===
* 1991–1993 [[Eesti Kontsert]], administraator
* 1993–1995 [[Eesti Televisioon]], muusikaprogrammi produtsent
* 1994–1996 Eesti Televisioon, uudistesaate &quot;[[Aktuaalne kaamera]]&quot; saatejuht-toimetaja
* 1995–1997 EV Välisministeerium, diplomaat protokolliosakonnas ja poliitikaosakonnas
* 1997–1998 [[Tallinna Pank]], avalike suhete ja reklaamiosakonna juhataja
* 1998–2001 [[Eesti Ühispank]], avalike suhete osakonna juhataja
* 2001–2002 kommunikatsioonibüroo Powerhouse, tegevjuht
* 2002–2003 EV Rahandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
* 2003–2006 [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], avalike suhete nõunik&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Presidendi avalikke suhteid juhib Eero Raun |url=https://www.ohtuleht.ee/148006/presidendi-avalikke-suhteid-juhib-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2006–2008 [[Rahvusooper Estonia]], nõunik
* 2008–2009 [[Eesti Koostöö Kogu]], programmijuht
* 2009–2012 [[EV Kultuuriministeerium]], muusikanõunik
* 2010–2013 [[Arvo Pärdi Keskus]], asutaja ja nõukogu liige
* 2012–2018 [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]], turismiturunduse juht; loomemajanduse nõunik; ühisstendide projektijuht&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-04-18 |pealkiri=EASi turismiarenduskeskuse turundusjuhina asub tööle Eero Raun |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2012/04/18/easi-turismiarenduskeskuse-turundusjuhina-asub-toole-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=www.bestmarketing.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2012–2017 [[Eesti Instituut]], juhatuse liige; 2017–2020 nõukogu esimees
* 2018–2020 [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]], asutav direktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-07 |pealkiri=Kaunite Kunstide Kooli direktoriks saab Eero Raun |url=https://vana.hm.ee/et/uudised/kaunite-kunstide-kooli-direktoriks-saab-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230822124429/https://vana.hm.ee/et/uudised/kaunite-kunstide-kooli-direktoriks-saab-eero-raun |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 4.1.2021–31.5.2021 [[Riigikantselei]] valitsuse kommunikatsioonibüroo, direktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valitsuskommunikatsiooni direktoriks saab Eero Raun {{!}} Tippjuhi konkursiveeb |url=https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/valitsuskommunikatsiooni-direktoriks-saab-eero-raun |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=tippjuhid.riigikantselei.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-05-31 |pealkiri=Eero Raun lahkub valitsuse kommunikatsioonibüroo juhi kohalt |url=https://www.err.ee/1608230097/eero-raun-lahkub-valitsuse-kommunikatsiooniburoo-juhi-kohalt |vaadatud=2023-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* alates 2015 ettevõtja ekspordijuhtimise alal
* alates 2025 [[Märjamaa Gümnaasium]], direktor

== Loominguline tegevus ==
Paljude tele- ja raadiosaadete autor ja saatejuht. {{lisa viide}} Avaldanud välispoliitikaartikleid ja muusikaarvustusi.{{lisa viide}} 2004–2021 ja 2023–2025 [[Tallinna Sadam]]a segakoori dirigent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2017-05-01 |pealkiri=Sadama segakoor esindas Prahas Eestit ja meie kultuuri |url=https://www.ts.ee/sadama-segakoor-esindas-prahas-eestit-ja-meie-kultuuri/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=Tallinna Sadam |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Muu tegevus===
* 1988–1990 festivali &quot;[[NoorteMuusa]]&quot; algataja ja korraldaja{{lisa viide}}
* 1991–1992 festivali &quot;[[Tudengijazz]]&quot; peakorraldaja{{lisa viide}}
* 1997 [[OSCE]] rahuvaatleja [[Bosnia ja Hertsegoviina]] kohalikel valimistel{{lisa viide}}
* [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e pressikonverentside juht{{lisa viide}}
* kauaaegne presidendi vastuvõtu [[heerold]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pikaaegsed heeroldid muljetavad: kuidas esitleda presidendi vastuvõtul külalist, kes on oma kutsekaarti pastakaga täiendanud? |url=https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1080179/pikaaegsed-heeroldid-muljetavad-kuidas-esitleda-presidendi-vastuvotul-kulalist-kes-on-oma-kutsekaarti-pastakaga-taiendanud |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=naisteleht-digi.ohtuleht.ee}}&lt;/ref&gt; ja riiklike preemiate tseremooniameister 
* Viini Filharmoonikute uusaastakontsertide ülekannete kommentaator ETV-s üle 20 aasta{{lisa viide}}
* Kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel 2024 &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eero Raun - Euroopa Parlamendi kandidaat |url=https://www.raun.ee/ |vaadatud=2024-05-27 |väljaanne=www.raun.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
* &quot;Tere õhtust!&quot; ütleb diktor-muusik-diplomaat (Pühapäevaleht, 20.07.1996) [intervjuu]

==Välislingid==
* [http://www.postimees.ee/240506/lisad/arter/198873.php &quot;Eero Raun, presidendi avalik pale&quot;]
* [http://www.linnaleht.ee/pdf/tallinn/2007-04-13.pdf &quot;Eero Raun: Kadriorust klaveri taha&quot;]
* [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-12-09_13-04.wma Eero Raun saates &quot;Kukul külas&quot; I osa] 
* [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-12-09_14-04.wma Eero Raun saates &quot;Kukul külas&quot; II osa]

{{JÄRJESTA:Raun, Eero}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>gnc2jk53mydxs5i6lhgn4v8j19grtxr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toitude ja toiduainete loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82957</id>
    <revision>
      <id>7201469</id>
      <parentid>7197875</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:08:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */ Keeks</comment>
      <origin>7201469</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14375" sha1="qfb3wz5os0h5huozhbib5iqiyc36bl0" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[toiduaine]]id ja [[toit]]e, sealhulgas [[jook]]e. Jaapani toite on loetletud ka [[Jaapani toitude loend]]is. Alkohoolseid jooke on loetletud ka [[alkohoolsete jookide loend]]is, ürte [[ürtide loend]]is, vürtse [[vürtside loend]]is. Toidulisaaineid loetletakse [[toidulisaainete loend]]is.

{{tähed}}
==#==

*[[7 Up kook]]

==A==
[[A. Le Coq Premium]] - [[A. Le Coq Special]] - [[aafrika punane tee]] - [[aasšampinjon]] - ''[[æbleskiver]]'' - [[aed-liivatee]] - [[aedmaasikas]] - [[aedoasupp]] - [[aedsalat]] - [[aedviljasupp]] - [[agaavisiirup]] - [[aganaleib]] - [[agar]] - [[ahjuahven]] - [[ahjuforell]] - [[ahjuhaug]] - [[ahjukala]] - [[ahjukana]] - [[ahjukartulid]] - [[ahjulatikas]] - [[ahjuliha]] - [[ahjulõhe]] - [[ahjupraad]] - [[ahjuräimed]] - [[ahjuõun]] - [[ahjuõunakala]] - [[aiva]] - ''[[ale (õlu)|ale]]'' - [[aleksandrikook]] - ''[[aljotta]]'' - [[alkohoolne jook]] - [[alõtša]] - [[alustainas]] - [[Amaretti]] - ''[[amaretto]]'' - [[Amarone]] - [[Amarula]] - [[aniis]] - [[ananass]] - [[aniisiviin]] - [[antrekoot]] - [[apelsin]] - [[apelsinimahl]] - [[aperitiiv]] - [[aprikoosid]] - [[araabika kohv]] - [[arak]] - [[Ararat (brändi)|Ararat]] - [[arbuus]] - [[armanjakk]] - [[arrak]] - [[assai (vili)|assai]] - [[asuu]] - [[austerservik]] - [[austrid]] - [[austrikaste]] - [[avokaado]]

==B==
[[baaba]] - [[Baileys]] - [[Bakewelli kook]] - [[baklava]] - [[bambusevõrsed]] - [[banaan]] - ''[[bánh mì]]'' - [[barraquito]] - [[basiilik]] - [[basturma]] - [[Belõi Aist]] - [[bergamotiõli]] -  [[besee]] - [[beseetort]] - ''[[bienmesabe]]'' - [[biifsteek]] - [[bilimbi]] - [[biskviitküpsised]] - [[biskviittainas]] - [[biskviittort]] - ''[[bizcocho borracho]]'' - [[Black Velvet (kokteil)|Black Velvet]] - [[Blatina (vein)]] - [[Bombay Sapphire]] - [[borš]] - [[boržomm]] - [[Bounty |(šokolaad)|Bounty]] - [[Brahma õlu]] - [[Brie juust]] - ''[[brunost]]'' - [[brõnsa]] - [[brändi]] - [[Brüsseli vahvlid]] - [[bubert]] - [[Buffalo tiivad]] - [[bulgur]] - [[böfstrooganov]]

==C==
''[[café au lait]]'' - 
''[[caffè corretto]]'' -
''[[caffè latte]]'' - 
[[Campari]] - 
''[[cannolo]]'' - 
''[[cappuccino]]'' -
[[Captain Morgan]] - ''[[carpaccio]]'' - ''[[cava]]'' - [[Cerasuolo di Vittoria]] - ''[[ceviche]]'' - [[Cheddari juust]] - ''[[chili con carne]]'' - [[Chinchón (jook)|Chinchón]] - 
[[Chorizo]] -
[[Coca-Cola]] -
[[Cointreau]] - [[Comté juust]] - 
''[[corn dog]]'' -  
''[[Cozonac]]'' - [[Courvoisier]] - [[Crème de cassis]] - [[Crystal Vodka]]

==D==
[[datlid]] - [[Detroiti pitsa]] - [[doktorivorst]] -[[dolma]] - ''[[doppio]]'' - [[dražeekompvek]] - [[džinn]] - [[Dunkel]] - [[durian]] - [[Dynami:t]]

==E==
[[ebaküdoonia]] - [[einevõileib]] - [[Edami juust]] - [[Emmentali juust]] - [[energiajook]] - [[espresso]] - [[ekleer]] - [[eskalopp]]

==F==
[[falafel]] - [[Fanta]] - [[feta]] - [[fetasalat]] - [[filee]] - [[Finlandia Vodka]] - [[Fireball (viski)|Fireball]] - ''[[foie gras]]'' - [[friikartulid]] - [[frikadellid]] - [[frikadellisupp]] – [[fugu]]

==G==
[[galantiin]] - ''[[garam masala]]'' - [[Garibaldi küpsis]] - [[garum]] - [[gaseeritud vesi]] - [[gazpacho]] - [[ġbejna]] - ''[[ghaphama]]'' - [[Gorgonzola juust]] - ''[[gnocchi alla sorrentina]]'' - ''[[gofio]]'' -  [[Gouda juust]] - [[Grana Padano]] - [[granaatõun]] - [[granadill]] - ''[[grappa]]'' - [[greip]] - ''[[grissini]]'' - [[Gruyère'i juust]] - [[guajaav]] - [[guljašš]] - [[Gösser]]

==H==
''[[hákarl]]'' - [[hakkbitkiid]] - [[hakk-kotlet]] - [[hakkliha]] - [[hakklihakaste]] - [[hakklihapallid]] - [[hakkliharull]] - [[hakkpraad]] - [[hall kärbseseen]] - ''[[halloumi]]'' - [[halvaa]] - [[hamburger]] - [[handsa]] - [[hanepraad]] - [[hapukapsaborš]] - [[hapukapsas]] - [[hapukapsasalat]] - [[hapukapsasupp]] - [[hapukoor]] - [[hapukoorekaste]] - [[hapukurk]] - [[hapupiim]] - [[hapurokk]] - [[hapusilk]] - [[haputaigen]] - [[harilik põdramokk]] - [[harissa]] -  [[harissa (puder)]] - [[hartšoo]] - [[Hawaii pitsa]] - [[heres]] - [[hernesupp]] - [[hiinakapsas]] - [[Hispaania omlett]] -  [[hobuseliha]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hõõgvein]] - [[hädaleib]] - [[härjasilm (toit)|härjasilm]]

==I==
''[[igunaq]]'' - [[idud]] - [[india pähkel]] - [[ingver]] - [[invertsiirup]] - [[Ipohi valge kohv]]

==J==
[[jaanijuust]] - [[jahu]] - [[jahukört]] - [[jahupuder]] - [[jalapeno]] - [[jogurt]] - [[joogivesi]] - [[jujuub]] - ''[[julep]]'' - [[juuretis]] - [[juust]] - [[jõevähk]] - [[jõuluhani (kulinaaria)|jõuluhani]] - [[jõululeib]] - [[Jägerbomb]] - [[Jägermeister]] - [[Jäätee (jook)|jäätee]] - [[jäätis]]

==K==
[[K kohuke]] - [[kaalikas]] - [[kaaviar]] - [[kaer]] - [[kaerahelbed]] - [[kaerahelbepuder]] - [[kaerakile]] - [[kaeratangupuder]] - [[kaeratumm]] - [[Kahlúa]] - [[kakao]] - [[kakaooad]] - [[kakaopulber]] - [[kakaovõi]] - [[kala (toit)|kala]] - [[Kalamáta oliivid]] - [[kalapulgad]] - [[kalavalgupulber]] - [[kali]] - [[kalvados]] - [[kama]] - [[kamajahu]] - [[kamakäkk]] - [[kamambäär]] - [[kanaliha]] - [[kananagitsad]] - [[kanawok|kana''wok'']] - [[kaneel]] - [[kaneelirull]] - [[kanepipiim]] - [[kanepitemp]] - [[kappar]] - [[kapsas]] - [[karamboola]] - [[karamell]] - [[karask]] - [[karastusjook]] - [[karbonaad]] - [[Karjala pirukas]] - [[kartul]] - [[kartulileib]] - [[kartuliporss]] - [[kartulisalat]] - [[kartulitärklis]] - [[kartulivorst]] - [[kasemahl]] - [[kaseriisikas]] - [[Kaste (kokandus)|kaste]] - [[kebab]] - [[keeduvorst]] - [[keefir]] - [[keeks]] - [[Kelluke (jook)|Kelluke]] - [[Kelt (konjak)]] - [[Kelt (Slovakkia õlu)]] - [[ketšup]] - [[kevadkogrits]] - [[Kiievi kotlet]] - [[kiivi (vili)|kiivi]] - [[kikerhernes]] - [[kilu]] - [[kiluvõileib]] - [[kirsid]] - ''[[kiviaq]]'' - [[klarett]] - [[klementiin]] - [[kliid]] - [[klimbid]] - [[klimbisupp]] -  [[kodujuust]] - [[koduõlu]] - [[kogelmogel]] - [[kohuke]] - [[kohv]] - [[kohvikoor]] - [[kohvioad]] - [[koirohutee]] - [[kollane pilvik]] - [[kollikakk]] - ''[[kombucha]]'' - [[kompott]] - [[kompvek]] - [[kondenspiim]] - [[kondiitritooted]] - [[konjak]] - [[kook]] - [[kookospiim]] - [[kookospähkel]] - [[kookosõli]] - [[kopra]] - [[Kopsud (kulinaaria)|kopsud]] - [[koriander]] - [[korint]] - [[kormoran]] - [[kornišonid]] - [[Koskenkorva Viina]] - [[kostroma juust]] - [[kotlet]] - [[Krakovi vorst]] - [[kreeka pähklid]] - ''[[kreplach]]'' - [[kringel]] - [[kruubipuder]] - [[kruubid]] - [[kuksu]] - [[kuldmampel]] - [[kuldriisikas]] - [[kuldtatik]] - [[kulebjaaka]] - [[kumõss]] - [[kusksu]] - [[kuskuss]] - [[kuuseriisikas]] - [[kõrsik]] - [[käkk]] - [[kört]] - [[köögivili]] - [[köögiviljasupp]] - [[köömned]] -  [[käkisupp]] - [[köömnelõhnaline liivatee]] - [[küpsetis]] - [[küpsis]] - [[küüslauguküüned]]

==L==
[[laagriõlu]] - [[laboriliha]] - ''[[Lactarius indigo]]'' - [[lahustuv kohv]] - [[laimid]] - [[lambaliha]] - [[lameleib]] - [[lamevirsik]] -  [[lasanje]] - [[latikas]] - [[Laua Viin]] - [[lavašš]] - [[leem]] - [[lehmakomm]] - [[lehmatatik]] - [[leib]] - [[leibö]] - &quot;[[Leida Peips (kokteil)|Leida Peips]]&quot; - [[leivajuuretis]] - [[leivasupp]] - [[lemmikvorst]] - [[libekala]] - [[Licor 43]] - [[liha]] - [[liha asendajad]] - [[lihapirukas]] - [[liköör]] - [[limonaad]] - ''[[limoncello]]'' - [[linaseemned]] - [[litšid]] - ''[[London broil]]'' - [[loomaliha]] - [[loorber]] - ''[[Lopadotemakhoselakhogaleokranioleipsanodrimypotrimmatosilfiokarabomelitokatakekhymenokikhlepikossyfofattoperisteralektryonoptokefalliokinklopeleiolagōiosiraiobafetraganopterygōn|Lopado&amp;shy;temacho&amp;shy;selacho&amp;shy;galeo&amp;shy;kranio&amp;shy;leipsano&amp;shy;drim&amp;shy;hypo&amp;shy;trimmato&amp;shy;silphio&amp;shy;parao&amp;shy;melito&amp;shy;katakechy&amp;shy;meno&amp;shy;kichl&amp;shy;epi&amp;shy;kossypho&amp;shy;phatto&amp;shy;perister&amp;shy;alektryon&amp;shy;opte&amp;shy;kephallio&amp;shy;kinklo&amp;shy;peleio&amp;shy;lagoio&amp;shy;siraio&amp;shy;baphe&amp;shy;tragano&amp;shy;ptery&amp;shy;gon]]'' - [[lulod]] - [[läbipaistev Coca-Cola]] - [[lõss]]

==M==
[[maapähkel|maapähklid]] - [[maapähklivõi]] - [[Maasdami juust]] -  
[[aedmaasikas|maasikad]] - [[madeira (vein)|madeira]] - [[maguskirss]] - [[mahl]] - [[maipõrnikasupp]] - [[majonees]] - [[makaronid]] - [[makaronitooted]] - [[makaronid hakklihaga]] - [[makaronivorm]] -  [[makrell]] - [[makroon]] - [[maks (kulinaaria)|maks]] - [[maksapasteet]] - [[maksavorst]] - [[Malibu (rumm)|Malibu]] - [[mandariin]]id - [[mandel|mandlid]] - [[mandlipiim]] - [[mango]] - [[manna]] - [[mannapuder]] - [[maoliha]] - ''[[marenque]]'' - [[margariin]] - [[Margherita pitsa]] - [[marinaad]] - [[marineeritud kurk]] - [[marjad]] - [[marmorjas veiseliha]] - [[Martini]] - [[martsipan]] - [[matsa]] - [[melass]] - [[merikapsas (toit)|merikapsas]] - [[mesi]] - ''[[mezcal]]'' - [[metsmaasikas|metsmaasikad]] - [[mineraalvesi]] - [[misosupp]] - ''[[mojito]]'' - [[Monster Energy]] - [[moos]] - ''[[moretum]]'' -[[mortadella]] - [[Moseli veinid]] - ''[[mozzarella]]'' - ''[[mote con huesillo]]'' - [[mulgipuder]] - [[muna (toiduaine)|muna]] - [[munad Benedicti moodi]] - [[munavõi]] - [[munguba]] - [[murel]] - [[muretainas]] - [[murulauk]] - [[musaka]] - [[must küüslauk]] - [[mustad sõstrad]] - [[mustikad]] - [[muulukas|muulukad]] - [[mädarõigas]] - [[mõdu]] - [[mõõkkala]]

==N==
[[naan]] - [[nacho'd|''nacho''{{'}}d]] - [[naeris]] - [[Napoli pitsa]] - ''[[nata de coco]]'' - [[nektariin]] - [[Nelk (vürts)|nelk]] - [[nisuõlu]] - [[nugat]] - [[nuikapsas]] - [[Nutella]] - [[nuudlid]] - [[nõmm-liivatee]] - [[nääriorikas]] - [[nääris]]-neljaviljapuder

==O==
[[oasupp]] - ''[[oghi]]'' - [[okroška]] - [[Old Monk]] - [[oliivid]] - [[oliiviõli]] - [[Olivier' salat]] - [[onigiri]] - ''[[oúzo]]''

==P==
[[palmkapsas]] - [[paltid]] - ''[[pancetta]]'' - ''[[panettone]]'' - ''[[panna cotta]]'' - [[pannkook]] - [[papaia]] - [[parapähkel]] - [[Parma juust]] - [[pasha]] - ''[[pasta al forno]]'' - [[pasteet]] - [[pastilaa]] - [[Pavlova kook]] - ''[[pecorino]]'' - [[peekon]] - [[peet]] - [[Pekingi part]] - [[pelmeenid]] - [[pelmeenisupp]] - [[pemmikan]] - [[pepiinod]] - [[Pepsi-Cola]] - [[pesto]] - [[pett]] - ''[[phở]]'' - [[piim]] - [[piimakoor]] - [[piimapulber]] - [[piimašokolaad]] - [[pikk sai]] - [[pikkpoiss]] - [[piklid]] - [[pilaff]] - [[Pilseni õlu]] - [[pipar]] - [[piparkook]] - [[piparmündiõli]] - [[Pirita ürdiliköör]] - [[pirn]] - [[pirukad]] - [[pistaatsiapähkel]] - [[pitsa]] - [[plaksumais]] - [[pliin]] - [[poke]] - [[polenta]] - [[pomel]] - [[pomerantsid]] - [[porgand]] - [[porgandimahl]] - [[porgandriisikas]] - [[präänik]] - [[puder]] - [[puding]] - [[puljong]] - [[puuvili]] - [[Põhiseaduse Pilsner]] - [[põletatud suhkur]] - [[päevalilleõli]] - [[pärm]] - [[püha Jaakobuse kook]] - [[püree]] - [[püül]]

==Q==
''[[quesadilla]]''

==R==
[[rabamurakas]] - [[raamen]] - [[rassolnik]] - ''[[ratatouille]]'' - [[RC Cola]] - [[Red Bull]] - [[Red Velvet (kokteil)]] - [[Red Velvet (kook)]] - [[redis]] - [[riis]] - [[Ripasso]] - [[risoto]] - [[rissool]] - [[ristretto]] - [[rjaženka]] - [[robusta kohv]] - [[roheline draakon]] - [[roheline pipar]] - [[roheline tee]] - [[rollmops]] - [[Rooie Dop Chica Americana IPA]] - [[rooma salat]] - [[Roqueforti juust]] - [[rosin]] - [[rosolje]] - [[roti (leib)|roti]] - [[rukkileib]] - [[rumm]] - [[rummibaaba]] - [[Runebergi kook]] - [[rupskid]] - [[rõngel]] - [[röövlisupp]]

==S==
[[saago]] - ''[[sahti]]'' - [[sai]] - [[saib]] - [[sake]] - [[salaami]] - [[Salat (toit)|salat]] - [[sarapuupähkel]] - [[sardell]] - [[sardiinid]] - [[sarvesai]] - ''[[sashimi]]'' - [[Sazerac]] - [[sea siseelundite supp]] - [[sealiha]] - [[seapraad]] - [[seedermännipähkel]] - [[seemnesegu]] - [[seened]] ([[söögiseened]]) - [[seenekaste]] - [[seesamihalvaa]] - [[seesamiseemned]] - [[seesamiõli]] - [[sefiir]] - [[seitan]] - [[seljanka]] - ''[[sencha]]'' - [[sepik]] - [[servelaat]] - [[Sex on the Beach]] - ''[[sfogliatella]]'' - ''[[shōchū]]'' - [[sibul]] - [[sibulaõli]] - [[Sichuani pipar]] - [[Sidecar]] - [[sidrun]] - [[sidrun-liivatee]] - [[siider]] - [[siirup]] - [[sinihallitusjuust]] - [[sinikas]] - [[skumbria]] - [[smuuti]] - [[sojakaste]] - [[sojapiim]] - ''[[soju]]'' -  [[naatriumkloriid|sool]] - [[soolakurk]] - [[soolvesi]] -  [[Sovetskoje Šampanskoje]] - [[spagetid]] - [[spargelkapsas]] - [[spargelsalat]] - [[Sprite]] - [[Spritz]] - [[sprotid]] - [[St. Erhard (õlu)]] - [[struudel]] - [[suhkruvatt]] - [[sahharoos|suhkur]] - [[sukaad]] - [[sulatatud juust]] - [[sultana]] - [[supp]] - [[surimi]] - ''[[sushi]]'' - [[suur sirmik]] - [[sviitid]] - [[sändvitš]] - [[sült]]

==Z==
[[Zapiekanka]]
- [[Żywieci õlu]]

==Ž==
[[Žiguli õlu]]

==Š==
[[šampanja]] - [[šerbett]] - [[šerri]] - [[šokolaad]] - [[šoti viski]] - ''[[štši]]''

==T==
[[Tabasco kaste]] - [[tahiini]] - [[tainas]] - [[taimerasv]] - [[taimeõli]] - ''[[taiyaki]]'' -[[tangeriin]] - [[tangud]] - [[tangupuder]] - [[Tanqueray]] - [[Tarhun]] - [[tartaletid]] - [[tatrapuder]] - [[tee (jook)|tee]] - [[teeseenejook]] - 
[[teevorst]] - [[tekiila]] - [[Tilsiter]] - [[tiramisu]] - [[tofu]] - [[tokai]] - [[tomatid]] - [[tomatikaste]] - [[tomatimahl]] - [[tomatipüree]] - [[tomatisupp]] - [[toonik]] - [[tordipõhi]] - [[tort]] - ''[[triple sec]]'' - [[tsepeliinid]] - ''[[tsípouro]]'' - [[tšatša (brändi)|tšatša]] - [[tšeburekk]] - [[tšillipipar]] - [[tšurtšhela]] - [[tzatziki]] - [[tudraõli]] - ''[[turrón]]'' - [[tähtaniis]] - [[täisterajahu]] - [[Türgi kohv]] - [[Tyskie]]

==U==
[[ugli]] - [[uhhaa]] - [[Underberg]] - [[Unicum]]

==V==
[[vadak]] - [[vaese mehe kartulid]] - [[vahakõrvits]] - [[vahukoor]] - [[vahuvein]] - [[vahvel]] - [[valge kaste]] - [[valge pipar]] - [[valge rumm]] - [[Vana Tallinn]] - [[vasabi]] - [[vastlakukkel]] - [[vein]] - [[veiseliha]] - [[Vene juust]] - [[verikäkid]] - [[verivorst]] - [[vesi]] - [[vesikringel]] - [[viievürtsisegu]] - [[viigimari]] - [[viin (jook)|viin]] - [[viinamarjad]] - [[viinamarjamahl]] - [[viiner]] - [[viljakohv]] - [[virsikud]] - [[Viru Valge]] - [[Viru õlu]] - [[vorst]] - [[või]] - [[võileib]] - [[võitatik]] - [[vürtsid]] - [[vürtsikilu]] - [[vürtspipar]]

==W==
[[Wagyu veiseliha]] - [[Worcestershire'i kaste]]

==Õ==
[[õlisalvei seemned]] - [[õlu]] - [[õun]] - [[õuna-kirsimahl]] - [[õunamahl]] - [[õunapirukas]] - [[õunastruudel]] - [[õunaäädikas]]

==Ä==
[[äädikas]]

==Ö==

==Ü==
[[ühepajatoit]]

==X==

==Y==

==Z==

[[Kategooria:Toiduained| ]]
[[Kategooria:Toidud| ]]
[[Kategooria:Kokanduse loendid]]</text>
      <sha1>qfb3wz5os0h5huozhbib5iqiyc36bl0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Bawden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86625</id>
    <revision>
      <id>7201533</id>
      <parentid>6545343</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:33:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="776" sha1="fyuk9dwqq6sdr1j2lr43clxz9umwrjt" xml:space="preserve">[[File:Portrait of Pope Michael in Home Chapel (cropped).jpg|pisi|David Bawden (2008)]]
'''David Allen Bawden''' ([[22. september]] [[1959]] [[Oklahoma City]], [[Oklahoma]] – [[2. august]] [[2022]] [[Kansas City]], [[Missouri osariik|Missouri]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanik, [[vastupaavst]] '''Miikael I''' (inglispäraselt ''Michael I'') nime all [[16. juuli]]st [[1990]] kuni 2. augustini 2022.

Ta valiti paavstiks kuueliikmelise [[konklaav]]i poolt, kuhu kuulus ka tema ise ja ta vanemad. Ta pole kunagi olnud [[preester]] ja pole ka ühtegi [[missa]]t pidanud.{{lisa viide}}

{{JÄRJESTA:Bawden, David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Vastupaavstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>fyuk9dwqq6sdr1j2lr43clxz9umwrjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hõõglamp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>93311</id>
    <revision>
      <id>7201508</id>
      <parentid>6055272</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:03:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <origin>7201508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3936" sha1="16of0t6n7zg4srd5h0k0lgmz0s6e5ve" xml:space="preserve">[[Pilt:Incandescent light bulb.svg|pisi| Hõõglambi ehitus:
&lt;br /&gt;1 – klaaskolb
&lt;br /&gt;2 – [[väärisgaas]]iga täidetud ruum
&lt;br /&gt;3 – [[volfram]]ist hõõgniit
&lt;br /&gt;4 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga)
&lt;br /&gt;5 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga)
&lt;br /&gt;6 – tugivardad
&lt;br /&gt;7 – klaasist kandevarras
&lt;br /&gt;8 – voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga
&lt;br /&gt;9 – sokkel 
&lt;br /&gt;10 – isoleermastiks
&lt;br /&gt;11 – põhjakontakt
]]

[[Pilt:Electric bulb filament.jpg|pisi|200-vatise hõõglambi bispiraalne keermik koos kahe voolujuhiga ja kahe vooluta tugivardaga]]
[[Fail:Hõõglamp.jpg|pisi|Hõõglamp]]
'''Hõõglamp''' (kõnekeeles tuntud ka kui '''elektripirn''') on [[lamp]], milles valgust tekitab [[elektrivool]]uga kuumutatav hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse peenest [[volfram]]traadist keermikuna (traat ühekordselt spiraali keeratud) või topeltkeermikuna ehk bispiraalina (spiraal omakorda spiraali keeratud), mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb õhukindlalt suletud [[klaas]]kolvis.  Kolb on täidetud [[väärisgaas]]iga  ([[argoon]], [[krüptoon]], harvemini [[ksenoon]]), mis aeglustab volframi aurumist, pikendades niiviisi hõõgniidi tööiga.

Volframi kõrge sulamistemperatuur (3380&amp;nbsp;°C) võimaldab kuumutada hõõgniiti 2400–2700 kraadini (halogeenlambis kuni 3100&amp;nbsp;°C), [[Värvitemperatuur]] on umbes 50 kraadi kõrgem, seega [[Kelvini skaala|absoluutsel temperatuuriskaalal]] ümmarguselt 2700–3000 K. Niisiis annab hõõglamp soevalget valgust. Mida suurem on lambi võimsus, seda kuumem võib olla kütteniit ja vastavalt on kõrgem ka värvitemperatuur.

Sokkel on vajalik lambi pessa kinnitamiseks ja elektritoiteahelasse ühendamiseks. Üldiselt on kasutusel keeresokkel, mida tähistatakse tähega E (sokli leiutaja [[Thomas Alva Edison|T. A. Edison]]i järgi) ja läbimõõduga millimeetrites. Tavalised hõõglambid on sokliga E27, väiksema kolviga lampidel võib olla ka sokkel E14 (kasutamiseks nt kroonlühtris, süvistatud laevalgustis, külmkapis), E10 (taskulambis).

 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Hõõglampide valgusvoog ja valgusviljakus (sõltuvalt võimsusest)
! Võimsus!! Valgusvoog pingel 230 V !! Valgusviljakus !! Sokkel
|- align=&quot;right&quot;
| 25 W || 230 lm || 9,2 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 40 W || 430 lm || 10,8 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 60 W || 730 lm || 12,2 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 100 W || 1380 lm || 13,8 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 150 W || 2220 lm || 14,80 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 200 W || 3150 lm || 15,75 lm/W || E 27
|- align=&quot;right&quot;
| 300 W || 5000 lm || 16,67 lm/W || E 40
|- align=&quot;right&quot;
| 500 W || 8400 lm || 16,80 lm/W || E 40
|- align=&quot;right&quot;
| 1000 W || 18800 lm || 18,80 lm/W || E 40
|}

===Ajalugu===
Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Volframniidid võeti kasutusele aastal 1906 ja väärisgaasi keskkond 1913.

Hõõglambi edasiarendusena hakati 1958. aastal tootma [[halogeenlamp]]e, mille klaaskolvis on [[halogeen]]gaas (enamasti jood), tänu millele pikeneb lambi eluiga ja paraneb [[valgusviljakus]].

===Tänapäev===
Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende [[valgusviljakus]] on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Valgustuseks kulub maailmas ligikaudu 10% kogu toodetavast elektrienergiast.&lt;ref&gt;Endel Risthein. Energiatehnika ja maailm. Tallinn, TTÜ Kirjastus, 2013&lt;/ref&gt; Seepärast on alanud kohustuslikus korras (Euroopa Liidus järk-järgult alates 2009. aastast) hõõglampide asendamine suurema valgusviljakusega [[gaaslahenduslamp|lahenduslampide]] ja [[leedlamp]]idega.

==Viited==
{{viited}}

{{commons|Light bulb|Elektripirn}}

{{Lambid}}

[[Kategooria:Valgustusseadmed]]

&lt;!-- interwiki --&gt;</text>
      <sha1>16of0t6n7zg4srd5h0k0lgmz0s6e5ve</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96542</id>
    <revision>
      <id>7201386</id>
      <parentid>7188811</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:46:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Salami patarei</username>
        <id>151786</id>
      </contributor>
      <origin>7201386</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="164590" sha1="8zdqrmy30qqm6zi6sgro4z7b3654o27" xml:space="preserve">{{sisukord paremale}}
''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.''

==1957==
*1. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Elu suurelt maanteelt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]]
*2. [[William Jacobs]]. &quot;Säravad suled&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*3. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Ühe Norra reisi kroonika&quot;.
*4. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Ivan Tšuprovi langemine&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]]
*5. [[Doris Lessing]]. &quot;Imerohi ei ole müüdav&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. &quot;Tsirkuses&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*7. [[Alberto Moravia]]. &quot;Rooma novelle&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*8. [[Stefan Zweig]]. &quot;Malenovell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*9. [[Konstantin Paustovski]]. &quot;Suvepäevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*10. &quot;Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*11. [[Vera Panova]]. &quot;Serjoža&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*12. [[Elsa Triolet]]. &quot;Avignoni armastajad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]]
*13. [[John Steinbeck]]. &quot;Pärl&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Guy de Maupassant]]. &quot;Valik novelle&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]]
*15. [[Branislav Nušitš]]. &quot;Humoreske ja följetone&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]]
*16. [[Antanas Vienuolis]]. &quot;Uppunu&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]]
*17. [[Halldór Laxness]]. &quot;Hea preili ja härrasmaja&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*18. &quot;Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi&quot;.
*19. [[Kazimierz Brandys]]. &quot;Olevikumälestusi&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. &quot;40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat&quot;. Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]]
*21. [[Aleksander Siivas]]. &quot;Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel&quot;.
*22. [[Karel Čapek]]. &quot;Jutte ühest ja teisest taskust&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. &quot;Valik novelle&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*24. [[Erni Krusten]]. &quot;Õnnetu armastus&quot;.

==1958==
*1. &quot;Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]]
*2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. &quot;Elavad nukud&quot;.
*3. [[Leonhard Frank]]. &quot;Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*4. [[Egon Rannet]]. &quot;Kadunud poeg&quot;.
*5–6. [[Graham Greene]]. &quot;Vaikne ameeriklane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*7. [[Svetoslav Minkov]]. &quot;Õlgveltveebel&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*8. [[Aleksei Tolstoi]]. &quot;Siug&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Martin Andersen Nexø]]. &quot;Tühjade kohtade reisijad&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. &quot;Kolumbus kinnitab otsad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*11. [[Heikki Lounaja]]. &quot;Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. &quot;Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*13. &quot;Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat&quot;. Koostanud [[Ralf Parve]]
*14. [[Vercors]]. &quot;Mere vaikus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*15. [[Jerzy Andrzejewski]]. &quot;Kuldne rebane&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*16. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Huumori kool&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. &quot;Legendi järg: noormehe märkmeid&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*18. Anatoli Kuznetsov. &quot;Legendi järg: noormehe märkmeid (II)&quot;. Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina
*19. [[Gottfried Keller]]. &quot;Kolm Seldwyla juttu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*20. [[John Galsworthy]]. &quot;Forsyte'i pääsmine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. &quot;Valencia lood&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*22. [[Bernhard Seeger]]. &quot;Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]]
*23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. &quot;Inimeste maa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]]
*24. [[Domenico Rea]]. &quot;Pildikesi Napolist&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Heinrich Böll]]. &quot;Jällenägemine puiesteel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*26. [[Lilli Promet]]. &quot;Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste&quot;.
*27. &quot;Indoneesia jutte&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*28. [[Pavel Kohout]]. &quot;Niisugune armastus&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. &quot;Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*30. [[Artur Lundkvist]]. &quot;Vindinge valss&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*31. [[Mihhail Koltsov]]. &quot;Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. &quot;Isa Browni lugusid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*33. [[Zsigmond Móricz]]. &quot;Seitse kreutserit&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]]
*34. [[Premendro Mitro]]. &quot;Robinson Crusoe oli tüdruk&quot;. Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*35. [[Øivind Bolstad]]. &quot;Toska saare vembumees&quot;. Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]]
*36. &quot;Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]]

==1959==
*1. [[Ludvik Aškenazy]] &quot;Laste-etüüdid&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. &quot;Merejutte&quot;. Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt
*3. [[Robert Burns]]. &quot;Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*4. [[William Saroyan]]. &quot;Terves ilmas ja lausa taevas&quot;. Inglise keelest tõlkinud A. Bergman
*5. [[Vera Inber]]. &quot;Ööbik ja roos&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*6. &quot;Rumeenia novelle&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7. [[Šolom Aleihhem]]. &quot;Kuuskümmend kuus&quot;. Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]]
*8. [[François Mauriac]]. &quot;Ussipesa. I osa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*9. François Mauriac. &quot;Ussipesa. II osa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski
*10. [[Arnold Zweig]]. &quot;Vikerkaar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*11. &quot;Poiss ja päike. Armeenia novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]
*12. [[Hans Kirk]]. &quot;Tütarlaps tamburiiniga&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Sergei Antonov]]. &quot;Uus töötaja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. &quot;Hiina tähtede all. I osa&quot;.
*15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. &quot;Hiina tähtede all. II osa&quot;.
*16. [[W. Somerset Maugham]]. &quot;Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*17. [[Stepan Vassiltšenko]]. &quot;Mustlanna&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*18. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Kalendrijutud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]]
*19. [[Einar Maasik]]. &quot;Koduküla teel&quot;.
*20. [[Pierre Courtade]]. &quot;Kõrgemad loomad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*21. [[Ivar Lo-Johansson]]. &quot;Vili valmib nüüd Dakotas&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*22. [[Aleksander Grin]]. &quot;Punased purjed&quot;. Vene keelest tõlkinud O. Mamers
*23–24. [[Ray Bradbury]]. &quot;451° Fahrenheiti&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*25. [[Nikolai Gribatšov]]. &quot;Augustikuu tähed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]]
*26. &quot;Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917&quot;. Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*27. [[William Heinesen]]. &quot;Nõiutud valgus&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*28. [[Vance Palmer]]. &quot;Laskem linnud vabadusse&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*29. [[Paul Guimard]]. &quot;Le Havre'i tänav&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*30. [[Aleksander Dovženko]]. &quot;Poeem merest&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*31. [[Karlludwig Opitz]]. &quot;Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*32. [[Vassili Ardamatski]]. &quot;Kohtumised&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*33. [[Sadek Hedajät]]. &quot;Hadži-aga&quot;. Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]]
*34. [[Theun de Vries]]. &quot;Friisi postitõld&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*35. [[Aleksander Kozatšinski]]. &quot;Roheline vanker&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]]
*36. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Havukka-Aho mõtleja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37. &quot;Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist&quot;. Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]]
*38. [[Ernö Urban]]. &quot;Kaks vaati rummi&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Ernest Hemingway]]. &quot;Mehed ilma naisteta&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]]
*40. [[Sigurd Hoel]]. &quot;Nad armastasid teineteist&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]]
*41. [[Juri Nagibin]]. &quot;Öine külaline&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*42. [[Marie Pujmanová]]. &quot;Õde Alena&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. &quot;Aafrika jutte&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*44. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Kaugel idas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]
*45. [[Angus Wilson]]. &quot;Halb seltskond&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*46. [[Juliusz Słowacki]]. &quot;Maria Stuart: ajalooline draama&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]]
*47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. &quot;Suvepuhkuste aeg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]]
*48. [[John Osborne]]. &quot;Vaata raevus tagasi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*49. [[Ostap Višnja]]. &quot;Jahimees muheleb&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*50. [[Miguel Ángel Asturias]]. &quot;Nädalalõpp Guatemaalas&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*51. [[Katri Vala]]. &quot;Maa rinnal&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*52. &quot;Levanti. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]]

==1960==
*1. [[Mart Raud]]. &quot;Igaviku lävel&quot;.
*2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. &quot;Bismarck ja neeger&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3. [[Wolfgang Borchert]]. &quot;Ukse taga&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*4. [[Anton Tšehhov]]. &quot;Orus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*5. [[Tô Hoái]]. &quot;Muong Gion&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*6. [[Johannes Barbarus]]. &quot;Kolm juttu&quot;.
*7. [[Halldór Stefánsson]]. &quot;Tasu päästmise eest&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*8. [[Eduard Vilde]]. &quot;Casanova jätab jumalaga&quot;.
*9. [[John O'Hara]]. &quot;Perekondlik koosviibimine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*10. [[Venjamin Kaverin]]. &quot;Tundmatu sõber&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]]
*11. [[Olavi Siippainen]]. &quot;Sinise jakiga tüdruk&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. &quot;Spordilugusid&quot;.
*13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. &quot;Rõõmus poiss&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*14. [[Frigyes Karinthy]]. &quot;Palun, härra õpetaja!&quot; Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. &quot;Džamilja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]]
*16. [[Sofja Vinogradskaja]]. &quot;Esimesed aastad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]]
*17. [[Mark Twain]]. &quot;Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*18. [[Rein Sepp]]. &quot;Viimne üksiklane&quot;.
*19. [[Carlo Montella]]. &quot;Kiri Giuliale&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. [[Premtšand]]. &quot;Kaotuse võit&quot;. Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. &quot;Legend van Cliburnist&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22. [[Johannes R. Becher]]. &quot;Luuletaja päevik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*23. [[Bruno Traven]]. &quot;Tänukiri&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. &quot;Kuuldud jutustusi&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Mihhail Prišvin]]. &quot;Phacelia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*26. [[Jan Otčenášek]]. &quot;[[Romeo, Julia ja pimedus]]&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Erskine Caldwell]]. &quot;Tagasi Lavinia juurde&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*28. &quot;Laule Eestist&quot;. Koostanud [[Paul Rummo]]
*29. [[Stephen Leacock]]. &quot;Defektiivne detektiiv&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*30. [[Pavel Nilin]]. &quot;Kohtumine Tiškoviga&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*31. [[Henriette van Eyk]]. &quot;Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*32. Henriette van Eyk. &quot;Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)&quot;. Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere
*33. [[Aapeli]]. &quot;Meie issanda sipelgad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*34–35. [[Olav Duun]]. &quot;Olsøy poisid&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*36. [[C. Northcote Parkinson]]. &quot;Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37. [[Sergei Lvov]]. &quot;Päästke meie hinged!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*38. [[Friedrich Wolf]]. &quot;Pariisi õngitseja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*39. [[Uno Laht]]. &quot;Selle suve värsid&quot;.
*40. [[Henri Crespi]]. &quot;Sigaret&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*41. [[Pál Szabó]]. &quot;Teispool Doonaud, Tisza taga ...&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]]
*42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Avarii. Sügisõhtul&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*43. [[Peter Karvaš]]. &quot;Kesköö-missa&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*44. [[Aleksander Tvardovski]]. &quot;Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt.
*45. &quot;Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist&quot;. Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]]
*46. [[Anna Seghers]]. &quot;Varjupaik ja teisi jutte&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]]
*47. &quot;Küla ilma meesteta. Iiri jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*48. [[Peer Schaldemose]]. &quot;Vanemate patud&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*49. &quot;Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*50. [[Ivan Jefremov]]. &quot;Cor Serpentis. Mao süda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*51. [[Sinclair Lewis]]. &quot;Pajude allee&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*52. &quot;Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]]

==1961==
*1. [[Ludvik Aškenazy]]. &quot;Armunud kastis&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. [[Pierre Gamarra]]. &quot;Päikesekonservid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*3. [[Sakari Pälsi]]. &quot;Mina olin veel väikene&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4. &quot;Muusikalisi hetki&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*5. [[Ilja Ehrenburg]]. &quot;Pariis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*6. [[Corrado Alvaro]]. &quot;Öised sõnad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7–8. [[Olga Bergholz]]. &quot;Päevased tähed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Egon Erwin Kisch]]. &quot;Pöörane reporter&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*10. [[Leon Kruczkowski]]. &quot;Vabaduse esimene päev&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Tarjei Vesaas]]. &quot;Imelik tunne&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*12. [[Mihhail Zoštšenko]]. &quot;Kauba kvaliteet&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*13. [[Edward Morgan Forster]]. &quot;Teine kuningriik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Vladimir Bogomolov]]. &quot;Ivan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. &quot;Halli kivi jutud&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]]
*16. &quot;Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud [[Juhan Peegel]]
*17. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Lahendatud mõistatus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*18. [[Jaroslav Putík]]. &quot;Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]]
*19. [[Gábor Goda]]. &quot;Murdvaras&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*20–21. [[Veera Panova]]. &quot;Sentimentaalne romaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*22. [[Ivo Andrić]]. &quot;Janu&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*23. [[Armand Lanoux]]. &quot;133-nda reisijad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]]
*24–25. [[Victor Stafford Reid]]. &quot;Leopard&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]]
*26. [[Janka Brõl]]. &quot;Viimne kohtumine&quot;. Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. &quot;Valed&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*29. [[Erik Asklund]]. &quot;Manne&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*30. [[Evald Tammlaan]]. &quot;Jänkimehe kroonika&quot;.
*31. [[Fjodor Abramov]]. &quot;Ilma isata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–34. [[Jerome David Salinger]]. &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*35. &quot;Vihm mere kohal. Venetsueela novelle&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–38. [[Martti Larni]]. &quot;Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. &quot;Konstantinoopoli tähed&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. &quot;Saturnin&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. &quot;Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik&quot;. Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*44. [[Cezar Petrescu]]. &quot;Dacia Felix&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*45. &quot;Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle&quot;. Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]]
*46. [[Sherwood Anderson]]. &quot;Mahavaikitud vale&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]
*47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. &quot;Romansse tähtedele&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]]
*48. [[Max Frisch]]. &quot;Härra Biedermann ja tulesüütajad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49–51. [[Graham Greene]]. &quot;Meie mees Havannas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*52. &quot;Oma maja. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]]

==1962==
*1–2. [[Viktor Nekrassov]]. &quot;Kira Georgijevna&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*3. [[John Bell Clayton]]. &quot;Valge ring&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]]
*4. [[Ain Kaalep]]. &quot;Samarkandi vihik&quot;.
*5. [[Stanisław Dygat]]. &quot;Käsualuse kättemaks&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Upendranath Ašk]]. &quot;Mustad isandad&quot;. Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*7–9. [[Konstantin Fedin]]. &quot;Sanatoorium «Arcturus»&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10. [[James Aldridge]]. &quot;Mõned mu parimad sõbrad on inglased&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]]
*11–12. [[Luchino Visconti]] jt. &quot;Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*13. [[Minni Nurme]]. &quot;Valus küsimus&quot;.
*14. [[János Fülöp]]. &quot;Botond&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Halldór Laxness]]. &quot;Napoleon Bonaparte&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*16–17. [[Truman Capote]]. &quot;Rohukannel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*18. [[Vladimir Voinovitš]]. &quot;Meie elame siin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Ita Gassel]]. &quot;Alphonsine&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]]
*20–21. &quot;13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt&quot;. Koostanud [[Villem Gross]]
*22. [[Stanisław Lem]]. &quot;Ijon Tichy kosmoserändude päevikud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*23–25. [[Folke Fridell]]. &quot;Piiga hallis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[John Morrison]]. &quot;Pandaloopi prohvet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]]
*27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. &quot;Päevavalgel&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*28–31. [[John Braine]]. &quot;Tee ülesmäge&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*32. [[Regīna Ezera]]. &quot;Latgale jutustusi&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]]
*33. [[Josef Reding]]. &quot;Üksinda Paabelis&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]]
*34–36. [[O. Henry]]. &quot;Kapsad ja kuningad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37–38. &quot;Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud [[Huko Lumet]]
*39. [[Marcel Aymé]]. &quot;Teise mehe pea&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*40. [[Franz Kafka]]. &quot;Aruanne akadeemiale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41. [[Ēvalds Vilks]]. &quot;Ma ei või sind üksi jätta&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*42–43. [[Jiři Fried]]. &quot;Ajahäda&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*44. [[Leonid Pervomaiski]]. &quot;Armastuslaulu asemel&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. &quot;Sevilla täht&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*46. [[Juri Gontšarov]]. &quot;Tervitus avamerelt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]]
*47. [[Betti Alver]]. &quot;Mõrane peegel&quot;.
*48–50. [[Joseph Kessel]]. &quot;Lõvi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51. [[Sergei Jessenin]]. &quot;Lüürika&quot;. Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] 
*52. &quot;Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]]

==1963==
*1–3. [[Iris Uurto]]. &quot;Armastus ja kartus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4–5. [[Georgi Vladimov]]. &quot;Rikas maak&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Alan Sillitoe]]. &quot;Tublid naised&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*7. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Kolmekrossiooper&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*8–9. [[Vladimir Pozner]]. &quot;Hukkamise paik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*10. [[Marie Under]]. &quot;Kolmteist ballaadi&quot;.
*11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. &quot;Üks päev Ivan Denissovitši elus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]]
*13. [[Slavko Kolar]]. &quot;Migudac ehk arguse apoloogia&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*14. [[Fjodor Knorre]]. &quot;Omad lapsed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. &quot;Mänd, mis naeris&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*17. [[Stefan Heym]]. &quot;Batsill&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]]
*18. [[Ion Drutse]]. &quot;Ühe doina jälgedes&quot;. Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*19. [[Juhan Saar]]. &quot;Värviline mõte&quot;.
*20–22. [[Sara Lidman]]. &quot;Mina ja mu poeg&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[Vassil Bõkav]]. &quot;Kolmas rakett&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*25–26. [[Heinrich Böll]]. &quot;…ega lausunud ühtegi sõna&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*27–28. [[Lucia Demetrius]]. &quot;Viimane tauber&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*29. &quot;Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*30. [[Imre Sarkadi]]. &quot;Argus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*31. [[Vladimir Maksimov]]. &quot;Inimene on elus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–33. [[Karel Michal]]. &quot;Viirastused päise päeva ajal&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. &quot;Neli meest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]]
*35. [[André Maurois]]. &quot;Kulla needus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–37. [[Joseph Conrad]]. &quot;Pimeduse süda&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]]
*38. [[Allan Jokinen]]. &quot;Kummituskoer&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Hans Christian Branner]]. &quot;Punased hobused lumes&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–41. [[Maciej Patkowski]]. &quot;Skorpionid&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*42. [[Jaan Kross]]. &quot;Tuule-Juku&quot;.
*43–46. [[Albert Camus]]. &quot;Katk&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*47. [[Venjamin Kaverin]]. &quot;Viltune vihm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–51. [[John Steinbeck]]. &quot;Me tusameele talv&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*52. &quot;Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]

==1964==
*1. [[Stig Dagerman]]. &quot;Öö mängud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*2. [[Vladimir Voinovitš]]. &quot;Tahan olla aus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*3–5. [[Alain-Fournier]]. &quot;Suur Meaulnes&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]]
*6. [[Aleksander Tvardovski]]. &quot;Tjorkin teises ilmas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[August Sang]]
*7–8. &quot;13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat&quot;.
*9. [[Johan Borgen]]. &quot;Mesinädalad&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. &quot;Taevas on selge&quot;. Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–13. [[Juan Goytisolo]]. &quot;Mõõn&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]]
*14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Füüsikud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*15. [[Bill Naughton]]. &quot;Hilisöö Watlingi maanteel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*16–18. [[Ferenc Sánta]]. &quot;20 tunni reportaaž&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*19. &quot;Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule&quot;. Koostanud [[Ruth Mirov]]
*20–23. [[Erich Maria Remarque]]. &quot;Lissaboni öö&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Per Olof Sundman]]. &quot;Trummilööja&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*25. [[Edesio Alvarado]]. &quot;Põgenik&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*26. [[Josef Nesvabda]]. &quot;Einsteini aju&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Unto Seppänen]]. &quot;Seda sorti mees&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*28–29. [[Icchokas Meras]]. &quot;Viik kestab silmapilgu&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Juri Kazakov]]. &quot;Aadam ja Eeva&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*31–32. [[Jurij Brĕzan]]. &quot;Ühe armastuse lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*33–34. [[Vil Lipatov]]. &quot;Võõras&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*35. [[Arvo Turtiainen]]. &quot;Soome sari&quot;. Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]]
*36. [[István Szabó]]. &quot;Kõik niisama nagu vanasti&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*37. [[Sławomir Mrożek]]. &quot;Elevant&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. &quot;Asja huvides&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. &quot;Aedniku aasta&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*42. [[Juhan Peegel]]. &quot;Saaremaa motiive&quot;.
*43. [[John Updike]]. &quot;Vetelpäästja&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*44. [[Tove Ditlevsen]]. &quot;Noor tütarlaps saab vanaemaks&quot;. Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]]
*45–46. [[Irina Grekova]]. &quot;Naistejuuksur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*47. [[Viktor Bezorudko]]. &quot;Suhhi Mlõntsi musketärid&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*48–50. [[William Golding]]. &quot;Kärbeste jumal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Italo Calvino]]. &quot;Olematu rüütel&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]

==1965==
*1. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Monument&quot;.
*2–5. [[John Braine]]. &quot;Õnne tipul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*6. [[Jānis Sudrabkalns]]. &quot;Kas teie usute amulettidesse?&quot; Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. &quot;Adami jälil&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. &quot;Meri ja mürk&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*11. [[Jacques Prévert]]. &quot;Kuidas portreteerida lindu&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*12. [[Arthur Omre]]. &quot;Armastuse auto&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Walter Macken]]. &quot;Jumal lõi pühapäeva&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*14. [[William Faulkner]]. &quot;Ümberpöörd&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*15–16. [[Andrei Bitov]]. &quot;Kutsealune&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*17–18. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Kääbus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. &quot;Minevik&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Otia Iosseliani]]. &quot;Mäng&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]]
*23. [[C. Northcote Parkinson]]. &quot;Parkinsoni kolmas seadus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*24. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. &quot;Sõnad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*27. [[Dimitrios Hadzis]]. &quot;Õpetaja testament&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]]
*28. [[Jevgeni Švarts]]. &quot;Draakon&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*29–31. [[Ernest Hemingway]]. &quot;Pidu sinus eneses&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*32–35. [[Jorge Semprún]]. &quot;Suur reis&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*36–38. [[Endre Fejes]]. &quot;Vanarauahoov&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Milan Kundera]]. &quot;Naljakad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*40. [[Hermann Hesse]]. &quot;Klingsori viimane suvi&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]]
*41–42. [[Voldemar Panso]]. &quot;Naljakas inimene&quot;.
*43. [[Leo Ågren]]. &quot;Ballaad&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*44–46. [[Max Frisch]]. &quot;Homo faber&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*47–48. [[Isaac Asimov]]. &quot;Kadunud robot&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]]
*49. [[Simone de Beauvoir]]. &quot;Väga kerge surm&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*50. [[Martin Walser]]. &quot;Lennuk maja kohal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*51. [[Mirdza Bendrupe]]. &quot;Piibussaare&quot;. Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]]
*52. &quot;Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Tõlkinud [[Hans Luik]]

==1966==
*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Neli novelli&quot;.
*3. [[Jerome David Salinger]]. &quot;Parim päev banaanikala püügiks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*4. &quot;Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet&quot;. Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]]
*5–6. [[Vitali Sjomin]]. &quot;Seitsmekesi majas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*7. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Nimetu saar&quot;.
*8–9. [[Veijo Meri]]. &quot;Manillaköis&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*10. [[Utuy Tatang Sontani]]. &quot;Dogerid&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*11–13. [[Kōbō Abe]]. &quot;Neljas jääaeg&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]]
*14. [[James Baldwin]]. &quot;Keegi ei tea minu nime&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*15–16. [[Tarjei Vesaas]]. &quot;Jääloss&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*17–18. [[Peter Weiss]]. &quot;Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Teatriromaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. &quot;Lumevalgus...lumepimedus&quot;. – [[Enn Vetemaa]]. &quot;Lumesõda&quot;.
*24–25. [[Isaak Babel]]. &quot;Odessa lood&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*26. [[Herman Melville]]. &quot;Billy Budd, fokkmarsimadrus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*27–30. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Imede saar&quot;.
*31–32. [[Bernard Malamud]]. &quot;Idioodid kõigepealt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33. &quot;Mina meesi... Valik eesti rahvalaule&quot;. Koostanud [[Ülo Tedre]]
*34. [[Herbert George Wells]]. &quot;Võlupood&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]]
*35. [[Werner Bergengruen]]. &quot;Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*36. [[Peter Karvaš]]. &quot;Suur parukas&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*37. [[Corey Ford]]. &quot;Mötlemise õpetus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]]
*38–39. [[Antti Hyry]]. &quot;Kodus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*40–43. [[Franz Kafka]]. &quot;Protsess&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*44. [[Kornel Filipowicz]]. &quot;Antikangelase päevik&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*45. [[Albert Camus]]. &quot;Võõras&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*46–48. [[Johannes Bobrowski]]. &quot;Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*49–52. [[Grigori Baklanov]]. &quot;Juuli 1941&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]

==1967==
*1–2. [[Jules Feiffer]]. &quot;Karmuella-armuella ja Nunnu&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]]
*3. [[Margareta Ekström]]. &quot;Kallaletung&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*4. [[Mati Unt]]. &quot;Elu võimalikkusest kosmoses&quot;.
*5–6. [[Fazil Iskander]]. &quot;Kitstuuri tähtkuju&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]]
*7. [[Carson McCullers]]. &quot;Kurva kohviku ballaad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8–10. [[Jaan Oks]]. &quot;Vaevademaa&quot;. Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]]
*11–13. [[Georges Conchon]]. &quot;Metsik riik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*14. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Ühepäevaliblikas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*15. [[Arnošt Lustig]]. &quot;Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*16. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Pillimees&quot;.
*17. [[Sławomir Mrożek]]. &quot;Tango&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*18. [[John Wain]]. &quot;Onuke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*19–20. [[Nikolai Dubov]]. &quot;Põgenik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*21–22. [[Paavo Haavikko]]. &quot;Isiklikud asjad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*23. [[Anatole France]] (?). &quot;Roosipuumööbel&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*24. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;[[Tolmust ja värvidest]]&quot;.
*25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Tõotus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]]
*27. [[Ivan Klíma]]. &quot;Armastajad üheks ööks&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*28–29. &quot;Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat&quot;. Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]]
*30. [[Ralph D. Paine]]. &quot;Kadunud laevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]]
*31. [[Vassili Grossman]]. &quot;Mõned kurvad päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*32–34. [[Rex Stout]]. &quot;[[Uksekell helises]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*35–36. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Kurja lilled&quot;. Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt
*37. [[Mats Traat]]. &quot;Irdinimene&quot;.
*38–39. [[Arthur van Schendel]]. &quot;Fregatt «Johanna Maria»&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*40–41. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Pagulasvestlused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*42–43. [[Michael Frayn]]. &quot;Plekkmehed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*44–46. &quot;Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*47–48. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Üks, ei ühtki, tuhat tükki&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49. [[Stanisław Lem]]. &quot;Ijon Tichy mälestused&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*50–52. [[Veniamin Kaverin]]. &quot;Kaksikportree&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]]

==1968==
*1. [[Arvo Valton]]. &quot;Kaheksa jaapanlannat&quot;.
*2–3. [[Jean Anouilh]]. &quot;Becket ehk jumala au&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]]
*4. [[Elmer Diktonius]]. &quot;Maine hellus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. &quot;Ajastu ahistavad asjad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]]
*8. [[Georges Perec]]. &quot;Asjad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*9–10. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Olematus võiks ju olemata olla&quot;. Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]]
*11–12. [[Saul Bellow]]. &quot;Püüa päeva&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*13. [[Marie Under]]. &quot;Uneretk&quot;.
*14–16. [[Maurice Druon]]. &quot;Zeusi mälestused&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*17. [[Willy Kyrklund]]. &quot;Solange&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*18. [[Volter Kilpi]]. &quot;«Albatrossi» lugu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Václav Havel]]. &quot;Teade&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Saatuslikud munad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*22–24. [[Agatha Christie]]. &quot;Tuhkur hobune&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. &quot;Olid ju prohvet, kullake&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*27. [[Jānis Ezeriņš]]. &quot;Salakaubavedaja&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*28–29. [[Jaroslava Blažková]]. &quot;Nailonkuu&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*30. [[Ott Kangilaski]]. &quot;Jutulõng&quot;.
*31–34. [[Truman Capote]]. &quot;Külmavereliselt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*35–38. [[Karl August Hindrey]]. &quot;Ja oli kunagi keegi...&quot;. Eessõna [[Ülo Tedre]]
*39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Romulus Suur&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41–42. [[Jean Ribillard]]. &quot;Isand M’Saudi elu ja mõtted&quot;. Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*43. [[Aziz Nesin]]. &quot;Hull pääses lahti&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*44. [[Hans Erich Nossack]]. &quot;Lülituslaud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*45. [[Viivi Luik]]. &quot;Hääl&quot;.
*46. [[Nikolai Jevdokimov]]. &quot;Vajalik inimene&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*47–50. [[Bel Kaufman]]. &quot;Allakäigutrepist üles&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Sibüll&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]

==1969==
*1–2. [[Mati Unt]]. &quot;Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg&quot;.
*3. [[Andrei Platonov]]. &quot;Gradovi linn&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*4–5. [[Peter Weiss]]. &quot;Juurdlus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*6. [[Vassili Šukšin]]. &quot;Vanja, kuidas sina siia said?&quot; Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*7. [[Paul-Eerik Rummo]]. &quot;Tuhkatriinumäng&quot;.
*8–10. [[Olli]]. &quot;Kui Simson olnuks soomlane&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*11. [[Jevgen Gutsalo]]. &quot;Belle Parisienne&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]]
*12–13. [[Paul Viiding]]. &quot;Elu aseaine&quot;.
*14–17. [[Rolf Hochhuth]]. &quot;Asemik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*18–19. &quot;Pappa Jannseni postipaunast&quot;.
*20–21. [[Mika Waltari]]. &quot;Fine van Brooklyn&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Kirjandusloolisi pisivesteid&quot;.
*23–26. [[Viktor Šklovski]]. &quot;Sentimentaalne teekond&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*27. [[Samuel Beckett]]. &quot;Õnnelikud päevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*28–29. [[Albert Bels]]. &quot;Uurija&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*30–33. [[William Golding]]. &quot;Vaba langemine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*34. [[Franz Grillparzer]]. &quot;Vaene mängumees&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*35–36. [[Jacek Bocheński]]. &quot;Tabu&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*37–39. [[James Joyce]]. &quot;Dublinlased&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]]
*40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. &quot;Nelja tiivaga lind&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*41. [[Mahatma Gandhi]]. &quot;Maailm on väsinud vihkamast&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*42–44. [[Max Frisch]]. &quot;Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]]
*45–47. [[Norbert Wiener]]. &quot;Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*48. [[André Gide]]. &quot;Halvasti aheldatud Prometheus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*49–50. [[Veijo Meri]]. &quot;Suguvõsa&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. &quot;7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]

==1970==
*1. [[Vaino Vahing]]. &quot;Lugu&quot;.
*2. [[Harold Pinter]]. &quot;Sünnipäevapidu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*3–5. [[Vassili Belov]]. &quot;Igapäine asi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*6. [[Marguerite Duras]]. &quot;Moderato cantabile&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*7–9. [[Aleksander Tassa]]. &quot;Saalomoni sõrmus&quot;.
*10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. &quot;Talihari&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]]
*13. [[Erni Hiir]]. &quot;Kui tulevad käod&quot;.
*14. [[Hermann Hesse]]. &quot;Unenäokingitus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*15. [[Jaan Kross]]. &quot;Neli monoloogi Püha Jüri asjus&quot;.
*16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Agoonia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*20–21. [[Eduard Petiška]]. &quot;Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*22–23. [[Edgar Allan Poe]]. &quot;Kaev ja pendel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]]
*24–26. [[Väinö Linna]]. &quot;Must armastus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*27. [[Hando Runnel]]. &quot;Avalikud laulud&quot;.
*28. [[Natalja Baranskaja]]. &quot;Nädalast nädalasse&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*29–30. &quot;Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule&quot;. Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]]
*31–33. [[Lars Gyllensten]]. &quot;Sokratese surm&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*34–35. [[James D. Watson]]. &quot;Kaksikspiraal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*36–39. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*40–41. [[François Mauriac]]. &quot;Armastuse kõrb&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*42. [[Dylan Thomas]]. &quot;Piimmetsa vilus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*43. [[Heimito von Doderer]]. &quot;Jeeriku pasunad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*44. [[Andris Jakubāns]]. &quot;Hakkas sadama kell neli üksteist&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*45. [[Peter Handke]]. &quot;Kaspar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*46–47. [[Aleksandr Herzen]]. &quot;Teiselt kaldalt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–49. [[Ernst Penzoldt]]. &quot;Squirrel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*50. [[Milo Urban]]. &quot;Vyšny Mlyni taga&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*51–52. [[Bernard Shaw]]. &quot;Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]

==1971==
*1. [[Andres Ehin]]. &quot;Uks lagendikul&quot;.
*2–3. [[Juri Oleša]]. &quot;Kadedus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*4. [[Jaan Kross]]. &quot;Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel&quot;.
*5–7. [[Arthur Miller]]. &quot;Pärast pattulangemist. Hind&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8. [[István Örkény]]. &quot;Tótid&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*9–11. [[Viljo Kojo]]. &quot;Sinise kambri unenägu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12–13. [[August Strindberg]]. &quot;Surmatants&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*14. [[Heinrich Mann]]. &quot;Kobes&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]]
*15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. &quot;Tigu nõlvakul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. &quot;Närvitrükk&quot;.
*18. [[Juozas Grušas]]. &quot;Anupras kukkus kõrgelt&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*19–21. [[Pentti Holappa]]. &quot;Pärija omadused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Vésteinn Ludviksson]]. &quot;Kaheksa torustikust kostvat häält&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*23–26. [[Michael Frayn]]. &quot;Hommikupooliku lõpu poole&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*27. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Ahasveeruse surm&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*28–29. [[Valmar Adams]]. &quot;Sinu sekundid&quot;.
*30. [[César Vallejo]]. &quot;Inimlikud luuletused&quot;. Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]]
*31. [[Teet Kallas]]. &quot;Verine padi&quot;.
*32. [[Kåre Holt]]. &quot;Vana tee «Armastuse» juurde&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*33–35. &quot;Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora&quot;.
*36–38. [[Vassil Bõkav]]. &quot;Sotnikov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]]
*39. &quot;Lahtine laegas. Valimik aforisme&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]]
*40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. &quot;Valge laev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*42. [[John Osborne]]. &quot;Luther&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*43. [[Gunnar Lunde]]. &quot;Must naer&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*44. [[Fjodor Abramov]]. &quot;Pelageja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*45–47. [[William Faulkner]]. &quot;Kui ma olin suremas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. &quot;Ülestähendusi põranda alt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*50–51. [[Andrei Bitov]]. &quot;Apteekrisaar&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*52. [[Nelly Sachs]]. &quot;Eeli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]]

==1972==
*1–2. [[Arvo Valton]]. &quot;Õukondlik mäng&quot;.
*3–4. [[Erich Segal]]. &quot;Armastuse lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]]
*5–6. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Hargnevate teede aed&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*7–8. [[Eugene O'Neill]]. &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]]
*9–10. [[Sivar Arnér]]. &quot;Pime ja valge&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*11. [[Anna Haava]]. &quot;Väikesed pildid Eestist&quot;.
*12.–13. [[Robert Musil]]. &quot;Kolm naist&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*14. [[Donald Barthelme]]. &quot;Tavatud kombed, koletud teod&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]]
*15. [[Daniil Granin]]. &quot;Kaks lugu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]]
*16–17. [[Jean Giraudoux]]. &quot;Trooja sõda ei tule&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*18–19. &quot;Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik&quot;. Kokku pannud [[Ülo Tedre]]
*20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. &quot;Julio Jurenito&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*24–26. [[Sigurd Hoel]]. &quot;Patused suvepäikese all&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*27. [[Lembit Vahak]]. &quot;Karske õhtupoolik&quot;.
*28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. &quot;Aforisme&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]]
*29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. &quot;Peteri printsiip&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*32–34. [[H. J. Eysenck]]. &quot;Tunne oma võimeid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]]
*35–36. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Üheksa mehe saapad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37–39. [[Per Olof Sundman]]. &quot;Ekspeditsioon&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. [[Albert Paris Gütersloh]]. &quot;Austria-elamus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*41–42. [[Hando Runnel]]. &quot;Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks&quot;.
*43. [[Isaak Babel]]. &quot;Maria&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*44–45. [[Peter Brook]]. &quot;Tühi ruum&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*46. [[Albert Schweitzer]]. &quot;Aukartus elu ees&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*47–49. [[Valentin Rasputin]]. &quot;Viimne tärmin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*50. &quot;Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*51–52. [[Albert Camus]]. &quot;Sisyphose müüt&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]

==1973==
*1–2. [[Fernando Pessoa]]. &quot;Autopsühhograafia&quot;. Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]]
*3–4. [[Joseph Heller]]. &quot;Me pommitasime New Havenit&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*5. [[Juri Nagibin]]. &quot;Metsavahimajas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Julian Stryjkowski]]. &quot;Siirius&quot;. Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]]
*7. [[Kersti Merilaas]]. &quot;Kaks viimast rida&quot;.
*8–11. [[Saul Bellow]]. &quot;Mr. Sammleri planeet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. &quot;Kartoteek. Veider vanake&quot;. Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]]
*14. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Joodiku eetika&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*15. [[Vaino Vahing]]. &quot;Sina&quot;.
*16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. &quot;Närilised&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*18–19. [[Nathalie Sarraute]]. &quot;Kas te kuulete neid?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*20–21. [[T. S. Eliot]]. &quot;Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Mari Saat]]. &quot;Katastroof&quot;.
*23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. &quot;Koormahobused&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]]
*25–26. [[Andrei Platonov]]. &quot;Džan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*27–30. [[Miroslav Skála]]. &quot;Pulmareis Jiljisse&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*31–32. [[Kazys Saja]]. &quot;Polüglott. Abstinent. Maniakk&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*33. [[Jüri Üdi]]. &quot;Käekäik&quot;.
*34–35. [[Ödön von Horvath]]. &quot;Jumalata noorus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*36. [[Ernst Enno]]. &quot;Minu sõbrad&quot;.
*37–38. [[Marģers Zariņš]]. &quot;Loojangu orel&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*39. [[Elias Canetti]]. &quot;Marrakeši hääled&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*40. [[Richard Bach]]. &quot;Johathan Livingston Merikajakas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*41–44. [[August Kitzberg]]. &quot;Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused&quot;.
*45–46. [[Georg Büchner]]. &quot;Dantoni surm&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Kevadviretused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*49–52. [[Hermann Hesse]]. &quot;Stepihunt&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]]

==1974==
*1–2. &quot;Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi&quot;. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]
*2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*3. [[Daniil Granin]]. &quot;Vihm võõras linnas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*4–5. [[Nikolai Baturin]]. &quot;Varahilisel ajal&quot;.
*6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. &quot;Teed ja kohtumised&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*8. [[Mats Traat]]. &quot;Kohvioad&quot;.
*9–10. [[Mkrtitš Armen]]. &quot;Heghnari allikas&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]]
*11–13. [[Günter de Bruyn]]. &quot;Auhind&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*14. &quot;Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules&quot;. Koostanud [[Vaime Kabur]]
*15. [[Anatole France]]. &quot;Crainquebille&quot;. Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt
*16. [[Ota Pavel]]. &quot;Ilusate sokkude surm&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Uno Laht]]. &quot;Bordelli likvideerimine&quot;.
*18–19. [[Saulius Šaltenis]]. &quot;Pähklileib. Henrik Monte&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*20. [[Jerzy Szaniawski]]. &quot;Professor Tutka lood&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]]
*21. [[Aleksandr Puškin]]. &quot;Luulet. Uusi eestindusi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]]
*22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. &quot;Raudrohi&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]]
*24. [[Eha Lättemäe]]. &quot;Metsamarju. Mõtsamarju&quot;.
*25–26. [[Vladimir Lidin]]. &quot;Lillede kastmise tund&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*27–30. [[William Faulkner]]. &quot;Isaac McCaslini lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*31. [[Arvo Valton]]. &quot;Pööriöö külaskäik&quot;.
*32. &quot;Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet&quot;. Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]]
*33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. &quot;Aforisme&quot;. Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]]
*34. [[Viivi Luik]]. &quot;Salamaja piir&quot;.
*35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. &quot;Sirelisuru&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*36. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot;.
*37–39. [[Sven Fagerberg]]. &quot;Valgeks võõbatud süda&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40–41. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Teekond tühjade tünnidega&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*42–43. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Heinrich IV&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*44. [[Rein Saluri]]. &quot;Külalised&quot;.
*45–46. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Aednik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*47–48. [[Elisabeth Aspe]]. &quot;Ennosaare Ain&quot;.
*49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. &quot;Barbara&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]

==1975==

1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber &quot;Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu&quot;. Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)&lt;/ref&gt; aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras &quot;Niidermaadega&quot;. Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga &quot;Loomingu raamatukogu&quot; sarjas.

*1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. &quot;Niidermaad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*3–4. [[Anatol Kudravets]]. &quot;Mälestamispäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*5. [[Mario Vargas Llosa]]. &quot;Kutsikad&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*6. [[Anar]]. &quot;Dante juubel&quot;. Tõlkinud [[Ly Seppel]]
*7–8. [[Thornton Wilder]]. &quot;San Luis Rey sild&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*9. [[Mati Unt]]. &quot;Via regia&quot;.
*10–11. [[Aleksandr Borin]]. &quot;Avarii&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]]
*12–13. [[Antonin Artaud]]. &quot;Esseid ja kirju&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–16. [[Redik Soar]]. &quot;Esimesilt päevilt&quot;.
*17–20. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Kakskümmend päeva sõjata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*21. [[Mihhail Šolohhov]]. &quot;Keeris&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]]
*22. [[Jüri Üdi]]. &quot;Armastuskirjad&quot;.
*23. [[Thomas Mann]]. &quot;Seadus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]]
*24. [[Roald Dahl]]. &quot;Musi mopsti&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*25–26. [[Jüri Jürison]]. &quot;Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal&quot;. Kokku pannud [[Juhan Peegel]]
*27. [[Italo Svevo]]. &quot;Kaks novelli&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*28–31. [[Taisto Huuskonen]]. &quot;Terasetorm Karjala kannasel&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*32–33. [[Pascal Lainé]]. &quot;Irrevolutsioon&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*34. [[Toomas Vint]]. &quot;Ringmäng&quot;.
*35. [[Kurt Vonnegut]]. &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*36–37. [[Mykolas Sluckis]]. &quot;Neidude pühapäev&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. &quot;Doktor Glas&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. &quot;Trükkal J. W. Lackneri tapmine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]]
*41. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Jälle häda mõistuse pärast&quot;.
*42. [[August Strindberg]]. &quot;Preili Julie&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*43–46. [[Veijo Meri]]. &quot;Aleksis Stenvalli elu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. &quot;Juttud ja teggud&quot;.

==1976==

*1. [[Riho Lahi]]. &quot;Vanaisa jutud&quot;.
*2. [[Jack London]]. &quot;Lõke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]]
*3–4. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Gitandžali&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*5. [[Bruno Traven]]. &quot;Bandiitide tohter&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]]
*6. [[Arvo Valton]]. &quot;Muinasjutt Grandi leidmisest&quot;.
*7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. &quot;Tule taltsutamine&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*10–11. [[Olev Remsu]]jev. &quot;Homne karikakar&quot;.
*12–13. [[Nikolai Baturin]]. &quot;Oaas&quot;.
*14. [[Hando Runnel]]. &quot;Mõru ning mööduja&quot;.
*15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. &quot;Noore W. uued kannatused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*17–20. [[Andres Saal]]. &quot;Vambola&quot;.
*21. [[Aleksandrs Čaks]]. &quot;Minu armastus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*22. [[Pierre Gascar]]. &quot;Naised&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]]
*23–25. [[Otia Iosseliani]]. &quot;Tähesadu&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*26. [[Romualdas Granauskas]]. &quot;Loojanguvana&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*27. [[Paavo Haavikko]]. &quot;Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]]
*28–29. [[Evelyn Waugh]]. &quot;Kallis kadunuke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*30–31. [[Willy Sørensen]]. &quot;Kummalised lood&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*32. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Roosiaed&quot;.
*33. [[Karl Ernst von Baer]]. &quot;[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]]
*34–37. [[Boriss Balter]]. &quot;Nägemiseni, poisid!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*38–39. [[Curzio Malaparte]]. &quot;Kriket Poolas&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. &quot;Retk Hispaaniasse&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]]
*42. [[Vladimir Anikanov]]. &quot;Miniatuur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*43. [[Eila Pennanen]]. &quot;Saladus&quot;. Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]]
*44–45. [[L'udo Zúbek]]. &quot;Varjatud allikas&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. &quot;Kahekordne vikerkaar&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]]
*48. [[Jón Óskar]]. &quot;Minu nägu ja sinu nägu&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*49. [[Ants Paikre]]. &quot;Kirjeldamatu, asendamatu&quot;.
*50. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Kunsttükid&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*51. [[Riho Mesilane]]. &quot;Veterinaari esimene nädal&quot;.
*52. [[Kaissõn Kulijev]]. &quot;Niikaua kui püsivad mäed&quot;. Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]]

==1977==

*1. [[Asta Põldmäe]]. &quot;Me&quot;.
*2–3. [[Richard Brautigan]]. &quot;Arbuusisuhkrus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4. &quot;Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»&quot;.
*5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. &quot;Vabastatud Don Quijote&quot;. Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*7–8. [[Maximilian Põdder]]. &quot;Bob Ellerhein&quot;.
*9. [[Juri Vlassov]]. &quot;Välkvalge hetk&quot;. Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]]
*10–13. [[Ákos Kertész]]. &quot;Makra&quot;. Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*14–15. [[Pu Songling]]. &quot;Libarebased&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*16. [[Ustav Mikelsaar]]. &quot;Ohver&quot;.
*17–19. [[Juri Trifonov]]. &quot;Teine elu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*20–21. [[Camilo José Cela]]. &quot;Apelsin on talvine vili&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]]
*22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. &quot;Ja ei olnud paremat venda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. &quot;[[Dhammapada]]&quot;. Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*25–26. [[Regīna Ezera]]. &quot;Zooloogilised novellid&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27. [[Teet Kallas]]. &quot;Insener Paberiti juhtum&quot;.
*28–31. [[Carlo Cassola]]. &quot;Bube pruut&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*32–33. [[Viktoria Tokareva]]. &quot;Tüütu tüüp&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*34. &quot;Vastutus: Soomerootsi novelle&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*35. [[Algirdas Pocius]]. &quot;Hommikul, kui vaevas uni&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*36. [[Salvador Espriu]]. &quot;Labürindi lõpp&quot;. Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]]
*37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. &quot;Kuulus tugitool&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*40. [[Nodar Dumbadze]]. &quot;Päike&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*41–43. [[Anatoli Koni]]. &quot;Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]]
*44–45. [[Paul Kuusberg]]. &quot;Linnukesega&quot;.
*46–47. [[Joyce Carol Oates]]. &quot;Neli suve&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]]
*48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. &quot;Sugemata mõtted&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]
*49. [[Aino Pervik]]. &quot;Umimetsades&quot;.
*50–52. [[Günter Kunert]]. &quot;Sorida laekais&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]

==1978==

*1–3. [[A. H. Tammsaare]]. &quot;Mõtteid ja mõtisklusi&quot;.
*4–5. [[Ronald David Laing]]. &quot;Omadega puntras&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*6. [[Aulikki Oksanen]]. &quot;Kirsivargad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Eyvind Johnson]]. &quot;Oli aasta 1914&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*9–10. [[Jordan Radičkov]]. &quot;Püssirohuaabits&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Ludvig Holberg]]. &quot;Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Daniil Granin]]. &quot;Nimekaim&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*14. [[Hubert Matve]]. &quot;Karedad lood&quot;.
*15–17. [[Jean Cocteau]]. &quot;Kolm näidendit&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]]
*18. [[Kalju Saaber]]. &quot;Mees, naine ja bernhardiin&quot;.
*19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. &quot;Kaktantši ja teisi jutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. &quot;Hüvasti, mu arm&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrei Balabuhha]]. &quot;Eelkäijad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]]
*24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. &quot;India avastamine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]]
*27–28. [[Vytautas Martinkus]]. &quot;Tuulelipp perekonnapeoks&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*29. [[Boriss Lavrenjov]]. &quot;Tuul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]]
*30–33. [[Jerome K. Jerome]]. &quot;Kolm meest paadis (koerast rääkimata)&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. &quot;Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*35. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool&quot;.
*36–37. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Stseenid ühest abielust&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*38. [[Timur Pulatov]]. &quot;Valdused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*39. [[Vahagn Grigorjan]]. &quot;Lukkupandud tuba&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]]
*40. [[Katre Ligi]]. &quot;Kõigest ei kõnni ära&quot;.
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. &quot;Tagasiside&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. &quot;Hammasrattad&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*45. [[Galina Kornilova]]. &quot;Kesköised jalutuskäigud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*46–47. [[Martin Walser]]. &quot;Kõrvalhaak. Toalahing&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*48–49. [[Andrei Bitov]]. &quot;Lahkuv Monahhov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*50–51. [[Nikolai Pärna]]. &quot;Rütm, elu ja looming&quot;.
*52. [[Vicente Aleixandre]]. &quot;Südame ajalugu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]]

==1979==

*1. [[Rein Saluri]]. &quot;Mees teab&quot;.
*2–3. [[Patrick White]]. &quot;Hiilija öö. Kakaduud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4–5. [[Juri Oleša]]. &quot;Ei ühtki päeva reata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*6. [[Günter Herburger]]. &quot;Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*7. [[Imants Ziedonis]]. &quot;Epifaaniad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*8. [[Pio Baroja]]. &quot;Vagabund Elizabide&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]]
*9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. &quot;Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11–13. [[Jakob Pärn]]. &quot;Oma tuba, oma luba. Must kuub&quot;.
*14–15. [[Juan Rulfo]]. &quot;Pedro Páramo&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*16. [[Viktor Konetski]]. &quot;Viimast korda Antverpenis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17. &quot;Lugusid vanast Tallinnast&quot;. Koostanud [[Isidor Goldman]]
*18–19. &quot;Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]]
*20–21. [[Erno Paasilinna]]. &quot;Kadunud armee&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*22. [[Juozas Aputis]]. &quot;Ah, Teofilis!&quot; Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Leonardo Sciascia]]. &quot;Igati&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25–26. [[Ivan Maiski]]. &quot;Bernard Shaw ja teised&quot;. Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]]
*27. [[Lao-zi]]. &quot;Daodejing. Kulgemise väe raamat&quot;. Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]]
*28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. &quot;Õilis isik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*30–32. [[Hans Scherfig]]. &quot;Idealistid&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–36. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Me ei saa enam kokku ...&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*37–38. &quot;Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*39. [[Ike Volkov]]. &quot;Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976&quot;.
*40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. &quot;Meierhold meierholdluse vastu&quot;. Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]]
*43–46. [[Mario Soldati]]. &quot;Näitleja&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]]
*47–48. [[Revaz Inanišvili]]. &quot;Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*49–51. [[Jüri Tuulik]]. &quot;Vares&quot;
*52. [[Christopher Geiser]]. &quot;Tuba hommikueinega&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]

==1980==

*1–2. &quot;Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule&quot;. Koostanud [[Hilja Kokamägi]]
*3. [[Flannery O'Connor]]. &quot;Tõusuteel kohtuvad kõik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*4. [[Nikolai Bulgakov]]. &quot;Ma lähen õue&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*5–8. [[Robert Merle]]. &quot;Kaitstud mehed&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*9–10. [[Harijs Gāliņš]]. &quot;Surma oksjon&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*11–12. [[Stig Claesson]]. &quot;Kes armastab Yngve Frejd&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13. [[Sergei Voronin]]. &quot;Kümme juttu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]]
*14. [[Anastass Mikojan]]. &quot;Mälestusi Leninist&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. &quot;Mootorratturid&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*18–19. [[Jaan Kross]]. &quot;Kajalood&quot;.
*20. [[Azorín]]. &quot;Väikese filosoofi pihtimused&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*21–22. [[Sergei Zalõgin]]. &quot;Minajutud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*23–24. [[Alpo Ruuth]]. &quot;Uudishimulikud&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]]
*25–26. &quot;Sõna 1: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*27. [[Oralhan Bokejev]]. &quot;Ardak&quot;.; [[Rollan Seisenbajev]]. &quot;Rindelaulud&quot;.; [[Muhtar Magauin]]. &quot;Hämarus&quot;: Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]]
*28–29. [[Pavel Vežinov]]. &quot;Barjäär&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*30. [[Aleksandr Grin]]. &quot;Rotipüüdja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*31–32. [[Juri Araktšejev]]. &quot;Segadus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*33. [[Andres Ehin]]. &quot;Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama&quot;.
*34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. &quot;Ruth&quot;
*36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. &quot;Armastatud Lydia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*40–41. &quot;Bhagavadgītā&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*42–45. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Kadunud aja meri&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*46–47. &quot;Sõna 2: noorte loomingut&quot;.
*48–49. [[Odisseas Elitis]]. &quot;Õige on&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. &quot;Surnud moosekant&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]

==1981==

*1. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Mehed&quot;.
*2–3. [[Janusz Glowacki]]. &quot;Paradiis&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. &quot;Amarcord&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Herakles ja Augeiase tall&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*7–9. [[Viktor Astafjev]]. &quot;Karjapoissi-karjapiigat&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. &quot;Uusaasta Balzaciga&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. &quot;Saška&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Matti Mazajev]]. &quot;Triumfivärav&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*16–17. [[John Fowles]]. &quot;Eebenipuust torn&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*18–20. [[Ivan Bunin]]. &quot;Suure paastu esmaspäev&quot;. Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*21–22. [[Vilhelm Moberg]] &quot;Kohtunik&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23. [[Anar]]. &quot;Kontakt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. [[Vladimirs Kaijaks]]. &quot;Ämblik&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*25–26. [[Arvo Valton]]. &quot;Arvidi maailmareis&quot;.
*27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. &quot;Inimene on saladus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]]
*31. &quot;Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut&quot;. Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]]
*32–33. [[Natalia Ginzburg]]. &quot;See oli nii. Ambur&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]]
*34–35. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Armastus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*36. [[Juri Sbitnev]]. &quot;Põdrajaht&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*37–38. [[Jón Helgason]]. &quot;Sõnade jäljed tänaval&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. &quot;Kentaurivapi suguvõsa&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]].
*40. [[Rein Saluri]]. &quot;Kala metsas&quot;.
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. &quot;Meie, allakirjutanud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Juhani Peltonen]]. &quot;Märtsiudu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]]
*45–46. [[Karel Čapek]]. &quot;Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*47. &quot;Sõna 4: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. &quot;Lõpp ja algus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*52. [[Jaan Kross]]. &quot;Ülesõidukohad&quot;.

==1982==

*1. [[Teet Kallas]]. &quot;Arvi kamin&quot;.
*2. [[Sergei Narovtšatov]]. &quot;Absoluut&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3–4. [[Šāntideva]]. &quot;Bodhitšarjāvatāra&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*5–7. [[Viktor Kazko]]. &quot;Kohtupäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*8. [[Thomas Mann]]. &quot;Mario ja võlur&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]
*9–10. &quot;Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]]
*11. &lt;nowiki&gt;[&lt;/nowiki&gt;[[Endel Nirk]]&lt;nowiki&gt;]&lt;/nowiki&gt;. &quot;Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas&quot;
*12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Kuuskümmend küünalt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Joaquín Grau]]. &quot;Diktaatori surm&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. &quot;Trepp&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*19. [[Hans Laansalu]]. &quot;Tuuline saar&quot;.
*20–21. [[Josef Frais]]. &quot;Mehed maa-aluselt mandrilt&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*22. [[Banguolis Balaševičius]]. &quot;Kümme tuhat Einsteini&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Grigori Baklanov]]. &quot;Vähem vendade seast&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*25–26. [[Aivars Kalve]]. &quot;Hüvastijätt&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27–29. [[Leonid Andrejev]]. &quot;Saatana päevik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Joan Didion]]. &quot;Meie ühised palved&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33–35. &quot;Grettir Ásmundripoja saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*36–37. [[Anatoli Agranovski]]. &quot;Oma ala meister&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. &quot;Sõna 5: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*40. [[Arthur Bloch]]. &quot;Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. &quot;Inimlikud imetabasused&quot;. Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*44–46. [[James Aldridge]]. &quot;Viimne pilguheit&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*47–48. [[Timo K. Mukka]]. &quot;Laul Sipirja lastest&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. &quot;Maateadus ja armastus&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50–51. [[Ernesto Sábato]]. &quot;Tunnel&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*52. [[Juri Trifonov]]. &quot;Äraspidi maja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]

==1983==

*1. [[Joel Sang]]. &quot;Abisõnad&quot;.
*2–3. [[Stendhal]]. &quot;Lamiel&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*4. [[Boriss Jekimov]]. &quot;Tohuvabohu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*5–7. [[Virginia Woolf]]. &quot;Tuletorni juurde&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]]
*8–9. [[Leonid Zorin]]. &quot;Peateema&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10–11. [[Elias Canetti]]. &quot;Maailm peas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*12–13. &quot;[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. &quot;Sissid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*18. [[Valentin Tšernõhh]]. &quot;Halamisest pole abi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]]
*19. [[Veera Saar]]. &quot;Ira&quot;.
*20–21. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Geniaalne idioot&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*22–23. [[Peet Vallak]]. &quot;Hinge taud&quot;.
*24–25. [[Vadim Šefner]]. &quot;Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*26. [[Hugo Raudsepp]]. &quot;Sinimandria&quot;.
*27. [[Franz Kafka]]. &quot;Öösel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*28. [[Vladimir Majakovski]]. &quot;Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]]
*29. &quot;Sõna 6: noorte loomingut&quot;. Koostanud [[Mihkel Mutt]]
*30–33. [[Lidia Seifullina]]. &quot;Seaduserikkujad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*34–35. [[Johan Bargum]]. &quot;Eradetektiiv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*36–39. [[Abel Posse]]. &quot;Daimon&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*40. &quot;Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt.
*41–43. [[Vladimir Levi]]. &quot;Kunst olla ise&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]]
*44–45. [[Jean Giono]]. &quot;Külajutud&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*46. [[Danielius Mušinskas]]. &quot;Õhtu, mille pani kirja Mickus&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*47–49. [[Doris Lessing]]. &quot;Ellujäänu mälestused&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*50. [[Rezo Tšeišvili]]. &quot;Luca Pacioli viimased eluaastad&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*51–52. [[Áron Tamási]]. &quot;Talv orus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]

==1984==

*1–2. [[Gustav Suits]]. &quot;Noor Kreutzwald&quot;.
*3. [[Juri Bondarev]]. &quot;Hetked&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]]
*4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. &quot;Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. &quot;[[Inglite Joanna]]&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*9. [[Kōbō Abe]]. &quot;Härra S. Karma kuritöö&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*10–11. [[Māra Svīre]]. &quot;Õdus õhtu kahekesi&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. &quot;Õnneliku lõpuga lugu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*14–15. [[Christiane Baroche]]. &quot;Süvavesi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*16. [[Mihhail Roštšin]]. &quot;Täiskasvanute maailm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17–19. [[Fernando Namora]]. &quot;Pühapäeva õhtupoolikul&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Daniil Granin]]. &quot;Veel nähtav on me jälg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. &quot;Oo laupäev!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*25. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Vihmausside elust&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[Rosen Bosev]]. &quot;Taevane maja&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]]
*27–28. [[Anatoli Kim]]. &quot;Gurini utoopia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*29–32. [[William Heinesen]]. &quot;Kadunud moosekandid&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–34. [[Mihhail Veller]]. &quot;Ühesõiduhobu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]]
*35. [[Truman Capote]]. &quot;Hommikueine [[Tiffany]] juures&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]]
*36. &quot;Sõna 7&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*37. [[Jevgeni Bogat]]. &quot;Kuristiku kohal. Õppetund&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. [[Mati Unt]]. &quot;Räägivad&quot;.
*40–41. [[Juri Štšerbak]]. &quot;Väike jalgpallimeeskond&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*42. [[Octavio Paz]]. &quot;Alati on olevik&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]]
*43.–46. [[Robert Walser]]. &quot;Abiline&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*47. [[Juri Tšernjakov]]. &quot;Punt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*48. [[Arthur Bloch]]. &quot;Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*49.–52. [[Mihály Sükösd]]. &quot;Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]

==1985==

*1–2. [[Valmar Adams]]. &quot;Oomega: esseid ja murdmemuaare&quot;.
*3. [[Karel Čapek]]. &quot;[[RUR. Rossum's Universal Robots]]&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*4–5. [[Valeri Brjussov]]. &quot;Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*6–7. [[Pentti Saarikoski]]. &quot;On või ei ole. Euroopa serval&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*8–9. [[Anatoli Makarov]]. &quot;Kevadtalveöö&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*10–11. &quot;Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet&quot;. Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*12–13. [[Boriss Šubin]]. &quot;Doktor Tšehhov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*14–16. [[Karin Boye]]. &quot;Kallokaiin&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]]
*17–18. [[Dale Wasserman]]. &quot;[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19–21. [[Boriss Vassiljev]]. &quot;Sõda algas homme&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*22. [[Paul Kuusberg]]. &quot;Kes ta oli?&quot;
*23. [[Julio Cortázar]]. &quot;Tseremooniad&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*24. [[Sattor Tursun]]. &quot;Elu punaste küngaste jalamil&quot;. Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*25–26. [[Marie Cardinal]]. &quot;Võti väljaspool&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]]
*27. [[Valter Udam]]. &quot;Vastutus&quot;.
*28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. &quot;Mõrv metsatalus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31. [[Graham Greene]]. &quot;Kaotaja teeb puhta töö&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*32. [[Ilja Varšavski]]. &quot;Veel üks lask&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*33–34. [[Ryszard Klyć]]. &quot;«Kakaduu»&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*35–38. [[Gertrude Stein]]. &quot;Alice B. Toklase autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*39. [[Stasys Kašauskas]]. &quot;Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]]
*40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. &quot;Mulle meeldib meri&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*43–44. [[Kurt Tucholsky]]. &quot;Pärast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*45–47. [[Peter Seeberg]]. &quot;Karjased. Novelle&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*48. [[John Cheever]]. &quot;Oi mis paradiis see näib&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*49–50. [[Jüri Talvet]]. &quot;Teekond Hispaaniasse&quot;. 
*51–52. &quot;Sõna 8: noori tõlkijaid&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]

==1986==

*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Valik kirju&quot;.
*3–4. [[Märta Tikkanen]]. &quot;Sajandi armastuslugu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. &quot;Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–8. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Kallid generatsioonid&quot;.
*9. [[Alberto Moravia]]. &quot;Paradiis&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*10–11. [[Grigori Danilevski]]. &quot;Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*12–13. [[Henri Troyat]]. &quot;Leinav lumi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–15. &quot;Sõna 9&quot;. Koostaja [[Toomas Haug]]
*16–18. [[Liv Ullmann]]. &quot;Muutumine&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*19. [[Jorge Amado]]. &quot;Quincas Vesikuradi kolm surma&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Maxie Wander]]. &quot;Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*22–24. [[Vladimir Makanin]]. &quot;Hingekosutus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt
*25–26. [[Per Gunnar Evander]]. &quot;Ängi eluasemed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*27. &quot;Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori&quot;. Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]]
*28–30. [[Susan Hill]]. &quot;Kevadkirkal aastaajal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31. [[Svava Jakobsdóttir]]. &quot;Pidu ilumüüri ääres&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*32–33. [[Mihály Babits]]. &quot;Kurgkaliif&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*34–37. [[Vladimír Páral]]. &quot;Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*38. [[Guram Dotšanašvili]]. &quot;Water(po)loo ehk taastamistööd&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*39. [[Aleksandr Borin]]. &quot;Lootusetu kohtuasi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*40–42. [[Hermann Hesse]]. &quot;Siddhartha. Hommikumaaränd&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]]
*43–45. [[François Mauriac]]. &quot;Ohvritall&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]]
*46–47. [[Vladimir Levi]]. &quot;Vestlus kirjades&quot;. Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]]
*48. [[Elsa Morante]]. &quot;Andaluusia sall&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]]
*49–50. [[Hella Wuolijoki]]. &quot;Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904&quot;. Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]]
*51. [[Nikolae Jesinenku]]. &quot;Maja põleb!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*52. [[Rein Veidemann]]. &quot;Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi&quot;.

==1987==

*1–2. [[Oskar Luts]]. &quot;Kirjad Maariale. Harald teotseb&quot;.
*3. [[Šolem Alejchem]]. &quot;Ülemlaul&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4. [[Ramūnas Klimas]]. &quot;Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*5–6. [[Heinrich Böll]]. &quot;Iiri päevik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. &quot;Iha&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9-11. [[Valentin Rasputin]]. &quot;Raha Mariale. Tulekahi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]]
*12–13. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Tulnuk&quot;.
*14–15. [[Raija Siekkinen]]. &quot;Elu keskpunkt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*16. [[Edmunds Rudzītis]]. &quot;Möödakäijad ja läbikäijad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*17–18. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Aleph&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*19–21. [[Pavel Gurevitš]]. &quot;Müstika ja tänapäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*22. [[Hagar Olsson]]. &quot;Siidimaal. Kojutulek&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. &quot;Neitsi ja mustlane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*25–26. &quot;Valik I: esseid maailmakirjandusest&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–30. [[Giorgio Bassani]]. &quot;Finzi-Continide aed&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]]
*31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. &quot;Aga kirsipuu on olemas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*34. [[Jaak Jõerüüt]]. &quot;Teateid surmast&quot;.
*35. [[Fazil Iskander]]. &quot;Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*36. [[John Milton]]. &quot;Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*37–38. [[Vennad Vainerid]]. &quot;Allaaetud kassid ja koerad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*39. [[Torgny Lindgren]]. &quot;[[Mao tee kalju peal]]&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40–42. [[Karl Ristikivi]]. &quot;[[Lohe hambad]]&quot;.
*43–44. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tantsutüdrukud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]]
*45. [[Indrek Hirv]]. &quot;Uneraev&quot;.
*46. [[Hugo Wormsbecher]]. &quot;Koduõu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]]
*47–50. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Ulguv mölder&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]]
*51–52. [[Daphne du Maurier]]. &quot;Õunapuu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]

==1988==

*1–2. [[Uku Masing]]. &quot;Ehatuule maa&quot;.
*3–5. [[Carson McCullers]]. &quot;Laulatuse lummas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*6–7. &quot;Aken sadama poole: norra novelle&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]]
*8–10. [[Antti Tuuri]]. &quot;Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*11–12. [[George Orwell]]. &quot;Loomade farm&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13. [[Sergei Kaledin]]. &quot;Rahupaik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*14–16. [[Ain Kalmus]]. &quot;Juudas&quot;. 
*17. [[Dino Buzzati]]. &quot;Merekoll&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*18–19. [[Aldous Huxley]]. &quot;Pärast tulevärki&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*20. [[Gabriela Adameșteanu]]. &quot;Anna endale üks vaba päev&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*21–22. [[Aapeli]]. &quot;Pisikese Peetruse hoov&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*23–24. [[Günter Grass]]. &quot;Kass ja hiir&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*25–26. &quot;Valik II: artikleid eestluse ajaloost&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–29. [[Andrei Platonov]]. &quot;Auk&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. &quot;Kolm teed järve äärde&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*33–35. [[Jennifer Johnston]]. &quot;Varjud me palgeil&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*36. [[Petrus Alfonsi]]. &quot;Elutarkusest (Disciplina clericalis)&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*37. [[Jaan Lattik]]. &quot;Koolipoisid&quot;.
*38. [[Max Frisch]]. &quot;Sinihabe&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. &quot;Totaalne riik – totaalne inimene&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]]
*40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Koera süda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*43. [[Kenkô]]. &quot;Jõudeaja võrsed&quot;. Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*44–46. [[Hando Runnel]]. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;.
*47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. &quot;Pinocchio paberid&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50. [[Johannes Aavik]]. &quot;Rahvustunde nõrkusest Eestis&quot;.
*51–52. &quot;Valik III: esseid maailmakirjandusest&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]

==1989==

*1–2. [[Jakob Hurt]]. &quot;Kõned ja kirjad&quot;.
*3–6. [[Erik Virbsoo]]. &quot;Lugusid möödunud aegadest&quot;.
*7–9. [[Heino Susi]]. &quot;Kojutulek&quot;.
*10. [[Ana Blandiana]]. &quot;Minevikuplaanid&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*11–12. [[Marguerite Duras]]. &quot;Armuke&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*13. [[Aleksandr Blok]]. &quot;Keisrivõimu viimased päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*14–15. [[Šolem Alejchem]]. &quot;Piimamees Tevje&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16–17. &quot;Ex Oriente: tõlkekogumik&quot;. Koostanud [[Jaan Kaplinski]]
*18–19. [[Kiril Topalov]]. &quot;Ole sa õnnistatud&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*20–23. [[Stig Dagerman]]. &quot;Kes kõrvetada saanud ...&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*24–26. [[Käbi Laretei]]. &quot;Peotäis mulda, lapike maad&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*27–28. [[Erich Fromm]]. &quot;Armastuse kunst&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]]
*29–30. [[Miguel de Unamuno]]. &quot;Abel Sánchez: lugu kirest&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*31. [[Martin Walser]]. &quot;Põgenev hobune&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Malte Laurids Brigge ülestähendused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*36. &quot;Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid&quot;. Koostanud [[Pekka Erelt]]
*37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. &quot;Barbarite ootel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. &quot;Kodu lugu I&quot;.
*42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. &quot;Kodu lugu II&quot;.
*44–46. [[Fazil Iskander]]. &quot;Küülikud ja maod&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*47–48. [[Jean Genet]]. &quot;Toatüdrukud. Palkon&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*49–50. [[Yasunari Kawabata]]. &quot;Lumine maa&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*51. [[Georges Simenon]]. &quot;Kiri emale&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*51. [[Václav Havel]]. &quot;Keskendumisraskused&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]

==1990==

*1–2. [[Helmut Tarand]]. &quot;Epitaaf&quot;
*3–5. [[Raymond Carver]]. &quot;Üks hea asi: jutud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*6. &quot;Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]]
*7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. &quot;Teoreem&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*10. [[Andres Küng]]. &quot;Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11. [[Njörður P. Njarðvik]]. &quot;Surmamõistetud: ajalooline romaan&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Gorbatšovism&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*14–15. [[Mircea Eliade]]. &quot;Mîntuleasa tänavas&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*16–18. [[Vassili Grossman]]. &quot;Kõik voolab&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*19–21. [[Vladimir Nabokov]]. &quot;Lužini kaitse&quot;. Tõlkinud [[Mare Mauer]]
*22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. &quot;Ühele nimetule kalmule&quot;. Tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–25. [[Juli Daniel]]. &quot;Lunastus: jutustused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*26. [[Dr. Bertram]]. &quot;Kolm Tartu balli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*27–30. [[Graham Swift]]. &quot;Sulgpall&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31–32. [[Joseph Roth]]. &quot;Lõputu põgenemine: aruanne&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*33–36. [[Olli Jalonen]]. &quot;Hotell elavatele&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*37–39. [[Juri Dombrovski]]. &quot;Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]]
*40. [[John Banville]]. &quot;Newtoni kiri: vahepala&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*41–42. [[Gustaf Fröding]]. &quot;Valik luulet&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]]
*43–44. [[Jaan Rummo]]. &quot;Kõneoskus&quot;.
*45–46. [[Anita Brookner]]. &quot;Hôtel du Lac&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*47. [[Endel Nirk]]. &quot;Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos&quot;.
*48–51. [[George Orwell]]. &quot;[[1984 (Orwell)|1984]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]]
*52. [[Ilmar Talve]]. &quot;See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954&quot;.

==1991==
*1–3. [[Bernard Kangro]]. &quot;Seitsmes päev&quot;
*4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Katastroika&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]]
*7–8. [[Vasile Voiculescu]]. &quot;Maagiline armastus&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. &quot;India-reisid&quot;. Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Gustave Le Bon]]. &quot;Hulkade psühholoogia&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson
*14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. &quot;Igatsus Trooja järele&quot;. [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*18–21. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Fanny ja Alexander&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. &quot;Maal sees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Bô Yin Râ]]. &quot;Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]]
*27–28. [[Joseph Brodsky]]. &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]]
*29–32. [[Kingsley Amis]]. &quot;Roheline mees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*33–35. [[Hando Runnel]]. &quot;Isamaavajadus&quot;.
*36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. &quot;Kui mitte veel kõrgemale ...&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*38–39. [[Antonio Tabucchi]]. &quot;India nokturn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*40. [[Elem Treier]]. &quot;Anton Hansen Tammsaare kui saladus&quot;.
*41–42. [[Jonas Gardell]]. &quot;Tahan koju&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]]
*43. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Merehädalise jutustus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Ela!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. &quot;Neitsi Orsola. Neitsi Anna&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*49. [[Pandelis Prevelakis]]. &quot;Ühe linna kroonika&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[C. S. Lewis]]. &quot;Lihtsalt kristlus&quot;. Inglise keelest tõlkinud K. Konsman

==1992==
*1–2. [[Fanny de Sivers]]. &quot;Mateeriasse kootud palve&quot;
*3–5. [[Mircea Eliade]]. &quot;Maitreyi&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*6–8. [[Christoph Hein]]. &quot;Tangomängija&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*9. [[Doris Kareva]]. &quot;Maailma asemel&quot;.
*10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. &quot;Sredni Vashtar&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–13. [[Daniel Katz]]. &quot;Kui vanaisa Soome suusatas&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*14–16. [[Alison Lurie]]. &quot;Tõelised inimesed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*17–18. [[Vladimir Nabokov]]. &quot;Läbipaistvad asjad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19. [[Abraham B. Jehošua]]. &quot;Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*20–22. [[Antanas Škema]]. &quot;Valge palakas&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. &quot;Mälestuste otsija&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–26. [[Katrin Jakobi]]. &quot;Suvekodumaa: novelle&quot;.
*27–28. [[Romain Gary]]. &quot;Kodanik Tuvi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*29–32. [[Manolis Karagatsis]]. &quot;Kastropirgose pealik&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–36. [[Paul Goma]]. &quot;Kalidor: lapsepõlv Basarabias&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–39. [[Ernst Turmann]]. &quot;Pikva&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]]
*40–43. [[Ruth Rendell]]. &quot;Kui mõrtsukas on töö teinud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*44. [[Indrek Hirv]]. &quot;Võhumõõk&quot;.
*45–48. [[Käbi Laretei]]. &quot;Mineviku heli&quot;. Autori tõlge rootsi keelest
*49–50. [[John Fowles]]. &quot;Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*51–52. [[Annika Idström]]. &quot;Kirjad Trinidadi&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]

==1993==
*1–2. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Mälestusi ja reisikirju&quot;
*3–4. [[Saul Bellow]]. &quot;Vargus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*5–6. [[Elza Stērste]]. &quot;Armastusjutt ja teisi jutte&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*7–8. [[Giovanni Verga]]. &quot;Talupoja au&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]]
*9–10. [[Ismail Kadare]]. &quot;Loorikaravan&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Graham Greene]]. &quot;Kümnes mees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*13. [[Liisi Ojamaa]]. &quot;Myyrid &amp; wärawad&quot;.
*14–16. [[Henry James]]. &quot;Kruvi keere&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*17–18. [[Elmar Salumaa]]. &quot;Kierkegaard&quot;.
*19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. &quot;Maurice&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23. [[Antoine Chalvin]]. &quot;Punapäine tüdruk&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]
*24. [[José Donoso]]. &quot;«Chattanooga choochoo»&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*25–26. [[Amos Oz]]. &quot;Kurja nõu mägi&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*27–28. [[Cees Nooteboom]]. &quot;Järgmine lugu&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*29–32. [[Manuel Puig]]. &quot;Mingitud musikesed&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*33–36. [[Herbert Salu]]. &quot;Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704&quot;.
*37–39. [[Isaak Dinesen]]. &quot;Aafrika äärel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*40. [[Boriss Falkov]]. &quot;Kolgas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*41–43. [[Rein Veidemann]]. &quot;Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993&quot;.
*44–45. [[Erno Paasilinna]]. &quot;Lugemist kõigile&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*46–47. [[Anaïs Nin]]. &quot;Spioon armastuse majas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*48–50. [[Per Agne Erkelius]]. &quot;Päevapiltnik&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. &quot;Mälestusi Eestimaalt: katkendeid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]]

==1994==
*1–4. [[Daniel Palgi]]. &quot;Murduvas maailmas: mälestusi&quot;.
*5–7. [[Hermann Hesse]]. &quot;Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. &quot;Teine nägu: jutte armastusest&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*10. [[Kathy Page]]. &quot;Vana siddalane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11. [[Jaan Kross]]. &quot;Järelehüüd&quot;.
*12–13. [[Marcel Schwob]]. &quot;Monelle'i raamat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*14–15. [[André Kaminski]]. &quot;Mina ja inimsööjad: novelle&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]]
*16. [[Daniel Boulanger]]. &quot;Kas te tunnete Maronne'i?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]]
*17–19. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*20–22. [[Lillian Hellman]]. &quot;Pentimento: portreeraamat&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23–26. [[Juhani Salokannel]]. &quot;Päästja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. &quot;Härra Stone ja rüütlite kaaslane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]]
*30–32. [[Jens Bjørneboe]]. &quot;Mooramees&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]]
*33–36. [[Heljo Mänd]]. &quot;Roheline hääl&quot;.
*37–39. [[Per Agne Erkelius]]. &quot;Unistus Johannesest&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40–42. [[Arvo Mägi]]. &quot;Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89&quot;.
*43. [[Isak Dinesen]]. &quot;Varjud rohul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*44–45. [[Virginia Woolf]]. &quot;Oma tuba&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*46–48. [[David Šahar]]. &quot;Suvi prohvetite tänaval&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*49–51. [[Antti Tuuri]]. &quot;Mehed koos naistega&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*52. [[Lars Andersson]]. &quot;Katkukuninga legend&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]

==1995==
*1–2. &quot;Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]&quot;
*3. [[Michael Bullock]]. &quot;Kaev ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*4. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Prohvet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]]
*5. [[Arthur Koestler]]. &quot;Pühendatud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*6–7. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;Jää ja Titanic&quot;.
*8–9. [[Truman Capote]]. &quot;Sünnipäevalapsed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*10. [[Henry Miller]]. &quot;Naeratus redeli jalamil&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–12. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Väljakuulutatud mõrva kroonika&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*13. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kirjad noorele luuletajale: luuletusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]]
*14. [[Marina Palei]]. &quot;Ringkanali Cabiria&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. &quot;Koja valvurid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–20. [[Jerzy Kosiński]]. &quot;Kirgas lind&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*21. [[Antonio Tabucchi]]. &quot;Taevarand&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*22–23. [[Heinrich Böll]]. &quot;Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]]
*24. [[Yaşar Kemal]]. &quot;Madu maha tappa!&quot; Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*25–27. [[Graham Greene]]. &quot;Armastusloo lõpp&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*28–30. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Jänese aasta&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*31–34. [[Arthur Koestler]]. &quot;Keskpäevapimedus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]]
*35. [[Hermann Hesse]]. &quot;Fantaasiad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*36. [[Rein Saluri]]. &quot;Tobukesed: kolm nukrat janti&quot;.
*37–38. [[Henry James]]. &quot;Asperni kirjad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. [[Herman Lindqvist]]. &quot;Üks Euroopa puha&quot; Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]]

==1996==
*1. [[Eeva Park]]. &quot;Palveränd&quot;
*2–4. [[Rosa Montero]]. &quot;Hurm ja pimedus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*5–6. [[Dag Solstad]]. &quot;Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*7. [[Mihai Eminescu]]. &quot;Cezara. Vaene Dionis&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*8–9. [[Daniil Harms]]. &quot;Maaõlm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*10. [[Jehuda Amichai]]. &quot;Tagurpidi armastus&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11. [[Indrek Hirv]]. &quot;Põuasinine&quot;.
*12–15. [[Jörn Donner]]. &quot;President&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]]
*16–17. [[Eustathios]]. &quot;Hysmine &amp; Hysminias&quot;. Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18. [[Astrid Ivask]]. &quot;Leiud&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*19. [[Kjell Westö]]. &quot;Bruusi juhtum&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*20. [[Edzard Schaper]]. &quot;Maailma lõpp Hiiumaal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]]
*21. [[Henry James]]. &quot;Daisy Miller&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*22–23. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Kumalasemesi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*24. [[Kathy Page]]. &quot;Vabaduse teine kevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*25–26. [[Kerstin Ekman]]. &quot;Koer&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]
*27–30. [[Franz Kafka]]. &quot;Kirjad Milenale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*31–32. [[Mika Waltari]]. &quot;Neli päevaloojakut: romaan romaanist&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]]
*37. [[Arthur Schnitzler]]. &quot;Kreeka tantsijatar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*38. [[Mircea Eliade]]. &quot;Doktor Honigbergeri saladus&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. &quot;«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat&quot;.

==1997==
*1–3. [[Linnar Priimägi]]. &quot;Kommentaarium&quot;.
*4. &quot;Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet&quot;. Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]]
*5–6. [[Willa Cather]]. &quot;Kadunud daam&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*7–8. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Pühapäevalapsed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*9–10. [[Joseph Roth]]. &quot;Savoy hotell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*11. [[Franz Kafka]]. &quot;Kiri isale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*12–13. [[Kurt Tucholsky]]. &quot;Gripsholmi loss&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*14–15. [[Paul Sayer]]. &quot;Hullumeelsuse mõnud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*16. [[Andrus Kivirähk]]. &quot;Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel&quot;.
*17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. &quot;Mõrtsukas&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Kjell Askildsen]]. &quot;Suur tühi väli ja teisi novelle&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*20. [[Géza Csáth]]. &quot;Võluri surm ja teisi novelle&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]]
*21–26. [[George Du Maurier]]. &quot;Trilby&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27. [[Timo K. Mukka]]. &quot;Tabu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*28–30. [[Ilona Laaman]]. &quot;Vesi ahjus: Elu kommentaaridega&quot;.
*31–34. [[Virginia Woolf]]. &quot;Orlando&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*35. [[Olev Remsu]]. &quot;Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg&quot;.
*36. [[Nathanael West]]. &quot;Preili Südamevalu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*37–38. [[Iring Fetscher]]. &quot;Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*39–40. [[Ingeborg Johansen]]. &quot;Joaveski&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]

==1998==
*1–3. [[Leonid Trett]]. &quot;A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin&quot;
*4–6. [[Anne Brontë]]. &quot;Agnes Grey&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]]
*7–8. [[Stig Dagerman]]. &quot;Saksamaa sügis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]]
*9–10. [[Géza Ottlik]]. &quot;Katused varavalges&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*11–12. [[Milan Kundera]]. &quot;Romaanikunst&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*13–16. [[Virginia Woolf]]. &quot;Proua Dalloway&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*17–19. [[Enel Melberg]]. &quot;Üheteistkümnes päev&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]]
*20. [[Indrek Hirv]]. &quot;Fuugamust&quot;.
*21–22. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Erakõnelused&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*23–26. [[Paul Sayer]]. &quot;Jumala laps&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27–28. [[Villy Sørensen]]. &quot;Ragnarok: jumalate lugu&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*29–30. [[Sergei Dovlatov]]. &quot;Riiklik kaitseala&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*31–32. [[Sherwood Anderson]]. &quot;Mees, kellel pea töötas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*33–34. [[Øystein Lønn]]. &quot;Mida me täna teeme?&quot; Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*35–36. [[Adelaida García Morales]]. &quot;Lõunas. Bene&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*37–38. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Hamsun&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*39. [[David Herbert Lawrence]]. &quot;Mees, kes suri&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*40. [[Sigmund Freud]]. &quot;[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]

==1999==
*1–2. [[Aino Kallas]]. &quot;Elukaaslane&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]]
*3–6. [[Virginia Woolf]]. &quot;Lained&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*7. [[Joseph Roth]]. &quot;Legend pühast joodikust&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*8. [[Tayyib Salih]]. &quot;Zaini pulmad&quot;. Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]]
*9. [[Jüri Ehlvest]]. &quot;Elli lend&quot;.
*10. [[Iwan Goll]]. &quot;Eurokokid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]]
*11. [[Lao She]]. &quot;Teemaja&quot;. Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]]
*12. [[Vitório Káli]]. &quot;Tupárize mõõk&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]]
*13–15. [[Šulamit Hareven]]. &quot;Päevi näinud linn&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16. [[Steen Steensen Blicher]]. &quot;Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*17. [[Dr. Bertram]]. &quot;Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*18–20. [[Czesław Miłosz]]. &quot;Vangistatud mõistus&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*21–24. [[Italo Svevo]]. &quot;Raugaiga&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*25–26. [[Ingeborg Johansen]]. &quot;Proua Teil Tallinnas&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*27. [[Rein Saluri]]. &quot;Katked 1958–1999&quot;.
*28–29. [[Graham Greene]]. &quot;Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Pierre Bourdieu]]. &quot;Televisioonist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*31. [[Karl Kraus]]. &quot;Aforisme&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*32–34. [[Georges Bernanos]]. &quot;Karmeliitide dialoogid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]]
*35–36. [[Ronald Firbank]]. &quot;Valmouth&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–40. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Hea tahe&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]

==2000==
*1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. &quot;Kaarel, kas mäletad?&quot;
*4. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Prohveti aed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. &quot;Üliõpilasaeg&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]]
*7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. &quot;Lepatriinu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]]
*8–10. [[Saxo Grammaticus]]. &quot;Taanlaste vägiteod&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11–13. [[Katherine Mansfield]]. &quot;Tass teed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*14. [[David Vogel]]. &quot;Sanatooriumis&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Arthur Schnitzler]]. &quot;Unenäonovell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*17–19. [[Peter Nilson]]. &quot;Puujalaga messias ja teisi jutte&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*20. [[Toomas Liiv]]. &quot;Achtung&quot;.
*21–24. [[Willa Cather]]. &quot;Minu Ántonia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Cora Sandel]]. &quot;Krane kohvik&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*28–29. [[Jaan Kross]]. &quot;Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop&quot;.
*30. [[Joseph d'Arbaud]]. &quot;Vacarési peletis&quot;. Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*31–32. [[Monika Hunnius]]. &quot;Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Mika Waltari]]. &quot;Feliks Õnnelik&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*35–38. [[Nathanael West]]. &quot;Rändtirtsu päev&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*39–40. [[Agneta Pleijel]]. &quot;Talv Stockholmis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]

==2001==
*1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. &quot;Teatriromanss&quot;
*2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. &quot;Rikas noormees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*4–5. [[Savjon Liebrecht]]. &quot;Õunad kõrbest ja teisi jutte&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]]
*6–7. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Sitsiilia sidrunid&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*8. [[Agota Kristof]]. &quot;Eile&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*9–10. [[Hermann Broch]]. &quot;Esperance&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Jonas Gardell]]. &quot;Koomiku lapsepõlv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*14. [[Gianni Celati]]. &quot;Õnneliku lõpuga lood&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*15–17. [[Damon Runyon]]. &quot;Armulõõm tormakail neljakümnendail&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–19. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Taivalvaara näitleja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*20. [[Mati Unt]]. &quot;Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis&quot;
*21–24. [[Joseph Conrad]], &quot;Salakuulaja: lihtne lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Stephen Crane]]. &quot;Vapruse punane pitser&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*28. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Liiv ja vaht&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*29–30. [[Anna Žigure]]. &quot;Läti maa ja taevas&quot;. Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31–32. [[Mehis Heinsaar]]. &quot;Härra Pauli kroonikad&quot;
*33. [[Felicitas Hoppe]]. &quot;Juuksurite piknik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*34–35. [[Alain Besançon]]. &quot;Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*36–37. [[Jerzy Pilch]]. &quot;Muud mõnud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Üheksa unenägu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*40. [[Heinrich Böll]]. &quot;Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]

==2002==
*1. [[Tandem]]. &quot;Pegasus on pisut pervers&quot;
*2. [[Ferdinand von Saar]]. &quot;Reekviem armastusele&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*3–5. [[Kate Chopin]]. &quot;Virgumine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*6–7. [[Gustav Janouch]]. &quot;Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*8–10. [[Aharon Appelfeld]] &quot;Imede aeg&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Thomas More]]. &quot;Utoopia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*13–15. [[Leif Panduro]]. &quot;Heinanohu&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]]
*16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. &quot;Häälitsev loodus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]]
*18–19. [[Claes Andersson]]. &quot;Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]]
*20. [[Peeter Sauter]]. &quot;Pori: filmilugu&quot;
*21–23. [[Henry James]]. &quot;Eurooplased&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Bernhard Kellermann]]. &quot;Jangtse&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–27. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Tribaadide öö. Pildimeistrid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. &quot;Poliitik ja poeet&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*31. [[Ülar Ploom]]. &quot;Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast&quot;
*32–33. [[Mircea Eliade]]. &quot;Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*34–35. [[John Galsworthy]]. &quot;Villa Rubein&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*36–38. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Värvi-Piltide vees: kujusid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. &quot;Nekropol&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]

==2003==
*1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. &quot;Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest&quot;
*3–6. [[Allen Ginsberg]]. &quot;Ameerika: valik luuletusi 1947–1996&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]]
*7–8. &quot;Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*9–10. [[Edith Wharton]]. &quot;Ethan Frome&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*11–14. [[Samuel Butler]]. &quot;Eikugasil!&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]]
*15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. &quot;Pikkade juustega Merovingid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*17. [[Hermann Hesse]]. &quot;Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*18. [[Hugo Raudsepp]]. &quot;Vaheliku vapustused&quot;
*19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. &quot;Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001&quot;. Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]]
*21–23. [[Andonis Samarakis]]. &quot;Viga&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*24–25. [[Lena Jackson]]. &quot;Päikeseratta all: reisikirju aedadest&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]]
*26. [[Sven Kivisildnik]]. &quot;Päike, mida sa õhtul teed?&quot;
*27–29. [[Katia Mann]]. &quot;Minu kirjutamata memuaarid&quot;. Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*30. [[Fleur Jaeggy]]. &quot;Vangipõlve õndsad aastad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*31–32. [[Fredrik Lång]]. &quot;Soome mehe mure&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33–34. [[Jaan Undusk]]. &quot;Quevedo&quot;
*35–38. [[Göran Hägg]]. &quot;Praktiline kõnekunst&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*39–40. [[Thomas Mann]]. &quot;Peremees ja koer&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]]

==2004==
*1–3. [[Vaino Vahing]]. &quot;Noor Unt&quot;
*4. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Saraband&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*5–6. [[Ring Lardner]]. &quot;Unetus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. &quot;Kahekõne: neli päeva 1989-ndal&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*10. [[Jacques Cazotte]]. &quot;Armunud kurat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–14. [[Dido Sotiriu]]. &quot;Verega joodetud maa&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. &quot;Sobib küll&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]]
*17. [[Thomas Wolfe]]. &quot;Kadunud poiss&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]]
*18. [[Ilmar Jaks]]. &quot;Pleenum Heaolu Keskasutuses&quot;
*19–20. [[Juri Buida]]. &quot;Preisi pruut&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*21–23. [[Joseph Conrad]]. &quot;Salajane kaaslane. Varjujoon&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Peter Altenberg]]. &quot;Uut vana&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. &quot;Härra Bachmanni brošüüri jaoks&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*27–28. [[Jerzy Pilch]]. &quot;Kange ingli tiiva all&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*29–30. [[Olev Mikiver]]. &quot;Heites pilku tagasi&quot;
*31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. &quot;Aldo Moro juhtum&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*33–35. &quot;Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*36. [[Jean Paul]]. &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*37–39. [[Lars Norén]]. &quot;Öö on päeva ema. Vaikne muusika&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40. [[Francis Bacon]]. &quot;Uus Atlantis. Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]

==2005==
*1–2. [[Bernhard Linde]]. &quot;«Noor-Eesti» kümme aastat&quot;
*3–4. [[Menis Kumandareas]]. &quot;Nende lõhn ajab mind nutma&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*5–7. [[Max Dauthendey]]. &quot;Biwa järve kaheksa nägu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*8–10. [[Konstantin Vaginov]]. &quot;Sokulaul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*11–12. [[Hans Christian Andersen]]. &quot;Peer Õnneseen&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. &quot;Apokrüüfid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*15. [[Tommaso Campanella]]. &quot;Päikeselinn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]
*16–17. [[Andrei Gelassimov]]. &quot;Janu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*18–20. [[Robert Girardi]]. &quot;Vaporetto 13&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. &quot;Luik&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. &quot;Inimkonna esindajad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]]
*28. [[Urmas Vadi]]. &quot;Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!&quot;
*29–30. [[Gaito Gazdanov]]. &quot;Õhtu Claire'i pool&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*31–32. [[Hiner Saleem]]. &quot;Minu isa püss&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–34. [[Unai Elorriaga]]. &quot;Tramm Šiša Pangmale&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]]
*35–37. [[Joseph Roth]]. &quot;Kaputsiinide hauakamber&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*38–39. [[Adalbert Stifter]]. &quot;Graniit. Mäekristall&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*40. [[Olga Tokarczuk]]. &quot;Maailma kõige inetum naisterahvas&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]

==2006==
*1–2. [[Mati Unt]]. &quot;Vend Antigone, ema Oidipus&quot;
*3–4. [[Antti Tuuri]]. &quot;Kuidas ma kirjutan romaani&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*5–6. [[Hasso Krull]]. &quot;Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast&quot;
*7–8. [[Thomas Mann]]. &quot;Völsungite veri. Segadus ja varajane valu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*9–10. [[Edwin A. Abbott]]. &quot;Lapikmaa&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. &quot;Must ämblik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. &quot;Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*16–18. [[Bo Carpelan]]. &quot;Suve varjud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*19. [[Novalis]]. &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*20. [[Andrei Hvostov]]. &quot;Henrik&quot;
*21–23. [[Mare Kandre]]. &quot;Naene ja dr. Dreuf&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*24. [[Bettina Balàka]]. &quot;Jahimeeste seas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25. &quot;Carmina Burana&quot; [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. &quot;Teekond säravatele tippudele&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*27–30. [[Slavenka Drakulić]]. &quot;Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*31. [[Michel Lambert]]. &quot;Kolmas trepiaste&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]]
*32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. &quot;Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. &quot;Tõmba sobimatu maha&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*34. [[Saalomon]]. &quot;Laulude laul&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]]
*35. [[Johannes Aavik]]. &quot;Keeleuuenduse lõpmatu kurv&quot; ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst)
*36. [[Jevgeni Griškovets]]. &quot;Kuidas ma koera sõin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*37–40. &quot;Loomingu raamatukogu&quot; 50 aastat

==2007==
*1–2. [[Tiina Sepp]]. &quot;Peregrina päevik&quot;.
*3–4. [[Raija Siekkinen]]. &quot;See oli siin&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*5. [[Enn Soosaar]]. &quot;Isa ja aeg&quot;.
*6. [[Juris Kronbergs]]. &quot;Maa-alune luule&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]]
*7. [[Valentin Kuik]]. &quot;Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev&quot;.
*8–9. [[Juri Lotman]]. &quot;Valik kirju&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]]
*10. &quot;Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan&quot;. Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Lärmab ja veiderdab&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. &quot;Mälu hoiab meid eluaeg koos&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*17–18. [[Jaakov Šabtai]]. &quot;Onu Perets tõuseb lendu&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19–20. [[Amar Annus]]. &quot;Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast&quot;.
*21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], &quot;Germaanlaste päritolust ja paiknemisest&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]]
*23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Armastusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*25–26. [[Walter Benjamin]]. &quot;Ühesuunaline tänav&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*27. [[Tomas Tranströmer]]. &quot;Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]]
*28–29. [[Anu Saluäär]]. &quot;Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri&quot;.
*30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*31–32. [[Manfred Kyber]]. &quot;Pooles mastis&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. &quot;Öö vastu sünget homset&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]]
*35–36. [[Marcel Gauchet]]. &quot;Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*37–40. [[Kjell Westö]]. &quot;Lang&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]

==2008==
*1. [[Ain Kaalep]]. &quot;Jumalatosin&quot;
*2. [[Nikos Kazantzakis]]. &quot;Askees. Salvatores Dei&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*3–4. [[Giacomo Leopardi]]. &quot;Mõtted&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*5. [[Hindrik Prants]]. &quot;Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul&quot;
*6. [[Andrei Hvostov]]. &quot;Projektijuht Posse&quot;
*7–8. &quot;Valik [[upanišadid|upanišade]]&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]]
*9–10. [[Arthur Japin]]. &quot;Suur maailm&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*11–12. &quot;Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*13. [[Jakob Wassermann]]. &quot;Caxamalca kuld&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*14. [[Miguel de Unamuno]]. &quot;Püha Manuel hea, märter&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*15–17. [[Jehošua Kenaz]]. &quot;Maastik kolme puuga. Muusikaline moment&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18–20. [[Pierre Bayard]]. &quot;Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]
*21–23. [[Billy Collins]]. &quot;Allegooria surm&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]]
*24–25. [[Jürg Amann]]. &quot;Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*26. [[János Háy]]. &quot;Géza-poisike&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]]
*27–30. [[Elin Toona]]. &quot;Ella&quot;
*31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. &quot;Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*33–34. [[George Steiner]]. &quot;Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]
*35–36. [[Maimu Berg]]. &quot;Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!&quot;
*37–39. [[Milorad Pavić]]. &quot;Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest&quot;. Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*40. [[Kuningas Taavet]]. &quot;Laulud&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]

==2009==
*1–2. [[Toomas Paul]]. &quot;Uskmatu Tooma lugu&quot;
*3–5. [[Vladimir Kantor]]. &quot;Krokodill&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–7. [[Aphra Behn]]. &quot;Oroonoko ehk kuninglik ori&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]
*8–10. [[Dag Solstad]]. &quot;Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Nikolai Gogol]]. &quot;Revident&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*13–15. [[Holger Kaints]]. &quot;Lennukivaatleja&quot;
*16. [[Judith Katzir]]. &quot;Schlafstunde. Fellini kingad&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*17–18. [[Urs Widmer]]. &quot;Ema kallim&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*19–20. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Allatõugatud ingel&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*21–24. [[Israel Joshua Singer]]. &quot;Jobu-Joše&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*25–27. [[Aleksei Gastev]]. &quot;Töölislöögi poeesia: valik tekste&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]]
*28–30. [[Stig Claesson]]. &quot;Sina maga, mina pesen nõud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*31–34. [[Marta Sillaots]]. &quot;Sealtpoolt künniseid: tagasivaade&quot;
*35–36. [[Pascal Quignard]]. &quot;Ekslevad varjud: viimne kuningriik I&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]
*37–40. [[Olavi Paavolainen]]. &quot;Külalisena Kolmandas Reich'is&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]

==2010==
*1–2. [[Tiit Hennoste]]. &quot;Kommikoer ja pommikoer&quot;
*3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. &quot;Väikesi vaatlusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*5–6. [[Tiitus]]. &quot;Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Minu Taani onuke. Tuhk&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. &quot;Ujedus ja väärikus&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11. &quot;Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*12–13. [[Alona Kimhi]]. &quot;Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*14–15. [[Ricarda Huch]]. &quot;Viimane suvi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*16. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Poja surm&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*17–19. [[Roberto Arlt]]. &quot;Ester Primavera&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]]
*20. [[Tiit Aleksejev]]. &quot;Leegionärid&quot;
*21. &quot;Johannese ilmutus&quot;. Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]
*22–25. [[Ain Kalmus]]. &quot;Päästa meid ära kurjast&quot;
*26–29. [[Walter Benjamin]]. &quot;Valik esseid&quot;. Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]]
*30. [[Claude Duneton]]. &quot;Punaste metsade taga&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*31–33. [[Kärgatav Kõu]]. &quot;Ühe indiaanlase autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*34–35. [[Antti Hyry]]. &quot;Ait&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*36–37. [[Ilmar Mikiver]]. &quot;Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest&quot;
*38–40. [[Javier Marías]]. &quot;Kirjapandud elud&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]]

==2011==
*1–2. [[Hando Runnel]]. &quot;Vee peal käimine keelatud&quot;
*3. [[Moše Cordovero]]. &quot;Deboora palmipuu&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4–6. [[Milan Kundera]]. &quot;Veidrad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*7–8. [[Osamu Dazai]]. &quot;Inimeseks kõlbmatu&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. &quot;17. romaan&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Georges Perec]]. &quot;Ruumiliigid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*13–14. [[Nora Ikstena]]. &quot;Neitsi õpetus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. &quot;Kirjad noorele romaanikirjanikule&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]]
*17–18. [[Ismail Kadare]]. &quot;Kuri aasta&quot;. Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Vladimir Glotser]]. &quot;Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*20. [[Ülo Mattheus]]. &quot;Vabanemine kuulmise läbi&quot;
*21–23. [[Paul Bourget]]. &quot;Esseid kaasaja psühholoogiast&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. &quot;Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul&quot;. Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]]
*26–28. [[Katarzyna Grochola]]. &quot;Armastuse avaldus&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]
*29–30. [[Juhani Aho]]. &quot;Üksi&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. &quot;Sein&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]]
*35–37. [[Urs Widmer]]. &quot;Isa raamat&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*38–39. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Mälestused&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40. [[Gabriel Zaid]]. &quot;Liiga palju raamatuid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]

==2012==
*1–2. [[Andrus Kivirähk]]. &quot;Kevadine Luts&quot;.
*3–6. [[W. H. Auden]]. &quot;39 luuletust ja 5 esseed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*7. [[Václav Havel]]. &quot;Lahkumine&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*8–10. [[Miranda July]]. &quot;Siin oledki sa kõige rohkem oma&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]
*11–12. [[August Strindberg]]. &quot;Üksi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. &quot;Issi, kus me lähme?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*15. [[Marina Palei]]. &quot;Küla&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna
*16–17. [[Norman Manea]]. &quot;Klounidest: diktaator ja kunstnik&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18. [[Peter Handke]]. &quot;Kirjaniku õhtupoolik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*19–20. [[Hasso Krull]]. &quot;Jumalanna pesa&quot;
*21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. &quot;Naine, nagu ta seal seisis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]]
*24–27. [[Nancy Huston]]. &quot;Murrangujooned&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*28–30. [[Marek Tamm]]. &quot;Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist&quot;
*31–32. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Lõhkemata pomm. Pimenägemine&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*33–35. [[Paolo Nori]]. &quot;Tuubat ei ole&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]]
*36–37. [[Kristina Carlson]]. &quot;Härra Darwini aednik&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*38–39. [[Doris Lessing]]. &quot;Vanaemad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*40. [[Hjalmar Söderberg]]. &quot;Lookesed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]]

==2013==
*1–3. [[Madis Kõiv]]. &quot;Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned&quot;
*4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. &quot;Maarjamaa&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*6–8. [[Alexander Genis]]. &quot;Dovlatov ja tema ümbrus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*9–10. [[André Breton]]. &quot;Nadja&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*11–12. [[Jüri Valge]]. &quot;Kas siis selle maa keel...?&quot;
*13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. &quot;Reisid Herodotosega&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]]
*17–18. [[Winfried Georg Sebald]] &quot;Õhusõda ja kirjandus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*19–20. &quot;Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]]
*21–23. [[Juan José Millás]]. &quot;Asjad kutsuvad meid&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]]
*24–27. [[Bohumil Hrabal]]. &quot;Ma teenindasin Inglise kuningat&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*28–30. [[Pepetela]]. &quot;Platoo ja stepp&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. &quot;Vestlused professor Y-iga&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]
*33–35. [[Virginia Woolf]]. &quot;Olemise hetked. Märkmed möödanikust&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]
*36–37. [[Roberto Bolaño]]. &quot;Tšiili nokturn&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. &quot;Siber: tiivuline autoportree&quot;. Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]]

==2014==
*1. [[Tiit Aleksejev]]. &quot;Kuningad. Näidend aastast 1343&quot;.
*2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. &quot;Ei mingit Baden-Badenit&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]
*4–5. [[Joel Haahtela]]. &quot;Kadumispunkt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. &quot;Õnne põik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*9–11. [[Walter Benjamin]]. &quot;Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku&quot;. Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*12–13. [[Kristīne Želve]]. &quot;Juukselõikaja-tüdruk&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]]
*14–15. [[Richard Millet]]. &quot;Märkmeid Eestist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]]
*16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. &quot;Anna Édes&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]
*20. [[Jan Kaus]]. &quot;Tallinna kaart&quot;
*21–23. [[Mercè Rodoreda]]. &quot;Teemandi väljak&quot;. Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]]
*24–25. [[Bruno Schulz]]. &quot;Kaneelipoed&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*26–27. [[Boriss Jevsejev]]. &quot;Kitsas elulint&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]]
*28–29. [[Kim Thúy]]. &quot;Ru&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]]
*30. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Mu alasti kistud süda&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]]
*31–33. [[Marusja Klimova]]. &quot;Siniveri&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]
*34. [[Ivan Turgenev]]. &quot;Senilia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. &quot;Pariisile ei tule iial lõppu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*39. [[Maria Jotuni]]. &quot;Kõik õige on vastupidav&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]]
*40. [[Carl Mothander]]. &quot;Kulinaarsed vested&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]

==2015==
*1. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;[[Neljakuningapäev]]&quot;.
*2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. &quot;Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]].
*3–4. [[Benjamín Prado]]. &quot;Lumes on tühjus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]].
*5–6. [[Emmanuel Bove]]. &quot;Minu sõbrad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*7. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Uus maa minu akna taga&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]].
*8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. &quot;Lõpetuse ingel&quot;.
*10–11. [[Heinrich von Kleist]]. &quot;Berliini õhtulehed&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*12–14. [[Šolem Aš]]. &quot;Oru laul&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*15–16. [[Lydia Davis]]. &quot;Arved klaariks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]].
*17–18. [[Christa Wolf]]. &quot;Mis jääb. August&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*19–20. [[Mia Couto]]. &quot;Iga inimene on omaette rass&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]].
*21–23. [[Ugo Foscolo]]. &quot;Jacopo Ortise viimased kirjad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]].
*24–27. [[Vladimír Macura]]. &quot;Bonne&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*28–30. [[Marcel Proust]]. &quot;Esseid kirjandusest ja kunstist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]].
*31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Rasmus Hanseni kirjutuskera&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*34. [[Maria Jotuni]]. &quot;Armastus&quot;. Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]].
*35–36. [[Witold Gombrowicz]]. &quot;Neitsilikkus ja teisi jutte&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*37–39. [[Roberto Bolaño]]. &quot;Liuväli&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*40. [[Alf Henrikson]]. &quot;Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].

==2016==
*1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. &quot;Kolmteist eesti kirja&quot;.
*2–5. [[Alexander Genis]]. &quot;Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]].
*6–8. [[Jaan Undusk]]. &quot;Teekond Hispaania&quot;.
*9–10. [[Eugen Ruge]]. &quot;Cabo de Gata&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*11–13. [[Djuna Barnes]]. &quot;Öömets&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]].
*14. [[Eeva Park]]. &quot;Geeniuste algkursus&quot;.
*15–16. [[Michel Faber]]. &quot;Fahrenheiti kaksikud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. &quot;Eelmisel suvel&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]].
*19–20. [[Danilo Kiš]]. &quot;Boriss Davidovitši hauakamber&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*21–24. [[Nancy Huston]]. &quot;Loomispäevik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*25–28. [[Olli Jalonen]]. &quot;Poisiraamat&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. &quot;Armutud legendid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]].
*31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. &quot;Curtea-Veche kuningad&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*33. [[Elo Viiding]]. &quot;Lühikesed ja lihtsad lood&quot;.
*34–37. [[Marusja Klimova]]. &quot;Majake Bois-Colombes'is&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*38–39. [[Michel Houellebecq]]. &quot;Maailma vastu, elu vastu&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik.
*40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. &quot;Hulluarst&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].

==2017==
* [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. &quot;Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost&quot;.
*1–2. &quot;Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu&quot;. Koostanud [[Arvo Krikmann]]
*3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. &quot;Jutustused&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. &quot;Tung ja kannatlikkus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*6–7. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Mõtted&quot;.
*8–10. [[Kirmen Uribe]]. &quot;Bilbao-New York-Bilbao&quot;. Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]]
*11–12. [[Aki Ollikainen]]. &quot;Must muinasjutt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]
*13–14. [[H. G. Wells]]. &quot;Venemaa pimeduses&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*15–17. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Kunstlikud paradiisid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] 
*18–20. [[Péter Esterházy]]. &quot;Hrabali raamat&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]
*21–22. [[Ernst Jünger]]. &quot;Marmorkaljudel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*23–24. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Liivaraamat. Shakespeare'i mälu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*25–26. [[Virginia Woolf]]. &quot;Kirjutamata romaan ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]]
*27–29. [[Albert Engström]]. &quot;Anders Zorni elu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*30–32. [[Herman Bang]], &quot;Tee ääres&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]]
*33–34. [[Nikolai Baturin]], &quot;Fööniksbergi karussell&quot;.
*35. [[Clarice Lispector]]. &quot;Tähetund&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*36–39. [[Martin Luther]], &quot;Lauakõned&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]].
*40. [[Kęstutis Navakas]]. &quot;Kala peeglis&quot;. Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]].
==2018==
*1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. &quot;Kuusteist Eesti kirja&quot;.
*3–4. [[Patrik Ouředník]]. &quot;Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Émile Zola]]. &quot;Kuidas surrakse&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]].
*6–9. [[Robert Walser]]. &quot;Õed-vennad Tannerid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]].
*10–11. [[Jossif Brodski]]. &quot;Atlantise lähistel. Valik luuletusi&quot;. Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]].
*12–14. [[Inga Gaile]]. &quot;Klaas&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]].
*15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. &quot;Teekond Pärsiasse&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]].
*18. [[László Krasznahorkai]]. &quot;Viimne hunt&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]].
*19–20. [[Sergio Pitol]]. &quot;Mefisto valss ja teisi jutte&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*21. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Puumaaling. Pärast proovi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]].
*22. [[Doris Lessing]]. &quot;Vanglad, milles me vabatahtlikult elame&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*23–24. [[Georges Rodenbach]]. &quot;Surnud Brugge&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].
*25. [[Jüri Kolk]]. &quot;Esimene malbe päev sel aastal&quot;.
*26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. &quot;Lenin Zürichis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]].
*30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. &quot;Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*33–35. [[Annie Saumont]]. &quot;Aeg elada ja teisi jutte&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]].
*36–37. [[Pirkko Saisio]]. &quot;Kaini tütar&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]].
*38. [[Khalil Gibran]]. &quot;Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]].
*39–40. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Veel üks elu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].

==2019==
*1–3. [[Mare Kandre]]. &quot;Kurat ja jumal&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*4–5. [[David Foster Wallace]]. &quot;Teatavate piiride poorsusest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]].
*6–9. [[Urmas Vadi]]. &quot;Ballettmeister&quot;.
*10–12. [[Bruno Schulz]]. &quot;[[Liivakella sanatoorium]]&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*13–15. [[Alain Mabanckou]]. &quot;Katkine Klaas&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]]
*16. [[Werner Bergengruen]]. &quot;Poplavkin ja teised jutud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. &quot;Vanapoiss&quot;.
*19–20. [[Jorgos Seferis]]. &quot;Müütiline jutustus. Logiraamat III&quot;. tõlkinud [[Kaarina Rein]].
*21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. &quot;Lenin Petrogradis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]]
*24–26. [[Zakes Mda]]. &quot;Suremise viisid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*27–29. [[Etgar Keret]]. &quot;Kissingeri igatsedes&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*30–31. [[Claudio Magris]]. &quot;Teine meri&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]].
*32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. &quot;Valik esseid kirjandusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]].
*35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. &quot;Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]].
*37. [[Jean Echenoz]]. &quot;Jooks&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*38–40. &quot;[[Roomlaste teod]]&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]].

==2020==
*1–3. [[Jaan Kross]]. &quot;Tiit Pagu&quot;. Järelsõna [[Jaan Undusk]].
*4–5. [[Max Blecher]]. &quot;Valgustatud urg&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*6–7. [[Bohumil Hrabal]]. &quot;Liiga vali üksindus&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]].
*8–9. [[Samanta Schweblin]]. &quot;Nähtamatu niit&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]].
*10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. &quot;Tahan tunda, et elan&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*12–13. [[Jitshak Šami]]. &quot;Isade kättemaks&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*14–15. [[Albert Engström]]. &quot;Moskoviidid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*16–17. [[Yōko Tawada]]. &quot;Kahtlased kujud öises rongis&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]].
*18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kaks Praha lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. &quot;Vereimeja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*21–23. [[Don DeLillo]]. &quot;Kosmopolis&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]].
*24–26. [[Sergi Žadan]]. &quot;Depeche Mode&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]].
*27–28. [[Armin Kõomägi]]. &quot;Perifeeria kangelased&quot;.
*29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. &quot;Bartleby &amp; Co&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]].
*32–33. [[Ilya Kaminsky]]. &quot;Kurtide vabariik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]].
*34–35. [[Gustave Flaubert]]. &quot;November&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*36. [[Péter Esterházy]]. &quot;Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest&quot;. Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]].
*37–40. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]].

==2021==
*1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;''Untermensch'': minu lõhkikistud elu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*3. [[Vivant Denon]]. &quot;Ei mingit homset&quot;. Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]].
*4–5. [[Anna Žīgure]]. &quot;Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]].
*6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. &quot;Romaanijõe forsseerimine&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*10–12. [[José Luís Peixoto]]. &quot;Ei ühtki pilku&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*13. [[Willem Frederik Hermans]]. &quot;Hoitud maja&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]].
*14–16. [[Peeter Sauter]]. &quot;Surm Bulgaarias. Kõik hinnas&quot;.
*17–18. [[Lukianos]]. &quot;Kõnelused surnutega&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]].
*19–20. [[Marcin Wicha]]. &quot;Asjad, mida ma ära ei visanud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*21–22. [[Anton Tšehhov]]. &quot;Elu igavus ja teisi jutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]].
*23–25. [[Nellie Bly]]. &quot;Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*26–28. [[Lotta Olsson]]. &quot;Surnute tõeline arv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]].
*29–30. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Taplus Trooja pärast&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. &quot;Närvilised olud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*35–36. [[Thomas Bernhard]]. &quot;Hukkasaaja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*37–38. [[Éric Vuillard]]. &quot;[[Päevakord]]&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. &quot;Vene sõjavang prantslaste seas&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]].

==2022==
*1–2. [[Mehis Heinsaar]]. &quot;Ööpäevik&quot;.
*3–6. [[Carlo Levi]]. &quot;Kristus jäi pidama Ebolis&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]].
*7. [[Byung-Chul Han]]. &quot;Läbipaistvusühiskond&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*8–9. [[Bernardo Atxaga]]. &quot;Need taevad&quot;. Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]].
*10. [[Tõnis Vilu]]. &quot;Kõik linnud valgusele&quot;.
*11–12. [[Patti Smith]]. &quot;Pühendumus&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]].
*13–15. [[Justus Lipsius]]. &quot;Laimamisest. Meelekindlusest&quot;. Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]].
*16–17. [[Tiziano Scarpa]]. &quot;Stabat Mater&quot;. Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]].
*18–19. [[Guntis Berelis]]. &quot;Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Contra]].
*20. [[Michael Köhlmeier]]. &quot;Idüll uppuva koeraga&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]].
*21–23. [[Jelena Tšižova]]. &quot;Naiste aeg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*24–25. [[Peedu Saar]]. &quot;Loomad&quot;.
*26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. &quot;Ruletimängija&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*28. [[Hella S. Haasse]]. &quot;Uruq&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]].
*29–31. [[Natsume Sōseki]]. &quot;Noorsand&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]].
*32–34. [[Samuel Beckett]]. &quot;Molloy&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]].
*35–37. [[Mihhail Šiškin]]. &quot;Sõda või rahu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]].
*38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. &quot;Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]].

==2023==
*1. [[Kalju Kruusa]]. &quot;Üleelamiste vanake&quot;.
*2–3. [[Ilja Prozorov]]. &quot;''D train''. Roheline piinapink&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]].
*4–5. [[Miljenko Jergović]]. &quot;Sarajevo Marlboro&quot;. Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*6. &quot;Vana bambuseraiduri lugu&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]].
*7–8. [[Kate Chopin]]. &quot;Désirée laps ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits.
*9−10. [[Oscar Wilde]]. &quot;Salomé&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]].
*11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. &quot;Kolmekümnes aasta&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]].
*14−15. [[Marcel Schwob]]. &quot;Kujuteldavad elud&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]].
*16−18. [[Jari Järvelä]]. &quot;Kahele poole koske&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]].
*19−20. [[Krisztina Tóth]]. &quot;Piksel&quot;. Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]].
*21−23. [[Felisberto Hernández]]. &quot;Üleujutatud maja ja teisi jutte&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]].
*24−25. [[Sigrid Nunez]]. &quot;Mitz. Bloomsbury marmosett&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]].
*26. [[Siegfried von Vegesack]]. &quot;Jaschka ja Janne&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]].
*27−28. [[Dominique Fortier]]. &quot;Paberlinnad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]].
*29. [[Teffi]]. &quot;Lenin ja Rasputin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*30−31. [[Oksana Zabužko]]. &quot;Ukraina seksi väliuuringud&quot;. Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]].
*32−34. [[Kōbō Abe]]. &quot;Kastimees&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]].
*35. [[Georg Büchner]]. &quot;Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*36−38. [[Tanya Tagaq]]. &quot;Lõhkine hammas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*39−40. [[Raymond Guérin]]. &quot;Visa hing&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]].

==2024==
*1−2. [[Carolina Pihelgas]]. &quot;Lõikejoon&quot;.
*3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. &quot;Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]].
*4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. &quot;Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]].
*6. [[Félix Guattari]]. &quot;Kolm ökoloogiat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]].
*7−8. [[Mart Kangur]]. &quot;Pöörduks&quot;.
*9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. &quot;Sinise linnu saladus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*12−13. [[Sophokles]]. &quot;[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]&quot;. Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]].
*14−15. [[Bora Ćosić]]. &quot;Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni&quot;. Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. &quot;Jumal on. +/-&quot;. Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*19−21. [[Alice Zeniter]]. &quot;Kes neid jõuaks lahuta&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]].
*22−25. [[Doris Lessing]]. &quot;Suvi enne pimedust&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*26−28. [[Ondjaki]]. &quot;VanaemaÜheksa ja soveti saladus&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*29–31. [[Inga Gaile]]. &quot;Ilusad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]].
*32. [[Pierre Michnon]]. &quot;Rimbaud, poeg&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]].
*33−35. [[Philip Roth]]. &quot;Nemesis&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]].
*36−37. [[Jáchym Topol]]. &quot;Saatana värkstuba&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]].
*38−39. [[Max Blecher]]. &quot;Juhtumusi vahetus ebatõeluses&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]].
*40. [[Péter Nádas]]. &quot;Piibel&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]].

==2025==
*1−3. [[Kairi Look]]. &quot;Tantsi tolm põrandast&quot;.
*4−5. [[Yu Miri]]. &quot;Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]].
*6. [[Byung-Chul Han]]. &quot;Väsimusühiskond&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*7−9. [[Han Kang]]. &quot;Taimetoitlane&quot;. Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]].
*10–11. [[Brigitta Davidjants]]. &quot;Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte&quot;.
*12–13. [[Bruce Chatwin]]. &quot;Utz&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]].
*14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*18–20. [[Mariana Enríquez]]. &quot;Asjad, mis me tules kaotasime&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]].
*21–23. [[Sabahattin Ali]]. &quot;Kasukaga madonna&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]].
*24–26. [[Nikolai Pirogov]]. &quot;Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson.
*27–28. [[Aurora Venturini]]. &quot;Täditütred&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]].
*29. [[Aliis Aalmann]]. &quot;Pääsulinn&quot;.
*30–31. [[Muriel Spark]]. &quot;Juhiiste&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]].
*32. [[Joseph Brodsky]]. &quot;Veepervel&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]].
*33–34. [[Pavel Vilikovský]]. &quot;Sulelumi&quot;. Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]].
*35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. &quot;Tūla&quot;. Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]].
*39–40. [[Hasso Krull]]. &quot;Igavene taastulek&quot;.

==2026==
*1. [[Triin Soomets]]. &quot;Jäälind&quot;.
*2−3. [[Leena Krohn]]. &quot;Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte&quot;. Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]].
*4−7. [[Natalia Ginzburg]]. &quot;Perekonnaleksikon&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]].
*9−10. [[Daša Drndić]]. &quot;Doppelgänger&quot;. Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]].
*11−13. [[Maria Matios]]. &quot;Magus Darusja&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]].
*14−16. [[Anthony Powell]]. &quot;Venusberg&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]].
*17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. &quot;Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi&quot;. Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]].
*19−20. [[Lilli Luuk]]. &quot;Lühike sõjaajalugu&quot;.
*21. [[Émilie du Châtelet]]. &quot;Arutlus õnnest. Valik kirju&quot;. Koostanud ja saatesõna kirjutanud [[Sophie Turner]]. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].

==LR kuldsari==
===2020===
*1. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Geniaalne idioot. Huumori kool&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]].
*2. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Fanny ja Alexander&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*3. [[Tommaso Campanella]]. &quot;Päikeselinn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]].
*4. [[Milan Kundera]]. &quot;Veidrad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Pierre Bayard]]. &quot;Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]].
*6. [[Doris Lessing]]. &quot;Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]].

===2021===
*1. [[Jan Kaus]]. &quot;Tallinna kaart&quot;.
*2. [[Ilf ja Petrov]]. &quot;Õilis isik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]].
*3. [[Stig Claesson]]. &quot;Sina maga, mina pesen nõud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*4. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Väljakuulutatud mõrva kroonika&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]].
*5. [[Virginia Woolf]]. &quot;Oma tuba&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. 
*6. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tantsutüdrukud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]].

===2022===
*1. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Jänese aasta&quot;. Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]].
*2. [[Franz Kafka]]. &quot;Aruanne akadeemiale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]].
*3. [[Kjell Westö]]. &quot;Lang&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]].
*4. [[Voldemar Panso]]. &quot;Naljakas inimene&quot;. Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. 
*5. [[François Mauriac]]. &quot;Armastuse kõrb&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]].
*6. [[Olga Tokarczuk]]. &quot;Maailma kõige inetum naisterahvas&quot;. Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. 
* LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]].

===2023===
*1. [[Zdeněk Jirotka]]. &quot;Saturnin&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. 
*2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. &quot;Närvitrükk&quot;. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. 
*3. [[Marguerite Yourcenar]]. &quot;Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. 
*4. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Liivaraamat. Shakespeare’i mälu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]].
*5. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Mao tee kalju peal&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]].
*6. [[Carl Mothander]]. &quot;Kulinaarsed vested&quot;. Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]].

===2024===
*1. [[Mati Unt]]. &quot;Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses&quot;. Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]].
*2. [[Anaïs Nin]]. &quot;Spioon armastuse majas&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]].
*3. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]].
*4. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]].
*5. [[Juan Rulfo]]. &quot;Pedro Páramo&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]].
*6. [[Kenkō]]. &quot;Jõudeaja võrsed&quot;. Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna.
*Erinumber. [[Max Dauthendey]]. &quot;Biwa järve kaheksa nägu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]].

===2025===
*1. [[Karel Čapek]]. &quot;Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega.
*2. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Olematus võiks ju ka olemata olla&quot;. Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna.
*3. [[Simone de Beauvoir]]. &quot;Väga kerge surm&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]].
*4. [[Stefan Zweig]]. &quot;Malenovell. Tunnete virvarr&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]].
*5. [[Bel Kaufman]]. &quot;Allakäigutrepist üles&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]].
*6. [[Tove Ditlevsen]]. &quot;Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]].

===2026===
*1 [[Anu Lamp]]. &quot;Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv&quot;.
*2 [[Liv Ullmann]]. &quot;Muutumine&quot;. Norra keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]].
*3 [[Ágota Kristóf]]. &quot;Eile. Mathias, kus sa oled? Line, aeg. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. 
*4 [[John Steinbeck]]. &quot;Mu tusameele talv&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]].
*5 [[Tõnu Õnnepalu]]. &quot;Lõpetuse ingel&quot;.
*6 [[Saki (täpsustus)|Saki]]. &quot;Sredni Vashtar ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] ja [[Katrin Kern]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]]
[[Kategooria:Raamatusarjad]]</text>
      <sha1>8zdqrmy30qqm6zi6sgro4z7b3654o27</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Margaret (Norra kuninganna)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>100083</id>
    <revision>
      <id>7201382</id>
      <parentid>4380420</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201382</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="827" sha1="ocaktfuph8d8yycm9nel5wwmnctoqx6" xml:space="preserve">'''Šoti Margaret''', '''Norra kuninganna''' (vanas [[norra keel]]es: ''Margrét Alexandersdóttir''; uuemas norra keeles: ''Margrete Alexandersdotter'') ([[28. veebruar]] [[1261]] – [[9. aprill]] [[1283]]) oli [[Norra]] kuninga [[Eirik II]] abikaasa.

Margaret sündis [[Windsori loss]]is [[Alexander III (Šotimaa kuningas)|Alexander III]] ja [[Inglise Margaret]]i tütrena. 

Margaret ja [[Eirik II]] abiellusid [[1281]]. aastal [[Bergen]]is.

Margaret suri [[Tønsberg]]is tütar Margareti sünni ajal või kohe pärast seda. Surmadaatum [[9. aprill]] [[1283]] on esitatud ''Gesta Annalia''s, kuid ''Lanercosti kroonika''s on surmaajaks hoopis 27./28. veebruar 1283. Margaret maeti Bergeni katedraali, mis [[1531]]. aastal lammutati.

[[Kategooria:Norra inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1261]]
[[Kategooria:Surnud 1283]]</text>
      <sha1>ocaktfuph8d8yycm9nel5wwmnctoqx6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bernhard Caspar Otto von Stackelberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112868</id>
    <revision>
      <id>7201606</id>
      <parentid>6868659</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:26:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7641" sha1="oekc41txrzpgqdhac5ycd0p9118tjlj" xml:space="preserve">{{viita}}'''Bernhard Caspar Otto von Stackelberg''' 16. veebruar ([[vkj]]) / [[28. veebruar]] [[1841]] [[Pärnu]] – 27. juuli ([[vkj]]) /[[8. august]] [[1898]] [[Hermani mõis]], [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandimaa]]) oli [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] mõisnik, [[parun]].
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00324.html &quot;Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland&quot;. Görlitz 1930. Lk 302]&lt;/ref&gt;

Bernhard Caspar Otto von Stackelberg sündis [[Adavere mõis|Adavere]], [[Imavere mõis|Imavere]], [[Hermani mõis|Hermani]] ja [[Võrevere mõis]]niku [[Otto Karl Hermann von Stackelberg]]i ja Julie Hedwig von Stackelbergi (sünd. [[von Ditmar]]) pojana.

Ta päris isalt Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisa.

[[1876]]. aastal müüs ta Adavere mõisa [[Nikolai Karl Otto von Wahl]]ile ning [[1897]]. aastal müüs ta Imavere ja Võrevere mõisa [[Alexander Oskar von Stryk]]ile, kes kinkis selle oma väimehele [[Eugen Carl Alexander von Pistohlkors|Eugen von Pistohlkors]]ile.

Nende mõisate müümise järel kolis Stackelberg [[Hermani mõis]]a, kus ta ka [[1898]]. aastal suri. Väidetavalt olevat ta surma ajal elanud koos oma eestlannadest armukeste Mari ja Juulaga&lt;ref name=&quot;Raudla100&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Raudla103&quot;/&gt; ning paruni surma põhjuseks olevat olnud enesetapp mürgiga.&lt;ref name=&quot;Raudla102&quot;/&gt;

Ta maeti [[Adavere mõisa kalmistu|perekonnakalmistule Adaveres]].

==Rahvapärimusi==
Rahvajuttude järgi olnud parun kõva naistemees, kes pidanud palju armukesi. Kui neist tüdinud, siis pannud mõnele mõisaametnikule mehele. Stackelberg korraldanud mõisa juures jaanipidusid ja lasknud naistel üle lõkke hüpata. Kelle seelik kõige kõrgemale tõusnud, see saanud kingituseks siidrätiku.&lt;ref name=&quot;Remmel&quot;&gt;[[Mari-Ann Remmel]]. &quot;Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus&quot;. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. Tartu 2004&lt;/ref&gt; 

Kord jäänud mustlased [[Imavere mõis]]a maadele laagrisse. Stackelberg nõudis seepeale, et laagri omavolilise püstitamise eest peavad mustlased tema nähes sugu tegema.&lt;ref name=&quot;Remmel&quot;/&gt; Kord vaielnud parun mõisanaistega selle üle, kas naised saavad meeste moodi pudelisse pissida. Seepeale käskis Stackelberg ühel naisel minna kõrvalisse kohta seda asjatoimetust tegema ning mõisa metsavahi saatis ta tunnistajana pealt vaatama.&lt;ref name=&quot;Raudla103&quot;/&gt;

Stackelberg olnud lihtne mees, kes saanud hästi talupoegadega läbi, ning käinud nende pidudel ja pulmades, ning meeleldi [[silk|silgumarja]] söönud.&lt;ref name=&quot;Remmel&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Raudla103&quot;/&gt;

Paruni matusepäeval möllas kohutav äikesetorm ning vihmasadu, millist ka vanemad inimesed polnud näinud. Selle peale olid inimesed öelnud, et nüüd hull parun sõitis tulise tõllaga põrgusse.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=koovalla20070601.2.4 Lembe Allik. &quot;Nendest, kes kunagi olid&quot;. Kõo Vallaleht, 1. juuni 2007]&lt;/ref&gt;

Bernhard Caspar Otto von Stackelberg abiellus [[1865]]. aastal paruness Lucie Alice von Roseniga (1846–1915). Abielust sündisid:
*Alice Julie Gertrud von Stackelberg (sünd. 1866), abiellus [[vabahärra]] [[Richard von Fersen]]iga
*Ebba Charlotte Maria von Stackelberg (sünd. 1868)
*Helene von Stackelberg (1873–1885)

[[1886]]. aastal abiellus ta Marie Emma von Schulziga (1856–1889).

[[1892]]. aastal abiellus ta eestlanna Anna Jõega.

==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Bernhard Caspar Otto von Stackelbergi esivanemad
|nimi=Parun&lt;br&gt;Bernhard Caspar Otto von Stackelberg&lt;br&gt;(1841–1898)&lt;br&gt;Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik
|isa= Parun&lt;br&gt;[[Otto Karl Hermann von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1800–1873)&lt;br&gt;Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik
|isaisa= Rittmeister&lt;br&gt;[[Bernhard Caspar von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1768–1845)&lt;br&gt;Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik
|isaisaisa= Meeskohtunik&lt;br&gt;[[Justus Friedrich von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1737–1800)&lt;br&gt;Mõisamaa ja Kassari mõisnik
|isaisaisaisa= Leitnant&lt;br&gt;[[Heinrich Caspar von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1702–1778)&lt;br&gt;Triigi, Vaemla, Kassari ja Aunaku mõisnik
|isaisaisaema= Friederika Christina Catharina von Radingh&lt;br&gt;(1708–1789)
|isaisaema= Katharina Elisabeth von Mohrenschildt&lt;br&gt;(1750–1821)
|isaisaemaisa= [[Eestimaa maanõunik]]&lt;br&gt;[[Berend Otto von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;(1718–1789)&lt;br&gt;Valingu, Jõgisoo, Kõmmaste ja Risti mõisnik
|isaisaemaema= Marie von Ramm&lt;br&gt;(1716–1758)
|isaema= Helene Luise von Vietinghoff&lt;br&gt;(1772–1800)
|isaemaisa= [[Viljandi kreisikohtunik]]&lt;br&gt;[[Hermann Karl von Vietinghoff]]&lt;br&gt;(1737–1812)&lt;br&gt;Adavere ja Hermani mõisnik
|isaemaisaisa= [[Saaremaa maapealik]]&lt;br&gt;[[Erich Johann von Vietinghoff]]&lt;br&gt;(1699–1761)&lt;br&gt; Vecmuiža, Mētaga, Ķēči, Adavere, Imavere, Jõepere ja Vasivere mõisnik (Wassifer) 
|isaemaisaema= Beata Regina von Fick&lt;br&gt;(1708–1785)
|isaemaema= Johanna Luisa von Bergholtz&lt;br&gt;(1742–1809)
|isaemaemaisa= Alampolkovnik&lt;br&gt;[[Karl Magnus von Bergholtz]]&lt;br&gt;(1714–1792)
|isaemaemaema= Luise Margaretha von Patkul&lt;br&gt;(1713–1747)
|ema= Hedwig Juliane von Ditmar&lt;br&gt;(1806–1887)
|emaisa= Major&lt;br&gt;[[Woldemar Adolph von Ditmar]]&lt;br&gt;(1770–1837)&lt;br&gt;Vändra ja Paenasti mõisnik
|emaisaisa= [[Pärnu kreisi]] [[rentmeister]]&lt;br&gt;[[Friedrich Adolph von Ditmar]]&lt;br&gt;(1724–1788)&lt;br&gt;Kuru ja Põriki mõisnik
|emaisaisaisa= Kapten&lt;br&gt;[[Otto Wilhelm von Ditmar]]&lt;br&gt;(1682–1754)&lt;br&gt;Tatruse mõisnik
|emaisaisaema= Ursula von Dücker&lt;br&gt;(suri 1726)
|emaisaema= Anna Margaretha Haffstein&lt;br&gt;(1748–1802)
|emaisaemaisa= Major&lt;br&gt;[[Otto Ernst Haffstein]]&lt;br&gt;(sündis 1715)
|emaisaemaema= Katharina Luise von Banckau&lt;br&gt;(sündis 1718)
|emaema= Karoline von Krüdener&lt;br&gt;(1768–1852)&lt;br&gt;Vändra pärijanna
|emaemaisa= Pärnu maakohtu assessor&lt;br&gt;[[Karl Ludwig von Krüdener]]&lt;br&gt;(1737–1778)
|emaemaisaisa= [[Johann Friedrich von Krüdener]]&lt;br&gt;(1695–1755)
|emaemaisaema= Helene Juliane von Patkul&lt;br&gt;(1708–1750)
|emaemaema= Johanna Juliane von Meyer&lt;br&gt;(1750–1774)&lt;br&gt;Vändra pärijanna
|emaemaemaisa= Major&lt;br&gt;[[Karl Wilhelm von Meyer]]&lt;br&gt;(suri 1767)&lt;br&gt;Vändra mõisnik
|emaemaemaema= Maria Elisabeth Vestring
}}

==Vaata ka==
*[[Stackelberg]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Raudla100&quot;&gt;Raudla, lk. 100&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raudla102&quot;&gt;Raudla, lk. 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raudla103&quot;&gt;Raudla, lk. 103&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mari-Ann Remmel]]. &quot;Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus&quot;. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. Tartu 2004 
*[[Heiki Raudla]]. &quot;Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani&quot;. [[Viljandi muuseum]]. 2012

==Välislingid==
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/image_324 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000559/image_312 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000559/image_312 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=AM.20.1.42:34 Stammtafeln des adligen und freiherrlichen Geschlechts Stackelberg, die Linien Piep-Sellie und Feckerort-Kassar, zusammengestellt von Magnus von Stackelberg, nebst zugehörigen Kopien von acht Urkundenaus den Archiven in Kopenhagen und Stockholm]. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM.20.1.42

{{DEFAULTSORT:Stackelberg, Bernhard Caspar Otto von}}
[[Kategooria:Stackelbergid|Bernhard Caspar Otto]]
[[Kategooria:Adavere mõisnikud]]
[[Kategooria:Hermani mõisnikud]]
[[Kategooria:Imavere mõisnikud]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Adavere mõisa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>oekc41txrzpgqdhac5ycd0p9118tjlj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nathan Söderblom</title>
    <ns>0</ns>
    <id>123256</id>
    <revision>
      <id>7201479</id>
      <parentid>6731612</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:37:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2899" sha1="1khsotr07vkkphwp8xnlw0b5qvo691s" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}}
[[Pilt:Nathan söderblom bust.jpg|thumb|Nathan Söderblomi büst Kungsholmeni kirikus [[Stockholm]]is]]
'''Lars Olof Jonathan (Nathan) Söderblom''' ([[15. jaanuar]] [[1866]] [[Trönö]], [[Hälsinglandi maakond|Hälsingland]] – [[12. juuli]] [[1931]] [[Uppsala]]) oli rootsi vaimulik, alates [[1914]]. aastast [[Rootsi Kirik]]u [[peapiiskop]], [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat ([[1930]] ja [[Rootsi Akadeemia]] liige ([[1921]]).

Söderblom sündis Trönö talus vaimuliku peres. Ta asus [[1883]] õppima [[Uppsala ülikool]]is. [[1892]]–1893 oli ta algul Uppsala Üliõpilaste Liidu asepresident ja hiljem president. 1892 avaldas ta raamatu [[Martin Luther]]ist. [[1893]] ordineeriti ta [[USA]]-s vaimulikuks.

Mõnda aega töötas Söderblom Uppsala [[psühhiaatriahaigla]] vaimulikuna, seejärel seitse aastat [[Rootsi Kirik]]u [[pastor]]ina [[Pariis]]is. Selle kõrvalt õppis ta Pariisis ülikoolis [[religioon]]ilugu, lõpetas ja sai [[professor]]iks. Tema [[väitekiri]] käsitles [[hauatagune elu|hauataguse elu]] mõistet [[zoroastrism]]is. Pärast [[Alfred Nobel]]i surma [[10. detsember|10. detsembril]] [[1896]] juhtis ta tema matusejumalateenistust.

[[1897]] abiellus Söderblom Uppsala üliõpilase Anne Forselliga. Abielust sündis kümme last.

[[1901]] naasis ta Uppsala ülikooli, kus ta sai [[usuteadus]]konna [[dekaan]]iks. [[1912]] sai ta [[Leipzigi ülikool]]i [[usuteadus]]e professoriks, kuid juba [[1914]] valiti ta Rootsi Kiriku peapiiskopiks.

Söderblom pühitses [[Tallinn]]as [[Kaarli kirik]]us [[5. juuni]]l [[1921]] ametisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u esimese [[piiskop]]i [[Jakob Kukk|Jakob Kuke]].

[[1920. aastad|1920. aastatel]] juhtis ta kristlikku liikumist &quot;Elu ja Töö&quot;, millega saavutas tunnustuse [[Oikumeeniline liikumine|oikumeenilise liikumise]] ühe asutajana. [[1925]] organiseeris ta [[Stockholm|Stockholmis]] üldise kristliku konverentsi, kus osalesid peaaegu kõik maailma kristlikud kirikud peale [[Katoliku kirik|katoliikliku]]. Sellel konverentsil algas töö, mis päädis [[1948]] Ülemaailmse Kirikute Liidu loomisega.

[[13. november|13. novembril]] [[1928]] sai Söderblom [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktoriks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}&lt;/ref&gt; [[1930]] anti talle [[Nobeli rahuauhind]] kristliku rahuliikumise edendamise eest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.

Söderblomi mälestatakse luteri kiriku kalendris [[12. juuli]]l.

{{NobelRahu}}

{{JÄRJESTA:Söderblom, Nathan}}
[[Kategooria:Uppsala luteriusu peapiiskopid]]
[[Kategooria:Rootsi Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1866]]
[[Kategooria:Surnud 1931]]</text>
      <sha1>1khsotr07vkkphwp8xnlw0b5qvo691s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201485</id>
      <parentid>7201479</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:55:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2902" sha1="iqfwkh2vj5mdcp1eitwq7lm62itjpw7" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}}
[[Pilt:Nathan söderblom bust.jpg|thumb|Nathan Söderblomi büst Kungsholmeni kirikus [[Stockholm]]is]]
'''Lars Olof Jonathan (Nathan) Söderblom''' ([[15. jaanuar]] [[1866]] [[Trönö]], [[Hälsinglandi maakond|Hälsingland]] – [[12. juuli]] [[1931]] [[Uppsala]]) oli rootsi vaimulik, alates [[1914]]. aastast [[Rootsi Kirik]]u [[peapiiskop]], [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat ([[1930]] ja [[Rootsi Akadeemia]] liige ([[1921]]).

Söderblom sündis Trönö talus vaimuliku peres. Ta asus [[1883]] õppima [[Uppsala ülikool]]is. [[1892]]–1893 oli ta algul Uppsala Üliõpilaste Liidu asepresident ja hiljem president. 1892 avaldas ta raamatu [[Martin Luther]]ist. [[1893]] ordineeriti ta [[USA]]-s vaimulikuks.

Mõnda aega töötas Söderblom Uppsala [[psühhiaatriahaigla]] vaimulikuna, seejärel seitse aastat [[Rootsi Kirik]]u [[pastor]]ina [[Pariis]]is. Selle kõrvalt õppis ta Pariisis ülikoolis [[religioon]]ilugu, lõpetas ja sai [[professor]]iks. Tema [[väitekiri]] käsitles [[hauatagune elu|hauataguse elu]] mõistet [[zoroastrism]]is. Pärast [[Alfred Nobel]]i surma [[10. detsember|10. detsembril]] [[1896]] juhtis ta tema matusejumalateenistust.

[[1897]] abiellus Söderblom Uppsala üliõpilase Anne Forselliga. Abielust sündis kaksteist last.

[[1901]] naasis ta Uppsala ülikooli, kus ta sai [[usuteadus]]konna [[dekaan]]iks. [[1912]] sai ta [[Leipzigi ülikool]]i [[usuteadus]]e professoriks, kuid juba [[1914]] valiti ta Rootsi Kiriku peapiiskopiks.

Söderblom pühitses [[Tallinn]]as [[Kaarli kirik]]us [[5. juuni]]l [[1921]] ametisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u esimese [[piiskop]]i [[Jakob Kukk|Jakob Kuke]].

[[1920. aastad|1920. aastatel]] juhtis ta kristlikku liikumist &quot;Elu ja Töö&quot;, millega saavutas tunnustuse [[Oikumeeniline liikumine|oikumeenilise liikumise]] ühe asutajana. [[1925]] organiseeris ta [[Stockholm|Stockholmis]] üldise kristliku konverentsi, kus osalesid peaaegu kõik maailma kristlikud kirikud peale [[Katoliku kirik|katoliikliku]]. Sellel konverentsil algas töö, mis päädis [[1948]] Ülemaailmse Kirikute Liidu loomisega.

[[13. november|13. novembril]] [[1928]] sai Söderblom [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktoriks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}&lt;/ref&gt; [[1930]] anti talle [[Nobeli rahuauhind]] kristliku rahuliikumise edendamise eest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.

Söderblomi mälestatakse luteri kiriku kalendris [[12. juuli]]l.

{{NobelRahu}}

{{JÄRJESTA:Söderblom, Nathan}}
[[Kategooria:Uppsala luteriusu peapiiskopid]]
[[Kategooria:Rootsi Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1866]]
[[Kategooria:Surnud 1931]]</text>
      <sha1>iqfwkh2vj5mdcp1eitwq7lm62itjpw7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herbert Grabbi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131859</id>
    <revision>
      <id>7201520</id>
      <parentid>6913715</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:48:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus ja teenistuskäik */</comment>
      <origin>7201520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7363" sha1="m9ie91vi2nqrilph2jolexu65udash0" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = Kolonel Herbert Grabbi.jpg
| Pildisuurus     = 280px
| Pildi info      = Kolonel Herbert Grabbi 1939. aastal Kadriorus vabariigi presidendi kantseleis oma töölaua taga
| Nimi            = Herbert Grabbi
| Hüüdnimi        = 
| Sünniaeg        = {{sünniaeg|1896|03|16}}
| Sünnikoht       = [[Tallinn]]
| Surmaaeg        = {{surmaaeg ja vanus|1942|06|29|1896|03|16}}
| Surmakoht       = [[Norilsk]], [[NSV Liit]]
| Teenistused     = 
| Auaste          = [[kolonel]]
| Juhitud üksused = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakooli]] ülema kt  (1933–1934)&lt;br&gt; Eesti riigipea [[Konstantin Päts]]i vanem käsundusohvitser (1934–1940)
| Sõjad/lahingud  = 
| Autasud         =
}}
'''Herbert Felix Grabbi''' ([[16. märts]] [[1896]] [[Tallinn]] – [[29. juuni]] [[1942]] [[Norillag]]i vangilaager, [[Norilsk]], [[Krasnojarski krai]] (hukati)) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kolonel]], 1939).

Herbert Grabbi oli [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigivanem]]a ja [[Eesti president|presidendi]] [[Konstantin Päts]]i vanem käsundusohvitser aastatel 1934–1940.

==Haridus ja teenistuskäik==  
Lõpetas 1914. aastal Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli ja 1916. aastal [[Peterhof]]i lipnikekooli. Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Tegi rooduülemana kaasa [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[4. Üksik Jalaväepataljon|4. jalaväepolguga]] [[Viru rinne|Viru rindel]]. 

[[1926]]. aastal lõpetas Tallinnas [[Tondi sõjaväelinnak]]us asunud Eesti Kõrgema Sõjakooli ja [[1928]]. aastal [[Prantsuse Kõrgem Sõjakool|Prantsuse Kõrgema Sõjakooli]] [[Pariis]]is. Teenis seejärel Tallinnas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes taktika ja sõjaajaloo õppejõuna ning pataljoni- ja kompaniiülemate kursuste ülemana.   

Oli augustist [[1933]] kuni aprillini [[1934]] Tallinnas [[Tondi sõjaväelinnak]]us asunud Sõjakooli ülema kohusetäitja ning aastatel 1934–1940 Eesti riigipea (Riigivanema, Riigihoidja ja Vabariigi Presidendi) [[Konstantin Päts]]i vanem käsundusohvitser&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700242455&amp;img=era0031_005_0000370_00018_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=1&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=f4bf8213124dccdd6cc809c2e1d98de6&lt;/ref&gt;, kellena saatis või esindas riigipead avalikel üritustel ja oli seetõttu üks tuntumaid Eesti ohvitsere. Herbert Grabbi oli sihtasutise &quot;[[Turismi Keskkorraldus Eestis]]&quot; juhatuse määratud liige ja varahoidja.&lt;ref&gt;Sihtasutis &quot;Turismi Keskkorraldus Eestis&quot; nõukogu uus koosseis muudetud põhikirja alusel. [[Turismi Teataja]], 1939, nr 2, lk 43.&lt;/ref&gt;

Herbert Grabbi arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]] Värska sõjaväelaagris. Mõisteti surma [[Taimõri autonoomne ringkond|Taimõri]] ringkonna kohtus ja lasti 29. juunil 1942 [[Norillag]]is maha.&lt;ref&gt; http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=18905&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta oli abielus [[Ella Grabbi]]ga, neil sündis kaks poega – [[Hellar Grabbi]] ja [[Rein Grabbi]].

==Iseloomustus==
[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] ülem (aastatel 1938–1940) [[Elmar Tambek]] on teda oma mälestusteraamatus iseloomustanud järgnevalt:
{{tsitaat|''Kol. Grabbi oli kindralstaabi ohvitser. Ta oli olnud kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. Valdas vene, saksa ja prantsuse keelt. Ta oli tahtnud õppida sisearhitektiks, mispärast tundis seda ala kaunis hästi. Tal oli hästi arenenud ilumeelt ja silma kunstide jaoks. Seetõttu ta sobis oivaliselt presidendi juurde, kelle üheks harrastuseks oli ehitamine ja sisustamine. Grabbi oli vaikne ja tagasihoidlik, isegi kinnine. Targa ja taktikindla ohvitserina suutis ta püsida riigipea juures kaugelt kauemini kui ükski teine vanem käsundusohvitser Eestis.''| ([[Elmar Tambek]], Tõus ja mõõn, I, 1964, lk. 200.)|}} 

[[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[sõjaväeluure]] (G-2) raport kolonelleitnant Grabbi kohta aastast 1938, mille on koostanud ja [[Washington]]i saatnud tolleaegne ameerika sõjaväeatašee [[Baltimaad|Balti riikides]] major Gustav  B. Guenther:

{{tsitaat|''Kolonel Grabbi on agressiivsem ja jõulisem kui keskmine Eesti ohvitser. Kuigi allakirjutanu ei ole näinud teda välitegevuses, jätab ta üldmulje, et ta võib juhtida ja käsutada väeüksusi efektiivselt. Ta kõneleb prantsuse, saksa, vene, poola ja eesti keelt.''| ([[Hellar Grabbi]], Kolonel Herbert Grabbi elulugu // Herbert Grabbi, Maailmasõda,  Tallinn/ New York: Grabbi, 1996, lk 26.)|}}

==Tunnustus==
*1935 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]]
*1935 [[Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]]
*1938 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
*1939 [[:hu:Magyar_Érdemrend_(1922–1945)|Ungari Teeneteordu komandöririst]]

==Teosed==
===Artiklid===
*Herbert Grabbi, ''Kõrge moraali ja arenenud rahvustunde vajadus kaitseväes'' // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]], 1928, nr 6-8.
===Raamatud===
*Herbert Grabbi, ''Maailmasõda'', ([[Hellar Grabbi]], ''Kolonel Herbert Grabbi elulugu''; [[Hannes Walter]], ''Saatesõna''), Tallinn/ New York: Grabbi, 1996. 
*Herbert Grabbi, ''Maailmasõda'' (lahinguskeemid), Tallinn/ New York: Grabbi, 1996.

==Vaata ka==
*[[Ludvig Jakobsen]] – riigivanemate [[Otto Strandman]]i, [[Konstantin Päts]]i, [[Jaan Teemant]]i, [[Kaarel Eenpalu]] ja [[Jaan Tõnisson]]i vanemkäsundusohvitser (1930-1934).
*[[Aleksander Tilgre]] – peaministrite [[Kaarel Eenpalu]] ja [[Jüri Uluots]]a sekretär (1938-1940).
*[[Rein Vaabel]] – [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendi]] vanemkäsundusohvitser (2012–2019) ja käsundusohvitser (2023–praegu).

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Kirjandus==
*[[Hellar Grabbi]], Kolonel Herbert Grabbi elulugu // Herbert Grabbi, ''Maailmasõda'',  Tallinn/ New York: Grabbi, 1996. 
*[[Ülo Uluots]], Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus, Tallinn, 1999.
*[[Hellar Grabbi]], Vabariigi laps. Mälestuslikud esseed. Tartu, Ilmamaa, 2008.
*Ella Grabbi mälestusi, (Üles kirjutanud ja kommenteerinud Hellar Grabbi). Tuna, 2008, nr. 1, lk. 85–105. 

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Grabbi&amp;f=all Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991]
*[http://www.rotalia.ee/et/fond/toetajad/herbert-grabbi korp! Rotalia – Herbert Grabbi]
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=18905 Herbert Grabbi Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogus]
*[[Hellar Grabbi]], [http://www.postimees.ee/2532295/eesti-vabariigi-korgema-sojavaelase-elutee-omaaegne-sojakooli-ulem-herbert-grabbi-vabadussojas-ja-toos Omaaegne sõjakooli ülem Herbert Grabbi Vabadussõjas ja töös] (Eesti Vabariigi kõrgema sõjaväelase elutee) // Postimees, 11. jaanuar 1998.

==Audiovisuaalsed allikad==
===Videod===
*[https://jupiter.err.ee/960563/ajavaod-riigi-mehed Ajavaod. Riigi mehed. Herbert Grabbi] (ERR 2016)

{{JÄRJESTA:Grabbi, Herbert}}
[[Kategooria:Eesti kolonelid]]
[[Kategooria:Vabariigi Presidendi käsundusohvitserid]]
[[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]]
[[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse liikmed]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>m9ie91vi2nqrilph2jolexu65udash0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dar es Salaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133544</id>
    <revision>
      <id>7201589</id>
      <parentid>6760480</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T04:12:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Tanzania_National_Main_Stadium_Aerial.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Tanzania National Main Stadium Aerial.jpg|]].</comment>
      <origin>7201589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2394" sha1="r97z7lww8k5u6uc62u4d1t1uno32y3k" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Dar es Salaam
| hääldus =
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
|pilt_üldvaade ={{Fotomontaaž
| foto1a                = Dar es Salaam (Aerial).jpg
| foto2a                = Dar es Salaam - Posta.jpg
| foto3a                =
| foto3b                = The detailed view of Dar es Salaam Port.jpg
| suurus                   = 280
| vahed                = 1
| asend               = centre
| ääris                 = 0
| värv                  = white 
}}
|pildiallkiri=Vaade linnale õhust, MV ''Kigamboni'', Tansaania rahvusstaadium, vaade sadamale õhust&lt;!-- From top, left to right: Aerial view of Dar es Salaam, City from MV ''Kigamboni'', [[National Stadium (Tanzania)|Tanzania National Stadium]], Aerial view of [[Dar es Salaam Port]--&gt;
| lipp = 
| lipu_link =
| vapp = Emblem of Dar es Salaam.svg
| vapi_link = Vapp
| pindala = 1590,5
| elanikke = 
}}
'''Dar es Salaam''' on linn [[Tansaania]]s, riigi suurim linn. Moodustab [[1. järgu haldusüksus]]e Dar es Salaami piirkonna, mis koosneb kolmest ringkonnast: [[Kinondoni]] põhjas, [[Ilala]] keskel ja [[Temeke]] lõunas. Asub [[India ookean]]i ääres.

Linna nimi tuleb [[araabia keel]]est, kus دار السلام‎ ''Dār as-Salām'' tähendab 'rahu maja'. Selle nime pani linnale [[Sansibar]]i sultan [[1866]]. aastal, varem kasutati nime ''Mzizima''. [[1887]]. aastal rajas linna oma kontori [[Saksa Ida-Aafrika Kompanii]] ja Dar es Salaamist sai [[Saksa Ida-Aafrika]] kaubandus- ja halduskeskus. [[1915]]. aastal valmis raudtee [[Kigoma]]sse. 1925. aastal elas linnas 30 000 inimest. Tänapäeval on see üks kiiremini kasvavaid Aafrika linnu. 2005. aastal oli elanike arv 2 698 600.

Dar es Salaam oli [[Tanganyika]] ja hiljem Tansaania pealinn [[1996]]. aastani, mil pealinnaks nimetati [[Dodoma]]. Paljud valitsusasutused asuvad siiani Dar es Salaamis.

[[Dar es Salaami ülikool]] on Tansaania suurim, seal õpib umbes 12 000 üliõpilast.

&lt;gallery&gt;
Dar es Salaam before dusk.jpg
The waterfront of Dar es Salaam.JPG
Saint Joseph's Metropolitan Cathedral Dar es Salaa,.jpg
Dar es Salaam aerial.jpg
Panorama of some streets in Dar es Salaam.jpg |Dar es Salaam
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Dar es Salaam}}
*[http://www.udsm.ac.tz/ Dar es Salaami ülikooli koduleht]

{{Tansaania}}

[[Kategooria:Tansaania linnad]]
[[Kategooria:Tansaania piirkonnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>r97z7lww8k5u6uc62u4d1t1uno32y3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Arhitektide Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134131</id>
    <revision>
      <id>7201505</id>
      <parentid>6454953</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7201505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2665" sha1="s9ierr1hbai59sxydngg6fpz570g4ke" xml:space="preserve">'''Eesti Arhitektide Liit''' ([[lühend]] '''EAL''') on [[Eesti]] [[arhitekt]]ide, [[maastikuarhitektuur|maastikuarhitektide]] ja [[arhitektuuriteadus|arhitektuuriteadlaste]] [[organisatsioon]].

==Ajalugu==
Eesti Arhitektide Liidu eelkäija '''Eesti Arhitektide Ühing''' asutati [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1921]] ning see tegutses kuni [[1940]]. aastani. Ühingu asutajad olid [[Karl Burman seenior]], [[Ernst Ederberg]], [[Eugen Habermann]], [[Erich Jacoby]], [[Herbert Johanson]], [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], [[Ernst Kühnert]], [[Christian Lehbert]], [[Aleksander Oklon]], [[Aleksander Poleštšuk]], [[Viktor Reinhardt]], [[Anton Soans]], [[Anton Soans|Nikolai Thamm jun,]] [[Karl Tarvas]] ja [[Franz de Vries]]&lt;ref&gt;[[Mait Väljas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektid-juubeldavad/ Arhitektid juubeldavad], www.sirp.ee, 07.10.2011&lt;/ref&gt;. Ühingu esimees oli [[Eugen Habermann]].

[[1945]]. aastal alustas tegevust NSVL Arhitektide Liidu vabariiklik organisatsioon '''Eesti Nõukogude Arhitektide Liit''', mis 1956–1990 tegutses nime all '''Eesti NSV Arhitektide Liit'''&lt;ref&gt;[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon|EKABL]], Loomingulised ühendused&lt;/ref&gt;. Selle esimehed olid  [[Alar Kotli]] (1945–1950),  [[Otto Keppe]] (1950–1955), [[Mart Port]] ([[1955]]–[[1979]]), [[Voldemar Herkel]] ([[1980]]–[[1983]]) ja [[Jüri Jaama]] ([[1984]]–[[1989]]).

==Taasasutatud EAL==
Eesti Arhitektide Liit taasasutati [[27. juuni]]l [[1989]]. Selle esimeheks sai [[Ike Volkov]]. Aastatel [[1992]]–[[1993]] oli EAL esimees [[Margus Koot]], [[1994]]–[[1997]] [[Hain Toss]], [[1998]]–[[2001]] [[Kalle Vellevoog]], [[2002]]–[[2003]] [[Tõnu Laigu]], [[2004]]–[[2005]] [[Margit Mutso]], [[2006]]–[[2007]] [[Ülar Mark]]. [[2008]]–[[2010]] oli Liidu esimeheks taas [[Ike Volkov]]. [[4. veebruar]]il [[2010]] valiti esimeheks [[Peeter Pere]] ja 27. veebruaril 2014 [[Indrek Allmann]].

Alates [[1995]]. aastast toetab EALi tegevust [[Eesti Kultuurkapital]]. Liit annab välja ajakirju [[Maja (ajakiri)|Maja]] ja [[Ehituskunst (ajakiri)|Ehituskunst]], kataloogi [[Projekt ja Ehitus]]; korraldab [[näitus]]i ja [[seminar]]e. EAL osaleb ka seaduste ettevalmistamisel ja aitab kaitsta arhitektide [[autoriõigus]]i.

==Väljaandeid==
* Eramu, EALi juubelinäituse kataloog, [[2001]], ISBN 9985783352
* Ehituskunst, ISSN 14060213

==Vaata ka==
*[[Eesti Maastikuarhitektide Liit]]
*[[Eesti Sisearhitektide Liit]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.arhliit.ee/ Eesti Arhitektide Liidu koduleht]

[[Kategooria:Eesti liidud]]
[[Kategooria:Eesti arhitektuur]]
[[Kategooria:Eesti kutseühingud]]</text>
      <sha1>s9ierr1hbai59sxydngg6fpz570g4ke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti ansamblite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137940</id>
    <revision>
      <id>7201495</id>
      <parentid>7186638</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:32:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-28021-67</username>
        <id>228992</id>
      </contributor>
      <origin>7201495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8881" sha1="cvfterr10cokrw931nx6yd6uciah6xj" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]] [[Ansambel (muusika)|ansambleid]].''

{{tähed}}
{{veergude loend|laius=20em|&lt;nowiki /&gt;
==#==
*[[10-6]]
*[[2 Quick Start]]
*[[5MIINUST]]
*[[615 (ansambel)|615]]
==A==
*[[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]]
*[[A-Silence]]
*[[Aak &amp; Oja]]
*[[Agent M]]
*[[Ah sa RAKS!]]
*[[Ahoi (ansambel)|Ahoi]]
*[[Aides]]
*[[Ainus Seadus]]
*[[Ajutine Valitsus (ansambel)|Ajutine Valitsus]]
*[[Aknool (ansambel)|Aknool]]
*[[Allikabänd]]
*[[Almost Natural]]
*[[Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber]]
*[[Analysis (ansambel)|Analysis]]
*[[Ancient Hatred]]
*[[Andromeeda (ansambel)|Andromeeda]]
*[[Animal Drama]]
*[[Anmatino]]
*[[Ans. Andur]]
*[[Ansambel U:]]
*[[Apelsin (ansambel)|Apelsin]]
*[[August Hunt]]

==B==
*[[Ba-Bach]]
*[[Bad Orange]]
*[[Barbariz]]
*[[B. D. Ö.]] 
*[[Beati Mandolini]]
*[[Bedwetters]]
*[[The Belka]]
*[[Benefactress]] (Tallinna rokkansambel, 1993–)
*[[Best B4]]
*[[Beyond Beyond]]
*[[Bitterdoll]]
*[[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]]
*[[Blind]]
*[[BLIX]] (tüdrukutebänd)
*[[Blå Schäfer]] (väliseestlaste ansambel Rootsis)
*[[Boogie Company]]
*[[Bullfrog Brown]]

==C==
*[[Caater]]
*[[Cartoon]]
*[[Charlemagne (ansambel)]]
*[[Cheese (ansambel)|Cheese]]
*[[Cherryland]]
*[[Chick 'N' Band]]
*[[Chungin &amp; The Strap-On Faggots]]
*[[Chupacabra (ansambel)|Chupacabra]]
*[[Ciizud]]
*[[Claire's Birthday]]
*[[Click OK]]
*[[Code One]]
*[[Collage]]
*[[Compromise Blue]]
*[[Conflict OK!]]
*[[Corelli Consort]]
*[[Cosmoskva]]
*[[Crux (ansambel)|Crux]]
*[[Curly Strings]]
*[[C-duur (ansambel)|C-duur]]

==D==
*[[Dagö]]
*[[Decode]] 
*[[Defeatem]]
*[[DefRage]]
*[[Depoo (bänd)|Depoo]]
*[[Diskofon]]
*[[Diskreetse Mango Trio]]
*[[Dramamama]]
*[[Driven]]
*[[Duubel+]]
*[[Dynamint]]
*[[Dyskomfort]]
==E==
*[[East Trading Wang]]
*[[Elektra (ansambel)|Elektra]]
*[[Elephants From Neptune]]
*[[End Variations]]
*[[Epordwerk]]
*[[Estonian Dream Big Band]]
*[[Estonian Voices]]

==F==
*[[F1 Guitars]]
*[[Facelift Deer]]
*[[Family (Eesti ansambel)|Family]]
*[[Fix]]
*[[Flank (ansambel)|Flank]]
*[[Forest Kämp]]
*[[Forgotten Sunrise]]
*[[Form_(ansambel)]]
*[[Frankie Animal]]
*[[Fööniks (ansambel)|Fööniks]]

==G==
*[[Galaktlan Grupp]]
*[[Generator M]]
*[[Genialistid]]
*[[Giuseppe Perverdi big band]]
*[[Glive]]
*[[Glow]]
*[[Go Away Bird]]
*[[Golem (Eesti ansambel)|Golem]]
*[[Gorõ Lana]]
*[[Grand City Pelgu Kings]]
*[[Greip (ansambel)|Greip]]
*[[Groundhog Day]]
*[[Guruhark]]

==H==
*[[Haak (ansambel)|Haak]]
*[[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]]
*[[Hanf Kung]]
*[[Heinavanker]]
*[[Hellad Velled]]
*[[Hellero]]
*[[Helletused]]
*[[Henhouse]]
*[[Herald (ansambel)|Herald]]
*[[Hilised Ärkajad]]
*[[HND]]
*[[Holarid]]
*[[Honey Power]]
*[[Hoovus (ansambel)|Hoovus]]
*[[Hortus Musicus]]
*[[House of Games]]
*[[Hovery Covery]]
*[[Huiabella Fantastica]]
*[[HU?]]

==I==
*[[I.Q.Zero]]
*[[In Our Reach]]
*[[In Spe]]
*[[InBoiler]]
*[[Intrepid]]
*[[Itk (ansambel)]]
*[[Ivanhoe_(ansambel)|Ivanhoe]]

==J==
*[[Jam]]
*[[Jaxy]]
*[[Jim Arrow &amp; The Anachrones]]
*[[J.M.K.E.]]
*[[Juhan (ansambel)|Juhan]]
*[[Johanson &amp; vennad]]
*[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]]
*J.R.K.M
*[[Junk Riot]]
*[[Justament]]
*Juudid ja Vabamüürlased
*[[Juuniorid]]
*[[Jääboiler]]
*[[Jäääär]]

==K==
*[[Kala (ansambel)|Kala]]
*[[Kapell (ansambel)|Kapell]]
*[[Karavan (ansambel)|Karavan]]
*[[Keeris]]
*[[Kevad (ansambel)|Kevad]]
*[[Kihnu Poisid]]
*[[Kiigelaulukuuik]]
*[[Kiritöö]]
*[[KLÜKK]]
*[[Koer (ansambel)|Koer]]
*[[Kogudus (ansambel)|Kogudus]]
*[[Kollane Allveelaev G]]
*[[Kolumbus Kris]]
*[[Kontor (ansambel)|Kontor]]
*[[Kontrastid]]
*[[Kooma (ansambel)|Kooma]]
*[[Kopli Otell]]
*[[Kosmikud]]
*[[Krimbel]]
*[[Kristallid]]
*[[Krää]]
*[[Krõll (ansambel)|Krõll]]
*[[Kukerpillid]]
*[[Kuldne Seitse]]
*[[Kuldne Trio]]
*[[Kuldsed Lindid]]
*[[Kulo]]
*[[Kurjam]]
*[[Kwing-Kungks]]
*[[Kõrsikud]]
*[[Köömes]]
*[[Küberstuudio]]
*[[Külalised (ansambel)|Külalised]]
*[[Külm Mai]]

==L==
*[[L'Dorado]]
*[[Laika Virgin]]
*[[Lang &amp; Yep]]
*[[Langenu]]
*[[Laudaukse Kääksutajad]]
*[[Led R]]
*[[Lehmakommionud]]
*[[Les Diamants]]
*[[Lexsoul Dancemachine]]
*[[Liblikas (ansambel)|Liblikas]]
*[[Lindpriid]]
*[[Linnamuusikud]]
*[[Lippajad]]
*[[Lobsand Dorje]]
*[[Loits (ansambel)|Loits]]
*[[Long Loff]]
*[[Los Desperados]]
*[[Loss Paranoias]]
*[[Lunatic Asylum]]
*[[Legal Immigrants]]
*[[Lõõtsavägilased]]
==M==
*[[Mahavok]]
*[[Maleva (ansambel)|Maleva]]
*[[Manana Estios Primi-Futu Bänd]]
*[[Manatark]]
*[[Mandarones]]
*[[Mees (ansambel)]]
*[[Megan Quartet]]
*[[Meggan]]
*[[Meie]]
*[[Meie Mees]]
*[[Metallist (ansambel)|Metallist]]
*[[Metro Luminal]]
*[[Metronoom (ansambel)|Metronoom]]
*[[Metsatöll]]
*[[Migreen (ansambel)|Migreen]]
*[[Mikronid]]
*[[Mimicry]]
*[[Monitor (ansambel)|Monitor]]
*[[Mortferus]]
*[[MTJ (ansambel)|MTJ]]
*[[Must Q]]
*[[Mustad Kolonelid‎‎]]
*[[Muusik Seif]]

==N==
*[[N-Euro]]
*[[NE!]]
*[[Necro Strike]]
*[[Neiokõsõ]]
*[[Neljapäev (ansambel)|Neljapäev]]
*[[Nemo]]
*[[Neoandertals]]
*[[Neogeen (ansambel)|Neogeen]]
*[[Nexus]]
*[[Nihilistikrypt]]
*[[Nightlight Duo]]
*[[NimmerSchmidt]]
*[[No-Big-Silence]]
*[[Noisemurder]]
*[[Noobel Nelik]]
*[[Noor Eesti]]
*[[NUPS]]
*[[The Nymph]]
*[[Nyrok City]]
*[[NYYD Ensemble]]

==O==
*[[Okaspendel]]
*[[Olde Hansa Musicus]]
*[[Omas Kojas]]
*[[Onu Bella ja Öörahu]]
*[[OOPUS]]
*[[Oort]]
*[[Ornament (ansambel)|Ornament]]
*[[Outloudz]]

==P==
*[[P.W.A.]]
*[[PS Troika]]
*[[Paha Polly]]
*[[Paha Värk]]
*[[Pahad Seemned]]
*[[Palderjan (ansambel)|Palderjan]]
*[[Paradise Crew]]
*[[Paradoks (ansambel)|Paradoks]]
*[[Paragrahv (ansambel)|Paragrahv]]
*[[Pedigree]]
*[[Plekksaapad]]
*[[Polüfon]]
*[[Popidiot]]
*[[POP Maniacs]]
*[[Portread]]
*[[POSÕ |POSÕ]]
*[[Proov 583]]
*[[Propeller (ansambel)|Propeller]]
*[[Psychoterror]]
*[[Punkentsefaliit]]
*[[pUULUUp]]
*[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]]
*[[Pära Trust]]
*[[Püffel]]

==Q==
*[[Quress]]

==R==
*[[Radar (ansambel)|Radar]]
*[[Ansambel Rajoon|Rajoon]]
*[[Raud-Ants]]
*[[Rawones]]
*[[The Rebels]]
*[[Regatt (ansambel)|Regatt]]
*[[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]]
*[[Reverence]]
*[[Revolution Per Minute]]
*[[Revolver (ansambel)|Revolver]] 
*[[Risk (ansambel)|Risk]]
*[[Rising Sun|Rising Sun]]
*[[Rock Hotel]]
*[[Rockin' Lady &amp; her Rivertown Boys]]
*[[Rockhouse]]
*[[Rodeo (ansambel)|Rodeo]]
*[[Rondellus (ansambel)|Rondellus]]
*[[Ro toro|Ro:Toro]]
*[[Ruja]]
*[[Reval]]
*[[Recovery]]
*[[Rändaja]]
*[[Räpina Jack]]
*[[Röövel Ööbik]]
*[[Rütmikud]]
*[[RÜÜT]]

==S==
*[[Saudi-Araabia (ansambel)|Saudi-Araabia]]
*[[The Sank]]
*[[Scandicus]]
*[[Seelikukütid]]
*[[Seitsmes meel]]
*[[Sex Telegramm]]
*[[Shades]]
*[[Shanon]]
*[[The ShitheadS]]
*[[Sibyl Vane]]
*[[Simmaniduo]]
*[[Singer Vinger]]
*[[Sinimaniseele]]
*[[Sireen (ansambel)|Sireen]]
*[[Sisters by Mistake]]
*[[Six Feet Club]]
*[[Skriimsilm]]
*[[Slide-Fifty]]
*[[Slippery Slope]]
*[[Smilers]]
*[[So Boic A. P. I.]]
*[[Somnambuul (ansambel)|Somnambuul]]
*[[Soul Militia]]
*[[Sounds of September]]
*[[Spekter (ansambel)|Spekter]]
*[[The Sun]]
*[[Sunberryz]]
*[[Sunlight (ansambel)|Sunlight]]
*[[Suntribe]]
*[[Sunwer]]
*[[Supernova]]
*[[Surnud Linnad]]
*[[Svjata Vatra]]
*[[Sõnajalg (ansambel)|Sõnajalg]]
*[[Sõpruse Puiestee]]
*[[Sädelev Kass]]
*[[Söörömöö]]
*[[Synopsis (ansambel)|Synopsis]]

==T==
*[[Taak]]
*[[Tiik]]
*[[Tallinn Baroque]]
*[[Talong (ansambel)|Talong]]
*[[Tankist (ansambel)|Tankist]]
*[[Tehumardi (ansambel)|Tehumardi]]
*[[Teleskoop]]
*[[Tenfold Rabbit]]
*[[Terendus (ansambel)|Terendus]]
*[[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]
*[[Tharaphita]]
*[[The Swingin' Sisters]]
*[[These Broken Remains]]
*[[Thief (ansambel)|Thief]]
*[[Toe Tag]]
*[[Trad.Attack!]]
*[[Tradimus]]
*[[traFFic]]
*[[Tri-Tones]]
*[[Trio Comodo]]
*[[Triskele (ansambel)|Triskele]]
*[[Tsõdsõpujaleelo]]
*[[The Tuberkuloited]]
*[[Tuļļi Lum]]
*[[Tunnetusüksus]]
*[[Turist (ansambel)|Turist]]
*[[Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida]]
*[[T-Klaas]]

==U==
*[[Ukulele (Eesti ansambel)|Ukulele]]
*[[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]]
*[[UMA (ansambel)|UMA]]
*[[Under Marié]]
*[[United Doorbells Orchestra]]
*[[Untsakad]]
*[[Urban Symphony]]
*[[Ursula (ansambel)]]
*[[Uus Maailm (ansambel)|Uus Maailm]]
*[[Uus Selektsioon]]

==V==
*[[Vaikuse Koosolek]]
*[[Vanaviisi]]
*[[VanGogh]]
*[[Vanilla Ninja]]
*[[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]]
*[[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]]
*[[Via Sonora]]
*[[Viljandi Linnakapell]]
*[[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]
*[[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]]
*[[Violina]]
*[[Von Dorpat]]
*[[Vox Clamantis]]
*[[Väikeste Lõõtspillide Ühing]]
*[[Vägilased]]
*[[Vürst Trubetsky &amp; J. M. K. E.]]

==Õ==
*[[Õnnelik Lapsepõlv]]

==W==
*[[Whitecollar Blue]]
*[[Wilhelm (ansambel)|Wilhelm]]
*[[Winny Puhh]]
*[[Wirbel]]
*[[Würffel]]

==Z==
*[[ZLO]]
*[[Zaltus Lumel]]
*[[Zetod]]
*[[Zone]]

==Ü==
*[[Ükskõik]]
}}

==Vaata ka==
*[[Eesti punkansamblite loend]]

[[Kategooria:Eesti ansamblid| ]]
[[Kategooria:Ansamblite loendid]]</text>
      <sha1>cvfterr10cokrw931nx6yd6uciah6xj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sinta Ozoliņa-Kovala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138603</id>
    <revision>
      <id>7201549</id>
      <parentid>4407934</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:04:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="585" sha1="7s8idoqv9zzft7e1xu8ojb7dq1ffeit" xml:space="preserve">[[Pilt:Sinta Ozoliņa-Kovala.jpg|pisi|Sinta Ozoliņa-Kovala (2012)]]

'''Sinta Ozoliņa-Kovala''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1988]] [[Riia]]s) on [[Läti]] [[odavise|odaviskaja]].

2007. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel võitis ta tulemusega 57,01 hõbemedali.

[[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is sai ta 12. koha uue Läti rekordiga 60,13.

Juunis [[2012]] viskas ta uueks rekordiks 60,70 m.

Sinta Ozoliņa-Kovala on abielus odaviskaja [[Ainārs Kovals]]iga.

{{JÄRJESTA:Ozolina, Sinta}}
[[Kategooria:Läti odaviskajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>7s8idoqv9zzft7e1xu8ojb7dq1ffeit</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Pink Floyd</title>
    <ns>10</ns>
    <id>142388</id>
    <revision>
      <id>7201726</id>
      <parentid>6335163</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:31:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1855" sha1="mkw3la0lpz6f51wj3r0poqn7eow6thu" xml:space="preserve">{{Muusikute navigeerimismall
| nimi      = Pink Floyd
| olek      = 
| päis      = [[Pink Floyd]]
| taust     = grupp_või_bänd 
| ülemine   = '''[[Syd Barrett]]'''{{·}}'''[[Roger Waters]]'''{{·}}'''[[Nick Mason]]'''{{·}}'''[[David Gilmour]]'''{{·}}'''[[Richard Wright]]'''

| grupp1    = Stuudioalbumid
| loend1    = &quot;[[The Piper at the Gates of Dawn]]&quot;{{·}}&quot;[[A Saucerful of Secrets]]&quot;{{·}}&quot;[[More (filmimuusika)|More]]&quot;{{·}}&quot;[[Ummagumma]]&quot;{{·}}&quot;[[Atom Heart Mother]]&quot;{{·}}&quot;[[Meddle]]&quot;{{·}}&quot;[[The Dark Side of the Moon]]&quot;{{·}}&quot;[[Wish You Were Here]]&quot;{{·}}&quot;[[Animals]]&quot;{{·}}&quot;[[The Wall]]&quot;{{·}}&quot;[[The Final Cut]]&quot;{{·}}&quot;[[A Momentary Lapse of Reason]]&quot;{{·}}&quot;[[The Division Bell]]&quot;

| grupp2    = Filmimuusika
| loend2    = &quot;[[The Committee (film)|The Committee]]&quot;{{·}}&quot;[[Tonite Let's All Make Love in London]]&quot;{{·}}&quot;[[More (filmimuusika)|More]]&quot;{{·}}&quot;[[Zabriskie Point]]&quot;{{·}}&quot;[[Obscured by Clouds]]&quot;

| grupp3   = Kontsertalbumid
| loend3   = &quot;[[Ummagumma]]&quot;{{·}}&quot;[[Is There Anybody Out There? The Wall Live 1980–81]]&quot;{{·}}&quot;[[Delicate Sound of Thunder]]&quot;{{·}}&quot;[[Pulse]]&quot;

| grupp4   = Kogumikalbumid
| loend4   =&quot;[[The Best of the Pink Floyd]]&quot;{{·}}&quot;[[Relics]]&quot;{{·}}&quot;[[A Nice Pair]]&quot;{{·}}&quot;[[Masters of Rock]]&quot;{{·}}&quot;[[A Collection of Great Dance Songs]]&quot;{{·}}&quot;[[Works]]&quot;{{·}}&quot;[[Shine On]]&quot;{{·}}&lt;small&gt;(&quot;[[The Early Singles]]&quot;)&lt;/small&gt;{{·}}&quot;[[1967: The First Three Singles]]&quot;{{·}}&quot;[[Echoes: The Best of Pink Floyd]]&quot;{{·}}&quot;[[Oh, by the Way]]&quot; 

| grupp5   = Filmid
| loend5   = &quot;[[Live at Pompeii]]&quot;{{·}}&quot;[[The Wall]]&quot;{{·}}&quot;[[Delicate Sound of Thunder]]&quot;{{·}}&quot;[[La Carrera Panamericana]]&quot;{{·}}&quot;[[Pulse]]&quot;{{·}}&quot;[[The Pink Floyd and Syd Barrett Story]]&quot;{{·}}&quot;[[The Making of The Dark Side of the Moon]]&quot;{{·}}&quot;[[London '66-'67]]&quot;

| alumine   = 
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Muusikute navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>mkw3la0lpz6f51wj3r0poqn7eow6thu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 14. septembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>145150</id>
    <revision>
      <id>7201531</id>
      <parentid>7196905</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:28:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8006" sha1="4gas9u1m9ujxw9hb7zcu4glpdxu07vf" xml:space="preserve">{{sündinud septembris}}
''Siin artiklis loetletakse [[14. september|14. septembril]] sündinud tuntud inimesi.
*[[1769]] – [[Alexander von Humboldt]], Saksamaa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja
*[[1791]] – [[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane
*[[1804]] – [[Carl Timoleon von Neff]], baltisaksa kunstnik
*[[1859]] – [[Jānis Čakste]], Läti poliitik ja jurist, Läti esimene president (1922–1927)
*[[1880]] – [[Archie Hahn]], USA kergejõustiklane
*[[1883]] – [[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane
*[[1885]] – [[Vittorio Gui]], itaalia dirigent ja helilooja
*[[1886]] – [[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat
*[[1887]] – [[Stanley Ketchel]], USA poksija
*[[1891]] – [[Ivan Vinogradov]], vene matemaatik 
*[[1894]] – [[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane 
* 1894 – [[Konstantin Folker]], Eesti politseinik
* 1894 – [[August Tammekann]], eesti geograaf
*[[1899]] – [[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat
*[[1901]] – [[Alex James]], Šotimaa jalgpallur  
*[[1902]] – [[Ullo Toomi]], eesti rahvatantsujuht
*[[1903]] – [[Mart Raud]], eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik
*[[1905]] – [[Reinier Cornelis Keller]], hollandi kabetaja
*[[1907]] – [[Artur Peetre]], Eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist
*[[1908]] – [[Elsa Pastak]], eesti botaanik
*[[1911]] – [[Leslie Graham]], Suurbritannia mootorisportlane  
*[[1912]] – [[Fritz Schäfer]], Saksamaa maadleja 
*[[1914]] – [[Robert Busnel]], Prantsusmaa korvpallur ja treener 
*[[1916]] – [[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik 
*[[1918]] – [[Georges Berger]], Belgia autovõidusõitja 
*[[1921]] – [[Helmut Bantz]], Saksamaa riistvõimleja  
* 1921 – [[Siimo Jõe]], eesti arhitekt
*[[1922]] – [[Zizinho]], Brasiilia jalgpallur  
* 1922 – [[Alfred Käärmann]], endine eesti metsavend
*[[1923]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja
* 1923 – [[Venda Virit]], eesti agronoom ja õppejõud
*[[1924]] – [[Tamara Waskoff]], Eesti tekstiilikunstnik
*[[1926]] – [[Mihály Tóth]], Ungari jalgpallur  
* 1926 – [[Feliks Nõmmsalu]], eesti metsateadlane ja metsandustegelane
*[[1928]] – [[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog
*[[1929]] – [[Ferdinand Oyono]], Kameruni diplomaat, poliitik ja kirjanik
*[[1932]] – [[Harry Sinden]], USA jäähokimänedžer ja -treener
* 1932 – [[Joshua Culbreath]], USA kergejõustiklane
*[[1933]] – [[Ago Vilo]], eesti geotehnikainsener ja poliitikavaatleja 
*[[1934]] – [[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane
* 1934 – [[Kate Millett]], ameerika feministlik kirjanik ja aktivist
*[[1935]] – [[Rein Roos]], eesti spordipedagoog
*[[1936]] – [[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt
*[[1937]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener
*[[1939]] – [[Ülo Nurges]], eesti tehnikateadlane
*[[1940]] – [[Larry Brown]], USA korvpallitreener
*[[1942]] – [[Kuldar Sink]], eesti helilooja ja flöödimängija
*[[1943]] – [[Irwin Goodman]], soome laulja ja laulukirjutaja
*[[1944]] – [[Günter Netzer]], Saksamaa jalgpallur   
*[[1946]] – [[Vladimir Muntjan]], Ukraina jalgpallur
*[[1947]] – [[Kaur Alttoa]], eesti kunstiteadlane  
* 1947 – [[Wolfgang Schwarz]], Austria iluuisutaja 
* 1947 – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja
*[[1948]] – [[Robert Taylor]], USA kergejõustiklane 
*[[1949]] – [[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane
*[[1950]] – [[Tiit Kiik]], eesti organist  
* 1950 – [[Paul Kossoff]], inglise rokk-kitarrist 
*[[1951]] – [[Natalia Jalviste]], eesti telerežissöör  
* 1951 – [[Mati Vaarmann]], Eesti riigiametnik  
*[[1952]] – [[Kalju Enniko]], eesti luuletaja  
* 1952 – [[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane 
* 1952 – [[Margit Schumann]], saksa kelgutaja 
*[[1954]] – [[Lauri Kärk]], eesti filmiteoreetik  
* 1954 – [[Jüri Aljak]], eesti karikaturist
*[[1955]] – [[Ingmar Ott]], eesti bioloog  
* 1955 – [[Maria Teiverlaur]], eesti psühholoog ning aime- ja lastekirjanik
*[[1956]] – [[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane  
* 1956 – [[Ray Wilkins]], Inglismaa jalgpallur
* 1956 – [[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik
* 1956 – [[Elíza Vózemberg]], Kreeka jurist ja poliitik 
*[[1957]] – [[Veli Koota]], Soome endine poksija ja praegune poksitreener
* 1957 – [[François Asselineau]], Prantsusmaa poliitik
*[[1958]] – [[Mati Jostov]], majandustegelane ja poliitik  
* 1958 – [[Alain Fabiani]], Prantsusmaa võrkpallur
* 1958 – [[Robert McCall]], Kanada iluuisutaja
* 1958 – [[Christoph Eichhorn]], Saksamaa Liitvabariigi diplomaat
* 1958 – [[James Huang]], Hiina Vabariigi poliitik
*[[1959]] – [[Tatjana Poljakova]], vene kirjanik 
*[[1959]] – [[Morten Harket]], norra laulja
*[[1960]] – [[Emil Čuprenski]], Bulgaaria endine poksija
*[[1962]] – [[Jevgeni Roizman]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane
* 1962 – [[Aivar Rosenberg]], Eesti talupidaja ja poliitik
*[[1963]] – [[Igor Rõtov]], eesti meediategelane  
*1963 – [[Ülo Mälgand]], eesti muusik   
*[[1964]] – [[Laurent Fournier]], Prantsusmaa jalgpallur
* 1964 – [[Paoletta Magoni]], Itaalia mäesuusataja
*[[1965]] – [[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ärimees
*1965 – [[Hannu Keskinen]], soome misjonär{{lisa viide}}
*[[1966]] – [[Nikola Jurčević]], Horvaatia jalgpallur ja treener
*[[1967]] – [[Franz Aigner]], Austria jalgpallur ja treener
* 1967 – [[Jens Lien]], norra filmirežissöör
*[[1968]] – [[Tanel Joamets]], eesti pianist ja pedagoog
*[[1969]] – [[Indrek Rumma]], eesti korvpallur  
* 1969 – [[Konstantinos Koukodimos]], Kreeka kergejõustiklane
* 1969 – [[Monika Vana]], Austria poliitik
*[[1970]] – [[Francesco Casagrande]], Itaalia jalgrattur
* 1970 – [[Kadri Tiis]], eesti rahvatantsujuht ja omavalitsustegelane
*[[1971]] – [[Kristjan Jõekalda]], eesti telesaatejuht  
* 1971 – [[Alphonse Tchami]], Kameruni jalgpallur
* 1971 – [[Sven Sakkov]], ajakirja &quot;Diplomaatia&quot; nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige 
*[[1974]] – [[Hicham El Guerrouj]], Maroko kergejõustiklane
* 1974 – [[Sunday Oliseh]], Nigeeria jalgpallur
*[[1975]] – [[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik
*[[1976]] – [[Agustín Calleri]], Argentina tennisist
*[[1977]] – [[Alexsandro de Souza]], Brasiilia jalgpallur 
* 1977 – [[Yang Yang]], Hiina lühirajauisutaja
* 1977 – [[Mattias Agabus]], eesti arhitekt
*[[1978]] – [[Carmen Kass]], eesti modell  
* 1978 – [[Silvia Navarro]], mehhiko näitleja, modell ja saatejuht
* 1978 – [[Ron DeSantis]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[1979]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur
*[[1980]] – [[Ivan Radeljić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur 
*[[1981]] – [[Miyavi]], jaapani rokk-kitarrist
* 1981 – [[Tanja Bakić]], Montenegro luuletaja, esseist, tõlkija ja aimekirjanik
*[[1982]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja
*[[1983]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja
* 1983 – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik
*[[1984]] – [[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja
*[[1985]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija
*[[1986]] – [[Eneli Kindsiko]], eesti majandusteadlane
* 1986 – [[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija
*[[1988]] – [[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[1989]] – [[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija 
* 1989 – [[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja
*[[1990]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja
*[[1991]] – [[Lauri Dalla Valle]], endine Soome jalgpallur
*[[1992]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane
*[[1993]] – [[Andi Noot]], eesti keskmaajooksja
* 1993 – [[Ringo Ramul]], eesti näitleja ja teatrilavastaja
*[[1994]] – [[Léo Dubois]], prantsuse jalgpallur
* 1994 – [[Daniel O'Shaughnessy]], Soome jalgpallur
*[[1995]] – [[Pape Abou Cissé]], Senegali jalgpallur
*[[1997]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja
*[[2000]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 14.]]</text>
      <sha1>4gas9u1m9ujxw9hb7zcu4glpdxu07vf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 3. novembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148344</id>
    <revision>
      <id>7201691</id>
      <parentid>7192087</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:19:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6819" sha1="hrwc0vyqixtnho9iik1s5wanrcdhqh7" xml:space="preserve">{{sündinud novembris}}
''Siin loetletakse [[3. november|3. novembril]] sündinud tuntud inimesi.

*[[1500]] – [[Benvenuto Cellini]], itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik
*[[1560]] – [[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik
*[[1801]] – [[Vincenzo Bellini]], itaalia helilooja
*[[1852]] – [[Mutsuhito]], Jaapani keiser 
*[[1854]] – [[Hamilcar von Fölkersahm]], baltisaksa jurist ja poliitik
*[[1857]] – [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]], Vene sõjaväelane
*[[1864]] – [[Clas von Ramm]], baltisaksa poliitik, Eestimaa maanõunik
*[[1871]] – [[Hanns Heinz Ewers]], saksa proosakirjanik, luuletaja, filmitegija, maailmarändur ja filosoof
*[[1878]] – [[Jaan Lattik]], eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane
*[[1880]] – [[Edward Edmund Barrett]], Suurbritannia raskejõustiklane 
*[[1885]] – [[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane
*[[1887]] – [[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik
* 1887 – [[Samuil Maršak]], Vene luuletaja
*[[1892]] – [[Robert Lindley Murray]], USA tennisist 
* 1892 – [[Osvald Raudne]], Eesti sõjaväelane
* 1892 – [[Yuen Ren Chao]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane
*[[1894]] – [[Sofoklís Venizélos]], Kreeka poliitik
* 1894 – [[Osvald Mullas]], Eesti sõjaväelane
*[[1895]] – [[Osvald Eslon]], eesti maalikunstnik
* 1895 – [[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja
*[[1900]] – [[Adolf Dassler]], Saksamaa sporditööstur 
* 1900 – [[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpoeg]], eesti arst ja seeneteadlane
*[[1901]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas
* 1901 – [[André Malraux]], prantsuse kirjanik, poliitikategelane ja intellektuaal
*[[1909]] – [[Richard Kristjuhan]], eesti arst
* 1909 – [[Arkadi Rannes]], eesti majandusteadlane
*[[1911]] – [[Jehan Alain]], prantsuse organist ja helilooja
*[[1912]] – [[Alfredo Stroessner]], Paraguay sõjaväelane ja poliitik
* 1912 – [[Aadu Regi]], eesti helilooja, klarnetist, dirigent ja muusikapedagoog
*[[1913]] – [[Marika Rökk]], ungari päritolu näitleja, tantsija ja laulja
*[[1916]] – [[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener
* 1916 – [[Harald Lutterus]], eesti laulja
*[[1918]] – [[Arkadi Reigo]], eesti haridustegelane ja pedagoog
*[[1921]] – [[Charles Bronson]], USA näitleja
*[[1924]] – [[Andreas Rosenberg]], eesti biofüüsik ja -keemik
*[[1926]] – [[Valdas Adamkus]], Leedu president
* 1926 – [[Harri Otsa]], eesti helilooja
*[[1927]] – [[Zbigniew Cybulski]], poola näitleja
*[[1928]] – [[Simon Levin]], juudi päritolu Eesti advokaat
*[[1930]] – [[Brian Robinson]], Suurbritannia jalgrattur 
*[[1931]] – [[Yasuo Irisawa]], jaapani luuletaja
* 1931 – [[Aldur Kaljo]], eesti diplomaat
* 1931 – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja
*[[1933]] – [[Michael Dukakis]], USA poliitik
* 1933 – [[Celina Jesionowska]], Poola kergejõustiklane, jooksja
*[[1935]] – [[Ingrid Rüütel]], eesti muusika- ja rahvaluuleteadlane
* 1935 – [[August Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener
*[[1936]] – [[Roy Stanley Emerson]], Austraalia tennisist 
*[[1938]] – [[Frank McKinney]], USA ujuja 
*[[1942]] – [[Priit Tomson]], eesti korvpallur
* 1942 – [[Jaak Haud]], eesti ajaloolane
*[[1945]] – [[Gerd Müller]], Saksamaa jalgpallur, ründaja 
* 1945 – [[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur
*[[1946]] – [[Peeter Tooma]], eesti laulja
* 1946 – [[Tiiu Aareleid]], eesti onkoloog
*[[1947]] – [[Siiri Oviir]], eesti poliitik
* 1947 – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur
* 1947 – [[Mazie Hirono]], jaapani päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[1948]] – [[Lulu]], Šotimaa laulja
* 1948 – [[Helmuth Koinigg]], Austria autovõidusõitja 
* 1948 – [[Katrin Nittim]], eesti majandusteadlane
*[[1949]] – [[Larry Holmes]], USA poksija 
* 1949 – [[Roswitha Krause]], Saksamaa ujuja ja käsipallur 
* 1949 – [[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik
*[[1951]] – [[Bảo Ân]], Vietnami keiserliku perekonna pea
*[[1953]] – [[Jürgen Straub]], Saksamaa kergejõustiklane 
*[[1954]] – [[Lasse Friman]], Soome endine poksija
*[[1955]] – [[Viire Sepp]], eesti haridustegelane ja sotsiaalteadlane
*[[1956]] – [[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane
* 1956 – [[Jānis Ādamsons]], Läti poliitik
*[[1960]] – [[William Monahan]], filmiauhinnaga Oscar pärjatud USA stsenarist ja filmiprodutsent
* 1960 – [[Charles Frederick Kiraly]], USA võrkpallur 
* 1960 – [[Bogusław Walenty Winid]], Poola diplomaat
*[[1961]] – [[David Armstrong-Jones]], Elizabeth II õepoeg
*[[1962]] – [[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane
* 1962 – [[Gabe Newell]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja
*[[1963]] – [[Ian Edward Wright]], Inglismaa jalgpallur, ründaja 
*1963 – [[Olavi Ollikainen]], eesti füüsik
*[[1965]] – Priit Sternhof, korvpallitreener 
*[[1966]] – [[Peeter Jõgioja]], eesti trummar
*[[1967]] – [[Pearu Paulus]], eesti laulja
* 1967 – [[John Tomac]], USA jalgrattur 
*[[1968]] – [[Antonio Pettigrew]], USA kergejõustiklane 
* 1968 – [[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja
*[[1969]] – [[Margus Põldsepp]], eesti muusik
* 1969 – [[Meelis Pärtel]], eesti botaanik ja ökoloog
* 1969 – [[Petteri Orpo]], Soome poliitik
*[[1970]] – [[Andrzej Juskowiak]], Poola jalgpallur, ründaja 
* 1970 – [[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog
*[[1971]] – [[Dwight Eversley Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, ründaja 
*1971 – [[Piret Laurimaa]], eesti näitleja 
*[[1974]] – [[Tariq Abdul-Wahad]], Prantsusmaa korvpallur 
*[[1975]] – [[Kadri Eliisabet Põder]], eesti teoloog
*[[1976]] – [[Tomi Rahula]], eesti muusik
* 1976 – [[Meelis Käärik]], eesti matemaatik ja statistik
*[[1977]] – [[Aria Giovanni]] (Cindy Renee Volk), USA alastimodell ja näitleja
* 1977 – [[Torbjørn Urfjell]], Norra poliitik 
* 1977 – [[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent
*[[1979]] – [[Pablo César Aimar]], Argentina jalgpallur
*[[1980]] – [[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht
*[[1981]] – [[Sten Pentus]], eesti autosportlane
* 1981 – [[Jermaine Jones]], USA jalgpallur
*[[1982]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], Venemaa iluuisutaja
* 1982 – [[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija
*[[1987]] – [[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija
*[[1989]] – [[Tõnn Tobreluts]], eesti muusik
*[[1991]] – [[Renato Steffen]], Šveitsi jalgpallur
*[[1992]] – [[Willi Orbán]], Ungari jalgpallur
*[[1993]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist
*[[1995]] – [[Kendall Jenner]], Ameerika Ühendriikide modell ja tõsielusarja tegelane
*[[1996]] – [[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja
*[[2000]] – [[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 03.]]</text>
      <sha1>hrwc0vyqixtnho9iik1s5wanrcdhqh7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gustav Ernesaks (tõstja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>152023</id>
    <revision>
      <id>7201492</id>
      <parentid>7047422</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:14:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>ei vaja toimetamist</comment>
      <origin>7201492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3860" sha1="45vef9ke68toootchf5q7xz55k2yxwm" xml:space="preserve">{| align=right border=1
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Weightlifting pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Tõstmine]]'''
|- align=center
|bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| [[Eesti]] 
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;FFE4C4&quot;| 6. koht || [[Tõstmine 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] || [[Sulgkaal (tõstmine)|Sulgkaal]] 
|- align=center
|colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;cc9966&quot;| Pronks || [[1. maailmameistrivõistlused tõstmises|1922]] || Sulgkaal
|}
[[Pilt:Mälestuskivi Gustav Ernesaksale.jpg|pisi|Mälestuskivi Gustav Ernesaksale]]
'''Gustav Ernesaks''' ([[2. august]] [[1896]] [[Kiviloo]], [[Harjumaa]] – [[2. september]] [[1932]] [[Sydney]]) oli [[eesti]] [[tõstmine|tõstja]] ja [[Maadlus|maadleja]].

==Tõstjana==
[[1921]] tuli Ernesaks 378,1 kg Eesti tõstmises meistriks. Sellel võistlusel esindas ta Tallinna Valvajat.&lt;ref&gt;&quot;100 aastat Eesti raskejõustikku&quot;, lk 336&lt;/ref&gt;

[[1. maailmameistrivõistlused tõstmises]] toimusid 1922. aastal [[Tallinn]]as. Võistlused peeti viies tõsteviisis, mille tulemused liideti. Ernesaks võistles [[sulgkaal]]us (kuni 60 kg). Esimese võistluspäeva järel juhtis eestlane [[Alfred Schmidt]] [[šveits]]lase [[Heinrich Graf]]i ees, kuid teisel päeval esitas Graf protesti, paludes Schmidti uuesti kaaluda. Selgus, et Schmidt on ettenähtust siiski 0,2 kg raskem, ja ta diskvalifitseeriti. Graf võitis suure eduga, kuid kaks medalit tuli siiski Eestisse. [[Karl Kõiv]] sai 367½ kiloga hõbeda ja Ernesaks 365 kiloga pronksi, kuigi edestas Kõivu kolmes tõsteviisis. Ernesaksa tulemused tõsteviiside järjekorras: kahe käega surumine 65 kg, ühe käega rebimine 60 kg, ühe käega tõukamine 75 kg, kahe käega rebimine 77½ kg ja kahe käega tõukamine 87½ kg.&lt;ref&gt;[[Lembit Koik]]. &quot;100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)&quot;. Tallinn, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 100&lt;/ref&gt;

[[1924. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is saavutas Ernesaks sulgkaalus 6. koha. Tema tulemused olid 60 + 80 + 67½ + 72½ + 92½, kokku 372½ kg. Ühtlasi saavutas Ernesaks 9 [[olümpiarekord]]it. Kolm eesti tõstjat on veel rohkem olümpiarekordeid püstitanud: [[Alfred Neuland]] 14, [[Harald Tammer]] 13 ja [[Jaan Kikkas]] 10. Ühe käega rebimises saavutas Ernesaks 60 kg. Ühe käega tõukamises püstitas ta kolm olümpiarekordit: 72½, 77½ ja 80 kg. Surumises püstitas ta samuti kolm olümpiarekordit: 60, 65 ja 67½ kg. Rebimises püstitas ta olümpiarekordi 72½ kg ja viievõistluses 372½ kg. Kuid tema rekordid ületati juba samal võistlusel.&lt;ref&gt;&quot;100 aastat Eesti raskejõustikku&quot;, lk 332, 333&lt;/ref&gt;

==Maadlejana==
Ernesaks võistles ka [[maadlus]]es, kuigi sel alal ei pääsenud ta kunagi Eesti koondisse. [[1925]] tuli ta [[kärbeskaal]]us Eesti meistriks [[klassikaline maadlus|klassikalises maadluses]]. Sellel võistlusel esindas ta Tallinna Sporti.&lt;ref&gt;&quot;100 aastat Eesti raskejõustikku&quot;, lk 316&lt;/ref&gt;

==Sporditegelasena==
[[21. märts]]il [[1922]] moodustati [[Eesti Spordi Liit|Eesti Spordi Liidu]] raskejõustiku osakonna juhatus, mille viie liikme hulka kuulusid nii Schmidt Kõiv kui ka Ernesaks.&lt;ref&gt;&quot;100 aastat Eesti raskejõustikku&quot;, lk 102&lt;/ref&gt;

==Edasine elukäik==
Ta töötas Tallinnas [[pagar]]ina. Ta emigreerus 1926. aastal [[Brasiilia]]sse ja sealt edasi [[Austraalia]]sse. Ta suri [[Sydney]]s [[kollatõbi|kollatõppe]].

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* {{ESBL|Gustav_Ernesaks}}
* {{Olympedia}}

{{JÄRJESTA:Ernesaks, Gustav}}
[[Kategooria:Eesti tõstjad]]
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eestlased Austraalias]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1932]]</text>
      <sha1>45vef9ke68toootchf5q7xz55k2yxwm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rossi saar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>157851</id>
    <revision>
      <id>7201713</id>
      <parentid>6854279</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:04:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7201713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2891" sha1="8fai4pwo47oweuwszocb6sagdtm9w0q" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Antarktikas; Svalbardis asuva saare kohta vaata artiklit [[Rossøya]]}}
[[Pilt:RossIsland-pos.png|thumb|Rossi saare asend]]
[[Pilt:RossIslandMap.jpg|thumb|Rossi saare kaart]]
'''Rossi saar''' on saar [[Antarktika]]s [[Victoria maa]] rannikul. Saare moodustavad neli vulkaani, millest kõrgeim on [[Erebus]] (3794 m). Pindala 2460 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

Saar oli mitme varase Antarktika-ekspeditsiooni lähtekohaks, sest see on lõunapoolseim saar, kuhu saab meritsi jõuda. Saar on saanud nime [[James Clark Ross]]i järgi, kes selle [[1841]]. aastal avastas.

Saar asub [[Uus-Meremaa]] nõudlusaluses Rossi sõltkonnas. Saarel asub Uus-Meremaa ainuke uurimisbaas Antarktikas, [[Scotti baas]].

Erebuse vulkaani lähistel on kuni 400&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Giggenbach |eesnimi=Werner F. |kuupäev=mai 1976 |pealkiri=Geothermal ice caves on Mt Erebus, Ross Island, Antarctica |url=https://rsnz.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1080/00288306.1976.10423566 |ajakiri=New Zealand Journal of Geology and Geophysics |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=3 |lehekülg=365–372 |doi=10.1080/00288306.1976.10423566 |issn=0028-8306}}&lt;/ref&gt; meetrit sügavad jääkoopad, mis tekkinud maapinna pragudest väljuvate vulkaanilist päritolu gaaside soojade voolude tõttu&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Antarctica’s Tallest Active Volcano Doesn’t Just Pump Out Plumes Of Gas – It Also Spews Gold Dust |keel=en |väljaanne=IFLScience |url=https://www.iflscience.com/antarcticas-tallest-active-volcano-doesnt-just-pump-out-plumes-of-gas-it-also-spews-gold-dust-83264 |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;. Mõnes jääkoopas püsib temperatuur pidevalt umbes +25 °C juures&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Scientists are closing in on warm caves under Antarctica which could support secret life |keel=en |väljaanne=Business Insider |url=https://www.businessinsider.com/scientists-are-closing-in-on-warm-caves-under-antarctica-which-could-support-secret-life-2017-9 |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;. Jääkoobastes elavad bakterid&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tesař |eesnimi=Václav |pealkiri=Research at MU’s Antarctic base leads to discovery of new bacteria |keel=en-US |väljaanne=em.muni.cz |url=https://www.em.muni.cz/en/science/17924-research-at-mu-s-antarctic-base-leads-to-discovery-of-new-bacteria |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt; ja seened&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Connell |eesnimi=Laurie |perekonnanimi2=Staudigel |eesnimi2=Hubert |kuupäev=2013-05-30 |pealkiri=Fungal Diversity in a Dark Oligotrophic Volcanic Ecosystem (DOVE) on Mount Erebus, Antarctica |url=http://www.mdpi.com/2079-7737/2/2/798 |ajakiri=Biology |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=2 |lehekülg=798–809 |doi=10.3390/biology2020798 |issn=2079-7737}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{Coordinate |type=isle |region=AQ}}

[[Kategooria:Antarktika saared]]
[[Kategooria:Asustamata saared]]</text>
      <sha1>8fai4pwo47oweuwszocb6sagdtm9w0q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arenenud riik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>164590</id>
    <revision>
      <id>7201391</id>
      <parentid>6854681</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:57:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201391</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16360" sha1="3zmklbxhp2xipezroj04a5yp99yx0p9" xml:space="preserve">'''Arenenud riik''', '''industrialiseerunud riik''', '''arenenud maa''' või '''majanduslikult arenenum riik''' ([[inglise keel]]es ''more economically developed country'', [[lühend]] MEDC) on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka.&lt;ref name=&quot;Investopedia&quot; /&gt; Varem nimetati antud riike tööstusmaadeks, ent praeguseks on see nimetus vananenud, sest kõrgem arengutase ei sõltu enam niivõrd tööstuse, kuivõrd teeninduse, sh nn teadusalase arengu, infoteeninduse jms tasemest.
&lt;ref name=&quot;wlMpc&quot; /&gt; Tavalisemad majanduse arengu mõõtmise kriteeriumid on [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT), sissetulek elaniku kohta, [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] tase, laialdase [[infrastruktuur]]i tase ja üleüldine elustandard.&lt;ref name=&quot;Investopedia&quot; /&gt;
See, millist kriteeriumit kasutada ja millised riigid selle alla klassifitseeruvad kui arenenud, sõltub debattidest ja vastavatest kokkulepetest. 
[[Pilt:GDP_per_capita_PPP_2014-en.svg|pisi|2014. aasta riikide SKP inimese kohta]]
[[File:IMF advanced economies and UN least developed countries.svg|pisi|450px|&lt;!-- Map is up to date, despite the file name. --&gt;
{{legend|#00b9fa|Arenenud riigid}}
{{legend|#ffb219|[[Arengumaa]]d}}
{{legend|#ff562f|[[Vähim arenenud riigid]]}}
{{legend|#b9b9b9|Andmed puuduvad}}&lt;br /&gt;
Allikad: World Economic Outlook. IMF, aprill 2022; [https://www.un.org/development/desa/dpad/wp-content/uploads/sites/45/publication/ldc_list.pdf List of Least Developed Countries (seisuga 24. november 2021). ÜRO]
]]
Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on [[Tertsiaarne sektor|teenindus- ehk tertsiaarne sektor]] ülekaalus ja arenenum kui [[Sekundaarne sektor|majandus- ehk sekundaarne sektor]]. Arenenud riike vastandatakse [[arenguriik]]idega, mis on parasjagu alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. 
Vastavalt [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelisele Valuutafondile]] (ingl.k ''International Monetary Fund'' -IMF) moodustavad edasijõudnud majandusega riigid 2014. aastal 49% ülemaailmsest SKP-st.&lt;ref name=&quot;UhARP&quot; /&gt; 2013. aastal 10 edasijõudnuma majandusega riiki nominaalse SKP alusel olid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Ühendkuningriik]], [[Hiina]], [[Brasiilia]], [[Itaalia]], [[Venemaa]] ja [[India]].&lt;ref name=&quot;2Qt1r&quot; /&gt;

== Termini selgitus ja taust ==

Terminile &quot;arenenud riik&quot; on mitmeid vasteid, sealhulgas &quot;edasijõudnud riik&quot;, &quot;industrialiseerunud riik&quot;, &quot;majanduslikult arenenum riik&quot;, &quot;ülemaailmne põhjamaine riik&quot;, &quot;esimese maailma riik&quot;, ja &quot;post-industriaalne riik&quot;. Termin &quot;industriaaliseerunud riik&quot; on osaliselt mitmetähenduslik, kuna industrialiseerimine on kestev protsess, mida on keeruline kitsalt piiritleda.
Esimene industrialiseerunud riik oli Ühendkuningriik, millele järgnesid Belgia, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja seejärel teised [[Lääne-Euroopa]] riigid. Sellegipoolest on mõne majandusteadlase, sealhulgas [[Jeffrey Sachs]]i arvates praegune jaotussüsteem arenenud ja arenguriikide vahel 20. sajandi fenomen.&lt;ref name=&quot;fFrk7&quot; /&gt;

== Arenenud riikide definitsioon ja kriteeriumid ==
On palju arutletud kriteeriumite üle, mis määraksid riikide arengutaseme. Varem on mainitud sissetulekut inimese kohta, SKP-d, industrialiseerimise taset. Mida kõrgemad eelmainitud on, seda kõrgem on riigi arenguindeks. Viimasel ajal on hakanud domineerima uus kriteerium – [[inimarengu indeks]], mis kombineerib majandusliku mõõte – riigi kogutoodangu teiste mõõdetega nagu keskmine eluiga ja haridus. Selle kriteeriumi järgi on arenenud riigid kõrge inimarengu indeksiga.

[[Kofi Annan]], endine [[ÜRO peasekretär]], sõnastas arenguriigi olemuse järgmiselt: &quot;Arenenud riigis lubatakse kodanikel nautida turvalises keskkonnas vaba ja tervislikku eluviisi.&quot;&lt;ref name=&quot;ac20A&quot; /&gt; ÜRO statistika osakond on aga teatanud, et [[ÜRO]] ei ole pannud paika ühtegi kindlat süsteemi, mille järgi arenenud- ja arenguriike üksteisest eristada.&lt;ref name=&quot;5lc9W&quot; /&gt; Samuti on nad öelnud, et terminid &quot;arengu&quot; ja &quot;arenenud&quot; on loodud vaid statistika lihtsustamiseks ja ei arvusta tingimata kindla riigi või ala olukorda arenguprotsessis.
Sellegipoolest on ÜRO välja toonud ka riigid ja muud alad, mida üldiselt peetakse arenenud riikideks. Nimelt loetakse nendeks Jaapanit Aasias, Kanadat ja Ameerika Ühendriike Põhja-Ameerikas, Austraaliat ja Uus-Meremaad Okeaanias ning Lääne-Euroopat. Rahvusvahelise kaubandusstatistika kohaselt peetakse arenenud regiooniks ka Lõuna-Aafrika Tolliliitu, samuti ka Iisraeli, endisest Jugoslaaviast eraldunud riike ning ka Kesk-Euroopa riike.&lt;ref name=&quot;Ewvfq&quot; /&gt;

== Inimarengu indeks ==
''Pikemalt artiklis [[Inimarenguindeks]] ja [[Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi]]''
[[Pilt:2013 UN Human Development Report Quartiles.svg|pisi|Maailmakaart 2013. aasta Inimarenguindeks kvartiilide järgi.
&lt;small&gt;&lt;/small&gt; &lt;table border=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;1&quot; style=&quot;background:transparent&quot;&gt;&lt;tr valign=&quot;top&quot;&gt;&lt;td&gt; {{Legend|#003399|Väga kõrge}} {{Legend|#3072D9|Kõrge}} {{Legend|#A8C3FF|Keskmine}} &lt;/td&gt;&lt;td&gt; {{Legend|#E6EDFF|Madal}} {{Legend|#858585|Andmed puuduvad}} &lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;]]
ÜRO inimarengu indeks on statistiline meede riigi inimarengu taseme mõõtmiseks. Erinevalt SKP-st elaniku (sissetuleku) kohta arvestab indeks sissetulekut, mis on muudetud kvaliteetseks hariduseks ja tervisehoiuks ning näitab seeläbi inimarengu kõrgemat taset. 
Viimane indeks avaldati 14. märtsil 2013 ja see katab perioodi 2012. aastani. Välja on toodud 47 riiki esimesest kvartiilist.

&lt;small&gt;Märkus: Rohelised nooled ({{increase}}), punased nooled ({{decrease}}) ja sinised jooned ({{Steady}}) näitavad muutusi võrreldes viimase inimarengu aruandega 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;gRsaG&quot; /&gt;&lt;/small&gt;
{{Col-begin}}
{{Col-break}}
&lt;ol&gt;
&lt;li&gt; [[Norra]] 0.955 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Austraalia]] 0.938 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Ameerika Ühendriigid]] 0.937 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Holland]] 0.921 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Saksamaa]] 0.920 ({{increase}} 4)
&lt;li&gt; [[Uus-Meremaa]] 0.919 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Iirimaa]] 0.916 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Rootsi]] 0.916 ({{increase}} 3)
&lt;li&gt; [[Šveits]] 0.913 ({{increase}} 2)
&lt;li&gt; [[Jaapan]] 0.912 ({{increase}} 2)
&lt;li&gt; [[Kanada]] 0.911 ({{decrease}} 5)
&lt;li&gt; [[Lõuna-Korea]] 0.909 ({{increase}} 3)
&lt;li&gt; [[Hongkong]] 0.906 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Island]] 0.906 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Taani]] 0.901 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Iisrael]] 0.900 ({{increase}} 1)
&lt;/ol&gt;
{{Col-break}}
&lt;ol&gt;

&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; [[Belgia]] 0.897 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Austria]] 0.895 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Singapur]] 0.895 ({{increase}} 7)
&lt;li&gt; [[Prantsusmaa]] 0.893 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Soome]] 0.892 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Sloveenia]] 0.892 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Hispaania]] 0.885 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Liechtenstein]] 0.883 ({{decrease}} 16)
&lt;li&gt; [[Itaalia]] 0.881 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Luksemburg]] 0.875 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Suurbritannia]] 0.875 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Tšehhi Vabariik]] 0.873 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Kreeka]] 0.860 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Brunei]] 0.855 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Küpros]] 0.848 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Malta]] 0.847 ({{increase}} 4)
&lt;/ol&gt;
{{Col-break}}
&lt;ol&gt;

&lt;li value=&quot;33&quot;&gt; [[Andorra]] 0.846 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; '''[[Eesti]]''' 0.846 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Slovakkia]] 0.840 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Katar]] 0.834 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Ungari]] 0.831 ({{increase}} 1)
&lt;li&gt; [[Barbados]] 0.825 ({{increase}} 9)
&lt;li&gt; [[Poola]] 0.821 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Tšiili]] 0.819 ({{increase}} 4)
&lt;li&gt; [[Leedu]] 0.818 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Araabia Ühendemiraadid]] 0.818 ({{decrease}} 12)
&lt;li&gt; [[Portugal]] 0.816 ({{decrease}} 2)
&lt;li&gt; [[Läti]] 0.814 ({{decrease}} 1)
&lt;li&gt; [[Argentina]] 0.811 ({{kriips}})
&lt;li&gt; [[Seišellid]] 0.806 ({{increase}} 6)
&lt;li&gt; [[Horvaatia]] 0.805 ({{decrease}} 1)
&lt;/ol&gt;

{{Col-end}}

== [[OECD]] liikmete keskmine vabalt kasutatav sissetulek ==

Kuna SKP elaniku kohta näitab riigi majanduse taset, kuid ei arvesta elanike reaalse sissetuleku ja elustandardiga, siis OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) mõõdab inimeste sissetulekut, millest on maha arvestatud nii maksud kui ka sõlmitud kindlustused. Vaikimisi loetakse elanik lastetuks ning tema sissetulek on 100% riigi keskmise palga tasemel.&lt;ref name=&quot;VAvT2&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin-right:auto;margin-right:auto;text-align: right&quot;
! Koht
! Riik
! Vabalt kasutatav&lt;br&gt;sissetulek &lt;ref name=&quot;4zmCP&quot; /&gt;
! Palga&lt;br&gt;kinnipidamine
! Üldtulud&lt;ref name=&quot;PZSCU&quot; /&gt;

|-
|1  || align=&quot;left&quot;| [[Ameerika Ühendriigid]] || 38,753 || 29,6% || 55,047
|-
| 2 || align=&quot;left&quot; | [[Iirimaa]] || 38,210 || 25,9% || 51,565
|-
| 3 || align=&quot;left&quot;| [[Luksemburg]] || 33,373 || 36,6% || 52,639
|-
| 4 || align=&quot;left&quot; | [[Austraalia]] || 33,319 || 32,9% || 49,655
|-
| 5 || align=&quot;left&quot; | [[Šveits]] || 32,066 || 39,8% || 53,265
|-
| 6 || align=&quot;left&quot; | [[Kanada]] || 31,501 || 30,8% || 45,521
|-
| 7 || align=&quot;left&quot; | [[Ühendkuningriik]] || 29,938 || 32,3% || 44,222
|-
| 8 || align=&quot;left&quot; | [[Lõuna-Korea]] || 29,038 || 21,0% || 36,757
|-
| 9 || align=&quot;left&quot; | [[Norra]] || 28,543 || 38,5% || 46,412
|-
| 10 || align=&quot;left&quot; | [[Taani]] || 27,424 || 39,1% || 45,031
|-
| 11 || align=&quot;left&quot; | [[Jaapan]] || 23,486 || 31,2% || 34,137
|-
| 12 || align=&quot;left&quot; | [[Austria]] || 22,813 || 48,9% || 44,644
|-
| 13 || align=&quot;left&quot; | [[Soome]]|| 22,548 || 42,5% || 39,214
|-
| 14 || align=&quot;left&quot; | [[Rootsi]] || 22,512 || 43,0% || 39,494 
|-
| 15 || align=&quot;left&quot; | [[Holland]] || 22,064 || 52,7% || 46,646
|-
| 16 || align=&quot;left&quot; | [[Saksamaa]] || 21,187 || 49,7% || 42,121
|-
| 17 || align=&quot;left&quot; | [[Belgia]] || 20,894 || 56,0% ||  47,487
|-
| 18 || align=&quot;left&quot; | [[Iisrael]] || 20,795 || 27,6% || 28,722
|-
| 19 || align=&quot;left&quot; | [[Hispaania]] || 20,232 || 41,4% || 34,525
|-
| 20 || align=&quot;left&quot; | [[Prantsusmaa]] || 19,721 || 50,2% || 39,600
|-
| 21 || align=&quot;left&quot; | [[Sloveenia]] || 18,575 || 42,3% || 32,193
|-
| 22 || align=&quot;left&quot; | [[Itaalia]] || 16,789 || 50,4% || 33,849
|-
| 23 || align=&quot;left&quot; | [[Kreeka]] || 15,142 || 41,9% || 26,062
|-
| 24 || align=&quot;left&quot; | [[Portugal]] || 14,621 || 36,7% || 23,098
|-
| 25 || align=&quot;left&quot; | [[Poola]] || 12,582 || 40,4% ||  21,110
|-
| 26 || align=&quot;left&quot; | [[Tšehhi]] || 11,637 || 43,2% || 20,487
|-
| 27 || align=&quot;left&quot; | [[Slovakkia]] || 11,479 || 43,2% || 20,210
|-
| 28 || align=&quot;left&quot; | '''[[Eesti]]''' || 10,642 || 41,6% || 18,222
|-
| 29 || align=&quot;left&quot; | [[Ungari]] || 10,288 || 49,4% || 20,332
|}

== Muud arenenud riikide järjestused ==
Arenenud riike järjestavad mitmed tuntud institutsioonid: ÜRO ja OECD (näited ülalpool), [[Luure Keskagentuur]], [[Maailmapank]] ja [[Rahvusvaheline Valuutafond]], kuid ka mitmed ajakirjad, mille tulemusi hindavad nii juhtivad organisatsioonid kui ka meelelahutust otsivad lugejad.

=== Rahvusvaheline valuutafond === 
Rahvusvaheline valuutafond on pannud paika alad ja riigid, kus on arenenud majandus ja mis jagunevad põhivaluuta aladeks (Ameerika Ühendriigid, EL, Jaapan), Euroalaks, kuhu kuulub nmekirjas ka Eesti, põhilisteks arenenud aladeks, kuhu kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid ning lõpuks muudeks arenenud aladeks, kuhu kuuluvad näiteks Austraalia, Hongkong, Island ja San Marino.&lt;ref name=&quot;2FeYU&quot; /&gt;

=== Maailmapank ===
Maailmapank loeb &quot;kõrge sissetulekuga majandusega&quot; riikideks 76 riiki, kuhu kuulub enamik Euroopa riikidest ning Venemaa, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uruguay, Tšiili, Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia.&lt;ref name=&quot;KWzv5&quot; /&gt;

=== Newsweeki &quot;maailma parimate riikide&quot; indeks ===
Ameerika Ühendriikide ajakiri Newsweek avaldas 2010. aastal maailma parimate riikide indeksi, kus hinnati haridust, tervishoidu, elukvaliteeti, majandusdünaamikat ja poliitilist keskkonda 100 riigis. 2010. aasta seisuga on esimese 15 riigi seas järgmised riigid:&lt;ref name=&quot;FkdnX&quot; /&gt; 
# [[Soome]]
# [[Šveits]]
# [[Rootsi]]
# [[Austraalia]]
# [[Luksemburg]]
# [[Norra]]
# [[Kanada]]
# [[Holland]]
# [[Jaapan]]
# [[Taani]]
# [[Ameerika Ühendriigid]]
# [[Saksamaa]]
# [[Uus-Meremaa]]
# [[Ühendkuningriik]]
# [[Lõuna-Korea]]
Eesti oli selles nimekirjas 32. kohal.

== Vaata ka ==

* [[Esimene maailm]]
* [[Arenguriik]]
* [[Arengukoostöö]]
* [[SKP]]
* [[Inimarengu indeks]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Investopedia&quot;&gt;[http://www.investopedia.com/terms/d/developed-economy.asp#axzz1legO8olO Developed Economy Definition]. Vaadatud 27. 04. 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wlMpc&quot;&gt;Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/arenenud_maad. Vaadatud 29. 04. 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UhARP&quot;&gt;[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2014/01/weodata/index.aspx IMF data, aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2Qt1r&quot;&gt;&quot;[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2014/01/weodata/weorept.aspx?sy=2013&amp;ey=2019&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=512%2C668%2C914%2C672%2C612%2C946%2C614%2C137%2C311%2C962%2C213%2C674%2C911%2C676%2C193%2C548%2C122%2C556%2C912%2C678%2C313%2C181%2C419%2C867%2C513%2C682%2C316%2C684%2C913%2C273%2C124%2C868%2C339%2C921%2C638%2C948%2C514%2C943%2C218%2C686%2C963%2C688%2C616%2C518%2C223%2C728%2C516%2C558%2C918%2C138%2C748%2C196%2C618%2C278%2C624%2C692%2C522%2C694%2C622%2C142%2C156%2C449%2C626%2C564%2C628%2C565%2C228%2C283%2C924%2C853%2C233%2C288%2C632%2C293%2C636%2C566%2C634%2C964%2C238%2C182%2C662%2C453%2C960%2C968%2C423%2C922%2C935%2C714%2C128%2C862%2C611%2C135%2C321%2C716%2C243%2C456%2C248%2C722%2C469%2C942%2C253%2C718%2C642%2C724%2C643%2C576%2C939%2C936%2C644%2C961%2C819%2C813%2C172%2C199%2C132%2C733%2C646%2C184%2C648%2C524%2C915%2C361%2C134%2C362%2C652%2C364%2C174%2C732%2C328%2C366%2C258%2C734%2C656%2C144%2C654%2C146%2C336%2C463%2C263%2C528%2C268%2C923%2C532%2C738%2C944%2C578%2C176%2C537%2C534%2C742%2C536%2C866%2C429%2C369%2C433%2C744%2C178%2C186%2C436%2C925%2C136%2C869%2C343%2C746%2C158%2C926%2C439%2C466%2C916%2C112%2C664%2C111%2C826%2C298%2C542%2C927%2C967%2C846%2C443%2C299%2C917%2C582%2C544%2C474%2C941%2C754%2C446%2C698%2C666&amp;s=NGDPD&amp;grp=0&amp;a=&amp;pr.x=84&amp;pr.y=17 Report for Selected Countries and Subjects]&quot;. World Economic Outlook Database, April 2014. International Monetary Fund. Vaadatud 29.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fFrk7&quot;&gt;Sachs, Jeffrey (2005). The End of Poverty. New York, New York: The Penguin Press. ISBN 1-59420-045-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ac20A&quot;&gt;[http://unctad.org/en/docs/ux_tdl365.en.pdf UN trade and development conference]. Vaadatud 28.04.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5lc9W&quot;&gt;&quot;[http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm#ftnc Composition of macro geographical (continental) regions, geographical sub-regions, and selected economic and other groupings (footnote C)]&quot;. United Nations Statistics Division. 17 October 2008. Vaadatud 28.04.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ewvfq&quot;&gt;[http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49.htm United Nations Statistics Division] – Standard Country and Area Codes Classifications. Vaadatud 28.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gRsaG&quot;&gt;&quot;[http://hdr.undp.org/en/2013-report The 2013 Human Development Report] – &quot;The Rise of the South: Human Progress in a Diverse World&quot;&quot;. HDRO (Human Development Report Office) United Nations Development Programme. pp. 144–147. Vaadatud 29.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VAvT2&quot;&gt;[http://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=REV OECD Tax Database] – Figure V.1 compares average tax wedges and compulsory payment wedges for single taxpayers at average earnings without children in 2013]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4zmCP&quot;&gt;Üldtulud – Palga kinnipidamine = Vabalt kasutatav sissetulek&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PZSCU&quot;&gt;[http://stats.oecd.org/Index.aspx OECD Statistics]- Average annual wages&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2FeYU&quot;&gt;[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2014/01/pdf/text.pdf IMF Advanced Economies List]. World Economic Outlook, April 2014, p. 160&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KWzv5&quot;&gt;[http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-and-lending-groups#High_income Country and Lending Groups] | Data. Vaadatud 29.04.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FkdnX&quot;&gt;[http://www.newsweek.com/best-countries-world-71817 The world's best countries]: 2010 index, Newsweek. Vaadatud 29.04.2014&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Majandusgeograafia]]</text>
      <sha1>3zmklbxhp2xipezroj04a5yp99yx0p9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suuremõisa Lasteaed-Põhikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>169334</id>
    <revision>
      <id>7201602</id>
      <parentid>6706018</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:57:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5577" sha1="8f5taus3p7n4btoa04npv58170b64vq" xml:space="preserve">[[Pilt:23622 Suuremõisa mõisa peahoone.jpg|pisi|Põhikool tegutseb Suuremõisa lossi vasakus tiivas]]

'''Suuremõisa Lasteaed-Põhikool''' on üldhariduskool [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] külas. Alates 2010. aastast juhib kooli Antti Leigri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/juhatajad.html |pealkiri=Juhatajad |vaadatud=2013-09-09 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304213217/http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/juhatajad.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kooli ruumid asuvad [[Hiiu-Suuremõis|Suuremõisa lossi]] vasakus (põhjapoolses) tiivas.
Kooli alguseks peetakse [[1. november|1. novembrit]] [[1920]], kui loodi Suuremõisa Erakool. Kohati peetakse seda [[1867]]. aastal asutatud ja Kaseväljal tegutsenud kooli järglaseks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080803035709/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?algus Suuremõisa kooli ajalugu]. Algus?&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Kasevälja algkool asutati 1830 aastal (eelpool viidatud 1867 oli koolireformi daatum; Kasevälja koolimaja on märgitud 1830. aasta Kerema kaardil). Kasevälja kool liideti 1927. aastal 1920. aastal asutatud Suuremõisa Erakooliga. Seetõttu loeb Suuremõisa Põhikool enda eelkäijaks Kasevälja kooli.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150417105330/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?kasevalja Suuremõisa kooli ajalugu]. Kasevälja algkool&lt;/ref&gt;

1. novembril 1920 alustas tööd Suuremõisa Erakool moonakate lastele hariduse andmiseks. Esimesel sügisel avati esimene klass ning igal järgmisel aastal avati uus klass. 1925. aastal oli koolis kuus klassi. &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150417060734/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?pallas Suuremõisa kooli ajalugu]. Algus&lt;/ref&gt;

Algul sai kool kasutada mõisa parempoolset tiiba. 1929. aastal asus internaat seetõttu keldris. 1930. aastal natsionaliseeriti mõis täielikult, mistõttu sai kool endale ruume juurde. 1936. aastal sai kool terve mõisa enda käsutusse. Koolil oli kuus klassiruumi, kaks saali võimlaks ja vasak tiib internaadiks. Kõik õpetajad elasid koolimajas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150417060734/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?pallas Suuremõisa kooli ajalugu]. Koolimaja&lt;/ref&gt;

1977. aastal anti koolihoone üle Putkaste Sovhoostehnikumile (nüüdne [[Hiiumaa Ametikool]]). 1978. aasta oktoobris puhkes majas tulekahju, mistõttu said osad ruumid kahjustada. Sama aasta sügisel reorganiseeriti kool Suuremõisa Algkooliks, kus oli kolm klassi. Koolil oli kasutada vaid kaks ruumi. 1980. aastal moodustati kaks klassikomplekti ning kool kolis mõisa vasakusse tiiba, kus oli enne asunud tehnikumi internaat. 1990. aastal ehitati pööningule kaks klassi ja aula. 1993. aastast kandis kool Suuremõisa Põhikooli nime.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150417060734/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?pallas Suuremõisa kooli ajalugu]. Lähimineviku pöördes Suuremõisa kooli elus.&lt;/ref&gt; [[2008]]. aasta sügisest on kool kuueklassiline ning 2012. aastast kannab nime Suuremõisa Lasteaed-Põhikool. &lt;ref&gt;[http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/nimed.htm Suuremõisa kooli nimed]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;

Aastaid oli koolis internaat, mis võimaldas koolis käia ka [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidude]] elanikel.&lt;ref&gt;Andres Saarnak. [https://web.archive.org/web/20160304212706/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?.%2Fopilased%2F2004_andress Kuidas minu vanaisa ja vanaema koolis käisid]. 2004&lt;/ref&gt;

==Õpilased ja õpetajad==

Õpilasi oli [[1920]]. aastal 20–25, [[1940]]. aastal 170, [[1970]]. aastal 120, [[1995]]. aastal 87, [[2000]]. aastal 99, [[2005]]. aastal 90, [[2010]]. aastal 15. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/opilasi.html |pealkiri=Suuremõisa Põhikooli õpilaste ja õpetajate arv 1920–1994 |vaadatud=2009-06-20 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304212752/http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/opilasi.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;opilaste-a&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.suurem.edu.ee/oparv.html |pealkiri=Õpilaste arv 1995–... |vaadatud=2009-06-20 |arhiivimisaeg=2008-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080522132232/http://www.suurem.edu.ee/oparv.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[2008]]. aastast alates õpib koolis keskmiselt 14 õpilast.&lt;ref name=&quot;opilaste-a&quot; /&gt; 

Väljapaistvaim vilistlane on [[Heiki Nabi]], kahekordne maailmameister ja 2012. aasta [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängude]] hõbe [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadluses]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160304212714/http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi?%2Fvilistlased%2F2001 Vilistlased 2001]. Suuremõisa Põhikooli ajalugu&lt;/ref&gt;

Staažikamad õpetajad on Aade Erk, Leida Elbach, Elfriide Kokla, Virve Tampõld, Eha Remmelkoor, Silvia Maasel ja Valter Maasel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/staaz.html |pealkiri=Suuremõisa põhikooli staažikamad õpetajad |vaadatud=2013-09-09 |arhiivimisaeg=2015-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150417073519/http://www.suurem.edu.ee/ajalugu/staaz.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.suurem.edu.ee/cgi-bin/ajalugu/art.cgi Ajalugu]
*[http://www.suurem.edu.ee Kooli koduleht]

[[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald]]
[[Kategooria:Eesti lasteaiad]]</text>
      <sha1>8f5taus3p7n4btoa04npv58170b64vq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome keskaeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172386</id>
    <revision>
      <id>7201619</id>
      <parentid>7164914</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:09:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23062" sha1="qvnp9vjsen6608zkjug4nid9jtzddxw" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Soome keskaeg''' on ülevaade [[Soome ajalugu|Soome ajaloost]] [[12. sajand|12.]]–[[16. sajand]]ini.
[[Pilt:Europe_in_1328.png|pisi|Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal]]
[[File:Suomen asutus keskiajan alussa.png|pisi|Soome alade asustusalad ([[Päris-Soome]], [[Hämelased|Häme]], [[Karjalased|Karjal]]a) 12. sajandil]]
[[File:Eastern expansion of Sweden.png|pisi|Rootsi ekspansioon Soome aladele]]
==Soome keskaja piiritlus==
Soome keskaja alguseks võib lugeda soome territooriumi vallutamist [[Rootsi ajalugu#Keskaeg|Rootsi]] kuningriigi poolt ja selle kaasamist euroopa kristlikku kultuuriruumi.

Soome alade seotus [[Rootsi]]ga algas [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi valitseja]] Eriku alustatud ristiusustamisega. Kuid kuna Soome asus strateegilist tollases geopoliitilises situatsioonis tähtsust mitteomavas piirkonnas, siis vallutasid Soome rootslased, kelle kujunev riik oli kujuneva Euroopa tsivilisatsiooni südamikust ([[Lübeck]] ja [[Saksa-Rooma riik]]) kaugemal.

Rootsi Soome-vallutus algas [[Esimene Rootsi ristiretk|Esimese ristiretkega]], mis pärimuse järgi leidis aset aastal [[1155]], mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle [[Põhjalaht|Põhjalahe]] Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Rootsi külge alles 1220. aastail. [[12. sajand]]i lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, [[Teine Rootsi ristiretk|teine ristiretk]] leidis aset alles [[13. sajand]]i teisel veerandil ja [[Kolmas Rootsi ristiretk|kolmas]] 1293. aastal, mil rajati ka [[Viiburi]] [[Viiburi linnus|linnus]].
[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|pisi|Soome piirid pärast [[Pähkinäsaari rahu]] 1323. aastal]]
Keskajal oli Soome jaotatud [[Rootsi]] võimu all olevaks Lõuna-Soome ja Lääne-Soome nn [[Vana Soome|Vanaks Soomeks]] ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja hiljem [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu kuuluvaks [[Viiburi]] piirkonnaks. Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati Soomet, kuningapere liikmele [[Soome hertsog|hertsogkonnaks]] andmiseks. Algul anti volitus Soome esialgse haldusvormi loomiseks kirikule. Varasemast olid olemas [[pagan]]likud [[kihelkond|kihelkonnad]]. Need saavadki esialgse [[haldusjaotus]]e aluseks.

[[13. sajand]]i keskel hakkas Rootsi [[katoliku kirik]]u juhitud administratsioon tasapisi ilmalike meeste kätte minema ([[Soome piiskop]]i (1230?–1245) [[Thomas]]e järglase, [[piiskop]]i (1248–1258) [[Bero I]] ajal). Kirik andis maksud üle [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] ja [[Rootsi kroon]]ile. Soome selle aja keskusteks on mereäärsed [[Turu]], [[Viiburi]], [[Hämeenlinna]]. Esialgu oli peamine kiriklik üksus [[Turu piiskopkond]]. Piiskopkond hõlmas kogu ala, mida Rootsis Soome all mõisteti, lisaks [[Ahvenamaa]]. [[14. sajand]]il hakkasid selgelt kujunema maakonnad. Kunstlikku maakondade loomist veel ei olnud. Esimesed olulisemad (Edela-Soome alal): [[Päris-Soome]], [[Satakunta]], [[Ahvenamaa]], [[Uusimaa]] ja [[Häme]] maakonnad.

== Konfliktid Novgorodimaaga ==
[[File:Sweden 1323.png|pisi|left]]
Pärast [[Pähkinäsaari rahu]] jätkus rahulikku aega umbes 14 aastaks. Võitlused said alguse rahutustest [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] poolses [[Karjala]]s. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, [[1329]]. aastal [[Valamo]] saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja [[lään]]istas piiriäärsed alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti [[1337]] [[Käkisalmi]]sse [[Viiburi]]st abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid [[Turu piiskop]] [[Hemming]] oli huvitatud segadustest idapiiril. Ka [[Püha Brigitta]], kes omas mõju kuningas [[Magnus Eriksson]]i üle, oli n-ö [[ristisõda|ristisõja]] poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu [[Skandinaavia]]t. [[1348]]. aastal rünnatatigi [[Neeva]] suudme ala. Lisaks rootslastele ja soomlastele oli väes ka terve hulk Norra aadlikke ja sakslasi. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus [[must surm]]. [[1351]] sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel. Rootsis käsitleti seda lüüasaamisena. Sellega lõppes Põhjalas ka ristisõja vaimustus, igaveseks. Jätkati idapiiri kindlustamisega. 
[[Pilt:Turku Castle medieval keep.jpg|pisi|Turu keskaegne [[Turu kindlus|kindlus]]]]
{{Vaata|Soome-Novgorodi sõjad|Rootsi-Novgorodi sõjad}}

==Lääne- ja Põhja-Soome ==
Lisaks Karjalale oli Rootsil Soomes probleeme ka [[Põhjalaht|Põhjalahe]] äärse piirkonnaga. 14. sajandil jooksul aga nn lapimaa sõitjad (läänesoomlased, kes olid huvitatud liikumisest põhjapoolsetele aladele) ehk [[birkalalased]]. Liitmaks põhjapoolseid alasid Rootsiga, lubas Rootsi kuningas birkalalastel osaliselt endale jätta [[laplased|laplastelt]] kogutud maksud.

Põhjapoolsetel aladel tekkis konflikt ka [[Turu piiskop]]i ja [[Uppsala peapiiskop]]i vahel, kes mõlemad soovisid seda oma huvisfääri saada. Lõpuks leppisid Uppsala ja Turu kokku, et idapoolne lõherikas [[Tornio jõgi]] jääb Uppsala võimu alla (võim kuni sinnani) ja [[Kemi jõgi]] jääb Turu alla (võim kuni sinnamaani); vahepeal veel mõtteline Novgorodi maa. Kiriku alade piir pannakse lõplikult paika [[1374]]. aastal ja see jääb nii kuni 19. sajandini. On Rootsi ja Soome nn mentaalseks piiriks. Kokkuvõtteks nii kesk- kui varauusajal on [[Lapimaa]] jagamatu eikellegimaa.
[[Pilt:Magnus Ericson.jpg|pisi|Kuningas [[Magnus Eriksson]] troonil]]
Kuningas [[Magnus Eriksson]] (valitses 1319–1364) püüdis hoida Soomet kindlalt enda käes. Selleks hakkas kõrgaadlile survet avaldama, teostas ka mitu reformi. Näiteks selgitas ta välja, kes suudab oma maavaldusi majandada ja kes ei. Need, kes ei suutnud, jäid oma valdusest lihtsalt ilma. Magnus Eriksson andis need uusasukatele. Propageeris ka alemaade püsivasse kasutusse võtmist. Magnus Erisskon karmistas veelgi suhtumist kõrgaadlisse Venemaaga ebaõnnestunud sõja järel.

==Soome saamine Rootsi riigi täieõiguslikuks osaks ==
Kui [[Magnus Eriksson]] andis Soome välja hertsogkonnana [[Benedikt Algotsson]]ile, kes on küll aadlik, kuid kõrgaadlile vastuvõetamatu (ei kuningliku pere liige ega kõrgaadlik), toimus ülestõus. Opositsiooniline kõrgaadel tõstis nüüd üksteise järel kuningateks (kaasvalitsejateks) Magnus Erikssoni pojad: esmalt Eriku ja siis Håkani. Rootsi õnnetuseks ei olnud monarhia sel ajal mitte pärilik, vaid valitav monarhia. Kuigi [[Håkan Magnusson]] oli võimul vaid [[1362]]–[[1364]], etendas ta olulist osa, sest andis võimu Soomes üle [[Nils Turesson Bilke]]le. Tasuks selle eest toetas too kuningavalimistel Håkanit. Håkan andis Soomele ka ühe olulise kirja: seoses truuduse ja armastusega, mida tema eelkäijad alati Soomest said, annab ta Soomele õiguse osaleda kuningavalimistel: sestsaadik said kuninga valimistel osaleda ka soomlased (varem valisid kuningat ainult Rootsi piiskopid ja kõrgemad kohturingkonnad) ning sestsaadik oli Soome Rootsi jaoks riigi täieõigusliku osa (mitte kunagi enam [[provints]]ina). Et Soome oli jää tõttu poole aastast Rootsist ära lõigatud kujunes Soomes sõltumatu poliitiline juhtimine.
[[File:Bo jonssons län sverige.jpg|pisi|[[Bo Jonsson (Grip)]]i läänivaldused Rootsis ja Soomes]]
Pärast Håkanit jätkusid kuningakoja ja kõrgaadli võitlused, mille tulemusena valiti Rootsi troonile [[Albrecht Mecklenburgist]] [[1363]]/1364–[[1389]]. Seda nimetatakse ka vägivaldseks okupatsiooniks, isegi kõrgaadel pettus selles peagi. Rajati uusi kindlusi, mistõttu kasvasid koormised. Kindlustustesse paigutati suured [[garnison]]id, mida rahvas pidi ülal pidama. Sakslased Soomest eriti ei hoolinud, kavas oli isegi selle mahamüümine [[Saksa ordu]]le. Üks Rootsi kõrgaadli Albrechti-vastase liikumise tegelasi oli [[drots]] [[Bo Jonsson Grip]] (suri [[1386]]). Grip päästis Soome, tuues ühe [[lään]]i teise järel (pantidega) oma järelevalve alla. [[1374]]. aastaks oli tema võimu all kogu Soome. Ta laskis end valida Soome kõrgeimaks kohtunikuks ehk [[laagmann]]iks. Gripi võib pidada esimeseks Rootsi kõrgaadlikuks, kes kasutas Soomet hüppelauana Rootsi võimukoridoridesse jõudmiseks. Grip jätkas sakslaste alustatud kindluste ehitamist, mitte ainult kaitse otstarbel, vaid ka piirkonna finantselu kontrollimiseks. Kui Mecklenburgi ajal püüti maa arengut uutele rööbastele suunata, siis Grip jätkas vanamoodi. Aastal [[1386]] Grip suri ja andis pandiala ([[Nyköping]], [[Stäkeholm]], [[Kalmar]], [[Öresten]], [[Oppensten]], [[Forsholm]] jt) testamendiga päriliku läänina edasi Rootsi riiginõukogu Albrechti-vastastele liikmetele. Konkreetset järeltulijat siiski ei määranud, haldaja tuli alles leida (pretsedenditu juhtum). Uueks Soome haldajaks sai [[Jacob Abrahamsson Djäkn|Jacob (Jeppe) Abrahamsson Djäkn]]. Djäkn kutsus siiski [[Päris-Soome]]s, kokku kohtunikud ja lasi neil ennast määrata Soome kõrgeimaks kohtunikuks. Erinevalt testamendist palus ta ka kuningal see kinnitada. 
[[Pilt:Margrete 1.jpg|pisi|Margrethe I]]

== Soome koos Rootsiga Kalmari unioonis ==
{{Vaata|Kalmari unioon}}
Võitluses [[Albrecht Mecklenburgist|Albrechtiga]] ei jäänud Soomes-Rootsis nüüd enam muud üle, kui paluda välisabi Taanilt ja Norralt. Taani kuninganna [[Margrete I]] võttis [[1389]] vastu ka Rootsi [[troon]]i tingimusel, et ta oleks Rootsis suveräänne valitsejanna ja et [[Gripi pandi-ala]] tuleb talle üle anda. [[1395]] andis Djäkn kõik oma läänid üle Gripi pojale [[Knut Bosson Grip]]ile. Paraku Knut valitsemise vastu huvi ei tundnud ja temast sai Läänemerel mereröövel ([[vitaali-vennad]]).

[[1397]] otsustati Skandinaavia maad ühendada. Erinevalt Rootsist, Soomele Kalmari unioonist kahju ei sünni. Esialgu on unioonil palju positiivseid jooni, eelkõige julgeoleku tagamine (Saksa majanduslik ja poliitiline surve). Soome põhiline küsimus, idapiir, ei olnud aga Kalmari uniooni küsimus. Kuigi esialgu soomlastel uniooniga probleeme pole, jõudsid mõne aja pärast Soome tagasi taanlased (kes müüsid [[1346]] Eesti [[Liivi ordu]]le maha ja eemaldusid Läänemere regioonist; uniooni tekkega jõuavad nende huvid Soome tagasi) ja kes on selle aja Skandinaavias juhtivaks riigiks. Taanlased suhtusid teistesse uniooni rahvastesse üleolekuga, ignoreerides nende seadusi. See tekitas rahulolematust.

Margrete oli uniooni kuninganna kuni [[1412]]. aastani, kui ta suri. Siis sai valitsejaks [[Pommeri Erik]], kes oli juba mõnda aega Soomes valitsenud.

Uniooni tegevus hakkas aadlit õige pea ärritama: hakati kontrollima aadli maavaldusi. Samuti hakati kontrollima aadli maksuvabastuse õigustatust. Makse taheti suurendada ja suurendatigi. Lisaks maksukoormale suurendati ka aadli [[ratsateenistuskohustus]]t. Uniooni ajal muutus ka Soome maksustruktuur. Kui esialgu nõuti maksu peamiselt viljas (sõltus saagikusest), siis nüüd tuli kasutusele rahaks ümberarvestatud konkreetne viljamaks (x-piirkond pidi igal aastal andma x-koguses ja x-väärtuses vilja), mis eeldas reaalset raha. Uniooni ajal hakati looma Soome rahamajandust, millega seoses tuleb ka raha vermimine.

Kalmari uniooni ajal muutus ka valitsemis- ja õiguskorraldus. Kohtukorraldus muutus kolmeastmeliseks. Samuti tuli uus haldusjaotus: töötati välja uued piirkonnad, lähtudes reaalsest maksupiirkonnast. Kui 13.–14. sajandi haldusjaotus oli seotud [[kirikuringkond]]adega, siis nüüd jäi kirikuringkonnaks vaid [[kihelkond]]. Kirik ja haldus eraldatakse. Maakondi hakati nimetama [[kreis]]ideks. Madalaim kohtuinstants oli [[kreisikohus]] ehk ting. Tavaõiguse osatähtsus väheneb järjest. Soome sai endale ka kõrgeima kohtu, mis on kohapealseks kuningakohtuks. Sellesse kuulusid kõik Soome kõrgeimad võimukandjad alates [[Turu piiskop]]ist, osa [[Turu toomkapiitel|Turu toomkapiitli]] liikmetest, aga ka kõik Soomest pärit [[Rootsi Riiginõukogu]] liikmed ja alamate kohtute kohtunikud. Lisaks loodi kõrgema kohtu juurde eraldi komisjon, mille töös osalesid ka talupojad – seisuse esindajad. Kuna sisuliselt tegeles kõrgeim kohus ka valitsemisasjadega ja käis koos regulaarselt, siis tähendas see, et Soome valitsejatel oli nüüdsest võimalik regulaarselt kokku saada – [[omavalitsus]].

==Soome välispoliitika uniooni ajal ==
[[1440]]. aastal sai Soome unioonilt garantiikirja ehk õigused. Unioon suurendas Soome tähtsust Rootsis ja Soome eneseteadvust. Idaküsimus ei olnud unioonile oluline ja seetõttu Soome idapoolne turvalisus kannatas. Soome haldamisel tõusis Viiburi osatähtsus, kuid [[1410]] rüüstasid [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] väed Viiburit ja põletasid selle maha. Nagu Rootsis, jagunes ka Soome aadel uniooni pooldajateks ja selle vastasteks. Kui Rootsis puhkes [[1434]] nn [[Engelbrekti-ülestõus]], siis ei osatud Soomes esialgu selget seisukohta võtta. Lõpuks kalduti ülestõusnute poolele. Selle ülestõusu tuntuimad tegelased Soomes on [[Erik Puke]] (sai ülestõusu juhi surma järel [[1436]] tema mantlipärijaks) ja piiskop [[Maunu Tavast]]. Engelbrekti ülestõusu tulemusena said ka Soome talupojad õiguse saata oma esindajaid [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäevale]]. Lääne-Soome on Rootsile alati olulisem olnud kui Ida-Soome. Seetõttu kujunes Ida-Soomest, selle Rootsis hooletusse jätmise tõttu, turvaline pelgupaik pagendatutele. Aastatel [[1442]]–[[1448]] oli see pelgupaigaks Rootsi eestseisjale [[Karl Knuttson Bonde]]le, kuni tema saamiseni kuningaks. Ka [[1465]] oli Bonde Soomes pagenduses.

[[1457]]. aastal sai Viiburi ülemaks [[Erik Axelsson (Tott)]], kes [[1460]]. aastal sai oma mõju alla ka Turu piirkonna. Ta rajas Viiburi tugevdamiseks, kui 1460. aastal taas halvenesid suhted Moskva suurvürstiriigiga, [[Olavinlinna]] ([[Savonlinna]]) kindluse (alale, mida venelased pidasid endise [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigile]] kuulunud maa-alana enda omaks). [[1483]] algas Soome [[Sten Sture Vanem]]a aeg, kes järjepanu hõivas Erik Totti maavaldusi. Enam Rootsi-Taani kui Vene asjadest huvituv valitseja jättis idapiiri taas laokile. Kuid samal ajal hakkas väljapääsu Läänemerele otsima Venemaa. Eriti ohtlikuks muutis see olukorra Soome jaoks ja pani Sten Sture Vanema n-ö kahe tule vahele, [[1493]]. aastal sõlmiti [[Taani-Vene leping]].

===Soome keskaegsed kindlusrajatised===
{{vaata|Soome linnuste loend}}

===Vene-Rootsi sõda 1495–1497===
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1495–1497)}}
[[1495]]. aastal ründaski Venemaa taanlaste mahitatuna Soomet. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi kindluse ülema [[Knut Posse]] juhtimisel venelaste üle võidu. [[1496]]. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi [[Karjala]] ja [[Savo]] [[Häme]]ni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ja purustasid [[1496]]. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse [[Ivangorod]]i. [[1497]]. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.

== Gustav Vasa ajastu Soomes ==
[[Pilt:Gustav Vasa.jpg|pisi|[[Gustav I Vasa|Gustav I Eriksson Vasa]], [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] aastail [[1523]]–1560]]

1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus [[Taani]] kuninga [[Christian II]] vastu, mille juhiks tõusis Gustav Vasa. Kui ta veel samal aastal [[Vadstena]]s regendiks kuulutati, olid suurem osa Rootsist ja kogu Soome Taani võimust vabad. [[1523]] valiti [[Gustav I Vasa]] Rootsi kuningaks. [[Kalmari unioon]] lakkas lõplikult olemast.

[[1540]]. aastatel puudutasid Rootsi valitsemis- ja [[haldusreform]]id ka Soomet. Gustav Vasa aegse Soome silmapaistvaim poliitik on [[Erik Joakimsson Fleming]] (1487–1548) – kuninga asehaldur, kes omas (~1528–1540) suuri volitusi kogu Soomes. Reformide käigus jagati Soome algul kaheksaks ja seejärel neljakümneks haldusüksuseks. Kuningas suhtles igaühega neist otse, asehaldur oli vahendajaks vaid tähtsates asjades. Erik Flemingi järel sai kuninga [[asehaldur]]iks Soomes [[Henrik Klasson Horn]].

Soomes kehtestati Rootsiga sarnane maksukorraldus. Osa laekunud maksudest jäi Soome, osa läks Rootsi riigi tuludesse. Peamiseks maksuks oli talupoegade maamaks. Mõnel korral katsetati ka makse tõsta, kuid see leidis talupoegades ägedat vastuseisu. Nii hakatigi Soomest laekuvate sissetulekute suurendamiseks soovitama seni asustamata ja ülesharimata maade kasutusele võtmist (et nad loomulikult selle järel maksustada). 16. sajandi keskpaigas jäid varem asustatud Ida-Soome alade ja hoogsalt uusasustatava Põhja-[[Savo]] piirkonna vahele inimtühjad Põhja-[[Häme]] ja Põhja-[[Satakunta]] alad. Maa julgeoleku seisukohast oli see väga halb. Nii saatis Gustav Vasa [[1550]]. aastal Soome isegi kirja, milles andis kohalikule asehaldurile käsu ka need alad rahvastada. Üheks põhjuseks oli, et nii sai sealt venelaste võimaliku rünnaku korral Rootsi sõjaväkke sõjamehi võtta. 
[[Pilt:Mikael Agricola by Albert Edelfelt.jpg|pisi|[[Albert Edelfelt]]: [[Mikael Agricola]]]]

Saamaks osa ja kasu Läänemere muutunud olukorrast, pani Gustav Vasa [[1550]]. aastal aluse [[Helsingi]] linnale. Selle edenemise eest hoolitseti niivõrd, et kohalikke võime lausa kohustati uut linna rahvastama.

== Reformatsioon ja Soome  ==
Kui [[1527]]. aasta [[Västerås]]i riigipäev (mida on nimetatud ka [[reformatsioon]]i riigipäevaks, kuigi kiriklikku kultust ja Rootsi kiriku seotust Roomaga sel päeval veel ei arutatud) andis kiriku valdused ja varad kuningale (kiriku võimu murdmiseks), kannatas soome kirik rohkem kui rootsi kirik. Esiteks ei olnud soome kiriku varad nii suured. Teiseks pidas soome kirik oma rahaga ülal koole, haiglaid ja vaestemaju. Rootsi kirik seda ei teinud. Vaatamata sellele eripärale ei teinud Gustav Vasa soome kiriku varade kasutuselevõtule erandit.

Usupuhastus jõudis Soome Rootsist. [[1520]]. aastal jutlustas Soomes esimest korda luteri õpetuse pooldaja [[Pietari Särkilahti]]. [[1528]] nimetati [[Turu peapiiskop]]iks dominiiklane [[Martinus Skytte]], kelle ajal muutus keskseks emakeelne jumalateenistus. Reformatsioon Soomes edenes veelgi, kui Martin Skytte järel sai Turu peapiiskopiks [[Wittenberg]]is õppinud [[Mikael Agricola]]. Tema ajal loodi Soome ainsa Turu piiskopkonna kõrvale veel [[Viiburi piiskopkond]]. Agricola avaldas [[Martin Luther]]i ja vendade Petrite ([[Olaus Petri]] ja [[Laurentius Petri]]) piiblitõlgete alusel [[1548]] soomekeelse Uue Testamendi (tervikpiibel [[1642]]) ning [[1548]]. aastal hakati ka kirikutes pidama soomekeelseid jutlusi.
[[Pilt:Horn, Klas Kristersson i VJs julnummer 1942.jpg|pisi|Klas Horn (1517–1566)]]

===Vene-Rootsi sõda, 1554–1557  ===
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1554–1557)}}
Rootsi suhted [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] pingestusid taas 16. sajandi keskpaiku, kui [[Moskva tsaar]] [[Ivan Julm]] hakkas enda omaks pidama samu Soome alasid [[Neeva]] jõe suudmes, mis rootslasedki. [[1554]]. aastal piirasid Rootsi väed [[Viiburi]]t, [[1555]]. aastal toimus [[Joutselkä lahing]] ja Gustav Vasa saabus isiklikult Soome, kaasas 12 000 meest (ehk kogu Rootsi toonane sõjavägi). Riigi idapiir oli saanud kuninga suurema tähelepanu osaliseks kui kunagi varem. Kokkupõrge lõppes aga eriliste tulemusteta: kumbki pool luges endale kuuluvaks need alad, mis olid ennegi nende omad Pähklisaare rahulepingu järgi. [[1556]]. aastal toimusid lahingud [[Nöteborg]]i eest, sõja lõpetas Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Novgorod]]is 40 aastaks sõlmitud [[vaherahu]].

==Soome ja Liivi sõda ==
[[Pilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 080.jpg|pisi|Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad ([[Soome]], [[Rootsi Ingeri]] ja [[Eestimaa hertsogkond]]) [[1596]]. aasta [[Gerardus Mercator]]i kaardil]]
[[Pilt:Grand duchy of finland 1662.jpg|pisi|Soome 17. sajandil&lt;br&gt; &lt;small&gt;[[Anders Bure]] kaardi järgi [[Joan Blaeu]], 1662.&lt;/small&gt;]]
[[1558]]. aastal sekkus Rootsi [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivimaa]] ja [[Liivi sõda|Liivimaa sõtta]]. Eestisse lähetatud vägede etteotsa määrati Soomet valitseva Gustav Vasa poja, [[Soome hertsog]]i [[Johan III|Johani]] usaldusmees [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Horn]]. Soome roll Eestimaa Rootsile allutamisel oli selle protsessi n-ö sillutamine ja ettevalmistamine. [[1561]] alistusid Tallinn ja Põhja-Eesti just Klas Hornile.

Pärast Gustav Vasa surma, tema järeltulija otsustamiseni Rootsi troonil, ilmnes Soomel omapärane arusaam. Seal leiti, et Gustav Vasa oli tegelikult võimu usurpaator, kelle poegadel pole õigust trooni pärida. [[Soome hertsog]] Johan hoidis, aga isa antud kohast Soomes tugevalt kinni. Ta lõi seal samasuguse valitsusaparaadi, kui oli loodud Stockholmis, Turu lossi uuendati jne, Soome hertsogi kontrolli all olid Soome [[Raasepori linnus|Raasepori]], Lõuna-Soome, Põhja-Soome, Üla-Satakunta ja Ala-Satakunta, Ahvenamaa linnused ja läänid.&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630,  Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/8_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%204_aukeama.pdf?sequence=8&amp;isAllowed=y Tredje delen - Häft 4].  ''Hertugh Johans förstedöme udij Finlandh''. s. 247&lt;/ref&gt; [[Erik XIV]] kuningaks saades puhkes viimase ja Johani vahel äge tüli. [[Johan III|Johan]] ajas [[Liivimaa]]l käivate võitlustega parasjagu küllaltki iseseisvat poliitikat. Selle eest kutsuti ta [[1563]] [[Arbo]]ga riigipäevale, et tema selline tegevus keelata. Kui Johan ei allunud, tuldi talle järgi ja vangistati ta. Soome aadel jagunes nüüd Eriku-meelseks ja Johani-meelseks.

Kui [[Johan III]] [[1570]]. aastal Rootsi kuningaks sai ja oli seotud [[Älvsborgi lunaraha]] maksmisega ega suutnud sõdida, tungis Venemaa Soomele kallale. See üle 25 aasta veninud kokkupõrge on tuntud &quot;pika viha&quot; nime all. Vene väed tegid retki sügavale Soome sisemaale (olles samal ajal edukad ka Eestis). Soome väejuht oli sel ajal [[Klas Eriksson Fleming]]. Sõja venides soomlased väsisid ja levis käegalöömise meeleolu. Seejärel tuli Soome vägede etteotsa prantsuse päritolu [[Pontus De la Gardie]], kes suutis sõjamehi taas innustada. [[1580]]. aastal vallutasid De la Gardie soomlasest koosnevad väed [[Käkisalmi]] ja [[1581]]. aastal [[Narva]]. Vene väed olid sunnitud Põhja-Eestist lahkuma. Pikk viha lõppes [[1595]] [[Täyssinä rahu]]ga, millega määrati kindlaks Vene-Rootsi piir [[Soome]]st kuni [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]].
{{vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}

== Rootsi suurvõimu ajastu ==
{{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Soome esiajalugu]] | nimi=Soome keskaeg | järgnev=[[Soome varauusaeg]]}}
{{lõpp}}

==Vaata ka==
*[[Soome ajalugu]], [[Soome Suurvürstiriik]]
*[[Rootsi Ingeri]], [[Läänemereprovintsid]]
*[[Eesti keskaeg| ]]

[[Kategooria:Soome keskaeg| ]]</text>
      <sha1>qvnp9vjsen6608zkjug4nid9jtzddxw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Filmiakadeemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183199</id>
    <revision>
      <id>7201737</id>
      <parentid>5641617</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:38:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="896" sha1="jliagaygje5pf4uwfsgwfrb55bugkzu" xml:space="preserve">'''Euroopa Filmiakadeemia''' (inglise keeles '''European Film Academy''') on [[1988]]. aastal asutatud [[Euroopa]] filmiloojate ühendus, mis annab välja [[Euroopa Filmiakadeemia auhind]]a.

Euroopa Filmiakadeemia otsustas 1. detsembril 2007, et 2010. aasta Euroopa filmiauhindade üleandmise tseremoonia toimub Tallinnas. Igal aastal detsembri esimesel nädalal toimuva Euroopa filmiauhindade üleandmise tseremoonia korraldusõigused on jagatud nii, et üle aasta korraldatakse üritus Berliinis ning vahele jäävatel aastatel mõnes teises Euroopa linnas. 2007. aastal toimus tseremoonia 1. detsembril Berliinis. 2006. aastal võõrustas filmiüritust Varssavi ja 2008. aastal antakse auhinnad kätte Kopenhaagenis.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?0598158 Euroopa filmiauhindade tseremoonia on 2010. aastal Tallinnas]&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{Reflist}}

[[Kategooria:Filmiorganisatsioonid]]</text>
      <sha1>jliagaygje5pf4uwfsgwfrb55bugkzu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auruvedur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190287</id>
    <revision>
      <id>7201392</id>
      <parentid>7076961</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:57:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7201392</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14506" sha1="amufm19nj2iiyl0mm0eyj2vkoug1v6r" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}[[Pilt:Auruvedur Koplis.jpg|pisi|Auruvedur Su [[Balti jaam]]a lähedal]]
'''Auruvedur''' (inglise keeles ''steam locomotive'') on [[aurumasin]]a või [[auruturbiin]]iga [[vedur]], mille puhul energiakandja ja liikumiseks vajaliku jõu tekitaja on [[veeaur]]. Auruveduri paneb liikuma iseseisev [[aurujõuseade]], mis koosneb [[aurukatel|aurukatlast]] ja aurumasinast. Aurumasin muudab [[soojusenergia]] [[kineetiline energia|kineetiliseks energiaks]]. Tänapäeval auruvedureid tavaraudteeliikluses reisija- ja kaubavedudel ei kasutata.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transport ja transpordivahendid |aasta=2021 |isbn=9789916960035}}&lt;/ref&gt;

== Auruveduri ehitus ==
[[Fail:Steam_Locomotive_Hv1_555_&quot;Princess&quot;_•_Finnish_Railway_Museum,_Hyvinkää_Finland.webm|pisi|Auruvedur Soome raudteemuuseumis [[Hyvinkää linn|Hyvinkääs]]]]
Auruveduri katlas toodetakse aur, mis juhitakse läbi ülekuumendi [[aurumasin]]atesse. Aurumasinad paiknevad veduri mõlemal küljel ning neid on enamasti kaks. Aurumasinatest antakse jõud veo- ning sidetiislite kaudu edasi ratastele, pannes need liikuma. Auruveduritel on küttena kasutatud põhiliselt kivisütt või masuuti, kuid ka metsamaterjali ja tükkpõlevkivi ning põlevkiviõli. Vee- ja küttevarud on auruveduritel harilikult veduri järele haagitud [[Tender|tendris]]. Väiksematel, ilma tendrita [[tankvedur]]itel on küttevarud veduril. Auruvedurid olid ehituselt lihtsad, pakkudes suurt võimsust aurumasina madalate pöörete juures. Samas olid auruvedurid liialt rasked ja nende kiirendusvõime liikumahakkamisel väike. Enne liikumise alustamist ja vagunite ette haakimist oli vaja auruvedureid mitu tundi ette soojendada (kütta). Võrreldes diiselmootoriga on kolbaurumasina kasutegur suhteliselt madal (keskmiselt 4–8). Maksimaalselt on kasutegurit suudetud tõsta 12%-ni. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuigi auruvedur oli raskete rongide vedamisel sitke „tööloom“, ei sobinud see hästi manöövriveduriks. Ka puudusid sobivad auruvedurid väikeste rongikoosseisude vedamiseks. Suurte vedurite kasutamine rongide koostamiseks ei olnud majanduslikult tõhus, väikesed auruvedurid seevastu olid jällegi liiga aeglased. Auruvedurite hiilgeaeg oli 1930. aastatel, mil auruvedurite tippkiiruseks saavutati 200 km/h ning suurimad Ameerika vedurid omasid võimsust üle 3000 kW. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Auruveduri katlas toodetakse aur, mis juhitakse läbi ülekuumendi aurumasinasse. Katla tagaosas asub küttekolle, mille allosas on tuharest ja selle all omakorda tuhakast. Kütuse põlemisel tekkiv soojus kandub läbi kolde- ja suitsutorude seinte katlas olevale veele. Rõhu all olev vee aur juhitakse katla silindriosa peal olevast aurukogurist läbi vedurijuhi poolt käsitsetava ventiili ehk aururegulaatori ning toru [[Aurumasin|aurumasinasse]]. Taolise aurumasinaga vedurit nimetatakse niiskeauruveduriks. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=88-90}}&lt;/ref&gt;

19. sajandi lõpuaastatel hakati veduritel kasutama [[Auruülekuumendi|auruülekuumendit]]. Kuumaauruveduril võib vee aur kuumeneda kuni temperatuurini 450 °C. Töötanud aur väljub läbi veduri korstna välisõhku suitsukambris oleva koonuse kaudu, tekitamaks koldes kütuse põlemiseks vajalikku tõmmet. Auruveduri katla varustamine veega toimub auru jõul töötavate juga- või kolbpumpadega. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aurumasin koos veereosadega muudab survestatud auru energia mehaaniliseks liikumisenergiaks. Veduri aurumasin võib koosneda kahest, kolmest või neljast aurusilindrist. Aurusilindrid paiknevad veduri mõlemal küljel ja neid on enamasti kaks. Aurusilindri kolvi edasi-tagasi liikumine antakse väntmehhanismi ja veotiislite kaudu veorattapaarile ja sellelt sidetiislitega edasi teistele vedavatele rattapaaridele. Aurumasina tööd reguleeritakse ja veduri sõidusuunda muudetakse aurujaotusmehhanismi ja silindrite aurujaotussiibritega. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Veduri raamile kinnitatuna muudetakse katel ja aurumasin kompaktseks tervikuks. Raamile kinnitatakse katel ja aurumasina silindrid. Katla taga asub juhiruum, mis on ühtlasi veduri meeskonna (vedurijuht ja tema abi/kütja) tööruum. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Rattapaarid koos vedrustusega moodustavad veduri veereosa. Veduril võivad olla lisaks vedavatele rattapaaridele ka veel täiendavalt kanderattapaarid. Pidurite tööks vajalikku suruõhku toodab auru-õhupump. Auruveduri valgustusseadmetes kasutati nii petrooli- kui ka gaasilampe, hiljem turbogeneraatorist saadavat elektrienergiat. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kütteks on kasutatud auruveduritel nii tahke- kui ka vedelkütuseid. Kasutati põhiliselt kivisütt või masuuti, kuid ka puuhalge, põlevkivi ja põlevkiviõli. Vene impeeriumi raudteede vedureid köeti algul peaaegu eranditult küttepuudega, vähemal määral ka kivisöe ja turbaga. 19. sajandi lõpul hakati kasutama halupuude asemel kivisütt ja naftast toodetud kütteõli. Kui Euroopa riikides kasutati vedurite kütmiseks peamiselt kivisütt, siis Rootsis ja Soomes peamiselt halupuud. 1,62 km (ühe miili) läbimiseks kasutab auruvedur keskmiselt 100 liitrit vett. Selle koguse vee muutmisel rõhu all olevaks auruks oli vaja põletada veduri aurukatla koldes 12–25 kg kivisütt. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Veduri vee- ja kütusevarud asusid selle külge haagitud vagunis, mida nimetatakse [[Tender|tendriks]]. Tendrid olid kahe, kolme või nelja teljega ja mahutasid vett mõnest kuupmeetrist kuni 35 kuupmeetrini ja mõnest tonnist kütusest kuni 15-tonnise kütusevaruni. Suurtel veduritel kasutati ka viie ja kuue teljega tendreid. Taoliste vedurite tendri veevaru võis ulatuda kuni 50 kuupmeetrini ja kütusevaru kuni 30 tonnini. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Lääne-Euroopa raudteedel kasutati manöövritöödel ja lähiliikluses [[Tankvedur|tankvedureid]]. Tankveduril puudus tender, veetankid paiknesid enamasti katla külgedel ja/või juhiruumi taga. Kütusekast või -paak asus juhiruumi taga või sees. Tankvedurite vee- ja kütusevarud olid oluliselt väiksemad kui tendriga veduritel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Auruvedurid olid ehituselt lihtsad, pakkudes suurt võimsust aurumasina madalate pöörete juures. Samas olid auruvedurid liialt rasked ja nende kiirendusvõime liikuma hakkamisel väike. Enne liikumise alustamist ja vagunite ette haakimist oli vaja auruvedureid mitu tundi ette soojendada (kütta).Kuigi auruvedur oli raskete rongide vedamisel asendamatu, ei sobinud see hästi manöövriveduriks. Ka puudusid sobivad auruvedurid väikeste rongikoosseisude vedamiseks. Suurte vedurite kasutamine rongide koostamiseks ei olnud majanduslikult tõhus, väikesed auruvedurid seevastu olid jällegi liiga aeglased. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Robert Stephensoni auruvedur võitis 1829. aastal vedurite võidusõidu, arendades kiirust kuni 56 km/h. Auruvedurite hiilgeajal, 1860. aastatel, oli USA-s vedurite kiirus 25­–30 km/h, kuid 1900. aastal liikusid auruvedurid juba kiirusel kuni 160 km/h. 1930. aastatel arendasid võimsamad auruvedurid kiirust kuni 200 km/h. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Võrreldes diiselmootoriga on kolbaurumasina kasutegur suhteliselt madal. Suurimad Ameerika auruvedurid arendasid võimsust 3000 kW ja enam, kuid aurumasina kasutegurit ei õnnestunud inseneridel tõsta üle 12%. Tavaliselt jäi see vahemikku 4–8%. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

On kõnekas fakt, et Hiina Rahvavabariigis alustati auruvedurite ehitamist alles 1950. aastate algul, mil auruvedurite ajastu maailmas hakkas lõppema. Enne seda importis Hiina auruvedureid USA-st, Suurbritanniast ja Jaapanist. Auruvedurite kasutamine lõpetati USA-s 1960. aastal, Suurbritannias 1968. aastal ning Lääne-Saksamaal 1977. aastal. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimesed rongid liikusid väikese kiirusega, kuna veduritel ja vagunitel puudusid tõhusad pidurid. Peatumiseks pidi vedurijuht panema aurumasina töökäiku muutes veduri rattad pöörlema vastupidises suunas. Kogu rongi läbiva suruõhupidurite süsteemi leiutas ja patenteeris 1869. aastal ameeriklane George Westinghouse. Ta konstrueeris 1869. aastal suruõhkpiduri ja paar aastat hiljem samal põhimõttel töötava automaatpiduri, mida rakendab vedurijuht rongi läbivas piduritorus õhusurve vähendamise (pidurdamine) või suurendamisega (pidurite vabastamine). &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Westinghouse'i automaatpiduriga varustati kõigepealt reisirongid Ameerikas ja Euroopas. 20. sajandi algul hakati seda pidurisüsteemi kasutama osaliselt ka Eestis reisi- ja segarongidel. Laiarööpmelisi kaubaronge hakati Eestis automaatpiduritega varustama alles 1939. aastal. Kitsarööpmelised veeremid said selle pidurisüsteemi Eestis alles 1950. aastatel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Locomotive trevithick.svg|pisi|Inglase Richard Trevithicki leiutatud auruvedur (1804)]]
[[Fail:SL Tadami Line - Daiichi Tadamigawa Bridge, Japan.webm|pisi|Video Jaapani Daiichi Tadamigawa silda ületavast auruvedurist 2013. aastal]]
==Auruveduri ajaloost==
Auruveduri leiutajaks peetakse inglast Richard Trevithicki (1771–1833), kes ehitas 1804. aastal esimese rööbasteel auru abil liikuva sõiduki. 5 tonni kaaluv auruvedur ehitati Coalbrookdale’i kivisöekaevanduse tarvis. Vedur arendas ilma vagonettideta kiirust 20 km/h, vagonettidest rongi vedades aga 8 km/h. 1808. aastal valmis R. Trevithickil vedur, mille puhul suunati osa töötanud aurust koldes tõmbe tugevdamiseks veduri korstnasse. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuigi 19. sajandi algul kasutati esimeste auruvedurite puhul puidust ja metallist valmistatud rööpaid, sai kiiresti selgeks, et puit rauast pealispinnaga ei sobi raskete auruvedurite ja vagunite jaoks. Pärast terase leiutamist võeti peaaegu kõikjal kasutusele terasest rööpad. On teada, et esimesed terasrööpad pidasid vastu 15 aastat. 1812. aastal valmis Inglismaal 6 km pikkune kivisöe veoks ehitatud Middletoni–Leedsi malmrööbastega raudtee, millel hakkas liikuma M. Murray poolt konstrueeritud vedur. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuna enne vedurite ehitamist kasutati Inglismaa rööbasteedel hobuste veojõudu, võeti seal raudteerööbaste vahekauguseks inglise hobuvankri rataste vahekaugus – 4 jalga ja 8½ tolli (1435 mm). &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Inglane George Stephenson ehitas esimese üldkasutatava raudtee Stocktonist Darlingtoni Inglismaal. 43,5 km pikkune raudtee valmis 1825. aastal Stocktoni–Darlingtoni raudteel kasutatud kerged rööpad kaalusid kõigest 13,9 kg/m. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Rööpmelaiuseks võeti esialgu neli jalga ja kaheksa tolli (1422 mm), millele lisati hiljem 13 mm (u pool tolli). Stocktoni–Darlingtoni raudtee avati 27. septembril 1825. aastal. Kuigi selle raudtee esialgne ülesanne oli võimaldada kivisöe vedu kaevandusest sadamasse, hakkas raudteel üsna pea aset leidma ka arvestatav reisijate vedu. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1825. aastal valmis George Stephensonil vastupidav ja suure veojõuga kivisöe vedamiseks ettenähtud auruvedur. Vedur vedas kuut kivisöevagunit 9 miili pikkusel distantsil, milleks kulus kaks tundi. Vedur liikus sellel raudteel kiirusega 15 km/h. Kivisöe vedamisega raudteel kanalitel liikuvate pargaste asemel vähenes veokulu sedavõrd palju, et kivisöe tonni hind langes kolmandiku võrra. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimesed vedurid hakkasid vedama vaguneid kivisöekaevandustest jõesadamatesse, kus kivisüsi laaditi jõepraamidele. Kuna vedurite aurumasina võimsus oli väike, suutsid need vedada ainult väikseid vagunite gruppe. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1829. aastal valmis George Stephensonil koostöös poeg Robert Stephensoniga (1803–1859) auruvedur The Rocket. Veduri võimsus oli 13 hj, 12-tonnise koormaga saavutas The Rocket kiiruse 16 km/h, tühisõidul 29 km/h. Vedur oli suuteline liikuma ilma vaguniteta kiirusega 56 km/h, 40 t kaaluga rongi vedades aga kiirusel 26 km/h. 1841. aastal ehitas Robert Stephenson pikendatud tuletoruga veduri nimega Long Boiler. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

===Auruvedurid Eestis===
&quot;Surnukskuulutatud auruvedur ei mõtlegi alla vanduda. Aurukatla kasuteguri tõstmises, aurumasina võime väljaarendamises, kahjulikkude takistuste võitmises ja ehitusdetailide parandamises on mõne viimase aasta jooksul tehtud otse uskumatuid edusamme. Kui viis aastatki tagasi oleks ennustatud  &lt;span style=&quot;letter-spacing:+0.3em&quot;&gt;neid&lt;/span&gt; säästuprotsente ja  &lt;span style=&quot;letter-spacing:+0.3em&quot;&gt;seda&lt;/span&gt; võimetõusu, mida praegu tegelikult annavad kõige võimsamad vedurid, siis oleks seda raske olnud uskuda isegi spetsialistil. Selles veenda mittetehnikuid, kes aga vajalikkude kapitalide nõutamisel tihti suurema kaaluga on, kui asjatundjad, oleks veelgi raskem olnud.&quot; [[Otto Sternbeck]]. Ta siiski elab. [[Eesti Raudtee (ajakiri)|Eesti Raudtee]], 12. veebruar 1937, nr. 1, lk. 1.

1930. aastate keskel oli Eestis iga päev liikvel keskmiselt 65 laia- ja 55 kitsarööpmelist vedurit, sealhulgas isegi 70-aastasi. Veduri keskmine eluiga oli 40–50 aastat&lt;ref&gt;Raudruuna hing. [[Rahvaleht]], 7. juuli 1931, nr. 78, lk. 4.&lt;/ref&gt;. 1. jaanuaril 1969 oli Eestis 126 auruvedurit. &lt;ref&gt;[[Martin Hillebard]]. Eestis kasvab huvi raudteekultuuri vastu. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 18. detsember 2008, nr. 49, lk. 9.&lt;/ref&gt; Veel 1990. aastail oli Eestis kümneid auruvedureid, mis seejärel vanarauaks müüdi.

Aastatel 1931–1940 ehitati [[Franz Krulli masinatehas]]es 26 auruvedurit.&lt;ref name=&quot;TEA&quot;/&gt;

==Auruvedureid==
[[Pilt:Auruvedur Su 252-94 Haapsalus.jpg|pisi|500px|Auruvedur Su 252-94 Haapsalu raudteejaamas]]
* [[A (auruvedur)|A]]
* [[B (auruvedur)|B]]
* [[FD (vedur)|FD]]
* [[IS (auruvedur)|IS]]
* [[Kc4]]
* [[L (auruvedur)|L]]
* [[O (auruvedur)|O]]
* [[OR21]]
* [[M (auruvedur)|M]]
* [[P36]]
* [[Sk (auruvedur)|Sk]]
* [[SO (auruvedur)|SO]]
* [[Tk]]
* [[V (auruvedur)|V]]
* [[DRB-Baureihe 50]]

==Vaata ka==
* [[Raudteetransport]]
* [[Kaspar (auruvedur)|Kaspar]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=&lt;ref name=&quot;TEA&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: [http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4572]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 03.08.2013))&lt;/ref&gt;}}

== Kirjandus ==
*[[Jüri Loog]]. Eesti raudteeveeremi ajalugu. I–II osa. Tallinn, 2009–2012.

== Välislingid ==
*[http://gallery.balticrailpics.net/thumbnails.php?album=62]
*[http://www.post.ee/index.php?id=1595&amp;product_id=644&amp;c_tpl=1019 Postmark Eestis ehitatud auruveduriga Sk]
*[http://www.youtube.com/watch?v=JoNVwKbE1Dc Ristlõike auruvedur aurukatla video] - Youtube.com

[[Kategooria:Auruvedurid| ]]</text>
      <sha1>amufm19nj2iiyl0mm0eyj2vkoug1v6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu–Koidula raudteelõik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>195153</id>
    <revision>
      <id>7201412</id>
      <parentid>7185323</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:51:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201412</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11329" sha1="7oaktstgx5l6n2ma0vxzwicsrfa0b9n" xml:space="preserve">{{Raudteeliinid
 | box_width   =
 | name        =Tartu–Koidula raudteelõik
 | color       =
 | image       =Eesti.raudteevõrk.Tartu–Petseri.svg|pildisuurus=300px
 | seis        =kasutusel
 | asukoht     =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]]&lt;br&gt;([[Tartu maakond|Tartumaa]], [[Põlva maakond|Põlvamaa]] ja [[Võru maakond|Võrumaa]])&lt;br&gt;
 | algpunkt    =[[Tartu raudteejaam|Tartu]]
 | lõpp-punkt  =[[Koidula raudteejaam|Koidula]]
 | jaamade või peatuste arv=17
 | jaamade ja peatuste arv2=
 | rööpapaaride arv=1
 | avati       =[[1931]]
 | suleti      =
 | omanik      =[[Eesti Raudtee]],&lt;br&gt;
 | operaator   =[[Elron]], [[Operail]]
 | depoo       =
 | raudtee pikkus=87,3 km
 | rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]])
 | elektrifitseeritud=ei
 | kiirus      =kuni 120 km/h&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220124223420/https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus2021.xlsx Rongide lubatav sõidukiirus]; AS Eesti Raudtee&lt;/ref&gt;
 | peatused    =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Tartu raudteejaam|Tartu]] – 0,0 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kirsi raudteepeatus|Kirsi]] – 2,0 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ülenurme raudteepeatus|Ülenurme]] – 5,9 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Uhti raudteepeatus|Uhti]] – 9,7 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Vana-Kuuste raudteepeatus|Vana-Kuuste]] – 13,3 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Rebase raudteepeatus|Rebase]] – 17,8 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Laane raudteepeatus|Laane]] (lammutatud) – 23,3 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Vastse-Kuuste raudteejaam|Vastse-Kuuste]] – 28,1 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Valgemetsa raudteepeatus|Valgemetsa]] – 31,6 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] – 34,3 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Taevaskoja raudteepeatus|Taevaskoja]] – 37,8 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Põlva raudteejaam|Põlva]] – 43,0 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Holvandi raudteepeatus|Holvandi]] – 49,3 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] – 54,4 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Veriora raudteejaam|Veriora]] – 60,6 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Ilumetsa raudteepeatus|Ilumetsa]] – 66,0 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Orava raudteejaam|Orava]] – 72,5 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Kliima raudteejaam|Kliima]] (lammutatud) – 79,0 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Piiroja raudteepeatus|Piiroja]] (lammutatud) – 83,5 km&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of Russia.svg|20px]] [[Petseri raudteejaam|Petseri]] – 87,3 km
 | kaardi_seis = collapsed
}}

'''Tartu–Koidula raudteelõik''' on [[raudtee]] [[Eesti]]s, mis algab [[Tartu raudteejaam|Tartus]] ja lõpeb [[Koidula raudteejaam|Koidula piirijaamas]].

Raudteel sõidavad [[Eesti]] ja [[Venemaa]] vahelised [[kaubarong]]id, samuti riigisisesed [[reisirong]]id.

==Reisiliiklus==
Raudteel opereerivad AS [[Elron]]i [[diiselrong]]id liinil [[Tartu–Koidula rongiliin|Tartu–Koidula]]. 
Kuni [[30. august|30. augustini]] [[2011]] lõppes reisirongiliiklus [[Orava raudteejaam|Orava]]l, misjärel pikendati reisirongiliini Koidula peatuseni (suveperioodidel kuni [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni). 

==Ajalugu==
Aastatel 1889–1931 toimus raudteeliiklus Tartust Venemaale läbi [[Valga]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]] ja [[Valga–Petseri raudtee]]).
=== Tartu–Petseri raudtee ===
Tartu ja Petseri vahelise laiarööpmelise raudtee otsetee ehitust alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tõttu kujunes uue tee ehitusest oluline majanduspoliitiline ettevõtmine,&lt;ref&gt;Kersti Taal, [http://www.taevaskoda.eu/Tartu-Petseri-raudtee-ehitus Tartu-Petseri raudtee ehitus], www.taevaskoda.eu, (vaadatud 26.04.2021)&lt;/ref&gt; mille peamine eestvedaja oli [[Karl Ipsberg]]. [[Raudtee]]d ehitas kokku tuhatkond töölist. Suurt kokkuhoidu mullatööliste arvelt võimaldas [[Taani]]st pärit ekskavaatori (süvendaja) kasutamine, mis töötas [[Kivisüsi|kivisöel]] ja liikus [[relss]]idel.
Trassile rajati enam kui 30 silda, millest suuremad on [[Reola]]s, [[Ahja]]l ja [[Võhandu]]l. 

Tartu–Petseri liinil olid [[Rebase raudteepeatus|Rebase]], [[Vastse-Kuuste raudteejaam|Vastse-Kuuste]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]], [[Põlva raudteejaam|Põlva]], [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]], [[Veriora raudteejaam|Veriora]], [[Orava raudteejaam|Orava]], [[Reola raudteejaam|Reola]], [[Laane raudteepeatus|Laane]], [[Taevaskoja raudteepeatus|Taevaskoja]], [[Holvandi raudteepeatus|Holvandi]], [[Ilumetsa raudteepeatus|Ilumetsa]] ja [[Kliima raudteejaam]]ad ja peatused.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/10/31/11 Täna awatakse Tartu-Petseri raudtee], Postimees (1886-1944), nr. 296, 31 oktoober 1931.&lt;/ref&gt;

Tähelepanuväärsed on raudteetrassile rajatud [[jaamahoone]]d, millest paljud on siiani säilinud&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160306224558/http://est-train.ertas.eu/ida/tartu-koidula.php?lng=est TARTU - PETSERI], est-train.ertas.eu, (vaadatud 26.04.2021)&lt;/ref&gt;. Enamik jaamahooneid on ehitatud Eesti Raudtee Valitsuse arhitekt [[Leon Johanson]]i tüüpprojektide järgi ning sarnanevad või on analoogsed samal perioodil rajatud [[Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee]] jaamahoonetega. Osa jaamahooneid on rajatud [[Nõukogude periood]]il ka teiste projektide järgi. 

Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais. Ametlikult avati ligi 90 km pikkune raudtee [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1931]].&lt;ref name=&quot;Fd8zV&quot; /&gt;

Enne [[II maailmasõda]] toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Petserimaa]]l paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i.&lt;ref name=&quot;WQyfW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bJ1VP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Eah10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;o62XT&quot; /&gt; Pärast raudteeliini valmimist ujutasid Tartu üle raudteel ilma rahata kohale sõitnud Petseri kerjused.&lt;ref name=&quot;UCpVH&quot; /&gt;

2008. aastal valmis raudteel ulatuslik remont, mille käigus rajati ka uus täisautomaatne rongiliikluse juhtimissüsteem. 
Muuhulgas automatiseeriti varem enamikus raudteejaamades tegutsenud [[pöörmeseadja]]te töö, mille tulemusel muutus rongiliiklus kiiremaks ja ohutumaks. Kokku automatiseeriti 40 inimese töö.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/tartu-orava-raudteeloik-sai-142-miljonilise-juhtimissusteemi?id=51141097 &quot;Tartu-Orava raudteelõik sai 142-miljonilise juhtimissüsteemi&quot;]; EPL, 4. september 2008&lt;/ref&gt;

2011. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]], mille tõttu muutus vähesel määral ka raudteetrassi asukoht ja pikenes reisirongi marsruut.&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/445970/koidula-raudteepiirijaam-avati-liikluseks &quot;Koidula raudteepiirijaam avati liikluseks&quot;]; 
Lõuna-Eesti Postimees, 23. mai 2011&lt;/ref&gt; 

2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.

2026. aasta 1. juulil sulges [[Venemaa]] ootamatult ja põhjust teada andmata Petseri raudteepiiripunkti, mis vähendab kaubaveo mahtu raudteel märgatavalt. Piiri taasavamise kuupäev pole teada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Venemaa sulges Petseri raudteepiiripunkti, kuid Eestile see suurt mõju ei avalda |url=https://www.postimees.ee/8501008/venemaa-sulges-petseri-raudteepiiripunkti-kuid-eestile-see-suurt-moju-ei-avalda |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Koidula raudteepiirijaam==
Seoses Koidula raudteepiirijaama valmimisega [[2011]]. aasta keskel demonteeriti mitu kilomeetrit raudteed [[Kliima küla|Kliima]] ja [[Eesti–Venemaa ajutine kontrolljoon]]e vahel. Raudtee ei läbi enam kunagist [[Piiroja raudteepeatus]]t ega lähe otse Petseri peale, vaid läbib esmalt [[Koidula raudteejaam]]a, kus liitub [[Valga–Koidula raudteelõik|Valga–Koidula raudteega]]. 

Nüüd läheksid nii Valga kui ka Tartu poolt tulevad rongid Koidulast otse Petseri peale, enne tegid Tartu poolt tulevad rongid kaare mööda [[Petseri raudteeümbersõit]]u (asub kontrolljoonest Eesti pool) ning tulid Koidulasse ida poolt. Petseri poole minekuks oleks rong pidanud vahetama suunda. Seni pole käigus ühtegi reisirongi, mis läheks Koidulast Petseri poole.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Vastse-Kuuste Tartu-Petseri raudtee ehitus 1930.jpg|Raudtee ehitamine [[Vastse-Kuuste]]s
Reola sild Tartu-Petseri.jpg|Reola sild, auruvedur tangib [[Porijõgi|Porijõest]] vett
Tartu-Petseri raudtee ehitus Reolas 1930.jpg|Raudtee ehitus [[Reola]]s
Tartu-Petseri raudtee ehitus 1930 - süvendaja töötamas.jpg|Süvendaja töötamas Tartu–Reola raudteelõigul
Uhti raudteesild.JPG|Uhti [[raudteesild]]
22.05.19 Koidula 057 (47961562756).jpg|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Valga–Koidula raudteelõik]]
* [[Tartu–Valga raudteelõik]]
* [[Eesti raudteetransport]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Fd8zV&quot;&gt;Tähtpäevi novembris. Koit, 29. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQyfW&quot;&gt;Postimees 12.02.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh [[naatriumkloriid|sool]]a, [[petrooleum]]i ja [[põlluramm]]u. Välja läks peamiselt [[põlevkivisaadus]]i ja [[loom]]i ([[hobune|hobuseid]])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bJ1VP&quot;&gt;Postimees 14.10.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh [[superfosfaat]]i, soola ja [[petrooleum]]i. Välja läks [[kariloom]]i.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eah10&quot;&gt;Postimees 11.08.1935: Irboska raudteejaama kaudu sisse tulnud Nõukogude Venemaalt kaupa, sh soola, superfosfaati, petrooleumi, kriiti, ookrit, gaasiõli jne. Välja läks kariloomi.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o62XT&quot;&gt;Postimees 10.09.1935: Välja läinud kaupa, kus esikohal [[põlevkivisaadus]]ed.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UCpVH&quot;&gt;Uue Petseri raudtee varjukülgi. Vaba Maa, 24. august 1934, nr. 198, lk. 6.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tartu-Koidula railway}}
* [https://archive.today/20121225132459/pskovrail.narod.ru/main13_petseri.html ПСКОВСКИЕ ЖЕЛЕЗНЫЕ ДОРОГИ участок ТАРТУ-ПЕЧОРЫ-ПСКОВСКИЕ.] RAILWAYS FROM PSKOV REGION
* [http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4063/Toomla_Marko_LU_bak_2018.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Marko Toomla: TARTU-KOIDULA RONGILIIN KUI PÄRANDKULTUURI OBJEKT, bakalaureusetöö (juhendaja professor Marina Aunapuu)]; Tartu 2018
* [http://raudtee.virtuaalmuuseum.ee/Raudteejaamad/ Tartu–Petseri raudtee ehitus 1928-1931], [[Põlva Talumuuseum]]i fotokogu
* Heiki Siirkask. [https://forte.delfi.ee/statja/69430703/roopad-maha-tartust-petserini-ehk-kuidas-ehitati-raudteed-eesti-ajal &quot;Rööpad maha Tartust Petserini, ehk kuidas ehitati raudteed eesti ajal&quot; – Delfi Forte, 27. juuli 2014]
* [http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Traditsionalismi_ja_modernismi_vahel/ Traditsionalismi ja modernismi vahel]; estonica.org
* [http://est-train.ertas.eu/ida/tartu-koidula.php?lng=est TARTU - PETSERI, Eesti Raudteeajaloo Selts]
* [https://www.youtube.com/watch?v=E2XqKexF4Oc&amp;ab_channel=diiselrong YouTube'i video: Tartu-Koidula liin talvel]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XeUIm4z5Q9o&amp;ab_channel=pajositalu YouTube'i video: Tartu Koidula jaamad]

[[Kategooria:Eesti raudteed]]
[[Kategooria:Tartu maakond]]
[[Kategooria:Põlva maakond]]
[[Kategooria:Võru maakond]]</text>
      <sha1>7oaktstgx5l6n2ma0vxzwicsrfa0b9n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kunstnike Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>201307</id>
    <revision>
      <id>7201393</id>
      <parentid>7169901</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:05:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201393</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13915" sha1="1pv62isdi6ntjujuibgqnm7r6gk3dr1" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest organisatsioonist; varasemate kohta vaata artikleid [[Eesti Kunstnikkude Liit]] ja [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]}}
{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Eesti Kunstnike Liit''' on kutselisi [[Eesti]] [[kunstnik]]ke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loomeliit, mis oma praeguse (2026) põhikirja järgi on loodud 14. märtsil 1922 ja mille õiguseellane on [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Eesti Kunstnike Liit {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/mtu-eesti-kunstnike-liit |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt;

[[4. jaanuar]]il [[1943]] asutati [[Jaroslavl]]is Venemaal '''Eesti Nõukogude Kunstnike Liit''', mis aastatel [[1957]]–[[1990]] kandis nime '''Eesti NSV Kunstnike Liit''' ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/ajalugu |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV Kunstnike Liit oli loovkunstnike ja kunstiteadlaste loominguline organisatsioon, mis kuulus vabariikliku organisatsiooni õigustega NSVL Kunstnike Liitu. Liidu ülesanne oli kaasa aidata kujutava ja tarbekunsti arendamisele [[Sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] põhimõtte kohaselt. Liidul oli maali-. graafika-, skulptuuri-, plakati-, tarbekunsti-, teatri-, filmi- ja televisioonikunstnike, kujundajate ja kunstiteadlaste sektsioon. Liikmeid oli 1. jaanuaril 1986 527. Liidu majandusorgan oli [[Eesti NSV Kunstifond]].&lt;ref&gt;Eesti NSV Kunstnike Liit. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Tallinn 1987, lk. 241–242.&lt;/ref&gt; Aastatel 1957–[[1992]] oli liidul osakond [[Tartu]]s. 

2022. aastal otsustas liidu volikogu &quot;taastada ajalooline järjepidevus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]uga&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EESTI KUNSTNIKE LIIT 102 {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/eesti-kunstnike-liit-102 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; mille Nõukogude okupatsioonivõim oli 1940. aastal likvideerinud kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu katusorganisatsiooni.

Liidu kontor asub [[Tallinn]]as aadressil [[Vabaduse väljak]] 6. Eesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas [[Hobusepea Galerii]] ja [[HOP galerii]] Tallinnas [[Hobusepea tänav]]al, [[Vabaduse galerii]] [[Vabaduse väljak]]ul ja [[Draakoni galerii]] Pikal tänaval&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Galeriid {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/galeriid |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; ning ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas.

EKL annab igal aastal koos [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsusega]] välja [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemiat]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kristjan Raua preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/kristjan-raua-preemia |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; ning koos [[Eesti Kultuurkapital]]i ja [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liiduga]] [[Konrad Mäe medal]]it.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Konrad Mäe preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/konrad-mae-preemia |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; 

== Struktuur ja juhtkond ==
== Juhatus ==
* 1943–1944 [[Adamson-Eric]] 
* 1944–1945 [[Ferdi Sannamees]] 
* 1945 [[Richard Sagrits]]
* 1945–1947 [[Priidu Aavik]] 
* 1948–1950 [[Boris Lukats]] 
* 1950–1957 [[Eduard Einmann|Eduard Einman]] 
* 1957–1962 [[Arnold Alas]] 
* 1962–1967 [[Jaan Jensen]] (elu lõpuni)
* 1967–1985 [[Ilmar Torn]] (läks pensionile) 
* 1985–1989 [[Enn Põldroos]] 
* 1989–1992 [[Ando Keskküla]] 
* 1992–1995 [[Mati Karmin]] 
* 1995–1998 Enn Põldroos 
* 1998–1999 [[Signe Kivi]] (lahkus ametist, kui sai [[Kultuuriminister|kultuuriministriks]]) 
* 1999–2013 [[Jaan Elken]] 
* 2013–2019 [[Vano Allsalu]] 
* 2019–2025 [[Elin Kard]], asepresident [[Vano Allsalu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi|Pealkiri=Kunstnike liit valis uueks presidendiks Elin Kardi|Väljaanne=err.ee|Aeg=2.05.2019|Kasutatud=2.05.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Triisberg |eesnimi=Airi |kuupäev=29. aprill 2022 |pealkiri=Kuhu edasi? |väljaanne=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/ |vaadatud=8. veebruaril 2023}}&lt;/ref&gt; 
* 2025– ...[[Maarin Ektermann]], asepresident [[Tüüne-Kristin Vaikla]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-24 |pealkiri=Eesti Kunstnike Liit sai uue esimehe |url=https://kultuur.postimees.ee/8236257/eesti-kunstnike-liit-sai-uue-esimehe |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Alaliidud==
Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu.
* [[AICA Eesti sektsioon]]
* [[Eesti Akvarellistide Ühendus]]
* [[Eesti Keraamikute Liit]]
* [[Eesti Klaasikunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]]
* [[Eesti Kujunduskunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Kujurite Ühendus]]
* [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]
* [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]
* [[Eesti Maalikunstnike Liit]]
* [[Eesti Metallikunstnike Liit]]
* [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Nahakunstnike Liit]]
* [[Eesti Tekstiilikunstnike Liit]]
* [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]]
* [[Fotokunstnike Ühendus]]
* [[ON-Grupp]]
* [[STUUDIO 22]]
* [[Sõltumatute Ühendus]]
* [[Tartu Kunstnike Liit]]

==Auliikmed==
{{Vaata|Eesti Kunstnike Liidu auliige}}
Auliikmeid valitakse kunstnike liidu volikogu liikmete esitatud kandidaatide hulgast salajase hääletuse teel kalendriaasta viimases volikogus. Esimest korda valiti auliikmeid 1999. aastal.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;
===Auliikmed (1999)&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;&lt;/small&gt;===
*[[Mari Adamson]] – tekstiilikunstnik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Vive Tolli]] – graafik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Helene Kuma]] – keraamik, kunstiajaloolane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Evald Okas]] – maalikunstnik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Peeter Mudist]] – maalikunstnik
*[[Leo Gens]] – kunstiteadlane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Boris Bernstein]] – kunstiteadlane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Paul Luhtein]] – kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ning õppejõud, emeriitprofessor
*[[Karl Burman noorem|Karl Burman]] – akvarellist
*[[Voldemar Kann]] – [[Eesti Graafikakoda|Eesti Graafikakoja]] meistertrükkal

== Ajalugu ==
=== Rahavarguse juhtum ===
18. mail 2026. aastal avalikustati, et liidu president [[Maarin Ektermann]] sai 15. mai pärastlõunal pangalt teate liidu kontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest ja sellest põhjustatud varalisest kahjust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Eesti Kunstnike Liidule tekitati väga suur rahaline kahju |url=https://kultuur.postimees.ee/8473472/eesti-kunstnike-liidule-tekitati-vaga-suur-rahaline-kahju |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt; 19. mail toimus [[pressikonverents]], kus Ektermann ja [[Põhja prefektuur|Põhja prefektuuri]] kriminaalbüroo juht Rait Pikaro selgitasid väljapetmise juhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Otse kell 10: kunstnike liit ja politsei raha kadumisest liidu kontodelt |url=https://www.err.ee/1610027506/otse-kell-10-kunstnike-liit-ja-politsei-raha-kadumisest-liidu-kontodelt |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ektermann rääkis pressikonverentsil, et 15. mail kella 13 paiku võttis temaga ühendust [[SEB Pank|SEB pank]] ja teavitas teda liidu kontodel toimuvatest kahtlastest [[Tehing|tehingutest]] pearaamatupidaja konto kaudu. Kahju ulatus umbes 700 000 [[Euro|euroni]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Petukõned viisid Eesti kunstnike liidu kontodelt 700 000 eurot. Politsei peab raha tagasi saamist ebatõenäoliseks |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120584736/otsepilt-eesti-kunstnike-liit-ja-politsei-selgitavad-kuidas-kadus-ligi-700-000-eurot-loomeliidu-kontodelt |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Summa näol oli eelkõige tegemist [[Kultuuriministeerium|kultuuriministeeriumi]] [[Sihtfinantseerimine|sihtfinantseeringuga]], mis oli mõeldud samal aastal [[Kunstnikupalk|kunstnikupalkade]] maksmiseks ning [[loovisikute ja loomeliitude seadus]]e järgi toetuste maksmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Kunstnike liidult välja petetud raha oli mõeldud kunstnikupalkade maksmiseks |url=https://www.err.ee/1610027779/kunstnike-liidult-valja-petetud-raha-oli-moeldud-kunstnikupalkade-maksmiseks |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lisaks olid kontodel tegevustoetused [[Kunstigalerii|galeriide]] jaoks, mida liit sai kultuuriministeeriumilt, Tallinna linnalt ja [[Eesti Kultuurkapital|kultuurkapitalilt]]. Samuti olid kontodel liidu omavahendid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kahju väljaselgitamist tegi Ektermann kohe avalduse politseile, mille peale Põhja prefektuur alustas [[kriminaalmenetlus]]t, mida juhtis [[Põhja ringkonnaprokuratuur|Põhja Ringkonnaprokuratuur]]. Samuti teavitas ta juhtunust kultuuriministeeriumi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Petuskeem ====
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro selgitas, et tegu oli mitmeastmelise skeemiga. Esimene kontakt toimus 7. mail, kui võeti ühendust liidu pearaamatupidajaga, kellele väideti, et kõne tuleb [[Omniva]] kandekeskusest, kus sooviti üle anda tähitud kirja liidu eelmisele presidendile. Raamatupidajat suunati end digitaalselt tuvastama, sisestades [[PIN|PIN-koode]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Järgmisena tuli raamatupidajale kõne väidetavalt [[Eesti Pank|Eesti Pangast]]. Kõnes väideti, et liit on sattunud [[Küberrünne|küberrünnaku]] ohvriks ja on vaja hakata kiiresti toimetama, et kaitsta pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Peagi pärast seda tuli kõne, kus väideti helistavat [[Eesti politsei|Eesti politseist]]. Raamatupidajale väideti, et on vaja vormistada dokumente. Sealt edasi kaasati raamatupidaja justkui salajasse politsei uurimisse kelmide tuvastamiseks. See hõlmas muu hulgas kõikide PIN-koodide, sealhulgas isikliku [[Mobiil-ID]] koodide, andmist. Samuti nõuti raamatupidaja arvutisse kaugjuhtimise programmi paigaldamist ja lasta seal vabalt tegutseda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tegelikkuses tähendas see ülekannete tegemist, mis kestis umbes nädal aega. Samal ajal saatis raamatupidaja kelmidele [[Pakiautomaat|pakiautomaadi]] kaudu oma ja liidu pangakaardid. Kogu kommunikatsioon kurjategijate ja raamatupidaja vahel toimus ladusas [[Eesti keel|eesti keeles]]. Lisaks kaotas raamatupidaja oma isiklikult kontolt mitukümmend tuhat eurot.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Politseini jõudis info kahtlasest tegevusest 15. mail [[Swedbank AS|Swedbanki]] kaudu. Seepeale läks politsei liidu kontorisse kohapeale, kus üritati asjaolusid selgitada. Kuigi nädala jooksul oli kaotatud suuri summasid, siis tänu politsei sekkumisele katkestati pimendatud ekraaniga arvutis kurjategijate tegevus. Varastatud summad liikusid viie välisriigi kontodele. Raha tagasisaamise väljavaadet pidas Pikaro uurimise algusajal minimaalseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Uurimismenetluse tulemused ====
25. mail pidasid politseinikud [[Maardu|Maardus]] kinni 22-aastase [[Leedu]] ja 21-aastase [[Eesti]] [[Kodakondsus|kodakondsusega]] mehe, keda nad kahtlustasid kelmuses osalemises. [[Prokuratuur (Eesti)|Prokuratuuri]] taotlusel ja kohtu loal võeti mehed kaheks kuuks vahi alla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-27 |pealkiri=Kunstnike liidult suure summa väljapetmises kahtlustatavad võeti vahi alla |url=https://www.postimees.ee/8479120/kunstnike-liidult-suure-summa-valjapetmises-kahtlustatavad-voeti-vahi-alla |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Liidu edasine käekäik ====
Liidu pangakontodele oli juhtumi ajal juurdepääs neljal inimesel: juhatuse liikmetel, raamatupidajal ja pearaamatupidajal. Tol ajal oli üks kolmest juhatuse liikmekohast [[Eelarve|eelarvelistel]] kaalutlustel täitmata, seetõttu oli juhatuse liikmeid kaks: Ektermann ise ja asepresident [[Tüüne-Kristin Vaikla]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kolmas liige, kelle volikogu valib, peaks liidu põhikirja järgi olema kas majandus-, finants- või õigusekspert ning ta liitu kuuluma ei pea.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Kunstnike liidu juhatus välja petetud 700 000 euro pärast tagasi ei astu |url=https://www.err.ee/1610031526/kunstnike-liidu-juhatus-valja-petetud-700-000-euro-parast-tagasi-ei-astu |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kuigi juhatus kinnitas kõik arved, ei eeldanud liidu töökorraldus iga pangaülekande kinnitamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ektermann juhtumi tõttu kultuuriministeeriumilt rahalist abi ei küsinud, kuna väitis, et [[kinnisvara]] ja kunstikogu osalise müümisega ja omatuluga on võimalik liidul endal kahju korvata.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ektermann otsustas 19. mail kokku kutsuda kriisikomisjoni, et teha selgeks pikem plaan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum, Tõnu Karjatse {{!}} |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Ektermann: kunstnike liidul pole plaanis riigilt lisatoetust paluda |url=https://kultuur.err.ee/1610028310/ektermann-kunstnike-liidul-pole-plaanis-riigilt-lisatoetust-paluda |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 22. mail Ektermann teatas, et juhatus tagasi ei astu, kuid rõhutas, et liidu volikogul on alati õigus juhatus tagasi kutsuda, kui nad seda vajalikuks peavad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] (EKKKÜ)
* [[Eesti Kunstnikkude Liit]]
*[[Www.arsfactory.ee|ARS Kunstilinnak]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[https://www.eaa.ee/auliikmed Auliikmed]. eaa.ee&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.eaa.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti kunst]]
[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti kutseühingud]]</text>
      <sha1>1pv62isdi6ntjujuibgqnm7r6gk3dr1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvastikupoliitika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208209</id>
    <revision>
      <id>7201598</id>
      <parentid>6209973</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:31:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11207" sha1="3i6tzzf0q1iyfv02fviwjfuruoqnp1x" xml:space="preserve">'''Rahvastikupoliitika''' on [[riik|riigi]] sihiteadlik tegevus [[rahvaarv]]u, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.

Rahvastikupoliitika (inglise keeles ''population policy'') on ettekavatsetult koostatud või muudetud institutsionaalne kokkulepe ja/või kindel programm, mille abil valitsus mõjutab otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist&lt;ref name=&quot;e3Tu3&quot; /&gt;. Olenevalt millises [[demograafiline üleminek |demograafilise ülemineku etapis]] riik on, sõltub rahvastikupoliitika eesmärk. 
Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu kasvu või vähenemist, sündimuste suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistest riikidest või väljarännet. Samuti kuulub rahvastikupoliitika alla[[Eesti regionaalpoliitika| regionaalpoliitika]], mille eesmärk on tagada piirkondlik areng.&lt;ref name=&quot;raagmaa&quot; /&gt;  [[Pilt:World population.PNG|pisi|Maailma rahvastik riigiti]]

==Hiina ühe lapse poliitika==
Ühe lapse poliitikaks nimetatakse [[ülerahvastatus]]t leevendavat [[pereplaneerimine|pereplaneerimispoliitikat]] [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]], mis viidi ellu [[Hiina valitsus]]e poolt [[1979]]. aastal ja kehtib tänapäevani.&lt;ref name=&quot;Health in China&quot; /&gt;. Hiina rahvastiku- ja pereplaneerimiskomisjoni esindaja sõnul mõjutab ühe lapse poliitika vaid ligi 35,9% Hiina elanikest.&lt;ref name=&quot;aCIwV&quot; /&gt; Võimude sõnul on ühe lapse poliitika väga hästi õnnestunud ning alates 1980. aastast hoidnud ära ligi 250 miljoni lapse sünni.&lt;ref name=&quot;CcACC&quot; /&gt; Täpsemalt ühe lapse poliitikast saab lugeda artiklist [[ühe lapse poliitika]]. 1980. aastal oli Hinna rahvastiku vanuse mediaan (pooled kogu rahvastikust on nooremad pooled vanemad) 22 aastat, 2010. aastal oli see 34,5. Ameerikal oli samal ajal 36,9. Seega kui selline trend jätkub, toob see sügavaid finants-ja sotsiaalseid tagajärgi. Eelkõige tähendab, et Hiinas on liiga palju pensionäre, kuid ei ole jõutud välja töötada vahendeid, mis nende eest hoolitseksid. Erinevalt ülejäänud maailmast jääb enne Hiina vanaks, kui saab rikkaks.&lt;ref name=&quot;fA4Ec&quot; /&gt;

==India rahvastikupoliitika== 
[[Pilt: India population increase.GIF|thumb|India rahvaarv 1901–2011]]
1960. aastate lõpus uskusid paljud India poliitikud, et kiire ja suur rahvastiku kasv võib saada suurimaks majanduse arengu takistajaks. Valitsus alustas massilise steriliseerimise programmiga, kus maksti rahalist kompensatsiooni neile, kes nõustusid steriliseerimisega. Sellest hoolimata kasvas India rahvaarv 1960.–1970. aastate jooksul 25%.&lt;ref name=&quot;8e4pl&quot; /&gt; Riiklik perekonna tervise uuring, mis tehti aastatel 1998–1999, kinnitas, et steriliseerimine on vähenemas ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine on tõusujoonel.&lt;ref name=&quot;india&quot; /&gt;

==Rumeenia rahvastikupoliitika==
Rumeenia on üks karmimaid näiteid totalitaarse riigi sekkumisest rahvastikupoliitikasse. 1965. aastal langes sündimuse üldkordaja 15,6‰ni, mistõttu kehtestati vabatahtlikule abordile ranged piirangud. Tulemusena sündimus suurenes, kuid korraks. 1983. aastal oli uus madalseis (13,6‰). Algatati uus kampaania illegaalse abordi vastu. Kõik naised allutati töökohtades igakuisele tervisekontrollile, avastamaks rasedusi. Sellised karmid meetmed põhjustasid ootamatuid ja järske kõikumisi rahvastiku struktuuris. Aja möödudes tekkisid raskused lasteaia- ja koolikohtade ning ka elukaaslase ja ametikoha leidmisel, põhjustades probleeme tervele riigile.&lt;ref name=&quot;raagmaa&quot; /&gt;  
 
==Eesti rahvastikupoliitika==
[[Pilt:Population of Estonia (1970-2010).png|thumb|300px|Eesti rahvaarv, 1970–2010]]
Eesti rahvastiku probleemideks on väike [[sündimus]], lühike [[eluiga]], suur [[väljaränne]] ja erakordselt suur välispäritolu isikute osakaal&lt;ref name=&quot;MQWZ6&quot; /&gt;. 
Kuigi eestlased soovivad saada perre keskmiselt 2,2 last, siis tegelikult oli 2010. aasta [[sündimuskordaja]] [[Statistikaamet]]i andmetel 1,64&lt;ref name=&quot;L1Ybh&quot; /&gt;. 
2008. aasta oktoobris läbi viidud uuringus &quot;Sündimust mõjutavad tegurid Eestis&quot; selgus, et tegelikkus ei vasta soovile, kuna riigipoolne materiaalne toetus on liiga väike (50% vastanutest), lapsevanem ei suuda tagada lapsele head haridust (35%) ning lastehoiu võimalused on ebapiisavad (35% vastanutest)&lt;ref name=&quot;fjzfj&quot; /&gt;. 

Siiski lähtub Eesti riik inimeste seksuaalsetest ja reproduktiivsetest õigustest. Tunnustatakse inimese õigust ise otsustada, kuna saada järglased; riik tagab seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste ning vastava hariduse ja informatsiooni ligipääsemise. Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on tagada Eesti rahvastiku [[jätkusuutlik areng]]&lt;ref name=&quot;rahvastik&quot; /&gt;.

=== Rändepoliitika ===
Rändepoliitikas rakendatakse kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel piiranguid ja/või soodustusi. Paljud riigid reguleerivad immigratsiooni kvootidega, mis võivad erineva sotsiaalse tausta, sisserände põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimeste jaoks olla erinevad.&lt;ref name=&quot;raagmaa&quot; /&gt; 
Eesti majandusliku olukorra paranemine, rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine võib suurendada vajadust täiendava immigratsiooni järele ning uusimmigrantide sissevoolu tõenäosust. Rahvastikupoliitika aluste 2009–2013 dokumendis on kirjas, et migratsioonisurve suurenemist on eeskätt oodata Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast ja Poolast. Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Eesti riigi püsimajäämiseks on välja pakutud mitmeid tegevussuundi:
* Eesti riik on toeks Eesti päritoluga inimestele, kes soovivad Eestisse tagasi pöörduda,
* iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet suurendatakse Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ja riigikeele valdamise kaudu,
* kõiki Eesti riigi elanikke koheldakse võrdselt sõltumata nende rahvusest, emakeelest või elukohast, 
* luuakse võimalused teiste keelte ja rahvuskultuuride kujundamiseks,
* jätkatakse Eesti praegust immigratsioonipoliitikat.&lt;ref name=&quot;rahvastik&quot; /&gt;.

===Laste- ja perepoliitika===
Eesti laste- ja perede arengukava 2012–2020 peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki:
* Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust,
* Eesti on vanemlust toetav riik, kus pakutakse tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid,
* lapse õigused on kindlustatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et hinnata ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda,

* Eestis on perede majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, pakkumaks perele kindlustunnet,
* mõlemal vanemal on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks&lt;ref name=&quot;18ND8&quot; /&gt;.

===Tervisepoliitika===
Eesti elanike tervislik seisund on küll viimastel aastatel paranenud, kuid siiski jääme alla [[Euroopa]] keskmist. Eesti keskmine eeldatav eluiga on praegu 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. Eesti rahva tervise arengukava (ERTA) peaeesmärgiks ja lähtekohaks on pikk ja kvaliteetne elu. Tervena elatud eluiga peaks Eestis aastaks 2020 olema pikenenud meestel keskmiselt 60. ja naistel 65. eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on tõusnud meestel 75. ja naistel 84. eluaastani. Eluea pikkus ei ole enam kõige olulisem, vaid tuleks ka võimalikult kaua terve ja tegus olla.&lt;ref name=&quot;AYc6N&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;raagmaa&quot;&gt;Garri Raagmaa. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Health in China&quot;&gt;Hesketh, Therese. Zhu, Wei Xing (1997) „Health in China: The one child family policy: the good, the bad, and the ugly” British Medical Journal, 314(7095), 1685&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;india&quot;&gt;Peter J. Donaldson. The elimination of contraceptive acceptor targets and the evolution of population policy in India. Population Studies: A Journal of Demography Publication details.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahvastik&quot;&gt;{{netiviide| url = https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/sotsiaalministeerium/Rahvastikupoliitika_alused_muudetud.pdf| pealkiri = Rahvastikupoliitika alused 2009–2013}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e3Tu3&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.popcouncil.org/pdfs/wp/173.pdf | pealkiri =Population Policy: A Concise Summary | autor =Paul Demeny | aeg =2003 | vaadatud =2012-05-18 | arhiivimisaeg =2009-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20091001022908/http://www.popcouncil.org/pdfs/wp/173.pdf | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aCIwV&quot;&gt;Xiaofeng, Guan &quot;Most people free to have more child&quot; China Daily, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CcACC&quot;&gt;BBC [http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/941511.stm &quot;China steps up 'one child' policy&quot;].2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fA4Ec&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.economist.com/node/21553056 | pealkiri =China’s Achilles heel| 12.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8e4pl&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.country-studies.com/india/population-and-family-planning-policy.html | pealkiri = Population and Family Planning Policy | vaadatud = 2012-05-18 | arhiivimisaeg = 2012-04-24 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120424214840/http://www.country-studies.com/india/population-and-family-planning-policy.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQWZ6&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&amp;t=2765&amp;hilit=rahvastikupoliitika | pealkiri =ERL avaldus rahvastikupoliitika kohta | autor =ERL pressiteade | aeg =2008 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1Ybh&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.slideshare.net/Statistikaamet/urve-palo-mtteid-rahvastikupoliitikast| pealkiri =Urve Palo: mõtteid rahvastikupoliitikast | autor =Urve Palo | aeg = 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fjzfj&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Sundimust_mojutavad_tegurid_Eestis_2008.pdf | pealkiri =Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008 | autor =Oras, K., Unt, M | aeg =2008 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18ND8&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf| pealkiri = Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond. Laste ja perede arengukava 2012–2020.| autor = Sotsiaalministeerium| aeg = 2011| vaadatud = 2012-05-18| arhiivimisaeg = 2012-07-30| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120730100551/http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AYc6N&quot;&gt;{{netiviide| url =http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Rahvatervis/erta-voldik_final.pdf| pealkiri =Eesti rahva tervise arengukava}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Demograafia]]
[[Kategooria:Poliitika]]</text>
      <sha1>3i6tzzf0q1iyfv02fviwjfuruoqnp1x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bunge mänd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>209637</id>
    <revision>
      <id>7201613</id>
      <parentid>6429548</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:47:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201613</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5026" sha1="g9533d1q52sh2y2ay9ukbrwantk0ziv" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Taksonitabel 
| nimi          = Bunge mänd
| värvus = taimed
| seisund       = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref  =&lt;ref name=&quot;w6anK&quot; /&gt;
| pilt          = Pinus bungeana 01.JPG
| pildi_seletus = 
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
| klass         = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''
| selts         = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''
| sugukond      = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond      = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus''
| liik          = Bunge mänd
| alamliik      = 
| binaarne      = ''Pinus bungeana''
| binaarse_autor = Zuccarini ex Endlicher (1847)
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Bunge mänd''' (''Pinus bungeana'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]].

Bunge mänd on saanud nimetuse esmaleidja, [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[botaanik]]u [[Alexander Georg von Bunge]] (1803–1890) järgi. Esimestena kirjeldasid seda puud teaduslikult saksa botaanik [[Joseph Gerhard Zuccharini]] (1797–1848) ja austria botaanik [[Stephan Endlicher]] (1804–1849) [[1847]]. aastal.

Bunge mänd kuulub koos [[Gerardi mänd|Gerardi männiga]] (''Pinus gerardiana'') ja [[jünnani mänd|jünnani männiga]] (''Pinus squamata'') sektsiooni ''[[Parrya]]'' alamsektsiooni ''[[Gerardianae]]''.

== Kirjeldus ==
[[Pilt:PinusBungeana Bark.jpg|pisi|vasakul|Kestendav tüvi]]
Bunge mänd kasvab 24–30 m kõrguseks, [[tüvi]] on hargnev, läbimõõt kuni 1,16 m. [[Juurestik]] on hästi laiali arenenud.&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt;

[[Võra]] on püramiidjas või vihmavarjukujuline&lt;ref name=&quot;flora&quot; /&gt;. [[Puukoor|Koor]] on sile ja hallikasroheline. [[Korp]] on noortel puudel tuhmhall, sile, kestendav, vananedes muutub kriitvalgeks, mille järgi on puu kaugelt äratuntav&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt;. Koor ajab maha ümaraid [[soomus (botaanika)|soomuseid]] ja nende alune koor on algul kahvatu[[kollane]], aga hiljem tõmbub see päikesekiirguse mõjul oliiv[[pruun]]iks, [[punane|punaseks]] või [[lilla]]kaks.

[[Pung]]ad on munaja kujuga, punakaspruunide soomustega, [[vaik|vaiguta]], ligi 12&amp;nbsp;mm pikkused. Noored [[võrse]]d on  siledad, püstised ja hallikasrohelised.

[[Okas|Okkad]] on kolmekaupa kimbus, 5–7,5&amp;nbsp;cm pikkused, tumerohelised, teravatipulised, lameda ristlõikega, püsivad võrsetel 3–4 aastat&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt;.

[[Isasõis]]ikud on rohekaskollased, ellipsoidsed. [[Käbi]]d on üksikult või paaris, ümara või munaja kujuga, 5–6,5&amp;nbsp;cm pikkused. [[Seeme|Seemned]] on munaja kujuga, umbes 10&amp;nbsp;mm pikkused, hallikaspruunid, lühikese, kuni 5&amp;nbsp;mm pikkuse ja nõrgalt kinnitunud tiivakesega.&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;flora&quot; /&gt;

== Levila ==

Bunge männi levila paikneb [[Hiina]] põhja- ja keskosas, kus ta kasvab hajusate asurkondadena mägedes 500–1800 m kõrgusel üle merepinna&lt;ref name=&quot;flora&quot; /&gt;. Tema kaasliigid on peamiselt mänd ''[[Pinus tabuliformis]]'' ja [[katteseemnetaimed]]&lt;ref name=&quot;world&quot; /&gt;. Kasvupinnaseks on enamasti [[lubjakivi]]st moodustunud [[muld|mullad]]. Hiinast on ta introdutseeritud ka [[Korea]]sse.&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt;

Bunge mänd talub talvel külma kuni −23...–29&amp;nbsp;°C&lt;ref name=&quot;C9TWG&quot; /&gt;.

[[Pilt:Pinus_bungeana_pollen_cones.jpg|pisi|Isasõisikud ja okkad]]
== Paljunemine ==
Bunge mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ja paljuneb seemnete abil. [[Tolmlemine]] toimub [[tuul]]e abil [[aprill]]is-[[mai]]s. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta [[oktoober|oktoobris]]-[[november|novembris]] ja levivad tuule abil.&lt;ref name=&quot;flora&quot; /&gt;

== Kasutamine ==

Kuna Bunge mänd kasvab aeglaselt ning tema puit on habras, siis raiutakse seda harva ja tal pole majanduslikku väärtust. Mitmeharulise dekoratiivse võra tõttu on ta populaarne ilupuu Hiinas, kus teda kasvatatakse tihti templite juures ja surnuaedades. Samuti võib teda leida [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[arboreetum]]itest.&lt;ref name=&quot;world&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;w6anK&quot;&gt;{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus bungeana|aasta=2007|ID=39602|IUCN_aasta=2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;conifers&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/Pinus_bungeana.php| pealkiri = ''Pinus bungeana''| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 25.04.2010| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;flora&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&amp;taxon_id=200005327| pealkiri = ''Pinus bungeana''| väljaanne = www.efloras.org| vaadatud = 25.04.2010| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;world&quot;&gt;James E. Eckenwalder. &quot;Conifers of the World: The Complete Reference&quot;, Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C9TWG&quot;&gt;Francine Bigras ja Stephen Colombo. &quot;Conifer Cold Hardiness&quot;, Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0&lt;/ref&gt;
}}

{{commons|Pinus bungeana}}

[[Kategooria:Männilised]]</text>
      <sha1>g9533d1q52sh2y2ay9ukbrwantk0ziv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artur Talvik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>210055</id>
    <revision>
      <id>7201642</id>
      <parentid>7201317</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:08:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9586" sha1="gvq960gck06a1ag8sj4q4o93ck8oqp8" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Ta on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. 2011. aastal võitis ta duetis Lenna Kuurmaaga meelelahutussaatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot;.

==Haridus==
Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Aastatel 2015–2019 töötas ta Riigikogus, olles selle XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.

==Loominguline tegevus==
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll filmirežissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Tema esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör Rein Kotov), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

===&quot;Laulud tähtedega&quot;===
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. 
Esitatud palade seas olid &quot;Anarchy in the U.K.&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja &quot;Ilus oled, isamaa&quot;.

Talvik ja Kuurmaa tulid hooaja üldvõitjaks ning annetasid 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a juhtumi uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud ka Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 

Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse.

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;Sajandi 100 võttepaika&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;

==Filmid==
===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja US $ suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Tema esimene abikaasa oli näitleja [[Epp Eespäev]], nende lapsed on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>gvq960gck06a1ag8sj4q4o93ck8oqp8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201658</id>
      <parentid>7201642</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:21:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9627" sha1="hc8iuj6sizwc82hyqiyerlj59sib83z" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Ta on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. 2011. aastal võitis ta duetis Lenna Kuurmaaga meelelahutussaatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;.

==Haridus==
Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.

==Loominguline tegevus==
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Tema esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

===&quot;Laulud tähtedega&quot;===
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. 
Esitatud palade seas olid &quot;Anarchy in the U.K.&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja &quot;Ilus oled, isamaa&quot;.

Talvik ja Kuurmaa tulid hooaja üldvõitjaks ning annetasid 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a juhtumi uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud ka Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 

Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse.

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati sadakond filmiloolist mälestustahvlit Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;

==Filmid==
===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, nende lapsed on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>hc8iuj6sizwc82hyqiyerlj59sib83z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201715</id>
      <parentid>7201658</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:06:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10734" sha1="hlz3tosykdogta658e1tnxf5ux2ci91" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. 2011. aastal võitis ta duetis Lenna Kuurmaaga meelelahutussaatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]is ja lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka telereklaame ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004) ning juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne). Ta on olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

===&quot;Laulud tähtedega&quot;===
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud ka Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 

Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse.

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati sadakond filmiloolist mälestustahvlit Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;

==Filmid==
===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, nende lapsed on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>hlz3tosykdogta658e1tnxf5ux2ci91</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201739</id>
      <parentid>7201715</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:42:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10975" sha1="h59eu4pjbcu9d6bn8yv9zu2ubq1eczy" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. 2011. aastal võitis ta duetis Lenna Kuurmaaga meelelahutussaatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]is ja lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka telereklaame ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004) ning juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne). Ta on olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

===&quot;Laulud tähtedega&quot;===
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 

Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse.

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati sadakond filmiloolist mälestustahvlit Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;

==Filmid==
===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, nende lapsed on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>h59eu4pjbcu9d6bn8yv9zu2ubq1eczy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201769</id>
      <parentid>7201739</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11679" sha1="qrq3jyuql5lls42grrw5ysy1fgetqk3" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. 2011. aastal võitis ta duetis Lenna Kuurmaaga meelelahutussaatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]is ja lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka telereklaame ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004) ning juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne). Ta on olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

===&quot;Laulud tähtedega&quot;===
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

===Näitlejana oma isa asendamas===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 

Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse.

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati sadakond filmiloolist mälestustahvlit Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;

==Filmid==
===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, nende lapsed on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>qrq3jyuql5lls42grrw5ysy1fgetqk3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216369</id>
    <revision>
      <id>7201466</id>
      <parentid>7166237</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:02:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DrSten</username>
        <id>71799</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine */</comment>
      <origin>7201466</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28464" sha1="jz0adzwxh2myhj4pvr1k0h213vmqrc1" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused''' olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991. 
[[Pilt:KGB Symbol.png|pisi|NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem]]
{{Sisukord paremale}}

Eesti territooriumil tegutsesid:
*aastatel 1940–1941, [[Eesti NSV SARK]]i Riikliku Julgeoleku Valitsuse linna- ja maaosakonnad;
*aastatel 1944–1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi linna- ja maaosakonnad;
*aastatel 1946–1953, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i linna- ja rajooniosakonnad;
*aastal 1953, Eesti NSV ühendatud Siseministeeriumi julgeoleku linna- ja rajooniosakonnad;
*aastatel 1954–1978, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] linna- ja rajooniosakonnad;
*aastatel 1978–1991, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] linna- ja rajooniosakonnad.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, moodustati [[Eesti]] territooriumil vastavalt kehtinud [[Eesti NSV]] administratiiv/haldusjaotusele. 
{{Vaata|Eesti NSV haldusjaotus}}


===Eesti NSV RJK asutused===
[[Pilt:Pikk tänav 73.JPG|pisi|RJK Tallinna Linnaosakonna hoone Pikk tänav, 73]]
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna Linnaosakond]]''', asukohaga [[Pikk tänav]] 73, [[Tallinn]] (alates 1978. aastast&lt;ref&gt;[http://www.elk.ee/?page_id=859 KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS]&lt;/ref&gt;)
*osakonna ülem [[Heino Vallner]] Jaani p. (08.1981–11.1985)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045669 04.04.2006. a teadaanne nr 752]&lt;/ref&gt;, [[Georgi Vassiljev]]&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite...   teadaanne nr 183]&lt;/ref&gt;
**osakonna ülema asetäitja: [[Stanislav Vinogradov]] (1981–1989)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite...  teadaanne nr 92]&lt;/ref&gt;; [[Juri Lartsev]] (1988–1991)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite...  teadaanne nr 100]&lt;/ref&gt;
*1. jaoskond
*2. jaoskond
*3. jaoskond
*4. jaoskond, jaoskonna ülem [[Leonid Aunapu]] (1983–07.1987)&lt;ref name=&quot;KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 14.05.2003, 57&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 265, 16.01.2003]&lt;/ref&gt;; jaoskonna ülem [[Arkadi Burdõlo]]&lt;ref&gt;https://www.riigiteataja.ee/akt/248987&lt;/ref&gt; (1989–1991)
*5. jaoskond, jaoskonna ülem Peeter Sepper (1991)
*jaoskonna ülem [[Viktor Sitin]]&lt;ref name=&quot;22.03.2006. a teadaanne nr 679&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045669 22.03.2006. a teadaanne nr 679]&lt;/ref&gt;; [[Juri Grigorjev]] (1989–1990)
* [[Anatoli Kopõlov]] Pjotri p.
*[[Vladimir Malõgin]] Kuzma p. 
* J[[Jaan Vahter|aan Vahter]] Osvaldi p.
* [[Georgi Vassiljev]] Vassili p.
* [[Stanislav Vinogradov]] Anatoli p.

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]]'''
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Harju rajooni osakond]]'''
** osakonna ülem, [[Karl Palusoo]] (–1986), [[Igor Paštšenko]] (1986–1991)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. teadaanne nr 122]&lt;/ref&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Kohtla-Järve linnaosakond]]'''
**osakonna ülem, Anatoli Krjukov Georgi p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Paide jaoskond]]'''
*jaoskonna ülem [[Nikolai Guljanski]], (03.1970–06.1974)&lt;ref name=&quot;Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=248987 09.01.2002. a teadaanne nr 361]&lt;/ref&gt;
*[[Mart Valge (julgeolekutöötaja)|Mart Valge]] (1972–1991)&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 26.02.2004. a teadaanne nr 749]&lt;/ref&gt;
*[[Olev Urb]] (1974–1985)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. 03.12.1997. a. teadaanne nr 189]&lt;/ref&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]]'''
** jaoskonna ülem, [[Viktor Sitin]] (1985–1989)&lt;ref name=&quot;22.03.2006. a teadaanne nr 679&quot;/&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Põlva jaoskond]]'''
*jaoskonna ülem Heldur Lenk (1974–1975)
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Võru jaoskond]]'''
** jaoskonna ülem, [[alampolkovnik]] [[Ervin Oras]], [[Heldur Lenk]] (1975–1986)
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Pärnu osakond]]''', [[Ringi tänav (Pärnu)|Ringi tänav]] 44
* osakonna ülem, [[Juhan Mägi]], Batrak, [[Karl Saare]], [[Evald Taliväting]], 
**ülema asetäitja [[Valeri Krutšinkin]] (08.1983–13.12.1991)
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Narva linnaosakond]]''', [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 24
* osakonna ülem, [[Dmitri Bašev]] Pjotr p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Viljandi rajooni jaoskond]]'''
* osakonna ülem, [[Jaan Aho]] Johannese p.; [[L. Sokk]]
&lt;td&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rakvere rajooni jaoskond]]''', [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Viktor Kingissepa tänav]] 12 
* jaoskonna ülem, [[Nikolai Ždanov]] Vjatšeslavi p. (04.1984–1990)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 702]&lt;/ref&gt;
**jaoskonna ülema asetäitja [[Tõnu Tasuja]] (1986–1987)&lt;ref name=&quot;riigiteataja.ee&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ...teadaanne nr 714]&lt;/ref&gt;
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Valga rajooni osakond]]''', [[Puiestee tänav (Valga)|Puiestee]] 5a
*jaoskonna ülem, [[Peeter Eesma]] Konstantini p. (08.1981–02.1986) &lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245054 Riigi Teataja Lisas 29.12.2009, 99 Avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad]&lt;/ref&gt; 
*osakonna ülem, [[Valeri Mašnikov]] Vassili p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Haapsalu osakond]]'''
**rajooniosakonna ülem, [[Mihhail Rožkov]] (–1953)
**rajooniosakonna ülem, [[Mihhail Pertsev]] (1953)
**rajooniosakonna ülem, vanemleitnant [[Aleksander Mumm]] (1953)
**rajooniosakonna ülem, alampolkovnik [[Vassili Zagrebalov]] (1953–)&lt;ref&gt;[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 474–475&lt;/ref&gt;
**osakonna ülem, [[Aso Kalk]] Rudolfi p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Kuressaare osakond]]''', [[Uus tänav (Kuressaare)|Lenini tänav]] 22&lt;ref name=&quot;eesti-lahi&quot;&gt;[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466&lt;/ref&gt;
*osakonna ülem, [[Mihkel Lutsenko]] Teodori p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Sillamäe jaoskond]]'''
*jaoskonna ülem, [[Anatoli Vorontsov]] Sergei p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Hiiumaa jaoskond]]'''
*jaoskonna ülem, [[Panikov]]&lt;ref&gt;[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475&lt;/ref&gt;
*jaoskonna ülem, [[Matti Värimäe]] Johannese p.
*'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Jõgeva jaoskond]]'''
*jaoskonna ülem [[Nikolai Guljanski]] (10.1967–03.1970)&lt;ref name=&quot;Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate&quot;/&gt;
*jaoskonna ülem [[Aare Pähn]] (1970–1987)&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 26.02.2004. a teadaanne nr 634]&lt;/ref&gt;
*jaoskonna ülem [[Tõnu Tasuja]] (1987–11.1989)&lt;ref name=&quot;riigiteataja.ee&quot;/&gt;
*jaoskonna ülem [[Oleg Voinov]] (10.1989–03.1991)&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 767]&lt;/ref&gt;
&lt;/table&gt;
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1978–1991|järgnev=}}
{{lõpp}}

==Ajalugu==
===Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine===
{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1. aprillist 1941. aastast}}

* Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsus]]e Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Vassili Doronin]], millel piirkondlikud asutused: 
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* NSV Liidu RJRK Transportosakonna [[Tallinn]]a jaoskond, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Bak, ülema asetäitja [[riikliku julgeoleku seersant]] Sergei Šarikov;
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Tartu]] jaoskond, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Ivan Potehhin]];
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Türi]] jaoskond, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Harald Pleer]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html |pealkiri=1940. – 1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2008-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080420023859/http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, ülema asetäitja [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku vanemleitnant]] [[Vladimir Kalinin]];
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Tapa]] Operatiivpunkt, 
:ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] [[Aleksei Punkarev]];
&lt;td&gt;
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Narva]] Operatiivpunkt, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Nefed Karsakov]];
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Valga]] Operatiivpunkt, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant Mihhail Ivanov;
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Petseri]] Operatiivpunkt, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Aleksei Lukjanov]];
* Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Mõisaküla]] Operatiivpunkt, 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Beljajev&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/306-307.pdf |pealkiri=Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306053611/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/306-307.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.  
&lt;/table&gt;
;Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused:
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
&lt;td&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Narva linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Narva linnaosakond]], 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Mihhail Škurenkov]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viru maakonnaosakond]], 
:ülem Johannes Kivi
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Tartu linnaosakond]], 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Pavel Afanasjev]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu maakonnaosakond]], 
:ülem Johannes Kivi / [[Alfred Kikkas]], ülema asetäitja [[Konstantin Sokolov]], [[Gnezdin Ivan]] ([[Гнездин Иван Александрович]])
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Harju maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Harju maakonnaosakond]], 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Ernst Lillepuu]], asetäitja [[Mihhail Gisitš]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Saare maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Saaremaa maakonnaosakond]], 
:ülem [[Vassili Riis]], asetäitja [[Šustov]]
&lt;td&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Võru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Võru maakonnaosakond]], 
:ülem [[Jaan-Friedrich Reisner]], asetäitja [[Jefim Rakhmilevitš]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Petseri maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Petseri maakonnaosakond]], 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Afanassi Ostapišenko]], asetäitja [[Lavrenti Ostapenko]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]], 
:ülem [[Jaan Madal]], asetäitja Mihhail Aleksejev
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viljandi maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viljandi maakonnaosakond]], 
:ülem [[Johan Mägi]], asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Ivan Kornjuhhin]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Lääne maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Lääne maakonnaosakond]], 
:ülem [[Vassili Vits]], asetäitja riikliku julgeoleku leitnant [[Matvei Vainberg]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Järva maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Järva maakonnaosakond]], 
:ülem [[Elmar Kukka]], asetäitja [[Kotelevski]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/306-307.pdf |pealkiri=ESSR PEOPLE’S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941 |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609224700/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/306-307.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.
&lt;/table&gt;

===Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused, aastatel 1944–1946===
Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsus]]e RJRJ Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev (1944–); 
;Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused:
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
&lt;td&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Narva linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Narva linnaosakond]], 
:ülem [[Boriss Bõkov]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Tartu linnaosakond]], 
:ülem Vassili Beljajev (detsember 1944 – november 1946); ülem [[Dmitri Mõzin]] (1945); [[Gavriil Starinov]]&lt;ref&gt;[[Indrek Paavle]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/17%20%283%29%201996.pdf Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 1996/3&lt;/ref&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Harju maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Harju maakonnaosakond]], 
:ülem [[Afanassi Ostapišenko]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viru maakonnaosakond]], 
:ülem [[Mihhail Filimonov]] (jaanuar – august 1944), [[major]] [[Aleksei Matvejev]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/fone/raude.htm |pealkiri=Arreteerimine |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2008-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080929190402/http://www.hot.ee/fone/raude.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Võru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Võru maakonnaosakond]], 
:ülem [[Vassili Zagrebalov]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Saaremaa maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Saaremaa maakonnaosakond]], 
:ülem [[Fjodor Kostenko]];
&lt;td&gt;
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu maakonnaosakond]] , alates 1946. aasta veebruarist [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu linnaosakond]]
:ülem [[Ivan Nikulitšev]]
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]]
:ülem [[Sergei Seleznjov]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viljandi maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Viljandi maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]]
:ülem [[Johan Mägi]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Lääne maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Lääne maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]]
:ülem [[Jevgeni Orlov]];
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Järva maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Järva maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]]
:ülem [[Vassili Sidorov]]&lt;ref&gt;[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20131214200241/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2008/2008_3_sisu.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946NKGB], Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57&lt;/ref&gt;.
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Petseri maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Petseri maakonnajaoskond]], 
:ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Afanassi Ostapišenko]], 
&lt;/table&gt;

1945. aasta alguses jaanuar-veebruar liideti Petseri maakond [[Pihkva oblast]]iga ning ENSV RJRK Petseri MO likvideeriti, senised maakonna''jaoskonnad'' aga reorganiseeriti Maakonna''osakondadeks''.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1941–1943)|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1943–1946|järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1946–1953)}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1941–1943)|nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1943–1953)}}
{{lõpp}}

===Eesti NSV RJMi asutused, aastatel 1946–1953===
Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Linna osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna Linna osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Linna osakond|RJMi Tartu Linna osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Linna osakond|RJMi Pärnu Linna osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Kuressaare osakond|RJMi Kuressaare osakond]]
&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Harjumaa osakond|Eesti NSV RJMi Harjumaa osakond]], ülem [[riikliku julgeoleku major|rj major]] Pavel Vassiljev&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250122104807/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2,_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%B5%D0%BB_%D0%9B%D0%B5%D0%BE%D0%BD%D1%82%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Васильев, Павел Леонтьевич], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР&lt;/ref&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Järvamaa osakond|Eesti NSV RJMi Järvamaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Läänemaa osakond|Eesti NSV RJMi Läänemaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnumaa osakond|Eesti NSV RJMi Pärnumaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Saaremaa osakond|Eesti NSV RJMi Saaremaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartumaa osakond|Eesti NSV RJMi Tartumaa osakond]]
&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valgamaa osakond|Eesti NSV RJMi Valgamaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Viljandimaa osakond|Eesti NSV RJMi Viljandimaa osakond]], ülem polkovnik Nikolai Voronin (10.47–10.50&lt;ref&gt;Петров Н.В., [https://web.archive.org/web/20250123094654/http://old.memo.ru/history/nkvd/kto2/kto_2-0206.html Воронин Николай Васильевич (1913–1985)], Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954. М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.&lt;/ref&gt;)
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Virumaa osakond|Eesti NSV RJMi Virumaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Võrumaa osakond|Eesti NSV RJMi Võrumaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakond|Eesti NSV RJMi Hiiumaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakond|Eesti NSV RJMi Jõgevamaa osakond]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõhvimaa osakond|Eesti NSV RJMi Jõhvimaa osakond]]
&lt;/table&gt;

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1941; 1943–1946)|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]|aeg=1946–1953|järgnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena]]}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1941; 1943–1946)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] |aeg=1946–1953|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]]}}
{{lõpp}}

===Eesti NSV RJMi asutused oblastiteperioodil, 1952. aastal===
Eesti NSV RJMi asutuste kohta [[Eesti NSV oblastiteperiood]]il, 1952. aastal
{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal}} ja ''[[Eesti NSV haldusjaotus#1952]]''

1. juuli 1952. aastal koondati uute RJM Tallinna, Tartu ja Pärnu Oblastivalitsuste juhtimise alla endised rajooniosakonnad: 
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsus]]: 
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Harju rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Harju RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Keila rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Keila RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kose rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kose RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Rapla rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Rapla RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Loksa rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Loksa RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Paide rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Paide RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Tapa rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Tapa RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Türi rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Türi RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Rakvere rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Rakvere RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Väike-Maarja rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Väike-Maarja RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kiviõli rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kiviõli RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Jõhvi rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Jõhvi RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kohtla-Järve  rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kohtla-Järve RAO]];
**[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Narva linnaosakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Narva LO]]; 
&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Oblastivalitsus]]: 
**Tartu rajoonis, Eesti NSV RJMi Tartu OV Tartu RAO 
**Tartu linnas, Eesti NSV RJMi Tartu OV Tartu LO, 
**Kallaste, 
**Mustvee, 
**Jõgeva, 
**Põltsamaa, 
**Elva, 
**Otepää, 
**Antsla, 
**Valga, 
**Võru, 
**Vastseliina, 
**Räpina, 
**Põlva
&lt;td&gt;
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblastivalitsus]]: 
**Eesti NSV RJMi Pärnu OV Viljandi RAO
**Tõrva, 
**Abja, 
**Kilingi-Nõmme, 
**Suure-Jaani, 
**Vändra, 
**Pärnu, 
**Pärnu-Jaagupi, 
**Lihula, 
**Märjamaa, 
**Haapsalu, 
**Kuressaare (alates 15.05.1952-Kingissepa), 
**Orissaare, 
**Hiiumaa
&lt;/table&gt;

===Eesti NSV RJMi asutused, 1953. aastal===
{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#1953}}
{{vaata|Eesti NSV haldusjaotus#1953}}

===Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1954–1957===
1954. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamisel anti ENSV MN ja RJK linna- ja rajooniosakondade kasutusse hooned: Valgas [[Puiestee tänav (Valga)|Puiestee tänav]] 5a, Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse tänav]] 24, Rakveres [[Kingissepa tänav (Rakvere)|Kingissepa tänav]] 12, Tartus [[Riia tänav]] 85, kust hiljem koliti [[Aia tänav (Tartu)|Aia tänav]] 19), Pärnu-Jaagupis [[Pärnu tänav (Pärnu-Jaagupi)|Pärnu tänav]] 19, Tõrvas [[Veski tänav (Tõrva)|Veski tänav]] 5, Elvas [[Jaan Tömbi tänav (Elva)|Jaan Tömbi tänav]] 2, Kuressaares [[Lenini tänav (Kuressaare)|Lenini tänav]] 22, Mustvees [[Tartu tänav (Mustvee)|Tartu tänav]] 75 ja Pärnus [[Ringi tänav (Pärnu)|Ringi tänav]] 44&lt;ref name=&quot;eesti-lahi&quot; /&gt;.

1954. aastal moodustati vastavalt tollasele [[Eesti NSV haldusjaotus#1953|ENSV haldusjaotus]]ele ENSV MN ja RJK 4 (Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond|Tartu]]) linna- ja 37 ([[Antsla rajoon|Antsla]], [[Vastseliina rajoon|Vastseliina]], [[Viljandi rajoon|Viljandi]], [[Võru rajoon|Võru]], [[Jõhvi rajoon|Jõhvi]], [[Keila rajoon|Keila]], [[Kiviõli rajoon|Kiviõli]], [[Kingissepa rajoon|Kingissepa]], [[Lihula rajoon|Lihula]], [[Loksa rajoon|Loksa]], [[Orissaare rajoon|Orissaare]], [[Põlva rajoon|Põlva]], [[Rakvere rajoon|Rakvere]], [[Räpina rajoon|Räpina]], [[Tapa rajoon|Tapa]], [[Harju rajoon|Harju]], [[Haapsalu rajoon|Haapsalu]], [[Hiiumaa rajoon|Hiiumaa]], [[Abja rajoon|Abja]], [[Valga rajoon|Valga]], [[Vändra rajoon|Vändra]], [[Väike-Maarja rajoon|Väike-Maarja]], [[Jõgeva rajoon|Jõgeva]], [[Kallaste rajoon|Kallaste]], [[Kohtla-Nõmme rajoon|Kohtla-Nõmme]], [[Kose rajoon|Kose]], [[Märjamaa rajoon|Märjamaa]], [[Mustvee rajoon|Mustvee]], [[Otepää rajoon|Otepää]], [[Paide rajoon|Paide]], [[Pärnu-Jaagupi rajoon|Pärnu-Jaagupi]], [[Põltsamaa rajoon|Põltsamaa]], [[Rapla rajoon|Rapla]], [[Suure-Jaani rajoon|Suure-Jaani]], [[Tõrva rajoon|Tõrva]], [[Türi rajoon|Türi]], [[Elva rajoon|Elva]]) rajooniosakonda&lt;ref&gt;[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 471–472&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Eesti NSV haldusjaotus#1957}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena]]|nimi=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1954–1978|järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||nimi=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1954–1978|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]}}
{{lõpp}}

===Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1957–1978===
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||nimi=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1954–1978|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]}}
{{lõpp}}

==Vaata ka==
*[[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]]

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]</text>
      <sha1>jz0adzwxh2myhj4pvr1k0h213vmqrc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilvede all</title>
    <ns>0</ns>
    <id>221757</id>
    <revision>
      <id>7201510</id>
      <parentid>7140110</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:14:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41601-41</username>
        <id>234134</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjutasin juurde, et Indrek oli ka Mari töökaaslane, panin Maria nime taha risti, sest &quot;Pilvede all&quot; ta suri ning lisasin tabelisse Liina Olmaru, kes mängis telesarjas Barbi Steinfeldi. Kahjuks ei osanud ma lisada tabeli lahtrisse värvi ning ei teadnud, mis aegadel Barbi mängis sarjas.</comment>
      <origin>7201510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15506" sha1="1yxw1jxrgiqrrzhjih34uziiog932p2" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = &quot;Pilvede all&quot;
| originaalnimi = 
| žanr = [[draama]]
| stsenaarium = [[Eleonora Berg]]
| režii = [[Henri Nõmm]]&lt;br&gt;[[Toomas Kirss]]&lt;br&gt;[[Indrek Simm]]&lt;br&gt;[[Mirjam Marjatta Olesk]]
| peaosades = [[Inga Lunge]]&lt;br&gt;[[Elisabet Reinsalu]]&lt;br&gt;[[Liis Haab]]
| jutustaja = [[Liis Haab]]
| helilooja = [[Hendrik Sal-Saller]]
| esitaja = [[Mariliis Jõgeva]]
| tunnusmuusika = &quot;Väike valge vale&quot;
| üldhelilooja = 
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| hooaegu = 23 (eetrisse jõudnud)
| jagusid = 304 (eetrisse jõudnud)
| produtsent = [[Toomas Kirss]]
| tegevprodutsent = 2010–2012 [[Kadri Eenlo]] 2012–2022 [[Merli Kutsar]]
| kestus = 40–50 minutit
| operaator = [[Martin Randalu]]
| montaaž = [[Andre Vill]]
| tootja = [[Risti Grupp]]
| kanal = [[Kanal 2]]
| esmalinastus = 
| originaal = 2010–2022
| koduleht = http://kanal2.postimees.ee/saated/Pilvede-all
| imdb_id = 2169443
}}

'''&quot;Pilvede all&quot;''' on [[Eesti]] telesari, mida näitas [[Kanal 2]] aastatel 2010–2022. Eetrisse jõudis 304 jagu. 

Sarja stsenarist oli [[Eleonora Berg]], režissöörid [[Mirjam Marjatta Olesk]], [[Toomas Kirss]], [[Henri Nõmm]] (2016–2017) ja [[Indrek Simm]] (2010–2016). Sarja produtsent oli [[Toomas Kirss]] ja seda tootis [[Risti Grupp]].  

Sarja esimene osa läks [[Kanal 2|Kanal 2-s]] eetrisse 8. septembril 2010 ja viimane osa 14. detsembril 2022.  

* Sarja tunnuslaulu &quot;Väike valge vale&quot; esitab Mariliis Jõgeva. Laulu muusika autor on [[Hendrik Sal-Saller]] ning teksti on kirjutanud [[Berit Sal-Saller]].

* &quot;Pilvede all&quot; on saanud kolmel korral [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhinna]] aasta parima telesarja kategoorias.

== Osatäitjad ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa sarjas
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Sarjas oldud aastad
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Põhiosatäitjad
|-
| rowspan=&quot;29&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|[[Inga Lunge]]
|Piret Jakobson
|2010–2018, 2022
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|Mari Murakas 
(sünd. Jakobson&lt;small&gt;)&lt;/small&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |2010–2022
|-
|[[Liis Haab]]
|Kertu Kroon 
(sünd. Jakobson, eelnevalt Laurand)
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kõrvalosatäitjad
|-
|[[Rita Rätsepp]]
|Sirje Jakobson
(Pireti, Mari ja Kertu ema)
| rowspan=&quot;5&quot; |2010–2022
|-
|[[Ain Lutsepp]]
|Albert Aavakivi
(Pireti isa)
|-
|[[Indrek Sammul]]
|Erik Laurand
(Kertu eksabikaasa)
|-
|[[Vladas Radvilavicius]]
|Indrek Murakas
(Mari töökaaslane, abikaasa)
|-
|[[Leila Säälik]]
|Maimu Laurand
(Eriku ema)
|-
|[[Piret Rauk]]
|Inna Aavakivi
(Alberti abikaasa)
|2011–2022
|-
|[[Jekaterina Kordas]]
|Haiglaõde
(Pireti töökaaslane)
|2010–2018
|-
|[[Marianna Tuisk]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Marite Murakas (Mammu)
(Mari ja Indreku tütar)
|2014–2018
|-
|[[Laura Kohava]]
|2018–2022
|-
|[[Christopher Kingsepp]]
|Rudolf Murakas (Ruudi)
(Mari ja Indreku poeg)
|2018–2022
|-
|[[Andres Dvinjaninov]]
|Gunnar 
(Sirje kallim)
|2014–2019
|-
|[[Margus Jaanovits]]
|Urmas
(Pireti ekskallim)
| rowspan=&quot;2&quot; |2015–2022
|-
|[[Tanel Ingi]]
|Andres Kroon 
(Kertu eksabikaasa)
|-
|[[Külli Teetamm]]
|Sandra 
(Indreku armuke)
|2015–2017
|-
|[[Rauno Märks]]
|Voldemar Jakobson 
(Pireti eksabikaasa)
|2013, 2016–2022
|-
|[[Ragne Pekarev]]
|Liina
(Andrese eksnaine)
|2016–2017
|-
|[[Angelika Mikk]]
|Riina Räim 
(Eriku armuke, Mari alluv)
|2014–2022
|-
|[[Kersti Heinloo]]
|Maria ✝
(Eriku armuke/ülemus, Kertu ülemus)
|2011–2015
|-
|[[Hellar Bergmann]]
|Artur 
(Pireti ekskihlatu)
|2013–2014
|-
|[[Guido Kangur]]
|Valter 
(Kertu sõber/kolleeg)
|2017–2022
|-
|[[Karl Lennart Jänes]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Johannes &quot;Joosu&quot; Kroon 
(Kertu ja Andrese poeg)
|2017–2018
|-
|[[Robin Tauts]]
|2018–2022
|-
|[[Nikool Abel]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Liisa Laurand 
(Kertu ja Eriku tütar)
|2014–2018
|-
|[[Heleri-Anete Neider]]
|2018–2022
|-
|[[Merilin Kirbits]]
|Siiri 
(Kertu kolleeg)
|2018–2022
|-
|
|Liina-Riin Olmaru
|Barbi Steinfeld (Mari sõber)
|
|}

==Hooajad ja osad==

=== 1. hooaeg, sügis 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|01
|01
|08.09.2010
|-
|02
|02
|15.09.2010
|-
|03
|03
|22.09.2010
|-
|04
|04
|29.09.2010
|-
|05
|05
|06.10.2010
|-
|06
|06
|13.10.2010
|-
|07
|07
|20.10.2010
|-
|08
|08
|27.10.2010
|-
|09
|09
|03.11.2010
|-
|10
|10
|10.11.2010
|-
|11
|11
|17.11.2010
|-
|12
|12
|25.11.2010
|}

=== 2. hooaeg, kevad 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|13
|01
|09.03.2011
|-
|14
|02
|16.03.2011
|-
|15
|03
|23.03.2011
|-
|16
|04
|30.03.2011
|-
|17
|05
|06.04.2011
|-
|18
|06
|13.04.2011
|-
|19
|07
|20.04.2011
|-
|20
|08
|27.04.2011
|-
|21
|09
|04.05.2011
|-
|22
|10
|11.05.2011
|-
|23
|11
|18.05.2011
|-
|24
|12
|25.05.2011
|}

=== 3. hooaeg, sügis 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|25
|01
|07.09.2011
|-
|26
|02
|14.09.2011
|-
|27
|03
|21.09.2011
|-
|28
|04
|28.09.2011
|-
|29
|05
|05.10.2011
|-
|30
|06
|12.10.2011
|-
|31
|07
|19.10.2011
|-
|32
|08
|26.10.2011
|-
|33
|09
|02.11.2011
|-
|34
|10
|09.11.2011
|-
|35
|11
|16.11.2011
|-
|36
|12
|23.11.2011
|-
|37
|13
|30.11.2011
|-
|38
|14
|07.12.2011
|}

=== 4. hooaeg, kevad 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|39
|01
|29.02.2012
|-
|40
|02
|07.03.2012
|-
|41
|03
|14.03.2012
|-
|42
|04
|21.03.2012
|-
|43
|05
|28.03.2012
|-
|44
|06
|04.04.2012
|-
|45
|07
|11.04.2012
|-
|46
|08
|18.04.2012
|-
|47
|09
|25.04.2012
|-
|48
|10
|02.05.2012
|-
|49
|11
|09.05.2012
|-
|50
|12
|16.05.2012
|-
|51
|13
|23.05.2012
|-
|52
|14
|30.05.2012
|}

=== 5. hooaeg, sügis 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;15&quot; |
|53
|01
|05.09.2012
|-
|54
|02
|12.09.2012
|-
|55
|03
|19.09.2012
|-
|56
|04
|26.09.2012
|-
|57
|05
|03.10.2012
|-
|58
|06
|10.10.2012
|-
|59
|07
|17.10.2012
|-
|60
|08
|24.10.2012
|-
|61
|09
|31.10.2012
|-
|62
|10
|07.11.2012
|-
|63
|11
|14.11.2012
|-
|64
|12
|21.11.2012
|-
|65
|13
|28.11.2012
|-
|66
|14
|05.12.2012
|-
|67
|15
|12.12.2012
|}

=== 6. hooaeg, kevad 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|68
|01
|27.02.2013
|-
|69
|02
|06.03.2013
|-
|70
|03
|13.03.2013
|-
|71
|04
|20.03.2013
|-
|72
|05
|27.03.2013
|-
|73
|06
|03.04.2013
|-
|74
|07
|10.04.2013
|-
|75
|08
|17.04.2013
|-
|76
|09
|24.04.2013
|-
|77
|10
|01.05.2013
|-
|78
|11
|08.05.2013
|-
|79
|12
|15.05.2013
|-
|80
|13
|22.05.2013
|-
|81
|14
|29.05.2013
|}

=== 7. hooaeg, sügis 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|82
|01
|04.09.2013
|-
|83
|02
|11.09.2013
|-
|84
|03
|18.09.2013
|-
|85
|04
|25.09.2013
|-
|86
|05
|02.10.2013
|-
|87
|06
|09.10.2013
|-
|88
|07
|16.10.2013
|-
|89
|08
|23.10.2013
|-
|90
|09
|30.10.2013
|-
|91
|10
|06.11.2013
|-
|92
|11
|13.11.2013
|-
|93
|12
|20.11.2013
|-
|94
|13
|27.11.2013
|-
|95
|14
|04.12.2013
|-
|96
|15
|11.12.2013
|-
|97
|16
|18.12.2013
|}

=== 8. hooaeg, kevad 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;15&quot; |
|98
|01
|26.02.2014
|-
|99
|02
|05.03.2014
|-
|100
|03
|12.03.2014
|-
|101
|04
|19.03.2014
|-
|102
|05
|26.03.2014
|-
|103
|06
|02.04.2014
|-
|104
|07
|09.04.2014
|-
|105
|08
|16.04.2014
|-
|106
|09
|23.04.2014
|-
|107
|10
|30.04.2014
|-
|108
|11
|07.05.2014
|-
|109
|12
|14.05.2014
|-
|110
|13
|21.05.2014
|-
|111
|14
|28.05.2014
|-
|112
|15
|04.06.2014
|}

=== 9. hooaeg, sügis 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|113
|01
|03.09.2014
|-
|114
|02
|10.09.2014
|-
|115
|03
|17.09.2014
|-
|116
|04
|24.09.2014
|-
|117
|05
|01.10.2014
|-
|118
|06
|08.10.2014
|-
|119
|07
|15.10.2014
|-
|120
|08
|22.10.2014
|-
|121
|09
|29.10.2014
|-
|122
|10
|05.11.2014
|-
|123
|11
|12.11.2014
|-
|124
|12
|19.11.2014
|-
|125
|13
|26.11.2014
|-
|126
|14
|03.12.2014
|-
|127
|15
|10.12.2014
|-
|128
|16
|17.12.2014
|}

=== 10. hooaeg, kevad 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|129
|01
|25.02.2015
|-
|130
|02
|04.03.2015
|-
|131
|03
|11.03.2015
|-
|132
|04
|18.03.2015
|-
|133
|05
|25.03.2015
|-
|134
|06
|01.04.2015
|-
|135
|07
|08.04.2015
|-
|136
|08
|15.04.2015
|-
|137
|09
|22.04.2015
|-
|138
|10
|29.04.2015
|-
|139
|11
|06.05.2015
|-
|140
|12
|13.05.2015
|-
|141
|13
|20.05.2015
|-
|142
|14
|27.05.2015
|-
|143
|15
|03.06.2015
|-
|144
|16
|10.06.2015
|}

=== 11. hooaeg, sügis 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|145
|01
|02.09.2015
|-
|146
|02
|09.09.2015
|-
|147
|03
|16.09.2015
|-
|148
|04
|23.09.2015
|-
|149
|05
|30.09.2015
|-
|150
|06
|07.10.2015
|-
|151
|07
|14.10.2015
|-
|152
|08
|21.10.2015
|-
|153
|09
|28.10.2015
|-
|154
|10
|04.11.2015
|-
|155
|11
|11.11.2015
|-
|156
|12
|18.11.2015
|-
|157
|13
|25.11.2015
|-
|158
|14
|02.12.2015
|-
|159
|15
|09.12.2015
|-
|160
|16
|16.12.2015
|}

=== 12. hooaeg, kevad 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|161
|01
|02.03.2016
|-
|162
|02
|09.03.2016
|-
|163
|03
|16.03.2016
|-
|164
|04
|23.03.2016
|-
|165
|05
|30.03.2016
|-
|166
|06
|06.04.2016
|-
|167
|07
|13.04.2016
|-
|168
|08
|20.04.2016
|-
|169
|09
|27.04.2016
|-
|170
|10
|04.05.2016
|-
|171
|11
|11.05.2016
|-
|172
|12
|18.05.2016
|-
|173
|13
|25.05.2016
|-
|174
|14
|01.06.2016
|-
|175
|15
|08.06.2016
|-
|176
|16
|15.06.2016
|}

=== 13. hooaeg, sügis 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|177
|01
|07.09.2016
|-
|178
|02
|14.09.2016
|-
|179
|03
|21.09.2016
|-
|180
|04
|28.09.2016
|-
|181
|05
|05.10.2016
|-
|182
|06
|12.10.2016
|-
|183
|07
|19.10.2016
|-
|184
|08
|26.10.2016
|-
|185
|09
|02.11.2016
|-
|186
|10
|09.11.2016
|-
|187
|11
|16.11.2016
|-
|188
|12
|23.11.2016
|-
|189
|13
|30.11.2016
|-
|190
|14
|07.12.2016
|-
|191
|15
|14.12.2016
|-
|192
|16
|21.12.2016
|}

=== 14. hooaeg, kevad 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|193
|01
|01.03.2017
|-
|194
|02
|08.03.2017
|-
|195
|03
|15.03.2017
|-
|196
|04
|22.03.2017
|-
|197
|05
|29.03.2017
|-
|198
|06
|05.04.2017
|-
|199
|07
|12.04.2017
|-
|200
|08
|19.04.2017
|-
|201
|09
|26.04.2017
|-
|202
|10
|03.05.2017
|-
|203
|11
|10.05.2017
|-
|204
|12
|17.05.2017
|-
|205
|13
|24.05.2017
|-
|206
|14
|31.05.2017
|}

=== 15. hooaeg, sügis 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|207
|01
|06.09.2017
|-
|208
|02
|13.09.2017
|-
|209
|03
|20.09.2017
|-
|210
|04
|27.09.2017
|-
|211
|05
|04.10.2017
|-
|212
|06
|11.10.2017
|-
|213
|07
|18.10.2017
|-
|214
|08
|25.10.2017
|-
|215
|09
|01.11.2017
|-
|216
|10
|08.11.2017
|-
|217
|11
|15.11.2017
|-
|218
|12
|22.11.2017
|-
|219
|13
|29.11.2017
|-
|220
|14
|06.12.2017
|-
|221
|15
|13.12.2017
|-
|222
|16
|20.12.2017
|}

=== 16. hooaeg, kevad 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|223
|01
|28.02.2018
|-
|224
|02
|07.03.2018
|-
|225
|03
|14.03.2018
|-
|226
|04
|21.03.2018
|-
|227
|05
|28.03.2018
|-
|228
|06
|04.04.2018
|-
|229
|07
|11.04.2018
|-
|230
|08
|18.04.2018
|-
|231
|09
|25.04.2018
|-
|232
|10
|02.05.2018
|-
|233
|11
|09.05.2018
|-
|234
|12
|16.05.2018
|-
|235
|13
|23.05.2018
|-
|236
|14
|30.05.2018
|}

=== 17. hooaeg, sügis 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;16&quot; |
|237
|01
|05.09.2018
|-
|238
|02
|12.09.2018
|-
|239
|03
|19.09.2018
|-
|240
|04
|26.09.2018
|-
|241
|05
|03.10.2018
|-
|242
|06
|10.10.2018
|-
|243
|07
|17.10.2018
|-
|244
|08
|24.10.2018
|-
|245
|09
|31.10.2018
|-
|246
|10
|07.11.2018
|-
|247
|11
|14.11.2018
|-
|248
|12
|21.11.2018
|-
|249
|13
|28.11.2018
|-
|250
|14
|05.12.2018
|-
|251
|15
|12.12.2018
|-
|252
|16
|19.12.2018
|}

=== 18. hooaeg, kevad 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|253
|01
|06.03.2019
|-
|254
|02
|13.03.2019
|-
|255
|03
|20.03.2019
|-
|256
|04
|27.03.2019
|-
|257
|05
|03.04.2019
|-
|258
|06
|10.04.2019
|-
|259
|07
|17.04.2019
|-
|260
|08
|24.04.2019
|-
|261
|09
|01.05.2019
|-
|262
|10
|08.05.2019
|-
|263
|11
|15.05.2019
|-
|264
|12
|22.05.2019
|}

=== 19. hooaeg, sügis 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|265
|01
|11.09.2019
|-
|266
|02
|18.09.2019
|-
|267
|03
|25.09.2019
|-
|268
|04
|02.10.2019
|-
|269
|05
|09.10.2019
|-
|270
|06
|16.10.2019
|-
|271
|07
|23.10.2019
|-
|272
|08
|30.10.2019
|-
|273
|09
|06.11.2019
|-
|274
|10
|13.11.2019
|-
|275
|11
|20.11.2019
|-
|276
|12
|27.11.2019
|}

=== 20. hooaeg, kevad 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;8&quot; |
|277
|01
|04.03.2020
|-
|278
|02
|11.03.2020
|-
|279
|03
|18.03.2020
|-
|280
|04
|25.03.2020
|-
|281
|05
|01.04.2020
|-
|282
|06
|08.04.2020
|-
|283
|07
|15.04.2020
|-
|284
|08
|22.04.2020
|}

=== 21. hooaeg, sügis 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;8&quot; |
|285
|01
|30.09.2020
|-
|286
|02
|07.10.2020
|-
|287
|03
|14.10.2020
|-
|288
|04
|21.10.2020
|-
|289
|05
|28.10.2020
|-
|290
|06
|04.11.2020
|-
|291
|07
|11.11.2020
|-
|292
|08
|18.11.2020
|}

=== 22. hooaeg, kevad 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;8&quot; |
|293
|01
|10.03.2021
|-
|294
|02
|17.03.2021
|-
|295
|03
|24.03.2021
|-
|296
|04
|31.03.2021
|-
|297
|05
|07.04.2021
|-
|298
|06
|14.04.2021
|-
|299
|07
|21.04.2021
|-
|300
|08
|28.04.2021
|}

=== 23. hooaeg, sügis 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Jagu
!Osa
!Eetris
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|301
|01
|23.11.2022
|-
|302
|02
|30.11.2022
|-
|303
|03
|07.12.2022
|-
|304
|04
|14.12.2022
|}

== Hooaegade kokkuvõte ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Hooaeg
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osasid
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
| rowspan=&quot;24&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|1
| rowspan=&quot;2&quot; |12
|sügis 2010
|-
|2
|kevad 2011
|-
|3
| rowspan=&quot;2&quot; |14
|sügis 2011
|-
|4
|kevad 2012
|-
|5
|15
|sügis 2012
|-
|6
|14
|kevad 2013
|-
|7
|16
|sügis 2013
|-
|8
|15
|kevad 2014
|-
|9
| rowspan=&quot;5&quot; |16
|sügis 2014
|-
|10
|kevad 2015
|-
|11
|sügis 2015
|-
|12
|kevad 2016
|-
|13
|sügis 2016
|-
|14
|14
|kevad 2017
|-
|15
|16
|sügis 2017
|-
|16
|14
|kevad 2018
|-
|17
|16
|sügis 2018
|-
|18
| rowspan=&quot;2&quot; |12
|kevad 2019
|-
|19
|sügis 2019
|-
|20
| rowspan=&quot;3&quot; |8
|kevad 2020
|-
|21
|sügis 2020
|-
|22
|kevad 2021
|-
|23
|4
|sügis 2022
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Jagusid kokku
!304
|}

== Välislingid ==
* [http://kanal2.ee/sarjad/Pilvede-all?view=info &quot;Pilvede all&quot;] Kanal 2 kodulehel
* [http://et-ee.facebook.com/pilvedeall &quot;Pilvede all&quot;] Facebookis
* [https://publik.delfi.ee/news/kino/teletop-aasta-sitkeim-teleliider-on-vaieldamatult-kodumaine-seriaal-pilvede-all?id=70462933 Teletop: Aasta sitkeim teleliider on vaieldamatult kodumaine seriaal &quot;Pilvede all&quot;] Delfi, 30. detsember 2014
* [http://pluss.postimees.ee/3093463/pilvede-all-juba-kumnes-hooaeg «Pilvede all» – juba kümnes hooaeg!] Postimees+, 20. veebruar 2015
* [http://elu24.postimees.ee/3104463/mida-arvavad-pilvede-all-osataitjad-oma-rollidest Mida arvavad «Pilvede all» osatäitjad oma rollidest?] Elu24, 26. veebruar 2015
* [http://elu24.postimees.ee/3346985/erisaade-pilvede-all-150-avab-eesti-vaadatuima-sarja-telgitagused Erisaade «Pilvede all 150» avab Eesti vaadatuima sarja telgitagused] Elu24, 1. oktoober 2015

[[Kategooria:Eesti draamasarjad]]
[[Kategooria:Arstisarjad]]
[[Kategooria:Kanal 2 telesaated]]</text>
      <sha1>1yxw1jxrgiqrrzhjih34uziiog932p2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>RS-232</title>
    <ns>0</ns>
    <id>235842</id>
    <revision>
      <id>7201586</id>
      <parentid>6198413</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22133" sha1="n6ciwmy9kpuc97g45i2ze57mp2fojnf" xml:space="preserve">{{About|RS-232 standardist| RS-232 variantide|jadavärat}}
[[File:DB-25 male.svg|thumb|400px|RS-232 standardiga kirjeldatud isane DB-25 ühenduspesa]]
[[File:DE-9 Male.svg|thumb|200px|Levinud [[D-sub]] DE-9 ühenduspesa (DB-25 asemel)]]
[[File:Serial to usb converter R7309268 wp.jpg|thumb|300px|USB -&gt; RS-232 muundur]]

'''RS-232''' (ka '''RS-232-C''', ka '''EIA-232''', ka '''TIA-232''', ''Recommended Standard 232'') ehk soovituslik standard 232 on normide kogum, mis defineerib [[kahendsüsteem|binaarandmete]] ja [[kontrollsignaal|kontrollbittide]] edastuse lõppseadmete ([[DTE]]) ja andmesideseadmete ([[DCE]]) vahel. RS-232 on üks [[Järjestikport|jadaliideste]] standarditest, millega määratakse ühenduse [[elekter|elektrilised]] [[omadus]]ed, [[signaal]]ide [[ajastus]]ed, signaalide [[tähendus]]ed, [[ühenduspesa]]de [[füüsikaline suurus|füüsikalised suurused]] ja [[kontakt]]ide jaotus. Standardi uusim versioon TIA-232-F võeti kasutusele 1997. aastal ja vaatamata teisele nimele kutsutakse seda argikeeles samuti RS-232 standardiks.

Varem kasutati RS-232 porti laialdaselt – peaaegu igas [[personaalarvuti]]s. Seda kasutati [[modem]]ite, [[printer]]ite, [[arvutihiir]]te, [[andmekandja]]te, [[puhvertoiteallikas|puhvertoiteallikate (UPS)]] ja teiste [[välisseade|välisseadmete]] arvutiga ühendamiseks. RS-232 standardil on aga mitu puudust: piiratud andmeedastuskiirus, suhteliselt kõrged [[Pinge (elekter)|pingetasemed]] ja liiga suured ühenduspesad. Standardi puudused motiveerisid välja töötama [[USB|Universaalse jadasiini (USB)]] standardi, mis tänapäeval on [[liides]]ena asendanud RS-232 standardi enamikus välisseadmetest. Suurim osa tänapäevastest arvutitest ei sisalda RS-232 porti, seega vanemate välisseadmete ühendamiseks arvutiga on vaja kasutada välist RS-232 [[muundur]]it. Tänapäeval leiduvad mõned RS-232 liidesega välisseaded, eriti tööstusmasinate ja teadusriistade hulgas.

==Standardi käsitlusala==
[http://www.ecaus.org/eia/site/index.html Electronic Industries Association] (EIA) 1969. aasta RS-232-C&lt;ref name=&quot;eia&quot; /&gt; standardis määratleti:
* elektrilised omadused, signaliseerimise kiirus, signaalide ajastused ja signaalide muutumiskiirus, pinge stabiilsus, käitumine [[lühis]]e korral ja [[mahtuvus]] maksimaalse [[koormus]]e korral;
* liidese [[mehaanika|mehaanilised]] omadused, välja tõmmatavad ühenduspistikud ja kontaktide samastumine;
* iga [[elektriahel]]a otstarve liidese ühenduses;
* standardsed liidese elektriahelate [[alamhulk|alamhulgad]] teatud rakenduste jaoks.

Standard ei määratle järgnevat:
* [[märk]]ide [[kodeerimine]] (näiteks [[ASCII]], [[Baudot kood]], [[EBCDIC]]);
* märkide [[kadreerimine]] [[andmevoog|andmevoos]] ([[bitt|bitid]] ühes märgis, start-/stoppbitid, [[paarsuskontroll]]);
* [[protokoll]]id vigade leidmiseks või [[algoritm]]id andmete kodeerimiseks;
* andmeedastuskiirus, kuigi standardis on öeldud, et ettenähtud kiirused peaksid olema alla 20 000 biti sekundis. Tänapäevased seadmed toetavad kiirust 115 200 bitti sekundis ja rohkem;
* [[toiteallikas]] [[välisseade|välisseadmete]] jaoks.
Märkide formaati ja andmeedastuskiirust kontrollib jadavärati [[riistvara]]. Tavaliselt muundab [[kiip|integraallülitus]] [[UART]] andmed [[rööpühendus|rööpkujust]] asünkroonsesse jadakujusse.
Pingete tasemeid, signaalide muutmiskiirust ja käitumist lühise korral kontrollib [[draiver|liinidraiver]], mis muundab UART-i loogika seisundist RS-232 signaaliks ja sama muundur teises otsas muundab RS-232 signaalist UART loogika seisundiks.

==Ajalugu==
RS-232 standard ilmus esmakordselt 1962. aastal&lt;ref name=&quot;EJ6Jn&quot; /&gt;. Algsed DTE-d olid [[teletaip|teletaibid]] ja algsed DCE-d tavaliselt modemid. Uuemad [[arvutiterminal]]id olid ümbervahetatavad teletaipidega. RS-232-C variant töötati 1969. aastal välja osaliselt selleks, et kohandada uute seadmete elektriliste omadustega.

Hiljem hakati kasutama RS-232 standardit nii [[personaalarvuti]]te kui ka teiste seadmete tootmisel. RS-232 port oli laialdaselt käsutatav jadaliidesena 1990. aastate lõpuni. Tänapäeval on RS-232 port enamasti asendatud teiste liidestega nagu [[USB]]. RS-232 on tänaseni kasutusel vanemate välisseadmete, tööstusvarustuse (nagu [[PLC]]), konsooli portide ja teadusriistade ühendamiseks, sest tavaliselt on uue kaasaegse liidese väljatöötamine liiga kulukas või mõttetu.

Standardit on mitu korda ümber nimetatud aga kõnekeeles on ikkagi RS-232 kasutusele jäänud. Mõned standardi nimetused: EIA RS-232, EIA-232 ja hiliseim TIA-232. Standardi omanik oli algselt ''Electronic Industries Association'', 1988. aastal müüdi see ''Telecommunications Industry Associationi''le&lt;ref name=&quot;n2KJi&quot; /&gt;. Versioon C ilmus 1969. aastal, versioon D 1986. aastal. Praegune versioon TIA-232-F võeti kasutusele 1997. aastal.

==Standardi piirangud==
RS-232 standardi algne eesmärk oli ühendada omavahel terminal ja modem, samas on selle rakenduste valdkond ajas oluliselt kasvanud. Seepärast töötati järgmised versioonid välja nii, et kõrvaldada algsed piirangud. RS-232 standardi piirangud on&lt;ref name=&quot;4Xxo9&quot; /&gt;:
* kõrged pingete tasemed ja vajadus kasutada positiivset ja negatiivset allikat suurendavad voolutarvet ja muudavad toiteallika ehitamise keeruliseks, samuti piirab pingete taseme erinevus liidese suurimat kiirust;
* mõlema seadme jaoks kasutatakse tavaliselt sama maandust, seega kui seadmetevaheline kaugus on suur, tekib rohkem müra ja ühendus osutub ebakindlaks;
* mitmete seadmete ühendamine ühel liinil on määratlemata. Mõned lahendused on välja töötatud, kuid nendel on tagasiühilduvuse ja andmeedastamiskiiruse probleemid;
* [[kätlus]] (handshaking) ja teised kontrollsignaalid on mõeldud [[sissehelistamine|sissehelistamise]] ühenduse alustamiseks ja lõpetamiseks. Kätlus ei toimi mõningate seadmete puhul hästi;
* standardis ei ole täpsustatud välisseadmete vooluga varustamist. Väikeseid vooluhulki on võimalik saada DTR ja RTS juhtmetest, kuid see sobib ainult madala voolutarbega seadmete, näiteks hiirte, puhul;
* Standardi järgi soovituslik DB-25 pistik on väga suur võrreldes tänapäeval levinud pistikutega.

==Kasutus tänapäevastes arvutites==
[[Image:RS232 PCI-E.jpg|thumb|160px|right|[[PCI Express]] x1 kaart ühe RS-232 pordiga]]
{{main|jadavärat}}

Raamatus ''PC 97 Hardware Design Guide''&lt;ref name=&quot;pc 97&quot; /&gt;, soovitas [[Microsoft]] mitte kasutada [[personaalarvuti]] disainis RS-232 standardiga tagasiühilduvat [[jadavärat]]it. Tänapäeval kasutatakse personaalarvutites RS-232 pordi asemel [[USB]]-porti, mis on võrreldes RS-232 pordiga kiirem, madalama pingetasemega ning lihtsama ühenduspesa ja -pistikuga. Kuna USB standard lubab maksimaalselt kuni 5 meetri pikkust kaablit, on RS-232 eelistatav pikemate ühenduste korral. Levinumad operatsioonisüsteemid toetavad mõlemat standardit. USB lihtsustab [[draiver]]ite ühendust riistvaraga, kuid sel puuduvad analoogsed rakendused terminalprogrammidega, mis võimaldaks kasutajatel riistvaraga otse suhelda. Kuna USB sisaldab andmevahetusprotokolli riistvaraga, on see keerulisem ja vajab protokollide kasutamiseks rohkem tarkvara toetust. RS-232 standardiseerib ainult pingetasemeid ja kontaktide otstarvet ühenduses. Jadavärateid on mõnikord ka kasutatud mõnede seadmete, näiteks [[relee]]de ja [[lamp]]ide, juhtimiseks, sest kontrollsignaalid on tarkvaraliselt lihtsasti muudetavad. Selline lähenemine ei sobi USB jaoks, kuna USB standard vajab jadakujuliste andmete töötlemiseks välisseadmel vastuvõtjat.

Alternatiivina on olemas USB dokkimise pordid, mis võimaldavad ühendusi klaviatuuri, arvutihiire, ühe või mitme jadavärati pordi ja ühe või mitme rööpvärati pordi jaoks, kuid iga seadme jaoks on USB kaudu ühendamiseks vajalik eraldi draiver. Võib kasutada USB – RS-232 pordi konverterit, kuid selline RS-232 port ei ole alati tagasiühilduv RS-232 liidese seadmetega.

Personaalarvutid võivad kasutada RS-232 porti ühendumiseks [[puhvertoiteallikas|UPS-iga]]. Mõnikord andmeedastusvõimalusi ei kasutata, vaid jälgitakse seadmete seisundit, näiteks voolu kadu või patarei tühjenemist.

Mõnes valdkonnas vajatakse endiselt RS-232 liideseid vanade seadmete juhtimiseks, kuna sageli on see seadmete väljavahetamisest tunduvalt odavam. Lisaks sellised seadmed nagu [[PLC]], [[VFD]], [[Arvprogrammjuhtimine|Arvprogrammjuhtimise]] seadmed on programmeeritatavad ainult läbi jadaväratit. Mõned tootjad ka reageerisid sellele vajadusele: [[Toshiba]] tõi turule uue Toshiba Tecra sülearvuti seeria, mis sisaldab [[D-sub]] DE-9M pesa.

RS-232 liideseid on ka tihti kasutatud [[peata arvutisüsteem]]idega (näiteks serverid) suhtlemiseks. Sellistel süsteemidel ei ole klaviatuuri ega arvutihiirt ja seega on algkäivitamisel enne võrguühenduse loomist ainuke võimalus kasutada RS-232 porti.` Jadaväratit kasutatakse ka [[manussüsteem]]idega (näiteks [[ruuter]]itega) ühenduseks.

==Standardi detailid==
RS-232 standardi kohaselt edastatakse andmeid aegreana ühe [[bitt|biti]] kaupa. Standard toetab nii asünkroonset kui ka sünkroonset andmeedastust. Lisaks andmesiinidele määratleb standard ka mitu [[kontrollsignaal]]i, mida on kasutatud ühenduse ülevalhoidmiseks [[DTE]] ja [[DCE]] vahel. Iga andmeliin või kontrollsignaalliin on ühesuunaline. Kuna andmeliinide ja kontrollsignaalliinide elektriahelad on kõik eraldi, töötab liides [[dupleks|täisdupleksühendusena]]. Standard ei määratle [[märk]]ide [[kadreerimine|kadreerimist]] andmevoos ega märkide [[kodeerimine|kodeerimist]].

===Pingete tasemed===
[[Image:Rs232 oscilloscope trace.svg|thumb|300px|right| Ostsilloskoobi diagramm, mis näitab pingete tasemeid ASCII &quot;K&quot; tähe märgi (0x4b) saatmisel. Sisaldab: 1 start bitt, 8 andme biti, 1 stopp bitt.]]
RS-232 standard määratleb pingetasemed, mis vastavad ühe ja nulli väärtustele andmeliini ja kontrollsignaalliini korral. Kehtivad signaalid on kas +3 kuni +15 või −3 kuni −15 volti. Vahemikus ±3 V on loogiline väärtus määramata. Standard täpsustab, et maksimaalse pinge elektriahelas on ±25 volti. Signaalide pingetasemed võivad sõltuvalt seadmete [[toiteallikas]]t olla ±5 V, ±10 V, ±12 V ja ±15 V. RS-232 [[draiver]]id ja vastuvõtjad peavad vastu pidama kui tahes kaua lühises maaga ja kuni ±25 V lühise korral. Signaali muutumiskiirus on ka kontrollitav.

Andmeliinide (TxD ja RxD) loogiline väärtus 1 on defineeritud negatiivse pingega ja seda nimetatakse &quot;marking&quot;. Loogiline 0 on defineeritud positiivse pingega ja sellise signaali seisundit nimetatakse &quot;spacing&quot;. [[Kontrollsignaal]]id on võrreldes andmeliinidega inverteeritud, kuna signaal on aktiivne kui pinge on +3 V ja +15 V vahel ja juhtsignaal on vastavalt passiivne kui pinge on −3 V ja −15 V vahel. Kontrollsignaalid näiteks on saatmisnõue (RTS), valmis vastuvõtuks (CTS), andmelõpmik (DTE) valmis (DTR), andmeside seade (DCE) valmis (DSR).

Kuna RS-232 standardi pingetasemed on tavaliselt kasutatud integraallülituste omadest kõrgemad, siis tuleb kasutada vahepealseid draivereid, mis muundavad pinge loogilistele tasemetele. Draiverid kaitsevad seadmesiseseid elektriahelaid ka võimaliku lühise eest, samuti tagavad piisava elektrivoolu andmeedastuse pingete muutumiskiiruse tingimuste täitmiseks.

Kuna mõlemad ühenduse otsad sõltuvad sellest, kas maanduse kontakti pinge on 0 V, tuleks vältida nende seadmete ühendamist, mille maanduse kontaktide pinge pole null. See võib tekitada maanduse tsükli (''ground loop''), mis lisab signaalile müra ja võib isegi kahjustada seadmeid või kasutajaid. Selle vältimiseks tuleks lühemate ühenduste korral kasutada sama maandust. Kui seadmed on teineteisest kaugel, siis lokaalsed maandused mõlema liini otsal ei saa olla sama pingega. Selline pingete vahe vähendab liidese mürakindlust. On aga olemas tasakaalustatud diferentsiaalsed jadaühendused nagu [[USB]], [[RS-422]] ja [[RS-485]], mis võivad taluda suuremat pingete vahet&lt;ref name=&quot;E2ALj&quot; /&gt;.

Kasutamata signaalid, mis ühendatakse maaga, on määratlemata loogilise seisundiga. Et fikseerida mingi loogiline seisund, tuleks ühendada kontakt toiteallikaga vastavalt oma loogilisele väärtusele. Mõned seadmed võimaldavad kontaktide ühendamise õige viisi valimiseks mõõta pinget.

===Ühenduspesad===
[[File:Adapter 2011-02-27.jpg|thumb|300px|Võimalikud RS-232 pistikud]]
RS-232 liidesega seadmed võib liigitada kas lõppseadmeteks ([[DTE]]) või andmeside seadmeteks ([[DCE]]). See määrab kontaktid, mida seade kasutab andmete saatmiseks ja milliseid vastuvõtmiseks. RS-232 standard soovitab kasutada DB-25 [[D-subminiature]] ühenduspesasid, kuid ei tee neid kohustuslikuks. Standardiga kooskõlaliselt on [[arvutiterminal|terminalidel]] ja arvutitel DTE kontaktide jaotus. Vastavalt [[modem]]itel ja teisetel välisseadmetel on DCE kontaktide jaotus, kuid see pole reegel. Võimalikud on igasugused kombinatsioonid ja ka kontaktide jaotused võivad olla erinevad.

DB-25 D-subminiature ühenduspesa ei tähenda kindlalt tagasiühilduvust RS-232 standardi liidesega. Näiteks algsel IBM PC'l oli DB-25 ühenduspesa, kuid seda kasutati rööpühendusena [[Centronics|Centronicsi]] printeri ühendamiseks. Mõned [[personaalarvuti]]d kasutavad mittestandardseid pingetasemeid või kontrollsignaale.

Standard määratleb 20 kontrollsignaalliini, kuid enamik seadmeid neid kõiki ei kasuta, seega on võimalik kasutada väiksemaid ühenduspesasid.

===Kontaktide jaotus (pinout)===
See tabel näitab üldkasutatavate DB-25 ühenduspesa kontaktide jaotust&lt;ref name=&quot;Cgg9J&quot; /&gt;. Et näha teisi kontaktide jaotusi, vaata [[jadavärat]]it.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin:auto; text-align:center;&quot;
! colspan=&quot;3&quot; | Signaal !! colspan=&quot;2&quot; | Päritolu !! rowspan=&quot;2&quot; | [[D-subminiature|DB-25]] kontakt
|-
! Nimetus !! width=&quot;400px&quot; | Tüüpiline otstarve !! Lühend !! DTE !! DCE
|-
| align=&quot;left&quot; | DTE valmis || align=&quot;left&quot; | Ütleb DCEle, et DTE on ühenduseks valmis || DTR || ● ||   || 20
|-
| align=&quot;left&quot; | DCE tajumine || align=&quot;left&quot; | Ütleb DTEle, et DCE on telefonikaabli külge ühendatud || DCD ||   || ● || 8
|-
| align=&quot;left&quot; | DCE valmis          || align=&quot;left&quot; | Ütleb DTEle, et DCE on valmis andmeid vastu võtma || DSR ||   || ● || 6
|-
| align=&quot;left&quot; | Helisemise märguanne      || align=&quot;left&quot; | Ütleb DTEle, et DCEga ühenduses olevasse telefoniliini helistatakse || RI  ||   || ● || 22
|-
| align=&quot;left&quot; | Saatmisnõue        || align=&quot;left&quot; | Käseb DCEl valmis olla andmete vastuvõtuks DTElt || RTS || ● ||   || 4
|-
| align=&quot;left&quot; | Valmis vastuvõtuks           || align=&quot;left&quot; | Kinnitab saatmisnõuet ja lubab DTEl saata  || CTS ||   || ● || 5
|-
| align=&quot;left&quot; | Saadetud andmed       || align=&quot;left&quot; | Kannab andmeid DTElt DCEle || TxD || ● ||   || 2
|-
| align=&quot;left&quot; | Vastuvõetud andmed          || align=&quot;left&quot; | Kannab andmeid DCElt DTEle || RxD ||   || ● || 3
|-
| align=&quot;left&quot; | Maandus           ||  || GND   || colspan=&quot;2&quot; | &lt;small&gt;ühine&lt;/small&gt;|| 7
|-
| align=&quot;left&quot; | Kaitsev maandus       ||  || PG  || colspan=&quot;2&quot; | &lt;small&gt;ühine&lt;/small&gt;|| 1
|}

Signaalid on nimetatud vaadates DTE vaatenurgast. DB-25 ühenduspesa sisaldab kaitse eesmärgil teist maanduse kontakti.

Andmed võib saata ka sekundaarset liini mööda (kui see on rakendatud DTE- ja DCE-seadmetega). Sel juhul sekundaarne liinide hulk on samaväärne esmasega. Tabelis on kirjeldatud kontaktide jaotus sel juhul:

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! Signaal !! Kontakt
|-
| Ühine maandus || 7 (sama mis esimeses tabelis)
|-
| Sekundaarne, saadetud andmed (STD) || 14
|-
| Sekundaarne, vastuvõetud andmed (SRD) || 16
|-
| Sekundaarne, saatmisnõue (SRTS) || 19
|-
| Sekundaarne, valmis vastuvõtuks (SCTS) || 13
|-
| Sekundaarne, DCE tajumine (SDCD) || 12
|}

===Kaablid===
[[File:Serial Cable.jpg|thumb|200px|RS-232 kaabel]]
RS-232 standard ei määra kaabli maksimaalset pikkust, kuid määrab maksimaalse mahtuvuse, mida elektriahel peaks taluma. Reeglina on rohkem kui 15 meetri pikkune kaabel lubatust suurema mahtuvusega, välja arvatud juhul, kui on kasutatud erilist kaablit. Madala mahtuvusega kaableid kasutades on võimalik luua täiskiirusel ühendus umbes 300 meetri taha&lt;ref name=&quot;Cjx6U&quot; /&gt;. Kui on vaja paigutada seadmed sellest kaugemale, on parem kasutada teisi standardeid.

==Ühenduse seadistamine==
RS-232 liidese kaudu toimiva ühenduse saamiseks on vaja kokku leppida vajalikud parameetrid: andmevoo kiirus, märkide kadreerimine, ühenduse protokoll, märkide kodeerimine ja vigade märkamine. Kõik need parameetrid ei ole standardis defineeritud. Algne IBM PC jadaväratite seadistus kasutab [[UART|8250 UART]] kiipi, on asünkroonse märkide kadreerimisega, mille ühes kaadris on 7 või 8 bitti, tavaliselt [[ASCII]] märkide kodeerimisega ja andmevoo kiirusega programmeeritavas vahemikus 75 kuni 115 200 bitti sekundis. Üle 20 000 biti sekundis on standardi käsitlusalalt väline andmeedastuskiirus, kuid mõnedes seadmetes kasutatakse suuremat kiirust. Kuna enamik seadmetest ei sisalda andmeedastuskiiruse tuvastajat, peavad kasutajad käsitsi sisestama andmeedastuskiiruse ja teised parameetrid.

===RTS/CTS kätlus=== 
Vanades RS-232 standardi versioonides kasutati RTS- ja CTS-kontrollsignaale asümmeetriliselt: DTE aktiveeris andmete saatmise valmisoleku märgiks RTS-i ja DCE aktiveeris CTS-i. Andmeedastus oli võimalik ainult pärast mõlemat signaali. See võimaldas kasutada [[dupleks|pooldupleks]] modemeid, mis lülitasid oma saatjad välja, kui need polnud vajalikud. Saatja sisselülitamisel aktiveeris modem kontrollsignaali. Samal põhimõttel töötavad ka tänapäevased RS-232 -&gt; [[RS-485]] muundurid, millel RTS kontrollsignaal määrab, millal tuleks andmeside omale võtta ja edastada andmed, RS-485 standardi korral ei ole võimalust DTE-l anda märku DCE-le, et see ei saa andmeid vastu võtta.

===2-, 3- ja 5-kontaktine RS-232 ühendus===
Minimaalne ühendus on RS-232 standardi järgi võimalik kolme liini abil. Selline konfiguratsioon sisaldab andmete saatmise, andmete vastuvõtmise ja maanduse kontakte. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui kontrollsignaalid pole vajalikud. Selline konfiguratsioon on kasulik ka testimiseks.

On võimalik ka kahte liini sisaldav ühendus ühesuunaliseks andmete edastamiseks, näiteks asukoha andmeid väljastavas [[GPS]]-moodulis (kui moodul ei vaja välist seadistust) või postiasutuse kaaludes.

Kui lisaks andmesiinidele on vajalik ainult riistvaraline käitlus, siis andmesiinidele sisestatakse ainult kaks kontrollsignaali: RTS ja CTS – mis tähendab viite liini sisaldavat ühendust.

==Seotud standardid==
Teised jadasignaalide standardid võivad, kuid ei pruugi olla RS-232-ga tagasiühilduvad. Näiteks pingetasemetega 0 V ja +5 V [[digitaalsignaal]]ide kasutamisel asub signaal RS-232 standardi järgi määratlemata vahemikus. Selliseid tasemeid kasutavad näiteks [[NMEA 0183|NMEA 0183-ga]] tagasiühilduvad GPS-moodulid.

Teised RS-232 sarnased standardid:
* [[RS-422]] – kiire süsteem, sarnane RS-232-ga, kuid kasutab diferentsiaalset signaliseerimist;
* [[RS-423]] – kiire süsteem, sarnane RS-422-ga, kuid kasutab stabiliseerimata signaliseerimist;
* [[RS-449]] – funktsionaalne ja mehaaniline liides, mis kasutab RS-422 ja RS-423 signaale. Tagasi võetud [[EIA]] poolt;
* [[RS-485]] – RS-422 järglane, mis on [[hulkpunkt-sideliin]]ide standard, võimaldab ühe liiniga ühendada mitu seadet;
* [[MIL-STD-188]] – RS-232-ga sarnane süsteem, kuid parema [[mahtuvus]]e ja pinge tõusu ajakontrolliga;
* [[EIA-530]] – kiire süsteem, mis kasutab RS-422 ja RS-423 elektrilisi omadusi ja RS-232 kontaktide jaotust, ühendades parimat mõlemast standardist (asendas RS-449 standardi);
* [[EIA/TIA-562]] – madalpingeline versioon RS-232 standardist;
* [[TIA-574]] – standardiseeris [[D-sub]] DE-9 ühenduspesa kontaktide jaotust nagu see oli originaalses [[IBM PC/AT|IBM PC/AT-s]];
* [[SpaceWire]] – kiire jadasüsteem kavandatud [[kosmoselaev]]a jaoks.

== Vaata ka ==
*[[Järjestikport|Jadaliides]]
*[[USB]]

== Viited ==
{{Commons category|RS-232}}
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eia&quot;&gt;{{cite book|title=EIA standard RS-232-C: Interface between Data Terminal Equipment and Data Communication Equipment Employing Serial Binary Data Interchange |year=1969|publisher=Electronic Industries Association. Engineering Dept|location=Washington|oclc=38637094}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pc 97&quot;&gt;{{cite book|title=PC 97 Hardware Design Guide|year=1997|publisher=Microsoft Press|location=Redmond, Wash|isbn=1-57231-381-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EJ6Jn&quot;&gt;{{cite web|title=RS232 Tutorial on Data Interface and cables|url=http://www.arcelect.com/rs232.htm|publisher=ARC Electronics|accessdate=28. juulil 2011|year=2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n2KJi&quot;&gt;{{cite web|title=TIA Facts at a Glance|url=http://www.tiaonline.org/about/|work=About TIA|publisher=Telecommunications Industry Association|accessdate=28. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4Xxo9&quot;&gt;{{cite book|last=Horowitz|first=Paul|authorlink=Paul Horowitz|title=[[The Art of Electronics]]|year=1989|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, England|edition=2nd|author2=and [[Winfield Hill]]|isbn=0-521-37095-7|pages=723–726}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E2ALj&quot;&gt;{{cite web|last=Wilson|first=Michael R.|title=TIA/EIA-422-B Overview|url=http://www.national.com/an/AN/AN-1031.pdf|work=Application Note 1031|publisher=National Semiconductor|accessdate=28. juulil 2011|date=jaanuar 2000}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cgg9J&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.hardwarebook.info/Serial_(PC_9)|title=Serial (PC 9)|work=Hardware Book|author=Ögren, Joakim|date=18. september 2008|accessdate=28. juulil 2011|archive-date=2010-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20100811173526/http://www.hardwarebook.info/Serial_%28PC_9%29|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cjx6U&quot;&gt;{{cite web |url = http://aplawrence.com/Unixart/serial.art.html |title = Serial Wiring|year=1992|work=A.P. Lawrence |author =Lawrence, Tony|accessdate=28. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Arvuti}}

[[Kategooria:Jadasiinid]]</text>
      <sha1>n6ciwmy9kpuc97g45i2ze57mp2fojnf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartrasiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242390</id>
    <revision>
      <id>7201763</id>
      <parentid>7152045</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:08:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6279" sha1="nzfge9v6jdy3a4lbddpaxgbwnge28hh" xml:space="preserve">[[Pilt:Tartrazine-2D-skeletal.png|pisi|360px|Tartrasiini struktuurivalem]]
'''Tartrasiin''' on sünteetiline [[toiduvärv]]. Selle [[E-tähis]] on '''E102''', [[Värvainete indeks|rahvusvahelises värvainete indeksis]] C.I. '''19140'''.

See on kollakas või punakas [[asovärv]], mida kasutatakse töödeldud toidus, [[magustoit]]udes, [[jäätis]]tes, marjahoidistes, [[maiustus]]tes, puuviljakonservides, salatikastmetes, [[sinep]]is, [[marmelaad]]is, [[karastusjook]]ides (nt [[Tarhun]]), [[jogurt]]ites, kastmetes, [[närimiskumm]]ides, kosmeetikumides, [[ravim|ravimi]]- ja [[vitamiin]]ikapslites.

== Tervisemõjud ==
Tartrasiin võib lastel soodustada aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.&lt;ref name=&quot;Visternicu&quot;&gt;Visternicu, M., Săvucă, A., Rarinca, V., Burlui, V., Plavan, G., Ionescu, C., Ciobica, A., Balmus, I.-M., Albert, C., &amp; Hogas, M. (2025). Toxicological Effects of Tartrazine Exposure: A Review of In Vitro and Animal Studies with Human Health Implications. Toxics, 13(9), 771. https://doi.org/10.3390/toxics13090771&lt;/ref&gt; Aine võib mõnede uuringute põhjustada järgi [[ärritus]]t, [[rahutus]]t, [[unehäired|unehäireid]], keskendumis- ja õpiraskusi, naha- ja limaskestade ärritust, allergilist [[purpurpuna]], [[nõgeslööve]]t, allergilist [[nohu]], halvendada [[astma]]t, [[hüperaktiivsus]]t, [[migreen]]i, nägemishäireid, käitumisprobleeme, pea- ja kõhuvalu.{{lisa viide}}

Maailma Terviseorganisatsiooni juures tegutseva lisaainete ekspertkomitee (JEFCA) 2016. aasta otsuse järgi on tartrasiini [[ohutu päevane kogus]] (ADI) 0–10 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta. JECFA järgi jääb ka 1–10-aastaste laste tüüpiline tarbimine kehtestatud ADI ülemisse ossa ning avaldas arvamust, et tartrasiin toidus ei ole inimestele (sh lastele) ohtlik.&lt;ref name=WHO&gt;{{Netiviide |url=https://apps.who.int/food-additives-contaminants-jecfa-database/Home/Chemical/3885 |pealkiri=             TARTRAZINE |väljaandja=[[Maailma Terviseorganisatsioon]] |kasutatud=4. mai 2026 |keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Enamikus eelkliinilistes uuringutes ilmneb näriliste puhul tartrasiini toksilisus doosil 100–700 mg kehakaalu kilogrammi kohta, mis on märkimisväärselt rohkem kui tüüpiline inimtarbimine (0–10 mg/kg). Samas näitavad teised uuringud, et kahjulik mõju võib esineda ka doosidel, mis lähenevad JECFA seatud &quot;täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavale tasemele&quot; (NOAEL) – vastavalt 984 mg/kg inimeste puhul – või on sellest väiksemad. Tundlikel inimestel (allergikutel või ainevahetushäirete põdejatel) võib tartrasiin negatiivset toimet avaldada ka alla ADI jäävate dooside puhul.&lt;ref name=&quot;Visternicu&quot; /&gt;

[[Euroopa Toiduohutusamet]] (EFSA) on pikaajaliste uuringute põhjal otsustanud, et [[kantserogeensus|kantserogeense]] toimega.&lt;ref name=&quot;Visternicu&quot; /&gt; Mõnede uuringute aja autorite arvates on siiski võimalik, et tartrasiin on [[kantserogeensus|kantserogeense]] toimega. Tartrasiini võimalikku [[tsütotoksilisus|tsüto-]], [[neurotoksilisus|neuro-]] ja [[genotoksilisus]]t, samuti [[mtageensus]]t ning neurokäitumislikke mõjusid puudutav teave on aga puudulik ja uuringud tihti vastukäiva sisuga. Eriti lastel ja teistel tundlikel inimestel võib see aga tekitada kroonilisi tervisemõjusid. Pidevat tarbimist on samuti mõnedes uuringutes seostatud [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]], [[krooniline põletik|organismi põletikuseisundi]], genotoksilisuse ja neurokäitumuslike mõjudega.&lt;ref name=&quot;Visternicu&quot; /&gt;

1990. aastatel hakkas levima arvamus, et tartrasiinil on mõju meeste reproduktiivtervisele, põhjustades [[erektsioonihäire]]id või [[sperma]]koguse, [[munand]]ite ja peenise kahanemist&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Bahloul |first1=Maria |title=Investigating the Middle School Rumor that Mountain Dew Lowers Your Sperm Count |url=https://www.vice.com/en/article/mountain-dew-sperm-count-rumor/ |work=[[Vice]] |date=August 25, 2016 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |date=14 October 1999 |title=Mountain Dew Shrinks Testicles |url=http://www.snopes.com/medical/potables/mountaindew.asp |access-date=2012-11-10 |publisher=snopes.com}}&lt;/ref&gt;. Hilisemad teadusuuringud on need väited valdavalt ümber lükanud. On võimalik, et et ekstreemselt suurtes doosides suudab tartrasiin tõesti reproduktiivtervist mõjutada, kuid toiduainetes leiduvad kogused on selleks liiga väiksed.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last1=Amchova |first1=Petra |last2=Siska |first2=Filip |last3=Ruda-Kucerova |first3=Jana |date=September 2024 |title=Safety of tartrazine in the food industry and potential protective factors |journal=Heliyon |language=en |volume=10 |issue=18 |article-number=e38111 |doi=10.1016/j.heliyon.2024.e38111 |doi-access=free |pmc=11458953 |pmid=39381230 |bibcode=2024Heliy..1038111A |quote=Importantly, all the studies reporting potential reproductive risks used high doses, which cannot be ingested from food sources. Tartrazine does not seem to exert any reproductive toxicity under the current ADI.}}&lt;/ref&gt;

== Regulatsioonid ==
[[Euroopa Toiduohutusamet]] lubab tartrasiini kasutamist töödeldud juustus, konserv- või purkidesse pakendatud puu- ja köögiviljades, töödeldud kalatoodetes ning veinides ja veinijookides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ec.europa.eu/food/food-feed-portal/screen/food-additives/search/details/POL-FAD-IMPORT-2987 |pealkiri=Tartrazine &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Food and Feed Information Portal Database |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;

[[Austria]]s ja [[Saksamaa]]l on varem olnud E102 kasutamine keelatud. Keelu tühistas Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/36/EC. Niisamuti oli tartrasiini kasutamine varem keelatud Norras, kuid sõltumata Euroopa Liitu mittekuulumisest peab ta vastavalt oma lepingutele järgima selle määruseid. Tartrasiin on samuti üks kuuest tehislikust toiduvärvist, mis nõuab kasutamisel tootel märgist &quot;Võib põhjustada lastel käitumis- ja tähelepanuhäireid&quot;.

Ameerika Ühendriigid nõuavad tartrasiini sisaldavates toodetes vastavat hoiatusmärgist ning iga toote värvikoguste heakskiitu [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet|Toidu- ja Ravimiametilt]]. Kanadas on E102 lubatud.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Toiduvärvid]]
[[Kategooria:Asovärvid]]
[[Kategooria:Lämmastikuühendid]]
[[Kategooria:Areenid]]</text>
      <sha1>nzfge9v6jdy3a4lbddpaxgbwnge28hh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suluseis (jalgpall)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242733</id>
    <revision>
      <id>7201662</id>
      <parentid>6847821</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:42:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41535-56</username>
        <id>234165</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1613" sha1="21nqk9afu0uko4kiloddgyw8g4vby4a" xml:space="preserve">[[Pilt:Assistant referee 15abr2007.jpg|pisi|[[Abikohtunik (jalgpall)|Peakohtunik]] on tõstnud lipu, et fikseerida suluseisu.]]
'''Suluseis''' on selline mängijate asetus [[jalgpall|korvpall]]is, kus ründava meeskonna ilma [[Jalgpall (spordivahend)|pall]]ita mängijast on temale söötmise hetkel tagapool (kaitse suunas) rohkem kui kaks vastasmeeskonna mängijat (k.a vastaste [[väravavaht]]). Suluseisus mängija ei ole vastasvõistkonna väravajoonele lähemal kui pall ja eelviimane vastasvõistkonna mängija.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Eesti Jalgpalli Liit|URL=http://jalgpall.ee/docs/JALGPALLIREEGLID.pdf|Pealkiri=Jalgpallireeglid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Koht=Tallinn}}&lt;/ref&gt;

Mängija ei ole suluseisus järgmise kolme tingimuse korral:
* ta on vastaste väljakupoolel;
* ta on pallist eespool;
* tema ja vastaste väravajoone vahel on vähem kui kaks vastaste mängijat.

Suluseisu sattunud mängijat karistatakse. Vastasvõistkond ei saa pärast suluseisu määramist [[vabalöök|vabalöögi]] õigust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Suluseisu vilistatakse ka juhul, kui mängija saab palli otse:
*[[nurgalöök|nurgalöögist]],
*[[väravaesine lahtilöök|väravaesisest lahtilöögist]],
*[[küljesissevise|küljesisseviskest]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[Pilt:Abseits.png|pisi|Kui pall söödetakse selles olukorras vasakul olevale punasele mängijale, siis on ta suluseisus.]]

== Viited ==

{{viited}}
[[Pilt:Abseits-aufgehoben.png|pisi|Selles olukorras ei ole vasakpoolne punane mängija suluseisus, kui talle pall söödetakse.]]

[[Kategooria:Jalgpallireeglid]]

[[cs:Ofsajd#Fotbal]]
[[fi:Paitsio]]</text>
      <sha1>21nqk9afu0uko4kiloddgyw8g4vby4a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robert Annus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258694</id>
    <revision>
      <id>7201571</id>
      <parentid>7128470</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41507-53</username>
        <id>234152</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5373" sha1="g1zm1vl389vn6wmr0r11su414kcbe0m" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}}
{{Infokast persoon
| nimi        = Robert Annus
| pilt        = Robert_Annus,_2008.jpg 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri= Robert Annus
| sünninimi   = 
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1984|05|19}}
| sünnikoht   = Tallinn
| rahvus      = [[eestlane]]
| amet        = [[näitleja]]
}}
'''Robert Annus''' (sündinud [[19. mai]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]].

Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[klaver|klaverit]] ja [[oboe|oboed]] ning lõpetanud [[2008]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 23. lennu lavastaja õppesuunal.

Aastatel [[2008]]–[[2013]] töötas Annus teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] näitleja ja lavastajana ning aastatel [[2013]]–[[2019]] oli ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja. Alates 2019. aasta augustist on ta taas Vanemuise teatri näitleja.

Ta on olnud ansambli [[Chupacabra (ansambel)|Chupacabra]] solist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 25 november 2004 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20041125.2.22.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Peale laulmise mängis ta seal ka [[bajaan]]i.{{lisa viide}}

Tal on üks õde. Viraalne rongikontrolör Liis Annus. 

=== Rollid Eesti Draamateatris ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
!Roll
!Lavastus
!Autor
|-
|[[2013]]
|Grigori
|„Kollaborandid”
|[[John Hodge]]
|-
|[[2014]]
|Sergei
|„Varesele valu...”
|[[Mari-Liis Lill]], [[Paavo Piik]]
|-
|2014
|Jaak Peterson
|„Laul, mis jääb”
|Merle Karusoo, [[Liis Aedmaa]], [[Jan Rahman]], [[Piret Saul-Gordilov]]
|-
|2014
|Anton
|„Kuldne Lurich”
|[[Mika Keränen]]
|-
|2014
|noor mees Liivikast
|„Keskmängustrateegia”
|[[Madis Kõiv]]
|-
|[[2015]]
|Valère
|„Tartuffe”
|[[Molière]]
|}

=== Rollid teistes teatrites ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
!Roll
!Lavastus
!Autor
!Teater
|-
|[[1997]]
|Gherardino
|„Gianni Schicchi”
|[[Giacomo Puccini]]
|[[Rahvusooper Estonia]]
|-
|[[2000]]
|Rando
|„Risk”
|[[Andres Dvinjaninov]]
|[[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]]
|-
|[[2006]]
|Treplev
|„Kajakas”
|[[Anton Tšehhov]]
|[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|EMTA]], [[NO99]]
|-
|[[2007]]
|Mees
|„Talv”
|[[Jon Fosse]]
|[[VAT Teater]]
|-
|2007
|Jonas Kempe
|„Reigi õpetaja”
|[[Aino Kallas]]
|[[Kuressaare Linnateater]]
|-
|[[2008]]
|Haagma
|„Ruja”
|[[Ene-Liis Semper]], [[Tiit Ojasoo]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Teater Vanemuine]]
|-
|2008
|Bruno
|„Detektiiv Lotte”
|[[Janno Põldma]], [[Heiki Ernits]]
|-
|[[2009]]
|Bruno
|„Lotte ja Bruno muusikatund”
|Janno Põldma, Heiki Ernits
|-
|[[2010]]
|Arnu
|„Huntluts”
|[[Mati Unt]]
|-
|2010
|Pärmi-Jaak
|„Pärmi Jaagu unenägu”
|[[Johann Voldemar Jannsen]], [[Juss Haasma]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tartu Uus Teater]]
|-
|2010
|töömees, Bob, sõjaväelane, Mati, Evald, Urmas
|„Ird, K.”
|[[Ivar Põllu]]
|-
|2010
|Hr. Mooney, politseinik, baarmen, Dr. Marston
|„Vihmamees”
|[[Dan Gordon]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Teater Vanemuine
|-
|[[2011]]
|Lysander
|„Haldjakuninganna”
|[[Henry Purcell]]
|-
|2011
|Cleante
|„Ebahaige”
|[[Molière]]
|-
|2011
|Leitnant Wills
|„Kontsert diktaatorile”
|[[Roland Hardwood]]
|-
|2011
|Esimene statist, Miilits
|„Viimnepäev”
|Mati Unt
|-
|[[2012]]
|DJ Zlava
|„Karjäär”
|[[Uku Uusberg]]
|-
|2012
|Mozart
|„Mozart ja Salieri”
|[[Aleksandr Puškin]]
|[[Tallinna Filharmoonia]]
|-
|2012
|Suslik Väino, Kuujänes Tik
|„Kosmonaut Lotte”
|Janno Põldma, Heiki Ernits
| rowspan=&quot;2&quot; |Teater Vanemuine
|-
|[[2013]]
|Thomas
|„Härrasmees”
|[[Enda Walsh]]
|-
|2013
|Laertes
|„Hamlet”
|[[William Shakespeare]]
|[[MTÜ Kell Kümme]]
|-
|[[2014]]
|Oliver
|„Harakale haigus...”
|[[Mari-Liis Lill]], [[Paavo Piik]]
|[[Tallinna Linnateater]]
|}

=== Televisioonis ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
!Roll
!Seriaal
|-
|[[2006]]
|liikluspolitseinik
|„[[Ohtlik lend]]”
|-
|[[2008]]–[[2011]]
|Tom
|„[[Saame kokku Tomi juures]]”
|-
|[[2013]]
|Milan Antonovich
|„[[Kättemaksukontor]]”
|-
|[[2014]]–[[2016]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Anders Prikk
|„[[Viimane võmm]]”
|-
|2016
|„[[Siberi võmm]]”
|}

==Lavastused==
*2007 – Jon Fosse „Talv” VAT Teatris
*2008 – Yazmina Reza „Kunst” Ugalas
*2009 – Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest” Vanemuises
*2009 – Martin Crimp „Linn” Vanemuises
*2018 – „Kremli ööbikud” Tartu Uues Teatris

==Tunnustus==
[[2013]]. aastal sai Annus parima meesosa auhinna [[IX Balti teatrifestival]]il Kaunases DJ Zlava rolli eest Uku Uusbergi lavastuses „Karjäär”.
==Isiklikku==
Tema abikaasa on näitleja [[Maria Annus]]. Neil on 2010. aastal sündinud tütar Noora.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/278105/robert-annuse-ja-maria-soometsa-laps-sundis-paikesetousul Robert Annuse ja Maria Soometsa laps sündis päikesetõusul] Postimees/Elu24, 18.06.2010.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* {{IMDb|nm2742878}}
* [https://www.vanemuine.ee/people/robert-annus/ Robert Annus] – Teater Vanemuine 

{{JÄRJESTA:Annus, Robert}}
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>g1zm1vl389vn6wmr0r11su414kcbe0m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stadler FLIRT</title>
    <ns>0</ns>
    <id>267321</id>
    <revision>
      <id>7201416</id>
      <parentid>7161098</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:01:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201416</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6834" sha1="1hdkk966g1jitx5sl7mmby1q0d54yv3" xml:space="preserve">[[Pilt:Elektriraudtee&amp;#039;s FLIRT.jpg|pisi|AS [[Elron]]i Stadler FLIRT elektrirong 1401 &quot;Kegel&quot;]]
[[Pilt:SBB RABe 523 FLIRT der Zuger S-Bahn.jpg|pisi|Stadler FLIRT rong Šveitsis]]
[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|Stadler FLIRT [[Keila raudteejaam|Keila jaam]]as]]
'''Stadler FLIRT''' ([[saksa keel]]es ''&quot;flinker leichter innovativer Regional-Triebzug&quot;'', [[inglise keel]]es ''&quot;Fast Light Innovative Regional Train&quot;,'' [[Eesti keel|eesti keeles]] ''&quot;kiire kerge innovatiivne regionaalrong&quot;'') on [[elektrirong|elektri-]] või [[diiselrong]], mida toodab [[Šveits]]i ettevõte [[Stadler Rail]] AG. 

FLIRT arendati välja Šveitsi [[raudtee]]de jaoks, esimesed rongid valmisid [[2004]]. aastal. Tegemist on [[mootorvagun]]itega rongikoosseisuga (inglise k ''Electric Multiple Unit''). FLIRTi on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi.&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot; /&gt; FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud [[Eesti]], [[Alžeeria]], [[Austria]], [[Holland]]i, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Poola]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Serbia]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ungari]] ja [[Valgevene]] raudtee-ettevõtted.&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot; /&gt;

==Tehnilised näitajad==

Stadler FLIRTil on kahe- kuni kuueteljeliste [[mootorvagun]]itega [[rongikoosseis]]ud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h.

''' Eestis kasutatavate Stadler FLIRT rongide tehnilised andmed (4 vaguniga elektri- ja diiselrongi näitel)''':    
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
Elektrirong:                     
* Istekohti: 274 in
* Seisukohti: 222 in
* Brutokaal: 159 t
* Pikkus 75 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 1,2 m/s²
|
Diiselrong:
* Istekohti: 214 in
* Seisukohti: 211 in
* Brutokaal: 176 t
* Pikkus: 74,3 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 0,85 m/s² &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200406200902/https://elron.ee/elron/rongidest/tehnilised-andmed/ Tehnilised andmed] Elron&lt;/ref&gt;
|}

==Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes==

Esimesed [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] FLIRTid ostis [[Helsingi]] lähiliiklust korraldav [[Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy]], seni olid kõik FLIRTid toodetud [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele]].&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;

==Stadler FLIRT rongid Eestis==
[[Pilt:Stadler Flirt DMU 2404 power car.jpg|pisi|Stadler Flirti diiselrongi mootorisektsioon]]
2009. aastal korraldas [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] (uue nimega [[Eesti Liinirongid AS]]) avaliku hankekonkursi tänapäevaste 18 elektri- ja 20 diiselreisirongi ostmiseks, et välja vahetada senine vananenud veerem. Hanke võitis Šveitsi firma Stadler Bussnang AG ning vastavad hankelepingud allkirjastati 2010. aasta augustis.&lt;ref&gt;Margus Kruut. [https://forte.delfi.ee/artikkel/65703012/stadleri-flirt-rongid-on-kohal-eesti-esimene-samm-21-sajandisse Stadleri FLIRT-rongid on kohal: Eesti esimene samm 21. sajandisse?]; Delfi Forte, 20.02.2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt;
Esimene [[elektrirong]] saabus Eestisse ([[Pääsküla depoo]]sse) 17. novembril 2012,&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/65278272/fotod-elektriraudtee-uus-rong-saabus-eestisse FOTOD: Elektriraudtee uus rong saabus Eestisse]; Ärileht, 17.11.2012&lt;/ref&gt; liinile läks see pärast testperioodi [[1. juuli]]l [[2013]]&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt; [[26. juuli]]ks võeti kõik vanad [[Riia Vagunitehas]]es toodetud [[ER2]] tüüpi elektrirongid käigust ja asendati uute Stadler FLIRT elektrirongidega. 

Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220701013910/https://est-train.ertas.eu/er/emu.php?lng=est STADLER FLIRT ELEKTRIRONG]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

===Esimesed diisel-elektrilised mudelid===
Esimesed Stadler FLIRT tüüpi [[diiselrong]]id hakkasid reisijaid teenindama 2014. aasta 1. jaanuaril, nendega vahetati täielikult välja AS [[Edelaraudtee]] opereeritavad vanad [[DR1]]B tüüpi diiselrongid. 2014. aasta [[jaanipäev]]aks olid kõik 38 uut reisirongi Eestisse saabunud.&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot; /&gt;
Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRTi mudelid, kõik varasemad said [[elektrienergia]]t otse [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]]. Elroni rongipark koosneb hetkel kokku 18 elektrirongist ja 20 diiselrongist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu]; ERR uudised, 27.06.2022&lt;/ref&gt;

== Õnnetused ja vahejuhtumid Eestis ==

27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni.&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot; /&gt; Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse. 

11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiiresti kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud.&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot; /&gt; Hiljem selgus, et vahejuhtum oli seotud vaid selle konkreetse akuga.

==Vaata ka==
* [[Raudteetransport]]
* [[Škoda 21Ev]]
* [[Elron]]
* [[DR1]]
* [[ER2]]

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;rongidest&quot;&gt;http://uus.elron.ee/rongidest/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajakava&quot;&gt;http://uus.elron.ee/11068/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2013/06/12/flirting-starts-in-holland/ FLIRTing starts in Holland.] Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2009/11/06/stadleransaldobreda-win-the-tender-for-new-trains-/ Stadler/AnsaldoBreda win the tender for new trains in the Veneto and Emilia Romagna regions]. Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot;&gt;http://uus.elron.ee/ajakava/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714235631/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234250/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rongitüübid]]

[[nl:PKP EN 75]]</text>
      <sha1>1hdkk966g1jitx5sl7mmby1q0d54yv3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201417</id>
      <parentid>7201416</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:02:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201417</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6841" sha1="583zy3cn3ikdvnvlh1mqriwxi1rp4c8" xml:space="preserve">[[Pilt:Elektriraudtee&amp;#039;s FLIRT.jpg|pisi|AS [[Elron]]i Stadler FLIRT elektrirong 1401 &quot;Kegel&quot;]]
[[Pilt:SBB RABe 523 FLIRT der Zuger S-Bahn.jpg|pisi|Stadler FLIRT rong Šveitsis]]
[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|Stadler FLIRT [[Keila raudteejaam|Keila jaam]]as]]
'''Stadler FLIRT''' ([[saksa keel]]es ''&quot;flinker leichter innovativer Regional-Triebzug&quot;'', [[inglise keel]]es ''&quot;Fast Light Innovative Regional Train&quot;,'' [[Eesti keel|eesti keeles]] ''&quot;kiire kerge innovatiivne regionaalrong&quot;'') on [[elektrirong|elektri-]] või [[diiselrong]], mida toodab [[Šveits]]i ettevõte [[Stadler Rail]] AG. 

FLIRT arendati välja Šveitsi [[raudtee]]de jaoks, esimesed rongid valmisid [[2004]]. aastal. Tegemist on [[mootorvagun]]itega rongikoosseisuga (inglise k ''Electric Multiple Unit''). FLIRTi on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi.&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot; /&gt; FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud [[Eesti]], [[Alžeeria]], [[Austria]], [[Holland]]i, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Poola]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Serbia]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ungari]] ja [[Valgevene]] raudtee-ettevõtted.&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot; /&gt;

==Tehnilised näitajad==

Stadler FLIRTil on kahe- kuni kuueteljeliste [[mootorvagun]]itega [[rongikoosseis]]ud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h.

''' Eestis kasutatavate Stadler FLIRT rongide tehnilised andmed (4 vaguniga elektri- ja diiselrongi näitel)''':    
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
Elektrirong:                     
* Istekohti: 274 in
* Seisukohti: 222 in
* Brutokaal: 159 t
* Pikkus 75 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 1,2 m/s²
|
Diiselrong:
* Istekohti: 214 in
* Seisukohti: 211 in
* Brutokaal: 176 t
* Pikkus: 74,3 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 0,85 m/s² &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200406200902/https://elron.ee/elron/rongidest/tehnilised-andmed/ Tehnilised andmed] Elron&lt;/ref&gt;
|}

==Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes==

Esimesed [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] FLIRTid ostis [[Helsingi]] lähiliiklust korraldav [[Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy]], seni olid kõik FLIRTid toodetud [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele]].&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;

==Stadler FLIRT rongid Eestis==
[[Pilt:Stadler Flirt DMU 2404 power car.jpg|pisi|Stadler Flirti diiselrongi mootorisektsioon]]
2009. aastal korraldas [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] (uue nimega [[Eesti Liinirongid AS]]) avaliku hankekonkursi tänapäevaste 18 elektri- ja 20 diiselreisirongi ostmiseks, et välja vahetada senine vananenud veerem. Hanke võitis Šveitsi firma Stadler Bussnang AG ning vastavad hankelepingud allkirjastati 2010. aasta augustis.&lt;ref&gt;Margus Kruut. [https://forte.delfi.ee/artikkel/65703012/stadleri-flirt-rongid-on-kohal-eesti-esimene-samm-21-sajandisse Stadleri FLIRT-rongid on kohal: Eesti esimene samm 21. sajandisse?]; Delfi Forte, 20.02.2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt;
Esimene [[elektrirong]] saabus Eestisse ([[Pääsküla depoo]]sse) 17. novembril 2012,&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/65278272/fotod-elektriraudtee-uus-rong-saabus-eestisse FOTOD: Elektriraudtee uus rong saabus Eestisse]; Ärileht, 17.11.2012&lt;/ref&gt; liinile läks see pärast testperioodi [[1. juuli]]l [[2013]]&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt; [[26. juuli]]ks võeti kõik vanad [[Riia Vagunitehas]]es toodetud [[ER2]] tüüpi elektrirongid käigust ja asendati uute Stadler FLIRT elektrirongidega. 

Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220701013910/https://est-train.ertas.eu/er/emu.php?lng=est STADLER FLIRT ELEKTRIRONG]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

===Esimesed diisel-elektrilised mudelid===
Esimesed Stadler FLIRT tüüpi [[diiselrong]]id hakkasid reisijaid teenindama 2014. aasta 1. jaanuaril, nendega vahetati täielikult välja AS [[Edelaraudtee]] opereeritavad vanad [[DR1]]B tüüpi diiselrongid. 2014. aasta [[jaanipäev]]aks olid kõik 38 uut reisirongi Eestisse saabunud.&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot; /&gt;
Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRTi mudelid, kõik varasemad said [[elektrienergia]]t otse [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]]. Elroni rongipark koosneb 2022. aasta seisuga 18 elektrirongist ja 20 diiselrongist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu]; ERR uudised, 27.06.2022&lt;/ref&gt;

== Õnnetused ja vahejuhtumid Eestis ==

27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni.&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot; /&gt; Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse. 

11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiiresti kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud.&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot; /&gt; Hiljem selgus, et vahejuhtum oli seotud vaid selle konkreetse akuga.

==Vaata ka==
* [[Raudteetransport]]
* [[Škoda 21Ev]]
* [[Elron]]
* [[DR1]]
* [[ER2]]

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;rongidest&quot;&gt;http://uus.elron.ee/rongidest/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajakava&quot;&gt;http://uus.elron.ee/11068/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2013/06/12/flirting-starts-in-holland/ FLIRTing starts in Holland.] Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2009/11/06/stadleransaldobreda-win-the-tender-for-new-trains-/ Stadler/AnsaldoBreda win the tender for new trains in the Veneto and Emilia Romagna regions]. Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot;&gt;http://uus.elron.ee/ajakava/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714235631/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234250/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rongitüübid]]

[[nl:PKP EN 75]]</text>
      <sha1>583zy3cn3ikdvnvlh1mqriwxi1rp4c8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201418</id>
      <parentid>7201417</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:05:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201418</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6852" sha1="d5obsl616j7uf81x0kgn6p7cp2c95ti" xml:space="preserve">[[Pilt:Elektriraudtee&amp;#039;s FLIRT.jpg|pisi|AS [[Elron]]i Stadler FLIRT-i elektrirong 1401 Kegel]]
[[Pilt:SBB RABe 523 FLIRT der Zuger S-Bahn.jpg|pisi|Stadler FLIRT-i rong Šveitsis]]
[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|Stadler FLIRT [[Keila raudteejaam|Keila jaam]]as]]
'''Stadler FLIRT''' ([[saksa keel]]es ''flinker leichter innovativer Regional-Triebzug'', [[inglise keel]]es ''&quot;Fast Light Innovative Regional Train&quot;,'' [[Eesti keel|eesti keeles]] ''&quot;kiire kerge innovatiivne regionaalrong&quot;'') on [[elektrirong|elektri-]] või [[diiselrong]], mida toodab [[Šveits]]i ettevõte [[Stadler Rail]] AG. 

FLIRT arendati välja Šveitsi [[raudtee]]de jaoks, esimesed rongid valmisid [[2004]]. aastal. Tegemist on [[mootorvagun]]itega rongikoosseisuga (inglise k ''Electric Multiple Unit''). FLIRT-i on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi.&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot; /&gt; FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud [[Eesti]], [[Alžeeria]], [[Austria]], [[Holland]]i, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Poola]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Serbia]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ungari]] ja [[Valgevene]] raudtee-ettevõtted.&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot; /&gt;

==Tehnilised näitajad==

Stadler FLIRT-il on kahe- kuni kuueteljeliste [[mootorvagun]]itega [[rongikoosseis]]ud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h.

''' Eestis kasutatavate Stadler FLIRT rongide tehnilised andmed (4 vaguniga elektri- ja diiselrongi näitel)''':    
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
Elektrirong:                     
* Istekohti: 274 in
* Seisukohti: 222 in
* Brutokaal: 159 t
* Pikkus 75 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 1,2 m/s²
|
Diiselrong:
* Istekohti: 214 in
* Seisukohti: 211 in
* Brutokaal: 176 t
* Pikkus: 74,3 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 0,85 m/s² &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200406200902/https://elron.ee/elron/rongidest/tehnilised-andmed/ Tehnilised andmed] Elron&lt;/ref&gt;
|}

==Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes==

Esimesed [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] FLIRT-id ostis [[Helsingi]] lähiliiklust korraldav [[Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy]], seni olid kõik FLIRT-id toodetud [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele]].&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;

==Stadler FLIRT rongid Eestis==
[[Pilt:Stadler Flirt DMU 2404 power car.jpg|pisi|Stadler FLIRT-i diiselrongi mootorisektsioon]]
2009. aastal korraldas [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] (uue nimega [[Eesti Liinirongid AS]]) avaliku hankekonkursi tänapäevaste 18 elektri- ja 20 diiselreisirongi ostmiseks, et välja vahetada senine vananenud veerem. Hanke võitis Šveitsi firma Stadler Bussnang AG ning vastavad hankelepingud allkirjastati 2010. aasta augustis.&lt;ref&gt;Margus Kruut. [https://forte.delfi.ee/artikkel/65703012/stadleri-flirt-rongid-on-kohal-eesti-esimene-samm-21-sajandisse Stadleri FLIRT-rongid on kohal: Eesti esimene samm 21. sajandisse?]; Delfi Forte, 20.02.2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt;
Esimene [[elektrirong]] saabus Eestisse ([[Pääsküla depoo]]sse) 17. novembril 2012,&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/65278272/fotod-elektriraudtee-uus-rong-saabus-eestisse FOTOD: Elektriraudtee uus rong saabus Eestisse]; Ärileht, 17.11.2012&lt;/ref&gt; liinile läks see pärast testperioodi [[1. juuli]]l [[2013]].&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt; [[26. juuli]]ks võeti kõik vanad [[Riia Vagunitehas]]es toodetud [[ER2]] tüüpi elektrirongid käigust ja asendati uute Stadler FLIRT-i elektrirongidega. 

Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220701013910/https://est-train.ertas.eu/er/emu.php?lng=est STADLER FLIRT ELEKTRIRONG]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

===Esimesed diisel-elektrilised mudelid===
Esimesed Stadler FLIRT-i tüüpi [[diiselrong]]id hakkasid reisijaid teenindama 2014. aasta 1. jaanuaril, nendega vahetati täielikult välja AS [[Edelaraudtee]] opereeritavad vanad [[DR1]]B tüüpi diiselrongid. 2014. aasta [[jaanipäev]]aks olid kõik 38 uut reisirongi Eestisse saabunud.&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot; /&gt;
Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRT-i mudelid, kõik varasemad said [[elektrienergia]]t otse [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]]. Elroni rongipark koosneb 2022. aasta seisuga 18 elektrirongist ja 20 diiselrongist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu]; ERR uudised, 27.06.2022&lt;/ref&gt;

== Õnnetused ja vahejuhtumid Eestis ==

27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni.&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot; /&gt; Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse. 

11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiiresti kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud.&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot; /&gt; Hiljem selgus, et vahejuhtum oli seotud vaid selle konkreetse akuga.

==Vaata ka==
* [[Raudteetransport]]
* [[Škoda 21Ev]]
* [[Elron]]
* [[DR1]]
* [[ER2]]

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;rongidest&quot;&gt;http://uus.elron.ee/rongidest/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajakava&quot;&gt;http://uus.elron.ee/11068/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2013/06/12/flirting-starts-in-holland/ FLIRTing starts in Holland.] Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2009/11/06/stadleransaldobreda-win-the-tender-for-new-trains-/ Stadler/AnsaldoBreda win the tender for new trains in the Veneto and Emilia Romagna regions]. Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot;&gt;http://uus.elron.ee/ajakava/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714235631/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234250/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rongitüübid]]

[[nl:PKP EN 75]]</text>
      <sha1>d5obsl616j7uf81x0kgn6p7cp2c95ti</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201419</id>
      <parentid>7201418</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:06:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201419</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6850" sha1="fdc59e43v21qnz76spb9i9uayi1cyoy" xml:space="preserve">[[Pilt:Elektriraudtee&amp;#039;s FLIRT.jpg|pisi|AS [[Elron]]i Stadler FLIRT-i elektrirong 1401 Kegel]]
[[Pilt:SBB RABe 523 FLIRT der Zuger S-Bahn.jpg|pisi|Stadler FLIRT-i rong Šveitsis]]
[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|Stadler FLIRT [[Keila raudteejaam|Keila jaam]]as]]
'''Stadler FLIRT''' ([[saksa keel]]es ''flinker leichter innovativer Regional-Triebzug'', [[inglise keel]]es ''Fast Light Innovative Regional Train'', [[Eesti keel|eesti keeles]] 'kiire, kerge ja innovatiivne regionaalrong') on [[elektrirong|elektri-]] või [[diiselrong]], mida toodab [[Šveits]]i ettevõte [[Stadler Rail]] AG. 

FLIRT arendati välja Šveitsi [[raudtee]]de jaoks, esimesed rongid valmisid [[2004]]. aastal. Tegemist on [[mootorvagun]]itega rongikoosseisuga (inglise k ''Electric Multiple Unit''). FLIRT-i on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi.&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot; /&gt; FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud [[Eesti]], [[Alžeeria]], [[Austria]], [[Holland]]i, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Poola]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Serbia]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ungari]] ja [[Valgevene]] raudtee-ettevõtted.&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot; /&gt;

==Tehnilised näitajad==

Stadler FLIRT-il on kahe- kuni kuueteljeliste [[mootorvagun]]itega [[rongikoosseis]]ud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h.

''' Eestis kasutatavate Stadler FLIRT rongide tehnilised andmed (4 vaguniga elektri- ja diiselrongi näitel)''':    
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
Elektrirong:                     
* Istekohti: 274 in
* Seisukohti: 222 in
* Brutokaal: 159 t
* Pikkus 75 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 1,2 m/s²
|
Diiselrong:
* Istekohti: 214 in
* Seisukohti: 211 in
* Brutokaal: 176 t
* Pikkus: 74,3 m
* Laius: 3500 mm
* Suurim kiirus: 160 km/h
* Kiirendus: 0,85 m/s² &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200406200902/https://elron.ee/elron/rongidest/tehnilised-andmed/ Tehnilised andmed] Elron&lt;/ref&gt;
|}

==Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes==

Esimesed [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] FLIRT-id ostis [[Helsingi]] lähiliiklust korraldav [[Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy]], seni olid kõik FLIRT-id toodetud [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele]].&lt;ref name=&quot;rongidest&quot; /&gt;

==Stadler FLIRT rongid Eestis==
[[Pilt:Stadler Flirt DMU 2404 power car.jpg|pisi|Stadler FLIRT-i diiselrongi mootorisektsioon]]
2009. aastal korraldas [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] (uue nimega [[Eesti Liinirongid AS]]) avaliku hankekonkursi tänapäevaste 18 elektri- ja 20 diiselreisirongi ostmiseks, et välja vahetada senine vananenud veerem. Hanke võitis Šveitsi firma Stadler Bussnang AG ning vastavad hankelepingud allkirjastati 2010. aasta augustis.&lt;ref&gt;Margus Kruut. [https://forte.delfi.ee/artikkel/65703012/stadleri-flirt-rongid-on-kohal-eesti-esimene-samm-21-sajandisse Stadleri FLIRT-rongid on kohal: Eesti esimene samm 21. sajandisse?]; Delfi Forte, 20.02.2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt;
Esimene [[elektrirong]] saabus Eestisse ([[Pääsküla depoo]]sse) 17. novembril 2012,&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/65278272/fotod-elektriraudtee-uus-rong-saabus-eestisse FOTOD: Elektriraudtee uus rong saabus Eestisse]; Ärileht, 17.11.2012&lt;/ref&gt; liinile läks see pärast testperioodi [[1. juuli]]l [[2013]].&lt;ref name=&quot;ajakava&quot; /&gt; [[26. juuli]]ks võeti kõik vanad [[Riia Vagunitehas]]es toodetud [[ER2]] tüüpi elektrirongid käigust ja asendati uute Stadler FLIRT-i elektrirongidega. 

Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220701013910/https://est-train.ertas.eu/er/emu.php?lng=est STADLER FLIRT ELEKTRIRONG]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

===Esimesed diisel-elektrilised mudelid===
Esimesed Stadler FLIRT-i tüüpi [[diiselrong]]id hakkasid reisijaid teenindama 2014. aasta 1. jaanuaril, nendega vahetati täielikult välja AS [[Edelaraudtee]] opereeritavad vanad [[DR1]]B tüüpi diiselrongid. 2014. aasta [[jaanipäev]]aks olid kõik 38 uut reisirongi Eestisse saabunud.&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot; /&gt;
Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRT-i mudelid, kõik varasemad said [[elektrienergia]]t otse [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]]. Elroni rongipark koosneb 2022. aasta seisuga 18 elektrirongist ja 20 diiselrongist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu]; ERR uudised, 27.06.2022&lt;/ref&gt;

== Õnnetused ja vahejuhtumid Eestis ==

27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni.&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot; /&gt; Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse. 

11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiiresti kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud.&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot; /&gt; Hiljem selgus, et vahejuhtum oli seotud vaid selle konkreetse akuga.

==Vaata ka==
* [[Raudteetransport]]
* [[Škoda 21Ev]]
* [[Elron]]
* [[DR1]]
* [[ER2]]

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;rongidest&quot;&gt;http://uus.elron.ee/rongidest/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajakava&quot;&gt;http://uus.elron.ee/11068/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3gIeA&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2013/06/12/flirting-starts-in-holland/ FLIRTing starts in Holland.] Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D5mmC&quot;&gt;[http://www.stadlerrail.com/en/news/2009/11/06/stadleransaldobreda-win-the-tender-for-new-trains-/ Stadler/AnsaldoBreda win the tender for new trains in the Veneto and Emilia Romagna regions]. Stadleri pressiteade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yn7f4&quot;&gt;http://uus.elron.ee/ajakava/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x4tAu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714235631/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tv7x3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234250/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rongitüübid]]

[[nl:PKP EN 75]]</text>
      <sha1>fdc59e43v21qnz76spb9i9uayi1cyoy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hävituspataljonid Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269311</id>
    <revision>
      <id>7201478</id>
      <parentid>7095021</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:27:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DrSten</username>
        <id>71799</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hävitus- ja töölispataljonid */</comment>
      <origin>7201478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30903" sha1="6t4v4hm5b2lubu4twjurcdvc047tlgk" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Pilt:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]], Nõukogude [[hävituspataljonid]]e ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] üksuste poolt sooritatud [[Kuressaare massimõrv|massimõrva]] ohvrid ([[Kuressaare]] [[Kuressaare piiskopilinnus|linnuse]] hoovis, septembris 1941)]]
[[Hävituspataljonid]] olid 1941. aastal [[NSVL|Nõukogude Liidu]] Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) ja nn [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee|Kaitsekomitee]] otsustega moodustatud NKVD-le alluvad relvastatud [[sisejulgeolek]]u üksused, mis tegutsesid NSV Liidu poolt okupeeritud [[Eesti]]s aastatel 1941 ja 1944–1946.

==Hävituspataljonide moodustamine ja koosseis==
=== Struktuuride moodustamine ===
Eestis moodustati alates 1941. aasta [[25. juuni]]st [[Saksa Riik|Saksa]] [[langevarjur]]ite ja [[diversant]]ide ning [[metsavend]]ade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi töölispataljoni nime all arvukam üksus, mis hiljem jaotati neljaks hävituspataljoniks. Hävituspataljonidesse kaasati enamasti Nõukogude võimu toetajaid ning lojaalseid isikuid vabatahtlikkuse alusel.

[[26. juuni]]l moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: 
*Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: 
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurkin]], 
*[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik [[Lobanovitš]]&lt;ref name=&quot;kj7zQ&quot; /&gt; 

Rakutin siirdus oma grupiga aga Riias asuvasse [[Looderinne|Looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]]maa aga [[Looderinne|Looderinde]] alluvusse.

[[29. juuni]]l kuulutas [[EKP Keskkomitee|EK(b)P Keskkomitee]] välja parteilise mobilisatsiooni. Kõik partei liikmed ja kandidaadid, samuti suur osa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] liikmetest kutsuti hävituspataljonidesse. Nendesse formeeringutesse iga meest ei võetud. Kui soovitaja ei olnud kommunist või vähemalt kommunistlik noor, pidi tal olema NKVD usaldus või soovitus.&lt;ref name=&quot;1js9b&quot; /&gt;
=== Pataljonide koosseisust ===
Hävituspataljonide koosseisus oli 1941. aasta juuni lõpus umbes 6000 meest, kellest kolmandik kuulus Tallinna pataljonidesse. Rahvusliku koosseisu järgi moodustasid venelased hävituspataljonide koosseisust kohati üle 50%, eriti arvukalt oli venelasi Tallinnas värvatud hävitajate seas.&lt;ref&gt;[https://okupatsioon.weebly.com/koosseis.html Eesti rahva kannatuste aasta. NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis. Koosseis], I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk&lt;/ref&gt;

Pataljonidesse kuulus palju põhjakihi esindajaid, isikuid, kes varem olid Eesti kohtute poolt kriminaalkorras karistatud: vargad, pussitajad, röövlid, kaklejad ja sarnased isikud. Et hävituspataljonide ridu täiendada, võeti sinna suurel arvul 1941. aasta juunis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt rehabiliteeritud ja vanglaist vabastatud kriminaalkurjategijaid.{{lisa viide}}.  

Hävituspataljonide koosseisus oli palju kommuniste ja okupatsiooniaasta jooksul esilekerkinud &quot;töölisaktiviste&quot;. Näiteks 1. Tallinna hävituspataljon koosnes vaid kommunistidest ja partei liikmekandidaatidest, seetõttu loeti seda üksust hävituspataljonide hulgas eliitpataljoniks. Teistes hävituspataljonides kõikus kommunistide osa 20–30% vahel.{{lisa viide}} Põhiliselt [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]], miilitsatöötajatest ja [[komsomol]]i liikmetest ning kohalikest vabatahtlikest moodustatuna ja juhituna [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] venelastest ja eesti kommunistidest ohvitseride poolt tegutsesid hävituspataljonid [[Punaarmee]] tagalas, mitteregulaarvägede vastu.

== Struktuur ==
===Juhtimine===
Hävituspataljonide loomisele eelnes 5. juulil 1940 [[Rahva Omakaitse]] loomine, millesse koondati ligi 8 000 liiget, mis oli esialgselt ettenähtud [[Eesti NSV]] võimude poolt natsionaliseeritud vara kaitsmiseks.{{lisa viide}}

[[ENSV Hävituspataljonide operatiivgrupp]]. 
*Operatiivgrupi nominaalne ülem oli NSV Liidu SARKi Balti ringkonna piirivalvevägede ja piirivalveringkonna valitsuse ülem riikliku julgeoleku kindralmajor [[Konstantin Rakutin]] (1902–1941); Hävituspataljonide üldjuht oli eemal viibiva Rakutini asemel surmasaamiseni [[Audru lahing]]us 19. juulil 1941 Pärnumaal [[Audru]] lähedal SARKi alampolkovnik [[Grigori Okojev]]. 
*Operatiivgrupi staabiülem major [[Luskatov]].

[[ENSV Hävituspataljonide Staap]], asus Tallinnas [[Toom-Kuninga tänav|Toomkuninga]] 11, endises [[Saksamaa Suursaatkond Tallinnas|Saksa saatkonna]] (algses) hoones
*Staabi ülem [[Mihhail Pasternak]]
*Staabi komissar [[Feodor Okk]]
*Kapten Vladimirov.

===Hävitus- ja töölispataljonid===
Sõja alguses moodustati ligi 27 rahvakaitsepataljoni (igas linnas), millest 17 hävituspataljoni (5000 inimest), pataljonide koosseisus oli normaalselt kavatsetud: 3 roodu, millest igaühes 3 rühma. Pataljonidele määrati [[3. juuli]]l 1941 konspiratsiooni eesmärgil järjekorranumbrid. 
'''Pataljonid:'''

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Hävituspataljon
! Ülemad
! Struktuur
|-
| '''1. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-1'')
|(piirivalve)kapten [[Pavel Tokarev]]/major [[Sergei Gorbatenko]],&lt;br&gt; komissar [[Tööjõureservide Valitsus]]e ülem [[Vladimir Kinn]]&lt;br&gt;
| formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. Pataljon asus [[Wismari tänav]] 15, 1941. aasta juuli alguseks oli pataljonis 350 meest. 1. (Tallinna) hävituspataljon, ühendati 25. juulil 1941 Pärnu hävituspataljoni riismetega, sest mõlemad pataljonid olid kaotanud palju mehi. Pataljoni nimeks jäi 1. hävituspataljon.
|-
| '''2. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-2'')
|venelane [[Andrei Jakimov]]&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. HP kujunes välja 1941.aasta juuli alguses Harku mõisas, koosnes sel ajal peamiselt Tallinna kommunistlikest noortest ning &quot;töölisaktiivist&quot;. Enne Pärnumaale lahingutesse saatmist oli pataljonis olnud 550 meest
|-
| '''3. Tallinna hävituspataljon'''
|venestunud ukrainlane Gorbatenko&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|formeeriti 25. juulil 1941 Viljandi, Võru ja Paide HP-de riismetest, millele lisati isikkoosseisu HP-7-st) 
|-
| '''4. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-4'')
|kapten [[Rudolf Stokberg]]/[[Vladimir Kinn]]/kapten [[Trofim Košelev]],&lt;br&gt; politruk [[Ivan Solomin]]/komissar [[Valfried Saar]]/[[Vassili Ferberg]], &lt;br&gt;staabiülem vanemleitnant [[Jakov Pospelov]]/vanemleitnant [[Edgar Kostabi]],&lt;br&gt; tagalaülem [[Sergei Generalov]]
|formeeriti 4.juulil 1941, Pataljon paigutati [[Endla tänav]] 50.
|-
| '''5. Narva hävituspataljon''' (''ИБ-5'')
|kapten [[Fjodor Lissitsõn]], &lt;br&gt;komissar Igor Tšernov&lt;br&gt;
|moodustati 1941. aasta juuni lõpus
|-
| '''6. Rakvere hävituspataljon''' (''ИБ-6'')
|[[Jaan Kurn]]/vanemleitnant [[Mihhail Rogozin]], &lt;br&gt;komissar eesti kommunist [[Albert Must]]&lt;ref&gt;[[Peeter Larin]], [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) lk 14&lt;/ref&gt;/[[Albert Stamm]],&lt;br&gt; staabiülem vanemleitnant [[Pavel Vinogradov]]
| HP koondati 200 meest ning lisaks oli veel tööstuskeskuste kaitserühmades liikmeid järgmiselt: Kohtla-Järvel 70 meest, Kiviõlis 70 meest ja Küttejõus 30 meest.
|-
| '''7. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-7'')
|[[Aksel Annuk]]/kapten [[Aleksei Grigorjev]]/kapten [[Lev Rubinov]], &lt;br&gt;komissar [[Karl Toming]]/ vanempolitruk [[Sergei Russanov]], politruk [[Boris Korolev]], P. [[Pravilov]]&lt;br&gt;staabiülem leitnant V. [[Starodumov]]
|HP asus algselt Tallinnas [[Veetorni tänav]] 7
|-
| '''10. Harjumaa hävituspataljon''' (''ИБ-10'')
|komandör [[Aksel Annuk]], Harju maakonna [[OSOAVIAHIM]]i komitee esimees, komandör abi OSOAVIAHIMi komitee esimehe asetäitja [[Jaanus Ollep]]&lt;br&gt;komissar [[EK(b)P Harju maakonnakomitee]] esimees [[Karl Toming]]
|Moodustati Harjumaa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|komsomol]]itöötajatest&lt;ref name=&quot;oXoI8&quot; /&gt;
|-
| '''11. Haapsalu hävituspataljon''' (''ИБ-11'')
|major [[Sergei Gorbatenko]], &lt;br&gt;komissar oli [[Karl Hanson]], kes oli osa võtnud Hispaania kodusõjast. Hiljem sai komissariks [[Dimitri Navrotski]].
| HP asuti formeerima 28. juunil 1941 kapten Volohhovi juhtimisel. Sinna suudeti koondada umbes 250 meest
|-
| '''12. Saaremaa hävituspataljon''' (''ИБ-12'')
|venelane kapten [[Lošmanov]],&lt;br&gt;[[Mihhail Pavlovski]], [[Ivan Gorjunov]]
|hävituspataljoni formeerija ja staabiülema asetäitja [[Mihhail Mikk]], endine Kaitseliidu Kuressaare malevkonna pealik, HP kokku umbes 200 meest.
|-
| '''15. Paide hävituspataljon''' (''ИБ-15'')
|venelane vanemleitnant Jakov Pospelov, &lt;br&gt;komissar: Johann Tamm, [[Vladimir Tonto]], noorempolitruk [[Demjan Štanko]], &lt;br&gt;staabiülem vanemleitnant [[Ivan Kožuhhovski]].
| 1941. aasta juuli alguseks oli HP 150 meest, kellest umbes pooled olid [[Türi Paberivabrik]]u töölisedH
|-
| '''16. Pärnu hävituspataljon''' (''ИБ-16'')
|ülem venelasest major Ivan Smirnov/major Sergei Gorbatenko, &lt;br&gt;komissar [[Arnold Raud]] ja Johann Heinrich Tamm &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=EKP Keskkomitee|pealkiri=Ajakirja &quot;Eesti Kommunist&quot; väljaanne 1966 - Küsimused ja vastused Nr 6 (81)|aasta=1966|koht=Tallinn|kirjastus=EKP Keskkomitee Kirjastus|lehekülg=13-17}}&lt;/ref&gt;, &lt;br&gt;staabiülem kapten [[Makar Starõhh]]
|Pärnumaa HP asus organiseerima Tallinnast kohale saadetud grupp kapten E. Laasi juhtimisel
|-
| '''17. Viljandi hävituspataljon'''&lt;ref&gt;Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat, 1969, 352 lk&lt;/ref&gt; (''ИБ-17'')&lt;br&gt;'''''Вильяндиский истребительный батальон''''' 
|kapten [[Mihhail Pasternak]] (määrati 21. juulil 1941 hävituspataljonide üldjuhiks), &lt;br&gt;komissar EK(b)P Viljandimaa Komitee sekretär [[August Müürsepp]]&lt;ref&gt;[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. Kultuur ja Elu,  2/2017 &lt;/ref&gt;, &lt;br&gt;staabiülem [[Andrei Jakimov]]/vanemleitnant [[Semjon Timoš]]
|&lt;br&gt;1. [[rood]] – ltn. Sule&lt;br&gt;2. rood – ltn. Kolobajev&lt;br&gt;3. rood – vanemleitnant [[Ilmar Paul]].&lt;ref name=&quot;E69iZ&quot; /&gt;. Kokku ligi 400 meest.
|-
| '''20. Võru hävituspataljon''' (''ИБ-20'')
|venelane vanemleitnant Fjodorov&lt;br&gt;hävituspataljoni komissar [[August Kuhlberg]]&lt;br&gt;
|25. juuniks 1941 oli HP 250 meest
|-
| '''21. Petseri hävituspataljon''' (''ИБ-21'')
|ülem oli kapten Belov &lt;br&gt;komissar piirivalvekapten Bardukov/Burdakov&lt;br&gt;
|5. juuli 1941 seisuga HP 500 meest
|-
| '''22. Tartu hävituspataljon''' (''ИБ-22'')&lt;br&gt;1. Tartu Maakonna Hävituspataljon
|piirivalve vanemleitnant I. [[Zagarjev]]&lt;br&gt;&lt;br&gt;, komissar [[Jeršov]]
| HP kokku 470 meest
|-
| Mustvee hävituspataljon &lt;br&gt;(2. Tartu maakonna hävituspataljon)
|[[Nikolai Kussov]]&lt;br&gt;komissar [[Max Laosson]]&lt;br&gt;
|moodustati 4. juulil 1941
|-
| Torma hävituspataljon &lt;br&gt;(3. Tartu maakonna hävituspataljon)
|ülem A. Kukk&lt;br&gt;komissar &lt;br&gt;
|moodustati 10. juulil 1941
|-
| '''23. Valga hävituspataljon''' (''ИБ-23'')
| [[Rein Loim]], hiljem piirivalvevanemleitnant [[Ivan Knõš]], &lt;br&gt;komissar [[EK(b)P Valgamaa komitee]] II sekretär [[Kristjan Kukk]]
| Valgamaa HP organiseeriti moodustati 1941. aasta juuni lõpus kohalikest kutsealustest, kommunistlikest noortest ning Nõukogude aktiivist, koosseisus alguses 180 meest.
|-
| '''Tallinna töölispataljon'''/ [[1. Eesti Laskurpolk]] (''РП-4, [[:ru:1-й эстонский рабочий стрелковый полк|1-й эстонский рабочий стрелковый полк]]'')
| venelane vanemleitnant [[Pavel Tokarev]], &lt;br&gt;komissar [[Vladimir Kin]]&lt;br&gt;SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]]
| 6. juulil moodustati Tallinna töölispataljonist kaks iseseisvat hävituspataljoni, nr 1 ja 2. Mõlemad paigutati korterisse [[Imanta tänav]] 6.
|-
|}

Lisaks eelnevale moodustati 
*2 miilitsasalka, 
*2 raudteelaste salka, 
*2 soomusrongide salka, 
*Tartu jõe ja järve laevanduse töötajate salk,
*3 töölispolku 

Kokku 10 000 inimest&lt;ref name=&quot;0hQ0R&quot; /&gt;.

&quot;Esimest vabatahtlikke kaitsesalka asuti Eesti NSV-s omaalgatuslikult looma Tartus juba 23. juunil 1941. Nagu mujalgi, nii oli ka meie vabariigis hävituspataljonidesse astuvate vabatahtlike arv palju suurem, kui ette arvati [...] partei-, komsomoli-, nõukogude ja ametiühinguaktivistid, miilitsatöötajad ning teised nõukogude aktivistid [...] Eesti NSV vabatahtlike võitlusüksuste juhtkonda kuulusid varasemates klassilahingutes karastunud kommunistid. Nii võitlesid hävituspataljonides komissaridena A. Must (6. Virumaa pataljon, J. Tamm (16. Pärnumaa pataljon), [[Karl Hansson|K. Hansson]] ja H. Roog. Komandöride hulgas oli palju veterane, nagu alampolkovnikud V. Ferberg ja [[Karl Kanger|K. Kanger]], kaptenid A. Balta ja R. Punn, vanempoliitjuhid A. Golub ja R. Lutus. Paljud partei ja nõukogude asutuste juhtivad töötajad – [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Feodor Okk|F. Okk]], EKP Keskkomitee osakonnajuhatajad [[Martin Kitsing|M. Kitsing]] ja [[Arnold Raud|A. Raud]], Tallinna raudteesõlme parteiorganisatsiooni sekretär, [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik H. Ansip, [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens, partei maakonnakomiteede sekretärid [[Oskar Abori|O. Abori]] ja E. Säremat ning Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi osakonnajuhataja Sergei Generalov – astusid samuti väkke, Pärnu EKP I sekretär Jan Ganzen (Gansen)&lt;ref&gt;hilisem A.Sommerlingi nim.sovh.dir. 1978-1988.dets&lt;/ref&gt;.

Endise kodanliku sõjaväe ohvitseridest võitlesid väe ridades kaptenid [[Evald Heinrich Laasi|E. Laasi]] ja [[Nikolai Trankmann|N. Trankmann]], leitnandid E. Kostabi ning I. Paul jt. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tegevus ja kuriteod==
{{tsitaat|Hävituspataljon ei tunne halastust meie vaenlaste – bandiitide ja teiste fašistlike röövikute vastu. Need tehakse mitte üksnes maatasa, vaid saadetakse otsemat teed maa sisse, kus on nende õige koht.

''Igas külas ja asulas on hävituspataljonil peale vastase otsese purustamise ka rida muid ülesandeid. Bolševistliku valjusega tuleb teha kindlaks provokatsiooniliste kuulujuttude levitajad ja paanika tekitajad. Tuleb selgitada ja kahjutuks teha kõik, kes otseselt või kaudselt aitavad kaasa vaenlasele''.|''Mis on hävituspataljon ja missugused on ta ülesanded''.  Tartu Kommunist, 22. juuli 1941}}


Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määrata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}}

15. märtsiks 1943 oli kokku loetud 1850 hävituspataljonide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] tapetud Eesti inimest, peaaegu kõik neist tsiviilelanikud, kes mõrvati ilma kohtuotsuseta.{{lisa viide}}

=== Tallinna Töölispolk ===
[[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] ja [[Ametiühingute Kesknõukogu]] otsusel moodustati 24. juulil Tallinna töölistest [[Tallinna Töölispolk]]. Väeosa eripära oli, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal”. Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]] ja relvad said see väeosa alles 26. augustil 1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus 27. augustil 1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks [[August Alle]], [[Paul Rummo]], [[Erni Hiir]] ja [[Hans Kruus]], Johannes Mihkelson.{{lisa viide}}

Polku registreerus umbes 1000 (lahingute alguseks oli 1500). [[Harku]]s loodi neile õppekeskus. Ülem oli [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]], [[EK(b)P KK]] sõjalise osakonna juhataja, komissar vanempolitruk [[Richard Lutus]], staabiülem kapten Antipov. Pataljoniülemad Eesti NSV [[ALMAVÜ]] orgbüroo juhataja ja esimees vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna TRS Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja EK (b)K Keskkomitee töötaja kapten A. Balta. Komissarid olid [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed olid Tallinna ettevõtete töölised. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Lahinguis osales neist u 1000. Relvad said alles lõpus, mida õppisid kasutama alles lahingus.{{lisa viide}}

1941. aasta juulis-augustis asusid [[Jaama (Illuka)|Jaama]]-[[Vasknarva]] joonel 6. Rakvere hävituspataljon ja põhja pool 5. Narva hävituspataljon. 19. juulist kuni 14. augustini asusid nad Narva jõe joonel, kust taganeti Narva.&lt;ref name=&quot;2Ojuw&quot; /&gt; 
=== Narva Töölispolk ===
Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh [[Narva hävituspataljon]]ist – [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76&amp;nbsp;mm kahurite patarei ja kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. laskurdiviis (NSV Liit)|20. laskurdiviis]]iga{{lisa viide}}. Narva töölispolgu ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja [[Oskar Abori]]. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}}
=== Eesti Kütipolk ===
18. augustil 1941 koondati Tallinna hävituspataljonid Tallinna, kus nendest moodustati [[20. august]]il [[1941]] [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti Kütipolk]] (''1-й эстонский рабочий стрелковый полк''), mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] ja komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]&lt;ref name=&quot;SBym2&quot; /&gt;. Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all.&lt;ref name=&quot;NgiDZ&quot; /&gt;

[[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele Saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist – 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}}

=== Teiste hävituspataljonide tegevusest ===
[[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo lahing|Kiviloo]], [[Perila lahing|Perila]], [[Kose-Risti lahing|Kose-Risti]] ja [[Peningi lahing]]utes.{{lisa viide}}

=== Läti hävituspataljonide tegevusest Eestis ===
Koos Nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla.&lt;ref name=&quot;AxqsF&quot; /&gt;

Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Tapmise põhjuseks oli kahtlus, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega&lt;ref name=&quot;p8HBV&quot; /&gt;; ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}}

== Hiiumaa hävituspataljon ==
Hiiumaal loodud hävituspataljon, pataljoni ülem oli ohvitser Aleksandrov, komissar [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik [[Johannes Oinas]], parteiorganisaator Albert Tuur&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1981/04/02/12 PILGUHEIT MINEVIKKU 30]. Nõukogude Hiiumaa nr 39, 2. aprill 1981&lt;/ref&gt;, [[Paul Soesoo]], Artemi Üksik, Edgar Kärner, Valter Uusniit ja paljud teised&lt;ref&gt;[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Heroilised võitluspäevad], Hiiumaa 1941, lk 271. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa kaitsmise lahingutest osavõtjad kirjutavad. Mälestus seltsimeestest ei kustu]. Hiiumaa 1941, lk 272. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014&lt;/ref&gt;

==Hävituspataljonid pärast taasokupeerimist==
=== Taasasutamine ===
Juba enne Eesti okupeerimist otsustati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega 20. aprillil 1944 taasasutada hävituspataljonid ja formeerida need kõigis maakondades kohalikest elanikest vabatahtlike üksustena. 

Hävituspataljonid allusid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i, [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja hiljem [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i haldusalasse ning kasutati koos NSV Liidu ja Eesti NSV SARKi üksuste ja [[Siseväed|Siseväge]]dega [[metsavennad|metsaven]]dade vastastes relvaoperatsioonides ja Nõukogude võimu eest varjajate tabamiseks ning nõukogude ja kohalike omavalitsuste (Täitevkomiteed jne.) asutuste valveteenistuses.{{lisa viide}}
===Juhid ja struktuur===
Vastavalt EK(b)P KK ja ENSV RKNi 26. detsembri 1945. a. määrusele nr 140 ja [[EK(b)P Keskkomitee büroo]] 29. detsembri 1945. a. otsusele nr KB/140-46 ning 14. jaanuari 1946. aastal Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaabi käskkirja nr 1 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV SARK]]i Hävituspataljonide Keskstaabi ülem [[Nikolai Karotamm]] ([[EK(b)P KK I sekretär]]), Keskstaabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Resev]] ([[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar), hävituspataljonide materiaalse ja majandusliku varustamise eest vastutas [[Arnold Veimer]] ([[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees) ja poliitilise kasvatustöö eest hävituspataljonides [[Arnold Meri]] ([[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretär). Maakondlike staapide ülemateks olid EK(b)P maakonnakomitee sekretärid: Virumaal -  sm Jaanson; Tartumaal - sm Eiche; Võrumaal - sm Tamm; Valgamaal - sm Ovsjannikov; Viljandimaal - sm Ivanov-Jaanus; Järvamaal - sm Zucker; Harjumaal - sm Ristmägi; Läänemaal - sm Minne; Saaremaal - sm Bersin; Pärnumaal - sm Jakobson.&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1&lt;/ref&gt;

31. jaanuarist 1946. aastal kehtestas [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja ühtlasi [[Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaap|hävituspataljonide keskstaabi]] ülem [[Nikolai Karotamm]] ENSV SARKi hävituspataljonid ümber rahvakaitsepataljonideks.&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 844, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3&lt;/ref&gt; Kuid pataljonide endi, julgeoleku ja parteistruktuuride dokumentatsioonis jäi endiselt käibele termin „hävitajad”. Seda ei muutnud ka [[1949]]. aastal pataljonidele antud järjekordne nimi: „[[Bandiitide hävitajate pataljonid]]”.{{lisa viide}}

Hävituspataljone oli [[1951]]. aastal kokku 39. Rahvakaitsepataljone juhendas ja koordineeris tööd teiste Nõukogude asutusega [[ENSV Rahvakaitsepataljonide Keskstaap]]&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 845, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3&lt;/ref&gt;, kuhu kuulusid: 
* staabiülem [[Nikolai Karotamm]], [[EK(b)P KK I sekretär]]
*liikmed: [[Aleksander Resev]], [[Eesti NSV Siseministeerium]]i minister;
** [[Boris Kumm]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister;
** [[Arnold Veimer]]&lt;ref name=&quot;YLUYG&quot; /&gt;, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]];
** [[Arnold Meri]], Eesti NSV [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimene sekretär, kelle ülesandeks oli poliitkasvatuse läbiviimine,  ka hävituspataljonide isikkoosseisu hulgas.{{lisa viide}} 
=== Tegevusest ===
Pärast sõda jäi hävituspataljonide ülesannete hulka julgeolekuorganite ja -vägede abistamine ning objektide valve.{{lisa viide}}

Maapiirkondades elavad pataljonlased elasid oma kodudes, maakonnakeskustes eksisteerisid aga ka kasarmeeritud pataljonid, mille liikmed kandsid sõjaväevormi ja said palka. Tipphetkel kuulus pataljonidesse 7000 võitlejat.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
*[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
*[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]]
*[[Sortside saladused]]
*[[Rahva Omakaitse]]
*[[Suvesõda]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kj7zQ&quot;&gt;[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1js9b&quot;&gt;[[Ester Spriit]], [[Valdur Timusk]]. ''Tigeduse poliitika''. // ''Edasi'', 25. veebruar 1989.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oXoI8&quot;&gt;Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. &quot;Leegitseva suve mälestusi&quot;, Tallinn &quot;Eesti Raamat&quot; 1988&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E69iZ&quot;&gt;Анатолия Никифорова &quot;В боях за Эстонию&quot;, http://www.pogranec.ru/showthread.php?t=3306&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0hQ0R&quot;&gt;Этнические движения в СССР и вторая мировая война, http://his.1september.ru/2002/06/2.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AxqsF&quot;&gt;[http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/glava6kr_ar%5B2%5D.htm Арон Шнеер. Плен]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8HBV&quot;&gt;[[Vello Helk]]. [http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm 1941. aasta Suvesõja ajalugu]. [[Kultuur ja Elu]], 3/2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2Ojuw&quot;&gt;[[Odette Kirss]], [[Leili Pajos]]. Peipsi põhjarannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SBym2&quot;&gt;[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NgiDZ&quot;&gt;Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. &quot;Leegitseva suve mälestusi&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1988. lk 64&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YLUYG&quot;&gt;&quot;Pane raisale nii et aitab!&quot;. Pekka Erelt, [[Eesti Ekspress]] (20.02.2007), [https://web.archive.org/web/20070820194445/http://www.ekspress.ee/viewdoc/304AE4B2767CF59EC22572880032D17F www.ekspress.ee]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Ilmar Paul]]. Hävituspataljonid ja töölispolgud Eesti NSV kaitsel 1941. aasta suvel. Tallinn 1971 
* Hävitajad: Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Koostanud [[Tiit Noormets]] ja [[Valdur Ohmann]]. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, 2006. ISBN 9789985951040
*Koostanud: [[August Pähklimägi]], Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal.  Eesti Raamat. Tallinn 1969. 352 lk

== Välislingid ==
* [http://web.archive.org/20030930113034/warmech.narod.ru/smersh/nem_desant.html ÜK(b)P Keskkomitee määrus 24. juuni 1941 Hävituspataljonide loomise kohta (''Постановление Политбюро ЦК ВКП(б)о мероприятиях по борьбе с парашютными десантами и диверсантами противника в прифронтовой полосе''), vene keeles]
*[[Peeter Larin]]. [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81)
* [http://www.virtsu.ee/artiklid/1969_ilves.html Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt &amp;#91;1941&amp;#93;]
* [[Hannes Walter]]. [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm &quot;Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. Hävituspataljonlased tuleb kuulutada sõjaroimareiks&quot;]. [[Kultuur ja Elu]], 2/2017
* [http://lood.wordpress.com/havituspataljonid-ja-nkvd-sojajargses-eesti-kulas/ Hävituspataljonlased külvasid sõjajärgses Eesti külas hirmu ja õudu]
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17631956/kuuskp.pdf Pearu Kuusk:Eesti NSV Siseministeeriumi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947])
* [http://www.postimees.ee/110207/esileht/ak/244137.php Hävituspataljonlase Leonhard Trummi seletuskiri ühest operatsioonist Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsioonile märtsis 1951]
*[http://www.nommevalitsus.org/?p=7881 Hävituspataljonide tegevus 1941. aastal Saksa rindeväeosadega]
*[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/488-489.pdf Leadership of destruction batallions and worker's regiments, formed in Estonia in 1941]
*[[Pekka Erelt]]. [http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163 Kultuuritegelased hävituspataljonides]. Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2018]

[[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased| ]]
[[Kategooria:Suvesõda]]
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
[[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]]</text>
      <sha1>6t4v4hm5b2lubu4twjurcdvc047tlgk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>LuxExpress</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272277</id>
    <revision>
      <id>7201373</id>
      <parentid>7192613</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>UrmasIT</username>
        <id>229239</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */ Andmete selgitamine ja ajakohastamine</comment>
      <origin>7201373</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3328" sha1="5t80ibzlylzp3lbc8kwtbfcwshwu45l" xml:space="preserve">[[Fail:Scania Irizar i6 Bus at Tallinna Bussijaam in Tallinn 22 September 2016.jpg|pisi|Lux Expressi buss Tallinna bussijaamas]]
'''Lux Express Grupp''' (varasema nimega ''MootorReisid AS'') on [[buss]]ifirma, mis opereerib regulaarliine [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Poola]]s, [[Venemaa]]l ja [[Soome]]s.&lt;ref&gt;[https://luxexpress.eu/all-routes/ Kõik liinid]. Lux Expressi koduleht. Vaadatud 20. juulil 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal veeti 3,27 miljonit reisijat.&lt;ref name=&quot;lahingu&quot;&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/07/07/lux-expressi-kasum-sulas-reisijarekordist-hoolimata-pidasime-maha-uhe-tosise-lahingu &quot;Lux Expressi kasum sulas reisijarekordist hoolimata. “Pidasime maha ühe tõsise lahingu”&quot;] Äripäev, 7. juuli 2026&lt;/ref&gt; Sama aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 375 inimest ning opereeriti üle saja bussi.&lt;ref name=&quot;lahingu&quot; /&gt;

Bussifirma emaettevõtjaks on [[Mootor Grupp AS]].&lt;ref name=&quot;lahingu&quot; /&gt; Lux Express Estonial on endal omakorda tütarettevõtted Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Valgevenes, Soomes ja Poolas.&lt;ref name=&quot;lahingu&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Ettevõte asutati 1993. aastal MootorReisi AS nime all&lt;ref&gt;{{netiviide|URL=http://www.luxexpress.eu/ettevotte-tutvustus|Pealkiri=Ettevõtte tutvustus|Kasutatud=5. veebruar 2013|Väljaanne=luxexpress.eu|arhiivimisaeg=2013-04-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130425014235/http://www.luxexpress.eu/ettevotte-tutvustus|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Aastal 1995, kui MootorReisi AS sai AS [[Eurolines Organization]]i liikmeks, võis see hakata kasutama pikamaareisidega seostatavat kaubamärki [[Eurolines]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. 2010. aastal loobus Lux Express Eurolinesi kaubamärgist, sest ettevõte lõpetas kaugliinidel sõitmise&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;&gt;{{netiviide|URL=https://www.err.ee/405263/bussifirma-loobub-eurolinesi-kaubamargist|Pealkiri=Bussifirma loobub Eurolinesi kaubamärgist|Aeg=28.05.2010|Kasutatud=5. veebruar 2013|Väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;. Selle asemel tulid kaubamärgid Lux Express ja odavkaubamärk Simple Express&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;/&gt;, mis kasutab [[Scania]] [[Irizar Century]] busse{{lisa viide}}. Odavlennufirma mudelil põhinenud kaubamärk Simple Express lõpetas tegevuse 2018. aastal. Kõik varasemad Simple Expressi liinid ja bussid viidi üle Lux Expressi kaubamärgi alla.

== Liinid ==
Lux Expressil on 9 Eesti siseliini: 

Tallinn-Tartu (31 väljumist päevas); Tallinn-Haapsalu (6 väljumist päevas); Tallinn–Kuressaare (4 väljumist päevas); Tallinn–Narva (16 väljumist päevas); Tallinn–Pärnu (10 väljumist päevas); Tartu–Kuressaare (1 väljumine päevas); Tartu–Pärnu (3 väljumist päevas); Tallinn–Võru (2 väljumist päevas) ja Tartu–Narva (4 väljumist päevas).

Samuti opereeritakse rahvusvahelistel liinidel Tallinn–Riia; Tallinn–Peterburi; Tallinn–Moskva; Tallinn–Vilnius; Vilnius–Varssavi; Riia–Minsk jne.

== Majandusnäitajad ==
2025. aastal teenis Lux Express Estonia AS [[müügitulu]] 38,42 miljonit eurot ja ettevõtte [[ärikasum]] oli 3,17 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;lahingu&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|Eesti entsüklopeedia]] 12. köide, 2003: 125.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[https://luxexpress.eu/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti transpordiettevõtted]]
[[Kategooria:Bussiliiklus]]</text>
      <sha1>5t80ibzlylzp3lbc8kwtbfcwshwu45l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Allveelabor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274835</id>
    <revision>
      <id>7201672</id>
      <parentid>6441834</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:02:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7201672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1492" sha1="kk43i7x8jj2b738z7awusxocq27n1z1" xml:space="preserve">[[Pilt:Unterwasserlabor Helgoland 2.jpg|pisi|Saksa allveelabor [[Helgoland (allveelabor)|Helgoland]], u 1969]]
'''Allveelabor''' on [[veekogu]] põhjas asetsev statsionaarne või põhja mööda liikuv [[kompleks]], mis võimaldab teha [[okeanoloogia]]-, [[merebioloogia]]-, allvee- ja muid uuringuid&lt;ref name=&quot;Mereleksikon&quot;/&gt;.

Kuni kuue meetri pikkusi ja kolme meetri kõrgusi allveelaboreid ehitatakse kaarkeevituse meetodil kuue käega 3D-robotprinteriga HexBot.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gunia |eesnimi=Amy |kuupäev=2024-09-18 |pealkiri=Can these underwater habitats ‘make humans aquatic’? {{!}} CNN |keel=en |väljaanne=CNN |url=http://edition.cnn.com/science/deep-underwater-habitats-vanguard-sentinel-hnk-spc/ |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;

Kõige kauem (neli kuud) allveelaboris viibinu on saksa insener [[Rüdiger Koch]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-01-25 |pealkiri=120 days: German man sets world record for living under water |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2025/jan/25/120-days-german-man-sets-world-record-for-living-under-water |vaadatud=2026-07-26}}&lt;/ref&gt;

==Allveelaboreid==
*[[Aquarius Reef Base]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Mereleksikon&quot;&gt;[[Mereleksikon]], 1996. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.cousteau.org/technology/conshelf-i-ii-iii/ Conshelf I, II &amp; III], Équipe Cousteau

[[Kategooria:Labor]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]
[[Kategooria:Merebioloogia]]</text>
      <sha1>kk43i7x8jj2b738z7awusxocq27n1z1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>277403</id>
    <revision>
      <id>7201575</id>
      <parentid>6671828</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:51:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2620" sha1="tpd6zxkar3jmgzthudbiyn87w4gymvl" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 7. aprill 2016
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 2
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Tallinn, Škoda 14Tr, rok 1996 (02).jpg
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = asendatud bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|avati           = [[31. oktoober]] [[1967]]&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT:Trollibussid |access-date=7. aprill 2016 |archive-date=6. juuni 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|suleti          = [[1. detsember]] [[2012]]
|eelkäija        = 
|liinitüüp       = 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|läbi            = 
|lõpppeatus      = Estonia
|pikkus          =15,8 km 
|peatusi         = 14/15
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = [[24 (Tallinna bussiliin)|24]], [[24A]]
|aeg             = 
|päev            = 
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 1
|eelmine         = 1 (Tallinna trolliliin)
|järgmine liin   = 3
|järgmine        = 3 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
}}
[[Fail:Skoda 14tr in Tallinn.jpg|pisi|mai 1994]]
'''2. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Mustamäe]] – [[Estonia teater|Estonia]]. Liin avati [[1967]]. aastal ja see suleti [[2012]]. aastal. Linnavalitsus tõi trolliliini sulgemise põhjuseks liini pikendamise [[Mäepealse]] piirkonda&lt;ref&gt;[http://tallinncity.postimees.ee/1038034/2-liini-trollid-asendatakse-bussidega 2. liini trollid asendatakse bussidega]&lt;/ref&gt;. 1. detsembril 2012 hakkasid trollide asemel sõitjaid teenindama bussiliinid 24 ja 24A.

== Peatused ==
=== Mustamäe – Estonia ===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, Lehola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Koidu, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia.

=== Estonia – Mustamäe ===
Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Koidu, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Lehola, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

==Vaata ka==
*[[Trolliliiklus Tallinnas]]
*[[Tallinna ühistranspordiliinid]]
*[[24 (Tallinna bussiliin)]]
*[[24A]]

==Viited==
{{Viited}}

{{Tallinna trolliliinid}}[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]]</text>
      <sha1>tpd6zxkar3jmgzthudbiyn87w4gymvl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nils Petersen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293178</id>
    <revision>
      <id>7201580</id>
      <parentid>5213762</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T01:57:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1178" sha1="c88otqgv19k57tkjkho9xi8s8nmz3a8" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt =20180602 FIFA Friendly Match Austria vs. Germany Nils Petersen 850 0686.jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
}}
[[File:Nils Petersen 2017.jpg|thumb|right|Petersen (Freiburg 2017)]]

'''Nils Petersen''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1988]] [[Wernigerode]]s) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Bundesliga]] klubis [[SC Freiburg]].

SC Freiburgiga liitus ta 2015. aastal. Enne seda mängis ta muu hulgas [[Bremeni Werder]]is ja [[Müncheni Bayern]]is.

[[Saksamaa jalgpallikoondis]]es tegi Petersen debüüdi 2. juunil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta Saksamaa võistkonnaga hõbemedali.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Nils}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>c88otqgv19k57tkjkho9xi8s8nmz3a8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hyvinkää tulistamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293538</id>
    <revision>
      <id>7201375</id>
      <parentid>6748326</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:12:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201375</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5535" sha1="9srwwvw3v2v1rgxznvfijfmkz7zk2xb" xml:space="preserve">'''Hyvinkää tulistamine''' oli [[26. mai]]l [[2012]] kella 01.53 ajal Soomes [[Hyvinkää linn|Hyvinkääl]] aset leidnud tulistamine&lt;ref name=&quot;soomes-sai&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/854760/soomes-sai-tulistamises-surma-uks-ja-haavata-kaheksa-inimest Soomes sai tulistamises surma üks ja haavata kaheksa inimest]&lt;/ref&gt;, milles hukkus kaks ja sai vigastada seitse inimest.

==Tulistamine==

Kella 2 ajal öösel avas 18-aastane Hyvinkää elanik Eero Samuli Hiltunen Hyvinkää kesklinnas Uudenmaankatul madala ärihoone katuselt tule tänaval kõndinud inimeste pihta. Üks 18-aastane neiu sai kohe surma&lt;ref name=&quot;soomes-sai&quot; /&gt;, sama vana noormees suri hiljem haiglas&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/854932/tulistamine-hyvinkaal-noudis-teise-inimelu Tulistamine Hyvinkääl nõudis teise inimelu]&lt;/ref&gt;. Lisaks sai seitse inimest vigastada. Kõige raskemalt sai viga 23-aastane [[Politseinik|naispolitseinik]], kes oli tulistamise ajal praktikal ja sai kuuli kõhtu, kui oli [[politseiauto]]st väljunud &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-politseikorgkooli-rektor-mis-seda-uhiskonda-vaevab.d?id=64451740 |pealkiri=Soome politseikõrgkooli rektor: mis seda ühiskonda vaevab? |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2012-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120528102323/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-politseikorgkooli-rektor-mis-seda-uhiskonda-vaevab.d?id=64451740 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/855016/siseminister-rasanen-politsei-tegutses-hyvinkaal-hasti Siseminister Räsänen: politsei tegutses Hyvinkääl hästi]&lt;/ref&gt;.

Politsei sõnul polnud algul laske kuulda, sest kasutati summutit, mistõttu ei mõistnud inimesed, et tulistatakse. Kui tulistaja vahetas relva sellise vastu, millel summutit polnud, kuuldi ka laske ja kutsuti kohale politsei. Uurijate arvates polnud Hiltunen kuritegu kuigi kaua ette planeerinud. &lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/855646/politsei-hyvinkaa-tulistamine-polnud-pikalt-ette-plaanitud Politsei: Hyvinkää tulistamine polnud pikalt ette plaanitud]&lt;/ref&gt;

==Kahtlustatav==

[[Politsei]] [[Arreteerimine|arreteeris]] tulistamises kahtlustatava sama päeva hommikul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-politsei-vottis-kinni-hyvinkaa-tulistamises-kahtlustatava.d?id=64450624 |pealkiri=Soome politsei võttis kinni Hyvinkää tulistamises kahtlustatava |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2012-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120528102313/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-politsei-vottis-kinni-hyvinkaa-tulistamises-kahtlustatava.d?id=64450624 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Tulistajaks osutus 18-aastane Eero Samuli Hiltunen, kellel polnud varasemaid õigusrikkumisi. Relvaluba mehel polnud &lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/hyvinkaa-tulistaja-vottis-suu-omaks.d?id=64451878 Hyvinkää tulistaja võttis süü omaks]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning relvad oli ta võtnud vanemate relvakapist.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/855504/politsei-hyvinkaal-tulistanud-mees-vottis-relvad-vanemate-relvakapist Politsei: Hyvinkääl tulistanud mees võttis relvad vanemate relvakapist]&lt;/ref&gt; Kuigi Soome seaduste kohaselt peab relvakapp olema lukustatud ja võtmed asuma ka pereliikmetele kättesaamatus kohas, oli Hiltunen võtmed üles leidnud ja võtnud kapist kolm relva, millest kasutas kahte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/hyvinkaa-tulistaja-teadis-kus-isa-relvakapi-votmeid-hoidis.d?id=64463354 |pealkiri=Hyvinkää tulistaja teadis, kus isa relvakapi võtmeid hoidis |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2012-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120531105752/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/hyvinkaa-tulistaja-teadis-kus-isa-relvakapi-votmeid-hoidis.d?id=64463354 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Hiltunen võttis ülekuulamisel tulistamise omaks, aga ei öelnud, miks ta tulistama hakkas.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/855102/hyvinkaa-tulistaja-vottis-teo-omaks-motiivist-ei-raagi-sonagi Hyvinkää tulistaja võttis teo omaks, motiivist ei räägi sõnagi]&lt;/ref&gt; Hyvinkää ringkonnakohus lubas mehe vahi alla võtta ja talle esitati kahtlustus kahes mõrvas ja seitsmes mõrvakatses.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/857474/kohus-lubas-hyvinkaal-tulistanud-eero-hiltuneni-votta-vahi-alla Kohus lubas Hyvinkääl tulistanud Eero Hiltuneni võtta vahi alla]&lt;/ref&gt;

==Reaktsioone==

[[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], siseminister [[Päivi Räsänen]] ja rahandusminister [[Jutta Urpilainen]] avaldasid kaastunnet ohvrite perekondadele. 

[[Eesti]] riigipea [[Toomas Hendrik Ilves]] avaldas kaastunnet Soomele ja ohvrite perekondadele.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/855030/president-ilves-avaldas-soomele-kaastunnet President Ilves avaldas Soomele kaastunnet]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-riigipea-avaldas-soomele-kaastunnet.d?id=64451346 Eesti riigipea avaldas Soomele kaastunnet]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Tragöödia tõttu jäeti ära kõik nädalavahetusele planeeritud Soome pesapalliliiga kohtumised.&lt;ref&gt;[http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/soome-tulistamises-hukkus-noor-pesapallur.d?id=64453100 Soome tulistamises hukkus noor pesapallur]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}


[[Kategooria:21. sajand Soomes]]
[[Kategooria:2012]]</text>
      <sha1>9srwwvw3v2v1rgxznvfijfmkz7zk2xb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erykah Badu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>303376</id>
    <revision>
      <id>7201736</id>
      <parentid>7170190</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:38:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3897" sha1="kmn6hgb9uuj6oucpsgdzet028mabl7g" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Erykah Badu
| pilt            = Erykah Badu 2008.07.14 005.jpg
| pildiallkiri = 
| pildi_suurus    = 260px
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Erica Abi Wright
| alias           = Low Down Loretta Brown, Analog Girl in a Digital World, Fat Belly Bella, Medulla Oblongata, Maria Mexico, Annie, She-Ill
| sünniaeg        = {{süv|1971|2|26}}&lt;br&gt;[[Dallas]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg          = 
| päritolu        = 
| pill            = vokaal, [[klahvpillid]], [[kitarr]], [[trummid]], trummimasin
| hääleliik       = 
| stiil           = [[R&amp;B]], [[neo-soul]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[džäss]], [[hiphop]]
| amet            = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]], [[muusikaprodutsent]]
| tegev        = alates [[1991]]
| plaadifirma     = [[Kedar Massenberg|Kedar]], [[Universal Records|Universal]], [[Motown Records|Motown]], Puppy Love, Control Freaq
| seotud_esitajad = [[Soulquarians]], [[The Cannabinoids]], [[Madlib]], [[The Roots]], [[9th Wonder]], [[The Flaming Lips]], [[Macy Gray]], [[Mark Ronson]], [[Stephen Marley]], [[Dead Prez]], [[Lenny Kravitz]], [[Queen Latifah]], [[Joi]], [[Bahamadia]], [[Angie Stone]]
| URL             = [http://www.erykahbadu.com ErykahBadu.com]
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Erica Abi Wright''', esinejanimega '''Erykah Badu''' ['erika bad'uu], (sündinud [[26. veebruar]]il [[1971]] [[Dallas]]es) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[laulja]], [[muusikaprodutsent]], [[näitleja]] ja aktivist.

Teda peetakse üheks 1990. aastate [[neo soul]]i liikumise võtmefiguuriks, ning teda on sageli nimetatud ka &quot;neo-souli kuningannaks&quot;. Badu muusika ühendab [[Soul (muusikastiil)|souli]], [[R&amp;B]], [[hiphop]]i ja [[džäss]]i elemente ning teda iseloomustab ainulaadne vokaal ja sügavalt isikupärane stiil.

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
* &quot;[[Baduizm]]&quot; (1997)
* &quot;[[Mama's Gun]]&quot; (2000)
* &quot;[[Worldwide Underground]]&quot; (2003)
* &quot;[[New Amerykah Part One (4th World War)]]&quot; (2008)
* &quot;[[New Amerykah Part Two (Return of the Ankh)]]&quot; (2010)
* &quot;[[But You Caint Use My Phone]]&quot; (2015) – [[mixtape]]

===Kontsertalbumid===
* &quot;[[Live (Erykah Badu)|Live]]&quot; (1997)

==Filmograafia==
* &quot;[[All That]]&quot; (1997)
* &quot;Blues Brothers 2000&quot; (&quot;[[Bluusivennad 2000]]&quot;, 1998)
* &quot;The Cider House Rules&quot; (&quot;[[Siidrimaja seadused]]&quot;, 1999)
* &quot;[[House of D]]&quot; (2004)
* &quot;[[Before the Music Dies]]&quot; (2006)
* &quot;[[Dave Chapelle's Block Party]]&quot; (2006)
* &quot;[[Yo Gabba Gabba!]]&quot; (2009)
* &quot;[[Re:Generation Music Project]]&quot; (2012)

== Tunnustus ==
Erykah Badu on pälvinud tunnustust nii muusika- kui ka moemaailmas.

1997 – [[Soul Train Lady of Soul Awards]]
* Parim R&amp;B/souli album (naissoolo) – &quot;Baduizm&quot;
* Parim uus artist (R&amp;B/soul või rap)
* Aasta laul (R&amp;B/soul või rap) – &quot;On &amp; On&quot;

1998 – [[Soul Train Music Awards]]
* Parim R&amp;B/souli album (naissoolo) – &quot;Baduizm&quot;

2000 – [[Grammy]]
* Parim räpiettekanne duona või grupina – &quot;You Got Me&quot; (koos [[The Roots]]iga)

2003 – Grammy
* Parim R&amp;B laul – &quot;Love of My Life (An Ode to Hip-Hop)&quot; (featuring [[Common]])

2008 – [[BET Soul Train Awards]]
* Legendiauhind muusikalise panuse eest

2024 – [[CFDA Fashion Awards]]
* Moeikooni auhind

2025 – [[Women In Music Awards]]
* Ikooniauhind karjääri ja kultuurilise mõju eest

2025 – Grammy
* Parim meloodiline räpiettekanne – &quot;3:AM&quot; (koos [[Rapsody]]ga)

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [http://www.erykahbadu.com Erykah Badu koduleht]
* {{Imdb nimi|0004721}}

{{JÄRJESTA:Badu, Erykah}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsendid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>kmn6hgb9uuj6oucpsgdzet028mabl7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lego Mindstorms</title>
    <ns>0</ns>
    <id>311602</id>
    <revision>
      <id>7201378</id>
      <parentid>7100516</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:27:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201378</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29927" sha1="aezydbm1dfznc6zxjv2xqtqp4bgatra" xml:space="preserve">[[Pilt:Lego mindstorms nxt ultrasonic sensor.jpg|pisi|Lego Mindstorms NXT kaugusandur]]
'''Lego Mindstorms''' on [[Lego]] tootesari, millest saab ehitada mitmeotstarbelisi roboteid. Komplekti kuuluvad programmeeritav juhtplokk (inglise keeles ''brick''), mitmesugused andurid, mootorid ja [[Lego]] ehitusosad sarjast [[Lego Technics]]. Tootesarja arendab MIT Meedia Labor&lt;ref name=&quot;A9EJ5&quot; /&gt; (MIT Media Lab), mis alustas koostööd ettevõttega Lego Group 1985. aastal.

Kõige rohkem kasutatakse sarja Lego Mindstorms õppevahendina, et koolitada õpilasi ja üliõpilasi. Eestis edendab Lego Mindstormsi kasutamist Kooliroboti projekt,&lt;ref name=&quot;Qa8tv&quot; /&gt; mille eestvedajateks on [[Tiigrihüppe Sihtasutus]], [[Tartu Ülikool]] ja [[MTÜ Robootika]].&lt;ref name=&quot;2V4mp&quot; /&gt;

Nimi &quot;Mindstorms&quot; pärineb raamatust &quot;MINDSTORMS: Children, Computers, and Powerful Ideas&quot;, mille autor on [[Seymour Papert]].&lt;ref name=&quot;2dvSi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iqwFw&quot; /&gt; Lego Mindstorms NXT nimi tuleneb ingliskeelsest sõnast ''next'' ('järgmine').&lt;ref name=&quot;EJoki&quot; /&gt;

== Robotics Invention System ==
=== RCX ===
[[Pilt:LegoMindstormsRCX.jpg|pisi|Esimese generatsiooni RCX programmeeritav juhtplokk (inglise keeles ''brick'')]]
Esimese põlvkonna Lego Mindstorms kannab nime Robotics Invention System (RIS).&lt;ref name=&quot;RMRj0&quot; /&gt; Vastavasse komplekti kuulub juhtplokk RCX (''Robotic Command eXplorer'').

==== Riistvara ====
Juhtplokil on 8-bitine Renesas H8/3292&lt;ref name=&quot;IXqZJ&quot; /&gt; [[mikrokontroller]], 16 kB suurune [[püsimälu]] (ROM) ja 32 kB suurune [[muutmälu]] (RAM).&lt;ref name=&quot;jEPQE&quot; /&gt; Püsimälus asub [[baasvahetussüsteem]] ehk BIOS.&lt;ref name=&quot;C95zF&quot; /&gt; Muutmälus asub programmi [[püsivara]] ja kasutajate loodud programmid. Seadme programmeerimiseks tuleb kasutaja loodud programm spetsiaalse infrapunaliidese abil juhtploki mällu üles laadida. Juhtplokki saab programmeerida, kasutades selleks programmeerimiskeeli, nagu RCX Code ja NXC. Erinevate programmeerimiskeelte kasutamiseks on vaja vahetada RCX püsivara.

[[Juhtplokk|Juhtplokil]] on kolm sisendit anduritega suhtlemiseks ja kolm väljundit mootoritele. [[Väljundport|Väljundporte]] saab kasutada ka spetsiaalsete lampide kontrollimiseks. [[Vedelkristallkuvar|LCD-ekraanilt]] saab vaadata aku laetuse taset, sisend- ja väljundseadmete staatust, programmi tööolekut ning mida kasutaja loodud [[programm]] teeb. Maksimaalselt suudab ekraan korraga kuvada nelja tähemärki.&lt;ref name=&quot;D7IHh&quot; /&gt;

==== Versioonid ====
Kokku on loodud kolm versiooni: 1.0, 1.5 ja 2.0. Versiooni 1.0 RCX juhtploki eripära on toiteadapteri olemasolu, mis lubab seadmel töötada ka ilma [[patarei]]deta. Versioonides 1.5 ja 2.0 on toiteadapter eemaldatud ja seadme toide tuleb patareidelt. Seadmed vajavad toiteks kuut AA-tüüpi 1,5 V patareid. Toiteadapteriga RCX-versioonid on populaarsed statsionaarsete robootikaprojektide loomisel, nagu robotkäed või juhitavad Lego rongid (''Lego Train''). Erinevus kolme versiooni vahel peale toiteallika on ühendamine arvutiga, kasutades selleks [[infrapunaliides]]t (IrDa). Versioonides 1.0 ja 1.5 kasutab IrDa suhtluseks DE-9 [[jadavärat]]it, versioonis 2.0 on jadavärat asendatud USB-liidesega.

==== Infrapunaliides ja suhtlus ====
RCX on võimeline suhtlema teise RCX-seadmega, kasutades selleks sisseehitatud infrapunaliidest. Üks seadmetest hakkab täitma saatja ja teine vastuvõtja rolli. [[Infrapunaliides|Infrapunaliidese]] abil on RCX võimeline suhtlema seadmetega Spybots, Scout Bricks, Lego Train ja NXT. NXT puhul on vajalik kolmanda osapoole infrapunaliidese moodul.

RCX 1.0 IrDa kandesignaali sagedus on 38,5&amp;nbsp;kHz ja RCX 2.0 IrDa kandesignaali sagedus on 76&amp;nbsp;kHz. Mõlemad versioonid suudavad saata andmeid mõlemal sagedusel.&lt;ref name=&quot;8Dpbm&quot; /&gt; Kandesignaal on genereeritud RCX sisemiste [[taimer]]itega.

RCX suhtleb arvutiga läbi [[Jadaühendus|jadaühenduse]] või USB-põhise IrDa-torni.&lt;ref name=&quot;RjdbT&quot; /&gt; IrDa-torni toetavad [[operatsioonisüsteem]]id Windows 98, ME ja XP (32-bitine). Eksisteerib parandusprogramm, et toetada [[hüperhargtöötlus]]e tehnoloogiaga [[Mitmetuumaline protsessor|mitmetuumalisi]] [[protsessor]]eid. Ametlik tugi Windows Vistale (32-bitine) puudub, aga leidub vastavaid [[draiver]]eid, mis tagavad korrapärase töö. Jadaühenduse torn töötab tõrgeteta 32-bitise Windows 7 operatsioonisüsteemiga, kui kasutada kolmanda osapoole USB-jadaühenduse adapterit ja draiverit.

==== Unikaalne kood ====
Kõikidel RCX versioonidel on unikaalne number, mis on seadmele trükitud. See oli vajalik tehnilisele toele, et luua Lego Mindstorms kasutajakontot veebilehel, mis nüüdseks on oma töö lõpetanud. Esimene toodetud RCX on numbriga 000001.&lt;ref name=&quot;RCxhd&quot; /&gt;

== Robotics Discovery Set ==
=== Scout ===
Scout on sinist värvi juhtplokk, millel on kaks porti anduritele, kaks mootoritele ja üks sisseehitatud valgusandur. Juurde saab lisada veel ühe mootoripordi, kui kasutada seadet Micro Scout. Scouti saab osta komplektiga Robotics Discovery Set. Programmeerimiseks peab kasutaja lubama toiterežiimi (''power mode''). Scout suudab hoida mälus ühte programmi.&lt;ref name=&quot;z2RwG&quot; /&gt;

==== Riistvara ====
Scout kasutab [[Toshiba]] mikrokontrollerit. Mälu on jaotatud 32 kB püsimälu ja 1 kB muutmälu (RAM) vahel, millest 400 [[bait|B]] on vaba kasutajale kasutamiseks. Seadme püsivara asub püsimälus, mis ei lase kasutada teisi püsivarasid. Muutmälu väikese mahu tõttu on paljud eelmääratletud alamfunktsioonid paigutatud [[Püsimälu|püsimällu]].&lt;ref name=&quot;kW7VW&quot; /&gt;

Scout toetab ainult passiivseid välisandureid, mis tähendab, et kasutada saab ainult puute-, temperatuuri- ja teisi toidet mittevajavaid andureid. Scout kasutab 8-bitise [[Digitaal-analoogmuundur#Resolutsioon|resolutsiooniga]] [[Analoog-digitaalmuundur|A/D-muundurit]], samas kui RCX kasutab 10-bitist A/D-muundurit.&lt;ref name=&quot;z10lA&quot; /&gt;

==== Infrapunaliides ja suhtlus ====
RCX saab juhtida seadet Scout, kasutades &quot;''Send IR Message''&quot; programmiplokki. RCX tegeleb Scouti juhtimisega, samal ajal kui Scout võtab vastu RCX-ilt käske. Sel ajal on vaja seadmel Scout kõik sätted välja lülitada ehk seada režiimi ''off''.

Scout saab omakorda juhtida Micro Scouti, kasutades selleks [[VLL]]-tehnoloogiat (''Visual Light Link'')&lt;ref name=&quot;VLL&quot; /&gt; ja spetsiaalset optilist kiudkaablit.&lt;ref name=&quot;sIFoQ&quot; /&gt;

==== Tarkvara ====
Legol oli plaan toota eraldi lisapakett, mis lubaks kirjutada Scoutile programme, kasutades selleks arvutit ja tarkvara, nagu RCX Code. Projekti keerukuse ja kulukuse tõttu see tühistati.

== Droid Developer Kit ja Dark Side Developer Kit ==
=== Micro Scout ===
Micro Scout loodi algtaseme kasutajate jaoks. Tegemist on limiteeritud juhtplokiga, millel on üks sisseehitatud valgusandur ja mootor. Micro Scouti juhtplokki kutsutakse inglise keeles sõnaga ''brick''. Seadmel on seitse sisseehitatud programmi. Seadet saab juhtida seadmete Scout, Spybotics või RCX abil, kasutades VLL-põhist ühendust. Micro Scout (nagu Scoutki) baseerub Toshiba mikrokontrolleril.

==== Programmeerimine ====
Seadet saab programmeerida VLL abil. Selleks on esmalt vaja kalibreerida valgusandur, mis seadme sisselülitamisel seadistab ära tumeduse väärtuse. Järgnevalt on vaja Micro Scout sätestada programmeerimisrežiimi, mis paneb seadme lugema VLL koode.&lt;ref name=&quot;VLL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;faPqS&quot; /&gt; Seejärel on võimalik anda seadmele ette kuni 15 juhist. Programmi loomisel kustutatakse vana programm mälust ja asendatakse uuega. Salvestamiseks ja käitamiseks tuleb vajutada Run-nuppu. Salvestatud programmi ei saa muuta, vaid see tuleb uuega asendada.

==== Komplektid ====
Seadet müüdi osana, mis kuulus komplekti Droid Developer Kit (R2D2), ja hiljem ka Darkside Developer Kit (AT-AT Imperial Walker).

== Lego Mindstorms NXT ==
=== Lego Mindstorms NXT juhtplokk ===
[[pilt:Lego mindstorms nxt main brick.jpg|pisi|Lego Mindstorms NXT Intelligent Brick/NXT juhtplokk]]
NXT juhtplokk (''Intelligent Brick'') on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk ''NEXT'' (järgmine). Tegemist on järgmise generatsiooni juhtplokiga, millel on kaks protsessorit – peamine on [[Atmel]] 32-bitine ARM7 protsessor AT91SAM7S256 ja teine kaasprotsessor Atmeli 8-bitine AVR protsessor ATmega48. Mäluhaldust tehakse ARM7 256 kB [[välkmälu]]ga ja 64 kB muutmäluga.&lt;ref name=&quot;ObBif&quot; /&gt; Kasutajale on vaba mälu umbes 120 kB. Selline kogus tuleneb sellest, et välkmälus paikneb ka püsivara. Tänu sellele on võimalik seadmele laadida peale teisi püsivarasid ja kasutada programmeerimiseks ka teisi programmeerimiskeeli.
Arvutiga ühendamiseks saab kasutada USB 2.0 ühendust või [[Bluetooth]] 2.0 juhtmevaba ühendust.

Seadmel on neli sisendporti, kolm väljundporti, valjuhääldi, 100 × 64-piksline LCD-ekraan, neli nuppu. Seadet toidab kuus AA-tüüpi 1,5 V patareid või 1400&amp;nbsp;mAh laetav liitiumioonaku.&lt;ref name=&quot;7OeNA&quot; /&gt; Andurite ja mootorite vaheliseks suhtluseks kasutatakse I²C&lt;ref name=&quot;nt89i&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;alsW9&quot; /&gt; ja RS-485&lt;ref name=&quot;WK1Dk&quot; /&gt; protokolle.
Kõikides NXT versioonides on juhtplokk sama.

=== Lego Mindstorms NXT 1.0 ===
Lego Mindstorms NXT on programmeeritav robootikakomplekt, mis toodi turule 2006. aasta juulis, asendades sellega esimese generatsiooni Lego Mindstorms komplektid. Komplekt koosneb 577 elemendist: kolmest [[servomootor]]ist, neljast andurist (kaugus-, heli-, puute- ja valgusandur), seitsmest ühenduskaablist, USB-liidese kaablist ja NXT juhtplokist. Komplektis on lisaks veel NXT-G, mis on visuaalne programmeerimiskeskkond, mis võimaldab luua uusi programme ja neid ka kergesti NXT-seadmesse üles laadida. Tarkvaral on lisaks veel instruktsioonid nelja baasroboti jaoks, milleks on järgmised: Alpha-Rex (humanoid), Tri-Bot (auto), Robo-Arm T-56 (robotkäsi) ja Spike (skorpion).

=== Lego Mindstorms NXT õppeversioon ===

Lego Mindstorms NXT õppeversioon (''Educational Version'') on loodud koolidele, et arendada noortes huvi reaalainete vastu. Komplekti ei kuulu tarkvara, see tuleb eraldi juurde osta. Arendamise käigus on võimalik vahetada püsivara ja valida sobivaim programmeerimiskeel, millest paljud on vabavaralised ja tasuta. Õppeversiooni baaskomplekt&lt;ref name=&quot;vn4AV&quot; /&gt; koosneb 431 elemendist, mille sisse on arvestatud andurid, mootorid, jne. Põhiosade hulka kuuluvad järgmised komponendid:
* kolm [[servomootor]]it,
* ultraheliandur ehk kaugusandur,
* heliandur,
* valgusandur,
* kaks puuteandurit,
* laetav aku,
* aku laadija,
* ühenduskaablid,
* NXT juhtplokk,
* komplekteerimisjuhised.
Lisaks on võimalik juurde osta lisakomplekt,&lt;ref name=&quot;K3Hd6&quot; /&gt; mis täiendab komponentide kogust 817 võrra. Komplekt koosneb peamiselt erilistest detailidest (käigud, ühenduskaablid, rattad). Õppeversioon sobib hästi kokku vanemate Mindstormsi versioonidega, kuna sisaldab ka kolme erilist tagasiühilduvat ühenduskaablit.

=== Lego Mindstorms NXT 2.0 ===
Lego Mindstorms NXT 2.0 avaldati 5. augustil 2009. Komplekt koosneb 619 osast (koos mootorite ja anduritega). Versiooniga 2.0 tutvustati värviandurit, mis suudab eristada peale musta ja valge ka erinevaid heledusi ja värve. Komplekti moodustavad&lt;ref name=&quot;fheJ8&quot; /&gt; peale ehitusosade järgmised andurid:
* ultraheliandur, mis talitleb kui kaugusandur
* kaks puuteandurit
* kolm servomootorit
* värvusandur [[pilt:Colour Sensor.JPG|pisi|Mindstorms NXT Color Sensor (värvusandur)]]
* NXT juhtplokk
Erinevus varasemate versioonide ja NXT 2.0 vahel on võime opereerida ka ujukomaarvudega; eelmised versioonid olid suutelised tegema tehteid vaid täisarvudega. Tegemist on tarkvaralise lahendusega püsivaras ja seega saab uuendada ka NXT 1.0 versioone 2.0-ks. Tähelepanuväärne erinevus on ka selles, et uues versioonis puudub heliandur, selle asemel on lisatud veel üks puuteandur.&lt;ref name=&quot;MyHPA&quot; /&gt;

== Andurid ==
Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suuremad kolmandate osapoolte andurite tootjad on HiTechnic,&lt;ref name=&quot;HhvKy&quot; /&gt; Mindsensors&lt;ref name=&quot;3fbSX&quot; /&gt; ja Vernier.&lt;ref name=&quot;WS0XJ&quot; /&gt; Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid.

{| Class = &quot;wikitable&quot;
|-
! NXT heliandur !! NXT kaugusandur (ultraheliandur) !! NXT valgusandur !! NXT puuteandur !! NXT mootor
|-
| [[Pilt: Capteur-sonore.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-ultrasons.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-photosensible.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-tactile.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Servo-moteur.jpg | center|100x100px]]
|}

== Programmeerimiskeeled ==
Lego Mindstormsi programmeerimine&lt;ref name=&quot;FATIG&quot; /&gt; on pigem käsukastidega programmeerimine kui koodprogrammeerimine. Leidub ka programmeerimiskeeli, millega arendamine on raskem algajatele, kuid mis annavad rohkem võimalusi.

=== Lego ametlikud programmeerimiskeeled ===
* [[RCX Code]]&lt;ref name=&quot;U2ifI&quot; /&gt; – RCX juhtploki programmeerimiseks loodud visuaalne programmeerimiskeel.
* [[ROBOLAB]]&lt;ref name=&quot;hYw2B&quot; /&gt; – RCX juhtploki programmeerimiseks loodud visuaalne programmeerimiskeel. Kasutab [[LabView]]'d programmi mootoriks, arendatud Tuftsi Ülikoolis.
* [[NXT-G]]&lt;ref name=&quot;p552q&quot; /&gt; – graafiline arenduskeskkond, visuaalne programmeerimiskeel, mis tuleb kaasa NXT sarjaga (kasutab LabView'd programmi mootoriks).

=== Populaarsed kolmandate osapoolte keeled ===
* [[GNAT GPL]]&lt;ref name=&quot;FY1Yc&quot; /&gt; – NXT-programmeerimine, kasutades [[Ada (programmeerimiskeel)|Ada]] programmeerimiskeelt
* [[Not Exactly C]] (NXC)&lt;ref name=&quot;wzOjB&quot; /&gt; – vabavaraline C-programmeerimiskeelega sarnane kõrgtaseme programmeerimiskeel
* [[Not Quite C]] (NQC)&lt;ref name=&quot;qadbE&quot; /&gt; – vabavaraline C-programmeerimiskeelega sarnane kõrgtaseme programmeerimiskeel
* [[RoboMind]]&lt;ref name=&quot;VLxV4&quot; /&gt; – skriptimiskeel virtuaalsetele ja füüsilistele Lego NXT robotitele
* [[pbFORTH]]&lt;ref name=&quot;AAi9P&quot; /&gt; – Forth Lego Mindstormsile
* [[pbLua]]&lt;ref name=&quot;1Hems&quot; /&gt; – Lua programmeerimiskeel Lego Mindstormsile
* [[Visual Basic]]&lt;ref name=&quot;PkSUO&quot; /&gt; – Visual Basicu programmeerimiskeel Lego Mindstormsile
* [[LeJos]]&lt;ref name=&quot;zzFyD&quot; /&gt; – Java programmeerimiskeel Lego Mindstormsile

== Lego Mindstorms Eestis ==
Eestis tegeleb Lego Mindstormsi edendamisega Kooliroboti projekt.&lt;ref name=&quot;U14Mg&quot; /&gt; Projekt sai alguse 2007. aasta kevadel eesmärgiga edendada inseneriteadust Eesti koolides. Projekti edendamiseks otsitakse koole, kes oleksid nõus projektis osalema.

Projekti raames korraldatakse õpetajatele kursuseid ning jagatakse õppematerjale. Robootikakomplektide ostmiseks peavad koolid leidma endale sponsorid või taotlema toetust Tiigrihüppe Sihtasutusest.

Tuntumaid robootikavõistlusi:
* [[Baltic Robot Sumo]]&lt;ref name=&quot;6nI3E&quot; /&gt; – Eesti, Läti ja Leedu robotiehitajate võistlus, mille eesmärgiks on insenerioskuste ja tehnilise loomingulise mõtlemise propageerimine.
* [[Robots Intellect]]&lt;ref name=&quot;TnTMW&quot; /&gt; – Leedus toimuv Baltimaade robootikavõistlus, mille peaauhind on 9000 eurot. Meeskond võib koosneda kuni neljast liikmest ja osaleda saab kuni kahe robotiga.
* [[EstLat]]i robotivõistlus&lt;ref name=&quot;HhMxk&quot; /&gt; – Eesti ja Läti robotiehitajate võistlus. Võisteldakse joone järgimises, sumomaadluses ja etteantud linna läbimises.
* [[FIRST Lego League]] Eesti&lt;ref name=&quot;WEKOd&quot; /&gt; – robotivõistluse eesmärgiks on lahendada 2,5 minuti jooksul ülesandeid ja koguda võimalikult palju punkte. Ülesanneteks on tõsielulised probleemid. Probleeme lahendatakse Lego Mindstorms NXT juhtploki abil.
* [[Robotex]]&lt;ref name=&quot;EQATz&quot; /&gt; – Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledži korraldatav robotite võistlus. Võistlus toimub igal sügisel alates 2001. aastast. Peamisteks ülesanneteks on jalgpall ja joone järgimine.

== Vaata ka ==
* [[Lego Mindstorms EV3]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;A9EJ5&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.media.mit.edu/sponsorship/getting-value/collaborations/mindstorms | pealkiri = MIT Meedia Labor ja Mindstorms | väljaanne = MIT Media Lab | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 29.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130129073645/http://www.media.mit.edu/sponsorship/getting-value/collaborations/mindstorms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qa8tv&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | pealkiri = Kooliroboti projekt | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 7.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120307011727/http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2V4mp&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/toetajad/ | pealkiri = Kooliroboti projekti toetajad | vaadatud = 10.11.2012 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2dvSi&quot;&gt;{{raamatuviide | autor = Seymour Papert | pealkiri= MINDSTORMS: Children, Computers, and Powerful Ideas | koht = New York | kirjastus = Basic Books | aasta = 1980 | isbn = 0465046290}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iqwFw&quot;&gt;{{netiviide| url = http://blog.wired.com/geekdad/2007/03/the_origins_of_.html | pealkiri = The Origins of Mindstorms | autor = Bumgardner, Jim | väljaanne = Wired | aeg = 29. märts 2007 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EJoki&quot;&gt;{{netiviide| url = http://robotsquare.com/2012/02/18/understanding-nxt-versions/ | pealkiri = NXT nimi | väljaanne = Robotsquare | aeg = 18. veebruar 2012| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RMRj0&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.techuser.net/lego.html | pealkiri = Lego Mindstorms: What Went Wrong? | autor = Latif, Usman | väljaanne = TechUser.Net | aeg = 27. november 2005 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 28.12.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111228050602/http://www.techuser.net/lego.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IXqZJ&quot;&gt;{{netiviide | url = http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | pealkiri = The RCX CPU | autor = Caprani, Ole | aeg = 2. juuni 2006 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.04.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130405103903/http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jEPQE&quot;&gt;{{netiviide | url = http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | pealkiri = The RCX Memory | autor = Caprani, Ole | aeg = 2. juuni 2006 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.04.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130405103903/http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C95zF&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | pealkiri = RCX ROM | failitüüp = PDF | vaadatud = 4.12.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 20.06.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130620232312/http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D7IHh&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robotc.net/teachingmindstorms/rcx/rcx_code.html#display | pealkiri = RCX LCD Display | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Dpbm&quot;&gt;{{netiviide | url = http://osdir.com/ml/hardware.Lego.robotics/2007-08/msg00017.html | pealkiri = RXC kandesignaal | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 15.06.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110615024808/http://osdir.com/ml/hardware.lego.robotics/2007-08/msg00017.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RjdbT&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | pealkiri = RCX IrDa-torn | vaadatud = 04.12.2012 | failitüüp = PDF | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 20.06.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130620232312/http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RCxhd&quot;&gt;{{netiviide| url = http://flickr.com/photos/brickjournal/3079324996/in/set-72157610670686416/ | pealkiri = Esimene RCX juhtploki pilt | vaadatud = 10.11.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z2RwG&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.marshall.edu/lego/scoutW/ScoutSDK.pdf | pealkiri = Lego Mindstorms Scout Software Developer Kit | failitüüp = PDF | vaadatud = 4.12.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kW7VW&quot;&gt;{{raamatuviide | autor = Gasperi, Michael; Hempel, Ralph; Villa, Luis; Baum, Dave |pealkiri= Extreme MINDSTORMS: An Advanced Guide to Lego MINDSTORMS | koht = New York | kirjastus = Springer-Verlag New York | aasta = 2000 | isbn = 1893115844}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z10lA&quot;&gt;{{netiviide| url = http://MINDSTORMS.LEGO.com/products/rds/hackers.asp | pealkiri = A/D muundurid, RCX ja Scout | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles|arhiivimisaeg=2001-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010210104326/http://MINDSTORMS.LEGO.com/products/rds/hackers.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VLL&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.elecbrick.com/vll/ | pealkiri = VLL | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sIFoQ&quot;&gt;{{netiviide| url =http://news.lugnet.com/robotics/microscout/?n=*,-5&amp;v=a | pealkiri = Scout ja Micro Scout | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;faPqS&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.elecbrick.com/Lego/MicroScoutVLL.pdf| pealkiri = VLL koodid Micro Scout´ile| failitüüp = PDF| vaadatud = 10.11.2012| keel = inglise keeles| arhiivimisaeg = 5.12.2004| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20041205011708/http://www.elecbrick.com/lego/MicroScoutVLL.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ObBif&quot;&gt;{{netiviide | url = http://cs.uwindsor.ca/nxt/499football/memory_power.pdf | pealkiri = Lego NXT Memory and Power Supply | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7OeNA&quot;&gt;{{netiviide| url = http://mindstormsnxt.blogspot.com/2006/08/whats-inside-nxt-brick.html | pealkiri = What's Inside the NXT Brick? | aeg = 2. august 2006| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nt89i&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tau.ac.il/~stoledo/lego/i2c-8574/ | pealkiri = I²C ja NXT | autor = Toledo, Sivan | aeg = oktoober 2006| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alsW9&quot;&gt;{{netiviide| url = http://legonxtiic.blogspot.com/ | pealkiri = Lego NXT I²C communication | aeg = 5. aprill 2009| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WK1Dk&quot;&gt;{{netiviide| url = http://lejos.sourceforge.net/nxt/nxj/api/lejos/nxt/comm/RS485.html | pealkiri = RS-485 ja NXT | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vn4AV&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.LEGOeducation.us/eng/product/LEGO_MINDSTORMS_education_nxt_base_set/2095 | pealkiri = Lego Mindstorms õppeversiooni baaskomplekt | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K3Hd6&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.LEGOeducation.us/eng/product/LEGO_MINDSTORMS_education_resource_set/2214 | pealkiri = Lego Mindstorms NXT õppeversiooni lisakomplekt | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fheJ8&quot;&gt;{{netiviide | url = http://MINDSTORMS.LEGO.com/en-us/Support/BuildingInstructions/8547/8547%20User%20Guide%20English.aspx | pealkiri = Lego Mindstorms NXT 2.0 komplekti kirjeldused erinevates keeltes | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 3.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131003141333/http://mindstorms.lego.com/en-us/support/buildinginstructions/8547/8547%20user%20guide%20english.aspx | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MyHPA&quot;&gt;{{netiviide| url = http://robotsquare.com/2012/02/18/understanding-nxt-versions/ | pealkiri = Understanding the difference between NXT set versions | väljaanne = Robotsquare | aeg = 18. veebruar 2012 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HhvKy&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.hitechnic.com/products | pealkiri = HiTechnic andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 12.11.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121112144209/http://www.hitechnic.com/products | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fbSX&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.mindsensors.com/ | pealkiri = Mindsensors andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WS0XJ&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.vernier.com/engineering/lego-nxt/ | pealkiri = Vernier andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 10.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130110134744/http://www.vernier.com/engineering/lego-nxt/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FATIG&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.teamhassenplug.org/NXT/NXTSoftware.html | pealkiri = Lego Mindstorms programmeerimiskeeled | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2ifI&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.oreillynet.com/pub/a/network/2000/01/31/mindstorms/index1a.html | pealkiri = Lego MindStorms: RCX Programming | autor = Knudsen, Jonathan | väljaanne = O´Reilly | aeg = 31. jaanuar 2000 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hYw2B&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robolabonline.com/home | pealkiri = ROBOLAB-online | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 2.11.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121102130648/http://www.robolabonline.com/home | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p552q&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/failid/EDU_NXT_opetus.pdf | pealkiri = Eestikeelne NXT-G kasutusjuhend | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 10.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160310212416/http://www.robootika.ee/lego/failid/EDU_NXT_opetus.pdf | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FY1Yc&quot;&gt;{{netiviide| url = http://libre.adacore.com/tools/mindstorms/ | pealkiri = GNAT GPL | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wzOjB&quot;&gt;{{netiviide| url = http://bricxcc.sourceforge.net/nbc/ | pealkiri = NXC | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qadbE&quot;&gt;{{netiviide| url = http://bricxcc.sourceforge.net/nqc/ | pealkiri = NQC | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VLxV4&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.robomind.net/en/index.html | pealkiri = RoboMind | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AAi9P&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.forthfreak.net/index.cgi?pbForth | pealkiri = pbFORTH | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 16.03.2007 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070316081843/http://www.forthfreak.net/index.cgi?pbForth | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Hems&quot;&gt;{{netiviide | url = http://hempeldesigngroup.com/lego/pblua/ | pealkiri = pbLua | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 29.01.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160129011601/http://hempeldesigngroup.com/lego/pbLua/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PkSUO&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.vorlesungen.uni-osnabrueck.de/informatik/robot00/doc/lego/report.pdf | pealkiri = Lego Mindstorms Programming with Visual Basic | autor = Hanley, David ja Hearne, Sean | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 17.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120417123454/http://www.vorlesungen.uni-osnabrueck.de/informatik/robot00/doc/lego/report.pdf | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zzFyD&quot;&gt;{{netiviide | url = http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14612/U_;jsessionid=123C8A886773F33F41711FDE28B9B24D?sequence=20 | pealkiri = Ülevaade Lego Mindstorms NXT ja Java ühildumisest | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 2.04.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150402143122/http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14612/U_;jsessionid=123C8A886773F33F41711FDE28B9B24D?sequence=20 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U14Mg&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | pealkiri = Kooliroboti projekt | vaadatud = 11.11.2012 | arhiivimisaeg = 7.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120307011727/http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6nI3E&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.balticrobotsumo.org | pealkiri = Baltic Robot Sumo koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnTMW&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.robotsintellect.lt/en/ | pealkiri = Robots Intellect koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130105023425/http://www.robotsintellect.lt/en | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HhMxk&quot;&gt;{{netiviide | url = http://robootika.ee/estlat/ | pealkiri = EstLat robotivõistluse koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 21.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120321153555/http://www.robootika.ee/estlat/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WEKOd&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=5 | pealkiri = Mis on FLL? | vaadatud = 11.11.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EQATz&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.robotex.ee/ | pealkiri = Robotex | vaadatud = 11.11.2012}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Robootika]]
[[Kategooria:Lego]]</text>
      <sha1>aezydbm1dfznc6zxjv2xqtqp4bgatra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stegosaurus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>320590</id>
    <revision>
      <id>7201464</id>
      <parentid>6932732</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:52:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201464</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42437" sha1="e3zf06rqwelmlwwl4dbp2ab4ra64wu0" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Stegosaurus
| värvus = loomad
| seisund = 
| pilt = Stegosaurus Senckenberg.jpg
| pildi_seletus = ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i rekonstrueeritud skelett
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Roomajad]] ''Reptilia''
| selts = [[Lindvaagnalised]] ''Ornithiscia'' 
| alamselts = [[Stegosaurused]] ''Stegosauria''
| sugukond = [[Stegosauriidid]] ''[[Stegosauridae]]''
| perekond = '''Stegosaurus''' ''Stegosaurus''
| liik = 
| binaarne = 
| levikukaart = 
| levikukaardi_laius = 
}}

'''Stegosaurus''' on [[väljasuremine|väljasurnud]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[dinosaurused|dinosauruste]] ülemseltsi [[lindvaagnalised|lindvaagnaliste]] seltsist. Nad elasid [[Juura (geoloogia)|juura ajastu]] [[Ülem-Juura|Ülem-Juura ajastikul]] umbes 155–145 miljonit aastat tagasi. Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase [[Põhja-Ameerika]] lääneosa, kuid [[2006]]. aastal [[Portugal]]ist leitud [[skelett]] osutas, et neid leidus ka tänase [[Euroopa]] aladel.&lt;ref name=&quot;escasoetal06&quot; /&gt; Talle eriomaste [[sabaoga]]de ja luuplaatide tõttu on stegosaurus üks paremini äratuntavaid dinosauruseid. Ülemisest [[Morrisoni kihistu]]st on leitud vähemalt kolm stegosauruse liiki ja umbes 80 isendi jäänused.&lt;ref name=&quot;turner1999&quot; /&gt;

Stegosaurus oli suur, tugeva kehaehitusega [[herbivoor]]ne [[tetrapoodid|tetrapood]], kellel oli eripärane ja ebatavaline kehahoiak, tugevalt kumer selg, lühikesed esijäsemed, madalal maad ligi hoidev pea ja kõrgele õhku tõstetud jäigastunud saba. Tema luuplaatide ja ogade rivi on andnud alust arvukatele spekulatsioonidele. Ogasid kasutas ta tõenäoliselt kaitseks, luuplaate on peetud aga nii kaitsevahendiks kui ka iluasjaks, kuid on oletatud ka, et need võisid täita [[termoregulatsioon]]i funktsioone. Stegosaurusel oli suhteliselt väike [[aju ja kehamassi suhe]]. Tal oli lühike kael ja väike pea, mis lubab arvata, et tõenäoliselt sõi ta madalaid põõsaid ja muid rohttaimi. Ta oli [[stegosauriidid]]e sugukonna suurim liige (suurem kui näiteks [[kentrosaurus]] või [[huajangosaurus]]), kuid vaatamata looma suurusele olid mitmed tema anatoomilised tunnused sarnased sugukonna teiste esindajate omadega (näiteks olid neil kõigil sabaogad ja luuplaadid).

==Kirjeldus==

Neljajalgne stegosaurus on üks lihtsamalt äratuntavaid sauruste perekondi. Tema kumeral seljal on kaks rida vertikaalses asendis paiknevaid [[romboid]]seid plaate ja saba tagumises osas kaks paari horisontaalselt välja ulatuvaid pikki ogasid. Kuigi stegosaurus oli suur loom, kelle pikkus ulatus 9 meetrini,&lt;ref name=&quot;Holtz2008&quot; /&gt; jäid stegosauruse liigid suuruselt alla oma kaasaegsetele hiiglaslikele [[sauropoodid]]ele. Tal pidi ilmselt olema kaitsefunktsiooni täitev soomus, sest stegosauruse liigid asustasid maad samal ajal selliste [[röövloom|kiskjatest]] [[teropoodid|teropoodsete]] saurustega nagu [[allosaurus]] ja [[keratosaurus]].

[[Pilt:Stegosaurus size.svg|thumb|left|''Stegosaurus armatus'' võrrelduna inimesega]]

Stegosauruse tagajalgadel oli kolm lühikest varvast, esijalgadel aga viis varvast; vaid kahte sisemist varvast kattis tömp [[kabi]]. Kõiki nelja jäset toetasid varvaste taga asuvad padjakesed.&lt;ref name=&quot;Lambert93&quot; /&gt; Esijäsemed olid jässakatest tagajäsemetest märksa lühemad, mis tingis ebahariliku kehahoiaku. Saba näis stegosaurus hoidvat maapinnast kõrgel, samal ajal kui tema pea paiknes üsna madalal, ilmselt mitte kõrgemal kui 1 meeter maapinnast.&lt;ref name=&quot;Carpenter98&quot; /&gt;

Pikk ja kitsas [[kolju]] oli kehaga võrreldes väike. Stegosauruse nina ja silma vahel paiknes väike ava, mis iseloomustab enamuse [[arhosaurused|arhosauruste]], sealhulgas ka kaasaegsete lindude koljuehitust, kuid krokodillilistel on kadunud. Kolju madal asend lubab oletada, et stegosaurus toitus madalal asunud taimedest. Seda tõlgendust toetab ka esihammaste puudumine ja nende asendumine sarvja [[nokk|nokaga]]. Tema hambad olid väikesed, kolmnurkse kujuga ja lamedad; lõikepindade põhjal on järeldatud, et stegosaurused närisid toitu. Lõualuude ehitus ja paiknemine lubab oletada, et neil olid põsed, kus nad mälumise ajal toitu hoidsid.&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot; /&gt;

[[File:Stegosaurus BW.jpg|thumb|''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i rekonstruktsioon]]

Vaatamata tema üldisele suurusele oli stegosauruse ajukolju väike, umbes koera ajukolju suurune. Hästi säilinud stegosauruse ajukolju võimaldas [[Othniel Charles Marsh]]il 1880. aastatel luua ajuõõnt täites vormi, mis andis aimu sauruse aju suurusest. Vorm näitas, et aju oli tilluke, võib-olla isegi kõigi dinosauruste ajudest kõige väiksem. 
Tõsiasi, et üle 4,5 tonni kaalunud loomal oli aju, mis ei kaalunud rohkem kui 80 grammi, aitas süvendada üldlevinud vana seisukohta, et kõik dinosaurused olid ebaintelligentsed. Tänaseks on sellest arusaamast suuresti loobutud.&lt;ref name=&quot;bakker86b&quot; /&gt; Stegosauruse tegelikku aju anatoomiat hästi ei tunta, kuid aju oli tõepoolest väike isegi dinosauruse kohta, sobides hästi tema aeglase taimtoidulise eluviisi ja madala keerukusastmega käitumisega.&lt;ref name=&quot;h0FNS&quot; /&gt;

Enamus teavet stegosauruse kohta on saadud täiskasvanud loomade kivistisi uurides, kuid viimastel aastakümnetel on leitud ka noorloomade skelette. Üks neist avastati 1994. aastal Ameerika Ühendriikides [[Wyoming|Wyomingi osariig]]is. See stegosaurus oli 4,6 meetrit pikk ja 2 meetrit kõrge, tema oletatav eluskaal oli 2,3 tonni. See skelett on vaatamiseks väljas Wyomingi Ülikooli Geoloogiamuuseumis.&lt;ref name=&quot;YOcdu&quot; /&gt; Denveri loodusmuuseumis on väljas veelgi väiksemad skeletid, mille pikkus on 210&amp;nbsp;cm ja selja kõrgus 80&amp;nbsp;cm.

==Klassifikatsioon==

Stegosaurus oli [[stegosauriidid]]e sugukonna esimesena nime saanud perekond. Tegemist on [[tüüpperekond|tüüpperekonnaga]], mille järgi nimetati terve sugukond. Stegosauriidid on omakorda koos [[huajangosauriidid]]ega ainsad kaks sugukonda [[stegosaurused|stegosauruste]] alamklassis. Stegosaurused kuuluvad ''[[Thyreophora]]'' ehk soomustatud dinosauruste [[klaad]]i, kuhu kuuluvad ka näiteks märksa mitmekesisema koosluse moodustanud [[ankülosaurused]]. Stegosaurused olid välimuselt, kehahoiakult ja kujult sarnased, neid eristas peamiselt ogade ja luuplaatide erinev paigutus. Stegosauruste lähimateks sugulasteks on [[wuerhosaurus]] tänapäevase [[Hiina]] aladelt ja [[kentrosaurus]] tänapäevase [[Ida-Aafrika]] aladelt.

===Päritolu===

[[Pilt:Ungulatus.jpg|thumb|upright|''Stegosaurus ungulatus'', mida on peetud ka nooreks ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'eks. Carnegie Loodusloomuuseum]]

Stegosauruse päritolu ei ole kindlalt teada, sest algsete stegosauruste ja nende esivanemate säilmeid on säilinud vähe. Viimastel aastakümnetel on alumisest [[Morrisoni kihistu]]st leitud stegosauriidide säilmeid, mis on miljoneid aastaid varasemad stegosauruse enda leidudest. Need uued leiud on kaasnenud [[hesperosaurus]]e avastamisega varasest [[Kimmeridge'i lade]]mest.&lt;ref name=&quot;JwvTb&quot; /&gt; Kõige varasem stegosauriid (perekond [[leksovisaurus]]) on leitud [[Callovi lade]]me [[Inglismaa]]d ja [[Prantsusmaa]]d hõlmanud Oxfordi savikihist.

[[Huajangosaurus]], kes asustas [[Kesk-Juura]] ajastikul (umbes 165 miljonit aastat tagasi) tänase [[Hiina]] ala, on stegosaurusest ligi 20 miljonit aastat vanem ja moodustab [[huajangosauriidid]]e ainsa perekonna. Veel varasem on tänase Inglismaa alalt leitud [[skelidosaurus]], kes elas [[Alam-Juura]] ajastikul umbes 190 miljonit aastat tagasi. Kummalisel kombel on sellel saurusel nii stegosauruste kui ka [[ankülosaurused|ankülosauruste]] tunnused. Saksamaalt leitud [[emausaurus]] oli samuti väike neljajalgne. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] [[Arizona|Arizona osariigist]] leitud [[skutellosaurus]] on veelgi iidsem perekond, kuid see loom võis liikuda ka kahel jalal. Need väikesed, kergelt soomustatud dinosaurused olid lähedases suguluses stego- ja ankülosauruste otsese esivanemaga. Prantsusmaalt on leitud varaste soomustatud dinosauruste kivistunud jäljed, mille vanus on umbes 195 miljonit aastat.&lt;ref name=&quot;5y8wv&quot; /&gt;

==Avastamine ja liigid==

Stegosaurus on üks arvukatest dinosaurustest, kelle säilmed leiti ja kirjeldati esmakordselt [[luusõjad|luusõdade]] ajal. Looma nimetas [[Colorado]] osariigis [[Morrison (Colorado)|Morrisoni]] linnast põhja pool leitud säilmete alusel [[1877]]. aastal nime ameerika teadlane [[Othniel Charles Marsh]].&lt;ref name=&quot;Marsh77&quot; /&gt; Neist esimestest luudest sai ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki/&gt;'e [[holotüüp]]. Marsh uskus esialgu, et need säilmed kuulusid kilpkonnataolisele veeloomale ja looma [[binaarne nomenklatuur|teaduslik nimi]] lähtus tema uskumusest, et luuplaadid asetsesid looma seljal horisontaalselt, ulatudes teineteise peale sarnaselt katusekividega. Järgmiste aastate jooksul lisandus ohtralt stegosauruse leide ja Marsh avaldas selle perekonna kohta mitu artiklit. Alguses kirjeldati mitut liiki, kuid hiljem on jõutud järeldusele, et suur osa neist ei olnud eraldi liigid.&lt;ref name=&quot;8spike&quot; /&gt; Lõpuks jäi alles kaks vähe ja kaks hästi tuntud liiki. Kindlalt stegosaurusele kuuluvaid jäänuseid on leitud [[Morrisoni kihistu]] stratigraafilistest kihtidest 2–6, kuid ka esimesest kihist on leitud jäänuseid, mis võivad osutada stegosaurusele.&lt;ref name=&quot;foster-appendix&quot; /&gt;

===Teadaolevad liigid===

[[Pilt:Stenops.jpg|thumb|''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i liigendatud holotüüp (USNM 4934)]]

*''Stegosaurus armatus'' ('soomustatud kaetud sisalik') oli esimene leitud liik. Ta on tuntud kahe osalise skeleti, kahe osalise kolju ja vähemalt kolmekümne isendi luustiku fragmentide põhjal.&lt;ref name=&quot;Marsh77&quot; /&gt; Sellel liigil oli neli horisontaalset sabaoga ja suhteliselt väikesed luuplaadid. Oma üheksameetrise pikkusega oli ta stegosauruse perekonna liikidest pikim. Tema jäänuseid on leitud [[Morrisoni kihistu]]st [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Colorado]], [[Utah]]' ja [[Wyoming]]i osariigis.&lt;ref name=&quot;stegosauriatable&quot; /&gt;
*''Stegosaurus sulcatus'' ('kortsuline kaetud sisalik') on liik, mida Marsh kirjeldas [[1887]]. aastal osalise skeleti põhjal.&lt;ref name=&quot;Marsh87&quot; /&gt; Traditsiooniliselt on ''Stegosaurus sulcatust'' peetud ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'e sünonüümiks,&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; kuid värskemad uuringud peavad teda siiski eraldi liigiks. Selle liigiga seostatud oga, mida peeti algselt sabaogaks, võis asuda hoopis looma õlal.&lt;ref name=&quot;galton2010&quot; /&gt;
*''Stegosaurus longispinus'' ('pikalüliline kaetud sisalik') on liik, millele andis nime [[Charles Gilmore]].&lt;ref name=&quot;gilmore14&quot; /&gt; Seda liiki teatakse ühe osalise skeleti põhjal Morrisoni kihistust Wyomingi osariigis. ''Stegosaurus longispinus'' on tuntud sabasse ulatuva nelja ebatavaliselt pika selgroolüli poolest. Mõned peavad teda hoopis [[kentrosaurus]]e perekonna üheks liigiks. Sarnaselt ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;iga kasvas ''Stegosaurus longispinus'' kuni 7 meetri pikkuseks. Seda liiki on leitud Morrisoni kihistust Wyomingi ja ilmselt ka Utah' osariigist.&lt;ref name=&quot;stegosauriatable&quot; /&gt;
*''Stegosaurus stenops'' ('kitsanäoline kaetud sisalik') sai Marshilt nime 1887. aastal.&lt;ref name=&quot;Marsh87&quot; /&gt; Looma holotüübi pani [[1886]]. aastal Colorado osariigi [[Cañon City (Colorado)|Cañon City]] linnast põhjas asuvast Garden Parkist leitud luude põhjal kokku Marshal Felch. See on stegosauruse perekonna uurituim liik, osaliselt seetõttu, et säilmete seas on vähemalt üks täielik, säilinud luuliidetega skelett. Tal olid laiad luuplaadid ja neli sabaoga. ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist on säilinud vähemalt 50 täiskasvanud ja noorloomade skeletti, üks täielik kolju ja neli osalist koljut. ''Stenops'' oli lühem kui ''Stegosaurus armatus'', kuni 7 meetrit pikk. Tema säilmeid on leitud Morrisoni kihistust Colorado, Wyomingi ja Utah' osariigist.&lt;ref name=&quot;stegosauriatable&quot; /&gt;

[[2008]]. aastal tegi Susannah Maidment koos kolleegidega ettepaneku muuta olulisel määral stegosauruse [[taksonoomia]]t. Nad soovitasid lugeda ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ja ''Stegosaurus ungulatus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e sünonüümseks ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ega ning liita stegosauruse perekonnaga [[hesperosaurus]]e ja [[wuerhosaurus]]e perekonnad, andes nende tüüpliikdele nimeks vastavalt ''Stegosaurus mjosi'' ja ''Stegosaurus homheni''. ''Stegosaurus longispinuse'' eksistentsi eraldi liigina seadsid nad kahtluse alla. Nende kontseptsiooni kohaselt oleks stegosauruse perekonnas kolm liiki (''Stegosaurus armatus'', ''Stegosaurus homheni'' ja ''Stegosaurus mjosi'') ning perekonna asuala ulatuks [[Ülem-Juura]] aegsest Põhja-Ameerikast ja Euroopast [[Alam-Kriit|Alam-Kriidi]] aegsesse Aasiasse.&lt;ref name=&quot;SMetal08&quot; /&gt; Teised uurijad ei ole siiski seda klassifikatsiooni kasutusele võtnud. Näiteks Galton on öelnud, et wuerhosaurus erineb stegosaurusest piisavalt, et väärida eraldi perekonna nimetust.&lt;ref name=&quot;galton2010&quot; /&gt;

===Kahtlased liigid===

[[Pilt:Stego-marsh-1896-US geological survey.png|thumb|''Stegosaurus ungulatus''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'e illustratsioon (Marsh, 1896). Pöörake tähelepanu 12 plaadist koosnevale ainsale luuplaatide reale ja 8 sabaogale]]

*''Stegosaurus affinis'', mida Marsh kirjeldas [[1881]]. aastal, on tuntud ainult [[häbemeluu]] põhjal ja on eraldi liigina kahtluse alla seatud.&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; Tõenäoliselt võiks see nimi olla sünonüümne ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'ega.&lt;ref name=&quot;gilmore14&quot; /&gt;
*''Stegosaurus seeleyanus'', algse nimega ''Hypsirophus'', on tõenäoliselt samatähenduslik ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'ega.
*''Stegosaurus laticeps'' ehk ''Diracodon laticeps'' on pseudoliik, mida Marsh kirjeldas 1881. aastal lõualuu fragmentide põhjal.&lt;ref name=&quot;hNoIr&quot; /&gt; Nii nagu mõned peavad ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'it ''Diracodoni'' liigiks, nii peavad teised ''Diracodonit'' stegosauruse liigiks. [[Robert Bakker]] äratas nimetuse ''Diracodon laticeps'' [[1986]]. aastal uuesti ellu,&lt;ref name=&quot;bakker86&quot; /&gt; kuigi teised teadlased märgivad, et olemasoleva materjali põhjal ei ole võimalik teda eraldi liigina eristada ning tõenäoliselt on mõiste sünonüümne ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'iga.&lt;ref name=&quot;8spike&quot; /&gt;
*''Stegosaurus duplex'' ('kahepõimikuline kaetud sisalik'), nimi viitab looma ristluu oluliselt laienenud närvikanalile, mida Marsh iseloomustas kui &quot;tagumist ajukoljut&quot;) on ilmselt sama liik kui ''Stegosaurus armatus''.&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; Kuigi loomale (sealhulgas ka holotüübile) andis [[1887]]. aastal nime Marsh, kogus liigendamata osalise skeleti Wyomingi osariigis [[Como Bluff]]is kokku juba [[1879]]. aastal Edward Ashley.
*''Stegosaurus ungulatus'' ('kabjaline kaetud sisalik') sai 1879. aastal Wyomingi osariigis Como Bluffis leitud säilmete põhjal nime Marshilt.&lt;ref name=&quot;gwuNs&quot; /&gt; Selle liigi kohta on andmeid saadud mõne [[selgroog|selgroo]] ja luuplaatide põhjal. Tegemist võib olla hoopis noore ''Stegosau''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;''rus armatus'''ega,&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; ku&lt;nowiki/&gt;igi ''armatus'''e leiud on veel lõpuni kirjeldamata. [[Portugal]]ist leitud isend, mis pärineb [[Kimmeridge'i lade]]me lõpust või [[Tithoni lade]]me algusest, on arvatud just selleks liigiks.&lt;ref name=&quot;escasoetal06&quot; /&gt;

===Ümberhinnatud liigid===

*''Stegosaurus madagascariensis'', mis leiti [[Madagaskar]]ilt, on tuntud ainult hammaste põhjal. Seda kirjeldas [[1926]]. aastal Piveteau. Hiljem on neid hambaid peetud kuuluvaks küll mõnele teisele stegosaurusele, neljajalgsele [[majungasaurus]]ele,&lt;ref name=&quot;zaSD6&quot; /&gt; mõnele [[hadrosaurus]]ele või isegi mõnele krokodillilisele.

Mitmed muud algselt stegosaurusega seostatud säilmed on nüüd seostatud hoopis teiste perekondadega. Nii on näiteks lugu liigiga ''Stegosaurus marshi'', mida kirjeldas [[1901]]. aastal Lucas. [[1902]] nimetati see ümber [[hoplitosaurus]]eks. [[1911]]. aastal Nopsca kirjeldatud ''Stegosaurus priscus'' viidi algul üle [[leksovisaurus]]e perekonda&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; ja on nüüd [[lorikatosaurus]]e perekonna tüüpliigiks.&lt;ref name=&quot;SMetal08&quot; /&gt;

==Paleobioloogia==

[[Pilt:DMSN dinosaurs.jpg|thumb|left|Täiskasvanud ja noor ''Stegosaurus stenops'' allosauruse rünnaku all. Kompositsioon Denveri loodusmuuseumist.]]

Stegosaurus oli [[stegosaurused|stegosauruste]] alamseltsi suurim esindaja, kes võis kaaluda kuni 5000&amp;nbsp;kg. Esialgu pärast perekonna avastamist pidas Marsh stegosaurust tema lühikeste esijäsemete tõttu kahejalgseks.&lt;ref name=&quot;Marsh80&quot; /&gt; Aastaks [[1891]] muutis ta meelt, olles arvesse võtnud looma raskust ja massiivset kehaehitust.&lt;ref name=&quot;Marsh1891&quot; /&gt; Kuigi stegosauruse neljal jalal liikumises ei ole tänaseks mingit kahtlust, on jätkunud diskussioon küsimuses, kas ta võis ennast tagajalgadele ja sabale toetudes püsti ajada, et süüa kõrgemate taimede lehti.&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; Seda on arvanud [[Robert Bakker]]&lt;ref name=&quot;bakker86&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uyxz0&quot; /&gt; ja selle seisukoha üks peamisi vastaseid on [[Kenneth Carpenter]].&lt;ref name=&quot;Carpenter98&quot; /&gt;

Stegosaurusel olid tagajalgadega võrreldes tõesti väga lühikesed esijäsemed. Tema tagajäsemete alumine osa, mis koosneb [[sääreluu]]st ja [[pindluu]]st, oli [[reieluu]]ga võrreldes samuti lühike. See lubab oletada, et loom ei saanud kõndida väga kiiresti, sest kiirel liikumisel oleksid tagajäsemed liikunud esijäsemetest kiiremini. Tema maksimaalne liikumiskiirus võis olla 6–7&amp;nbsp;km/h.&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot; /&gt;

Colorados asuva Morrisoni loodusloomuuseumi teaduri Matthew Mosbruckeri avastatud jäljed lubavad oletada, et stegosaurus elas karjadena, kuhu kuulus eri vanuses loomi. Osa jälgedest näitab 4–5 stegosauruse poega samas suunas liikumas, teisi jälgi on aga tõlgendatud nii, et seal on kihiti noore ja vana looma jäljed.&lt;ref name=&quot;smithsonian08&quot; /&gt; Stegosaurus võis eelistada kuivemaid tingimusi kui teised [[Morrisoni kihistu]] dinosaurused – [[allosaurus]], [[apatosaurus]], [[camarasaurus]] ja [[diplodookus]].&lt;ref name=&quot;DBBM80&quot; /&gt;

===Plaadid===

[[Pilt:Bałtów Park Jurajski 001.jpg|thumb|Stegosauruse mudel, millel on näha plaatide ja ogade asetus, nagu seda tänapäeval ette kujutatakse. Bałtówi juurapark, Poola]]

Stegosauruse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema nahal asuvad 17 eraldi lamedat plaati. Tegemist on tugevalt teisenenud [[osteoderm]]idega (luustunud soomustega), millesarnaseid moodustisi võib näha tänapäevastel krokodillidel ja sisalikel. Need ei kinnitunud otseselt looma skeletile, vaid asusid naha välispinnal. Suurimad plaadid asusid looma puusade kohal ning olid 60&amp;nbsp;cm laiad ja 60&amp;nbsp;cm kõrged.

Stegosaurusest kirjutatud raamatute ja artiklite üks keskseid teemasid on olnud plaatide paiknemine.&lt;ref name=&quot;WVceN&quot; /&gt; Tegemist on ühe peamise vaidlusaluse küsimusega dinosauruste rekonstrueerimise ajaloos. Aastate jooksul on välja pakutud neli erinevat plaatide paigutust:

*Plaadid paiknevad piki selga horisontaalselt, meenutades justkui katusekividest laotud soomusrüüd. See oli Marshi esialgne arusaam, mis andis loomale nime &quot;kaetud sisalik&quot; või &quot;katussisalik&quot;. Mida rohkem ja mida täielikumaid plaate leiti, seda enam selgus nende kujust, et nad ei asetsenud mitte horisontaalselt, vaid vertikaalselt, toetudes servale.
*1891. aastal avaldas Marsh tänapäevase käsitlusega sarnasema ettekujutuse, mille kohaselt asus stegosauruse seljal üks rida plaate.&lt;ref name=&quot;Marsh1891&quot; /&gt; Sellest ideest loobuti peatselt, ilmselt seetõttu, et ei mõistetud, kuidas plaadid naha sisse kinnitusid. Samuti arvati, et sellises asendis jääksid nad liialt teineteisega ülekuti. Muudetud kujul tõi selle arusaama 1980. aastatel käibele tagasi kunstnik Stephen Czerkas, võttes eeskujuks [[leeguan]]i selgroolülide paigutuse.&lt;ref name=&quot;37r9X&quot; /&gt;
*Plaadid paiknevad kahes reas paaridena looma seljal. See on kõige sagedasem kujutamisviis piltidel, eriti varastel piltidel kuni [[dinosauruste renessanss|dinosauruste renessansini]] 1970. aastatel. Näiteks [[1933]]. aasta filmis &quot;[[King Kong (film, 1933)|King Kong]]&quot; on stegosaurust kujutatud just sellisena. Tuleb aga märkida, et ühegi looma juurest ei ole siiani leitud kahte ühesuguse kuju ja suurusega plaati.
*Kaks rida vaheldumisi plaate. 1960. aastate alguseks oli sellest saanud domineeriv seisukoht ja see on seda siiani, peamiselt seetõttu, et on leitud üks ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i fossiil, millel plaadid olid keha külge kinnitunud just nii. Vastuväitena on öeldud, et teistel roomajatel sellist nähtust ei esine ning on raske mõista, kuidas ja miks see erisus välja arenes.

[[Pilt:Stegosaur.jpg|thumb|left|Varane stegosauruse rekonstruktsioon, millel on kujutatud plaate horisontaalselt selga katmas ja ogasid kõikjal üle keha]]

Minevikus spekuleerisid mõned [[paleontoloogia|paleontoloogid]], eelkõige [[Robert Bakker]], et plaadid võisid olla teatud määral liikuvad, kuid sellele vaieldi ka kohe vastu.&lt;ref name=&quot;Buff86&quot; /&gt; Bakkeri idee kohaselt olid plaadid sarvkihiga kaetud luumoodustised, mida stegosaurus võis kallutada ühelt küljelt teisele, et seada ründaja silmitsi rea ogade ja teradega, mis oleksid stegosauruse mõjusat ründamist takistanud. Loomulikus olekus pidid plaadid rippuma stegosauruse külgedel, kusjuures plaatide pikkuse järgi pidi saama kindlaks teha, kui lai loom selle koha pealt oli. Ta arvas, et plaadid olid sarvkihiga kaetud, sest fossiliseerunud plaatide pind meenutas teiste loomade sarvede luist tuuma. Kuna plaadid ei olnud iseseisvalt püstiasendis püsimiseks piisavalt laiad, siis oleksid nad iluasjana nõudnud loomalt pidevat lihaspingutust. See ajendaski Bakkerit arvama, et tegemist oli vaid kaitsefunktsiooni täitvate kehaosadega.&lt;ref name=&quot;bakker86c&quot; /&gt;

Plaatide funktsiooni üle on palju arutletud. Algselt peeti neid teatud kaitsvaks soomuseks,&lt;ref name=&quot;Marsh80&quot; /&gt; kuid kaitsefunktsiooni jaoks näivad need plaadid liiga õrnade ja valesti paigutatuna, sest looma külgi nad ei kaitsnud.&lt;ref name=&quot;Davitashvili61&quot; /&gt; Hiljem pakkusid uurijad välja, et plaadid aitasid reguleerida looma kehatemperatuuri,&lt;ref name=&quot;Buff86&quot; /&gt; sarnaselt suure lihatoidulise [[spinosaurus]]e või [[pelikosaurus]] [[dimetroodon]]i harjaga (või ka sarnaselt tänapäevaste elevantide ja jäneste kõrvadega). Plaatides olid veresooned ja plaatide ümber ringlev õhk oleks verd jahutanud.&lt;ref name=&quot;MEOSw&quot; /&gt; Hiljuti läbi viidud võrdlused stegosauruse plaatide ja [[alligaator]]i osteodermide vahel näivad kinnitavat järeldust, et mingil juhul ei peaks välistama stegosauruse plaatide rolli soojusregulatsiooni korraldamisel.&lt;ref name=&quot;BjgmK&quot; /&gt; Ometi on seegi teooria tõsise kahtluse alal seatud,&lt;ref name=&quot;OIgtR&quot; /&gt; sest stegosauruse lähimatel sugulastel nagu kentrosaurusel oli rohkem kehapinda ogade kui plaatide all, mis osutab, et jahutamisfunktsioon ei olnud piisavalt oluline, selgitamaks taoliste erimoodustiste nagu plaatide väljakujunemist.

[[Pilt:Stego.jpg|thumb|Charles R. Knighti rekonstruktsioon aastast 1912, mis kujutab stegosaurust paaris paiknevate plaatide ja kaheksa sabaogaga]]

Plaatide suurus annab alust oletusteks, et nende eesmärk oli näidata looma tegelikust suuremana, kas siis vaenlaste hirmutamiseks&lt;ref name=&quot;gilmore14&quot; /&gt; või oma liigikaaslaste seksuaalse tähelepanu köitmiseks,&lt;ref name=&quot;Davitashvili61&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;blood&quot; /&gt; kuigi näib, et plaadid olid olemas nii emas- kui ka isasloomadel. Samuti on pakutud, et lisaks enda suuremana näitamisele võis stegosaurus pumbata plaatidesse verd, pannes need &quot;punastama&quot; ja näidates ennast seeläbi vaenlasele veelgi ohtlikumana.&lt;ref name=&quot;blood&quot; /&gt; [[2005]]. aastal avaldatud uuringus on toetatud seisukohta, et plaatide eesmärk oli aidata kindlaks teha teisi sama liigi isendeid. Uurijad arvavad, et see võis olla ka muude dinosauruste liikide juures esinevate ainulaadsete anatoomiliste tunnuste otstarve.&lt;ref name=&quot;FhrJr&quot; /&gt; ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;&lt;/nowiki&gt;'il olid puusadel lisaks veel ümarad plaadid.

===Sabaogad===

[[Pilt:Thagomizer 01.jpg|thumb|left|Ogad seinale riputatud saba küljes]]

Teadlased on arutanud, kas ka sabaogad täitsid ainult demonstratiivset funktsiooni, mida oletas [[1914]]. aastal Gilmore,&lt;ref name=&quot;gilmore14&quot; /&gt; või kasutati neid relvana. [[Robert Bakker]] märkis, et stegosauruse saba oli tõenäoliselt teiste dinosauruste sabadest märksa paindlikum, sest sellel puudusid luustunud kõõlused. See on andnud alust uskuda, et saba oli võimalik kasutada relvana. Carpenter on aga märkinud, et sabaluu lülide kohale jäi nii palju plaate, et saba liikumine pidi siiski olema suhteliselt piiratud.&lt;ref name=&quot;Carpenter98&quot; /&gt; Bakker pani ka tähele, et stegosaurus võis keha tagaosa hõlpsalt liigutada, hoides suuri tagajalgu paigal ja kasutades tõukumiseks oma eriti lihaselisi lühikesi esijalgu, suutes nii pöörata ennast ükskõik mis suunast tuleva rünnaku vastu.&lt;ref name=&quot;bakker86&quot; /&gt; Hilisem McWhinney tehtud sabaogade uuring, mis näitas välisteguri põhjustatud kahjustuste ([[trauma]]de) suurt esinemissagedust, lisab kaalu seisukohale, et ogasid kasutati tõepoolest võitluses.&lt;ref name=&quot;THQCI&quot; /&gt; Täiendavat tõendusmaterjali on pakkunud vigastus [[allosaurus]]e sabaluul, kuhu stegosauruse sabaoga näib ideaalselt sobivat.&lt;ref name=&quot;l9jI9&quot; /&gt;

''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;il oli neli oga, igaüks neist 60–90&amp;nbsp;cm pikkune. Säilinud luuühendustega skelettide juures on avastatud, et vähemalt osal liikidest ulatusid ogad sabast välja horisontaalselt, mitte vertikaalselt nagu piltidel sageli kujutatakse. Algselt kirjeldas Marsh ''Stegosaurus armatus''&lt;nowiki/&gt;'t erinevalt ''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist kaheksa sabaogaga. Hilisemad uuringud on tulemuste revideerimisel jõudnud seisukohale, et ka sellel liigil oli vaid neli sabaoga.&lt;ref name=&quot;8spike&quot; /&gt;

===&quot;Teine aju&quot;===

[[Pilt:Stegosaurus brain.jpg|thumb|''Stegosaurus stenops''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i koljuõõs on märgitud joonisel punase värviga]]

Peatselt pärast stegosauruse kirjeldamist märkas Marsh selgroo puusapiirkonnas laia kanalit, kuhu oleks mahtunud sauruse väikesest peaajust 20 korda suurem struktuur. See viis levinud arusaama tekkimiseni, et stegosaurusel ja teistel temasarnastel dinosaurustel oli sabas niinimetatud &quot;teine aju&quot;, mis juhtis tagakeha reflekse. Samuti on oletatud, et see &quot;aju&quot; võis suurendada kiskjate rünnaku alla sattumisel ajutiselt stegosauruse võimeid.&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot; /&gt; Hiljem on väidetud, et selles õõnes (mis esineb ka [[sauropoodid]]el) võisid paikneda [[glükogeen]]ivarud. Niinimetatud glükogeenkeha on olemas ka tänastel lindudel; selle funktsioon ei ole kindlalt teada, kuid arvatakse, et see vastutab looma [[närvisüsteem]]i glükogeeniga varustamise eest.&lt;ref name=&quot;Giffin90&quot; /&gt;

===Toitumine===

[[Pilt:Tetestegosaurus.jpg|thumb|left|Stegosauruse kolju ja kael]]

Stegosaurus ja tema sugulasperekonnad olid [[herbivoor]]id. Nende toitumisstrateegia oli aga erinev teistest taimtoidulistest [[lindvaagnalised|lindvaagnalistest]] dinosaurustest, sest tema mälumisvõime oli piiratud. Teistel lindvaagnalistel olid suured hambad, millega oli võimalik taimi peenestada, ja mälumist võimaldav lõualuu struktuur. Seevastu stegosaurusel (ja kõigil stegosauriididel) olid väikesed hambad, millel on leitud toiduga kokkupuutel tekkinud horisontaalsed kulumisjäljed, ja lõualuu, mida oli võimalik liigutada vaid vertikaalselt.&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FgW19&quot; /&gt;

Stegosaurus oli [[Ülem-Juura]] perioodil laialt levinud.&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot; /&gt; Paleontoloogid usuvad, et ta toitus taimedest nagu [[samblikud]], [[sõnajalgtaimed|sõnajalad]], [[osi|osjad]], [[palmlehiktaimed]] ja [[okaspuud]], aga ka puuviljadest.&lt;ref name=&quot;gDLZk&quot; /&gt; Rohu mälumine, mis on omane paljudele kaasaegsetele taimtoidulistele [[imetajad|imetajatele]], ei olnud stegosaurusel võimalik, sest rohttaimed hakkasid välja arenema alles [[Kriit (ajastu)|kriidiajastul]], mil stegosaurus oli juba välja surnud.

Ühe hüpoteetilise toitumisstrateegia kohaselt toitus stegosaurust madalast taimestikust, mitmesuguste taimede madalal rippunud viljadest ja lehtedest. Selle ettekujutuse kohaselt hankis ta toitu mitte kõrgemalt kui 1 meeter maapinnast.&lt;ref name=&quot;Weishampel84&quot; /&gt; Teisest küljest, kui stegosaurus oleks suutnud tõusta kahele jalale, mida on oletanud Bakker, siis oleks ta saanud süüa taimi ja puuvilju üsna kõrgel maapinnast. Täiskasvanud loomad oleksid ulatunud 6 meetri kõrgusele.&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot; /&gt;

[[Pilt:Stegotooth.svg|thumb|Hammaste diagramm]]

[[2010]]. aastal tehti stegosauruse toitumise biomehaanika kompuuteranalüüs, milleks kasutati kahte kolmemõõtmelist mudelit stegosauruse hammastest. Nende mudelite ja teadaolevate kolju proportsioonide põhjal arvutati välja tema hammustusjõud, kasutades simulatsioonis eri suuruse ja tugevusega puuoksi. Tulemusena saadi stegosauruse hammustusjõuks 140,1 N, 183,7 N ja 275 N ([[njuuton]]it, vastavalt esimeste, keskmiste ja tagahammaste hammustusjõud). See tähendab, et sauruse hammustusjõud oli vähem kui pool [[labradori retriiver]]i hammustusjõust. Tulemused osutavad, et stegosaurus suutis vaevata läbi hammustada väiksemaid oksi, kuid oleks sattunud raskustesse igasuguse toiduga, mille läbimõõt ületas 12&amp;nbsp;mm. Seetõttu on tõenäoline, et stegosaurus sõi peamiselt väiksemaid oksi ja lehti. Kui uuringu tulemused peavad paika, siis polnud suuremate taimeosade söömine talle jõukohane.&lt;ref name=&quot;MyARw&quot; /&gt;

==Stegosaurus popkultuuris==

Ühe paremini äratuntava dinosaurusena&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot; /&gt; on stegosaurust kujutatud mängufilmides, multifilmides ja koomiksites. Lastele on valmistatud teda kujutavaid mänguasju ning [[1982]]. aastal kuulutati ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Colorado]] osariigi dinosauruseks&lt;ref name=&quot;YOg3W&quot; /&gt;.

Kuulsa Briti kirjaniku [[Arthur Conan Doyle]]'i raamatu &quot;[[Kadunud maailm]]&quot; ([[1912]]) avapeatükkides on kirjeldatud stegosaurust [[Ray Lydekker]]i jooniste põhjal. Ameerika kirjaniku [[Edgar Rice Burroughs]]i raamatus &quot;Tarzan Maa südames&quot; ([[1930]]) kohtab Jason Gridley stegosaurust Maa sisemuses asuvas maailmas [[Pellucidar]]is. Stegosaurus hüppab kõrgelt alla ja ründab teda, plaatide abil õhus heljudes. Reaalne stegosaurus midagi taolist poleks suutnud. Stegosaurus esineb ka [[Michael Crichton]]i romaanis &quot;[[Jurassic Park]]&quot; ([[1990]]), ent [[1993]]. aastal valminud [[Jurassic Park (film)|samanimelises populaarses filmis]] on stegosauruse asemel kasutatud [[tritseeratops]]i.

Filmides on stegosaurust esimest korda kujutatud [[1933]]. aastal valminud fantaasiafilmis &quot;[[King Kong (film, 1933)|King Kong]]&quot;, kus tegemist on esimese olendiga, kes röövitud näitleja Ann Darrow' päästjaid Koljusaarel ründab ja kelle inimesed lõpuks gaasipommi abil tapavad. [[2005]]. aastal lavastatud uusversioonis stegosaurust ei esine.

Paljudes filmides on kujutatud stegosauruse võitlust selliste suurte lihatoiduliste dinosaurustega nagu [[allosaurus]] ja [[türannosaurus]]. Stegosaurus oli ka üks kolmest dinosauruse perekonnast, keda kasutati eeskujuna [[Jaapan]]i fantastilise koletise [[Godzilla]] loomisel.

Stegosauruse mudeleid ja kujusid võib leida mitmetest teemaparkidest üle maailma.

==Viited==

{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;escasoetal06&quot;&gt;Escaso, F.; Ortega, F.; Dantas, P.; Malafaia, E.; Pimentel, N. L.; Pereda-Suberbiola, X.; Sanz, J. L.; Kullberg, J. C.; Kullberg, M. C.; Barriga, F. &quot;New Evidence of Shared Dinosaur Across Upper Jurassic Proto-North Atlantic: ''Stegosaurus'' From Portugal.&quot; – ''Naturwissenschaften'', Vol. 94, No. 5, 2007, pp. 367–374.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turner1999&quot;&gt;Turner, C. E.; Peterson, F. &quot;Biostratigraphy of dinosaurs in the Upper Jurassic Morrison Formation of the Western Interior, U.S.A.&quot; – ''Vertebrate Paleontology in Utah''. Utah Geological Survey Miscellaneous Publication 99-1, 1999, pp. 77–114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Holtz2008&quot;&gt;Holtz, Thomas R. Jr. ''[http://www.geol.umd.edu/~tholtz/dinoappendix/HoltzappendixWinter2011.pdf Dinosaurs: The Most Complete, Up-to-Date Encyclopedia for Dinosaur Lovers of All Ages] Winter 2011 Appendix.'' Vaadatud 22. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lambert93&quot;&gt;Lambert, D. ''The Ultimate Dinosaur Book.'' New York, Dorling Kindersley, 1993. ISBN 1-56458-304-X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carpenter98&quot;&gt;Carpenter, K. &quot;Armor of ''Stegosaurus stenops'', and the taphonomic history of a new specimen from Garden Park Colorado&quot;. – ''The Upper Jurassic Morrison Formation: An Interdisciplinary Study.'' Part 1. Modern Geology. Vol. 22, 1998, pp.127–144.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FasWeis04&quot;&gt;Fastovsky, D. e:; Weishampel, D. B. Stegosauria: Hot Plates. – ''The Evolution and Extinction of the Dinosaurs'' (2nd Edition). Cambridge University Press, 2005, pp. 107–130. ISBN 0-521-81172-4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bakker86b&quot;&gt;Bakker, R. T. ''The Dinosaur Heresies.'' New York, William Morrow, 1986, pp. 365–374.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Marsh77&quot;&gt;Marsh, O. C. A new order of extinct Reptilia (Stegosauria) from the Jurassic of the Rocky Mountains. – ''American Journal of Science'', 1877, Vol. 3, No. 14, pp. 513–514.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8spike&quot;&gt;Carpenter, K.; Galton, P. M. Othniel Charles Marsh and the Eight-Spiked ''Stegosaurus''. – ''The Armored Dinosaurs.'' Indiana University Press, 2002, pp. 76–102. ISBN 0-253-33964-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GTRSD&quot;&gt;Liddell &amp; Scott. ''Greek-English Lexicon, Abridged Edition.'' Oxford, Oxford University Press, 1980. ISBN 0-19-910207-4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;foster-appendix&quot;&gt;Foster, J. ''Jurassic West: The Dinosaurs of the Morrison Formation and Their World.'' Indiana University Press, 2007, pp. 327–329. ISBN 0-253-34870-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h0FNS&quot;&gt;Buchholtz, Emily. ''[http://www.google.no/books?hl=no&amp;lr=&amp;id=pX_l24sDARwC&amp;oi=fnd&amp;pg=PA191&amp;dq=stegosaurus+brain+intelligence&amp;ots=W4wYavmVri&amp;sig=L_93Z6f8BWSWlQKWdKpCx8oFhjI&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=stegosaurus%20brain%20intelligence&amp;f=false The complete dinosaur]'' Bloomington, Indiana University Press, 2012, p. 201. ISBN 978-0-253-00849-7. Vaadatud 22. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stegosauriatable&quot;&gt;Galton, Peter M.; Upchurch, Paul. Stegosauria (Table 16.1). – ''The Dinosauria.'' 2nd. Berkeley, University of California Press, 2004, pp. 344–345. ISBN 0-520-24209-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YOcdu&quot;&gt;''[https://web.archive.org/web/20060827043650/http://www.uwyo.edu/geomuseum/tour/stegosaurus.asp Stegosaurus]''. Arhiivikoopia Wyomingi Ülikooli Geoloogiamuuseumi veebilehel 2006. aastal avaldatud eksponaadi kirjeldusest. Vaadatud 22. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Marsh87&quot;&gt;Marsh O. C. Principal characters of American Jurassic dinosaurs, part IX. The skull and dermal armour of ''Stegosaurus''. – ''American Journal of Science'', Vol. 3, 1887, No. 34, pp. 413–417.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JwvTb&quot;&gt;Carpenter, K.; Miles, C. A.; Cloward, K. New Primitive Stegosaur from the Morrison Formation, Wyoming. – ''The Armored Dinosaurs.'' Bloomington, Indiana University Press, 2001, pp. 55–75. ISBN 0-253-33964-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dinosauria04&quot;&gt;Galton, P. M.; Upchurch, P. Stegosauria. – ''The Dinosauria (2nd Edition)'' University of California Press, 2004, p. 361. ISBN 0-520-24209-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5y8wv&quot;&gt;Le Loeuff, J.; Lockley, M.; Meyer, C.; Petit, J.-P. Discovery of a thyreophoran trackway in the Hettangian of central France. – ''C. R. Acad. Sci. Paris'', Vol. 2, No. 328, 1999, pp. 215–219.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;galton2010&quot;&gt;Galton, P. M. Species of plated dinosaur ''Stegosaurus'' (Morrison Formation, Late Jurassic) of western USA: new type species designation needed. – ''Swiss Journal of Geosciences'', Vol. 103 (2008), No. 2, pp. 187–198.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gilmore14&quot;&gt;Gilmore C. W. Osteology of the armored Dinosauria in the United States National Museum, with special reference to the genus ''Stegosaurus''. – ''Series: Smithsonian Institution. United States National Museum. Bulletin 89.'' Washington, Government Printing Office, 1914.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SMetal08&quot;&gt;Maidment, Susannah C. R.; Norman, David B.; Barrett, Paul M.; Upchurch, Paul. Systematics and phylogeny of Stegosauria (Dinosauria: Ornithischia). – ''Journal of Systematic Palaeontology'', Vol. 6 (2008), No. 4, p. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hNoIr&quot;&gt;Marsh, O. C. Principal characters of American Jurassic dinosaurs, part V. – ''American Journal of Science'', Vol.3 (1881), No. 21, pp. 417–423.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bakker86&quot;&gt;Bakker, Robert. ''The Dinosaur Heresies.'' New York, William Morrow, 1986. ISBN 0-8217-2859-8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gwuNs&quot;&gt;Marsh, O. C. Notice of new Jurassic reptiles. – ''American Journal of Science'', Vol. 3 (1879), No. 18, pp. 501–505.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zaSD6&quot;&gt;Galton P. M. &quot;''Craterosaurus pottonensis'' Seeley, a stegosaurian dinosaur from the Lower Cretaceous of England, and a review of Cretaceous stegosaurs&quot;. – ''Neues Jahrbuch für Geologie und Paläontologie'', Abhandlungen 161(1), 1981, S. 28–46.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Marsh80&quot;&gt;Marsh, Othniel Charles. Principal characters of American Jurassic dinosaurs, part III. – ''American Journal of Science'', Vol. 3 (1881), No. 19, pp. 253–259.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Marsh1891&quot;&gt;Marsh, Othniel Charles. Restoration of ''Stegosaurus''. – ''American Journal of Science'', Vol. 3 (1891), No. 42, pp. 179–181.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uyxz0&quot;&gt;Bakker, R. T. Dinosaur feeding behavior and the origin of flowering plants. – ''Nature'', 1978, No. 274, pp. 661–663.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;smithsonian08&quot;&gt;Rajewski, Genevieve. [http://arquivo.pt/wayback/20091015085900/http%3A//www.smithsonianmag.com/history%2Darchaeology/phenom%2Ddino%2D200805.html Where Dinosaurs Roamed] – ''Smithsonian'', 2008, No. 5, pp. 20–24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DBBM80&quot;&gt;Dodson, Peter; Behrensmeyer, A. K.; Bakker, Robert T.; McIntosh, John S. Taphonomy and paleoecology of the dinosaur beds of the Jurassic Morrison Formation. – ''Paleobiology'', Vol. 6 (1980), No. 2, pp. 208–232.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WVceN&quot;&gt;Colbert, E. H. ''Dinosaurs: Their Discovery &amp; Their World. '' London, Hutchinson Press, 1962, pp. 82–99. ISBN 1-111-21503-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;37r9X&quot;&gt;Czerkas, S. A. A Reevaluation of the Plate Arrangement on ''Stegosaurus stenops''. –''Dinosaurs Past &amp; Present.'' Vol. 2. Seattle, University of Washington Press, 1982, pp. 82–99.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Buff86&quot;&gt;Buffrénil. Growth and Function of ''Stegosaurus'' Plates. – ''Paleobiology'', Vol. 12 (1986), pp. 459–473.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bakker86c&quot;&gt;Bakker, R. ''The Dinosaur Heresies.'' Penguin Books, 1986, pp. 229–234. ISBN 0-14-015792-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Davitashvili61&quot;&gt;Davitashvili, L. ''The Theory of sexual selection.'' Moskva, Izdatel'stvo Akademia nauk SSSR, 1961, p. 538.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MEOSw&quot;&gt;Farlow, J. O.; Thompson, C. V.; Rosner, D. E. Plates of the dinosaur ''Stegosaurus'':Forced convection heat loss fins. – ''Science'', Vol. 192 (1975), No. 4244, pp. 1123–1125.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BjgmK&quot;&gt;Farlow, James O.; Hayashi, Shoji; Tattersall, Glenn J. [http://www.brocku.ca/researchers/glenn_tattersall/PDFs/farlow%20et%20al%20stegosaurus.pdf Internal vascularity of the dermal plates of Stegosaurus (Ornithischia, Thyreophora)] – ''Swiss Journal of Geoscience'', Vol. 103 (2010), No. 2, pp. 173–185.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OIgtR&quot;&gt;Main, R. P.; Padian, K.; Horner, J. Comparative histology, growth and evolution of archosaurian osteoderms: why did ''Stegosaurus'' have such large dorsal plates?. – ''Journal of Vertebrate Paleontology'' Vol. 56A (2000), No. 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blood&quot;&gt;Carpenter, Kenneth; Chure, Dan; Kirkland, James Ian. ''The Upper Jurassic Morrison Formation: an interdisciplinary study.'' Part 2. Taylor &amp; Francis, 1998, p. 137. ISBN 90-5699-183-3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FhrJr&quot;&gt;Mayell, H. [http://news.nationalgeographic.com/news/2005/05/0525_050525_stegosaur.html Stegosaur plates used for identification] National Geographic News, 25.05.2005. Vaadatud 26. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;THQCI&quot;&gt;McWhinney, L. A.; Rothschild, B. M.; Carpenter, K. Posttraumatic Chronic Osteomyelitis in ''Stegosaurus'' dermal spike. – ''The Armored Dinosaurs.'' Indiana University Press, 2001, pp. 141–156. ISBN 0-253-33964-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l9jI9&quot;&gt;Carpenter, K.; Sanders, F.; McWhinney, L.; Wood, L. Evidence for predator-prey relationships: Examples for ''Allosaurus'' and ''Stegosaurus''. – ''The Carnivorous Dinosaurs.'' Indiana University Press, 2005, pp. 325–350. ISBN 0-253-34539-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Giffin90&quot;&gt;Buchholz (sündinud Giffin), E. B. Gross Spinal Anatomy and Limb Use in Living and Fossil Reptiles. – ''Paleobiology'', Vol. 16 (1990), pp. 448–458.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FgW19&quot;&gt;Barrett, P. M. Tooth wear and possible jaw action of ''Scelidosaurus harrisoni'' and a review of feeding mechanisms in other thyreophoran dinosaurs. – ''The Armored Dinosaurs.'' Indiana University Press, 2001, pp. 25–52. ISBN 0-253-33964-2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Weishampel84&quot;&gt;Weishampel, D. B. Interactions between Mesozoic Plants and Vertebrates: Fructifications and seed predation. – ''N. Jb. Geol. Paläontol. Abhandl.'', Vol. 167 (1984), pp. 224–250.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gDLZk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070312204144/http://www.carnegiemnh.org/exhibits/jurassic/fctsteg.htm ''Stegosaurus ungulatus''] Arhiivikoopia eksponaadi kirjeldusest Carnegie loodusloomuuseumi veebilehel. Vaadatud 26. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MyARw&quot;&gt;Reichel, Miriam. A model for the bite mechanics in the herbivorous dinosaur Stegosaurus (Ornithischia, Stegosauridae). – ''Swiss Journal of Geosciences'', Vol. 103 (2010), No. 2, p. 235.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YOg3W&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107145753/https://www.colorado.gov/archives Colorado Department of Personnel website – State emblems] Colorado.gov, vaadatud 26. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.enchantedlearning.com/subjects/dinosaurs/dinos/Stegosaurus.shtml All About Dinosaurs: Stegosaurus] Lastele stegosaurusest Enchanted Learning veebilehel (inglise keeles, vaadatud 26. märtsil 2013)
*[http://www.abc.net.au/dinosaurs/fact_files/scrub/stegosaurus.htm Walking with Dinosaurs: Stegosaurus] Faktid, pildid ja video meediafirma ABC veebilehel (inglise keeles, vaadatud 26. märtsil 2013)

[[Kategooria:Dinosaurused]]</text>
      <sha1>e3zf06rqwelmlwwl4dbp2ab4ra64wu0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anaalseks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326373</id>
    <revision>
      <id>7201760</id>
      <parentid>7177952</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:05:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43186" sha1="0znt3ellr7vqppvio3blfl89v4to0ns" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|lisaja=Taavik27|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Fail:Wiki-analsex.png|pisi|Anaalseksi illustratsioon]]
'''Anaal-''' ehk '''pärakuseks''' on harilikult seksiliik, kus [[Suguti|erekteerunud peenis]] sisestatakse seksuaalse naudingu saamiseks [[Pärak|pärakusse]].&lt;ref name=&quot;Weiten&quot;&gt;{{Cite book|last=Wayne Weiten|year=2016|title=Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st century|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=1305968476|page=349|accessdate=11.03.2017|url=https://books.google.com/books?id=09S5DQAAQBAJ&amp;pg=PA349|last2=Margaret A. Lloyd|last3=Dana S. Dunn|last4=Elizabeth Yost Hammer|quote=Anal intercourse involves insertion of the penis into a partner's anus and rectum.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;WebMD&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.webmd.com/sex/anal-sex-health-concerns|title=Anal Sex Safety and Health Concerns|publisher=[[WebMD]]|accessdate=19.08.2013|quote=Often referred to simply as anal sex, anal intercourse is sexual activity that involves inserting the penis into the anus.}}&lt;/ref&gt; Anaalseks ei tähenda aga pelgalt peenise sisestamist pärakusse, vaid selle alla liigitub ka näppude (nn näpukas, ingl ''fingering'') ja seksmänguasjade (näiteks rihmadega ehk [[Strap-on dildo|''strap-on'' dildo]]) viimine pärakusse ning [[Anilingus|päraku oraal- ehk suuseks]].&lt;ref name=&quot;Answer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;&gt;{{Cite book|last=Vern LeRoy Bullough|year=1994|title=Human Sexuality: An Encyclopedia|publisher=[[Taylor &amp; Francis]]|isbn=0824079728|pages=27–28|accessdate=5.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=y5HFtMkmFMYC&amp;pg=PA27|last2=Bonnie Bullough}}&lt;/ref&gt; Kuigi anaalseksi all peetakse kõige sagedamini silmas peenise penetratsiooni pärakusse&lt;ref name=&quot;WebMD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Answer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot;&gt;{{Cite journal|last=Kimberly R. McBrideab|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00224490903402538#preview|title=Heterosexual anal sexuality and anal sex behaviors: a review|journal=[[Journal of Sex Research]]|volume=47|issue=2–3|pages=123–136|date=märts 2010|last2=J. Dennis Fortenberry|doi=10.1080/00224490903402538|pmid=20358456 | issn = 0022-4499 }}&lt;/ref&gt;, nimetatakse seda mõnikord hoopis anaalvahekorraks. Teisi mainitud anaalseid seksuaaltegevusi eristatakse seevastu sõnaga ''anaalseks''&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Discovery.com&quot;&gt;{{Cite web|url=http://health.discovery.com/centers/sex/sexpedia/analsex.html|title=Anal Sex, defined|publisher=[[Discovery Channel|Discovery.com]]|accessdate=23.07.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20020613200634/http://health.discovery.com/centers/sex/sexpedia/analsex.html|archivedate=13.06.2002}}&lt;/ref&gt;. 

Ehkki anaalseksi seostatakse tavaliselt [[Homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] meestega, näitavad uuringud, et kõik [[gei|geid]] ei harrasta anaalseksi. Samuti ei ole anaalseks haruldane [[Heteroseksuaalsus|heteroseksuaalide]] hulgas&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Not all&quot;&gt;{{Cite web|url=http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|title=Not all gay men have anal sex|publisher=Go Ask Alice!|date=13. juuni 2008|accessdate=26.04.2010|archive-date=6.07.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150706220546/http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Wellings&quot;&gt;{{Cite book|last=Kaye Wellings|year=2012|title=Sexual Health: A Public Health Perspective|publisher=[[McGraw-Hill Education|McGraw-Hill International]]|isbn=0335244815|page=91|accessdate=29.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=ZKveuj7dLd4C&amp;pg=PA91|last2=Kirstin Mitchell|last3=Martine Collumbien}}&lt;/ref&gt; ja see võib olla tavapärane ka [[Lesbide seksuaalpraktikad|lesbide seksuaalkäitumises]]&lt;ref name=&quot;Newman&quot;&gt;{{Cite book|last=Felice Newman|year=2004|title=The Whole Lesbian Sex Book: A Passionate Guide For All Of Us|publisher=Cleis Press|isbn=978-1-57344-199-5|pages=205–224|accessdate=6.11.2011|url=https://books.google.com/books?id=OquFdu3Qt9sC&amp;pg=PA205}}&lt;/ref&gt;. 

Anaalseks võib tekitada seksuaalset naudingut pärakunärvilõpmete stimuleerimise tõttu. Lisaks on võimalik saada [[orgasm|orgasmi]], kuna pärakusse sisenedes stimuleeritakse kaudselt meestel [[eesnääre|eesnäärme]] ja naistel [[Kõdisti|kliitori]] või tupe (ka [[G-punkt|G-punkti]]) piirkonda ning teisi sensoorsete närvidega (eriti lahklihanärvide) piirkondi.&lt;ref name=&quot;Carroll&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Answer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Rosenthal&quot;&gt;{{Cite book|last=Rosenthal|first=Martha|year=2012|title=Human Sexuality: From Cells to Society|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=978-0-618-75571-4|pages=133–135|accessdate=17.09.2012|url=https://books.google.com/books?id=d58z5hgQ2gsC&amp;pg=PT153}}&lt;/ref&gt; Teisalt ei pruugi anaalseks olla nauditav kõigile, vaid võidatakse kogeda (äärmist) valu peamiselt psühholoogiliste tegurite tõttu.&lt;ref name=&quot;Anal Pain&quot;&gt;{{Cite web|url=http://goaskalice.columbia.edu/pain-anal-sex-and-how-prevent-it|title=Pain from anal sex, and how to prevent it|publisher=Go Ask Alice!|date=26. juuni 2009|accessdate=7.04.2011|archive-date=11.08.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150811153612/http://goaskalice.columbia.edu/pain-anal-sex-and-how-prevent-it|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Heidelbaugh&quot;&gt;{{Cite book|last=Joel J. Heidelbaugh|year=2007|title=Clinical men's health: evidence in practice|publisher=[[Elsevier Health Sciences]]|isbn=978-1-4160-3000-3|page=273|accessdate=14.10.2011|url=https://books.google.com/?id=4N_6nOH5BAEC&amp;pg=PA273}}&lt;/ref&gt; 

Nii nagu teistes seksiliikides, on ka anaalseksis oht nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse. Küll aga peetakse anaalseksi päraku ja pärasoole haavatavuse tõttu palju kõrgema riskiga seksuaalkäitumiseks. Et päraku ja pärasoole nahk ning limaskest on õrnad ega libestu võrreldes [[Tupp (anatoomia)|tupega]] ise, võivad kergesti tekkida pisivigastused, mis muudavad haigustesse nakatumise lihtsamaks. Sestap tuleks anaalseksi korral kasutada alati [[Libesti|libestit]].&lt;ref name=&quot;WebMD&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Krasner&quot;&gt;{{Cite book|last=Robert I Krasner|year=2010|title=The Microbial Challenge: Science, Disease and Public Health|publisher=[[Jones &amp; Bartlett Learning|Jones &amp; Bartlett Publishers]]|isbn=0763797359|pages=416–417|accessdate=28.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=nThtlYxP84QC&amp;pg=PA416}}&lt;/ref&gt; Kuna [[Kondoom|kondoomita]] anaalseksi peetakse suguhaiguste lihtsa levimise tõttu kõige ohtlikumaks seksuaalseks tegevuseks&lt;ref name=&quot;Krasner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hales&quot;&gt;{{Cite book|last=Dianne Hales|year=2008|title=An Invitation to Health Brief 2010-2011|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=0495391921|pages=269–271|accessdate=29.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=oP91HVIMPRIC&amp;pg=PA269}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Werner&quot;&gt;{{Cite book|last=Werner W. K. Hoeger|year=2010|title=Lifetime Fitness and Wellness: A Personalized Program|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=1133008585|page=455|accessdate=28.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=0aw8AAAAQBAJ&amp;pg=PA455|last2=Sharon A. Hoeger}}&lt;/ref&gt;, soovitavad terviseorganisatsioonid kindlasti järgida [[Turvaseks|turvaseksi]] põhimõtteid&lt;ref name=&quot;Who&quot;&gt;World Health Organization, Department of Reproductive Health and Research [https://web.archive.org/web/20140323122753/http://whqlibdoc.who.int/publications/2007/9789241563475_eng.pdf Global strategy for the prevention and control of sexually transmitted infections: 2006–2015. Breaking the chain of transmission], 2007, ISBN 978-92-4-156347-5&lt;/ref&gt;. 

Ühelt poolt suhtutakse anaalseksi sageli hukkamõistvalt, eriti kultuurides, kus anaalseks on vastuolus usuliste tõekspidamistega. Anaalseksi võidakse seega ühiskondlikult pidada ebaloomulikuks ja isegi tabuks, kuivõrd sellega tegeledes kaldutakse kõrvale inimesele loomuomasest soojätkamise instinkist. Nõnda on anaalseks mõnes riigis suisa [[kuritegu]], mille korral karistatakse inimesi [[Ihunuhtlus|ihu-]] või [[Surmanuhtlus|surmanuhtlusega]]. Teiselt poolt on aga võimalik mõista anaalseksi seksuaalse tegevuse loomulikku viisina, mis saab pakkuda samasugust rahuldust kui teised seksuaalsed väljendused. Anaalseks võib niisiis tavapärast seksuaalelu rikastada ja sellest võib saada isegi peamine seksuaaltegevus.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Discovery.com&quot; /&gt; 

== Anatoomia ja stimulatsioon ==
Närvilõpmete rohkus pärakupiirkonnas ja pärasooles võib muuta anaalseksi nauditavaks nii meestele kui ka naistele.&lt;ref name=&quot;Answer&quot;&gt;{{Cite book|last=Barry R. Komisaruk|year=2009|title=The Orgasm Answer Guide|publisher=[[Johns Hopkins University Press|JHU Press]]|isbn=978-0-8018-9396-4|pages=108–109|accessdate=6.11.2011|url=https://books.google.com/books?id=Kkts3AX9QVAC&amp;pg=PA108|last2=Beverly Whipple|last3=Sara Nasserzadeh|last4=Carlos Beyer-Flores|author-link2=Beverly Whipple}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;/&gt; Sisemise ja välimise [[Ringlihas|sulgurlihaste]] lihased kontrollivad päraku avanemist ja sulgemist; need lihased, mis on tundlikud membraanid, mis koosnevad paljudest närvilõpmetest, hõlbustavad mõnu või valu anaalseksi ajal.&lt;ref name=&quot;Carroll&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt; &quot;Inimese seksuaalsus: entsüklopeedia&quot; väidab, et &quot;anaalkanali sisemine kolmandik on vähem tundlikum kui kaks kolmandikku välispoolset, kuid see on rõhu suhtes tundlikum&quot; ja &quot;pärasool on kumer toru umbes kaheksa või üheksa tolli pikkune ja tal on võime, nagu pärakul, laieneda.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt; 

Uuringute järgi harrastatakse anaalseksi küll palju vähem kui teisi seksuaalseid tegevusi,&lt;ref name=&quot;Weiten&quot;/&gt; kuid kuna anaalseks on üldiselt tabu ja seostub domineerimise ning kuuletumisega, on see muutunud peaaegu igale [[Seksuaalne sättumus|seksuaalsele sättumusele]] ligitõmbavaks&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Understanding&quot;&gt;{{Cite book|last=Joann S. DeLora|year=2008|title=Understanding Sexual Interaction|publisher=[[Houghton Mifflin]] (Original from the [[University of Virginia]])|isbn=978-0-395-29724-7|page=123|accessdate=6.11.2011|url=https://books.google.com/books?id=lP4cAAAAYAAJ|last2=Carol A. B. Warren|last3=Carol Rinkleib Ellison|quote=Many men find anal intercourse more exciting than penile-vaginal intercourse because the anal opening is usually smaller and tighter than the vagina. Probably the forbidden aspect of anal intercourse also makes it more exciting for some people.|orig-year=1981}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;dailyuw.com&quot;&gt;{{Cite web|last=Hunko|first=Celia|url=http://dailyuw.com/2009/2/6/anal-sex-lets-get-bottom/|title=Anal sex: Let's get to the bottom of this|publisher=[[The Daily of the University of Washington]]|date=6. veebruar 2009|accessdate=11.03.2017|archive-url=https://archive.today/20100428073805/http://dailyuw.com/2009/2/6/anal-sex-lets-get-bottom/|archivedate=28.04.2010}}&lt;/ref&gt;. Küll aga ei tähenda anaalseks üksnes peenise sisestamist pärakusse. Pärakusse on võimalik sisestada ka [[Seksilelu|seksmänguasju]], nagu näiteks (rihmadega ehk ''[[Strap-on dildo|strap-on]]'') dildot, anaaltappi või -kuule, ja näppe ning rusikat. Samuti võib näppude või suuga pärakut stimuleerida.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hawley&quot;&gt;{{Cite book|last=Hawley|first=John C|year=2008|title=LGBTQ America Today: An Encyclopedia, Volume 1|publisher=[[Greenwood Publishing Group|Greenwood Press]]|isbn=978-0313339905|page=977|accessdate=5.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=MUIOAQAAMAAJ}}&lt;/ref&gt; Kõige vähem esineb siiski penetratsiooni rusikaga,&lt;ref name=&quot;Zdrok&quot;&gt;{{Cite book|last=Zdrok|first=Victoria|year=2004|title=The Anatomy of Pleasure|publisher=Infinity Publishing|isbn=978-0741422484|pages=100–102|accessdate=5.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=Cx62zwSwbcsC&amp;pg=PA100}}&lt;/ref&gt; kuna on näiteks haruldane, et penetreeritav suudab selle jaoks piisavalt lõõgastuda&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt;. 

Meessoost penetreeritavas võib anaalselt penetretritud olla meeldiv tunne tänu sisestatud peenisele, mis hõõrub või riivab eesnäärme vastu anaalseina kaudu.&lt;ref name=&quot;Answer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Rosenthal&quot;/&gt; See võib põhjustada meeldivaid tundeid ja võib teatud juhtudel põhjustada [[Orgasm|orgasmi]].&lt;ref name=&quot;Answer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rosenthal&quot; /&gt; Eesnäärme stimuleerimine võib tekitada sügavama orgasmi, mida mõnikord kirjeldavad mehed laialdasemalt ja intensiivsemalt, pikemaajaliselt ja võimaldavat suuremaid ekstaasi tundeid kui orgasm, mida tekitab ainult peenise stimuleerimine.&lt;ref name=&quot;Answer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rosenthal&quot; /&gt; Eesnäärme asukoht on pärasoole kõrval ja see on suurem, arenenum isane [[Homoloogia|homoloog]] (variatsioon) naissoost [[Skene näärmed|Skene näärmete suhtes]].&lt;ref name=&quot;Lentz&quot;&gt;{{Cite book|last=Gretchen M Lentz|year=2012|title=Comprehensive Gynecology|publisher=[[Elsevier Health Sciences]]|isbn=978-0323091312|page=41|accessdate=9.03.2015|url=https://books.google.com/books?id=X5KT_w6Nye8C&amp;pg=PA41|last2=Rogerio A. Lobo|last3=David M Gershenson|last4=Vern L. Katz}}&lt;/ref&gt; Samuti on tüüpiline, et mees ei jõua orgasmini penetreeritava partnerina üksnes anaalseksiga.&lt;ref name=&quot;W. Ross&quot;&gt;{{Cite book|last=Michael W. Ross|year=1988|title=Psychopathology and Psychotherapy in Homosexuality|publisher=[[Psychology Press]]|isbn=978-0866564991|pages=49–50|accessdate=22.12.2013|url=https://books.google.com/books?id=DWN2-QpbvY8C&amp;pg=PA50}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McConaghy&quot;&gt;{{Cite book|last=Nathaniel McConaghy|year=1993|title=Sexual Behavior: Problems and Management|publisher=[[Springer Science &amp; Business Media]]|isbn=978-0306441776|page=186|accessdate=25.03.2018|url=https://books.google.com/books?id=t31pR2FybjMC&amp;pg=PA186|quote=In homosexual relations, most men do not reach orgasm in receptive anal intercourse, and a number report not reaching orgasm by any method in many of their sexual relationships, which they nevertheless enjoy.|archive-url=https://web.archive.org/web/20180506053119/https://books.google.com/books?id=t31pR2FybjMC&amp;pg=PA186|archivedate=6.05.2018|url-status=live|df=mdy-all}}&lt;/ref&gt; 

Üldine statistika näitab, et orgasmi saavutamiseks vajavad 70–80% naistest otsest [[Kõdisti|kliitori]] stimuleerimist, et jõuda orgasmini.&lt;ref name=&quot;Rosenthal&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Flaherty&quot;&gt;{{Cite book|last=Joseph A. Flaherty|date=1993|title=Psychiatry: Diagnosis &amp; therapy. A Lange clinical manual|url=https://archive.org/details/psychiatrydiagno00flah|publisher=Appleton &amp; Lange (Original from Northwestern University)|isbn=978-0-8385-1267-8|page=[https://archive.org/details/psychiatrydiagno00flah/page/217 217]|last2=John Marcell Davis|last3=Philip G. Janicak|quote=The amount of time of sexual arousal needed to reach orgasm is variable&amp;nbsp;— and usually much longer&amp;nbsp;— in women than in men; thus, only 20–30% of women attain a coital climax. b. Many women (70–80%) require manual clitoral stimulation...}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kammerer-Doak&quot;&gt;{{Cite journal|last=Kammerer-Doak|first=Dorothy|title=Female Sexual Function and Dysfunction|url=https://archive.org/details/sim_obstetrics-and-gynecology-clinics-of-north-america_2008-06_35_2/page/169|journal=Obstetrics and Gynecology Clinics of North America|volume=35|issue=2|pages=169–183|date=juuni 2008|quote=Most women report the inability to achieve orgasm with vaginal intercourse and require direct clitoral stimulation ... About 20% have coital climaxes...|last2=Rogers|first2=Rebecca G.|doi=10.1016/j.ogc.2008.03.006|pmid=18486835}}&lt;/ref&gt; [[Tupp (anatoomia)|Vaginaalsed]] seinad sisaldavad oluliselt vähem närvilõpmeid kui kliitor (millel on palju just orgasmi jaoks ette nähtud närvilõpmeid), mistõttu intensiivne seksuaalne nauding, sealhulgas orgasm, läbi vaginaalse stimulatsiooni on vähem tõenäoline kui otsese kliitori stimulatsioonil enamikul naistel.&lt;ref name=&quot;Sex and Society&quot;&gt;{{Cite book|last=Marshall Cavendish Corporation|year=2009|title=Sex and Society, Volume 2|publisher=Marshall Cavendish Corporation|isbn=978-0-7614-7907-9|page=590|accessdate=17.08.2012|url=https://books.google.com/books?id=YtsxeWE7VD0C&amp;pg=PA590}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kilchevsky&quot;&gt;{{Cite journal|title=Is the Female G-Spot Truly a Distinct Anatomic Entity?|journal=[[The Journal of Sexual Medicine]]|volume=9|issue=3|pages=719–26|date=jaanuar 2012|doi=10.1111/j.1743-6109.2011.02623.x|pmid=22240236|lay-source=G-Spot Does Not Exist, 'Without A Doubt,' Say Researchers - ''[[The Huffington Post]]''|lay-date=19.01.2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Weiten 2&quot;&gt;{{Cite book|last=Wayne Weiten|year=2011|title=Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st Century|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=9781111186630|page=386|accessdate=5.01.2012|url=https://books.google.com/books?id=CGu96TeAZo0C&amp;pg=PT423|last2=Dana S. Dunn|last3=Elizabeth Yost Hammer}}&lt;/ref&gt; Kliitor koosneb enamast kui väliselt nähtavast peast.&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Di Marino&quot;&gt;{{Cite book|last=Di Marino|first=Vincent|year=2014|title=Anatomic Study of the Clitoris and the Bulbo-Clitoral Organ|publisher=[[Springer Publishing|Springer]]|isbn=978-3319048949|page=81|accessdate=4.09.2014|url=https://books.google.com/books?id=wKMpBAAAQBAJ}}&lt;/ref&gt; Vagiina mõlemal küljel külgnevad kliitori sisemised jalad, mis on väga tundlikud ja täituvad seksuaalsel erutusel verega.&lt;ref name=&quot;O'Connell&quot;&gt;{{Cite journal|title=Anatomy of the clitoris|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-urology_2005-10_174_4/page/1189|journal=The Journal of Urology|volume=174|issue=4 Pt 1|pages=1189–95|date=oktoober 2005|doi=10.1097/01.ju.0000173639.38898.cd|pmid=16145367|lay-source=Time for rethink on the clitoris, [[BBC News]]|lay-date=11.06.2006}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Yang&quot;&gt;{{Cite journal|last=Yang|first=Claire J.|title=Sexually responsive vascular tissue of the vulva|url=https://archive.org/details/sim_bju-international_2006-04_97_4/page/766|journal=[[BJUI]]|volume=97|issue=4|pages=766–772|date=aprill 2006|last2=Cold|first2=Christopher|last3=Yilmaz|first3=Ugur|last4=Kenneth|first4=R. Maravilla|display-authors=2|doi=10.1111/j.1464-410X.2005.05961.x|pmid=16536770}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Mulhall|first=John P.|year=2011|title=Cancer and Sexual Health|publisher=[[Springer Publishing|Springer]]|isbn=978-1-60761-915-4|page=783|accessdate=23.06.2012|url=https://books.google.com/?id=GpIadil3YsQC&amp;pg=PA13|last2=Incrocci|first2=Luca|last3=Goldstein|first3=Irwin|last4=Rosen|first4=Ray}}&lt;/ref&gt; Kliitori kaudset stimuleerimist anaalse penetratsiooni tõttu võivad põhjustada ühised [[Sensory nerve|sensoorsed närvid]].&lt;ref name=&quot;Answer&quot;/&gt; Kuigi pärakul on palju närvilõpmeid, ei ole nende eesmärk spetsiaalselt orgasmi esilekutsumine, mistõttu naine, kes saavutab orgasmi ainult anaalsest stimulatsioonist, on haruldane.&lt;ref name=&quot;Tarrant&quot;&gt;{{Cite book|last=Shira Tarrant|year=2015|title=Politics: In the Streets and Between the Sheets in the 21st Century|publisher=[[Routledge]]|isbn=978-1317814757|pages=247–248|accessdate=11.03.2017|url=https://books.google.com/books?id=t6nwCQAAQBAJ&amp;pg=PT247}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Valdez&quot;&gt;{{Cite book|last=Natasha Janina Valdez|year=2011|title=Vitamin O: Why Orgasms Are Vital to a Woman's Health and Happiness, and How to Have Them Every Time!|publisher=[[Skyhorse Publishing]] Inc.|isbn=978-1-61608-311-3|page=79|accessdate=6.11.2011|url=https://books.google.com/books?id=5PsNKTB87isC&amp;pg=PT79}}&lt;/ref&gt; 

Gräfenbergi punkt ehk [[G-punkt]] on vaidlusalune osa naise anatoomias, eriti arstide ja teadlaste seas,&lt;ref name=&quot;Sex and Society&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Greenberg&quot;&gt;{{Cite book|last=Jerrold S. Greenberg|date=2014|title=Exploring the Dimensions of Human Sexuality|publisher=[[Jones &amp; Bartlett Publishers]]|isbn=978-1449648510|pages=102–104|accessdate=30.10.2014|url=https://books.google.com/books?id=hm3aTuANFroC&amp;pg=PA102|last2=Clint E. Bruess|last3=Sara B. Oswalt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kilchevsky&quot;/&gt; kuid seda kirjeldatakse tavaliselt asuvat naise vaagnaluu taga kusitit ümbritsevana ja ligipääsetavana läbi vagiina eesmise seina; see ja teised tupe piirkonnad koosnevad kudedest ja närvidest, mis on seotud kliitoriga.&lt;ref name=&quot;O'Connell&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Sex and Society&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kilchevsky&quot; /&gt; Kliitori, G-punkti või mõlema otsene stimuleerimine anaalseksi ajal võib aidata mõnel naisel seda tegevust nautida ja orgasmini jõuda.&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Taormino&quot;&gt;See [https://books.google.com/books?id=bG8XqRO6rRQC&amp;pg=PA3 page 3] for women preferring anal sex to vaginal sex, and [https://books.google.com/books?id=bG8XqRO6rRQC&amp;pg=PA15 page 15] for reaching orgasm through indirect stimulation of the G-spot. {{Cite book|last=Tristan Taormino|author-link=Tristan Taormino|year=1997|title=The Ultimate Guide to Anal Sex for Women|publisher=Cleis Press|isbn=978-1-57344-221-3|pages=282 pages|accessdate=6.11.2011|url=https://books.google.com/books?id=hLv1ohTIiicC}}&lt;/ref&gt; 

Anaalset stimuleerimist võib lisaks mõjutada  tegevuse kujutamine [[Erootika|erootikas]] või [[Pornograafia|pornograafias]]. Pornograafias kujutatakse anaalseksi tavaliselt valutu toiminguna, mis ei nõua [[Libesti|libestit]], see võib kaasa tuua esmakatsetustel ebamugavust või valu, mitte mõnu.&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Crooks&quot;&gt;See [https://books.google.com/books?id=MpRnPtmdRVwC&amp;pg=PA560 page 560] for effects of viewing pornography with regard to anal sex, and [https://books.google.com/books?id=MpRnPtmdRVwC&amp;pg=PA286 pages 286–289] for anal sex as a birth control method. {{Cite book|last=Robert Crooks|year=2010–2011|title=Our Sexuality|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=978-0495812944|pages=570 pages|accessdate=7.05.2013|url=https://books.google.com/books?id=MpRnPtmdRVwC|last2=Karla Baur}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Boyle&quot;&gt;[http://www.xyonline.net/sites/default/files/Flood,%20Young%20men%20using%20porn.pdf Pdf.] [https://web.archive.org/web/20161020075102/http://www.xyonline.net/sites/default/files/Flood%2C%20Young%20men%20using%20porn.pdf Arhiiviversioon] seisuga 20. oktoober 2016 [https://books.google.com/books?id=8yznvRX-hfAC&amp;pg=PA170 Preview.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Johansson&quot;&gt;{{Cite book|last=Thomas Johansson|year=2007|title=The Transformation of Sexuality: Gender And Identity In Contemporary Youth Culture|publisher=[[Ashgate Publishing]]|isbn=978-1409490784|pages=56–58|accessdate=7.05.2013|url=https://books.google.com/books?id=XPm3JEiunnsC&amp;pg=PA56}}&lt;/ref&gt; Seevastu iga inimese sfinkterlihased reageerivad penetratsioonile erinevalt, anaalfinkterid on kuded, mllel on kalduvus rebenemisele, ning pärak ja pärasool ei tekita lubrikatsiooni seksuaalseks penetratsiooniks nagu [[Tupp (anatoomia)|vagiina]] seda teeb. Teadlased ütlevad, et rohke libesti, lõõgastumise ja seksuaalpartnerite vahelise suhtluse piisav rakendamine on oluline vältimaks valu või kahjustuste tekkimiseks pärakus või pärasooles.&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;&gt;See [https://books.google.com/?id=5f8mQx7ULs4C&amp;pg=PA271 pages 270–271] for anal sex information, and [https://books.google.com/?id=5f8mQx7ULs4C&amp;pg=PA118 page 118] for information about the [[Kõdisti|clitoris]]. {{Cite book|last=Janell L. Carroll|year=2009|title=Sexuality Now: Embracing Diversity|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=978-0-495-60274-3|pages=629 pages|accessdate=19.12.2010|url=https://books.google.com/books?id=5f8mQx7ULs4C}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Heidelbaugh&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;lubrication&quot;&gt;{{Cite journal|last=Carballo-Diéguez|first=Alex|url=http://www.ajph.org/cgi/reprint/90/7/1117.pdf|title=Frequent use of lubricants for anal sex among men who have sex with men|journal=[[American Journal of Public Health]]|volume=90|issue=7|pages=1117–1121|year=2000|last2=Stein|first2=Z.|last3=Saez|first3=H.|last4=Dolezal|first4=C.|last5=Nieves-Rosa|first5=L.|last6=Diaz|first6=F.|doi=10.2105/AJPH.90.7.1117|pmc=1446289|pmid=10897191}}&lt;/ref&gt; Lisaks võivad osalejad soovida, et pärakupiirkond oleks puhas ja soolestik tühi, nii esteetika kui praktilisuse seisukohalt.&lt;ref name=&quot;Zdrok&quot;/&gt; 

== Mees naisele ==
=== Käitumine ja vaated ===
[[Fail:Anal_Intercourse_Artwork.jpg|pisi| Paul Avrili [[litograafia]] (1892), mis kujutab meest naisele sooritamas anaalseksi ]]
Anaalsfinkterlihased on tavaliselt tihedamad kui vaagnapõhja lihased, mis võivad suurendada seksuaalset naudingut penetreerijast mehele tänu suurenenud survest peenisele mees-naine vahekorra ajal.&lt;ref name=&quot;WebMD&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Taormino&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Understanding&quot;/&gt; Mehed võivad nautida penetreerija rolli anaalseksi ajal, kuna seda seostatakse domineerimisega, kuna see on muudetud rohkem ahvatlemaks naispartneri või ühiskonna poolt rõhutades, et see on keelatud või et see pakub täiendavat varianti penetratsiooniks.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Understanding&quot; /&gt; 

Kuigi osa naisi leiavad, et neil on anaalne vahekord valus ja ebamugav või osalevad ainult meessoost seksuaalpartneri meeleheaks, leiavad teised naised selles tegevuses naudingut ja eelistavad seda [[Suguühe|vaginaalsele vahekorrale]].&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Taormino&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Howe&quot;&gt;{{Cite book|last=Adrian Howe|year=2008|title=Sex, Violence and Crime: Foucault and the 'Man' Question|publisher=[[Routledge]]|isbn=0203891279|page=35|accessdate=16.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=W6aoQfurvT4C&amp;pg=PA35}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Alters and Schiff&quot;&gt;{{Cite book|last=Sandra Alters|year=2012|title=Essential Concepts for Healthy Living|publisher=[[Jones &amp; Bartlett Learning|Jones &amp; Bartlett Publishers]]|isbn=1449630626|page=144|accessdate=16.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=VegUiVbruBMC|last2=Wendy Schiff}}&lt;/ref&gt; 

Anaalseksi kasutatakse mõnikord [[Menstruatsioon|menstruatsiooni]] ajal vaginaalse vahekorra asendajana.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;/&gt; [[Rasedus|Raseduse]] tõenäosus anaalseksiga on oluliselt vähenenud, kuna anaalseksist ei saa ainuüksi rasestuda, kui sperma ei ole kuidagi sattunud tupe avasse. Sellepärast kasutavad mõned paarid [[Sündimuskontroll|kontratseptsiooni]] vormis anaalvahekorda, sageli kondoomi puudumisel.&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Crooks&quot;/&gt;&lt;ref&gt; SIECUS ''Kaitsmata'' anaalseksi ''levimus teismeliste vahel Nõuab uusi haridusstrateegiaid'' [https://web.archive.org/web/20171231103438/http://www.sexedlibrary.org/index.cfm?fuseaction=Feature.showFeature&amp;featureid=1036&amp;pageid=682&amp;parentid=478] Juurdepääs 26. jaanuaril 2010 &lt;/ref&gt; 

Mees-naine anaalseksi peetakse tavaliselt naiste süütuse säilitamise viisi, sest sellest ei ole võimalik rasestuda ja ei [[Neitsinahk|rebesta neitsinahka]] ; isikut, eriti teismelist tüdrukut või naist, kes tegeleb anaalseksi või muu seksuaalsete tegevustega, kuid ei ole olnud vaginaalses vahekorras, peetakse heteroseksuaalsete ja teadlaste seas sageli süütuks. Seda nimetatakse mõnikord ''tehniliseks süütuseks.'' &lt;ref name=&quot;Carpenter&quot;&gt;See [https://books.google.com/books?id=6qNCeI2AcY4C&amp;pg=PT11 here] and [https://books.google.com/books?id=pXXZn_qSoDoC&amp;pg=PA48 pages 48–49] for the majority of researchers and heterosexuals defining virginity loss/&quot;technical virginity&quot; by whether or not a person has engaged in vaginal sex. {{Cite book|last=Laura M. Carpenter|year=2005|title=Virginity lost: an intimate portrait of first sexual experiences|publisher=[[New York University Press|NYU Press]]|isbn=978-0-8147-1652-6|pages=295 pages|accessdate=9.10.2011|url=https://books.google.com/books?id=pXXZn_qSoDoC}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Intimate&quot;&gt;{{Cite book|last=Bryan Strong|year=2010|title=The Marriage and Family Experience: Intimate Relationship in a Changing Society|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=0-534-62425-1|page=186|accessdate=8.10.2011|url=https://books.google.com/?id=qjvoSOMB5JMC&amp;pg=PA186|last2=Christine DeVault|last3=Theodore F. Cohen|quote=Most people agree that we maintain virginity as long as we refrain from sexual (vaginal) intercourse. But occasionally we hear people speak of 'technical virginity' [...] Data indicate that 'a very significant proportion of teens ha[ve] had experience with oral sex, even if they haven't had sexual intercourse, and may think of themselves as virgins' [...] Other research, especially research looking into virginity loss, reports that 35% of virgins, defined as people who have never engaged in vaginal intercourse, have nonetheless engaged in one or more other forms of heterosexual sexual activity (e.g., oral sex, anal sex, or mutual masturbation).}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Jayson&quot;&gt;{{Cite news|last=Jayson|first=Sharon|url=https://www.usatoday.com/news/health/2005-10-19-teens-technical-virginity_x.htm|title='Technical virginity' becomes part of teens' equation|work=USA Today|date=19. oktoober 2005|accessdate=7.08.2009}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Plummer&quot;&gt;{{Cite book|last=Ken Plummer|year=2002|title=Modern Homosexualities: Fragments of Lesbian and Gay Experiences|publisher=[[Routledge]]|isbn=1134922426|pages=187–191|accessdate=24.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=OSO3q4XEfz4C&amp;pg=PA189|quote=The social construction of 'sex' as vaginal intercourse affects how other forms of sexual activity are evaluated as sexually satisfying or arousing; in some cases whether an activity is seen as a sexual act at all. For example, unless a woman has been penetrated by a man's penis she is still technically a virgin even if she has had lots of sexual experience.}}&lt;/ref&gt;

=== Levimus ===
Kuna enamik anaalvahekorra uuringuid käsitleb [[Meestega seksivad mehed|meeste omavahelist seksuaalvahekorda]], on vähe andmeid anaalseksi olulisusest heteroseksuaalsete paaride seas.&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Coleman&quot;&gt;{{Cite book|year=2011|title=Handbook of School Counseling|publisher=[[Routledge]]|isbn=1135283591|page=247|accessdate=10.12.2016|url=https://books.google.com/books?id=rBiPAgAAQBAJ&amp;pg=PA247|editor-last=Coleman|editor-first=Hardin L.K.|editor-last2=Yeh|editor-first2=Christine}}&lt;/ref&gt; Kimberly R. McBride'i 2010. aasta kliinilises ülevaates heteroseksuaalsete anaalvahekorra ja muude anaalsete seksuaalsete aktiivsuste vormide kohta on tähendatud, et [[Sotsiaalne norm|normide]] muutmine võib mõjutada heteroseksuaalset anaalseksi esinemist. McBride ja tema kolleegid uurisid mitte-vahekordset anaalseksi käitumise esinemissagedust meeste hulgas (n = 1,299) ja naistel (n = 1,919) võrreldes anaalvahekorra kogemustega ja leidsid, et 51% meestest ja 43% naistest olid osalenud vähemalt ühes oraal-anaalseksi, käsitsi-anaalseksi või anaallelu kasutamises.&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot; /&gt; Aruandes märgitakse, et enamik mehi (n = 631) ja naisi (n = 856), kes teatasid heteroseksuaalsest anaalvahekorrast viimase 12 kuu jooksul, olid eksklusiivses monogaamsetes suhetes: vastavalt 69% ja 73%.&lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot; /&gt; Analüüs lisas, et kuna &quot;suhteliselt vähe tähelepanu pööratakse anaalsele vahekorrale ja teistele anaalsetele seksuaalsele käitumistele heteroseksuaalsete partnerite vahel&quot;, tähendab see, et &quot;päris haruldane&quot; on uurimine, mis eristab päraku seksuaalse organina või aadresseerib anaalseksi seksuaalseks funktsiooniks või düsfunktsiooniks. Selle tulemusena me ei tea, millises ulatuses erineb anaalseks kvalitatiivselt tavalisest suguühtest. &quot; &lt;ref name=&quot;McBride and Fortenberry&quot; /&gt; 

Vastavalt 2010. aasta uuringule, mis pärineb riiklikust seksuaaltervise ja -käitumise uuringust (NSSHB), mille autoriks oli Debby Herbenick jt, kuigi anaalvahekorrast on teatanud vähem naisi kui teistest partneriga seksuaal tegevustest, on partnerluses naised vanuserühmades 18– 49 märkimisväärswlt suuremal hulgal viimase 90 päeva jooksul osalenud anaalseksis. Naised osalesid anaalvahekorras harvemini kui mehed. Vaginaalset vahekorda kasutati meeste seas rohkem kui penetreeritavat anaalvahekorda, kuid 13–15% 25–49-aastastest meestest praktiseeris penetreeritavat anaalseksi.&lt;ref name=&quot;Carroll 2&quot;&gt;{{Cite book|last=Janell L. Carroll|year=2012|title=Discovery Series: Human Sexuality|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=1111841896|pages=285–286|edition=1st|accessdate=10.12.2016|url=https://books.google.com/books?id=gU3SZSh-eXsC&amp;pg=PT316}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140201060530/http://www.nationalsexstudy.indiana.edu/ Riiklik seksuaalse tervise ja käitumise uuring (NSSHB).] Indiana ülikooli seksuaalse tervise edendamise keskuse seksuaalse tervise ja käitumise riikliku uuringu tulemused. ''[[The Journal of Sexual Medicine]]'' , Vol. 7., 5. lisa.&lt;/ref&gt; 

Anaalseks, mis on heteroseksuaalsete inimeste seas tänapäeval levinum kui varem, on seotud anaalpornograafia tarbimise suurenemisega meeste hulgas, eriti nende seas, kes seda regulaarselt vaatavad.&lt;ref name=&quot;Boyle&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johansson&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Seidman&quot;&gt;{{Cite book|last=Steven Seidman|year=2011|title=Introducing the New Sexuality Studies|publisher=[[Routledge]]|isbn=1136818103|pages=108–112|edition=2nd|accessdate=22.12.2013|url=https://books.google.com/books?id=2rmjynItoEkC&amp;pg=PA108|last2=Nancy Fischer|last3=Chet Meeks}}&lt;/ref&gt; Seidman et al. väitis, et „odav, kättesaadav ja eriti interaktiivne meedia on võimaldanud paljudel inimestel pornograafiat toota ja tarbida” ning et see kaasaegne viis pornograafia tootmiseks lisaks tuharate ja päraku, mis on muutunud erootilisemaks, on tekitanud märkimisväärset huvi või kinnisidee anaalseksist meeste hulgas.&lt;ref name=&quot;Seidman&quot; /&gt; 

== Mees mehega ==
=== Käitumine ja vaated ===
[[Fail:Édouard-Henri_Avril_anal_sex_detail.jpg|pisi| Paul Avrili 19. sajandi [[Hadrianus|Hadrianuse]] ja Antiniuse erootiline interpretatsioon (detailne) ]]
Ajalooliselt on anaalseks olnud sageli seotud homoseksuaalsusega. Kuid paljud mehed ja mehed, kes seksivad meestega üldiselt (need, kes indentifitseerivad kui homod, [[Biseksuaalsus|biseksuaalsed]], heteroseksuaalsed või ei ole indentifitseerinud oma [[Seksuaalne identiteet|seksuaalset identiteeti]] ), ei tegele anaalseksiga.&lt;ref name=&quot;Not all&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wellings&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johnson and Johnson&quot;&gt;{{Cite book|last=Edwin Clark Johnson|year=2008|title=Gay Perspective: Things Our Homosexuality Tells Us about the Nature of God &amp; the Universe|publisher=[[Lethe Press]]|isbn=978-1-59021-015-4|page=139|accessdate=12.02.2011|url=https://books.google.com/?id=LPyhsuVbUlAC&amp;pg=PA139|last2=Toby Johnson|author-link2=Toby Johnson}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Goldstone&quot;&gt;{{Cite journal|last=Goldstone|first=Stephen E.|title=Sexually Transmitted Diseases of the Colon, Rectum, and Anus|journal=Clin Colon Rectal Surg|volume=17|issue=4|pages=235–239|year=2004|last2=Welton|first2=Mark L.|doi=10.1055/s-2004-836944|pmc=2780055|pmid=20011265}}&lt;/ref&gt; Meeste hulgas, kes harrastavad anaalseksi teiste meestega, võib penetreerijat nimetada ''[[Top, bottom ja verse|top]]'' ja penetreeritavat võib nimetada ''[[Top, bottom ja verse|bottom]]''. Neile, kes naudivad mõlemat rolli, võib viidata kui ''[[Top, bottom ja verse|versatile]]''.&lt;ref name=&quot;Underwood&quot;&gt;{{Cite book|last=Steven Gregory Underwood|year=2003|title=Gay Men and Anal Eroticism: Tops, Bottoms, and Versatiles|publisher=[[Harrington Park Press]]|isbn=978-1-56023-375-6|pages=4–225|accessdate=12.02.2011|url=https://books.google.com/?id=i4wRl0_8NuUC&amp;pg=PA4}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131020033955/http://www.thefreelibrary.com/Role+versatility+among+men+who+have+sex+with+men+in+urban+Peru.-a0168586762] Rollide mitmekesisus meeste seas, kes seksivad linnaga Peruus. Aastal: ''The Journal of Sex Research'' , august 2007&lt;/ref&gt; 

Geimehed, kes harrastavad anaalseksi, võivad seda vaadelda kui vahekorda ja loomulikku intiimsuse väljendust, mis suudab pakkuda naudingut.&lt;ref name=&quot;dailyuw.com&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johnson and Johnson&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Smith&quot;&gt;{{Cite book|last=Raymond A. Smith|year=1998|title=Encyclopedia of AIDS: A Social, Political, Cultural and Scientific Record of the HIV Epidemic|publisher=[[Taylor &amp; Francis]]|isbn=0203305493|pages=73–76|accessdate=23.12.2013|url=https://books.google.com/books?id=vuAWLtgnUm0C&amp;pg=PA73}}&lt;/ref&gt; Võimalik on, et sel on samasuguse emotsionaalse tähtsus, kui heteroseksil.&lt;ref name=&quot;Smith&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Advocate.com&quot;&gt;{{Cite news|url=https://books.google.com/books?id=mGMEAAAAMBAJ&amp;pg=PA39|title=The New Sex Police|work=[[The Advocate]]|date=12. aprill 2005|accessdate=12.02.2011|pages=39–40, 42}}&lt;/ref&gt; Mõned mehed, kes seksivad meestega, usuvad siiski, et anaalseksi vastuvõtmise partneriks olemine seab kahtluse alla nende mehelikkuse.&lt;ref name=&quot;Harvey, Wenzel, and Sprecher&quot;&gt;{{Cite book|last=John H. Harvey|year=2004|title=The handbook of sexuality in close relationships|publisher=[[Routledge]]|isbn=0805845488|pages=355–356|accessdate=12.03.2011|url=https://books.google.com/?id=qsl4AgAAQBAJ&amp;pg=PA355|last2=Amy Wenzel|last3=Susan Sprecher}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Odets&quot;&gt;{{Cite book|last=Odets|first=Walt|year=1995|title=In the Shadow of the Epidemic: Being Hiv-negative in the Age of AIDS|publisher=[[Duke University Press]]|isbn=0822316382|pages=191–192|accessdate=6.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=9nokfyi64GwC&amp;pg=PA191}}&lt;/ref&gt; 

=== Levimus ===
Aruanded anaalseksi leviku kohta meeste vahel, kes seksivad meestega, on erinevad. ''Advocate'i'' 1994. aasta uuring näitas, et 46% geimeestest eelistasid oma partnerit penetreerida, 43% eelistasid olla penetreeritav partner.&lt;ref name=&quot;Underwood&quot;/&gt; Teised allikad viitavad sellele, et umbes kolm neljandikku gay-meestest on osalenud anaalseksis, kusjuures võrdne protsent osaleb topides ja bottomites.&lt;ref name=&quot;Underwood&quot; /&gt; 2012. aasta NSSHB seksi uuring USA-s näitab, et gei meeste osalus anaalseksis oli eluaja suurim: 83,3% teatab, et on osalenud anaalseksis penetreerija asendis ja 90% penetreeritavas asendis, isegi kui ainult kolmandiku või veerandiku vahel teatasid väga hiljutisest tegevusest, mis on määratletud kui 30 päeva või vähem.&lt;ref name=&quot;dodge&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dodge|first=Brian|title=Sexual Behaviors of U.S. Men by Self-Identified Sexual Orientation: Results From the 2012 National Survey of Sexual Health and Behavior|journal=J Sex Med|volume=13|pages=37e649|year=2016|display-authors=etal|doi=10.1016/j.jsxm.2016.01.015}}&lt;/ref&gt; 

== Naiselt mehele ==
[[Fail:Wiki-pegging.png|pisi| Naine kandmas Strap-Oni penetreerimas oma meessoost partnerit ]]
Naised võivad seksuaalselt stimuleerida mehe pärakut tehes väliselt või sisemiselt sõrmega; nad võivad stimuleerida ka [[lahkliha]] (mis meestel on munandite ja päraku vahelisel alal), eesnäärme massaaži või [[Anilingus|anilingusega]].&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zdrok&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Keesling&quot;&gt;{{Cite book|last=Keesling|first=Barbara|year=2005|title=Sexual Pleasure: Reaching New Heights of Sexual Arousal and Intimacy|publisher=[[Hunter House Publishers|Hunter House]]|isbn=9780897934350|page=221|accessdate=6.07.2013|url=https://books.google.com/books?id=EG2qGvbgneoC}}&lt;/ref&gt; Kasutada võib ka seksilelusid, näiteks [[Dildo|dildot]].&lt;ref name=&quot;LeRoy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zdrok&quot; /&gt; Tegevust kus naised penetreerivad mehe pärakut [[Strap-On]] dildoga seksuaalse aktiivsuse käigus, nimetatakse [[pegging]].&lt;ref name=&quot;Hawley&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Savage&quot;&gt;{{Cite web|last=Savage|first=Dan|url=http://thestranger.com/seattle/SavageLove?oid=7730|title=We Have a Winner!|publisher=[[The Stranger]]|date=21. juuni 2001|accessdate=5.07.2011|archive-date=2.03.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302225747/https://www.thestranger.com/seattle/SavageLove?oid=7730|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Üldiselt heteroseksuaalsed mehedei soovi olla penetreeritavad partnerid anaalseksi ajal, kuna nad usuvad, et see on naiselik käitumine, mis võib nad muuta haavatavaks, või see läheb vastuollu nende seksuaalse sättumusega (näiteks võib see viidata sellele, et nad on geid).&lt;ref name=&quot;Zdrok&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Odets&quot;/&gt; ''[[BMJ]]'' 1999 väljendas:{{Tsitaat|On vähe avaldatud andmeid selle kohta, kui paljud heteroseksuaalsed mehed soovivad, et nende pärakut seksuaalselt stimuleeritaks heteroseksuaalsetes suhetes. AVäidetavalt on see märkimisväärne arv. Millised andmeid me praegu omame, peaaegu kõik puudutavad penetreeritavaid seksuaalaktsioone ja aanuse rõnga sõrmede või keele pealiskaudne kokkupuude on veelgi vähem dokumenteeritud, kuid võib eeldada, et see on levinud seksuaalne aktiivsus kõigi seksuaalsete suundumuste puhul.&lt;ref name=&quot;Robin Bell&quot;&gt;{{cite journal|first=Robin|last=Bell|title=ABC of sexual health: Homosexual men and women|publisher=[[National Institutes of Health]]/[[BMJ]]|pmc=1114912|pmid=9974466|volume=318|issue=7181|date=veebruar 1999|journal=BMJ|pages=452–5|doi=10.1136/bmj.318.7181.452}}&lt;/ref&gt;}}

Reece et al. teatas 2010. aastal, et anaalne suguühe on meeste hulgas harva esinev nähtus, öeldes, et „hinnanguliselt 7% 14–94-aastastest meestest on olnud anaalse vahekorra ajal vastuvõtlik partner”.&lt;ref name=&quot;Carroll2&quot;&gt;{{Cite book|last=Janell L. Carroll|year=2012|title=Discovery Series: Human Sexuality|publisher=[[Cengage Learning]]|isbn=1111841896|page=285|edition=1st|accessdate=25.08.2013|url=https://books.google.com/books?id=gU3SZSh-eXsC&amp;pg=PT317}}&lt;/ref&gt; 

== Naine naisele ==
[[Fail:Wiki-analoral.png|paremal|pisi| Naine, kes sooritab anilingust (anaal-oraalseksi) teisele naisele ]]
[[Lesbide seksuaalpraktikad|Lesbi seksuaalsete tavade]] puhul hõlmab anaalseks näpukat, dildo või teiste seksilelude kasutamist või [[Anilingus|anilingust]].&lt;ref name=&quot;Newman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Loulan&quot;&gt;{{Cite book|last=JoAnn Loulan|date=1984|title=Lesbian Sex|publisher=The University of California|isbn=0-933216-13-0|page=53|accessdate=3.02.2011|url=https://books.google.com/books?id=bS0EAQAAIAAJ}}&lt;/ref&gt; 

Naistega seksuaalsetes suhetes olevaid naisi on vähem uuritud, võrreldes teiste seksuaalse sättumusega paaridega. 1987. aastal viidi Colorados läbi mitteteaduslik uuring (Munson) kus küsitleti üle saja lesbi sotsiaalse organisatsiooni liiget. Kui küsiti, milliseid meetodeid nad kasutasid oma viimase kümne seksuaalse kohtumise ajal, vastasid 30-aastased lesbid kaks korda tõenäolisemalt kui teised vanuserühmad, et nad osalesid anaalses stimulatsioonis (sõrme või dildoga).&lt;ref name=&quot;Carroll&quot;/&gt; 2014. aastal tehtud uuring, milles käsitleti partnerlusega lesbinaisi Kanadas ja USAs, leidis, et 7% osales vähemalt kord nädalas anaalses stimulatsioonis või penetratsioonis; umbes 10% tegi seda iga kuu ja 70% üldse mitte.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Cohen|first=Jacqueline N.|title=Beyond Lesbian Bed Death: Enhancing Our Understanding of the Sexuality of Sexual-Minority Women in Relationships|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-sex-research_november-december-2014_51_8/page/893|journal=Journal of Sex Research|volume=51|issue=8|pages=893–903|date=2014|last2=Byers|first2=E. Sandra|doi=10.1080/00224499.2013.795924|issn=0022-4499}}&lt;/ref&gt; Anilingust harrastatakse naiste vahel harvemini.&lt;ref name=&quot;Zenilman &amp; Shahmanesh&quot;&gt;{{Cite book|last=Jonathan Zenilman|year=2011|title=Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment|publisher=[[Jones &amp; Bartlett Learning|Jones &amp; Bartlett Publishers]]|isbn=0495812943|pages=329–330|accessdate=4.11.2012|url=https://books.google.com/?id=lO5BND02eBwC&amp;pg=PA329|last2=Mohsen Shahmanesh}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|title=Lesbians' Sexual Activities and Efforts to Reduce Risks for Sexually Transmitted Diseases|journal=J Gay Lesbian Med Assoc.|volume=4|issue=2|pages=41–8|date=juuni 2000|doi=10.1023/A:1009513623365}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Seksuoloogia]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</text>
      <sha1>0znt3ellr7vqppvio3blfl89v4to0ns</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Võerahansu muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>338847</id>
    <revision>
      <id>7201660</id>
      <parentid>6904286</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:28:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kirjurähn</username>
        <id>234163</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1829" sha1="r2pgw8r0fp4mzhjebyigdugcsxbr62u" xml:space="preserve">'''Johannes Võerahansu muuseum''' (ka: ''Võerahansu kodu(loo)muuseum'') on [[Rapla vald|Rapla vallas]] asuv [[muuseum]]. 

Muuseum avati 1993. aastal [[Tõnumaa talu]]hoones, mis oli kunstnik [[Johannes Võerahansu]] sünnikoht&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html 1. https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html] (vaadatud 16.07.2013)

2. 

https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=nadaline20120128.1.13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;.

Muuseumi ja puhkekeskuse pikaajaline perenaine oli Ene Raidjõe, kes lahkus meie seast 2025. aasta kevadel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nädaline 28 jaanuar 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=nadaline20120128.1.13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-26 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ta oli pühendunud Võerahansu kunstiloomingu hoidja, Raplamaa turismi- ja maaelu  edendaja ning kohaliku kultuuri säilitaja.

Ene oli laiemale avalikkusele tuntud kui Raplamaal Keo külas asuvate Võerahansu puhkemajade sooja südamega perenaine. Johannes Võerahansu sünnikohas asuva talu maadel hoidis ta elus kohalikku ajaloolist pärandit ja võttis alati külalisi vastu erakordse külalislahkusega. Tema panus kohalikku turismi, kultuuriloo säilitamisse ja kogukonna elusse jääb kestvaks mälestuseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võerahansu Puhkemajad, Aktiivne puhkus 0 / Puhkus maal « Maaturism |url=https://www.maaturism.ee/index.php?id=eesti-maaturism&amp;service_id=1550 |vaadatud=2026-07-26 |väljaanne=www.maaturism.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rapla maakonna muuseumid]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Eesti majamuuseumid]]</text>
      <sha1>r2pgw8r0fp4mzhjebyigdugcsxbr62u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201668</id>
      <parentid>7201660</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:51:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kirjurähn</username>
        <id>234163</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1878" sha1="sl4iycls4fycjgt65akld495ycxz71a" xml:space="preserve">'''Johannes Võerahansu muuseum''' (ka: ''Võerahansu kodu(loo)muuseum'') on [[Rapla vald|Rapla vallas]] asuv [[muuseum]]. 

Muuseum avati 1993. aastal [[Tõnumaa talu]]hoones, mis oli kunstnik [[Johannes Võerahansu]] sünnikoht&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html 1. https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html] (vaadatud 16.07.2013)

2. 

https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=nadaline20120128.1.13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;.

Muuseumi ja puhkekeskuse pikaajaline perenaine oli Ene Raidjõe, kes lahkus meie seast 2025. aasta kevadel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nädaline 28 jaanuar 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=nadaline20120128.1.13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-26 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

[https://sonumid.ee/kuulutused/leinakuulutused/ Ta oli pühendunud Võerahansu kunstiloomingu hoidja, Raplamaa turismi- ja maaelu  edendaja ning kohaliku kultuuri säilitaja.]

Ene oli laiemale avalikkusele tuntud kui Raplamaal Keo külas asuvate Võerahansu puhkemajade sooja südamega perenaine. Johannes Võerahansu sünnikohas asuva talu maadel hoidis ta elus kohalikku ajaloolist pärandit ja võttis alati külalisi vastu erakordse külalislahkusega. Tema panus kohalikku turismi, kultuuriloo säilitamisse ja kogukonna elusse jääb kestvaks mälestuseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võerahansu Puhkemajad, Aktiivne puhkus 0 / Puhkus maal « Maaturism |url=https://www.maaturism.ee/index.php?id=eesti-maaturism&amp;service_id=1550 |vaadatud=2026-07-26 |väljaanne=www.maaturism.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rapla maakonna muuseumid]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Eesti majamuuseumid]]</text>
      <sha1>sl4iycls4fycjgt65akld495ycxz71a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna trammiliiklus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>341529</id>
    <revision>
      <id>7201764</id>
      <parentid>7197618</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30167" sha1="i5u17pid3bbdrzsxz4nio1187jj6nhy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trammiliiklus
| tüüp               = [[tramm]]
| pilt               = TLT Tatra KT6TM 109 03-12-2022.jpg
| pildi allkiri      = Tramm [[KTNF6|Tatra KT6TM]] liinil nr. 1
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1888
| suleti             = 
| pikkus             = 16,5
| peatused           = 33
| liinid             = 5
| rööpmelaius        = 1067
| elektrifitseeritud = 600 V DC
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              =
| skeemi allkiri     = Trammiliinid Tallinnas&lt;br/&gt;[[1 (Tallinna trammiliin)|1. Kopli–Kadriorg]]&lt;br/&gt;[[2 (Tallinna trammiliin)|2. Kopli – Suur-Paala]]&lt;br/&gt;[[3 (Tallinna trammiliin)|3. Tondi–Kadriorg]]&lt;br/&gt;[[4 (Tallinna trammiliin)|4. Tondi–Suur-Paala]]&lt;br/&gt;[[5 (Tallinna trammiliin)|5. Kopli–Vana-Lõuna]]&lt;br/&gt;[[6 (Tallinna trammiliin)|6. Kopli–Tondi]]&lt;br/&gt;[[7 (Tallinna trammiliin)|7. Kopli–Lennujaam]]
}}
'''Trammiliiklus Tallinnas''' algas [[1888]]. aastal, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma [[hobutramm]]id [[Vanaturu kael]]ast mööda [[Viru tänav]]at ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|pealkiri=Trammiliiklus|väljaanne=|aeg=8. juuli 2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Tallinna trammiliinid==
2026. aasta seisuga on Tallinnas viis trammiliini:

*[[1 (Tallinna trammiliin)|1]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]]
*[[2 (Tallinna trammiliin)|2]]. [[Kopli]] &lt;nowiki/&gt;[[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]]
*[[3 (Tallinna trammiliin)|3]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]]
*[[4 (Tallinna trammiliin)|4]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]]
*[[5 (Tallinna trammiliin)|5]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]]

Tulevikus kujundatakse trammiliinid ümber ja need algavad tähega T. [[Tallinna Linnatranspordi AS]] teatel teeb see elanikel ja turistidel trammide äratundmise lihtsamaks.

Uued trammiliinid alates 1. augustist 2026:

* [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]]
*[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]]. [[Kopli]]&lt;nowiki/&gt; [[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
*[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]]
*[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
*[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]]
*[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]. [[Kopli]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]]

Varem on eri aegadel käigus olnud ka trammiliinid nr 6 ja 7:

*[[6 (Tallinna trammiliin)|6]]. [[Kopli]] – [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] 
*[[7 (Tallinna trammiliin)|7]]. [[Kopli]] – [[Lennujaam]]

==Ajalugu==
===Hobutrammiliiklus===
[[Pilt:Viru tänav. Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal 1888.a., AM 8612-1 F 11194.jpg|pisi|left|Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal, 1888]]
[[File:TLA 1465 1 4092 02 estonia pst hobutramm.jpg|pisi|left|Hobutramm Tallinnas ja taamal [[Uus turg]] ja Jaani tänav]]
[[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|thumb|Hobutrammiliinid (punasega) 1910. aasta linna kaardil]]
25. septembril / 7. oktoobril 1878 palus [[Christian Rotermann]] kontsessiooni hoburaudtee ehitamiseks Tallinna, kuid loa said [[Nikolai Fersen]], [[John Girard de Soucanton]] ja [[Arved Rosen]]. [[24. august]]il [[1888]] avati Tallinnas&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |pealkiri=Trammiliiklus |vaadatud=2013-08-14 |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; hobutrammi- ehk [[konka]]liiklus [[Vanaturu kael]]ast [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond&lt;ref&gt;[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=51326 Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. Robert Nerman]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Algul kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust [[tilisang]], mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal.

1888. aasta 22. septembrist pandi käiku hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Tartu maantee]], mis kulges mööda Tartu maanteed [[Heeringa tänav|Heeringa]] (Turu) tänavani. 1899. aastal müüsid endised omanikud ettevõtte Belgia aktsiaseltsile [[Tramways de Réval]]. 

1899. aastal avati hoburaudtee pikendus [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Luigetiik|Luigetiigi]] juurest mööda [[Jaan Poska tänav]]at [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]le ning sealt edasi kuni [[Emil Fahle]] majani [[Pirita tee]] ja Narva maantee ristumise piirkonnas.

Tramways de Révali ettevõtmisel avati 28. märtsil [[1901]] hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Pärnu maantee]]. [[Vene turg|Vene turu]]lt mööda [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]]at üle [[Vabaduse väljak|Peetri plats]]i, sealt edasi piki [[Roosikrantsi tänav]]at ja [[Tõnismägi|Tõnismä]]elt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail pea[[magistraal]]idel – [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]], [[Tartu maantee|Tartu]] ja [[Pärnu maantee]]l – ning hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km.

Trammiliin suleti ajutiselt seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] [[1914]]. aastal ning lõplikult 14. novembril [[1918]]. [[Hoburaudtee]]d pärast seda enam ei taastatud. 1926. aastal kirjutati [[Rahvaleht|Rahvalehes]]: &quot;Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi – nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuina.&quot;&lt;ref&gt;Tramm. Rahvaleht, 8. mai 1926, nr. 54, lk. 4.&lt;/ref&gt;. Aktsiaseltsi likvideerimiskomisjoni viimane koosolek peeti Brüsselis 27. novembril 1927.

===Mootortrammiliiklus===
[[Pilt:Kopli tram depot.jpg|pisi|[[Kopli trammidepoo]]]]
1915. aasta sügisel alustas liiklust [[Vene-Balti tehas]]e ja [[Bekkeri tehas]]te poolt mööda [[Kopli tänav]]at, trammiliinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav ehitatud trammiliin, kus sõitsid [[auruvedur]]id ja automootoriga töötavad mootorvagunid. Kopli liin ehitati laiarööpmelisena (1524 mm). Kopli aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle [[Tallinna linnavalitsus]]ele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus&lt;ref&gt;Leonid Mihhailov, [https://web.archive.org/web/20190624184652/http://www.pealinn.ee/poliitika/esimesed-trammid-soitsid-puust-roobastel-ja-viisid-praeguselt-viru-n226092 Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu], [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. august 2018.&lt;/ref&gt;. Kui hobutrammi liiklus 1918. aastal täielikult katkes, töötas Kopli trammiliin edasi ja [[Eesti Esimeses maailmasõjas|sõja-aastail]] oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas [[Kopli poolsaar]]t [[Tallinna kesklinn]]aga.
[[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Trammiliinid 1928. aasta Tallinna kaardil]]
Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918. aastal seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. maini 1921. [[13. mai]]l [[1921]] avati taas trammiliiklus liinil Vene turg – Kadriorg, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] liinil. Liikumist alustasid hobutrammi vagunitest ümber ehitatud bensiinimootoriga trammid. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks [[mootorvagun]]it koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootortramm Kadriorust Vene turuni. [[1921]]. aasta juulis pikendati liini [[Peetri plats]]ini. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealise trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 

1921. aasta novembris avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda [[Pärnu maantee]]d kuni [[Tallinna–Narva raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] ülesõidukohani.

1922. aasta augustis algas bussiühendus liinil [[Kopli trammidepoo|Kopli]] aurutrammi jaam – Vene turg ([[Graniidi tänav|Graniidi]], [[Soo tänav|Soo]] ja [[Uus-Kalamaja tänav]]a ning [[Mere puiestee]] kaudu).
1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänavani]]). 
{{puhasta}}

===Elektritrammiliiklus===
1925. aasta jooksul ehitati ja 28. oktoobril 1925 avati esimene elektritrammiliin [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maan­tee]]l Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammiliinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas [[Dvigatel]] hakkama alles sama aasta detsembris. 1927. aastal hakkas ka Tartu maantee liinil liikuma elektritramm. Aastail 1925–1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis alates 1932. aastast ulatus linna pool kuni [[Balti jaam]]ani. 1931. aastal aga naelutati Kopli algne laiarajaline (1524 mm) rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja ka seal hakkasid sõitma ainult bensiinimootortrammid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-27 |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027182235/https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[File:AM N06029.jpg|thumb|Elektritramm [[Pärnu maantee]]l 1930. aastatel]]
[[File:AM N06048.jpg|pisi|left|Elektritramm [[Vabaduse väljak]]ul (1932)]]
[[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Trammiliinid 1942]]
[[File:Tram station in Tallinn2.JPG|pisi|1936. aastal valminud Tallinna trammidepoo, [[Vana-Lõuna tänav]] 41]]
[[File:TLA 1465 1 6139 Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955.jpg|pisi|Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955. aastal]]
1930. aastate viimane suurem töö oli [[3 (Tallinna trammiliin)|Pärnu maantee liini]] elektrifitseerimine ja pikendamine [[Tondi raudteepeatus|Tondi jaam]]ani veebruaris 1936. 1936. aastal valmis [[Tallinna trammidepoo]].

1940. aastaks ulatus Tallinna trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist [[Balti jaam]]ani 5,1 km. Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Tallinna trammiliinidel oli vaguneid kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. 
Pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] 1945. aastal võeti kesklinna trammiliinilt maha liininumbrid ning paar aastat sõitis ringtramm ühes suunas [[Tondi]]lt [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]a, sealt [[Kadriorg]]u ja Tondile. 1948. aastal pandi maha trammirööpad [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa tänav]]a sihile ning 1954 avati sealtkaudu ühendus [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Tartu maantee]] vahel, kust alles 1970 viidi see suund üle [[Maneeži tänav]]ale. 1949. aastal lühendati Kadrioru trammiliin Tondi asemel Pärnu maanteeni ja praeguse [[Kosmos (kino)|Kino Kosmos]]e alale tehti trammide ümberpööramisring. 
[[File:LOWA ET54.jpg|pisi|left|LOWA ET54]]
1951. aastal ehitati Kopli liin kaherajaliseks ja elektrifitseeriti ning [[1951]]. aasta lõpus alustas elektritramm sõitmist Kopli liinil. Novembris [[1953]] ühendati Kopli liin mööda [[Põhja puiestee]]d ja [[Mere puiestee]]d [[Viru väljak|Stalini väljak]]ul südalinna liinidega, juulis [[1955]] pikendati Tartu maantee liin [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ast edasi üles [[Lasnamägi|Lasnamäele]], [[Ülemiste]] lõppringini. 

1954. aastal eraldati Tallinnale NSV Liidu Väliskaubandusministeeriumi Velomašimpordist teiseks poolaastaks, 30 LOWA T54 mootor- ja 20 LOWA B54 järelvagunit, esimesed uued trammid [[Saksa DV]]-s Gotha linna tehasest Lokomotiv- und Waggonbau ehk LOWA laaditi Tallinna sadamas laevalt maha jaanuaris 1955. Uued trammid olid helepunast värvi, täismetallist kerega vagunitega, suurte akende all sinine triip, madalad trepiastmed, mootorvagunitel suruõhuga avanevad uksed ning lakitud puuistmed asusid mitte mööda seinaääri, nii et sai aknast välja vaadata. LOWA järelvagunite uksed olid sõitjate poolt avatavad-suletavad. LOWA trammid hakkasid sõitma [[3. liin|3.]] ja [[4. liin]]il ([[Tõnismäe]] kolmnurgalt nüüdse [[kino Kosmos]] juurest vastavalt [[Kadriorg]]u ja [[Ülemiste]]le). Aastatel 1961–1967 ehitati kõik LOWA trammid ümber ühesuunalisteks. Uute Gotha G4 liigendtrammide saabudes (1965–1966) viidi kõik LOWA koosseisud üle Kopli depoosse [[1. liin|1]] ja [[2. liin|2]]. LOWA trammide mahakandmine algas kevadel 1975, viimane kanti [[bilanss|bilans]]ist maha märtsis 1977. aastal.
[[File:Gotha T59E-001.jpg|pisi|left|Gotha Gotha T59E]]
Aastail 1960–1980 oli Tallinnas sõidus 5 Gotha T59E+B59E trammikoosseisu. T59E+B59E mudel oli ühe juhikabiiniga ja ustega vaid vaguni ühel küljel, istmed aga olid paigutatud nägudega vastamisi. T59E+B59E trammikoosseisud sõitsid 3. liinil, kuni üleviimiseni Kopli depoosse. 
[[File:Gotha G4-65 tram nr 205, Linie 2 , with MA Mitteldeutsche Allgemeine werbung, August 1991. - Flickr - sludgegulper.jpg|pisi|[[Gotha G4]] tramm]]
[[File:Frankfurt an der Oder. Tatra- Gotha T2D tram nr 23. Linie 3 Aug 1990.jpg|pisi|left|Gotha T2]]

Septembris 1962 jõudsid Tallinna Gotha T2-62 mootorvagunid, T2-62+B2-62 koosseisud sõitsid kuni 1975. aastani enamjaolt [[3. liin]]il ning viidi siis üle Kopli depoosse 1. ja 2. liinile. Aastatel 1963–1981 sõitis Tallinnas 14 koosseisu T2-62+B2-62.

Gotha G4 oli kolmest sektsioonist koosnev tramm, mille esi- ja tagasektsioon olid senistel Gotha trammidel kasutatud alusvankritel, keskmine lühike sektsioon aga oli ühendatud esi- ja tagaosaga liigendite ning kummeeritud riidest lõõtsühendustega. Tallinna linn sai detsembrist 1964 kuni juulini 1967 50 Gotha G4 liigendtrammi. 1976. aasta sügiseni oli Gotha G4 trammidega komplekteeritud 4. liin, samuti Pärnu maantee depoo teenindatavad 1. ja 2. liin. Sealtpeale viidi nad järk-järgult üle Kopli depoosse, kus 1981. aastal algas ka nende mahakandmine. Viimane liigendtramm sisustati algul muuseumiks, praegu on aga kasutusel kohviktrammina Pauliine.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/3422407/kohviktramm-pauliine-on-tagasi Kohviktramm Pauliine on tagasi], Postimees, ee, 3. detsember 2015&lt;/ref&gt; Pauliine seisab 2020. aasta seisuga trammidepoos ja ootab renoveerimist, et taas Tallinna tänavatel sõita.&lt;ref&gt;https://palliponn.edu.ee/index.php/meie-tegemised/732-2020-02-04-18-28-48&lt;/ref&gt;
[[File:Tatra T4SU 869 (2).jpg|pisi|[[Tatra T4SU]]]]
Märtsis 1973 jõudsid Tallinna Praha [[ČKD Tatra]] [[Tatra T4SU]] trammid, 1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid Tallinnas reeglina kahekaupa paaris. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha mais 2005.
[[File:Tram T18 Sitsi Tallinn 24 August 2013.JPG|pisi|Tramm T18]]
1980. aastail likvideeriti 3. trammiliinilt Paide trammipeatus ning kesklinnast väljuval suunal viidi Viru trammipeatus [[Viru tänav]]a nurgalt [[Valli tänav]]a nurgale.

Tatra KT4SU trammid jõudsid Tallinna märtsis 1981, KT4-d hakkasid sõitma Pärnu maantee depoo 1. ja 2. liinil, asendades Koplisse viidud vanu Gotha liigendtramme. Järgmised KT4 partiid asendasid 1. ja 2. liinil juba vanemaid KT4 tramme, mis omakorda Kopli depoosse üle viidi. 

Tatra KT4D vagunid saabusid Tallinna 1996. aastal ja juba juunis läksid liinile, detsembris 1997 soetati veel 5 Tatra KT4D trammi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |pealkiri=Tallinna trammiliinide veerem |vaadatud=2020-02-27 |arhiivimisaeg=2020-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227193515/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses, mis paigutati endistviisi kitsale ribale keset mitmerealist sõiduteed. Pronksi ja Maneeži peatused likvideeriti.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/narva-maanteele-rajatakse-uks-trammipeatus-koigile-liinidele?id=50954349 Narva maanteele rajatakse üks trammipeatus kõigile liinidele]&lt;/ref&gt;

Alates 2018. aastast on 12 ümberehitatud Tatra [[KTNF6]] (KT6TM) trammi nimetatud ja kujundatud [[Nimelised muusikatrammid|mõjukate Eesti muusikute auks]]. Igal trammil on esivaguni välisküljel kultuuritegelase nimi ja foto ning esiosas on paigutatud infopaneel.

Tallinnas kuus renoveeritud KT4TMR retrotrammi, mis kannavad riigi ajaloo oluliste tegelaste nimesid. Nagu KTNF6-delgi, on ka neil esivagunis infopaneel. Erinevalt ülejäänud trammidest Tallinnas kasutavad need trammid pikisuunas paigutatud puidust pinke.

Uue põlvkonna trammid saabusid Tallinna, kui Eesti müüs osa oma süsinikukvootidest Hispaaniale, kes vastutasuks seadis kohustuse osta uusi ja tõhusaid tramme. Mitmepoolses tehingus osales Hispaania trammitehase ettevõte [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ning see nõudis 20 uue madalapõhjalise trammi tarnimist 2016. aastaks. Esimene tramm jõudis Tallinna 2014. aasta lõpus. CAF-i trammidel on teadaolevad konstruktsiooniprobleemid, mida pole pärast trammide kasutuselevõttu lahendatud: elektrimootorite müratase on erakordselt vali ja trammid kalduvad pidurdamise ajal märgatavalt küljelt küljele.[[File:Tram - Kadriorg.jpg|pisi|left|Tatra KT4SU|236x236px]][[Fail:TLT Tatra KT4TM 182 03-12-2022.jpg|pisi|292x292px|Tatra KT4TM Põhja puiestee lähedal]][[Fail:TLT Tatra KT4D 180 17-01-2023.jpg|vasakul|pisi|273x273px|Tatra KT4D]]
[[Fail:At Tallinn 2024 487.jpg|pisi|243x243px|[[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] trammid Paberi peatuse lähedal]]
[[Fail:TLT Tatra KT4TMR 138 03-12-2022.jpg|vasakul|pisi|292x292px|Retrotramm Tatra KT4TMR [[Kadriorg|Kadriorus]]]]
[[Fail:Tram, Tallinn, 20250205 - 14.jpg|pisi|274x274px|PESA Twisti trammid [[Vanasadam]]as]]

2023. aasta suvel ajutine trammiliin 6 muudeti püsivaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-03 |pealkiri=Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks |url=https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sama aasta sügisel aga trammiliin 6 pandi kinni ja avati selle asemel taas trammiliin 5.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Kopli-Tondi trammi asemel asub liinile Kopli-Vana-Lõuna tramm |url=https://www.err.ee/1609129754/kopli-tondi-trammi-asemel-asub-liinile-kopli-vana-louna-tramm |vaadatud=2023-10-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates 2024. aastast sõidavad Tallinnas ka Poolast toodud [[Pesa Twist|PESA Twisti]] trammid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-08-23 |pealkiri=GALERII: Esimene PESA tramm saadeti pidulikult liini teenindama |url=https://tlt.ee/galerii-esimene-pesa-tramm-saadeti-pidulikult-liini-teenindama/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1. detsembril 2024 alustas liin 2 Vanasadama marsruudil sõitmist, mis läbib A. Laikmaa tänava ja sadamaala, ühendudes seejärel taas vana Kopli liiniga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Täna avati Vanasadama trammitee {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tana-avati-vanasadama-trammitee |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. 2021. aasta detsembris oli Tallinnas kokku 65 trammi.

Tallinnas on kasutusel seitset tüüpi tramme:

[[ČKD Tatra|Tatra KT4SU, Tatra KT4D, Tatra KT4TMR, Tatra KT4TM/KT6TM]] (KT6TM'il on 3 vagunit 2 asemel), [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] ja Pesa Twist.
==Rööpmelaius==
Trammitee [[rööpmelaius]] on 1067 mm (ehk pool [[süld]]a&lt;ref name=&quot;2019_08_15_05_07_ERR&quot;&gt;15. august 2019 kell 05:07, [[Marko_Tooming]], [https://www.err.ee/970428? Omapärase laiusega trammitee pärsib Tallinna trammihankeid], err.ee&lt;/ref&gt; või kolm [[jalg]]a ja kuus [[toll (pikkusühik)|toll]]i – 3'6&quot;).

== Täitmata plaanid ==
Veebruaris [[1948]] otsustas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]], et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud täitmata, kuna vajalikud trolliliinid polnud tähtajaks ehitatud.
1960. aastail kaaluti trammiühenduse võimalust [[Mustamäe]] ja [[Kesklinn]]a linnaosa vahel. Plaan on jäänud täitmata: Balti Raudtee nõudis liiga kallist viadukti [[Lilleküla raudteepeatus]]e lähedal, milleks projektis polnud raha kavandatud. 1967. aastal hakkas selle trammiliini asemel sõitma Mustamäele troll.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1358362/aare-olander-125-aastat-tramme-51-aastat-muutumatult Aare Olander: 125 aastat tramme 51 aastat muutumatult]&lt;/ref&gt;

=== Kiirtrammivõrgustik ===
[[File:The road to Lasnamäe - panoramio.jpg|pisi|Poolelijäänud Majaka trammipeatus Laagna teel]]
1970. aastail plaaniti ühendada Tallinna eri linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Täpsemad detailid pidid selguma pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist. 1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega, kolmas liin pidi kulgema [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] ja [[Peetriküla]] vahel. Trammidepoo koos dispetšeripunktiga pidi rajatama [[Varraku tänav]]a ja [[Laagna tee]] nurgale. Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Nähti ette, et pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas likvideeritakse kitsarööpmelise trammi liiklus. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, [[39 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 39]] pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid: 
*[[Bussijaam]]a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] vahele;
* [[Juhkentali]] asumi ja [[Kolde puiestee]] vahele;
* [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Volta tänav]]a vahele.
Projekteerimise aegu selgus, et kõigi kolme planeeritava trammiliini teekonnal voolab [[Härjapea jõgi]] ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunnelit. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Lõpuks otsustati ehitada trammitee [[Gonsiori tänav]]ale ning kaevata tunnel ainult Viru hotelli ja [[Vabaduse väljak]]u vahele.
[[File:Lasnamäe tram depot 001.JPG|thumb|Poolelijäänud trammitunnel]]
* [[1984]]. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal.
* [[1988]]. aasta alguses hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud [[Seli (Tallinn)|Seli]] asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid märtsis oli trammitee ehitus peatunud. Põhjuseks nimetati [[Laulev revolutsioon|ebasõbralikud meeled Moskva vastu]] ning vajalike trammivagunite puudumist.
* 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
* 2000. aastail olid Tallinna munitsipaalvõimud mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid [[2008]]. aastal majandusminister [[Juhan Parts]] ütles, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud. 
[[File:Ave Marechal Floriano Curitiba BRT 05 2013 6665.JPG|thumb|Metroobussile nõutav transpordikoridori laius]]
* 2010. aastail lubas Tallinna linnavalitsuse valitsev [[Eesti Keskerakond]] rajada 2017. aastaks Lasnamäe ja Kesklinna vahele trammitee. Sellest kavast loobuti 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem sai majandus- ja taristuministriks keskerakondlane [[Kadri Simson]], ütlesid Tallinnas valitsevad Eesti Keskerakonna liikmed meedias, et [[Laagna tee|Laagna teel]] puudub vajadus trammi järele ja trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/taavi-aas-buss-voi-tramm-on-veel-parem-lahendus-metroobuss?id=78531801 Taavi Aas: buss või tramm? On veel parem lahendus – metroobuss!]&lt;/ref&gt; Seda väidet kritiseeris transpordianalüütik [[Hannes Luts]], kes leidis, et BRT jaoks oleks vaja samu tingimusi nagu rööbastranspordile ja paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatud radade ehitamiseks (autodele ja muule tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul oli BRT sobilik ainult nendesse paikadesse, kus ühistransport arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-tallinn-loobugu-diisliarmastusest-tulevik-kuulub-elektritranspordile?id=78608924 Hannes Luts: Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile]&lt;/ref&gt;
* [[2017]]. aasta kevadel kritiseeris [[Keit Pentus-Rosimannus]] Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammist loobumise kohta.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/807703/keit-pentus-rosimannus-taavi-aasal-on-legendaarse-minevikuburokraadi-hoiak Keit Pentus-Rosimannus: Taavi Aasal on legendaarse minevikubürokraadi hoiak]&lt;/ref&gt; Sama aasta augustis enne [[Kohalik omavalitsus|KOV]] valimisi lubas [[Rainer Vakra]] Tallinna trammivõrgustiku laiendamist.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rainer-vakra-tallinnasse-tuleb-ehitada-uued-trammiliinid-sinna-kus-trammiliinid-end-ara-ei-tasu-tuleb-panna-soitma-uued-trollid?id=79019074 Rainer Vakra: Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid.]&lt;/ref&gt; Samal ajal [[Edgar Savisaar]]e valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&amp;_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |pealkiri=Savisaare valimisliidu lubadused |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828183950/http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&amp;_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[File:EU-EE-TLN-Kesklinn-Rävala.JPG|thumb|Tihehoonestus Anveldi trammipeatuse lähedal]]
* 10. augustil 2017 ütles Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaossa kiirtrammi planeeritaval teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee alla olid ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |pealkiri=Kiirtrammi idee oli maetud Eesti võimudega (vene keeles) |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828192435/https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 22. augustil 2017 küsis [[Delfi (portaal)|Delfi]] reporter Ellina Katšan viielt Lasnamäe elanikult ([[Uuslinn]]a, [[Pae (Tallinn)|Pae]] ja [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis) trammivajaduse kohta Laagna teel. Neli nendest vastasid, et Laagna teel on vaja trammi, ning viies vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood.&lt;ref&gt;[http://tv.delfi.ee/rus/novosti/opros-delfi-legenda-o-lasnamyaeskom-tramvae-zhivet-no-nuzhen-li-on-gorozhanam?id=79250946 Delfi küsitlus: Lasnamäe trammi legend elab, aga kas see on vaja linnaelanikele?]&lt;/ref&gt; Paar nädalat hiljem [[Tallinna Linnatranspordi AS|AS TLT]] juhataja [[Enno Tamm]] kirjutas oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.&lt;ref&gt;[http://ennotamm.blogspot.in/2017/09/tltas-jatkab-edukalt-alates-1999.html TLT AS jätkab edukalt]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Tallinna kiirtramm]]
* [[Vanasadama trammitee]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]	
* [[Trollibussiliiklus Tallinnas]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Trams in Tallinn|Trammid Tallinnas}}
* [http://tramway.ertas.eu/?lng=est Tallinna tramm] Eesti Raudteeajaloo Selts
* [https://www.err.ee/873754/tallinn-plaanib-koos-naabervaldadega-laiendada-trammiliine-pealinnast-valjapoole Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole]
* [https://www.err.ee/1608628129/tallinn-saab-uued-trammid-oodatust-paarikumne-miljoni-vorra-odavamalt &quot;Tallinn saab uued trammid oodatust paarikümne miljoni võrra odavamalt&quot;] ERR, 13. juuni 2022
* [https://www.postimees.ee/7842087/ Tallinna tramm tähistas 135. aastapäeva vanatrammide paraadiga] (1936. eritramm T-11, hobutrammi vagun, 1951. harjamistramm T-4, 1963. manöövertramm, 1965. harjamis-lihvimistramm jne). [[Postimees]], 26. august 2023
* [https://public-transport.net/tram/Tallinn/ Tallinna tramm] @ public-transport.net (en, dt)

{{Tallinna trammiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Eesti trammiliiklus]]</text>
      <sha1>i5u17pid3bbdrzsxz4nio1187jj6nhy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaunpils</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344892</id>
    <revision>
      <id>7201428</id>
      <parentid>7078038</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:32:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201428</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4077" sha1="0bpdldwg6w9cia8hdiy2yoifvf4ivof" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tänapäevasest Jaunpilsi külast; varem sama nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Zaube]]}}
{{linn
|  nimi = Jaunpils
|  pindala = 2,72
|  elanikke = 750 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Jaunpils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3311 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi valla]] halduskeskus. 

Asulas on apteek, keskkool ja raamatukogu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Külla jäävad Jaunpilsi&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4885 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Vidusskola bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12168 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asulas on endine [[Jaunpilsi mõis]]a (''Neuenburg'') peahoone [[Jaunpilsi loss]]. Lossi püstitas 1301. aastal [[kindlus]]ena [[Gottfried Rogge|Gottfried von Roga]]. [[15. sajand]]il lisati torn. 
[[File:6 Jaunpils-pils3-5apr08.jpg|thumb|left|[[Jaunpilsi loss]]]]
[[17. sajand]]il ehitati kindlus ümber mõisa [[härrastemaja]]ks ja lisati kolmas korrus. [[1905. aasta revolutsioon|1905. aastal]] põletati loss maha, aga järgmisel aastal taastati see arhitekt [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Tänapäeval on lossis hotell. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks.

[[File:Jaunpils.jpg|thumb|]]
Külas kasvavad Jaunpilsi kiriku vaher, üks pärn ja üks tamm on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 
[[File:Jaunpils church.jpg|thumb|left|[[Jaunpilsi kirik]]]]
[[File:Jaunpils (2).jpg|thumb|]]
[[Kultuurimälestis]]test on riikliku kaitse all [[Jaunpilsi loss]],&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6810 Jaunpils pils]&lt;/ref&gt; lossis asuv bareljeef maal &quot;[[Madonna lapsega]]&quot;,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4411 Cilnis &quot;Madonna ar bērnu&quot;]&lt;/ref&gt; [[Jaunpilsi ordulinnus]],&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2294 Jaunpils viduslaiku pils]&lt;/ref&gt; Jaunpilsi lossikompleks&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6809 Jaunpils pils apbūve]&lt;/ref&gt; ja park,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6813 Parks]&lt;/ref&gt; [[Jaunpilsi kirik]],&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6812Jaunpils luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt; selle [[kantsel]],&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4409 Kancele]&lt;/ref&gt; [[altar]]&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4408 Altāris]&lt;/ref&gt; ning [[Jaunpilsi vesiveski]]&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6811 Jaunpils ūdensdzirnavas]&lt;/ref&gt; Ka kaon riikliku kaitse all külast lõunas asuv [[Jaunpilsi linnamägi]].&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2292 Jaunpils Karātavu kalns - pilskalns]&lt;/ref&gt;

Piirkonna üldplaneeringus on ära märgitud veel mitmed objektid, mida soovitakse säilitada: 1940. aastal valminud Jaunpilsi piimatööstuse hoone, aastal 1938 valminud Jaunpilsi keskkooli hoone, vana Jaunpilsi kooli hoone, Jaunpilsi luteri kiriku kell, Jaunpilsi tuuliku varemed, Jaunpilsi lossi tuulelipp aastast 1646, Jaunpilsi lossi pargi sild aastast 1905, Jaunpilsi mõisa parunite kabel aastast 1856, Jaunpilsi mõisa laut, küün, teenijate maja, tootmishooned, Jaunpilsis asuv Rootsi müür, Jaunpilsi postkontor-tarbijate seltsi maja ja Jaunpilsi põllukivid.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 387 (1935)
* 684 (1970)
* 919 (1979)
* 1097 (1989)
* 1030 (2000)
&lt;td&gt;
* 813 (2011)
* 961 (2015)
* 928 (2017)
* 744 (2021)
* 750 (2026)
&lt;/table&gt;
{{commonskat|Jaunpils}}

==Vaata ka==
*[[Jaunpilsi kihelkond]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>0bpdldwg6w9cia8hdiy2yoifvf4ivof</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Milzkalne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344960</id>
    <revision>
      <id>7201682</id>
      <parentid>7083380</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:10:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2966" sha1="duds4uel9x3klkix3jxnbestxgqh38e" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Milzkalne
|  pindala = 0,975
|  elanikke = 400 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Milzkalne''' (vanasti ka '''Šlokenbeka''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24883 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Nimi tuleb lähedal asuvast 119 meetri kõrgusest Milzkalnsi mäest. 

Külas asub Milzkalne bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9748 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Seal asub ka raamatukogu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Külast idas asub Milzkalne kalmistu.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Šlokenbeka vasallilinnus]]&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2324 Šlokenbekas viduslaiku pils]&lt;/ref&gt; ja [[Šlokenbeka mõis]]a hoonetekompleks,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6838 Šlokenbekas muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas tõllakuurid,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6840 Mazā un lielā ratnīca]&lt;/ref&gt; mõisa elumaja,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6841 Muižas dzīvojamā ēka]&lt;/ref&gt; aidad,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6839 Klētis (2)]&lt;/ref&gt; keskaegse müüri lõigud, väravad ja väravatornid.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6842 Nocietinājuma mūra fragmenti ar 2 vārtu torņiem un caurbrauktuvi.]&lt;/ref&gt; Kohaliku kaitse all on külast põhjas asuv hiiepaik Milzkalne Kirikumägi&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2320 Milzkalnes Baznīcas kalns - kulta vieta]&lt;/ref&gt; ja külast lõunas asuv hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2321 Sēravotu Veselības avots - kulta vieta]&lt;/ref&gt;

2001. aastal rajati vesiveski juurde kolme turbiiniga väike [[hüdroelektrijaam]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Šlokenbeka mõis on keskaegne kindlusmõis, mis rajati 15. sajandil. 17. sajandil ehitati mõis ümber ja lisati tornid. 1841–1845 ehitati põhjamüüri äärde uus peahoone. Tänapäeval asub mõisas Läti Teedemuuseum.

Külas kasvav Šlokenbeka hobukastan on looduskaitse all, lisaks on kaitse all kolm külas kasvavat mändi.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 212 (1970)
* 354 (1979)
* 474 (1989)
* 457 (2000)
&lt;td&gt;
* 391 (2011)
* 532 (2015)
* 329 (2021)
* 400 (2026)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
Slokenbekas udensdzirnavas.jpg|Šlokenbeka veski
Milzkalnes pamatskola.jpg|Koolimaja
&lt;/gallery&gt;
==Viited==

{{viited}}

{{commonskat|Milzkalne}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>duds4uel9x3klkix3jxnbestxgqh38e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201683</id>
      <parentid>7201682</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:12:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3035" sha1="cehnvf7acrgdo6hn411dqkn0antlbkt" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Milzkalne
|  pilt = Skats uz Milzkalni.jpg
|  pildiallkiri = Vaade Milzkalnele
|  pindala = 0,975
|  elanikke = 400 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Milzkalne''' (vanasti ka '''Šlokenbeka''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24883 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Nimi tuleb lähedal asuvast 119 meetri kõrgusest Milzkalnsi mäest. 

Külas asub Milzkalne bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9748 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Seal asub ka raamatukogu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Külast idas asub Milzkalne kalmistu.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Šlokenbeka vasallilinnus]]&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2324 Šlokenbekas viduslaiku pils]&lt;/ref&gt; ja [[Šlokenbeka mõis]]a hoonetekompleks,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6838 Šlokenbekas muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas tõllakuurid,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6840 Mazā un lielā ratnīca]&lt;/ref&gt; mõisa elumaja,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6841 Muižas dzīvojamā ēka]&lt;/ref&gt; aidad,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6839 Klētis (2)]&lt;/ref&gt; keskaegse müüri lõigud, väravad ja väravatornid.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6842 Nocietinājuma mūra fragmenti ar 2 vārtu torņiem un caurbrauktuvi.]&lt;/ref&gt; Kohaliku kaitse all on külast põhjas asuv hiiepaik Milzkalne Kirikumägi&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2320 Milzkalnes Baznīcas kalns - kulta vieta]&lt;/ref&gt; ja külast lõunas asuv hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2321 Sēravotu Veselības avots - kulta vieta]&lt;/ref&gt;

2001. aastal rajati vesiveski juurde kolme turbiiniga väike [[hüdroelektrijaam]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Šlokenbeka mõis on keskaegne kindlusmõis, mis rajati 15. sajandil. 17. sajandil ehitati mõis ümber ja lisati tornid. 1841–1845 ehitati põhjamüüri äärde uus peahoone. Tänapäeval asub mõisas Läti Teedemuuseum.

Külas kasvav Šlokenbeka hobukastan on looduskaitse all, lisaks on kaitse all kolm külas kasvavat mändi.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 212 (1970)
* 354 (1979)
* 474 (1989)
* 457 (2000)
&lt;td&gt;
* 391 (2011)
* 532 (2015)
* 329 (2021)
* 400 (2026)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
Slokenbekas udensdzirnavas.jpg|Šlokenbeka veski
Milzkalnes pamatskola.jpg|Koolimaja
&lt;/gallery&gt;
==Viited==

{{viited}}

{{commonskat|Milzkalne}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>cehnvf7acrgdo6hn411dqkn0antlbkt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>RRNA modifikatsioonid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347921</id>
    <revision>
      <id>7201585</id>
      <parentid>7116921</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:32:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10071" sha1="rpt062wa1vo4d3c8u65rpjfejf0wp33" xml:space="preserve">{{Lowercase}}
{{toimeta}}
'''rRNA [[modifikatsioon]]id''' on muudatused [[nukleotiid]]ides, mis on sünteesijärgselt ehk [[posttranskriptsioonilise]]lt [[rRNA]] ahelas läbi viidud. rRNA sisaldab looduslikult palju [[modifikatsioon]]e. Selliste [[modifikatsioon]]ide uurimine on sattunud tähelepanu alla meditsiinis, kuna on andmeid, et nad võivad osaliselt vastutada mitmete [[patogeen]]sete [[bakteritüve]]de [[Antibiootikumiresistentsus|antibiootikumiresistentsuse]] eest. Modifikatsioonide koondumine struktuurselt olulistesse kohtadesse viitab omakorda sellele, et modifikatsioonid võivad optimeerida rRNA struktuuri, et saavutada kiire ja efektiivne valgusüntees. &lt;ref name=&quot;rRNA modification&quot; /&gt;.

==Modifikatsioonid==
[[rRNA]]st on leitud kolme tüüpi [[modifikatsioon]]e: (1) [[Uridiin]]i pööramine pseudouridiiniks (Ψ); (2) riboosi 2’hüdroksüül rühma metülatsioon (Nm); ja (3) lämmastik aluse erinevatest positsioonidest metüleerimine (mN). rRNA modifikatsioonide arv varieerub erinevatel organismidel. Näiteks [[E. coli]] [[rRNA]] sisaldab 36 modifikatsiooni (11 Ψ, 4 Nm ja 21 mN), kõige primitiivsema bakteri, [[Mycoplasma]], rRNA sisaldab ainult 14 modifitseeritud [[nukleotiid]]i ja [[Homo sapiens]]i rakkude rRNA-s on kokku 212 rRNA modifikatsiooni. Üldiselt sisaldab fülogeneetilisel puul kõrgemal paikneva organismi rRNA rohkem [[modifikatsioon]]e kui madalamal paiknev. Suurem osa rRNA [[modifikatsioon]]e paiknevad erinevatel organismidel samas kohas rRNA struktuuris. Aga ''E. coli'' rRNA-s leiduvaid modifikatsioone on leitud ka imejate rakkude rRNA-dest. Modifitseeritud [[nukleotiidid]] ei ole juhuslikult lokariseeritud. Seda määrab rRNA [[tertsiaarstruktuur]], mille modifikatsiooni klaster on suuresti konserveerunud kohtadesse, millele on omistatud funktsionaalselt oluline roll. [[Modifikatsioon]]id [[bakter]]is on vahendatud ainult valgu ensüümide poolt, mis on koha- või regioonispetsiifilised. Siiski paljude modifikatsiooni ensüümide täpne substraadi äratundmise mehhanism on teadmata. [[Eukarüoot]]ides eksisteerib [[giid-RNA]] süsteem, kus väiksed [[snoRNA]]-d määravad ära modifikatsiooni tekkimise koha ja selle sünteesimiseks vajaliku RNA-valgu kompleksi. [[Eukarüoodid]] ja arhed kasutavad sarnast [[snoRNA]] süsteemi, mis kontrollib rRNA modifitseerimist. Suure osa [[snoRNA]]-dest, mis kontrollivad rRNA [[modifikatsioon]]ide tekkimist, võib rakust eemaldada ilma suuremat kahju tekitamata (deletsioon ei ole laboritingimustes tappev)&lt;ref name=&quot;rRNA modification&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;Pseudouridylation&quot; /&gt;

==Valgud==
Iga rRNA modifikatsiooni sünteesimiseks kasutatakse ainult selleks mõeldud valku. ''E. coli'' rakkudes on 32 rRNA modifikatsiooni valku, 25 nendest on [[metüültransferaas]]id ja 7 [[pseudouridiin]]i süntaasid. Rakkude jaoks on eriotstarbeliste valkude tootmine kulukas, mistõttu võib juba nende olemasolust järeldada valkude loodud modifikatsioonide olulisust raku elutegevusele. Rakkude jaoks on eriotstarbeliste valkude tootmine kulukas, mistõttu võib juba nende olemasolust järeldada valkude loodud modifikatsioonide olulisust raku elutegevusele. Enamik ''E. coli'' [[modifikatsioon]]e on praeguseks hästi uuritud. Kõige levinum ja uuritavam modifikatsioon on pseudouridiin (Ψ). [[Pseudouridiin]] on ribonukleiinhappes esineva [[nukleosiid]]i [[uridiin]]i isomeer. Ψ erinevus uridiinist seisneb tema lämmastikaluse ning suhkru vahelises sidemes. Pseudouridiine sünteesivad ensüümid, mida nimetatakse pseudouridiini süntaasideks (Ψ-süntaasid), kusjuures sünteesiks ei vajata lisaenergiat ega muid lisategureid. RNA polümeraas sünteesib pseudouridiine pärast RNA sünteesi (transkriptsioonijärgselt) nii prokarüootides kui ka eukarüootides.&lt;ref name=&quot;rRNA evolution&quot; /&gt;
rRNA struktuuri uuringutes on kindlaks tehtud, et nukleosiidi modifikatsioonid on kontsentreerunud rRNA funktsionaalselt olulistesse osadesse. Ümber [[mRNA]], ribosoomi A ja P saidi ümbrusse (A saiti seondub translatsiooni käigus aminoatsüül-tRNA-ga ja P saiti peptidüül tRNA). Modifikatsioonid on klasterdanud ka peptidüültransferaasse tsentri ümbrusse, peptiidi väljumise tunneli lähedale ja neid on leitud ka alaühikutevahelistest sildadest.&lt;ref name=&quot;In vitro synthesis of 16S ribosomal RNA containing single base changes and assembly into a functional 30S ribosome.&quot; /&gt;

==Kasutamine==
''[[In vitro]]'' ribosomaalse alaühikute rekonstrueerimine, kus kasutatakse ''in vitro'' transkribeeritud, modifitseerimata rRNA-d on aidanud selgitada rRNA modifikatsiooni funktsionaalset rolli. Sellised ribosoomid on funktsionaalselt küll aktiivsed, kuid nende aktiivsus on oluliselt madalam võrreldes ribosoomidega, mille rRNA sisaldab modifikatsioone. Ei ole tehtud katseid rakkudega, millel puuduvad kõik rRNA modifikatsiooni ensüümid. On teada, et mutatsioon folD geenis, mis viib S-adenosüül-L-metioniini ([[SAM]]) vähenemisele (SAM on vajalik paljude metülaaside tööks), põhjustab tRNA struktuuri lõdvenemist. Selle põhjal arvatakse, et rRNA modifikatsioone on vaja pigem rRNA struktuuri optimeerimiseks (''fine-tuning'') mitte aga rRNA funktsionaalsuse saavutamiseks. &lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;.

rRNA modifikatsioonid optimeerivad ribosoomi vastastikust interaktsiooni[[ligand]]idega. Mõned nukleotiidid lokaliseeruvad P-saidi koodoni ja P-saidi tRNA lähedal. P-saidi koodon on kontaktis 16S rRNA nukleotiidiga m4Cm1402 ja m3U1498, mis omavahel annavad hüdrofoobse kontakti. Nukleosiid m4Cm1402 kaasatakse interaktsiooni koos fosfaadiga teise ja kolmanda koodoni vahel. Teise grupi modifitseeritud nukleotiididest annavad kontakti antikoodoni dupleksiga P-saidi [[tRNA]]-ga. Muudetud nukleotiidid mängivad rolli ka rRNA konformatsiooni stabilatsioonis. Hüdroksüülgrupi metülatsioon eemaldab ühte potentsiaalse vesenik side doonorit ja tekib võimalus [[hüdrofoobil]]ise kontakti. &lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;.

Suur osa rRNA modifikatsioone on nagu [[antibiootikum]]idevastane kaitsemehhanism bakterites. [[rDNA]] [[operoon]]is on palju koopiad, mistõttu on raske produtseerida resistentsus mutatsioone. Loomulike antibiootikumide tootjad kasutavad rRNA metülatsioone kaitsmaks nende endi ribosoome antibiootikumi inhibeeriva toime eest. Sellist mehhanismi on leitud erinevatest aminoglükosiidi tootjatest. [[Geen]]id, mis kodeerivad rRNA metüültransferaase, mis vastutavad antibiootikumiresistentsuse tekkimise eest, levivad kergesti ka kliinilistele [[patogeen]]idele. See võimalus teeb bakteriaalsed haigused ka oluliselt ohtlikumaks. &lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;.

On vaja mainida, et mõlema modifitseeritud nukleotiidide ja antibiootikumide seondumissait lokaliseerub ribosoomi funktsionaalsetes tsentrites. On aga ka olukordi, kus antibiootikumid vajavad rRNA modifikatsioone, et pärssida valgusünteesi nagu näiteks ''kasugamycin'' (antibiootikum, mis osaleb translatsiooni initsiatsioonis).&lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;

Modifikatsioonid rRNA-s võivad olla ka „kvaliteedimärk“ [[ribosoom]]i [[biosüntees]]is. Kõige parem näide on [[RluD]] (pseudouridiini süntaasi vastutav ''E. coli'' 23S rRNA-s), mis on vajalik normaalse ribosoomi kokku panekuks. &lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;.

Sõltuvalt struktuurist võivad erinevad modifikatsioonid olla vajalikud rRNA struktuuri stabilatsiooniks, ribosoomi ja [[ligand]]i seondumise optimeerimiseks, rRNA kaitsmiseks rakule tundmatu antibakterialse [[Rnaas]]i eest või [[translatsioon]]i faktori seondumiseks ja translatsiooni regulatsiooniks&lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot; /&gt;.

==Uuringud Eestis== 
rRNA modifikatsiooni uurimisel on Eestis keskendutud ensüümidele. Modifikatsioone ei sünteesita rRNA-sse korraga, vaid ribosoomide sünteesi eri etappides. Modifikatsioonid on jagatud 3 rühmaks: varased, keskmised ja hilised. [[RlmH]] modifikatsiooni ensüümiga on uuritud Eestis ja on teada, et see on spetsiifiline 70S ribosoomide suhtes. Tavaliselt on modifitseeritud [[ensüüm]]i substraadiks kas suur või väike alaühik.&lt;ref name=&quot;Subribosomal particle analysis&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
*[[ribosoom]]
*[[tRNA]]
*[[mRNA]]
*[[rRNA]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;rRNA modification&quot;&gt;{{cite journal |author=Decatur WA, Fournier MJ|title= rRNA modification and ribosome function |journal=Trends Boichem Sci. |pages=344–51 |year=2002 |pmid= 12114023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pseudouridylation&quot;&gt;{{cite journal |author=Ge J, Yu YT|title= RNA pseudouridylation: new insights into an old modification |journal=Trends Boichem Sci. |pages=210–8 |year=2013| doi= 10.1016|pmid=23391857}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rRNA evolution&quot;&gt;{{cite journal |author=Raué HA, Klootwijk J, Musters W|title= Evolutionary conservation of structure and function of high molecular weight ribosomal RNA|journal=Prog Biophys Mol Biol.|pages=77–129 |year=1988|pmid= 3076243}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;In vitro synthesis of 16S ribosomal RNA containing single base changes and assembly into a functional 30S ribosome.&quot;&gt;{{cite journal |author=Krzyzosiak W, Denman R, Nurse K, Hellmann W, Boublik M, Gehrke CW, Agris PF, Ofengand J |title= In vitro synthesis of 16S ribosomal RNA containing single base changes and assembly into a functional 30S ribosome |journal=Biochemestry |pages=2353–64 |year=1987| doi= 10.1016|pmid=3304424}}, https://web.archive.org/web/20131023060913/http://users.soe.ucsc.edu/~lowe/thesis/thesis.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics&quot;&gt;Ribosomes Structure, Function, and Dynamics, Marina V. Rodnina, Wolfgang Wintermeyer, Rachel Green, 2011, Springer&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Subribosomal particle analysis&quot;&gt;{{cite journal |author=Siibak T,Remme J|title= Subribosomal particle analysis reveals the stages of bacterial ribosome assembly at which rRNA nucleotides are modified. |journal=RNA |pages=2023–32 |year=2010|doi=10.1261|pmid=20719918}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Geneetika]]</text>
      <sha1>rpt062wa1vo4d3c8u65rpjfejf0wp33</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rannajalgpalli Meistriliiga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349236</id>
    <revision>
      <id>7201744</id>
      <parentid>6919252</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:54:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4759" sha1="mjwphcn1yai2l6zcovj181wfe436qkf" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{Jalgpalliliiga
| nimi                 = Rannajalgpalli Meistriliiga
| pilt                 = 
| riik                 = [[Eesti]]
| konföderatsioon      = [[UEFA]]
| liigaaste            = 1.
| asutatud             = 2007
| lõpetatud            = 
| võistkondi           = 7 (2018)
| tsoone               = 
| karikas              = [[Rannajalgpalli karikavõistlused]]
| rahvusvahelised      = 
| meister              =
| enim_meistritiitleid =
| enim_mänge           = 
| parim_väravakütt     = 
| TV                   =
| veebileht            = http://www.rannajalgpall.ee/
| kõrgem_liiga         =
| madalam_liiga        = [[Rannajalgpalli Esiliiga]]
| praegune_liigahooaeg = 
}}

'''Rannajalgpalli Meistriliiga''' on Eesti [[rannajalgpall]]i kõrgeim liiga.

==Ajalugu==
Aastal 2002 peeti mõned väiksemad rannajalgpalliturniirid. Alates aastast 2003 on [[Eesti Rannajalgpalli Liit|Eesti Rannajalgpalli Liidu]] juhtimisel toimunud rannajalgpalli etapid üle terve Eesti ([[Võsu]]l, [[Haapsalu]]s, [[Pirita]]l, [[Pärnu]]s, [[Viljandi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Viimsi]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s).

Eesti meistrit on välja selgitatud aastast 2004, esimesena tuli meistriks meeskond Pärnu Õlu. 2005. ja 2006. aastal tuli meistriks meeskond Citroen. Kui neil aastatel selgitati meister ühepäevalise võistlusega, siis alates aastast 2007 on Meistriliiga süsteem muutunud ja meistriks saab tulla meeskond, kes lõpetab terve hooaja parima punktisummaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.rannajalgpall.ee/ajalugu/ |pealkiri=Eesti Rannajalgpalli Liit &gt; Ajalugu |vaadatud=2018-06-28 |arhiivimisaeg=2018-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628124858/http://www.rannajalgpall.ee/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Statistika, tabelid ja loendid==
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
===Meistrid===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align: left;&quot;
!Hooaeg
|width=200px bgcolor=&quot;gold&quot;   |'''Meister&lt;!-- (tiitlite arv)--&gt;'''
|width=200px bgcolor=&quot;silver&quot; |'''2. koht'''
|width=200px bgcolor=&quot;CC9966&quot; |'''3. koht'''
!width=                  |Parim väravakütt (klubi)
!                              Väravaid
|- 
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2007|2007]]
|[[Tallinna FC Betoon]] 
|[[Energy FM/Nõmme JK Kalju]]
|[[Tallinna FC Soho]]
|
|align=center|
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2008|2008]]
|[[Unibet/Nõmme JK Kalju]] 
|[[Tallinna FC Betoon]]
|[[Tallinna S.C. Real]]
|
|align=center|
|- 
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2009|2009]]
|[[Unibet/Nõmme JK Kalju]] 
|[[Tallinna FC Betoon]]
|[[S.C. Real/Triobet]]
|
|align=center|
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2010|2010]]
|[[Unibet/Nõmme JK Kalju]] 
|[[FC ValiceCar]]
|[[S.C. Real/Triobet]]
|
|align=center|
|- 
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2011|2011]]
|[[Unibet/Nõmme JK Kalju]] 
|[[SK Augur/Betoon]]
|[[S.C. Real/Triobet]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott Purje]] (S.C. Real)
|align=center|35
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2012|2012]]
|[[SK Augur/Autoasi]] 
|[[BSC Peugeot]]
|[[FC ValiceCar]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Siska]] (Augur)
|align=center|
|-
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2013|2013]]
|[[SK Augur Enemat]] 
|[[BSC Peugeot]]
|[[Nõmme BSC OlyBet]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristian Marmor]] (Augur)
|align=center| 38
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2014|2014]]
|[[BSC Peugeot]] 
|[[SK Augur Enemat]]
|[[FC ValiceCar]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristian Marmor]] (Augur)
|align=center|33
|-
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2015|2015]]
|[[BSC Peugeot]] 
|[[FC ValiceCar]]
|[[SK Augur Enemat]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ragnar Rump]] (Peugeot)
|align=center| 27
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016|2016]]
|[[FC ValiceCar]]
|[[SK Augur Enemat]]
|[[BSC Peugeot]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ragnar Rump]] (Peugeot)
|align=center| 28
|-
|[[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017|2017]]
|[[Nõmme BSC OlyBet]]
|[[BSC Thunder Häcker]]
|[[SK Augur Enemat]]
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ragnar Rump]] (Peugeot)
|align=center| 45
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/meistriliiga Info Rannajalgpalli Liidu kodulehel]
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/47996311 &quot;Rannajalgpalli Meistriliiga alustab sel laupäeval&quot;] Delfi Sport, 17. juuni 2011
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/64481828 &quot;Homme alustab Eesti rannajalgpalli Meistriliiga&quot;] Delfi Sport, 1. juuni 2012
*[https://soccernet.ee/artikkel/rannajalgpalli-meistriliiga-toimub-sel-aastal-koos-latlastega Rannajalgpalli meistriliiga toimub sel aastal koos lätlastega] soccernet.ee, 1. juuni 2020

{{Rannajalgpalli Meistriliiga hooajad}}
{{Eesti jalgpall}}

[[Kategooria:Rannajalgpalli Meistriliiga| ]]</text>
      <sha1>mjwphcn1yai2l6zcovj181wfe436qkf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349406</id>
    <revision>
      <id>7201634</id>
      <parentid>7195700</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:59:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7201634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68567" sha1="rjfisenzsa35gzgku4jz2xajv9z74vn" xml:space="preserve">{{TähestikTOC
|numbrid=
|alajaotused=}}

== A ==

* [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja
* [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister
* [[Villu Aabne]], korvpallur
* [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister 
* [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister
* [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister
* [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja 
* [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja 
* [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister
* [[Lembit Aasamets]], poksija
* [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister
* [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister
* [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister
* [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister
* [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister
* [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister
* [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister
* [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja
* [[Sverre Aav]], korvpallur
* [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane
* [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], maadleja
* [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]], kahevõistleja
* [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister
* [[Rašid Abeljanov]], korvpallur
* [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister
* [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister 
* [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Alar Abram]], orienteeruja
* [[Margus Ader]], laskesuusataja
* [[Rein Ader]], poksija
* [[Andri Aedma]], ujuja
* [[Andri Aganits]], võrkpallur
* [[Matthias Agur]], veemotosportlane
* [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur
* [[Rein Ahun]], kergejõustiklane
* [[Erik Aibast]], orienteeruja
* [[Artti Aigro]], suusahüppaja
* [[Ene Aigro]], suusataja
* [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur
* [[Madis Ainso]], vasaraheitja
* [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur
* [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja
* [[Erkki Alak]], maadleja
* [[Ottomar Alas]], tennisist
* [[Maria Albert]], ujuja
* [[Marko Albert]], triatleet
* [[Eik Albri]], poksija
* [[Marius Aleksejev]], käsipallur
* [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja
* [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja
* [[Illar Algna]], motosportlane
* [[Berit Aljand]], ujuja
* [[Martti Aljand]], ujuja
* [[Triin Aljand]], ujuja
* [[Aliis Allas]], ''squash''&lt;nowiki/&gt;'i-mängija
* [[Teet Allas]], jalgpallur
* [[Olavi Allase]], keskmaajooksja
* [[Markus Allast]], jalgpallur
* [[Rasmus Alles]], jalgpallur
* [[Karli Allik]], võrkpallur
* [[Valev-Heiki Allik]], sõudja
* [[Georg Allikas]], motokrossisõitja
* [[Merit Alliku]], käsipallur
* [[Rauno Alliku]], jalgpallur
* [[Martin Allikvee]], ujuja
* [[Airi Alnek]], orienteeruja
* [[Kevin Aloe]], jalgpallur
* [[Vilve Alt]], sõudja
* [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija
* [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur
* [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja
* [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja
* [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja
* [[Alar Alve]], jalgpallur
* [[Sten-Erik Anderson]], sõudja
* [[Kaimo Andresson]], maadleja
* [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane
* [[Laura Anga]], lumalaudur
* [[Maret Ani]], tennisist
* [[Hannes Anier]], jalgpallur
* [[Henri Anier]], jalgpallur
* [[August Anmann]], poksija
* [[Mihkel Anmann]], poksija
* [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane
* [[Aivar Anniste]], jalgpallur
* [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija
* [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja
* [[Juhan Anupõld]], autosportlane
* [[Henri Apri]], teivashüppaja
* [[Eerik Aps]], maadleja
* [[Johannes Aps]], poksija
* [[Argo Arak]], võrkpallur
* [[Stefan Arand]], veemotosportlane
* [[Argo Arbeiter]], jalgpallur
* [[Emili Arm]], iluuisutaja
* [[Raul Arnemann]], sõudja
* [[Helle Aro]], kergejõustiklane
* [[Paul Aron]], autosportlane
* [[Ralf Aron]], eesti autosportlane
* [[Kaupo Arro]], eesti poksija
* [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja
* [[Aita Artma]], sõudja
* [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja
* [[Eduard Artna]], laskesportlane
* [[Aksel Artus]], purjetaja
* [[Marx Aru]], võrkpallur
* [[Harry Arumeel]], suusataja
* [[Enno Aruniit]], poksija
* [[Ardo Arusaar]], maadleja
* [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur
* [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur
* [[Anna Gret Asi]], korvpallur
* [[Aino Asszonyi]], laskesportlane
* [[Andrus Aug]], jalgrattur
* [[Harry Aumere]], kergejõustiklane
* [[Martin Aun]], jalgrattur
* [[Rein Aun]], kümnevõistleja
* [[Erik Aunapuu]], tennisist
* [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur
* [[Lauri Aus]], jalgrattur
* [[Grete Ayache]], ratsutaja

== B ==

* [[Sergei Babenko]], korvpallur
* [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane
* [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane
* [[Rinald Bamberg]], poksija
* [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja
* [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener
* [[Julia Beljajeva]], vehkleja
* [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja
* [[Inta Belov]], võrkpallur
* [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane
* [[Evelyn Bernard]], jalgpallur
* [[Toomas Bernstein]], autosportlane
* [[Enn Biene]], aerutaja
* [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja
* [[Priit Biene]], mootorrattasportlane
* [[Valter Biiber]], jalgpallur
* [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane 
* [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane
* [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Mariangela Boitšuk]], ujuja
* [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja
* [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur
* [[Berle Brant]], jalgpallur
* [[Karmen Braun]], ujuja
* [[Johannes Brenner]], jalgpallur
* [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja
* [[Harry Buddel]], poksija
* [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe
* [[Albert Burmeister]], maletaja
* [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane
* [[Rene Busch]], tennisist
* [[Alo Bärengrub]], jalgpallur
* [[Leemet Böckler]], korvpallur

== C ==
* [[Andris Celminš]], käsipallur

== D ==
* [[Nelli Differt]], vehkleja
* [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur
* [[Marek Doronin]], korvpallur
* [[Harri Drell]], korvpallur
* [[Henri Drell]], korvpallur
* [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur

== E ==

* [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur
* [[Adolf Edur]], veemootorisportlane
* [[Mark Edur]], jalgpallur
* [[Valter Eenmaa]], poksija
* [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane
* [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane
* [[Aleksander Eerma]], võrkpallur
* [[Karel Eerme]], jalgpallur
* [[Ergo Eessaar]], jalgpallur
* [[Ernst Ehaveer]], korvpallur
* [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja
* [[Alar Eiche]], karateka
* [[Timo Eichfuss]], korvpallur
* [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja
* [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja
* [[Raimond Eino]], jalgpallur
* [[Ago Elbing]], poksija
* [[Trevor Elhi]], jalgpallur
* [[Mati Eliste]], ujuja
* [[Are Eller]], aerutaja
* [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja
* [[Dina Ellermann]], ratsutaja
* [[Liis Emajõe]], jalgpallur
* [[Irina Embrich]], vehkleja
* [[Heino Enden]], korvpallur
* [[Tõnu Endrekson]], sõudja
* [[August Englas]], maadleja
* [[Siim Ennemuist]], võrkpallur
* [[Anu Ennok]], võrkpallur
* [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja
* [[Imre Erik]], käsipallur
* [[Laine Erik]], kergejõustiklane
* [[Tõnu Erin]], ujuja
* [[Andres Erm]], viievõistleja
* [[Johannes Erm]], kümnevõistleja
* [[Tõnis Erm]], orinteeruja
* [[Kalev Ermits]], laskesuusataja
* [[Regina Ermits]], laskesuusataja
* [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja
* [[Tõnis Ervin]], maadleja
* [[Asko Esna]], võrkpallur
* [[Sten Esna]], võrkpallur
* [[Rein Etruk]], maletaja
* [[Etriin Etverk]], triatleet
* [[Joosep Everts]], poksija

== F ==

* [[Karl Fatal]], keskmaajooksja
* [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Roman Fosti]], pikamaajooksja
* [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja
* [[Anne Freimuth]], sõudja
* [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja
* [[Harry Frey]], poksija
* [[Andre Frolov]], jalgpallur

== G ==

* [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja
* [[Valeria Gansvind]], maletaja
* [[Evald Gering]], laskesportlane
* [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister
* [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane
* [[Julius Golding]], jalgrattur
* [[Arne Graumann]], sõudja
* [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja
* [[Georg Gross]], autorallisõitja
* [[Rein Grünberg]], korvpallur
* [[Evert Grünvald]], jalgpallur
* [[Leonid Gulov]], sõudja
* [[Peet Gustel]], motosportlane
* [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane

== H ==

* [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane
* [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja
* [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur
* [[Mikk Haavistu]], jalgpallur
* [[Georg Hackenschmidt]], maadleja
* [[Toivo Haimi]], sõudja
* [[Maldon Haljas]], kabetaja
* [[Helger Hallik]], maadleja
* [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja 
* [[Reinar Hallik]], korvpallur
* [[Timo Hallist]], ujuja
* [[Viola Hambidge]], tõkkejooksja
* [[Henri Hang]], jalgpallur
* [[Sirli Hanni]], laskesuusataja
* [[Jaan Hansla]], poksija
* [[Andres Hantson]], kabetaja
* [[Evelin Harjakas]], jalgpallur
* [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet 
* [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane
* [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur
* [[Vladimir Heerik]], kergejõustiklane
* [[Jander Heil]], kergejõustiklane
* [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur
* [[Kätlin Hein]], jalgpallur
* [[Marju Hein]], sõudja
* [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane
* [[Kristo Heinmann]], orienteeruja
* [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja
* [[Helger Helemäe]], kabetaja
* [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija
* [[Erika Hendsel]], tennisist
* [[Jürgen Henn]], jalgpallur
* [[Johannes Henno]], poksija
* [[Janek Hepner]], jalgpallur
* [[Urmas Hepner]], jalgpallur
* [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja
* [[Kregor Hermet]], korvpallur
* [[Margus Hernits]], iluuisutaja
* [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja
* [[Armo Hiie]], orienteeruja
* [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja
* [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist 
* [[Aksel Himma]], poksija
* [[Martti Himma]], murdmaasuusataja
* [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane
* [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija
* [[Eliise Hollas]], võrkpallur
* [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur
* [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane
* [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane
* [[Imbi Hoop]], jalgpallur
* [[Aino Huimerind]], võrkpallur
* [[Kalev Hunt]], sõudja
* [[Külli Hunt]], sõudja
* [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja
* [[Rimo Hunt]], jalgpallur
* [[Albert Hurt]], võrkpallur
* [[Martin Hurt]], jalgpallur
* [[Kristo Hussar]], jalgpallur
* [[Karl Huuk]], kergejõustiklane
* [[Oskar Hõim]], jalgpallur
* [[Helery Hälvin]], iluuisutaja
* [[Eugen Härms]], jalgpallur
* [[Raivo Hääl]], autosportlane

== I ==

* [[Märt Ibrus]], korvpallur
* [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur
* [[Mati Idlane]], korvpallur
* [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja
* [[Aleksander Illi]], korvpallur
* [[Markus Ilver]], korvpallur
* [[Kalle Ilves]], korvpallur
* [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja
* [[Joel Indermitte]], jalgpallur
* [[Kaire Indrikson]], ujuja
* [[Sten Indrikson]], ujuja
* [[Anti Ingel]], kabetaja
* [[Kevin Ingermann]], jalgpallur
* [[Priidu Isak]], poksija
* [[Märt Israel]], kettaheitja
* [[Jaak Issak]], tennisist

== J ==

* [[Elar Jaakson]], sõudja
* [[Urmas Jaamul]], ujuja
* [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane
* [[Jüri Jaanson]], sõudja
* [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur
* [[Eerik Jago]], võrkpallur
* [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja
* [[Heinar Jahu]], kabetaja
* [[Alo Jakin]], jalgrattur
* [[Ado Jalakas]], maadleja
* [[Konstantin Jalari]], poksija
* [[Triinu Jalg]], kabetaja
* [[Merilii Jalg]], kabetaja
* [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja
* [[Richard Jan]], poksija
* [[Avo Jans]], korvpallur
* [[Georg Janson]], jalgrattur
* [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija
* [[Andres Jefanov]], võrkpallur
* [[Eneli Jefimova]], ujuja
* [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur
* [[Ants Jeret]], jalgrattur
* [[Timmo Jeret]], jalgrattur
* [[Kadri Joa]], sõudja
* [[Ain Joala]], veemootorisportlane
* [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur
* [[Ernst Joll]], jalgpallur
* [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Laura Joonas]], orienteeruja
* [[Koit Joor]], poksija
* [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet
* [[Martti Juhkami]], võrkpallur
* [[Ants Juhvelt]], tennisist
* [[Bruno Junk]], käija
* [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane
* [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur
* [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane
* [[Martin Jurtom]], korvpallur
* [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja
* [[Eduard Jõepere]], jalgpallur
* [[Janari Jõesaar]], korvpallur
* [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja
* [[Gert Jõeäär]], jalgrattur
* [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja
* [[Urmas Jõgi]], poksija
* [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane
* [[Marta Jõumees]], sõudja
* [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane
* [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane
* [[Andrei Jämsä]], sõudja
* [[Andre Järva]], jalgpallur
* [[Rein Järva]], korvpallur
* [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka
* [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja
* [[Mihkel Järviste]], jalgpallur
* [[Enar Jääger]], jalgpallur
* [[Lisell Jäätma]], vibulaskur
* [[Robin Jäätma]], vibulaskur
* [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja
* [[Carlos Jürgens]], korvpallur
* [[Oliver Jürgens]], jalgpallur
* [[Markus Jürgenson]], jalgpallur
* [[Sulev Jürgenson]], poksija
* [[Jaan Jüris]], suusahüppaja
* [[Janno Jürisson]], jalgpallur
* [[Peeter Jürisson]], jahilaskur
* [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija
* [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja
* [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja
* [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane

== K ==

* [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks
* [[Urmas Kaal]], jalgpallur
* [[Martin Kaalma]], jalgpallur
* [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur 
* [[Evely Kaasiku]], orienteeruja
* [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja 
* [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja
* [[Vello Kade]], veemotosportlane
* [[Andres Kahk]], ammulaskur
* [[Stefan Kaibald]], võrkpallur
* [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur
* [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur
* [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja 
* [[Riina Kajari]], kergejõustiklane
* [[Indrek Kajupank]], korvpallur
* [[Ingrit Kala]], orienteeruja
* [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter)
* [[Juhan Kalde]], maadleja
* [[Sten Kalder]], veemootorisportlane
* [[Sören Kaldma]], jalgpallur
* [[Tiit Kaldma]], käsipallur
* [[Toomas Kaldma]], jalgpallur
* [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja
* [[Leelo Kalju]], tennisist
* [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja
* [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur
* [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur
* [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur
* [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur
* [[Helgi Kaljuste]], sõudja
* [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija
* [[Merli Kaljuve]], jalgpallur
* [[Margit Kalk]], mitmevõistleja
* [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane
* [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane
* [[Juura Kallari]], maadleja
* [[Madis Kallas]], kümnevõistleja
* [[Miina Kallas]], jalgpallur
* [[Ken Kallaste]], jalgpallur
* [[Risto Kallaste]], jalgpallur
* [[Toomas Kallaste]], jalgpallur
* [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja
* [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur
* [[Rein Kamarik]], vehkleja
* [[Gert Kams]], jalgpallur
* [[Aadu Kana]], korvpallur
* [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja
* [[Toomas Kandimaa]], korvpallur
* [[Lembit Kandrov]], poksija
* [[Anton Kanepi]], poksija
* [[Harald Kanepi]], poksija
* [[Kaia Kanepi]], tennisist
* [[Tanel Kangert]], jalgrattur
* [[Julius Kangur]], ujuja
* [[Kristjan Kangur]], korvpallur
* [[Martin Kangur]], autorallisõitja
* [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister
* [[Oskar Kaplur]], maadleja
* [[Sander Kapper]], jalgpallur
* [[Liis Kapten]], triatleet
* [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur
* [[Anu Karavajeva]], võrkpallur
* [[Richard Karelson]], maadleja
* [[Oskari Kargu]], jalgrattur
* [[Martin Karis]], saalihokimängija
* [[Roman Kariste]], poksija
* [[Henn Karits]], võrkpallur
* [[Nigul Karits]], poksija
* [[Urmas Karlson]], jalgrattur
* [[Friedrich Karm]], jalg- ja jääpallur
* [[Edmund Karp]], jalgpallur
* [[Kenneth Karp]], kabetaja
* [[Andra Karpin]], jalgpallur
* [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja
* [[Fred Karu]], ujuja
* [[Kristin Karu]], kergejõustiklane
* [[Martin Kase]], jalgpallur
* [[Robert Kasela]], sulgpallur
* [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja
* [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur
* [[Mari Kaseväli]], orienteeruja
* [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja
* [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur
* [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur
* [[Ants Kass]], kergejõustiklane
* [[Leonhard Kass]], jalgpallur
* [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja
* [[Osvald Kastanja]], jalgpallur 
* [[Johannes Kaubi]], maadleja
* [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane
* [[Valter Kaup]], poksija
* [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur
* [[Eerik Kedars]], tennisist
* [[Erik Keedus]], korvpallur
* [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener
* [[Markkus Keel]], võrkpallur
* [[Martti Keel]], võrkpallur
* [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka
* [[Tamara Keerd]], lauatennisist
* [[Rait Keerles]], korvpallur
* [[Mark-Markos Kehva]], laskesuusataja
* [[Ülle Kell]], vibulaskja
* [[Adam Kelly]], vasaraheitja
* [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja
* [[Silver Kerna]], jäähokimängija
* [[Lembit Kesa]], poksija
* [[Kert Kesküla]], korvpallur
* [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane
* [[Felix Kibbermann]], maletaja
* [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur
* [[Marvi Kibe]], sõudja
* [[Tõnu Kibena]], võrkpallur
* [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja
* [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur
* [[Olev Kiirend]], maadleja
* [[Endel Kiisa]], motosportlane
* [[Janek Kiisman]], jalgpallur
* [[Ott Kiivikas]], kulturist
* [[Juhan Kikas]], tõstja
* [[Irina Kikkas]], iluvõimleja
* [[Matti Killing]], sõudja
* [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja
* [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane
* [[Tarmo Kink]], jalgpallur
* [[Hain Kinks]], suusataja
* [[Herbert Kipp]], jalgpallur
* [[Helmuth Kippar]], jalgpallur 
* [[Priidik Kippar]], poksija
* [[Marco Kirm]], kergejõustiklane
* [[Erika Kirpu]], vehkleja
* [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja
* [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Robert Kirss]], jalgpallur
* [[Magnus Kirt]], odaviskaja
* [[Mihkel Kirves]], korvpallur
* [[Keio Kits]], jooksja
* [[Kristjan Kitsing]], korvpallur
* [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur
* [[Andero Kivi]], jalgpallur
* [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane
* [[Arvo Kivikas]], orienteeruja
* [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Kaur Kivila]], jalgpallur
* [[Raul Kivilo]], vibulaskur
* [[Liis Kiviloo]], võrkpallur
* [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane
* [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane
* [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur
* [[Kätlin Kivisild]], purjetaja
* [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja
* [[Arne Kivistik]], orienteeruja
* [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane
* [[Elmar Klaos]], jalgpallur
* [[Dzintar Klavan]], jalgpallur
* [[Ragnar Klavan]], jalgpallur
* [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja
* [[Karl Klein]], ujuja
* [[Martin Klein]], maadleja
* [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija
* [[Bert Klemmer]], jalgpallur
* [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja
* [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane
* [[Vilve Kodanik]], sõudja
* [[Arvo Kohv]], sõudja
* [[Harri Koiduste]], maadleja
* [[Lembit Koik]], veepallur
* [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur
* [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja
* [[Peeter Kokk]], korvpallur
* [[Jan Kokla]], jalgpallur
* [[Marko Koks]], käsipallur
* [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane
* [[Reena Koll]], teivashüppaja
* [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur
* [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur
* [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija
* [[Kaja Komissarov]], ujuja
* [[Aivar Kommisaar]], veemotosportlane
* [[Robert Kompus]], kergejõustiklane
* [[Tiina Kompus]], allveesportlane
* [[Artur Konontšuk]], korvpallur
* [[Oliver Konsa]], jalgpallur
* [[Tristan Konso]], kümnevõistleja
* [[Einar Kont]], maadleja
* [[Anett Kontaveit]], tennisist
* [[Andres Koogas]], jalgpallur
* [[Ferdinand Koorits]], poksija
* [[Kaido Koppel]], jalgpallur
* [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja
* [[Valentin Kordas]], võrkpallur
* [[Greta Korju]], võistlustantsija
* [[Kevin Korjus]], autosportlane
* [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur
* [[Tristan Koskor]], jalgpallur
* [[Artur Kotenko]], jalgpallur
* [[Johannes Kotkas]], maadleja
* [[Toivo Kotov]], orienteeruja
* [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur
* [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane
* [[Arvo Kraam]], jalgpallur
* [[Argos Kracht]], ujuja
* [[Evi Krass]], kergejõustiklane
* [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija
* [[Liina Kree]], sõudja
* [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja
* [[Ardo Kreek]], võrkpallur
* [[Theodor Osvald Kreekmaa]], poksija
* [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja
* [[Gert Krestinov]], motosportlane
* [[Heino Krevald]], korvpallur
* [[Kerr Kriisa]], korvpallur
* [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja
* [[Valmo Kriisa]], korvpallur
* [[Kalle Kriit]], jalgrattur
* [[Anatoli Krikun]], korvpallur
* [[Eron Krillo]], jalgpallur
* [[Heinrich Kristal]], maadleja
* [[Marko Kristal]], jalgpallur
* [[Georg Kristjanson]], maadleja
* [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane
* [[Heldur Kroon]], poksija
* [[Pavel Kružajev]], võrkpallur
* [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija
* [[Tiit Krutob]], allveeujuja
* [[Parri Kruuda]], võrkpallur
* [[Heino Kruus]], korvpallur
* [[Helgi Kruusa]], sõudja
* [[Herman Kruusenberg]], maadleja
* [[Jaan Kruusma]], laskesportlane
* [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur
* [[Elju Kubi]], kettaheitja
* [[Daisy Kudre]], orienteeruja
* [[Doris Kudre]], orienteeruja
* [[Raul Kudre]], orienteeruja
* [[Fred Kudu]], kergejõustiklane
* [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja
* [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist
* [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane
* [[Kati Kukk]], purjetaja
* [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja
* [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja
* [[Sigvard Kukk]], jalgrattur
* [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija
* [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Anna Kula]], purjetaja
* [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja
* [[Andres Kull]], laskesportlane
* [[Kaia Kulla]], ujuja
* [[Ilmar Kullam]], korvpallur
* [[Valentina Kullam]], korvpallur
* [[Gert Kullamäe]], korvpallur
* [[Kristian Kullamäe]], korvpallur
* [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur
* [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane
* [[Karl Kullisaar]], maadleja
* [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur
* [[Martin Kupper]], kettaheitja
* [[Tanel Kurbas]], korvpallur
* [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur
* [[Toivo Kurg]], tõstja
* [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja
* [[Elgi Kurul]], sõudja
* [[Heinrich Kurvet]], poksija
* [[Alo Kuslap]], sõudja
* [[Kaur Kuslap]], sõudja
* [[Igor Kuzmin]], sõudja
* [[Martin Kutman]], kergejõustiklane
* [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane
* [[Gregor Kuuba]], korvpallur
* [[Kristin Kuuba]], sulgpallur
* [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja
* [[Roman Kuura]], poksija
* [[Ken Kuusk]], jäähokimängija
* [[Kristina Kuusk]], vehkleja
* [[Henn Kuuskme]], poksija
* [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur
* [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist
* [[Aarne Kõiv]], maadleja
* [[Karl Kõiv]], tõstja
* [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja
* [[Küllo Kõiv]], maadleja
* [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane
* [[Marge Kõrkjas]], ujuja
* [[Uku Kõrre]], jalgpallur
* [[Mait Käbin]], korvpallur
* [[Risto Kägo]], jalgpallur
* [[Kristen Kähr]], jalgpallur
* [[Lauri Käi]], ujuja
* [[Mattias Käit]], jalgpallur
* [[Uno Källe]], jooksja
* [[Martin Käos]], jalgpallur
* [[Olle Kärner]], orienteeruja
* [[Rain Kärner]], korvpallur
* [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja
* [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur
* [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane
* [[Silver Kübar]], motosportlane
* [[Kaido Külaots]], maletaja
* [[Susan Külm]], laskesuusataja
* [[Kalev Külv]], kettaheitja
* [[Valter Külvet]], kümnevõistleja
* [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja
* [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur
* [[Herbert Kütt]], poksija
* [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja
* [[Kert Kütt]], jalgpallur

== L ==

* [[Kertu Laak]], võrkpallur
* [[Osvald Laan]], maadleja
* [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja
* [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur
* [[René Laane]], jõutõstja ja poksija
* [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja
* [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja
* [[Maario Laansoo]], jalgpallur
* [[Getter Laar]], jalgpallur
* [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur
* [[Karl Laas]], kergejõustiklane
* [[Martin Laas]], jalgrattur
* [[Liina Laasma]], odaviskaja
* [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane
* [[Gustav Ladva]], poksija
* [[Tuulikki Laesson]], maletaja
* [[Mart Laga]], korvpallur
* [[Aina Lagus]], sõudja
* [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija
* [[Arnold Laidva]], poksija
* [[Karin Laine]], murdmaasuusataja
* [[Tormis Laine]], mäesuusataja
* [[Toivo Laitamm]], poksija
* [[Mark Lajal]], tennisist
* [[Mart Lajal]], motosportlane
* [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane
* [[Karli Lambot]], rogainija
* [[Enno Lamp]], sõudja
* [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane
* [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija
* [[Marko-Matteus Langel]], ujuja
* [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja
* [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur
* [[Jaan Laos]], sõudja
* [[Kristen Lapa]], jalgpallur
* [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist
* [[Elle Lapp]], korvpallur
* [[August Lass]], jalgpallur
* [[Sulev Laugasson]], poksija
* [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur
* [[Rauno Laumets]], jooksja
* [[Ülo Laumets]], korvpallur
* [[Helen Laupa]], tennisist
* [[Emil Laur]], tennisist
* [[Leho Laurine]], maletaja
* [[Tiina Laurisson]], vibusportlane
* [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur
* [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja
* [[Katrina Lehis]], vehkleja
* [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja
* [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja
* [[Lauri Leis]], kergejõustiklane
* [[Uno Leist]], murdmaasuusataja
* [[Toomas Leius]], tennisist
* [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja
* [[Märt Lelle]], sõudja
* [[Johannes Lello]], jalgpallur
* [[Lauri Lelumees]], käija
* [[Jaan Lember]], kümnevõistleja
* [[Nora Lember]], võrkpallur
* [[Veiko Lember]], võrkpallur
* [[Anneken Lemberg]], rogainija
* [[Marek Lemsalu]], jalgpallur
* [[Jaan Lentsius]], korvpallur
* [[Aigar Leok]], motosportlane
* [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane
* [[Väino Leok]], veemotosportlane
* [[Raido Leokin]], jalgpallur
* [[Ellen Leonova]], võrkpallur
* [[Martin Lepa]], jalgpallur
* [[Laura Lepasalu]], jalgrattur
* [[Marko Lepik]], jalgpallur
* [[Sander Lepik]], jalgpallur
* [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja
* [[Brent Lepistu]], jalgpallur
* [[Sergei Lepmets]], jalgpallur
* [[Tõnno Lepmets]], korvpallur
* [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja
* [[Evi Leppik]], sõudja
* [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja
* [[Taavet Leppik]], võrkpallur
* [[Roland Lessing]], laskesuusataja
* [[Ferdinand Lester]], poksija
* [[Allar Levandi]], kahevõistleja
* [[Annely Levandi]], sõudja
* [[Arlet Levandi]], iluuisutaja
* [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija
* [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja
* [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja
* [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja
* [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja
* [[Haldur Liinar]], poksija
* [[Aivo Liiv]], ujuja
* [[Marten Liiv]], kiiruisutaja
* [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja
* [[Frank Liivak]], jalgpallur
* [[Jaanus Liivak]], korvpallur
* [[Kadri Liivak]], iluvõimleja
* [[Kalle Liivamägi]], ujuja
* [[Aleksander Lilender]], poksija
* [[Arvo Lill]], korvpallur
* [[Harri Lill]], kurlingumängija
* [[Heino Lill]], korvpallur
* [[Jüri Lill]], veemootorisportlane
* [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane
* [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja
* [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur
* [[Robin Limberg]], jalgpallur
* [[Nikolai Linberg]], jalgpallur 
* [[Alari Lindmäe]], lauatennisist
* [[Joel Lindpere]], jalgpallur
* [[Inno Ling]], orienteeruja
* [[Henno Linn]], võrkpallur
* [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja
* [[Marko Lipp]], jalgpallur
* [[Karl Johan Lips]], korvpallur
* [[Valdo Lips]], korvpallur
* [[Jaak Lipso]], korvpallur
* [[Li Lirisman]], karateka
* [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet
* [[Erhard Loit]], poksija
* [[Karoliine Loit]], vehkleja
* [[Meelis Loit]], vehkleja
* [[Priit Lokutšievski]], korvpallur
* [[Pavel Londak]], jalgpallur
* [[Katrin Loo]], jalgpallur
* [[Martin Loo]], jalgrattur
* [[Rudolf Loo]], maadleja
* [[Johannes Looaru]], maadleja
* [[Viljar Loor]], võrkpallur
* [[Arnold Loorits]], maadleja
* [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja 
* [[Timo Loorits]], sõudja
* [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur
* [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja
* [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja
* [[Meelis Ludvig]], maadleja
* [[Marko Luhamaa]], karateka
* [[Arnold Luhaäär]], tõstja
* [[Olaf Luiga]], tõstja
* [[Helmuth Luik]], maletaja
* [[Juhan Luik]], mäesuusataja
* [[Leila Luik]], pikamaajooksja
* [[Liina Luik]], pikamaajooksja
* [[Lily Luik]], pikamaajooksja
* [[Margus Luik]], käija
* [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur
* [[Jan Lukats]], jäähokimängija
* [[Marco Lukka]], jalgpallur
* [[Tiit Luman]], automudelisportlane
* [[Tõnu Lume]], maadleja
* [[Erm Lund]], tõstja
* [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja
* [[Siim Luts]], jalgpallur
* [[Toivo Luts]], poksija
* [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja
* [[Timo Lõhmus]], võrkpallur
* [[Janika Lõiv]], jalgrattur
* [[Saron Läänmäe]], jalgpallur
* [[Rein Lüüs]], tennisist
* [[Villem Lüüs]], kabetaja
* [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur

== M ==

* [[August Maalstein]], kergejõustiklane
* [[Silver Maar]], võrkpallur
* [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane
* [[Laura Maasik]], kergejõustiklane
* [[Nigul Maatsoo]], poksija
* [[Tiit Madalvee]], maadleja
* [[Merike Madar]], kulturist
* [[Alla Madisson]], allveesportlane
* [[Reimo Madissoo]], jalgpallur
* [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja
* [[Paul Maibaum]], maadleja
* [[Raivo Maimre]], jalgrattur
* [[Martin Maiste]], maadleja
* [[Meelis Maiste]], sulgpallur
* [[Erik Makke]], korvpallur
* [[Kristjan Makke]], korvpallur
* [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane
* [[Lauri Malsroos]], orienteeruja
* [[Egert Malts]], suusahüppaja
* [[Karl Malve]], poksija
* [[Endla Mandel]], sõudja
* [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane
* [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija
* [[Rene Mandri]], jalgrattur
* [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur
* [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane
* [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja
* [[Kalev Margus]], sõudja
* [[Herol Marjak]], ujuja
* [[Mati Mark]], laskesportlane
* [[Reno Mark]], jalgpallur
* [[Marek Marksoo]], tennisist
* [[Ago Markvardt]], kahevõistleja
* [[Margaret Markvardt]], ujuja
* [[Kristian Marmor]], jalgpallur
* [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur
* [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja
* [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur
* [[Juho Matsalu]], jalgpallur
* [[Martin Matsi]], poksija
* [[Peeter Matsov]], poksija
* [[Ain Matvere]], sulgpallur
* [[Eve-Mai Maurer]], ujuja
* [[Lembit Maurer]], poksija
* [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja
* [[Marko Meerits]], jalgpallur
* [[Rihard Meesit]], jalgpallur
* [[Keity Meier]], mootorrattasportlane
* [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane
* [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane
* [[Toni Meijel]], ujuja
* [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja
* [[Johan Meimer]], kergejõustiklane
* [[Lea Meller]], sumomaadleja
* [[Argo Meresaar]], võrkpallur
* [[Ülle Merisalu]], ujuja
* [[Enn Meriväli]], laskur
* [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja
* [[Karol Mets]], jalgpallur
* [[Mihkel Mets]], karateka
* [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist
* [[Nino Metsar]], ujuja
* [[Peeter Metsar]], korvpallur
* [[Vello Metsis]], poksija
* [[Väino Metsis]], poksija
* [[Margus Metstak]], korvpallur
* [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja
* [[Pärtel Mettig]], korvpallur
* [[Juhan Mettis]], judoka
* [[Mihkel Migasto]], poksija
* [[Madis Mihkels]], jalgrattur
* [[Markus Miiter]], jalgpallur
* [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja
* [[Mairo Miil]], jalgpallur
* [[Kristiine Miilen]], võrkpallur
* [[Elmar Mike]], poksija
* [[Maarija Mikiver]], jalgpallur
* [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur 
* [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja
* [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja
* [[Martin Miller]], jalgpallur
* [[Sander Mirme]], rogainija
* [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja
* [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja
* [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Ille Molloka]], sõudja
* [[Johannes Moor]], motosportlane
* [[Aino Moorlat]], jalgrattur
* [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur
* [[Merle Morrisson]], sõudja
* [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja
* [[Selma Multer]], korvpallur
* [[Janne Mumme]], kabetaja
* [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur
* [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja
* [[Madli Murel]], kolmevõistleja
* [[Mehis Muru]], orienteeruja
* [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane
* [[Raul Must]], sulgpallur
* [[Raiko Mutle]], jalgpallur
* [[Guido Muttikas]], ujuja
* [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur
* [[Vally Mõistlik]], korvpallur
* [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur
* [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur
* [[Roman Mõtlik]], jalgpallur 
* [[Ain Mõttus]], maadleja
* [[Arvo Mõttus]], maadleja
* [[Epp Mäe]], maadleja
* [[Jarek Mäestu]], sõudja
* [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur 
* [[Janar Mägi]], käsipallur
* [[Maris Mägi]], kergejõustiklane
* [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane
* [[Voldemar Mägi]], maadleja
* [[Helary Mägisalu]], maadleja
* [[Miko Mälberg]], ujuja
* [[Alfred Mäll]], tõstja
* [[Valter Mäng]], jalgpallur
* [[Ants Mängel]], sulgpallur
* [[Kalle Männama]], jalgrattur
* [[Silver Mäoma]], jalgpallur
* [[Talvi Märja]], tennisist
* [[Markko Märtin]], autorallisõitja
* [[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka
* [[Risto Mätas]], odaviskaja
* [[Conrad Mölder]], jäähokimängija
* [[Janika Mölder]], iluvõimleja
* [[Markus Mölder]], tennisist
* [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja 
* [[Mihkel Müller]], maadleja
* [[Peeter Mürk]], tõstja
* [[Valter Mürk]], poksija
* [[Martin Müürsepp]], korvpallur

== N ==

* [[Mart Naaber]], võrkpallur
* [[Tõnis Naarits]], maadleja
* [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe
* [[Virge Naeris]], kergejõustiklane
* [[Andrus Nagel]], korvpallur
* [[Konstantin Nahk]], jalgpallur
* [[Gerlin Naisson]], jalgpallur
* [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja
* [[Mai Narva]], maletaja
* [[Regina Narva]], maletaja
* [[Triin Narva]], maletaja
* [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja
* [[Ingrid Neel]], tennisist
* [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja
* [[Leopold Neeme]], poksija
* [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur
* [[Martin Neerot]], sõudja
* [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur 
* [[Tiiu Neiland]], tennisist
* [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja
* [[Terje Neitsov]], sõudja
* [[Lembit Nelke]], käsipallur
* [[Harri Neppi]], tennisist
* [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur
* [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja
* [[Meinhard Niglas]], maadleja
* [[Piret Niglas]], suusataja
* [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja
* [[Heiko Niidas]], korvpallur
* [[Herbert Niiler]], korvpallur
* [[Jaan Niinep]], laskur
* [[Marek Niit]], kergejõustiklane
* [[Priidu Niit]], kettaheitja
* [[Johannes Niks]], jalgpallur
* [[Ants Nisu]], maadleja
* [[Oskar Nisu]], jalgrattur
* [[Jüri Nisumaa]], maadleja
* [[Martin Noodla]], käsipallur
* [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja
* [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane
* [[Marek Noormets]], korvpallur
* [[Voldemar Noormägi]], tõstja
* [[Andi Noot]], keskmaajooksja
* [[Peeter Noppel]], poksija
* [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister
* [[Rauno Nurger]], korvpallur
* [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja
* [[Liidia Nurme]], tennisist
* [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane
* [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur
* [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja
* [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur
* [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur
* [[Brett Nõmm]], korvpallur
* [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur
* [[Ott Nõmm]], jalgpallur
* [[Reigo Nõmm]], korvpallur
* [[Aare Nõmme]], poksija
* [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur

== O ==

* [[Kristjan Oja]], laskesuusataja
* [[Rait Oja]], jalgpallur
* [[Reimo Oja]], jalgpallur
* [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja
* [[Sten Oja]], rallikrossisõitja
* [[Oliver Ojakäär]], tennisist
* [[Grete Ojala]], jalgpallur
* [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja
* [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur
* [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur
* [[Marten Ojapõld]], autosportlane
* [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja
* [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane
* [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane
* [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane
* [[Mart Ojavee]], jalgrattur
* [[Malle Ojokas]], sõudja
* [[Arved Oksaar]], jooksja
* [[Maaren Olander]], jalgpallur
* [[Grete Olde]], maletaja
* [[Hendrik Olde]], maletaja
* [[Margareth Olde]], maletaja
* [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane
* [[Gert Olesk]], jalgpallur
* [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane
* [[Raul Olle]], murdmaasuusataja
* [[Ervin Ollik]], jalgpallur
* [[Ülo Ollis]], jalgpallur
* [[Sten Olmre]], korvpallur
* [[Villi Olumets]], maadleja
* [[Andres Olvik]], ujuja
* [[Karl Oole]], poksija ja tõstja
* [[Andres Oper]], jalgpallur
* [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja
* [[Oliver Orav]], võrkpallur
* [[Saara Orav]], tennisist
* [[Vello Orav]], laskesportlane
* [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja
* [[Anatoli Org]], ujuja
* [[Karl Orren]], jalgpallur
* [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane
* [[Miia Ott]], kergejõustiklane
* [[Rein Ottoson]], purjesportlane

== P ==

* [[Asko Paade]], korvpallur
* [[Aarne Paal]], sõudja
* [[Aino Paal]], suusataja
* [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur 
* [[Rudolf Paal]], jalgpallur
* [[Juhan Paalo]], sõudja
* [[Merilin Paalo]], võrkpallur
* [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur
* [[Martin Paasoja]], korvpallur
* [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist
* [[Matti Paavo]], laskesuusataja
* [[Marko Pachel]], ujuja
* [[Raiko Pachel]], ujuja
* [[Martin Padar]], judoka
* [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja
* [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja
* [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja
* [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane
* [[Signe Paisjärv]], lauatennisist
* [[Ave Pajo]], jalgpallur
* [[Karl Pajumäe]], maadleja
* [[Märten Pajunurm]], jalgpallur
* [[Rein Pajur]], poksija
* [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja
* [[Kaisa Pajusalu]], sõudja
* [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur
* [[Rauno Pajuviidik]], maadleja
* [[Karl Palatu]], jalgpallur
* [[Kersti Paldis]], sõudja
* [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane
* [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja
* [[Valter Palm]], poksija
* [[Uno Palu]], kergejõustiklane
* Sten Palu, kergejõustiklane 
* [[Kevor Palumets]], jalgpallur
* [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja
* [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja
* [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur
* [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur 
* [[Enn Parbo]], korvpallur
* [[Sergei Pareiko]], jalgpallur
* [[Jaak Parmas]], tennisist
* [[Tiiu Parmas]], tennisist
* [[Salme Parming]], iluvõimleja
* [[Helgi Parts]], kergejõustiklane
* [[Raivo Parts]], sõudja
* [[Elina Partõka]], ujuja
* [[Kaija Parve]], laskesuusataja
* [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja
* [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane
* [[Mait Patrail]], käsipallur
* [[Andero Pebre]], jalgpallur
* [[Marek Peeba]], veemotosportlane
* [[Lembit Peegel]], poksija
* [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja
* [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane
* [[Rasmus Peetson]], jalgpallur
* [[Rauno Pehka]], korvpallur
* [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja
* [[Nette Peit]], võrkpallur
* [[Meelis Peitre]], jalgpallur
* [[Liis Pello]], jalgpallur
* [[Kalev Pensa]], tõstja
* [[Juku Pent]], suusataja
* [[Leho Pent]], tõstja
* [[Sten Pentus]], autosportlane
* [[Sten Perillus]], võrkpallur
* [[Indrek Pertelson]], judoka
* [[Silvia Pertens]], võrkpallur
* [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja
* [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane
* [[Pirjo Peterson]], jalgpallur
* [[Tiiu Peterson]], sõudja
* [[Voldemar Peterson]], jalgpallur
* [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija
* [[Andres Petrov]], snuukrimängija
* [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja
* [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja 
* [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane
* [[Arnold Pihlak]], jalgpallur
* [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja
* [[Kail Piho]], kahevõistleja
* [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja
* [[Ingrid Piht]], orienteeruja
* [[Kristofer Piht]], jalgpallur
* [[Linda Piiper]], kabetaja
* [[Ly Piir]], iluuisutaja
* [[Uno Piir]], jalgpallur
* [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja
* [[Raio Piiroja]], jalgpallur
* [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane
* [[August Pikker]], maadleja
* [[Veronika Pikkel]], kabetaja
* [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja
* [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja
* [[Ahto Pilisner]], sõudja
* [[Aado Pind]], sõudja
* [[Inge Pind]], sõudja
* [[Ain Pinnonen]], käsipallur
* [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane
* [[Kalju Pitksar]], maletaja
* [[Martin Plaser]], maadleja
* [[Tarvo Ploom]], motosportlane
* [[Otto Pohla]], maadleja
* [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane
* [[Albert Poom]], poksija
* [[Mart Poom]], jalgpallur
* [[Ahmed Porkveli]], käsipallur
* [[Valeri Pormann]], maadleja
* [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja
* [[Indrek Possul]], suusataja
* [[Johan Possul]], maadleja
* [[Sander Post]], jalgpallur
* [[Guido Povar]], poksija
* [[Helmut Praks]], poksija
* [[Janno Prants]], laskesuusataja
* [[Endel Press]], ujuja ja veepallur
* [[Feliks Press]], maadleja
* [[Kristjan Press]], maadleja
* [[Aivar Priidel]], jalgpallur
* [[Sten Priinits]], vehkleja
* [[Igor Prins]], jalgpallur
* [[Stanislav Prins]], jalgpallur
* [[Jakob Proovel]], maadleja
* [[Toomas Proovel]], maadleja
* [[Albert Prosa]], jalgpallur
* [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane
* [[Jaan Puidet]], korvpallur
* [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja
* [[Raimund Pundi]], võrkpallur
* [[Raimo Punning]], maadleja
* [[Keith Pupart]], võrkpallur
* [[Eino Puri]], jalgpallur
* [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja
* [[Sander Puri]], jalgpallur
* [[Ats Purje]], jalgpallur
* [[Toomas Putmaker]], autosportlane
* [[Helmut Puur]], maadleja
* [[Alfred Puusaag]], tõstja
* [[Edgar Puusepp]], maadleja
* [[Martin Puusepp]], jalgrattur
* [[Ingrid Puusta]], purjesportlane
* [[Heino Puuste]], odaviskaja
* [[Raimond Põder]], jalgpallur
* [[Aita Põldma]], tennisist
* [[Mirko Põldma]], jalgrattur
* [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur
* [[Kristofer Põldme]], jalgpallur
* [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja
* [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane
* [[Henn Põlluste]], maadleja
* [[Johan Põntson]], maadleja
* [[Aalo Põvvat]], maletaja
* [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane
* [[Ulvi Pärgma]], sõudja
* [[Andre Pärn]], korvpallur
* [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane
* [[Reena Pärnat]], vibulaskur
* [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist
* [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur
* [[Monika Pärnpuu]], sõudja
* [[Armi Pärt]], käsipallur
* [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja
* [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane
* [[Erki Pütsep]], jalgrattur

== Q ==

== R ==

* [[Andrus Raadik]], võrkpallur
* [[Anton Raadik]], poksija
* [[Pille Raadik]], jalgpallur
* [[Toomas Raadik]], korvpallur
* [[Argo Raag]], maadleja
* [[Kaljo Raag]], tõstja
* [[Merle Raaliste]], sõudja
* [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane
* [[Kerttu Rahe]], karateka
* [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane
* [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane
* [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja
* [[Risto Raid]], jalgrattur
* [[Eedo Raide]], rallisõitja
* [[Ülo Raidma]], võrkpallur
* [[Erich Raidvee]], poksija
* [[Sander Raieste]], korvpallur
* [[Kenneth Raisma]], tennisist
* [[Allar Raja]], sõudja
* [[Andres Raja]], kümnevõistleja
* [[Arvi Raja]], sõudja
* [[Jan Rajevski]], jäähokimängija
* [[Mark Rajevski]], jäähokimängija
* [[Ülo Rammo]], poksija
* [[Ellen Rand]], sõudja
* [[Taavi Rand]], iluuisutaja
* [[Tõnis Randala]], korvpallur
* [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane
* [[Rein Randlane]], karateka
* [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja
* [[Jüri Randviir]], maletaja
* [[Maari Randväli]], ujuja
* [[Valdu Rannaleet]], purilendur
* [[Raul Rannaveer]], ujuja
* [[Heiko Rannula]], korvpallur
* [[Toomas Rapp]], sõudja
* [[Ahto Raska]], maadleja
* [[Andres Raska]], kergejõustiklane
* [[Liina Raska]], ujuja
* [[Gregor Rasva]], triatleet
* [[Harry Rattus]], maadleja
* [[Priit Raud]], lauatennisist
* [[Kalju Raudjalg]], poksija
* [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur
* [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja
* [[Raimo Raudsepp]], triatleet
* [[Art Raudva]], veemootorisportlane
* [[Ago Rebane]], purjetaja
* [[Kirti Rebane]], orienteeruja
* [[Lembit Rebane]], korvpallur
* [[Viiu Rebane]], orienteeruja
* [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja
* [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane
* [[Taavi Reigam]], korvpallur
* [[Martin Reim]], jalgpallur
* [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane
* [[Julius Reinans]], jalgpallur
* [[Aleksander Reino]], poksija
* [[Sven Reintak]], kergejõustiklane
* [[Mikk Reintam]], jalgpallur
* [[Harald Reinvald]], poksija
* [[Sandra Reinvald]], korvpallur
* [[Carmely Reiska]], iluvõimleja
* [[Edgar Remmel]], lauatennisist
* [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane
* [[Kevin Renno]], võitlussportlane
* [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja
* [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja
* [[Herol Riiberg]], jalgpallur
* [[Enn Riisalu]], poksija
* [[Boris Riisik]], jalgpallur
* [[Joonas Riismaa]], korvpallur
* [[Mait Riisman]], veepallur
* [[Jorgen Rikberg]], korvpallur
* [[Rait Rikberg]], võrkpallur
* [[Arvo Rist]], kabetaja
* [[Liisi Rist]], jalgrattur
* [[Raivo Rist]], kabetaja
* [[Taivo Rist]], kabetaja
* [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur
* [[Siret Rits]], võrkpallur
* [[Leelo Rivis]], käsipallur
* [[Erika Roger]], suusataja
* [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja
* [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur
* [[Johan Rohtla]], ujuja
* [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja
* [[Urmas Rooba]], jalgpallur
* [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja
* [[Maria Romanjuk]], ujuja
* [[Kuno Rooba]], orienteeruja
* [[Meelis Rooba]], jalgpallur
* [[Robert Rooba]], jäähokimängija
* [[Ain Rool]], kabetaja
* [[Voldemar Roolaan]], maadleja
* [[Boris Roolaid]], ujuja
* [[Egon Roolaid]], ujuja
* [[Heldur Roone]], maadleja
* [[Henri Roos]], murdmaasuusataja
* [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija
* [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja
* [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur
* [[Salme Rootare]], maletaja
* [[Vidrik Rootare]], maletaja
* [[Jaan Roots]], maadleja
* [[Maire Roots]], sõuda
* [[Ilmar Rootsi]], jooksja
* [[Vello Rootsi]], orienteeruja
* [[Inna Rose]], laskur
* [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja
* [[Märt Rosenthal]], korvpallur
* [[Künter Rothberg]], judoka
* [[Ernst Rull]], laskur
* [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane
* [[Indrek Rumma]], korvpallur
* [[Hellat Rumvolt]], poksija
* [[Raivo Russmann]], viievõistleja
* [[Rain Ruuder]], kikkpoksija
* [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane
* [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur
* [[Taavi Rähn]], jalgpallur
* [[Aivar Räni]], vasaraheitja
* [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja
* [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane
* [[Artur Rättel]], jalgpallur
* [[Margus Rääk]], maadleja
* [[Helmuth Räästas]], jalgpallur
* [[Alfred Röding]], poksija
* [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja
* [[Helina Rüütel]], sulgpallur
* [[Margit Rüütel]], tennisist
* [[Henri Rüütli]], jalgpallur

== S ==

* [[Kaimar Saag]], jalgpallur
* [[Oskar Saag]], poksija
* [[Kristo Saage]], korvpallur
* [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja
* [[Kadi Liis Saar]], tennisist
* [[Katriin Saar]], tennisist
* [[Kevin Saar]], võrkpallur
* [[Alex Saaremaa]], võrkpallur
* [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist
* [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja
* [[Henn Saarmann]], maletaja
* [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur
* [[Andrus Sabiin]], sõudja
* [[Liis Saharov]], jalgpallur
* [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja
* [[Kaido Saks]], korvpallur
* [[Kairi Saks]], sulgpallur
* [[Ivo Saksakulm]], korvpallur
* [[Raivo Saldre]], viievõistleja
* [[Joseph Saliste]], jalgpallur
* [[Jaak Salumets]], korvpallur
* [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja
* [[Jane Salumäe]], maratonijooksja
* [[Jens Salumäe]], suusahüppaja
* [[Priit Salumäe]], jalgrattur
* [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja
* [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur
* [[Kalli Samorodni]], sõudja
* [[Ago Samoson]], orienteeruja
* [[Aleksander Sannik]], maadleja
* [[Arvi Sapas]], motosportlane
* [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane
* [[Rauno Sappinen]], jalgpallur
* [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane
* [[Eneli Sarv]], jalgpallur
* [[Elo Saue]], orienteeruja
* [[Eveli Saue]], laskesuusataja
* [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija
* [[Maarja Saulep]], jalgpallur
* [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija
* [[Jaak Savvi]], ujuja
* [[Alfred Schmidt]], tõstja
* [[Helen Schmidt]], triatlonist
* [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja 
* [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja
* [[Anett Schutting]], tennisist
* [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija
* [[Indrek Sei]], ujuja
* [[Kristin Seier]], sõudja
* [[Georg Seim]], tõstja
* [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014)
* [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja
* [[Konstantin Selli]], kabetaja
* [[Enn Sellik]], pikamaajooksja
* [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja
* [[Märt Sepik]], korvpallur
* [[Kätlin Sepp]], ujuja
* [[Markkus Seppik]], jalgpallur
* [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur
* [[Viktor Sieger]], jalgpallur
* [[Madis Sihimets]], maadleja
* [[Morten Siht]], pikamaajooksja
* [[Eler Siim]], sõudja
* [[Mattias Siimar]], tennisist
* [[Kristo Siimer]], laskesuusataja
* [[Karl Siitan]], autosportlane
* [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur
* [[Evald Sikk]], maadleja
* [[Kermo Sikk]], laksesuusataja
* [[Jüri Sikkut]], maadleja
* [[August Martin Silber]], jalgpallur
* [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja
* [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja 
* [[Joanna Sild]], kabetaja
* [[Joonas Sild]], jalgpallur
* [[Rita Sild]], korvpallur
* [[Sixten Sild]], orienteeruja
* [[Timo Sild]], orienteeruja
* [[Henry Sildaru]], vigursuusataja
* [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja
* [[Olle Sildre]], jäähokimängija
* [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur
* [[Annika Sillaots]], jalgpallur
* [[Ester Sillaste]], ujuja
* [[Janis Sillat]], sõudja
* [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja
* [[Juhan Simovart]], viievõistleja
* [[Sander Sinilaid]], jalgpallur
* [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur
* [[Kersti Sirel]], korvpallur
* [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur
* [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja
* [[Helmuth Sirgemets]], poksija
* [[Johann Sirmann]], tõstja
* [[Hugo Soasepp]], poksija
* [[Leili Soima]], sõudja
* [[August Sokk]], korvpallur
* [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur
* [[Tanel Sokk]], korvpallur
* [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult)
* [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener
* [[Janar Soo]], korvpallur
* [[Henri Sool]], kergejõustiklane
* [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane
* [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane
* [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane
* [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur 
* [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur
* [[Kustav Soosild]], poksija
* [[Erik Sorga]], jalgpallur
* [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija
* [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja
* [[Andrei Stepanov]], jalgpallur
* [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja
* [[Rein Stint]], autosportlane
* [[Leenart Strastin]], poksija
* [[Getriin Strigin]], jalgpallur
* [[Arvo Strikholm]], sõudja
* [[Ivar Stukolkin]], ujuja
* [[Andrus Suija]], sõudja
* [[Silja Suija]], murdmaasuusataja
* [[Olari Suislep]], maadleja
* [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Robert Suokas]], poksija
* [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur 
* [[Diana Suumann]], kergejõustiklane
* [[Riho Suun]], jalgrattur
* [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur
* [[Valdu Suurkask]], korvpallur
* [[Alo Suurna]], korvpallur
* [[Kasper Suurorg]], korvpallur
* [[Oliver Suurorg]], korvpallur
* [[Geir Suursild]], sõudja
* [[Tanel Suurväli]], ujuja
* [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane
* [[Andres Sõber]], korvpallur
* [[Elvia Sõber]], kabetaja
* [[Peep Sõber]], laskesportlane
* [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja
* [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur 
* [[Aimur Säärits]], maadleja
* [[Jüri Süldre]], poksija
* [[Boris Sülluste]], maadleja

== Š ==

* [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja
* [[Jade Šadeiko]], võrkpallur
* [[Tihhon Šišov]], jalgpallur
* [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja
* [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Irina Štork]], iluuisutaja
* [[Mark Švets]], jalgpallur

== Z ==

* [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja
* [[Rene Zahkna]], laskesuusataja
* [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur
* [[Indrek Zelinski]], jalgpallur
* [[Sergei Zenjov]], jalgpallur
* [[Margret Zimmermann]], orienteeruja
* [[Kregor Zirk]], ujuja
* [[Inna Zlidnis]], jalgpallur
* [[Toivo Zoova]], sõudja
* [[Jürgen Zopp]], tennisist
* [[Julia Zuikova]], vehkleja
* [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane
* [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja
* [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja
* [[Sirli Zupping]], orienteeruja

== Ž ==

* [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur

== T ==

* [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit
* [[Mati Tabur]], jalgrattur
* [[Ando Tagamets]], korvpallur
* [[Kaspar Taimsoo]], sõudja
* [[Valdo Tali]], poksija
* [[Johan Talihärm]], laskesuusataja
* [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja
* [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane
* [[Avo Talpas]], maadleja
* [[Evelin Talts]], jooksja
* [[Jaan Talts]], tõstja
* [[Janar Talts]], korvpallur
* [[Astrid Talumäe]], purjetaja
* [[Urmas Talve]], poksija
* [[Peep Talving]], vehkleja
* [[Ernst Tamberg]], poksija
* [[Tanel Tamberg]], jalgpallur
* [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja
* [[Joonas Tamm]], jalgpallur
* [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks
* [[Reimo Tamm]], korvpallur
* [[Aleksander Tammann]], tennisist
* [[Jaanus Tamme]], purjetaja
* [[Märt Tammearu]], võrkpallur
* [[Annika Tammela]], jalgpallur
* [[Timo Tammemaa]], võrkpallur
* [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija 
* [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja
* [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja
* [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja
* [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide)
* [[Eeri Tammik]], sõudja
* [[Kalver Tammik]], sõudja
* [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja
* [[Lisette Tammik]], jalgpallur
* [[Aleksei Tammiste]], korvpallur
* [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja
* [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja
* [[Urve Tammsalu]], sõudja
* [[Ain Tammus]], jalgpallur
* [[Hardo Tann]], poksija
* [[Toomas Tarm]], maratonijooksja
* [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane
* [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja
* [[Sulev Tarros]], tõstja
* [[Johannes Tasa]], orienteeruja
* [[Evald Tasane]], sõudja
* [[Martin Taska]], jalgpallur
* [[Matthias Tass]], korvpallur
* [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija
* [[Imre Taveter]], purjetaja
* [[Peep Teder]], korvpallur
* [[Ruubert Teder]], kahevõistleja
* [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister
* [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane
* [[Harry Teeveer]], poksija
* [[Ingemar Teever]], jalgpallur
* [[Tanel Tein]], korvpallur
* [[Rubin Teitelbaum]], tõstja
* [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja
* [[Vladimir Tell]], jalgpallur
* [[Taijo Teniste]], jalgpallur
* [[Timo Teniste]], jalgpallur
* [[Siim Tenno]], jalgpallur
* [[Artemi Tepp]], poksija
* [[Elmar Tepp]], jalgpallur
* [[Renee Teppan]], võrkpallur
* [[Tiia Teppan]], suusataja
* [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja
* [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija
* [[Aksel Teär]], kabetaja
* [[Harutjun Therzjan]], poksija
* [[Tarvi Thomberg]], maadleja
* [[Rudolf Tihane]], tõstja
* [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur
* [[Ants Hindrek Tiido]], judoka
* [[Heino Tiik]], kergejõustiklane
* [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur
* [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja
* [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur
* [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur
* [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane
* [[Edgar Tiits]], veemotosportlane
* [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija
* [[Vardo Tikas]], võrkpallur
* [[Mihkel Tiks]], korvpallur
* [[Karel Tilga]], kümnevõistleja
* [[Alfred Timmo]], käsipallur
* [[Toomas Tiru]], kahevõistleja
* [[Triin Tobi]], mäesuusataja
* [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja
* [[Ene Tohv]], sõudja
* [[Kati Tolmoff]], sulgpallur
* [[Janek Tombak]], jalgrattur
* [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja
* [[Priit Tomson]], korvpallur
* [[Andres Toobal]], võrkpallur
* [[Kert Toobal]], võrkpallur
* [[Alo Toom]], maadleja
* [[Hugo Toom]], korvpallur
* [[Karl Toom]], käsipallur
* [[Mait Toom]], jalgpallur
* [[Merily Toom]], jalgpallur
* [[Alari Toome]], sõudja
* [[Joosep Toome]], korvpallur
* [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja
* [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane
* [[Janar Toomet]], jalgpallur
* [[Taaniel Tooming]], orienteeruja
* [[Arvi Toominga]], kabetaja
* [[Aivar Toomiste]], korvpallur
* [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja
* [[Adalbert Toots]], maadleja
* [[Heiki Toots]], maadleja
* [[Valdur Topaasia]], tennisist
* [[Hans Torim]], kergejõustiklane
* [[Kaarel Torop]], jalgpallur
* [[Tiina Torop]], kergejõustiklane
* [[Arnold Torpel]], poksija
* [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane
* [[Anneli Trees]], kabetaja
* [[Uno Trei]], kergejõustiklane
* [[Henri Treial]], võrkpallur
* [[Grete Treier]], jalgrattur
* [[Jan Treier]] laskesuusataja
* [[Kaspar Treier]], korvpallur
* [[Väino Treiman]], kergejõustiklane
* [[Ardu Treinbuk]], kabetaja
* [[Jane Trepp]], ujuja
* [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja
* [[Ingeborg Trofimova]], kiiruisutaja ja hakgrattur
* [[Ivar Troost]], tennisist
* [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur
* [[Egle Trump]], sõudja
* [[Tiina Trutsi]], jalgpallur
* [[Bernhard Truuberg]], poksija
* [[Tiiu Truus]], sõudja
* [[Julia Trynova]], vehkleja
* [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja 
* [[Monika Tsõganova]], maletaja
* [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja
* [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane
* [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur
* [[Gedly Tugi]], odaviskaja
* [[Aleksander Tulk]], allveesportlane
* [[Andrus Tull]], kabetaja
* [[Toomas Turb]], kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja
* [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja
* [[Indrek Turi]], kümnevõistleja
* [[Laine Turja]], kergejõustiklane
* [[Raimond Turja]], poksija
* [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija
* [[Peeter Turnau]], vehkleja
* [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane
* [[Rauno Tutk]], jalgpallur
* [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane
* [[Andres Tuvikene]], sõudja
* [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane
* [[Toomas Tõnise]], viievõistleja
* [[Karin Tõnissoo]], sõudja
* [[Toomas Tõniste]], purjetaja
* [[Tõnu Tõniste]], purjetaja
* [[Gunnar Tõnning]], ujuja
* [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist
* [[Feliks Tõnuri]], tennisist
* [[Harry Tõnuri]], tennisist
* [[Moonika Tõrva]], sõudja
* [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur
* [[Tagne Tähe]], laskesuusataja
* [[Robert Täht]], võrkpallur
* [[Tristan Täht]], võrkpallur
* [[Ott Tänak]], rallisõitja
* [[Rein Tölp]], kergejõustiklane
* [[Ülo Tölp]], sõudja
* [[Avo Tölpt]], karateka
* [[Herik Tölpt]], karateka
* [[Rain Tölpus]], jalgpallur
* [[Hanno Tünder]], sõudja
* [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane
* [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja

== U ==

* [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja)
* [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja
* [[Aivo Udras]], laskesuusataja
* [[Grete Udras]], kõrgushüppaja
* [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur
* [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja
* [[Egle Uljas]], kergejõustiklane
* [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane
* [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja
* [[Erki Urvik]], korvpallur
* [[Olga Usar]], kergejõustiklane
* [[Aap Uspenski]], maadleja
* [[Martin Ustaal]], jalgpallur
* [[Andrus Utsar]], tõstja
* [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja
* [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane
* [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane
* [[Margo Uusorg]], jooksja
* [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane
* [[Arno Uutma]], kabetaja

== V ==

* [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane
* [[Stefan Vaaks]], korvpallur
* [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur
* [[Kaimar Vagul]], suusahüppaja
* [[Karmen Vagula]], kabetaja
* [[Gustav Vahar]], maadleja
* [[Andreas Vaher]], jalgpallur
* [[Lembi Vaher]], teivashüppaja
* [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane
* [[Maret Vaher]], orienteeruja
* [[Karl Vahi]], poksija
* [[Janis Vahter]], korvpallur
* [[Johan Vahter]], võrkpallur
* [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja
* [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja
* [[Norman Vahtra]], jalgrattur
* [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur
* [[Häli Vahula]], võrkpallur
* [[Josten Vaidem]], jalgrattur
* [[Arnold Vaiksaar]], poksija
* [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur
* [[Sille Vaiksaar]], sõudja
* [[Georg Vain]], jalgpallur
* [[Betti Vainküla]], purjetaja
* [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja 
* [[Joonas Vaino]], korvpallur
* [[Hendrik Vainu]], jalgpallur
* [[Lea Vakra]], kergejõustiklane
* [[Boris Valdek]], vehkleja
* [[Uno Valdmets]], käsipallur
* [[Richard Valdov]], jalgpallur
* [[Robert Valge]], korvpallur
* [[Heldur Valgmäe]], maletaja
* [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur
* [[Marina Vallik]], ujuja
* [[Virgo Vallik]], jalgpallur
* [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane
* [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane
* [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja
* [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur
* [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur
* [[Siim Valtna]], jalgpallur
* [[Laura Vana]], sulgpallur
* [[Eduard Vanaaseme]], tõstja
* [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane
* [[Renet Vanker]], võrkpallur
* [[Tõnis Vanna]], jalgpallur
* [[Indrek Varblane]], korvpallur
* [[Mihkel Varblane]], võrkpallur
* [[Kert Varik]], motokrossisõitja
* [[Tony Varjund]], jalgpallur
* [[Alar Varrak]], korvpallur
* [[Ülo Varul]], korvpallur
* [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur
* [[Jaan Veanes]], epeevehkleja
* [[Artur Veborn]], suusataja
* [[Enrico Veensalu]], jalgpallur
* [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur
* [[Robert Veering]], jalgpallur
* [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja
* [[Henri Veesaar]], korvpallur
* [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja
* [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja
* [[Rain Veideman]], korvpallur
* [[Andrei Veis]], jalgpallur
* [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane
* [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur
* [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane
* [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur
* [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur
* [[Siim-Sander Vene]], korvpallur
* [[Oliver Venno]], võrkpallur
* [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane
* [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur
* [[Kadi Veski]], kabetaja
* [[Viljar Veski]], korvpallur
* [[Heino Veskila]], korvpallur
* [[Karl Vestel]], jalgrattur
* [[Martin Vetkal]], jalgpallur
* [[Mare Vierland]], ujuja
* [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane
* [[Tõnu Vihmaru]], sõudja
* [[Martin Viiask]], korvpallur
* [[Robert Viiber]], võrkpallur
* [[Terje Viidebaum]], ujuja
* [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur
* [[Jüri Viigipuu]], korvpallur
* [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Raul Viik]], autosportlane
* [[Karmen Viikmaa]], maletaja
* [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur
* [[Margit Viilep]], ujuja
* [[Arkadi Viira]], maadleja
* [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija
* [[Margit Viirmaa]], korvpallur
* [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja
* [[Alar Viitmaa]], orienteeruja
* [[Marcus Viks]], sõudja
* [[Priit Viks]], laskesuusataja
* [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur
* [[Maksim Vilde]], poksija
* [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Leonhard Viljus]], laskur
* [[Heino Villemson]], korvpallur
* [[Heldur Villemson]], maadleja
* [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja
* [[Raido Villers]], korvpallur
* [[Sten Villmann]], sõudja
* [[Mathias Villota]], jalgpallur
* [[Mati Villsaar]], sõudja
* [[Mart Vilt]], kergejõustiklane
* [[Jüri Vips]], autosportlane
* [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane
* [[Nikolai Viru]], laskesportlane
* [[Andres Virumann]], veemotosportlane
* [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane
* [[Indrek Visnapuu]], korvpallur
* [[Milvi Visnapuu]], käsipallur
* [[Hans Vissor]], veemotosportlane
* [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur
* [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane
* [[Rein Volt]], maadleja
* [[Jüri Voodla]], suusataja
* [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener
* [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja
* [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja
* [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur
* [[Martin Vunk]], jalgpallur
* [[Uno Vunk]], poksija
* [[Tõnu Võimula]], maadleja
* [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija
* [[Madis Võrk]], poksija
* [[Johannes Võrno]], laskur
* [[Õilme Võro]], sprinter
* [[Imre Vähi]], kulturist
* [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane
* [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister
* [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur
* [[Voldemar Väli]], maadleja
* [[Henri Välja]], jalgpallur
* [[Ants Vändrik]], korvpallur
* [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister

== W ==

== Õ ==

* [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja
* [[Tõnu Õim]], maletaja
* [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur
* [[Jan Õun]], jalgpallur
* [[Janar Õunap]], jalgpallur
* [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja
* [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja
* [[Ingel Õunmaa]], paraujuja
* [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur

== Ä ==
*[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur
*[[Eevald Äärma]], teivashüppaja

== Ö ==

== Ü ==

* [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane
* [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur

== X ==

== Y ==

== Vaata ka ==
* [[Sportlaste loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti mäesuusatajate loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]
[[Kategooria:Eesti spordi loendid]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]</text>
      <sha1>rjfisenzsa35gzgku4jz2xajv9z74vn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vana Šveitsi Konföderatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>350102</id>
    <revision>
      <id>7201381</id>
      <parentid>7097446</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:35:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201381</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28658" sha1="ks4wm0s59zl4xcn03biizfvsdwmytc2" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}
{{viita}}

{{Endine riik
 |nimi                = Šveitsi konföderatsioon&lt;br&gt;''Eidgenossenschaft''&lt;br&gt;''République des Suisses''&lt;br&gt;''Republica Helvetiorum''
 |lipp                = Early Swiss cross.svg
 |lipp-tekst          = Šveitsi lipp
 |vapp                = 
 |vapp-tekst          = 
 |asendikaart         = Historische Karte CH 18 Jh.png
 |asendikaart-tekst   = Vana Šveitsi Konföderatsioon 18. sajandil
 |algusaasta          = [[1291]]
 |lõppaasta           = [[1798]]
 |valitsusvorm        = [[konföderatsioon]]
 |osa                 = 
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            = 
 |ajalugu2            = 
 |sündmus2            = 
 |ajalugu3            = 
 |sündmus3            = 
 |ajalugu4            = 
 |sündmus4            = 
 |ajalugu5            = 
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = prantsuse, saksa, itaalia, retoromaani
 |peamised-keeled     = 
 |pealinn             = 
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2           = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = 
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |järgnes             = Helveetsia vabariik
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}

'''Vana Šveitsi Konföderatsioon''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Alte Eidgenossenschaft''; ajalooliselt ''[[Eidgenossenschaft]]'', pärast [[Šveitsi reformatsioon|reformatsiooni]]: [[Prantsuse keel|prantsuse]] ''République des Suisses'', [[Ladina keel|ladina]] ''Republica Helvetiorum'' – '[[Šveitslased|šveitslaste vabariik]]') oli [[Šveits]]i eelkäija aastatel 1291–1798.

See oli sõltumatute väikeriikide ([[Šveitsi kantonid|kantonite]]) lõtv [[konföderatsioon]], mis moodustus 14. sajandil. [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni asutamine|Tuumikust]], mis nüüd on [[Kesk-Šveits]], konföderatsioon [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni kasv|laienes]], kaasates sajandi keskel [[Zürich]]i ja [[Bern]]i linnad. Sellega moodustus haruldane liit maa- ja linna[[keskaegne kommuun|kommuunidest]], kellest kõik nautisid otseallumist [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]].

See kaheksast kantonist (''Acht Orte'') konföderatsioon oli poliitiliselt ja sõjaliselt edukas rohkem kui sajandiks, kulmineerudes 1470. aastate [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdades]], mis kehtestas selle võimu keerukal poliitilisel maastikul, kus domineerisid [[Varauusaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]]. Selle edu tulemuseks oli konföderaatide lisandumine, suurendades kantonite arvu 1513. aastaks kolmeteistkümneni (''Dreizehn Orte''). Konföderatsioon teatas [[Neutraliteet|neutraliteedist]] aastatel 1515 ja 1647 ([[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ohu ees), kuigi paljud šveitslased teenisid [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdades]] ja [[Varauusaegne Šveits|varauusajal]] isiklikult [[Šveitsi palgasõdurid|palgasõduritena]].

Pärast [[Švaabi sõda]] 1499. aastal oli konföderatsioon ''de facto'' sõltumatu riik läbi kogu [[varauusaeg|varauusaja]], kuigi 1648. aastani nimeliselt veel Saksa-Rooma riigi osa. Šveitsi reformatsioon jagas konföderaadid reformitud ja katoliiklikuks parteiks, mille tulemuseks oli 16.–18. sajandini sisekonflikt; selle tulemusena oli liidupäev (''[[Tagsatzung]]'') kildkondade vahelise vägivalla tõttu sageli halvatud. Šveitsi Konföderatsioon langes [[Prantsuse revolutsiooniarmee]] sissetungi ohvriks aastal 1798, pärast seda sai sellest lühiealine [[Helveetsia vabariik]].

== Nimi ==
{{vaata|Eidgenossenschaft}}
{{vaata|Šveitsi nimi}}

[[Pilt:Schweitzer Stier 1584.png|pisi|&quot;Šveitsi sõnn&quot; (''Der Schweitzer Stier''), sarved kaunistatud pärjaga, mis kujutab konföderatsiooni [[Kolmteist kantonit|Kolmeteistkümne kantoni]] [[Šveitsi kantonite lipud ja vapid|vappe]] (1584)]]

Omadussõna &quot;vana&quot; võeti kasutusele pärast [[Napoleoni ajastu]]t koos ''[[Varauusaegne Šveits|Ancien Régime]]''&lt;nowiki/&gt;'iga, [[retronüüm]]id, mis eristasid Napoleoni-eelset [[Restauratsioon (Šveits)|taastatud]] konföderatsioonist. Oma olemasolu ajal oli konföderatsioon tuntud kui ''Eidgenossenschaft'' või ''Eydtgnoschafft'' (&quot;vandeliit&quot;), viidates lepingutele kantonite vahel; seda mõistet kasutati esimest korda 1370. aasta &quot;[[Pfaffenbrief]]is&quot;. Konföderatsiooni territooriumid said koos tuntuks kui ''Schweiz'' või ''Schweizerland'' (''Schwytzerland'' tolleaegses kirjasõnas). Sestpeale käsitleti Konföderatsiooni ühe riigina, mida tunti ka kui Šveitsi vabariiki ([[Josias Simmler]]i järgi aastal 1576 ''Republic der Schweitzer'', ''République des Suisses'' ja ''Republica Helvetiorum'') viisi järgi, kuidas kutsuti [[Klassikaline vabariiklus|vabariikideks]] üksikuid linnakantoneid (nagu [[Zürichi vabariik|Zürichi]], [[Berni vabariik|Berni]] ja [[Baseli vabariik|Baseli]] vabariigid).

== Ajalugu ==

[[Pilt:Territorial-development-Swiss Confederacy.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni territoriaalne areng, 1291–1797]]

=== Asutamine ===

{{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni asutamine}}
{{vaata|Šveitsi varajane ajalugu}}

Vana Šveitsi Konföderatsiooni tuumik oli liit [[Šveitsi Alpid|Kesk-Alpide]] orukogukondade vahel ühishuvide (nagu kaubandus) haldamise hõlbustamiseks ja rahu kindlustamiseks kaubateedel läbi mägede. Konföderatsiooni asutamist tähistab [[Rütli vanne]] ([[Aegidius Tschudi]] järgi aastast 1307) või 1315. aasta [[Brunneni kokkulepe]]. 1889. aastast peetakse [[1291. aasta Liiduharta]]t [[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyzi]] ja [[Unterwalden]]i [[keskaegne kommuun|maakommuunide]] vahel konföderatsiooni asutavaks dokumendiks.

=== Liidu kasv ===

{{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni kasv}}

Esialgset liitu laiendati liidulepingutega [[Luzern]]i, [[Zürich]]i ja [[Bern]]i linnaga. See maa- ja linnakommuunide liit, mis nautis keisrile otsealluvuse staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]], tekkis [[Habsburgid]]est hertsogite ja kuningate surve tõttu, kes valitsesid enamikku maad. Mitmes lahingus Habsburgide armeedega olid šveitslased võidukad; nad vallutasid [[Glaruse kanton|Glaruse]] ja [[Zugi kanton|Zugi]] maapiirkonnad, millest said konföderatsiooni liikmed.

Aastatel 1353–1481 kindlustas kaheksa [[Šveitsi kantonid|kantoni]] liit – saksa keeles ''Acht Orte'' (kaheksa paika) – oma seisundit. Liikmed (eriti linnad) laiendasid oma territooriumi kohalike krahvide arvel: peamiselt ostes nende seaduslikke õigusi, kuid mõnikord jõuga. ''Eidgenossenschaft'' kui tervik laienes sõjaliste vallutuste arvel: [[Aargau kanton|Aargau]] vallutati 1415. aastal ja [[Thurgau kanton|Thurgau]] 1460. aastal. Mõlemal juhul lõikasid šveitslased kasu Habsburgidest hertsogite nõrkusest. Lõunas juhtis Uri sõjalist territoriaalset laienemist, mis viis (pärast mitmeid tagasilööke) 1515. aastal [[Ticino kanton|Ticino]] vallutamiseni. Ükski nendest territooriumidest ei saanud konföderatsiooni liikmeks; neil oli [[kondomiinium]]i staatus (piirkondi haldasid mitmed kantonid).

Sel ajal suurendasid kaheksa kantonit järk-järgult oma mõju naaberlinnadele ja -piirkondadele täiendavate liidulepingute kaudu. Üksikud kantonid sõlmisid liite [[Fribourg]]i, [[Appenzell]]i, [[Schaffhausen]]i, [[Sankt Gallen]]i abti ja linnaga, [[Biel (Bienne)|Biel]]i, [[Rottweil]]i, [[Mulhouse]]'i ja teistega. Need liitlased (tuntud kui ''Zugewandte Orte'') muutusid konföderatsiooniga lähedalt seotuks, kuid neid ei tunnistatud täisliikmeteks.

[[Burgundia sõjad]] kuulutasid edasist konföderatsiooni laienemist; Fribourg ja [[Solothurni kanton|Solothurn]] kiideti heaks 1481. aastal. [[Švaabi sõda|Švaabi sõjas]] Saksa-Rooma keisri [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vastu olid šveitslased võidukad ja vabanesid keiserliku õiguse alt. Assotsieerunud linnad [[Baseli kanton|Basel]] ja [[Schaffhauseni kanton|Schaffhausen]] ühinesid selle konflikti tulemusena konföderatsiooniga ja Appenzell järgnes 1513. aastal kui kolmeteistkümnes liige. Kolmeteistkümne kantoni liit (''Dreizehn Orte'') moodustas Vana Šveitsi Konföderatsiooni kuni selle lõpetamiseni 1798. aastal.

Konföderatsiooni laienemine peatus šveitslaste kaotusega 1515. aasta [[Marignano lahing]]us. Vaid Bern ja Fribourg olid veel võimelised vallutama 1536. aastal [[Vaud' kanton|Vaud']]; viimane sai peamiselt [[Berni kanton]]i osaks, väike osa läks Fribourgile.

=== Reformatsioon ===

{{vaata|Šveitsi reformatsioon}}

[[Pilt:Schlacht bei Kappel.jpg|pisi|Zürichi väed saavad [[Teine Kappeli sõda|Teises Kappeli sõjas]] lüüa]]

[[Šveitsi reformatsioon]] viis kantonite doktriinsele jagunemisele. Zürich, Bern, Basel, Schaffhausen ning assotsiaadid Biel, Mulhouse, Neuchâtel, Genf ja Sankt Galleni linn muutusid [[Protestantism|protestantlikeks]]; teised konföderatsiooni liikmed ja [[Valais' kanton|Valais]] jäid [[Katoliiklus|katoliiklikeks]]. Glaruses, Appenzellis, [[Graubündeni kanton|Graubündenis]] ja enamikus kondomiiniumides eksisteerisid mõlemad religioonid kõrvuti; Appenzell jagunes 1597. aastal katoliiklikuks [[Appenzell Innerrhoden]]iks ja protestantlikuks [[Appenzell Ausserrhoden]]iks.

Jagunemine viis kodusõjani ([[Kappeli sõjad]]) ja eraldi liitudeni võõrvõimudega katoliiklikust ja protestantlikust fraktsioonist, kuid konföderatsioon kui tervik jätkas eksisteerimist. Ühine välispoliitika oli ummikseisu tõttu siiski blokeeritud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal hoidsid usulised erimeelsused kantonite vahel konföderatsiooni neutraalsena ja säästsid seda vaenupoolte eest. [[Vestfaali rahu]]ga anti Šveitsi konföderatsioonile ametlik tunnustus kui Saksa-Rooma riigist sõltumatule riigile.

=== Varauusaeg ===

{{vaata|Varauusaegne Šveits}}

Kasvavad sotsiaalsed erinevused ja suurenev [[absolutism]] linnakantonites ''Ancien Régime'' ajal viisid kohalike [[Rahvaülestõusud hiliskeskaegses Euroopas|rahvaülestõusudeni]]. Ülestõus sõjajärgse depressiooni ajal pärast Kolmekümneaastast sõda kasvas [[1653. aasta Šveitsi talurahvasõda|1653. aasta Šveitsi talurahvasõjaks]] Luzernis, Bernis, Baselis, Solothurnis ja Aargaus. Ülestõus suruti teiste kantonite abijõududega maha.

Usulisi erinevusi võimendasid kasvavad majanduslikud erinevused. Katoliiklikud, peamiselt Kesk-Šveitsi maakantonid olid ümbritsetud üha ärilisema majandusega protestantlikest kantonitest. Poliitiliselt domineerivad kantonid olid Zürich ja Bern (mõlemad protestantlikud), kuid katoliiklikud kantonid olid mõjukad alates teisest Kappeli sõjast 1531. aastal. 1655. aasta püüde (Zürichi juhtimisel) liitu ümber korraldada blokeeris katoliiklik opositsioon, mis viis [[Villmergeni lahingud|esimese Villmergeni lahinguni]] 1656. aastal; katoliiklik partei võitis, kindlustades ''status quo''. Probleemid jäid lahendamata, vallandudes taas aastal 1712 [[Villmergeni lahingud|teise Villmergeni lahinguga]]. Seekord võitsid liidus domineerivad protestantlikud kantonid. Tõeline reform oli siiski võimatu; kolmeteistkümne liikme erahuvid olid liiga erinevad ja absolutistlikud kantonivalitsused lükkasid tagasi kõik püüded liiduülesele valitsemisele. Välispoliitika jäi killustatuks.

=== Kokkuvarisemine ===

{{vaata|Prantsuse revolutsioonisõdade 1798. aasta kampaaniad}}
{{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni lahingud#Prantslaste sissetung (1798)}}

Püüdes saavutada kontrolli peamistes Alpi mäekurudes ja luua puhver vaenulike monarhiate vastu, tungis Prantsusmaa esmalt Šveitsi konföderatsiooni assotsiaatidesse; osa [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonnast]] neelas Prantsusmaa 1793. aastal. 1797. aastal annekteeris Napoleon [[Valtellina]] (piiril Graubündeniga) uude Tsisalpiini vabariiki Põhja-Itaalias ja tungis Baseli piiskopkonna lõunapoolsesse ossa.

1798. aastal tungis [[Frédéric-César de La Harpe]]'i juhitud Vaud' vabariikliku tiiva kutsel konföderatsiooni [[Prantsuse revolutsiooniarmee]]. Vaud oli Berni kontrolli all, kuid solvatud valitsuse poolt erineva keele ja kultuuri pärast. Prantsuse revolutsiooni ideed leidsid Vaud's vastuvõtliku publiku ja kui Vaud kuulutas enda vabariigiks, oli prantslastel ettekääne tungida konföderatsiooni.

Sissetung oli valdavalt rahumeelne (kuna Šveitsi rahvas ei vastanud poliitilistele üleskutsetele relvad haarata) ja konföderatsiooni kokkuvarisemine toimus rohkem sisemiste tülide, kui välise surve tõttu. Vaid Bern osutas tõsisemat vastupanu, kuid pärast kaotust märtsis [[Grauholzi lahing]]us see alistus. Berni kanton jagati [[Oberlandi kanton]]iks (pealinn [[Thun]]) ja [[Lémani kanton]]iks (pealinn [[Lausanne]]).

[[Helveetsia vabariik]] kuulutati välja 12. aprillil 1798 kui &quot;üks ja jagamatu&quot;, kaotades kantonite suveräänsuse ja feodaalõigused ning kahandades kantonid haldusringkondadeks. See süsteem oli ebastabiilne laialdase vastuseisu tõttu ja Helveetsia vabariik varises ''[[Stecklikrieg]]i'' tulemusel kokku. Püüeldi föderalistliku [[Vahendusakt (Šveits)|kompromisslahenduse]] poole, kuid konflikt föderalistide ja vabariiklaste vahel kestis kuni [[Šveits kui föderaalriik|föderaalriigi]] moodustamiseni 1848. aastal.

== Struktuur ==

[[Pilt:Bundesbrief.jpg|pisi|[[1291. aasta Liiduharta]]]]
[[Pilt:Schweizkarte.jpg|pisi|vasakul|Vana Šveitsi Konföderatsioon 1637. aasta kaardil]]
[[Pilt:Old Confederacy 18th centur.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsioon 18. sajandil]]

''Eidgenossenschaft'' oli esialgu ühendatud mitte ühe lepinguga, vaid kattuvate ja kahepoolsete lepingutega liikmete vahel. Parteid nõustusid üldiselt säilitama rahu, abistama sõjaliselt ja vahekohtunikena. Liikmed hakkasid aeglaselt nägema liidus ühendavat üksust. ''Pfaffenbrief''is, 1370. aasta lepingus kuue liikme vahel kaheksast (Glarus ja Bern ei osalenud), mis keelustas [[veritasu]] ja eitas vaimulike kohtute pädevust konföderatsiooni üle, kasutasid kantonid esimest korda mõistet ''Eidgenossenschaft''. Esimene leping, mis ühendas kaheksa konföderatsiooni liiget, oli ''[[Sempacherbrief]]'' aastast 1393, mis sõlmiti pärast võite Habsburgide üle [[Sempachi lahing]]us 1386. aastal ja [[Näfelsi lahing]]us 1388. aastal, ning mis keelas liikmel ühepoolselt alustada sõda ilma teiste kantonite nõusolekuta. Liidupäev ''[[Tagsatzung]]'' arenes 15. sajandil.

Lepingud ja varasemate liitude uuendamised (või kaasajastamised) kindlustasid konföderatsiooni. Kantonite erahuvid põrkusid [[Vana Zürichi sõda|Vana Zürichi sõjas]] (1436–1450), mille põhjustas territoriaalne konflikt Zürichi ja Kesk-Šveitsi kantonite vahel [[Toggenburgi krahv]]i järgluse üle. Kuigi Zürich asus liitu Habsburgi hertsogitega, ühines ta siis uuesti konföderatsiooniga. Konföderatsioon jõudis nii lähedale poliitilisele liidule, et ei sallinud enam oma liikmete separatistlikke suundumusi.

[[Pilt:Tagsatzung1531.jpg|pisi|1531. aasta ''Tagsatzung'' [[Baden (Šveits)|Badenis]] (1790. aastate joonistus)]]

''Tagsatzung'' oli konföderatsiooni nõukogu, kohtudes tavaliselt mitu korda aastas. Iga kanton saatis kaks esindajat (sealhulgas assotsiaatriigid, kellel ei olnud hääleõigust). Kanton, kus saadikud kohtusid, juhatas esialgu kogunemist, kuid 16. sajandil saavutas Zürich jäävalt juhtimise (''Vorort'') ja kogunemiskohaks sai [[Baden (Šveits)|Baden]]. ''Tagsatzung'' tegeles kantonite vaheliste asjadega ja oli viimase astme kohtuks vaidlustes liikmesriikide vahel, kehtestades sanktsioone eriarvamusel liikmetele. See haldas ka kondomiiniume; [[Foogt (Šveits)|kohtuametnikke]] delegeeriti kaheks aastaks, iga kord erinevast kantonist.

Vana Šveitsi Konföderatsiooni ühendav leping oli ''[[Stanser Verkommnis]]'' aastast 1481. Konfliktid maa- ja linnakantonite vahel ning erimeelsused [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdade]] preemia üle viisid kokkupõrgeteni. Linnriigid Fribourg ja Solothurn tahtsid konföderatsiooniga ühineda, kuid neid ei usaldanud Kesk-Šveitsi maakantonid. ''Tagsatzung''i kompromiss ''Stanser Verkommnis''es taastas korra ja vaigistas maakantonite kaebused, Fribourg ja Solothurn lubati liitu. Kuigi leping piiras koosolekute vabadust (palju kokkupõrkeid tekkis Burgundia sõdade sõdurite volitamata sõjakäikudest), tugevdas see varasemaid kantonite vahelisi ''Sempacherbrief'' ja ''Pfaffenbrief'' lepinguid.

Reformatsiooniaegne kodusõda lõppes patiseisus. Katoliiklikud kantonid võisid blokeerida nõukogu otsuseid, kuid tänu geograafilistele ja majanduslikele teguritele ei suutnud protestantlike kantonite üle võimu saavutada. Mõlemad kildkonnad hakkasid korraldama eraldi nõukogusid, kohtudes ikka ühisel ''Tagsatzung''il (kuigi ühine nõukogu oli mõlema kildkonna vaheliste erimeelsuste tõttu võimetu aastani 1712, kui protestantlikud kantonid saavutasid võimu pärast nende võitu [[Villmergeni lahingud|teises Villmergeni lahingus]]). Katoliiklikud kantonid jäeti ilma kondomiiniumide haldamisest Aargaus, Thurgaus ja Reini orus; nende asemele sai kaasisandaks Bern.

== Territooriumid ==

=== Kantonid ===

{{vaata|Kolmteist kantonit}}
{{vaata|Šveitsi kantonid}}

[[Pilt:Karte 13 Alte Orte.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni 13 kantonit]]
[[Pilt:Structure old swiss en.png|pisi|Konföderatsiooni struktuur 18. sajandil]]

Konföderatsioon laienes mitmes etapis: esmalt kaheksa kantonini (''Acht Orte''), 1481. aastal kümneni, 1501. aastal kaheteistkümneni ja lõpuks kolmeteistkümne kantonini (''Dreizehn Orte'').

Asutavad kantonid (''Urkantone'') olid:

* [[Uri kanton|Uri]], asutav kanton, mida nimetatud [[1291. aasta Liiduharta]]s
* [[Schwyzi kanton|Schwyz]], asutav kanton, mida nimetatud 1291. aasta Liiduhartas
* [[Unterwalden]], asutav kanton, mida nimetatud 1291. aasta Liiduhartas

14. sajand nägi laienemist kaheksa kantonini (''Achtörtige Eidgenossenschaft'') pärast [[Morgarteni lahing|Morgarteni]] ja [[Laupeni lahing|Laupeni]] lahinguid:

* [[Luzerni kanton|Luzern]], linnakanton aastast 1332
* [[Zürichi kanton|Zürich]], linnakanton aastast 1351
* [[Glaruse kanton|Glarus]], maakanton aastast 1352
* [[Zugi kanton|Zug]], linnakanton aastast 1352
* [[Berni kanton|Bern]], linnakanton aastast 1353 (assotsiaat aastast 1323)

15. sajandit tähistas laienemine kümne kantonini (''Zehnörtige Eidgenossenschaft'') pärast Burgundia sõdu:

* [[Fribourgi kanton|Fribourg]], linnakanton aastast 1481 (assotsiaat aastast 1454)
* [[Solothurni kanton|Solothurn]], linnakanton aastast 1481 (assotsiaat aastast 1353)

16. sajandi laienemine kolmeteistkümne kantonini (''Dreizehnörtige Eidgenossenschaft'') järgnes pärast Švaabi sõda:

* [[Baseli kanton|Basel]], linnakanton aastast 1501
* [[Schaffhauseni kanton|Schaffhausen]], linnakanton aastast 1501 (assotsiaat aastast 1454)
* [[Appenzelli kanton|Appenzell]], maakanton aastast 1513 (assotsiaat aastast 1411)

=== Assotsiaadid ===

[[Pilt:Karte Zugewandte Orte.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni ''Zugewante Orte'']]

[[Assotseerunud riik|Assotsiaadid]] ''(Zugewandte Orte)'' olid Vana Šveitsi Konföderatsiooni lähimad liitlased, kes seotud liiduga lepingutega kõigi (või mõne) konföderatsiooni liikmetega.

==== Lähimad assotsiaadid ====

Kolm assotsiaati olid tuntud kui ''Engere Zugewandte'':

* [[Biel/Bienne|Biel]] – 1344–1382 lepingud Fribourgi, Berni ja Solothurniga. Nominaalselt oli Biel [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] alam.
* [[Riigiklooster|Keiserlik]] [[Sankt Galleni klooster]] – 1451 leping Schwyzi, Luzerni, Zürichi ja Glarusega, uuendatud 1479 ja 1490 (ka protektoraat)
* [[Vaba riigilinn|Riigilinn]] [[Sankt Gallen]] – 1454 leping Schwyzi, Luzerni, Zürichi, Glaruse, Zugi ja Berniga

==== Igavesed assotsiaadid ====

Kaks liitu olid tuntud kui ''Ewige Mitverbündete'':

* [[République des Sept-Dizains|Sieben Zenden]], sõltumatu liit [[Valais' kanton|Valais's]] – sellest sai ''Zugewandter Ort'' aastal 1416 liidu kaudu Uri, Unterwaldeni ja Luzerniga, millele järgnes leping Berniga aastal 1446.
* [[Kolm Liigat]] olid sõltumatud liidud [[Graubündeni kanton]]is, mis assotsieerus Vana Šveitsi Konföderatsiooniga aastal 1497–1498 seoses [[Švaabi sõda|Švaabi sõjaga]]. Kolm Liigat sõlmisid liidu Berniga aastal 1602.
** [[Hall Liiga]] (mis oli liidus Glaruse, Uri ja Obwaldeniga 1400., 1407. ja 1419. aasta lepingutega) asus liitu seitsmega kaheksast vanast kantonist (''Acht Orte'', välja arvatud Bern) aastal 1497.
** [[Jumala Koja Liiga]] (''Gotteshausbund'') järgnes aasta hiljem.
** [[Kümne Alluvusala Liiga]], kolmas liiga, asus liitu Zürichi ja Glarusega aastal 1590.

==== Protestantlikud assotsiaadid ====

Oli kaks ''Evangelische Zugewandte'':

* Riigilinn [[Mulhouse]] – sõlmis lepingu mitme kantoniga aastal 1466; sai assotsiaadiks aastal 1515 lepingu kaudu kõigi 13 konföderatsiooni liikmega, mis jäi nii kuni [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadeni]] aastal 1797.
* Riigilinn [[Genf]] – 1536 leping Berniga ja 1584 leping Zürichi ja Berniga

==== Ülejäänud assotsiaadid ====

* [[Neuchâteli kanton|Neuchâteli vürstkond]] – 1406 ja 1526 lepingud Berni ja Solothurniga, 1495 leping Fribourgi ja 1501 leping Luzerniga
* [[Keiserlik org]] [[Urseren]] – 1317 leping Uriga; annekteeriti Uri poolt aastal 1410.
* [[Weggis]] – 1332–1380 lepingud Uri, Schwyzi, Unterwaldeni ja Luzerniga; annekteeriti Luzerni poolt aastal 1480.
* [[Murten]] – 1353 leping Berniga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastal 1475.
* [[Payerne]] – 1353 leping Berniga; annekteeriti Berni poolt aastal 1536.
* [[Bellinzona|Bellinzona foogtkond]] – 1407 leping Uri ja Obwaldeniga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastatel 1419–1422.
* [[Sargansi krahvkond]] – 1437 leping Glaruse ja Schwyziga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastal 1483.
* [[Sax-Forsteggi parunkond]] – 1458 leping Zürichiga; annekteeriti Zürichi poolt aastal 1615.
* [[Stein am Rhein]] – 1459 leping Zürichi ja Schaffhauseniga; annekteeriti Zürichi poolt aastal 1484.
* [[Gruyère'i krahvkond]] – liidus Fribourgi ja Berniga alates 14. sajandi algusest; sai konföderatsiooni täielikuks assotsiaadiks aastal 1548. Kui krahvid aastal 1555 laostusid, jagunes krahvkond:
** Alam-Gruyère – 1475 leping Fribourgiga
** Ülem-Gruyère – 1403 leping Berniga; annekteeriti Berni poolt aastal 1555:
*** [[Keiserlik org]] [[Saanen]]
*** [[Keiserlik org]] [[Château-d'Œx]]
* [[Werdenbergi krahvkond]] – 1493 leping Luzerniga; annekteeriti Glaruse poolt aastal 1517.
* Riigilinn [[Rottweil]] – 1519–1632 lepingute kaudu kõigi 13 liikmega; esimene leping (sõjaliseks koostööks) sõlmiti aastal 1463. Aastal 1632 uuendati leping Luzerni, Uri, Schwyzi, Unterwaldeni, Zugi, Solothurni ja Fribourgiga.
* [[Baseli piiskopkond]] – 1579–1735 leping Luzerni, Uri, Schwyzi, Unterwaldeni, Zugi, Solothurni ja Fribourgiga

=== Kondomiiniumid ===

Kondomiiniumid (''Gemeine Herrschaften'') olid territooriumid mitme kantoni halduses. Neid valitsesid kohtuametnikud (''Vögte''), kes delegeeriti kaheks aastaks, iga kord erinevast vastutavast kantonist. Bern ei osalenud esialgu mõne idapoolse kondomiiniumi halduses, kuna ei osalenud nende vallutamises, ja selle huvid olid suunatud läänepiirile. Aastal 1712 asendas Bern katoliiklikke kantoneid ''[[Freie Ämter]]'' (vabade piirkondade), [[Thurgau]], Reini oru ja [[Sargans]]i halduses ning katoliiklikud kantonid jäeti ilma [[Badeni krahvkond|Badeni krahvkonna]] haldamisest.

==== Saksa territooriumid ====

Saksa territooriume (''Deutsche Gemeine Vogteien, Gemeine Herrschaften'') valitsesid üldiselt ''Acht Orte'' (välja arvatud Bern) aastani 1712, kui Bern ühines suveräänsete jõududega:

* ''[[Freie Ämter]]'' – vallutati aastal 1415; jagati aastal 1712:
** Ülem-Freiamt, valitseti ''Acht Orte'' poolt
** Alam-Freiamt, valitseti Zürichi, Berni ja Glaruse poolt
* [[Badeni krahvkond]] – vallutati 1415; pärast 1712 valitseti Zürichi, Berni ja Glaruse poolt
* [[Sargansi krahvkond]] – 1460–1483
* [[Thurgau maakrahvkond]] – 1460
* [[Rheintali fooktkond]] – 1490 ''Acht Orte'' poolt (v.a Bern), koos [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostriga]]. Appenzell lisandus aastal 1500; Bern lisandus aastal 1712.

==== Itaalia territooriumid ====
{{Vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud}}
Mitmed territooriumid (''Vogteien'') olid tuntud kui &quot;mägedevahelised territooriumid&quot; (''Ennetbergische Vogteien'', ''Baliaggi Ultramontani''). Aastal 1440 vallutas Uri [[Valle Leventina|Leventina oru]] [[Visconti]]telt ([[Milano]] hertsogid). Mõned nendest territooriumidest olid varem, aastatel 1403–1422, annekteeritud. Rohkem territooriume omandati aastal 1500.

Kolm territooriumi, kõik nüüd Ticinos, olid metsakantonited Uri, Schwyzi ja Nidwaldeni kondomiiniumid:

* [[Blenio fooktkond]] – 1477–1480 ja pärast 1495
* [[Rivera fooktkond]] – 1403–1422 ja pärast 1495
* [[Bellinzona fooktkond]] – pärast 1500

Neli muud Ticino territooriumit olid ''Zwölf Orte'' (13 kantonit miinus Appenzell) kondomiiniumid pärast 1512:

* [[Valmaggia maafooktkond]]
* [[Lugano maafooktkond]]
* [[Locarno maafooktkond]]
* [[Mendrisio maafooktkond]]

Veel kolm territooriumit olid ''Zwölf Orte'' kondomiiniumid pärast 1512, kuid kaotati konföderatsioonist kolm aastat hiljem ja on nüüd [[Lombardia]] ''[[Itaalia vallad|comuni]]'':

*  [[Val Travaglia|Travaglia]]
*  [[Val Cuvia|Cuvio]]
*  [[Val d'Ossola|Eschental]] (nüüd Ossola)

==== Kahe isanda kondomiiniumid ====

===== Berni ja Fribourgi ''Vogteien'' =====

* Grasburg-[[Schwarzenburg]]i krahvkond – pärast 1423
* [[Murten]] – pärast 1475
* [[Grandson]] – pärast 1475
* [[Orbe]] ja [[Échallens]] – pärast 1475

===== Glaruse ja Schwyzi ''Vogteien'' =====

* [[Uznachi krahvkond]] – 1437
* Windegg-Gasteri isandkond – 1438
* [[Hohensax]]-[[Gams]]i isandkond – 1497

===== Kolme isanda kondomiinium =====

* Tessenbergi krahvkond – 1388 ([[Bern]]i ja [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] vahel)

=== Protektoraadid ===

* [[Bellelay klooster]] – Berni, Bieli ja Solothurni protektoraat pärast 1414; nimeliselt [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] alluvuses
* [[Einsiedelni klooster]] – Schwyzi protektoraat pärast 1357
* [[Engelbergi klooster]] – Luzerni, Uri, Schwyzi ja Unterwaldeni protektoraat pärast 1425
* [[Erguel]] – [[Biel/Bienne|Bieli]] protektoraat sõjalises alluvuses pärast 1335; ka Baseli piiskopkonna alam
* [[Riigiklooster|keiserlik]] [[Sankt Galleni klooster]] – Schwyzi, Luzerni, Zürichi ja Glaruse protektoraat pärast 1451 (ka ''Zugewandter Ort'')
* [[Gersau vabariik]], sõltumatu küla – liidus Schwyziga pärast 1332; Luzern, Uri ja Unterwalden olid ka kaitsvad jõud.
* [[Moutier-Grandvali klooster]] – Berni protektoraat pärast 1486; ka Baseli piiskopkonna ja (aastani 1797) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] alam
* [[La Neuveville]] – Berni protektoraat pärast 1388; ka Baseli piiskopkonna alam
* [[Pfäfersi klooster]] – ''Acht Orte'' (miinus Bern) protektoraat pärast 1460; annekteeriti [[Sargansi krahvkond|Sargansi krahvkonna]] poolt aastal 1483
* [[Rapperswil]] – Uri, Schwyzi, Unterwaldeni ja Glaruse protektoraat pärast 1464, Zürichi, Berni ja Glaruse pärast 1712
* [[Toggenburgi krahvkond]] – Schwyzi ja Glaruse protektoraat pärast 1436, ning Zürichi ja Berni pärast 1718; ka Sankt Galleni kloostri alam

=== Eraldi alamad ===

Mõned territooriumid olid järgmiste kantonite või assotsiaatide alamad (''Einzelörtische Untertanen von Länderorten und Zugewandten''):

==== Uri ====

* [[Valle Leventina|Leventina org]] (1403, 1439)
* [[Urseren]]i org (1440)

==== Schwyz ====

* [[Küssnacht]] (1402)
* [[Einsiedelni klooster]] (1397–1424)
* [[March (ringkond)|March]] (1405–1436)
* [[Höfe (ringkond)|Höfe]] (1440)

==== Glarus ====

* [[Werdenbergi krahvkond]] (1485–1517); annekteeriti Luzerni poolt 1485, Glaruse poolt 1517

==== Valais' vabariik ====

* [[Saint-Maurice (Šveits)|Saint-Maurice]] (1475–1477)
* [[Monthey]] (1536)
* [[Nendaz|Nendaz-Hérémence]] (1475–1477)
* [[Port-Valais|Port Valais-Vionnaz]]
* [[Lötschental]] (15. sajand)

==== Kolm Liigat ====

* [[Bormio]] (1512)
* [[Chiavenna]] (1512)
* [[Valtellina]] (1512)
* [[Drei Pleven]] (1512–1526)
* [[Maienfeld]] (1509–1790); ka [[Kümne Alluvusala Liiga]] liige

==Vaata ka==
* [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud]]

[[Kategooria:Šveitsi ajalugu]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]</text>
      <sha1>ks4wm0s59zl4xcn03biizfvsdwmytc2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kukšas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>350599</id>
    <revision>
      <id>7201448</id>
      <parentid>7076169</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:42:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1387" sha1="gpq65tnue337850goufctyi6r3vinj7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kukšas
|  pindala = 0,727
|  elanikke = 44 (2018)&lt;ref&gt;Oficiālās statistikas portāls&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Kukšas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23238 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla keskusest [[Abavnieki]]st 7,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 85 kilomeetri kaugusel, merepinnast 58 meetri kõrgusel.

Esimest korda on asulat mainitud aastal [[1530]]. Asulas on [[Kukšase mõis]]a (''Kukschen'') süda. Mõisa hoonetekompleks, park&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6814 Kukšu muižas apbūve ar parku]&lt;/ref&gt; ja häärber on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6815 Kungu māja]&lt;/ref&gt; Paik on nime saanud sellest, et mõis rajati paika, kus elasid kolm Kuki või Kucki nime kandvat venda.
 
Külas asuvad Bangase&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9866 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Kukšase bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9924 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 99 elanikku, aastal 2018 oli elanikke 44.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Kukšu muižas pils 2000-12-16.jpg

&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}


{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>gpq65tnue337850goufctyi6r3vinj7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>49 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>375618</id>
    <revision>
      <id>7201568</id>
      <parentid>7196770</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:39:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3549" sha1="nli8qbe19f5jnbbwhkyk0o701n72t1m" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=15. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}}
{| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style=&quot;float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; &quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
| colspan=2 style=&quot;padding:0;&quot; | 
|- style=&quot;color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em&quot;
! colspan=2 | 49
|- style=&quot;color:#fff; background:#357;
! colspan=2 | Bussiliini andmed
|- style=&quot;vertical-align:top; background:#f0f0f0;&quot;
| '''Vedaja'''
| [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
| '''Esimene peatus'''
| Viimsi Keskus
|- style=&quot;vertical-align:top; background:#f0f0f0;&quot;
| '''Lõpp-peatus'''
| Lennujaam
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|  '''Peatusi'''
| Viimsi keskuse suunal 29&lt;br /&gt;Lennujaama suunal 26
|}
{{teekaart}}
'''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. 

Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant.

Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)&lt;/ref&gt;
[[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]]
Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus.

1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani.

==Peatused==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam
|-valign=&quot;top&quot;
|
* Lennujaam (airport)
* Ülemiste jaam
* Dvigatel
* Lõõtsa
* Valukoja
* Lõõtsa
* Dvigatel
* Kaubajaama
* Suur-Sõjamäe
* Ruunaoja
* Vesse
* Sõjamäe raba
* Kalevipoja
* Liikuri
* Lasnamägi
* Oru
* Lauluväljak
* Lillepaviljon
* Rummukõrtsi
* Rummu
* Pirita
* Supluse puiestee
* Randvere tee
* Mähe tee
* Aia tee
* Merivälja
* Mõisapargi
* Viimsi kool
* Viimsi keskus 2
|
* Viimsi keskus 2
* Mõisapargi
* Merivälja
* Aia tee
* Mähe tee
* Randvere tee
* Supluse puiestee
* Pirita
* Rummu
* Lillepaviljon
* Lauluväljak
* Oru
* Lasnamägi
* Liikuri
* Kalevipoja
* Sõjamäe raba
* Vesse
* Ruunaoja
* Kesk-Sõjamäe
* Kaubajaama
* Valukoja
* Lõõtsa
* Dvigatel
* Ülemiste jaam
* Lindakivi
* Lennujaam (airport)
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>nli8qbe19f5jnbbwhkyk0o701n72t1m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201573</id>
      <parentid>7201568</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:45:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3601" sha1="hqt5vafycrke9fuogocpzeumumd9r2o" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=15. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}}
{| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style=&quot;float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; &quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
| colspan=2 style=&quot;padding:0;&quot; | 
|- style=&quot;color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em&quot;
! colspan=2 | 49
|- style=&quot;color:#fff; background:#357;
! colspan=2 | Bussiliini andmed
|- style=&quot;vertical-align:top; background:#f0f0f0;&quot;
| '''Vedaja'''
| [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
| '''Esimene peatus'''
| Viimsi Keskus
|- style=&quot;vertical-align:top; background:#f0f0f0;&quot;
| '''Lõpp-peatus'''
| Lennujaam
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|  '''Peatusi'''
| Viimsi keskuse suunal 29&lt;br /&gt;Lennujaama suunal 26
|}
[[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]]
[[Fail:347BLX.JPG|pisi|Supluse puiestee peatusel]]
{{teekaart}}
'''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. 

Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant.

Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)&lt;/ref&gt;

Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus.

1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani.

==Peatused==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam
|-valign=&quot;top&quot;
|
* Lennujaam (airport)
* Ülemiste jaam
* Dvigatel
* Lõõtsa
* Valukoja
* Lõõtsa
* Dvigatel
* Kaubajaama
* Suur-Sõjamäe
* Ruunaoja
* Vesse
* Sõjamäe raba
* Kalevipoja
* Liikuri
* Lasnamägi
* Oru
* Lauluväljak
* Lillepaviljon
* Rummukõrtsi
* Rummu
* Pirita
* Supluse puiestee
* Randvere tee
* Mähe tee
* Aia tee
* Merivälja
* Mõisapargi
* Viimsi kool
* Viimsi keskus 2
|
* Viimsi keskus 2
* Mõisapargi
* Merivälja
* Aia tee
* Mähe tee
* Randvere tee
* Supluse puiestee
* Pirita
* Rummu
* Lillepaviljon
* Lauluväljak
* Oru
* Lasnamägi
* Liikuri
* Kalevipoja
* Sõjamäe raba
* Vesse
* Ruunaoja
* Kesk-Sõjamäe
* Kaubajaama
* Valukoja
* Lõõtsa
* Dvigatel
* Ülemiste jaam
* Lindakivi
* Lennujaam (airport)
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>hqt5vafycrke9fuogocpzeumumd9r2o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Tallinna trolliliinid</title>
    <ns>10</ns>
    <id>375620</id>
    <revision>
      <id>7201749</id>
      <parentid>7185825</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <origin>7201749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1156" sha1="mzun5crl56tr91kgt84cqa1cebfjtc4" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Tallinna trolliliinid
| päis   = [[Trollibussiliiklus Tallinnas|Tallinna trolliliinid]]
| loend1 = '''Toimivad:''' [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] • [[85 (Tallinna trolliliin)|85]]
| loend2 = '''Endised:''' [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] • [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] • [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] • [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] • [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] • [[9 (Tallinna trolliliin)|9]]
| loend3 = '''Tulevased:''' [[72 (Tallinna trolliliin)|72]] • [[81 (Tallinna trolliliin)|81]] • [[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
| loend4 = '''Asendusbussiliinid:''' [[69 (Tallinna bussiliin)|69]] • [[70 (Tallinna bussiliin)|70]] • [[71 (Tallinna bussiliin)|71]] • [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] • [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] • [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] • [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] • [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] • 
}}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]]
[[Kategooria:Eesti transpordi mallid|{{PAGENAME}}]]
[[Kategooria:Tallinna mallid|{{PAGENAME}}]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>mzun5crl56tr91kgt84cqa1cebfjtc4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Tallinna trammiliinid</title>
    <ns>10</ns>
    <id>375624</id>
    <revision>
      <id>7201767</id>
      <parentid>6705269</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:11:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <origin>7201767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="753" sha1="eidwwc8271pesd3wkfwq7x21b7437rc" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Tallinna trammiliinid
| päis = [[Trammiliiklus Tallinnas|Tallinna trammiliinid]]
| loend1 = '''Toimivad:''' [[1 (Tallinna trammiliin)|1]] • [[2 (Tallinna trammiliin)|2]] • [[3 (Tallinna trammiliin)|3]] • [[4 (Tallinna trammiliin)|4]] • [[5 (Tallinna trammiliin)|5]]
| loend2 = '''Endised:''' [[6 (Tallinna trammiliin)|6]] • [[7 (Tallinna trammiliin)|7]]
| loend3 = '''Tulevased:''' [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] • [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] • [[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] • [[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] • [[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] • [[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]]
[[Kategooria:Eesti transpordi mallid]]
[[Kategooria:Tallinna mallid]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>eidwwc8271pesd3wkfwq7x21b7437rc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Smārde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377820</id>
    <revision>
      <id>7201688</id>
      <parentid>7083390</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:14:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2258" sha1="8uod64vz1xm4w4uaae7nhk3j0nm85a4" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Smārde
|  pindala = 1,89
|  elanikke = 571 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Smārde''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3338 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Smārde on valla halduskeskus. Küla asub merepinnast 20 meetri kõrgusel. 

Smārdet on esmamainitud [[1523]]. aastal. Küla on tekkinud Smārde mõisa (''Schmarden'') juurde. [[1877]]. aastal avati [[Riia]]–[[Tukums|Tukumsi]] [[raudtee]]liini ääres [[Smārde rasudteejaam|Smārde jaam]]. Toonane jaamahoone ei ole säilinud, praegune jaamahoone pärineb [[1930]]. aastast. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal läbis küla ümbrust rinne, kus võitlesid [[Läti rahvusväeosad|Läti kütid]]. [[1936]]. aastal avati nende vennashaua kohal mälestusmärk. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks.

Küla jääb osaliselt [[Ķemeri rahvuspark]]i.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Smārdes on [[põhikool]] ja [[raamatukogu]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; seal asub ka piirkonnavalitsus.

Külas asuvad Smārdes stacija&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9742 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Smārde bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9745 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 173 (1970)
* 368 (1979)
* 601 (1989)
* 688 (2000)
&lt;td&gt;
* 672 (2011)
* 789 (2015)
* 592 (2021)
* 571 (2026)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
Snowy_day_in_March_03_(27653480712).jpg|Smārde
Taisnā_iela_-_mikroskops_-_Panoramio.jpg|Taisnā iela
Smārde, 1. pasaules kara piemineklis 2002-07-11 - panoramio.jpg|Mälestusmärk I maailmasõjas langenutele
&lt;/gallery&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{commonskat|Smārde}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>8uod64vz1xm4w4uaae7nhk3j0nm85a4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna vallutamine (1944)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>378923</id>
    <revision>
      <id>7201596</id>
      <parentid>7152680</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:20:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18242" sha1="kduci37w71ripx56p94ucn1n2n5wirm" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
| konflikt = Tallinna vallutamine
| osa = [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Sõjategevusest Eestis]]
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| aeg = [[22. september]] [[1944]]
| koht = [[Tallinn]] [[Eesti]]
| tulemus = Tallinna vallutamine
| osaline1 = {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Kolmas Riik|Saksamaa]]&lt;br&gt; [[File:Flag of Estonia.svg|27px|]] [[Löögiüksus Admiral Pitka]]
| osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 45. üksik tankipolk&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 952. liikursuurtükkide polk&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]]   [[354. Laskurpolk|354. laskupol]]gu 1. pataljon ja 2. pataljon
| väejuht1 = {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Kolmas Riik|Saksamaa]]&lt;br&gt; [[File:Flag of Estonia.svg|27px|]] [[Johan Pitka]]&lt;br/&gt;[[File:Flag of Estonia.svg|27px|]] [[Paul Laamann]]&lt;br&gt; [[File:Flag of Estonia.svg|27px|]] kapten [[Karl Talpak]]
| väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[polkovnik]] [[Vassili Võrk]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]]  alampolkovnik Sergei Tšesnokov
| jõud1 = ~
| jõud2 = 
| kaotused1 = 
| kaotused2 = 
}}

'''Tallinna vallutamine''' oli [[NSV Liit|Nõukogude]] vägede sõjaline operatsioon [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aasta septembris, mis kulges paralleelselt Saksa vägede evakueerimisega Eestist.

Venemaal kasutatakse sama sündmuse kohta väljendit &quot;Tallinna vabastamine&quot;.

== Sõjategevuse käik ==
Eesti territooriumi mahajätmise võimalust kaaluti Saksa ülemjuhatuses juba 1944. aasta alguses, kui Saksa väeüksused taandusid Punaarmee eest Leningradi alt Narva jõele. Koostati konkreetsed kavad vägede Eestist evakueerimiseks. Adolf Hitleri nõudmisel jätkati Eesti territooriumi hoidmist eelkõige kahel põhjusel.{{lisa viide}}

Esiteks oleks Eesti loovutamine avanud Nõukogude laevastikule tee Läänemerre ja muutnud tunduvalt raskemaks Soome olukorra, mis oleks võinud viia Soome väljumiseni sõjast. Teiseks vajas Saksa sõjamajandus Eesti [[põlevkivitööstus]]e toodangut, millest valmistatud õliga sõitsid Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tankid, allveelaevad, lennukid jne.&lt;ref name=&quot;ndQtz&quot; /&gt; Soome sõlmis septembri algul 1944 Nõukogude Liiduga relvarahu. Eesti hoidmine muutus nüüd sakslastele riskantseks. Juba augustis olid Nõukogude väed lääne pool Riiat [[Tukums]]i juures murdnud välja Läänemere äärde ja lõiganud Eestis ja Põhja-Lätis asuvad Saksa üksused ära emamaast. Hiljem küll läbipääs taastati, kuid Nõukogude ülekaalukate vägede poolt piiratuna oli uus kottijäämine aja küsimus.{{lisa viide}}

14. septembril alustas Punaarmee suurpealetungi Väiksel Emajõel eesmärgiga tungida välja Liivi laheni ja ajada Eestis olevad Saksa üksused kotti. Saksa vägesid Eestis eesootav katastroof muutus nüüd järjest selgemaks.16. septembril andis Hitler korralduse Eesti mahajätmiseks (evakueerimisplaan &quot;Aster&quot;). Esimestena tuli rindelt välja tuua raskerelvad ja mehhaniseeritud väeosad. Tallinna evakueerimist kattis Narva rinde rannakaitsest taganev kindralmajor [[Kurt Gerock]]i lahingugrupp. 17. septembril alustas Punaarmee suurpealetungi Emajõel ja tungis tänu kümnekordsele ülekaalule&lt;ref name=&quot;9vcl9&quot; /&gt; kiiresti läbi Saksa-eesti üksuste kaitse. 20. ja 21. septembril toimusid [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing]] Punaarmee eelüksuste, sealhulgas [[Eesti laskurkorpus|8. Eesti laskurkorpuse]] eelüksuste ja Narva rindelt taganevate eesti ja Saksa üksuste vahel. Saksa poolel sõdinud eesti sõduritest hukkus mitusada meest, ülejäänud langesid vangi või hajusid metsadesse. Kuigi otsesed kaotused polnud Avinurme-Porkuni lahingus suured, oli sellel edasistele sündmustele otsustav mõju. Siin hajutati üksused, mis pidid Eesti põrandaaluse rahvusliku juhtkonna kavade kohaselt Tallinna all kaitsele asuma. Seni organiseeritult taandunud eesti üksused jagunesid väikseteks salkadeks, millest igaüks püüdis iseseisvalt Punaarmee haardest välja murda.&lt;ref name=&quot;kLn0w&quot; /&gt;

== Iseseisvuse taastamise katse ==
17. septembri õhtul tegi [[III Germaani Soomuskorpus]]e ülem kindral [[Felix Steiner]] eesti rahvusliku juhtkonna tegelastele teatavaks Eesti mahajätmise. 18. septembril lõpetasid Saksa Tsiviilvalitsus ja talle allunud [[Eesti Omavalitsus]] oma tegevuse. Samal päeval nimetas viimane vaba Eesti peaminister [[Jüri Uluots]], kes põhiseaduse kohaselt täitis presidendi kohuseid, ametisse [[Vabariigi Valitsus]]e eesotsas [[Otto Tief]]iga. 19. septembril toimus Tallinnas [[Sakala tänav]]al Eesti Maapanga hoones valitsuse esimene istung. Otto Tief luges ette [[deklaratsioon]]i, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusse astumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. Admiral [[Johan Pitka]] lootis Tallinna alla taanduvate eesti väeosade abil pealinna enda käes hoida, kuid tal ei õnnestunud luua rindel olevate üksustega kontakti. Siiski kuuldes Vabariigi Valitsuse loomisest, asus Maardu-Lagedi liinil asunud [[soomepoisid|soomepoiste]] 2. pataljon kohapeal võimu üle võtma ja taanduvaid Saksa üksusi desarmeerima. Linnas levisid kõige uskumatumad kuulujutud, millest levinumateks olid teated [[Tallinna reid]]ile jõudnud Inglise või Rootsi laevastikust. Eestlased takistasid sakslastel ka Maardu tehaste ja [[Iru sild|Iru sil]]la õhkimist, pidades Saksa minööridega maha väiksema lahingu.{{lisa viide}}

20. septembri hommikul toimus [[Tallinna Elektrijaam]]a lähedal Vabariigi Valitsuse teine koosolek, kus arutati ka Tallinna kaitsmise võimalikkust. Valitsus määras [[Jaan Maide]] Sõjavägede Ülemjuhatajaks ja äsja illegaalselt Soomest naasnud kapten [[Karl Talpak]]u Tallinna komandandiks. Talpak esines ülevaatega olukorrast ja hindas seda üsna pessimistlikult. Narva alt taanduvad eesti üksused olid segamini löödud ja nendega puudus igasugune kontakt. Sidet ei õnnestunud valitsusel luua ka admiral Pitkaga, kes oma löögiüksusi organiseerides mööda maad ringi sõitis. Samal ajal asusid eesti sõdurid Tallinnas omal käel iseseisvust taastama. 20. septembri pärastlõunal võeti [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskonna poolt [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristi lipp ja heisati sinimustvalge.&lt;ref name=&quot;MJdv7&quot; /&gt; Eestlastes tekitas see suurt vaimustust, kuid [[Tallinna sadam]]a piirkonda taandunud Saksa üksustes aga suurt meelepaha. Linnas algas tulevahetus eestlaste ja sakslaste vahel. [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]]i vahendusel jõuti kokkuleppele, et sinumustvalge jääb õhtuni torni lehvima, mil ta vastavalt lipu statuudile alla lastakse. 21. septembri hommikul heisati Pika Hermanni torni aga nii sinimustvalge kui Saksa sõjalipp.{{lisa viide}}

Sinimustvalge heiskamisega kaasnenud meeleolu tõusule vaatamata oli olukord lootusetu. See tuli eriti selgelt esile 20. septembri õhtul Sakala tänaval toimunud valitsuse koosolekul. Aruandega sõjalisest olukorrast esinenud Omakaitse ülem kolonel [[Arnold Sinka]] teatas, et saab täielikult aru mõnepäevase vastupanu organiseerimise sise- ja välispoliitilisest tähtsusest. Kahjuks on selle plaani teostamine aga võimatu, sest parasjagu pole võimalik Tallinna alla koondada ühtegi vastupanuvõimelist üksust. Kokkuvõttes pidas ta vastupanu mõttetuks ja soovitas valitsusel maalt lahkuda. Otto Tief teatas siiski, et raskele olukorrale vaatamata asub valitsus oma kohustusi täitma. Tief pidas vajalikuks trükkida ja laiali jagada [[Riigi Teataja]] numbri valitsuse nimekirja ja ametisse asumise deklaratsiooniga. Kuna aga valitsusel puudub jõud Tallinna kaitsmiseks, peab ta Eestist lahkuma, et jätkata välismaal võitlust Eesti vabaduse eest. Esimeses järjekorras kuulus evakueerimisele raskelt haige Jüri Uluots, kes oli seni keeldunud maalt lahkumast. Raadio kaudu informeeriti valitsuse ametisse astumisest välismaad.{{lisa viide}} 

21. septembril jätkus sadamas sõdurite ja põgenike laadimine laevadele. Pärastlõunal lahkus Vabariigi Valitsus Tallinnast, peaminister Tief koos lähimate võitluskaaslastega jäi esialgu linna. Tallinna komandandiks nimetatud kapten Talpak käskis tuua Tallinnasse Maardus asunud soomepoiste pataljoni. Käsku viima läinud eesti lipnik jäi aga kadunuks. Korda kesklinnas hoidsid mitmesugustesse üksustesse kuuluvad eesti sõjamehed. Saksa väejuhatus pidas neid sündmusi mässuks ning tegi õhtul katset võimu linnas enda kätte tagasi võtta. Tööle pandi välikohtud ja eestlaste vastu saadeti 531. mereväe suurtükidivisjoni patareide meeskonnad, kellest kaks tegelesid linna läbi kammimisega ja üks kaitses sadamat. Esimesena langes nende rünnaku alla Pitka staap Narva maanteel, seejärel soomepoiste pataljon Maardus. Sakslastel õnnestus soomepoisse ootamatult tabada ja mitu meest vangistada, kuid soomepoisid panid vapralt vastu ja lõpuks tõmbusid sakslased sadamasse tagasi. Tulevahetus Tallinnas Eesti ja Saksa sõdurite vahel lõppes 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnakuga, mis oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsi pommitamist]]. Mõneks ajaks kadus linnas ka elektrivool, mis aeglustas Riigi Teataja trükkimist. Selle number valmis alles 22. septembri hommikuks ning selle üleskleepimiseks ei jäänud enam palju aega. Üksikutes kohtades seda siiski tehti, kuid selleks ajaks olid Nõukogude tankid jõudnud juba Tallinna piiridesse.&lt;ref name=&quot;HzBrv&quot; /&gt;

== Tallinna vallutamine ==
21. septembril 1944 loodi Nõukogude Kõrgema Väejuhatuse Peakorteri korraldusel neli mehhaniseeritud eelsalka, mille eesmärgiks oli Tallinna hõivamine. Ühe eelsalga moodustas [[8. Eesti Laskurkorpus]], mida alguses juhtis korpuse ülema asetäitja polkovnik [[Martin Pusten]], keda ootamatu surma järel asendas polkovnik [[Vassili Võrk]]. Salga moodustasid [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. laskupol]]gu 1. [[pataljon]](i 1. ja 3 [[rood]]) ja 2. pataljoni 5. ja 6. rood, automaatrelvade rood ja kaks [[Rühm (sõjandus)|rühm]]a [[tankitõrje#Tankitõrjepüssid|tankitõrje]]püsside [[rood]]ust. Eesti laskurkorpuse ülema kindralleitnant [[Lembit Pärn]]a korraldusel paigutati nad 21. septembri hommikul [[Paasvere]] juures autodele ning suunati Tallinna peale&lt;ref name=&quot;hX6HH&quot; /&gt;, [[Laekvere]]-[[Simuna]]-[[Väike-Maarja]]-[[Ambla]]-[[Jäneda]]-[[Vetla]]-[[Perila]]-[[Vaskjala]] suunal. [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]] juures liitus dessantkolonniga ka 45. üksiku tankipolgu 16 tanki ja 952. [[liikursuurtükk]]ide polgu 8 [[liikursuurtükk]]i. Teel kohtasid nad vastupanukoldeid [[Koigi]] ja Pirita jõel [[Vaskjala]] juures. Vassili Võrgu dessantgrupp sisenes Tallinnasse [[Tartu maantee]]lt, kell 11.30 tungis eelsalk Tallinna, linnas hõivati [[Lasnamäe lennuväli|lennuväli]], kus saadi sõjasaagiks 25 lennukit. Tallinnas suundusid nad [[354. Laskurpolk|polgu]]komandör V. Võrgu ja pataljonikomandör kapten Osvald Juhansoo juhtimisel mööda [[Pärnu maantee]]d ning üle [[Vabadusplats|Vabaduse plats]]i [[Toompea]]le.

Tallinna suuna liikusid ka idasuunalt [[Tapa]]lt, mööda [[Piibe maantee]]d 72. laskurdiviisi väeosad kindralmajor Ilja Jastrebovi juhtimisel ja Rakverest, polkovnik Anatoli Kovalevski 152. üksiku tankibrigaadi tankid Tallinna [[Ambla]], [[Aegviidu]], [[Anija]] ja [[Raasiku]] kaudu. Raasiku lähistel toimus 21. septembri õhtul kokkupõrge pealetungiva 152. Leningradi üksiku tankibrigaadi dessantüksuse ja taanduvate Saksa vägede vahel. 8. armee 117. laskurkorpuse eelsalk (koosseisus 27. üksik tankipolk, 1811. liikursuurtükkide polk ja pataljon laskureid) 72. laskurdiviisi komandöri kindralmajor Ilja Jastrebovi juhtimisel väljus Rakverest 21. septembri hommikupoolikul, kuid samal päeval siiski Tallinna ei jõudnud. 45 km kaugusel Tallinnast, [[Kaberla]]-[[Kodasoo]] piirkonnas, [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] küla lääneserval Loo jõe joonel tõkestasid Gerocki lahinggrupi üksused nende edasiliikumine. Kaberla-Kodasoo piirkonna lahingusse lülitusid ka samal marsruudil liikunud 117. laskurkorpuse teise, 125. laskurdiviisi eelsalga üksused: 82. tankipolk ja 1222. liikursuurtükkide polk ning kaks laskurpataljoni. Lahing kestis ehk pisut üle tunni, vastu õhtut sakslaste vastupanu lõppes. Järgmisel hommikul kohtasid ühinenud eelsalgad uut vastupanu alles [[Iru]] juures Pirita jõel, see aga enam edasiliikumist ei tõkestanud ja nad sisenesid Lasnamäelt mööda [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d Tallinna. Kovalevski 152. üksiku tankibrigaadi tankid sisenesid Tallinna, mööda [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaama]] kaudu. 

Nõukogude ametliku versiooni kohaselt hõivasid 22. septembril [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] 117. laskurkorpuse 125. ja 72. laskurdiviisi väeosad koostöös 27. ja 82. tankipolgu, 1811. liikursuurtükkide polgu ja 152. tankibrigaadiga Tallinna. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk ja alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk «Nõukogude Eesti eest», alampolkovnik Sergei Tšesnokovi 952. [[liikursuurtükk]]ide polk&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=noukogudeopetaja19830924.1.1 EESTI NSV JA TALLINNA VABASTAMISEST], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 24 september 1983&lt;/ref&gt;, eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u 3. järgu kapteni A. Kjutškovi torpeedokaatrid ületasid ööl vastu 23. septembrit tõkete vööndi Tallinna lahes ja randusid [[Miinisadam]]as. 13. lennuväearmee lendurid pommitasid 21. ja 22. septembril nii [[Tallinna sadam]]as kui ka reidil seisvaid ning sealt lahkuvaid Saksa sõja- ja transpordilaevu ning jälitasid neid hiljem ka merel. 19 transpordilaeva vägede ja veostega ning mitu sõjalaeva uputati.

[[Leitnant]] [[Johannes Lumiste]] ja [[jefreitor]] [[Elmar Nagelman]] kõrvaldasid Pika Hermanni tornis lehvinud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] ning heiskasid asemele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]] (28. septembril 1944 ilmunud ajalehe [[Uus Postimees]] reportaažis on Pika Hermanni torni esimese punalipu heiskajatena märgitud hoopis punaväelased V. Vrjurkov ja N. Golovan&lt;ref name=&quot;nDu2l&quot; /&gt;). [[Kadrioru administratiivhoone|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoone]]le panid punalipu lehvima 117. laskurkorpuse 14. laskurpolgu võitlejad V. Vjurkov ja N. Golovan, [[Tallinna raekoda|Raekoja]] torni 657. laskurpolgu agitaator Iljin koos polgu inseneri major Kassejeviga.

Viimased suured põgenikega laevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.&lt;ref name=&quot;Grabbi&quot; /&gt; Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]ale avati tuli merelt ja sadam purustati.{{lisa viide}}

Otto Tief liikus koos viimaste valitsuse liikmetega Tallinnast rannikule 22. septembri varahommikul.&lt;ref name=&quot;Y4qf2&quot; /&gt;   

[[18. september|18. septembril]] ametisse nimetatud ja 20. septembril ametisse astunud põhiseaduslikul [[Otto Tiefi valitsus|Eesti valitsusel]] puudusid märkimisväärsed sõjalised jõud Tallinnale pealetungivate Nõukogude vägede tagasilöömiseks. [[Narva rinne|Narva]] ja [[Tartu lahing (1944)|Emajõe]] rinnetelt taganevaid eesti sõdureid ei õnnestunud koondada, sest üksused olid laiali pillutatud ja segunenud [[Läti]] poole taanduvate Saksa väesalkadega. Praktiliselt ainsaks relvajõuks oli [[löögiüksus Admiral Pitka]]. Pitka mehed pidasid Tallinna kaitstes mitu lahingut, tuntumad neist toimusid [[Soodla sild|Soodla silla]] juures [[Vaida]]s, [[Kose]]l, [[Kehra]]s, [[Rapla]]s. Seejärel taganeti Tallinna ja [[Keila]] kaudu [[Läänemaa]]le.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Suur põgenemine]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Grabbi&quot;&gt;Hellar Grabbi. [http://www.eesti.ca/suur-pogenemine-markmeid-motteid-malestusi-1/article15810 Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi] [[Estonian World Review]], 30 märts, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ndQtz&quot;&gt;Meelis Maripuu &quot;Tallinna evakueerimine 1944. a. septembris&quot; – &quot;Löögiüksus &quot;Admiral Pitka&quot;&quot;. Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 4. 2008. Lk. 38&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vcl9&quot;&gt;Mart Laar &quot;Emajõgi 1944. II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis&quot; 2005. Lk. 209&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kLn0w&quot;&gt;Toomas Hiio &quot;Sõjategevus Eestis 17.-22. septembrini 1944&quot; – &quot;Löögiüksus &quot;Admiral Pitka&quot;&quot; Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 4. 2008. Lk. 26–27; &quot;Eesti ajalugu VI&quot; Tartu, 2005. LK 223–224&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MJdv7&quot;&gt;&quot;Eesti Lipu viimane heiskaja&quot; – &quot;Löögiüksus &quot;Admiral Pitka&quot;&quot; Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 4, 2008. Lk 120–121&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HzBrv&quot;&gt;Mart Laar &quot;Emajõgi 1944&quot; Lk 255–260; &quot;Eesti ajalugu VI&quot; Lk 224–225&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hX6HH&quot;&gt;Toomas Hiio &quot;Löögiüksus &quot;Admiral Pitka&quot;&quot; lk 30; Mart Laar &quot;Emajõgi 1944&quot; lk 260&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nDu2l&quot;&gt;&quot;Uus Postimees&quot; 28.09.1944&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y4qf2&quot;&gt;Mart Laar &quot;Emajõgi 1944&quot; lk 261&lt;/ref&gt;
}}

{{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}}

[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]
[[Kategooria:Tallinn Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]]</text>
      <sha1>kduci37w71ripx56p94ucn1n2n5wirm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Renault Trafic</title>
    <ns>0</ns>
    <id>380023</id>
    <revision>
      <id>7201399</id>
      <parentid>6441151</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:17:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201399</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5165" sha1="8gvcsjydvjfps0g7zpd8jfpwcmg4esv" xml:space="preserve">{{Auto
| pilt = Renault Trafic III.jpg
| nimi = Renault Trafic
| tootja = Renault&lt;br&gt;Opel/Vauxhall
| tootmine = 1980–tänapäev
| eelkäija = [[Renault Estafette]]
| keretüüp = kaubik &lt;br&gt;väikebuss &lt;br&gt;madelauto &lt;br&gt;raamauto
| paigutus = eesmootor, esivedu &lt;br&gt;eesmootor, nelikvedu {{small|(ainult 1. põlvkond) }}
}}
'''Renault Trafic''' on Prantsusmaa autotootja [[Renault]] poolt 1980. aastast toodetav kerge [[tarbesõiduk]], mis on enamasti [[väikebuss]] või [[kaubik]] ning mida on toodetud kolme põlvkonna vältel. Hetkel{{millal}} saadaolevat kolmanda põlvkonna Traficut turustatakse ka '''Fiat Talento''', '''Nissan NV300''' ja '''Mitsubishi Expressi'' nime all. 

2018. mudeliaastani müüdi Renault Traficut ka Opel/Vauxhall '''Vivaro''' nime all, aga seoses Opeli omandamisega [[Groupe PSA|PSA grupi]] poolt on kolmanda põlvkonna Vivaro ehitatud juba PSA grupi EMP2 platvormile. 

Veel on kasutusel olnud nimed Opel/Vauxhall '''Arena''', [[Chevrolet]] Trafic, [[Winnebago]] '''LeSharo''', [[Tata Group|Tata]] '''Winger'''. Opeli/Vauxhalli nime kandvate autode tootmisega tegeles '''IBC Vehicles Ltd'''. [[Luton]]is [[Bedfordshire|Bedfordshire'is]] [[Inglismaa]]l ('''[[General Motors|GM]] Manufacturing Luton)'''.

&lt;gallery widths=&quot;180px&quot;&gt;
2018 Renault Trafic SL27 Business+ Energy 1.6 Front.jpg|Renault '''Trafic'''
Nissan Primastar dCi 100 – Frontansicht, 1. März 2014, Wuppertal.jpg|Nissan '''Primastar'''
&lt;/gallery&gt;

== Esimene põlvkond (1980) ==

Esimese põlvkonna Traficut toodeti aastatel 1980–2001 ning selle aja jooksul läbis Trafic mitmeid uuendusi. 
&lt;gallery&gt;
1981-1989 RWD Horse transport Renault Trafic (fr).jpg|1. põlvkond
St John Ambulance Buckinghamshire.jpg|1. põlvkonna kiirabiauto
1983 Winnebago Centauri, modified.jpg|1. põlvkonna autosuvila
&lt;/gallery&gt;
== Teine põlvkond (X83; 2001) ==
Teine Trafic sündis Opeli, Nissani ja Renault' koostööprojekti raames nins seda müüdi ka Opel/Vauxhall Vivaro ja Nissan Primastari nime all.
&lt;gallery&gt;
2004-2007 Renault Trafic (X83) low roof van 01.jpg|2. põlvkond
Montignoso PA Croce Azzurra ambulance DT 027 HJ 01.JPG|2. põlvkonna kiirabiauto
Gdynia BCT 07.jpg|2. põlvkonna tuletõrjeauto
A Renault Trafic 9 seater minibus at the 2013 Hampton Small Boats Head 2013-11-16 16-57.jpg|2. põlvkonna buss
Fourgon Renault autoroutes CRS, Strasbourg - mars 2014.JPG|2. põlvkonna politseiauto
2010 09 27 Hannover 105842 (5040153676).jpg|1. põlvkond 
Véhicule de Liaison Radio - Officier de Garde.jpg|1. põlvkond tuletõrje 
Opel Vivaro of the Military Police of Polnad during the VII Aircraft Picnic in Kraków.jpg|1. põlvkond politsei
&lt;/gallery&gt;

== Kolmas põlvkond (X82; 2014) ==
Kolmandat põlvkonda hakati tootma 2014. aastal. See sai uue sise- ja välisilme, mitu [[Nutiseade|nutiuuendust]] ja uuendatud [[Diiselmootor|diiselmootorid]]. Uued mootorid on 1,6-liitrised (ühel lihtsalt turbo ja teisel topeltturbo). 

Uus Trafic on eelkäijast 0,2 m pikem (pikemas versioonis 0,6 m). Versioonidest on valikus kaubik, 9-kohaline minibuss ning 2 istmerea ja kaubaruumiga ''double cab''. Kolmanda põlvkonna Traficut müüakse ka '''Fiat Talento''' nime all.&lt;gallery&gt;
Fail:Renault Trafic Zen - Ti'Bus.jpg|3. põlvkonna Renault Traffic
Fail:Opel Vivaro Life, IAA 2017, (1Y7A3382).jpg|Opel Vivaro nime all teine põlvkond
Fail:Fiat Talento Kombi 1.6 Ecojet 125 Twin Turbo Family – Frontansicht, 27. Juli 2016, Düsseldorf.jpg|Fiat Talento nime all teine põlvkond
&lt;/gallery&gt;

== Opel Vivaro ==
{{keeletoimeta}}
[[Fail:Opel Vivaro front 20070926.jpg|pisi|Opel Vivaro A|alt=]]
[[Opel Vivaro]] on [[Opel]]i keskmise suurusega [[kaubik]] ning tehniliselt on tegu teist märki kandva Renault Traficuga. Seda toodeti 2 põlvkonda Renault Traficu baasil ning 3. põlvkonna Vivaro C on ehiatatud juba [[Groupe PSA|PSA Grupi]] uuel platvormile.

2. põlvkonda hakati tootma [[2014]]. aastal. See sai uue sise- ja välisilme, mitu nutiuuendust ja uuendatud mootorid. Uued mootorid on 1,6-liitrised diislid (nõrgematel üks turbo ja võimsamal topeltturbo). Versioonidest on valikus kaubik, 9-kohaline minibuss ning 2 istmerea ja kaubaruumiga ''Double Cab''. Uut Vivaro esitleti Birminghami tarbesõidukite näitusel.
&lt;gallery&gt;
Opel Vivaro 2900.JPG|Opel Vivaro A
Opel Vivaro 20090905 front.JPG|Opel Vivaro A (mudeliuuendus)
OPEL VIVARO in Tallinn.JPG|Opel Vivaro B

&lt;/gallery&gt;
Alates 2019. aastast on Opel Vivaro ehitatud uuele [[Groupe PSA|PSA grupi]] platvormile ning baseerub [[Citroën Jumpy]]l.
&lt;gallery&gt;
Opel Vivaro C IMG 2456.jpg|Opel Vivaro C
&lt;/gallery&gt;


==Viited==
{{viited}}
* [http://www.bbc.co.uk/threecounties/community/vauxhall/history.shtml Vauxhall's history in Luton]
&lt;!-- 
http://www.vauxhall.co.uk/about-vauxhall/about-us/company.html
Our Luton plant, with 1,171 staff, produces 67,000 units a year in two shifts, with the potential for as much as 100,000 units a year in three shifts. The Luton plant has not only produced a van that has won ’Best Medium Van’ at the Van Fleet Awards no less than seven times, but they have achieved 10.1 million hours worked without a Lost Work Day case.
--&gt;

[[Kategooria:Renault|Trafic]]
[[Kategooria:Tarbesõidukid]]</text>
      <sha1>8gvcsjydvjfps0g7zpd8jfpwcmg4esv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201400</id>
      <parentid>7201399</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:18:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201400</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5166" sha1="8kamfhqvzjpem601ri5yzlst0bptprq" xml:space="preserve">{{Auto
| pilt = Renault Trafic III.jpg
| nimi = Renault Trafic
| tootja = Renault&lt;br&gt;Opel/Vauxhall
| tootmine = 1980–tänapäev
| eelkäija = [[Renault Estafette]]
| keretüüp = kaubik &lt;br&gt;väikebuss &lt;br&gt;madelauto &lt;br&gt;raamauto
| paigutus = eesmootor, esivedu &lt;br&gt;eesmootor, nelikvedu {{small|(ainult 1. põlvkond) }}
}}
'''Renault Trafic''' on Prantsusmaa autotootja [[Renault]] poolt 1980. aastast toodetav kerge [[tarbesõiduk]], mis on enamasti [[väikebuss]] või [[kaubik]] ning mida on toodetud kolme põlvkonna vältel. Hetkel{{millal}} saadaolevat kolmanda põlvkonna Traficut turustatakse ka '''Fiat Talento''', '''Nissan NV300''' ja '''Mitsubishi Expressi''' nime all. 

2018. mudeliaastani müüdi Renault Traficut ka Opel/Vauxhall '''Vivaro''' nime all, aga seoses Opeli omandamisega [[Groupe PSA|PSA grupi]] poolt on kolmanda põlvkonna Vivaro ehitatud juba PSA grupi EMP2 platvormile. 

Veel on kasutusel olnud nimed Opel/Vauxhall '''Arena''', [[Chevrolet]] Trafic, [[Winnebago]] '''LeSharo''', [[Tata Group|Tata]] '''Winger'''. Opeli/Vauxhalli nime kandvate autode tootmisega tegeles '''IBC Vehicles Ltd'''. [[Luton]]is [[Bedfordshire|Bedfordshire'is]] [[Inglismaa]]l ('''[[General Motors|GM]] Manufacturing Luton)'''.

&lt;gallery widths=&quot;180px&quot;&gt;
2018 Renault Trafic SL27 Business+ Energy 1.6 Front.jpg|Renault '''Trafic'''
Nissan Primastar dCi 100 – Frontansicht, 1. März 2014, Wuppertal.jpg|Nissan '''Primastar'''
&lt;/gallery&gt;

== Esimene põlvkond (1980) ==

Esimese põlvkonna Traficut toodeti aastatel 1980–2001 ning selle aja jooksul läbis Trafic mitmeid uuendusi. 
&lt;gallery&gt;
1981-1989 RWD Horse transport Renault Trafic (fr).jpg|1. põlvkond
St John Ambulance Buckinghamshire.jpg|1. põlvkonna kiirabiauto
1983 Winnebago Centauri, modified.jpg|1. põlvkonna autosuvila
&lt;/gallery&gt;
== Teine põlvkond (X83; 2001) ==
Teine Trafic sündis Opeli, Nissani ja Renault' koostööprojekti raames nins seda müüdi ka Opel/Vauxhall Vivaro ja Nissan Primastari nime all.
&lt;gallery&gt;
2004-2007 Renault Trafic (X83) low roof van 01.jpg|2. põlvkond
Montignoso PA Croce Azzurra ambulance DT 027 HJ 01.JPG|2. põlvkonna kiirabiauto
Gdynia BCT 07.jpg|2. põlvkonna tuletõrjeauto
A Renault Trafic 9 seater minibus at the 2013 Hampton Small Boats Head 2013-11-16 16-57.jpg|2. põlvkonna buss
Fourgon Renault autoroutes CRS, Strasbourg - mars 2014.JPG|2. põlvkonna politseiauto
2010 09 27 Hannover 105842 (5040153676).jpg|1. põlvkond 
Véhicule de Liaison Radio - Officier de Garde.jpg|1. põlvkond tuletõrje 
Opel Vivaro of the Military Police of Polnad during the VII Aircraft Picnic in Kraków.jpg|1. põlvkond politsei
&lt;/gallery&gt;

== Kolmas põlvkond (X82; 2014) ==
Kolmandat põlvkonda hakati tootma 2014. aastal. See sai uue sise- ja välisilme, mitu [[Nutiseade|nutiuuendust]] ja uuendatud [[Diiselmootor|diiselmootorid]]. Uued mootorid on 1,6-liitrised (ühel lihtsalt turbo ja teisel topeltturbo). 

Uus Trafic on eelkäijast 0,2 m pikem (pikemas versioonis 0,6 m). Versioonidest on valikus kaubik, 9-kohaline minibuss ning 2 istmerea ja kaubaruumiga ''double cab''. Kolmanda põlvkonna Traficut müüakse ka '''Fiat Talento''' nime all.&lt;gallery&gt;
Fail:Renault Trafic Zen - Ti'Bus.jpg|3. põlvkonna Renault Traffic
Fail:Opel Vivaro Life, IAA 2017, (1Y7A3382).jpg|Opel Vivaro nime all teine põlvkond
Fail:Fiat Talento Kombi 1.6 Ecojet 125 Twin Turbo Family – Frontansicht, 27. Juli 2016, Düsseldorf.jpg|Fiat Talento nime all teine põlvkond
&lt;/gallery&gt;

== Opel Vivaro ==
{{keeletoimeta}}
[[Fail:Opel Vivaro front 20070926.jpg|pisi|Opel Vivaro A|alt=]]
[[Opel Vivaro]] on [[Opel]]i keskmise suurusega [[kaubik]] ning tehniliselt on tegu teist märki kandva Renault Traficuga. Seda toodeti 2 põlvkonda Renault Traficu baasil ning 3. põlvkonna Vivaro C on ehiatatud juba [[Groupe PSA|PSA Grupi]] uuel platvormile.

2. põlvkonda hakati tootma [[2014]]. aastal. See sai uue sise- ja välisilme, mitu nutiuuendust ja uuendatud mootorid. Uued mootorid on 1,6-liitrised diislid (nõrgematel üks turbo ja võimsamal topeltturbo). Versioonidest on valikus kaubik, 9-kohaline minibuss ning 2 istmerea ja kaubaruumiga ''Double Cab''. Uut Vivaro esitleti Birminghami tarbesõidukite näitusel.
&lt;gallery&gt;
Opel Vivaro 2900.JPG|Opel Vivaro A
Opel Vivaro 20090905 front.JPG|Opel Vivaro A (mudeliuuendus)
OPEL VIVARO in Tallinn.JPG|Opel Vivaro B

&lt;/gallery&gt;
Alates 2019. aastast on Opel Vivaro ehitatud uuele [[Groupe PSA|PSA grupi]] platvormile ning baseerub [[Citroën Jumpy]]l.
&lt;gallery&gt;
Opel Vivaro C IMG 2456.jpg|Opel Vivaro C
&lt;/gallery&gt;


==Viited==
{{viited}}
* [http://www.bbc.co.uk/threecounties/community/vauxhall/history.shtml Vauxhall's history in Luton]
&lt;!-- 
http://www.vauxhall.co.uk/about-vauxhall/about-us/company.html
Our Luton plant, with 1,171 staff, produces 67,000 units a year in two shifts, with the potential for as much as 100,000 units a year in three shifts. The Luton plant has not only produced a van that has won ’Best Medium Van’ at the Van Fleet Awards no less than seven times, but they have achieved 10.1 million hours worked without a Lost Work Day case.
--&gt;

[[Kategooria:Renault|Trafic]]
[[Kategooria:Tarbesõidukid]]</text>
      <sha1>8kamfhqvzjpem601ri5yzlst0bptprq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 22. juulil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>384875</id>
    <revision>
      <id>7201690</id>
      <parentid>6981314</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:18:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3132" sha1="ntgok3bhgq0d9gwh0qx0433kng3ecpf" xml:space="preserve">{{surnud juulis}}

''Siin loetletakse [[22. juuli]]l surnud tuntud isikuid.''

*[[1676]] – [[Clemens X]], paavst aastatel 1670–1676
*[[1826]] – [[Giuseppe Piazzi]], itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog
*[[1832]] – [[Napoleon II]], Prantsusmaa imperaator
*[[1853]] – [[Christoffer Wilhelm Eckersberg]], taani maalikunstnik
*[[1934]] – [[John Dillinger]], Ameerika Ühendriikide kurjategija
*[[1958]] – [[Mihhail Zoštšenko]], vene kirjanik
*[[1987]] – [[Henry Tayali]], Sambia maalikunstnik, graafik ja skulptor
*[[1988]] – [[Andres Allan]], eesti luuletaja
*[[1989]] – [[Martti Talvela]], soome ooperilaulja
* 1989 – [[Karl Heinrich Norak]], eesti tehnikateadlane
*[[1990]] – [[Manuel Puig]], argentina kirjanik
*[[1991]] – [[Pēteris Lūcis]], läti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog
* 1991 – [[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude Liidu riigitegelane
*[[1996]] – [[Ene Roosma]], eesti bioloog
*[[1998]] – [[Vladimir Dudintsev]], vene kirjanik
*[[2001]] – [[Indro Montanelli]], Itaalia ajakirjanik ja ajaloolane
*2001 – [[Lembit Ruga]], eesti tehnikateadlane
*[[2003]] – [[‘Uday Şaddām Ḩusayn at-Tikritī]], [[Saddam Hussein]]i poeg
*2003 – [[Qusai Hussein]], Saddam Husseini poeg
*[[2005]] – [[Elvi Pirk]], eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane 
*[[2006]] – [[Donald Reid Cabral]], Dominikaani Vabariigi poliitik 
*2006 – [[Dika Newlin]], USA muusikateadlane
*2006 – [[Jessie Mae Hemphill]], USA kitarrist ja lauljatar
*2006 – [[José Antonio Delgado]], Venezuela alpinist
*[[2007]] – [[Ivan Pavlovski (poliitik)|Ivan Pavlovski]], NSV Liidu poliitik, teedeminister 1977–1982
*2007 – [[László Kovács]], ungari päritolu USA filmioperaator
*2007 – [[André Milongo]], Kongo Vabariigi jurist ja poliitik, peaminister 1991–1992
*2007 – [[Aleksandr Tatarski]], vene animaator
*[[2008]] – [[Helen Brockman]], USA moedisainer
*2008 – [[Victor McKusick]], USA geneetik
*2008 – [[Estelle Getty]], USA näitleja
*[[2009]] – [[Herbert Morris]], USA sõudja
*2009 – [[Richard Givan]], USA kohtunik
*2009 – [[John Ryan]], Briti koomiksikunstnik
*2009 – [[André Falcon]], prantsuse näitleja
*2009 – [[Peter Krieg]], saksa dokumentalist
*2009 – [[Mark Leduc]], Kanada poksija
*2009 – [[Marco Antonio Nazareth]], Mehhiko poksija
*[[2011]] – [[Valdur Roots]], eesti pianist ja muusikapedagoog
*[[2012]] – [[Bogdan Stupka]], ukraina teatri- ja filminäitleja
*2012 – [[Oswaldo Payá]], Kuuba dissident
*[[2013]] – [[Dennis Farina]], itaalia päritolu USA näitleja
*[[2014]] – [[Lembit Kivistik]], eesti matemaatik
*[[2020]] – [[Jaak Põlluste]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog
*[[2021]] – [[Aili Rannaste]], eesti tantsija
*[[2022]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik
*2022 – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane
*[[2023]] – [[Viive Aamisepp]], eesti näitleja
*[[2024]] – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja
*[[2025]] – [[Ozzy Osbourne]], Briti laulja ja muusik
*[[2026]] – [[Celina Jesionowska]], Poola kergejõustiklane, jooksja

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 22.]]</text>
      <sha1>ntgok3bhgq0d9gwh0qx0433kng3ecpf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>65 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386420</id>
    <revision>
      <id>7201558</id>
      <parentid>7200503</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:23:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2779" sha1="9tif0pdqg1e1mknzh59cc5cm69rfr45" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002
*2026|suleti=2024}}
[[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]]
'''Tallinna bussiliin 65''' oli [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendas põhjaasumeid lõunaasumitega. 

Bussiliin avati [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]).

Bussiliini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötas iga päev: tööpäeviti oli intervall 45 minutit, puhkepäevadel ja riigipühadel oli intervall üks tund. Kuna liin läbis [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis sõltus sõiduaeg tipptundidel [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi oli sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 106 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud kuus korda, viimane muudatus oli pärast [[Smuuli viadukt|Smuuli viadukti]] avamist. Bussiliiniga 65 oli võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. 

Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|2002
|Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee
|
|
|-
|2007
|Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam
|
|
|-
|2020
|Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam
|
|
|-
|2024
|
|21.10
|
|-
|2026
|Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam
|
|Avatakse 1.08
|}


== Välislingid == 
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] 

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>9tif0pdqg1e1mknzh59cc5cm69rfr45</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 27. mail</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386935</id>
    <revision>
      <id>7201717</id>
      <parentid>7165820</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:14:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3851" sha1="f9boc00xr0otmn51gji4aveiacmi710" xml:space="preserve">{{surnud mais}}

''Siin loetletakse [[27. mai]]l surnud tuntud isikuid.''

*[[1564]] – [[Johann Calvin]], prantsuse usureformaator
*[[1606]] – Dmitri Ivanovitš ([[Vale-Dmitri I]]), Vene tsaar
*[[1840]] – [[Niccolò Paganini]], itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja
*[[1910]] – [[Robert Koch]], saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid
*[[1926]] – [[Srečko Kosovel]], sloveeni luuletaja
*[[1934]] – [[Jakob Kuus]], Eesti politseinik
*[[1939]] – [[Joseph Roth]], juudi rahvusest Austria kirjanik ja ajakirjanik
*[[1942]] – [[Friedrich Niggol]], Eesti kohtuametnik ja poliitik
*[[1957]] – [[August Sarapuu]], Eesti sõjaväelane
*[[1959]] – [[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik
*[[1964]] – [[Jawaharlal Nehru]], [[India]] poliitik, esimene riigi peaminister aastatel 1947–1964
* 1964 – [[Paul Pedusaar]], eesti arst
*[[1967]] – [[Ernst Niekisch]], saksa poliitik
*[[1968]] – [[Denise Legeay]], prantsuse näitleja
*[[1971]] – [[Alfred Suik]], eesti kirjanik ja keeleteadlane
*[[1979]] – [[August Raidur]], eesti luteri vaimulik
*[[1981]] – [[Arvo Tuominen]], soome vasakpoliitik ja ajakirjanik
* 1981 – [[János Pilinszky]], ungari luuletaja
*[[1983]] – [[Lilita Bērziņa]], läti näitleja
*[[1987]] – [[John Howard Northrop]], USA biokeemik
*[[1989]] – [[Arseni Tarkovski]], vene luuletaja ja tõlkija
*[[1991]] – [[Lilija Līce]], läti skulptor
*[[1994]] – [[Theodor Künnapas]], eesti psühholoog
*[[2002]] – [[Vitali Solomin]], vene näitleja
*[[2003]] – [[Luciano Berio]], itaalia helilooja
*[[2004]] – [[Werner Tübke]], saksa maalikunstnik ja graafik
*[[2006]] – [[Thelma Leeds]], USA näitleja
*2006 – [[Fernando Romeo Lucas García]], [[Guatemala]] sõjaväelane ja poliitik, president 1978–1982 
*2006 – [[Alex Toth]], USA koomiksikunstnik
*2006 – [[Adeeb]], [[Pakistan]]i näitleja
*2006 – [[Paul Gleeson]], USA näitleja 
*[[2007]] – [[Percy Sonn]], Lõuna-Aafrika Vabariigi endine kriketimängija, Rahvusvahelise Kriketi Nõukogu esimees 2006–2007
*2007 – [[Izumi Sakai]], jaapani laulja
*[[2008]] – [[Franz Künstler]], saksa pikaealine, viimane elusolev Esimese maailmasõja veteran, kes võitles Austria-Ungari armees
*2008 – [[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane
*[[2009]] – [[Mona Grey]], Briti riigiametnik
*2009 – [[Abram Hoffer]], Kanada psühhiaater
*2009 – [[E. D. Doyle]], Iiri sõjaväelane
*2009 – [[Jack Reilly]], USA teleprodutsent
*2009 – [[Paul Sharratt]], Briti päritolu USA teleprodutsent
*2009 – [['Amū Bābā]], Iraagi jalgpallur
*2009 – [[Clive Granger]], Briti majandusteadlane
*2009 – [[Gérard Jean-Juste]], Haiti poliitik
*[[2011]] – [[Janet Brown]], Briti näitleja
*2011 – [[Gil Scott-Heron]], USA muusik ja luuletaja
*2011 – [[Jeff Conaway]], USA filminäitleja
*[[2012]] – [[Zita Kabátová]], tšehhi näitleja
*2012 – [[Friedrich Hirzebruch]], saksa matemaatik
*[[2014]] – [[Massimo Vignelli]], itaalia disainer
*[[2016]] – [[Tõnu Mäsak]], eesti maalikunstnik 
*[[2018]] – [[Tõnu Kaalep]], eesti tarbegraafik, kultuurikriitik ja näitekirjanik 
*[[2019]] – [[Jaan Jürine]], eesti spordiajakirjanik ja -tegelane
*[[2020]] – [[Larry Kramer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, stsenarist ning tervise- ja seksuaalvähemuste õiguste aktivis
* 2020 – [[Ester Purje]], eesti näitleja, teatripedagoog ja publikuteenindaja
* 2020 – [[Gunnar Kirs]], eesti filatelist
*[[2021]] – [[Poul Schlüter]], Taani poliitik
* 2021 – [[Tiit Haagma]], eesti purjetaja, jääpurjetaja, purjemeister ja muusik
*[[2024]] – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur
*[[2026]] – [[Ants Jeret]], Eesti jalgrattur ja treener
* 2026 – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti]]</text>
      <sha1>f9boc00xr0otmn51gji4aveiacmi710</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mait Patrail</title>
    <ns>0</ns>
    <id>400492</id>
    <revision>
      <id>7201551</id>
      <parentid>5743210</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:10:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" sha1="3naydjx7wjggfzjbzzvq28zbyv4i7bp" xml:space="preserve">[[File:Mait Patrail.jpg|pisi|Mait Patrail (2013)]]

'''Mait Patrail''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1988]] [[Põlva]]s) on eesti käsipallur&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Mait_Patrail}} (vaadatud 06.04.2015)&lt;/ref&gt;. 

Aastast 2005 on ta [[Eesti käsipallikoondis]]e liige&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.

2006–2012 valiti ta Eesti parimaks käsipalluriks&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;. 

==Välismaa klubides==
2008–2011 mängis ta Šveitsi klubis [[Schaffhausen Kadetten]], 2011–2012 Saksamaa klubis [[Lemgo TBV]].&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;

Aastast 2012 mängib ta Saksamaa klubis [[TSV Hannover-Burgdorf]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.

== Tunnustus ==

* 2007 [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ESBL|id=Mait_Patrail}}

{{JÄRJESTA:Patrail, Mait}}
[[Kategooria:Eesti käsipallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>3naydjx7wjggfzjbzzvq28zbyv4i7bp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingrid Ulst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410407</id>
    <revision>
      <id>7201501</id>
      <parentid>7156739</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:12:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ingrid Ulst</username>
        <id>80113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23975" sha1="fln8dzbdjx74dnfynwt5xre427az2ab" xml:space="preserve">{{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}
[[Fail:Ingrid Ulst 2024.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu lavastaja ja näitleja Ingrid Ulst (2024)]]
[[Fail:Ingrid Ulst.jpg|pisi|Ingrid Ulst Alle-Saija Teatristuudio proovis (2014)]]
[[Fail:Ingrid Ulst 2023.jpg|pisi|Ingrid Ulst filmi &quot;Armastus ja sunnitöö&quot; võttel (2023)]]
[[Fail:Ingrid Ulst production.jpg|pisi|Suvelavastus &quot;Asenaine&quot; (2014)]][[Fail:Ingrid Ulst production 03.jpg|pisi|Preili Nõbu (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Proua Daam&quot; (2016)]]
[[Fail:Ingrid Ulst production 01.jpg|pisi|Suvelavastus &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016)]]
[[Fail:Surnud hinged.jpg|pisi|&quot;Surnud hinged&quot; (2017)]][[Fail:Viikingitütar Ragna.jpg|pisi|Saga (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Viikingitütar Ragna&quot; (2017)]][[Fail:Ingrid Ulst production 02.jpg|pisi|Inetu nõid (Ingrid Ulst) suvelavastuses &quot;Kukk&quot; (2018)]][[Fail:Juta Arenguvestlus 2018.jpg|pisi|Juta (Ingrid Ulst) kontorikomöödias &quot;Arenguvestlus&quot; (2018)]][[Fail:Õunapuud.jpg|pisi|Urve (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;... ja õunapuud õitsevad&quot; (2018)]][[Fail:Alle-Saija roos.jpg|pisi|Mrs Bramson (Ingrid Ulst) kriminaalpõnevikus &quot;Täpselt nagu roos&quot; (2019)]][[Fail:Printsess Moon Tamara.jpg|pisi|Tamara (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Printsess Moon&quot; (2020)|237x237px]][[Fail:I Ulst Viimased.jpg|pisi|234x234px|Aleksandra Fjodorovna Romanova (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Viimased&quot; (2020)]]

'''Ingrid Ulst''' (sündinud [[26. märts]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti kultuurikorraldaja, [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. 

Ta on Alle-Saija Teatritalu&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kanepis-tegutseb-teatritalu?id=68868851|pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu|väljaanne=Maaleht|aeg=14. juuni 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4490274/talu-keset-metsa-vurtsitab-teatrielu|pealkiri=Talu keset metsa vürtsitab teatrielu|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mati Määrits|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7120693/polvamaa-aasta-kodanikuuhiskonna-tiitli-palvis-alle-saija-teatritalu|pealkiri=Põlvamaa aasta kodanikuühiskonna tiitli pälvis Alle-Saija teatritalu|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28.11.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7161691/piibujutud-naisevott-ja-printsess-tiitliga-parjatud-teatritalus|pealkiri=Piibujutud, naisevõtt ja printsess tiitliga pärjatud teatritalus|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=22.01.2021}}&lt;/ref&gt; asutaja ja loovjuht.&lt;ref&gt;[https://maaelu.postimees.ee/6031964/ Talus on teatrit ja teatris on talu]. Postimees, 9. august 2018.&lt;/ref&gt; Aastatel 2022–2025 õppis Polygoni Teatrikoolis näitleja- ja lavastajaõppes (kursuse juhendaja [[Tamur Tohver]]), mille lõpetas mais 2025 (kursuse lõpulavastus &quot;Maitse Inglid&quot;). Ingrid on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid, lasteraamatuid, luulet, muusikat ja laulusõnu. Alates 2024. aastast tegutseb ka loomingulises koosluses Laululappijad koos muusikute Annika Rahnu ja Aivar Natusega.

2016. aastal asutas ta koos [[Tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]] põdeva näitekirjaniku ja lavastaja [[Janno Puusepp|Janno Puusepaga]] MTÜ Janno Puusepa Fond,&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/686521/ Ravimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid &quot;Pealtnägijale&quot; oma katsumustest]. ERR, 28. veebruar 2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jaanika Hunt|url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/83666701/als-haigete-eest-voitleja-ingrid-ulst-keegi-ei-kujuta-ette-mida-tahendab-elada-koos-lihashaigega|pealkiri=ALS-haigete eest võitleja Ingrid Ulst: keegi ei kujuta ette, mida tähendab elada koos lihashaigega|väljaanne=Delfi|aeg=30.01.2019}}&lt;/ref&gt; eesmärgiga aidata kaasa raskeid ravimatuid haigusi (nt tsüstiline fibroos, [[Amüotroofne lateraalskleroos|ALS]], PLS) põdevate inimeste praktiliste ja tervishoiuga seotud vajaduste katmisele, mida riiklik süsteem ei toeta (näiteks energiarikaste toitesegude ja sonditoitude soetamine haige normaalse kehakaalu säilitamiseks) ning panustada haigete ja omastehooldajate kogemusnõustamisse. 

Aastatel 2019–2024 oli Ingrid Ulst ka suurfilmi &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot; võttepaika rajatud [[Www.filmivargamae.ee|Filmi Vargamäe külastuskeskuse]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://maaelu.postimees.ee/6566762/teatritalu-looja-kaivitab-filmi-vargamae-kulastuskeskust|pealkiri=Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust|väljaanne=Maa Elu|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7220697/filmi-vargamae-valmistub-uueks-hooajaks|pealkiri=Filmi Vargamäe valmistub uueks hooajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=09.04.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7295975/filmi-vargamael-markab-varvilist-ja-ergast-setomaad|pealkiri=Filmi Vargamäel märkab värvilist ja ergast Setomaad|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=19. juuli 2021|vaadatud=24. juulil 2021}}&lt;/ref&gt;tegevjuht.

== Loominguline tegevus ==
===Lavastused===
* Janno Puusepp &quot;Proov&quot; (2026, Kambja Püünelind)
* Margus Oopkaup &quot;Häid jõule!&quot; (2025, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova &quot;Rännates unenägudes&quot; (2025, Laululappijad ja mustlasansambel Maljarka)
* Andrus Kivirähk &quot;Isamaa pääsukesed&quot; &lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=23. jaanuar 2025 |pealkiri=Harrastajad toovad lavale tempoka komöödia traagikast |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8177681/harrastajad-toovad-lavale-tempoka-komoodia-traagikast |vaadatud=8. veebruaril 2025}}&lt;/ref&gt;(2025, Alle-Saija Teatristuudio)
* Erki Aule &quot;Mehed ei nuta&quot; (näidendi &quot;Torm jõe kaldal&quot; ainetel) (2025, Kambja Püünelind)
* Ingrid Ulst &quot;Metsavennad&quot; (2024, Alle-Saija Teatristuudio)
* Juris Leimanis / Annika Rahnu / Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova &quot;Otila&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=Mustlastüdruku armastus jõuab publiku ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7900226/mustlastudruku-armastus-jouab-publiku-ette |vaadatud=23. novembril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja mustlasansambel Maljarka)
* Janne Eespäev / Ingrid Ulst &quot;Unistus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. mai 2023 |pealkiri=Teater tallis. Ponitalus etendub unistuse lugu. |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7776992/teater-tallis-ponitalus-etendub-unistuse-lugu |vaadatud=26. mail 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja Kirsi Ponitalu)
* Émile Zola / Ingrid Ulst &quot;Daamide Õnn&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=31. märts 2023 |pealkiri=Teatritalu näitab kauplemist, raha ja võimu |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7744036/teatritalu-naitab-kauplemist-raha-ja-voimu |vaadatud=7. aprillil 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio)
* Anton Hansen Tammsaare / Tarmo Kruus &quot;Armastus ja sunnitöö&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7523409/filmi-vargamael-naeb-armastust-ja-sunnitood|pealkiri=Filmi Vargamäel näeb armastust ja sunnitööd|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=16.05.2022|vaadatud=18.05.2022}}&lt;/ref&gt; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
* Andrus Kivirähk / Ingrid Ulst &quot;Küllusliku elu õpetus&quot; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
* Vladislav Korzets &quot;Koll Kalli&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7474114/teatritalu-kollilugu-naitab-voitlust-hea-ja-kurja-vahel|pealkiri=Teatritalu kollilugu näitab võitlust hea ja kurja vahel|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=11. märts 2022|vaadatud=11.03.2022}}&lt;/ref&gt; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Jõulutaadi äpardus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7399297/teatritalu-viib-uue-lavastuse-keset-metsa|pealkiri=Teartritalu viib uue lavastuse keset metsa|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=02.12.2021|vaadatud=03.01.2022}}&lt;/ref&gt; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Nikolai Gogol &quot;Naisevõtt&quot; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Piibujutud&quot; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Printsess Moon&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7007583/teatritalu-toob-lavale-printsessi-loo|pealkiri=Teatritalu toob lavale printsessi loo|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=01.07.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7290757/teatritalu-toob-publiku-ette-printsessi|pealkiri=Teatritalu toob publiku ette printsessi|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=12.07.2021|vaadatud=01.09.2021}}&lt;/ref&gt;&quot; (2020, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Komandeering&quot; (2020, Teatritrupp Rüblik)
*Ingrid Ulst &quot;Viimased&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6893912/polvamaa-teatritalu-toob-puunele-tsaariperekonna-tutarde-loo|pealkiri=Põlvamaa teatritalu toob püünele tsaariperekonna tütarde loo|väljaanne=Postimees|aeg=7. veebruar 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; (2020, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;#tulehark&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7636120/teatritalu-naitab-oosel-kolle-ja-sarvikuid|pealkiri=Teatritalu näitab öösel kolle ja sarvikuid|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28. oktoober 2022|vaadatud=06.11.2022}}&lt;/ref&gt; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Eberhard Streul &quot;Rekvisiitori tähetund&quot; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Meile tuli Jonn&quot; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Jonni jõulusoov&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Arenguvestlus&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
* Janno Puusepp &quot;Kukk&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst &quot; ... ja õunapuud õitsevad&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6754529/lavastaja-raske-on-moista-aga-kergem-on-maletada|pealkiri=Lavastaja: raske on mõista, aga kergem on mäletada|väljaanne=Postimees|aeg=16. august 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Nikolai Gogol]] &quot;Surnud hinged&quot; (2017, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Thorbjørn Egner]] &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst / Janno Puusepp &quot;Paradiisum&quot; (2015, Alle-Saija Teatristuudio)
* Janno Puusepp &quot;Leselised&quot; (2014 Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst &quot;Minu jõulud&quot; (2014, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Hilja Valtonen]] &quot;Asenaine&quot; (2014, Kanepi harrastusteater / Alle-Saija Teatristuudio)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=14. juuni 2014 |pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68868851/kanepis-tegutseb-teatritalu |vaadatud=19. juunil 2024}}&lt;/ref&gt;

====Teatrirollid====
*F.McGuinness / A.Saviauk &quot;Trahteritüdrukud&quot;, lavastaja A.Saviauk - REBECCA (2026)
*M.Oopkaup &quot;Häid jõule!&quot;, lavastaja I.Ulst - JÕULUVANA (2025)
*A.Kivirähk &quot;Maitse Inglid&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=14. jaanuar 2025 |pealkiri=Neli naist toovad lavale saladused, ootused ja hirmud |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8171802/neli-naist-toovad-lavale-saladused-ootused-ja-hirmud |vaadatud=8. veebruaril 2025}}&lt;/ref&gt;&quot; (&quot;Väikesed saladused&quot; ainetel), lavastaja T.Tohver - MAALI (2025)
*A.Kivirähk &quot;Isamaa pääsukesed&quot;, lavastaja I.Ulst - MERIKE (2025)
*I.Ulst &quot;Metsavennad&quot;, lavastaja I.Ulst - MÄE ELLA (2024)
*O.Kruus / T.Kruus &quot;Pikk tee koju&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=13. juuni 2024 |pealkiri=Teatritalu toob lavale loo maarahva eestkõneleja saatusest |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8039828/teatritalu-toob-lavale-loo-maarahva-eestkoneleja-saatusest |vaadatud=19. juunil 2024}}&lt;/ref&gt;, lavastaja T.Kruus - ELL MITT (2024)
*É. Zola / I.Ulst &quot;Daamide Õnn&quot;, lavastaja I.Ulst - PROUA MARTY (2023)
*F. Dürrenmatt / T.Kruus &quot;Stranitzky ja rahvuskangelane&quot;, lavastaja T.Kruus - MARIA (2022)
*V. Koržets &quot;Koll Kalli&quot;, lavastaja I.Ulst - KALLI ISA / ULLU (2022)
*I. Ulst &quot;Jõulutaadi äpardus&quot;, lavastaja I.Ulst - PIKK PÄKAPIKK (2021)
*N. Gogol &quot;Naisevõtt&quot;, lavastaja I.Ulst - ALBINA PANTELEIMONOVNA (2021)
*I. Ulst &quot;Printsess Moon&quot;, lavastaja I. Ulst – TAMARA (2020)
*I. Ulst &quot;Viimased&quot;, lavastaja I. Ulst – MARIA ROMANOVA / ALEKSANDRA FJODOROVNA (2020)
*E. Williams / T. Kruus &quot;Täpselt nagu roos&quot;, lavastaja T. Kruus – Mrs. BRAMSON (2019)
*I. Ulst &quot;Jonni jõulusoov&quot;, lavastaja I. Ulst – JONN (2018)
*I. Ulst &quot;Arenguvestlus&quot;, lavastaja I. Ulst – JUTA (2018)
*J. Puusepp &quot;Kukk&quot;, lavastaja I. Ulst – INETU NÕID (2018)
* I. Ulst &quot;. . . ja õunapuud õitsevad&quot;, lavastaja I. Ulst – URVE (2018)
* J. Puusepp &quot;Viikingitütar Ragna&quot;, lavastaja J. Puusepp – SAGA (2017)
* J. Puusepp &quot;Kangelane tuleb koju&quot;, lavastaja J. Puusepp – ABILINE (2017)
*[[Signe Heiberg|S. Heiberg]] &quot;Positiivseks 60 minutiga!&quot;, lavastaja J. Puusepp – MIIA (2017)
* J. Puusepp &quot;Hämarad märgkoerad&quot;, lavastaja J. Puusepp – LOO VAIM (2017)
*[[Jean Giraudoux|J. Giraudoux]] &quot;Trooja sõda ei tule&quot;, lavastaja T. Kruus – BUSIRIS / IRIS (2016)
*[[Agatha Christie|A. Christie]] &quot;Kümme väikest neegrit&quot;, lavastaja J. W. Sibul – Mrs. ROGERS (2016)
*J. Puusepp &quot;Proua Daam&quot;, lavastaja J. Puusepp – PREILI NÕBU (2016)
* I. Ulst ja J. Puusepp &quot;Paradiisum&quot;, lavastaja I. Ulst &amp; J. Puusepp – EMAKARU (2015)
* J. B. Priestley &quot;Nad tulid linna&quot;, lavastaja T. Kruus – DOROTHY STRITTON (2014)
* I. Ulst &quot;Minu jõulud&quot;, lavastaja I. Ulst – INGRID (2014)

*[[Tarmo Kruus|T. Kruus]] &quot;Monumentide ajatud momendid&quot;, lavastaja T. Kruus – ERINEVAD ROLLID (2014)
*[[Brendan Behan|B. Behan]] &quot;Minut minuti haaval&quot;, lavastaja T. Kruus – PÜHA HEALEY / KUBERNER / TIMUKAS (2013)
*[[Leo Talimaa|L. Talimaa]] &quot;Lonni otsib meest&quot;, lavastaja T. Mölder – MARIKA ÕUNAPUU (2014)
*[[Margus Möll|M. Möll]] &quot;Üks muinasjutt&quot;, lavastaja M. Jalas – KASS (2013)
* &quot;Peegel peeglis&quot; M. Pernitsa &quot;Asjade paigutus kitsas ruumis&quot; ainetel, lavastaja T. Mölder – INGA (2013)
* &quot;Head isu!&quot; I. Mjasnitski &quot;Perekondlik lõunasöök&quot; ainetel, seadnud ja lavastanud Ü. Sillamäe – HELENE (2012)
* E. Jakobson, dokumentaalnäidend &quot;Minu kohus!&quot;, lavastaja E. Jakobson – NAISKODUKAITSJA (2012)
* J. Rahman &quot;Varetepalu&quot;, lavastaja Ü. Sillamäe – MAALI (2011)
* N. Gogol &quot;Naisevõtt&quot; (eestindatud tekst), lavastaja Ü. Sillamäe – ESMERALDA (2011)
* V. Osila &quot;Kiitus kosjakontorile&quot;, lavastaja T. Hoop – PIPI (2007)
* V. Jaska &quot;Kauge ajajõe taga&quot;, lavastaja T. Hoop – HELGE (2006)
* Estraadikava emakeelepäeva tähistamiseks Kanepi Seltsimajas, seadn. T. Hoop – DAAM KOHVIKUS, PATSIENT (2007)
* T. Hoop &quot;Kui jõulud tuppa toodi&quot;, lavastaja T. Hoop – PERETÜTAR (detsember 2006){{lisa viide}}
====Osalemine filmis, telesarjades ja reklaamis====

*Ülenurme Gümnaasiumi, õpilasfilm &quot;Hirmul on suured silmad&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fear Has Big Eyes |url=https://filmfreeway.com/FearHasBigEyes |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=FilmFreeway |keel=en}}&lt;/ref&gt;, rez. A.Veebel - operaator-monteerija ja mentor (2026)
*Alle-Saija Teatritalu, lühifilm &quot;Vardja&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Keeper |url=https://filmfreeway.com/TheKeeper_IUlst |vaadatud=2025-08-18 |väljaanne=FilmFreeway |keel=en}}&lt;/ref&gt;, stsenarist, rezissöör ja operaator-monteerija (2025)
*Downtown Pictures, “Seatapp”, rež. O. Musting – episoodides (2025)
*Alle-Saija Teatritalu, lühifilm &quot;Eikunagimaa&quot;&lt;ref&gt;https://filmfreeway.com/projects/3287198&lt;/ref&gt;, stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2024)
*Alle-Saija Teatritalu, mängufilm &quot;Armastus ja sunnitöö&quot;&lt;ref&gt;https://filmfreeway.com/projects/2969515&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=3. veebruar 2024 |pealkiri=Tõde ja õigus: harrastusfilm Vargamäest jõuab peagi vaatajate ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7952237/tode-ja-oigus-harrastusfilm-vargamaest-jouab-peagi-vaatajate-ette |vaadatud=9. veebruaril 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Teatritalu teeb Vargamäe loost filmi |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7831393/teatritalu-teeb-vargamae-loost-filmi |vaadatud=31. oktoobril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt;, režissöör ja operaator-monteerija (2024)
*[[Taska Film]], MRP Matila Röhr Productions, Film Angels Productions, &quot;Sangarid&quot;, rež. J. Kilmi – episoodides (2017)
* ETV, &quot;Riigimehed&quot;, 2. hooaja 3. osa (22.09.2013), rež. K. Kaer – BASSEINIVALVUR (2013)
* Seiklusfirma 360° &quot;Fotojaht&quot; reklaam, GC Meedia (2013)
* TV 3, &quot;Suletud uste taga&quot;, 3. hooaja 6. osa (21.05.2013) &quot;Petetud pärija&quot;, rež. R. Veskemaa – EDNA RIKK (2013)
* &quot;Legendi sünd&quot; (&quot;Gebort der Saag&quot;), ühekaadrifilm Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kursusetööna, rež. M. L. Tammela – SINNIGE FROO (2012)
*&quot;Vaba maa&quot;, rež. A. Hints – RASE PRUUT (2012)
* Kaljajoogi kontsentraadi reklaam (Malt OÜ), rež. V. Vidil – EMA (2011)
* &quot;Tudengimuusikal&quot;, rež. R. Meitern, M. Liira – episoodides (2009){{lisa viide}}

===Näidendid ja dramatiseeringud===
* &quot;Rännates unenägudes&quot; (2025) 
* &quot;Metsavennad&quot; (2024)
* &quot;Otila&quot; (2022, J. Leimanise ainetel)
* &quot;Daamide Õnn&quot; (2022, É. Zola ainetel)
* &quot;Unistus&quot; (2022, idee autor J. Eespäev)
* &quot;Küllusliku elu õpetus&quot; (2022, A. Kivirähki ainetel)
* &quot;Naisevõtt&quot; (2020, autor N. Gogol)
*&quot;Jõulutaadi äpardus&quot; (2020)
*&quot;Piibujutud&quot; (2020)
* &quot;Komandeering&quot; (2020, O. Lutsu ainetel)
* &quot;Printsess Moon&quot; (2019)
* &quot;#tulehark&quot; (2019)
* &quot;Viimased&quot; (2019)
* &quot;Õnneotsijad&quot; (2019)
* &quot;Jonni jõulusoov&quot; (2018)
* &quot;Arenguvestlus&quot; (2018)
* &quot;Meile tuli Jonn&quot; (2018)
* &quot;... ja õunapuud õitsevad&quot; (2017)
* &quot;Surnud hinged&quot; (2016, autor N. Gogol) 
* &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016, autor T. Egner) 
* &quot;Paradiisum&quot; (2015)
* &quot;Minu jõulud&quot; (2014)
* &quot;Asenaine&quot; (2014, autor H. Valtonen) 
* &quot;Tuulekülv&quot; (2012, autor K. Kurmiste){{lisa viide}}

===Muu loometegevus===
* Kambja valla 2. laulu-ja tantsupeo &quot;Hoidkem meid alles&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16.04.2026 |pealkiri=Kambja valla laulu-ja tantsupidu tuleb taas |url=https://www.kambja.info/64999/kambja-valla-laulu-ja-tantsupidu-tuleb-taas/ |vaadatud=18.05.2026 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid}}&lt;/ref&gt; idee ja stsenaariumi autor ning lavastaja, 2026
* Lavastuse &quot;Robot võttis mu töö ära&quot; dramaturg ja mentor (autor ja lavastaja M.Ranne), 2026
* Lavastuse &quot;Isamaa pääsukesed&quot; muusika autor, 2024
* Lastelaulude plaadi &quot;Lõbusad päevad&quot; muusika autor ja esitaja, 2024
* Albumi &quot;Iga kiirtee kõrval on rada&quot; muusika esitaja, 2024
* Lavastuse &quot;Armastus ja sunnitöö&quot; laulusõnade ja muusika kaasautor, 2022
[[Fail:Naisevõtt 2021.jpg|pisi|Albina Panteleimonovna (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Naisevõtt&quot; (2021)]] [[Fail:Pikkpäkapikk.jpg|pisi|Pikk Päkapikk (Ingrid Ulst) koguperelavastuses &quot;Jõulutaadi äpardus&quot; (2021)]] [[Fail:Maria Stranitzky.jpg|pisi|Maria (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Stranitzky ja rahvuskangelane&quot; (2022)]]
[[Fail:Lavastus &quot;Pikk tee koju&quot;.jpg|pisi|Ell Mitt (Ingrid Ulst) (keskel) suvelavastuses &quot;Pikk tee koju&quot; (2024)]]
[[Fail:Isamaa pääsukesed I ULST.jpg|pisi|Merike (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Isamaa pääsukesed&quot; (2025)]]
*Lastelavastuse &quot;Jõulutaadi äpardus&quot; laulusõnade ja muusika autor, 2020
*&quot;Printsess Moon&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Printsess Moon. Luuleraamat lastele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=56}}&lt;/ref&gt;&quot; autor, 2020, 56 lk
*&quot;Jonn ja pühad&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonn ja pühad|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=144}}&lt;/ref&gt; autor, 2019, 144 lk
*Koguperelavastuse &quot;Printsess Moon&quot; laulusõnade ja muusika autor, 2019
*&quot;Jonnimetsa Jonn&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonnimetsa Jonn|aasta=2018|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=160}}&lt;/ref&gt; autor, 2018, 160 lk
*III Kagu-Eesti tantsupeo &quot;Kuula&quot; näitejuht, 2018
* Koguperelavastuse &quot;Meile tuli Jonn&quot; laulude sõnade ja muusika autor, 2018
*Lavastuse &quot;Kukk&quot; laulude sõnade autor (A. Rahnu muusikale), 2018
* &quot;Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri|aasta=2011|koht=Eesti|kirjastus=OÜ Avendre|lehekülg=96}}&lt;/ref&gt; autor, 2011, 96 lk {{lisa viide}}

=== Publikatsioonid ===
[[Fail:Rebecca (Trahteritüdrukud).jpg|pisi|Rebecca (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Trahteritüdrukud&quot; (2026)]]
[[Fail:Teatritalu silt.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, suvi 2018|alt=]]
* Basel II and lending to SMEs: what lies ahead?, EBS Review No 16, juuli 2003 
* Rahapesu ja terrorismi finantseerimine: regulatiivsed aspektid ja finantssüsteemi kaitsmine, Juridica VII, oktoober 2003 
* Finantskonglomeraatidega seotud riskid ja regulatiivne turvasüsteem, Juridica X, detsember 2003 
* Linkages of Financial Groups in the European Union: Financial Conglomeration Developments in the Old and New Member States, Central European University Press, 2005, lk 150. 
[[Fail:Alle-Saija Teatritalu teatrisaal.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu teatrisaal, kevad 2017]]
* Oma firma laenuvõimet saab ettevõtja ise hinnata, Äripäev, 19. september 2005 
[[Fail:Teatritalu j.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, jõulud 2017]]
* Euroopa äriühingu mudel ja selle rakendamine finantssektori äriühingute poolt, Juridica VII, oktoober 2005 
* Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend, Äripäev, 17. oktoober 2005 
* Suhtepangandus aitab paremini laenata, Äripäev, 19. detsember 2005 
* SMS-laenudega seotud õiguslikud probleemid Eestis: kuidas tasakaalustada tarbijaotsuseid ja tarbijakaitset? MaksuMaksja nr 10, oktoober 2008 
* Connecting Prepaid Cards and Retail Loans: Innovative Practical Solution or Confusing Legal Combination? Implications of the EU Financial Services Law from the Perspective of Estonia, 2 Review of Central and East European Law 34, 2009 
* Legal Problems with Electronic Retail Loans: Balancing the Freedom of Contract and the Protection of Consumers—The Case of Estonia, 2 Journal of Eurasian Law 2, 2009 
* Electronic Retail Lending in Estonia: Legal Limits on the Cost of Credit, 3 Review of Central and East European Law 35, 2010 
* Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine &quot;musta&quot; arheoloogia probleemide valguses. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2010 
* The Problems of &quot;Black Archaeology&quot; in Estonia, 2 Estonian Journal of Archaeology 14, 2010 
* Valk, H., Ulst I., Metssalu, J., Lillak, A. Excavations on the hill forts of south-eastern Estonia: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla and Lääniste, Archeological fieldwork in Estonia 2010, 2011, 49–72 
* Balancing the Rights of Consumers and Lenders in Electronic Lending. Electronic Retail Lending: the Case of Estonia, LAP Lambert Academic Publishing, 2011, 200 lk 
* Combating Illicit Metal Detecting in Estonia, 3 Online Journal in Public Archaeology, 2013, 21–28. [http://www.arqueologiapublica.es http://www. arqueologiapublica.es]
* Responsible Metal Detecting as a Tool for Enhancing the Protection of Archaeological Heritage. Archaeology in Society and Daily Life – Challenges and Co-operation in the 21th Century, Pirkanmaan Maakuntamuseo, 2013 

== Viited ==
{{viited}}
*
{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Ulst, Ingrid}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>fln8dzbdjx74dnfynwt5xre427az2ab</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pirita uus klooster</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412263</id>
    <revision>
      <id>7201616</id>
      <parentid>6972080</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:02:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8829" sha1="9nyjvuuicygxkdzqf7ac9utzh83n62r" xml:space="preserve">[[Pilt:Neues Brigittenkloster.JPG|pisi|Pirita kloostri uus hoonestus vana kloostri põhjaküljel, veebruar 2009.]]
'''Pirita klooster''' (ametlikult '''Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital''') on [[katoliku kirik]]u [[nunn]]aklooster Tallinnas [[Pirita]]l, aadressil [[Merivälja tee]] 18. 

[[Klooster|Kloostri]] õed kuuluvad [[birgitiinide ordu]] 1911. aastal asutatud [[Rootsi]] harusse, mille emaklooster asub [[Itaalia]]s [[Rooma]]s. 

Klooster taastati Eestis [[1994]]. aasta aprillis, mil birgitiini nunnad asusid Tallinna. Pirital puudus eluase ning esialgu tuli viibida ajutistes kohtades – [[Vatikan]]i saatkonna hoones [[Kadriorg|Kadriorus]] ja Peeter-Pauli koguduse majas [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänaval]]. [[2001]]. aastast elatakse Pirital ajaloolise vana kloostri varemete juurde ehitatud uues kloostrihoonestuses.

==Ajalugu==
Pirita kloostri taastamise mõte tärkas peagi pärast [[Eesti]] vabanemist[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)| Nõukogude okupatsioonist]]. Birgitiinid külastasid Eestit juba enne seda: [[Turu]] linnas [[Soome]]s birgitiinide kloostrit juhtinud ema Teresa Perciaccante külastas Eestit [[1990]]. aastal, võttes osa [[piiskop]] [[Eduard Profittlich]]i [[Missa|mälestusmissast]] Tallinnas. [[30. juuni]]l [[1991]] oli ema Teresa kuue birgitiiniga taas Tallinnas, osaledes Pirita kloostri 550. aastapäeva pidustustel. Läks siiski veel aega, enne kui toona tärganud mõte birgitiinide kloostri taastamisest Tallinnas tegudeni jõudis.&lt;ref name=&quot;BP&quot;&gt;[http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10577 Birgitiinid Pirital] www.piritaklooster.ee (vaadatud 15.08.2015)&lt;/ref&gt;

Kohe pärast Eesti riikliku [[Eesti taasiseseisvumine|iseseisvuse taastamist]] saatis [[Birgitiinide ordu|Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu]] ülem[[abtiss]] ema Tekla Famiglietti [[Eesti Vabariigi valitsus]]ele märgukirja [[Rooma]]st järelepärimisega Pirita kloostri varemete kohta, et välja selgitada, mis olukorras varemed on ja kellele nad kuuluvad.&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt; 

[[1993]]. aasta sügisel saabus ema Tekla esimesele visiidile Eestisse. Eesti ja birgitiinide ajaloolise kloostri varemed Pirital jätsid talle sügava mulje ning visiidi ajal langetati otsus naasta ja taastada birgitiinide järjepidevus Eestis.&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt;
[[File:Pirita kloostri varemed 1417-1577.a., 19.-20.saj.jpg|pisi|Algse [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] varemed ja Pirita uus klooster]]
Ema Tekla hakkas Roomas olles innukalt Pirita kloostri taastamise asju ajama, Tallinnas aitas teda tõhusalt [[Lagle Parek]] – algul [[Eesti siseminister|Eesti Vabariigi siseministrina]], pärastpoole teatud mõttes &quot;ordu välisministrina&quot;.&lt;ref name=&quot;Salo&quot;&gt;Vello Salo. Birgitta õed kümme aastat Maarjamaal. Maarjamaa, Nr 4 (51) XVIII aastakäik, Jüripäev 2004.&lt;/ref&gt;
[[File:New building of St Bridget's convent - panoramio.jpg|pisi|]]
[[File:Pirita-Kloster-160607-035.jpg|pisi|]]
[[16. aprill]]il [[1994]] saabusid Tallinna taas [[Pühak|püha]] [[Birgitta]] ordu neli õde – ema Teresa koos õdede Riccarda, Patrizia ja Hedvigiga – nii, nagu olid saabunud esimesed neli õde Piritale ligi kuussada aastat varem, 1412. aastal.&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt; 

Esialgu elati ajutistes kohtades: algul [[Vatikan]]i saatkonna hoones [[Kadriorg|Kadriorus]], seejärel katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majas vanalinnas, [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]] 4.

[[1995]]. aasta lõpus omandas ordu krundi endise Mihkli talu maadel, otse vana kloostri põhjaküljel. Uue kloostrikompleksi ideekavandi saamiseks korraldati kinnine [[arhitektuur]]ikonkurss nelja osavõtjaga. Võitis arhitektuuribüroo Luhse &amp; Tuhal [[Pärnu]]st. Ehitusprojekt valmis 1997. aastal, nurgakivi pandi [[2000]]. aasta sügisel. Ajaloolise Pirita kloostri nunnade [[klausuur]]i jätkuna mõeldud uus kloostrihoonestus pühitseti [[15. september|15. septembril]] [[2001]].&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt; See koosneb [[kabel]]ist, [[kellatorn]]ist, 42-kohalisest [[külalistemaja]]st ja siseõuega kloostrihoonest.

Aastatel 2001–[[2004]] juhtis kloostrit ema Patrizia, 2004. aastast ema Riccarda. 

[[Mehhiko]]st pärit ema Riccarda külastas koos teiste õdedega Eestit esimest korda juba 1990. aastal. Enne Eestisse asumist elas ta 14 aastat Soomes – kuus aastat [[Helsingi]]s ja kaheksa aastat Turus.

==Kloostrielu==
Pirita kloostri uus hoone jaguneb kaheks osaks – avalikuks ja suletuks. Hoonekompleksi avalikus osas on külalistemaja, konverentsiruumid ja kabel, suletud osas aga õdedele ettenähtud elu- ja tööruumid. Kloostris on ka kaks väikest raamatukogu – esimesel korrusel avalik raamatukogu ja teisel korrusel kloostri raamatukogu.&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt;

Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on pärit Mehhikost ja [[India]]st. Kloostri preester oli aastatel 2001–2019 [[prelaat]] [[Vello Salo]].

Päev kloostris algab argipäevadel kell 5.45. Kirikusse kogunetakse jumalateenistusele neli korda päevas, esimene palvus kabelis on kell 6.10. 

Nunnade kohustuste hulka kuulub kloostri juures asuva [[külalistemaja]] ülevalpidamine. Külalistemaja ruumide üürist saadud raha kasutatakse ka [[heategevus]]eks. Pirita klooster on toeks katoliku kiriku sotsiaaltöö organisatsioonile [[Caritas]]. Õdede kohustuseks on ka Pirita kloostri varemete haldamine. Koostöös [[Pirita linnaosavalitsus]]ega on juba aastaid [[15. august]]il tähistatud kloostri päeva, sest just 15. augustil [[1436]] pühitseti [[Pirita kloostri kirik]].&lt;ref name=&quot;BP&quot; /&gt;

Alates [[2005]]. aasta suvest korraldatakse Pirita kloostri varemetes [[Birgitta festival|Birgitta muusikafestivali]].  

Iga päev toimuvad kloostri kabelis [[jumalateenistus]]ed. Esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 7.30, kolmapäeval kell 17 ja pühapäeval kell 10 algavad jumalateenistused on avalikud ja kõik on alati oodatud. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*''Pirita klooster AD MMI–MMXI''. Eessõnad: Siim Kiisler, Ema Tekla, Ema Riccarda. Tallinn: Pirita Klooster, 2011. ISBN 9789949219988
*Aron Andersson. ''Birgitta - pühak ja prohvet''. Tõlkinud Aulis-Leif Erikson, eessõnad: Ema M. Tekla ja Ema Hilaria Laubenberger. Tallinn: UMARA, 1995. ISBN 9985900677
*Lennart Jörälv. ''Püha Birgitta : reliikviad ja imeteod''. Tõlkinud Madis Kanarbik, eessõna: Vello Salo. [Tallinn]: Kunst, c2006. ISBN 9789949407750 (köites)
*''Pirita peegeldused : Püha Birgitta raamat''. [Tallinn: Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital], 2006. ISBN 9949134927
*Marguerite Tjader. ''Elisabeth Hesselblad : Püha Birgitta tütar Roomas''. Inglise keelest tõlkinud Hedvig Ioanna Priimägi, toimetanud Kärt Hellerma, sissejuhatus: Ema Tekla Famiglietti. [Tallinn : Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital], 2007. ISBN 9789949152018
*Aron Andersson. ''Birgitta ja Püha Maa''. Tõlkinud Madis Kanarbik, toimetanud Mare Metsakuru, kujundanud Tiiu Allikvee, fotod: Lagle Parek jt. [Tallinn]: Pirita klooster, 2012. ISBN 9789949308453 (köites)

==Välislingid==
*[http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10029 Pirita klooster]
*Ilmar A. Kiviloo. [http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane7.php#DEBORA Klooster on nagu väikese riigi kopsud, millega ta hingab. Intervjuu Püha Brigitta ordu õde Deboraga] Sulane nr 3, viinakuu 2000.
*[http://m.postimees.ee/section/122/1879001 Birgitta õed saavad uue kloostri ja reliikvia] Postimees, 2001.
*[http://www.postimees.ee/1404335/puha-birgitta-elab-endiselt-pirita-kloostris Püha Birgitta elab endiselt Pirita kloostris] Postimees, 20. märts 2004.
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-pirita-uue-kloostri-kumnes-sunnipaev Ajalik ja ajatu: Pirita uue kloostri kümnes sünnipäev] ERR, 2011 (Saatejuht [[Meelis Holsting]], režissöör [[Aile Ellmann]], toimetaja [[Katrin Seppel]].)
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-peetruse-linn-ja-maarja-maa-7 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 7] ERR, 2014 (Enne reformatsiooni oli Euroopas üle 70 birgitiinikloostri, aga kui teine rootslanna, Elisabeth Hesselblad 1911. aastal ordu uue haru asutas, oli neist järel vaid neli. Täna hoitakse emakloostris Piazza Farnesel püha Birgitta ja õndsa ema Elisabethiga seotud reliikviaid ning ülemabtiss Tekla Famiglietti on emaks 700 õele 53 kloostris. Režissöör Aile Ellmann, operaator Felix Grossmann, helirežissöör Enn Laidre, toimetaja Katrin Seppel.)
* [http://kultuur.postimees.ee/1993505/birgitta-kloostrid-teevad-kristlikku-koostood Birgitta kloostrid teevad kristlikku koostööd] Postimees, 17. jaanuar 2003 (Elust tänapäeva Pirita kloostris räägib Birgitta õdede sõber [[Lagle Parek]]).

{{koord | NS = 59.46745952121121 | EW = 24.83598234717865 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Pirita linnaosa]]
[[Kategooria:Katoliku kirik Eestis]]
[[Kategooria:Eesti kloostrid]]</text>
      <sha1>9nyjvuuicygxkdzqf7ac9utzh83n62r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teine Bulgaaria tsaaririik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415817</id>
    <revision>
      <id>7201368</id>
      <parentid>6888165</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:23:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alber Musketar</username>
        <id>230136</id>
      </contributor>
      <origin>7201368</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67916" sha1="0hpdx8f3441eaggbtxljozdxxoe8z74" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2015}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=september 2015}}

{{Endine riik
 |nimi                = ц︢рьство блъгарское&lt;br&gt;Второ българско царство &lt;br&gt; Teine Bulgaaria tsaaririik
 |lipp                = Flag_of_the_Second_Bulgarian_Empire.svg
 |lipp-tekst          = Bulgaarialipp
 |vapp                = Coat of arms of the Second Bulgarian Empire.svg
 |vapp-tekst          = Bulgaaria vapp
 |asendikaart         = Campaigns of Ivan Assen II.png
 |asendikaart-tekst   = Bulgaaria Ivan Asen II ajal
 |algusaasta          = 1185
 |lõppaasta           = 1396/1422
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = keskbulgaaria
 |pealinn             = [[Tǎrnovo]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1185–1393)&lt;/small&gt;&lt;br&gt; [[Vidin]] ja [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopol]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1393–1396)&lt;/small&gt;
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[õigeusk]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      =
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              =
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}

'''Teine Bulgaaria tsaaririik''' ([[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] Второ българско царство) oli [[keskaeg]]ne [[Bulgaaria]] riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]] järglasena jõudis see oma võimu haripunkti tsaaride [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] ja [[Ivan Asen II]] ajal enne järkjärgulist vallutamist [[Osmanite riik|osmanite]] poolt 14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses. Selle järglaseks said [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstkond]] ja hiljem [[Bulgaaria tsaaririik]] aastal 1878.

Aastani 1256 oli Teine Bulgaaria tsaaririik domineeriv jõud [[Balkani poolsaar]]el. [[Bütsantsi ajalugu#Riigi langus|Bütsantslasi]] võideti mitmes suures lahingus ja aastal 1205 võitis tsaar Kalojan äsja loodud [[Ladina keisririik]]i [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli lahingus]]. Tema vennapoeg Ivan Asen II võitis [[Epeirose despootkond]]a ja tegi Bulgaariast taas piirkondliku suurvõimu. Tema valitsemisajal laius Bulgaaria [[Aadria meri|Aadria merest]] [[Must meri|Must mereni]] ja majandus õitses. Kuid 13. sajandi lõpus nõrgenes tsaaririik [[Mongolid|mongolite]], bütsantslaste, [[Ungarlased|ungarlaste]] ja [[Serbia kuningriik (keskaegne)|serblaste]] pidevates sissetungides, samuti sisemiste rahutuste ja mässude tõttu. [[14. sajand]]il toimus ajutine taastumine ja stabiliseerumine, kuid ka Balkani [[feodalism]]i haripunkt, kui keskvõim kaotas järk-järgult paljudes piirkondades võimu. Bulgaaria jagunes osmanite sissetungi eelõhtul kolmeks osaks.

Vaatamata tugevale Bütsantsi mõjule lõid Bulgaaria kunstnikud ja arhitektid oma eristuva stiili. 14. sajandil, ajal, mida tunti Bulgaaria kultuuri teise kuldajastuna, kirjandus ja kunst õitsesid. Pealinn [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovo]], mida peeti &quot;[[Kolmas Rooma|Uueks Konstantinoopoliks]]&quot;, muutus riigi peamiseks kultuurikeskuseks ja tolleaegsetele bulgaarlastele [[õigeusk|õigeusu]] maailma keskuseks. Pärast osmanite vallutusi emigreerusid paljud Bulgaaria vaimulikud ja õpetlased Serbiasse, [[Valahhia]]sse, [[Moldova]]sse ja Vene vürstkondadesse, kus nad tutvustasid Bulgaaria kultuuri, raamatuid ja [[hesühasm|hesühastlikke]] ideid.

== Mõistestik ==

[[Pilt:St Demetrius Tarnovo Klearchos 2.jpg|pisi|[[Püha Demetriose kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Demetriose kirik]] Tǎrnovos, ehitatud Aseni ja Peteri poolt ülestõusu alguses]]

Kaasaegsete poolt tsaaririigi kohta kõige sagedamini kasutatud nimi oli ''Bulgaaria'', nagu riik ennast kutsus. [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] valitsusajal oli riik mõnikord tuntud kui bulgaarlaste ja [[valahhid]]e oma. Paavst [[Innocentius III]] ja teised välismaalased, nagu [[Ladina keiser]] [[Henri I Flandriast|Henri]], mainisid ametlikes kirjades riiki kui ''Bulgaaria'' ja ''Bulgaaria tsaaririik''.

Tänapäeva historiograafias kutsutakse riiki ''Teiseks Bulgaaria tsaaririigiks'', et eristada seda [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimesest Bulgaaria tsaaririigist]]. Alternatiivne nimi, mida kasutati seoses perioodiga enne [[13. sajand]]i keskpaika, on ''Valahhide ja bulgaaride tsaaririik''; variantnimed on ''Valahhia-Bulgaaria tsaaririik'', ''Bulgaaria-Valahhia tsaaririik'' või ''Rumeenia-Bulgaaria tsaaririik''; viimast nime kasutab üksnes [[Rumeenia]] historiograafia.

== Taust ==
[[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|330px|Bulgaaria tsaaririik ja [[Bütsantsi keisririik]] 1025. aastal]]
Aastal 1018, kui [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] (valitses 976–1025) [[Bütsantsi Bulgaaria-vallutus|vallutas]] Esimese Bulgaaria tsaaririigi, valitses ta seda ettevaatlikult. Olemasolev maksusüsteem, seadused ja alamaadli võim jäid muutmata kuni tema surmani aastal 1025. [[Autokefaalia|Autokefaalne]] [[Bulgaaria õigeusu kirik|Bulgaaria patriarhaat]] allutati [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeenilisele patriarhile]] [[Konstantinoopol]]is ja alandati [[Ohridi peapiiskopkond|peapiiskopkonnaks keskusega Ohridis]], samas säilitati selle autonoomia ja diötseesid. Basileios nimetas bulgaarlase [[Joan I Debarist]] esimeseks peapiiskopiks, kuid tema järglased olid bütsantslased. Bulgaaria [[aristokraatia]] ja tsaari sugulased said erinevaid Bütsantsi tiitleid ja nad viidi keisririigi Aasia ossa. Vaatamata raskustele säilisid Bulgaaria keel, kirjandus ja kultuur; ellujäämisperioodi tekstid viitavad ja idealiseerivad Bulgaaria tsaaririiki. Enamus äsja vallutatud territooriume arvati [[Bulgaaria teema|Bulgaaria]], [[Sirmiumi teema|Sirmiumi]] ja [[Paristrion]]i [[Teema (haldusüksus)|teemadesse]].

Kui Bütsants Basileiose järglaste ajal nõrgenes, aitasid [[petšeneegid]]e sissetungid ja maksutõusud kaasa rahulolematuse kasvule, mis tekitas aastatel 1040–1041 ning 1070. ja 1080. aastatel mitu suurt [[ülestõus]]u. Vastupanu esmane keskus oli Bulgaaria teema, praegune [[Põhja-Makedoonia]], kus leidsid aset suured [[Peter Deljani ülestõus|Peter Deljani]] (1040–1041) ja [[Georgi Voitehi ülestõus]]ud (1072). Bütsantsi võimud surusid mõlemad suurte raskustega maha. Nendele järgnesid mässud Paristrionis ja [[Traakia]]s. [[Komnenoste taassünd|Komnenoste taassünni]] ja Bütsantsi ajutise stabiliseerumise ajal [[12. sajand]]i esimesel poolel rahustati bulgaarlased maha ja suuri mässe ei toimunud enne sajandi lõppu.

== Ajalugu ==
=== Vabastamine ===

{{vaata|Aseni ja Peteri ülestõus}}

Viimase Komnenosest keisri [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] (valitses 1183–85) hukatuslik valitsemine halvendas Bulgaaria talurahva ja aadli olukorda. Tema järglase [[Isaakios II]] esimene tegu oli kehtestada täiendav maks oma pulmade rahastamiseks. Aastal 1185 palusid kaks aristokraadist venda [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovost]], [[Peter IV (Bulgaaria)|Todor]] ja [[Ivan Asen I|Asen]], keisrilt nende armeesse värbamist ja maad, kuid Isaakios II keeldus ja andis Asenile kõrvakiilu. Pärast Tǎrnovosse naasmist tellisid vennad kiriku ehitamise, mis pühitseti [[Demetrios Thessaloníkist|pühale Demetriosele Saloníkist]]. Nad näitasid rahvale kuulsa [[pühak]]u [[ikoon]]i, kes väidetavalt lahkus [[Thessaloníki|Saloníkist]], et toetada Bulgaaria põhjust, ja kutsusid ülestõusule. See tegu oli religioossele rahvale soovitud mõjuga, kes haarati innukalt ülestõusu bütsantslaste vastu. Vanem vend Todor krooniti Bulgaaria tsaariks Peter IV nime all, pühakuks kuulutatud [[Peter I (Bulgaaria)|Peter I]] (valitses 927–969) järgi. Peaaegu kogu Bulgaaria [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas – [[Möösia]]na tuntud piirkond – ühines kohe ülestõusnutega, kes tagasid ka [[polovetsid]]e abi ([[turgi hõimud|turgi hõim]], kes asustas maid [[Doonau]] jõest põhjas. Polovetsid muutusid varsti Bulgaaria armee tähtsaks osaks, mängides suurt rolli järgnenud edus. Varsti pärast ülestõusu puhkemist püüdis Peter IV hõivata vana pealinna [[Veliki Preslav|Preslavit]], kuid ebaõnnestus; ta kuulutas [[Tǎrnovo]] Bulgaaria pealinnaks.

[[Möösia]]st käivitasid bulgaarlased rünnakuid Põhja-Traakiasse, kuna Bütsantsi armee võitles [[normannid]]ega, kes ründasid Bütsantsi valdusi Balkani poolsaare lääneosas, ja [[Thessaloníki rüüstamine (1185)|rüüstasid Saloníkit]], keisririigi suuruselt teist linna. Bütsantslased vastasid 1186. aasta keskpaigas, kui Isaakios II korraldas kampaania ülestõusu purustamiseks, enne kui see veelgi laieneb. Bulgaarlased kindlustasid mäekurud, kuid Bütsantsi armee leidis oma tee üle mägede [[päikesevarjutus]]e tõttu. Kui bütsantslased jõudsid tasandikule, ei riskinud mässajad suuremale, paremini korraldatud väele vastu astuda. Peter IV teeskles, et on valmis alla andma, kuni Asen reisis Doonaust põhja poole armeed koguma. Rahulolev Bütsantsi keiser põletas bulgaarlaste saagi ja läks tagasi Konstantinoopolisse. Varsti pärast seda tuli Asen tagasi üle Doonau koos polovetside abiväega, kuulutades võitluse jätkamist, kuni kogu Bulgaaria on vabastatud. Uus Bütsantsi armee koguti keisri onu [[Ioannes Doukas (sebastokrator)|Ioannes Doukas Angelose]] juhtimise alla, kuid kui Isaakios II kartma lõi, tõugati ta troonilt. Doukast asendas [[Ioannes Kantakouzenos (tseesar)|Ioannes Kantakouzenos]], trooni jaoks kõlbmatu pime mees. Bulgaarlased ründasid Kantakouzenose laagrit öösel, tappes suurel arvul sõdureid. 1186. aasta keskpaigas saadeti veel üks armee kindral [[Alexios Branas]]e juhtimisel. Kuid mässuliste vastu võitlemise asemel suundus Branas Konstantinoopolisse, et trooni endale nõuda; ta mõrvati varsti pärast seda. Kasutades ära kaost, ründasid bulgaarlased Põhja-Traakiat, rüüstates maa enne Bütsantsi vägede vasturünnakut. Ühel juhul seisid kaks armeed teineteise vastas [[Lardea]] kindluse juures kõhklevas lahingus; bulgaarlased säilitasid oma röövsaagi ja taandusid segamatult Balkani mägedest põhja poole.

1186. aasta lõpul käivitas Isaakios II oma teise kampaania Bulgaaria vastu. Tema armee oli sunnitud talvituma [[Sofia]]s, andes bulgaarlastele aega sissetungi ette valmistada. Järgmise aasta alguses piirasid bütsantslased [[Lovetši piiramine|Lovetši]], kuid ei suutnud seda hõivata; nad sõlmisid vaherahu, mis tunnistas ''[[de facto]]'' Bulgaaria sõltumatust. Aastal 1189, kui [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] juht, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]] oli sõja lävel bütsantslastega, pakkusid Asen ja Peter IV talle 40 000-mehelist armeed vastutasuks ametliku tunnistamise eest, kuid suhted ristisõdijate ja bütsantslaste vahel paranesid lõpuks. Aastal 1190 juhtis Isaakios II veel üht Bulgaaria-vastast kampaaniat, mis lõppes hävitava kaotusega [[Trjavna lahing|Trjavna mäekurus]]. Keiser põgenes napilt eluga; keiserlik varalaegas, sealhulgas kroon ja rist, langes võidukate bulgaarlaste kätte. Pärast edu krooniti Asen tsaariks ja sai tuntuks kui Ivan Asen I. Peter IV astus vabatahtlikult tagasi, et teha teed oma palju energilisemale vennale; Peter IV säilitas tiitli, kuid Ivan Asen võttis võimu.

Järgmise nelja aastaga nihkus sõja tulipunkt Balkani mägedest lõunasse. Ivan Aseni välklöökide [[strateegia]] erinevates kohtades tasus end ära ja varsti võttis ta edelas oma kontrolli alla tähtsad linnad Sofia ja [[Niš]]i, puhastades tee Makedooniasse. Aastal 1194 kogusid bütsantslased tohutu väe, mis koosnes ida- ja läänearmeest, kuid kaotasid [[Arkadiupolise lahing (1194)|Arkadiupolise lahingu]]. Suutmata vastu panna, püüdis Isaakios II [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[Béla III]]-ga liitu astuda ja Bulgaaria vastu ühisrünnaku teha, kuid ta kukutati ning ta oma vend [[Alexios III]] torkas ta pimedaks. Bütsantslased üritasid rahuläbirääkimisi, kuid Ivan Asen nõudis kõigi Bulgaaria maade tagastamist ja sõda jätkus. Aastal 1196 sai Bütsantsi armee taas kaotuse kaugel lõunas [[Sérresi lahing|Sérresi]] juures. Naasmisel Tǎrnovosse mõrvas Ivan Aseni tema nõo [[Ivanko (Bulgaaria)|Ivanko]] Konstantinoopoli õhutatud [[vandenõu]]s. Peter IV piiras Tǎrnovot ja Ivanko põgenes Bütsantsi, kus ta tehti [[Plovdiv|Philippopolise]] kuberneriks. Peter IV mõrvati vähem kui aasta pärast tema venna surma.

=== Tõus ===

[[Pilt:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|Bulgaaria tsaaririigi kaart, territoriaalne ulatus ja kampaaniad aastatel 1185–1197]]
[[Pilt:SS.Forty Martyrs Church (Veliko Tarnovo) E3.jpg|pisi| [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirik]], kuhu on maetud Kalojan]]

Troonil järgnes Aseni ja Peter IV noorem vend, [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojan]] (1197–1207). Auahne ja halastamatu valitsejana tahtis ta saavutada rahvusvahelist tunnustust ja Bulgaaria täielikku vabastamist. Kalojan tahtis bütsantslastele ka 14 000 tsaar [[Samuil]]i sõduri pimedakstorkamise eest kätte maksta. Kalojan kutsus ennast Romanoktonoseks ('roomlastetapja') [[Basileios II]] järgi, keda kutsuti Bulgaroktonoseks ('bulgaarlastetapja'). Ta asus kiiresti liitu oma venna mõrvari Ivankoga. Bütsantslased tapsid Ivanko, kuid bulgaarlased võtsid [[Simeonovgrad|Constantia]] linna. 1201. aastal vallutas Kalojan [[Varna]], viimase Bütsantsi linnuse Möösias, mida kaitses suur garnison. Vaatamata sellele, et linn oli vallutatud, käskis Kalojan [[ülestõusmispühad]]e ajal kõik bütsantslased vallikraavi heita. Siis pidas ta bütsantslastega rahuläbirääkimisi, tagades 1202. aasta alguses Bulgaaria vallutused. Kui bulgaarlased okupeerisid lõunas, annekteerisid [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. 1203. aastal ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid [[Ungari kuningriik|Ungari]] armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi.

Kalojan teadis, et bütsantslased ei tunnista kunagi tema tsaaritiitlit; ta alustas läbirääkimisi paavst [[Innocentius III]]-ga. Ta tugines nõuetes oma eelkäijatele Esimeses Bulgaaria tsaaririigis: [[Simeon I]], Peter I ja Samuil. Paavst oli valmis Kalojani kuningana tunnistama tingimusel, et Bulgaaria kirik allutatakse [[Rooma-katoliku kirik|Rooma katoliku kirikule]]. Pärast pikki läbirääkimisi, milles mõlemad tegutsesid diplomaatiliselt, kuid oma positsioone muutmata, krooniti Kalojan 1204. aasta lõpul [[kuningas|kuningaks]]. Peapiiskop Basileios kuulutati [[priimas]]eks. Kalojan ei kavatsenud sellele otsusele alluda; ta saatis paavstile kirja, milles väljendas tänu saadud [[tsaar]]itiitli ja Bulgaaria kiriku patriarhaadiks ülendamise eest. Lõpuks nõustus paavst vaikivalt Bulgaaria seisukohaga tsaaritiitli suhtes. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel jäi rangelt ametlikuks; bulgaarlased ei muutnud oma õigeusu [[riitus]]i ja tavasid.

Mitu kuud enne Kalojani kroonimist huvitusid [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] juhid Bütsantsist ja [[Konstantinoopoli piiramine (1204)|vallutasid Konstantinoopoli]], luues [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Bulgaarlased püüdsid ladinlastega sõbralikke suhteid luua, kuid neile öeldi ära ja ladinlased nõudsid nende maad, vaatamata paavsti tunnustusele. Seistes silmitsi ühise vaenlasega tegid Kalojan ja Bütsantsi aristokraatia Traakias liidu ning viimane lubas Kalojani oma keisriks kuulutada. Otsustav lahing Bulgaaria armee ja ristisõdijate vahel leidis aset 14. aprillil 1205 [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli]] juures, kus ladinlased võideti ja nende keiser [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]] vangistati. Lahing oli löök äsja loodud Ladina keisririigile, mis langes kaosesse. Pärast võitu võtsid bulgaarlased tagasi suure osa Traakiast, sealhulgas tähtsa Philippopolise linna. Bulgaaria ootamatu edu põhjustas Bütsantsi aadli vandenõu Kalojani vastu ja liidu ladinlastega. Tǎrnovos avastati vandenõu kiiresti; Kalojan korraldas jõhkrad repressioonid bütsantslaste vastu Traakias. Samuti jätkus kampaania ladinlaste vastu; aastal 1206 olid bulgaarlased võidukad [[Rusioni lahing]]us ja vallutasid mitu [[Ida-Traakia]] linna. Järgmisel aastal tapeti lahingus [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki]] kuningas ja [[Montferrat' mark]]ii [[Bonifacio I (Monferrato)|Bonifacio I]], kuid Kalojan mõrvati enne, kui ta sai alustada rünnakut pealinnale.
[[File:LatinEmpire.png|pisi|Teine Bulgaaria tsaaririik [[Balkani poolsaar]]el [[13. sajand]]i alguses]]

Kalojani järglaseks (1207–1218) sai tema nõbu [[Boril]], kes püüdis jätkata oma eelkäija poliitikat, kuid ei omanud tema haaret. Tema armee sai ladinlastelt lüüa [[Philippopolise lahing (1208)|Philippopolise juures]], tühistades suurema osa Kalojani saavutustest. Boril ei suutnud säilitada riigi ühtsust; tema vend [[Strez]] võttis endale suurema osa [[Makedoonia]]st, [[Aleksios Slav]] eraldus [[Rodope mäed|Rodope]] territooriumiga; vastutasuks abi eest suure mässu mahasurumisel aastal 1211 oli Boril sunnitud [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]] [[Ungari kuningriik|Ungarile]] loovutama. Kampaania [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürstkonna]] vastu aastal 1214 lõppes samuti kaotusega.
[[Pilt:Car-ivan-asen-ii html bbd799d.jpg|vasakul|pisi|Teise Bulgaaria tsaaririigi suurim territoriaalne ulatus Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal]]
Kasvava rahulolematuse tulemusena tema poliitikasse tõugati Boril aastal 1218 Ivan Asen I poja [[Ivan Asen II]] poolt, kes oli pärast Kalojani surma elanud maapaos, troonilt. Pärast kroonimist korraldas Ivan Asen II (1218–1241) pulmad Ungari kuninga [[András II]] tütre [[Anna Mária (Ungari)|Anna Máriaga]] ning sai kaasavaraks [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]]. Siis sõlmis ta liidu kõige võimsama Bütsantsi järglasriigi, [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonna]] valitseja [[Theodoros Komnenos Doukas|Theodoros Komnenosega]]. Olles lepinguga kindlustanud oma põhjapiiri, vallutas Theodoros Komnenos [[Saloníki]], vähendades oluliselt [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] suurust. Aastal 1225 kuulutas Theodoros end keisriks. Aastaks 1228 muutus olukord ladinlastele meeleheitlikuks; nad astusid läbirääkimistesse Bulgaariaga, lubades abielu alaealise [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] keisri [[Baudouin II (Konstantinoopol)|Baudouin II]] ja Ivan Asen II tütre Elena vahel. See abielu oleks teinud Bulgaaria tsaari [[Regent|regendiks]] Konstantinoopolis, kuid vahepeal pakkusid bulgaarlased regendiameti Prantsuse aadlikule [[Jean de Brienne]]'ile. Olles 1230. aastal [[Konstantinoopol]]i suunas marssides mures bulgaarlaste tegevuse pärast, tungis Theodoros Komnenos tohutu armeega Bulgaariasse. Üllatatud Ivan Asen II kogus väikese väe ja liikus lõunasse nendega tegelema. Lipu asemel kasutas ta Theodorose vandega rahulepingut ja oda külge kinnitatud pitserit ning võttis suure võidu [[Klokotnitsa lahing]]us. Theodoros Komnenos langes koos oma õukonna ja suurema osa säilinud väega vangi. Ivan Asen II vabastas kõik lihtsõdurid ja marssis Epeirose kontrolli all olevatele territooriumitele, kus kõik linnad ja alevid Adrianoopolist [[Durrës|Durazzoni]] [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres alistusid ja tunnistasid tema võimu. Theodorose vend [[Michael II Komnenos Doukas]] sai loa valitseda Saloníkist despootkonna lõunapoolseid alasid kui Bulgaaria [[vasall]]. On võimalik, et [[Serbia kuningriik]] nõustus sel ajal Bulgaaria [[süseräniteet|süseräniteediga]], et võidelda katoliikliku Ungari ohuga.

1231. aastal, kui Jean de Brienne saabus Konstantinoopolisse, liitus Ivan Asen II [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigiga]] [[Ladina keisririik|ladinlaste]] vastu. Pärast seda, kui [[Nikaia keisririik]] tunnistas aastal 1235 Bulgaaria [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaati]], katkestas Ivan Asen II oma liidu [[Rooma paavst]]iga. Ühiskampaania ladinlaste vastu oli edukas, kuid [[Konstantinoopoli piiramine (1235)|Konstantinoopoli vallutamine]] nurjus. Jean de Brienne'i surmaga kaks aastat hiljem otsustas Ivan Asen II – kes pidi jälle saama [[Baudouin II]] regendiks – lõpetada oma koostöö Nikaiaga. Tema otsus põhines rohkem oletusel, et pärast liitlaste edu sai Konstantinoopol taas taastatud Bütsantsi keskuseks, mida valitses [[Nikaia dünastia]]. Bulgaaria–Ladina koostöö oli lühiajaline; Ivan Asen II jäi oma lõunanaabritega rahusse oma valitsusaja lõpuni.

=== Mongolite invasioon Euroopasse ===
{{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}}
Veidi enne oma surma aastal 1241. aastal võitis Ivan Asen II mongolite armee osa, kes olid tagasiteel itta pärast laastavat rünnakut [[Moraavia]]s, Poolas ja Ungaris.

=== Allakäik ===
{{vaata|Ivailo ülestõus}}
[[Pilt:Konstantin i Irina.jpg|pisi|Tsaar [[Konstantin Tihh]] ja tema esimene naine [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]], fresko [[Bojana kirik]]us]]
Ivan Asen II järglaseks sai tema alaealine poeg [[Kaliman I Asen|Kaliman I]]. Vaatamata esialgsele edule mongolite vastu otsustas uue tsaari regentvalitsus vältida edasisi rünnakuid ja valis neile andami maksmise. Tugeva monarhi puudumine ja kasvav rivaalitsemine aadli seas põhjustas Bulgaaria kiire hääbumise. Selle pearivaal Nikaia jäi mongolite retkedest kõrvale ja kogus jõudu Balkani poolsaarel. Pärast 12-aastase Kaliman I surma 1246. aastal oli troonil mitu lühiajalist valitsejat. Uue valitsuse nõrkus tuli ilmsiks, kui Nikaia armee vallutas vähest vastupanu kohates suuri alasid Lõuna-Traakias, Rodope mäed ja Makedoonia – sealhulgas [[Edirne|Adrianoopoli]], [[Tsepina]], [[Asenovgrad|Stanimaka]], [[Melnik (Bulgaaria)|Melnik]]i, [[Sérres]]i, [[Skopje]] ja [[Ohrid]]i. Ungarlased kasutasid samuti Bulgaaria nõrkust ära, okupeerides Belgradi ja Braničevo. Bulgaarlased vastasid alles aastal 1253, tungides Serbiasse ja võttes järgmisel aastal tagasi Rodope mäed. Kuid [[Mihhail Asen I]] otsustusvõimetus võimaldas Nikaial kogu kaotatud territooriumi tagasi võita, välja arvatud Tsepina. 1255. aastal võtsid bulgaarlased kiiresti tagasi Makedoonia, mille Bulgaaria rahvastik eelistas Tǎrnovo võimu Nikaia asemel. Kõik saadu kaotati aastal 1256 pärast seda, kui Bulgaaria esindaja [[Rostislav Mihhailovitš]] reetis oma eesmärgi ja kinnitas Nikaia kontrolli vaidlusaluste alade üle. See suur tagasilöök maksis tsaarile elu ning viis ebastabiilsuse ja kodusõjani mitmete trooninõudlejate vahel aastani 1257, kui Skopje bojaar [[Konstantin Tihh]] võitis.

Uus tsaar pidi tegelema mitme välisohuga. Aastal 1257 ründasid ladinlased ja hõivasid [[Nessebar|Messembria]], kuid ei suutnud linna hoida. Palju tõsisem oli olukord loodes, kus ungarlased toetasid Rostislavi, kes oli end ise [[Vidin]]is Bulgaaria tsaariks kuulutanud. Aastal 1260 võttis Konstantin Tihh Vidini tagasi ja okupeeris Severini banaadi, kuid järgmisel aastal sundis Ungari vasturünnak bulgaarlasi taanduma Tǎrnovosse, Rostislav sai Vidini tagasi. Varsti sai linna enda kontrolli alla Bulgaaria aadlik [[Jakov Svetoslav]], kuid aastal 1266 kutsus ta end samuti tsaariks. Bütsantsi taastamine auahne [[Michael VIII]] võimu alla halvendas veelgi Bulgaaria olukorda. Suur Bütsantsi sissetung aastal 1263 viis rannikulinnade Messembria ja [[Pomorie|Anhialose]] ning mitme Traakia linna – sealhulgas Philippopolise – kaotamiseni. Suutmata tõsiselt vastu panna, organiseeris Konstantin Tihh ühise Bulgaaria–Mongoli kampaania, kuid pärast Traakia laastamist läksid mongolid Doonau põhjakaldale tagasi. Tsaar muutus 1260. aastate algul pärast jahiõnnetust halvatuks ja langes oma abikaasa, [[Maria Palaiologina Kantakouzene|Maria Palaiologina]] mõju alla, kelle pidevad intriigid õhutasid jagunemist aadli seas.
[[Pilt:Balkans1260.gif|300px|pisi|vasakul|[[Balkan]]i ja [[Väike-Aasia]] alad ca 1261]]
Pidevad mongolite retked, majanduslikud raskused ja tsaari haigus viisid aastal 1277 kirdes [[Ivailo ülestõus|suurele rahvaülestõusule]]. Mässajate armee, mida juhtis seakarjus [[Ivailo (Bulgaaria)|Ivailo]], võitis mongoleid kaks korda, mis suurendas oluliselt nende populaarsust. Ivailo pööras ringi ja võitis Konstantin Tihhi juhitavat regulaararmeed. Ta tappis isiklikult tsaari, väites, et viimane ei teinud midagi, et kaitsta oma au. Kartes mässu Bütsantsis ja soovides olukorda ära kasutada, saatis keiser Michael VIII Bulgaaria trooninõudleja [[Ivan Asen III]] juhitava armee, kuid mässajad jõudsid Tǎrnovosse esimesena. Konstantin Tihhi lesk Maria abiellus Ivailoga ja viimane kuulutati tsaariks. Pärast bütsantslaste ebaõnnestumist pöördus Michael VIII mongolite poole, kes tungisid [[Dobrudža]]sse ja võitsid Ivailo armeed, sundides ta [[Silistra|Drastari]] taanduma, kus ta pidas vastu kolmekuulises piiramises. Pärast kaotust reedeti Ivailo Bulgaaria aadli poolt, kes avas Tǎrnovo väravad Ivan Asen III-le. 1279. aasta alguses murdis Ivailo Drastari piiramisrõnga ja asus pealinna piirama. Bütsantslased saatsid 10 000-mehelise armee Ivan Asen III-le appi, kuid kaotasid Ivailole [[Devina lahing]]u. Veel üks 5000-meheline armee sai sama saatuse osaliseks, mis sundis Ivan Asen III põgenema. Kuid Ivailo olukord ei paranenud – pärast kahte aastat pidevat sõjategevust vähenes toetus talle, mongolid ei olnud otsustavalt lüüa saanud ja aadel jäi vaenulikuks. 1280. aasta lõpuks pidi Ivailo põgenema oma endiste vaenlaste, mongolite juurde, kes Bütsantsi mõju all ta tapsid. Aadel valis tsaariks võimsa aadliku ja [[Tšerven (kindlus)|Tšerveni]] valitseja [[Georgi I Terter]]i. Ta valitses 12 aastat, tuues kaasa isegi tugevama Mongoli mõju ja suurema osa allesjäänud Traakia maade kaotamise bütsantslastele. See ebastabiilsuse ja ebakindluse periood jätkus aastani 1300, kui mõned kuud valitses Tǎrnovos mongol [[Tšaka (Bulgaaria)|Tšaka]].

=== Ajutine stabiliseerumine ===
[[Pilt:Golden Horde 2.png|pisi|Bulgaaria ja [[Kuldhord]]]]

Aastal 1300 kasutas Georgi I vanem poeg [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslav]] ära kodusõda [[Kuldhord]]is, tõukas troonilt Tšaka ja näitas tema pead Mongoli [[Tokhta-khaan]]le. See tegi lõpu Mongoli riigi vahelesegamisele Bulgaaria siseasjadesse ja kindlustas Bulgaariale [[Budžak|Lõuna-Bessaraabia]] kuni [[Bilgorod-Dnistrovski|Bolgradini]]. Uus tsaar hakkas riigi majandust ümber korraldama, alistas palju pooliseseisvaid aadlikke ja hukkas reeturitena need, keda pidas mongolite abistamises vastutavaks, sealhulgas patriarh Joakim III-a. [[Bütsantsi ajalugu|Bütsants]], olles huvitatud Bulgaaria jätkuvast ebastabiilsusest, toetasid trooninõudlejaid Mihhaili ja Radoslavi vägedega, kuid said lüüa Todor Svetoslavi onult [[Aldimir]]ilt, [[Kran (Stara Zagora)|Krani]] despoodilt.
[[Pilt:Bulgaria Theodore Svetoslav.png|pisi|vasakul|Bulgaaria 14. sajandi alguses, [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslavi]] valitsusajal]]
Aastatel 1303–1304 käivitasid bulgaarlased mitu kampaaniat ja võtsid tagasi palju linnu Kirde-Traakias. Bütsantslased püüdsid Bulgaaria edu ümber pöörata, kuid said [[Skafida lahing]]us suure kaotuse. Suutmata ''status quo'' muuta, olid nad sunnitud Bulgaariaga aastal 1307 rahu tegema, tunnistades Bulgaaria vallutusi. Todor Svetoslav veetis oma ülejäänud valitsusaja naabritega rahus. Ta säilitas sõbralikud suhted Serbiaga ja aastal 1318 tegi selle kuningas [[Milutin Nemanjić|Stefan Milutin]] visiidi Tǎrnovosse. Rahuaastad tõid majandusliku õitsengu ja võimendasid äri; Bulgaaria muutus suureks põllumajandussaaduste eksportijaks, eriti nisu.

1320. aastate alguses kasvasid pinged Bulgaaria ja bütsantslaste vahel, kui viimased laskusid kodusõtta ja uus tsaar [[Georgi II Terter]] hõivas [[Philippopolis]]e. Segaduses pärast Georgi II ootamatut surma aastal 1322 järglast jätmata võtsid bütsantslased linna ja teised Bulgaaria poolt Põhja-Traakias hõivatud linnad tagasi. Vidini energiline despoot [[Mihhail Šišman]] valiti järgmisel aastal tsaariks (1323–1330), Mihhail III Šišman Asenina; ta pöördus kohe Bütsantsi keisri [[Andronikos III]] suunas, võttes kaotatud maad tagasi. 1324. aasta lõpus sõlmisid kaks monarhi rahulepingu, mida tugevdas abielu Bulgaaria valitseja ja [[Theodora Palaiologina]] vahel. Mihhail Šišman lahutas oma Serbia abikaasast [[Ana-Neda]]st, mis põhjustas suhete halvenemise Serbiaga. Seda poliitilise kursi muutust selgitab Serbia võimu kiire kasv ja Makedooniasse tungimine. Bulgaarlased ja bütsantslased leppisid kokku ühiskampaanias Serbia vastu, kuid võttis viis aastat, enne kui erimeelsused ja pinged Bulgaaria ja Bütsantsi vahel ületati.
[[Pilt:Battle of Velbazhd.png|pisi|[[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia]] ja Bulgaaria alad Mihhail Šišmani valitsusajal ja 1330. aasta Velbaždi lahingu asukoht]]
Mihhail Šišman kogus 15 000-mehelise väe ja tungis Serbiasse. Ta kohtus Serbia kuninga [[Stefan Dečanski]]ga, kes juhatas ligikaudu samasuurt väge, piirilinna Velbaždi juures. Kaks valitsejat, kes mõlemad ootasid abivägesid, leppisid kokku ühepäevases vaherahus, kuid kui [[Katalaanid|katalaani]] abiväed kuninga poja [[Dušan Nemanjić|Stefan Dušani]] juhtimisel saabusid, murdsid serblased sõna. Bulgaarlased said järgnenud [[Velbaždi lahing]]us lüüa ja nende tsaar hukkus. Vaatamata võidule ei riskinud serblased sissetungiga Bulgaariasse ja kaks poolt sõlmisid rahu. Seetõttu järgnes Tǎrnovos võimule surnud tsaari vanem poeg tema Serbia abikaasaga [[Ivan Stefan]], kes kukutati pärast lühikest valitsemist. Bulgaaria ei kaotanud territooriumi, kuid ei suutnud peatada Serbia laienemist Makedooniasse.

Pärast katastroofi Velbaždis ründasid bütsantslased Bulgaariat ning hõivasid mitu linna ja lossi Põhja-Traakias. Nende edu lõppes aastal 1332, kui uus Bulgaaria tsaar (1331–1371) [[Ivan Aleksander]] võitis neid [[Rusokastro lahing]]us, võttes vallutatud territooriumid tagasi. Aastal 1344 astusid bulgaarlased [[Bütsantsi kodusõda (1341–47)|Bütsantsi kodusõtta]] [[Ioannes V Palaiologos]]e poolel [[Ioannes VI]] Kantakouzenose vastu, vallutades üheksa linna piki [[Maritsa]] jõge ja Rodope mägedes, sealhulgas Philippopolise. See vallutus tähistas keskaegse Bulgaaria viimast olulist territoriaalset laienemist, kuid tõi Bulgaaria pinnale ka esimesed [[Osmanite riik|Osmani-türklaste]] rünnakud, kes olid liidus Kantakouzenosega.

=== Langus ===

[[Pilt:Baba Vida Klearchos 1.jpg|pisi|[[Baba Vida]] kindlus Vidinis]]

Ivan Aleksanderi katsed tõrjuda osmaneid 1340. aastate lõpul ja 1350. aastate alguses nurjusid pärast kahte kaotust, milles tema vanem poeg ja järglane [[Mihhail Asen IV]] ja tema teine poeg [[Ivan Asen IV]] võib-olla tapeti. Tsaari suhted tema veel ühe poja [[Ivan Sratsimir]]iga, kes oli pandud Vidini valitsejaks, halvenesid pärast 1349. aastat, kui Ivan Aleksander lahutas oma abikaasast, et abielluda pööratud juudi [[Sara-Teodora]]ga. Kui nende laps [[Ivan Šišman]] määrati troonipärijaks, kuulutas Ivan Sratsimir sõltumatust. Aastal 1366 keeldus Ivan Aleksander andmast läbipääsu Bütsantsi keisrile Ioannes V Palaiologosele ja [[Savoialaste ristisõda|Savoia ristisõdijate]] väed ründasid Bulgaaria Musta mere rannikut. Nad hõivasid [[Sozopol]]is, Messembria, Anhialose ja [[Emona]], põhjustades raskeid kaotusi ja piirates edutult Varnat. Bulgaarlased andsid lõpuks Ioannes V-le läbipääsu, kuid kaotatud linnad anti üle bütsantslastele. Loodes ründasid ungarlased ja okupeerisid aastal 1365 [[Ungari Vidini-okupatsioon|Vidini]]. Ivan Aleksander vallutas provintsi neli aastat hiljem tagasi, olles liidus oma ''de jure'' vasallide [[Vladislav I (Valahhia)|Vladislav I]] ja [[Dobrotitsa]]ga. Ivan Aleksanderi surm aastal 1371 jättis riigi pöördumatult jagatuks Ivan Šišmani (Tǎrnovos), Ivan Sratsimiri (Vidinis) ja Dobrotitsa (Karvunas) vahel.

[[Pilt:Second Bulgarian Empire under the rule of Ivan Alexander (1331-1371).png|pisi|]]
[[Pilt:Nicopol final battle 1398.jpg|vasakul|pisi|Ungari kuninga Sigismundi juhitud osmanitevastase kristliku koalitsiooni kaotus [[Nikopolise lahing]]us aastal 1396 oli viimane hoop, mis viis Bulgaaria tsaaririigi langemiseni]]

26. septembril 1371 võitsid osmanid Serbia vendade [[Vukašin Mrnjavčević]]i ja [[Uglješa Mrnjavčević]]i juhitavat suurt kristlikku armeed [[Maritsa lahing|Tšernomeni lahingus]]. Nad pöördusid kohe Bulgaariasse ja vallutasid Põhja-Traakia, Rodope mäed, [[Kostenets]]i, [[Ihtiman]]i ja [[Samokov]]i, piirates Ivan Šišmani võimu maadega [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas ja [[Sofia org|Sofia orus]]. Suutmata vastu panna, oli Bulgaaria monarh sunnitud saama osmanite vasalliks ning sai vastutasuks tagasi mõned kaotatud linnad ja tagas kümneks aastaks rahutu rahu. Osmanite retked taastusid 1380. aastate algul ja kulmineerusid [[Sofia piiramine|Sofia langemisega]]. Samaaegselt oli Ivan Šišman aastast 1384 hõivatud sõjaga Valahhia vastu. &quot;Anonüümse Bulgaaria kroonika&quot; järgi tappis ta septembris 1386 Valahhia [[vojevood]]i [[Dan I]]. Ta säilitas ka rahutud suhted Ivan Sratsimiriga, kes oli lõhkunud oma viimased sidemed Tǎrnovoga aastal 1371 ja eraldanud Vidini diötseesid Tǎrnovo patriarhaadist. Kaks venda ei teinud osmanite sissetungi tõrjumiseks koostööd. Ajaloolase [[Konstantin Jireček]]i järgi olid vennad hõivatud kibeda konfliktiga Sofia pärast. Ivan Šišman taganes oma vasallikohustustest toetada osmaneid vägedega nende kampaaniate ajal. Selle asemel kasutas ta iga võimalust osaleda kristlikes koalitsioonides koos serblaste ja ungarlastega, provotseerides suure osmanite sissetungi aastatel 1388 ja 1393. Vaatamata tugevale vastupanule hõivasid osmanid aastal 1388 arvukalt tähtsaid linnu ja kindlusi ning viis aastat hiljem vallutasid pärast kolmekuulist piiramist [[Tǎrnovo piiramine|Tǎrnovo]]. Ivan Šišman suri aastal 1395, kui [[Bayezid I]] juhitud osmanid võtsid tema viimase kindluse [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopoli]]. Aastal 1396 ühines Ivan Sratsimir Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] ristisõjaga, kuid pärast kristliku armee lüüasaamist [[Nikopolise lahing]]us marssisid osmanid kohe Vidini peale ja hõivasid selle, lõpetades keskaegse Bulgaaria riigi. [[Konstantini ja Fružini ülestõus|Vastupanu jätkus]] [[Konstantin II (Bulgaaria)|Konstantini]] ja [[Fružin]]i juhtimisel aastani 1422. Esimest kutsus kuningas Sigismund &quot;suursuguseks Konstantiniks, hiilgavaks Bulgaaria tsaariks&quot;.

== Valitsemine, haldusjaotus, ühiskond ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli [[pärilik monarhia]], mida valitses [[tsaar]] – Bulgaaria sõna keisri kohta, mis pärines 10. sajandist, Esimesest Bulgaaria tsaaririigist. Bulgaaria monarhid kutsusid end &quot;Issandale Kristusele ustav kõigi bulgaarlaste tsaar ja isevalitseja&quot; või variatsioonina, sisaldades mõnikord &quot;...ja roomlaste, kreeklaste või valahhide&quot;. Täiendus &quot;kõigi bulgaarlaste&quot; lisati 14. sajandil pärast paljude bulgaarlastega asustatud territooriumite kaotamist ja tähendas, et monarh Tǎrnovos oli kogu Bulgaaria rahva tsaar, isegi nende, kes elasid riigi poliitiliste piiride taga.

[[Pilt:Tsarevets-Panorama.jpg|vasakul|300px|pisi|Panoraamvaade [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovole]], Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinnale]]

Tsaar omas [[autokraatia]]s ülemvõimu ilmalikes ja vaimulikes asjades; tema isiklikud võimed mängisid tähtsat rolli riigi heaolus. Kui monarh oli laps, juhtisid valitsust regendid koosseisus ema-tsarinna, patriarh ja valitseva dünastia vanemad liikmed. Kui feodaalse killustumise protsessid 14. sajandil kiirenesid, muutus monarhi poegadele tavaliseks saada kuninglikke tiitleid oma isa eluajal; poegi kutsuti kaasvalitsejateks või noortsaarideks.

[[Pilt:Rilla charter of Ivan Shishman.png|pisi|püsti|[[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]], nagu Ivan Šišmani Rila harta, väljastatud aastal 1378, on tähtsad allikad keskaegse Bulgaaria ühiskonna ja ametikohtade kohta]]

Erinevalt Esimesest tsaaririigist oli Teise Bulgaaria tsaaririigi valitsus tugevalt mõjutatud [[Bütsantsi aristokraatia ja bürokraatia|Bütsantsi haldussüsteemist]]. Enamus aadlitiitleid, kohus ja valitsemine olid otse üle võetud Bütsantsi vastetelt Bütsantsi kreeka keeles või tõlgitud bulgaaria keelde. Kahe riigi vahel oli hierarhiasüsteemis erinevusi; on mõned säilinud allikad keskaegse Bulgaaria valitsuse täpsete kohustuste, ametimärkide või tseremoniaalsete asjade kohta. Bojaaride nõukogu koosnes suurbojaaridest ja patriarhist; see arutas sise- ja välispoliitika asju, nagu sõjakuulutused, liitude moodustamised või rahulepingute sõlmimised. Kõrgeima astme haldusametnikud olid '''[[Logoteet|suurlogoteet]]''', kellel olid peaministri ülesanded, ja '''[[protovestiarios]]''', kes vastutas vara- ja rahaasjade eest. Õukonnatiitleid, nagu ''[[despoot]]'' ja ''[[sebastokrator]]'', anti tsaari sugulastele, kuid need ei puudutanud rangelt haldusfunktsioone.

Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinn oli Tǎrnovo, mis oli ka oma enda haldusüksuse keskus tsaari otsese võimu all. Bulgaaria jagunes provintsideks, mille arv varieerus koos riigi territoriaalse arenguga. Säilinud esmastes allikates on provintse nimetatud Bütsantsi mõistega ''hora'' või Bulgaaria mõistetega ''zemya'' (земя), ''strana'' (страна) ja ''oblast'' (област), nimetatud tavaliselt peamise linna järgi. Provintsikuberneri tiitliks oli &quot;hertsog&quot; või ''kefalia'' – Bütsantsi [[dux]] ja [[Kefale (Bütsants)|kefale]] – ja nimetati otse tsaari poolt. Provintside alajaotus oli ''katepanikon'' (Bütsantsi ''[[katepanikion]]''), mida valitses ''[[katepano|katepan]]'', kes allus hertsogile. Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal olid järgmised provintsid: Belgrad, Braničevo, [[Stara Zagora|Boruj]], Adrianoopol, [[Didymóteicho|Dimotika]], Skopje, [[Prilep]], [[Devol (Albaania)|Devol]] ja [[Albaania Bulgaaria tsaaririigis|Albaania]].

Teise tsaaririigi ajal oli Bulgaaria ühiskond jagunenud kolme [[Sotsiaalne klass|sotsiaalsesse klassi]]; vaimulikkond, aadel ja talupojad. Teise klassi kuulus aristokraatia – bojaarid, mille juured olid vanema Bulgaaria [[boila]]des esimesest tsaaririigist, kohtunikud ja &quot;kogu armee&quot;. Bojaarid jagunesid edasi suur- ja väikebojaarideks. Esimesed omasid suuri valdusi, mis ajuti hõlmasid kümneid ja isegi sadu külasid, ja kandsid kõrgeid haldus- ja sõjaväelisi ameteid. Talupojad moodustasid lõviosa kolmandast klassist ja allusid kas keskvõimule või kohalikele feodaalisandatele. Ajaga viimaste arv Bulgaaria feodaliseerumise protsessi tulemusena kasvas. Talupoegade peamised rühmad olid ''paritsi'' ja ''otrotsi''. Mõlemad võisid omada maad, kuid vaid ''paritsi'' võisid vara pärandada; viimased ei võinud, kuna see oli feodaalisandate antud.

== Sõjavägi ==

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria armee}}

[[Pilt:The fortress of Shumen.jpg|pisi|Vaade õhust [[Šumen]]i kindlusele, tähtsale linnusele Ida-Bulgaarias]]

Teise Bulgaaria tsaaririigi tsaar oli selle armee ülemjuhataja; talle allus suurvojevood. Armeeüksusi juhtisid vojevoodid. ''[[Strator]]'' vastutas mingi piirkonna kaitse ja sõdurite värbamise eest. 12. sajandi lõpul oli armees 40 000 relvakandjat. Riik võis 13. sajandi esimesel kümnendil mobiliseerida umbes 100 000 meest; öeldavasti pakkus Kalojan Neljanda ristisõja juhile Baudouin I-le 100 000 sõdurit appi Konstantinoopolit võtma. 13. sajandi lõpuks käis sõjavägi alla ja armee oli vähenenud vähem kui 10 000 meheni – on kirja pandud, et Ivailo võitis kahte Bütsantsi (5000 ja 10 000 mehelist) armeed ja et tema väed olid mõlemal juhul arvulises vähemuses. Sõjaline tugevus kasvas Bulgaaria poliitilise stabiliseerumisega 14. sajandi esimesel poolel; 1330. aastatel oli armees 11 000 – 15 000 meest. Sõjavägi oli hästi varustatud piiramisvahenditega, sealhulgas [[taraan]]id, [[piiramistorn]]id ja [[katapult|katapuldid]].

Bulgaaria armee kasutas erinevaid [[taktika]]id, tuginedes sõdurite kogemusele ja maastiku iseärasustele. Balkani mäed mängisid olulist rolli sõjalises strateegias ja hõlbustasid riigi kaitset tugeva Bütsantsi armee vastu. Sõja ajal võisid bulgaarlased saata kergeratsaväe laastama laial rindel vaenlase maad, rüüstates külasid ja väikelinnu, põletades viljasaaki ning võttes rahvast ja kariloomi. Bulgaaria armee oli väga mobiilne – näiteks neli päeva enne Klokotnitsa lahingut läbis see kolm korda pikema tee, kui [[Epeiros]]e armee läbis nädalas; aastal 1332 läbis see 230&amp;nbsp;km viie päevaga.

Bulgaaria säilitas ulatusliku kindlusterea riigi kaitseks, pealinn Tǎrnovo oli keskel. Põhjas oli rida piki [[Doonau]] mõlemat kallast. Lõunas oli kolm rida; esimene piki Balkani mägesid, teine piki [[Vitoša]]t, Põhja-Rodope mägesid ja [[Sakar]]i mäge, kolmas piki [[Arda jõgi|Arda jõe]] org. Läänes kulges rida piki [[Južna Morava]] jõe orgu.

Teise tsaaririigi ajal muutusid Bulgaaria armee ja selle taktika tähtsaks osaks võõr- ja palgasõdurid. Aseni ja Peteri ülestõusu algusest alates kasutati mobiilset petšeneegide kergeratsaväge tõhusalt bütsantslaste ja hiljem ristisõdijate vastu. Kalojan kasutas Adrianoopoli lahingus 14 000 ratsameest. Petšeneegide juhid sisenesid Bulgaaria aadlihierarhiasse; mõned neist said riigis kõrgeid sõjaväelisi või haldusameteid. 14. sajandil tugines Bulgaaria armee üha rohkem välismaa palgasõduritele, kelle hulgas oli lääne rüütleid, mongoleid, [[Osseedid|osseete]] või valahhe. Nii Mihhail III Šišmani kui ka Ivan Aleksanderi armees oli 3000-meheline Mongoli ratsavägi. 1350. aastatel palkas tsaar Ivan Aleksander türklasi, nagu ka Bütsantsi keiser. Ka venelasi palgati palgasõduriteks.

== Majandus ==
[[Pilt:NHMB-Nikopol-treasure-14centuryAD-vessel.jpg|pisi|Hõbenõu 14. sajandi Nikopoli aardest]]

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria mündid}}

Teise Bulgaaria tsaaririigi majandus põhines põllumajandusel, kaevandustel, traditsioonilisel käsitööl ja kaubavahetusel. Põllumajandus ja karjakasvatus jäid 12. ja 14. sajandi vahel Bulgaaria majanduse alustaladeks. Möösia, [[Zagore]] ja Dobrudža olid tuntud rikkaliku teraviljasaagi poolest, sealhulgas kõrgekvaliteediline nisu. Nisu, odra ja hirsi tootmine arenes ka suuremas osas Traakiast. Peamised veinitootmise alad olid Traakia, Musta mere rannik ning [[Struma (jõgi)|Struma]] ja [[Vardar]]i jõe orud Makedoonias. Köögiviljade, puuviljade ja viinamarjade tootmine muutus üha tähtsamaks alates 13. sajandi algusest. Suurte metsade ja karjamaade olemasolu oli soodne loomakasvatusele, peamiselt riigi mägistes ja poolmägistes piirkondades. [[Siidiussikasvatus]] ja eriti [[mesindus]] olid hästi arenenud. Mesi ja vaha Zagorest olid parima kvaliteediga mesindustooted Bütsantsi turgudel ja olid kõrgelt hinnatud. Metsad andsid raiepuitu (''бранища''); oli ka tarastatud metsi (''забели''), kus raie oli keelatud.

Linnade arvu suurenemine andis tugeva tõuke käsitööle, metallurgiale ja kaevandustele. Põllumajanduskultuuride töötlemine oli traditsiooniline; toodete hulka kuulusid leib, juust, või ja vein. Soola ekstraheeriti [[Pomorie järv|laguunist Anhialose juures]]. Nahaparkimine, kingsepatöö, puusepatöö ja kudumine olid silmapaistvad käsitööd. Varna oli tuntud rebasenahkade töötlemise poolest, mida kasutati luksusrõivaste tootmisel. Lääne-Euroopa allikate järgi oli Bulgaarias rikkalikult siidi. [[Pikardia]] rüütel [[Robert de Clari]] ütles, et Bulgaaria printsessi [[Maria (Ladina keisrinna)|Maria]] kaasavaras &quot;...ei olnud ühtegi hobust, mis ei oleks olnud kaetud punase siidkangaga, mis oli nii pikk, et lohises seitse või kaheksa sammu iga hobuse järel. Ja kuigi nad sõitsid läbi muda ja halbadel teedel, ei rebenenud ükski siidkangas – kõik säilis armus ja õilsuses&quot;. Olid sepad, rauakaupmehed ja insenerid, kes arendasid katapulte, taraane ja muid piiramisvahendeid, mida kasutati laialdaselt 13. sajandi alguses. Metallitöö arenes Lääne-Bulgarias – [[Čiprovci]]s, [[Kjustendil|Velbaždis]] ja Sofias, samuti Tǎrnovos ja Messembrias idas.

[[Pilt:Coin Ivan Alexander with Michael Asen IV.jpg|pisi|Münt, mis kujutab Ivan Aleksanderit koos ühe oma pojaga, kaastsaar Mihhail Asen IV-ga (paremal)]]

Raharinglus ja müntimine kasvasid Teise Bulgaaria tsaaririigi ajal pidevalt, jõudes haripunkti Ivan Aleksanderi valitsusajal (valitses 1331–1371). Koos paavsti tunnustusega sai tsaar Kalojan (valitses 1197–1207) õiguse münte vermida. 13. sajandi keskpaigas loodi hästikorraldatud rahapajad ja graveerimistöökojad, mis tootsid vask-, biljoon- ja hõbemünte. Konstantin Tihh Asen (valitses 1257–1277) algatas reformi; see viis rahaturu stabiliseerumiseni Bulgaarias. Ivailo ülestõus ja mongolite rüüsteretked 13. sajandi lõpul avaldasid müntimisele negatiivset mõju, mille tulemusena vähenes vermimistegevus kümme korda. Tsaaririigi stabiliseerumisega alates 1300. aastast andsid Bulgaaria monarhid välja suuremal hulgal münte, sealhulgas hõbedast, kuid olid võimelised rahuldama turgu kodumaiste müntidega pärast 1330. aastaid. Keskvõimu vähenemine osmanite sissetungi eelõhtul tekitas lihtsaid, anonüümseid ja rohmakaid võltsmünte. [[Keskaegse Bulgaaria mündid|Bulgaaria müntide]] kõrval kasutati laialdaselt Bütsantsi, Ladina keisririigi, Venezia, Serbia, Kuldhordi ja väikeste Balkani vürstkondade münte. Toodangu kasvamise tõttu oli 14. sajandi teisest poolest alates kalduvus piirata välismüntide ringlust. Münte vermisid mõned sõltumatud või poolsõltumatud Bulgaaria isandad, nagu Jakov Svetoslav ja Dobrotitsa.

== Religioon ==
=== Religiooni poliitika ===

[[Pilt:Patriarshia Tarnovo Bulgaria.JPG|pisi|[[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]] Tǎrnovos oli Bulgaaria õigeusu kiriku asukoht Teise tsaaririigi ajal. See oli osa suuremast kompleksist, mis majutas patriarhi]]

Pärast maa vabastamist muutus monarhi tsaaritiitli tunnistamine ja Bulgaaria patriarhaadi taastamine Bulgaaria välispoliitika prioriteediks. Jätkuv sõjaseisukord Bütsantsiga sundis Bulgaaria valitsejaid paavsti poole pöörduma. Oma kirjavahetuses paavst Innocentius III-ga nõudis Kalojan (valitses 1197–1207) tsaaritiitlit ja patriarhaati, põhjendades nõudmisi Esimese Bulgaaria tsaaririigi pärandiga. Vastutasuks lubas Kalojan nõustuda paavsti süseräniteediga Bulgaaria kiriku üle. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel vormistati 7. oktoobril 1205, kui paavsti legaat kroonis Kalojani kuningaks ja Tǎrnovo peapiiskop Basileios kuulutati priimaseks. Kirjas paavstile nimetas Basileios end [[Bulgaaria patriarh|patriarhiks]], mille vastu Innocentius III ei vaielnud. Just nagu [[Boris I (Bulgaaria)|Boris I]] (valitses 852–889) kolm sajandit varem, järgis Kalojan oma läbirääkimistes paavstiga rangelt poliitilist agendat, siiraste kavatsusteta [[katoliiklus]]se pöörduda. Liit Roomaga kestis aastani 1235 ja ei mõjutanud Bulgaaria kirikut, mis jätkas oma [[õigeusu kirik|õigeusu]] kaanonite ja riituste praktikat.

Bulgaaria ambitsioon saada õigeusu maailma religioosseks keskuseks omas tähtsat kohta Teise tsaaririigi riigidoktriinis. Pärast Konstantinoopoli langemist aastal 1204 Neljanda ristisõja rüütlite kätte muutus Tǎrnovo mõneks ajaks peamiseks õigeusu keskuseks. Bulgaaria tsaarid kogusid õhinal kristlike pühakute säilmeid, et kasvatada oma pealinna mõjukust. Taastatud Bulgaaria patriarhaadi ametlik tunnistamine [[Lampsakos]]e kirikukogul aastal 1235 oli suur samm selles suunas ja tekitas mõiste Tǎrnovost kui &quot;[[Kolmas Rooma|Teisest Konstantinoopolist]]&quot;. Patriarhaat oli jõuliselt vastu paavsti algatusele taasühendada õigeusu kirik Roomaga; ta kritiseeris [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhaati]] ja Bütsantsi keisrit ilmse soovi pärast teha [[Lyoni II kirikukogu]]l aastatel 1272–1274 järeleandmisi. Patriarh Ignatiust kutsuti &quot;õigeusu sambaks&quot;. Saadikuid saadeti [[Jeruusalemma patriarh]]i juurde, et läbi rääkida liidust Bütsantsi vastu, mis sisaldas kahte teist idapatriarhi, kuid missioon ei saavutanud midagi.

Vaidlused Konstantinoopoli patriarhaadiga Bulgaaria patriarhaadi legitiimsuse üle intensiivistusid 14. sajandil. Aastal 1355 üritas oikumeeniline patriarh [[Patriarh Kallistos I (Konstantinoopol)|Kallistos I]] maksma panna oma ülemvõimu Bulgaaria kiriku üle ja väitis, et Lampsakose kirikukogu sätete alusel jäi see alluvaks ja pidi Konstantinoopolile iga-aastast tribuuti maksma. Selle nõude toetuseks ei olnud ehtsaid dokumente ja Bulgaaria religioossed võimud eirasid seda.

Bulgaaria patriarhaadi struktuur järgis Esimese tsaaririigi traditsioone. Kirikupea oli Bulgaaria patriarh, kes oli Riiginõukogu (Sinklit) liige ja oli ajuti regent. Patriarhi abistas [[Sinod]], mis koosnes piiskoppidest, kõrgvaimulikest ja mõnikord ilmaliku võimu esindajatest. Bulgaaria kirik järgis rangelt riigi ametlikku poliitikat – patriarh Joakim III hukati riigireetmise kahtluse tõttu sidemete pärast mongolitega. Bulgaaria patriarhaadi territoriaalne ulatus varieerus vastavalt territoriaalsetele muudatustele. Oma haripunktis Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal koosnes see 14 diötseesist; Preslav, Tšerven, [[Loveč]], Sofia, [[Oveh (kindlus)|Oveh]], Drastar, Vidin, Sérres, [[Filippoi]], [[Nesebar|Messembria]], Braničevo, Belgrad, Niš ja Velbažd; ning [[piiskopitool]]id Tǎrnovos ja Ohridis.

=== Hesühasm ===

{{vaata|Hesühasm}}

[[Pilt:Tetraevangelia of Ivan Alexander 05.png|pisi|Hesühasmi patrooni tsaar Ivan Aleksanderi kujutis]]

[[Hesühasm]] (kreeka &quot;tardumus, puhkus, vaikus&quot;) on [[eremiit]]lik palvetamise traditsioon õigeusu kirikus, mis õitses Balkani poolsaarel 14. sajandil. Müstilise liikumisena kuulutas hesühasm vaimse palve tehnikat, mis õige hingamisega korratuna võis kellelgi võimaldada näha [[jumalik valgus|jumalikku valgust]]. Tsaar Ivan Aleksanderile (valitses 1331–71) avaldas hesühasmi praktika muljet; temast sai hesühastlike munkade patroon. Aastal 1335 andis ta varjupaiga [[Gregorius Siinailt|Gregoriusele Siinailt]] ja vahendeid kloostri ehitamiseks Paroria lähedale [[Strandža]] mägedesse riigi kaguosas; see meelitas vaimulikke Bulgaariast, Bütsantsist ja Serbiast. Hesühasm tõestas ennast Bulgaaria õigeusu kiriku valitseva ideoloogiana Gregoriuse Siinailt jüngri tööga. Gregoriuse jünger [[Teodosius Tǎrnovost]] tõlkis tema kirjutised bulgaaria keelde ja hesühasm jõudis oma haripunkti viimase keskaegse Bulgaaria patriarhi [[Eutimius Tǎrnovost]] (1375–1394) ametiajal. Teodosius asutas Tǎrnovo lähedal [[Kilifarevo klooster|Kilifarevo kloostri]], millest sai riigi uus hesühastlik ja kirjanduslik keskus. Hesühastlikud intellektuaalid, olenemata rahvusest, säilitasid üksteisega regulaarsed sidemed, millel oli märkimisväärne mõju kultuuri- ja religioonivahetusele Balkani poolsaarel.

=== Bogomiilid ja teised ketserid ===

{{vaata|Bogomiilid}}

[[Bogomiilid]], [[Gnostitsism|gnostitsistlik]], [[Dualism|dualistlik]] sekt, asutati 10. sajandil Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajal. Hiljem laienes see kogu Balkani poolsaarele ja õitses pärast Bulgaaria langemist Bütsantsi võimu all. Õigeusu kirik pidas bogomiile, kes jutlustasid kodanikuallumatust, mis oli eriti muret tekitav riigivõimule, ketseriteks.

Bogomiilide suur taassünd Bulgaarias toimus sõjaliste ja poliitiliste tagasilöökide tõttu Borili (valitses 1207–1218) valitsusajal. Tsaar võttis kiireid, otsustavaid meetmeid bogomiilide tõkestamiseks; 11. veebruaril 1211 juhatas ta esimest [[Tǎrnovo Sinod (1211)|bogomiilidevastast sinodit]] Bulgaarias, mis peeti Tǎrnovos. Arutelude käigus bogomiilid paljastati; need, kes ei tulnud tagasi õigeusku, pagendati. Vaatamata säilinud liidule katoliku kirikuga järgis sinod rangelt õigeusu kiriku kaanoneid. Spetsiaalselt pühitsetud ''[[Borili sinodik]]is'' kirjeldati monarhi &quot;õigeuskliku tsaarina&quot; ja Tǎrnovo Sinod lisati õigeusu sinodite loendisse. Borili tegevuse tõttu vähenes bogomiilide mõju oluliselt, kuid ei kadunud.

Paljud ketserlikud liikumised, sealhulgas [[adamiidid]] ja [[barlaamism|barlaamistid]], mis tulid Bütsantsist maapakku, tõestasid end Bulgaarias 14. sajandil. Need liikumised koos bogomiilide ja judaismiga mõisteti hukka [[Tǎrnovo kirikukogu (1360)|Tǎrnovo kirikukogul]] aastal 1360, kus osalesid tsaari perekond, patriarh, aadel ja vaimulikkond. Puuduvad allikad bogomiilide olemasolust Bulgaarias pärast 1360. aastat, mis tähendab, et sekt oli juba nõrgenenud ja omas vähe järgijaid. Allesjäänud adamiitide ja barlaamistide tagakiusamine jätkus väiksemas mahus Teodosiuse Tǎrnovost ja patriarh Eutimiuse juhtimisel.

== Kultuur ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli eduka kultuuri keskus, mis jõudis haripunkti 14. sajandi keskpaigas/lõpus Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) valitsusajal. Sel ajal toimus Bulgaaria arhitektuuri, kunstide ja kirjanduse taassünd, mis ulatus Bulgaaria piiride taha [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbiasse]], Valahhiasse, [[Moldaavia]]sse ja Vene vürstkondadesse ning mõjutas slaavi kultuuri. Bulgaaria oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi kultuurilistest suundumustest. Peamine kultuuriline ja vaimne keskus oli Tǎrnovo, mis kasvas &quot;Teiseks Konstantinoopoliks&quot; või &quot;Kolmandaks Roomaks&quot;. Bulgaaria kaasaegsed kutsusid linna &quot;Tsarevgrad Tarnov&quot;, ''Tsaarilinn Tǎrnovo'', Konstantinoopoli Bulgaaria-pärase nime [[Tsargrad|Tsarigrad]] järgi. Teised olulised kultuurikeskused olid Vidin, Sofia ja Messembria ning suur arv kloostreid kogu riigis.

=== Arhitektuur ===

[[Pilt:Pantokrator church in Nessebar (Bulgaria).jpg|pisi|[[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] Messembrias]]
[[Pilt:Asens Fortress TB 10.jpg|pisi|[[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] Aseni kindluses]]

Linnavõrgustik Teises Bulgaaria tsaaririigis kasvas 13. ja 14. sajandil; esile kerkis arvukalt uusi linnakeskusi. Linnad ehitati tavaliselt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse ja koosnesid üldiselt sisemisest ja välimisest linnast. Aadel elas siselinnas, millel oli kants, samas enamus kodanikke elas välislinnas. Olid eraldi linnaosad aadlile, kaupmeestele, käsitöölistele ja välismaalastele. Pealinnas Tǎrnovos oli kolm kindlustatud küngast – [[Tsarevets (kindlus)|Tsarevets]], Trapezitsa ja Momina Krepost, ehitatud piki [[Jantra (jõgi)|Jantra jõekäärusid]]. Mitmed linnaosad piki jõekaldaid sisaldasid eraldi lääneeurooplaste ja juutide kvartaleid.

Kindlused ehitati mägedele ja platoodele – Bütsantsi ajaloolane [[Niketas Khoniates]] ütles, et Bulgaaria lossid Balkani mägedes paiknesid &quot;kõrgustes pilvede kohal&quot;. Need ehitati murtud kividest, mis liideti mördiga, erinevalt monumentaalrajatistest riigi kirdeosas, mis dateeruvad Esimese tsaaririigi aega. Väravad ja haavatavamad osad kaitsti tornidega; need olid tavaliselt neljakandilised, kuid oli ka ebakorrapäraseid, ringjaid, ovaalseid, kolmnurkseid või hobuserauakujulisi torne.

[[Pilt:Dolna Kamenitsa Church medka 7.jpg|pisi|püsti|[[Donja Kamenica Püha Jumalaema kirik|Püha Jumalaema kirik]] Donja Kamenicas]]

Religioosne arhitektuur oli väga prestiižne; kirikud olid riigis kõige kaunistatumate ja kindlamate ehitiste hulgas. 13. ja 14. sajandi jooksul asendati [[basiilika]]d ristikujulistega, kuppelkirikud ühe või kolme [[lööv]]iga. Kirikute välisilmed olid rikkalikud, dekoratiivsed ornamendid vaheldusid kivi- ja tellisvöödega. Neid kaunistati veel roheliste, kollaste ja pruunide keraamikatükkidega. Seda on näha mitmel kirikul Messembrias, sealhulgas [[Püha Joann Aliturgetose kirik]] ja 14. sajandi [[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] – millel olid [[petikkaar]]te read, neljalehelised lillemotiivid, kolmnurksed ornamendid, ümar [[türkiis]]keraamika ja tellis[[svastika]][[friis]]id jooksmas piki välisseinu. Iga kirik Tsarevetsis – üle 20 – ja paljud 17 kirikust Trapezitsas olid kaunistatud sarnase tehnikaga. Ristkülikukujuline [[kellatorn (arhitektuur)|kellatorn]] [[narteks]]i kohal on tüüpiline joon Tǎrnovo koolkonna arhitektuuris. Mõned kirikud, nagu Bütsantsi võimu ajal ehitatud [[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] [[Aseni kindlus]]es, ehitati ümber kellatornidega.

[[Püha Jumalaema kirik (Donja Kamenica)|Püha Jumalaema kirik]] [[Donja Kamenica]]s, Bulgaaria tsaaririigi lääneosas (tänapäeva Serbias) on märkimisväärne oma ebahariliku arhitektuuristiili poolest. Selle kaksiktornid lõpevad teravate püramiidjate elementidega, lisaks on teravad detailid püramiidide kõigis neljas nurgas. Tornid ja nende kuju olid täiesti ebaharilikud ja enneolematud keskaegses Bulgaaria kirikuarhitektuuris ning mõjutatud [[Ungari kuningriik|Ungarist]] või [[Transilvaania]]st.

[[Pilt:Boliar.dom.jpg|pisi|vasakul|Aadlielamu varemed Tǎrnovos]]

Тsaaripalee Tǎrnovos oli algselt bojaariloss; see läbis kaks suurt ümberehitust Ivan Asen II (valitses 1218–1241) ja Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) ajal. Palee oli ebakorrapärase ellipsi kujuline ja kattis 5000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Seinad olid kuni 2 m paksud. Sissepääsuväravaid valvasid ümarad ja ristkülikukujulised tornid; peasissepääs paiknes põhjafassaadi ümaras tornis. Seespool oli hoone ehitatud ümber siseõue, mille keskel oli rikkalikult kaunistatud kuninglik kirik. Patriarhipalee paiknes Tsarevetsi kõrgemas kohas ja domineeris linna kohal. Selle plaan meenutas ühte tsaaripaleed ja hõlmas 3000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Nelinurkse kellatorni kõrval oli [[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]]. Elu- ja ametiruumid paiknesid ehitise lõunaosas.

Säilinud on mõned aadlielamute näited. Tsaaripaleest põhjas on välja kaevatud bojaarimaja vundament 13. sajandi algusest. Sellel oli Г-kujuline plaan ning see koosnes eluruumidest ja väikesest, ühelöövilisest kirikust. Oli kahte tüüpi ühiseluruume; poolmaapealsed ja maapealsed. Viimaseid ehitati linnades ja need olid tavaliselt kahekorruselised; alumine korrus ehitati murtud kividest, mis seoti muda või mördiga, ja teine korrus ehitati puidust.

=== Kunst ===

[[Pilt:Kalojan desislava.jpg|pisi|[[Kalojan ja Desislava]], [[Bojana kirik]]u ''ktitorid'']]

Bulgaaria kaunite kunstide [[peavool]] 13. ja 14. sajandil on tuntud kui Tǎrnovo maalikoolkond. Vaatamata Bütsantsi [[Bütsantsi kunst|Palaiologoste renessansi]] mõnede tendentside mõjutusele olid Bulgaaria maalil unikaalsed omadused; esmalt klassifitseeris selle eraldi kunstikoolkonnaks Prantsuse kunstiajaloolase [[André Grabar]]. Koolkonna töödes on teatud määral realismi, eripäraseid portreid ja psühholoogilist pilguheitu. Säilinud on väga vähe Teise tsaaririigi ilmalikku kunsti. Seinamaalide kilde, mis kujutavad rikkalikult kaunistatud figuure, avastati väljakaevamistel tsaaripalee troonisaalis Tǎrnovos. Troonisaali seinad olid arvatavasti kaunistatud Bulgaaria tsaaride ja tsaarinnade kujutistega.

Tǎrnovo maalikoolkonna varajased näited on freskod [[Bojana kirik]]us Sofia lähedal, mis dateeritakse aastasse 1259; need on ühed kõige täiuslikumad ja paremini säilinud Ida-Euroopa keskaegse kunsti mälestised. Erinevalt kaasaegsest Bütsantsi kunstist ja kiriku kaanonist kujutab enamik 240 figuurist isikupära, psühholoogilist pilguheitu ja elujõudu. Kiriku ''[[ktitor]]ite'' [[Kalojan ja Desislava|Kalojani ja Desislava]] ning tseremoniaalsetes rüüdes valitseva monarhi Konstantin Tihhi ja tema naise [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]] portreed on eriti realistlikud. [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud]] riigi kirdeosas koosnevad mitmest kirikust ja kabelist, mis esindavad Bulgaaria kunsti arengut 13. ja 14. sajandil. Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal maalitud maalidel esimese perioodi kirikutes on inimfiguurid kujutatud realistlikus stiilis, ovaalsete nägude ja lihavate huultega. Rõivaste värvid on kirkad, samas 14. sajandi freskod on Palaiologoste perioodi klassikalises stiilis. Nii Bojana kirik kui ka Ivanovo kaljusse raiutud kirikud on arvatud [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]].

[[Pilt:Ivanovski skalni tsarkvi 20110714-28.JPG|pisi|vasakul|Freskod [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud|Ivanovo kaljusse raiutud kirikutes]]]]

Tǎrnovos pole säilinud terviklikku maali. [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirikus]] säilinud 35 stseeni iseloomustavad koolkonnale iseloomulikud mahedad toonid ja reaalsustunnetus. Freskode kilde on välja kaevatud 17 kiriku varemetest Tǎrnovo teisel kindlustatud künkal, Trapezitsas; nende seas olid kujutised sõjaväelastest, kes kandsid rikkalikult kaunistatud rõivaid. Palee kabel oli kaunistatud mosaiikidega. Lääne-Bulgaarias sisaldasid jäänukkunsti kohalikud iseärasused arhaismi kompositsioonis ja varjudeta toone, mille näiteid on muuhulgas leitud [[Zemeni klooster|Zemeni kloostrist]], Püha Jumalaema kirikust [[Donja Kamenica]]s ja [[Püha Peetruse kirik (Berende)|Püha Peetruse kirikust]] [[Berende (Sofia)|Berendes]].

Paljud Teise Bulgaaria tsaaririigi raamatud sisaldasid kaunilt meisterdatud miniatuure, tuntuimad näited on ''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' tõlge bulgaaria keelde, ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]'' ja ''[[Tomići lauluraamat]]'', milles on kokku 554 miniatuuri. Miniatuuride, mis kajastavad erinevaid teoloogilisi ja ilmalikke sündmusi ja millel on oluline esteetiline väärtus, stiil oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi töödest.

Tǎrnovo koolkond jätkus; see rikastas Esimese Bulgaaria tsaaririigi traditsioone ja ikoonikujundust. Märkimisväärsed ikoonid on ''Püha Eleusa'' (1342) Messembriast, mida praegu säilitatakse [[Aleksander Nevski toomkirik (Sofia)|Aleksander Nevski toomkirikus]] Sofias, ja ''Rila Püha Johannes'' (14. sajand), mida säilitatakse Rila kloostris. Sarnaselt Bojana kiriku freskodega näitab ''Rila Püha Johannes'' realismi ja mittekanoonilist kujundust. Mõnd säilinud ikooni iseloomustab hõbeplaadistus koos pühakute emailkujutistega.

=== Kirjandus ===

{{vaata|Keskaegne Bulgaaria kirjandus}}

[[Pilt:TetraevangeliaOfIvanAlexanderFol263.jpg|püsti|pisi|14. sajandi ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]i'' lehekülg]]

Kirjandusliku tegevuse peamised keskused olid kirikud ja kloostrid, mis pakkusid algharidust põhikirjaoskusega kogu riigis. Mõned kloostrid tõusid esile palju kõrgema hariduse pakkumisega, mis sisaldas edasijõudnud grammatika; piibli-, teoloogiliste ja iidsete tekstide; ja kreeka keele õpinguid. Haridus oli kättesaadav võhikutele; see ei olnud piiratud vaimulikkonnaga. Neid, kes lõpetasid edasijõudnute õpingud, kutsuti ''граматик''. Esialgu kirjutati raamatuid pärgamendile, kuid Varna sadama kaudu sisse toodud paber võeti kasutusele 14. sajandi alguses. Esialgu oli paber palju kallim, kui pärgament, kuid sajandi lõpuks selle hind langes, tulemuseks suurema arvu raamatute tootmine.

12. ja 13. sajandist on säilinud vähe tekste. Märkimisväärsed näited sellest ajast on &quot;Borili raamat&quot;, oluline allikas Bulgaaria tsaaririigi ajaloost, ja &quot;Dragan Menaion&quot;, mis sisaldab varaseimat teadaolevat Bulgaaria [[hümnoloogia]]t ja hümnilugusid, samuti liturgiaid Bulgaaria pühakutele [[Joann Rilast]], [[Kyrillos ja Methodios]] ja tsaar Peter I. Säilinud on Bütsantsi poeedi (Tǎrnovo õukonnas) kirjutatud ning tsaar Ivan Asen II ja [[Irina Komnene Doukaina]] pulmale pühendatud kaks poeemi. Poeet võrdleb tsaari päikesega ja kirjeldab teda kui &quot;armsam kui päev, meeldiva välimusega&quot;.

14. sajandil toetas kirjanduslikku tegevust Teises tsaaririigis õukond ja eriti tsaar Ivan Aleksander (valitses 1331–1371), mis viis koos mitme viljaka õpetlase ja vaimulikuga märkimisväärse kirjandusliku taasünnini, mida tuntakse Tǎrnovo kirjanduskoolkonnana. Kirjandust kaitsesid ka mõned aadlikud ja rikkad kodanikud. Kirjandus sisaldas kreekakeelsete tekstide tõlkeid ja algupärandite loomist, nii religioossete kui ka ilmalike. Religioossed raamatud olid [[Epistel|ülistavad epistlid]], [[martüroloogium]]id, [[hagiograafia]]d ja kirikulaulud. Ilmalik kirjandus hõlmas kroonikaid, luuleteoseid, romaane ja novelle, [[apokrüüf]]ilisi lugusid, rahvajutte, nagu ''Trooja lugu'' ja ''Aleksandria'', juriidilisi töid ning meditsiini ja loodusteaduste töid.

[[Pilt:32-manasses-chronicle.jpg|vasakul|püsti|pisi|''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' 14. sajandi bulgaariakeelse tõlke lehekülg]]

Esimene märkimisväärne 14. sajandi Bulgaaria õpetlane oli Teodosius Tǎrnovost (suri aastal 1363), kes oli mõjutatud hesühasmist ja levitas hesühastlikke ideid Bulgaarias. Tema tuntuim jünger oli Eutimius Tǎrnovost (u 1325 – u 1403), kes oli aastatel 1375–1393 Bulgaaria patriarh ja Tǎrnovo kirjanduskoolkonna asutaja. Viljaka kirjanikuna juhtis Eutimius suurt keelereformi, mis standardiseeris bulgaaria keele õigekirja ja grammatikat. Kuni reformini oli tekstides sageli õigekirja ja grammatika kasutamise erinevusi. Reformi mudel ei olnud kaasaegne keel, vaid Bulgaaria kultuuri esimese kuldajastu aegne keel 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajast.

Osmanite Bulgaaria-vallutus sundis paljud õpetlased ja Euthimiuse jüngrid välja rändama, viies oma tekstid, ideed ja talendi teistesse õigeusu maadesse – Serbiasse, Valahhiasse, Moldaaviasse ja Vene vürstkondadesse. Venemaale viidi nii palju tekste, et õpetlased räägivad teisest lõunaslaavi mõjust Venemaale. Euthimiuse lähedane sõber ja liitlane [[Kiprian (metropoliit)|Kiprian]] sai Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks ning kasutas bulgaaria kirjandusmudeleid ja -tehnikaid. [[Grigori Tsamblak]] töötas enne Kiievi metropoliidi ametisse saamist Serbias ja Moldaavias. Ta kirjutas arvukalt jutlusi, liturgiaid ja hagiograafiaid, sealhulgas &quot;Ülistava epistli Eutimiusele&quot;. Veel üks tähtis Bulgaaria emigrant oli [[Konstantin Kostenetsist]], kes töötas Serbias ja kelle despoot [[Stefan Lazarević]]i biograafiat kirjeldab [[Georgije Ostrogorski]] kui &quot;kõige tähtsamat vanaserbia kirjanduse ajaloolist tööd&quot;.

Apokrüüfiline kirjandus edenes 13. ja 14. sajandil; see oli enamasti suunatud küsimustele, mida välditi ametlikes religioossetes töödes. Oli ka palju ennustamise raamatuid, mis ennustasid sündmusi astroloogia ja unenägude põhjal. Mõned neist sisaldasid poliitilisi elemente, nagu ettekuulutus, et öösel toimuv maavärin võib inimesed segi ajada, kes võivad siis keisrit põlgusega kohelda. Võimud mõistsid apokrüüfilise kirjanduse hukka ja lisasid need pealkirjad keelatud raamatute nimistusse. Sellest hoolimata levis apokrüüfia Venemaale; 16. sajandi Vene aadlik [[Andrei Kurbski]] kutsus neid &quot;Bulgaaria muinasjuttudeks&quot;.

== Vaata ka ==
* [[Bütsantsi–Bulgaaria sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ladina sõjad]]
* [[Bulgaaria–Osmanite sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ungari sõjad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria armee]]
* [[Keskaegse Bulgaaria laevastik]]
* [[Keskaegse Bulgaaria mündid]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid‎|Bulgaaria tsaaririik]]
[[Kategooria:Põhja-Makedoonia ajalugu]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid|Bulgaaria tsaaririik]]</text>
      <sha1>0hpdx8f3441eaggbtxljozdxxoe8z74</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201369</id>
      <parentid>7201368</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:25:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alber Musketar</username>
        <id>230136</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõus */</comment>
      <origin>7201369</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67913" sha1="2admbvegjtt04mr2fj9q4qxl9f7lxiw" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2015}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=september 2015}}

{{Endine riik
 |nimi                = ц︢рьство блъгарское&lt;br&gt;Второ българско царство &lt;br&gt; Teine Bulgaaria tsaaririik
 |lipp                = Flag_of_the_Second_Bulgarian_Empire.svg
 |lipp-tekst          = Bulgaarialipp
 |vapp                = Coat of arms of the Second Bulgarian Empire.svg
 |vapp-tekst          = Bulgaaria vapp
 |asendikaart         = Campaigns of Ivan Assen II.png
 |asendikaart-tekst   = Bulgaaria Ivan Asen II ajal
 |algusaasta          = 1185
 |lõppaasta           = 1396/1422
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = keskbulgaaria
 |pealinn             = [[Tǎrnovo]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1185–1393)&lt;/small&gt;&lt;br&gt; [[Vidin]] ja [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopol]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1393–1396)&lt;/small&gt;
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[õigeusk]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      =
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              =
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}

'''Teine Bulgaaria tsaaririik''' ([[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] Второ българско царство) oli [[keskaeg]]ne [[Bulgaaria]] riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]] järglasena jõudis see oma võimu haripunkti tsaaride [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] ja [[Ivan Asen II]] ajal enne järkjärgulist vallutamist [[Osmanite riik|osmanite]] poolt 14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses. Selle järglaseks said [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstkond]] ja hiljem [[Bulgaaria tsaaririik]] aastal 1878.

Aastani 1256 oli Teine Bulgaaria tsaaririik domineeriv jõud [[Balkani poolsaar]]el. [[Bütsantsi ajalugu#Riigi langus|Bütsantslasi]] võideti mitmes suures lahingus ja aastal 1205 võitis tsaar Kalojan äsja loodud [[Ladina keisririik]]i [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli lahingus]]. Tema vennapoeg Ivan Asen II võitis [[Epeirose despootkond]]a ja tegi Bulgaariast taas piirkondliku suurvõimu. Tema valitsemisajal laius Bulgaaria [[Aadria meri|Aadria merest]] [[Must meri|Must mereni]] ja majandus õitses. Kuid 13. sajandi lõpus nõrgenes tsaaririik [[Mongolid|mongolite]], bütsantslaste, [[Ungarlased|ungarlaste]] ja [[Serbia kuningriik (keskaegne)|serblaste]] pidevates sissetungides, samuti sisemiste rahutuste ja mässude tõttu. [[14. sajand]]il toimus ajutine taastumine ja stabiliseerumine, kuid ka Balkani [[feodalism]]i haripunkt, kui keskvõim kaotas järk-järgult paljudes piirkondades võimu. Bulgaaria jagunes osmanite sissetungi eelõhtul kolmeks osaks.

Vaatamata tugevale Bütsantsi mõjule lõid Bulgaaria kunstnikud ja arhitektid oma eristuva stiili. 14. sajandil, ajal, mida tunti Bulgaaria kultuuri teise kuldajastuna, kirjandus ja kunst õitsesid. Pealinn [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovo]], mida peeti &quot;[[Kolmas Rooma|Uueks Konstantinoopoliks]]&quot;, muutus riigi peamiseks kultuurikeskuseks ja tolleaegsetele bulgaarlastele [[õigeusk|õigeusu]] maailma keskuseks. Pärast osmanite vallutusi emigreerusid paljud Bulgaaria vaimulikud ja õpetlased Serbiasse, [[Valahhia]]sse, [[Moldova]]sse ja Vene vürstkondadesse, kus nad tutvustasid Bulgaaria kultuuri, raamatuid ja [[hesühasm|hesühastlikke]] ideid.

== Mõistestik ==

[[Pilt:St Demetrius Tarnovo Klearchos 2.jpg|pisi|[[Püha Demetriose kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Demetriose kirik]] Tǎrnovos, ehitatud Aseni ja Peteri poolt ülestõusu alguses]]

Kaasaegsete poolt tsaaririigi kohta kõige sagedamini kasutatud nimi oli ''Bulgaaria'', nagu riik ennast kutsus. [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] valitsusajal oli riik mõnikord tuntud kui bulgaarlaste ja [[valahhid]]e oma. Paavst [[Innocentius III]] ja teised välismaalased, nagu [[Ladina keiser]] [[Henri I Flandriast|Henri]], mainisid ametlikes kirjades riiki kui ''Bulgaaria'' ja ''Bulgaaria tsaaririik''.

Tänapäeva historiograafias kutsutakse riiki ''Teiseks Bulgaaria tsaaririigiks'', et eristada seda [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimesest Bulgaaria tsaaririigist]]. Alternatiivne nimi, mida kasutati seoses perioodiga enne [[13. sajand]]i keskpaika, on ''Valahhide ja bulgaaride tsaaririik''; variantnimed on ''Valahhia-Bulgaaria tsaaririik'', ''Bulgaaria-Valahhia tsaaririik'' või ''Rumeenia-Bulgaaria tsaaririik''; viimast nime kasutab üksnes [[Rumeenia]] historiograafia.

== Taust ==
[[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|330px|Bulgaaria tsaaririik ja [[Bütsantsi keisririik]] 1025. aastal]]
Aastal 1018, kui [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] (valitses 976–1025) [[Bütsantsi Bulgaaria-vallutus|vallutas]] Esimese Bulgaaria tsaaririigi, valitses ta seda ettevaatlikult. Olemasolev maksusüsteem, seadused ja alamaadli võim jäid muutmata kuni tema surmani aastal 1025. [[Autokefaalia|Autokefaalne]] [[Bulgaaria õigeusu kirik|Bulgaaria patriarhaat]] allutati [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeenilisele patriarhile]] [[Konstantinoopol]]is ja alandati [[Ohridi peapiiskopkond|peapiiskopkonnaks keskusega Ohridis]], samas säilitati selle autonoomia ja diötseesid. Basileios nimetas bulgaarlase [[Joan I Debarist]] esimeseks peapiiskopiks, kuid tema järglased olid bütsantslased. Bulgaaria [[aristokraatia]] ja tsaari sugulased said erinevaid Bütsantsi tiitleid ja nad viidi keisririigi Aasia ossa. Vaatamata raskustele säilisid Bulgaaria keel, kirjandus ja kultuur; ellujäämisperioodi tekstid viitavad ja idealiseerivad Bulgaaria tsaaririiki. Enamus äsja vallutatud territooriume arvati [[Bulgaaria teema|Bulgaaria]], [[Sirmiumi teema|Sirmiumi]] ja [[Paristrion]]i [[Teema (haldusüksus)|teemadesse]].

Kui Bütsants Basileiose järglaste ajal nõrgenes, aitasid [[petšeneegid]]e sissetungid ja maksutõusud kaasa rahulolematuse kasvule, mis tekitas aastatel 1040–1041 ning 1070. ja 1080. aastatel mitu suurt [[ülestõus]]u. Vastupanu esmane keskus oli Bulgaaria teema, praegune [[Põhja-Makedoonia]], kus leidsid aset suured [[Peter Deljani ülestõus|Peter Deljani]] (1040–1041) ja [[Georgi Voitehi ülestõus]]ud (1072). Bütsantsi võimud surusid mõlemad suurte raskustega maha. Nendele järgnesid mässud Paristrionis ja [[Traakia]]s. [[Komnenoste taassünd|Komnenoste taassünni]] ja Bütsantsi ajutise stabiliseerumise ajal [[12. sajand]]i esimesel poolel rahustati bulgaarlased maha ja suuri mässe ei toimunud enne sajandi lõppu.

== Ajalugu ==
=== Vabastamine ===

{{vaata|Aseni ja Peteri ülestõus}}

Viimase Komnenosest keisri [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] (valitses 1183–85) hukatuslik valitsemine halvendas Bulgaaria talurahva ja aadli olukorda. Tema järglase [[Isaakios II]] esimene tegu oli kehtestada täiendav maks oma pulmade rahastamiseks. Aastal 1185 palusid kaks aristokraadist venda [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovost]], [[Peter IV (Bulgaaria)|Todor]] ja [[Ivan Asen I|Asen]], keisrilt nende armeesse värbamist ja maad, kuid Isaakios II keeldus ja andis Asenile kõrvakiilu. Pärast Tǎrnovosse naasmist tellisid vennad kiriku ehitamise, mis pühitseti [[Demetrios Thessaloníkist|pühale Demetriosele Saloníkist]]. Nad näitasid rahvale kuulsa [[pühak]]u [[ikoon]]i, kes väidetavalt lahkus [[Thessaloníki|Saloníkist]], et toetada Bulgaaria põhjust, ja kutsusid ülestõusule. See tegu oli religioossele rahvale soovitud mõjuga, kes haarati innukalt ülestõusu bütsantslaste vastu. Vanem vend Todor krooniti Bulgaaria tsaariks Peter IV nime all, pühakuks kuulutatud [[Peter I (Bulgaaria)|Peter I]] (valitses 927–969) järgi. Peaaegu kogu Bulgaaria [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas – [[Möösia]]na tuntud piirkond – ühines kohe ülestõusnutega, kes tagasid ka [[polovetsid]]e abi ([[turgi hõimud|turgi hõim]], kes asustas maid [[Doonau]] jõest põhjas. Polovetsid muutusid varsti Bulgaaria armee tähtsaks osaks, mängides suurt rolli järgnenud edus. Varsti pärast ülestõusu puhkemist püüdis Peter IV hõivata vana pealinna [[Veliki Preslav|Preslavit]], kuid ebaõnnestus; ta kuulutas [[Tǎrnovo]] Bulgaaria pealinnaks.

[[Möösia]]st käivitasid bulgaarlased rünnakuid Põhja-Traakiasse, kuna Bütsantsi armee võitles [[normannid]]ega, kes ründasid Bütsantsi valdusi Balkani poolsaare lääneosas, ja [[Thessaloníki rüüstamine (1185)|rüüstasid Saloníkit]], keisririigi suuruselt teist linna. Bütsantslased vastasid 1186. aasta keskpaigas, kui Isaakios II korraldas kampaania ülestõusu purustamiseks, enne kui see veelgi laieneb. Bulgaarlased kindlustasid mäekurud, kuid Bütsantsi armee leidis oma tee üle mägede [[päikesevarjutus]]e tõttu. Kui bütsantslased jõudsid tasandikule, ei riskinud mässajad suuremale, paremini korraldatud väele vastu astuda. Peter IV teeskles, et on valmis alla andma, kuni Asen reisis Doonaust põhja poole armeed koguma. Rahulolev Bütsantsi keiser põletas bulgaarlaste saagi ja läks tagasi Konstantinoopolisse. Varsti pärast seda tuli Asen tagasi üle Doonau koos polovetside abiväega, kuulutades võitluse jätkamist, kuni kogu Bulgaaria on vabastatud. Uus Bütsantsi armee koguti keisri onu [[Ioannes Doukas (sebastokrator)|Ioannes Doukas Angelose]] juhtimise alla, kuid kui Isaakios II kartma lõi, tõugati ta troonilt. Doukast asendas [[Ioannes Kantakouzenos (tseesar)|Ioannes Kantakouzenos]], trooni jaoks kõlbmatu pime mees. Bulgaarlased ründasid Kantakouzenose laagrit öösel, tappes suurel arvul sõdureid. 1186. aasta keskpaigas saadeti veel üks armee kindral [[Alexios Branas]]e juhtimisel. Kuid mässuliste vastu võitlemise asemel suundus Branas Konstantinoopolisse, et trooni endale nõuda; ta mõrvati varsti pärast seda. Kasutades ära kaost, ründasid bulgaarlased Põhja-Traakiat, rüüstates maa enne Bütsantsi vägede vasturünnakut. Ühel juhul seisid kaks armeed teineteise vastas [[Lardea]] kindluse juures kõhklevas lahingus; bulgaarlased säilitasid oma röövsaagi ja taandusid segamatult Balkani mägedest põhja poole.

1186. aasta lõpul käivitas Isaakios II oma teise kampaania Bulgaaria vastu. Tema armee oli sunnitud talvituma [[Sofia]]s, andes bulgaarlastele aega sissetungi ette valmistada. Järgmise aasta alguses piirasid bütsantslased [[Lovetši piiramine|Lovetši]], kuid ei suutnud seda hõivata; nad sõlmisid vaherahu, mis tunnistas ''[[de facto]]'' Bulgaaria sõltumatust. Aastal 1189, kui [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] juht, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]] oli sõja lävel bütsantslastega, pakkusid Asen ja Peter IV talle 40 000-mehelist armeed vastutasuks ametliku tunnistamise eest, kuid suhted ristisõdijate ja bütsantslaste vahel paranesid lõpuks. Aastal 1190 juhtis Isaakios II veel üht Bulgaaria-vastast kampaaniat, mis lõppes hävitava kaotusega [[Trjavna lahing|Trjavna mäekurus]]. Keiser põgenes napilt eluga; keiserlik varalaegas, sealhulgas kroon ja rist, langes võidukate bulgaarlaste kätte. Pärast edu krooniti Asen tsaariks ja sai tuntuks kui Ivan Asen I. Peter IV astus vabatahtlikult tagasi, et teha teed oma palju energilisemale vennale; Peter IV säilitas tiitli, kuid Ivan Asen võttis võimu.

Järgmise nelja aastaga nihkus sõja tulipunkt Balkani mägedest lõunasse. Ivan Aseni välklöökide [[strateegia]] erinevates kohtades tasus end ära ja varsti võttis ta edelas oma kontrolli alla tähtsad linnad Sofia ja [[Niš]]i, puhastades tee Makedooniasse. Aastal 1194 kogusid bütsantslased tohutu väe, mis koosnes ida- ja läänearmeest, kuid kaotasid [[Arkadiupolise lahing (1194)|Arkadiupolise lahingu]]. Suutmata vastu panna, püüdis Isaakios II [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[Béla III]]-ga liitu astuda ja Bulgaaria vastu ühisrünnaku teha, kuid ta kukutati ning ta oma vend [[Alexios III]] torkas ta pimedaks. Bütsantslased üritasid rahuläbirääkimisi, kuid Ivan Asen nõudis kõigi Bulgaaria maade tagastamist ja sõda jätkus. Aastal 1196 sai Bütsantsi armee taas kaotuse kaugel lõunas [[Sérresi lahing|Sérresi]] juures. Naasmisel Tǎrnovosse mõrvas Ivan Aseni tema nõo [[Ivanko (Bulgaaria)|Ivanko]] Konstantinoopoli õhutatud [[vandenõu]]s. Peter IV piiras Tǎrnovot ja Ivanko põgenes Bütsantsi, kus ta tehti [[Plovdiv|Philippopolise]] kuberneriks. Peter IV mõrvati vähem kui aasta pärast tema venna surma.

=== Tõus ===

[[Pilt:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|Bulgaaria tsaaririigi kaart, territoriaalne ulatus ja kampaaniad aastatel 1185–1197]]
[[Pilt:SS.Forty Martyrs Church (Veliko Tarnovo) E3.jpg|pisi| [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirik]], kuhu on maetud Kalojan]]

Troonil järgnes Aseni ja Peter IV noorem vend, [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojan]] (1197–1207). Auahne ja halastamatu valitsejana tahtis ta saavutada rahvusvahelist tunnustust ja Bulgaaria täielikku vabastamist. Kalojan tahtis bütsantslastele ka 14 000 tsaar [[Samuil]]i sõduri pimedakstorkamise eest kätte maksta. Kalojan kutsus ennast Romanoktonoseks ('roomlastetapja') [[Basileios II]] järgi, keda kutsuti Bulgaroktonoseks ('bulgaarlastetapja'). Ta asus kiiresti liitu oma venna mõrvari Ivankoga. Bütsantslased tapsid Ivanko, kuid bulgaarlased võtsid [[Simeonovgrad|Constantia]] linna. 1201. aastal vallutas Kalojan [[Varna]], viimase Bütsantsi linnuse Möösias, mida kaitses suur garnison. Vaatamata sellele, et linn oli vallutatud, käskis Kalojan [[ülestõusmispühad]]e ajal kõik bütsantslased vallikraavi heita. Siis pidas ta bütsantslastega rahuläbirääkimisi, tagades 1202. aasta alguses Bulgaaria vallutused. Kui bulgaarlased okupeerisid lõunas, annekteerisid [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. 1203. aastal ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid [[Ungari kuningriik|Ungari]] armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi.

Kalojan teadis, et bütsantslased ei tunnista kunagi tema tsaaritiitlit; ta alustas läbirääkimisi paavst [[Innocentius III]]-ga. Ta tugines nõuetes oma eelkäijatele Esimeses Bulgaaria tsaaririigis: [[Simeon I]], Peter I ja Samuil. Paavst oli valmis Kalojani kuningana tunnistama tingimusel, et Bulgaaria kirik allutatakse [[Rooma-katoliku kirik|Rooma katoliku kirikule]]. Pärast pikki läbirääkimisi, milles mõlemad tegutsesid diplomaatiliselt, kuid oma positsioone muutmata, krooniti Kalojan 1204. aasta lõpul [[kuningas|kuningaks]]. Peapiiskop Basileios kuulutati [[priimas]]eks. Kalojan ei kavatsenud sellele otsusele alluda; ta saatis paavstile kirja, milles väljendas tänu saadud [[tsaar]]itiitli ja Bulgaaria kiriku patriarhaadiks ülendamise eest. Lõpuks nõustus paavst vaikivalt Bulgaaria seisukohaga tsaaritiitli suhtes. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel jäi rangelt ametlikuks; bulgaarlased ei muutnud oma õigeusu [[riitus]]i ja tavasid.

Mitu kuud enne Kalojani kroonimist huvitusid [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] juhid Bütsantsist ja [[Konstantinoopoli piiramine (1204)|vallutasid Konstantinoopoli]], luues [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Bulgaarlased püüdsid ladinlastega sõbralikke suhteid luua, kuid neile öeldi ära ja ladinlased nõudsid nende maad, vaatamata paavsti tunnustusele. Seistes silmitsi ühise vaenlasega tegid Kalojan ja Bütsantsi aristokraatia Traakias liidu ning viimane lubas Kalojani oma keisriks kuulutada. Otsustav lahing Bulgaaria armee ja ristisõdijate vahel leidis aset 14. aprillil 1205 [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli]] juures, kus ladinlased võideti ja nende keiser [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]] vangistati. Lahing oli löök äsja loodud Ladina keisririigile, mis langes kaosesse. Pärast võitu võtsid bulgaarlased tagasi suure osa Traakiast, sealhulgas tähtsa Philippopolise linna. Bulgaaria ootamatu edu põhjustas Bütsantsi aadli vandenõu Kalojani vastu ja liidu ladinlastega. Tǎrnovos avastati vandenõu kiiresti; Kalojan korraldas jõhkrad repressioonid bütsantslaste vastu Traakias. Samuti jätkus kampaania ladinlaste vastu; aastal 1206 olid bulgaarlased võidukad [[Rusioni lahing]]us ja vallutasid mitu [[Ida-Traakia]] linna. Järgmisel aastal tapeti lahingus [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki]] kuningas ja [[Montferrat' mark]]ii [[Bonifacio I (Monferrato)|Bonifacio I]], kuid Kalojan mõrvati enne, kui ta sai alustada rünnakut pealinnale.
[[File:LatinEmpire.png|pisi|Teine Bulgaaria tsaaririik [[Balkani poolsaar]]el [[13. sajand]]i alguses]]

Kalojani järglaseks (1207–1218) sai tema nõbu [[Boril]], kes püüdis jätkata oma eelkäija poliitikat, kuid ei omanud tema haaret. Tema armee sai ladinlastelt lüüa [[Philippopolise lahing (1208)|Philippopolise juures]], tühistades suurema osa Kalojani saavutustest. Boril ei suutnud säilitada riigi ühtsust; tema vend [[Strez]] võttis endale suurema osa [[Makedoonia]]st, [[Aleksios Slav]] eraldus [[Rodope mäed|Rodope]] territooriumiga; vastutasuks abi eest suure mässu mahasurumisel aastal 1211 oli Boril sunnitud [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]] [[Ungari kuningriik|Ungarile]] loovutama. Kampaania [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürstkonna]] vastu aastal 1214 lõppes samuti kaotusega.
[[Pilt:Campaigns of Ivan Assen II.png|vasakul|pisi|Teise Bulgaaria tsaaririigi suurim territoriaalne ulatus Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal]]
Kasvava rahulolematuse tulemusena tema poliitikasse tõugati Boril aastal 1218 Ivan Asen I poja [[Ivan Asen II]] poolt, kes oli pärast Kalojani surma elanud maapaos, troonilt. Pärast kroonimist korraldas Ivan Asen II (1218–1241) pulmad Ungari kuninga [[András II]] tütre [[Anna Mária (Ungari)|Anna Máriaga]] ning sai kaasavaraks [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]]. Siis sõlmis ta liidu kõige võimsama Bütsantsi järglasriigi, [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonna]] valitseja [[Theodoros Komnenos Doukas|Theodoros Komnenosega]]. Olles lepinguga kindlustanud oma põhjapiiri, vallutas Theodoros Komnenos [[Saloníki]], vähendades oluliselt [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] suurust. Aastal 1225 kuulutas Theodoros end keisriks. Aastaks 1228 muutus olukord ladinlastele meeleheitlikuks; nad astusid läbirääkimistesse Bulgaariaga, lubades abielu alaealise [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] keisri [[Baudouin II (Konstantinoopol)|Baudouin II]] ja Ivan Asen II tütre Elena vahel. See abielu oleks teinud Bulgaaria tsaari [[Regent|regendiks]] Konstantinoopolis, kuid vahepeal pakkusid bulgaarlased regendiameti Prantsuse aadlikule [[Jean de Brienne]]'ile. Olles 1230. aastal [[Konstantinoopol]]i suunas marssides mures bulgaarlaste tegevuse pärast, tungis Theodoros Komnenos tohutu armeega Bulgaariasse. Üllatatud Ivan Asen II kogus väikese väe ja liikus lõunasse nendega tegelema. Lipu asemel kasutas ta Theodorose vandega rahulepingut ja oda külge kinnitatud pitserit ning võttis suure võidu [[Klokotnitsa lahing]]us. Theodoros Komnenos langes koos oma õukonna ja suurema osa säilinud väega vangi. Ivan Asen II vabastas kõik lihtsõdurid ja marssis Epeirose kontrolli all olevatele territooriumitele, kus kõik linnad ja alevid Adrianoopolist [[Durrës|Durazzoni]] [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres alistusid ja tunnistasid tema võimu. Theodorose vend [[Michael II Komnenos Doukas]] sai loa valitseda Saloníkist despootkonna lõunapoolseid alasid kui Bulgaaria [[vasall]]. On võimalik, et [[Serbia kuningriik]] nõustus sel ajal Bulgaaria [[süseräniteet|süseräniteediga]], et võidelda katoliikliku Ungari ohuga.

1231. aastal, kui Jean de Brienne saabus Konstantinoopolisse, liitus Ivan Asen II [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigiga]] [[Ladina keisririik|ladinlaste]] vastu. Pärast seda, kui [[Nikaia keisririik]] tunnistas aastal 1235 Bulgaaria [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaati]], katkestas Ivan Asen II oma liidu [[Rooma paavst]]iga. Ühiskampaania ladinlaste vastu oli edukas, kuid [[Konstantinoopoli piiramine (1235)|Konstantinoopoli vallutamine]] nurjus. Jean de Brienne'i surmaga kaks aastat hiljem otsustas Ivan Asen II – kes pidi jälle saama [[Baudouin II]] regendiks – lõpetada oma koostöö Nikaiaga. Tema otsus põhines rohkem oletusel, et pärast liitlaste edu sai Konstantinoopol taas taastatud Bütsantsi keskuseks, mida valitses [[Nikaia dünastia]]. Bulgaaria–Ladina koostöö oli lühiajaline; Ivan Asen II jäi oma lõunanaabritega rahusse oma valitsusaja lõpuni.

=== Mongolite invasioon Euroopasse ===
{{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}}
Veidi enne oma surma aastal 1241. aastal võitis Ivan Asen II mongolite armee osa, kes olid tagasiteel itta pärast laastavat rünnakut [[Moraavia]]s, Poolas ja Ungaris.

=== Allakäik ===
{{vaata|Ivailo ülestõus}}
[[Pilt:Konstantin i Irina.jpg|pisi|Tsaar [[Konstantin Tihh]] ja tema esimene naine [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]], fresko [[Bojana kirik]]us]]
Ivan Asen II järglaseks sai tema alaealine poeg [[Kaliman I Asen|Kaliman I]]. Vaatamata esialgsele edule mongolite vastu otsustas uue tsaari regentvalitsus vältida edasisi rünnakuid ja valis neile andami maksmise. Tugeva monarhi puudumine ja kasvav rivaalitsemine aadli seas põhjustas Bulgaaria kiire hääbumise. Selle pearivaal Nikaia jäi mongolite retkedest kõrvale ja kogus jõudu Balkani poolsaarel. Pärast 12-aastase Kaliman I surma 1246. aastal oli troonil mitu lühiajalist valitsejat. Uue valitsuse nõrkus tuli ilmsiks, kui Nikaia armee vallutas vähest vastupanu kohates suuri alasid Lõuna-Traakias, Rodope mäed ja Makedoonia – sealhulgas [[Edirne|Adrianoopoli]], [[Tsepina]], [[Asenovgrad|Stanimaka]], [[Melnik (Bulgaaria)|Melnik]]i, [[Sérres]]i, [[Skopje]] ja [[Ohrid]]i. Ungarlased kasutasid samuti Bulgaaria nõrkust ära, okupeerides Belgradi ja Braničevo. Bulgaarlased vastasid alles aastal 1253, tungides Serbiasse ja võttes järgmisel aastal tagasi Rodope mäed. Kuid [[Mihhail Asen I]] otsustusvõimetus võimaldas Nikaial kogu kaotatud territooriumi tagasi võita, välja arvatud Tsepina. 1255. aastal võtsid bulgaarlased kiiresti tagasi Makedoonia, mille Bulgaaria rahvastik eelistas Tǎrnovo võimu Nikaia asemel. Kõik saadu kaotati aastal 1256 pärast seda, kui Bulgaaria esindaja [[Rostislav Mihhailovitš]] reetis oma eesmärgi ja kinnitas Nikaia kontrolli vaidlusaluste alade üle. See suur tagasilöök maksis tsaarile elu ning viis ebastabiilsuse ja kodusõjani mitmete trooninõudlejate vahel aastani 1257, kui Skopje bojaar [[Konstantin Tihh]] võitis.

Uus tsaar pidi tegelema mitme välisohuga. Aastal 1257 ründasid ladinlased ja hõivasid [[Nessebar|Messembria]], kuid ei suutnud linna hoida. Palju tõsisem oli olukord loodes, kus ungarlased toetasid Rostislavi, kes oli end ise [[Vidin]]is Bulgaaria tsaariks kuulutanud. Aastal 1260 võttis Konstantin Tihh Vidini tagasi ja okupeeris Severini banaadi, kuid järgmisel aastal sundis Ungari vasturünnak bulgaarlasi taanduma Tǎrnovosse, Rostislav sai Vidini tagasi. Varsti sai linna enda kontrolli alla Bulgaaria aadlik [[Jakov Svetoslav]], kuid aastal 1266 kutsus ta end samuti tsaariks. Bütsantsi taastamine auahne [[Michael VIII]] võimu alla halvendas veelgi Bulgaaria olukorda. Suur Bütsantsi sissetung aastal 1263 viis rannikulinnade Messembria ja [[Pomorie|Anhialose]] ning mitme Traakia linna – sealhulgas Philippopolise – kaotamiseni. Suutmata tõsiselt vastu panna, organiseeris Konstantin Tihh ühise Bulgaaria–Mongoli kampaania, kuid pärast Traakia laastamist läksid mongolid Doonau põhjakaldale tagasi. Tsaar muutus 1260. aastate algul pärast jahiõnnetust halvatuks ja langes oma abikaasa, [[Maria Palaiologina Kantakouzene|Maria Palaiologina]] mõju alla, kelle pidevad intriigid õhutasid jagunemist aadli seas.
[[Pilt:Balkans1260.gif|300px|pisi|vasakul|[[Balkan]]i ja [[Väike-Aasia]] alad ca 1261]]
Pidevad mongolite retked, majanduslikud raskused ja tsaari haigus viisid aastal 1277 kirdes [[Ivailo ülestõus|suurele rahvaülestõusule]]. Mässajate armee, mida juhtis seakarjus [[Ivailo (Bulgaaria)|Ivailo]], võitis mongoleid kaks korda, mis suurendas oluliselt nende populaarsust. Ivailo pööras ringi ja võitis Konstantin Tihhi juhitavat regulaararmeed. Ta tappis isiklikult tsaari, väites, et viimane ei teinud midagi, et kaitsta oma au. Kartes mässu Bütsantsis ja soovides olukorda ära kasutada, saatis keiser Michael VIII Bulgaaria trooninõudleja [[Ivan Asen III]] juhitava armee, kuid mässajad jõudsid Tǎrnovosse esimesena. Konstantin Tihhi lesk Maria abiellus Ivailoga ja viimane kuulutati tsaariks. Pärast bütsantslaste ebaõnnestumist pöördus Michael VIII mongolite poole, kes tungisid [[Dobrudža]]sse ja võitsid Ivailo armeed, sundides ta [[Silistra|Drastari]] taanduma, kus ta pidas vastu kolmekuulises piiramises. Pärast kaotust reedeti Ivailo Bulgaaria aadli poolt, kes avas Tǎrnovo väravad Ivan Asen III-le. 1279. aasta alguses murdis Ivailo Drastari piiramisrõnga ja asus pealinna piirama. Bütsantslased saatsid 10 000-mehelise armee Ivan Asen III-le appi, kuid kaotasid Ivailole [[Devina lahing]]u. Veel üks 5000-meheline armee sai sama saatuse osaliseks, mis sundis Ivan Asen III põgenema. Kuid Ivailo olukord ei paranenud – pärast kahte aastat pidevat sõjategevust vähenes toetus talle, mongolid ei olnud otsustavalt lüüa saanud ja aadel jäi vaenulikuks. 1280. aasta lõpuks pidi Ivailo põgenema oma endiste vaenlaste, mongolite juurde, kes Bütsantsi mõju all ta tapsid. Aadel valis tsaariks võimsa aadliku ja [[Tšerven (kindlus)|Tšerveni]] valitseja [[Georgi I Terter]]i. Ta valitses 12 aastat, tuues kaasa isegi tugevama Mongoli mõju ja suurema osa allesjäänud Traakia maade kaotamise bütsantslastele. See ebastabiilsuse ja ebakindluse periood jätkus aastani 1300, kui mõned kuud valitses Tǎrnovos mongol [[Tšaka (Bulgaaria)|Tšaka]].

=== Ajutine stabiliseerumine ===
[[Pilt:Golden Horde 2.png|pisi|Bulgaaria ja [[Kuldhord]]]]

Aastal 1300 kasutas Georgi I vanem poeg [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslav]] ära kodusõda [[Kuldhord]]is, tõukas troonilt Tšaka ja näitas tema pead Mongoli [[Tokhta-khaan]]le. See tegi lõpu Mongoli riigi vahelesegamisele Bulgaaria siseasjadesse ja kindlustas Bulgaariale [[Budžak|Lõuna-Bessaraabia]] kuni [[Bilgorod-Dnistrovski|Bolgradini]]. Uus tsaar hakkas riigi majandust ümber korraldama, alistas palju pooliseseisvaid aadlikke ja hukkas reeturitena need, keda pidas mongolite abistamises vastutavaks, sealhulgas patriarh Joakim III-a. [[Bütsantsi ajalugu|Bütsants]], olles huvitatud Bulgaaria jätkuvast ebastabiilsusest, toetasid trooninõudlejaid Mihhaili ja Radoslavi vägedega, kuid said lüüa Todor Svetoslavi onult [[Aldimir]]ilt, [[Kran (Stara Zagora)|Krani]] despoodilt.
[[Pilt:Bulgaria Theodore Svetoslav.png|pisi|vasakul|Bulgaaria 14. sajandi alguses, [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslavi]] valitsusajal]]
Aastatel 1303–1304 käivitasid bulgaarlased mitu kampaaniat ja võtsid tagasi palju linnu Kirde-Traakias. Bütsantslased püüdsid Bulgaaria edu ümber pöörata, kuid said [[Skafida lahing]]us suure kaotuse. Suutmata ''status quo'' muuta, olid nad sunnitud Bulgaariaga aastal 1307 rahu tegema, tunnistades Bulgaaria vallutusi. Todor Svetoslav veetis oma ülejäänud valitsusaja naabritega rahus. Ta säilitas sõbralikud suhted Serbiaga ja aastal 1318 tegi selle kuningas [[Milutin Nemanjić|Stefan Milutin]] visiidi Tǎrnovosse. Rahuaastad tõid majandusliku õitsengu ja võimendasid äri; Bulgaaria muutus suureks põllumajandussaaduste eksportijaks, eriti nisu.

1320. aastate alguses kasvasid pinged Bulgaaria ja bütsantslaste vahel, kui viimased laskusid kodusõtta ja uus tsaar [[Georgi II Terter]] hõivas [[Philippopolis]]e. Segaduses pärast Georgi II ootamatut surma aastal 1322 järglast jätmata võtsid bütsantslased linna ja teised Bulgaaria poolt Põhja-Traakias hõivatud linnad tagasi. Vidini energiline despoot [[Mihhail Šišman]] valiti järgmisel aastal tsaariks (1323–1330), Mihhail III Šišman Asenina; ta pöördus kohe Bütsantsi keisri [[Andronikos III]] suunas, võttes kaotatud maad tagasi. 1324. aasta lõpus sõlmisid kaks monarhi rahulepingu, mida tugevdas abielu Bulgaaria valitseja ja [[Theodora Palaiologina]] vahel. Mihhail Šišman lahutas oma Serbia abikaasast [[Ana-Neda]]st, mis põhjustas suhete halvenemise Serbiaga. Seda poliitilise kursi muutust selgitab Serbia võimu kiire kasv ja Makedooniasse tungimine. Bulgaarlased ja bütsantslased leppisid kokku ühiskampaanias Serbia vastu, kuid võttis viis aastat, enne kui erimeelsused ja pinged Bulgaaria ja Bütsantsi vahel ületati.
[[Pilt:Battle of Velbazhd.png|pisi|[[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia]] ja Bulgaaria alad Mihhail Šišmani valitsusajal ja 1330. aasta Velbaždi lahingu asukoht]]
Mihhail Šišman kogus 15 000-mehelise väe ja tungis Serbiasse. Ta kohtus Serbia kuninga [[Stefan Dečanski]]ga, kes juhatas ligikaudu samasuurt väge, piirilinna Velbaždi juures. Kaks valitsejat, kes mõlemad ootasid abivägesid, leppisid kokku ühepäevases vaherahus, kuid kui [[Katalaanid|katalaani]] abiväed kuninga poja [[Dušan Nemanjić|Stefan Dušani]] juhtimisel saabusid, murdsid serblased sõna. Bulgaarlased said järgnenud [[Velbaždi lahing]]us lüüa ja nende tsaar hukkus. Vaatamata võidule ei riskinud serblased sissetungiga Bulgaariasse ja kaks poolt sõlmisid rahu. Seetõttu järgnes Tǎrnovos võimule surnud tsaari vanem poeg tema Serbia abikaasaga [[Ivan Stefan]], kes kukutati pärast lühikest valitsemist. Bulgaaria ei kaotanud territooriumi, kuid ei suutnud peatada Serbia laienemist Makedooniasse.

Pärast katastroofi Velbaždis ründasid bütsantslased Bulgaariat ning hõivasid mitu linna ja lossi Põhja-Traakias. Nende edu lõppes aastal 1332, kui uus Bulgaaria tsaar (1331–1371) [[Ivan Aleksander]] võitis neid [[Rusokastro lahing]]us, võttes vallutatud territooriumid tagasi. Aastal 1344 astusid bulgaarlased [[Bütsantsi kodusõda (1341–47)|Bütsantsi kodusõtta]] [[Ioannes V Palaiologos]]e poolel [[Ioannes VI]] Kantakouzenose vastu, vallutades üheksa linna piki [[Maritsa]] jõge ja Rodope mägedes, sealhulgas Philippopolise. See vallutus tähistas keskaegse Bulgaaria viimast olulist territoriaalset laienemist, kuid tõi Bulgaaria pinnale ka esimesed [[Osmanite riik|Osmani-türklaste]] rünnakud, kes olid liidus Kantakouzenosega.

=== Langus ===

[[Pilt:Baba Vida Klearchos 1.jpg|pisi|[[Baba Vida]] kindlus Vidinis]]

Ivan Aleksanderi katsed tõrjuda osmaneid 1340. aastate lõpul ja 1350. aastate alguses nurjusid pärast kahte kaotust, milles tema vanem poeg ja järglane [[Mihhail Asen IV]] ja tema teine poeg [[Ivan Asen IV]] võib-olla tapeti. Tsaari suhted tema veel ühe poja [[Ivan Sratsimir]]iga, kes oli pandud Vidini valitsejaks, halvenesid pärast 1349. aastat, kui Ivan Aleksander lahutas oma abikaasast, et abielluda pööratud juudi [[Sara-Teodora]]ga. Kui nende laps [[Ivan Šišman]] määrati troonipärijaks, kuulutas Ivan Sratsimir sõltumatust. Aastal 1366 keeldus Ivan Aleksander andmast läbipääsu Bütsantsi keisrile Ioannes V Palaiologosele ja [[Savoialaste ristisõda|Savoia ristisõdijate]] väed ründasid Bulgaaria Musta mere rannikut. Nad hõivasid [[Sozopol]]is, Messembria, Anhialose ja [[Emona]], põhjustades raskeid kaotusi ja piirates edutult Varnat. Bulgaarlased andsid lõpuks Ioannes V-le läbipääsu, kuid kaotatud linnad anti üle bütsantslastele. Loodes ründasid ungarlased ja okupeerisid aastal 1365 [[Ungari Vidini-okupatsioon|Vidini]]. Ivan Aleksander vallutas provintsi neli aastat hiljem tagasi, olles liidus oma ''de jure'' vasallide [[Vladislav I (Valahhia)|Vladislav I]] ja [[Dobrotitsa]]ga. Ivan Aleksanderi surm aastal 1371 jättis riigi pöördumatult jagatuks Ivan Šišmani (Tǎrnovos), Ivan Sratsimiri (Vidinis) ja Dobrotitsa (Karvunas) vahel.

[[Pilt:Second Bulgarian Empire under the rule of Ivan Alexander (1331-1371).png|pisi|]]
[[Pilt:Nicopol final battle 1398.jpg|vasakul|pisi|Ungari kuninga Sigismundi juhitud osmanitevastase kristliku koalitsiooni kaotus [[Nikopolise lahing]]us aastal 1396 oli viimane hoop, mis viis Bulgaaria tsaaririigi langemiseni]]

26. septembril 1371 võitsid osmanid Serbia vendade [[Vukašin Mrnjavčević]]i ja [[Uglješa Mrnjavčević]]i juhitavat suurt kristlikku armeed [[Maritsa lahing|Tšernomeni lahingus]]. Nad pöördusid kohe Bulgaariasse ja vallutasid Põhja-Traakia, Rodope mäed, [[Kostenets]]i, [[Ihtiman]]i ja [[Samokov]]i, piirates Ivan Šišmani võimu maadega [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas ja [[Sofia org|Sofia orus]]. Suutmata vastu panna, oli Bulgaaria monarh sunnitud saama osmanite vasalliks ning sai vastutasuks tagasi mõned kaotatud linnad ja tagas kümneks aastaks rahutu rahu. Osmanite retked taastusid 1380. aastate algul ja kulmineerusid [[Sofia piiramine|Sofia langemisega]]. Samaaegselt oli Ivan Šišman aastast 1384 hõivatud sõjaga Valahhia vastu. &quot;Anonüümse Bulgaaria kroonika&quot; järgi tappis ta septembris 1386 Valahhia [[vojevood]]i [[Dan I]]. Ta säilitas ka rahutud suhted Ivan Sratsimiriga, kes oli lõhkunud oma viimased sidemed Tǎrnovoga aastal 1371 ja eraldanud Vidini diötseesid Tǎrnovo patriarhaadist. Kaks venda ei teinud osmanite sissetungi tõrjumiseks koostööd. Ajaloolase [[Konstantin Jireček]]i järgi olid vennad hõivatud kibeda konfliktiga Sofia pärast. Ivan Šišman taganes oma vasallikohustustest toetada osmaneid vägedega nende kampaaniate ajal. Selle asemel kasutas ta iga võimalust osaleda kristlikes koalitsioonides koos serblaste ja ungarlastega, provotseerides suure osmanite sissetungi aastatel 1388 ja 1393. Vaatamata tugevale vastupanule hõivasid osmanid aastal 1388 arvukalt tähtsaid linnu ja kindlusi ning viis aastat hiljem vallutasid pärast kolmekuulist piiramist [[Tǎrnovo piiramine|Tǎrnovo]]. Ivan Šišman suri aastal 1395, kui [[Bayezid I]] juhitud osmanid võtsid tema viimase kindluse [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopoli]]. Aastal 1396 ühines Ivan Sratsimir Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] ristisõjaga, kuid pärast kristliku armee lüüasaamist [[Nikopolise lahing]]us marssisid osmanid kohe Vidini peale ja hõivasid selle, lõpetades keskaegse Bulgaaria riigi. [[Konstantini ja Fružini ülestõus|Vastupanu jätkus]] [[Konstantin II (Bulgaaria)|Konstantini]] ja [[Fružin]]i juhtimisel aastani 1422. Esimest kutsus kuningas Sigismund &quot;suursuguseks Konstantiniks, hiilgavaks Bulgaaria tsaariks&quot;.

== Valitsemine, haldusjaotus, ühiskond ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli [[pärilik monarhia]], mida valitses [[tsaar]] – Bulgaaria sõna keisri kohta, mis pärines 10. sajandist, Esimesest Bulgaaria tsaaririigist. Bulgaaria monarhid kutsusid end &quot;Issandale Kristusele ustav kõigi bulgaarlaste tsaar ja isevalitseja&quot; või variatsioonina, sisaldades mõnikord &quot;...ja roomlaste, kreeklaste või valahhide&quot;. Täiendus &quot;kõigi bulgaarlaste&quot; lisati 14. sajandil pärast paljude bulgaarlastega asustatud territooriumite kaotamist ja tähendas, et monarh Tǎrnovos oli kogu Bulgaaria rahva tsaar, isegi nende, kes elasid riigi poliitiliste piiride taga.

[[Pilt:Tsarevets-Panorama.jpg|vasakul|300px|pisi|Panoraamvaade [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovole]], Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinnale]]

Tsaar omas [[autokraatia]]s ülemvõimu ilmalikes ja vaimulikes asjades; tema isiklikud võimed mängisid tähtsat rolli riigi heaolus. Kui monarh oli laps, juhtisid valitsust regendid koosseisus ema-tsarinna, patriarh ja valitseva dünastia vanemad liikmed. Kui feodaalse killustumise protsessid 14. sajandil kiirenesid, muutus monarhi poegadele tavaliseks saada kuninglikke tiitleid oma isa eluajal; poegi kutsuti kaasvalitsejateks või noortsaarideks.

[[Pilt:Rilla charter of Ivan Shishman.png|pisi|püsti|[[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]], nagu Ivan Šišmani Rila harta, väljastatud aastal 1378, on tähtsad allikad keskaegse Bulgaaria ühiskonna ja ametikohtade kohta]]

Erinevalt Esimesest tsaaririigist oli Teise Bulgaaria tsaaririigi valitsus tugevalt mõjutatud [[Bütsantsi aristokraatia ja bürokraatia|Bütsantsi haldussüsteemist]]. Enamus aadlitiitleid, kohus ja valitsemine olid otse üle võetud Bütsantsi vastetelt Bütsantsi kreeka keeles või tõlgitud bulgaaria keelde. Kahe riigi vahel oli hierarhiasüsteemis erinevusi; on mõned säilinud allikad keskaegse Bulgaaria valitsuse täpsete kohustuste, ametimärkide või tseremoniaalsete asjade kohta. Bojaaride nõukogu koosnes suurbojaaridest ja patriarhist; see arutas sise- ja välispoliitika asju, nagu sõjakuulutused, liitude moodustamised või rahulepingute sõlmimised. Kõrgeima astme haldusametnikud olid '''[[Logoteet|suurlogoteet]]''', kellel olid peaministri ülesanded, ja '''[[protovestiarios]]''', kes vastutas vara- ja rahaasjade eest. Õukonnatiitleid, nagu ''[[despoot]]'' ja ''[[sebastokrator]]'', anti tsaari sugulastele, kuid need ei puudutanud rangelt haldusfunktsioone.

Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinn oli Tǎrnovo, mis oli ka oma enda haldusüksuse keskus tsaari otsese võimu all. Bulgaaria jagunes provintsideks, mille arv varieerus koos riigi territoriaalse arenguga. Säilinud esmastes allikates on provintse nimetatud Bütsantsi mõistega ''hora'' või Bulgaaria mõistetega ''zemya'' (земя), ''strana'' (страна) ja ''oblast'' (област), nimetatud tavaliselt peamise linna järgi. Provintsikuberneri tiitliks oli &quot;hertsog&quot; või ''kefalia'' – Bütsantsi [[dux]] ja [[Kefale (Bütsants)|kefale]] – ja nimetati otse tsaari poolt. Provintside alajaotus oli ''katepanikon'' (Bütsantsi ''[[katepanikion]]''), mida valitses ''[[katepano|katepan]]'', kes allus hertsogile. Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal olid järgmised provintsid: Belgrad, Braničevo, [[Stara Zagora|Boruj]], Adrianoopol, [[Didymóteicho|Dimotika]], Skopje, [[Prilep]], [[Devol (Albaania)|Devol]] ja [[Albaania Bulgaaria tsaaririigis|Albaania]].

Teise tsaaririigi ajal oli Bulgaaria ühiskond jagunenud kolme [[Sotsiaalne klass|sotsiaalsesse klassi]]; vaimulikkond, aadel ja talupojad. Teise klassi kuulus aristokraatia – bojaarid, mille juured olid vanema Bulgaaria [[boila]]des esimesest tsaaririigist, kohtunikud ja &quot;kogu armee&quot;. Bojaarid jagunesid edasi suur- ja väikebojaarideks. Esimesed omasid suuri valdusi, mis ajuti hõlmasid kümneid ja isegi sadu külasid, ja kandsid kõrgeid haldus- ja sõjaväelisi ameteid. Talupojad moodustasid lõviosa kolmandast klassist ja allusid kas keskvõimule või kohalikele feodaalisandatele. Ajaga viimaste arv Bulgaaria feodaliseerumise protsessi tulemusena kasvas. Talupoegade peamised rühmad olid ''paritsi'' ja ''otrotsi''. Mõlemad võisid omada maad, kuid vaid ''paritsi'' võisid vara pärandada; viimased ei võinud, kuna see oli feodaalisandate antud.

== Sõjavägi ==

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria armee}}

[[Pilt:The fortress of Shumen.jpg|pisi|Vaade õhust [[Šumen]]i kindlusele, tähtsale linnusele Ida-Bulgaarias]]

Teise Bulgaaria tsaaririigi tsaar oli selle armee ülemjuhataja; talle allus suurvojevood. Armeeüksusi juhtisid vojevoodid. ''[[Strator]]'' vastutas mingi piirkonna kaitse ja sõdurite värbamise eest. 12. sajandi lõpul oli armees 40 000 relvakandjat. Riik võis 13. sajandi esimesel kümnendil mobiliseerida umbes 100 000 meest; öeldavasti pakkus Kalojan Neljanda ristisõja juhile Baudouin I-le 100 000 sõdurit appi Konstantinoopolit võtma. 13. sajandi lõpuks käis sõjavägi alla ja armee oli vähenenud vähem kui 10 000 meheni – on kirja pandud, et Ivailo võitis kahte Bütsantsi (5000 ja 10 000 mehelist) armeed ja et tema väed olid mõlemal juhul arvulises vähemuses. Sõjaline tugevus kasvas Bulgaaria poliitilise stabiliseerumisega 14. sajandi esimesel poolel; 1330. aastatel oli armees 11 000 – 15 000 meest. Sõjavägi oli hästi varustatud piiramisvahenditega, sealhulgas [[taraan]]id, [[piiramistorn]]id ja [[katapult|katapuldid]].

Bulgaaria armee kasutas erinevaid [[taktika]]id, tuginedes sõdurite kogemusele ja maastiku iseärasustele. Balkani mäed mängisid olulist rolli sõjalises strateegias ja hõlbustasid riigi kaitset tugeva Bütsantsi armee vastu. Sõja ajal võisid bulgaarlased saata kergeratsaväe laastama laial rindel vaenlase maad, rüüstates külasid ja väikelinnu, põletades viljasaaki ning võttes rahvast ja kariloomi. Bulgaaria armee oli väga mobiilne – näiteks neli päeva enne Klokotnitsa lahingut läbis see kolm korda pikema tee, kui [[Epeiros]]e armee läbis nädalas; aastal 1332 läbis see 230&amp;nbsp;km viie päevaga.

Bulgaaria säilitas ulatusliku kindlusterea riigi kaitseks, pealinn Tǎrnovo oli keskel. Põhjas oli rida piki [[Doonau]] mõlemat kallast. Lõunas oli kolm rida; esimene piki Balkani mägesid, teine piki [[Vitoša]]t, Põhja-Rodope mägesid ja [[Sakar]]i mäge, kolmas piki [[Arda jõgi|Arda jõe]] org. Läänes kulges rida piki [[Južna Morava]] jõe orgu.

Teise tsaaririigi ajal muutusid Bulgaaria armee ja selle taktika tähtsaks osaks võõr- ja palgasõdurid. Aseni ja Peteri ülestõusu algusest alates kasutati mobiilset petšeneegide kergeratsaväge tõhusalt bütsantslaste ja hiljem ristisõdijate vastu. Kalojan kasutas Adrianoopoli lahingus 14 000 ratsameest. Petšeneegide juhid sisenesid Bulgaaria aadlihierarhiasse; mõned neist said riigis kõrgeid sõjaväelisi või haldusameteid. 14. sajandil tugines Bulgaaria armee üha rohkem välismaa palgasõduritele, kelle hulgas oli lääne rüütleid, mongoleid, [[Osseedid|osseete]] või valahhe. Nii Mihhail III Šišmani kui ka Ivan Aleksanderi armees oli 3000-meheline Mongoli ratsavägi. 1350. aastatel palkas tsaar Ivan Aleksander türklasi, nagu ka Bütsantsi keiser. Ka venelasi palgati palgasõduriteks.

== Majandus ==
[[Pilt:NHMB-Nikopol-treasure-14centuryAD-vessel.jpg|pisi|Hõbenõu 14. sajandi Nikopoli aardest]]

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria mündid}}

Teise Bulgaaria tsaaririigi majandus põhines põllumajandusel, kaevandustel, traditsioonilisel käsitööl ja kaubavahetusel. Põllumajandus ja karjakasvatus jäid 12. ja 14. sajandi vahel Bulgaaria majanduse alustaladeks. Möösia, [[Zagore]] ja Dobrudža olid tuntud rikkaliku teraviljasaagi poolest, sealhulgas kõrgekvaliteediline nisu. Nisu, odra ja hirsi tootmine arenes ka suuremas osas Traakiast. Peamised veinitootmise alad olid Traakia, Musta mere rannik ning [[Struma (jõgi)|Struma]] ja [[Vardar]]i jõe orud Makedoonias. Köögiviljade, puuviljade ja viinamarjade tootmine muutus üha tähtsamaks alates 13. sajandi algusest. Suurte metsade ja karjamaade olemasolu oli soodne loomakasvatusele, peamiselt riigi mägistes ja poolmägistes piirkondades. [[Siidiussikasvatus]] ja eriti [[mesindus]] olid hästi arenenud. Mesi ja vaha Zagorest olid parima kvaliteediga mesindustooted Bütsantsi turgudel ja olid kõrgelt hinnatud. Metsad andsid raiepuitu (''бранища''); oli ka tarastatud metsi (''забели''), kus raie oli keelatud.

Linnade arvu suurenemine andis tugeva tõuke käsitööle, metallurgiale ja kaevandustele. Põllumajanduskultuuride töötlemine oli traditsiooniline; toodete hulka kuulusid leib, juust, või ja vein. Soola ekstraheeriti [[Pomorie järv|laguunist Anhialose juures]]. Nahaparkimine, kingsepatöö, puusepatöö ja kudumine olid silmapaistvad käsitööd. Varna oli tuntud rebasenahkade töötlemise poolest, mida kasutati luksusrõivaste tootmisel. Lääne-Euroopa allikate järgi oli Bulgaarias rikkalikult siidi. [[Pikardia]] rüütel [[Robert de Clari]] ütles, et Bulgaaria printsessi [[Maria (Ladina keisrinna)|Maria]] kaasavaras &quot;...ei olnud ühtegi hobust, mis ei oleks olnud kaetud punase siidkangaga, mis oli nii pikk, et lohises seitse või kaheksa sammu iga hobuse järel. Ja kuigi nad sõitsid läbi muda ja halbadel teedel, ei rebenenud ükski siidkangas – kõik säilis armus ja õilsuses&quot;. Olid sepad, rauakaupmehed ja insenerid, kes arendasid katapulte, taraane ja muid piiramisvahendeid, mida kasutati laialdaselt 13. sajandi alguses. Metallitöö arenes Lääne-Bulgarias – [[Čiprovci]]s, [[Kjustendil|Velbaždis]] ja Sofias, samuti Tǎrnovos ja Messembrias idas.

[[Pilt:Coin Ivan Alexander with Michael Asen IV.jpg|pisi|Münt, mis kujutab Ivan Aleksanderit koos ühe oma pojaga, kaastsaar Mihhail Asen IV-ga (paremal)]]

Raharinglus ja müntimine kasvasid Teise Bulgaaria tsaaririigi ajal pidevalt, jõudes haripunkti Ivan Aleksanderi valitsusajal (valitses 1331–1371). Koos paavsti tunnustusega sai tsaar Kalojan (valitses 1197–1207) õiguse münte vermida. 13. sajandi keskpaigas loodi hästikorraldatud rahapajad ja graveerimistöökojad, mis tootsid vask-, biljoon- ja hõbemünte. Konstantin Tihh Asen (valitses 1257–1277) algatas reformi; see viis rahaturu stabiliseerumiseni Bulgaarias. Ivailo ülestõus ja mongolite rüüsteretked 13. sajandi lõpul avaldasid müntimisele negatiivset mõju, mille tulemusena vähenes vermimistegevus kümme korda. Tsaaririigi stabiliseerumisega alates 1300. aastast andsid Bulgaaria monarhid välja suuremal hulgal münte, sealhulgas hõbedast, kuid olid võimelised rahuldama turgu kodumaiste müntidega pärast 1330. aastaid. Keskvõimu vähenemine osmanite sissetungi eelõhtul tekitas lihtsaid, anonüümseid ja rohmakaid võltsmünte. [[Keskaegse Bulgaaria mündid|Bulgaaria müntide]] kõrval kasutati laialdaselt Bütsantsi, Ladina keisririigi, Venezia, Serbia, Kuldhordi ja väikeste Balkani vürstkondade münte. Toodangu kasvamise tõttu oli 14. sajandi teisest poolest alates kalduvus piirata välismüntide ringlust. Münte vermisid mõned sõltumatud või poolsõltumatud Bulgaaria isandad, nagu Jakov Svetoslav ja Dobrotitsa.

== Religioon ==
=== Religiooni poliitika ===

[[Pilt:Patriarshia Tarnovo Bulgaria.JPG|pisi|[[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]] Tǎrnovos oli Bulgaaria õigeusu kiriku asukoht Teise tsaaririigi ajal. See oli osa suuremast kompleksist, mis majutas patriarhi]]

Pärast maa vabastamist muutus monarhi tsaaritiitli tunnistamine ja Bulgaaria patriarhaadi taastamine Bulgaaria välispoliitika prioriteediks. Jätkuv sõjaseisukord Bütsantsiga sundis Bulgaaria valitsejaid paavsti poole pöörduma. Oma kirjavahetuses paavst Innocentius III-ga nõudis Kalojan (valitses 1197–1207) tsaaritiitlit ja patriarhaati, põhjendades nõudmisi Esimese Bulgaaria tsaaririigi pärandiga. Vastutasuks lubas Kalojan nõustuda paavsti süseräniteediga Bulgaaria kiriku üle. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel vormistati 7. oktoobril 1205, kui paavsti legaat kroonis Kalojani kuningaks ja Tǎrnovo peapiiskop Basileios kuulutati priimaseks. Kirjas paavstile nimetas Basileios end [[Bulgaaria patriarh|patriarhiks]], mille vastu Innocentius III ei vaielnud. Just nagu [[Boris I (Bulgaaria)|Boris I]] (valitses 852–889) kolm sajandit varem, järgis Kalojan oma läbirääkimistes paavstiga rangelt poliitilist agendat, siiraste kavatsusteta [[katoliiklus]]se pöörduda. Liit Roomaga kestis aastani 1235 ja ei mõjutanud Bulgaaria kirikut, mis jätkas oma [[õigeusu kirik|õigeusu]] kaanonite ja riituste praktikat.

Bulgaaria ambitsioon saada õigeusu maailma religioosseks keskuseks omas tähtsat kohta Teise tsaaririigi riigidoktriinis. Pärast Konstantinoopoli langemist aastal 1204 Neljanda ristisõja rüütlite kätte muutus Tǎrnovo mõneks ajaks peamiseks õigeusu keskuseks. Bulgaaria tsaarid kogusid õhinal kristlike pühakute säilmeid, et kasvatada oma pealinna mõjukust. Taastatud Bulgaaria patriarhaadi ametlik tunnistamine [[Lampsakos]]e kirikukogul aastal 1235 oli suur samm selles suunas ja tekitas mõiste Tǎrnovost kui &quot;[[Kolmas Rooma|Teisest Konstantinoopolist]]&quot;. Patriarhaat oli jõuliselt vastu paavsti algatusele taasühendada õigeusu kirik Roomaga; ta kritiseeris [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhaati]] ja Bütsantsi keisrit ilmse soovi pärast teha [[Lyoni II kirikukogu]]l aastatel 1272–1274 järeleandmisi. Patriarh Ignatiust kutsuti &quot;õigeusu sambaks&quot;. Saadikuid saadeti [[Jeruusalemma patriarh]]i juurde, et läbi rääkida liidust Bütsantsi vastu, mis sisaldas kahte teist idapatriarhi, kuid missioon ei saavutanud midagi.

Vaidlused Konstantinoopoli patriarhaadiga Bulgaaria patriarhaadi legitiimsuse üle intensiivistusid 14. sajandil. Aastal 1355 üritas oikumeeniline patriarh [[Patriarh Kallistos I (Konstantinoopol)|Kallistos I]] maksma panna oma ülemvõimu Bulgaaria kiriku üle ja väitis, et Lampsakose kirikukogu sätete alusel jäi see alluvaks ja pidi Konstantinoopolile iga-aastast tribuuti maksma. Selle nõude toetuseks ei olnud ehtsaid dokumente ja Bulgaaria religioossed võimud eirasid seda.

Bulgaaria patriarhaadi struktuur järgis Esimese tsaaririigi traditsioone. Kirikupea oli Bulgaaria patriarh, kes oli Riiginõukogu (Sinklit) liige ja oli ajuti regent. Patriarhi abistas [[Sinod]], mis koosnes piiskoppidest, kõrgvaimulikest ja mõnikord ilmaliku võimu esindajatest. Bulgaaria kirik järgis rangelt riigi ametlikku poliitikat – patriarh Joakim III hukati riigireetmise kahtluse tõttu sidemete pärast mongolitega. Bulgaaria patriarhaadi territoriaalne ulatus varieerus vastavalt territoriaalsetele muudatustele. Oma haripunktis Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal koosnes see 14 diötseesist; Preslav, Tšerven, [[Loveč]], Sofia, [[Oveh (kindlus)|Oveh]], Drastar, Vidin, Sérres, [[Filippoi]], [[Nesebar|Messembria]], Braničevo, Belgrad, Niš ja Velbažd; ning [[piiskopitool]]id Tǎrnovos ja Ohridis.

=== Hesühasm ===

{{vaata|Hesühasm}}

[[Pilt:Tetraevangelia of Ivan Alexander 05.png|pisi|Hesühasmi patrooni tsaar Ivan Aleksanderi kujutis]]

[[Hesühasm]] (kreeka &quot;tardumus, puhkus, vaikus&quot;) on [[eremiit]]lik palvetamise traditsioon õigeusu kirikus, mis õitses Balkani poolsaarel 14. sajandil. Müstilise liikumisena kuulutas hesühasm vaimse palve tehnikat, mis õige hingamisega korratuna võis kellelgi võimaldada näha [[jumalik valgus|jumalikku valgust]]. Tsaar Ivan Aleksanderile (valitses 1331–71) avaldas hesühasmi praktika muljet; temast sai hesühastlike munkade patroon. Aastal 1335 andis ta varjupaiga [[Gregorius Siinailt|Gregoriusele Siinailt]] ja vahendeid kloostri ehitamiseks Paroria lähedale [[Strandža]] mägedesse riigi kaguosas; see meelitas vaimulikke Bulgaariast, Bütsantsist ja Serbiast. Hesühasm tõestas ennast Bulgaaria õigeusu kiriku valitseva ideoloogiana Gregoriuse Siinailt jüngri tööga. Gregoriuse jünger [[Teodosius Tǎrnovost]] tõlkis tema kirjutised bulgaaria keelde ja hesühasm jõudis oma haripunkti viimase keskaegse Bulgaaria patriarhi [[Eutimius Tǎrnovost]] (1375–1394) ametiajal. Teodosius asutas Tǎrnovo lähedal [[Kilifarevo klooster|Kilifarevo kloostri]], millest sai riigi uus hesühastlik ja kirjanduslik keskus. Hesühastlikud intellektuaalid, olenemata rahvusest, säilitasid üksteisega regulaarsed sidemed, millel oli märkimisväärne mõju kultuuri- ja religioonivahetusele Balkani poolsaarel.

=== Bogomiilid ja teised ketserid ===

{{vaata|Bogomiilid}}

[[Bogomiilid]], [[Gnostitsism|gnostitsistlik]], [[Dualism|dualistlik]] sekt, asutati 10. sajandil Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajal. Hiljem laienes see kogu Balkani poolsaarele ja õitses pärast Bulgaaria langemist Bütsantsi võimu all. Õigeusu kirik pidas bogomiile, kes jutlustasid kodanikuallumatust, mis oli eriti muret tekitav riigivõimule, ketseriteks.

Bogomiilide suur taassünd Bulgaarias toimus sõjaliste ja poliitiliste tagasilöökide tõttu Borili (valitses 1207–1218) valitsusajal. Tsaar võttis kiireid, otsustavaid meetmeid bogomiilide tõkestamiseks; 11. veebruaril 1211 juhatas ta esimest [[Tǎrnovo Sinod (1211)|bogomiilidevastast sinodit]] Bulgaarias, mis peeti Tǎrnovos. Arutelude käigus bogomiilid paljastati; need, kes ei tulnud tagasi õigeusku, pagendati. Vaatamata säilinud liidule katoliku kirikuga järgis sinod rangelt õigeusu kiriku kaanoneid. Spetsiaalselt pühitsetud ''[[Borili sinodik]]is'' kirjeldati monarhi &quot;õigeuskliku tsaarina&quot; ja Tǎrnovo Sinod lisati õigeusu sinodite loendisse. Borili tegevuse tõttu vähenes bogomiilide mõju oluliselt, kuid ei kadunud.

Paljud ketserlikud liikumised, sealhulgas [[adamiidid]] ja [[barlaamism|barlaamistid]], mis tulid Bütsantsist maapakku, tõestasid end Bulgaarias 14. sajandil. Need liikumised koos bogomiilide ja judaismiga mõisteti hukka [[Tǎrnovo kirikukogu (1360)|Tǎrnovo kirikukogul]] aastal 1360, kus osalesid tsaari perekond, patriarh, aadel ja vaimulikkond. Puuduvad allikad bogomiilide olemasolust Bulgaarias pärast 1360. aastat, mis tähendab, et sekt oli juba nõrgenenud ja omas vähe järgijaid. Allesjäänud adamiitide ja barlaamistide tagakiusamine jätkus väiksemas mahus Teodosiuse Tǎrnovost ja patriarh Eutimiuse juhtimisel.

== Kultuur ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli eduka kultuuri keskus, mis jõudis haripunkti 14. sajandi keskpaigas/lõpus Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) valitsusajal. Sel ajal toimus Bulgaaria arhitektuuri, kunstide ja kirjanduse taassünd, mis ulatus Bulgaaria piiride taha [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbiasse]], Valahhiasse, [[Moldaavia]]sse ja Vene vürstkondadesse ning mõjutas slaavi kultuuri. Bulgaaria oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi kultuurilistest suundumustest. Peamine kultuuriline ja vaimne keskus oli Tǎrnovo, mis kasvas &quot;Teiseks Konstantinoopoliks&quot; või &quot;Kolmandaks Roomaks&quot;. Bulgaaria kaasaegsed kutsusid linna &quot;Tsarevgrad Tarnov&quot;, ''Tsaarilinn Tǎrnovo'', Konstantinoopoli Bulgaaria-pärase nime [[Tsargrad|Tsarigrad]] järgi. Teised olulised kultuurikeskused olid Vidin, Sofia ja Messembria ning suur arv kloostreid kogu riigis.

=== Arhitektuur ===

[[Pilt:Pantokrator church in Nessebar (Bulgaria).jpg|pisi|[[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] Messembrias]]
[[Pilt:Asens Fortress TB 10.jpg|pisi|[[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] Aseni kindluses]]

Linnavõrgustik Teises Bulgaaria tsaaririigis kasvas 13. ja 14. sajandil; esile kerkis arvukalt uusi linnakeskusi. Linnad ehitati tavaliselt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse ja koosnesid üldiselt sisemisest ja välimisest linnast. Aadel elas siselinnas, millel oli kants, samas enamus kodanikke elas välislinnas. Olid eraldi linnaosad aadlile, kaupmeestele, käsitöölistele ja välismaalastele. Pealinnas Tǎrnovos oli kolm kindlustatud küngast – [[Tsarevets (kindlus)|Tsarevets]], Trapezitsa ja Momina Krepost, ehitatud piki [[Jantra (jõgi)|Jantra jõekäärusid]]. Mitmed linnaosad piki jõekaldaid sisaldasid eraldi lääneeurooplaste ja juutide kvartaleid.

Kindlused ehitati mägedele ja platoodele – Bütsantsi ajaloolane [[Niketas Khoniates]] ütles, et Bulgaaria lossid Balkani mägedes paiknesid &quot;kõrgustes pilvede kohal&quot;. Need ehitati murtud kividest, mis liideti mördiga, erinevalt monumentaalrajatistest riigi kirdeosas, mis dateeruvad Esimese tsaaririigi aega. Väravad ja haavatavamad osad kaitsti tornidega; need olid tavaliselt neljakandilised, kuid oli ka ebakorrapäraseid, ringjaid, ovaalseid, kolmnurkseid või hobuserauakujulisi torne.

[[Pilt:Dolna Kamenitsa Church medka 7.jpg|pisi|püsti|[[Donja Kamenica Püha Jumalaema kirik|Püha Jumalaema kirik]] Donja Kamenicas]]

Religioosne arhitektuur oli väga prestiižne; kirikud olid riigis kõige kaunistatumate ja kindlamate ehitiste hulgas. 13. ja 14. sajandi jooksul asendati [[basiilika]]d ristikujulistega, kuppelkirikud ühe või kolme [[lööv]]iga. Kirikute välisilmed olid rikkalikud, dekoratiivsed ornamendid vaheldusid kivi- ja tellisvöödega. Neid kaunistati veel roheliste, kollaste ja pruunide keraamikatükkidega. Seda on näha mitmel kirikul Messembrias, sealhulgas [[Püha Joann Aliturgetose kirik]] ja 14. sajandi [[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] – millel olid [[petikkaar]]te read, neljalehelised lillemotiivid, kolmnurksed ornamendid, ümar [[türkiis]]keraamika ja tellis[[svastika]][[friis]]id jooksmas piki välisseinu. Iga kirik Tsarevetsis – üle 20 – ja paljud 17 kirikust Trapezitsas olid kaunistatud sarnase tehnikaga. Ristkülikukujuline [[kellatorn (arhitektuur)|kellatorn]] [[narteks]]i kohal on tüüpiline joon Tǎrnovo koolkonna arhitektuuris. Mõned kirikud, nagu Bütsantsi võimu ajal ehitatud [[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] [[Aseni kindlus]]es, ehitati ümber kellatornidega.

[[Püha Jumalaema kirik (Donja Kamenica)|Püha Jumalaema kirik]] [[Donja Kamenica]]s, Bulgaaria tsaaririigi lääneosas (tänapäeva Serbias) on märkimisväärne oma ebahariliku arhitektuuristiili poolest. Selle kaksiktornid lõpevad teravate püramiidjate elementidega, lisaks on teravad detailid püramiidide kõigis neljas nurgas. Tornid ja nende kuju olid täiesti ebaharilikud ja enneolematud keskaegses Bulgaaria kirikuarhitektuuris ning mõjutatud [[Ungari kuningriik|Ungarist]] või [[Transilvaania]]st.

[[Pilt:Boliar.dom.jpg|pisi|vasakul|Aadlielamu varemed Tǎrnovos]]

Тsaaripalee Tǎrnovos oli algselt bojaariloss; see läbis kaks suurt ümberehitust Ivan Asen II (valitses 1218–1241) ja Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) ajal. Palee oli ebakorrapärase ellipsi kujuline ja kattis 5000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Seinad olid kuni 2 m paksud. Sissepääsuväravaid valvasid ümarad ja ristkülikukujulised tornid; peasissepääs paiknes põhjafassaadi ümaras tornis. Seespool oli hoone ehitatud ümber siseõue, mille keskel oli rikkalikult kaunistatud kuninglik kirik. Patriarhipalee paiknes Tsarevetsi kõrgemas kohas ja domineeris linna kohal. Selle plaan meenutas ühte tsaaripaleed ja hõlmas 3000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Nelinurkse kellatorni kõrval oli [[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]]. Elu- ja ametiruumid paiknesid ehitise lõunaosas.

Säilinud on mõned aadlielamute näited. Tsaaripaleest põhjas on välja kaevatud bojaarimaja vundament 13. sajandi algusest. Sellel oli Г-kujuline plaan ning see koosnes eluruumidest ja väikesest, ühelöövilisest kirikust. Oli kahte tüüpi ühiseluruume; poolmaapealsed ja maapealsed. Viimaseid ehitati linnades ja need olid tavaliselt kahekorruselised; alumine korrus ehitati murtud kividest, mis seoti muda või mördiga, ja teine korrus ehitati puidust.

=== Kunst ===

[[Pilt:Kalojan desislava.jpg|pisi|[[Kalojan ja Desislava]], [[Bojana kirik]]u ''ktitorid'']]

Bulgaaria kaunite kunstide [[peavool]] 13. ja 14. sajandil on tuntud kui Tǎrnovo maalikoolkond. Vaatamata Bütsantsi [[Bütsantsi kunst|Palaiologoste renessansi]] mõnede tendentside mõjutusele olid Bulgaaria maalil unikaalsed omadused; esmalt klassifitseeris selle eraldi kunstikoolkonnaks Prantsuse kunstiajaloolase [[André Grabar]]. Koolkonna töödes on teatud määral realismi, eripäraseid portreid ja psühholoogilist pilguheitu. Säilinud on väga vähe Teise tsaaririigi ilmalikku kunsti. Seinamaalide kilde, mis kujutavad rikkalikult kaunistatud figuure, avastati väljakaevamistel tsaaripalee troonisaalis Tǎrnovos. Troonisaali seinad olid arvatavasti kaunistatud Bulgaaria tsaaride ja tsaarinnade kujutistega.

Tǎrnovo maalikoolkonna varajased näited on freskod [[Bojana kirik]]us Sofia lähedal, mis dateeritakse aastasse 1259; need on ühed kõige täiuslikumad ja paremini säilinud Ida-Euroopa keskaegse kunsti mälestised. Erinevalt kaasaegsest Bütsantsi kunstist ja kiriku kaanonist kujutab enamik 240 figuurist isikupära, psühholoogilist pilguheitu ja elujõudu. Kiriku ''[[ktitor]]ite'' [[Kalojan ja Desislava|Kalojani ja Desislava]] ning tseremoniaalsetes rüüdes valitseva monarhi Konstantin Tihhi ja tema naise [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]] portreed on eriti realistlikud. [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud]] riigi kirdeosas koosnevad mitmest kirikust ja kabelist, mis esindavad Bulgaaria kunsti arengut 13. ja 14. sajandil. Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal maalitud maalidel esimese perioodi kirikutes on inimfiguurid kujutatud realistlikus stiilis, ovaalsete nägude ja lihavate huultega. Rõivaste värvid on kirkad, samas 14. sajandi freskod on Palaiologoste perioodi klassikalises stiilis. Nii Bojana kirik kui ka Ivanovo kaljusse raiutud kirikud on arvatud [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]].

[[Pilt:Ivanovski skalni tsarkvi 20110714-28.JPG|pisi|vasakul|Freskod [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud|Ivanovo kaljusse raiutud kirikutes]]]]

Tǎrnovos pole säilinud terviklikku maali. [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirikus]] säilinud 35 stseeni iseloomustavad koolkonnale iseloomulikud mahedad toonid ja reaalsustunnetus. Freskode kilde on välja kaevatud 17 kiriku varemetest Tǎrnovo teisel kindlustatud künkal, Trapezitsas; nende seas olid kujutised sõjaväelastest, kes kandsid rikkalikult kaunistatud rõivaid. Palee kabel oli kaunistatud mosaiikidega. Lääne-Bulgaarias sisaldasid jäänukkunsti kohalikud iseärasused arhaismi kompositsioonis ja varjudeta toone, mille näiteid on muuhulgas leitud [[Zemeni klooster|Zemeni kloostrist]], Püha Jumalaema kirikust [[Donja Kamenica]]s ja [[Püha Peetruse kirik (Berende)|Püha Peetruse kirikust]] [[Berende (Sofia)|Berendes]].

Paljud Teise Bulgaaria tsaaririigi raamatud sisaldasid kaunilt meisterdatud miniatuure, tuntuimad näited on ''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' tõlge bulgaaria keelde, ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]'' ja ''[[Tomići lauluraamat]]'', milles on kokku 554 miniatuuri. Miniatuuride, mis kajastavad erinevaid teoloogilisi ja ilmalikke sündmusi ja millel on oluline esteetiline väärtus, stiil oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi töödest.

Tǎrnovo koolkond jätkus; see rikastas Esimese Bulgaaria tsaaririigi traditsioone ja ikoonikujundust. Märkimisväärsed ikoonid on ''Püha Eleusa'' (1342) Messembriast, mida praegu säilitatakse [[Aleksander Nevski toomkirik (Sofia)|Aleksander Nevski toomkirikus]] Sofias, ja ''Rila Püha Johannes'' (14. sajand), mida säilitatakse Rila kloostris. Sarnaselt Bojana kiriku freskodega näitab ''Rila Püha Johannes'' realismi ja mittekanoonilist kujundust. Mõnd säilinud ikooni iseloomustab hõbeplaadistus koos pühakute emailkujutistega.

=== Kirjandus ===

{{vaata|Keskaegne Bulgaaria kirjandus}}

[[Pilt:TetraevangeliaOfIvanAlexanderFol263.jpg|püsti|pisi|14. sajandi ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]i'' lehekülg]]

Kirjandusliku tegevuse peamised keskused olid kirikud ja kloostrid, mis pakkusid algharidust põhikirjaoskusega kogu riigis. Mõned kloostrid tõusid esile palju kõrgema hariduse pakkumisega, mis sisaldas edasijõudnud grammatika; piibli-, teoloogiliste ja iidsete tekstide; ja kreeka keele õpinguid. Haridus oli kättesaadav võhikutele; see ei olnud piiratud vaimulikkonnaga. Neid, kes lõpetasid edasijõudnute õpingud, kutsuti ''граматик''. Esialgu kirjutati raamatuid pärgamendile, kuid Varna sadama kaudu sisse toodud paber võeti kasutusele 14. sajandi alguses. Esialgu oli paber palju kallim, kui pärgament, kuid sajandi lõpuks selle hind langes, tulemuseks suurema arvu raamatute tootmine.

12. ja 13. sajandist on säilinud vähe tekste. Märkimisväärsed näited sellest ajast on &quot;Borili raamat&quot;, oluline allikas Bulgaaria tsaaririigi ajaloost, ja &quot;Dragan Menaion&quot;, mis sisaldab varaseimat teadaolevat Bulgaaria [[hümnoloogia]]t ja hümnilugusid, samuti liturgiaid Bulgaaria pühakutele [[Joann Rilast]], [[Kyrillos ja Methodios]] ja tsaar Peter I. Säilinud on Bütsantsi poeedi (Tǎrnovo õukonnas) kirjutatud ning tsaar Ivan Asen II ja [[Irina Komnene Doukaina]] pulmale pühendatud kaks poeemi. Poeet võrdleb tsaari päikesega ja kirjeldab teda kui &quot;armsam kui päev, meeldiva välimusega&quot;.

14. sajandil toetas kirjanduslikku tegevust Teises tsaaririigis õukond ja eriti tsaar Ivan Aleksander (valitses 1331–1371), mis viis koos mitme viljaka õpetlase ja vaimulikuga märkimisväärse kirjandusliku taasünnini, mida tuntakse Tǎrnovo kirjanduskoolkonnana. Kirjandust kaitsesid ka mõned aadlikud ja rikkad kodanikud. Kirjandus sisaldas kreekakeelsete tekstide tõlkeid ja algupärandite loomist, nii religioossete kui ka ilmalike. Religioossed raamatud olid [[Epistel|ülistavad epistlid]], [[martüroloogium]]id, [[hagiograafia]]d ja kirikulaulud. Ilmalik kirjandus hõlmas kroonikaid, luuleteoseid, romaane ja novelle, [[apokrüüf]]ilisi lugusid, rahvajutte, nagu ''Trooja lugu'' ja ''Aleksandria'', juriidilisi töid ning meditsiini ja loodusteaduste töid.

[[Pilt:32-manasses-chronicle.jpg|vasakul|püsti|pisi|''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' 14. sajandi bulgaariakeelse tõlke lehekülg]]

Esimene märkimisväärne 14. sajandi Bulgaaria õpetlane oli Teodosius Tǎrnovost (suri aastal 1363), kes oli mõjutatud hesühasmist ja levitas hesühastlikke ideid Bulgaarias. Tema tuntuim jünger oli Eutimius Tǎrnovost (u 1325 – u 1403), kes oli aastatel 1375–1393 Bulgaaria patriarh ja Tǎrnovo kirjanduskoolkonna asutaja. Viljaka kirjanikuna juhtis Eutimius suurt keelereformi, mis standardiseeris bulgaaria keele õigekirja ja grammatikat. Kuni reformini oli tekstides sageli õigekirja ja grammatika kasutamise erinevusi. Reformi mudel ei olnud kaasaegne keel, vaid Bulgaaria kultuuri esimese kuldajastu aegne keel 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajast.

Osmanite Bulgaaria-vallutus sundis paljud õpetlased ja Euthimiuse jüngrid välja rändama, viies oma tekstid, ideed ja talendi teistesse õigeusu maadesse – Serbiasse, Valahhiasse, Moldaaviasse ja Vene vürstkondadesse. Venemaale viidi nii palju tekste, et õpetlased räägivad teisest lõunaslaavi mõjust Venemaale. Euthimiuse lähedane sõber ja liitlane [[Kiprian (metropoliit)|Kiprian]] sai Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks ning kasutas bulgaaria kirjandusmudeleid ja -tehnikaid. [[Grigori Tsamblak]] töötas enne Kiievi metropoliidi ametisse saamist Serbias ja Moldaavias. Ta kirjutas arvukalt jutlusi, liturgiaid ja hagiograafiaid, sealhulgas &quot;Ülistava epistli Eutimiusele&quot;. Veel üks tähtis Bulgaaria emigrant oli [[Konstantin Kostenetsist]], kes töötas Serbias ja kelle despoot [[Stefan Lazarević]]i biograafiat kirjeldab [[Georgije Ostrogorski]] kui &quot;kõige tähtsamat vanaserbia kirjanduse ajaloolist tööd&quot;.

Apokrüüfiline kirjandus edenes 13. ja 14. sajandil; see oli enamasti suunatud küsimustele, mida välditi ametlikes religioossetes töödes. Oli ka palju ennustamise raamatuid, mis ennustasid sündmusi astroloogia ja unenägude põhjal. Mõned neist sisaldasid poliitilisi elemente, nagu ettekuulutus, et öösel toimuv maavärin võib inimesed segi ajada, kes võivad siis keisrit põlgusega kohelda. Võimud mõistsid apokrüüfilise kirjanduse hukka ja lisasid need pealkirjad keelatud raamatute nimistusse. Sellest hoolimata levis apokrüüfia Venemaale; 16. sajandi Vene aadlik [[Andrei Kurbski]] kutsus neid &quot;Bulgaaria muinasjuttudeks&quot;.

== Vaata ka ==
* [[Bütsantsi–Bulgaaria sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ladina sõjad]]
* [[Bulgaaria–Osmanite sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ungari sõjad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria armee]]
* [[Keskaegse Bulgaaria laevastik]]
* [[Keskaegse Bulgaaria mündid]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid‎|Bulgaaria tsaaririik]]
[[Kategooria:Põhja-Makedoonia ajalugu]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid|Bulgaaria tsaaririik]]</text>
      <sha1>2admbvegjtt04mr2fj9q4qxl9f7lxiw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201405</id>
      <parentid>7201369</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:30:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41410-14</username>
        <id>234120</id>
      </contributor>
      <origin>7201405</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67919" sha1="34p3qs0v6datibf3m4wnwva6yfre77q" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2015}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=september 2015}}

{{Endine riik
 |nimi                = ц︢рьство блъгарское&lt;br&gt;Второ българско царство &lt;br&gt; Teine Bulgaaria tsaaririik
 |lipp                = Flag_of_the_Second_Bulgarian_Empire.svg
 |lipp-tekst          = Bulgaarialipp
 |vapp                = Coat of arms of the Second Bulgarian Empire.svg
 |vapp-tekst          = Bulgaaria vapp
 |asendikaart         = Car-ivan-asen-ii html bbd799d.jpg
 |asendikaart-tekst   = Bulgaaria Ivan Asen II ajal
 |algusaasta          = 1185
 |lõppaasta           = 1396/1422
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = keskbulgaaria
 |pealinn             = [[Tǎrnovo]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1185–1393)&lt;/small&gt;&lt;br&gt; [[Vidin]] ja [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopol]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1393–1396)&lt;/small&gt;
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[õigeusk]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      =
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              =
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}

'''Teine Bulgaaria tsaaririik''' ([[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] Второ българско царство) oli [[keskaeg]]ne [[Bulgaaria]] riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]] järglasena jõudis see oma võimu haripunkti tsaaride [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] ja [[Ivan Asen II]] ajal enne järkjärgulist vallutamist [[Osmanite riik|osmanite]] poolt 14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses. Selle järglaseks said [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstkond]] ja hiljem [[Bulgaaria tsaaririik]] aastal 1878.

Aastani 1256 oli Teine Bulgaaria tsaaririik domineeriv jõud [[Balkani poolsaar]]el. [[Bütsantsi ajalugu#Riigi langus|Bütsantslasi]] võideti mitmes suures lahingus ja aastal 1205 võitis tsaar Kalojan äsja loodud [[Ladina keisririik]]i [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli lahingus]]. Tema vennapoeg Ivan Asen II võitis [[Epeirose despootkond]]a ja tegi Bulgaariast taas piirkondliku suurvõimu. Tema valitsemisajal laius Bulgaaria [[Aadria meri|Aadria merest]] [[Must meri|Must mereni]] ja majandus õitses. Kuid 13. sajandi lõpus nõrgenes tsaaririik [[Mongolid|mongolite]], bütsantslaste, [[Ungarlased|ungarlaste]] ja [[Serbia kuningriik (keskaegne)|serblaste]] pidevates sissetungides, samuti sisemiste rahutuste ja mässude tõttu. [[14. sajand]]il toimus ajutine taastumine ja stabiliseerumine, kuid ka Balkani [[feodalism]]i haripunkt, kui keskvõim kaotas järk-järgult paljudes piirkondades võimu. Bulgaaria jagunes osmanite sissetungi eelõhtul kolmeks osaks.

Vaatamata tugevale Bütsantsi mõjule lõid Bulgaaria kunstnikud ja arhitektid oma eristuva stiili. 14. sajandil, ajal, mida tunti Bulgaaria kultuuri teise kuldajastuna, kirjandus ja kunst õitsesid. Pealinn [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovo]], mida peeti &quot;[[Kolmas Rooma|Uueks Konstantinoopoliks]]&quot;, muutus riigi peamiseks kultuurikeskuseks ja tolleaegsetele bulgaarlastele [[õigeusk|õigeusu]] maailma keskuseks. Pärast osmanite vallutusi emigreerusid paljud Bulgaaria vaimulikud ja õpetlased Serbiasse, [[Valahhia]]sse, [[Moldova]]sse ja Vene vürstkondadesse, kus nad tutvustasid Bulgaaria kultuuri, raamatuid ja [[hesühasm|hesühastlikke]] ideid.

== Mõistestik ==

[[Pilt:St Demetrius Tarnovo Klearchos 2.jpg|pisi|[[Püha Demetriose kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Demetriose kirik]] Tǎrnovos, ehitatud Aseni ja Peteri poolt ülestõusu alguses]]

Kaasaegsete poolt tsaaririigi kohta kõige sagedamini kasutatud nimi oli ''Bulgaaria'', nagu riik ennast kutsus. [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] valitsusajal oli riik mõnikord tuntud kui bulgaarlaste ja [[valahhid]]e oma. Paavst [[Innocentius III]] ja teised välismaalased, nagu [[Ladina keiser]] [[Henri I Flandriast|Henri]], mainisid ametlikes kirjades riiki kui ''Bulgaaria'' ja ''Bulgaaria tsaaririik''.

Tänapäeva historiograafias kutsutakse riiki ''Teiseks Bulgaaria tsaaririigiks'', et eristada seda [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimesest Bulgaaria tsaaririigist]]. Alternatiivne nimi, mida kasutati seoses perioodiga enne [[13. sajand]]i keskpaika, on ''Valahhide ja bulgaaride tsaaririik''; variantnimed on ''Valahhia-Bulgaaria tsaaririik'', ''Bulgaaria-Valahhia tsaaririik'' või ''Rumeenia-Bulgaaria tsaaririik''; viimast nime kasutab üksnes [[Rumeenia]] historiograafia.

== Taust ==
[[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|330px|Bulgaaria tsaaririik ja [[Bütsantsi keisririik]] 1025. aastal]]
Aastal 1018, kui [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] (valitses 976–1025) [[Bütsantsi Bulgaaria-vallutus|vallutas]] Esimese Bulgaaria tsaaririigi, valitses ta seda ettevaatlikult. Olemasolev maksusüsteem, seadused ja alamaadli võim jäid muutmata kuni tema surmani aastal 1025. [[Autokefaalia|Autokefaalne]] [[Bulgaaria õigeusu kirik|Bulgaaria patriarhaat]] allutati [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeenilisele patriarhile]] [[Konstantinoopol]]is ja alandati [[Ohridi peapiiskopkond|peapiiskopkonnaks keskusega Ohridis]], samas säilitati selle autonoomia ja diötseesid. Basileios nimetas bulgaarlase [[Joan I Debarist]] esimeseks peapiiskopiks, kuid tema järglased olid bütsantslased. Bulgaaria [[aristokraatia]] ja tsaari sugulased said erinevaid Bütsantsi tiitleid ja nad viidi keisririigi Aasia ossa. Vaatamata raskustele säilisid Bulgaaria keel, kirjandus ja kultuur; ellujäämisperioodi tekstid viitavad ja idealiseerivad Bulgaaria tsaaririiki. Enamus äsja vallutatud territooriume arvati [[Bulgaaria teema|Bulgaaria]], [[Sirmiumi teema|Sirmiumi]] ja [[Paristrion]]i [[Teema (haldusüksus)|teemadesse]].

Kui Bütsants Basileiose järglaste ajal nõrgenes, aitasid [[petšeneegid]]e sissetungid ja maksutõusud kaasa rahulolematuse kasvule, mis tekitas aastatel 1040–1041 ning 1070. ja 1080. aastatel mitu suurt [[ülestõus]]u. Vastupanu esmane keskus oli Bulgaaria teema, praegune [[Põhja-Makedoonia]], kus leidsid aset suured [[Peter Deljani ülestõus|Peter Deljani]] (1040–1041) ja [[Georgi Voitehi ülestõus]]ud (1072). Bütsantsi võimud surusid mõlemad suurte raskustega maha. Nendele järgnesid mässud Paristrionis ja [[Traakia]]s. [[Komnenoste taassünd|Komnenoste taassünni]] ja Bütsantsi ajutise stabiliseerumise ajal [[12. sajand]]i esimesel poolel rahustati bulgaarlased maha ja suuri mässe ei toimunud enne sajandi lõppu.

== Ajalugu ==
=== Vabastamine ===

{{vaata|Aseni ja Peteri ülestõus}}

Viimase Komnenosest keisri [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] (valitses 1183–85) hukatuslik valitsemine halvendas Bulgaaria talurahva ja aadli olukorda. Tema järglase [[Isaakios II]] esimene tegu oli kehtestada täiendav maks oma pulmade rahastamiseks. Aastal 1185 palusid kaks aristokraadist venda [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovost]], [[Peter IV (Bulgaaria)|Todor]] ja [[Ivan Asen I|Asen]], keisrilt nende armeesse värbamist ja maad, kuid Isaakios II keeldus ja andis Asenile kõrvakiilu. Pärast Tǎrnovosse naasmist tellisid vennad kiriku ehitamise, mis pühitseti [[Demetrios Thessaloníkist|pühale Demetriosele Saloníkist]]. Nad näitasid rahvale kuulsa [[pühak]]u [[ikoon]]i, kes väidetavalt lahkus [[Thessaloníki|Saloníkist]], et toetada Bulgaaria põhjust, ja kutsusid ülestõusule. See tegu oli religioossele rahvale soovitud mõjuga, kes haarati innukalt ülestõusu bütsantslaste vastu. Vanem vend Todor krooniti Bulgaaria tsaariks Peter IV nime all, pühakuks kuulutatud [[Peter I (Bulgaaria)|Peter I]] (valitses 927–969) järgi. Peaaegu kogu Bulgaaria [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas – [[Möösia]]na tuntud piirkond – ühines kohe ülestõusnutega, kes tagasid ka [[polovetsid]]e abi ([[turgi hõimud|turgi hõim]], kes asustas maid [[Doonau]] jõest põhjas. Polovetsid muutusid varsti Bulgaaria armee tähtsaks osaks, mängides suurt rolli järgnenud edus. Varsti pärast ülestõusu puhkemist püüdis Peter IV hõivata vana pealinna [[Veliki Preslav|Preslavit]], kuid ebaõnnestus; ta kuulutas [[Tǎrnovo]] Bulgaaria pealinnaks.

[[Möösia]]st käivitasid bulgaarlased rünnakuid Põhja-Traakiasse, kuna Bütsantsi armee võitles [[normannid]]ega, kes ründasid Bütsantsi valdusi Balkani poolsaare lääneosas, ja [[Thessaloníki rüüstamine (1185)|rüüstasid Saloníkit]], keisririigi suuruselt teist linna. Bütsantslased vastasid 1186. aasta keskpaigas, kui Isaakios II korraldas kampaania ülestõusu purustamiseks, enne kui see veelgi laieneb. Bulgaarlased kindlustasid mäekurud, kuid Bütsantsi armee leidis oma tee üle mägede [[päikesevarjutus]]e tõttu. Kui bütsantslased jõudsid tasandikule, ei riskinud mässajad suuremale, paremini korraldatud väele vastu astuda. Peter IV teeskles, et on valmis alla andma, kuni Asen reisis Doonaust põhja poole armeed koguma. Rahulolev Bütsantsi keiser põletas bulgaarlaste saagi ja läks tagasi Konstantinoopolisse. Varsti pärast seda tuli Asen tagasi üle Doonau koos polovetside abiväega, kuulutades võitluse jätkamist, kuni kogu Bulgaaria on vabastatud. Uus Bütsantsi armee koguti keisri onu [[Ioannes Doukas (sebastokrator)|Ioannes Doukas Angelose]] juhtimise alla, kuid kui Isaakios II kartma lõi, tõugati ta troonilt. Doukast asendas [[Ioannes Kantakouzenos (tseesar)|Ioannes Kantakouzenos]], trooni jaoks kõlbmatu pime mees. Bulgaarlased ründasid Kantakouzenose laagrit öösel, tappes suurel arvul sõdureid. 1186. aasta keskpaigas saadeti veel üks armee kindral [[Alexios Branas]]e juhtimisel. Kuid mässuliste vastu võitlemise asemel suundus Branas Konstantinoopolisse, et trooni endale nõuda; ta mõrvati varsti pärast seda. Kasutades ära kaost, ründasid bulgaarlased Põhja-Traakiat, rüüstates maa enne Bütsantsi vägede vasturünnakut. Ühel juhul seisid kaks armeed teineteise vastas [[Lardea]] kindluse juures kõhklevas lahingus; bulgaarlased säilitasid oma röövsaagi ja taandusid segamatult Balkani mägedest põhja poole.

1186. aasta lõpul käivitas Isaakios II oma teise kampaania Bulgaaria vastu. Tema armee oli sunnitud talvituma [[Sofia]]s, andes bulgaarlastele aega sissetungi ette valmistada. Järgmise aasta alguses piirasid bütsantslased [[Lovetši piiramine|Lovetši]], kuid ei suutnud seda hõivata; nad sõlmisid vaherahu, mis tunnistas ''[[de facto]]'' Bulgaaria sõltumatust. Aastal 1189, kui [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] juht, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]] oli sõja lävel bütsantslastega, pakkusid Asen ja Peter IV talle 40 000-mehelist armeed vastutasuks ametliku tunnistamise eest, kuid suhted ristisõdijate ja bütsantslaste vahel paranesid lõpuks. Aastal 1190 juhtis Isaakios II veel üht Bulgaaria-vastast kampaaniat, mis lõppes hävitava kaotusega [[Trjavna lahing|Trjavna mäekurus]]. Keiser põgenes napilt eluga; keiserlik varalaegas, sealhulgas kroon ja rist, langes võidukate bulgaarlaste kätte. Pärast edu krooniti Asen tsaariks ja sai tuntuks kui Ivan Asen I. Peter IV astus vabatahtlikult tagasi, et teha teed oma palju energilisemale vennale; Peter IV säilitas tiitli, kuid Ivan Asen võttis võimu.

Järgmise nelja aastaga nihkus sõja tulipunkt Balkani mägedest lõunasse. Ivan Aseni välklöökide [[strateegia]] erinevates kohtades tasus end ära ja varsti võttis ta edelas oma kontrolli alla tähtsad linnad Sofia ja [[Niš]]i, puhastades tee Makedooniasse. Aastal 1194 kogusid bütsantslased tohutu väe, mis koosnes ida- ja läänearmeest, kuid kaotasid [[Arkadiupolise lahing (1194)|Arkadiupolise lahingu]]. Suutmata vastu panna, püüdis Isaakios II [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[Béla III]]-ga liitu astuda ja Bulgaaria vastu ühisrünnaku teha, kuid ta kukutati ning ta oma vend [[Alexios III]] torkas ta pimedaks. Bütsantslased üritasid rahuläbirääkimisi, kuid Ivan Asen nõudis kõigi Bulgaaria maade tagastamist ja sõda jätkus. Aastal 1196 sai Bütsantsi armee taas kaotuse kaugel lõunas [[Sérresi lahing|Sérresi]] juures. Naasmisel Tǎrnovosse mõrvas Ivan Aseni tema nõo [[Ivanko (Bulgaaria)|Ivanko]] Konstantinoopoli õhutatud [[vandenõu]]s. Peter IV piiras Tǎrnovot ja Ivanko põgenes Bütsantsi, kus ta tehti [[Plovdiv|Philippopolise]] kuberneriks. Peter IV mõrvati vähem kui aasta pärast tema venna surma.

=== Tõus ===

[[Pilt:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|Bulgaaria tsaaririigi kaart, territoriaalne ulatus ja kampaaniad aastatel 1185–1197]]
[[Pilt:SS.Forty Martyrs Church (Veliko Tarnovo) E3.jpg|pisi| [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirik]], kuhu on maetud Kalojan]]

Troonil järgnes Aseni ja Peter IV noorem vend, [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojan]] (1197–1207). Auahne ja halastamatu valitsejana tahtis ta saavutada rahvusvahelist tunnustust ja Bulgaaria täielikku vabastamist. Kalojan tahtis bütsantslastele ka 14 000 tsaar [[Samuil]]i sõduri pimedakstorkamise eest kätte maksta. Kalojan kutsus ennast Romanoktonoseks ('roomlastetapja') [[Basileios II]] järgi, keda kutsuti Bulgaroktonoseks ('bulgaarlastetapja'). Ta asus kiiresti liitu oma venna mõrvari Ivankoga. Bütsantslased tapsid Ivanko, kuid bulgaarlased võtsid [[Simeonovgrad|Constantia]] linna. 1201. aastal vallutas Kalojan [[Varna]], viimase Bütsantsi linnuse Möösias, mida kaitses suur garnison. Vaatamata sellele, et linn oli vallutatud, käskis Kalojan [[ülestõusmispühad]]e ajal kõik bütsantslased vallikraavi heita. Siis pidas ta bütsantslastega rahuläbirääkimisi, tagades 1202. aasta alguses Bulgaaria vallutused. Kui bulgaarlased okupeerisid lõunas, annekteerisid [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. 1203. aastal ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid [[Ungari kuningriik|Ungari]] armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi.

Kalojan teadis, et bütsantslased ei tunnista kunagi tema tsaaritiitlit; ta alustas läbirääkimisi paavst [[Innocentius III]]-ga. Ta tugines nõuetes oma eelkäijatele Esimeses Bulgaaria tsaaririigis: [[Simeon I]], Peter I ja Samuil. Paavst oli valmis Kalojani kuningana tunnistama tingimusel, et Bulgaaria kirik allutatakse [[Rooma-katoliku kirik|Rooma katoliku kirikule]]. Pärast pikki läbirääkimisi, milles mõlemad tegutsesid diplomaatiliselt, kuid oma positsioone muutmata, krooniti Kalojan 1204. aasta lõpul [[kuningas|kuningaks]]. Peapiiskop Basileios kuulutati [[priimas]]eks. Kalojan ei kavatsenud sellele otsusele alluda; ta saatis paavstile kirja, milles väljendas tänu saadud [[tsaar]]itiitli ja Bulgaaria kiriku patriarhaadiks ülendamise eest. Lõpuks nõustus paavst vaikivalt Bulgaaria seisukohaga tsaaritiitli suhtes. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel jäi rangelt ametlikuks; bulgaarlased ei muutnud oma õigeusu [[riitus]]i ja tavasid.

Mitu kuud enne Kalojani kroonimist huvitusid [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] juhid Bütsantsist ja [[Konstantinoopoli piiramine (1204)|vallutasid Konstantinoopoli]], luues [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Bulgaarlased püüdsid ladinlastega sõbralikke suhteid luua, kuid neile öeldi ära ja ladinlased nõudsid nende maad, vaatamata paavsti tunnustusele. Seistes silmitsi ühise vaenlasega tegid Kalojan ja Bütsantsi aristokraatia Traakias liidu ning viimane lubas Kalojani oma keisriks kuulutada. Otsustav lahing Bulgaaria armee ja ristisõdijate vahel leidis aset 14. aprillil 1205 [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli]] juures, kus ladinlased võideti ja nende keiser [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]] vangistati. Lahing oli löök äsja loodud Ladina keisririigile, mis langes kaosesse. Pärast võitu võtsid bulgaarlased tagasi suure osa Traakiast, sealhulgas tähtsa Philippopolise linna. Bulgaaria ootamatu edu põhjustas Bütsantsi aadli vandenõu Kalojani vastu ja liidu ladinlastega. Tǎrnovos avastati vandenõu kiiresti; Kalojan korraldas jõhkrad repressioonid bütsantslaste vastu Traakias. Samuti jätkus kampaania ladinlaste vastu; aastal 1206 olid bulgaarlased võidukad [[Rusioni lahing]]us ja vallutasid mitu [[Ida-Traakia]] linna. Järgmisel aastal tapeti lahingus [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki]] kuningas ja [[Montferrat' mark]]ii [[Bonifacio I (Monferrato)|Bonifacio I]], kuid Kalojan mõrvati enne, kui ta sai alustada rünnakut pealinnale.
[[File:LatinEmpire.png|pisi|Teine Bulgaaria tsaaririik [[Balkani poolsaar]]el [[13. sajand]]i alguses]]

Kalojani järglaseks (1207–1218) sai tema nõbu [[Boril]], kes püüdis jätkata oma eelkäija poliitikat, kuid ei omanud tema haaret. Tema armee sai ladinlastelt lüüa [[Philippopolise lahing (1208)|Philippopolise juures]], tühistades suurema osa Kalojani saavutustest. Boril ei suutnud säilitada riigi ühtsust; tema vend [[Strez]] võttis endale suurema osa [[Makedoonia]]st, [[Aleksios Slav]] eraldus [[Rodope mäed|Rodope]] territooriumiga; vastutasuks abi eest suure mässu mahasurumisel aastal 1211 oli Boril sunnitud [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]] [[Ungari kuningriik|Ungarile]] loovutama. Kampaania [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürstkonna]] vastu aastal 1214 lõppes samuti kaotusega.
[[Pilt:Car-ivan-asen-ii html bbd799d.jpg|vasakul|pisi|Teise Bulgaaria tsaaririigi suurim territoriaalne ulatus Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal]]
Kasvava rahulolematuse tulemusena tema poliitikasse tõugati Boril aastal 1218 Ivan Asen I poja [[Ivan Asen II]] poolt, kes oli pärast Kalojani surma elanud maapaos, troonilt. Pärast kroonimist korraldas Ivan Asen II (1218–1241) pulmad Ungari kuninga [[András II]] tütre [[Anna Mária (Ungari)|Anna Máriaga]] ning sai kaasavaraks [[Belgrad]]i ja [[Braničevo]]. Siis sõlmis ta liidu kõige võimsama Bütsantsi järglasriigi, [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonna]] valitseja [[Theodoros Komnenos Doukas|Theodoros Komnenosega]]. Olles lepinguga kindlustanud oma põhjapiiri, vallutas Theodoros Komnenos [[Saloníki]], vähendades oluliselt [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] suurust. Aastal 1225 kuulutas Theodoros end keisriks. Aastaks 1228 muutus olukord ladinlastele meeleheitlikuks; nad astusid läbirääkimistesse Bulgaariaga, lubades abielu alaealise [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] keisri [[Baudouin II (Konstantinoopol)|Baudouin II]] ja Ivan Asen II tütre Elena vahel. See abielu oleks teinud Bulgaaria tsaari [[Regent|regendiks]] Konstantinoopolis, kuid vahepeal pakkusid bulgaarlased regendiameti Prantsuse aadlikule [[Jean de Brienne]]'ile. Olles 1230. aastal [[Konstantinoopol]]i suunas marssides mures bulgaarlaste tegevuse pärast, tungis Theodoros Komnenos tohutu armeega Bulgaariasse. Üllatatud Ivan Asen II kogus väikese väe ja liikus lõunasse nendega tegelema. Lipu asemel kasutas ta Theodorose vandega rahulepingut ja oda külge kinnitatud pitserit ning võttis suure võidu [[Klokotnitsa lahing]]us. Theodoros Komnenos langes koos oma õukonna ja suurema osa säilinud väega vangi. Ivan Asen II vabastas kõik lihtsõdurid ja marssis Epeirose kontrolli all olevatele territooriumitele, kus kõik linnad ja alevid Adrianoopolist [[Durrës|Durazzoni]] [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres alistusid ja tunnistasid tema võimu. Theodorose vend [[Michael II Komnenos Doukas]] sai loa valitseda Saloníkist despootkonna lõunapoolseid alasid kui Bulgaaria [[vasall]]. On võimalik, et [[Serbia kuningriik]] nõustus sel ajal Bulgaaria [[süseräniteet|süseräniteediga]], et võidelda katoliikliku Ungari ohuga.

1231. aastal, kui Jean de Brienne saabus Konstantinoopolisse, liitus Ivan Asen II [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigiga]] [[Ladina keisririik|ladinlaste]] vastu. Pärast seda, kui [[Nikaia keisririik]] tunnistas aastal 1235 Bulgaaria [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaati]], katkestas Ivan Asen II oma liidu [[Rooma paavst]]iga. Ühiskampaania ladinlaste vastu oli edukas, kuid [[Konstantinoopoli piiramine (1235)|Konstantinoopoli vallutamine]] nurjus. Jean de Brienne'i surmaga kaks aastat hiljem otsustas Ivan Asen II – kes pidi jälle saama [[Baudouin II]] regendiks – lõpetada oma koostöö Nikaiaga. Tema otsus põhines rohkem oletusel, et pärast liitlaste edu sai Konstantinoopol taas taastatud Bütsantsi keskuseks, mida valitses [[Nikaia dünastia]]. Bulgaaria–Ladina koostöö oli lühiajaline; Ivan Asen II jäi oma lõunanaabritega rahusse oma valitsusaja lõpuni.

=== Mongolite invasioon Euroopasse ===
{{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}}
Veidi enne oma surma aastal 1241. aastal võitis Ivan Asen II mongolite armee osa, kes olid tagasiteel itta pärast laastavat rünnakut [[Moraavia]]s, Poolas ja Ungaris.

=== Allakäik ===
{{vaata|Ivailo ülestõus}}
[[Pilt:Konstantin i Irina.jpg|pisi|Tsaar [[Konstantin Tihh]] ja tema esimene naine [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]], fresko [[Bojana kirik]]us]]
Ivan Asen II järglaseks sai tema alaealine poeg [[Kaliman I Asen|Kaliman I]]. Vaatamata esialgsele edule mongolite vastu otsustas uue tsaari regentvalitsus vältida edasisi rünnakuid ja valis neile andami maksmise. Tugeva monarhi puudumine ja kasvav rivaalitsemine aadli seas põhjustas Bulgaaria kiire hääbumise. Selle pearivaal Nikaia jäi mongolite retkedest kõrvale ja kogus jõudu Balkani poolsaarel. Pärast 12-aastase Kaliman I surma 1246. aastal oli troonil mitu lühiajalist valitsejat. Uue valitsuse nõrkus tuli ilmsiks, kui Nikaia armee vallutas vähest vastupanu kohates suuri alasid Lõuna-Traakias, Rodope mäed ja Makedoonia – sealhulgas [[Edirne|Adrianoopoli]], [[Tsepina]], [[Asenovgrad|Stanimaka]], [[Melnik (Bulgaaria)|Melnik]]i, [[Sérres]]i, [[Skopje]] ja [[Ohrid]]i. Ungarlased kasutasid samuti Bulgaaria nõrkust ära, okupeerides Belgradi ja Braničevo. Bulgaarlased vastasid alles aastal 1253, tungides Serbiasse ja võttes järgmisel aastal tagasi Rodope mäed. Kuid [[Mihhail Asen I]] otsustusvõimetus võimaldas Nikaial kogu kaotatud territooriumi tagasi võita, välja arvatud Tsepina. 1255. aastal võtsid bulgaarlased kiiresti tagasi Makedoonia, mille Bulgaaria rahvastik eelistas Tǎrnovo võimu Nikaia asemel. Kõik saadu kaotati aastal 1256 pärast seda, kui Bulgaaria esindaja [[Rostislav Mihhailovitš]] reetis oma eesmärgi ja kinnitas Nikaia kontrolli vaidlusaluste alade üle. See suur tagasilöök maksis tsaarile elu ning viis ebastabiilsuse ja kodusõjani mitmete trooninõudlejate vahel aastani 1257, kui Skopje bojaar [[Konstantin Tihh]] võitis.

Uus tsaar pidi tegelema mitme välisohuga. Aastal 1257 ründasid ladinlased ja hõivasid [[Nessebar|Messembria]], kuid ei suutnud linna hoida. Palju tõsisem oli olukord loodes, kus ungarlased toetasid Rostislavi, kes oli end ise [[Vidin]]is Bulgaaria tsaariks kuulutanud. Aastal 1260 võttis Konstantin Tihh Vidini tagasi ja okupeeris Severini banaadi, kuid järgmisel aastal sundis Ungari vasturünnak bulgaarlasi taanduma Tǎrnovosse, Rostislav sai Vidini tagasi. Varsti sai linna enda kontrolli alla Bulgaaria aadlik [[Jakov Svetoslav]], kuid aastal 1266 kutsus ta end samuti tsaariks. Bütsantsi taastamine auahne [[Michael VIII]] võimu alla halvendas veelgi Bulgaaria olukorda. Suur Bütsantsi sissetung aastal 1263 viis rannikulinnade Messembria ja [[Pomorie|Anhialose]] ning mitme Traakia linna – sealhulgas Philippopolise – kaotamiseni. Suutmata tõsiselt vastu panna, organiseeris Konstantin Tihh ühise Bulgaaria–Mongoli kampaania, kuid pärast Traakia laastamist läksid mongolid Doonau põhjakaldale tagasi. Tsaar muutus 1260. aastate algul pärast jahiõnnetust halvatuks ja langes oma abikaasa, [[Maria Palaiologina Kantakouzene|Maria Palaiologina]] mõju alla, kelle pidevad intriigid õhutasid jagunemist aadli seas.
[[Pilt:Balkans1260.gif|300px|pisi|vasakul|[[Balkan]]i ja [[Väike-Aasia]] alad ca 1261]]
Pidevad mongolite retked, majanduslikud raskused ja tsaari haigus viisid aastal 1277 kirdes [[Ivailo ülestõus|suurele rahvaülestõusule]]. Mässajate armee, mida juhtis seakarjus [[Ivailo (Bulgaaria)|Ivailo]], võitis mongoleid kaks korda, mis suurendas oluliselt nende populaarsust. Ivailo pööras ringi ja võitis Konstantin Tihhi juhitavat regulaararmeed. Ta tappis isiklikult tsaari, väites, et viimane ei teinud midagi, et kaitsta oma au. Kartes mässu Bütsantsis ja soovides olukorda ära kasutada, saatis keiser Michael VIII Bulgaaria trooninõudleja [[Ivan Asen III]] juhitava armee, kuid mässajad jõudsid Tǎrnovosse esimesena. Konstantin Tihhi lesk Maria abiellus Ivailoga ja viimane kuulutati tsaariks. Pärast bütsantslaste ebaõnnestumist pöördus Michael VIII mongolite poole, kes tungisid [[Dobrudža]]sse ja võitsid Ivailo armeed, sundides ta [[Silistra|Drastari]] taanduma, kus ta pidas vastu kolmekuulises piiramises. Pärast kaotust reedeti Ivailo Bulgaaria aadli poolt, kes avas Tǎrnovo väravad Ivan Asen III-le. 1279. aasta alguses murdis Ivailo Drastari piiramisrõnga ja asus pealinna piirama. Bütsantslased saatsid 10 000-mehelise armee Ivan Asen III-le appi, kuid kaotasid Ivailole [[Devina lahing]]u. Veel üks 5000-meheline armee sai sama saatuse osaliseks, mis sundis Ivan Asen III põgenema. Kuid Ivailo olukord ei paranenud – pärast kahte aastat pidevat sõjategevust vähenes toetus talle, mongolid ei olnud otsustavalt lüüa saanud ja aadel jäi vaenulikuks. 1280. aasta lõpuks pidi Ivailo põgenema oma endiste vaenlaste, mongolite juurde, kes Bütsantsi mõju all ta tapsid. Aadel valis tsaariks võimsa aadliku ja [[Tšerven (kindlus)|Tšerveni]] valitseja [[Georgi I Terter]]i. Ta valitses 12 aastat, tuues kaasa isegi tugevama Mongoli mõju ja suurema osa allesjäänud Traakia maade kaotamise bütsantslastele. See ebastabiilsuse ja ebakindluse periood jätkus aastani 1300, kui mõned kuud valitses Tǎrnovos mongol [[Tšaka (Bulgaaria)|Tšaka]].

=== Ajutine stabiliseerumine ===
[[Pilt:Golden Horde 2.png|pisi|Bulgaaria ja [[Kuldhord]]]]

Aastal 1300 kasutas Georgi I vanem poeg [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslav]] ära kodusõda [[Kuldhord]]is, tõukas troonilt Tšaka ja näitas tema pead Mongoli [[Tokhta-khaan]]le. See tegi lõpu Mongoli riigi vahelesegamisele Bulgaaria siseasjadesse ja kindlustas Bulgaariale [[Budžak|Lõuna-Bessaraabia]] kuni [[Bilgorod-Dnistrovski|Bolgradini]]. Uus tsaar hakkas riigi majandust ümber korraldama, alistas palju pooliseseisvaid aadlikke ja hukkas reeturitena need, keda pidas mongolite abistamises vastutavaks, sealhulgas patriarh Joakim III-a. [[Bütsantsi ajalugu|Bütsants]], olles huvitatud Bulgaaria jätkuvast ebastabiilsusest, toetasid trooninõudlejaid Mihhaili ja Radoslavi vägedega, kuid said lüüa Todor Svetoslavi onult [[Aldimir]]ilt, [[Kran (Stara Zagora)|Krani]] despoodilt.
[[Pilt:Bulgaria Theodore Svetoslav.png|pisi|vasakul|Bulgaaria 14. sajandi alguses, [[Todor Svetoslav (Bulgaaria)|Todor Svetoslavi]] valitsusajal]]
Aastatel 1303–1304 käivitasid bulgaarlased mitu kampaaniat ja võtsid tagasi palju linnu Kirde-Traakias. Bütsantslased püüdsid Bulgaaria edu ümber pöörata, kuid said [[Skafida lahing]]us suure kaotuse. Suutmata ''status quo'' muuta, olid nad sunnitud Bulgaariaga aastal 1307 rahu tegema, tunnistades Bulgaaria vallutusi. Todor Svetoslav veetis oma ülejäänud valitsusaja naabritega rahus. Ta säilitas sõbralikud suhted Serbiaga ja aastal 1318 tegi selle kuningas [[Milutin Nemanjić|Stefan Milutin]] visiidi Tǎrnovosse. Rahuaastad tõid majandusliku õitsengu ja võimendasid äri; Bulgaaria muutus suureks põllumajandussaaduste eksportijaks, eriti nisu.

1320. aastate alguses kasvasid pinged Bulgaaria ja bütsantslaste vahel, kui viimased laskusid kodusõtta ja uus tsaar [[Georgi II Terter]] hõivas [[Philippopolis]]e. Segaduses pärast Georgi II ootamatut surma aastal 1322 järglast jätmata võtsid bütsantslased linna ja teised Bulgaaria poolt Põhja-Traakias hõivatud linnad tagasi. Vidini energiline despoot [[Mihhail Šišman]] valiti järgmisel aastal tsaariks (1323–1330), Mihhail III Šišman Asenina; ta pöördus kohe Bütsantsi keisri [[Andronikos III]] suunas, võttes kaotatud maad tagasi. 1324. aasta lõpus sõlmisid kaks monarhi rahulepingu, mida tugevdas abielu Bulgaaria valitseja ja [[Theodora Palaiologina]] vahel. Mihhail Šišman lahutas oma Serbia abikaasast [[Ana-Neda]]st, mis põhjustas suhete halvenemise Serbiaga. Seda poliitilise kursi muutust selgitab Serbia võimu kiire kasv ja Makedooniasse tungimine. Bulgaarlased ja bütsantslased leppisid kokku ühiskampaanias Serbia vastu, kuid võttis viis aastat, enne kui erimeelsused ja pinged Bulgaaria ja Bütsantsi vahel ületati.
[[Pilt:Battle of Velbazhd.png|pisi|[[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia]] ja Bulgaaria alad Mihhail Šišmani valitsusajal ja 1330. aasta Velbaždi lahingu asukoht]]
Mihhail Šišman kogus 15 000-mehelise väe ja tungis Serbiasse. Ta kohtus Serbia kuninga [[Stefan Dečanski]]ga, kes juhatas ligikaudu samasuurt väge, piirilinna Velbaždi juures. Kaks valitsejat, kes mõlemad ootasid abivägesid, leppisid kokku ühepäevases vaherahus, kuid kui [[Katalaanid|katalaani]] abiväed kuninga poja [[Dušan Nemanjić|Stefan Dušani]] juhtimisel saabusid, murdsid serblased sõna. Bulgaarlased said järgnenud [[Velbaždi lahing]]us lüüa ja nende tsaar hukkus. Vaatamata võidule ei riskinud serblased sissetungiga Bulgaariasse ja kaks poolt sõlmisid rahu. Seetõttu järgnes Tǎrnovos võimule surnud tsaari vanem poeg tema Serbia abikaasaga [[Ivan Stefan]], kes kukutati pärast lühikest valitsemist. Bulgaaria ei kaotanud territooriumi, kuid ei suutnud peatada Serbia laienemist Makedooniasse.

Pärast katastroofi Velbaždis ründasid bütsantslased Bulgaariat ning hõivasid mitu linna ja lossi Põhja-Traakias. Nende edu lõppes aastal 1332, kui uus Bulgaaria tsaar (1331–1371) [[Ivan Aleksander]] võitis neid [[Rusokastro lahing]]us, võttes vallutatud territooriumid tagasi. Aastal 1344 astusid bulgaarlased [[Bütsantsi kodusõda (1341–47)|Bütsantsi kodusõtta]] [[Ioannes V Palaiologos]]e poolel [[Ioannes VI]] Kantakouzenose vastu, vallutades üheksa linna piki [[Maritsa]] jõge ja Rodope mägedes, sealhulgas Philippopolise. See vallutus tähistas keskaegse Bulgaaria viimast olulist territoriaalset laienemist, kuid tõi Bulgaaria pinnale ka esimesed [[Osmanite riik|Osmani-türklaste]] rünnakud, kes olid liidus Kantakouzenosega.

=== Langus ===

[[Pilt:Baba Vida Klearchos 1.jpg|pisi|[[Baba Vida]] kindlus Vidinis]]

Ivan Aleksanderi katsed tõrjuda osmaneid 1340. aastate lõpul ja 1350. aastate alguses nurjusid pärast kahte kaotust, milles tema vanem poeg ja järglane [[Mihhail Asen IV]] ja tema teine poeg [[Ivan Asen IV]] võib-olla tapeti. Tsaari suhted tema veel ühe poja [[Ivan Sratsimir]]iga, kes oli pandud Vidini valitsejaks, halvenesid pärast 1349. aastat, kui Ivan Aleksander lahutas oma abikaasast, et abielluda pööratud juudi [[Sara-Teodora]]ga. Kui nende laps [[Ivan Šišman]] määrati troonipärijaks, kuulutas Ivan Sratsimir sõltumatust. Aastal 1366 keeldus Ivan Aleksander andmast läbipääsu Bütsantsi keisrile Ioannes V Palaiologosele ja [[Savoialaste ristisõda|Savoia ristisõdijate]] väed ründasid Bulgaaria Musta mere rannikut. Nad hõivasid [[Sozopol]]is, Messembria, Anhialose ja [[Emona]], põhjustades raskeid kaotusi ja piirates edutult Varnat. Bulgaarlased andsid lõpuks Ioannes V-le läbipääsu, kuid kaotatud linnad anti üle bütsantslastele. Loodes ründasid ungarlased ja okupeerisid aastal 1365 [[Ungari Vidini-okupatsioon|Vidini]]. Ivan Aleksander vallutas provintsi neli aastat hiljem tagasi, olles liidus oma ''de jure'' vasallide [[Vladislav I (Valahhia)|Vladislav I]] ja [[Dobrotitsa]]ga. Ivan Aleksanderi surm aastal 1371 jättis riigi pöördumatult jagatuks Ivan Šišmani (Tǎrnovos), Ivan Sratsimiri (Vidinis) ja Dobrotitsa (Karvunas) vahel.

[[Pilt:Second Bulgarian Empire under the rule of Ivan Alexander (1331-1371).png|pisi|]]
[[Pilt:Nicopol final battle 1398.jpg|vasakul|pisi|Ungari kuninga Sigismundi juhitud osmanitevastase kristliku koalitsiooni kaotus [[Nikopolise lahing]]us aastal 1396 oli viimane hoop, mis viis Bulgaaria tsaaririigi langemiseni]]

26. septembril 1371 võitsid osmanid Serbia vendade [[Vukašin Mrnjavčević]]i ja [[Uglješa Mrnjavčević]]i juhitavat suurt kristlikku armeed [[Maritsa lahing|Tšernomeni lahingus]]. Nad pöördusid kohe Bulgaariasse ja vallutasid Põhja-Traakia, Rodope mäed, [[Kostenets]]i, [[Ihtiman]]i ja [[Samokov]]i, piirates Ivan Šišmani võimu maadega [[Balkani mäed|Balkani mägedest]] põhjas ja [[Sofia org|Sofia orus]]. Suutmata vastu panna, oli Bulgaaria monarh sunnitud saama osmanite vasalliks ning sai vastutasuks tagasi mõned kaotatud linnad ja tagas kümneks aastaks rahutu rahu. Osmanite retked taastusid 1380. aastate algul ja kulmineerusid [[Sofia piiramine|Sofia langemisega]]. Samaaegselt oli Ivan Šišman aastast 1384 hõivatud sõjaga Valahhia vastu. &quot;Anonüümse Bulgaaria kroonika&quot; järgi tappis ta septembris 1386 Valahhia [[vojevood]]i [[Dan I]]. Ta säilitas ka rahutud suhted Ivan Sratsimiriga, kes oli lõhkunud oma viimased sidemed Tǎrnovoga aastal 1371 ja eraldanud Vidini diötseesid Tǎrnovo patriarhaadist. Kaks venda ei teinud osmanite sissetungi tõrjumiseks koostööd. Ajaloolase [[Konstantin Jireček]]i järgi olid vennad hõivatud kibeda konfliktiga Sofia pärast. Ivan Šišman taganes oma vasallikohustustest toetada osmaneid vägedega nende kampaaniate ajal. Selle asemel kasutas ta iga võimalust osaleda kristlikes koalitsioonides koos serblaste ja ungarlastega, provotseerides suure osmanite sissetungi aastatel 1388 ja 1393. Vaatamata tugevale vastupanule hõivasid osmanid aastal 1388 arvukalt tähtsaid linnu ja kindlusi ning viis aastat hiljem vallutasid pärast kolmekuulist piiramist [[Tǎrnovo piiramine|Tǎrnovo]]. Ivan Šišman suri aastal 1395, kui [[Bayezid I]] juhitud osmanid võtsid tema viimase kindluse [[Nikopol (Bulgaaria)|Nikopoli]]. Aastal 1396 ühines Ivan Sratsimir Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] ristisõjaga, kuid pärast kristliku armee lüüasaamist [[Nikopolise lahing]]us marssisid osmanid kohe Vidini peale ja hõivasid selle, lõpetades keskaegse Bulgaaria riigi. [[Konstantini ja Fružini ülestõus|Vastupanu jätkus]] [[Konstantin II (Bulgaaria)|Konstantini]] ja [[Fružin]]i juhtimisel aastani 1422. Esimest kutsus kuningas Sigismund &quot;suursuguseks Konstantiniks, hiilgavaks Bulgaaria tsaariks&quot;.

== Valitsemine, haldusjaotus, ühiskond ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli [[pärilik monarhia]], mida valitses [[tsaar]] – Bulgaaria sõna keisri kohta, mis pärines 10. sajandist, Esimesest Bulgaaria tsaaririigist. Bulgaaria monarhid kutsusid end &quot;Issandale Kristusele ustav kõigi bulgaarlaste tsaar ja isevalitseja&quot; või variatsioonina, sisaldades mõnikord &quot;...ja roomlaste, kreeklaste või valahhide&quot;. Täiendus &quot;kõigi bulgaarlaste&quot; lisati 14. sajandil pärast paljude bulgaarlastega asustatud territooriumite kaotamist ja tähendas, et monarh Tǎrnovos oli kogu Bulgaaria rahva tsaar, isegi nende, kes elasid riigi poliitiliste piiride taga.

[[Pilt:Tsarevets-Panorama.jpg|vasakul|300px|pisi|Panoraamvaade [[Veliko Tǎrnovo|Tǎrnovole]], Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinnale]]

Tsaar omas [[autokraatia]]s ülemvõimu ilmalikes ja vaimulikes asjades; tema isiklikud võimed mängisid tähtsat rolli riigi heaolus. Kui monarh oli laps, juhtisid valitsust regendid koosseisus ema-tsarinna, patriarh ja valitseva dünastia vanemad liikmed. Kui feodaalse killustumise protsessid 14. sajandil kiirenesid, muutus monarhi poegadele tavaliseks saada kuninglikke tiitleid oma isa eluajal; poegi kutsuti kaasvalitsejateks või noortsaarideks.

[[Pilt:Rilla charter of Ivan Shishman.png|pisi|püsti|[[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]], nagu Ivan Šišmani Rila harta, väljastatud aastal 1378, on tähtsad allikad keskaegse Bulgaaria ühiskonna ja ametikohtade kohta]]

Erinevalt Esimesest tsaaririigist oli Teise Bulgaaria tsaaririigi valitsus tugevalt mõjutatud [[Bütsantsi aristokraatia ja bürokraatia|Bütsantsi haldussüsteemist]]. Enamus aadlitiitleid, kohus ja valitsemine olid otse üle võetud Bütsantsi vastetelt Bütsantsi kreeka keeles või tõlgitud bulgaaria keelde. Kahe riigi vahel oli hierarhiasüsteemis erinevusi; on mõned säilinud allikad keskaegse Bulgaaria valitsuse täpsete kohustuste, ametimärkide või tseremoniaalsete asjade kohta. Bojaaride nõukogu koosnes suurbojaaridest ja patriarhist; see arutas sise- ja välispoliitika asju, nagu sõjakuulutused, liitude moodustamised või rahulepingute sõlmimised. Kõrgeima astme haldusametnikud olid '''[[Logoteet|suurlogoteet]]''', kellel olid peaministri ülesanded, ja '''[[protovestiarios]]''', kes vastutas vara- ja rahaasjade eest. Õukonnatiitleid, nagu ''[[despoot]]'' ja ''[[sebastokrator]]'', anti tsaari sugulastele, kuid need ei puudutanud rangelt haldusfunktsioone.

Teise Bulgaaria tsaaririigi pealinn oli Tǎrnovo, mis oli ka oma enda haldusüksuse keskus tsaari otsese võimu all. Bulgaaria jagunes provintsideks, mille arv varieerus koos riigi territoriaalse arenguga. Säilinud esmastes allikates on provintse nimetatud Bütsantsi mõistega ''hora'' või Bulgaaria mõistetega ''zemya'' (земя), ''strana'' (страна) ja ''oblast'' (област), nimetatud tavaliselt peamise linna järgi. Provintsikuberneri tiitliks oli &quot;hertsog&quot; või ''kefalia'' – Bütsantsi [[dux]] ja [[Kefale (Bütsants)|kefale]] – ja nimetati otse tsaari poolt. Provintside alajaotus oli ''katepanikon'' (Bütsantsi ''[[katepanikion]]''), mida valitses ''[[katepano|katepan]]'', kes allus hertsogile. Ivan Asen II (1218–1241) valitsusajal olid järgmised provintsid: Belgrad, Braničevo, [[Stara Zagora|Boruj]], Adrianoopol, [[Didymóteicho|Dimotika]], Skopje, [[Prilep]], [[Devol (Albaania)|Devol]] ja [[Albaania Bulgaaria tsaaririigis|Albaania]].

Teise tsaaririigi ajal oli Bulgaaria ühiskond jagunenud kolme [[Sotsiaalne klass|sotsiaalsesse klassi]]; vaimulikkond, aadel ja talupojad. Teise klassi kuulus aristokraatia – bojaarid, mille juured olid vanema Bulgaaria [[boila]]des esimesest tsaaririigist, kohtunikud ja &quot;kogu armee&quot;. Bojaarid jagunesid edasi suur- ja väikebojaarideks. Esimesed omasid suuri valdusi, mis ajuti hõlmasid kümneid ja isegi sadu külasid, ja kandsid kõrgeid haldus- ja sõjaväelisi ameteid. Talupojad moodustasid lõviosa kolmandast klassist ja allusid kas keskvõimule või kohalikele feodaalisandatele. Ajaga viimaste arv Bulgaaria feodaliseerumise protsessi tulemusena kasvas. Talupoegade peamised rühmad olid ''paritsi'' ja ''otrotsi''. Mõlemad võisid omada maad, kuid vaid ''paritsi'' võisid vara pärandada; viimased ei võinud, kuna see oli feodaalisandate antud.

== Sõjavägi ==

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria armee}}

[[Pilt:The fortress of Shumen.jpg|pisi|Vaade õhust [[Šumen]]i kindlusele, tähtsale linnusele Ida-Bulgaarias]]

Teise Bulgaaria tsaaririigi tsaar oli selle armee ülemjuhataja; talle allus suurvojevood. Armeeüksusi juhtisid vojevoodid. ''[[Strator]]'' vastutas mingi piirkonna kaitse ja sõdurite värbamise eest. 12. sajandi lõpul oli armees 40 000 relvakandjat. Riik võis 13. sajandi esimesel kümnendil mobiliseerida umbes 100 000 meest; öeldavasti pakkus Kalojan Neljanda ristisõja juhile Baudouin I-le 100 000 sõdurit appi Konstantinoopolit võtma. 13. sajandi lõpuks käis sõjavägi alla ja armee oli vähenenud vähem kui 10 000 meheni – on kirja pandud, et Ivailo võitis kahte Bütsantsi (5000 ja 10 000 mehelist) armeed ja et tema väed olid mõlemal juhul arvulises vähemuses. Sõjaline tugevus kasvas Bulgaaria poliitilise stabiliseerumisega 14. sajandi esimesel poolel; 1330. aastatel oli armees 11 000 – 15 000 meest. Sõjavägi oli hästi varustatud piiramisvahenditega, sealhulgas [[taraan]]id, [[piiramistorn]]id ja [[katapult|katapuldid]].

Bulgaaria armee kasutas erinevaid [[taktika]]id, tuginedes sõdurite kogemusele ja maastiku iseärasustele. Balkani mäed mängisid olulist rolli sõjalises strateegias ja hõlbustasid riigi kaitset tugeva Bütsantsi armee vastu. Sõja ajal võisid bulgaarlased saata kergeratsaväe laastama laial rindel vaenlase maad, rüüstates külasid ja väikelinnu, põletades viljasaaki ning võttes rahvast ja kariloomi. Bulgaaria armee oli väga mobiilne – näiteks neli päeva enne Klokotnitsa lahingut läbis see kolm korda pikema tee, kui [[Epeiros]]e armee läbis nädalas; aastal 1332 läbis see 230&amp;nbsp;km viie päevaga.

Bulgaaria säilitas ulatusliku kindlusterea riigi kaitseks, pealinn Tǎrnovo oli keskel. Põhjas oli rida piki [[Doonau]] mõlemat kallast. Lõunas oli kolm rida; esimene piki Balkani mägesid, teine piki [[Vitoša]]t, Põhja-Rodope mägesid ja [[Sakar]]i mäge, kolmas piki [[Arda jõgi|Arda jõe]] org. Läänes kulges rida piki [[Južna Morava]] jõe orgu.

Teise tsaaririigi ajal muutusid Bulgaaria armee ja selle taktika tähtsaks osaks võõr- ja palgasõdurid. Aseni ja Peteri ülestõusu algusest alates kasutati mobiilset petšeneegide kergeratsaväge tõhusalt bütsantslaste ja hiljem ristisõdijate vastu. Kalojan kasutas Adrianoopoli lahingus 14 000 ratsameest. Petšeneegide juhid sisenesid Bulgaaria aadlihierarhiasse; mõned neist said riigis kõrgeid sõjaväelisi või haldusameteid. 14. sajandil tugines Bulgaaria armee üha rohkem välismaa palgasõduritele, kelle hulgas oli lääne rüütleid, mongoleid, [[Osseedid|osseete]] või valahhe. Nii Mihhail III Šišmani kui ka Ivan Aleksanderi armees oli 3000-meheline Mongoli ratsavägi. 1350. aastatel palkas tsaar Ivan Aleksander türklasi, nagu ka Bütsantsi keiser. Ka venelasi palgati palgasõduriteks.

== Majandus ==
[[Pilt:NHMB-Nikopol-treasure-14centuryAD-vessel.jpg|pisi|Hõbenõu 14. sajandi Nikopoli aardest]]

{{vaata|Keskaegse Bulgaaria mündid}}

Teise Bulgaaria tsaaririigi majandus põhines põllumajandusel, kaevandustel, traditsioonilisel käsitööl ja kaubavahetusel. Põllumajandus ja karjakasvatus jäid 12. ja 14. sajandi vahel Bulgaaria majanduse alustaladeks. Möösia, [[Zagore]] ja Dobrudža olid tuntud rikkaliku teraviljasaagi poolest, sealhulgas kõrgekvaliteediline nisu. Nisu, odra ja hirsi tootmine arenes ka suuremas osas Traakiast. Peamised veinitootmise alad olid Traakia, Musta mere rannik ning [[Struma (jõgi)|Struma]] ja [[Vardar]]i jõe orud Makedoonias. Köögiviljade, puuviljade ja viinamarjade tootmine muutus üha tähtsamaks alates 13. sajandi algusest. Suurte metsade ja karjamaade olemasolu oli soodne loomakasvatusele, peamiselt riigi mägistes ja poolmägistes piirkondades. [[Siidiussikasvatus]] ja eriti [[mesindus]] olid hästi arenenud. Mesi ja vaha Zagorest olid parima kvaliteediga mesindustooted Bütsantsi turgudel ja olid kõrgelt hinnatud. Metsad andsid raiepuitu (''бранища''); oli ka tarastatud metsi (''забели''), kus raie oli keelatud.

Linnade arvu suurenemine andis tugeva tõuke käsitööle, metallurgiale ja kaevandustele. Põllumajanduskultuuride töötlemine oli traditsiooniline; toodete hulka kuulusid leib, juust, või ja vein. Soola ekstraheeriti [[Pomorie järv|laguunist Anhialose juures]]. Nahaparkimine, kingsepatöö, puusepatöö ja kudumine olid silmapaistvad käsitööd. Varna oli tuntud rebasenahkade töötlemise poolest, mida kasutati luksusrõivaste tootmisel. Lääne-Euroopa allikate järgi oli Bulgaarias rikkalikult siidi. [[Pikardia]] rüütel [[Robert de Clari]] ütles, et Bulgaaria printsessi [[Maria (Ladina keisrinna)|Maria]] kaasavaras &quot;...ei olnud ühtegi hobust, mis ei oleks olnud kaetud punase siidkangaga, mis oli nii pikk, et lohises seitse või kaheksa sammu iga hobuse järel. Ja kuigi nad sõitsid läbi muda ja halbadel teedel, ei rebenenud ükski siidkangas – kõik säilis armus ja õilsuses&quot;. Olid sepad, rauakaupmehed ja insenerid, kes arendasid katapulte, taraane ja muid piiramisvahendeid, mida kasutati laialdaselt 13. sajandi alguses. Metallitöö arenes Lääne-Bulgarias – [[Čiprovci]]s, [[Kjustendil|Velbaždis]] ja Sofias, samuti Tǎrnovos ja Messembrias idas.

[[Pilt:Coin Ivan Alexander with Michael Asen IV.jpg|pisi|Münt, mis kujutab Ivan Aleksanderit koos ühe oma pojaga, kaastsaar Mihhail Asen IV-ga (paremal)]]

Raharinglus ja müntimine kasvasid Teise Bulgaaria tsaaririigi ajal pidevalt, jõudes haripunkti Ivan Aleksanderi valitsusajal (valitses 1331–1371). Koos paavsti tunnustusega sai tsaar Kalojan (valitses 1197–1207) õiguse münte vermida. 13. sajandi keskpaigas loodi hästikorraldatud rahapajad ja graveerimistöökojad, mis tootsid vask-, biljoon- ja hõbemünte. Konstantin Tihh Asen (valitses 1257–1277) algatas reformi; see viis rahaturu stabiliseerumiseni Bulgaarias. Ivailo ülestõus ja mongolite rüüsteretked 13. sajandi lõpul avaldasid müntimisele negatiivset mõju, mille tulemusena vähenes vermimistegevus kümme korda. Tsaaririigi stabiliseerumisega alates 1300. aastast andsid Bulgaaria monarhid välja suuremal hulgal münte, sealhulgas hõbedast, kuid olid võimelised rahuldama turgu kodumaiste müntidega pärast 1330. aastaid. Keskvõimu vähenemine osmanite sissetungi eelõhtul tekitas lihtsaid, anonüümseid ja rohmakaid võltsmünte. [[Keskaegse Bulgaaria mündid|Bulgaaria müntide]] kõrval kasutati laialdaselt Bütsantsi, Ladina keisririigi, Venezia, Serbia, Kuldhordi ja väikeste Balkani vürstkondade münte. Toodangu kasvamise tõttu oli 14. sajandi teisest poolest alates kalduvus piirata välismüntide ringlust. Münte vermisid mõned sõltumatud või poolsõltumatud Bulgaaria isandad, nagu Jakov Svetoslav ja Dobrotitsa.

== Religioon ==
=== Religiooni poliitika ===

[[Pilt:Patriarshia Tarnovo Bulgaria.JPG|pisi|[[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]] Tǎrnovos oli Bulgaaria õigeusu kiriku asukoht Teise tsaaririigi ajal. See oli osa suuremast kompleksist, mis majutas patriarhi]]

Pärast maa vabastamist muutus monarhi tsaaritiitli tunnistamine ja Bulgaaria patriarhaadi taastamine Bulgaaria välispoliitika prioriteediks. Jätkuv sõjaseisukord Bütsantsiga sundis Bulgaaria valitsejaid paavsti poole pöörduma. Oma kirjavahetuses paavst Innocentius III-ga nõudis Kalojan (valitses 1197–1207) tsaaritiitlit ja patriarhaati, põhjendades nõudmisi Esimese Bulgaaria tsaaririigi pärandiga. Vastutasuks lubas Kalojan nõustuda paavsti süseräniteediga Bulgaaria kiriku üle. Liit Bulgaaria ja Rooma vahel vormistati 7. oktoobril 1205, kui paavsti legaat kroonis Kalojani kuningaks ja Tǎrnovo peapiiskop Basileios kuulutati priimaseks. Kirjas paavstile nimetas Basileios end [[Bulgaaria patriarh|patriarhiks]], mille vastu Innocentius III ei vaielnud. Just nagu [[Boris I (Bulgaaria)|Boris I]] (valitses 852–889) kolm sajandit varem, järgis Kalojan oma läbirääkimistes paavstiga rangelt poliitilist agendat, siiraste kavatsusteta [[katoliiklus]]se pöörduda. Liit Roomaga kestis aastani 1235 ja ei mõjutanud Bulgaaria kirikut, mis jätkas oma [[õigeusu kirik|õigeusu]] kaanonite ja riituste praktikat.

Bulgaaria ambitsioon saada õigeusu maailma religioosseks keskuseks omas tähtsat kohta Teise tsaaririigi riigidoktriinis. Pärast Konstantinoopoli langemist aastal 1204 Neljanda ristisõja rüütlite kätte muutus Tǎrnovo mõneks ajaks peamiseks õigeusu keskuseks. Bulgaaria tsaarid kogusid õhinal kristlike pühakute säilmeid, et kasvatada oma pealinna mõjukust. Taastatud Bulgaaria patriarhaadi ametlik tunnistamine [[Lampsakos]]e kirikukogul aastal 1235 oli suur samm selles suunas ja tekitas mõiste Tǎrnovost kui &quot;[[Kolmas Rooma|Teisest Konstantinoopolist]]&quot;. Patriarhaat oli jõuliselt vastu paavsti algatusele taasühendada õigeusu kirik Roomaga; ta kritiseeris [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhaati]] ja Bütsantsi keisrit ilmse soovi pärast teha [[Lyoni II kirikukogu]]l aastatel 1272–1274 järeleandmisi. Patriarh Ignatiust kutsuti &quot;õigeusu sambaks&quot;. Saadikuid saadeti [[Jeruusalemma patriarh]]i juurde, et läbi rääkida liidust Bütsantsi vastu, mis sisaldas kahte teist idapatriarhi, kuid missioon ei saavutanud midagi.

Vaidlused Konstantinoopoli patriarhaadiga Bulgaaria patriarhaadi legitiimsuse üle intensiivistusid 14. sajandil. Aastal 1355 üritas oikumeeniline patriarh [[Patriarh Kallistos I (Konstantinoopol)|Kallistos I]] maksma panna oma ülemvõimu Bulgaaria kiriku üle ja väitis, et Lampsakose kirikukogu sätete alusel jäi see alluvaks ja pidi Konstantinoopolile iga-aastast tribuuti maksma. Selle nõude toetuseks ei olnud ehtsaid dokumente ja Bulgaaria religioossed võimud eirasid seda.

Bulgaaria patriarhaadi struktuur järgis Esimese tsaaririigi traditsioone. Kirikupea oli Bulgaaria patriarh, kes oli Riiginõukogu (Sinklit) liige ja oli ajuti regent. Patriarhi abistas [[Sinod]], mis koosnes piiskoppidest, kõrgvaimulikest ja mõnikord ilmaliku võimu esindajatest. Bulgaaria kirik järgis rangelt riigi ametlikku poliitikat – patriarh Joakim III hukati riigireetmise kahtluse tõttu sidemete pärast mongolitega. Bulgaaria patriarhaadi territoriaalne ulatus varieerus vastavalt territoriaalsetele muudatustele. Oma haripunktis Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal koosnes see 14 diötseesist; Preslav, Tšerven, [[Loveč]], Sofia, [[Oveh (kindlus)|Oveh]], Drastar, Vidin, Sérres, [[Filippoi]], [[Nesebar|Messembria]], Braničevo, Belgrad, Niš ja Velbažd; ning [[piiskopitool]]id Tǎrnovos ja Ohridis.

=== Hesühasm ===

{{vaata|Hesühasm}}

[[Pilt:Tetraevangelia of Ivan Alexander 05.png|pisi|Hesühasmi patrooni tsaar Ivan Aleksanderi kujutis]]

[[Hesühasm]] (kreeka &quot;tardumus, puhkus, vaikus&quot;) on [[eremiit]]lik palvetamise traditsioon õigeusu kirikus, mis õitses Balkani poolsaarel 14. sajandil. Müstilise liikumisena kuulutas hesühasm vaimse palve tehnikat, mis õige hingamisega korratuna võis kellelgi võimaldada näha [[jumalik valgus|jumalikku valgust]]. Tsaar Ivan Aleksanderile (valitses 1331–71) avaldas hesühasmi praktika muljet; temast sai hesühastlike munkade patroon. Aastal 1335 andis ta varjupaiga [[Gregorius Siinailt|Gregoriusele Siinailt]] ja vahendeid kloostri ehitamiseks Paroria lähedale [[Strandža]] mägedesse riigi kaguosas; see meelitas vaimulikke Bulgaariast, Bütsantsist ja Serbiast. Hesühasm tõestas ennast Bulgaaria õigeusu kiriku valitseva ideoloogiana Gregoriuse Siinailt jüngri tööga. Gregoriuse jünger [[Teodosius Tǎrnovost]] tõlkis tema kirjutised bulgaaria keelde ja hesühasm jõudis oma haripunkti viimase keskaegse Bulgaaria patriarhi [[Eutimius Tǎrnovost]] (1375–1394) ametiajal. Teodosius asutas Tǎrnovo lähedal [[Kilifarevo klooster|Kilifarevo kloostri]], millest sai riigi uus hesühastlik ja kirjanduslik keskus. Hesühastlikud intellektuaalid, olenemata rahvusest, säilitasid üksteisega regulaarsed sidemed, millel oli märkimisväärne mõju kultuuri- ja religioonivahetusele Balkani poolsaarel.

=== Bogomiilid ja teised ketserid ===

{{vaata|Bogomiilid}}

[[Bogomiilid]], [[Gnostitsism|gnostitsistlik]], [[Dualism|dualistlik]] sekt, asutati 10. sajandil Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajal. Hiljem laienes see kogu Balkani poolsaarele ja õitses pärast Bulgaaria langemist Bütsantsi võimu all. Õigeusu kirik pidas bogomiile, kes jutlustasid kodanikuallumatust, mis oli eriti muret tekitav riigivõimule, ketseriteks.

Bogomiilide suur taassünd Bulgaarias toimus sõjaliste ja poliitiliste tagasilöökide tõttu Borili (valitses 1207–1218) valitsusajal. Tsaar võttis kiireid, otsustavaid meetmeid bogomiilide tõkestamiseks; 11. veebruaril 1211 juhatas ta esimest [[Tǎrnovo Sinod (1211)|bogomiilidevastast sinodit]] Bulgaarias, mis peeti Tǎrnovos. Arutelude käigus bogomiilid paljastati; need, kes ei tulnud tagasi õigeusku, pagendati. Vaatamata säilinud liidule katoliku kirikuga järgis sinod rangelt õigeusu kiriku kaanoneid. Spetsiaalselt pühitsetud ''[[Borili sinodik]]is'' kirjeldati monarhi &quot;õigeuskliku tsaarina&quot; ja Tǎrnovo Sinod lisati õigeusu sinodite loendisse. Borili tegevuse tõttu vähenes bogomiilide mõju oluliselt, kuid ei kadunud.

Paljud ketserlikud liikumised, sealhulgas [[adamiidid]] ja [[barlaamism|barlaamistid]], mis tulid Bütsantsist maapakku, tõestasid end Bulgaarias 14. sajandil. Need liikumised koos bogomiilide ja judaismiga mõisteti hukka [[Tǎrnovo kirikukogu (1360)|Tǎrnovo kirikukogul]] aastal 1360, kus osalesid tsaari perekond, patriarh, aadel ja vaimulikkond. Puuduvad allikad bogomiilide olemasolust Bulgaarias pärast 1360. aastat, mis tähendab, et sekt oli juba nõrgenenud ja omas vähe järgijaid. Allesjäänud adamiitide ja barlaamistide tagakiusamine jätkus väiksemas mahus Teodosiuse Tǎrnovost ja patriarh Eutimiuse juhtimisel.

== Kultuur ==

Teine Bulgaaria tsaaririik oli eduka kultuuri keskus, mis jõudis haripunkti 14. sajandi keskpaigas/lõpus Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) valitsusajal. Sel ajal toimus Bulgaaria arhitektuuri, kunstide ja kirjanduse taassünd, mis ulatus Bulgaaria piiride taha [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbiasse]], Valahhiasse, [[Moldaavia]]sse ja Vene vürstkondadesse ning mõjutas slaavi kultuuri. Bulgaaria oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi kultuurilistest suundumustest. Peamine kultuuriline ja vaimne keskus oli Tǎrnovo, mis kasvas &quot;Teiseks Konstantinoopoliks&quot; või &quot;Kolmandaks Roomaks&quot;. Bulgaaria kaasaegsed kutsusid linna &quot;Tsarevgrad Tarnov&quot;, ''Tsaarilinn Tǎrnovo'', Konstantinoopoli Bulgaaria-pärase nime [[Tsargrad|Tsarigrad]] järgi. Teised olulised kultuurikeskused olid Vidin, Sofia ja Messembria ning suur arv kloostreid kogu riigis.

=== Arhitektuur ===

[[Pilt:Pantokrator church in Nessebar (Bulgaria).jpg|pisi|[[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] Messembrias]]
[[Pilt:Asens Fortress TB 10.jpg|pisi|[[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] Aseni kindluses]]

Linnavõrgustik Teises Bulgaaria tsaaririigis kasvas 13. ja 14. sajandil; esile kerkis arvukalt uusi linnakeskusi. Linnad ehitati tavaliselt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse ja koosnesid üldiselt sisemisest ja välimisest linnast. Aadel elas siselinnas, millel oli kants, samas enamus kodanikke elas välislinnas. Olid eraldi linnaosad aadlile, kaupmeestele, käsitöölistele ja välismaalastele. Pealinnas Tǎrnovos oli kolm kindlustatud küngast – [[Tsarevets (kindlus)|Tsarevets]], Trapezitsa ja Momina Krepost, ehitatud piki [[Jantra (jõgi)|Jantra jõekäärusid]]. Mitmed linnaosad piki jõekaldaid sisaldasid eraldi lääneeurooplaste ja juutide kvartaleid.

Kindlused ehitati mägedele ja platoodele – Bütsantsi ajaloolane [[Niketas Khoniates]] ütles, et Bulgaaria lossid Balkani mägedes paiknesid &quot;kõrgustes pilvede kohal&quot;. Need ehitati murtud kividest, mis liideti mördiga, erinevalt monumentaalrajatistest riigi kirdeosas, mis dateeruvad Esimese tsaaririigi aega. Väravad ja haavatavamad osad kaitsti tornidega; need olid tavaliselt neljakandilised, kuid oli ka ebakorrapäraseid, ringjaid, ovaalseid, kolmnurkseid või hobuserauakujulisi torne.

[[Pilt:Dolna Kamenitsa Church medka 7.jpg|pisi|püsti|[[Donja Kamenica Püha Jumalaema kirik|Püha Jumalaema kirik]] Donja Kamenicas]]

Religioosne arhitektuur oli väga prestiižne; kirikud olid riigis kõige kaunistatumate ja kindlamate ehitiste hulgas. 13. ja 14. sajandi jooksul asendati [[basiilika]]d ristikujulistega, kuppelkirikud ühe või kolme [[lööv]]iga. Kirikute välisilmed olid rikkalikud, dekoratiivsed ornamendid vaheldusid kivi- ja tellisvöödega. Neid kaunistati veel roheliste, kollaste ja pruunide keraamikatükkidega. Seda on näha mitmel kirikul Messembrias, sealhulgas [[Püha Joann Aliturgetose kirik]] ja 14. sajandi [[Kristus Pantokraatori kirik (Nesebar)|Kristus Pantokraatori kirik]] – millel olid [[petikkaar]]te read, neljalehelised lillemotiivid, kolmnurksed ornamendid, ümar [[türkiis]]keraamika ja tellis[[svastika]][[friis]]id jooksmas piki välisseinu. Iga kirik Tsarevetsis – üle 20 – ja paljud 17 kirikust Trapezitsas olid kaunistatud sarnase tehnikaga. Ristkülikukujuline [[kellatorn (arhitektuur)|kellatorn]] [[narteks]]i kohal on tüüpiline joon Tǎrnovo koolkonna arhitektuuris. Mõned kirikud, nagu Bütsantsi võimu ajal ehitatud [[Püha Jumalaema kirik Aseni kindluses|Püha Jumalaema kirik]] [[Aseni kindlus]]es, ehitati ümber kellatornidega.

[[Püha Jumalaema kirik (Donja Kamenica)|Püha Jumalaema kirik]] [[Donja Kamenica]]s, Bulgaaria tsaaririigi lääneosas (tänapäeva Serbias) on märkimisväärne oma ebahariliku arhitektuuristiili poolest. Selle kaksiktornid lõpevad teravate püramiidjate elementidega, lisaks on teravad detailid püramiidide kõigis neljas nurgas. Tornid ja nende kuju olid täiesti ebaharilikud ja enneolematud keskaegses Bulgaaria kirikuarhitektuuris ning mõjutatud [[Ungari kuningriik|Ungarist]] või [[Transilvaania]]st.

[[Pilt:Boliar.dom.jpg|pisi|vasakul|Aadlielamu varemed Tǎrnovos]]

Тsaaripalee Tǎrnovos oli algselt bojaariloss; see läbis kaks suurt ümberehitust Ivan Asen II (valitses 1218–1241) ja Ivan Aleksanderi (valitses 1331–1371) ajal. Palee oli ebakorrapärase ellipsi kujuline ja kattis 5000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Seinad olid kuni 2 m paksud. Sissepääsuväravaid valvasid ümarad ja ristkülikukujulised tornid; peasissepääs paiknes põhjafassaadi ümaras tornis. Seespool oli hoone ehitatud ümber siseõue, mille keskel oli rikkalikult kaunistatud kuninglik kirik. Patriarhipalee paiknes Tsarevetsi kõrgemas kohas ja domineeris linna kohal. Selle plaan meenutas ühte tsaaripaleed ja hõlmas 3000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Nelinurkse kellatorni kõrval oli [[Jumala Püha Ülestõusmise patriarhaalne toomkirik]]. Elu- ja ametiruumid paiknesid ehitise lõunaosas.

Säilinud on mõned aadlielamute näited. Tsaaripaleest põhjas on välja kaevatud bojaarimaja vundament 13. sajandi algusest. Sellel oli Г-kujuline plaan ning see koosnes eluruumidest ja väikesest, ühelöövilisest kirikust. Oli kahte tüüpi ühiseluruume; poolmaapealsed ja maapealsed. Viimaseid ehitati linnades ja need olid tavaliselt kahekorruselised; alumine korrus ehitati murtud kividest, mis seoti muda või mördiga, ja teine korrus ehitati puidust.

=== Kunst ===

[[Pilt:Kalojan desislava.jpg|pisi|[[Kalojan ja Desislava]], [[Bojana kirik]]u ''ktitorid'']]

Bulgaaria kaunite kunstide [[peavool]] 13. ja 14. sajandil on tuntud kui Tǎrnovo maalikoolkond. Vaatamata Bütsantsi [[Bütsantsi kunst|Palaiologoste renessansi]] mõnede tendentside mõjutusele olid Bulgaaria maalil unikaalsed omadused; esmalt klassifitseeris selle eraldi kunstikoolkonnaks Prantsuse kunstiajaloolase [[André Grabar]]. Koolkonna töödes on teatud määral realismi, eripäraseid portreid ja psühholoogilist pilguheitu. Säilinud on väga vähe Teise tsaaririigi ilmalikku kunsti. Seinamaalide kilde, mis kujutavad rikkalikult kaunistatud figuure, avastati väljakaevamistel tsaaripalee troonisaalis Tǎrnovos. Troonisaali seinad olid arvatavasti kaunistatud Bulgaaria tsaaride ja tsaarinnade kujutistega.

Tǎrnovo maalikoolkonna varajased näited on freskod [[Bojana kirik]]us Sofia lähedal, mis dateeritakse aastasse 1259; need on ühed kõige täiuslikumad ja paremini säilinud Ida-Euroopa keskaegse kunsti mälestised. Erinevalt kaasaegsest Bütsantsi kunstist ja kiriku kaanonist kujutab enamik 240 figuurist isikupära, psühholoogilist pilguheitu ja elujõudu. Kiriku ''[[ktitor]]ite'' [[Kalojan ja Desislava|Kalojani ja Desislava]] ning tseremoniaalsetes rüüdes valitseva monarhi Konstantin Tihhi ja tema naise [[Irina Doukaina Laskarina|Irina]] portreed on eriti realistlikud. [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud]] riigi kirdeosas koosnevad mitmest kirikust ja kabelist, mis esindavad Bulgaaria kunsti arengut 13. ja 14. sajandil. Ivan Asen II (valitses 1218–1241) valitsusajal maalitud maalidel esimese perioodi kirikutes on inimfiguurid kujutatud realistlikus stiilis, ovaalsete nägude ja lihavate huultega. Rõivaste värvid on kirkad, samas 14. sajandi freskod on Palaiologoste perioodi klassikalises stiilis. Nii Bojana kirik kui ka Ivanovo kaljusse raiutud kirikud on arvatud [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]].

[[Pilt:Ivanovski skalni tsarkvi 20110714-28.JPG|pisi|vasakul|Freskod [[Ivanovo kaljusse raiutud kirikud|Ivanovo kaljusse raiutud kirikutes]]]]

Tǎrnovos pole säilinud terviklikku maali. [[Püha Neljakümne märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne märtri kirikus]] säilinud 35 stseeni iseloomustavad koolkonnale iseloomulikud mahedad toonid ja reaalsustunnetus. Freskode kilde on välja kaevatud 17 kiriku varemetest Tǎrnovo teisel kindlustatud künkal, Trapezitsas; nende seas olid kujutised sõjaväelastest, kes kandsid rikkalikult kaunistatud rõivaid. Palee kabel oli kaunistatud mosaiikidega. Lääne-Bulgaarias sisaldasid jäänukkunsti kohalikud iseärasused arhaismi kompositsioonis ja varjudeta toone, mille näiteid on muuhulgas leitud [[Zemeni klooster|Zemeni kloostrist]], Püha Jumalaema kirikust [[Donja Kamenica]]s ja [[Püha Peetruse kirik (Berende)|Püha Peetruse kirikust]] [[Berende (Sofia)|Berendes]].

Paljud Teise Bulgaaria tsaaririigi raamatud sisaldasid kaunilt meisterdatud miniatuure, tuntuimad näited on ''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' tõlge bulgaaria keelde, ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]'' ja ''[[Tomići lauluraamat]]'', milles on kokku 554 miniatuuri. Miniatuuride, mis kajastavad erinevaid teoloogilisi ja ilmalikke sündmusi ja millel on oluline esteetiline väärtus, stiil oli mõjutatud kaasaegsetest Bütsantsi töödest.

Tǎrnovo koolkond jätkus; see rikastas Esimese Bulgaaria tsaaririigi traditsioone ja ikoonikujundust. Märkimisväärsed ikoonid on ''Püha Eleusa'' (1342) Messembriast, mida praegu säilitatakse [[Aleksander Nevski toomkirik (Sofia)|Aleksander Nevski toomkirikus]] Sofias, ja ''Rila Püha Johannes'' (14. sajand), mida säilitatakse Rila kloostris. Sarnaselt Bojana kiriku freskodega näitab ''Rila Püha Johannes'' realismi ja mittekanoonilist kujundust. Mõnd säilinud ikooni iseloomustab hõbeplaadistus koos pühakute emailkujutistega.

=== Kirjandus ===

{{vaata|Keskaegne Bulgaaria kirjandus}}

[[Pilt:TetraevangeliaOfIvanAlexanderFol263.jpg|püsti|pisi|14. sajandi ''[[Ivan Aleksanderi nelikevangeelium]]i'' lehekülg]]

Kirjandusliku tegevuse peamised keskused olid kirikud ja kloostrid, mis pakkusid algharidust põhikirjaoskusega kogu riigis. Mõned kloostrid tõusid esile palju kõrgema hariduse pakkumisega, mis sisaldas edasijõudnud grammatika; piibli-, teoloogiliste ja iidsete tekstide; ja kreeka keele õpinguid. Haridus oli kättesaadav võhikutele; see ei olnud piiratud vaimulikkonnaga. Neid, kes lõpetasid edasijõudnute õpingud, kutsuti ''граматик''. Esialgu kirjutati raamatuid pärgamendile, kuid Varna sadama kaudu sisse toodud paber võeti kasutusele 14. sajandi alguses. Esialgu oli paber palju kallim, kui pärgament, kuid sajandi lõpuks selle hind langes, tulemuseks suurema arvu raamatute tootmine.

12. ja 13. sajandist on säilinud vähe tekste. Märkimisväärsed näited sellest ajast on &quot;Borili raamat&quot;, oluline allikas Bulgaaria tsaaririigi ajaloost, ja &quot;Dragan Menaion&quot;, mis sisaldab varaseimat teadaolevat Bulgaaria [[hümnoloogia]]t ja hümnilugusid, samuti liturgiaid Bulgaaria pühakutele [[Joann Rilast]], [[Kyrillos ja Methodios]] ja tsaar Peter I. Säilinud on Bütsantsi poeedi (Tǎrnovo õukonnas) kirjutatud ning tsaar Ivan Asen II ja [[Irina Komnene Doukaina]] pulmale pühendatud kaks poeemi. Poeet võrdleb tsaari päikesega ja kirjeldab teda kui &quot;armsam kui päev, meeldiva välimusega&quot;.

14. sajandil toetas kirjanduslikku tegevust Teises tsaaririigis õukond ja eriti tsaar Ivan Aleksander (valitses 1331–1371), mis viis koos mitme viljaka õpetlase ja vaimulikuga märkimisväärse kirjandusliku taasünnini, mida tuntakse Tǎrnovo kirjanduskoolkonnana. Kirjandust kaitsesid ka mõned aadlikud ja rikkad kodanikud. Kirjandus sisaldas kreekakeelsete tekstide tõlkeid ja algupärandite loomist, nii religioossete kui ka ilmalike. Religioossed raamatud olid [[Epistel|ülistavad epistlid]], [[martüroloogium]]id, [[hagiograafia]]d ja kirikulaulud. Ilmalik kirjandus hõlmas kroonikaid, luuleteoseid, romaane ja novelle, [[apokrüüf]]ilisi lugusid, rahvajutte, nagu ''Trooja lugu'' ja ''Aleksandria'', juriidilisi töid ning meditsiini ja loodusteaduste töid.

[[Pilt:32-manasses-chronicle.jpg|vasakul|püsti|pisi|''[[Konstantinos Manasses|Manassese kroonika]]'' 14. sajandi bulgaariakeelse tõlke lehekülg]]

Esimene märkimisväärne 14. sajandi Bulgaaria õpetlane oli Teodosius Tǎrnovost (suri aastal 1363), kes oli mõjutatud hesühasmist ja levitas hesühastlikke ideid Bulgaarias. Tema tuntuim jünger oli Eutimius Tǎrnovost (u 1325 – u 1403), kes oli aastatel 1375–1393 Bulgaaria patriarh ja Tǎrnovo kirjanduskoolkonna asutaja. Viljaka kirjanikuna juhtis Eutimius suurt keelereformi, mis standardiseeris bulgaaria keele õigekirja ja grammatikat. Kuni reformini oli tekstides sageli õigekirja ja grammatika kasutamise erinevusi. Reformi mudel ei olnud kaasaegne keel, vaid Bulgaaria kultuuri esimese kuldajastu aegne keel 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest Esimese Bulgaaria tsaaririigi ajast.

Osmanite Bulgaaria-vallutus sundis paljud õpetlased ja Euthimiuse jüngrid välja rändama, viies oma tekstid, ideed ja talendi teistesse õigeusu maadesse – Serbiasse, Valahhiasse, Moldaaviasse ja Vene vürstkondadesse. Venemaale viidi nii palju tekste, et õpetlased räägivad teisest lõunaslaavi mõjust Venemaale. Euthimiuse lähedane sõber ja liitlane [[Kiprian (metropoliit)|Kiprian]] sai Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks ning kasutas bulgaaria kirjandusmudeleid ja -tehnikaid. [[Grigori Tsamblak]] töötas enne Kiievi metropoliidi ametisse saamist Serbias ja Moldaavias. Ta kirjutas arvukalt jutlusi, liturgiaid ja hagiograafiaid, sealhulgas &quot;Ülistava epistli Eutimiusele&quot;. Veel üks tähtis Bulgaaria emigrant oli [[Konstantin Kostenetsist]], kes töötas Serbias ja kelle despoot [[Stefan Lazarević]]i biograafiat kirjeldab [[Georgije Ostrogorski]] kui &quot;kõige tähtsamat vanaserbia kirjanduse ajaloolist tööd&quot;.

Apokrüüfiline kirjandus edenes 13. ja 14. sajandil; see oli enamasti suunatud küsimustele, mida välditi ametlikes religioossetes töödes. Oli ka palju ennustamise raamatuid, mis ennustasid sündmusi astroloogia ja unenägude põhjal. Mõned neist sisaldasid poliitilisi elemente, nagu ettekuulutus, et öösel toimuv maavärin võib inimesed segi ajada, kes võivad siis keisrit põlgusega kohelda. Võimud mõistsid apokrüüfilise kirjanduse hukka ja lisasid need pealkirjad keelatud raamatute nimistusse. Sellest hoolimata levis apokrüüfia Venemaale; 16. sajandi Vene aadlik [[Andrei Kurbski]] kutsus neid &quot;Bulgaaria muinasjuttudeks&quot;.

== Vaata ka ==
* [[Bütsantsi–Bulgaaria sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ladina sõjad]]
* [[Bulgaaria–Osmanite sõjad]]
* [[Bulgaaria–Ungari sõjad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria kuninglikud hartad]]
* [[Keskaegse Bulgaaria armee]]
* [[Keskaegse Bulgaaria laevastik]]
* [[Keskaegse Bulgaaria mündid]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid‎|Bulgaaria tsaaririik]]
[[Kategooria:Põhja-Makedoonia ajalugu]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid|Bulgaaria tsaaririik]]</text>
      <sha1>34p3qs0v6datibf3m4wnwva6yfre77q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bulgaaria tsaaririik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415856</id>
    <revision>
      <id>7201397</id>
      <parentid>7150896</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:13:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41410-14</username>
        <id>234120</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaardid */</comment>
      <origin>7201397</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4433" sha1="9ernz6gbcke6ysktmf640dwu54a24zg" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2015}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=september 2015}}

{{Endine riik
 |nimi                = ц︢рьство бл︢гарское &lt;br&gt; Bulgaaria tsaaririik
 |lipp                = Theoritical Flag of Bulgaria in 13th century.png
 |lipp-tekst          = Kuningas Kalojani lipp
 |vapp                = Coat of arms of the Second Bulgarian Empire.svg
 |vapp-tekst          = Bulgaaria vapp
 |asendikaart         = Balkans 925AD.png
 |asendikaart-tekst   = Bulgaaria [[Simeon I|Simeon Suure]] valitsusajal, 10. sajand
 |algusaasta          = 681
 |lõppaasta           = 1018&lt;br/&gt;1185–1396
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = 
 |pealinn             = 
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = 
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      =
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              =
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}

[[Euroopa]] [[keskaeg]]ses ajaloos esines [[Bulgaaria]] staatus '''Bulgaaria tsaaririigina''' ([[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] ''Българско царство''), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti [[Bütsants]]i rivaalina [[Kagu-Euroopa]]s), kahel erineval perioodil: 7. ja 11. sajandi vahel ning taas 12. ja 14. sajandi vahel. Kahte &quot;Bulgaaria tsaaririiki&quot; ei võeta eraldi üksustena, vaid ühe riigina, mis taastati pärast Bütsantsi võimu perioodi selle territooriumil.

== Esimene Bulgaaria tsaaririik ==

[[Pilt:Omurtag1.jpg|150px|pisi|vasakul|[[Kanasubigi]] Omurtag (814–831)]]

{{vaata|Esimene Bulgaaria tsaaririik}}

'''[[Esimene Bulgaaria tsaaririik]]''' rajati [[Doonau]] alamjooksu lõuna- ja põhjakalda territooriumil ning tavaliselt kirjeldatakse selle kestust aastatega 681 ja 1018, kui see allutati [[Bütsants]]ile ja [[Kiievi-Vene]]le vaatamata [[Samuil]]i ägedale vastupanule. See jõudis järk-järgult oma kultuurilise ja territoriaalse haripunktini 9. sajandil ja 10. sajandi alguses [[Boris I]] ja [[Simeon I|Simeon Suure]] ajal, kui see arenes [[Slaavlased|Slaavi Euroopa]] kultuuriliseks ja kirjanduslikuks keskuseks, samuti üheks suurimaks riigiks Euroopas.

== Teine Bulgaaria tsaaririik ==

[[Pilt:Ivan Alexander.jpg|150px|pisi|vasakul|[[Tsaar]] Ivan Aleksander (1331–1371)]]

{{vaata|Teine Bulgaaria tsaaririik}}

Keskaegne Bulgaaria riik taastati aastal 1185 (kui '''[[Teine Bulgaaria tsaaririik]]''') pärast kahe [[Tǎrnovo]] aadlimehe, [[Ivan Asen I|Aseni]] ja [[Peter]]i edukat [[Aseni ja Peteri ülestõus|ülestõusu]] ning kestis kuni selle vallutamiseni [[Osmanite riik|Osmanite]] sissetungi käigus [[Balkani poolsaar]]ele 14. sajandi lõpul, selle alistamise ajaks antakse tavaliselt 1396. aasta, kuigi mõnikord ka 1422. aasta. [[Ivan Asen II]] ajal 13. sajandi esimesel poolel saavutas riik järk-järgult enamuse oma endisest võimust, kuigi see ei kestnud siseprobleemide ja välissekkumise tõttu kaua. Tsaaririik muutus 13.–14. sajandil [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] järglasriigi [[Kuldhord]]i maksualuseks. Pärast tsaar [[Ivan Aleksander]]i surma aastal 1371 jagunes Bulgaaria kolmeks eri riigiks ja langes sellele järgnenud kümnenditel Osmanite ülemvõimu alla.

== Kaardid ==

&lt;gallery&gt;
Pilt:Balkans about 680 A.D., foundation of the First Bulgarian Empire.png|Bulgaaria pärast asutamist khaan Asparuhi poolt aastal 681
Pilt:RizMap09.jpg|Bulgaaria oma suurimas territoriaalses ulatuses Simeon Suure ajal
Pilt:Bulgaria Samuil raster.png|Bulgaaria Samuili valitsusajal
Pilt:Second Bulgarian_Empire (1185-1196).png|Bulgaaria vendade Peteri ja Aseni ajal
Pilt:Bulgaria-Iván Asen2-es.svg|Bulgaaria tsaaririik Ivan Asen II valitsusajal
Pilt:Bulgaria-1371.jpg|Teine Bulgaaria tsaaririik pärast Ivan Aleksanderi surma
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Esimene Bulgaaria tsaaririik]]
* [[Teine Bulgaaria tsaaririik]]
* [[Bulgaaria kuningriik]]
* [[Bulgaaria ajalugu]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>9ernz6gbcke6ysktmf640dwu54a24zg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Funktsionaalsed toitumisrühmad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>421701</id>
    <revision>
      <id>7201608</id>
      <parentid>6472710</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:31:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201608</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4273" sha1="hw0k9psfs48xttwkieqe0gxxbdesq7a" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:EB_1911_Water_Beetles.png|pisi|Ujurlane (''Dytiscidae''). a, valmik (''Cybister'' sp.); b, mardika pea ja tundlad (''Agabus''); c, vastne (''Dyticus''); d, nukk (''Dyticus'')]]
Liikide jagamine '''funktsionaalsetesse toitumisrühmadesse''' on vahend selleks, et ühitada tulemused, mis on saadud uurides veelistes ökosüsteemides elavaid suurselgroogseid. Sellise rühmitamise eeliseks on võimalus kombineerida [[veemardikad|veemardikate]] morfoloogilisi tunnuseid (nt suiste kuju) ja käitumuslikke mehhanisme ([[toitumisviis]]). Liigi kuuluvus teatud rühma võib erineda [[valmik]]u ja [[vastne|vastse]] perioodil.

==Funktsionaalsete rühmade uurimine==

Algul püütakse uuritavas veekogus kahvaga vees elavaid loomi ja hiljem need sorteeritakse laboris. Selleks, et teada saada, millistesse funktsionaalsetesse rühmadesse isendid kuuluvad, kasutatakse mitut uurimismeetodit. Iga putukas lahatakse eraldi ja uuritakse nende soole sisu. Sellest saab järeldada, mida nad on söönud, ja lisaks võib anda ka infot vastava liigi [[vastne|vastse]] toitumise kohta, kui sellest etapist on jäänud soolde toidujääke. &lt;ref name=&quot;&quot;&gt;C. G. Palmer, J. O'Keeffe, A. R. Palmer, T. Dunne, S. Radloff. &quot;Macroinvertebrate functional feeding groups in the middle and lower reaches of the Buffalo River, Eastern Cape, South Africa. I. Dietary variability&quot;, 1993, Lõuna-Aafrika Vabariik&lt;/ref&gt; Samuti saab toitumiskäitumist uurida ja funktsionaalset toitumisrühma määrata võrreldes [[putukad|putukate]] [[suised|suisete]] ehitust, sest see näitab, millist toitu nad saavad tarbida &lt;ref name=&quot;Tomanova&quot;&gt;S. Tomanova, E. Goitia, J. Helešic.&quot;Trophic levels and functional feeding groups of macroinvertebrates in neotropical streams&quot;, 2006, Boliivia&lt;/ref&gt;.

==Funktsionaalsed rühmad==
Esimese funktsionaalse klassifikatsiooni süsteemi koostas K. W. Cummins 1973. aastal ja seda süsteemi kasutatakse tänapäevani.

===Filtreerijad===
[[Pilt:Großer Kolbenwasserkäfer Hydrous piceus 1.jpg|pisi|Vesimardikas (herbivoor)]] Filtreerijad ''(filterers)'' on [[saprofaagid]] ehk toituvad peenest lagunenud orgaanilisest ainest &lt;ref name=&quot;Cummins&quot;&gt;K. W. Cummins. &quot;Trophic relations of aquatic insects. Annual Review of Entomology&quot;, 1973 &lt;/ref&gt;. Neil kuuluvad [[suised|suiste]] juurde spetsiaalsed harjased või siidilaadne eritis, mis toimib kui sõel ja eraldab peene aine veest. &lt;ref name=&quot;Resh&quot;&gt;V. H. Resh ''et al''. &quot;Encyclopedia of insects&quot;, 2009, USA&lt;/ref&gt; Filtreerijad on näiteks kihulaste vastsed.&lt;ref name=&quot;naide&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20151208070130/http://www.mpwmd.dst.ca.us/programs/river/watershed_assessment/5_7%5C5_7_2a%5C5_7_2_a_text.pdf 2004, vaadatud 25.11.2015&lt;/ref&gt;

===Kogujad===
Kogujad ''(gatherers)'' on samuti saprofaagid, aga nemad koguvad toitu setetest &lt;ref name=&quot;Cummins&quot; /&gt;, näiteks ühepäevikuliste vastsed.&lt;ref name=&quot;naide&quot; /&gt;

===Kraapijad===
Kraapijad ''(scrapers)'' on [[herbivoorid]]. Nad toituvad [[perifüüton]]ist, mis on keerulise koostisega segu [[vetikatest]], [[sinivetikad|sinivetikatest]], heterotroofsetest [[mikroobid]]est ja [[detriit|detriidist]], mis on kinnitunud veealustele pindadele. Nende suuosad on spetsialiseerunud aine riivimiseks või kraapimiseks kividelt ja orgaaniliselt [[substraat (ökoloogia)|substraadilt]] &lt;ref name=&quot;Cummins&quot; /&gt;, näiteks veeteod. [[Pilt:Dytiscus larva head 20110424 111951.JPG|pisi|Ujuri vastne (röövtoiduline)]]

===Peenestajad===
Peenestajad ''(shredders)'' on putukad, kes on herbivoorid ja söövad peamiselt elusaid ja lagunevaid [[veetaim]]i ja ka lagunevat puitu &lt;ref name=&quot;Cummins&quot; /&gt;. Nad toituvad suurtest orgaanilise aine tükkidest ja nendega kaasnevatest [[seen]]test ja [[bakter]]itest. Sellega tekitavad nad juurde peeneteralist orgaanilist ainet, mida saavad tarbida filtreerijad ja kogujad. &lt;ref name=&quot;Resh&quot; /&gt; Peenestajad on näiteks ehmestiivaliste vastsed.&lt;ref name=&quot;naide&quot; /&gt;

===Röövtoidulised=== 
Röövtoidulised ''(predators)'' on [[karnivoor]]id ja toituvad teistest loomadest neid tervelt neelates või kesta läbistades ja imedes kehavedelikke. &lt;ref name=&quot;Resh&quot; /&gt; Kõik ujurid on röövtoidulised.

==Vaata ka==
*[[Veemardikad]]
*[[Mardikad]]
*[[Putukad]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ökoloogia]]</text>
      <sha1>hw0k9psfs48xttwkieqe0gxxbdesq7a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Riigijuhid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>427544</id>
    <revision>
      <id>7201578</id>
      <parentid>7193737</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T01:24:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16845" sha1="ib839ut3mv4ehnpa069vcchjz5mx56b" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 }
|section=
|sort=label
|columns=label:Riik,P35,P6
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Riik
! riigipea
! valitsusjuht
|-
| [[Afganistan]]
| [[Hibatullah Akhundzada]]
| [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]]
|-
| [[Albaania]]
| [[Bajram Begaj]]
| [[Edi Rama]]
|-
| [[Alžeeria]]
| [[Abdelmadjid Tebboune]]
| ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]''
|-
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Donald Trump]]
| [[Donald Trump]]
|-
| [[Andorra]]
| [[Emmanuel Macron]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]''
| [[Xavier Espot Zamora]]
|-
| [[Angola]]
| [[João Lourenço]]
| [[João Lourenço]]
|-
| [[Antigua ja Barbuda]]
| [[Charles III]]
| [[Gaston Browne]]
|-
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]
| [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]
|-
| [[Argentina]]
| [[Javier Milei]]
| [[Javier Milei]]
|-
| [[Armeenia]]
| [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]]
| [[Nikol Pašinjan]]
|-
| [[Aserbaidžaan]]
| [[İlham Əliyev]]
| [[Əli Əsədov|Ali Asadov]]
|-
| [[Austraalia]]
| [[Charles III]]
| [[Anthony Albanese]]
|-
| [[Austria]]
| [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]]
| ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]''
|-
| [[Bahama]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q7183082|Philip &quot;Brave&quot; Davis]]''
|-
| [[Bahrein]]
| [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]]
| [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]
|-
| [[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]''
| [[Tarique Rahman]]
|-
| [[Barbados]]
| [[Sandra Mason]]
| [[Mia Mottley]]
|-
| [[Belau]]
| ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]''
| ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]''
|-
| [[Belgia]]
| [[Philippe I (Belgia)|Philippe]]
| [[Bart De Wever]]
|-
| [[Belize]]
| [[Charles III]]
| [[Johnny Briceño]]
|-
| [[Benin]]
| ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]''
| [[Patrice Talon]]
|-
| [[Bhutan]]
| [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]]
| [[Tshering Tobgay]]
|-
| [[Boliivia]]
| [[Rodrigo Paz Pereira]]
| [[Rodrigo Paz Pereira]]
|-
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| [[Željko Komšić]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''&lt;br/&gt;[[Željka Cvijanović]]
| ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]''
|-
| [[Botswana]]
| [[Duma Boko]]
| 
|-
| [[Brasiilia]]
| [[Luiz Inácio Lula da Silva]]
| [[Luiz Inácio Lula da Silva]]
|-
| [[Brunei]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
|-
| [[Bulgaaria]]
| [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]]
| [[Rumen Radev]]
|-
| [[Burkina Faso]]
| [[Ibrahim Traore]]
| ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]''
|-
| [[Burundi]]
| ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]''
| ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]''
|-
| [[Colombia]]
| [[Gustavo Petro]]
| [[Gustavo Petro]]
|-
| [[Costa Rica]]
| [[Carlos Alvarado Quesada]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]''
| ''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''&lt;br/&gt;[[Carlos Alvarado Quesada]]&lt;br/&gt;[[Luis Guillermo Solís]]&lt;br/&gt;[[Laura Chinchilla]]&lt;br/&gt;[[Óscar Arias Sánchez]]&lt;br/&gt;[[Abel Pacheco]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q562577|Miguel Ángel Rodríguez Echeverría]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]''
|-
| [[Djibouti]]
| [[Ismail Omar Guelleh]]
| [[Dileita Mohamed Dileita]]&lt;br/&gt;[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
|-
| [[Dominica]]
| ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]''
| [[Roosevelt Skerrit]]
|-
| [[Dominikaani Vabariik]]
| [[Luis Abinader]]
| [[Luis Abinader]]
|-
| [[Ecuador]]
| [[Daniel Noboa]]
| [[Daniel Noboa]]
|-
| [[Eesti]]
| [[Alar Karis]]
| [[Kristen Michal]]
|-
| [[Egiptus]]
| [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
| [[Muşţafā Madbūlī]]
|-
| [[Ekvatoriaal-Guinea]]
| [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
| ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]''
|-
| [[El Salvador]]
| [[Nayib Bukele]]
| [[Nayib Bukele]]
|-
| [[Elevandiluurannik]]
| [[Alassane Ouattara]]
| ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]''
|-
| [[Eritrea]]
| [[Isaias Afewerki]]
| [[Isaias Afewerki]]
|-
| [[Svaasimaa|Eswatini]]
| [[Mswati III]]
| ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]''
|-
| [[Etioopia]]
| ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]''
| [[Abiy Ahmed]]
|-
| [[Fidži]]
| ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]''
| ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]''
|-
| [[Filipiinid]]
| [[Bongbong Marcos]]
| [[Bongbong Marcos]]
|-
| [[Gabon]]
| ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]''
| [[Raymond Ndong Sima]]
|-
| [[Gambia]]
| [[Adama Barrow]]
| [[Adama Barrow]]
|-
| [[Ghana]]
| [[John Dramani Mahama]]
| [[Nana Akufo-Addo]]
|-
| [[Grenada]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]''
|-
| [[Gruusia]]
| [[Salome Zurabišvili|Salomé Zourabichvili]]
| [[Irakli Kobahhidze]]
|-
| [[Guatemala]]
| [[Bernardo Arévalo]]
| [[Bernardo Arévalo]]
|-
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]''
| ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]''
|-
| [[Guinea-Bissau]]
| [[Manuel Serifo Nhamadjo]]&lt;br/&gt;[[José Mário Vaz]]&lt;br/&gt;[[Umaro Sissoco Embaló]]
| [[Rui Duarte de Barros]]
|-
| [[Guyana]]
| [[Irfaan Ali]]
| ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]''
|-
| [[Haiti]]
| ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]''
| ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]''
|-
| [[Hiina]]
| [[Xi Jinping]]
| [[Li Qiang]]
|-
| [[Hispaania]]
| [[Felipe VI]]
| [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]]
|-
| [[Honduras]]
| ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]''
| ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]''
|-
| [[Horvaatia]]
| [[Zoran Milanović]]
| [[Andrej Plenković]]
|-
| [[Ida-Timor]]
| [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]]
| [[Xanana Gusmão]]
|-
| [[Iirimaa]]
| [[Catherine Connolly]]
| [[Micheál Martin]]
|-
| [[Iisrael]]
| [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]]
| [[Binyamin Netanyahu]]
|-
| [[India]]
| [[Draupadi Murmu]]
| [[Narendra Modi]]
|-
| [[Indoneesia]]
| [[Prabowo Subianto]]
| [[Prabowo Subianto]]
|-
| [[Iraak]]
| [[‘Abd al-Laţīf Rashīd|Abdul Latif Rashid]]
| ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]''
|-
| [[Iraan]]
| [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]]
| [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]]
|-
| [[Island]]
| [[Halla Tómasdóttir]]
| [[Kristrún Frostadóttir]]
|-
| [[Itaalia]]
| [[Sergio Mattarella]]
| [[Giorgia Meloni]]
|-
| [[Jaapan]]
| [[Naruhito]]
| [[Sanae Takaichi]]
|-
| [[Jamaica]]
| [[Charles III]]
| [[Andrew Holness]]
|-
| [[Jeemen]]
| ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]''
| ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]''
|-
| [[Jordaania]]
| [[‘Abd Allāh II]]
| ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]''
|-
| [[Kambodža]]
| [[Norodom Sihamoni]]
| [[Hun Manet]]
|-
| [[Kamerun]]
| [[Paul Biya]]
| [[Joseph Dion Ngute]]
|-
| [[Kanada]]
| [[Charles III]]
| [[Mark Carney]]
|-
| [[Kasahstan]]
| [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]]
| ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]''
|-
| [[Katar]]
| [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]
| ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]''
|-
| [[Keenia]]
| ''[[:d:Q195725|William Ruto]]''
| ''[[:d:Q195725|William Ruto]]''
|-
| [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| [[Faustin-Archange Touadéra]]
| ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]''
|-
| [[Kiribati]]
| [[Taneti Maamau]]
| [[Taneti Maamau]]
|-
| [[Komoorid]]
| [[Azali Assoumani]]
| [[Azali Assoumani]]
|-
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| [[Félix Tshisekedi]]
| [[Sylvestre Ilunga]]
|-
| [[Kongo Vabariik]]
| [[Denis Sassou-Nguesso]]
| ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]''
|-
| [[Kosovo]]
| ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]''
| [[Albin Kurti]]
|-
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]''
| [[Kyriákos Mitsotákis]]
|-
| [[Kuuba]]
| [[Miguel Díaz-Canel]]
| [[Manuel Marrero]]
|-
| [[Kuveit]]
| [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]
| [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]
|-
| [[Kõrgõzstan]]
| [[Sadõr Džaparov]]
| [[Sooronbaj Džeenbekov]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''&lt;br/&gt;[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''&lt;br/&gt;[[Sadõr Džaparov]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]''
|-
| [[Küpros]]
| [[Níkos Christodoulídis]]
| [[Níkos Christodoulídis]]
|-
| [[Laos]]
| [[Thongloun Sisoulith]]
| ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]''
|-
| [[Leedu]]
| [[Gitanas Nausėda]]
| [[Inga Ruginienė]]
|-
| [[Lesotho]]
| [[Letsie III]]
| ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]''
|-
| [[Libeeria]]
| ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]''
| ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]''
|-
| [[Liechtenstein]]
| [[Hans Adam II]]
| [[Daniel Risch]]
|-
| [[Liibanon]]
| [[Jūzīf ʻAwn]]
| ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]''
|-
| [[Liibüa]]
| ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]''
| ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]''
|-
| [[Luksemburg]]
| [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]]
| [[Luc Frieden]]
|-
| [[Läti]]
| [[Edgars Rinkēvičs]]
| [[Evika Siliņa]]
|-
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Cyril Ramaphosa]]
| [[Cyril Ramaphosa]]
|-
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]''
| ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]''
|-
| [[Lõuna-Sudaan]]
| [[Salva Kiir Mayardit]]
| [[Salva Kiir Mayardit]]
|-
| [[Madagaskar]]
| ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]''
| ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]''
|-
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Willem-Alexander]]
| [[Rob Jetten]]
|-
| [[Malaisia]]
| ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]''
| [[Anwar Ibrahim]]
|-
| [[Malawi]]
| [[Peter Mutharika]]
| ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]''
|-
| [[Maldiivid]]
| [[Mohamed Muizzu]]
| [[Mohamed Muizzu]]
|-
| [[Mali]]
| ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]''
| ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]''
|-
| [[Malta]]
| [[Myriam Spiteri Debono]]
| [[Robert Abela]]
|-
| [[Maroko]]
| [[Mohammed VI]]
| ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]''
|-
| [[Marshalli Saared]]
| [[Hilda Heine]]
| [[Hilda Heine]]
|-
| [[Mauritaania]]
| [[Mohamed Ould Ghazouani]]
| ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]''
|-
| [[Mauritius]]
| ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]''
| [[Pravind Jugnauth]]
|-
| [[Mehhiko]]
| [[Claudia Sheinbaum]]
| [[Claudia Sheinbaum]]
|-
| [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]]
| ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]''
| ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]''
|-
| [[Moldova]]
| [[Maia Sandu]]
| ''[[:d:Q140480413|Vasile Tofan]]''
|-
| [[Monaco]]
| [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]
| ''[[:d:Q29934395|Christophe Mirmand]]''
|-
| [[Mongoolia]]
| [[Uhnaagijn Hürelsüh]]
| ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]''
|-
| [[Montenegro]]
| [[Jakov Milatović]]
| ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]''
|-
| [[Mosambiik]]
| ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]''
| ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]''
|-
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]''
| ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]''
|-
| [[Namiibia]]
| ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]''
| ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]''
|-
| [[Nauru]]
| ''[[:d:Q58096|David Adeang]]''
| ''[[:d:Q58096|David Adeang]]''
|-
| [[Nepal]]
| ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]''
| ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]''
|-
| [[Nicaragua]]
| [[Daniel Ortega]]
| [[Daniel Ortega]]
|-
| [[Nigeeria]]
| [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]]
| [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]]
|-
| [[Niger]]
| ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tchiani]]''
| ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]''
|-
| [[Norra]]
| [[Harald V]]
| [[Jonas Gahr Støre]]
|-
| [[Omaan]]
| [[Haitham ibn Tāriq]]
| [[Haitham ibn Tāriq]]
|-
| [[Paapua Uus-Guinea]]
| [[Charles III]]
| [[James Marape]]
|-
| [[Pakistan]]
| [[Asif Ali Zardari]]
| [[Shehbaz Sharif]]
|-
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| [[Maḩmūd ‘Abbās]]
| ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]''
|-
| [[Panama]]
| ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]''
| ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]''
|-
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]''
| ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]''
|-
| [[Peruu]]
| [[José María Balcázar]]
| [[José María Balcázar]]
|-
| [[Poola]]
| [[Karol Nawrocki]]
| [[Donald Tusk]]
|-
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]''
| [[Luís Montenegro]]
|-
| [[Prantsusmaa]]
| [[Emmanuel Macron]]
| [[Sébastien Lecornu]]
|-
| [[Põhja-Korea]]
| [[Kim Chŏng-un]]
| ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]''
|-
| [[Põhja-Makedoonia]]
| [[Gordana Siljanovska-Davkova]]
| [[Hristijan Mickoski]]
|-
| [[Roheneemesaared]]
| [[José Maria Neves]]
| ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]''
|-
| [[Rootsi]]
| [[Carl XVI Gustaf]]
| [[Ulf Kristersson]]
|-
| [[Rumeenia]]
| [[Nicușor Dan]]
| [[Ilie Bolojan]]
|-
| [[Rwanda]]
| [[Paul Kagame]]
| ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]''
|-
| [[Saalomoni Saared]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]''
|-
| [[Saint Kitts ja Nevis]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]''
|-
| [[Saint Lucia]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]''
|-
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]''
|-
| [[Saksamaa]]
| [[Frank-Walter Steinmeier]]
| [[Friedrich Merz]]
|-
| [[Sambia]]
| ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]''
| [[Edgar Lungu]]
|-
| [[Samoa]]
| [[Va'aletoa Sualauvi II]]
| [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]''
|-
| [[San Marino]]
| ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]''
| 
|-
| [[Saudi Araabia]]
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
|-
| [[Seišellid]]
| ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]''
| ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]''
|-
| [[Senegal]]
| [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]]
| [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]]
|-
| [[Serbia]]
| [[Aleksandar Vučić]]
| ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]''
|-
| [[Sierra Leone]]
| [[Julius Maada Bio]]
| ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]''
|-
| [[Singapur]]
| ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]''
| ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]''
|-
| [[Slovakkia]]
| [[Peter Pellegrini]]
| [[Robert Fico]]
|-
| [[Sloveenia]]
| [[Nataša Pirc Musar]]
| [[Janez Janša]]
|-
| [[Somaalia]]
| [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]]
| ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]''
|-
| [[Soome]]
| [[Alexander Stubb]]
| [[Petteri Orpo]]
|-
| [[Sri Lanka]]
| ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]''
| ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]''
|-
| [[Sudaan]]
| [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]
| ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]''
|-
| [[Suriname]]
| ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]''
| ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]''
|-
| [[Suurbritannia]]
| [[Charles III]]
| [[Andy Burnham]]
|-
| [[São Tomé ja Príncipe]]
| ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]''
| ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]''
|-
| [[Süüria]]
| [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]]
| 
|-
| [[Tadžikistan]]
| [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]]
| [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]]
|-
| [[Tai]]
| [[Maha Vajiralongkorn]]
| [[Paetongtarn Shinawatra]]
|-
| [[Taiwan]]
| [[Lai Ching-te]]
| ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]''
|-
| [[Tansaania]]
| [[Samia Suluhu]]
| [[Samia Suluhu]]
|-
| [[Togo]]
| ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]''
| [[Faure Gnassingbé]]
|-
| [[Tonga]]
| [[Tupou VI]]
| ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]''
|-
| [[Trinidad ja Tobago]]
| ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]''
| [[Kamla Persad-Bissessar]]
|-
| [[Tuneesia]]
| [[Kaïs Saïed]]
| ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]''
|-
| [[Tuvalu]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]''
|-
| [[Türgi]]
| [[Recep Tayyip Erdoğan]]
| [[Recep Tayyip Erdoğan]]
|-
| [[Türkmenistan]]
| [[Serdar Berdimuhamedow]]
| [[Serdar Berdimuhamedow]]
|-
| [[Tšaad]]
| ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]''
| ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''&lt;br/&gt;[[Idriss Déby]]
|-
| [[Tšehhi]]
| [[Petr Pavel]]
| [[Andrej Babiš]]
|-
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]''
| ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]''
|-
| [[Uganda]]
| [[Yoweri Museveni]]
| ''[[:d:Q62481397|Robinah Nabbanja]]''
|-
| [[Ukraina]]
| [[Volodõmõr Zelenskõi]]
| [[Julija Svõrõdenko]]
|-
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q136408471|Ágnes Forsthoffer]]''
| [[Péter Magyar]]
|-
| [[Uruguay]]
| ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]''
| ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]''
|-
| [[Usbekistan]]
| [[Shavkat Mirziyoyev]]
| [[Abdulla Aripov]]
|-
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]''
|-
| [[Valgevene]]
| [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]]
| ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]''
|-
| [[Vanuatu]]
| ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]''
| ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]''
|-
| [[Vatikan]]
| [[Leo XIV]]
| ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]''
|-
| [[Venemaa]]
| [[Vladimir Putin]]
| [[Mihhail Mišustin]]
|-
| [[Venezuela]]
| [[Delcy Rodríguez]]
| 
|-
| [[Vietnam]]
| [[Tô Lâm]]
| [[Phạm Minh Chính]]
|-
| [[Zimbabwe]]
| [[Emmerson Mnangagwa]]
| [[Emmerson Mnangagwa]]
|-
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]''
| ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]''
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>ib839ut3mv4ehnpa069vcchjz5mx56b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gravitatsioonilained</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429695</id>
    <revision>
      <id>7201394</id>
      <parentid>6886018</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:06:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201394</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11284" sha1="ep7hofaej4o2452d1mifrgt9x9yqplm" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}}
[[Pilt:Wavy.gif|pisi|Kahemõõtmeline kujutis kahe üksteise ümber tiirleva [[Neutrontäht|neutrontähe]] tekitatud gravitatsioonilainetest]]
[[Fail:Baffled LIGO Scientists.jpg|pisi|Kaks [[LIGO]] teadlast püüavad seadmeriket parandada (2019)]]
[[Pilt:Gravitatsioonilainete spekter 2.png|pisi|Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid]]
'''Gravitatsioonilained''' on [[mass]]i liikumisega kaasnevad [[aegruum]]i võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena. Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas [[üldrelatiivsusteooria]] põhjal [[Albert Einstein]] 1916. aastal. Gravitatsioonilained edastavad [[energia]]t gravitatsioonikiirgusena.

Gravitatsioonilainete olemasolu eksperimentaalne tõestus esitati 11. veebruaril 2016, mil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Laserinterferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatooriumi ({{keel-en|Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory}}, [[LIGO]]) teadlased andsid teada kahe [[must auk|musta augu]] ühinemisel tekkinud gravitatsioonilainete registreerimisest.&lt;ref name=&quot;2IRWS&quot; /&gt; Järeldus tehti 14. septembril 2015 tuvastatud signaali põhjal. Signaali tuvastamise ajal oli katseseadme sisselülitamisest möödas kõigest kaks päeva. Signaal pärines 29 ja 36 [[Päike]]se massi suuruse musta augu liitumisest umbes 1,3 miljardit aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;6FIG6&quot; /&gt;

== Gravitatsioonilainete allikad ==
[[Pilt:Orbit1.gif|pisi|Kaks sarnase massiga keha tiirlevad ümber sama punkti (punane rist) ringikujulisel orbiidil]]
[[Pilt:Orbit5.gif|pisi|Kaks sarnase massiga keha tiirlemas ümber sama punkti (punane rist) elliptilistel orbiitidel]]
Gravitatsioonilainete allikateks on üldiselt kõik liikuvad massiivsed objektid, eeldusel, et nende liikumine ei ole sfääriliselt sümmeetriline (nagu paisuv või kokkutõmbuv kera) või pöördsümmeetriline (nagu pöörlev ketas). 

Sellise põhimõtte lihtsaks näiteks on pöörlev hantel. Kui hantel keerleb ümber oma [[sümmeetria telje|sümmeetriatelje]], siis see ei tekita gravitatsioonilaineid. Kui hantel veereb üle otsa, kiirgab ta gravitatsioonilaineid nagu süsteem kahest planeedist, mis tiirlevad ümber sama punkti. Mida raskem on hantel ja mida kiiremini ta tiirleb, seda suurem on gravitatsioonikiirgus.

Ka inimesed, autod ja lennukid tekitavad gravitatsioonilaineid, kuid need on liiga nõrgad selleks, et neid märgata. Meil ei ole võimalik teha seadmeid, mis paneks objekti nii kiiresti pöörlema, et oleks võimalik tema gravitatsioonilaineid avastada – isegi kõige vastupidavam materjal laguneb laiali nii suurel [[kiirus]]el. Seega ainuke võimalus gravitatsioonilainete uurimiseks on vaadelda Universumi piirkondi, kus need tekivad looduslikult. Universum on täis massiivseid kehi, mis liiguvad kiirendustega, näiteks [[Must auk|mustade aukude]] ja [[neutrontäht]]ede kaksiksüsteemid või tähed oma elutsükli lõpus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Selleks et mõista, mis tüüpi gravitatsioonilaineid erinevad objektid tekitavad, on LIGO teadlased kindlaks määranud neli gravitatsioonikiirguse kategooriat. Igal gravitatsioonilaine tüübil on unikaalne &quot;sõrmejälg&quot; või vibratsiooni tunnus, mida [[Interferomeeter|interferomeetrid]] tunnevad ja mida uurijad otsivad LIGO andmestikust. Need kategooriad on: pidevad gravitatsioonilained (inglise ''Continuous Gravitational Waves''), kompaktsete kaksiksüsteemide kokkutiirlemise gravitatsioonilained (inglise ''Compact Binary Inspiral Gravitational Waves''), stohhastilised gravitatsioonilained (inglise ''Stochastic Gravitational Waves'') ja plahvatuslikud gravitatsioonilained (inglise ''Burst Gravitational Waves'').&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Pidevad gravitatsioonilained ===
Üksikud pöörlevad massiivsed ebasümmeetrilised objektid kiirgavad pidevaid gravitatsioonilaineid, näiteks [[neutrontäht]]. Gravitatsioonilained tekivad köbrukeste või tähe sfäärilise kuju puudujääkide tõttu. Kui tähe pöörlemise määr jääb samaks, jäävad samaks ka gravitatsioonilainete omadused. See tähendab, et gravitatsioonilainel on pidevalt sama [[sagedus]] ja [[amplituud]] (nagu laulja, kes hoiab sama nooti), seepärast neid nimetatakse pidevateks gravitatsioonilaineteks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

===  Kompaktsete kaksiksüsteemide kokkutiirlemise gravitatsioonilained ===
Selliseid laineid kiirgavad massiivsete ja tihedate (kompaktsete) kehade teineteise ümber tiirlevad paarid nagu [[Valge kääbus|valgete kääbuste]], [[Must auk|mustade aukude]] ja [[neutrontäht]]ede kaksiksüsteemid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui tihedad kompaktsed objektid tiirlevad teineteise ümber, kiirgavad nad gravitatsioonilained. Need kannavad süsteemist liikumise [[energia]]t (energia, mis hoiab neid põrkumisest). Üle miljardi aasta tiirelnud objektid kaotavad nii palju energiat, et nad liiguvad üksteisele lähemale. Lähenemine põhjustab tiirlemise kiirenemist, mistõttu need objektid tekitavad rohkem tugevamaid gravitatsioonilaineid, selle tulemusena need objektid kaotavad rohkem energiat, lähenevad veel ja nende tiirlemise kiirus kasvab, nad kaotavad rohkem energiat, lähenevad veel ja sama protsess kordub. Gravitatsioonilainete kiirgamise protsess määrab ära sündmustejada lõpu, kus kaks objekti põrkuvad, põhjustades ühe [[Universum]]i sündmuse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Stohhastilised gravitatsioonilained ===
Universumis on vähe olulisi pidevate või kaksiksüsteemide poolt kiiratud inaarsete gravitatsioonilainete allikaid, seega on vähetõenäoline, et nende gravitatsioonilained läbivad Maad samal ajal ja tekitavad segase signaali detektoris. Kuid on teada, et Universumist tuleb kogu aeg palju väikeseid gravitatsioonilaineid, mis on omavahel segamini. Need väikesed lained igast suunast moodustavad niinimetatud stohhastilise signaali. Need on nõrgad ja raskemini avastatavad gravitatsioonilained. On võimalik, et vähemalt osa sellest stohhastilisest signaalist võib pärineda [[Suur Pauk|Suurest Paugust]]. Nende lainete avastamine võimaldab näha kaugemale kui kunagi varem tagasi Universumi ajalukku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Plahvatuslikud gravitatsioonilained ===
LIGO teadlased nimetavad plahvatuslikeks gravitatsioonilaineteks kõiki gravitatsioonilaineid, mida ei ole veel avastatud ja mille omadused ei ole teada. Selliste gravitatsioonilainete tuvastamine oleks meeldivaks üllatuseks. Mõnikord ei ole füüsika teadusel piisavalt palju informatsiooni, et ennustada, kuidas selle allika gravitatsioonilained ilmuvad. Teadlased loodavad avastada gravitatsioonilaineid sellistest süsteemidest, millest ei oldud varem teadlikud. Selliste gravitatsioonilainete otsimiseks ei saa ennustada omadusi nagu eelmiste gravitatsioonilainete puhul. See tähendab, et teadlased ei piira oma analüüsi modelleeritud või eeldatud signaaliga, see teeb plahvatuslike gravitatsioonilainete otsingud väga keeruliseks. Uute gravitatsioonilainete avastamine võimaldab saada uuelaadset informatsiooni Universumi kohta, mida muul viisil ei pruugi kunagi teada saada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Gravitatsioonilainest läbimineku efektid ==
[[Pilt:GravitationalWave PlusPolarization.gif|pisi|Polariseerutud gravitatsioonilaine mõju osakeste ringile]]
Gravitatsioonilained läbivad pidevalt Maad, kuid isegi kõige tugevamatel on imeväike mõju ning nende allikad on üldiselt kaugemal. Näiteks lained kahe musta augu liitumisest, GW150914-ga, jõudsid Maale pärast üle miljardi valgusaasta pikkust reisi pulsatsioonina aegruumis, mis muutis 4-km LIGO õla pikkust prootoni 1/10000 laiuse võrra. See muutus on samaväärne lähima galaktika kauguse muutusega ühe millimeetri võrra. Isegi äärmuslike gravitatsioonilainete toime on väga väike, nende toimet on võimalik märgata ainult keerukate detektoritega.

Me saame paremini mõista, mis on gravitatsioonilaine, vaadates, kuidas see mõjutab objekti, mida see läbib. Kujutage ette laeva merel. Kui veelaine läbib laeva paremalt vasakule, siis laev kõigub üles ja alla. Teiselt poolt, kui gravitatsioonilaine läbib samas suunas, laev muutub ühel hetkel pikkemaks, teisel lühemaks.&lt;ref name=&quot;4bHAt&quot; /&gt;

Nagu teiste lainete kirjeldamiseks, kasutatakse ka gravitatsioonilaine kirjeldamiseks mitmeid karakteristikud:
* [[Amplituud]] – näitab, mitme protsendi võrra gravitatsioonilaine venitab või pigistab objekti. Veelainete puhul näitab amplituud, kui palju laine tõuseb ja langeb võrreldes merepinnaga. Amplituud siintoodud animatsioonis on umbes h = 0,5 (või 50%). Maad läbivad gravitatsioonilained on mitu sekstiljonit korda nõrgemad kui see – h ≈ 10–20.
* [[Sagedus]] – tavaliselt tähistatakse f. See on sagedus, millega laine võngub (1 jagatud ajaga kahe järjestikuse maksimaalsete venitamiste või pigistamiste vahel).
* [[Lainepikkus]] – tavaliselt tähistatakse λ, see on kaugus pikilaine kahe maksimaalse venitamise või pigistamise vahel.
* [[Kiirus]] – kiirus, millega punkt laines (näiteks maksimaalse venitamise või pigistamise punkt) liigub. Gravitatsioonilainete väikeste amplituudide korral võrdub nende kiirus [[valguse kiirus]]ega ([[Valguse kiirus|c]]).
Gravitatsioonilaine kiirus, lainepikkus ja sagedus on seotud võrrandiga c = λf nagu valguslaine puhul. Siintoodud animatsioon võngub umbes kord kahe sekundi jooksul. See vastaks sagedusele 0,5&amp;nbsp;Hz ja lainepikkusele 600 000&amp;nbsp;km (~ 47 Maa läbimõõtu).

Eespool toodud näites on eeldatud, et laine on lineaarselt polariseerutud &quot;pluss&quot; polarisatsiooniga (kirjutatakse h +). Gravitatsioonilaine [[Polarisatsioon|polariseerumine]] sarnaneb valguslaine polarisatsiooniga, välja arvatud see, et gravitatsioonilaine polarisatsioonide erinevus on 45 kraadi, mitte 90 kraadi. Nagu valguse polarisatsioon võib gravitatsioonilaine polarisatsioon olla ka ringpolariseerutud laine. Gravitatsioonilained on polariseerutud nende allika loomuse tõttu.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;2IRWS&quot;&gt;Jaan-Juhan Oidermaa (toimetaja): [http://novaator.err.ee/v/universum/25d59e9e-15c1-4f3d-83cf-4febd6ae9a6c &quot;Teadlased nägid esimest korda gravitatsioonilaineid&quot;]. Novaator, 11.02.2016. Vaadatud 4.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FIG6&quot;&gt;Liisa Tagel: [http://arvamus.postimees.ee/3581299/paevaintervjuu-gravitatsioonilainete-leidmine-kinnitab-ka-et-mustad-augud-on-olemas &quot;Gravitatsioonilainete leidmine kinnitab ka, et mustad augud on olemas&quot;]. Postimees, 13. veebruar 2016. Vaadatud 4.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.ligo.caltech.edu/page/gw-sources Sources and Types of Gravitational Waves]. LIGO Caltech. Vaadatud 4.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4bHAt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160215233354/http://www.black-holes.org/the-science-gravitational-waves/gravitational-wave-astronomy/gravitational-waves] Vaadatud 9.11.2016&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://novaator.err.ee/599700/gravitatsioonilaineid-nahti-kolmandat-korda &quot;Gravitatsioonilaineid nähti kolmandat korda&quot;] ERR Novaator, 2. juuni 2017 
*[http://novaator.err.ee/259890/gravitatsioonisignaalid-hoiatavad-lahenevate-maavarinate-eest &quot;Gravitatsioonisignaalid hoiatavad lähenevate maavärinate eest&quot;] ERR Novaator, 25. november 2017


[[Kategooria:Gravitatsioon]]
[[Kategooria:Üldrelatiivsusteooria]]
[[Kategooria:Füüsika lahendamata probleemid]]</text>
      <sha1>ep7hofaej4o2452d1mifrgt9x9yqplm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Patti Smith</title>
    <ns>0</ns>
    <id>431013</id>
    <revision>
      <id>7201669</id>
      <parentid>6793275</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:52:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7172" sha1="sftqxdlw5otxz7sq6hdpwxz2qi4hhr7" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=november|aasta=2017}}
{{Muusikute info
|nimi = Patti Smith
|pilt = Patti Smith performing in Finland, 2007.jpg
|pildiallkiri = Patti Smith esinemas [[Provinssirock]]i festivalil [[Seinäjoki]]s Soomes (juuni 2007)
|taust = soolo_laulja
|sünninimi = Patricia Lee Smith
|sünniaeg = 30. detsember 1946
|päritolu = [[Ameerika Ühendriigid]]
|stiil = {{Lihtne loend|
* ''[[punk rock]]''&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot;/&gt;
* ''[[art punk]]''&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.pastemagazine.com/articles/2007/03/patti-smith-land-horses-land-of-a-thousand-dances-la-mer-de.html|title=Patti Smith – Land: Horses/Land Of A Thousand Dances/La Mer (De)|work=[[Paste]]|accessdate=1.11.2017|archive-date=22.12.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151222103342/http://www.pastemagazine.com/articles/2007/03/patti-smith-land-horses-land-of-a-thousand-dances-la-mer-de.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* ''[[proto-punk]]''&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.avclub.com/article/60-minutes-music-sum-art-punk-pioneers-wire-219113|title=60 minutes of music that sum up art-punk pioneers Wire|publisher=[[The A.V. Club]]|date=28. mai 2015|accessdate=1.11.2017|author=Murray, Noel}}&lt;/ref&gt;
* ''[[art rock]]''&lt;ref&gt;{{cite book|author=Lucy O'Brien|title=She Bop II: The Definitive History of Women in Rock, Pop and Soul|url=https://books.google.com/books?id=AZ4L0Pv7QwUC&amp;pg=PA118|date=16. oktoober 2003|publisher=A&amp;C Black|isbn=978-0-8264-3529-3|page=118}}&lt;/ref&gt;}}
|amet = laulja, laulukirjutaja, luuletaja, kunstnik
|tegev = [[1971]]– praeguseni
|plaadifirma = [[Arista Records|Arista]], [[Columbia Records|Columbia]]
}}
'''Patricia Lee Smith''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1946]] [[Chicago]]s)&lt;ref name=&quot;bockris&quot; /&gt; on ameerika laulja, [[helilooja]], luuletaja ja kunstnik.&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot; /&gt; Ta on üks mõjukamatest naissoost rokkstaaridest. Tema debüütalbum &quot;[[Horses]]&quot; (1975) oli New Yorgi ''[[punk rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i liikumise esimene avaldatud album.&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot; /&gt;

Patti Smithi on kutsutud pungiluule laureaadiks&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot; /&gt; ja pungi ülempreestrinnaks&lt;ref name=&quot;7COUI&quot; /&gt;, sest tema laulud ühendavad tihti rokki ja luulet. Tema tuntuim lugu on [[Bruce Springsteen]]i kirjutatud (Patti muudatustega) &quot;[[Because the Night]]&quot;, mis saavutas 1978. aastal [[Billboard Hot 100]] edetabelis 13. koha.&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot; /&gt; 2005. aastal anti Patti Smithile Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordu komandörikraad (''Commandeur de l'ordre des Arts et des Lettres'')&lt;ref name=&quot;Ordre&quot; /&gt; ja 2007. aastal võeti ta [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks.&lt;ref name=&quot;R&amp;R hall&quot; /&gt; 2010. aasta detsembris ajakirjas [[Rolling Stone]] avaldatud 100 kõigi aegade parimate artistide nimekirjas oli Patti Smith 47. kohal.&lt;ref name=&quot;BQlpD&quot; /&gt; 2011. aastal võitis ta Polar Musicu auhinna.

17. novembril 2010 võitis Patti Smith mälestusteraamatu &quot;Kõigest lapsed&quot; (&quot;Just Kids&quot;) eest [[National Book Award]]i. Raamat räägib Patti Smithi ja fotokunstnik Robert Mapplethorpe'i kooselust ja kasvamisest ning on kirjutatud viimase palvel. Aastal 2014 ilmus &quot;Kõigest lapsed&quot; Martin Rünga tõlgituna eesti keeles.&lt;ref name=&quot;AMHX2&quot; /&gt;

21. juulil 2014 esines Patti Smith [[Tallinn]]as [[Nordea Kontserdimaja]]s.&lt;ref name=&quot;4FSVp&quot; /&gt;

==Diskograafia==
;Stuudioalbumid
* ''[[Horses]]'' (1975)
* ''[[Radio Ethiopia]]'' (1976)
* ''[[Easter (Patti Smith Group' album)|Easter]]'' (1978)
* ''[[Wave (Patti Smith Group'i album)|Wave]]'' (1979)
* ''[[Dream of Life]]'' (1988)
* ''[[Gone Again]]'' (1996)
* ''[[Peace and Noise]]'' (1997)
* ''[[Gung Ho (album)|Gung Ho]]'' (2000)
* ''[[Trampin']]'' (2004)
* ''[[Twelve]]'' (2007)
* ''[[Banga (album)|Banga]]'' (2012).

==Raamatud==
{{div col|laius=25em}}
* ''[[Seventh Heaven (luulekogu)|Seventh Heaven]]'' (1972)
* ''[[Early Morning Dream]]'' (1972)
* ''[[A Useless Death]]'' (1972)
* ''[[Witt (raamat)|Witt]]'' (1973)
* ''The Night'' (1976) koos Tom Verlaine'iga 
* ''[[Ha! Ha! Houdini!]]'' (1977)
* ''[[Babel (raamat)|Babel]]'' (1978)
* ''[[Woolgathering]]'' (1992)
* ''[[Early Work]]'' (1994)
* ''[[The Coral Sea (raamat)|The Coral Sea]]'' (1996)
* ''[[Patti Smith Complete]]'' (1998)
* ''[[Strange Messenger]]'' (2003)
* ''[[Auguries of Innocence (luuletused)|Auguries of Innocence]]'' (2005)
* ''Poems (Vintage Classics)'' [[William Blake]]. &lt;br /&gt;toim. Patti Smith (2007)
* ''Land 250'' (2008)
* ''Trois'' (2008)
* ''Great Lyricists''; eessõna Rick Moody (2008)
* [[Kõigest lapsed]] (Just Kids; 2010, eesti keeles 2014)
* ''Hecatomb'' (2014) koos Jose Antonio Suarez Londono joonistega
* ''[[M Train (raamat)|M Train]]'' (2015)&lt;ref name=MTrain&gt;Ulin, David L. &quot;[http://www.latimes.com/books/la-ca-jc-patti-smith-20151004-story.html  Review: Patti Smith's ''M Train'' reckons with life, while ''Collected Lyrics'' shows her living energy as words]&quot;, ''[[Los Angeles Times]]'', October 1, 2015. Retrieved November 1, 2017.&lt;/ref&gt;
* ''[[Pühendumus (Patti Smithi raamat)|Pühendumus]]'' (Devotion, 2017, eesti keeles 2022)&lt;ref&gt;{{Cite book |title=Devotion |url=https://yalebooks.yale.edu/book/9780300218626/devotion |series=Why I Write |location=New Haven, Conn. |publisher=Yale University Press |year=2017 |isbn=9780300218626 |oclc=989978146}} Google Books |id=Xym7AQAACAAJ |title=Devotion&lt;/ref&gt;
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bockris&quot;&gt;{{Cite book|last=Bockris|first=Victor|last2=Bayley|first2=Roberta|title=Patti Smith: an unauthorized biography|publisher=Simon and Schuster|year=1999|page=19|isbn=978-0-684-82363-8|url=http://books.google.com/books?id=DM813EFRYcoC&amp;pg=PA19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allmusic bio&quot;&gt;{{Cite web|first=Steve|last=Huey|title=Patti Smith &gt; Biography|url=https://www.allmusic.com/artist/patti-smith-mn0000747445|work=[[AllMusic]]|publisher=[[Rovi Corporation]]|accessdate=18.04.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ordre&quot;&gt;{{Cite web|title=Remise des insignes de Commandeur dans l'Ordre des Arts et des Lettres à Patti Smith &quot;Solidays&quot;|url=http://www.culture.gouv.fr/culture/actualites/conferen/donnedieu/patti_smith.html|publisher=[[Prantsusmaa Kultuuriministeerium|French Ministry of Culture]]|location=Paris|language=fr|date=10.07.2005|accessdate=18.04.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R&amp;R hall&quot;&gt;{{Cite web|title=Patti Smith|url=http://www.rockhall.com/inductees/patti-smith|publisher=[[Rock and Roll Hall of Fame]]|location=Cleveland, Ohio|year=2007|accessdate=18.04.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7COUI&quot;&gt;http://www.theguardian.com/music/2007/jan/19/popandrock.usa&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BQlpD&quot;&gt;http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-artists-of-all-time-19691231/patti-smith-20110420&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AMHX2&quot;&gt;http://www.rahvaraamat.ee/p/k%C3%B5igest-lapsed/586394/et?isbn=9789949338436&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4FSVp&quot;&gt;[http://kultuur.postimees.ee/2857471/patti-smith-missioonitunnet-peab-olema Patti Smith: missioonitunnet peab olema], 15. juuli 2014&lt;/ref&gt;
}}

{{ENref|:en:Patti Smith|01.11.2017}}

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Smith, Patti}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>sftqxdlw5otxz7sq6hdpwxz2qi4hhr7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pühavaimu tänav (Pärnu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432161</id>
    <revision>
      <id>7201421</id>
      <parentid>6723606</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:14:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta</comment>
      <origin>7201421</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3569" sha1="iad9pj9fvoz589d7k6j6q2mb9sg5q7e" xml:space="preserve">{{teekaart}}
'''Pühavaimu tänav''' on [[tänav]] [[Pärnu]]s [[Kesklinn (Pärnu)|Kesklinna]] linnaosas.

Tänav algab [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikalt tänavalt]] ja lõpeb [[Supeluse tänav (Pärnu)|Supeluse tänavaga]] ristudes. Tänav ristub veel [[Malmö tänav (Pärnu)|Malmö]], [[Uus tänav (Pärnu)|Uus]], [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]], [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Esplanaadi tänav|Esplanaadi]] tänavaga. Tänav külgneb ka [[Steineri aed|Steineri aia]] ja [[Brackmanni park|Brackmanni pargiga]]. 

Tänav on ligikaudu 567 m pikkune. Pühavaimu ja Rüütli tänava ristmik on autodele suletud. Kuninga tänavast Lõuna tänavani on Pühavaimu ühesuunaline. Sellel lõigul saab sõita vaid Esplanaadi tänava suunas. 

[[Fail:Pühavaimu tänav 2020 (2).jpg|pisi|Pühavaimu tänav 2020. aasta augustis]]
[[Fail:Pühavaimu tänav 2020 (3).jpg|pisi|Pühavaimu tänav 2020. aasta augustis]]
[[File:Pühavaimu Pärnu.jpg|pisi|Pühavaimu tänav 2021. aasta talv]]

==Nimi==
Pühavaimu (ajalooliselt saksa keeles ''Heiligengeiststraße'') on saanud nime tänava lõunapoolses otsas asunud [[Pärnu Pühavaimu kirik|Pühavaimu kirik]]u järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/575072/puha-vaim-ja-randav-varav|pealkiri=Püha vaim ja rändav värav|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=24. september 2011|vaadatud=21.09.2020}}&lt;/ref&gt; Tänavat on mainitud juba [[1543]] nimega ''Kompenye o des hilligen geistes str.'' [[Eesti NSV]] ajal kandis tänav nime ''Johannes Vares-Barbaruse tänav''. Pühavaimu nimi taastati 22. märtsil [[1989]].&lt;ref name=&quot;KNAB&quot;&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96015447&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Kohanimeandmebaas] (vaadatud 15.03.2016)&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Pühavaimu tänava põhjapoolne osa tekkis juba [[Keskaeg|keskajal]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[17. sajand]]uk ehitati Pärnust moodne [[merekindlus]], mille käigus laiendati ka linnaruumi. Seetõttu pikenes Pühavaimu Ringi tänavani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast merekindluse lammutamist [[19. sajand]]il pikendati Pühavaimu tänavat Supeluse tänavani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Hoonestus==
*[[Pühavaimu 8]] – Heno ja Steineri maja
*[[Pühavaimu 17]] – Pulsi õlletehase hooned
*[[Pühavaimu 19]] – [[1812]]. aastal valminud [[Pärnu Vanalinna Põhikool]]i võimla
*Pühavaimu 26 ja [[Supeluse tänav (Pärnu)|Supeluse tänav]]a nurgal, asub 1873 ehitatud koolimaja hoone, kus on tegutsenud [[Carl Gustav Jochmann]]i erakool ja  Pärnu 4. algkool. Alates 2007. aastast tegutseb selles majas [[Laine Mägi]] Tantsukool.{{lisa viide}}

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Fail:Heino maja 2020.jpg|Heno maja, [[Pühavaimu 8]]
Fail:Steineri maja 2020.jpg|Steineri maja, [[Pühavaimu 8]]
Fail:Pühavaimu tn 8, Pärnu 2.jpg|Pühavaimu tn 8
Fail:Pühavaimu tn 8, Pärnu.jpg|Pühavaimu tn 8
Fail:Parnu - panoramio (22).jpg|[[Pühavaimu 19]] ja [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänav]]a nurk
Fail:Pühavaimu 19, Pärnu (2024).jpg|[[Pühavaimu 19]]
Fail:Pühavaimu tänav 2020 (1).jpg
Fail:Pühavaimu 26, Pärnu.jpg|Pühavaimu 26&lt;br&gt;9. märts 2023
Fail:Pühavaimu 26, Pärnu 2.jpg|Pühavaimu 26&lt;br&gt;9. märts 2023
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{commonskat|}}

==Välislingid==
*Tõnu Kann. [https://parnu.postimees.ee/575882/puha-vaim-ja-randav-varav Püha vaim ja rändav värav]. Pärnu Postimees, 25. september 2011

{{Pärnu Kesklinna tänavad}}

[[Kategooria:Pärnu tänavad]]</text>
      <sha1>iad9pj9fvoz589d7k6j6q2mb9sg5q7e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maive Rute</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434604</id>
    <revision>
      <id>7201473</id>
      <parentid>7200891</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:15:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37536-42</username>
        <id>232584</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */ pisiparandus - 2 sõna kustutatud</comment>
      <origin>7201473</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31351" sha1="24pfk1gsgocbxwstklomqh57vdlwq0n" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| sünnikoht = Rapla
| sünniaeg = 7. mai 1966
| pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg
| pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal
}}
'''Maive Rute''' (sündinud [[7. mai]]l [[1966]]) on [[Eesti]] ettevõtluse arendaja taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippjuht.

==Haridus==

Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=karuvalla20080201.2.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=voitlevsona19850921.2.12&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]&lt;nowiki/&gt;s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade &quot;Elu Parimad Aastad&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]].

2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}&lt;/ref&gt;

2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis.
[[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil &quot;Future of Work; Making it e-Easy&quot; septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]]

==Töökäik==

* 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1994–1995 töötas [[PricewaterhouseCoopers]]i&lt;nowiki/&gt;s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=hommikuleht19940920.2.15.3&amp;srpos=2&amp;e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
* 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;).
* 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}&lt;/ref&gt; Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga.
* 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;]]
* Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vastutusvaldkonnad tööstuspoliitika &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kriitilised toormed &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, tarneahelad &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, standardiseerimine &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}&lt;/ref&gt; ja investeeringud &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;.  Juhatas EL ning Ukraina &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, samuti EL ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelises koostöös, sh USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestieluweekly20220617.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Lisandus [https://single-market-economy.ec.europa.eu/access-finance/european-competitiveness-fund_en Euroopa Konkurentsivõime Fondi] ettevalmistuse koordineerimine ning teemadena [[:en:InvestEU|InvestEU]], majandusjulgeolek ja avaliku sektori reformid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Septembrist 2026 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse ([[:en:Joint_Research_Centre|JRC]]) peadirektori asetäitja, vastutades muuhulgas Euroopa tulevikustrateegiate eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Maive Rute asub juhtima Euroopa tulevikustrateegiaid |url=https://www.postimees.ee/8504939/maive-rute-asub-juhtima-euroopa-tulevikustrateegiaid |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Times |eesnimi=The Brussels |pealkiri=EU Commission reshuffles senior ranks ahead of critical mid-2026 transitions |url=https://www.brusselstimes.com/2221080/eu-commission-reshuffles-senior-ranks-ahead-of-critical-mid-2026-transitions |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.brusselstimes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]]

==Täiendavaid ülesandeid==
*[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev19991022.2.43.3.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}&lt;/ref&gt;
*2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda &quot;Eesmärk ja väärtused&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk.
* 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004).
* 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}&lt;/ref&gt;
* 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}&lt;/ref&gt;
* 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]]

==Isiklikku==
Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}&lt;/ref&gt; ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&amp;set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus &quot;Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&amp;set=pcb.986669113712891&amp;locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt; ja  Berliinis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;.

Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel &lt;ref name=&quot;EPL2013&quot;&gt;[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 &quot;Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu&quot;], EPL, 26. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev20140411.2.20.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; on kummalgi lapsed.

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Rute, Maive}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>24pfk1gsgocbxwstklomqh57vdlwq0n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201498</id>
      <parentid>7201473</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:53:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37536-42</username>
        <id>232584</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */ sõnade järjekorra muutmine, pisiparandus</comment>
      <origin>7201498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31351" sha1="eick3yui5wovatql6v4kokjs0cyoabj" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| sünnikoht = Rapla
| sünniaeg = 7. mai 1966
| pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg
| pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal
}}
'''Maive Rute''' (sündinud [[7. mai]]l [[1966]]) on [[Eesti]] ettevõtluse arendaja taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippjuht.

==Haridus==

Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=karuvalla20080201.2.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=voitlevsona19850921.2.12&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]&lt;nowiki/&gt;s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade &quot;Elu Parimad Aastad&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]].

2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}&lt;/ref&gt;

2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis.
[[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil &quot;Future of Work; Making it e-Easy&quot; septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]]

==Töökäik==

* 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1994–1995 töötas [[PricewaterhouseCoopers]]i&lt;nowiki/&gt;s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=hommikuleht19940920.2.15.3&amp;srpos=2&amp;e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF], ettevõtete arengut toetati USA eelarvest) esimene analüütik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
* 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;).
* 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}&lt;/ref&gt; Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga.
* 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;]]
* Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vastutusvaldkonnad tööstuspoliitika &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kriitilised toormed &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, tarneahelad &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, standardiseerimine &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}&lt;/ref&gt; ja investeeringud &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;.  Juhatas EL ning Ukraina &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, samuti EL ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelises koostöös, sh USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestieluweekly20220617.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Lisandus [https://single-market-economy.ec.europa.eu/access-finance/european-competitiveness-fund_en Euroopa Konkurentsivõime Fondi] ettevalmistuse koordineerimine ning teemadena [[:en:InvestEU|InvestEU]], majandusjulgeolek ja avaliku sektori reformid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Septembrist 2026 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse ([[:en:Joint_Research_Centre|JRC]]) peadirektori asetäitja, vastutades muuhulgas Euroopa tulevikustrateegiate eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Maive Rute asub juhtima Euroopa tulevikustrateegiaid |url=https://www.postimees.ee/8504939/maive-rute-asub-juhtima-euroopa-tulevikustrateegiaid |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Times |eesnimi=The Brussels |pealkiri=EU Commission reshuffles senior ranks ahead of critical mid-2026 transitions |url=https://www.brusselstimes.com/2221080/eu-commission-reshuffles-senior-ranks-ahead-of-critical-mid-2026-transitions |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.brusselstimes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]]

==Täiendavaid ülesandeid==
*[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev19991022.2.43.3.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}&lt;/ref&gt;
*2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda &quot;Eesmärk ja väärtused&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk.
* 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004).
* 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}&lt;/ref&gt;
* 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}&lt;/ref&gt;
* 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]]

==Isiklikku==
Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}&lt;/ref&gt; ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&amp;set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus &quot;Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&amp;set=pcb.986669113712891&amp;locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt; ja  Berliinis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;.

Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel &lt;ref name=&quot;EPL2013&quot;&gt;[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 &quot;Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu&quot;], EPL, 26. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev20140411.2.20.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; on kummalgi lapsed.

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Rute, Maive}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>eick3yui5wovatql6v4kokjs0cyoabj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina kodusõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435825</id>
    <revision>
      <id>7201414</id>
      <parentid>6970089</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:54:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201414</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7332" sha1="dixckjd99y21ae8zowek24u8u2gacp3" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Hiina kodusõda
| osa           = 
| pilt          = ChineseCivilWarCollage.PNG
| pildiallkiri  = Päripäeva ülalt: kommunistide väed [[Sipingi lahing]]us, moslemid [[Rahvuslik Revolutsiooniarmee|Rahvusliku Revolutsiooniarmee]] koosseisus, [[Mao Zedong]] 1930. aastatel, [[Jiang Jieshi]] sõdureid üle vaatamas, kommunistide kindral Su Yu enne Menglianggu lahingut
| aeg           = 1. august 1927 – 22. detsember 1936 &lt;br /&gt; 31. märts 1946 – 1. mai 1950
| koht          = Hiina
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Kommunistide võit 
* Kommunistid saavutasid kontrolli Hiina mandriosa üle 
* Hiina mandriosas loodi [[Hiina Rahvavabariik]]
* [[Hiina Vabariigi valitsus]] asus ümber [[Taiwan]]ile 
* Sõjategevus küll lõppes, aga rahulepingut ei sõlmitud
| seis          = 
| osaline1      = [[Pilt:Flag of Taiwan.svg|border|25x15px|Hiina Vabariik]] [[Hiina Vabariik]]
: [[Pilt:Naval Jack of the Republic of China.svg|border|25x15px|Guomindang]] [[Guomindang]] (1927–1936; 1947–1949)
: [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg|border|25x15px|Rahvuslik Revolutsiooniarmee]] [[Rahvuslik Revolutsiooniarmee]] (1927–1936; 1946–1947)
: Ühinenud sõdurite salgad (1927–1936; 1946–1947)
: [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg|border|25x15px|Hiina Vabariigi sõjavägi]] [[Hiina Vabariigi sõjavägi]] (1947–1950)
: [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg|border|25x15px|Hiina Vabariigi sõjavägi]] Natsionalistidele lojaalsed sissid, Hiina mandriosale ja [[Myanmar]]i jäänud sõdurisalgad (1949–1950) 
| osaline2      = [[Pilt:Flag of the Chinese Communist Party.svg|border|25x15px|HKP]] [[Hiina Kommunistlik Partei]] (1927–1936; 1946–1949)
: [[Pilt:National Flag of Chinese Soviet Republic.svg|border|25x15px|Hiina Nõukogude Vabariik]] [[Hiina Nõukogude Vabariik]] (1931–1936)
: [[Pilt:中國工農紅軍軍旗.svg|border|25x15px|Hiina Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] [[Punaarmee (Hiina)|Hiina Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] (1927–1936)
: [[Pilt:Chinese soviet flag.svg|border|25x15px|Jiangxi–Fujiani Nõukogude Vabariik]] [[Jiangxi–Fujiani Nõukogude Vabariik]] (1927–1934)
: [[Fujiani Rahvavalitsus]] (1933–1934)
: [[Pilt:People's Liberation Army Flag of the People's Republic of China.svg|border|25x15px|Hiina rahvavabastusarmee]] [[Punaarmee (Hiina)|Hiina rahvavabastusarmee]] (1946–1950)
[[Teine Ida-Turkestani vabariik]] (1944–1946)
: [[Ili rahvaarmee]] (1944–1946)
| osaline3      = 
| väejuht1      = '''[[Chiang Kai-shek]]''' 
: [[Bai Chongxi]] 
: [[Chen Cheng]] 
: [[Li Zongren]] 
: [[Yan Xishan]] 
: [[He Yingqin]] 
: [[Wang Yaowu]] 
: [[Wei Lihuang]] 
: [[Fu Zuoyi]] 
: [[Liu Chih]] 
: [[Sun Li-jen]] 
: [[Du Yuming]] 
: [[Xue Yue]] 
: [[Zhang Xueliang]] 
: [[Cen Chunxuan]] 
: [[Feng Yuxiang]]
| väejuht2      = '''[[Mao Zedong]]'''
: [[Zhu De]] 
: [[Peng Dehuai]] 
: [[Lin Biao]] 
: [[Liu Bocheng]] 
: [[Zhou Enlai]] 
: [[Chen Yi (communist)|Chen Yi]]
: [[Deng Xiaoping]] 
: [[Nie Rongzhen]] 
: [[Su Yu]] 
: [[Chen Geng]] 
: [[Xu Xiangqian]] 
: [[Ye Fei]] 
: [[He Long]] 
:[[Ye Ting]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = *4 300 000 (juuni 1946)
*3 650 000 (juuni 1948)
*1 490 000 (juuni 1949)
| jõud2         = *1 200 000 (juuni 1945)
*2 800 000 (juuni 1948)
*4 000 000 (juuni 1949)
| jõud3         = 
| kaotused1     = u 1 500 000 (1948–1949)
| kaotused2     = u 250 000 (1948–1949)
| kaotused3     =
1928–1936: u 2 000 000 hukkunud sõdurit
1945–1949: u 6 000 000 (koos tsiviilisikutega)
| märkused      = 
}}

'''Hiina kodusõda''' ([[hiina keel]]es 國共內戰; [[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 国共内战; [[pinyin]]is ''guó-gòng nèizhàn''; otsetõlkes 'natsionalistide-kommunistide kodusõda') oli sõda [[Hiina]]s. Sõja osapooled olid [[Guomindang]]i juhitud [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] valitsusele lojaalsed jõud ja [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] jõud. Sõda algas augustis 1927 generalissimus [[Jiang Jieshi]] [[Põhjaekspeditsioon]]iga, sõda lõppes 1950. aastal. Konflikti tagajärjel tekkis kaks riiki: [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) ja [[Hiina Rahvavabariik]], mõlemad riigid peavad enda valitsust Hiina ainsaks ja õigeks valitsuseks.

Sõda väljendas kommunistliku [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] ja [[natsionalism|natsionalistlike]] joontega [[Guomindang|KMT]] vastuolusid. Sõjategevus jätkus vahelduva intensiivsusega 1937. aasta lõpuni, kui parteid moodustasid [[Teine Ühendatud Rinne|Teise Ühendatud Rinde]], et peatada [[Teine Hiina-Jaapani sõda|jaapanlaste sissetung]]. Aastal 1946, aasta pärast [[Jaapan]]iga rahu sõlmimist, täiemõõtmeline sõjategevus jätkus. Neli aastat hiljem lõppes suurem sõjategevus, äsjamoodustatud [[Hiina Rahvavabariik]] sai kontrolli Hiina mandriosa (ja [[Hainani provints]]i) üle. [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] mõju alla jäid [[Taiwani saar|Taiwan]], [[Penghu saarestik]], [[Jinmen]], [[Matsu saared]] ja teised väiksemad saared.

Kommunistide võidu põhjusteks võib pidada asjaolu, et tehti vähem sõjaväelisi vigu kui [[Chiang Kai-shek]] ning taotleti tugevat keskvalitsust, Chiangil oli liiga paljudest Hiina ühiskonnagruppidest vaenlasi. Rahvuslaste partei nõrgenes sõjas Jaapaniga tunduvalt rohkem. Suurem osa hiinlastest (nt talupojad) said end samastada pigem kommunistide ideedega kui natsionalistidega. Chinag kirjutas juunis 1948 oma päevikus, et KMT kukkus läbi mitte väliste vaenlaste pärast, vaid parteisiseste vastuolude pärast. USA tugev toetus vähenes pärast [[Marshalli missioon]]i läbikukkumist ning lõppes täielikult peamiselt korruptsiooni tõttu KMT-s ja lahingute kaotustele Kirde-Hiinas. Kommunistide maareformipoliitika, mis lubas talupoegadele põllumaad, tagas [[Punaarmee (Hiina)|Hiina rahvavabastusarmeele]] toetuse ühiskonnas. Pärast seda kui [[Jaapan]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus kapituleerus andis [[Nõukogude Liit]] jaapanlaste käest võetud sõjatehnika ja [[Mandžuuria]] HKP kontrolli alla. Pärast 1945. aastat kukkus majandus Hiina Vabariigi aladel [[hüperinflatsioon]]i ning läbikukkunud rahareformide ja hinnakontrolli tõttu kokku. Pärast 1948. aasta lõpus toimunud jüaani väärtuse kiiret langust langes natsionalistide toetus linnade keskklassides veelgi. Kommunistid seevastu saavutasid tänu oma maareformidele ja vara ümberjagamispoliitikale toetuse maarahva seas.

Tänapäevani pole rahulepingut sõlmitud ning on vaieldav, kas kodusõda on õiguslikult lõppenud. Kahe riigi vahelised suhted on raskendatud sõjalise ohu ja majanduspingete tõttu, mõlemad riigid on jäänud ametlikult &quot;ühe Hiina poliitika&quot; juurde. Hiina Rahvavabariik ähvardab Hiina Vabariiki endiselt sõjaväelise sissetungiga, kui Hiina Vabariik peaks end ametlikult iseseisvaks kuulutama või nime &quot;Taiwani vabariigiks&quot; muutma. Hiina Vabariik nõuab Hiina mandriosa endiselt endale ja mõlemad osapooled võitlevad diplomaatilise tunnustuse pärast. Hetkel{{millal}} toimub &quot;sõda&quot; vaid poliitilisel ja majanduslikul rindel, sellest hoolimata on osapoolte vahel tugevad majandussidemed.

{{Hiina kodusõda}}

[[Kategooria:20. sajand Hiinas]]
[[Kategooria:Kodusõjad]]</text>
      <sha1>dixckjd99y21ae8zowek24u8u2gacp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pūre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>436110</id>
    <revision>
      <id>7201638</id>
      <parentid>7074649</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:03:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2765" sha1="c9lh92zluos769me3zg26g1tldoa23i" xml:space="preserve">{{linn
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pūre
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 3,11
|  elanikke = 556 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Pūre''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Zemgale]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] [[Pūre vald|Pūre vallas]];&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3330 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; ühtlasi selle valla halduskeskus. Küla asub [[Abava]] jõe ääres [[Tukums]]ist 21 ja [[Riia]]st 83 kilomeetri kaugusel, 57 meetrit ülalpool merepinda.

Asulast 13 km kaugusel on [[Kandava]] linn.

Asulat on kirjalikult esmamainitud [[1230]]. aastal [[Balduin Alnast|Alna Balduini]] kroonikates seoses [[kuralased|kuralastega]] tehtud lepinguga (''Pyrre''). [[Pūre mõis|Pūre mõisat]] (''Puhren'') on esmamainitud [[1407]]. aastal. Küla on kujunenud endise mõisasüdame juurde. 1921. aastal omandas selle Läti aiandusselts, rajades sinna oma aianduse katsebaasi. Sellest ajast peale on Pūre olnud puuviljakasvatusele spetsialiseerunud asula.&lt;ref&gt;[https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/pure/par-pagastu Pūres pagasts]&lt;/ref&gt; 

Asulas asub ettevõte [[Pure Food]]. Seal asuvad [[põhikool]], lasteaed, [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Pūres on ka luteri kirik, mille altar&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4422 Altāris]&lt;/ref&gt;, orel&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8477 Ērģeles]&lt;/ref&gt; ja kantsel on kultuurimälestistena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4424 Kancele]&lt;/ref&gt; Külas on Pūre&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4578 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Pūres skola bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4576 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu, kuhu on maetud üheksa sõdurit.&lt;ref&gt;[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 351 (1970)
* 585 (1979)
* 816 (1989)
* 774 (2000)
* 650 (2011)
&lt;td&gt;
* 637 (2015)
* 609 (2018)
* 608 (2021)
* 556 (2026)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Pūre water tower - panoramio.jpg|pisi|Pūre veetorn]]

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>c9lh92zluos769me3zg26g1tldoa23i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rannajalgpall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>451178</id>
    <revision>
      <id>7201743</id>
      <parentid>7089224</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:53:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13522" sha1="0fmd8dgpp5pbyigydmcjl9ccz97g2kq" xml:space="preserve">[[Pilt:Beach_soccer.jpg|pisi|Jalgpalli mängimine rannas]]
'''Rannajalgpall''' on [[pall]]i[[mäng]], mida mängitakse [[rand|rannas]] või [[liiv]]apinnasel.

Kuigi [[jalgpall]]i oli rannas ka juba varem mängitud, siis rannajalgpallile kui spordialale pandi alus 1992. aastal, kui loodi Rahvusvaheline Rannajalgpalli Assotsiatsioon. Sätestati esimesed ametlikud mängureeglid, mis suures osas kehtivad tänapäevalgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Teistsugune väljakukate, väljaku suurus ja mängijate arv muudavad rannajalgpalli tavalise jalgpalliga võrreldes paljudes aspektides teistsuguseks, näiteks võivad mängijad väravaid lüüa igalt väljakupositsioonilt, mistõttu on mängus löödavate väravate arv tavaliselt palju suurem.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:06_Chgo_Beach_Soccer_Invitational_Curling_Shot.JPG|pisi|püsti|Mängija pealelöök 2006. aasta Chicago rannajalgpalliturniiril]]

=== Rajamine ===
[[Brasiilia]] on tuntud jalgpalliriik, kus on aastaid spordiala meisterlikult harrastatud, ning inimesed hakkasid palli taguma ka rannaliivadel. Tavapärased liigutused kohandati liival mängimiseks. Petted, improviseerimine, suurepärane füüsiline vorm ja anne – omadused, mille poolest brasiillased jalgpalliväljakutel tuntud on, omavad suurt rolli ka rannajalgpallis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1992. aastal moodustati Rahvusvaheline Rannajalgpalli Assotsiatsioon, mis järgmise aastaga koostas rannajalgpalli ametlikud reeglid. 1993. aastal korraldati maailma esimene rahvusvaheline rannajalgpalliturniir [[Miami Beach]]is. Võistlusest võttis osa 4 riiki: [[Ameerika Ühendriigid|USA]], Brasiilia, [[Argentina]] ja [[Itaalia]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Areng ===
1995. aastal toimusid [[Rio de Janeiro]]s [[Copacabana]] rannas esimesed rannajalgpalli maailmameistrivõistlused, millest võttis osa 8 riiki ja võitjaks krooniti korraldajariik Brasiilia. Üle kogu maailma pakkus uus spordiala kõigile huvi, mistõttu 1996. aastal loodi Pro Beach Soccer Touri sari, et suurendada inimeste teadlikkust rannajalgpallist.

Esimese Pro Beach Soccer Touri raames peeti [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Põhja-Ameerika|Põhja]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s 60 kohtumist. Tuuri edukus oli üks põhjus, miks 1998. aastal loodi Euroopa Rannajalgpalli Liiga. Menu meelitas ligi mitte ainult pealtvaatajaid, aga ka sponsoreid. Euroopa Rannajalgpalli Liiga palkas rannajalgpalli edendamiseks promootoreid, kes hakkasid tegelema ajakavade ning meelelahutusprogrammide väljatöötamisega, sponsorlepingute sõlmimisega ja turniiride organiseerimisega. Ettevõtmist saatis edu ning peatselt sõlmiti Maailma Rannajalgpalli Liiduga koostööleping. Rannajalgpall hakkas võtma ülemaailmset mastaapi.

1999. aastal olid rannajalgpalli organiseerimises tehtud suuri samme edasi – võistluste ja ürituste korraldus oli väga professionaalne. Maailma Rannajalgpalli Liidu peakontor loodi esmalt [[Monaco]]sse, kust see koliti edasi [[Barcelona]]sse. Maailmameistrivõistlusi korraldati endiselt Lõuna-Ameerikas.

2000. aastal nimetati Maailma Rannajalgpalli Liit ümber Pro Beach Socceriks. Samal aastal alustati Ameerika liigaga, milles võistlesid meeskonnad nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast.

2001. aastal ühendati suurimad rannajalgpalli organisatsioonid – moodustati rannajalgpalli katusorganisatsioon Beach Soccer Worldwide (lühidalt BSWW). Organisatsioon, mis vahendab rahvusvahelisi rannajalgpalli võistlusi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Viimased aastad ===
Rahvusvaheline jalgpalliorganisatsioon [[FIFA]] võttis 2005. aastal rannajalgpalli organiseerimise enda alla. Samast aastast alates on rannajalgpalli maailmameistrivõistlused ametlikult toimunud FIFA egiidi all. 2005. aasta maailmameistrivõistlused toimusid Brasiilias ja võitis [[Prantsusmaa]] [[Éric Cantona|Eric Cantona]] juhtimisel. 2006–2009 toimusid maailmameistrivõistlused igal aastal ja Brasiilia oli kõigil kordadel võidukas, kuid mida enam riike hakkas osa võtma, seda tasavägisemaks võistlused muutusid. 2008. aastal toimus turniir esimest korda väljaspool Brasiiliat, nimelt [[Marseille]]s, ja 2009. aastal jälle uuel kontinendil [[Dubai]]s. 2011. ja 2013. aastal krooniti võitjateks [[Venemaa]] rahvuskoondise mängijad. 2015. aastal võidutses [[Portugal]] ja märkimisväärne on Brasiilia mittejõudmine nelja parima sekka, mis juhtus esimest korda rannajalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloos.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Mängureeglid ==
[[Pilt:Beachsoccer_pitch.png|pisi|Rannajalgpalli väljak]]

=== Väljak ===
Rannajalgpalli väljak on tavalise jalgpalli väljakust palju väiksem. Kõrgetasemelistel turniiridel puhastatakse liiv kivikestest, merekarpidest ja muust prügist, mis võib mängijat vigastada.

Väljak on ristkülikukujuline, 35–37 meetrit pikk ja 26–28 meetrit lai.

Karistusala tähistatakse kollaste lippudega, mis asuvad väljaku küljejoontel, ning see ulatub väravast 9 meetri kaugusele. Küljejoontel paiknevad punased lipud tähistavad väljaku keskjoont. Rannajalgpalli väravad on maapinnast latini 2,2 meetrit kõrged ja kahe posti vaheline laius on 5,5 meetrit.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Mängijad ===
Korraga võib ühest võistkonnast väljakul viibida 5 mängijat (4 väljakumängijat + [[väravavaht]]). Kokku võib võistkond kasutada ühes mängus 10–12 mängijat. Mängus tehtav vahetuste arv pole piiratud. Rannajalgpalli mängitakse liival paljajalu, lubatud on kasutada vaid liigesekaitsmeid.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Mängu kestus ===
Mänguaeg on 3×12 minutit. Arvestatakse puhast aega, st mänguseisakutel pannakse ajaarvestus seisma. Rannajalgpallis ei või mäng lõppeda viigilise tulemusega. Kui normaalaja lõppedes on mängu seis viigis, mängitakse 3 minutit lisaaega. Lisaaja viigilise tulemusega lõppemise korral löövad võistkonnad võitja välja selgitamiseks [[Penalti|penalteid]]. Mõlemast võistkonnast sooritab penaltilöögi kolm mängijat. Kui pärast seda on seis endiselt viigis, lüüakse penalteid kuni esimese eksimuseni.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

=== Kohtunikud ja kord ===
Rannajalgpalli mängu kohtunikebrigaad koosneb neljast. Kaks neist on väljakul, üks väljaku kõrval ja neljas kohtunik vastutab ajapidamise eest. Vea tagajärjel määratud karistuslöök tuleb sooritada mängija poolt, kelle vastu viga tehti. Nagu tavalises jalgpallis, nii antakse ka rannajalgpallis mängureeglite rikkumise eest kollaseid ja punaseid kaarte. Kuid saades rannajalgpallis kohtunikult kollase hoiatuskaardi, peab mängija lahkuma väljakult kaheks minutiks. Võistkond võib asendada selle mängija kellegi teisega. Kui mängija saab punase kaardi, peab ta mänguväljakult lahkuma ja mängu sekkuda enam ei või. Kuid võistkond võib ärasaadetud mängija kahe minuti jooksul teise mängija vastu välja vahetada.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

== Turniirid ==
=== Rahvusvahelised turniirid ===
* FIFA Beach Soccer World Cup
* Intercontinental Cup
* BSWW Mundialito
* Mundialito de Clubes

=== Konföderatsioonide turniirid ===
[[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] (AFC)
* AFC rannajalgpalli meistrivõistlused
[[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] (CAF)
* CAF rannajalgpalli meistrivõistlused
[[CONCACAF]] (Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Kariibi piirkonna jalgpalliliit)
* CONCACAF rannajalgpalli meistrivõistlused
[[CONMEBOL]] (Lõuna-Ameerika jalgpalliliit)
* CONMEBOL rannajalgpalli meistrivõistlused
[[Okeaania Jalgpallikonföderatsioon]] (OFC)
* OFC rannajalgpalli meistrivõistlused
[[UEFA]] (Euroopa Jalgpalliliit)
* Euroopa rannajalgpalli karikavõistlused
* Euroopa rannajalgpalli liiga
* UEFA rannajalgpalli meistrivõistlused
* BSWW Euroopa rannajalgpalli klubide meistrivõistlused

== Rannajalgpall Eestis ==

=== Rajamine ===
2002. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Rannajalgpalli Liit]], mille eesmärk oli populariseerida rannajalgpalli [[Eesti]]s ning ühendada rannajalgpalli harrastavad sportlased. Eesti Rannajalgpalli Liidu asutajaliikmeteks olid Kari-Andri Kask,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kristjan Roos|url=https://www.linnaleht.ee/690340/kari-andri-kask-eesti-oma-harra-rannajalgpall|pealkiri=Kari-Andri Kask – Eesti oma härra rannajalgpall|väljaanne=Linnaleht|aeg=19. august 2015|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181023160540/https://www.linnaleht.ee/690340/kari-andri-kask-eesti-oma-harra-rannajalgpall|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Albert Kerstna ja Mart Relve. Rannajalgpalli Liit hoiab suhteid teiste riikide alaliitudega ning aitab Eesti mängijatel, treeneritel ja kohtunikel end rannajalgpallialaselt koolitada.

Samal aastal toimusid mõned rannajalgpalliturniirid, kuid alates 2003. aastast on toimunud rannajalgpalli etapid üle Eesti ([[Võsu]]l, [[Haapsalu]]s, [[Pirita]]l, [[Pärnu]]s, [[Viljandi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Viimsi]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s).

Eesti meistreid selgitatakse välja alates 2004. aastast. Esimene Eesti meister oli Pärnu Õlu, 2005. ja 2006. aastal triumfeeris meeskond Citroën.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2007. aasta Eesti meistriks krooniti meeskond Betoon, 2008.–2011. aastal tuli meistriks neljal aastal järjest.

=== Ametlik Eesti rannajalgpalliliiga ===
2007. aastal alustas Eesti rannajalgpalliliiga, mis sai toimuma Eesti Rannajalgpalli Liidu ja Eesti Jalgpalli Liidu koostöös. Moodustati kaks liigat: A-liiga ehk [[Rannajalgpalli Meistriliiga|Meistriliiga]] ja B-liiga ehk Harrastusliiga. Esimesel aastal tuli Eesti meistriks Betoon, esiliiga võitis Beregy United.

2008. aastal võttis Meistriliigas omavahel mõõtu 12 võistkonda ja Esiliigas 48 võistkonda. Meistriks tuli Unibet / Nõmme Kalju, esiliiga meistriks krooniti Saku Sporting. Rannajalgpalliliiga mäng kanti üle televisiooni otse-eetris.

2009. aastal osales Meistriliigas 9 meeskonda, kes kohtusid omavahel kaks korda ja Unibet / Nõmme Kalju suutis uuesti meistriks tulla. Esiliiga võitis Augur.

2010. aastal võttis osa 10 meeskonda, kelle seast meistriks krooniti taas Unibet / Nõmme Kalju. Esiliiga võitis FC Maardu.

2011. aastal osales 8 meeskonda ja Eesti meistriks tuli neljandat aastat järjest Unibet / Nõmme Kalju, Esiliigas võidutses Augur SK.

2012. ja 2013. aastal krooniti Meistriliiga võitjateks SK Augur Enemat ning 2014. ja 2015. aastal BSC Peugeot. 2016. aastal tuli meistriks FC ValiceCar, 2017. aastal Nõmme BSC /Olybet ja 2018. aastal SK Augur/Enemat,

2012. ja 2013. aastal tuli Esiliiga võitjaks SK Augur Enemat, 2014. aastal Diadora / Taar Group, 2015. aastal SK Augur /Järvaveod ja 2016. aastal Nõmme BSC Olybet B.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kn2N0&quot; /&gt;

=== Eesti karikavõistlused ===
2007. aastal toimusid esimesed rannajalgpalli karikavõistlused ja esimest korda mängiti rannajalgpalli sisetingimustes. [[Saku Suurhall]]is krooniti võitjaks Soho.

Järgmiste aastate võitjad:
* 2008 – Unibet/Nõmme Kalju
* 2009 – SC Real/Triobet
* 2010 – Betoon
* 2011 – SC Real/Triobet
* 2012 – Nõmme BSC Triobet
* 2013 – SK Augur Enemat
* 2014 – SK Augur Enemat
* 2015 – FC ValiceCar
* 2016 – SK Augur Enemat&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 2017 – BSC Thunder/Häcker
* 2018 – Nõmme BSC /OlyBet

=== Balti karikavõistlused ===
2007. aastal toimus Eesti Rannajalgpalli Liidu juhtimisel ning koostöös [[Läti]] ja [[Leedu]] Jalgpalliliitudega esimesed Balti karikavõistlused, mis peeti [[Jūrmala|Jurmala]] rannas Lätis. Igast riigist osales kaks parimat klubi. Eesti meeskonnad Betoon ja Energy FM/JK Kalju jäid jagama 5.-6. kohta, võitis Leedu klubi FC Product Security. 2009. aastal [[Palanga]] rannas Leedus saavutas Unibet/Nõmme Kalju teise koha.

=== Eesti rahvuskoondis ===
2007. aastal moodustati [[Eesti rannajalgpalli koondis|Eesti rannajalgpalli rahvuskoondis]], kuhu koondusid Eesti rannajalgpalliliiga parimad mängijad. Esimene ametlik kohtumine peeti samal aastal FIFA MM-valikturniiril Marseille linnas Prantsusmaal. Sestpeale on Eesti koondis pidanud 64 ametlikku kohtumist. 2015. aastal avas Eesti koondis võiduarve Euro Beach Soccer League'i superfinaalis, kus jõudis B-divisjoni finaali.&lt;ref name=&quot;xT7bh&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Aasta parim rannajalgpallur]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;http://news.bbc.co.uk/local/manchester/hi/people_and_places/newsid_8201000/8201176.stm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/rannajalgpall&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;http://www.beachsoccer.com/sport/history&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/rannajalgpall/ajalugu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-12-07 |arhiivimisaeg=2016-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220090028/http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/rannajalgpall/ajalugu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.beachsoccer.com/sport/rules |pealkiri=Rules and refereering |vaadatud=2016-12-07 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126024116/http://beachsoccer.com/sport/rules |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;http://news.bbc.co.uk/local/somerset/hi/things_to_do/newsid_8199000/8199101.stm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20090325001236/http://images.ussoccer.com/Documents/cms/ussf/BeachSoccer_LawsEnglish.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kn2N0&quot;&gt;http://jalgpall.ee/league.php?b=Ranna%20ML&amp;page_id=71&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xT7bh&quot;&gt;http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/koondis&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rannajalgpall| ]]</text>
      <sha1>0fmd8dgpp5pbyigydmcjl9ccz97g2kq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Virumaa poistekoor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454931</id>
    <revision>
      <id>7201398</id>
      <parentid>7126802</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:15:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201398</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2712" sha1="kuvum2eibxmi3fojvd76ijwebsptk8m" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Virumaa Poistekoor''' on 1991. aastal asutatud poistekoor, mis tegutseb [[Rakvere]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. Koori asutaja ja direktor on Ello Odraks. Praegused{{millal}} koori dirigendid on Elina Kaasik ja Karl-Martin Leppnurm.

Virumaa Poistekoor on üks Rakvere esinduskollektiive. Kooris laulab{{millal}} ligi 25 poissi vanuses 7–15 aastat (koos Virumaa Noorte Meeskooriga ligi 50 lauljat).

==Ajalugu==
Virumaa Poistekoor sündis 1991. aasta novembris. Koorist sai Virumaa muusika lipulaev, maakonna esinduskollektiiv.{{lisa viide}} Esimestel tegevusaastatel lauldi kooris väikeste poistega kolmehäälselt. 

Kolmandal tegevusaastal moodustus koorile häälemurde läbi teinud poistest meesrühm ning edasi lauldigi juba klassikalise segakoorina tollase peadirigendi [[Hirvo Surva]] käe all. Sellest meesrühmast omakorda kasvas välja [[Virumaa Noorte Meeskoor]] ning sellest ajast tegutseb kollektiiv sisuliselt segakoorina.

Koor on olnud eeskujuks veel mitme poistekoori loomisel, sealhulgas Vabariikliku Poistekoori, Ida-Virumaa Poistekoori ja Järvamaa Poistekoori moodustamisel.{{lisa viide}}

== Tegevus ==
Virumaa Poistekoor osaleb regulaarselt üld- ja noorte laulupidudel ning vabariiklikel mees- ja poistekooride laulupidudel.

Koor on esinenud mitmetel riiklikel ja pidulikel üritustel, sealhulgas president Lennart Meri ja president Arnold Rüütli vabariigi aastapäeva vastuvõttudel, Tartu rahu aastapäeva tähistamisel, emadepäeva üritustel ning Gustav Ernesaksa sünniaastapäeva tähistamistel.{{lisa viide}} Samuti on koor esinenud president Arnold Rüütli võidutule jagamisel Jõhvis ja Rakveres, I ülestõusmispüha liturgial Rakveres, Riigikogu 85. aastapäeva tähistamisel Toompeal, Lääne-Viru maavanema pidulikel vastuvõttudel ning asutuste ja omavalitsuste tähtsündmustel.

Virumaa Poistekoor osales ka [[Piret Rips-Laul|Piret Ripsi]] muusikali „Esimesed jõulud“ esmaettekandel koos [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] näitlejate ja orkestriga.

2003. aastal saavutas koor poistekooride vabariiklikul konkursil I koha.

== Virumaa Noorte Meeskoor ==
Virumaa Poistekoori juures tegutseb ka '''Virumaa Noorte Meeskoor''', mis kasvas välja poistekoori meeshäälterühmast. Meeskooris laulavad peamiselt poistekoorist välja kasvanud noormehed.

Virumaa Noorte Meeskoori dirigendid on [[Andrus Siimon]] ja [[Tõnis Sarap]].

== Dirigendid ==
Esimesed dirigendid olid Terje Silla ja Raivo Narits.

Virumaa Poistekoori on juhatanud ka [[Hirvo Surva]], Elene Altmäe, [[Sander Tamm]], Martin Einmann, [[Kuno Kerge]] ja [[Tõnis Sarap]]. Hirvo Surva on koori audirigent.

[[Kategooria:Eesti poistekoorid]]</text>
      <sha1>kuvum2eibxmi3fojvd76ijwebsptk8m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Eesti Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö</title>
    <ns>4</ns>
    <id>456136</id>
    <revision>
      <id>7201735</id>
      <parentid>7189991</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LMariem</username>
        <id>233756</id>
      </contributor>
      <comment>/* VL LK */</comment>
      <origin>7201735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13002" sha1="6036xims5xlgeiltdxtg1mqz82vv1s7" xml:space="preserve">{{EMÜ Keelekeskus}}
'''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. 


'''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]'''

[[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval

Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.]

Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist.

==Nõuded terminitöö sissekandele==

===Eesmärgid===
Üliõpilased

1)	saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada;

2)	oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada.

===Tööülesanded===

1)	rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna;

2)	rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 

3)  vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada&lt;sub&gt;;

4)	info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles;

5)   erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles;

6)	üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. 

====Arutelulehtede kommentaarid====
Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.&lt;br /&gt;
Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (&lt;nowiki&gt;~~~~&lt;/nowiki&gt;)&lt;br /&gt;
või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.&lt;br /&gt;
Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.&lt;br /&gt;

===Vormistusreeglid (viitamine)===

Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine.

NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 

1) sobiva vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]]

2) sobimatu vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]]

3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale.

'''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul &quot;Lisa keeled&quot; /&quot;Teistes keeltes&quot; tööriistaga. 

Näiteid viitamisest:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Piltide lisamine===

Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]]

===Kirje osad===

1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]];

2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles (&quot;kes on kes ja mis on mis&quot;); 

3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 

4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]];

5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale;

6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend];

7) kui  kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. 

'''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna.

===Terminibaasid ja sõnastikud===

*[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] 

*[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium]

*Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm]

*Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED])

*Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica])

*Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] 
*[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]]

*Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]]

* [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti

*Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html]

==Hästi õnnestunud artiklid==
*[[Kennelköha]] 2019/2020
*[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020
*[[Siinuskulissajam]] 2019/2020

==Näpunäiteid töö alustamiseks==

===Harjutamine===

'''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. 
'''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin].

Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. &quot;[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]&quot;.

Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada,  [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel &quot;Näita ajalugu&quot;.

Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul &quot;[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]&quot; - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada.

Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. 

Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida).

Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]].

Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page &quot;What is Wikipedia?&quot; video in Spanish with subtitles].

===KKK===

Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. 

'''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. 
Viitamise näited:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Keelesaade: Vikitund===

Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund]
Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]].

===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias===

Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]].

[http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu.

===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles ===

==2025/2026 õppeaasta==

====MI EH====

Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'.

näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]])

[https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted

[[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]]

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')
* [[Ehitise rekonstrueerimine]]
* [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)''
* [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)''

====MI VE====
* [[näidis]] ''(sample, the term in English)''


====MI GM====
 
* [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'')
* [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'')
* [[Geodeesia/Krunt]] (''Land lot'')
* [[Kinnisаsi]] (''Real Property'')
* [[Mustand:Minuteeema|Maamõõtja]] (''Land Surveyor'')

====MI MN====

* [[Jahikeeld]]

====MI PU====


====MS====
* [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)''

* [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)''

* [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)''

* [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)''

* [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)''

* [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)''

* [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)''

* [[Kaardimakse]] ''(Card payment)''

* [[Müügijuht]] ''(Sales manager)''

* [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)''

* [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)''

* [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)''

* [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)''

====PK KV====

====PK KA====
* [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'')

* [[Harilik merikeel]] (''Solea solea'')

* [[Harilik tuun]] (''Thunnus thynnus'')

====PK AI====
* [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)''

* [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)''

* [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)''

* [[Habanero]] ''(Habanero)''

====PK LU====
* [[Botaanikaaed]]
* [[Loodusteraapia]]
* [[Siberi tõmmuvaeras]]  ''(Siberian Scoter)''
* [[Siberi Võhumõõk]]    ''(Siberian Iris)''

====PK PS====
* [[Segasööt]] ''(Compound feed)''
* [[Läga]] ''(Slurry)''
* [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)''
* [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)''
* [[Allakülv]] ''(Undersowing)''
* [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)''
* [[Kattevili]] ''(Cover crop)''
* [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)''
* [[Süsinikupõllumajandus]] ''(Carbon Farming)''

====PK KJ====
* [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)''
* [[Multš]] ''(Mulch)''
* [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)''
* [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)''

====PK KK====


====MI TT====
Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad &quot;sobivad&quot;, aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu).

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')

*[[Katalüüsmuundur]] (''Catalytic converter'')
*[[Tsentrifugaalpump]] (''Centrifugal pump'')
*[[Petrooleum]] (''Petroleum'')
*[[Volvo Redblock]] (''Volvo Redblock'')
*[[Ülerõhk sisepõlemismootoris]] (''boost pressure'')

====MI TN====
* [[Martensiit]]
* [[Pneumosilinder]]

====VL TL====
* [[Kanaliha]]
* [[Söödavad putukad]]

====VL RM====

====VL LK====
*[[Zooloogia]] (Zoology)
*[[Wagyu veiseliha]]
*[[Limusiini veis]]</text>
      <sha1>6036xims5xlgeiltdxtg1mqz82vv1s7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>73 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456948</id>
    <revision>
      <id>7201574</id>
      <parentid>7197012</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:47:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3310" sha1="bca5kfx5hi6t8fihk1pnu0b7utkvcn7" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Kopli liinid|number=73|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=72|järgmine liin=74|järgmine=74 (Tallinna bussiliin)|eelmine=72 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=TAK1829.JPG|läbi=Kalarand|avati=2016}}
[[Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°1568.jpg|pisi|Tööstuse suunes]]
'''73''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna tänavalt]] kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] [[Kopli|Kopli asumis]].

Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised toimuvad 15-30 minuti tagant

==Peatused==
;Vana-Lõuna – Kopli liinid

Kitseküla - Varre - Õilme - Veerenni ([[Veerenni tänav]]) - Kosmos - Vabaduse väljak - Viru - Mere puiestee - Linnahall - Kalarand - Lennusadam - Noblessneri - Miinisadam - Erika - Karjamaa - Tööstuse - Maleva - Neeme - Kopli liinid

;Kopli liinid - Vana-Lõuna

Kopli liinid - Neeme - Maleva - Tööstuse - Karjamaa - Erika - Miinisadam - Noblessneri - Lennusadam - Kalarand - Linnahall - Mere puiestee - Viru - Vabaduse väljak - Kosmos - Liivalaia - Veerenni - Õilme - Varre - Kitseküla{{teekaart}}
==Ajalugu==
Bussiliin alustas tööd 1. mail 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini|pealkiri=Tallinn avas Kalaranna tänavat mööda kulgeva bussiliini|väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]|aeg=01.05.2016|vaadatud=09.06.2021|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030191828/https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kuni [[31. jaanuar|31. jaanuarini]] [[2020]] kulges bussiliin kuni Tööstuse peatuseni ([[Tööstuse tänav]] [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]]), kus toimus tagasipööre. Alates [[1. veebruar|1. veebruarist]] 2020 hakkas aga bussiliin kulgema tagasiteel mööda [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Erika tänav|Erika tänavat]] ning lisandus kaks uut peatust: Angerja ja Väike-Erika.

[[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2021]] pikendati bussiliini kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] ([[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa tänav]]), millega lisandus kolm peatust: Maleva, Neeme ja Kopli liinid. Tagasiteel hakkas buss kulgema jälle mööda [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänavat]] ning Angerja ja Väike-Erika peatust enam ei läbita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|pealkiri=Buss nr 73 hakkab sõitma Kopli liinideni|väljaanne=tallinn.ee|aeg=25.01.2021|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=25.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210125223311/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 1. maist 2022 algab liin [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] peatusest. Liinile lisati peatused Kitseküla, Varre ja Õilme.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/73/a-b Tallinna 73. liini sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{commonscat}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>bca5kfx5hi6t8fihk1pnu0b7utkvcn7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rambynas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>464474</id>
    <revision>
      <id>7201714</id>
      <parentid>6256209</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:05:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5993" sha1="ax12ke6x9i4fsu6muu49yq5hzalyjqy" xml:space="preserve">{{Mägi
| nimi = Rambynas
| pilt = Rambynas8.JPG
| pildiallkiri = 
| kõrgus = 45,4 m
| asukoht = Leedu
| suhteline kõrgus = 40 m
| laiuskoordinaat = 55/5/15
| pikkuskoordinaat = 22/1/16
| asendikaart = Leedu
}}
[[Pilt:View-from-Rambynas Hill.jpg|pisi|Vaade Rambynaselt Nemunasele]]
'''Rambynas''' (saksapäraselt ''Rombinus'') on [[küngas]] [[Leedu]] lääneosas [[Nemunas]]e jõe kaldal [[Pagėgiai omavalitsus]]e territooriumil [[Rambynase regionaalpark|Rambynase regionaalpargis]], [[Lumpėnai]]st 2 kilomeetri kaugusel. 

Kõrgus merepinnast on 46 m.&lt;ref&gt;Senasis Rambynas ir jo vaidila: skiriama Martyno Jankaus atminimui (sud. Saulius Sodonis, Kristina Toleikienė). - Šilutė: Šilutės rajono ir Pagėgių savivaldybės nepriklausomas laikraštis „Šilokarčema“, 2005. - 36 lk.: iliustr. - ISBN 9986-848-69-5&lt;/ref&gt;

Künkal asus varem tõenäoliselt [[skalvid]]e linnamägi, mille ristisõdijad aastal 1276 hävitasid. Hiljem kujunes sellest Leedu rahvausundi pühapaik, kus kuni [[19. sajand]]ini püsis vana ohvrikivi. Hiljem aitas seda populariseerida [[Vilius Storosta|Vydūnas]]. 

== Ajalugu ==
[[Pilt:Lithuania Rambynas hill.jpg|pisi|Rambynase pühapaik tänapäeval]]

Rambynas tekkis osana [[Kesk-Leedu servamoodustiste vöönd]]ist ligi 14 000 aastat tagasi.&lt;ref&gt;[http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2015_kd40.pdf EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT] 40. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet VIIMASE SKANDINAAVIA JÄÄTUMISE KRONOLOOGIA IDA-EUROOPA
TASANDIKU LÄÄNEOSAS Katrin Lasberg lk. 82-86&lt;/ref&gt; Arvatakse, et küngas oli skalvide Ramigė muinaslinnuse asupaik. Ramigė vallutasid aastal [[1276]] ristisõdijad.&lt;ref&gt;Ramigė. Tarybų Lietuvos enciklopedija, T. 3 (Masaitis-Simno). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1987. 501 lk.&lt;/ref&gt; Täpsem teave selle kohta aga puudub, kuna [[19. sajand]]il uhtusid Nemunase üleujutused Rambynase lõunapoolse ja kõrgema osa minema. On ka oletatud, et Rambynas võis olla skalvide pühapaik, kuna arheoloogilised leiud selle ümbruskonnas on rikkalikumad kui mujal skalvide asualal, ent see võib olla ka seotud Nemunase kui tähtsa veetee lähedusega.

Esimest korda on küngast pühapaigana mainitud aastal [[1595]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.rambynoparkas.lt/turinys/mitologinis-paveldas/lt |pealkiri=Mitologinis paveldas |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2017-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170428052751/http://www.rambynoparkas.lt/turinys/mitologinis-paveldas/lt |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Veel aastal 1811 asus Rambynase künkal balti muinasusu pühapaik, sealhulgas ka 10-meetrise läbimõõduga ohvrikivi. Aastal [[1835]] varises osa Rambynasest Nemunase jõkke. Künka varasem kõrgus on teadmata, ent sellest aastast alates oli Rambynase kõrgus 47 meetrit.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150428004802/http://alkas.lt/2012/09/01/kviecia-skalviu-genties-piliakalniai-rambyno-regioniniame-parke/#more-84897 Kviečia skalvių genties piliakalniai Rambyno regioniniame parke] www.alkas.lt&lt;/ref&gt; Järgmine suurem maalihe leidis aset juulis 1878 ja viimane aastal 1926. Nende kahe maalihke järel on Rambynase kõrguseks 45,4 meetrit. Erinevad maalihked hävitasid künka kõrgema osa, muinaslinnuse jäänused ja pühapaiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.piliakalniai.lt/piliakalnis.php?piliakalnis_id=346 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2017-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170428052235/http://www.piliakalniai.lt/piliakalnis.php?piliakalnis_id=346 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Legendi kohaselt oli küngas [[Perkūnas]]e ja [[Laima]] kaitse all. Rahvajuttude kohaselt pidid küngas ja selle piirkonna õnn säilima seni, kuni künkal püsib sealne ohvrikivi. Aastal [[1811]] vedanud saksa päritolu Schwartzi nimeline mees [[Bardinai]] külast ohvrikivi omale veskikiviks ja pärast seda hakanudki küngas varisema. Hiljem ohvrikivi purustati, osa selle tükke säilitati aga [[Königsberg]]i muuseumis.

[[Knygnešystė]] ajal oli küngas üks raamatute Leedusse toimetajate tugipunkte. Aastal [[1928]] otsustasid [[Väike-Leedu]] aktivistid [[Martynas Jankus]] ja Juozas Adomaitis künkale taas altari püstitada. Aastal [[1939]] hävitasid piirkonna hõlvanud sakslased pühapaiga, mis taastati nõukogude ajal.&lt;ref&gt;Мікус А. Сэрца Прускай Літвы // «Новы Час», № 30 (302). 27 ліп. 2012.&lt;/ref&gt; Aastal [[1966]] kirjutas saksa kirjanik [[Johannes Bobrowski]] neist sündmustest inspireerituna oma teise romaani &quot;Leedu klaverid&quot; (&quot;Litauische Claviere&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WEGE NACH SARMATIEN. MIT JOHANNES BOBROWSKI IM KULMERLAND UND AN DER MEMEL |url=http://www.johannes-bobrowski-gesellschaft.de/jb/wns.html |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2017-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170923015506/http://www.johannes-bobrowski-gesellschaft.de/jb/wns.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rambynas on olnud kohaliku rahva jaoks [[jaanipäev]]a tähistamise paik, sealset jaanipäeva on kirjalikes allikates esimest korda mainitud aastal [[1372]].

Aastal [[1992]] loodi künka ümbruskonda [[Rambynase regionaalpark]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.rambynoparkas.lt/turinys/apie-parka/lt |pealkiri=Apie parką |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2017-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170428052753/http://www.rambynoparkas.lt/turinys/apie-parka/lt |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal 2002 asuti küngast edasiste varingute vältimiseks kindlustama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Informacija apie Rambyno kalną |url=http://www.heritage.lt/ziniasklaida/ps03/ps004.htm |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2005-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050405232102/http://www.heritage.lt/ziniasklaida/ps03/ps004.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Rambynas}}

[[Kategooria:Leedu künkad]]
[[Kategooria:Leedu linnused]]
[[Kategooria:Pagėgiai omavalitsus]]</text>
      <sha1>ax12ke6x9i4fsu6muu49yq5hzalyjqy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päikesejälgija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>464646</id>
    <revision>
      <id>7201500</id>
      <parentid>7184873</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:05:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21484" sha1="7f7epxa7x7j0qozbu990v0396bwo9j3" xml:space="preserve">[[File:CPV dual axis tracker.JPG|thumb|upright=1.3|3-megavatine CPV-elektrijaam, mis kasutab kaheteljelisi jälgijaid Golmudis Hiinas&lt;ref&gt;http://www.suntrix.cn/home-en/projects/golmud-3mw-hcpv.aspx&lt;/ref&gt;]]

'''Päikesejälgija''' ehk '''päikesejälitaja''' on seade, mis suunab oma koormust päikse suunas või muudab suunda päikese trajektoori põhjal. Selliste jälgijate koormuseks on tavaliselt [[Päikesepatarei|päiksepaneelid]], [[Peegel|peeglid]], [[Lääts|läätsed]], [[paraboolne küna|paraboolsed künad]] või [[Fresneli peegel|fresneli peegeldid]].

Lamedapinnaliste fototundlike paneelide puhul kasutatakse jälgimissüsteeme, et vähendada päikse langemisnurka paneelil. See suurendab ühe paneeli energia tootmismahtu võrreldes tavalise fikseeritud paneeliga. 

Tavakasutuses prognoositi aastatel 2008–2009, et päikesejälgijaid on võimalik rakendada aastatel 2009–2012 enam kui 85% rakenduslikes paigaldistes, mis toodavad energiat enam kui üks megavatt.&lt;ref&gt;[http://www.redorbit.com/news/business/1580656/customers_recognize_the_power_of_solar_tracking_by_selecting_raytracker/index.html Customers Recognize the Power of Solar Tracking] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120208200829/http://solar.coolerplanet.com/News/4080902-tracking-systems-vital-to-solar-success.aspx Tracking Systems Vital to Solar Success] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt; Alates aprillist 2014 ei ole tekkinud täiendavat infot, mis toetaks neid prognoose, kuna päikesepaneelide hinna languse tõttu on päikesejälgijate kasutamine nüüd vähem efektiivne. 

Koondavate fotovaaniliste elementide (CPV) ja koondatud päikeseenergia (CSP) rakendustes kasutatakse jälgijaid, et ergutada optilisi komponente. Jälgimissüsteemid eksisteerivad kõigis koondavates süsteemides, kuna need ei tooda energiat, kui nad ei ole suunatud täpselt päikese poole. Selliste süsteemide puhul kasutab optika päikesevalgusest ainult sirgjoonelist komponenti, mis tähendab, et nad peavad olema alati suunatud päikese poole. &lt;ref&gt;{{cite book| author = Antonio L. Luque|author2=Viacheslav M. Andreev | title = Concentrator Photovoltaics| url = https://archive.org/details/concentratorphot0000unse| date = 2007| publisher = Springer Verlag| isbn = 978-3-540-68796-2 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Ignacio Luque-Heredia et al., &quot;The Sun Tracker in Concentrator Photovoltaics&quot; in Cristobal, A.B.,Martí, A.,and Luque, A. ''Next Generation Photovoltaics'', Springer Verlag, 2012 [ISBN 978-3642233692]&lt;/ref&gt;

==Otsevalgus==
Fototundlike elementide jaoks koosneb päikese valgus kahest põhi komponendist. Otse valgus, mis kannab 90% päikese energiast, ja hajutatud valgus, mis kannab ülejäänud 10%. Paneelide ja teiste valgustundlike süsteemide töö maksimeerimiseks tuleb nad suunata päikese poole nii palju kui võimalik.
Otsevalgusest tuleva energia hulk, mis langeb paneelidele, sõltub valguse langemise nurgast paneeli suhtes. See sõltuvus ei ole tingitud ainult vähendatud pindalast, millele valgus langeb, vaid ka paneeli peegeldustegurist. Kuni 50° nurgani on peegeldushulk paneelil konstantne ja pärast seda väheneb see kiirelt.&lt;ref&gt;For example Figure 6 (Si+SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; SLAR) at [http://users.ecs.soton.ac.uk/dmb/reports/allpdf/Paper%20-%20Durham%20-%20Biomimetic%20surfaces.pdf Bio-mimetic nanostructured surfaces for near-zero reflection sunrise to sunset], Stuart A. Boden, Darren M. Bagnall, University of Southampton, retrieved 5-June-2011&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; width: 400px;&quot;
|+ Energiakaod, kui paneel on ''i'' kraadi valesti suunatud. Paneelile langev energia hulk on leitav kui [[Cosine|cos]](''i'').
|-
! ''i''
! Kadu
! 
! ''i''
! Kadu
|-
| 0°
| 0%
|
| 15°
| 3,4%
|-
| 1°
| 0,015%
|
| 30°
| 13,4%
|-
| 3°
| 0,14%
|
| 45°
| 30%
|-
| 8°
| 1%
|
| 60°
| &gt;50%&lt;ref name=&quot;extra reflect&quot;&gt;Greater due to higher reflectance at high angles of incidence.&lt;/ref&gt;
|-
| 23,4°&lt;ref&gt;Maximum seasonal variation (at summer or winter [[solstice]]), as compared with ''accurate'' alignment at [[equinox]].&lt;/ref&gt;
| 8,3%
|
| 75°
| &gt;75%&lt;ref name=&quot;extra reflect&quot; /&gt;
|}

Kuna päike liigub ühe päeva jooksul 360° idast läände, tähendab see iga paigaloleva seadme jaoks 180° nähtavat valgust päevas. Lisades veel horisondi efektid, pinna reljeefid ja päikese teekonna sõltuvuse aastaajast, jääb efektiivseks vahemikuks keskmiselt 150°. Sel juhul näeb optimaalselt suunatud paigalolev päiksepaneel ühe ööpäeva jooksul kuni 75° nurka kummaski suunas. See tähendab, et paigalolev paneel kaotab kuni 75% energiast hommikul ja õhtul ning töötab täies mahus ainult keskpäeval.&lt;ref&gt;Table at [[Air mass coefficient#Solar intensity|Air mass coefficient]]&lt;/ref&gt; Selliste kadude likvideerimiseks rakendatakse vertikaalteljel pöörlevaid jälgijaid. Ühe aasta jooksul säästavad üheteljelised jälgijad kuni 24–32% energiakadudest võrreldes paigalolevate süsteemidega.&lt;ref&gt;William David Lubitz, &quot;Effect of Manual Tilt Adjustments on Incident Irradiance on Fixed and Tracking Solar Panels&quot;, ''Applied Energy'', Volume 88 (2011), pp. 1710–1719&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;David Cooke, [https://web.archive.org/web/20131119074829/http://www.altenergymag.com/emagazine/2011/04/single-vs-dual-axis-solar-tracking/1690 &quot;Single vs. Dual Axis Solar Tracking&quot;], ''Alternate Energy eMagazine'', April 2011&lt;/ref&gt;

Päike liigub 46° põhja ja lõuna suunas ühe aasta jooksul. Selle tõttu näeb sarnaselt paigaldatud päikesepaneel päikest kuni 23° nurga all olenevalt aastaajast. Arvestades päikesepaneelide efektiivsust, tähendab see kuni 8,3% kadusid kaks korda aastas. 
Jälgijad, mis likvideerivad nii päevast kui ka aastaajast sõltuvat päikese liikumist, on kaheteljelised päikesejälgijad. 
Kaheteljeliste jälgijate eelis üheteljeliste ees on ainult 4% energiakadu. Selle tõttu on nad tihti vaidluse all, et kas tehnika on väärt nii väikest energiasäästu. Lisaks veel sõltuvalt seadme asukohast planeedil saab paneel erineva hulga valgust erineval aastaajal. Need vahekorrad saavad muutuda nii ekstreemseks, et ühe- ja kaheteljelisel jälgijal ei olegi enam märkimisväärset vahet.
==Alusraamitüübid==
Päikesepaneeli liikumisvabaduse valik sõltub selle asukohast ja koormuse tüübist. Peamised kasutatavad tüübid on paigalolevad, üheteljelised ja kaheteljelised.

===Paigalolev===
[[File:Photovoltaik Dachanlage Hannover - Schwarze Heide - 1 MW.jpg|thumb|left|290px|Paigaloleva raamiga päikesepaneelid hoone katusel]]

Kõige tavalisem ja odavam rakendus hoonete katustel on paigalolev päikesepaneel. Need paneelid on tihti paigutatud ühtlaselt kaldus oleva katusega.
Paigalolevatel süsteemidel on suuri eeliseid võrreldes jälgimisrakendustega. 
* '''Mehaaniliselt lihtsamad''' – neid on lihtsam toota, paigaldada ja ülal pidada.
* '''Tuulekindlamad''' – neile on kergem luua kindlad kinnitused, kõigil teistel tüüpidel peab arvestama tuulekindlusega, kuna nad ei ole nii kaitstud.
* '''Päikesepaneeli suunakindlus''' – tavaliste siledapinnaliste paneelide puhul isegi suuremad valgusenurgad mõjutavad paneeli tootmisedukust väga vähe. Hajutatud valgusest on ikka võimalik saada üle 10% otsevalgusest&lt;ref name=&quot;NREL&quot;&gt;900&amp;nbsp;W/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; direct out of 1000&amp;nbsp;W/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; total as per [https://web.archive.org/web/20190512190812/https://rredc.nrel.gov/solar//spectra/am1.5/ Reference Solar Spectral Irradiance: Air Mass 1.5] NREL, retrieved 1 May 2011&lt;/ref&gt;, ja selle tõttu kaod ei ole väga suured.
Tähtis on mainida, et paigalolevad süsteemid toimivad hästi ainult mittekoondavate süsteemide puhul, mis vajavad päikese valguse sirgjoonelist komponenti.
* Suunavad peeglid
Üldjuhul suurem osa jälgimissüsteemidest suunavad koormust ennast päikese poole aga on ka olukordi, kus see ei ole lihtsalt võimalik. Mitmed kogujad on liiga massiivsed, et neid realistlikult liigutada. Kõrge temperatuuri kogujad, kus energiat hoitakse kuuma vedeliku või gaasina, vajavad sirgjoonelist valgust ja neid endid ei saa päikese poole suunata. Otsekütte süsteemid, valgustussüsteemid hoonetele ja fikseeritud sisseehitatud päikeseenergial töötavad küpsetid nagu Scheffleri peegeldi kuuluvad kõik selle sama kategooria alla. Selliste olukordade puhul peab rakendama liikuvaid peegleid, mis alati suunavad päikese valgust kogujale. 
Päikese keerulise teekonna ja täpsusnõuete tõttu rakendavad heliostaatpeegelsüsteemid üldiselt kaheteljelist jälgijat. Teistes sama eesmärgiga süsteemides, kus piisab lamedapinnalisest või kumerast peeglist, rakendatakse üheteljelisi jälgijaid.

===Üheteljeline===
Üheteljelistel päikesejälgijatel on ainult üks telg, mille ümber nad ennast pööravad. Tavarakendustes suunatakse see telg paralleelseks põhjasuuna meridiaaniga. Paremate jälgimisalgoritmidega on neid võimalik suunata mistahes ilmakaare järgi. On palju erinevaid üheteljelisi jälgimissüsteeme ning nende peamised vahed tulenevad sellest, mille suhtes nende pöördenurk on seatud.
* Horisontaaltelg
[[File:4MW single axis horizontal tracker in Vellakoil, Tamil Nadu, India.jpg|thumb|left|4 MW horisontaalteljeline jälgija Vellakoil Tamil Nadus Indias&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/media/set/?set=a.734789869874356.1073741841.234143546605660&amp;type=3&lt;/ref&gt;
]]
[[File:Suntrix Horizontal Single Axis tracker with Tilted Modules.JPG|thumb|left|Horisontaalteljelised kaldega moodulid Hiinas Xitieshan lähedal]]

Üheteljelised horisontaalpäikesejälgijad jagunevad omakorda kaheks peamiseks tüübiks. Esimese puhul paigaldatakse paneelid ühtlaselt 0° all. Selliste süsteemide puhul on suure alalised paigaldused väga paindlikud. Lihtsa geomeetria tõttu on väga lihtne hoida kõiki telgi paralleelsena teineteise suhtes. Õige vahe määramisega on lisaks veel võimalik maksimeerida toodetava energia hulka, mis sõltub peamiselt pinna reljeefist ja varju tingimustest. Selliseid süsteeme on võimalik rakendada ainult väikestel [[Geograafiline_laius|laiuskraadidel]].
Teises horisontaalpaigaldussüsteemis on paneel paigaldatud väikese kaldenurgaga. Selliseid süsteeme rakendatakse suurematel laiuskraadidel, kus 0° nurk ei ole enam väga efektiivne. 
Horisontaalteljelisi süsteeme eelistatakse suuremate installatsioonide puhul, kuna need kulutavad vähem ruumi kui vertikaalteljelised süsteemid, see omakorda vähendab projektide kulusid.&lt;ref&gt;http://www.suntrix.cn/home-en/news-events/company-news/xitieshan-solar-tracker.aspx&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.suntrix.cn/home-en/news-events/company-news/xitieshan-solar-tracker.aspx example of HTSAT]&lt;/ref&gt;
* Vertikaaltelg
Vertikaalteljeliste jälgijate puhul on pöörlemistelg suunatud risti maa pinnaga. Sellised jälgijad pööravad ennast lääne suunas ja olenevalt süsteemi ehitusest pööravad ennast öösel tagasi algusolekusse või teevad täisringe.
Kõige paremad kasutusalad selliste jälgijate puhul on suurtel laiuskraadidel, kus horisontaalteljelised ei saa enam hakkama. Suurematel laiuskraadidel peab arvestama ka varjudega, mis on sellel jälgimissüsteemil suurem probleem kui horisontaaljälgijatel. 
Selle tõttu muutub kogujate tihedalt pakkimine keeruliseks optimeerimisprobleemiks. Vertikaalteljeliste jälgijate puhul on paneelid alati kinnitatud nurga all pöörlemistelje suhtes.
* Kaldtelg
[[File:Suntrix tilt single axis tracker- Siziwangqi.JPG|thumb|Kaldteljega jälgimissüsteem Siziwangqis Hiinas]]

Kõik üheteljelised jälgijad, mille pöörlemistelg ei ole horisontaalne ega vertikaalne maa suhtes kutsutakse kaldteljelisteks jälgijateks. Jälgijate kaldenurga valikud on tavaliselt piiratud tuule profiili ja süsteemi kõrguse tõttu. 
Tagurdamismeetodiga on võimalik kaldteljelisi süsteeme paigaldada pöördtelje suhtes risti kõigil tihedustel, nii et varje ei tekiks. Kahjuks selline pakkimine sõltub kaldenurgast ja laiuskraadist ja ei ole sobilik igas konfiguratsioonis. Kaldnurgalistel jälgijatel on mooduli esikülg tavaliselt suunatud paralleelseks pöördteljega. Selle tõttu, kui süsteem jälgib päikest, siis seadme liikumine kujutab silindrit, mis on pöördelt sümmeetriline ümber pöördtelje.
* Polaartelg
Polaarteljeline jälgija on kõige tuntum [[teleskoop|teleskoobi]] tugistruktuuri meetod. Selliste jälgijate puhul on kallakuga telg ühtsustatud Põhjanaelaga ehk kallak on võrdne asukoha laiuskraadiga. Selle tõttu on jälgija pöördtelg sarnane maa pöördteljega.
===Kaheteljeline===
Kaheteljelistel jälgijatel on kaks telge, mille ümber on võimalik koormust liigutada. Tavarakendustes on need kaks telge teineteise suhtes risti. Maaga ühendatud telg on primaartelg ja teine telg, mille nurk sõltub esimesest teljest on sekundaartelg. On mitmesuguseid kaheteljelisi jälgimissüsteeme, üldiselt neid klassifitseeritakse primaartelje nurga järgi maa suhtes. Kaks kõige tuntumat tüüpi on ots-kallak- ja asimuut-altituud-jälgijad. 
Koormuse suund jälgija suhtes on väga tähtis seadme efektiivsuse arvutamisel. Tavaolukordades on koormused suunatud paralleelselt teise pöördteljega. Kaheteljelised süsteemid lubavad optimaalse energiahulga kogumist, kuna nende puhul on koguja alati suunatud päikese poole, sõltumata päikese asukohast taevas.
* Ots-kallak
[[File:Solar trackers 2010-by-RaBoe-17.jpg|thumb|Kaheteljeline ots-kallak-jälgimissüsteem posti otsas]]

Kaheteljelised ots-kallak-jälgijad on posti otsa paigaldatud süsteemid. Posti ümber pöörlemine tagab ida-Läänesuunalise liikumise ja posti otsas olev T- või H-kujuline mehhanism lubab horisontaalteljelist liikumist. H-kujuliste süsteemide puhul võivad sekundaarsed teljed olla omavahel ühendatud, vähendades paigaldamiskulusid.
Teiste sarnaste süsteemide puhul võivad vertikaalteljed olla fikseeritud asimuudiga ning sõltuda horisontaalteljest. Selliste süsteemide puhul on kergem koormus ühendada maaga, kuna jälgija ei keera kaableid ümber primaartelje.
Paigalduse mõttes on ots-kallak-päikesejälgijad väga paindlikud. Lihtsa geomeetria tõttu tuleb seadmete pöördtelgi hoida lihtsalt paralleelsena parima paigalduse jaoks. Teiste päikesejälgimissüsteemide puhul tuleb kasutada väiksemat paigaldustihedust, et üks jälgija ei kataks teist oma varjuga. Ots-kallak-jälgijad saavad seda kompenseerida, suunates ennast rohkem horisondi järgi, parandades sellega kogutud energia hulka.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170516143617/http://www.lauritzen.biz/static/solutions/backtracking.pdf &quot;Backtracking&quot;], Lauritzen Inc.&lt;/ref&gt;
* Asimuut-altituud
[[File:Adlershof photovoltaic power station (2).jpg|thumb|Väikse alusega asimuut-altituud-jälgimissüsteem]]
Kaheteljelisel asimuut-altituud-jälgijal on peatelg vertikaalne maaga. Teist telge kutsutakse tavaliselt kõrguse teljeks. Tööpõhimõttelt sarnanevad need väga ots-kallak-süsteemidega, aga erinevus seisneb selles, kuidas paneele pööratakse päevasel jälgimisel. Asimuut-altituud-süsteemid kasutavad suurt maas olevat rõngast, mis lubab paremat raskuse jaotust kui ots-kallak-süsteemides olevad pulgad. Selle tõttu võivad asimuut-altituud-süsteemid kanda palju suuremaid koormusi. Tähtis on märkida, et asimuut-altituud-süsteeme ei saa sama tihedalt paigaldada kui ots-kallak-süsteeme puhtalt rõnga diameetri tõttu.

==Jälgimissüsteemid==
Peamised tegurid, millega peab arvestama jälgimissüsteemi valides, on installatsiooni suurus, kohalikud elektrihinnad, valitsuse pakutavad stiimulid, maapinna piirangud, laiuskraad ja kohalikud ilmaolud. Üheteljelisi horisontaaltüüpi jälgijaid rakendatakse tavaliselt suuremates hajustootmisprojektides ja rajatisesuurustes projektides. Üheteljelise süsteemi mehaaniline lihtsus ja robustsus hoiavad selle ülalpidamiskulud väiksena, mis on väga ahvatlev suuremate projektide korral. Kuna paneelid paigaldatakse horisontaalselt, ei ole neil iseenda varjamise probleeme ja nad on hooldamiseks kergesti ligipääsetavad. 
Vertikaalteljelised jälgijad, mis pöörlevad ainult ümber vertikaaltelje, on väga ahvatlevad suurtel laiuskraadidel, kus päike liigub pikalt mööda madalat kaart. Selliseid jälgijaid on tihti võimalik aastaaja järgi nihutada, kui nurk muutub liiga suureks. 
Kaheteljelisi päikesepaneelidega süsteeme rakendatakse väiksemates elamuinstallatsioonides ja kohtades, kus on väga suured valitsuse soodustariifid. Kaheteljelisi kasutatakse ka koondavate kogujate puhul, kus täpsus on väga tähtis.
===Aktiivne jälgija===
[[Image:PS10 solar power tower 2.jpg|thumb|right|290px|11MW PS10 Sevilla lähedal Hispaanias. Pildi tegemise ajal oli õhus tolm, mis tegi valguskiired nähtavaks]]
Aktiivsed jälgijad rakendavad mootoreid ja hammasülekandeid, et suunata koormust päikese suunas. Jälgimissüsteemides rakenduvad tehnoloogiad arenevad pidevalt ja uued läbimurded Google'i ja Eternity poolt on võtnud kasutusele terastrossid ja vintsid, et vahetada välja kallimaid ja õrnemaid komponente.
Kaheteljelisi aktiivjälgijaid kasutatakse valdavalt heliostaatide suunamisel, kus valgus peab olema väga täpselt suunatud keskse koguja suunas. Kuna heliostaatsüsteemides on kõigil peeglitel erinevad orientatsioonid, kasutatakse sellistes kohtades tavaliselt keskseid juhtimissüsteeme.
Valgustundlikel päikesejälgijatel on tavaliselt kaks või enam fotosensorit, olenevalt sellest, mitme teljega on tegemist. Need fotosensorid on tavaliselt paigaldatud jälgijal nii, et kui nendelt loeatavate väärtuste erinevus on null, on seade on päikese poole suunatud. 
Kuna aktiivsete jälgijate puhul rakendatavad mootorid tarbivad energiat suunamise ajal, on tähtis neid kasutada ainult siis, kui selleks on vajadus. Seetõttu aktiivjälgijad orienteerivad ennast diskreetsete sammudena ainult siis, kui mootori kasutus säästab rohkem energiat kui ta seda kulutab. Tähtis on ka arvestada pilviste ilmadega, kus vahetute varjude teke võib jälgija segadusse ajada.
===Passiivne jälgija===
Kõige tuntum passiivjälgimissüsteem rakendab surve all olevaid keevaid vedelikke. Sellistes süsteemides liiguvad vedelikud ühest otsast teise, kasutades päikese energiast tingitud rõhku, mis omakorda suunab jälgijat. Kuna selline süsteem ei ole ilmselgelt kuigi täpne, ei rakendata seda koondavates süsteemides. Passiivsetel jälgijatel on lisaks vaja kasutada summutusseadmeid, et kaitsta süsteemi tuule mõju eest. 
Passiivjälgijad on väga aeglased võrreldes teiste süsteemidega ja kulutavad kuni tunni hommikusest valgusest, et ennast tööle ajada.
Uuemat tüüpi passiivjälgimissüsteemid kasutavad päikesepaneelide taga olevat hologrammi, mis peegeldavad paneelidest läbinud valgust tagasi süsteemi, et suurendada selle efektiivsust. Sellised süsteemid ei pea liikuma, kuna hologramm suunab valguse alati õiges suunas.
===Kronoloogiline jälgija===
[[File:Swedish Solar Telescope.jpg|thumb|right|150px|Rootsis asuv päikeseteleskoop, mis rakendab asimuut-altituud-jälgijat]]
Kronoloogilised jälgijad kasutavad lihtsat ja potentsiaalselt väga täpset süsteemi. Kronoloogiline jälgija pöörab ennast sama kiirusega ja samal teljel, nagu maa pöörab ennast päikese suhtes, ainult vastassuunas. Selle saavutamiseks rakendatakse lihtsaid pööramismehhanisme, mis pööravad seadet konstantse kiirusega 15° tunnis. Tavaliste päikesepaneelide puhul sellisest süsteemist piisab, aga teleskoopide suunamisel on tähtis kasutada ilmset päikeseaega või päikesekella aega. See on tähtis, kuna päikese trajektoor taevas sõltub aastaajast, mis võib tavalise kronoloogilise jälgija puhul tekitada mitmekraadise suunamisvea.
Mõned kronoloogilised päikesejälgijad kasutavad GPS-süsteeme, et määrata päikese suund väga täpselt nende enda asukoha, kuupäeva ja aja järgi. 

===Käsitsi juhitav jälgimine===
Mitmel arengumaal kasutatakse automatiseeritud suunamise asemel operaatoreid, kes suunavad süsteeme käsitsi. Sellised süsteemid on tihti palju robustsemad ja kasulikud ümbruskonna elanikele, kuna see tekitab uusi töökohti.

==Probleemid==

Päikesejälgimissüsteemide kasutamisel on suureks probleemiks nende tootmis- ja hoolduskulud. Jälgimissüsteemid olid valdavalt kasulikumad, kui fototundlikud paneelid olid kallimad. Kallimate paneelide puhul on mõistlikum ühe paneeli efektiivsust parandada, selle asemel et lihtsalt rohkem paneele kasutada, mis tänapäeval kehtib palju vähem. Uute fikseeritud paneelide lisamine jälgija asemel teeb ka hoolduskulud väiksemaks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190222214509/http://solarpowergeneration.ca/solar-trackers-pros-a-cons Solar Trackers: Pros &amp; Cons] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt; 
Jälgimissüsteemid ei sobi ka elamute katustele, kuna nende puhul peab arvestama paneeli liikumisruumi ja tuule tingimustega. Selle tõttu on jälgimissüsteemid pigem kasutusel maapinnal, kus süsteemil on rohkem ruumi end keerata, ja tunneb vähem tuule mõju.
Suur probleem jälgijatega tekib siis, kui neid kasutatakse tihedalt ja need hakkavad üksteist varjama. Keskpäeval ei ole see tihti ilmne, aga hommikul ja õhtul võivad lähestikku asuvad paneelid, mis on paigaldatud ida-lääne teljele, üksteist peaaegu täiesti varjata. See tähendab, et jälgimissüsteemid peavad olema hõredalt paigutatud, see aga võib vähendada kogutud energiat ruutmeetri kohta. Suuremate maa-alade puhul ei tekita see probleeme.

==Vaata ka==
* [[Päikeseelement]]
* [[Päikesepatarei]]
* [[Päikesekollektor]]

==Kirjandus==
{{reflist}}

[[Kategooria:Päikeseenergeetika]]</text>
      <sha1>7f7epxa7x7j0qozbu990v0396bwo9j3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata Kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>465751</id>
    <revision>
      <id>7201609</id>
      <parentid>6829275</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:35:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3639" sha1="m1t4b3pcguj6pjemx0gl0yoox7gnn6n" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=146.255.183.41|aasta=2017|kuu=mai}}{{Viitamata|kuu=mai|aasta=2017}}
'''Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata Kogudus''' oli üks kolmest [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] kogudusest, mis oli olemas enne Tallinna koguduse asutamist. Mõte asutada Tartusse kogudus oli sündinud [[Harry Leesment|Harry Leesmendil]], kelle südamel oli oma sünnilinna [[evangeliseerimine]]. Ka [[Tannar Henno]], kes tegutses Kuressaare koguduse juures, tundis kutset Tartus Jumala sõna kuulutada. Esimene koosolek toimus 1990. aastal [[Eesti Põllumajandusülikool]]i saalis. Ajalehekuulutuse peale kogunes 15 inimest. Koosolekul olid abiks ülistuslauljad Saaremaalt, jutlustas Märt Vähi. Edaspidi hakati koos käima igal pühapäeval. Tannar Henno kolis koos perega Saaremaalt Tartusse ja hakkas koguduse tööd korraldama. Algul organiseeriti koduosadusi, kuid koguduse kasvades hakati üürima Tartu kristliku lasteaia saali [[Akadeemia tänav]]al. Kogudusse tulid nii noored kui ka vanad linnaelanikud ning üle Eesti Tartusse õppima tulnud üliõpilased. Koguduse eest kandsid hoolt põhiliselt Tannar Henno koos abikaasaga. Nende ustavateks abilisteks olid Margit Saks ja Uno Sulg. Tartu koguduse esimeseks pastoriks saigi Tannar Henno. Tema ametlik pastoriks ordineerimine toimus 13. veebruaril 1993. Samal päeval peeti ka avajumalateenistus, millele kogunes umbes 400 inimest, kohal oli ka kaks raadiojaama ja televisioon. Ametlikult registreeriti kogudus 14. juunil 1994. Esialgu kandis kogudus nime EKNK Tartu Kogudus. Hiljem lisandus nimele sõna &quot;Maranata&quot;, mis tähendab &quot;Meie Issand tuleb&quot;. Esialgu peeti jumalateenistusi Eesti Põllumajandusülikooli saalis, mis anti kogudusele kuni 1997. aastani kasutada. Algaastatel, kui Eesti ühiskond oli vaimulikule sõnumile veel avatud, külastas koosolekuid igal pühapäeval umbes 150 inimest. Lastele peeti pühapäevakooli neljas rühmas. Toimusid ka piiblitunnid. Aastad 1997–1998 olid kogudusele sõelumise ajaks. Siis puudus oma ruum ning rännati ühest paigast teise. Paljud liikmed lahkusid, kuid ustavamad jäid kohale ja viisid koguduse elu edasi. 1998–1999 saadi veidi kauemaks paigale jääda [[Põllu tänav (Tartu)|Põllu tänav]]ale. Seal korraldati muu tegevuse kõrval vaestele evangeelseid üritusi, kus pakuti ka süüa. 1999. aasta novembris sai aga kogudus endale oma maja Tartu kesklinna [[Kivi tänav (Tartu)|Kivi tänav]]ale. EKNK Tartu Maranata Koguduse ülesehitamisele on aktiivselt kaasa aidanud piiskop [[Ago Lilleorg]]. 1999. aastal võttis Ago Lilleorg üle koguduse juhtimise, andes selle 2003. aasta sügisel omakorda üle [[Algis Astmäe]]le. Noor energiline pastor Algis Astmäe mõtles eelkõige noorte peale ning püüdis leida teid, kuidas neid kirikusse meelitada. Ta tegi koguduse majas mõningaid muutusi, mille tagajärjel kogudusesaalist sai nädala sees noortekeskus, kus noored üle linna said harrastada rula- ja uisusõitu. Noortekeskus pälvis 2004. aastal Tartu parima noortekeskuse tiitli. 2005. aasta kevadel müüdi Kivi tänava kinnistu ning kogudus hakkas koos käima [[Atlantis (klubi)|Atlantise]] konverentsikeskuses. Plaaniti osta kogudusemaja, kus toimuksid nädalasisesed kogunemised, mis on suunatud rohkem koguduse liikmetele. Pühapäevaseid teenistusi oli kavas jätkata Atlantise konverentsikeskuses. Neis taheti enam rõhutada evangeelset sõnumit.

==Välislingid==
*[http://maranata.ee/ EKNK Tartu Maranata Kogudus]
*[http://eknk.ee/ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku koduleht]

[[Kategooria:Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Tartu]]
[[Kategooria:Tartu kogudused]]</text>
      <sha1>m1t4b3pcguj6pjemx0gl0yoox7gnn6n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Sümfooniaorkestrite Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467400</id>
    <revision>
      <id>7201379</id>
      <parentid>7127125</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:29:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Uussona</username>
        <id>203751</id>
      </contributor>
      <comment>uuendasin ESOLi ajalugu, mille nad olid kodulehel värskendanud / ümber kirjutanud. Siin on natuke lühendatud versioon (nt puudub iga festivali juurest kõik orkestrid, kes seal osalesid). Lisasin ka viited, mis ennem puudusid</comment>
      <origin>7201379</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11473" sha1="h36tpn1h8v4t7yra6rpcesn4c9ed97w" xml:space="preserve">'''Eesti Sümfooniaorkestrite Liit''' (ESOL) on Eesti keelpilli-, sümfoonia- ja sümfoniettorkestrite alaliit.  

Liitu kuulub 27 tegutsevat noorte sümfoonia- ja keelpilliorkestrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Eesti Sümfooniaorkestrite Liit |url=https://orkestrid.ee/liikmed/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=orkestrid.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

ESOLi peamised eesmärgid on orkestritele festivalide, kontsertide, õppepäevade ja muude ürituste korraldamine, orkestripillide õppe propageerimine, repertuaari- ja infovahetus, rahvusvahelistes projektides osalemine, laulupidude orkestrite repertuaariga tegelemine, uute orkestrite asutamine jms. 

== Ajalugu ==
Eesti Sümfooniaorkestrite Liit asutati [[1999]]. aastal ja see tegutses aktiivselt paar aastat, korraldades üleriigilisi noorteorkestrite ja täiskasvanute harrastussümfooniaorke päevi, festivale, kontserte jms. 

[[2010]]. aasta märtsis liidu tegevus taastati, kuid pigem noorteorkestrite alaliiduna. 

ESOL on korraldanud [[2011]]. aastast alates laulupidude sümfooniaorkestrite liigiga seonduvat, repertuaari, eelproove, löökpillide proove, repertuaari omandamist toetavaid abitegevusi ja õppelaagreid ning laulupeo järel sümfooniaorkestrite dirigentidele, õpetajatele ja korraldajatele tänuõhtuid. 

2. juulil [[2011]], [[X noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulupeo]] eelõhtul, organiseeriti väga edukalt noorteorkestrite kontsert [[Viru keskus|Viru Keskuse]] Katusekinos, mida loetakse ESOLi I festivaliks. 

[[2012]]. aasta veebruaris korraldas liit noorteorkestrite kontserdi [[Mustpeade maja|Mustpeade Majas]] (orkestrid Saksamaalt ja Eestist). Lisaks toimus ka õppepäevi ja infotunde liidu liikmetele.

21. aprillil [[2013]] korraldati [[Narva|Narvas]] Geneva Keskuses II noorteorkestrite festival.

Alates aastast 2013 on korraldatud noorteorkestrite esinemisi [[Raekoja plats (Tallinn)|Tallinna Raekoja platsil]] [[Tallinna vanalinna päevad|Vanalinna Päevade]] raames.

2013. aasta septembris alustas ESOLi initsiatiivil ja korraldusel tegevust Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester.

24. novembril 2013 toimus III orkestrite festival [[Valga]] Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

5. aprillil [[2014]] korraldati koostöös [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liiduga]] kontserte [[Eesti muusika päevad|Eesti Muusika Päevade]] avapäeval kaubanduskeskustes.

2014. aastal korraldas ESOL laulupeo eelõhtul, 3. juulil, [[Viru keskus|Viru Keskuse]] Katusekinos rahvusvahelise noorteorkestrite kontserdi kui IV festivali, kus esinesid orkestrid [[Taiwan|Taiwanist]], [[Saksamaa|Saksamaalt]], Lõuna-Aafrikast ja Eestist.

16. novembril 2014 toimus ESOLi V festival [[Pärnu kontserdimaja|Pärnu Kontserdimajas]].

19. aprillil [[2015]] toimus VI festival [[Paide Kultuurikeskus|Paide Kultuurikeskuses]].

2015. aastal andis Tallinna Vanalinna Päevade raames kokku 12 noorteorkestrit kontserte 31. mail ja 1. ja 6. juunil.

[[2016]]. aastal tegeleti aktiivselt ESOL liikmete. kaardistamisega, kui kohtuti kohtadel orkestritega, nende dirigentide ja muusikakoolide juhtidega, et vaadata üle kollektiivide töötingimused, teada saada probleemidest, millega ESOL aidata saaks jne.

13. veebruaril 2016 toimus VII noorteorkestrite festival [[Tallinn|Tallinnas]] [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]].

3. ja 4. juunil 2016 esinesid orkestrid Vanalinna Päevade raames.

13. märtsil [[2017]] korraldati [[Nõmme Muusikakool|Nõmme Muusikakooli]] sümfooniaorkestri kontsert [[Kärdla kultuurikeskus|Kärdla kultuurikeskuses]], mis oli teadaolevalt esimene sümfooniaorkestri kontsert [[Hiiumaa|Hiiumaal]].

4. juunil 2017 esinesid orkestrid Vanalinna Päevade raames.

3.-4. novembril 2017 toimus VIII noorteorkestrite festival [[Tartu|Tartus]], mis on seni suurima osalejaskonnaga – osales 17 orkestrit enam kui 600 mängijaga. Festivali raames oli kokku 15 kontserti, neist 11 kontserti anti Tartu koolides ja 3 kaubanduskeskustes. Festivali lõppkontserdil Vanemuise kontserdimajas esinesid orkestrid koondorkestritena.

31. mail [[2018]] esineti Vanalinna Päevade raames.

31. mail [[2019]] esineti Vanalinna Päevade raames.

8.-9. novembril 2019 toimus IX noorteorkestrite festival [[Jõhvi|Jõhvis]], millega tähistati ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu 20. tegutsemisaastat. Toimus 5 koolikontserti. Lõppkontserdil [[Jõhvi kontserdimaja|Jõhvi Kontserdimajas]] esinesid kõik osalevad orkestrid koondorkestritena. ESOLi auliikme tunnistused anti [[Tonio Tamra|Tonio Tamrale]] ja [[Jüri-Ruut Kangur|Jüri-Ruut Kangurile]].

15. augustil [[2021]] esineti Vanalinna Päevade raames.

[[2021]]. aasta detsembris esineti koostöös [[Eesti Arhitektuurimuuseum|Eesti Arhitektuurimuuseumiga]] toimunud noorteorkestrite kontsertidel.

5. detsembril 2021 toimus [[Eesti Kammerkooride Liit|Eesti Kammerkooride Liidu]] ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu koostöös ühine Jõuluootuskontsert.

4. juunil [[2022]] esineti Vanalinna Päevade raames.

ESOL X noorteorkestrite festival toimus 12. novembril [[2023]] uues [[Viimsi Artium|Viimsi &quot;Artiumi&quot;]] kontserdisaalis, kus lisaks koondorkestrite ja üksikorkestrite esinemisele esitati ka [[XXVIII üldlaulupidu|2025. aasta üldlaulupeo]] sümfooniaorkestrite kava.

[[2024]]. aastal nimetati ESOLi auliikmeks [[Toivo Peäske]] – Virumaa Noorteorkestri ja Virumaa Kammerorkestri dirigent ning [[Rakvere Muusikakool|Rakvere Muusikakooli]] kauaaegne direktor.

[[2025]]. aastal anti auliikme tunnistus üle kauaaegsele [[Tartu I Muusikakool|Tartu I Muusikakooli]] direktorile ja kooli sümfoniettorkestri dirigendile, pedagoogile ja korraldajale [[Kaido Otsing|Kaido Otsingule]].

2025. aasta septembri lõpus kutsus ESOL ellu uue üleriigilise muusikakoolide vilistlaste sümfooniaorkestri nimega [[Estlandia]].

14.-16. novembril 2025 toimus XI noorte sümfooniaorkestrite festival, olles seni toimunutest suurim. Kokku osales 21 orkestrit 700 muusikuga ja toimus 21 kontserti: koolides kümnes paigas üle Eesti, kaubanduskeskustes Tallinnas ja Tartus, kultuurikeskustes Tallinnas ning lõppkontsert oli [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|EMTA]] suures saalis. Lõppkontserdil esines 15 orkestrit 6 koondorkestris, lisaks külalisorkester &quot;Simfukai&quot; Leedust ja festivaliorkester [[Kristjan Järvi]] juhatusel.

8. veebruaril [[2026]] toimus ESOL üldkogu koos dirigentide foorumiga, kus arutati muusikakoolide orkestriõppe teemal.

7.-8. märtsil 2026 toimus ESOL noorte foorum Tartus, kus osales üle 30 noore 15 orkestrist.

3. mail 2026 andis Sümfooniaorkester [[Estlandia]] esimese täispika kontserdi [[Viimsi Artium|Viimsi Artiumis]]. Enne seda esineti 27. aprillil veel Postimehe Galeriis.

2026. aasta kevadel alustati ESOL eestvedamisel Ida-Virumaa Noorte Sümfooniaorkestri asutamisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Eesti Sümfooniaorkestrite Liit |url=https://orkestrid.ee/liidust/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=orkestrid.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu juhatus ==
* 2010–2013 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Tanel Kadalipp]], [[Ott Kask]], [[Hiie Taks]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2013–2016 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Kristo Joosep]], [[Hiie Taks]], [[Ott Kask]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2016–2019 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Kristo Joosep]], [[Riivo Jõgi]], [[Ott Kask]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2019–2022 – [[Edmar Tuul]] (juhatuse esimees), [[Lehti Saag]], [[Juta Ross]], [[Ott Kask]] ja [[Riivo Jõgi]]
*2022–2025 – [[Edmar Tuul]] (juhatuse esimees), [[Lehti Saag]], [[Juta Ross]], [[Martin Sildos]] ja [[Mart Aus]]
*2025–2028 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Mart Aus]], [[Hiie Taks]], [[Imre Rohuväli]], Matilde Kivisilla, Viktor Kostjuk, [[Lars Erik Lend]]

== Auliikmed ja aastapreemiad ==

=== Auliikmed ===
Detsembris 2016 valiti liidu esimesteks auliikmeteks ESOLi asutaja ja esimene esimees [[Eve Luha]] ning kauaaegne pilliõpetaja ja [[Pärnu Muusikakool]]i keelpilliorkestri dirigent [[Mati Uffert]]. 

=== Aastapreemiad ===
Alates 2014. aastast tunnustab Eesti Sümfooniaorkestrite Liit aastapreemia väljaandmisega möödunud aasta aktiivset tegijat, noorte sümfoonia- või keelpilliorkestri õpetajat, dirigenti, korraldajat või tervet kollektiivi.

==== Laureaadid ====
* 2014
**[[Tonio Tamra]] – pühendunud tegevuse eest noorte sümfooniaorkestrite arendamisel ja muusikaõppe korraldamisel.
*2015
**[[Jüri-Ruut Kangur]] – pühendunud tegevuse eest noorte sümfooniaorkestrite arendamisel ning orkestripilliõppe propageerimisel.
**[[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] sümfooniaorkester – aktiivse, mitmekesise ja mahuka kontserttegevuse eest 2014. aastal.
*2016
**[[Kaido Otsing]] – pühendunud tegevuse eest noorteorkestrite dirigendina ja kontsertide korraldajana ning metsasarveõpilaste koolitamisel.
*2017
**[[Riivo Jõgi]] – aktiivse kontserttegevuse ja pühendunud töö eest laste- ja noorteorkestritega 2016. aastal.
**[[Katrin Talmar]] – orkestripedagoogi preemia pühendunud ja tulemusrikka töö eest [[Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] ning laulupeo repertuaari koolitusprojekti vedamise eest.

* 2018
** [[Rasmus Puur]] – viljaka loome- ja kontserttegevuse eest 2017. aastal.
** [[Tekla Tappo]] – pühendunud pedagoogitöö eest [[Harjumaa Keelpilliorkester|Harjumaa Keelpilliorkestri]] ettevalmistusorkestri juures ja [[Rapla Muusikakool|Rapla Muusikakoolis]].

* 2019
** [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] keelpilliorkester – aktiivse ja mahuka kontserttegevuse eest 2018. aastal
** [[Nõmme Muusikakool|Nõmme Muusikakooli]] sümfooniaorkester – aktiivse ja mahuka kontserttegevuse eest 2018. aastal
** [[Juta Helilaid]] – pikaajalisepühendunud töö eest viiulipedagoogina ja [[Kose Muusikakool|Kose Muusikakooli]] vilistlasorkestri „[[Pillipiigad]]“ juhendajana

* 2020
** [[Tiina Pangsep]]
** [[Kristiina Roots]]
** [[Reet Leinuste]]

* 2022
** [[Jaan Randvere]]
** [[Juta Ross]]
** [[Sirje Müller]] 

* 2023
** [[Hiie Taks]]
** [[Põlva Muusikakool]]i [[keelpilliorkester]]

* 2024
** [[Viimsi Muusikakool]]
** [[Kristo Joosep]]
** [[Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester|Tartu Ülikooli sümfooniaorkester]]

* 2025
** [[Imre Rohuväli]] - dirigendi preemia pühendunud töö ja aktiivse kontserttegevuse eest noorteorkestritega.
** [[Kaisa Lõhmus]] - korraldaja preemia VHK keelpilliorkestri tegevuse korraldamise eest.
** [[Marek Mere]] - pedagoogi preemia pikaaegse panuse eest noorte kontrabassimängijate koolitamisel ja noorteorkestrite liikumise edendamisel.&lt;ref&gt;[https://orkestrid.ee/aastapreemia/ Aastapreemia - Eesti Sümfooniaorkestrite Liit]&lt;/ref&gt;

* 2026
** [[Sirje Rein]] - pikaajalise pühendunud töö eest keelpillipedagoogina Viljandimaal.
** [[Tiina-Mai Arund]] - pedagoogi preemia pikaaegse panuse eest Põlva Muusikakooli keelpilliõpetajana.
** [[Lehti Saag]] - korraldaja preemia Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu tegevuse organiseerimisel.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609987032/selgusid-sumfooniaorkestrite-liidu-aastapreemiate-laureaadid Selgusid sümfooniaorkestrite liidu aastapreemiate laureaadid]; ERR kultuur, 05.04.2026&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://orkestrid.ee/ Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu koduleht]
* [https://www.facebook.com/orkestrid ESOLi Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti muusika]]</text>
      <sha1>h36tpn1h8v4t7yra6rpcesn4c9ed97w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vennaskond. New York</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467658</id>
    <revision>
      <id>7201522</id>
      <parentid>4667583</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:50:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>kustutada</comment>
      <origin>7201522</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1244" sha1="qvegkkf2u3tq0aeacbmyyf9yvx3e9pp" xml:space="preserve">{{Kustutada|Viitamata. Kas filmist on arvustusi tehtud?. Enamik EFISe (antud juhul https://www.efis.ee/en/film/16477) sissekandeid pole tähelepanuväärsed}}
{{filmi info
| filmi_nimi    = Vennaskond. New York
| originaalnimi = 
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| žanr          = 
| lavastaja     = [[Tõnu Trubetsky]]
| produtsent    = 
| stsenaarium   = 
| jutustaja     = 
| peaosades     = 
| muusika       = 
| operaator     = 
| montaaž       = 
| kunstnik      = 
| toimetaja     = 
| filmistuudio  = 
| tootja        = [[Trubetsky Pictures]]
| levitaja      = 
| aasta         = [[2006]]
| esilinastus   = 
| kestus        = 140
| riik          = [[Eesti]]
| keel          = 
| eelarve       = 
| piletitulu    = 
| eelnev        = 
| järgnev       = 
| koduleht      = 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 
| efis_id       = 16477
| filmiveebi_id = 
| movies.ee_id  = 
}}

&quot;'''Vennaskond. New York'''&quot; on [[2006]]. aasta Eesti film. Filmi režissöör on [[Tõnu Trubetsky]]. Filmi tootis [[Trubetsky Pictures]].&lt;ref name=&quot;EFIS&quot;&gt;{{EFIS|filmiliigid|film|16477}} (vaadatud 08.06.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{EFIS|filmiliigid|film|16477}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2006. aasta filmid]]</text>
      <sha1>qvegkkf2u3tq0aeacbmyyf9yvx3e9pp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Federica Pellegrini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>471721</id>
    <revision>
      <id>7201555</id>
      <parentid>6637894</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:21:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20470" sha1="96l00qh6uv4qysv23rtm654dh9zxs3f" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Federica Pellegrini 
| pilt = Federica Pellegrini e Luca Marin (cropped).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri   = Federica Pellegrini 
| riik =  {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]]
| sünniaeg  = {{süv|1988|8|5}} 
| sünnikoht = [[Mirano]] 
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 179
| kaal      = 65
| spordiklubi=	C.C. Aniene
| treener = Matteo Giunta
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Hõbemedal|[[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004 Ateena]]|[[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{MedalVõistlus|[[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009 Rooma]]|[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009 Rooma]]|[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabalt]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2011 Shanghai]]|[[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2011 Shanghai]]|[[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabalt]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2005 Montreal]]|[[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Hõbemedal|[[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2013 Barcelona]]|[[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2015 Kaasan]]|[[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2015 Kaasan]]|[[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#4x200 m vabalt 2|4x200 m vabalt]]}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2007 Montreal]]|[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabalt]]}}
}} 
[[File:Federica Pellegrini - 2009 World Championships.jpg|thumb|Pellegrini (2009)]]

'''Federica Pellegrini '''(sündinud [[5. august]]il [[1988]] [[Mirano]]s) on [[Itaalia]] [[ujuja]], olümpiavõitja ja kuuekordne maailmameister. Ta võistleb peamiselt [[vabaujumine|vabaujumise]] distantsidel.

Talle kuulub [[200 meetri vabaujumine|200 meetri vabaujumise]] maailmarekord (1.52,98).

Ta oli esimene naine, kes ujus [[400 m vabaujumine|400 meetrit vabalt]] alla nelja minuti: [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s läbis ta 400 meetrit ajaga 3.59,15.

Aastatel 2009–2011 valiti ta Euroopa aasta naisujujaks ja 2009. aastal maailma aasta naisujujaks.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonial oli ta Itaalia lipukandja.

== Saavutused ==

=== [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===

* [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
** {{HõbeOlümpia}} hõbemedal [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.58,22'''

* [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.54,82 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''

=== [[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===
* [[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.58,73'''

* [[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]]'is
** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.56,97'''

* [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]s
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.52,98 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''3.59,15 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''

* [[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]]s
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,58'''
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''4.01,97'''

* [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]]s
** {{Hõbe}} hõbemedal [[ujumine 2013. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,14'''

* [[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Kaasan]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[ujumine 2015. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,32'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[ujumine 2015. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×200 m vabalt 2|4×200 m vabaujumises]] '''7.48,41'''

* [[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]]is
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m vabalt 2|100 m vabaujumises]] '''1.54,73'''

* [[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Gwangju]]s
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.54,22'''

=== [[Ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Lühiraja maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]]s 
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,15'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2006. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''4.03,63'''

* [[2010. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2010]] {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]]s 
** {{Pronks}} pronksmedal [[2010. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''3.59,52'''

* [[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2014]] {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]]s 
** {{Pronks}} pronksmedal [[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×100 m vabalt 2|4×100 m vabaujumises]] '''3.29,48'''

* [[2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2016]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Windsor (Ontario)|Windsor]]is 
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.51,73'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×100 m vabalt 2|4×100 m vabaujumises]] '''3.30,28'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×50 m vabalt 2|4×50 m vabaujumises]] '''1.35,61'''

* [[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou]]s 
** {{Pronks}} pronksmedal [[2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×100 m kompleksi 2|4×100 m kompleksujumises]] '''3.51,38'''

=== [[Ujumise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] ===
* [[2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused |2008]] {{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused #400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''4.01,53 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused #4×100 m vabalt 2|4×100 m m vabaujumises]] '''3.41,06'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused #4×200 m vabalt 2|4×200 m m vabaujumises]] '''7.55,69'''

* [[2010. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused |2010]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2010. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused #200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,45'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2010. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused #800 m vabalt 2|800 m vabaujumises]] '''8.24,99'''

* [[2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused|2012]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debrecen]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.56,76'''
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×200 m vabalt 2|4×200 m m vabaujumises]] '''7.52,90'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m vabalt 2|4×100 m m vabaujumises]] '''3.39,84'''

* [[2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused|2014]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.56,01'''
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×200 m vabalt 2|4×200 m m vabaujumises]] '''7.50,53'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m vabalt 2|4×100 m m vabaujumises]] '''1.55,93'''

* [[2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused |2016]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.56,01'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m vabalt 2|4×100 m m vabaujumises]] '''3.37,68'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m vabalt 3|4×100 m m vabaujumise segateatevõistluses]] '''3.24,55'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m kompleksi 3|4×100 m m kompleksujumise segateatevõistluses]] '''3.45,74'''

* [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused|2020]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.56,29'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×200 m kompleksi 3|4×200 m m kompleksujumise segateatevõistluses]] '''7.29,35'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×200 m vabalt 2|4×200 m m vabaujumises]] '''7.56,72'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m kompleksi 2|4×100 m m kompleksujumises]] '''3.56,30'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2020. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4×100 m kompleksi 3|4×100 m m kompleksujumise segateatevõistluses]] '''3.22,64'''

=== [[Ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|Euroopa lühiraja meistrivõistlustel]] ===
* [[2005. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]]s
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2005. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.55,54'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2005. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''4.02,81'''

* [[2006. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]]s
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''3.59,96'''

* [[2007. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debrecen]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2007. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''4.00,78'''

* [[2008. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2008]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Rijeka]]s
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2008. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.51,85 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2008. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m kompleksi 2|4×50 m kompleksujumises]] '''1.47,05'''

* [[2009. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2009. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.51,17 [[ujumise maailmarekordid|MR]]'''

* [[2010. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2010]] {{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2010. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#800 m vabalt 2|800 m vabaujumises]] '''8.15,20'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2010. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m kompleksi 2|4×50 m kompleksujumises]] '''1.49,56'''

* [[2011. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Poola}} [[Szczecin]]is
** {{Pronks}} pronksmedal [[2011. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m vabalt 2|4×50 m vabaujumises]] '''1.38,12'''

* [[2013. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Taani}} [[Herning]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2013. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.52,80'''
** {{Pronks}} pronksmedal [[2013. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt 2|400 m vabaujumises]] '''3.58,90'''

* [[2015. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Netanya]]s
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2015. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.51,89'''
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' [[2015. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m vabalt 2|4×50 m vabaujumises]] '''1.36,05'''

* [[2017. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]]is
** {{Pronks}} pronksmedal [[2017. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m vabalt 3|4×50 m vabaujumise segavõistluses]] '''1.29,38'''

* [[2019. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2019]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]]'s
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2019. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#200 m vabalt 2|200 m vabaujumises]] '''1.52,88'''
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2019. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused#4×50 m kompleksi 2|4×50 m kompleksujumises]] '''1.44,92'''

== Isiklikud rekordid ==
&lt;small&gt;Seisuga 9. märts 2022&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;V9t1F&quot; /&gt;
;Suures basseinis
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''24,92''' || [[21. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|- 
| [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''53,18''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[25. juuni]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|- 
| [[200 m vabaujumine|200 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''1.52,98 [[ujumise maailmarekordid|MR]]''' || [[29. juuli]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|- 
| [[400 m vabaujumine|400 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''3.59,15''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Euroopa rekord&quot;&gt;ER&lt;/span&gt; || [[26. juuli]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|- 
| [[800 m vabaujumine|800 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''8.24,99''' || [[12. august]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]]
|- 
| [[100 m seliliujumine|100 m selili]] || align=&quot;center&quot;| '''1.00,03''' || [[9. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|- 
| [[200 m seliliujumine|200 m selili]] || align=&quot;center&quot;| '''2.08,05''' || [[11. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|}

;Väikeses basseinis
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''24,55''' || [[1. detsember]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|- 
| [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''52,10''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[7. aprill]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|- 
| [[200 m vabaujumine|200 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''1.51,17''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[13. detsember]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[400 m vabaujumine|400 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''3.57,59''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[6. märts]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Ostia]]
|- 
| [[800 m vabaujumine|800 m vabalt]] || align=&quot;center&quot;| '''8.15,20''' || [[26. november]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]]
|- 
| [[100 m seliliujumine|100 m selili]] || align=&quot;center&quot;| '''57,55''' || [[15. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|- 
| [[200 m seliliujumine|200 m selili]] || align=&quot;center&quot;| '''2.03,75''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[22. november]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Viareggio]]
|}

== [[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekordid]] ==
;Pikal rajal

Federica Pellegrini on püstitanud pikal rajal kokku kaheksa maailmarekordit (&lt;span style=&quot;color:Purple;&quot;&gt;seisuga 28. juuli 2017&lt;/span&gt;), neist kuus 200 meetri ja kolm 400 meetri distantsil.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- bgcolor=&quot;cccccc&quot;
!Jrk.nr
!Ala
!Tulemus
!Aeg
!Koht
|-
|align=center|'''1.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.56,47
| [[27. märts]] [[2007]]
|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]]
|-
|align=center|'''2.'''
|[[400 m vabaujumine|400 m]]
|align=center|4.01,53
| [[24. märts]] [[2008]]
|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]]
|-
|align=center|'''3.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.55,45
| [[11. august]] [[2008]]
|{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]
|-
|align=center|'''4.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.54,82
| [[13. august]] [[2008]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Peking]]
|-
|align=center|'''5.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.54,47
| [[8. märts]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]]
|-
|align=center|'''6.'''
|[[400 m vabaujumine|400 m]]
|align=center|4.00,41
| [[27. juuni]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pescara]]
|-
|align=center|'''7.'''
|[[400 m vabaujumine|400 m]]
|align=center|3.59,15
| [[26. juuli]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|-
|align=center|'''8.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.53,67
| [[28. juuli]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|-
|align=center|'''9.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.52,98
| [[29. juuli]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|}

;Lühirajal

Federica Pellegrini on püstitanud lühirajal kokku kaks maailmarekordit (&lt;span style=&quot;color:Purple;&quot;&gt;seisuga 28. juuli 2017&lt;/span&gt;), mõlemad 200 meetri distantsil.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- bgcolor=&quot;cccccc&quot;
!Jrk.nr
!Ala
!Tulemus
!Aeg
!Koht
|-
|align=center|'''1.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.51,85
| [[14. detsember]] [[2008]]
|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rijeka]]
|-
|align=center|'''2.'''
|[[200 m vabaujumine|200 m]]
|align=center|1.51,17
| [[13. detsember]] [[2009]]
|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;V9t1F&quot;&gt;[https://www.swimrankings.net/index.php?page=athleteDetail&amp;athleteId=4046785 Federica Pellegrini]. swimrankings.net. Vaadatud 28.7.2017&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.fina.org/athletes/federica-pellegrini Federica Pellegrini FINA kodulehel]

{{JÄRJESTA:Pellegrini, Federica}}
[[Kategooria:Itaalia ujujad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>96l00qh6uv4qysv23rtm654dh9zxs3f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>72 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475341</id>
    <revision>
      <id>7201576</id>
      <parentid>7197005</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:58:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2642" sha1="tdc5lt597ztm6nnes61ki6q72218iz5" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Kopli|number=72|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=71|järgmine liin=73|järgmine=73 (Tallinna bussiliin)|eelmine=71 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=TAK1740.JPG|läbi=Sõpruse puiestee|avati=2017|eelkäija=[[9 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 9]]}}

'''72''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]] ja [[Kopli bussipeatus|Kopli]] vahel.

Bussiliin on käigus alates [[2. mai|2. maist]] [[2017]] kõigil päevil&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=03.06.2020|arhiivimisaeg=2.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Enne teenindas seda liini [[9 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 9]], mida praegu bussiliin 72 asendab. Väljumised 5-15 minuti tagant.

Alates 1. augustist 2026 saab uueks lõpp-peatuseks Mustamäe Akadeemia teel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mustamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/mustamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|mai 2017
|Keskuse - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|1.08
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Akadeemia tee - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|
|Muutub[[72 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatused ==
{{teekaart}}
{{col-begin}}
{{col-2}}

=== Keskuse &gt; Kopli ===

* '''Keskuse''' 
* Liivaku 
* Vambola 
* Lepistiku 
* Siili 
* Linnu tee 
* Tedre 
* Koskla 
* Taksopark 
* Ülase 
* Sõle 
* Ädala 
* Kolde puiestee 
* Nisu 
* Ehte 
* Madala 
* Lõime 
* Maleva
* Sirbi
* Marati
* Sepa 
* '''Kopli'''

{{col-break}}

=== Kopli &gt; Keskuse ===

* '''Kopli''' 
* Sepa 
* Marati
* Sirbi
* Maleva
* Lõime 
* Madala 
* Ehte 
* Nisu 
* Kolde puiestee 
* Ädala 
* Ülase 
* Koskla 
* Tihase 
* Tedre 
* Linnu tee 
* Siili 
* Lepistiku 
* Vambola
* Liivaku 
* Ehitajate tee 
* Männi 
* '''Keskuse'''
{{col-end}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/72 72. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel]

{{Tallinna bussiliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>tdc5lt597ztm6nnes61ki6q72218iz5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201754</id>
      <parentid>7201576</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:01:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2668" sha1="hbvyxz7l2d74fud5lv313tqg0xdbwfj" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Kopli|number=72|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=71|järgmine liin=73|järgmine=73 (Tallinna bussiliin)|eelmine=71 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=TAK1740.JPG|läbi=Sõpruse puiestee|avati=2017|eelkäija=[[9 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 9]]}}

'''72''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]] ja [[Kopli bussipeatus|Kopli]] vahel.

Bussiliin on käigus alates [[2. mai|2. maist]] [[2017]] kõigil päevil&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=03.06.2020|arhiivimisaeg=2.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Enne teenindas seda liini [[9 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 9]], mida praegu bussiliin 72 asendab. Väljumised 5-15 minuti tagant.

Alates 1. augustist 2026 saab uueks lõpp-peatuseks Mustamäe Akadeemia teel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mustamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/mustamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|mai 2017
|Keskuse - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|1.08
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Akadeemia tee - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|
|Muutub[[72 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatused ==
{{teekaart}}
{{col-begin}}
{{col-2}}

=== Keskuse &gt; Kopli ===

* '''Keskuse''' 
* Liivaku 
* Vambola 
* Lepistiku 
* Siili 
* Linnu tee 
* Tedre 
* Koskla 
* Taksopark 
* Ülase 
* Sõle 
* Ädala 
* Kolde puiestee 
* Nisu 
* Ehte 
* Madala 
* Lõime 
* Maleva
* Sirbi
* Marati
* Sepa 
* '''Kopli'''

{{col-break}}

=== Kopli &gt; Keskuse ===

* '''Kopli''' 
* Sepa 
* Marati
* Sirbi
* Maleva
* Lõime 
* Madala 
* Ehte 
* Nisu 
* Kolde puiestee 
* Ädala 
* Ülase 
* Koskla 
* Tihase 
* Tedre 
* Linnu tee 
* Siili 
* Lepistiku 
* Vambola
* Liivaku 
* Ehitajate tee 
* Männi 
* '''Keskuse'''
{{col-end}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/72 72. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>hbvyxz7l2d74fud5lv313tqg0xdbwfj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>If I'm Lucky</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477297</id>
    <revision>
      <id>7201751</id>
      <parentid>6696145</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:00:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2536" sha1="dg59gjxp8eheg3q9gv0emf1ll596s2v" xml:space="preserve">{{Singli info
| Nimi               = If I'm Lucky
| Kaas               = 
| Kaane suurus       = 
| Raam               = 
| Pildi kirjeldus    = 
| Esitaja            = [[Jason Derulo]] 
| Album              = [[777 (album)]]
| A-pool             = 
| B-pool             = 
| Väljaantud         = [[1. september|1. septembril]] [[2017]]
| Formaat            = allalaaditav muusikafail
| Lindistatud        = 2017
| Stiil              = [[popmuusika]]&lt;ref name=&quot;RapUp&quot; /&gt;
| Pikkus             = 3:32 
| Plaadifirma        = [[Warner Bros. Records|Warner Bros.]]
| Autor              = [[Jason Derulo|Jason Desrouleaux]], [[Justin Tranter]], [[Mattman &amp; Robin|Mattias Larsson]], [[Mattman &amp; Robin|Robin Fredriksson]]
| Produtsent         = [[Mattman &amp; Robin]]
| Muusika näide      = 
| Sertifikatsioon    = 
| Eelmine singel     = &quot;[[Swalla]]&quot;&lt;br /&gt;(2017)
| See singel         = &quot;'''If I'm Lucky'''&quot;&lt;br /&gt;(2017)
| Järgmine singel    = 
| Edetabeli koht     =
| Veel               = 
}}
&quot;'''If I'm Lucky'''&quot; (tegelikult &quot;If I'm Lucky Part 1&quot;) on Ameerika laulja ja laulukirjutaja [[Jason Derulo]] loodud (kaasautorina) ja esitatud [[laul]]. &quot;If I'm Lucky&quot; on välja antud tema viienda stuudioalbumi &quot;[[777 (album)|777]]&quot; teise singlina.&lt;ref name=&quot;qa6u3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sVE7A&quot; /&gt;

&quot;I'm Lucky Part 2&quot; muusikavideo tantsuesitus on inspireeritud [[Michael Jackson]]i laulu &quot;[[Thriller (laul)|Thriller]]&quot; muusikavideo võtmes - Derulo tantsimas [[zombie|zombidega]].&lt;ref name=&quot;RapUp&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RapUp&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.rap-up.com/2017/09/01/new-music-jason-derulo-if-im-lucky/|title=New Music: Jason Derulo – 'If I'm Lucky'|work=[[Rap-Up]]|date=1.09.2017|accessdate=3.09.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qa6u3&quot;&gt;{{cite web|url=https://itunes.apple.com/au/album/if-im-lucky-single/id1275814723|title=If I'm Lucky - Single by Jason Derulo|work=[[iTunes]]|accessdate=3.09.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sVE7A&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.idolator.com/7668233/jason-derulo-if-im-lucky-lyric-video|title=Jason Derulo Dances Through Heartache In His “If I’m Lucky” Lyric Video″|work=[[Idolator]]|date=1.09.2017|accessdate=3.09.2017}}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*Taylor Weatherby, [http://www.billboard.com/articles/columns/pop/7949910/jason-derulo-if-im-lucky-lyric-video-interview Jason Derulo Talks 'Emotional' New Song 'If I'm Lucky' &amp; Unveils Dance-Centric Lyric Video: Exclusive], 1. september 2017

[[Kategooria:2017. aasta singlid]]</text>
      <sha1>dg59gjxp8eheg3q9gv0emf1ll596s2v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Plantagenetide suurriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>488393</id>
    <revision>
      <id>7201425</id>
      <parentid>7042339</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:25:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201425</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28365" sha1="t18igidb94c7s1dm4a9yj2sw0h4ggll" xml:space="preserve">[[Fail:Henry II, Plantagenet Empire.png|pisi|Plantagenetide suurriik aastal 1172. Täidetud kollane tähistab Inglise kuningate valdusi. Täppidega kollane näitab, kuhu ulatus nende mõjuvõim]]
'''Plantagenetide suurriik''' (inglise keeles ''Angevin Empire'', prantsuse keeles ''L'Empire Plantagenêt'') oli aastatel [[1154]]–[[1214]] eksisteerinud poliitiline kooslus, mis koosnes Inglise kuningate valdustest. Suurriik koosnes kogu [[Inglismaa]]st, poolest [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaast]] ning osadest [[Wales]]i ja [[Iirimaa]] piirkondadest, kuid selle mõjuvõim ulatus kogu [[Briti saared|Briti saartele]]. [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] valduste omanikena olid Inglise kuningad Prantsusmaa kuningate vasallid, mitte iseseisvad valitsejad. Plantagenetide suurriigi kõrgperioodil kontrollis see [[Prantsusmaa]]l [[Anjou]]d, [[Maine (Prantsusmaa)|Maine'i]], [[Tourraine]]'i ja [[Akvitaania]]t.

Suurriik sai alguse [[Henry II]] kroonimisega [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] kuningaks. Plantagenetide suurriigi valitsejate ja Prantsusmaad valitsevate [[Kapetingid]]e vahel toimusid pidevad konfliktid, mille järel kaotas 1214. aastal Inglise kuningas [[John Maata]] kõik oma kontinentaalvaldused, välja arvatud [[Akvitaania hertsogiriik|Akvitaania]]. See oli ka suurriigi faktiline lõpp. Formaalselt lõppes suurriik [[1259]]. aastal, kui Johni järglane [[Henry III]] loobus oma nõuetest kaotatud aladele.

==Suurriigi kujunemine==
===Anarhia===
[[Henry I]] oli nimetanud oma järglaseks oma tütre [[Keisrinna Matilda|Matilda]], kuid inglise aadlikud keeldusid pärast Henry surma naise võimu tunnustamast. [[1135]]. aasta detsembris maabus Inglismaale Henry I õepoeg [[Stephen]], kes lasi ennast kuningaks kroonida. Ta sai samuti [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] hertsogiks. Stephen oli Henry I ajal vandunud truudust tema tütrele, kuid väitis, et see vanne on seaduslikult kehtetu, kuna kuningas oli seda jõuga nõudnud ning kuna Matilda oli sohilaps.&lt;ref name=&quot;s8tjY&quot; /&gt; Paavst [[Innocentius II]] tunnustas Stepheni võimu, kuna uus valitseja oli [[Rooma Katoliku Kirik|kiriku]] suhtes tolerantsem kui eelmine.&lt;ref name=&quot;9qQWN&quot; /&gt;

Matilda abikaasa, [[Anjou]] krahv [[Geoffrey Plantagenet]], hakkas pärast Stepheni võimuleasumist tegema rüüsteretki Normandiasse. [[1137]]. aasta mais tunnustas Prantsuse kuningas [[Louis VI]] Stephenit Normandia valitsejana, kuna nägi Normandia ja Anjou [[personaalunioon]]i suurema ohuna kui Normandia ja Inglismaa oma.&lt;ref name=&quot;cWfyi&quot; /&gt;

[[1138]]. aastal hakkas Stephen aadlike ja vaimulike seas populaarsust kaotama, kuna oli nende mitmeid õigusi riivanud. Näiteks oli ta [[1136]]. aastal pärast Canterbury peapiiskopi surma tolle vara hõivanud.&lt;ref name=&quot;cWfyi&quot; /&gt; 1138. aasta juunis tungis Geoffrey Normandiasse. Ka Inglismaal algas Stepheni vastu mäss, mida juhtis Matilda poolvend [[Gloucester]]i krahv Robert. Peamiseks mässupiirkondadeks olid [[Wales]] ja Loode-Inglismaa.&lt;ref name=&quot;DX52s&quot; /&gt; Põhjas tegutsesid šotlased Stepheni vastu.&lt;ref name=&quot;ZW368&quot; /&gt;

[[1139]]. aasta septembris maabusid Matilda ja Robert [[Arundel]]is. Robert pääses Stepheni vägedest mööda ja läks läände, kuid Matilda jäi lõksu. Stephen, lähtudes eeldatavasti rüütellikkust eetikast, laskis aga naisel minna. Seda sammu kritiseeriti kui poliitiliselt naiivset tegu.&lt;ref name=&quot;DworS&quot; /&gt; Kui Matilda Roberti juurde jõudis, ühinesid mitmed kohalikud aadlikud tema liikumisega.

[[1141]]. aastal võeti Stephen [[Lincolni lahing]]us vangi.&lt;ref name=&quot;aUmUI&quot; /&gt; [[7. aprill]]il [[1141]] kuulutati Matilda [[Winchester]]is Inglismaa ja Normandia valitsejannaks. Matilda lootis end [[London]]is kroonida, kuid Stepheni toetajad jäid kuningale truuks ning Matilda pidi [[Oxford]]i põgenema.&lt;ref name=&quot;yTin9&quot; /&gt; 14. septembril langes Robert [[Winchesteri lahing]]us vangi. Lõpliku rahu ei suudetud saavutada, kuid lepiti kokku vangide (Stepheni ja Roberti) vahetamises, mis toimus 1. novembril.&lt;ref name=&quot;pKSnj&quot; /&gt;

Stepheni vangilangemine takistas tal Normandia kaitsmist. 1141. aastal alistus Normandia keskosa ning [[1145]]. aastaks oli terve Normandia Geoffrey kontrolli all.&lt;ref name=&quot;pKSnj&quot; /&gt;

31. oktoobril [[1147]] suri Robert ning Matilda lahkus järgmisel aastal Inglismaalt, kuna talle tundus, et ilma Robertita ei suuda ta oma toetajaid koos hoida.&lt;ref name=&quot;hAhFT&quot; /&gt; [[1149]]. aastal üritas Matilda poeg [[Henry II|Henry]] Stephenit rünnata, kuid mässajad arvasid, et Stephen on liiga tugev ning keeldusid lahingusse minemast. Henry pidi mandrile taganema.&lt;ref name=&quot;V9DU4&quot; /&gt; 
 
[[1149]]. aastal andis [[Geoffrey Plantagenet]] Normandia oma pojale Henryle. Kaks aastat hiljem Geoffrey suri ning Henry päris kõik tema valdused. [[1152]]. aasta [[märts]]is lahutas Prantsusmaa kuningas [[Louis VII]] end oma naisest Eleanorist, kellest sai Henry abikaasa.&lt;ref name=&quot;MA1KS&quot; /&gt; Jaanuaris [[1153]] tungis Henry Inglismaale. Kuningas Stephenil polnud huvi sõdimise vastu, kuna eelmise aasta [[mai]]s ning 1153. aasta [[august]]is olid surnud tema naine ja vanem poeg. 6. novembril sõlmis Stephen Henryga [[Winchester]]is rahu. Stephen jäi elu lõpuni kuningaks, kuid ta pidi Henry adopteerima ja nimetama tema troonipärijaks. Stepheni pojale Williamile lubati kõik valdused, mida tema isa oli omanud enne kuningaks saamist.&lt;ref name=&quot;n18jh&quot; /&gt;

===Henry II valitsusaeg===
[[Henry II]] sündis [[1133]]. aastal Anjou krahvi Geoffrey ja keisrinna Matilda peres. 18-aastaselt päris ta oma isa hertsogkonna ja sai [[Normandia hertsogkond|Normandia]] hertsogiks. [[1154]]. aastal krooniti 21. aastane Henry II Inglise kuningaks. Ta oli kuningatiitli kodusõja ([[Kasutaja:Kaspar Kivastik/Plantagenetide suurriik#Anarhia|vt Anarhia]]) käigus võitnud kuningas [[Stephen]]ilt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Võimuletuleku järel seisis Henry vastamisi mitmete probleemidega – Stepheni võimuloleku ajal olid mässulised ehitanud palju illegaalseid kindlusi, samuti valitses rahulolematus parunite hulgas. Ta tegi hulgaliselt reforme riigivalitsemises, kuulutades mittekehtivateks kõik muudatused, mis olid tehtud pärast Henry I surma [[1135]]. Õigusruumis pani ta aluse tänasenikehtivale [[Üldine õigus|angloameetika õigussüsteemi]]le. Samuti soovis ta muuta kiriku ja monarhia vahekorda, nimetades ametisse endale lojaalsed kohtunikud ja magistraadid – ametikohad, mis sinnamaani olid kuulunud kiriku pädevusse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tüli kirikuga viis vastuseisuni Canterbury peapiiskopi [[Thomas Becket]]iga, mis päädis lõpuks 1170.aastal Becketi mõrvaga.

Henry II valdused saavutasid oma suurima ulatuse ca [[1173]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[1152]]. aasta märtsis sõlmitud abielust [[Akvitaania Eleanor]]iga sai temast Akvitaania valitseja.&lt;ref name=&quot;vcU4j&quot; /&gt; 1150. aastate lõpust omas ta kontrolli Bretagne’i üle, 1173–1174. aastal Alnwicki lahingus võttis ta kinni Šoti kuninga William I ja allutas Šotimaa oma krooni alla.

Abielust Eleanoriga oli Henryl viis poega: William (suri lapsena), Henry jr, [[Richard I|Richard]], Geoffrey ja [[John Maata|John]]. [[1170]]. aastal kuulutas haige Henry, et plaanib jagada valdused poegade vahel. Richard pidi saama Akvitaania, Geoffrey Bretagne’i, Henry jr Normandia, Anjou ja Maine’i ning John Mortaine’i.&lt;ref name=&quot;wyHMu&quot; /&gt;

Otsus ei meeldinud neist kellelegi ning algas uus kodusõdade periood, kus pojad püüdsid kogu võimu enda kätte saada. 1173–1174. aasta suure mässu (''The Great Revolt'') suutis Henry II maha suruda.&lt;ref name=&quot;orjaQ&quot; /&gt; 1182. aastal kasvasid pinged üle konfliktiks ning kuni oma elu lõpuni tuli Henry II-l sõdida oma poegadega, kes olid liidus Prantsuse kuningaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Seoses raske haigusega ja sellest tuleneva tüdimusega sõjapidamisest, läks Henry II vägedel üha kehvemini. 4. juulil 1189 oli Henry II sunnitud tulema läbirääkimistele Azaysse, kus ta andis truudusevande Prantsuse kuningale ja nimetas Richardi oma troonipärijaks. Lepingu lisatingimuste täideviimist ta ei näinud, sest ta suri juba 6. juulil.&lt;ref name=&quot;8xMTU&quot; /&gt;

===Valdused väljaspool Inglismaad===
====Prantsusmaal====

Aastatel [[1141]]–[[1145]] vallutas [[Geoffrey Plantagenet]] mitmeid kindlusi [[Normandia hertsogkond|Normandias]]. Nende seas olid näiteks [[Exmes]], [[Falaise]] ja [[Bayeux]].&lt;ref name=&quot;V7sWr&quot; /&gt; Paljud kohalikud parunid loovutasid ise oma kindlused, kuna Geoffrey lubas, et sellisel juhul ei konfiskeerita nende maavaldusi. Geoffrey surma järel päris need valdused tema poeg Henry Plantagenet, tulevane Inglise kuningas [[Henry II]]. [[1173]]–[[1174]] puhkes Normandias Henry II vastu mäss, mis aga maha suruti.&lt;ref name=&quot;XVTws&quot; /&gt;

Henry II soovis panna oma järeltulija Prantsuse kuninga [[Louis VII]] tütrele Margaretile meheks. Kuningas saatis [[1158]]. aastal lordkantsler [[Thomas Becket]]i [[Pariis]]i, et pidada Prantsuse kuningaga sellel teemal läbirääkimisi, mille tagajärjel Louis oma nõusoleku ka andis.&lt;ref name=&quot;MtOCa&quot; /&gt; Suhted mõlema kuninga vahel olid mõnda aega nii soojad, et plaaniti isegi ühist sõjaretke [[maurid]]e vastu [[Hispaania]]s.&lt;ref name=&quot;M2Dfc&quot; /&gt; Hilisemate tülide tõttu jäi aga see ettevõtmine ära.

Kui Henry II abiellus Eleanoriga, siis päris ta ka [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]]. [[1159]]. aastal otsustas Henry endale vallutada [[Toulouse]]'i . See aga ei õnnestunud, kuna Louis VII oli tema plaanitava rünnaku päeval linnas ning Henry ei tahtnud oma feodaali rünnata.&lt;ref name=&quot;rX54S&quot; /&gt; Ta ei loovutanud aga linna ümbritsevat maapiirkonda, mille ta oli vallutanud, ning 1160. aastal sõlmitud rahulepingus tunnustas Louis Henryt vallutatud alade omanikuna.&lt;ref name=&quot;VWupX&quot; /&gt;

====Bretagne'is====
Bretagne’i hertsog [[Conan III]] surmaga lõppes poole sajandi pikkune sisemise ühtsuse aeg [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne]]’is. Võimuvõitluste tagajärjel sai tema pojast Höelist Nantes’i krahv ja tütar Bertha abikaasa Eudo de Porhöet’ga said Bretagne’i hertsogipaariks.&lt;ref name=&quot;4VGl1&quot; /&gt;

[[1156]]. aastal astusid rahulolematud alamad Höeli vastu välja ja kutsusid appi [[Henry II]]. Kuni oma surmani [[1158]]. aastal valitses uue krahvina Henry noorem vend Geoffrey. Pärast Geoffrey surma võttis Henry II Nantes’ endale ja oli sellega saanud oma esimese territooriumi Bretagne’is.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Bretagne’i hertsogi tiitlile soosis Henry II Bertha esimesest abielust sündinud poega [[Conan IV]]-t, keda ta juba 1153. aastal Richmondi krahvina tunnustanud. 1156. aastal sai Conan võimu Bretagne’i üle.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[1166]] surus Henry II maha aadlike ülestõusu Conani vastu. Vastutasuks nõudis Henry II, et Conan loobuks tiitlist oma tütre Constance’i kasuks, kelle ta kihlas oma poja Geoffreyga. Kuni [[1181]]. aastani, mil Geoffrey ja Constance abiellusid ja Geoffreyst sai ametlikult Bretagne’i hertsog, valitses Bretagne’i üle ''de facto'' Henry II.&lt;ref name=&quot;eTzgw&quot; /&gt;

Kui Henry II püüdis Bretagne’i siduda ülejäänud impeeriumiga, siis Geoffrey lähtus oma valitsemises kohalikust olukorrast ning vahetas peaaegu kõik mujalt tulnud õukonnaliikmed ja ametnikud bretoonide vastu.&lt;ref name=&quot;H4lM5&quot; /&gt; Samuti astus Geoffrey Henry II ja Richard I vastu liitu Prantsuse kuninga [[Philippe II]]ga.&lt;ref name=&quot;lLjiv&quot; /&gt;

[[1186]]. aastal pärast Geoffrey surma algas Plantagenetide viimane võimuperiood Bretagne’is. Kuigi Geoffrey lesk Constance abiellus Henry II nõudel Chesteri krahvi Ranulf de Blondeville’ga, siis sisuline valitseja oli kuni 1201. aastani ikkagi Constance.&lt;ref name=&quot;dzd8Z&quot; /&gt;

[[1201]]. aastal sai hertsogiks Constance’i ja Geoffrey poeg Arthur, kes sai valitseda kuni 1202. aasta aprillini, mil [[John Maata]] ta vangi võttis.&lt;ref name=&quot;QMXlB&quot; /&gt;

Arthuri kinnipidamise ajal ei üritanud teised maaomanikud tema hertsogikohta endale saada. Peagi hakkasid aga ringlema kuulujutud, et ta on tapetud ning selles segaduses otsustasid 1202. aasta augusti ja [[1203]]. aasta augusti vahel olulisemad Bretagne’i maaomanikud anda truudusvande Prantsuse kuningale Philippe II-le. Arthuri pärjiannana tunnustati Bretagne’i hertsoginna Constance’i ja Guy de Thouarsi vanimat tütart Alice’i. Selle otsusega lõppes Bretagne’is Plantagenetide ülemvõim.&lt;ref name=&quot;qpyRo&quot; /&gt;

====Šotimaal====

[[Henry II]] asus võitlusse Inglise krooni eest [[1149]]. aastal. Et saada enda poolele [[Šotimaa kunigriik|Šoti]] kuningas [[David I]], lubas ta võidu korral tunnustada šotlaste võimu Põhja-Inglismaal. [[1153]]. aastaks, mil David I suri, kuulusid Šoti krooni alla Inglise krahvkonnad [[Northtumberland]], [[Cumberland]] ja [[Westmoreland]].&lt;ref name=&quot;ydKZI&quot; /&gt;

David I trooni päris tema lapselaps [[Malcolm IV]]. Noor kuningas ei suutnud vastupanu osutada vahepeal Inglise troonile tõusnud Herny II-le ning oli sunnitud [[1157]]. aastal [[Chester]]is alla kirjutama lepingule, millega ta loovutas ülalnimetatud krahvkonnad tagasi Inglise krooni alla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Šotimaa ja Inglismaa uus piir jäi püsima kuni [[1174]]. aastani. Vahepeal oli Malcolmi surma järel võimule tulnud tema vend William I, kes tahtis tagasi saada Henry II-le loovutatud Northumberlandi krahvkonda, mille David I talle pärandanud oli. Ta juhtis [[1173]]–[[1174]] Henry II vastast mässu, kuid langes [[Alnwicki lahing]]us vangi ning oli sunnitud allkirjastama alandava [[Falaise’i rahu]], millega asusid Inglise garnisonid strateegilise tähtsusega [[Edinburgh]]i, [[Stirling]]i, [[Roxburgh]]i, [[Jedburgh]]i ja [[Berwick]]i lossidesse, kusjuures ülalpidamise eest pidid tasuma šotlased.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Henry II troonipärija [[Richard I]] tähelepanu keskpunktis oli [[kolmas ristisõda]], mille jaoks ta vajas finantse. Sellest ajendatult allkirjastati 5. detsembril 1189 [[Canterbury]]s õiguste loovutamise pakt (''The Quitclaim of Canterbury''), millega Richard I tunnustas Šotimaad iseseisva kuningriigina ning andis tagasi Roxburghi ja Berwicki lossid. William I maksis tehingu eest 10 000 hõbemarka.&lt;ref name=&quot;EotiJ&quot; /&gt;

====Iirimaal====

[[1171]]. aastal otsustas Henry II vallutada [[Iirimaa]], mille ta pidid pärandusena jätma oma pojale [[John Maata|Johnile]].&lt;ref name=&quot;gvOqB&quot; /&gt; 17. oktoobril 1171 maabus Henry [[Waterford]]is oma sõjaväega. Enamik iiri aadlikke ei osutanud vastupanu ning tunnustas Inglise kuninga ülemvõimu.&lt;ref name=&quot;3uigV&quot; /&gt;

Henryt võtsid hästi vastu ka iiri vaimulikud, kes soovisid arhailist iiri kirikut moderniseerida. [[1171]]–[[1172]] talvel toimus [[sinod]], kus otsustati, et missa toimub Iirimaal inglispäraselt. Paavst [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] oli Henry tööga rahul ning tunnustas tema ülemvõimu Iirimaal.&lt;ref name=&quot;Odyr7&quot; /&gt;

==Suurriigi kõrgperiood==
===Richard I valitsusaeg===
[[Richard I|Richard I Lõvisüda]] sündis 1157. aastal [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i kolmanda pojana. [[1189]]. aastast oma surmani [[1199]] oli ta Inglismaa kuningas.&lt;ref name=&quot;6dj33&quot; /&gt;

1189. aastal astusid Eleanor, Richard ja [[John Maata|John]] liitu Prantsuse kuninga [[Philippe II]]ga, et saada Normandia ja Anjou isa käest omale. Nende ettevõtmine oli edukas, kuni Henry surm tegi Richardist Inglise kuninga ja Normandia hertsogi ning koostöö Prantsuse kuningaga lõppes.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Richard krooniti 1189. aastal Londonis Westminster Abbeys ning seejärel suundus ta kolmandasse ristisõtta.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Ristisõja finantseerimiseks müüs ta paljud riigiametid. Kolmas ristisõda oli ajendatud [[Saladin]]i 1187. aasta Jeruusalemma vallutusest. Teel Jeruusalemma vallutas Richard ka Küprose, kus ta abiellus [[Navarra]] kuningatütre Berengariaga.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Tagasiteel võttis 1192. aasta jõulude paiku Richardi pantvangi Austria hertsog Leopold V, kes andis ta edasi Püha Rooma keisri Henry VI kätte. Lunarahaks nõuti alamatelt 150 000 hõbemarka, mis ka Eleanori eestvedamisel vaevaga kokku koguti ning keisrini toimetati, kes seejärel Richardi vangistusest vabastas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Sel ajal, kui Richard ära oli, tegid rahulolematud aadlikud, sealhulgas ka Richardi vend John, ettevalmistusi võimu ülevõtmiseks. Johnil õnnestus vallutada Windsori loss, kuid Eleanor koondas tema vastu väed ja alistas ta.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Pärast Richardi vabaks laskmist saavutas ta kiiresti uuesti kontrolli kuningriigi üle. Ta suutis ka Philippe II Normandia piiridest välja saada. Kogu ülejäänud elu veetiski Richard Prantsusmaal oma impeeriumi piire kaitstes.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Aprillis 1199 sai ta võitluses Chalus’i kindluse pärast surmavalt haavata ning suri 6. aprillil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

===Kolmas ristisõda===
{{Vaata|Kolmas ristisõda}}

Kolmas ristisõda toimus [[1189]]–[[1192]]. Ristisõja eesmärk oli [[Püha maa]] [[Saladin]]i juhitud saratseenidelt tagasi võtta.&lt;ref name=&quot;urnmp&quot; /&gt;

[[1187]]. aasta oktoobris pärast kaotust Hattini lahingus ja [[Jeruusalemm]]a langemist, andis paast [[Gregorius VIII]] välja bulla &quot;''Audita tremendi''&quot;, milles teatas, et juhtunu põhjuseks olid kristlaste patud Euroopas ning kutsus valitsejaid üles uut ristisõda alustama. Selle tulemusena lõpetasid Henry II ja Philippe II omavahelise sõja ning asusid ette valmistama sõjakäiku. Finantseerimiseks kogusid nad maksuks kümnendiku nii ilmikute kui vaimulike vabavarast.&lt;ref name=&quot;4cl9H&quot; /&gt;

Esimene Euroopa valitseja, kes paavsti palvel teele asus oli aga hoopis keiser [[Friedrich I Barbarossa]], kes viis oma väed läbi Anatoolia saratseenide maade poole, kuid uppus Salephi jõkke enne, kui ta pühale maale jõudis. Suurem osa tema vägedest pöördus tagasi koju, teised deserteerusid, sooritasid enesetapu või tapeti türklaste poolt.&lt;ref name=&quot;dAMqG&quot; /&gt;

Enne, kui ta jõudis teele asuda, suri ka Inglise kuningas Henry II, kelle asemel läks ristisõtta tema poeg ja troonipärija [[Richard I|Richard I Lõvisüda]]. Richardi juhtimisel piirati ümber Akko linn ja vallutati see 21. juulil [[1191]]. Richardi edu põhjustas Prantsuse kuninga Philippe II tagasipöördumise Euroopasse, kus ta asus Richardi kukutamist planeerima. Samuti solvas Richard Austria Leopoldi, kui keeldus teda inglaste ja prantslaste kõrval saksa ristisõdijate täieõigusliku esindajana aktsepteerimast. Ka Leopold pöördus tagasi, kuid just tema oli see, kelle kätte Richard tagasi tulles vangi langes.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Akko vallutamise järel jätkas Richard oma armeega pealetungi ning võttis tagasi mitmeid Saladini vallutatud alasid. Kuigi teda saatis edu, ei suutnud ta tagasi vallutada Jeruusalemma.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Tasavägine vastuseis Saladiniga lõppes lõpuks läbirääkimiste tulemusena 1192. aasta sügisel, Jeruusalemm jäi moslemite võimu alla, kuid relvastamata kristlastel võimaldati linna palverännakuid teha.&lt;ref name=&quot;23K0e&quot; /&gt;

==Suurriigi lagunemine==
===John Maata valitsusaeg===

Kui [[Canterbury peapiiskop]] [[Hubert Walter]] suri, tekkis Johnil konflikt paavst [[Innocentius III]]-ga. [[Canterbury katedraal]]i toomkapiitel valis uueks peapiiskopiks oma alampriori Reginaldi. Kuningas ei olnud sellega rahul, kuna tahtis ametikohta anda oma ustavale toetajale [[John de Gray]]le. Paavst pakkus kompromissina välja [[Stephen Langton]]i ning pühitses ta peapiiskopiks. John ei olnud [[Rooma]] otsusega nõus ning nägi seda oma õiguste rikkumisena.&lt;ref name=&quot;YInLb&quot; /&gt; Kohalikud aadlikud toetasid Johni, kuna ei soovinud [[Rooma Katoliku Kirik|Kiriku]] liigset tugevnemist. Kuna John ei tunnustanud uut peapiiskoppi, pani Innocentius [[Inglismaa]] ja [[Wales]]i interdikti alla. John lubas vastumeetmena ära võtta nende maa nendelt vaimulikelt, kes interdikti järgisid.&lt;ref name=&quot;VKJBn&quot; /&gt; Paavst vabastas piirkonnad interdikti alt [[1214]]. aasta [[2. juulil]]. John pidi tunnistama Langtoni peapiiskopina, pidi lubama eksiili läinud vaimulikel tagasi tulla ning maksma kompensatsiooni äravõetud kirikuvalduste eest. Samuti kuulutas John ennast Inglismaa kuningana paavsti [[vasall]]iks.&lt;ref name=&quot;n6jMU&quot; /&gt;

John oli esimene Inglise kuningas pärast normannide sissetungi, kes paiknes alaliselt Inglismaal ning pidas sealt ka sõda.&lt;ref name=&quot;xtnzE&quot; /&gt; [[1209]]. aastal avastas John põhja parunite seas tema vastase vandenõu. Ta kasutas olukorda ära, et lahendada probleemid [[Šotimaa]] kuninga William I-ga. John viis oma sõjaväe Šoti piiri äärde ning süüdistas Šoti kuningat vandenõu toetamises. Šoti kuningas oli juba vana ega suutnud vastupanu osutada, mistõttu tunnustas ta Johni oma feodaalina ning maksis talle 15 000 marka. Samuti andis ta Inglise kuningale pantvangiks oma kaks tütart.&lt;ref name=&quot;1WfuI&quot; /&gt;

[[1210]]. aastal tegi John ekspeditsiooni [[Iirimaa]]le, et suruda maha kohalikud aadlikud, kes olid tema vastu üles tõusnud. Sõjakäik oli edukas ning John ühtlustas iiri aadlike tavad [[Inglismaa]] seadustikuga. Samas puudutas see sõjakäik vaid Iirimaa põhjaosa. Lääs ja lõuna jäid Inglise kuningatest ikka iseseisvaks.&lt;ref name=&quot;Ot7cg&quot; /&gt;

===Inglise-Prantsuse sõda===

Inglise ajaloolane Barlow&lt;ref name=&quot;5lc9X&quot; /&gt; väitis, et [[Prantsusmaa]] valduste kaotamine oli möödapääsmatu, kuna [[Richard I]] jättis [[John Maata|Johnile]] raske majandusliku ja välispoliitilise olukorra.

[[1199]]. aastal, kui [[Richard I]] suri, üritas John saada suurriigi valitsejaks. Paljud prantsuse aadlikud toetasid aga [[normannid]]e tavade tõttu tema vennapoega Arthurit&lt;ref name=&quot;O82HM&quot; /&gt; ning John pidi oma autoriteedi relvaga kehtestama. Järgmisel aastal sõlmiti Prantsusmaa kuningaga [[Le Goulet' leping]], millega [[Philippe II]] tunnustas Johni valduste omanikuna. Samas kinnitati aga lepinguga ka seda, et Inglise kuningas valitses neid valdusi vaid Prantsuse kuninga vasallina. Samuti pidi John Philippe'ile maksma 20 000 marka.&lt;ref name=&quot;GRjSm&quot; /&gt;

[[1202]]. aastal puhkes Johni ja Philippe'i vahel uuesti sõda. Aprillis tunnustas Prantsuse kuningat Arthurit [[Bretagne]]'i, Maine'i, [[Anjou]] ja [[Akvitaania]] valitsejana. 1. augustil langes aga Arthur Johni kätte vangi.&lt;ref name=&quot;M5Kxe&quot; /&gt; 1203. aasta detsembris taganes John Inglismaale. 1205. aasta lihavõtete ajal võtsid prantslased ära viimased Johni kindlused [[Anjou]]s. 1206. aastal kaotas John [[Bretagne]]'i. Johni peamiseks välispoliitiliseks sihiks sai kaotatud valduste tagasivõtmine. Seda jätkas ka tema järglane [[Henry III]] kuni [[1159]]. aastani, mil ta loobus oma nõudmistest. Johnile jäi mandril veel alles [[Akvitaania]].&lt;ref name=&quot;aHg7T&quot; /&gt; John läks uuesti Philippe'i vastu sõtta 1214. aastal, kuid sai Bouvines' lahingus lüüa. 18. septembril sõlmiti vaherahu, mille järel sai Barlow' väitel&lt;ref name=&quot;n1FQy&quot; /&gt; Prantsusmaa kuningast kõige võimsam kuningas [[Euroopa]]s.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;s8tjY&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Barlow, F.|pealkiri=The Feudal Kingdom of England 1042–1216|aasta=1961|koht=London|kirjastus=Longmans Green and Co ltd|lehekülg=203}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9qQWN&quot;&gt;Barlow (1961), lk 204–205.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cWfyi&quot;&gt;Barlow (1961), lk 209.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DX52s&quot;&gt;Barlow (1961), lk 210.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZW368&quot;&gt;Barlow (1961), lk 211–212.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DworS&quot;&gt;Barlow (1961), lk 216.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aUmUI&quot;&gt;Barlow (1961), lk 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Oehring, C.|url=http://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/King-Henry-II-of-England/|pealkiri=King Henry II|väljaanne=Historic UK|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Everard, J. A.|pealkiri=Brittany and the Angevins: province and empire, 1158–1203|aasta=2006|koht=New York, USA|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=32–33}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Williams, P. N.|url=http://www.britannia.com/celtic/scotland/scot3a.html|pealkiri=Chapter 2. The Kingdom of Scotland|väljaanne=Britannia.com|aeg=18.12 1997|vaadatud=28.10.2017|arhiivimisaeg=18.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171118173328/http://www.britannia.com/celtic/scotland/scot3a.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Daniell, C.|pealkiri=From Norman Conquest to Magna Carta : England 1066–1215|aasta=2003|koht=New York|kirjastus=Routledge|lehekülg=47}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=BBC History|url=http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/richard_i_king.shtml|pealkiri=Richard I (1157–1199)|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Harl, K. W.|url=https://www.thegreatcoursesdaily.com/third-crusade-three-great-kings/|pealkiri=The Third Crusade: Three Great Kings|väljaanne=The Great Course Daily|aeg=|vaadatud=21.11 2017|arhiivimisaeg=2017-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171205143657/https://www.thegreatcoursesdaily.com/third-crusade-three-great-kings/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yTin9&quot;&gt;Barlow (1961), lk 219.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pKSnj&quot;&gt;Barlow (1961), lk 221.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hAhFT&quot;&gt;Barlow (1961), lk 224.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V9DU4&quot;&gt;Barlow (1961), lk 225.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MA1KS&quot;&gt;Barlow (1961), lk 232.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n18jh&quot;&gt;Barlow (1961), lk 233.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vcU4j&quot;&gt;Hosler (2007), lk 42.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wyHMu&quot;&gt;Hosler (2007), lk 69–70.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orjaQ&quot;&gt;Hosler (2007), lk 195.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8xMTU&quot;&gt;Hosler (2007), lk 101.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7sWr&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Powicke, F.|pealkiri=The Loss of Normandy, 1189–1204: Studies in the History of the Angevin Empire|aasta=1999|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=182}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XVTws&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Powicke, F.|pealkiri=The Loss of Normandy, 1189–1204: Studies in the History of the Angevin Empire|aasta=1999|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=181}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MtOCa&quot;&gt;Norgate (1887), lk 448.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M2Dfc&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Norgate, K.|pealkiri=England Under the Angevin Kings|aasta=1887|koht=London|kirjastus=Macmillan and Co|lehekülg=453}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rX54S&quot;&gt;Norgate (1887), lk 458.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VWupX&quot;&gt;Norgate (1887), lk 467.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4VGl1&quot;&gt;Everard (2006), lk 29–32.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eTzgw&quot;&gt;Everard (2006), lk 35, 65, 93.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H4lM5&quot;&gt;Everard (2006), lk 100–102.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lLjiv&quot;&gt;Everard (2006), lk 141–142.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dzd8Z&quot;&gt;Everard (2006), lk 150.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QMXlB&quot;&gt;Everard (2006), lk 154.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qpyRo&quot;&gt;Everard (2006), lk 175.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ydKZI&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Hosler, J. D.|pealkiri=Henry II: A Medieval Soldier at War, 1147–1189|aasta=2007|koht=Leiden, Holland|kirjastus=Koninklijke Brill|lehekülg=38|isbn=978-90-04-15724-8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EotiJ&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Gillingham, J.|pealkiri=Richard I|aasta=2002|koht=London, Ühendkuningriik|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=113|isbn=0300079125}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gvOqB&quot;&gt;Barlow (1961), lk 332.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3uigV&quot;&gt;Barlow (1961), lk 335.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Odyr7&quot;&gt;Barlow (1961), lk 335–336.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6dj33&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Johnson, B.|url=http://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/Richard-Lionheart/|pealkiri=Richard Lionheart|väljaanne=Historic UK|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;urnmp&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|koht=London|kirjastus=Karnac Books|lehekülg=218}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4cl9H&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jotischky, A.|pealkiri=Crusading and the Crusader States|aasta=2013|koht=New York|kirjastus=Routledge|lehekülg=156–157}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dAMqG&quot;&gt;Falk (2010), lk 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23K0e&quot;&gt;Falk (2010), lk 220.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YInLb&quot;&gt;Barlow (1961), lk 403–404.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VKJBn&quot;&gt;Barlow (1961), lk 405.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n6jMU&quot;&gt;Barlow (1961), lk 416–417.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtnzE&quot;&gt;Barlow (1961), lk 410.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1WfuI&quot;&gt;Barlow (1961), lk 412.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ot7cg&quot;&gt;Barlow (1961), lk 412–413.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5lc9X&quot;&gt;Barlow (1961), lk 395.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O82HM&quot;&gt;Barlow (1961), lk 369.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GRjSm&quot;&gt;Barlow (1961), lk 370.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M5Kxe&quot;&gt;Barlow (1961), lk 372.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aHg7T&quot;&gt;Barlow (1961), lk 373.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n1FQy&quot;&gt;Barlow (1961), lk 421.&lt;/ref&gt;
}}

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Inglismaa ajalugu]]
[[Kategooria:Inglismaa kuningriik]]</text>
      <sha1>t18igidb94c7s1dm4a9yj2sw0h4ggll</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>19 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>493470</id>
    <revision>
      <id>7201546</id>
      <parentid>7198277</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:59:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1839" sha1="fnynyv9h4f4rswrxo11e4kvrdw88zb2" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 2|lõpppeatus=P. Pinna|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019|avati=- 1998, 2026}}

'''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Liin suleti 1. veebruaril 2019. 

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
| -1998
|Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee  - P. Pinna
P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama
|
|-
|2004
|Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna
P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus
|
|-
|2019
|
|Suleti 1.02
|-
|2026
|D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri ale
|Alates 1.08
|}
[[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 19 J. Poska peatuses]]

==Peatuste loend==
{{col-begin}}
{{col-2}}

===Viru keskus &gt; P. Pinna===
* '''Viru keskus''' 2
* Pronksi
* L. Koidula
* J. Poska
* Oru
* Lasnamägi
* Lillepi
* Kalevipoja
* P. Pinna

{{col-break}}

===P. Pinna &gt; Viru keskus===

* P. Pinna
* Lasnamäe turg
* Pikri
* Varraku
* Virbi
* Loitsu
* Vana-Kuuli
* Lasnamägi
* Oru
* J. Poska
* F. R. Kreutzwaldi
* Pronksi
* '''Hobujaama'''

{{col-end}}

== Välislingid ==
* [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>fnynyv9h4f4rswrxo11e4kvrdw88zb2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>13 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>493479</id>
    <revision>
      <id>7201570</id>
      <parentid>7194557</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:42:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2723" sha1="i4zeomivvfqyesnldtt4siczzg3pn78" xml:space="preserve">{{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954
*1958
*1986
*1998
*2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|läbi=Lennujaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=17. juuli 2026|suleti=*1957
*1979
*1994|pilt=MRP 750.JPG}}
[[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]]
[[Fail:349BLX.JPG|pisi]]
{{teekaart}}
'''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14-26 minuti tagant

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Avati
! Marsruut
! Suleti
! Märkused
|-
| 1954
| Stalini väljak - Merivälja
| november 1957
|
|-
| november 1958
| Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa
| 
|
|-
| aprill 1961
| Leivatehas - Kadaka küla
| 
|
|-
| aprill 1963
| Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe
| 
|
|-
| jaanuar 1965
| Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe
| 
|
|-
| november 1969
| Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste
| 
| 
|-
| mai 1978
| Balti jaam - Sütiste
| 
| 
|-
| juuni 1978
| Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste
| 
|
|-
| jaanuar 1979
| Mere pst. - Balti jaam - Sütiste
| august 1979
|
|-
| september 1986
| Kallavere - Tallinna Uussadam
| 
| Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85
|-
| detsember 1998
| Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi
|
|
|-
| veebruar 1999
| Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee -  Raadiku tn - Seli
|
| ekspress
|-
| oktoober 2000
| Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle
|
| Liin [[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]
|-
| jaanuar 2002
| Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle
|
| Liin [[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] muudeti nr. [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]]
|-
| märts 2005
| Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli
|
|
|-
| oktoober 2024
| Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle
|
| Praegune marsruut
|-
| august 2026
| Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle
|
|
|}

==Vaata ka==
* [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]&lt;br /&gt;

== Välislingid ==
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel]


{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>i4zeomivvfqyesnldtt4siczzg3pn78</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud</title>
    <ns>4</ns>
    <id>501172</id>
    <revision>
      <id>7201765</id>
      <parentid>7200093</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:10:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="358014" sha1="mxo1x0pf78d3xzwb2de5ycxxl6it6qr" xml:space="preserve">Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: &lt;onlyinclude&gt;{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}&lt;/onlyinclude&gt;. 

Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct
{
	?item wdt:P570 ?dod
	FILTER ( ?dod &gt; &quot;2018-01-01T00:00:00Z&quot;^^xsd:dateTime)
	FILTER ( ?dod &gt; (now()-&quot;P32D&quot;^^xsd:duration) &amp;&amp; ?dod &lt; now() )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
  	OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct }
  	OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct }
}
ORDER BY DESC(?dod) ?item
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119
|thumb=128
|autolist=fallback
|freq=1
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! sündinud
! surnud
! kirjeldus
! amet
! kodakondsus
! sünnikoht
! surmakoht
! matmiskoht
|-
| [[:d:Q3566375|Q3566375]]
| ''[[:d:Q3566375|Milan Knížák]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07&lt;br/&gt;2026-07-26
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Disainer|disainer]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Helilooja|helilooja]], näituse kuraator, performansikunstnik, [[Skulptor|skulptor]], [[Arhitekt|arhitekt]], mööblidisainer, moekunstnik, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstipedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], kujutav kunstnik, mixed-media artist (active c. 2010), directeur de la galerie nationale de Prague (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi, participant in the resistance and resistance against communism; member of Aktual; spouse of Sonia Švecová
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11455387|mööblidisainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[tekstiilikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130213361|mixed-media artist]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131410707|Q131410707]]
| ''[[:d:Q131410707|Ivan Blecha]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Mountain rescuer (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140692937|Q140692937]]
| ''[[:d:Q140692937|Sabri Al Ramahi]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Iraak|Iraak]] telelavastaja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16177231|Q16177231]]
| ''[[:d:Q16177231|Daniel Bohr]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Norra|norralased]]-[[Taani Kuningriik|taani kuningriik]]-[[Argentina|argentina]] [[Lavastaja|režissöör]] (1943–2026) ♂
| [[Lavastaja|režissöör]]
| [[Taani Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28709709|Q28709709]]
| ''[[:d:Q28709709|Ayo Bamgbose]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Nigeeria|Nigeeria]] keeleteadlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q44307495|Q44307495]]
| ''[[:d:Q44307495|Juan Carlos Lomeña Villalobos]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1110418|Coín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q521312|Q521312]]
| ''[[:d:Q521312|Marie-Paule Belle]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1336775|Pont-Sainte-Maxence]]''
| [[Neuilly-sur-Seine]]
| 
|-
| [[:d:Q5948258|Q5948258]]
| ''[[:d:Q5948258|Juan Carlos Distéfano]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Argentina skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[disainer]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63079911|Q63079911]]
| ''[[:d:Q63079911|Ambrogio Colombo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Itaalia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q42815|San Vittore Olona]]''
| [[Varese]]
| 
|-
| [[:d:Q112411387|Q112411387]]
| ''[[:d:Q112411387|Gennadij Viktorovič Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Venemaa|venelased]] kunstiajaloolane, teaduse populariseerija, museoloog, muuseumidirektor (1940–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], Medal &quot;In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow&quot;, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Venemaa]]
| [[Elektrostal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12230103|Q12230103]]
| ''[[:d:Q12230103|Farouk Hilal]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Iraagi helilooja
| [[helilooja]]
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]
| [[Bagdad]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4841817|Baghdad Medical City]]''
| 
|-
| [[:d:Q137595111|Q137595111]]
| ''[[:d:Q137595111|Lou Koller]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-15&lt;br/&gt;1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]] (1967–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Queens]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137683|Q137683]]
| ''[[:d:Q137683|Mary de Rachewiltz]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Brixen]]
| ''[[:d:Q371071|Brunnenburg]]''&lt;br/&gt;[[Tirol (Lõuna-Tirool)|Tiroli vald]]
| 
|-
| [[:d:Q140681684|Q140681684]]
| ''[[:d:Q140681684|Milka Hristova]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person, Sofia City Councillor (1957–2026) ♀
| 
| 
| ''[[:d:Q329437|Balchik]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140683904|Q140683904]]
| ''[[:d:Q140683904|John Tikis]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Laulja|laulja]], [[Kunstnik|kunstnik]] (fl. 1970–2020) (1946–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| ''[[:d:Q132198|Mithymna]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q140692986|Q140692986]]
| ''[[:d:Q140692986|Vojtěch Drápela]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Sportlane|sportlane]] (1999–2026) ♂
| [[sportlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17314845|Q17314845]]
| ''[[:d:Q17314845|Chun Yong-taek]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2828957|Q2828957]]
| ''[[:d:Q2828957|Akbar Abdi]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1960–2026) ♂; Order of Culture and Art, Crystal Simorgh for Best Supporting Actor
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Iraani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q3604453|Q3604453]]
| ''[[:d:Q3604453|Achito Vivas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Colombia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| [[Buenaventura (Colombia)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q53858118|Q53858118]]
| ''[[:d:Q53858118|Horacio Muratore]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Argentina|Argentina]] sports executive, FIBA President (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q745107|Q745107]]
| ''[[:d:Q745107|Kalilou Traoré]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Mali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| [[Bamako]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114910119|Q114910119]]
| ''[[:d:Q114910119|Hanna Drul]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Skulptor|skulptor]], [[Keraamik|keraamik]] (1960–2026) ♀; Львівська обласна премія в галузі культури, літератури, мистецтва, журналістики та архітектури; member of National Union of Artists of Ukraine, International Academy of Ceramics; spouse of Orest Drul
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Šeptõtskõi|Tšervonograd]]
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q118352058|Q118352058]]
| ''[[:d:Q118352058|Bruno Betancor]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Uruguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12495691|Q12495691]]
| ''[[:d:Q12495691|M. Basri]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Indoneesia]]
| [[Makassar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12719964|Q12719964]]
| ''[[:d:Q12719964|Adela Mărculescu]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, radio drama actor, häälnäitleja (1938–2026) ♀; Officer of the Order of Cultural Merit; spouse of Emmerich Schäffer
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Aiud]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q140680272|Q140680272]]
| ''[[:d:Q140680272|Oleg Bolotin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140685160|Q140685160]]
| ''[[:d:Q140685160|Jose Sison]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Filipiinid|Filipiinid]] telesaatejuht, [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Filipiinid]]
| 
| ''[[:d:Q1508|Makati]]''
| 
|-
| [[:d:Q140698606|Q140698606]]
| ''[[:d:Q140698606|Haif bin Mohammed bin Aboud Al-Qahtani]]''
| data-sort-value=&quot;1646&quot; | 1646
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] äriinimene (1646–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Saudi Araabia]]
| ''[[:d:Q399837|Ahad Rafidah governorate]]''&lt;br/&gt;[[‘Asīri provints|‘Asīr]]
| [[Ar-Riyāḑ]]
| 
|-
| [[:d:Q14951895|Q14951895]]
| ''[[:d:Q14951895|Jordan Devey]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1988–2026) ♂; Eagle Scout
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q464598|American Fork]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16329346|Q16329346]]
| ''[[:d:Q16329346|Giorgos Stavrianos]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kreeka helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6673651|literaat]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kreeka]]
| [[Irákleio]]
| ''[[:d:Q202272|Florina]]''
| ''[[:d:Q202272|Florina]]''
|-
| [[:d:Q1988735|Q1988735]]
| ''[[:d:Q1988735|Jury Chaščavacki]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]], documentary filmmaker (1947–2026) ♂; Belarusian Democratic Republic 100th Jubilee Medal, Laurel Branch Award; member of Coordination Council for the Transfer of Power
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Odessa]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q20458891|Q20458891]]
| ''[[:d:Q20458891|Lydia Ibtisam]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (1980–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Malaisia]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q218862|Q218862]]
| ''[[:d:Q218862|Kōzō Okamoto]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] political activist, militant (1947–2026) ♂; member of Japanese Red Army
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17010072|militant]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1184620|Ashikita]]''
| [[Dahieh]]
| 
|-
| [[:d:Q22669823|Q22669823]]
| ''[[:d:Q22669823|Vasily Parkhomchuk]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Venemaa füüsik
| [[füüsik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q4461384|Torchyn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25588851|Q25588851]]
| ''[[:d:Q25588851|Ali Kutty Musliyar]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[India|India]] [[Ulama]], qadi (1945–2026) ♂
| [[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q217029|qadi]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q1030918|Malappuram district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4606810|Q4606810]]
| ''[[:d:Q4606810|Jani Illikainen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Soome|soomlased]] kuulitõukaja, [[Jõumees]] (1976–2026) ♂; member of 20 meter club
| ''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[Jõumees]]
| [[Soome]]
| [[Pudasjärvi linn]]
| [[Kempele vald]]
| 
|-
| [[:d:Q5366617|Q5366617]]
| ''[[:d:Q5366617|Elmer MacKay]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kanada poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q14875685|Hopewell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61986442|Q61986442]]
| ''[[:d:Q61986442|Martin Kragh]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Rootsi majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10466522|Danderyd]]''
| ''[[:d:Q21667244|Hägersten]]''
| 
|-
| [[:d:Q10320642|Q10320642]]
| ''[[:d:Q10320642|Luiz Carlos Barreto]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Brasiilia filmiprodutsent
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Brasiilia]]
| [[Sobral]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q104670585|Q104670585]]
| ''[[:d:Q104670585|Michael Kuhn]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Austria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Kärnteni liidumaa]]
| 
|-
| [[:d:Q110206626|Q110206626]]
| ''[[:d:Q110206626|Joan Roca i Vila]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Muusik|muusik]] (1972–2026) ♂; member of Antònia Font, Dinamo, Geometrical Sardine
| [[muusik]]
| 
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1116211|Q1116211]]
| ''[[:d:Q1116211|Oliver Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kanada muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[organist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112410055|Q112410055]]
| ''[[:d:Q112410055|Jan Hajšman]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] technician, publitsist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q5352191|technician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Plzeň]]
| [[Slovakkia]]
| 
|-
| [[:d:Q118593144|Q118593144]]
| ''[[:d:Q118593144|Fernando Guisini Neto]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur, [[Treener|treener]] (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1649601|Lençóis Paulista]]''
| ''[[:d:Q241645|Bauru]]''
| 
|-
| [[:d:Q12286342|Q12286342]]
| ''[[:d:Q12286342|Maya Dragomanska]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Pernik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668482|Q140668482]]
| ''[[:d:Q140668482|Wang Quanying]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1921–2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140672647|Q140672647]]
| ''[[:d:Q140672647|Mohamed El-Sharshab]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Egiptus|Egiptus]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1965–2026) ♂; spouse of Shadia Hosny
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Egiptus]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140674260|Q140674260]]
| ''[[:d:Q140674260|Juan Carlos Gala]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Kuuba|Kuuba]] võrkpallur, võrkpallitreener (1966–2026) ♂
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20730881|võrkpallitreener]]''
| [[Kuuba]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690288|Q140690288]]
| ''[[:d:Q140690288|Maguèye Kassé]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Senegal|Senegal]] [[Õppejõud|õppejõud]], kunstikriitik, filmikriitik, [[Teadur]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;[[Teadur]]
| [[Senegal]]
| ''[[:d:Q847677|Kaolack]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690720|Q140690720]]
| ''[[:d:Q140690720|Juan José Soto Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Peruu|Peruu]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1965–2026) ♂
| [[luuletaja]]
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
|-
| [[:d:Q15961656|Q15961656]]
| ''[[:d:Q15961656|Mary Linda]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kreeka laulja
| [[laulja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q216307|Pyrgos]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q16691315|Q16691315]]
| ''[[:d:Q16691315|Rafail]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q19935561|Сыркино]]''
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q17105731|Q17105731]]
| ''[[:d:Q17105731|Ingar Tore Narvhus]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Norra|norralased]] õhuväeohvitser, military aviator, [[Tüürimees]], Generální inspektor letectva (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105550321|military aviator]]''&lt;br/&gt;[[Tüürimees]]
| [[Norra]]
| 
| [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]]
| ''[[:d:Q19384691|Orelund kapell og gravlund]]''
|-
| [[:d:Q18408079|Q18408079]]
| ''[[:d:Q18408079|Valery Povolyayev]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Svobodnõi]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q22045950|Q22045950]]
| ''[[:d:Q22045950|Петелин, Михаил Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Füüsik|füüsik]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Nižni Novgorod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2874736|Q2874736]]
| ''[[:d:Q2874736|Axel Ganz]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q268734|Auggen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2890958|Q2890958]]
| ''[[:d:Q2890958|Haim Yavin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''
| [[Iisrael]]
| [[Bytom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30106187|Q30106187]]
| ''[[:d:Q30106187|Sricharan Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569495|lektor]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2022279|Balasore district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3082498|Q3082498]]
| ''[[:d:Q3082498|Frank Barrow]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q179206|St Helens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q31313971|Q31313971]]
| ''[[:d:Q31313971|Alambadi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3266801|Q3266801]]
| ''[[:d:Q3266801|Luís Represas]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1956–2026) ♂; Portugali Teeneteordeni komandör; spouse of Margarida Pinto Correia, Cristina Thorbjornsen
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q3588427|Q3588427]]
| ''[[:d:Q3588427|Émile Constant Bombet]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Elevandiluurannik]]
| ''[[:d:Q2171641|Rubino]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q458952|Q458952]]
| [[Celina Jesionowska]]
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Poola jooksja
| ''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Poola]]
| [[Łomża]]
| ''[[:d:Q2036005|Stara Wrona]]''
| 
|-
| [[:d:Q51566959|Q51566959]]
| ''[[:d:Q51566959|Vratislav Hlavatý]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], tüpograaf, animaator, graafik, [[Illustreerija|illustraator]] (1934–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q266569|animaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q11706779|Běloves]]''&lt;br/&gt;[[Náchod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233046|Q5233046]]
| ''[[:d:Q5233046|David Douglas, 12th Marquess of Queensberry]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Keraamik|keraamik]], member of the House of Lords (1929–2026) ♂; child of Francis Douglas, 11th Marquess of Queensberry, Cathleen Sabine Mann; spouse of Ann Jones, Alexandra Sich, Hsueh-Chun Liao
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5606236|Q5606236]]
| ''[[:d:Q5606236|Greg Sewell]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player, Australian rules football coach, sports executive (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q56301930|Q56301930]]
| ''[[:d:Q56301930|Anita Haglöf]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q69971|Q69971]]
| ''[[:d:Q69971|Heinz Stücke]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Saksamaa|sakslased]] Maailmarändur, [[Fotograaf|fotograaf]], Jalgrattur (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937330|Maailmarändur]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| 
|-
| [[:d:Q7090619|Q7090619]]
| ''[[:d:Q7090619|Omololu Meroyi]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Nigeeria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nigeeria]]
| [[Ondo osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q725006|Q725006]]
| ''[[:d:Q725006|Chuck Russell]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q576273|Park Ridge]]''
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q7449239|Q7449239]]
| ''[[:d:Q7449239|Semere Russom]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Eritrea poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Eritrea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q98273358|Q98273358]]
| ''[[:d:Q98273358|Purificação Araújo]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] obstetrician-gynecologist (1926–2026) ♀
| ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| ''[[:d:Q448231|Alvalade]]''
| 
|-
| [[:d:Q108777302|Q108777302]]
| ''[[:d:Q108777302|金炯光]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1935–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q42092|Dongducheon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109595960|Q109595960]]
| ''[[:d:Q109595960|Kaylee Hottle]]''
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2017–2026) (2008–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Atlanta]]
| ''[[:d:Q14692012|Ijamsville]]''
| 
|-
| [[:d:Q110656953|Q110656953]]
| ''[[:d:Q110656953|Fernando Menezes]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2301558|Matriz]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q11886885|Q11886885]]
| ''[[:d:Q11886885|Patrick McNally]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] sports executive, äriinimene, racing automobile driver, spordiajakirjanik (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q676689|Gravesend]]''
| ''[[:d:Q7457578|Sevenhampton]]''
| 
|-
| [[:d:Q12846603|Q12846603]]
| ''[[:d:Q12846603|Tofig Mirzoyev]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaani NSV]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1956–2016) (1932–2026) ♂; People's Artist of Azerbaijan, Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, personal pension of the President of Azerbaijan; child of Ибрагим Мирзоев
| [[näitleja]]
| [[Aserbaidžaani NSV]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q330749|Gadabay District]]''
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q130604872|Q130604872]]
| ''[[:d:Q130604872|Courtney Shah]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], game show contestant, ajalooõpetaja (†2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47454185|game show contestant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140661872|Q140661872]]
| ''[[:d:Q140661872|Stavros Georgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Advokaat|advokaat]], penologist (1953–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q140662109|penologist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q140690522|Q140690522]]
| ''[[:d:Q140690522|Anicia Berton]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] aktivist (†2026) ♀
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1681327|Q1681327]]
| ''[[:d:Q1681327|R. James Woolsey, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], Under Secretary of the Navy, juhatuse liige, Director of Central Intelligence (1941–2026) ♂; [[Rhodesi stipendium]]; member of Phi Beta Kappa Society
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tulsa]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q22970572|Q22970572]]
| ''[[:d:Q22970572|Marina Magali]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–1988) (1958–2026) ♀; notable work Nazareno Cruz and the Wolf
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3057579|Q3057579]]
| ''[[:d:Q3057579|Erwin Vandendaele]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Belgia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Belgia]]
| [[Metz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3379573|Q3379573]]
| ''[[:d:Q3379573|Philippe Chaulet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Basse-Terre]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q436113|Q436113]]
| [[Olaf Tufte]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Norra sõudja
| [[sõudja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[tuletõrjuja]]
| [[Norra]]
| [[Tønsbergi vald|Tønsberg]]
| ''[[:d:Q1770379|Nykirke]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]''
| ''[[:d:Q11975857|Horten Church]]''
|-
| [[:d:Q439686|Q439686]]
| ''[[:d:Q439686|Olivera Katarina]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Modell|modell]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1964–2026) (1940–2026) ♀; spouse of Vuk Vučo
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4481004|Q4481004]]
| ''[[:d:Q4481004|George E. Falkowski]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Iisrael|iisrael]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Kirurg|kirurg]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[kirurg]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47258716|Q47258716]]
| ''[[:d:Q47258716|Mikola Kandrataŭ]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Valgevene kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q6492607|Zamoscie]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q5077956|Q5077956]]
| ''[[:d:Q5077956|Charles Gaines]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], outdoor enthusiast, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]], kulturist, filmilooja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7111941|outdoor enthusiast]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15982795|kulturist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jacksonville]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5337158|Q5337158]]
| ''[[:d:Q5337158|Edgar C. Otálvora]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Venezuela|Venezuela]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q3535910|Tovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5906318|Q5906318]]
| ''[[:d:Q5906318|Héctor Ochoa Cárdenas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Colombia helilooja
| [[helilooja]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| ''[[:d:Q1946679|La Ceja del Tambo]]''
| 
|-
| [[:d:Q6280541|Q6280541]]
| ''[[:d:Q6280541|Josep Vallverdú i Aixalà]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Filoloog|filoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keskkooliõpetaja, joonistaja, kolumnist (1923–2026) ♂; Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Püha Jüri rist, Spanish National Children and Youth Literature Award, Joaquim Ruyra award for young adult literature, premi Trajectòria, Gold Medal of the Generalitat of Catalonia, Jaume Fuster Award, Canigó Award, Medalla Centenària de la Generalitat de Catalunya, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat, Prix Bernard Versele, honorary doctorate of the University of Lleida, Josep Maria Folch i Torres Award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Institut d'Estudis Catalans
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| 
| ''[[:d:Q15090|Lleida]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65496922|Q65496922]]
| ''[[:d:Q65496922|António Amaro]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1786389|Penha de França]]''
| ''[[:d:Q3349362|Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q833169|Q833169]]
| ''[[:d:Q833169|Béla Bodó]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ungari|Ungari]] kergejõustiklane (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Ungari]]
| [[Vámospércs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q83732623|Q83732623]]
| ''[[:d:Q83732623|Juris Karlsons]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂
| [[insener]]
| 
| [[Riia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q912085|Q912085]]
| ''[[:d:Q912085|Brian Doerksen]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (fl. 1989–2026) (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9153724|Q9153724]]
| ''[[:d:Q9153724|Andrzej Szostek]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Poola filosoof
| [[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Grudziądz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q105089699|Q105089699]]
| ''[[:d:Q105089699|Eva Vezhnavets]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1972–2026) ♀; Jerzy Giedroyc Literary Award, Civic Merit Medal of Belarus
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q21648494|Zahallie]]''
| [[Varssavi]]
| 
|-
| [[:d:Q106648223|Q106648223]]
| ''[[:d:Q106648223|Vibert Cornwall]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jazz singer (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107181595|Q107181595]]
| ''[[:d:Q107181595|Dimitriy Podnozov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q1086882|Q1086882]]
| ''[[:d:Q1086882|Christopher Ondaatje]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] [[Kirjanik|kirjanik]], äriinimene, bobisõitja, finantsmaakler, kollektsionäär (1933–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Officer of the Order of Canada, Fellow of the Royal Society of Literature, [[Knight Bachelor]]; member of Royal Society of Literature
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13383011|bobisõitja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q25399048|finantsmaakler]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''
| [[Kanada]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12605614|Q12605614]]
| ''[[:d:Q12605614|Ahn Dong-seon]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133748237|Q133748237]]
| ''[[:d:Q133748237|Françoise Coquet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]], filmimonteerija (1942–2026) ♀
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Vosgesi departemang|Vosges'i departemang]]
| [[Pariis]]
| [[Montmartre'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q135593537|Q135593537]]
| ''[[:d:Q135593537|Нафиса Мухаматгалиевна Сабирзянова]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1964–2026) ♀; Литературная премия имени Сажиды Сулеймановой, Рафаил Төхфәтуллин премиясе; member of Union of Writers of the Republic of Tatarstan
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q19638035|Şärip]]''
| [[Almetjevsk]]
| 
|-
| [[:d:Q136996362|Q136996362]]
| ''[[:d:Q136996362|Cyril Blais]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982&lt;br/&gt;1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] race engineer (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q2144081|race engineer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138031415|Q138031415]]
| ''[[:d:Q138031415|Daniel Siad]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] recruiter (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q2072298|recruiter]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q174002|Colombes]]''
| 
|-
| [[:d:Q140645144|Q140645144]]
| ''[[:d:Q140645144|Rang Thurapon]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Poliitik|poliitik]] (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650656|Q140650656]]
| ''[[:d:Q140650656|Повозніков Микола Гаврилович]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Teadlane (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140680178|Q140680178]]
| ''[[:d:Q140680178|Ralph Adams]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], looduskaitsja, [[Direktor|direktor]] (1936–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1208462|Richmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q140680874|Q140680874]]
| ''[[:d:Q140680874|Colin Stove]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] leiutaja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q205375|leiutaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7417102|Sandwick]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15064115|Q15064115]]
| ''[[:d:Q15064115|Jevgenij Arinin]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] religious studies scholar, [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Tšeljabinsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q152832|Q152832]]
| ''[[:d:Q152832|Kevin Keegan]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], autobiograaf (1951–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, [[Ballon d'Or|Euroopa aasta jalgpallur]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2339006|Armthorpe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17371030|Q17371030]]
| ''[[:d:Q17371030|Amor Deloso]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Filipiinide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q56529|Botolan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q20538793|Q20538793]]
| ''[[:d:Q20538793|David Lucas]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Madrid municipal councillor, Getafe municipal councillor, Mayor of Móstoles, Móstoles municipal councillor (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2162873|Q2162873]]
| ''[[:d:Q2162873|Roland Korn]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Saalfeld]]
| [[Gera]]
| 
|-
| [[:d:Q3167491|Q3167491]]
| ''[[:d:Q3167491|Jean-Marc Sylvestre]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1946–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler
| [[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alençon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3566933|Q3566933]]
| ''[[:d:Q3566933|Alexis Stamatis]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kreeka kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q38964438|Q38964438]]
| ''[[:d:Q38964438|Daniele Compatangelo]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Savona]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q4362905|Q4362905]]
| ''[[:d:Q4362905|Vladimir Pimenov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Zaraisk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5071589|Q5071589]]
| ''[[:d:Q5071589|Chang Chang-sun]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] maadleja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Incheon|Inch'ŏn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5238805|Q5238805]]
| ''[[:d:Q5238805|David R. Cooke]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| [[Oshawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5336173|Q5336173]]
| ''[[:d:Q5336173|Eddie Joyal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q939127|St. Albert]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q551807|Q551807]]
| ''[[:d:Q551807|Francesco Massaro]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757008|assistant director]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q5772139|Q5772139]]
| ''[[:d:Q5772139|Claudio Strunz]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Trummar|trummar]] (fl. 1991–) (1966–2026) ♂; member of Malón, Hermética
| [[trummar]]
| [[Argentina]]
| [[Argentina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6224391|Q6224391]]
| ''[[:d:Q6224391|John C. Dvorak]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], podcaster (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fresno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63119904|Q63119904]]
| ''[[:d:Q63119904|Óscar Aristizábal]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Colombia jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q6888948|Q6888948]]
| ''[[:d:Q6888948|Hani Shenouda]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Egiptuse helilooja
| [[helilooja]]
| [[Egiptuse kuningriik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Ţanţā]]
| ''[[:d:Q111379275|Maadi Armed Forces Medical Complex]]''
| 
|-
| [[:d:Q6933721|Q6933721]]
| ''[[:d:Q6933721|שלמה תירוש]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Iisrael|Iisrael]] juht, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q2462658|juht]]''&lt;br/&gt;[[tegevdirektor]]
| [[Iisrael]]
| [[Damaskus]]
| ''[[:d:Q2889703|Maslul]]''
| 
|-
| [[:d:Q73900|Q73900]]
| ''[[:d:Q73900|Joachim Kerzel]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Zabrze]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q9381616|Q9381616]]
| ''[[:d:Q9381616|Vladimir Kuznetsov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95847813|Q95847813]]
| ''[[:d:Q95847813|Fernando Madanes]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101345189|Q101345189]]
| ''[[:d:Q101345189|Comandante Alfa]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõdur|sõdur]], esseist, paratrooper (1951–2026) ♂; Knight of the Military Order of Italy, Gold Cross of Merit of the Carabinieri, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Maurician medal, bronze medal to award long periods of command in the Italian military, Cross for seniority in military service
| [[sõdur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q749387|paratrooper]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q481674|Castelvetrano]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10953724|Q10953724]]
| ''[[:d:Q10953724|Antonio Martínez Aneiros]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Hispaania poliitik
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| 
|-
| [[:d:Q12006916|Q12006916]]
| ''[[:d:Q12006916|Torbjørn Dyrud]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kantor|kantor]] (1974–2026) ♂; Edvard-prisen i vokalmusikk
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[kantor]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1342829|Q1342829]]
| ''[[:d:Q1342829|Richard Heinberg]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]] (1950–2026) ♂; member of Post Carbon Institute; notable work The Party's Over: Oil, War, and the Fate of Industrial Societies
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135991143|Q135991143]]
| ''[[:d:Q135991143|Giorgi Lomtadze]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]
| [[Gruusia NSV]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138443740|Q138443740]]
| ''[[:d:Q138443740|Jorge Tuna]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Portugal|Portugal]] [[Arst|arst]], õpetlane, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1937–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Portugal]]
| [[Coimbra]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140619650|Q140619650]]
| ''[[:d:Q140619650|Ahmed Galal Abdel Kawy]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Egiptus|Egiptus]] [[Näitleja|näitleja]] (1984–2026) ♂; child of Mohamed Galal Abdel Qawi
| [[näitleja]]
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140634156|Q140634156]]
| ''[[:d:Q140634156|Nikolay Ryabushenko]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640964|Q140640964]]
| ''[[:d:Q140640964|Dana Tapalaga]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]] (1968–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Botoșani]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q140679037|Q140679037]]
| ''[[:d:Q140679037|Alfonso Bullon de Mendoza]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Akadeemik|akadeemik]] (1923–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[akadeemik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q140680256|Q140680256]]
| ''[[:d:Q140680256|Georgie Falloon]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, äriinimene (1971–2026) ♀; spouse of Jamie Falloon
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690839|Q140690839]]
| ''[[:d:Q140690839|David Tunnicliffe]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1947–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Member of the New Zealand Order of Merit
| [[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1223916|Masterton]]''
| 
|-
| [[:d:Q1408252|Q1408252]]
| ''[[:d:Q1408252|Venceslas Kruta]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Silver medal of the Masaryk University, Prix Hercule-Catenacci, Estrade-Delcros award, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Grand prix Gobert; member of National Institute for Etruscan and Italic Studies, Académie des sciences morales, des lettres et des arts de Versailles, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Deutsches Archäologisches Institut
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q193821|Saumur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1460539|Q1460539]]
| ''[[:d:Q1460539|Holger Brück]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| [[Kassel]]
| 
|-
| [[:d:Q14950331|Q14950331]]
| ''[[:d:Q14950331|Jim Lindsey]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2671104|Caldwell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1545356|Q1545356]]
| ''[[:d:Q1545356|Gregory Karotemprel]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| ''[[:d:Q5090584|Chemmalamattam]]''
| ''[[:d:Q11854|Rajkot]]''
| 
|-
| [[:d:Q16379242|Q16379242]]
| ''[[:d:Q16379242|Əmrah Dadaşov]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Baku State University 100th anniversary medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2367907|Q2367907]]
| ''[[:d:Q2367907|Toshiaki Fushimi]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Jaapani jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shirakawa]]
| [[Matsusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q24572293|Q24572293]]
| ''[[:d:Q24572293|Jennifer Monserrate]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3380080|Q3380080]]
| ''[[:d:Q3380080|Philippe Josse]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, president, administrator of the Senate, directeur du Budget (1960–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q191126|Saintes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3476211|Q3476211]]
| ''[[:d:Q3476211|Scott Dureau]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1986–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q1543632|Taree]]''
| [[Austraalia]]
| 
|-
| [[:d:Q3490143|Q3490143]]
| ''[[:d:Q3490143|Jaroslav Zvěřina]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], teadlane, [[Psühhiaater|psühhiaater]], seksuoloog, Euroopa Parlamendi liige, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia, deputy chairperson, South Bohemian Region Assembly member, member of a Czech municipal council, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic (1942–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Třebíč]]
| [[Tábor]]
| 
|-
| [[:d:Q4099669|Q4099669]]
| ''[[:d:Q4099669|Andrey Burlaka]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muusikaajakirjanik, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], music historian, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20198542|music historian]]''&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4245943|Q4245943]]
| ''[[:d:Q4245943|Nikolay Kulagin]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] metallurg, [[Keemik|keemik]] (1939–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse orden]]
| ''[[:d:Q18576582|metallurg]]''&lt;br/&gt;[[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Novokuznetsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5042383|Q5042383]]
| ''[[:d:Q5042383|Carlos Miguens Bemberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Argentina|Argentina]] äriinimene, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1949–2026) ♂; child of María Luisa Bemberg
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110933|Q5110933]]
| ''[[:d:Q5110933|Christine Borland]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Suurbritannia kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6934789|multimedia artist]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1016753|Darvel]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5113215|Q5113215]]
| ''[[:d:Q5113215|Christopher Senyonjo]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uganda|Uganda]] LGBTQ rights activist, anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Uganda]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5210641|Q5210641]]
| ''[[:d:Q5210641|Dale Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q3246315|head coach]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q80025|York]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6087131|Q6087131]]
| ''[[:d:Q6087131|Israel Pincas]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Iisraeli luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bulgaaria]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Sofia]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q63638143|Q63638143]]
| ''[[:d:Q63638143|Harry Stroomer]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] Africanist, [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, arabist, semitologist, Berberologist (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q15936497|Africanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19361455|semitologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q137194905|Berberologist]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Alkmaar]]
| [[Leiden]]
| 
|-
| [[:d:Q10306650|Q10306650]]
| ''[[:d:Q10306650|Jennifer Finch]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q108285007|Q108285007]]
| ''[[:d:Q108285007|Zdeněk Chovanec]]''
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Venezuela|venezuela]] rallisõitja (2004–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q379509|Puerto La Cruz]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q116844010|Q116844010]]
| ''[[:d:Q116844010|Robert Wiremu]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Helilooja|helilooja]], vokaalpedagoog, muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Laulja|laulja]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1970–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7939609|vokaalpedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[koorijuht]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11713735|Q11713735]]
| ''[[:d:Q11713735|Irena Dudzińska]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–) (1940–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| ''[[:d:Q6397776|Junikowo Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q121359608|Q121359608]]
| ''[[:d:Q121359608|Henrik Pušnik]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Apteeker|farmatseut]], [[Linnapea|linnapea]] (1938–2026) ♂
| [[Apteeker|farmatseut]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Sloveenia]]
| [[Trbovlje]]
| [[Trbovlje]]
| 
|-
| [[:d:Q125746294|Q125746294]]
| ''[[:d:Q125746294|Vicente Matallana]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Hispaania|Hispaania]] näituse kuraator, programmi projektijuht, [[Kuraator|kuraator]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2378505|programmi projektijuht]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q126372588|Q126372588]]
| ''[[:d:Q126372588|Кащеев Владимир Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1956–2026) ♂; почётный работник сферы образования Российской Федерации
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Taganrog]]
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q12735453|Q12735453]]
| ''[[:d:Q12735453|Mihai Constantinescu]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Băile Govora]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135626475|Q135626475]]
| ''[[:d:Q135626475|Salah Farzit]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Tuneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140606568|Q140606568]]
| ''[[:d:Q140606568|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140626451|Q140626451]]
| ''[[:d:Q140626451|Hannah Rapp]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija, professional boxer (1999–2026) ♀
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22269196|professional boxer]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q932981|Muncie]]''
| [[Brazose maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q16080453|Q16080453]]
| ''[[:d:Q16080453|Kim Joong-wi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-28&lt;br/&gt;1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Lõuna-Korea ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Bonghwa maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16990218|Q16990218]]
| ''[[:d:Q16990218|Raili Rusto]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Soome filmirežissöör
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Soome]]
| [[Rauma linn]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q1949128|Q1949128]]
| ''[[:d:Q1949128|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| advokaat, Uganda
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| [[Kampala]]
| 
|-
| [[:d:Q2434181|Q2434181]]
| ''[[:d:Q2434181|Timothy F. Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Cleveland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2926932|Q2926932]]
| ''[[:d:Q2926932|Bruno Recoura]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Prantsusmaa korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q40130700|Q40130700]]
| ''[[:d:Q40130700|John Chittick]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Austraalia sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4056783|Q4056783]]
| ''[[:d:Q4056783|Sergei Agashkov]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1962–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Venemaa]]
| [[Aşgabat]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q40746238|Q40746238]]
| ''[[:d:Q40746238|Michael Hendricks]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Person (1941–2026) ♂; spouse of René Leboeuf
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4526026|Q4526026]]
| ''[[:d:Q4526026|Sergey Sholokhov]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Venemaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5310399|Q5310399]]
| ''[[:d:Q5310399|Duane Ward]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5980100|Los Ojos]]''
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q5345479|Q5345479]]
| ''[[:d:Q5345479|Edward Stourton]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Suurbritannia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Lagos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6633977|Q6633977]]
| ''[[:d:Q6633977|Nissim Alsheikh]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli muusik
| [[muusik]]
| [[Iisrael]]
| [[Vidin]]
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q740444|Q740444]]
| ''[[:d:Q740444|Joseph Algazy]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Aleksandria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7668213|Q7668213]]
| ''[[:d:Q7668213|T. Denny Sanford]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, pankur (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
| [[Sioux Falls]]
| 
|-
| [[:d:Q7701890|Q7701890]]
| ''[[:d:Q7701890|Terence Donovan]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1961–) (1935–2026) ♂; spouse of Sue McIntosh
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Austraalia]]
| [[London]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q9182261|Q9182261]]
| ''[[:d:Q9182261|Chen Gang]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Hiina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Hiina]]
| [[Shanghai]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98239919|Q98239919]]
| ''[[:d:Q98239919|Шапаренко, Григорий Минович]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1948–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12319709|Q12319709]]
| ''[[:d:Q12319709|Jette Drewsen]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Autor|autor]] (1943–2026) ♀; Beatrice Prize
| [[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q130280685|Q130280685]]
| [[Raimo Kõlli]]
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Eesti mullateadlane
| ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126368762|põllumajandusteadlane]]''
| [[Eesti]]
| [[Kõliküla]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130539545|Q130539545]]
| ''[[:d:Q130539545|Oh Jang-seop]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668196|Q140668196]]
| ''[[:d:Q140668196|Angel S. Rampersad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140668273|Q140668273]]
| ''[[:d:Q140668273|Isabella Gonzales]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140674168|Q140674168]]
| ''[[:d:Q140674168|shooting of Mima Alicia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16403809|Q16403809]]
| [[Arvi Altmäe]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| eesti arhitekt ja koolijuht
| [[arhitekt]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Eesti]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17044886|Q17044886]]
| ''[[:d:Q17044886|Francesc Payà i Llongueras]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Hispaania ärimees
| ''[[:d:Q24259627|motorcycle trials rider]]''&lt;br/&gt;[[kaupmees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12071|Vilassar de Mar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18745034|Q18745034]]
| ''[[:d:Q18745034|Germain Berthé]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Mali|Mali]] jalgpallur (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| ''[[:d:Q333476|Ségou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2980685|Q2980685]]
| ''[[:d:Q2980685|Clément Schertzinger]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] sports executive, president, [[Peasekretär|peasekretär]] (1936–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Médaille de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, or, Officer of the Order of the Crown, Knight of St. Sylvester, chevalier de l'ordre national malgache
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Colmar]]
| [[Colmar]]
| 
|-
| [[:d:Q3261460|Q3261460]]
| ''[[:d:Q3261460|Louis Champagne]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3530394|Q3530394]]
| ''[[:d:Q3530394|Tohjiro]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], AV director (1956–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10846391|AV director]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4479149|Q4479149]]
| ''[[:d:Q4479149|Vladimir Ukhalkin]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1951–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4908149|Q4908149]]
| ''[[:d:Q4908149|Bill Birch]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Uus-Meremaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Maamõõtja]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1015690|Hastings]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4982729|Q4982729]]
| ''[[:d:Q4982729|Karin Thunberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Autor|autor]] (1949–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10698953|Tjurkö]]''
| ''[[:d:Q21667366|Stockholms Katarina]]''
| 
|-
| [[:d:Q524615|Q524615]]
| ''[[:d:Q524615|Osvaldo Bagnoli]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Itaalia jalgpallikoondise ründaja
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| [[Verona]]
| 
|-
| [[:d:Q55933634|Q55933634]]
| ''[[:d:Q55933634|Sergey Ivanov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lavastuskunstnik (1961–2026) ♂; [[Nika]]
| ''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5824403|Q5824403]]
| ''[[:d:Q5824403|Hans Isaksson]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Arst|arst]], [[Kriitik|kriitik]] (1941–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q601155|Q601155]]
| ''[[:d:Q601155|Gabriel Antonio Camilo González]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of La Vega (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| ''[[:d:Q1023951|Salcedo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6814058|Q6814058]]
| ''[[:d:Q6814058|Melvin R. Brown]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q483393|Henefer]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q962043|Q962043]]
| [[Freddy Cannon]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q54154|Revere]]''
| [[Oxnard]]
| 
|-
| [[:d:Q981485|Q981485]]
| ''[[:d:Q981485|Garfield Sobers]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Barbados|Barbados]] kriketimängija (1936–2026) ♂; Wisden Cricketer of the Year, Barbadian National Heroes, [[Knight Bachelor]]
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Barbados]]
| [[Bridgetown]]
| ''[[:d:Q819170|Saint Michael]]''
| 
|-
| [[:d:Q102313484|Q102313484]]
| ''[[:d:Q102313484|Elza Berquó]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♀; National Order of Scientific Merit; member of Brazilian Academy of Sciences
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791417|Guaxupé]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10359345|Q10359345]]
| ''[[:d:Q10359345|Renato Machado]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q1067139|Q1067139]]
| ''[[:d:Q1067139|Feras Esmaeel]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Süüria jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Samsun]]
| 
|-
| [[:d:Q108226433|Q108226433]]
| ''[[:d:Q108226433|Roberto Nelli]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, president, rector (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Itaalia]]
| [[Scansano]]
| [[Grosseto]]
| 
|-
| [[:d:Q11561747|Q11561747]]
| ''[[:d:Q11561747|Takeshi Shibuya]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Pianist|pianist]], arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]] (1939–2026) ♂; Japan Academy Prize for Best Music; member of Shibusashirazu Orchestra
| [[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| [[Mitaka]]
| 
|-
| [[:d:Q11963323|Q11963323]]
| ''[[:d:Q11963323|Cecilie Brinck Rygel]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] võistlustantsija (1968–2026) ♀; spouse of Kim Rygel
| ''[[:d:Q67164844|võistlustantsija]]''
| [[Norra]]
| [[Hamari vald]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123704983|Q123704983]]
| ''[[:d:Q123704983|Jean-Jacques Naudo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby league player (1959–2026) ♂; member of Dream Team
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Perpignan]]
| [[Perpignan]]
| 
|-
| [[:d:Q12401831|Q12401831]]
| ''[[:d:Q12401831|Vicente Gómez García]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ehitaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1607748|Castrelo do Val]]''
| ''[[:d:Q99151|Ourense]]''
| 
|-
| [[:d:Q1295928|Q1295928]]
| ''[[:d:Q1295928|Imre Szemethy]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Ungari illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1329883|Q1329883]]
| ''[[:d:Q1329883|Elisabeth Wicki-Endriss]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Saksa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Cheb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134087218|Q134087218]]
| [[Kristjan Svirgsden]]
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Eesti filmioperaator
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140587688|Q140587688]]
| ''[[:d:Q140587688|Tersia Marshall]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| [[Rustenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140589110|Q140589110]]
| ''[[:d:Q140589110|Dáwletmurat Allanazarov]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Nukus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140617846|Q140617846]]
| ''[[:d:Q140617846|Alif Mammadov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Aserbaidžaani matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q4617784|Təngərud]]''
| [[Bakuu]]
| 
|-
| [[:d:Q1577069|Q1577069]]
| ''[[:d:Q1577069|Hans-Gert Roloff]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] Germanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; honorary doctor of the University of Wrocław, doctor honoris causa from the University of Nancy
| ''[[:d:Q2599593|Germanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16146880|Q16146880]]
| ''[[:d:Q16146880|Jaroslav Bánský]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Tšehhi|Tšehhi]] ski mountaineer, alpinist, mountain rescuer (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q19801627|ski mountaineer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| [[Tšehhi]]
| [[Vrchlabí]]
| [[Karakoram]]
| 
|-
| [[:d:Q16172218|Q16172218]]
| ''[[:d:Q16172218|Johan Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] munitsipaalpoliitik, dogsled musher, army officer, sports executive, skipresident (1934–2026) ♂; Kongepokal
| ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q500097|dogsled musher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q38239859|army officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16338365|Q16338365]]
| ''[[:d:Q16338365|Abraham Sagi]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Iisraeli ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Iisrael]]
| [[Bat Yam]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q20747608|Q20747608]]
| ''[[:d:Q20747608|Manuel Doreste]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1958–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q215822|Puertollano]]''
| [[Las Palmas de Gran Canaria]]
| 
|-
| [[:d:Q20985780|Q20985780]]
| ''[[:d:Q20985780|Bruce Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2144888|Q2144888]]
| ''[[:d:Q2144888|René Urtreger]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Prantsusmaa muusik
| ''[[:d:Q61947380|jazz pianist]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3149505|improviser]]''&lt;br/&gt;[[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Mortagne-au-Perche]]
| 
|-
| [[:d:Q2146157|Q2146157]]
| ''[[:d:Q2146157|Patrick Tse]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1952–2026) (1936–2026) ♂; Hong Kong Film Award for Best Actor; spouse of Chen Chen, Deborah Lee
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q230214|Q230214]]
| ''[[:d:Q230214|Brenda Fricker]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (fl. 1964–2024) (1945–2026) ♀; [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar]]
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q239067|Q239067]]
| [[Rudolph A. Marcus]]
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Kanada keemik
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| [[Pasadena]]
| 
|-
| [[:d:Q3875083|Q3875083]]
| ''[[:d:Q3875083|Isamu Sonoda]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q585630|Yanagawa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4276587|Q4276587]]
| ''[[:d:Q4276587|Valerii Malakhov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Insener|insener]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine, Honored Worker of Education of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk, премия НАН Украины имени В. И. Вернадского, anniversary medal for the 20 years of independence of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge, Почётный знак «За отличные успехи в области высшего образования СССР»; member of National Academy of Pedagogical Sciences of Ukraine, Academy of Engineering Sciences of Ukraine, Academy of Sciences of the Higher School of Ukraine
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4259251|Lermontovka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4707974|Q4707974]]
| ''[[:d:Q4707974|Alan Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] literary agent, juht (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q278919|literary agent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2462658|juht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| 
|-
| [[:d:Q5095172|Q5095172]]
| ''[[:d:Q5095172|Chiang C. Mei]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Füüsik|füüsik]], ehitusinsener (1935–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; member of [[USA Inseneriakadeemia]]
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Taiwan]]
| [[Wuhan]]
| ''[[:d:Q49190|Waltham]]''
| 
|-
| [[:d:Q5293441|Q5293441]]
| ''[[:d:Q5293441|Don Ross]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1934–2026) ♂; Charles Sutton Medal
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q54997217|Q54997217]]
| ''[[:d:Q54997217|Mary Jo Campbell]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Person (1934–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q55949531|Q55949531]]
| ''[[:d:Q55949531|Enrique Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Argentina|Argentina]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; Guggenheim Fellowship
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q64898261|Q64898261]]
| ''[[:d:Q64898261|Domènec Espadalé i Vergés]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, commercial expert, esimees (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q66775776|commercial expert]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12677|Sant Joan les Fonts]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6795296|Q6795296]]
| ''[[:d:Q6795296|Max Taogaga]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Samoa|samoa]] elukutseline maadleja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Samoa]]
| [[Samoa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111605776|Q111605776]]
| ''[[:d:Q111605776|Nina Matheson]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Norra|norralased]] teleprodutsent, telelavastaja, program secretary, telesaatejuht (1944–2026) ♀; spouse of Kåre Grøttum
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11996316|program secretary]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1159641|Q1159641]]
| ''[[:d:Q1159641|Mária Ludassy]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ungari filosoof
| ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116756536|Q116756536]]
| ''[[:d:Q116756536|Olcay Baykal]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1938–2026) ♀; spouse of Deniz Baykal
| [[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| [[Antalya]]
| ''[[:d:Q727065|Kepez]]''
| ''[[:d:Q2617627|Turkish State Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q12105010|Q12105010]]
| ''[[:d:Q12105010|Stanislav Sergeevitsj Zabara]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, [[Tööpunalipu orden]], [[Töövapruse eest]], Honored Scientist of Ukraine, [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4277767|Malikivshchina]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12118474|Q12118474]]
| ''[[:d:Q12118474|Ìgor Vasilʹovič Losêv]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], politoloog (1955–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Ukraina]]
| [[Sevastopol]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12153663|Q12153663]]
| ''[[:d:Q12153663|Petro Jakovyč Slobodjanjuk]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1948–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk
| [[arhivaar]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q12119307|Liuboivanivka]]''
| [[Hmelnõtskõi]]
| 
|-
| [[:d:Q123052088|Q123052088]]
| ''[[:d:Q123052088|Imre Szántó]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ungari|Ungari]] boxing trainer, poksija (1943–2026) ♂; Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, mesteredző, Hungarian Sports Team Coach of the Year
| ''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q125459854|Kispesti temető]]''
|-
| [[:d:Q1252338|Q1252338]]
| ''[[:d:Q1252338|János Ráduly]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Rumeenia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q16426687|Corund]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133445919|Q133445919]]
| ''[[:d:Q133445919|Richard J. Estes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sotsiaalteadlane (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135262052|Q135262052]]
| ''[[:d:Q135262052|Altuğ Mısırlı]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] korvpallur (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Türgi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135921998|Q135921998]]
| ''[[:d:Q135921998|هشام عارضة]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Palestiina|Palestiina Riik]] dermatoloog, Head of the Palestine Doctors Association (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2447386|dermatoloog]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
| 
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
|-
| [[:d:Q140603158|Q140603158]]
| ''[[:d:Q140603158|John Kirby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Acting coach, [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂; child of Bruce Kirby
| ''[[:d:Q28135085|acting coach]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140643763|Q140643763]]
| ''[[:d:Q140643763|Armando Pajalich]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q37510412|Venezia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15284647|Q15284647]]
| ''[[:d:Q15284647|Maro Kontou]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kreeka|Kreeka]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Poliitik|poliitik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (fl. 1954–2026), member of the Hellenic Parliament (1934–2026) ♀; spouse of Aristeides Karydes Fuchs, Giorgos Doxas; notable work Ta kitrina gantia, And the Wife Shall Revere Her Husband, O striglos pou egine arnaki, I Soferina, Captain Fandis Bastounis, The Windbag, The Land of Olives
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q153986|Q153986]]
| [[Guy Scott]]
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sambia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Sambia]]
| ''[[:d:Q1866604|Livingstone]]''
| [[Lusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q1608707|Q1608707]]
| ''[[:d:Q1608707|Herbert Laming, Baron Laming]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], sot­siaaltöötaja, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, [[Knight Bachelor]]; child of William Angus Laming, Lilian Robson; spouse of Aileen Margaret Pollard
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Newcastle upon Tyne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17462716|Q17462716]]
| ''[[:d:Q17462716|Horacio Sanguinetti]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19269294|Q19269294]]
| ''[[:d:Q19269294|Piotr Oczko]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Poola|poolakad]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, polonist (1973–2026) ♂; Officer of the Order of Orange-Nassau; notable work Homoseksualność staropolska
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20179720|polonist]]''
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1995711|Q1995711]]
| ''[[:d:Q1995711|Vladislav Duyun]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Izmajil]]
| [[Moskva oblast]]
| 
|-
| [[:d:Q2098445|Q2098445]]
| ''[[:d:Q2098445|Plas Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2355094|Donaldsonville]]''
| ''[[:d:Q3113415|Granada Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q2323474|Q2323474]]
| ''[[:d:Q2323474|John Louis Esposito]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], religious studies scholar, Islamicist (1940–2026) ♂; notable work The Islamic World: Past and Present
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3155377|Islamicist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Philadelphia]]
| 
|-
| [[:d:Q2421282|Q2421282]]
| ''[[:d:Q2421282|Jaap Kroon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q545457|Nieuw-Vennep]]''
| ''[[:d:Q2208222|De Rijp]]''
| 
|-
| [[:d:Q29838020|Q29838020]]
| ''[[:d:Q29838020|Denise Oliver-Velez]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], naisõiguslane (1947–2026) ♀; member of Young Lords, [[Mustad Pantrid]]
| [[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Kingston (New Yorgi osariik)|Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q29908115|Q29908115]]
| ''[[:d:Q29908115|Alexander van Grevenstein]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1948–2026) ♂; spouse of Anne van Grevenstein
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Haag]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3125902|Q3125902]]
| ''[[:d:Q3125902|Hal Williams]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
| [[Rancho Mirage]]
| 
|-
| [[:d:Q4068946|Q4068946]]
| ''[[:d:Q4068946|Mikhail Ardov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa kirjanik
| [[preester]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774156|memuarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[humorist]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4187893|Q4187893]]
| ''[[:d:Q4187893|Anatoly Zaslavsky]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1939–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kiiev]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4355831|Q4355831]]
| ''[[:d:Q4355831|Don Duguid]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] jääkeeglimängija (1935–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame, Member of the Order of Canada
| ''[[:d:Q17516936|jääkeeglimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Winnipeg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56708786|Q56708786]]
| ''[[:d:Q56708786|Manon Harrois]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] installatsioonikunstnik (1988–2026) ♀
| ''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Reims]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6148439|Q6148439]]
| ''[[:d:Q6148439|Tomás Bárbulo]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]] (1958–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Hispaania]]
| [[A Coruña]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q6194359|Q6194359]]
| ''[[:d:Q6194359|Jim Corrigall]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] Canadian football player (1946–2026) ♂; Canadian Football Hall of Fame
| ''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Kanada]]
| [[Barrie]]
| ''[[:d:Q989949|Kent]]''
| 
|-
| [[:d:Q6795049|Q6795049]]
| ''[[:d:Q6795049|Max O'Halloran]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Australian rules football player (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q83670022|Q83670022]]
| ''[[:d:Q83670022|Moozhikkal Pankajakshi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[India|India]] nukunäitleja (1936–2026) ♀; Padma Shri in arts
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q6900312|Monippally]]''
| ''[[:d:Q659887|Kottayam]]''
| 
|-
| [[:d:Q95147889|Q95147889]]
| ''[[:d:Q95147889|Pavel Žofka]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Mägigiid]] (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Mägigiid]]
| 
| [[Ostrava]]
| ''[[:d:Q671343|Mont Blanc massif]]''
| 
|-
| [[:d:Q97154138|Q97154138]]
| ''[[:d:Q97154138|Seputla Sebogodi]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Pretoria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112398139|Q112398139]]
| ''[[:d:Q112398139|Joseph Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Teoloog|teoloog]] (1924–2026) ♂
| [[teoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112401731|Q112401731]]
| ''[[:d:Q112401731|Jeremy Melvin]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] architecture critic, [[Autor|autor]] (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q17391654|architecture critic]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
|-
| [[:d:Q11470153|Q11470153]]
| ''[[:d:Q11470153|Gorō Yamada]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kriitik|kriitik]], tarento, toimetaja, kolumnist (1958–2026) ♂; Juzo Itami Award
| [[kriitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shibuya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116786827|Q116786827]]
| ''[[:d:Q116786827|Theodoros Georgiadis]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kreeka]]
| [[Ioánnina]]
| [[Ioánnina]]
| 
|-
| [[:d:Q12309868|Q12309868]]
| ''[[:d:Q12309868|Else Marie Bukdahl]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Taani kunstiajaloolane
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q12304584|Brørup]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q130370928|Q130370928]]
| ''[[:d:Q130370928|Margarita Andrey]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–1956) (1926–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q136502887|Q136502887]]
| ''[[:d:Q136502887|János Bitó]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ungari]]
| [[Kistelek]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140558988|Q140558988]]
| ''[[:d:Q140558988|Penny Ntosa]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1980–2026) ♀; child of Mpampis Ntosas, Christina Ntosa
| [[avaliku elu tegelane]]
| [[Kreeka]]
| 
| [[Athens]]
| 
|-
| [[:d:Q140644015|Q140644015]]
| ''[[:d:Q140644015|Purabi Sarma]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♀
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140693552|Q140693552]]
| ''[[:d:Q140693552|Giselher Klinger]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1943–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15268681|Q15268681]]
| ''[[:d:Q15268681|Neliana Tersigni]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2207379|Q2207379]]
| ''[[:d:Q2207379|Cees Geel]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q465833|Schagen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23304567|Q23304567]]
| ''[[:d:Q23304567|Mudragada Padmanabham]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2576041|Tuni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q258245|Q258245]]
| ''[[:d:Q258245|Wolfgang Brase]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Braunschweig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2679552|Q2679552]]
| ''[[:d:Q2679552|Renée Kool]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3050686|Q3050686]]
| ''[[:d:Q3050686|Elena Baranová]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] keeleteadlane, romanist, [[Õppejõud|õppejõud]], French teacher, textbook writer (1945–2026) ♀; Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France)
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101444601|French teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''
| [[Slovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Martin]]
| [[Banská Bystrica]]
| ''[[:d:Q1179330|Moškovec]]''
|-
| [[:d:Q31493623|Q31493623]]
| ''[[:d:Q31493623|Mikhail Ragulin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1941–2026) ♂; child of Pavel Ragulin, Sofya Ragulina
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3256686|Q3256686]]
| ''[[:d:Q3256686|Little Gerhard]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Rootsi laulja
| [[laulja]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q2754664|Tillberga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3326577|Q3326577]]
| ''[[:d:Q3326577|José Legrá]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kuuba|Kuuba]]-[[Hispaania|hispaania]] poksija (1943–2026) ♂; WBC World Featherweight Champion
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Kuuba]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]
| ''[[:d:Q94775|Baracoa]]''
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q43156707|Q43156707]]
| ''[[:d:Q43156707|Azucena Mora]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ecuadori näitleja
| [[näitleja]]
| [[Ecuador]]
| ''[[:d:Q773238|Milagro]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q437540|Q437540]]
| ''[[:d:Q437540|Galina Koukleva]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja (1972–2026) ♀; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Išimbai]]
| [[Tjumen]]
| 
|-
| [[:d:Q5229089|Q5229089]]
| ''[[:d:Q5229089|Dave Kendall]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957&lt;br/&gt;1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Suurbritannia ajakirjanik
| ''[[:d:Q6399436|video jockey]]''
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5367378|Q5367378]]
| ''[[:d:Q5367378|Elsa Aguirre]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Mehhiko|Mehhiko]] filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1945–2002) (1930–2026) ♀
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Mehhiko]]
| [[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]]
| [[Cuernavaca]]
| 
|-
| [[:d:Q5401839|Q5401839]]
| ''[[:d:Q5401839|Risto Eräsaari]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Soome|soomlased]] [[Professor|professor]], sotsiaalteadlane (1946–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland
| [[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| [[Soome]]
| [[Hämeenlinna]]
| [[Vantaa]]
| 
|-
| [[:d:Q6230934|Q6230934]]
| ''[[:d:Q6230934|John E. Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida, Senior Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida (1949–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7288692|Q7288692]]
| ''[[:d:Q7288692|Ramachandra Gowda]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7492953|Q7492953]]
| ''[[:d:Q7492953|Sheikh Mustafa Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q769868|Q769868]]
| ''[[:d:Q769868|William Wisher Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ameerika Ühendriikide stsenarist (1955—2026)
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q302612|Brea]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q80823886|Q80823886]]
| ''[[:d:Q80823886|Márton Flander]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Ungari]]
| [[Baja]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q84607027|Q84607027]]
| ''[[:d:Q84607027|Janice McNair]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Äriinimene (1936–2026) ♀
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| ''[[:d:Q839805|Myrtle Beach]]''
| [[Houston]]
| 
|-
| [[:d:Q95085465|Q95085465]]
| ''[[:d:Q95085465|Jarmila Smyčková]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1929–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| 
| ''[[:d:Q199202|Poštorná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q954647|Q954647]]
| ''[[:d:Q954647|Hannelore Zober]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] käsipallur (1946–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96092100|Q96092100]]
| ''[[:d:Q96092100|Henare Kingi]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1935–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]''
| 
|-
| [[:d:Q983323|Q983323]]
| ''[[:d:Q983323|Fantan Mojah]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jamaica|Jamaica]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1997–2026) (1976–2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Jamaica]]
| ''[[:d:Q1473646|Saint Elizabeth Parish]]''
| [[Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q113490286|Q113490286]]
| ''[[:d:Q113490286|Kim Ha-soo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]] (1959–2026)
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11632841|Q11632841]]
| ''[[:d:Q11632841|Tetra Tanizaki]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499012|broadcast writer]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1176972|Q1176972]]
| ''[[:d:Q1176972|Mike Browning]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]] (1964–2026) ♂; member of Morbid Angel
| [[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tampa]]
| [[Tampa]]
| 
|-
| [[:d:Q12743520|Q12743520]]
| ''[[:d:Q12743520|Viorel Oancea]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Rumeenia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Brașov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140545976|Q140545976]]
| ''[[:d:Q140545976|Светлана Раисовна Кемер]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (2000–2026) ♀
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Otšakiv]]
| [[Pervomaisk (Mõkolajivi oblast)|Pervomaisk]]
| [[Rozdilna]]
|-
| [[:d:Q140589055|Q140589055]]
| ''[[:d:Q140589055|António Bogalho]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Sobral de Monte Agraço (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2119144|Santo Quintino]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650211|Q140650211]]
| ''[[:d:Q140650211|Joe Caldwell]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15078965|Q15078965]]
| ''[[:d:Q15078965|Nikolaj Parusnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1931–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Lotošino rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16091900|Q16091900]]
| ''[[:d:Q16091900|Jo Wan-kyu]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Bioloog|bioloog]] (1928–2026) ♂; child of 趙容淳
| [[bioloog]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1683833|Q1683833]]
| ''[[:d:Q1683833|Markus Beierle]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q53751|Brackenheim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18088742|Q18088742]]
| [[Rob Dieperink]]
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1988–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| 
|-
| [[:d:Q18405039|Q18405039]]
| ''[[:d:Q18405039|Nikolay Frolov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] freespingi operaator (1931–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], ordre du mérite de la république du Tatarstan, Medal of the Order of Merits for the Republic of Tatarstan, Medal &quot;For Valiant Labor&quot;, Medal &quot;100 years anniversary of the foundation of the Tatar Autonomous Soviet Socialist Republic&quot;
| ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q42323956|Волково]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2042411|Q2042411]]
| ''[[:d:Q2042411|Hervé Hasquin]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| ajaloolane, Belgia
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Belgia]]
| [[Charleroi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2056546|Q2056546]]
| ''[[:d:Q2056546|Pat Oliphant]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], karikaturist (1935–2026) ♂; Pulitzer Prize for Editorial Cartooning, Honorary Officer of the Order of Australia, Inkpot Award, Reuben Award; spouse of Susan Conway
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Adelaide]]
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
| 
|-
| [[:d:Q2066568|Q2066568]]
| ''[[:d:Q2066568|Pedro Ignacio Calderón]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] person, [[Dirigent|dirigent]] (1933–2026) ♂; Illustrious Citizen of Buenos Aires trolazo, Oeuvreprijs van het Nationaal Fonds voor de Kunsten
| [[dirigent]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2134246|Q2134246]]
| ''[[:d:Q2134246|Raymond Razakarinvony]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Madagaskari katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Madagaskar]]
| [[Antananarivo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q214309|Q214309]]
| [[Sam Neill]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Uus-Meremaa näitleja (1947-2026)
| ''[[:d:Q897317|winegrower]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Iirimaa]]
| [[Omagh]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q3023432|Q3023432]]
| ''[[:d:Q3023432|Denyse Émond]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1928–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3123622|Q3123622]]
| ''[[:d:Q3123622|Gérald Guillemin]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] orelimeister (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3181686|Q3181686]]
| ''[[:d:Q3181686|John Hamm]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kanada]]
| [[New Glasgow (Nova Scotia)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3304866|Q3304866]]
| ''[[:d:Q3304866|Melaine Favennec]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja (1950–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q235382|Quimperlé]]''
| ''[[:d:Q225568|Pont-l'Abbé]]''
| 
|-
| [[:d:Q3335772|Q3335772]]
| ''[[:d:Q3335772|Nansun Shi]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Hiina|Hiina]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], raadiosaatejuht, media personality (1951–2026) ♀; Tatler Most Influential Hong Kong; spouse of Tsui Hark
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1885941|media personality]]''
| [[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q3418117|Q3418117]]
| ''[[:d:Q3418117|Poomani]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3770625|Q3770625]]
| ''[[:d:Q3770625|Giuseppe Galtarossa]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55694382|Q55694382]]
| ''[[:d:Q55694382|Md. Nazrul Islam Chowdhury]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6221677|Q6221677]]
| ''[[:d:Q6221677|John Berne]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Austraalia ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q189592|County Antrim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657964|Q657964]]
| ''[[:d:Q657964|Manfred Manglitz]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Köln]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66459668|Q66459668]]
| ''[[:d:Q66459668|Emilio Basaldúa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]], director general (1942–2026) ♂; child of Héctor Basaldúa
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| ''[[:d:Q106610314|German Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q68199592|Q68199592]]
| ''[[:d:Q68199592|Giorgos Stavrakakis]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kreeka luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q938412|Ierapetra]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q68411|Q68411]]
| ''[[:d:Q68411|Michael Stürmer]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa ajaloolane
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95437454|Q95437454]]
| ''[[:d:Q95437454|Dagmar Stará]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane, publitsist, museoloog (1928–2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q10365324|Q10365324]]
| ''[[:d:Q10365324|Rui Resende]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Brasiilia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1637522|Araguari]]''
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q1077725|Q1077725]]
| ''[[:d:Q1077725|Chris Scheuer]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Austria illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Austria]]
| [[Graz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112379105|Q112379105]]
| ''[[:d:Q112379105|Tomáš Kozík]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Person (1944–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q119519178|Q119519178]]
| ''[[:d:Q119519178|Дмитрий Никулин]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♂; member of Children of Lieutenant Schmidt (KVN team), Sibirskie sibiryaki
| [[näitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Barnaul]]
| [[Bilhorod-Dnistrovskõi|Bilgorod-Dnistrovskõi]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q120278063|Q120278063]]
| ''[[:d:Q120278063|Lev Vladimirovich Kalyonov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Tööveterani medal]], Honored Worker of the Textile and Light Industry of the Russian Federation
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q20636139|Akishevo]]''&lt;br/&gt;[[Kinešma rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124542009|Q124542009]]
| ''[[:d:Q124542009|Gilda Love]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Drag queen|drag queen]], filminäitleja (1925–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q741765|San Fernando]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q15089460|Q15089460]]
| ''[[:d:Q15089460|Mark Reznitsky]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1560721|Q1560721]]
| ''[[:d:Q1560721|Günter Kuntz]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kaiserslautern]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1621592|Q1621592]]
| ''[[:d:Q1621592|Péter Szolnoki]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ungari muusik
| [[flötist]]
| [[Ungari]]
| [[Debrecen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1705022|Q1705022]]
| ''[[:d:Q1705022|Josef Kompalla]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] jäähokimängija, ice hockey official, IIHF referee, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Sportlane|sportlane]] (1936–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757103|ice hockey official]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130360038|IIHF referee]]''&lt;br/&gt;[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Poola]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Katowice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17362541|Q17362541]]
| ''[[:d:Q17362541|Luis Sanguino]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania skulptor
| [[skulptor]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q15684|Segovia]]''
| 
|-
| [[:d:Q1876447|Q1876447]]
| ''[[:d:Q1876447|Luis Goytisolo i Gay]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q23990519|Vimbodí]]''
| 
|-
| [[:d:Q19564438|Q19564438]]
| ''[[:d:Q19564438|Mary Otis Stevens]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19731436|Q19731436]]
| ''[[:d:Q19731436|Temon Templar]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, male actor (fl. 1984–2026) (1966–2026) ♂
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q112619615|male actor]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Jakarta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2517367|Q2517367]]
| ''[[:d:Q2517367|Vernon Taylor]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5971974|Layhill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2693047|Q2693047]]
| ''[[:d:Q2693047|Scott Bryce]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3296220|Q3296220]]
| ''[[:d:Q3296220|Mary Morello]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õpetaja|õpetaja]], podcaster (1923–2026) ♀
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q579613|Marseilles]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3698623|Q3698623]]
| ''[[:d:Q3698623|Cronwell Jara]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]], romaanikirjanik, filmistsenarist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], kirjandusteadlane, [[Dotsent|dotsent]] (1949–2026) ♂; Premio Copé, Premio Casa de la Literatura Peruana
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Peruu]]
| ''[[:d:Q223966|Piura]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4149895|Q4149895]]
| ''[[:d:Q4149895|Irina Grishina]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1953–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Dovžansk]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q4159817|Q4159817]]
| ''[[:d:Q4159817|Muhammad Jamiruddin Sircar]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| poliitik, Briti India
| [[poliitik]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q7706994|Q7706994]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q61424571|Q61424571]]
| ''[[:d:Q61424571|Gariba II]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ghana|Ghana]] [[Monarh|monarh]], rider (1939–2026) ♂
| [[monarh]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11998775|rider]]''
| [[Ghana]]
| ''[[:d:Q639066|Yendi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61929805|Q61929805]]
| ''[[:d:Q61929805|Gita Upadhyay]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, political science teacher (1939–2026) ♀; Sahitya Akademi Award, Padma Shri in literature and education
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q119417302|political science teacher]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65195685|Q65195685]]
| ''[[:d:Q65195685|Jahangir Zamani Tehrani]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Iraani laulja
| [[laulja]]
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q7660461|Q7660461]]
| ''[[:d:Q7660461|Syed Yasin]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q916838|Raichur]]''
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| 
|-
| [[:d:Q83275676|Q83275676]]
| ''[[:d:Q83275676|Rober Calzadilla]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Venezuela filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q842779|Maturín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q57360|Q57360]]
| [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]]
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Katar|Katar]] [[Riigipea|riigipea]], [[Emiir|emiir]], Emir of the State of Qatar, [[Kaitseminister|kaitseminister]] (1952–2026) ♂; José Martí orden, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Collar of the Order of Isabella the Catholic‎, Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George, Order of Francisco de Miranda, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Grand Cordon of the National Order of the Cedar‎, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Cross of the Order of the Redeemer, Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett, Grand Cross of the National Order of the Lion, Emblem of the Republic, Order of Independence, Grand Order of King Tomislav, Order of the Nile, Nishan-e-Pakistan, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Order of al-Hussein bin Ali, National Maltese Order of Merit, Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist, Civil Order of Oman, Order of King Abdulaziz al Saud, Order of Lakandula, Registered firearms, Order of the Liberator, Grand Cross with Collar of the Order of the Sun of Peru, Order of Friendship, Decoration of Gjergj Kastrioti Skanderbeg; child of [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]]; spouse of [[Mūzah bint Nāşir al-Misnid]]
| [[riigipea]]&lt;br/&gt;[[emiir]]
| [[Katar]]
| [[Doha]]
| [[Doha]]
| 
|-
| [[:d:Q105520386|Q105520386]]
| ''[[:d:Q105520386|Jayden Adams]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] jalgpallur (2001–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Kaplinn]]
| [[Kaplinn]]
| 
|-
| [[:d:Q107108269|Q107108269]]
| ''[[:d:Q107108269|Philipp Steinmayr]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austria|Austria]] mootorrattasportlane (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]''
| [[Austria]]
| [[Steyr]]
| ''[[:d:Q222686|Masaryk Circuit]]''
| 
|-
| [[:d:Q108602|Q108602]]
| [[Susumu Tonegawa]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| molekulaarbioloog, Jaapan
| ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;[[keemik]]&lt;br/&gt;[[geneetik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| [[Nagoya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110953011|Q110953011]]
| ''[[:d:Q110953011|Bruno Torri]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] filmikriitik, film historian, esseist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20971250|film historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11379005|Q11379005]]
| ''[[:d:Q11379005|Jun Isesaki]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (1936–2026) ♂; Living National Treasure of Japan, Person of Cultural Merit; member of Japan Kōgei Association; child of Yōzan Isezaki
| [[keraamik]]&lt;br/&gt;[[pottsepp]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q863741|Bizen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11624630|Q11624630]]
| ''[[:d:Q11624630|Tsubasa fujisawa]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] raadiosaatejuht (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q460835|Marugame]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12315304|Q12315304]]
| ''[[:d:Q12315304|Hans Ewald Hansen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Taani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q986435|Nykøbing Falster]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12730070|Q12730070]]
| ''[[:d:Q12730070|Horia Nestorescu-Bălcești]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139328025|Q139328025]]
| ''[[:d:Q139328025|Miriam Etzioni]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Teatriprodutsent]] (1938–2026) ♀; ACUM Awards
| [[Teatriprodutsent]]
| [[Iisrael]]
| [[II Rzeczpospolita]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q140512654|Q140512654]]
| ''[[:d:Q140512654|Martin Velev]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Person (1990–2026) ♂; child of Manol Velev, Vesela Letcheva
| 
| 
| 
| [[Chalkidike poolsaar|Chalkidike]]
| 
|-
| [[:d:Q140517800|Q140517800]]
| ''[[:d:Q140517800|Илья Алексеевич Рачинский]]''
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (1997–2026) ♂
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q140518183|Q140518183]]
| ''[[:d:Q140518183|Rafael Lago Novás]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of O Campo Lameiro (2000–2026) ♂
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140552050|Q140552050]]
| ''[[:d:Q140552050|Miomir Magdevski]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Fotograaf|fotograaf]], [[Muusik|muusik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1959–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| [[Niš]]
| [[Belgrad]]
| 
|-
| [[:d:Q140559216|Q140559216]]
| ''[[:d:Q140559216|Матейко Петро Васильович]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (2000–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| 
| [[Ivano-Frankivsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140566338|Q140566338]]
| ''[[:d:Q140566338|Serge Malenfant]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1958–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Kanada]]
| [[Sherbrooke]]
| [[Sherbrooke]]
| 
|-
| [[:d:Q140605888|Q140605888]]
| ''[[:d:Q140605888|Shaquan Quashie]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q140605902|Q140605902]]
| ''[[:d:Q140605902|Cesar Vernaza]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676557|Q140676557]]
| ''[[:d:Q140676557|Marco Barnig]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Luksemburg]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17870782|Q17870782]]
| ''[[:d:Q17870782|Avi Burger]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1959–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2777301|Giv'at Avni]]''
|-
| [[:d:Q2051296|Q2051296]]
| ''[[:d:Q2051296|S. Janaki]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| India laulja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2483836|Repalle]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2442481|Q2442481]]
| ''[[:d:Q2442481|Tony Christopher, Baron Christopher]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the House of Lords (1925–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Royal Society of Arts; member of General Council of the Trades Union Congress; child of George Russell Christopher, Helen Kathleen Milford Rowley; spouse of Adela Joy Thompson
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q254823|Q254823]]
| ''[[:d:Q254823|Manú]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Portugali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q173699|Setúbal]]''
| ''[[:d:Q2652644|Sobral de Monte Agraço]]''
| 
|-
| [[:d:Q28316655|Q28316655]]
| ''[[:d:Q28316655|Óscar Ugarteche]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], LGBTQ rights activist (1949–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3168646|Q3168646]]
| ''[[:d:Q3168646|Jean-Paul Pigasse]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Prantsusmaa ajakirjanik
| ''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Kongo Vabariik]]
| [[Toulouse]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3712867|Q3712867]]
| ''[[:d:Q3712867|Domenico Adinolfi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia|Itaalia]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Ceccano]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4215089|Q4215089]]
| ''[[:d:Q4215089|Γιάννης Καρυπίδης]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kreeka|Kreeka]] social activist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q8359428|social activist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thbilisi]]
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q4417717|Q4417717]]
| ''[[:d:Q4417717|Valery Serov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4424782|Q4424782]]
| ''[[:d:Q4424782|Yury Smirnov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51879452|Q51879452]]
| ''[[:d:Q51879452|Albert Derolez]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Belgia|Belgia]] medievalist, raamatuteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1934–2026) ♂; member of [[Belgia Flaami Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia]]
| ''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q33386280|raamatuteadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q328104|Blankenberge]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5262832|Q5262832]]
| ''[[:d:Q5262832|Dermot Murnaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], saatejuht, telesaatejuht (fl. 1984–2026) (1957–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Devoni krahvkond]]
| ''[[:d:Q734547|North London]]''
| 
|-
| [[:d:Q563549|Q563549]]
| ''[[:d:Q563549|Edward Lucie-Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], kunstiajaloolane, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Biograaf|biograaf]], kunstikriitik, näituse kuraator, [[Autor|autor]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1998–2009) (1933–2026) ♂; John Llewellyn Rhys Prize, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature, The Group; child of John Dudley Lucie-Smith, Mary Frances Lushington
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Kingston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q577831|Q577831]]
| ''[[:d:Q577831|Ken Bates]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]], Chelsea F.C. chairman, Leeds United F.C. chairman (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Ealing]]
| [[Monaco]]
| 
|-
| [[:d:Q5889421|Q5889421]]
| ''[[:d:Q5889421|Gustavo Adolfo Garcés]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Colombia|Colombia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1957–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q5964082|Q5964082]]
| ''[[:d:Q5964082|Héctor Valle]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2179051|Vega Baja]]''
| ''[[:d:Q1019607|Cabo Rojo]]''
| 
|-
| [[:d:Q604553|Q604553]]
| ''[[:d:Q604553|Antonio Rattín]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;[[parlamendiliige]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q54106|Tigre]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q6372042|Q6372042]]
| ''[[:d:Q6372042|Karl Lovell]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] rugby league player (1977–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6523460|Q6523460]]
| ''[[:d:Q6523460|Lenzman]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Hollandi muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7149122|Q7149122]]
| ''[[:d:Q7149122|Paul Atkins]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97225433|Q97225433]]
| ''[[:d:Q97225433|สมบูรณ์ วันไชยธนวงศ์]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q982377|Q982377]]
| [[Peppino di Capri]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Itaalia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''&lt;br/&gt;[[Napoli]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''
| 
|-
| [[:d:Q22212|Q22212]]
| [[Lindsey Graham]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Ameerika Ühendriikide poliitik (1955—2026)
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4114562|judge advocate]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5177784|county attorney]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5123536|city attorney]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2190705|Central]]''
| ''[[:d:Q5546034|George Washington University Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q102426709|Q102426709]]
| ''[[:d:Q102426709|Frank Nack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10346848|Q10346848]]
| ''[[:d:Q10346848|Paulo Talhadas dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Portugal|Portugal]] [[Bioloog|bioloog]] (1959–2026) ♂
| [[bioloog]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q105063973|Q105063973]]
| ''[[:d:Q105063973|Jean-François Coste]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] seafarer, [[Purjetaja|purjetaja]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q12038843|seafarer]]''&lt;br/&gt;[[purjetaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117360127|Q117360127]]
| ''[[:d:Q117360127|Makoto Usui]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Jaapan|Jaapan]] laulusõnade kirjutaja, [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q277434|Higashinada-ku]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11968152|Q11968152]]
| ''[[:d:Q11968152|Eva Røine]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Norra ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[modell]]
| [[Norra]]
| [[Mysen]]
| [[Oslo]]
| 
|-
| [[:d:Q12507596|Q12507596]]
| ''[[:d:Q12507596|Rachmat Gobel]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14521|Gorontalo]]''&lt;br/&gt;[[Jakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q140520805|Q140520805]]
| ''[[:d:Q140520805|Claudette Walker]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Tantsija|tantsija]] (1939–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140559391|Q140559391]]
| ''[[:d:Q140559391|Ma Tin Win]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Myanmar|Myanmar]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q13065385|Sinphyukyun]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140579730|Q140579730]]
| ''[[:d:Q140579730|Andy Bickers]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1970–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Wellington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140652783|Q140652783]]
| ''[[:d:Q140652783|Karl-Heinz Mack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Radio astronomer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q66738048|radio astronomer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16203858|Q16203858]]
| ''[[:d:Q16203858|Chezhiyan]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968&lt;br/&gt;1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1968–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q1025396|Sivaganga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16337200|Q16337200]]
| ''[[:d:Q16337200|Cid Saboia de Carvalho]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Brasiilia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Fortaleza]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16739371|Q16739371]]
| ''[[:d:Q16739371|Michael Aspinall]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Laulja|laulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q18655|Stockport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1770175|Q1770175]]
| ''[[:d:Q1770175|Mark B. Wise]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂; Fellow of the American Physical Society, Sakurai Prize, Julius Wess Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20528618|Q20528618]]
| [[Samuel Golomb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Eesti ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1475726|filatelist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q21099007|Q21099007]]
| ''[[:d:Q21099007|Vladimir Zlomanov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂
| [[teadlane]]
| 
| 
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q22676892|Q22676892]]
| ''[[:d:Q22676892|Wai Ching Ho]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hiina]]
| [[Hongkong]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27756929|Q27756929]]
| ''[[:d:Q27756929|Kinu Rochford]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| ''[[:d:Q41559830|Mount Sinai Morningside]]''
| 
|-
| [[:d:Q2831376|Q2831376]]
| ''[[:d:Q2831376|Albert Mamy]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653766|Q28653766]]
| ''[[:d:Q28653766|Volodymyr Pavlovych Troshchynsʹkyĭ]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Mykhailo Hrushevskyi Award
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4395618|Rohizna]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29864841|Q29864841]]
| ''[[:d:Q29864841|Стефан Ананьевич Андрусенко]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1958–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31807497|Q31807497]]
| ''[[:d:Q31807497|Chua Mia Tee]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1931–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| 
| [[Shantou Shi]]
| [[Singapur]]
| 
|-
| [[:d:Q401937|Q401937]]
| ''[[:d:Q401937|Ahmet Telli]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Türgi luuletaja
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q209925|Çankırı]]''
| [[Ankara]]
| 
|-
| [[:d:Q444299|Q444299]]
| ''[[:d:Q444299|Aleksandr Panajotov Aleksandrov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Bulgaaria kosmonaut
| [[kosmonaut]]&lt;br/&gt;[[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]''
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q406243|Omurtag]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5215629|Q5215629]]
| ''[[:d:Q5215629|Jordi Borja Sebastià]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Geograaf|geograaf]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], linnaplaneerija, Member of the Parliament of Catalonia, [[Abilinnapea|abilinnapea]] (1941–2026) ♂; Premio Internacional Geocrítica
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q5263246|Q5263246]]
| ''[[:d:Q5263246|Derryn Hinch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Korrespondent|korrespondent]], member of the Australian Senate (1944–2026) ♂; Australian Media Hall of Fame; spouse of Jacki Weaver
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[korrespondent]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[New Plymouth]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q5300925|Q5300925]]
| ''[[:d:Q5300925|Doug Stahl]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1988–2006) (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5833474|Q5833474]]
| ''[[:d:Q5833474|Enrique Krauss]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Tšiili advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Tšiili]]
| [[Valdivia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6288931|Q6288931]]
| ''[[:d:Q6288931|Josh Grisetti]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6292688|Q6292688]]
| ''[[:d:Q6292688|José León Gómez]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur, sports executive (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Hispaania]]
| [[Dos Hermanas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q671620|Q671620]]
| [[Roland Collombin]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Šveitsi mäesuusataja
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q114001855|Versegères]]''
| ''[[:d:Q68906|Bagnes]]''
| 
|-
| [[:d:Q95180132|Q95180132]]
| ''[[:d:Q95180132|Jiří Fiala]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Nukunäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q99115|Q99115]]
| ''[[:d:Q99115|Peter von Möllendorff]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], romanist (1963–2026) ♂; member of Mommsen Society
| ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11354149|Q11354149]]
| ''[[:d:Q11354149|Takao Mikami]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Aomori prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11625004|Q11625004]]
| ''[[:d:Q11625004|Kimitaka Fujino]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11736316|Q11736316]]
| ''[[:d:Q11736316|Karol Stopa]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poola|poolakad]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1948–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q120550627|Q120550627]]
| ''[[:d:Q120550627|Bruce Mwape]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Sambia|Sambia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (2003–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| [[Sambia]]
| [[Sambia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1221908|Q1221908]]
| ''[[:d:Q1221908|Dieter Fietz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
| [[Olev Raju]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123747205|Q123747205]]
| ''[[:d:Q123747205|Jean-Louis Lechat]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], spécialiste (1943–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3494346|spécialiste]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q95380|Chimay]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12612027|Q12612027]]
| ''[[:d:Q12612027|Lee Yeon-suk]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q139409726|Q139409726]]
| ''[[:d:Q139409726|Marcial Pedrero Leal]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Tšiili|Tšiili]] person (1951–2026)
| 
| [[Tšiili]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140478957|Q140478957]]
| ''[[:d:Q140478957|Zoltán Végső]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Music editor, muusikaajakirjanik, raadiosaatejuht, [[Helilooja|helilooja]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q6941738|music editor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140485806|Q140485806]]
| ''[[:d:Q140485806|Ramiro Agulla]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] advertising person (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10355417|advertising person]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44242|Río Gallegos]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q140587987|Q140587987]]
| ''[[:d:Q140587987|Yuri Karlikanov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16328743|Q16328743]]
| ''[[:d:Q16328743|Paola Revenioti]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kreeka|Kreeka]] LGBTQ rights activist, filmilooja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], kujutav kunstnik, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1980–2026) (1958–2026)
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kreeka]]
| [[Pireus]]
| ''[[:d:Q992348|Marousi]]''
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q1912443|Q1912443]]
| ''[[:d:Q1912443|Max Eiselin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Šveits|Šveits]] alpinist, publitsist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q14571|Kriens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2079292|Q2079292]]
| ''[[:d:Q2079292|Peter van Norden]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q2172679|Q2172679]]
| ''[[:d:Q2172679|Rudolf Friedrich]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1022044|Bělotín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2977533|Q2977533]]
| ''[[:d:Q2977533|Claude Halmos]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3047266|Q3047266]]
| ''[[:d:Q3047266|Eddie Goldenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], Chief of Staff (1948–2026) ♂; child of Carl Goldenberg
| [[advokaat]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| [[Ottawa]]
| 
|-
| [[:d:Q50398569|Q50398569]]
| ''[[:d:Q50398569|Renaud Hardy]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1962–2026) ♂
| [[sarimõrvar]]
| [[Belgia]]
| [[Mechelen]]
| ''[[:d:Q2786718|Prison complex of Bruges]]''
| 
|-
| [[:d:Q5292824|Q5292824]]
| ''[[:d:Q5292824|Don Iwerks]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kunstnik|kunstnik]], technician (1929–2026) ♂; Disney Legends, Thea Lifetime Achievement Award; child of Ub Iwerks
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5352191|technician]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| ''[[:d:Q837420|Ojai]]''
| 
|-
| [[:d:Q53549080|Q53549080]]
| ''[[:d:Q53549080|Sergio Bufano]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; member of Argentine Liberation Front
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44237|Mendoza]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q5403079|Q5403079]]
| ''[[:d:Q5403079|Helena Petäistö]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Soome ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Soome]]
| [[Kalajoki linn]]
| [[Tampere]]
| 
|-
| [[:d:Q6548191|Q6548191]]
| ''[[:d:Q6548191|Lillian Roberts]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ametiühingutegelane (1928–2026) ♀
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65665533|Q65665533]]
| ''[[:d:Q65665533|José Bada Panillo]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Intellektuaal, Catholic theologian (1929–2026) ♂; member of Academia Aragonesa de la Lengua
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q956450|Fabara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6878699|Q6878699]]
| ''[[:d:Q6878699|Assaf Razin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1941–2026) ♂; The EMET Prize for Art, Science and Culture, Fellow of the Econometric Society; member of Econometric Society
| [[majandusteadlane]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q2889024|Shamir]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7145611|Q7145611]]
| ''[[:d:Q7145611|Patricia Greene]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1957–2026) (1931–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2604519|Allenton]]''
| [[Buckinghamshire]]
| 
|-
| [[:d:Q7244278|Q7244278]]
| ''[[:d:Q7244278|Prince Wilhelm of Schaumburg-Lippe]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] aristokraat, pankur (1939–2026) ♂; child of Prince Christian of Schaumburg-Lippe, Princess Feodora of Denmark; spouse of Ilona zu Schaumburg-Lippe
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q950773|Klein Glienicke]]''
| [[Taani]]
| 
|-
| [[:d:Q768304|Q768304]]
| ''[[:d:Q768304|Augustine Obiora Akubeze]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Nigeeria]]
| [[Kaduna]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q807536|Q807536]]
| ''[[:d:Q807536|Barbara Ling]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Valguskujundaja|valguskujundaja]], lavastuskunstnik (1952–2026) ♀
| [[valguskujundaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Santa Barbara]]
| 
|-
| [[:d:Q95362646|Q95362646]]
| ''[[:d:Q95362646|Drahomír Horký]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q126536|Zahrádka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q975483|Q975483]]
| ''[[:d:Q975483|Rafael Antonio Niño]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Colombia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1654879|Cucaita]]''
| ''[[:d:Q236744|Tunja]]''
| 
|-
| [[:d:Q978784|Q978784]]
| ''[[:d:Q978784|Randolph Mantooth]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, telelavastaja (1945–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Sacramento]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100791761|Q100791761]]
| ''[[:d:Q100791761|Ella Laboriel]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1964–2008) (1945–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q110908652|Q110908652]]
| ''[[:d:Q110908652|Бикбулатов Зиннәт Төхвәт улы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õppejõud|õppejõud]], anatoom (1939–2026) ♂; Merited Worker of Culture of Bashkortostan, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10872101|anatoom]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1062189|Itkulovo]]''
| [[Tšeljabinsk]]
| 
|-
| [[:d:Q11103884|Q11103884]]
| ''[[:d:Q11103884|Henry O. Pollak]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117086897|Q117086897]]
| ''[[:d:Q117086897|Rainald Roesch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksamaa|sakslased]] person (1944–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q11929114|Q11929114]]
| ''[[:d:Q11929114|José Luis Monge Recalde]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1642171|Alhama de Aragón]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q12106356|Q12106356]]
| ''[[:d:Q12106356|Ihor Zvarych]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4107537|Verbivchyk]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12111610|Q12111610]]
| ''[[:d:Q12111610|Oleksandr Kolesnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Cottbus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12287609|Q12287609]]
| ''[[:d:Q12287609|Nadezhda Zaharieva]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Bulgaaria luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q1075005|Radovo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q126489828|Q126489828]]
| ''[[:d:Q126489828|Panu Pokkinen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Soome|soomlased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], [[Direktor|direktor]] (1976–2026) ♂; child of Jorma Pokkinen
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]&lt;br/&gt;[[direktor]]
| [[Soome]]
| [[Tampere]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q12869602|Q12869602]]
| ''[[:d:Q12869602|Tariel Chanturia]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Gruusia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| ''[[:d:Q1189980|Supsa]]''
| [[Thbilisi]]
| 
|-
| [[:d:Q1289476|Q1289476]]
| ''[[:d:Q1289476|Joseph Jules Zerey]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Egiptus|Egiptus]] katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, protosyncellus (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Egiptus]]
| [[Aleksandria]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q128984411|Q128984411]]
| ''[[:d:Q128984411|Miren Agiriano Ugartemendia]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hispaania|Hispaania]] homemaker (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q1934684|homemaker]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1649625|Lezo]]''
| ''[[:d:Q911092|Oiartzun]]''
| 
|-
| [[:d:Q133308204|Q133308204]]
| ''[[:d:Q133308204|Theo Burrell]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (1986–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137604612|Q137604612]]
| ''[[:d:Q137604612|Leung Oi]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Hiina|hiina]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] filminäitleja, telesarjanäitleja (1938–2026) ♀; spouse of Tso Kea
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]
| [[Foshan Shi]]
| [[Shenzhen]]
| 
|-
| [[:d:Q140466337|Q140466337]]
| ''[[:d:Q140466337|Niloufar Haddadi]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iraan|Iraan]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], dublaažirežissöör, [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Iraan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140466942|Q140466942]]
| ''[[:d:Q140466942|Martin Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], operetisolist (1973–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471777|Q140471777]]
| ''[[:d:Q140471777|Paco Castelló]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (2000–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q23982208|Nules]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140474888|Q140474888]]
| ''[[:d:Q140474888|Harris Katleman]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Teleprodutsent, telesarjanäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140567854|Q140567854]]
| ''[[:d:Q140567854|Reli German]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Inimõiguste aktivist, poliitiline nõunik (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140694619|Q140694619]]
| ''[[:d:Q140694619|John Ruf]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Äriinimene (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q156491|Q156491]]
| [[Bonnie Tyler]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]], salvestusmuusik, poplaulja (1951–2026) ♀; Steiger Award, Echo Pop Award for the Best International Rock/Pop Female Artist, Member of the Order of the British Empire; spouse of Robert Sullivan; notable work It's a Heartache, [[Total Eclipse of the Heart]], Holding Out for a Hero
| [[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3396741|Skewen]]''
| [[Faro (Portugal)|Faro]]
| 
|-
| [[:d:Q16133369|Q16133369]]
| ''[[:d:Q16133369|Ṭoviyah Bloi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iisrael|Iisrael]] person (1936–2026) ♂
| 
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q16213049|Q16213049]]
| [[Wally Funk]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Lendur|lendur]], inspector, lennuinstruktor, [[Kosmonaut|kosmonaut]] (1939–2026) ♀; Women in Aviation International, [[Audoktor|audoktor]]
| [[lendur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11977377|inspector]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q379318|lennuinstruktor]]''&lt;br/&gt;[[kosmonaut]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q676171|Las Vegas]]''
| ''[[:d:Q185216|Grapevine]]''
| 
|-
| [[:d:Q1977123|Q1977123]]
| ''[[:d:Q1977123|Leo van Veen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Utrecht]]
| ''[[:d:Q5128|Woerden]]''
| 
|-
| [[:d:Q20565211|Q20565211]]
| ''[[:d:Q20565211|Ajdar Macidov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Aserbaidžaani keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24950827|Q24950827]]
| ''[[:d:Q24950827|Andrée Touré]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Guinea|Guinea]] [[Esimene leedi]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], First Lady of Guinea (1934–2026) ♀; Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; spouse of Ahmed Sékou Touré; notable work Ma vie auprès d’Ahmed Sékou Touré
| [[Esimene leedi]]&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q870191|Kankan Region]]''
| [[Maroko]]
| 
|-
| [[:d:Q28776985|Q28776985]]
| ''[[:d:Q28776985|Emma Chukhajyan]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Armeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Gjumri]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q298846|Q298846]]
| [[Ann Widdecombe]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Bath]]
| ''[[:d:Q103092424|Haytor Vale]]''
| 
|-
| [[:d:Q332182|Q332182]]
| ''[[:d:Q332182|Dino Bruni]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q95137|Portomaggiore]]''
| ''[[:d:Q95090|Argenta]]''
| 
|-
| [[:d:Q3507332|Q3507332]]
| ''[[:d:Q3507332|Sylvie Grare]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q442945|Q442945]]
| ''[[:d:Q442945|Ole Tom Nord]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Norra|norralased]] suusahüppaja (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q6517056|Konsmo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q507716|Q507716]]
| ''[[:d:Q507716|Gabriel Mureșan]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Sighișoara]]
| ''[[:d:Q5064482|Apold]]''
| 
|-
| [[:d:Q5275088|Q5275088]]
| ''[[:d:Q5275088|Dieter Gerhardt]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Spioon]] (1935–2026) ♂
| [[Spioon]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5567457|Q5567457]]
| ''[[:d:Q5567457|Asger Baunsbak-Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] autobiograaf, [[Poliitik|poliitik]], [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]], temporary Member of the Folketing, member of the Folketing (1932–2026) ♂; The Native Danish Language Award; member of Danish Council on Ethics
| ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q2006922|Nørre Jernløse Parish]]''
| [[Farum]]
| 
|-
| [[:d:Q5999172|Q5999172]]
| ''[[:d:Q5999172|Greg Hawthorne]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fort Worth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q70446454|Q70446454]]
| ''[[:d:Q70446454|Raimo Yli-Uotila]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Soome poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Soome]]
| [[Laitila]]
| [[Seinäjoki linn]]
| 
|-
| [[:d:Q7182332|Q7182332]]
| ''[[:d:Q7182332|Phil Regan]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (fl. 1960–1972) (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2224644|Otsego]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7356917|Q7356917]]
| ''[[:d:Q7356917|Rodney Franklin]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Berkeley]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7363515|Q7363515]]
| ''[[:d:Q7363515|Ron Beattie]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Australian rules football player (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q96036937|Q96036937]]
| ''[[:d:Q96036937|Deirdre Milne]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, barrister (1939–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Dunedin]]
| ''[[:d:Q7207981|Point Chevalier]]''
| 
|-
| [[:d:Q97208325|Q97208325]]
| ''[[:d:Q97208325|Мазанцева, Ольга Васильевна]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lüpsja (1931–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]]
| ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q13637676|Лесицко]]''
| [[Petseri rajoon]]
| 
|-
| [[:d:Q102310043|Q102310043]]
| ''[[:d:Q102310043|Avgust Khromov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venemaa matemaatik
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q23872860|Olenkovo]]''
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q106759813|Q106759813]]
| ''[[:d:Q106759813|Larry Selders]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Louisiana]]
| [[Baton Rouge]]
| 
|-
| [[:d:Q1122714|Q1122714]]
| ''[[:d:Q1122714|Béla Kádár]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], member of the National Assembly of Hungary, Permanent Representative of Hungary to the OECD (1934–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Merit of Hungary, The Republic is Twenty Years Old Prize, Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ungari]]
| [[Pécs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q115697851|Q115697851]]
| ''[[:d:Q115697851|Leonel Brito]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q551507|Torre de Moncorvo]]''
| ''[[:d:Q243849|Elvas]]''
| 
|-
| [[:d:Q125176413|Q125176413]]
| ''[[:d:Q125176413|William D. Zabel]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Advokaat|advokaat]] (1936–2026) ♂
| [[advokaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137108062|Q137108062]]
| ''[[:d:Q137108062|João Gomes de Abreu]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Autor|autor]] (1974–2026) ♂
| [[autor]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q889394|Portuguese Mozambique]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q137204310|Q137204310]]
| ''[[:d:Q137204310|Gao Shanwen]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Hiina majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q35717314|Linfen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140456552|Q140456552]]
| ''[[:d:Q140456552|Filip Endal]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07&lt;br/&gt;2026-07-06
| Person, aseminister (1975–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140469515|Q140469515]]
| ''[[:d:Q140469515|Олексін Юрій Петрович]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Person (1961–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140473868|Q140473868]]
| ''[[:d:Q140473868|Lorenzo Salgado Araujo]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] person (†2026) ♂
| 
| [[Mehhiko]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140521180|Q140521180]]
| ''[[:d:Q140521180|Caj Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] headmaster of a gymnasium, [[Lektor|lektor]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q28078592|headmaster of a gymnasium]]''&lt;br/&gt;[[lektor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140585712|Q140585712]]
| ''[[:d:Q140585712|Connor Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Juutuuber]] (1994–2026) ♂
| [[Juutuuber]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q271529|Samut Prakan]]''
| 
|-
| [[:d:Q1578322|Q1578322]]
| ''[[:d:Q1578322|Hans-Werner Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q338776|Nunkirchen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1636093|Q1636093]]
| ''[[:d:Q1636093|Shapoor Zadran]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Afganistan|Afganistan]] kriketimängija (1987–2026) ♂
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Afganistan]]
| [[Lōgari provints|Lowgari provints]]&lt;br/&gt;[[Afganistan]]
| [[New Delhi]]
| 
|-
| [[:d:Q16537295|Q16537295]]
| ''[[:d:Q16537295|Benjamín Medrano Quezada]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Chamber of Deputies of Mexico (1966–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q10977548|Nochistlán de Mejía]]''
| [[Guadalajara]]
| 
|-
| [[:d:Q18537661|Q18537661]]
| ''[[:d:Q18537661|Ladislau Balanov]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Rumeenia|Rumeenia]] veepallur (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q17524364|veepallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1972910|Q1972910]]
| ''[[:d:Q1972910|Mikalay Charhinets]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Valgevene jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3095455|peace officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kindralleitnant]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16258947|ametnikud]]''&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Minsk]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q3647218|Eastern Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q19900538|Q19900538]]
| ''[[:d:Q19900538|Rhett Bernstein]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Norra jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Norra]]
| [[San Diego]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28006689|Q28006689]]
| ''[[:d:Q28006689|Siti Chamamah Soeratno]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ulama]] (1941–2026) ♀
| [[Ulama]]
| [[Indoneesia]]
| [[Yogyakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q28788001|Q28788001]]
| ''[[:d:Q28788001|Maria Teresa Sanromà]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], ehtekunstnik (1922–2026) ♀
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''
| 
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| 
|-
| [[:d:Q28962327|Q28962327]]
| ''[[:d:Q28962327|Jamil Merrell]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q755632|Bear]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288258|Q3288258]]
| ''[[:d:Q3288258|Marc Messier]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kanada näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Kanada]]
| [[Granby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q336480|Q336480]]
| ''[[:d:Q336480|James Mackay, Baron Mackay of Clashfern]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| kohtunik, Suurbritannia
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Edinburgh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q340508|Q340508]]
| ''[[:d:Q340508|Achim Wolff]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3408832|Q3408832]]
| ''[[:d:Q3408832|Benedito Ruy Barbosa]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], television writer (1931–2026) ♂; Order of Cultural Merit (Brazil)
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73306227|television writer]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1795526|Gália]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q3638188|Q3638188]]
| ''[[:d:Q3638188|Beniamino Di Giacomo]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q83355|Porto Recanati]]''
| [[Civitanova Marche]]
| 
|-
| [[:d:Q41775998|Q41775998]]
| ''[[:d:Q41775998|Girish Bharadwaj]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[India|India]] mehaanikainsener, sot­siaaltöötaja (1950–2026) ♂; Padma Shri
| ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2571896|Sullia]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q950571|Dakshina Kannada district]]''&lt;br/&gt;[[India]]
| [[Zulia osariik|Zulia]]&lt;br/&gt;[[Karnataka]]
| 
|-
| [[:d:Q461097|Q461097]]
| ''[[:d:Q461097|Joanna Pettet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1964–1990) (1942–2026) ♀; Theatre World Award; spouse of Alex Cord
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q189960|Westminster]]''
| ''[[:d:Q838785|Temecula]]''
| 
|-
| [[:d:Q461213|Q461213]]
| ''[[:d:Q461213|Dirk Baert]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Belgia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Belgia]]
| [[Zwevegem]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5859390|Q5859390]]
| ''[[:d:Q5859390|Fernando Chumaceiro]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venezuela advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q171632|Maracaibo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60731616|Q60731616]]
| ''[[:d:Q60731616|Panagiotis Panagopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kreeka näitleja
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q1226082|Dimitsana]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65939515|Q65939515]]
| ''[[:d:Q65939515|Jindřich Mikulec]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16947675|võimleja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q597389|Rokytnice]]''
| [[Tšehhi]]
| 
|-
| [[:d:Q7227581|Q7227581]]
| ''[[:d:Q7227581|Walter Chu]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1931–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q920347|Q920347]]
| ''[[:d:Q920347|Tadeusz Baranowski]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Poola|poolakad]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], koomiksikunstnik, joonistaja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], comics writer (1945–2026) ♂; Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11892507|comics writer]]''
| [[Poola]]
| [[Zamość]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q92820624|Q92820624]]
| ''[[:d:Q92820624|François About]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1966–) (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nancy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1043577|Q1043577]]
| ''[[:d:Q1043577|Carmelo Cedrún]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]''
| [[Durango]]
| 
|-
| [[:d:Q106669584|Q106669584]]
| ''[[:d:Q106669584|Valerie Brathwaite]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Trinidadi ja Tobago skulptor
| [[skulptor]]
| [[Trinidad ja Tobago]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]''
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q110257054|Q110257054]]
| ''[[:d:Q110257054|Kōichi Kuyama]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, kulturoloog, [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane, subtitler (1958–2026) ♂; Bene Merito, Stanisław Ignacy Witkiewicz Award, Medal for Merit to Culture
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Jaapan]]
| [[Saitama prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114679007|Q114679007]]
| ''[[:d:Q114679007|Luisa Cunha]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Portugal|Portugal]] plastic artist, installatsioonikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1949–2026) ♀
| ''[[:d:Q98552221|plastic artist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q12075688|Q12075688]]
| ''[[:d:Q12075688|Ivan Abramov]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kambarka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13103004|Q13103004]]
| ''[[:d:Q13103004|Henri Metz]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Luksemburgi arst
| [[arst]]
| [[Luksemburg]]
| [[Esch-sur-Alzette]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137590646|Q137590646]]
| ''[[:d:Q137590646|Nikoline Høie]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Norra]]
| 
| [[Marbella]]
| 
|-
| [[:d:Q140454979|Q140454979]]
| ''[[:d:Q140454979|Nathan Fitzgerald]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998&lt;br/&gt;1999
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Jalgpallur (1998–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140455418|Q140455418]]
| ''[[:d:Q140455418|Morembaye Bruno]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Tšaad|Tšaad]] Doctor (†2026) ♂
| ''[[:d:Q4618975|Doctor]]''
| [[Tšaad]]
| 
| ''[[:d:Q333074|Moundou]]''
| 
|-
| [[:d:Q140579039|Q140579039]]
| ''[[:d:Q140579039|Bill Smale]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop (1952–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12362622|filantroop]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640838|Q140640838]]
| ''[[:d:Q140640838|Erich Speck]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] volunteer firefighter (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q11559510|volunteer firefighter]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q68290|Affoltern am Albis]]''
| ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q140640930|Q140640930]]
| ''[[:d:Q140640930|Jeff Scholes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Pottsepp|pottsepp]] (1942–2026) ♂
| [[pottsepp]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Derby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1610257|Q1610257]]
| ''[[:d:Q1610257|Herman Chernoff]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]], Chairperson of the Institute of Mathematical Statistics (1923–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association, Fellow of the American Mathematical Society, Fellow of the Institute of Mathematical Statistics, Wilks Memorial Award, Emanuel and Carol Parzen Prize for Statistical Innovation; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], American Mathematical Society, Institute of Mathematical Statistics; notable work Chernoff bound, Matrix Chernoff bound, Chernoff's distribution, Chernoff face
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[Boston]]
| 
|-
| [[:d:Q16337182|Q16337182]]
| ''[[:d:Q16337182|Chico Simões]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], Brazilian state deputy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791176|Dom Joaquim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1658011|Q1658011]]
| [[Iivo Nei]]
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Eesti maletaja ja sporditegelane
| [[maletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16676795|Q16676795]]
| ''[[:d:Q16676795|Vladislav Misevich]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]] (1945–2026) ♂; Honored Artist of the Belarusian SSR
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Orenburg]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q20897730|Q20897730]]
| ''[[:d:Q20897730|John Van Antwerp Fine, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide kunstiajaloolane
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88109112|balkanologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26132815|Byzantinist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q983837|Williamstown]]''
| [[Ann Arbor]]
| 
|-
| [[:d:Q23685211|Q23685211]]
| ''[[:d:Q23685211|Telman Salahov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] jalgpallur (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q273532|Q273532]]
| [[Louise Lasser]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2741152|Q2741152]]
| ''[[:d:Q2741152|Megas]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Island|islandlased]] [[Laulja|laulja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Rokkmuusik|Rock-muusik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂; Icelandic Music Awards
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Rokkmuusik|Rock-muusik]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Island]]
| [[Reykjavík]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653396|Q28653396]]
| ''[[:d:Q28653396|Edward Yedikiselov]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Thbilisi]]
| [[Jerevan]]
| 
|-
| [[:d:Q4332697|Q4332697]]
| ''[[:d:Q4332697|Vladimir Okrepilov]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1944–2026) ♂; [[Austuse orden]], &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], Honoured Worker of Science and Technology of the RSFSR, Russian government prize for science and technology, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian President's Prize in the field of education, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Peterburi aukodanik, &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;|juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]], mälestusmedal &quot;300 aastat Peterburi&quot;, Order of St. Prince Vladimir, Order of St. Sergius of Radonezh, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Fifth Civic Chamber of the Russian Federation (2014–2017), Sixth Civic Chamber of the Russian Federation (2017–2020)
| [[majandusteadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5538749|Q5538749]]
| ''[[:d:Q5538749|George E. Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (fl. 1954–) (1927–2026) ♂; Horatio Alger Award
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q945338|Richton]]''
| [[Chicago]]
| 
|-
| [[:d:Q5663228|Q5663228]]
| ''[[:d:Q5663228|Alberto Lettieri]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q6162939|Villars, Buenos Aires]]''
| 
|-
| [[:d:Q63346142|Q63346142]]
| ''[[:d:Q63346142|Artashes Alexanyan]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Armeenia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7041632|Q7041632]]
| ''[[:d:Q7041632|Nitzan Gilady]]''
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75308144|Q75308144]]
| ''[[:d:Q75308144|Hugh Seymour]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Leopold Seymour, Sheila Butler; spouse of Emma Henderson, Camilla Leigh, Georgina Baillie
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q828462|Q828462]]
| ''[[:d:Q828462|Bertram Jäger]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Austria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Bürs]]
| [[Bludenz]]
| 
|-
| [[:d:Q95459591|Q95459591]]
| ''[[:d:Q95459591|Jana Pauly]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Näituse kuraator, kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]] (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| 
| [[Chrudim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111379391|Q111379391]]
| [[Toomas Turb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Eesti kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Surju]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11452969|Q11452969]]
| ''[[:d:Q11452969|Mayako Muroi]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani pianist
| [[pianist]]
| [[Jaapan]]
| 
| ''[[:d:Q11251371|Seijō]]''
| 
|-
| [[:d:Q11628078|Q11628078]]
| ''[[:d:Q11628078|Taiichirō Nishikawa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Arakawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12045120|Q12045120]]
| ''[[:d:Q12045120|Petr Šmolka]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1946–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q122764800|Q122764800]]
| ''[[:d:Q122764800|Maher Younis]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Palestiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2859313|'Ara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q13057072|Q13057072]]
| ''[[:d:Q13057072|Abul Kashem Fazlul Haq]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1944–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award
| ''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q2344833|Kishoreganj District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133518354|Q133518354]]
| ''[[:d:Q133518354|Erhard Bibus]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Geograaf|geograaf]] (1943–2026) ♂
| [[geograaf]]
| 
| [[Teplice]]
| ''[[:d:Q525575|Mössingen]]''
| 
|-
| [[:d:Q137306151|Q137306151]]
| ''[[:d:Q137306151|Waldemar Kleemann]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♂
| [[jurist]]
| 
| [[Nürnberg]]
| ''[[:d:Q315156|Bad Neuenahr]]''
| 
|-
| [[:d:Q137645359|Q137645359]]
| ''[[:d:Q137645359|Andre Omer Siregar]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Indoneesia diplomaat
| [[diplomaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140440865|Q140440865]]
| ''[[:d:Q140440865|Róbert Bak]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ungari|Ungari]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kriitik|kriitik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1985–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Ungari]]
| [[Berettyóújfalu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140560495|Q140560495]]
| ''[[:d:Q140560495|Rahel Yohannes]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1947–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15429477|Q15429477]]
| ''[[:d:Q15429477|Bert de Jong]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of the Netherlands (1945–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q953169|Westzaan]]''
| ''[[:d:Q2690779|Vierhouten]]''
| 
|-
| [[:d:Q1925286|Q1925286]]
| ''[[:d:Q1925286|Marjan Berk]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], radio drama actor (1932–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q33527010|Zeist]]''
| [[Amsterdam]]
| 
|-
| [[:d:Q24545762|Q24545762]]
| [[Teet Korsten]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| eesti ajakirjanik, tõlkija, endine vaimulik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[vaimulik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3107169|Q3107169]]
| ''[[:d:Q3107169|Giovanni Fanello]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q54727|Pizzo]]''
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q3328462|Q3328462]]
| ''[[:d:Q3328462|José Manuel Díaz Novoa]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| [[Gijón]]
| [[Gijón]]
| 
|-
| [[:d:Q3917193|Q3917193]]
| ''[[:d:Q3917193|Piatro Sadoŭski]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Valgevene poliitik
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q20458965|Budźkaŭščyna]]''
| 
| ''[[:d:Q6537717|Studzionki]]''
|-
| [[:d:Q39503985|Q39503985]]
| ''[[:d:Q39503985|Renata Ford]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Kanada|Kanada]] person (1971–2026) ♀; spouse of [[Rob Ford]]
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4826341|Q4826341]]
| ''[[:d:Q4826341|Moshe David Herr]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Iisraeli ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q5224654|Q5224654]]
| ''[[:d:Q5224654|Darrell Jackson]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q52818160|Q52818160]]
| ''[[:d:Q52818160|Ahmed Amar]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q852276|Sidi Bel Abbès]]''
| ''[[:d:Q185134|Tlemcen]]''
| 
|-
| [[:d:Q5495264|Q5495264]]
| ''[[:d:Q5495264|Pascual Guerrieri]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Argentina|Argentina]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1934–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55102323|Q55102323]]
| ''[[:d:Q55102323|Boris Chudetsky]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Putšež]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5852458|Q5852458]]
| ''[[:d:Q5852458|Eutimio Martino]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q6161855|Vierdes de Sajambre]]''
| ''[[:d:Q1929323|Villagarcía de Campos]]''
| 
|-
| [[:d:Q6084505|Q6084505]]
| ''[[:d:Q6084505|Zihni Göktay]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Türgi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Türgi]]
| [[Fatih]]
| ''[[:d:Q739547|Maltepe]]''
| ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6203799|Q6203799]]
| [[Jiří Pták]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| tšehhi sõudja
| ''[[:d:Q1690874|coxswain]]''
| [[Tšehhi]]
| [[Děčín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6700790|Q6700790]]
| ''[[:d:Q6700790|Luis Margani]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q111327389|mootorsõiduki elektrik]]''&lt;br/&gt;[[bassist]]
| [[Argentina]]
| [[Sitsiilia maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6849200|Q6849200]]
| ''[[:d:Q6849200|Mike Wallace]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q7498783|Q7498783]]
| ''[[:d:Q7498783|Shirley Kitchen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Augusta (Georgia)|Augusta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7694210|Q7694210]]
| ''[[:d:Q7694210|Teejan Bai]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| India laulja
| [[laulja]]
| [[India]]
| [[Chhattisgarh|Chhattīsgarh]]
| ''[[:d:Q372773|Raipur]]''
| 
|-
| [[:d:Q11008361|Q11008361]]
| ''[[:d:Q11008361|Koço Qëndro]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Albaania näitleja
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113509824|Q113509824]]
| ''[[:d:Q113509824|Ntuthuko Mahlaba]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981&lt;br/&gt;1982
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113644914|Q113644914]]
| ''[[:d:Q113644914|Mohansinh Chhotubhai Rathava]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| India poliitik
| 
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12010986|Q12010986]]
| ''[[:d:Q12010986|Yngvar Gjessing]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Norra|norralased]] meteoroloog, professor (1938–2026) ♂; Knight First Class of the Order of St. Olav‎
| ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| [[Bergen]]
| ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]''
|-
| [[:d:Q120577096|Q120577096]]
| ''[[:d:Q120577096|Vlasta Petříková]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q126005740|Q126005740]]
| ''[[:d:Q126005740|Sachiko Tokugawa]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Jaapani maalikunstnik
| 
| [[Jaapan]]
| 
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q1346457|Q1346457]]
| ''[[:d:Q1346457|Albert Sous]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q211423|kullassepp]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stolberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140437312|Q140437312]]
| ''[[:d:Q140437312|Roger Svensson]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Bassist|bassist]], [[Laulja|laulja]] (1965–2026) ♂; member of [[Marduk (ansambel)|Marduk]], Devils Whorehouse
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[bassist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140543577|Q140543577]]
| ''[[:d:Q140543577|Ana Filgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Political activist (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140568092|Q140568092]]
| ''[[:d:Q140568092|Shahed Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1534904|Q1534904]]
| ''[[:d:Q1534904|Hermann Meyn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremervörde]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1551210|Q1551210]]
| ''[[:d:Q1551210|Grzegorz Miętus]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] suusahüppaja (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Poola]]
| [[Zakopane]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15709818|Q15709818]]
| ''[[:d:Q15709818|Bogusław Zmudziński]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] filmikriitik, film scholar, [[Filosoof|filosoof]] (1951–2026) ♂; Honoris Gratia
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220878|film scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Opole]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15876488|Q15876488]]
| ''[[:d:Q15876488|Hugo Van Rompaey]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| 
|-
| [[:d:Q1871013|Q1871013]]
| ''[[:d:Q1871013|Lothar Voigtländer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]] (1943–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leisnig]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q2457119|Q2457119]]
| ''[[:d:Q2457119|Gerard Daandels]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| ''[[:d:Q9844|Helmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q316720|Q316720]]
| ''[[:d:Q316720|Moritz de Hadeln]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Šveits|Šveits]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]], filmikriitik (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''
| [[Šveits]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Exeter]]
| [[Nyon]]
| 
|-
| [[:d:Q319402|Q319402]]
| ''[[:d:Q319402|Adolf Seger]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Sportlane|sportlane]], [[Kirjakandja]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiburg]]
| [[Freiburg]]
| 
|-
| [[:d:Q3311218|Q3311218]]
| ''[[:d:Q3311218|Michel el-Khoury]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| ''[[:d:Q130842|French mandate of Lebanon]]''&lt;br/&gt;[[Liibanon]]
| [[Beirut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q364679|Q364679]]
| ''[[:d:Q364679|William Reynolds Archer]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika poliitik ja aseesimees
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| ''[[:d:Q1374001|Stanley]]''
| 
|-
| [[:d:Q375549|Q375549]]
| ''[[:d:Q375549|Adriano Caprioli]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Preester|preester]], Roman Catholic Bishop of Reggio Emilia-Guastalla (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q40109|Solbiate Olona]]''
| ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]''
| 
|-
| [[:d:Q39053587|Q39053587]]
| ''[[:d:Q39053587|Fouzia Habib]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Pakistani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4964978|Q4964978]]
| ''[[:d:Q4964978|Brian Paisley]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Kanada filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Kanada]]
| 
| [[Puerto Escondido]]
| 
|-
| [[:d:Q51288104|Q51288104]]
| ''[[:d:Q51288104|Sparky D]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1965–2026) ♀
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233198|Q5233198]]
| ''[[:d:Q5233198|David E. Mungello]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q128244|Waco]]''
| 
|-
| [[:d:Q5739578|Q5739578]]
| ''[[:d:Q5739578|Robbie Francevic]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rallisõitja (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q59246127|Q59246127]]
| ''[[:d:Q59246127|Waldemar Borges]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]], state deputy of Pernambuco (1958–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6525061|Q6525061]]
| ''[[:d:Q6525061|Leonard Abramson]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂; member of Mega Group
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pennsylvania]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7341755|Q7341755]]
| ''[[:d:Q7341755|Robert B. Sloan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (1949–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7383779|Q7383779]]
| ''[[:d:Q7383779|Rya W. Zobel]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1931–2026) ♀; Margaret Brent Award
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Zwickau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7538519|Q7538519]]
| ''[[:d:Q7538519|Slaine Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1982–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98252256|Q98252256]]
| ''[[:d:Q98252256|Dominique Rousselot]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], technicians, employé de commerce, conseiller municipal de Locmaria, Mayor of Locmaria (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767929|technicians]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767952|employé de commerce]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q128745|Le Palais]]''
| 
|-
| [[:d:Q10556400|Q10556400]]
| ''[[:d:Q10556400|Peter Higham]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Wigan]]
| [[Wigan]]
| 
|-
| [[:d:Q107226586|Q107226586]]
| ''[[:d:Q107226586|Joachim Tsopanoglou]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Eastern Orthodox priest, [[Rektor|rektor]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]''
| 
| [[Marseille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112472159|Q112472159]]
| ''[[:d:Q112472159|Wolfram Behrendt]]''
| data-sort-value=&quot;193&quot; | 193-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arst|arst]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[arst]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135287979|Q135287979]]
| ''[[:d:Q135287979|Aldo Loiodice]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Associazione italiana dei costituzionalisti
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q13495|Trani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140426709|Q140426709]]
| ''[[:d:Q140426709|José Manuel Grilo]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Portel (1960–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q133830225|Portel]]''
| ''[[:d:Q29524758|Hospital do Espírito Santo de Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q140427979|Q140427979]]
| ''[[:d:Q140427979|Giánnis Dendrinós]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1983–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q140460052|Q140460052]]
| ''[[:d:Q140460052|Fay Panckhurst]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1930–2026) ♀
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q140582318|Q140582318]]
| ''[[:d:Q140582318|Zoran Roca]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Horvaatia]]
| [[Zagreb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140595462|Q140595462]]
| ''[[:d:Q140595462|Gwendolyn A. Newkirk]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Home economist (1926–2026) ♀; member of Alpha Kappa Alpha
| ''[[:d:Q66588252|home economist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14515761|Q14515761]]
| ''[[:d:Q14515761|Viliumas Malinauskas]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Leedu|leedulased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], muuseumidirektor (1942–2026) ♂
| [[ettevõtja]]
| [[Leedu]]
| [[Marijampolė omavalitsus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15075984|Q15075984]]
| ''[[:d:Q15075984|Vladimir Stepanov]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1963–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4494152|Fiódorovskaya]]''
| [[Žukovski]]
| 
|-
| [[:d:Q16734292|Q16734292]]
| ''[[:d:Q16734292|William Pattinson]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q241684|Cockermouth]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17097179|Q17097179]]
| ''[[:d:Q17097179|Torunn Isberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] artistic gymnast (1949–2026) ♀; Porsgrund's Porcelain Factory Honor Prize
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''
| [[Norra]]
| [[Mossi vald|Moss]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1751336|Q1751336]]
| ''[[:d:Q1751336|Rainer Dörrzapf]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] tõstja (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Ludwigshafen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17582678|Q17582678]]
| ''[[:d:Q17582678|Yervant Gianikian]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Armeenia|Armeenia]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmimonteerija, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], filmistsenarist, filmioperaator, [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Lavastaja|režissöör]] (1942–2026) ♂; spouse of Angela Ricci Lucchi
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Armeenia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Merano|Merano vald]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q18225345|Q18225345]]
| ''[[:d:Q18225345|Lydia Maximus]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| [[Boom (Belgia)|Boom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18541958|Q18541958]]
| ''[[:d:Q18541958|Mihail Mocan]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Moldova|Moldova]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Moldova]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20481215|Q20481215]]
| ''[[:d:Q20481215|József Géza Sinkovics]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], infectious disease physician, mikrobioloog, onkoloog, immunoloog (1924–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2164532|Q2164532]]
| ''[[:d:Q2164532|Roman Candio]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Šveitsi kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q64478|Murgenthal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2176559|Q2176559]]
| ''[[:d:Q2176559|Rupert Kroisleitner]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Austria|Austria]] [[Praost|praost]] (1939–2026) ♂; Großes Goldenes Ehrenzeichen des Landes Steiermark, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria
| [[praost]]
| [[Austria]]
| [[Wenigzell]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27805294|Q27805294]]
| ''[[:d:Q27805294|Trevor Fishlock]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster (1941–2026) ♂; Foreign Reporter of the Year
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| 
| ''[[:d:Q204720|Hereford]]''
| [[Cardiff]]
| 
|-
| [[:d:Q290306|Q290306]]
| ''[[:d:Q290306|Shahrnush Parsipur]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani romaanikirjanik
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Iraan]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q34143953|Q34143953]]
| ''[[:d:Q34143953|Lydia Möcklinghoff]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Zooloog|zooloog]], teadlane, tropical ecologist (1981–2026) ♀
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[zooloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126107471|tropical ecologist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Wilhelmshaven]]
| [[Campo Grande]]
| 
|-
| [[:d:Q3446004|Q3446004]]
| ''[[:d:Q3446004|Zrinko Ogresta]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1958–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q266168|Virovitica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4179288|Q4179288]]
| ''[[:d:Q4179288|Yekaterina Zhemchuzhnaya]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1960–) (1944–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Sõpruse orden]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Георгий Николаевич Жемчужный
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Štšokino]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4706119|Q4706119]]
| ''[[:d:Q4706119|Alan Banks]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Liverpool]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5389799|Q5389799]]
| ''[[:d:Q5389799|Erling Diesen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] [[Insener|insener]], مدير موارد المياه والطاقة (1932–2026) ♂
| [[insener]]
| [[Norra]]
| [[Modumi vald]]
| [[Askeri vald]]
| 
|-
| [[:d:Q56352031|Q56352031]]
| ''[[:d:Q56352031|João Felgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] regular cleric, [[Preester|preester]] (1921–2026) ♂; Grand Officer of the Order of Liberty
| ''[[:d:Q2138822|regular cleric]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1009474|Caldelas]]''
| [[Dili]]
| 
|-
| [[:d:Q56411787|Q56411787]]
| ''[[:d:Q56411787|József Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]]-[[Kanada|kanada]] hüdrogeoloog (1933–2026) ♂; Meinzer Award
| ''[[:d:Q35380338|hüdrogeoloog]]''
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Békés]]
| [[Edmonton]]
| 
|-
| [[:d:Q5811070|Q5811070]]
| ''[[:d:Q5811070|Weiron Holmberg]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1935–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q57417269|Gamlestads church parish]]''
| ''[[:d:Q21566380|Släp]]''
| 
|-
| [[:d:Q5859746|Q5859746]]
| ''[[:d:Q5859746|Fernando Kliche]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uruguay|Uruguay]] [[Näitleja|näitleja]], [[Loomaarst|loomaarst]] (1954–2026) ♂; child of Walter Kliche; notable work Marrón Glacé
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q5941617|Q5941617]]
| ''[[:d:Q5941617|Manouchehr Farid]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60648688|Q60648688]]
| ''[[:d:Q60648688|Isabel Blanco]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Galicia|Galicia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♀
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Galicia]]
| [[Vigo]]
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q6198563|Q6198563]]
| ''[[:d:Q6198563|Jim Tracy]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q985409|Jackson]]''
| ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]''
| 
|-
| [[:d:Q6251878|Q6251878]]
| ''[[:d:Q6251878|John Parisella]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] hobuste treener (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6776258|Q6776258]]
| ''[[:d:Q6776258|Martin Naughton]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene (1939–2026) ♂; member of [[Iiri Kuninglik Akadeemia]]; spouse of Carmel Naughton
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Dundalk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q72608485|Q72608485]]
| ''[[:d:Q72608485|Sepp Biebl]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Kiiruisutaja (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''
| 
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1066006|Q1066006]]
| ''[[:d:Q1066006|Charles Sanderson]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02&lt;br/&gt;2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, member of the House of Lords, esimees (1933–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Charles Plummer Sanderson, Martha Evelyn Gardiner; spouse of Frances Elizabeth Macauley
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q632993|Melrose]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109535871|Q109535871]]
| ''[[:d:Q109535871|Graham Bradley]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Džoki (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q846750|džoki]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12314256|Q12314256]]
| ''[[:d:Q12314256|Gregers Dirckinck-Holmfeld]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Taani ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1298558|Q1298558]]
| ''[[:d:Q1298558|Tibor Szilágyi]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Ungari näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131835994|Q131835994]]
| ''[[:d:Q131835994|Graham Malaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene (1944–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of Victoria University of Wellington; child of Leonard Aloysius Patrick Malaghan; notable work Malaghan Institute of Medical Research
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q133601129|Q133601129]]
| ''[[:d:Q133601129|Michiko Hirayama]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kunstnik|kunstnik]], esseist (1926–2026) ♀; child of Tsunejirō Matsuyama; spouse of Ikuo Hirayama
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139412880|Q139412880]]
| ''[[:d:Q139412880|Apostolos Papageorgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Kanada|kanada]] [[Arst|arst]], [[Professor|professor]], korvpallur (1937–2026) ♂; child of Nikolaos A. Papageorgiou
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Vólos]]
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q140482856|Q140482856]]
| ''[[:d:Q140482856|Wiesław Gądek]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]], teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140494050|Q140494050]]
| ''[[:d:Q140494050|Aleksandar Kadijević]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Arhitektuuriajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| 
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140508909|Q140508909]]
| ''[[:d:Q140508909|Lobga Rangzen]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Person (†2026)
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q2894927|Bellevue Hospital Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q140568116|Q140568116]]
| ''[[:d:Q140568116|Guillermo Joo]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Peruu|Peruu]] [[Fotograaf|fotograaf]], cultural activist (1945–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q468782|Huancayo]]''
| 
|-
| [[:d:Q16083777|Q16083777]]
| ''[[:d:Q16083777|Goran Rakočević]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Serbia korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Serbia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16113897|Q16113897]]
| ''[[:d:Q16113897|Nihal Sri Ameresekere]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[Sri Lanka]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1710473|Q1710473]]
| ''[[:d:Q1710473|Juan Frausto Pallares]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, auxiliary bishop, titular bishop (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q49944695|Tomelópez]]''
| [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]]
| 
|-
| [[:d:Q20895471|Q20895471]]
| ''[[:d:Q20895471|Jean-Pierre Tagliaferri]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2118784|Q2118784]]
| ''[[:d:Q2118784|Miroslav Pribanić]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Horvaatia|Horvaatia]] käsipallur, käsipallitreener (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q5707|Bjelovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21288516|Q21288516]]
| ''[[:d:Q21288516|Atia Islam Anne]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Bangladeshi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| [[Dhaka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22099761|Q22099761]]
| ''[[:d:Q22099761|Lam Wing-kee]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] raamatukaupmees (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q6724292|Mackay Memorial Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q2441011|Q2441011]]
| ''[[:d:Q2441011|Tommy Hunter]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Kanada laulja
| [[laulja]]
| [[Kanada]]
| [[London (Kanada)|London]]
| [[London (Kanada)|London]]
| 
|-
| [[:d:Q2547177|Q2547177]]
| ''[[:d:Q2547177|Walther Graetsch]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2220786|Sandhorst]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2965390|Q2965390]]
| ''[[:d:Q2965390|Christian Lambert]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Seine-Saint-Denis, directeur central des Compagnies républicaines de sécurité, private secretary, division manager (1946–2026) ♂; Auleegioni komandör, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ametnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q208812|Corbeil-Essonnes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3197697|Q3197697]]
| ''[[:d:Q3197697|Kjell Nilsson]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1949–2026) ♂; spouse of Kate Ferguson
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Rootsi]]
| [[Göteborg]]
| [[Queensland]]
| 
|-
| [[:d:Q3292114|Q3292114]]
| ''[[:d:Q3292114|Marie-Madeleine Dieulangard]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Saint-Nazaire]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q38475120|Q38475120]]
| [[Margus Tammekivi]]
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Eesti]]
| [[Kõpu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4272097|Q4272097]]
| ''[[:d:Q4272097|Hikaru Kurosaki]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Jaapani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kaskadöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1866686|diver]]''
| [[Jaapan]]
| [[Sakai]]
| ''[[:d:Q1205928|Motobu]]''
| 
|-
| [[:d:Q4940440|Q4940440]]
| ''[[:d:Q4940440|Åsa Brandt]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] klaasikunstnik (1940–2026) ♀
| ''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q948117|Mariestad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q51668397|Q51668397]]
| ''[[:d:Q51668397|Владимир Александрович Денежкин]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1942–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| [[õpetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Rostov Doni ääres]]
| 
|-
| [[:d:Q534983|Q534983]]
| ''[[:d:Q534983|Giacomo Lanzetti]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Alba Pompeia, bishop of Alghero-Bosa, titular bishop, auxiliary bishop (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q9187|Carmagnola]]''
| [[Torino]]
| 
|-
| [[:d:Q56035992|Q56035992]]
| ''[[:d:Q56035992|Jenny Zaharopoulou]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], game show host, teatrinäitleja, filminäitleja (1941–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q22662561|game show host]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]]
| 
| ''[[:d:Q64209898|Zografou cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6198713|Q6198713]]
| ''[[:d:Q6198713|Jim Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1065452|Aberdeen]]''
| ''[[:d:Q499681|Coeur d'Alene]]''
| 
|-
| [[:d:Q62559818|Q62559818]]
| ''[[:d:Q62559818|Roland Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]], President of the International Geographical Union (1933–2026) ♂; honorary doctor of the Clark University; member of [[Academia Europaea]]
| [[geograaf]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Yonkers]]
| ''[[:d:Q2639776|Sherwood]]''
| 
|-
| [[:d:Q6384780|Q6384780]]
| ''[[:d:Q6384780|Keith Mitchell]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1974–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49274|Garland]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7150300|Q7150300]]
| ''[[:d:Q7150300|Paul Dobson]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q215752|Hartlepool]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7648604|Q7648604]]
| ''[[:d:Q7648604|Susana Freyre]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–2026) (1929–2026) ♀; spouse of Carlos Hugo Christensen, Hugo Moser
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q52535|Rosario]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q824025|Q824025]]
| ''[[:d:Q824025|Bernd Rauschenbach]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9201641|Q9201641]]
| ''[[:d:Q9201641|Danuta Grabowska]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], Poola seimi liige, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1942–2026) ♀; Knight of the Order of Polonia Restituta, Naeratuse orden
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Poola]]
| [[Radom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95308612|Q95308612]]
| ''[[:d:Q95308612|Dieter Sturm]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Dramaturg|dramaturg]], Germanist, teatriteadlane (1936–2026) ♂; Fritz Kortner Prize
| [[dramaturg]]
| [[Saksamaa]]
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q102341393|Q102341393]]
| ''[[:d:Q102341393|Anthony Hunter]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1055731|Q1055731]]
| ''[[:d:Q1055731|József Horák]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Cluj-Napoca]]
| 
| ''[[:d:Q714902|Házsongárd Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q106686910|Q106686910]]
| ''[[:d:Q106686910|Carmelo Scoma]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, [[Riigiametnik|riigiametnik]], mayor of Palermo (1931–2026) ♂; member of Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q264940|Prizzi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q107429930|Q107429930]]
| ''[[:d:Q107429930|Anatoly Mikhailovich Gakh]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q995326|Santa Rosa]]''
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q110318599|Q110318599]]
| ''[[:d:Q110318599|Bronwyn Hayward]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, [[Tantsija|tantsija]] (1968–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11114265|Q11114265]]
| ''[[:d:Q11114265|Sarita Leung]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q111412447|Q111412447]]
| [[Toomas Kaldma]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Eesti jalgpallur ja kohtunik
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallikohtunik]]
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112476386|Q112476386]]
| ''[[:d:Q112476386|Bernhard Sutter]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Publitsist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| 
| [[Fuji]]
| 
|-
| [[:d:Q114989|Q114989]]
| ''[[:d:Q114989|Moritz Borman]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11533084|Q11533084]]
| ''[[:d:Q11533084|Akiko Hayashi]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11606860|picture book writer]]''
| [[Jaapan]]
| [[Toshima]]
| ''[[:d:Q846338|Suwa]]''
| 
|-
| [[:d:Q11642756|Q11642756]]
| ''[[:d:Q11642756|Kōichi Nabatame]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani maalikunstnik
| ''[[:d:Q16485594|Nihonga painter]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11727543|Q11727543]]
| ''[[:d:Q11727543|Joanna Słowińska]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-01&lt;br/&gt;1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poola laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| [[Strzelce Krajeńskie]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117317519|Q117317519]]
| ''[[:d:Q117317519|Yasmin]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Pakistan|Pakistan]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12075901|Q12075901]]
| ''[[:d:Q12075901|Mykola Avramenko]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1951–2026) ♂; Honored Worker of Physical Culture and Sports of Ukraine, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4262393|Lypa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12173814|Q12173814]]
| ''[[:d:Q12173814|Mykola Yanchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
| ''[[:d:Q1999944|Stryzhavka]]''
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
|-
| [[:d:Q1222614|Q1222614]]
| ''[[:d:Q1222614|Dieter Pitthan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502934|Klingenberg am Main]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12282255|Q12282255]]
| ''[[:d:Q12282255|Iossif Surchadzhiev]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q123184700|Q123184700]]
| ''[[:d:Q123184700|Aitana Alberti León]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Argentina|Argentina]]-[[Hispaania|hispaania]]-[[Kuuba|kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], teadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], antropoloog (1941–2026) ♀; child of Rafael Alberti, María Teresa León
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''
| [[Argentina]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Kuuba]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Havanna]]
| 
|-
| [[:d:Q12404693|Q12404693]]
| ''[[:d:Q12404693|Barbara Harshav]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1940–2026) ♀
| [[tõlkija]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124368741|Q124368741]]
| ''[[:d:Q124368741|Ekavi Chatzizogidou]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Person (†2026) ♀; spouse of Takis Diamantopoulos
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12771161|Q12771161]]
| ''[[:d:Q12771161|Martin Sarvaš]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Telesaatejuht, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], laulusõnade kirjutaja, music publicist (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q108333755|music publicist]]''
| 
| [[Bratislava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130458739|Q130458739]]
| ''[[:d:Q130458739|Antonio Antonini]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133618135|Q133618135]]
| ''[[:d:Q133618135|Knut Sivertsen (1957-)]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1957–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1387181|Q1387181]]
| ''[[:d:Q1387181|John Ripard]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Malta|Malta]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1930–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Malta]]
| [[Sliema]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139004193|Q139004193]]
| ''[[:d:Q139004193|Albertus Akkermann]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Giid|giid]], [[Akordionist|akordionist]] (1967–2026) ♂; member of Laway
| [[giid]]&lt;br/&gt;[[akordionist]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| 
|-
| [[:d:Q139474173|Q139474173]]
| ''[[:d:Q139474173|Robin Erica Wagner-Pacifici]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♀
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140393123|Q140393123]]
| ''[[:d:Q140393123|Vladimir McTavish]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955&lt;br/&gt;1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1955–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140398163|Q140398163]]
| ''[[:d:Q140398163|Santiago Ríos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28135085|acting coach]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140405035|Q140405035]]
| ''[[:d:Q140405035|Amos Gueta]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1951–2026) ♂
| [[rabi]]
| [[Iisrael]]
| [[Tripoli]]
| ''[[:d:Q192225|Netanya]]''
| 
|-
| [[:d:Q140456322|Q140456322]]
| ''[[:d:Q140456322|Anastasiia Berezovska]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ukraina|ukrainlane]] person (1987–2026) ♀
| 
| [[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140463701|Q140463701]]
| ''[[:d:Q140463701|Jean-Jacques Issermann]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]] (1923–2026) ♂; [[Auleegioni orden]], [[Ordre national du Mérite]]
| [[arst]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471959|Q140471959]]
| ''[[:d:Q140471959|Ivan Hodáč]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] executive (1946–2026) ♂; child of Ivan Hodáč
| ''[[:d:Q978044|executive]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140475354|Q140475354]]
| ''[[:d:Q140475354|Roger Beilby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Raadiosaatejuht (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140534021|Q140534021]]
| ''[[:d:Q140534021|Renaud Simhon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Windsurfer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140572981|Q140572981]]
| ''[[:d:Q140572981|Alexander Barsukov]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676900|Q140676900]]
| ''[[:d:Q140676900|Andrei Viktorovich Petrovykh]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1972–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| [[Valgevene]]
| [[Peterburi]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q21590725|Čyžoŭskija Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140689772|Q140689772]]
| ''[[:d:Q140689772|Daddy Creator]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Togo|Togo]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Togo]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1460187|Q1460187]]
| ''[[:d:Q1460187|Iván Virág]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1953–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14950206|Q14950206]]
| ''[[:d:Q14950206|LeRoy Irvin]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1087169|Fort Dix]]''
| ''[[:d:Q4750886|Anaheim Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q18541622|Q18541622]]
| ''[[:d:Q18541622|Alexandru Madgearu]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Rumeenia]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q18645034|Q18645034]]
| ''[[:d:Q18645034|Rajko Šugman]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q8009692|Gorišnica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18786246|Q18786246]]
| ''[[:d:Q18786246|Valery Maksimov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂; [[Austuse märk]], Honoured Physician of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], VDNKh bronze medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20740519|Q20740519]]
| ''[[:d:Q20740519|Hans Aarsleff]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Taani keeleteadlane
| [[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q946886|Rungsted]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q22004125|Q22004125]]
| ''[[:d:Q22004125|Russell Alldread]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Drag queen|drag queen]], competition judge (1931–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q52008309|competition judge]]''
| 
| ''[[:d:Q2922719|Bowmanville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2216672|Q2216672]]
| ''[[:d:Q2216672|Hans Roordink]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Enschede]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q23073696|Q23073696]]
| ''[[:d:Q23073696|John A. Polk]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2076280|Columbia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25543401|Q25543401]]
| ''[[:d:Q25543401|Nurlana Aliyeva]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; Honorary Teacher of the Republic of Azerbaijan, Shohrat Order
| [[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2561107|Q2561107]]
| ''[[:d:Q2561107|Werner Enke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1963–) (1941–2026) ♂; German Film Award; member of Deutsche Filmakademie
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q281860|Q281860]]
| ''[[:d:Q281860|Mitch Byrd]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q17098559|penciller]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28858773|Q28858773]]
| ''[[:d:Q28858773|Clint Reilly]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poliitiline nõunik (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| [[Oakland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q292487|Q292487]]
| ''[[:d:Q292487|Edna Arbel]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]], Justice of the Supreme Court of Israel (1944–2026) ♀
| [[kohtunik]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30086288|Q30086288]]
| ''[[:d:Q30086288|Mirjam Škrk]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Sloveenia]]
| [[Ljubljana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30880243|Q30880243]]
| ''[[:d:Q30880243|Viktor Kozhevnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Habarovsk]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q31822036|Q31822036]]
| ''[[:d:Q31822036|Новосёлов Марк Ефимович]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1950–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1400464|Voyvozh]]''&lt;br/&gt;[[Komi ANSV]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4246340|Q4246340]]
| [[Sergei Kulitšenko]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Karagandõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47458585|Q47458585]]
| ''[[:d:Q47458585|Knut Harry Sivertsen]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Norra|norralased]] [[Autor|autor]], [[Kirjakandja]], põllumees, professional in the arts industry, kultuuritegelane (1941–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver; spouse of Toril Sivertsen
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10549958|professional in the arts industry]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q65148768|kultuuritegelane]]''
| [[Norra]]
| [[Beiarni vald]]
| ''[[:d:Q101228591|Tollådalen]]''
| ''[[:d:Q4580646|Høyforsmoen Chapel]]''
|-
| [[:d:Q47674395|Q47674395]]
| ''[[:d:Q47674395|André Romus]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1936–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q711079|Theux]]''
| [[Liège]]
| 
|-
| [[:d:Q4935169|Q4935169]]
| ''[[:d:Q4935169|Bobby Irvine]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1020354|Carrickfergus]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q50087893|Q50087893]]
| ''[[:d:Q50087893|Tigran Tangamyan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Bioloog|bioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♂; Presidential Medal of Gratitude
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| ''[[:d:Q3653125|Gandzani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110991|Q5110991]]
| ''[[:d:Q5110991|Christine Davy]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Austraalia|Austraalia]] mäesuusataja, [[Lendur|lendur]] (1934–2026) ♀
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''&lt;br/&gt;[[lendur]]
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59094763|Q59094763]]
| ''[[:d:Q59094763|Jože Ramovš]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Teoloog|teoloog]], [[Psühholoog|psühholoog]], antropoloog, sot­siaaltöötaja, publitsist (1947–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Sloveenia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5955706|Q5955706]]
| ''[[:d:Q5955706|Julio Revuelta]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Burgos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6024406|Q6024406]]
| ''[[:d:Q6024406|Cengiz Gündoğdu]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], kirjanduskriitik (1943–2026) ♂
| [[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Türgi]]
| [[İstanbul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6174849|Q6174849]]
| ''[[:d:Q6174849|Óscar Levín Coppel]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q40194|Mazatlan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6211321|Q6211321]]
| ''[[:d:Q6211321|Joe Melson]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6390002|Q6390002]]
| ''[[:d:Q6390002|Kenneth R. Cox]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Ohio]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q65587363|Q65587363]]
| ''[[:d:Q65587363|Noël Laignel]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, ouvriers qualifiés de type industriel, Mayor of Croisy, conseiller communautaire du Pays de Nérondes, conseiller municipal de Croisy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1749879|pensionär]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97768251|ouvriers qualifiés de type industriel]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q689546|Q689546]]
| ''[[:d:Q689546|George Howarth]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7240831|Prescot Urban District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7823239|Q7823239]]
| ''[[:d:Q7823239|Tony Rayns]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia kirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1642960|pundit]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Oxford]]
| [[London]]
| 
|-
| [[:d:Q7916959|Q7916959]]
| ''[[:d:Q7916959|Vasilis Leventis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q12874064|Messini]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q138650662|Voula cemetery]]''
|-
| [[:d:Q7976786|Q7976786]]
| ''[[:d:Q7976786|Wayne Worcester]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q767364|Keene]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8017004|Q8017004]]
| ''[[:d:Q8017004|William Poon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] peakokk (†2026) ♂
| ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q80435985|Q80435985]]
| ''[[:d:Q80435985|Axel Juhl-Jørgensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] general contractor, Kinnisvaraarendaja, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]] (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q289612|general contractor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1961686|Gårslev]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q86334649|Q86334649]]
| ''[[:d:Q86334649|Václav Cejpek]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] teatriteadlane, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]], Germanist (1953–2026) ♂; City of Brno Award
| ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q90819393|Q90819393]]
| ''[[:d:Q90819393|Giovanni Cereti]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Teoloog|teoloog]], [[Preester|preester]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q94111166|Q94111166]]
| ''[[:d:Q94111166|Ronald C. Duncan]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97958985|Q97958985]]
| ''[[:d:Q97958985|Thembeni Nxangisa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q981566|Q981566]]
| ''[[:d:Q981566|Roger Vangheluwe]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Bruges (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Belgia]]
| [[Roeselare vald]]
| ''[[:d:Q306131|Solesmes Abbey]]''
| 
|-
| [[:d:Q1178609|Q1178609]]
| ''[[:d:Q1178609|Gergely Molnár]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ungari muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]
| [[Ungari]]
| No/unknown value
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q118395729|Q118395729]]
| ''[[:d:Q118395729|Gustavo Gallón Giraldo]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Colombia]]
| [[Cali]]
| [[Genf]]
| 
|-
| [[:d:Q12283544|Q12283544]]
| ''[[:d:Q12283544|Konstantin Zankov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Bulgaaria|Bulgaaria]] filmioperaator (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124638905|Q124638905]]
| ''[[:d:Q124638905|Rudolf Flaška]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Politseinik|politseinik]], criminal investigator (†2026) ♂
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124740880|Q124740880]]
| ''[[:d:Q124740880|Marek Veinfurt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Perearst]] (†2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15924224|internist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''&lt;br/&gt;[[Perearst]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12881074|Q12881074]]
| ''[[:d:Q12881074|Michalis Mosios]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kreeka näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| ''[[:d:Q2714384|Keratea]]''
| ''[[:d:Q115203617|Cemetery of Vyronas]]''
|-
| [[:d:Q1327436|Q1327436]]
| ''[[:d:Q1327436|Tibor Pál Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] sisekujundaja (1942–2026) ♂; Munkácsy preemia; member of Hungarian Art Academy
| ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Nagykanizsa]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q140535665|Q140535665]]
| ''[[:d:Q140535665|Nils Tumat]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Oberstaatsanwalt (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q2011012|Oberstaatsanwalt]]''
| 
| [[Hamburg]]
| [[Oldenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140535809|Q140535809]]
| ''[[:d:Q140535809|Ульяна Андреевна Воробьёва]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1987–2026) ♀
| [[õpetaja]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4323663|Novodonetske]]''
| [[Slovjansk]]
| [[Kramatorsk]]
|-
| [[:d:Q15789875|Q15789875]]
| ''[[:d:Q15789875|Brigitte Servatius]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1690891|Q1690891]]
| ''[[:d:Q1690891|Joaquín Gimeno Lahoz]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q978004|La Mata de los Olmos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17125995|Q17125995]]
| ''[[:d:Q17125995|Irén Henrik]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1937–2026) ♀; spouse of Attila Dargay
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18644905|Q18644905]]
| ''[[:d:Q18644905|Pavle Čelik]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Politseinik|politseinik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], koolijuht (1941–2026) ♂; Order of Freedom of the Republic of Slovenia
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q2558523|Volča]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1884936|Q1884936]]
| ''[[:d:Q1884936|Mahmoud Mollaghasemi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] maadleja (1929–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2298882|Q2298882]]
| ''[[:d:Q2298882|Victor Willis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide laulja (1951—2026)
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8178443|libretist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24939114|Q24939114]]
| ''[[:d:Q24939114|Viktor Sagaradze]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1941–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nižni Tagil]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q2544347|Q2544347]]
| ''[[:d:Q2544347|Walter Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], saatejuht, non-fiction writer, [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Offenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2592977|Q2592977]]
| ''[[:d:Q2592977|Karen Clark]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1018681|Fort Sill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3417159|Q3417159]]
| ''[[:d:Q3417159|Radu Mărginean]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Arad]]
| [[Arad]]
| 
|-
| [[:d:Q3573413|Q3573413]]
| ''[[:d:Q3573413|Yves-Marie Bercé]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17132038|palaeographer]]''&lt;br/&gt;[[arhivaar]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q196639|Mesterrieux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3754347|Q3754347]]
| ''[[:d:Q3754347|Augusto Borderas]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Hispaania]]
| [[Irun]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q463977|Q463977]]
| ''[[:d:Q463977|Daniel Melingo]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Argentina laulja
| [[klarnetist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q540297|Q540297]]
| ''[[:d:Q540297|Vijaya Mehta]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India näitleja
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q11909|Vadodara]]''
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q5403090|Q5403090]]
| ''[[:d:Q5403090|Ethel Cochrane]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131393615|community college teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q6689725|Lourdes]]''
| [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]]
| 
|-
| [[:d:Q5693043|Q5693043]]
| ''[[:d:Q5693043|Farzad Jamshidi]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] telesaatejuht, saatejuht (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q5952590|Q5952590]]
| ''[[:d:Q5952590|Juan Sotomayor]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Linnapea|linnapea]] (1954–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q2634400|Constitutional Province of Callao]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q59656296|Q59656296]]
| ''[[:d:Q59656296|Elio Cotena]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] [[Sportlane|sportlane]] (1945–2026) ♂
| [[sportlane]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]
| [[Napoli]]
| [[Napoli]]
| 
|-
| [[:d:Q65153157|Q65153157]]
| ''[[:d:Q65153157|Frank Polson]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1952–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kanada]]
| [[Ville-Marie (linn)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6660315|Q6660315]]
| ''[[:d:Q6660315|P. A. Madhavan]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7262543|Q7262543]]
| ''[[:d:Q7262543|Puviarasu]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India kirjanik
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| [[Coimbatore]]
| 
|-
| [[:d:Q75250193|Q75250193]]
| ''[[:d:Q75250193|Andrew Wemyss]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1925–2026) ♂; child of Michael Wemyss of that Ilk, Victoria Cavendish-Bentinck; spouse of Janet Althea Scott
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q78187089|Q78187089]]
| ''[[:d:Q78187089|Jaroslav Foltýn]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Õpetaja|õpetaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂
| [[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Český Těšín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81485925|Q81485925]]
| ''[[:d:Q81485925|Angela Rosengart]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Šveits|Šveits]] kunstikoguja, kunstikaupmees (1932–2026) ♀; Award Pin of Lucerne; child of Siegfried Rosengart
| ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q872338|Q872338]]
| ''[[:d:Q872338|Mariann Csernus]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♀; Kossuthi auhind, Jászai Mari Prize
| [[näitleja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q95095243|Q95095243]]
| ''[[:d:Q95095243|Pavel Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Diakon|diakon]], Christian minister, sõjaväekaplan (1967–2026) ♂
| [[diakon]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]''
| 
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q97777150|Q97777150]]
| ''[[:d:Q97777150|John H. Rappole]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ornitoloog|ornitoloog]], ökoloog, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂
| [[ornitoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109494910|Q109494910]]
| ''[[:d:Q109494910|Лавренов, Лев Николаевич]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Orenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110305566|Q110305566]]
| ''[[:d:Q110305566|Francesco Pio Marcoccia]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], linnaplaneerija, mayor of Viterbo (1946–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Itaalia]]
| [[Perugia]]
| [[Viterbo]]
| 
|-
| [[:d:Q112351794|Q112351794]]
| ''[[:d:Q112351794|Jaroslav Sýbek]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Fotoajakirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| 
| [[Praha]]
| [[České Budějovice]]
| 
|-
| [[:d:Q11728361|Q11728361]]
| ''[[:d:Q11728361|Josef Přibyl]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂
| [[maletaja]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12260358|Q12260358]]
| ''[[:d:Q12260358|Jesus Mari Zabarte]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Hispaania|Hispaania]] person (1945–2026) ♂; member of [[Euskadi Ta Askatasuna|Euskadi ta Askatasuna]]; child of Joxepa Arregi
| 
| [[Hispaania]]
| [[Arrasate]]
| [[Arrasate]]
| 
|-
| [[:d:Q130725481|Q130725481]]
| ''[[:d:Q130725481|Carmen Grez Zuloaga]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1929–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1315654|Q1315654]]
| ''[[:d:Q1315654|Ilona T. Erdélyi]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Ungari ülikooli õppejõud
| ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Ungari]]
| [[Komárom]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131628330|Q131628330]]
| ''[[:d:Q131628330|Шупта Дмитро Романович]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂; Міжнародна літературно-мистецька премія імені Григорія Сковороди, Honored Worker of Culture of Ukraine
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kirurg]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| 
| ''[[:d:Q4248267|Kurinka]]''
| [[Odessa]]
| 
|-
| [[:d:Q133765335|Q133765335]]
| ''[[:d:Q133765335|John Nevile]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14024849|Q14024849]]
| ''[[:d:Q14024849|José Antonio Torres Sáez]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50681172|guardia civil]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1358286|Chercos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140383604|Q140383604]]
| ''[[:d:Q140383604|Vicente Lage]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1933–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| ''[[:d:Q1638413|Itabira]]''
| [[Belo Horizonte]]
| 
|-
| [[:d:Q140387092|Q140387092]]
| ''[[:d:Q140387092|Ramesh Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja (1943–2026) ♂; Sangeet Natak Akademi Award
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140395743|Q140395743]]
| ''[[:d:Q140395743|Carlos Silva]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Venezuela insener
| [[insener]]
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| ''[[:d:Q873405|La Guaira]]''
| 
|-
| [[:d:Q140412657|Q140412657]]
| ''[[:d:Q140412657|Saleem Al-Ashqar]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| 
| [[Gaza]]
| 
|-
| [[:d:Q16346242|Q16346242]]
| ''[[:d:Q16346242|Mustafa Manwar]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Bangladeshi kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q1688300|Jashore]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q17266164|Q17266164]]
| ''[[:d:Q17266164|Gennady Ireykin]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Tüürimees]], lennundusinsener, [[Sportlane|sportlane]] (1940–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Honoured Test Navigator of the USSR, [[NSV Liidu meistersportlane]]; notable work Letno-Issledovatelʹskij Institut Imeni M. M. Gromova, 1941-2001 : sobytija, ljudi ; [k 60-letiju LII Im. M. M. Gromova]
| [[Tüürimees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18764779|Akshuat]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17410584|Q17410584]]
| ''[[:d:Q17410584|Tan Liong Houw]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Surabaya]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q17411322|Q17411322]]
| ''[[:d:Q17411322|Michael Oatley]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18640519|Q18640519]]
| ''[[:d:Q18640519|Ron Raper]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q2918802|Camperdown]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2031510|Q2031510]]
| ''[[:d:Q2031510|Les Mills]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kergejõustiklane, [[Poliitik|poliitik]], kuulitõukaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]], kettaheitja, Mayor of Auckland City (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Companion of the New Zealand Order of Merit; spouse of Colleen Mills
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q15262068|New Lynn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q24003248|Q24003248]]
| ''[[:d:Q24003248|Karel Pexidr]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Jurist|jurist]], regional writer, [[Filosoof|filosoof]], [[Pianist|pianist]] (fl. 1958–) (1929–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21140478|regional writer]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27768122|Q27768122]]
| ''[[:d:Q27768122|Bob Maaskant]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hollandi jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Rotterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28058282|Q28058282]]
| ''[[:d:Q28058282|Joël Raguénès]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Prantsusmaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q326149|Le Conquet]]''
| [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]
| 
|-
| [[:d:Q31358894|Q31358894]]
| ''[[:d:Q31358894|Phyllis Kinney]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1922–2026) ♀; spouse of Meredydd Evans
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31751192|Q31751192]]
| ''[[:d:Q31751192|Сөләймәнова Фәниә Байгилде ҡыҙы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Laulja|laulja]] (1939–2026) ♀; People's Artist of the Republic of Bashkortostan, Merited Worker of Culture of Bashkortostan; spouse of Ahmet Suleymanov
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4448137|Syrtlanovo]]''
| [[Ufa]]
| 
|-
| [[:d:Q3751271|Q3751271]]
| ''[[:d:Q3751271|Franco Devescovi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Itaalia koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Itaalia]]
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3808169|Q3808169]]
| ''[[:d:Q3808169|Jesus Carlos da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-26&lt;br/&gt;1943-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1756922|Baldim]]''
| ''[[:d:Q841226|Sete Lagoas]]''
| 
|-
| [[:d:Q3840363|Q3840363]]
| ''[[:d:Q3840363|Luis Gini]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Paraguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q1093471|Piribebuy]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q42295371|Q42295371]]
| ''[[:d:Q42295371|Покусаев, Борис Григорьевич]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Almatõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4459782|Q4459782]]
| ''[[:d:Q4459782|Vitor Tolmatshov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Venemaa|venelased]] person (1951–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse orden]], Russian government prize for science and technology, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], заслуженный работник ракетно-космической промышленности Российской Федерации, Order of Holy Prince Daniel of Moscow, Russian Federation Government Certificate of Honour
| 
| [[Venemaa]]
| [[Buguruslan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4775596|Q4775596]]
| ''[[:d:Q4775596|Antoinette Miggiani]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Malta|Malta]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1937–2026) ♀; Midalja għall-Qadi tar-Repubblika
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| [[Malta]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4958469|Q4958469]]
| ''[[:d:Q4958469|Penelope Keith]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, telesaatejuht, High Sheriff of Surrey, Deputy Lieutenant of Surrey (1940–2026) ♀; [[Laurence Olivier Award]], Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu komandör, Briti impeeriumi ordu ohvitser
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3139238|Sutton]]''
| ''[[:d:Q2158126|Milford]]''
| 
|-
| [[:d:Q5218479|Q5218479]]
| ''[[:d:Q5218479|Daniel Poudrier]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Thetford Mines]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55283625|Q55283625]]
| ''[[:d:Q55283625|Tami Bezaleli Shohet]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]] (fl. 1973–) (1953–2026) ♀; Shoshana Ish Shalom Art Award; child of Isaac Bar-Moshe
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Iisrael]]
| [[Haifa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56589787|Q56589787]]
| ''[[:d:Q56589787|Antonino Cattaneo]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] biofüüsik, neuroteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Academia Europaea]]
| ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Pisa]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q6027350|Q6027350]]
| ''[[:d:Q6027350|Lars Olsson]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Rootsi|rootslased]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], koomiksikunstnik (1938–2026) ♂; The Alvar Appeltofft Memorial Award
| [[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10489080|Eskilstuna Fors församling]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60575038|Q60575038]]
| ''[[:d:Q60575038|Samīr al-Barghūthī]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]&lt;br/&gt;[[Jordaania]]
| ''[[:d:Q4855730|West Bani Zeid]]''
| [[Katar]]
| 
|-
| [[:d:Q6472864|Q6472864]]
| ''[[:d:Q6472864|Valer Brylow]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Valgevene arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Valgevene]]
| [[Gomel|Homiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6726424|Q6726424]]
| ''[[:d:Q6726424|Madan Mohan Lakhera]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7405410|Q7405410]]
| ''[[:d:Q7405410|Salmān al-Ḥusaynī al-Nadwī]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], [[Ulama]], jutlustaja, [[Professor|professor]] (1954–2026) ♂
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[India]]
| [[Lucknow]]
| [[Lucknow]]
| 
|-
| [[:d:Q75617452|Q75617452]]
| ''[[:d:Q75617452|Humphrey Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1944–2026) ♂; child of Geoffrey Smith, Rosamond Woollcombe; spouse of Julia Gladstone
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q94297182|Q94297182]]
| ''[[:d:Q94297182|Prezell R. Robinson]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1923–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q85745718|Batesville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q964137|Q964137]]
| [[Ervin László]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]], non-fiction writer, [[Pianist|pianist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], International Academy of Philosophy of Science, World Academy of Art and Science, International Academy for Systems and Cybernetic Sciences
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Budapest]]
| ''[[:d:Q157762|Cecina]]''
| 
|-
| [[:d:Q106777902|Q106777902]]
| ''[[:d:Q106777902|Wilford Lloyd Baumes]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112404256|Q112404256]]
| ''[[:d:Q112404256|Klaus Fehn]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Geograaf|geograaf]] (1936–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11377400|Q11377400]]
| ''[[:d:Q11377400|Rentarō Imanishi]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, baseball manager (1924–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''
| [[Jaapan]]
| [[Ōsaka prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11966661|Q11966661]]
| ''[[:d:Q11966661|Egil Ulateig]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124847976|Q124847976]]
| ''[[:d:Q124847976|Klaus Märtens]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], kunstikaupmees (1937–2026) ♂
| [[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133463220|Q133463220]]
| ''[[:d:Q133463220|Elene Abashidze]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Gruusia|Gruusia]] [[Geoloog|geoloog]], haridustöötaja (1922–2026) ♀
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''
| [[Gruusia]]
| [[Tšiathura]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140380864|Q140380864]]
| ''[[:d:Q140380864|Amílcar Romano]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], member of the Assembly of the Republic (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140385373|Q140385373]]
| ''[[:d:Q140385373|Volodymyr Kononnikov]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõdur|sõdur]] (†2026) ♂; [[Bohdan Hmelnõtskõi orden]]
| [[sõdur]]
| [[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140391395|Q140391395]]
| ''[[:d:Q140391395|Eddie Bevans]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Person (1985–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140392926|Q140392926]]
| ''[[:d:Q140392926|Aintzane López Azcona]]''
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Õpetaja|õpetaja]], amateur artist (1996–2026) ♀
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q59939361|amateur artist]]''
| 
| [[Pamplona]]
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140447257|Q140447257]]
| ''[[:d:Q140447257|Gerard de Braconier]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂; member of Toontje Lager, Captain Gumbo
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1449455|Q1449455]]
| ''[[:d:Q1449455|Franz Wieser]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Heilbronn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1587303|Q1587303]]
| ''[[:d:Q1587303|Hartmann Römer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksamaa füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Wuppertal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16090847|Q16090847]]
| ''[[:d:Q16090847|Ken Lewis]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16167148|Q16167148]]
| ''[[:d:Q16167148|Sonia Antinori]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Itaalia näitleja
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[Art director|kunstiline juht]]
| [[Itaalia]]
| [[Viareggio]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16594332|Q16594332]]
| ''[[:d:Q16594332|Alla Chernova]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀; spouse of Leonid Menaker
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Peterburi]]
| [[Komarovo kalmistu]]
|-
| [[:d:Q1692919|Q1692919]]
| ''[[:d:Q1692919|Piotr Chmielowski]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Poola poliitik
| [[poliitik]]
| [[Poola]]
| [[Chorzów]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1890046|Q1890046]]
| ''[[:d:Q1890046|Manfred Vorderwülbecke]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, non-fiction writer, suusainstruktor, toimetaja (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3020534|suusainstruktor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q19816915|Q19816915]]
| ''[[:d:Q19816915|Sevgül Uludağ]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist (1958–2026) ♀; Courage in Journalism Award
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]]
| [[Nikosia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22279156|Q22279156]]
| ''[[:d:Q22279156|Neil McNeill]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Australian rules football player (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q26251515|Q26251515]]
| ''[[:d:Q26251515|Teruki Gotō]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Jaapan|Jaapan]] political activist (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Kunitachi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3147795|Q3147795]]
| ''[[:d:Q3147795|Ideflawen]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1957–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q3529010|Timizart]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4439309|Q4439309]]
| ''[[:d:Q4439309|Gagik Stambolcyan]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Armeenia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2419397|Terapeut]]''
| [[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| [[Ararati maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q5233202|Q5233202]]
| ''[[:d:Q5233202|David E. Potter]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], esimees, trustee (1943–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Mountbatten Medal, Fellow of the Royal Academy of Engineering, [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Elaine Potter
| [[ettevõtja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[East London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55389628|Q55389628]]
| ''[[:d:Q55389628|Gamal Mohamed]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Egiptus|Egiptus]] maadleja (1999–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5949737|Q5949737]]
| ''[[:d:Q5949737|Mohammad Kouchakpour]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Iraan|Iraan]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1955–2026) ♂
| [[fotograaf]]
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q5855657|Kapurchal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6318053|Q6318053]]
| ''[[:d:Q6318053|Justin Richards]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Suurbritannia kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q990775|Epping]]''
| [[Warwickshire]]
| 
|-
| [[:d:Q6423887|Q6423887]]
| ''[[:d:Q6423887|Knut Erling Granaas]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Norra|norralased]] kelguhokimängija (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q56885102|kelguhokimängija]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q56869|Askeri vald]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657955|Q657955]]
| ''[[:d:Q657955|Wolfgang Paul]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q157798|watchmaker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q211423|kullassepp]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q10921|Olsberg]]''
| ''[[:d:Q10921|Olsberg]]''
| 
|-
| [[:d:Q6844261|Q6844261]]
| ''[[:d:Q6844261|Mignon Dunn]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1928–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Memphis (Tennessee)|Memphis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q714964|Q714964]]
| ''[[:d:Q714964|Artur Dmitriev]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, figure skating choreographer, iluuisutreener (1968–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]; spouse of Tatiana Druchinina
| ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55284884|figure skating choreographer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Bila Tserkva]]
| [[Moskva]]
| [[Serafimovskoje kalmistu]]
|-
| [[:d:Q7499708|Q7499708]]
| ''[[:d:Q7499708|Shoaib Ahmed]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[India|India]] äriinimene, [[Tarkvarainsener]] (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[Tarkvarainsener]]
| [[India]]
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| 
|-
| [[:d:Q7925964|Q7925964]]
| ''[[:d:Q7925964|Victor H. Mair]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, korvpallur, [[Filoloog|filoloog]], sinoloog (1943–2026) ♂; member of [[Rahukorpus]]
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2668722|East Canton]]''
| [[Philadelphia]]
| 
|-
| [[:d:Q81215445|Q81215445]]
| ''[[:d:Q81215445|Klaus Langrock]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] käsipallur, käsipallitreener (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9157138|Q9157138]]
| ''[[:d:Q9157138|Antoni Misiaszek]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Poola|poolakad]] [[Presbüter|presbüter]] (1938–2026) ♂
| [[presbüter]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9311117|Q9311117]]
| ''[[:d:Q9311117|Robert Słaboń]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Poola|poolakad]] [[Sportlane|sportlane]], speedway rider (1953–2026) ♂; child of Adolf Słaboń
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q63243629|speedway rider]]''
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q93244169|Q93244169]]
| ''[[:d:Q93244169|Gerd Kleinheyer]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]] (1931–2026) ♂; member of KDStV Bavaria Bonn
| [[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95146579|Q95146579]]
| ''[[:d:Q95146579|Marie Viková]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1935–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Olomouc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95208258|Q95208258]]
| ''[[:d:Q95208258|Sibylle Badstübner-Gröger]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane (1935–2026) ♀; Ferdinand-von-Quast-Medaille; spouse of Ernst Badstübner
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q8920|Hellerau]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q956678|Q956678]]
| [[Vlado Janevski]]
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Makedoonia laulja
| [[laulja]]
| [[Põhja-Makedoonia]]
| [[Skopje]]
| [[Skopje]]
| ''[[:d:Q84951945|Butel cemetery]]''
|-
| [[:d:Q109488890|Q109488890]]
| ''[[:d:Q109488890|Чиркова, Тамара Васильевна]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Person (1932–2026) ♀
| 
| 
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q1111220|Q1111220]]
| ''[[:d:Q1111220|David Andrews]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Iirimaa poliitik
| ''[[:d:Q808967|barrister]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| [[Dublini krahvkond]]
| 
|-
| [[:d:Q11159106|Q11159106]]
| ''[[:d:Q11159106|Per Vassbotn]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Norra ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q48501|Stranda Municipality]]''
| 
| ''[[:d:Q10297243|Høybråten Church]]''
|-
| [[:d:Q11455156|Q11455156]]
| ''[[:d:Q11455156|Waldo Urrego]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Colombia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Colombia]]
| [[Bogotá]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q123937839|Q123937839]]
| ''[[:d:Q123937839|Charles Leblanc]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1950–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124101789|Q124101789]]
| ''[[:d:Q124101789|Аляксандр Мікалаевіч Казека]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Valgevene luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q124101792|Новы Юзін]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1299327|Q1299327]]
| ''[[:d:Q1299327|Rune Mields]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Saksamaa kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Münster]]
| [[Köln]]
| 
|-
| [[:d:Q134717752|Q134717752]]
| ''[[:d:Q134717752|Dramane Yameogo]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Burkina Faso poliitik
| [[magistraat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Burkina Faso]]
| 
| [[Ouagadougou]]
| 
|-
| [[:d:Q140372321|Q140372321]]
| ''[[:d:Q140372321|José Manuel Nobre Furtado]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Presidente da Câmara Municipal de Monchique (1944–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q957663|Monchique]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140373851|Q140373851]]
| ''[[:d:Q140373851|Зварич Ігор Михайлович]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Person (1959–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140379661|Q140379661]]
| ''[[:d:Q140379661|Giacomo Pinelli]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Kirjanik|kirjanik]] (1975–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| 
| 
| ''[[:d:Q52240|Pontremoli]]''
| 
|-
| [[:d:Q140453797|Q140453797]]
| ''[[:d:Q140453797|Ray Keener]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Person (1956–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140521955|Q140521955]]
| ''[[:d:Q140521955|Ivan Kushniaruk]]''
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Näitleja|näitleja]] (1991–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Valgevene]]
| [[Łuniniec]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140629135|Q140629135]]
| ''[[:d:Q140629135|Ágnes Lánczi]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Radio editor (1957–2026) ♀
| ''[[:d:Q10270331|radio editor]]''
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q15076805|Q15076805]]
| ''[[:d:Q15076805|Sergei Sorokin]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂; child of [[Pitirim Sorokin]]
| [[teadlane]]
| 
| [[Winchester (Massachusetts)|Winchester]]
| [[Winchester (Massachusetts)|Winchester]]
| 
|-
| [[:d:Q16211124|Q16211124]]
| ''[[:d:Q16211124|Margaret Britton Vaughn]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Ameerika Ühendriikide luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16398241|Q16398241]]
| ''[[:d:Q16398241|Raisa Mkrtchyan]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Armeenia laulja
| [[laulja]]
| [[Armeenia]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Sevan]]
| [[Jerevan]]
| 
|-
| [[:d:Q17158717|Q17158717]]
| ''[[:d:Q17158717|Marokichi Sakaya]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Trummar|trummar]] (fl. 2012–) (1965–2026) ♂
| [[trummar]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1981992|Q1981992]]
| ''[[:d:Q1981992|Valery Fabrikant]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Venemaa matemaatik
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1154323|spree killer]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q24931057|Archambault Institution]]''
| 
|-
| [[:d:Q20070496|Q20070496]]
| ''[[:d:Q20070496|Mõkola Frolov]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| ukraina poliitik ja ajaloolane
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Zaporižžja]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2158180|Q2158180]]
| ''[[:d:Q2158180|Paul Van De Vijver]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Belgia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Belgia]]
| [[Moerbeke-Waas|Moerbeke]]
| ''[[:d:Q724025|Bornem]]''
| 
|-
| [[:d:Q22959067|Q22959067]]
| ''[[:d:Q22959067|Gilbert Emptaz]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laskesportlane (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q22730|Haguenau]]''
| ''[[:d:Q960041|Verlhac-Tescou]]''
| 
|-
| [[:d:Q2566682|Q2566682]]
| ''[[:d:Q2566682|Anna Dawson]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]], filminäitleja (fl. 1965–1995) (1937–2026) ♀; spouse of John Boulter
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Bolton]]
| ''[[:d:Q1185949|Kerikeri]]''
| 
|-
| [[:d:Q317015|Q317015]]
| ''[[:d:Q317015|Siegfried Verbeke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Belgia|Belgia]] holocaust denier (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q42182030|holocaust denier]]''
| [[Belgia]]
| [[Antwerpen]]
| ''[[:d:Q189692|Genk]]''
| 
|-
| [[:d:Q33246085|Q33246085]]
| ''[[:d:Q33246085|Jean-Paul Jauffret]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] tennisist, önoloog, wine trader, ärijuht, [[Poliitik|poliitik]], president, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]], mayor's adjunct (1930–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Commander of the Order of Sports Merit; member of Académie du vin de Bordeaux
| ''[[:d:Q10833314|tennisist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3542795|önoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2556132|wine trader]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q2943078|Caudéran]]''
| [[Bordeaux]]
| 
|-
| [[:d:Q3537602|Q3537602]]
| ''[[:d:Q3537602|K. Bhagyaraj]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| India filmirežissöör
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4502212|Q4502212]]
| ''[[:d:Q4502212|Konstantin Khudyakov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Venemaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[disainer]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q21674025|Tsarevchtchina]]''
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4912575|Q4912575]]
| ''[[:d:Q4912575|Billy G. Mills]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Los Angeles City Council (1929–2026) ♂
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q128244|Waco]]''
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q5239363|Q5239363]]
| ''[[:d:Q5239363|David S. Doty]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the District of Minnesota, Senior Judge of the United States District Court for the District of Minnesota (1929–2026) ♂
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q567530|Anoka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q528927|Q528927]]
| ''[[:d:Q528927|Eeva Kilpi]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Soome kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Soome]]
| [[Hiitola]]
| ''[[:d:Q1668730|Tapiola]]''
| 
|-
| [[:d:Q5981961|Q5981961]]
| ''[[:d:Q5981961|Ian Kennedy Martin]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Stsenarist|stsenarist]] (1936–2026) ♂; notable work The Sweeney
| [[stsenarist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q61858060|Q61858060]]
| ''[[:d:Q61858060|Benjamín Trillo Trillo]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Hispaania kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q10994781|A Ameixenda, Cee]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7519147|Q7519147]]
| ''[[:d:Q7519147|Simon L. Leis, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| Ameerika Ühendriikide advokaat
| [[advokaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Hamiltoni maakond (Ohio)|Hamiltoni maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q87870|Q87870]]
| ''[[:d:Q87870|Thomas Fey]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]] (1960–2026) ♂
| [[pianist]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q93240750|Q93240750]]
| ''[[:d:Q93240750|Gilbert Van Belle]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Belgia|Belgia]] [[Teoloog|teoloog]], professor (1947–2026) ♂; Msgr Jozef Coppens Award
| [[teoloog]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q3445977|Veldegem]]''
| ''[[:d:Q951571|Kessel-Lo]]''
| 
|-
| [[:d:Q95255643|Q95255643]]
| ''[[:d:Q95255643|Alfred Krovoza]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane, [[Dotsent|dotsent]], [[Psühholoog|psühholoog]] (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q702411|Rheydt]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q9602529|Q9602529]]
| ''[[:d:Q9602529|Alexei Bueno]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-27
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1963–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro osariik]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q115492474|Q115492474]]
| ''[[:d:Q115492474|Rosetta Miller-Perry]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1934–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1130247|Coraopolis]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11880950|Q11880950]]
| ''[[:d:Q11880950|Marita Mäkinen]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Soome poliitik
| [[poliitik]]
| [[Soome]]
| [[Vilppula vald]]
| [[Kurikka linn]]
| 
|-
| [[:d:Q12364142|Q12364142]]
| [[Huno Rätsep]]
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Eesti keeleteadlane
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1243024|Q1243024]]
| ''[[:d:Q1243024|Mihály Pénzes]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ungari]]
| [[Sopron]]
| [[Győr]]
| 
|-
| [[:d:Q125473156|Q125473156]]
| ''[[:d:Q125473156|Martha Lillard]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Person (1948–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1297170|Q1297170]]
| ''[[:d:Q1297170|Günter Lenz]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Saksamaa|sakslased]] džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], bandleader (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806349|bandleader]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131531785|Q131531785]]
| ''[[:d:Q131531785|Mickey York]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] rallisõitja (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137112691|Q137112691]]
| ''[[:d:Q137112691|Raúl Castro]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1936–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[Argentina]]
| 
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q138781944|Q138781944]]
| ''[[:d:Q138781944|Новиков, Юрий Васильевич (государственный деятель)]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Person (1937–2026); [[Austuse märk]]
| 
| 
| [[Kurgan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139742436|Q139742436]]
| ''[[:d:Q139742436|Yimvert Berroteran]]''
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-05-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Venezuela jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| ''[[:d:Q873405|La Guaira]]''
| 
|-
| [[:d:Q140364251|Q140364251]]
| ''[[:d:Q140364251|Saman Almeida]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Näitleja|näitleja]] (1965–2026) ♂
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140366222|Q140366222]]
| ''[[:d:Q140366222|ଦିଲ୍ଲୀପ ରାୟ]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[India|India]] filmioperaator (1957–2026) ♂; Odisha State Film Awards
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[India]]
| 
| ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]''
| 
|-
| [[:d:Q140374940|Q140374940]]
| ''[[:d:Q140374940|Mike O'Connor]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] field hockey player, kooliõpetaja, koolijuht, rahukohtunik (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Palmerston North]]
| 
|-
| [[:d:Q140377857|Q140377857]]
| ''[[:d:Q140377857|Tapani Peltola]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Soome|soomlased]] bowler (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q4951095|bowler]]''
| [[Soome]]
| [[Espoo]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q140422394|Q140422394]]
| ''[[:d:Q140422394|Kelly Yip]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Uus-Meremaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140520628|Q140520628]]
| ''[[:d:Q140520628|Paige Ree Lohman]]''
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Luuletaja|luuletaja]], stripper, [[Advokaat|advokaat]], Christian minister, [[Prostituut|prostituut]], seksitöötaja, digital creator, aktivist (1991–2026); member of [[Delta Gamma]], Phi Alpha Delta
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1141526|stripper]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''&lt;br/&gt;[[prostituut]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q852857|seksitöötaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q111263847|digital creator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15068068|Q15068068]]
| ''[[:d:Q15068068|Кадыржанов, Кайрат Камалович]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Taldõkorgan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16626116|Q16626116]]
| ''[[:d:Q16626116|Alain Roux]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nice]]
| [[Pariisi IX ringkond|Pariisi 9. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q16714424|Q16714424]]
| ''[[:d:Q16714424|Tamás Horváth]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ungari|Ungari]] [[Maletaja|maletaja]] (1951–2026) ♂
| [[maletaja]]
| [[Ungari]]
| [[Zalaegerszeg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16729756|Q16729756]]
| ''[[:d:Q16729756|David Hencke]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1947–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16734310|Q16734310]]
| ''[[:d:Q16734310|John T. Pawlikowski]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Republic of Poland
| [[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1720967|Q1720967]]
| ''[[:d:Q1720967|Kadir İnanır]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Türgi näitleja
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q375020|Fatsa]]''
| ''[[:d:Q140366629|Acıbadem Fulya Hospital]]''
| ''[[:d:Q21527241|Ulus Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q18388170|Q18388170]]
| ''[[:d:Q18388170|Philip Doyle]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Iirimaa|Iirimaa]] rugby union coach (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q15041977|rugby union coach]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18544333|Q18544333]]
| ''[[:d:Q18544333|Emilian Nica]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-02-12&lt;br/&gt;1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Teoloog|teoloog]], Eastern Orthodox priest, [[Piiskop|piiskop]] (1972–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]''
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q2547229|Berezeni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q19908677|Q19908677]]
| ''[[:d:Q19908677|V. P.  Demin]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1935–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Nõukogude Venemaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2016602|Q2016602]]
| ''[[:d:Q2016602|Bob Rusche]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, radio DJ, saatejuht (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10730252|radio DJ]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q204027|Q204027]]
| [[Sergei Ivanov]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
| ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Moskva]]
| [[Trojekurovo kalmistu]]
|-
| [[:d:Q20657184|Q20657184]]
| ''[[:d:Q20657184|Tom Ligon]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New Orleans]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24206402|Q24206402]]
| ''[[:d:Q24206402|Daniel Oliver]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| ''[[:d:Q282802|Mattapoisett]]''
| 
|-
| [[:d:Q2536512|Q2536512]]
| ''[[:d:Q2536512|Věra Linhartová]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Tšehhi kirjanik
| [[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15991218|japanoloog]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| [[Brno]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q2879278|Q2879278]]
| ''[[:d:Q2879278|Bahige Tabbara]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]
| [[Liibanon]]
| [[Beirut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3013959|Q3013959]]
| ''[[:d:Q3013959|Daniel Druet]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Prantsusmaa skulptor
| [[skulptor]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3018212|Q3018212]]
| ''[[:d:Q3018212|David Knights]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Suurbritannia muusik
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Islington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3200059|Q3200059]]
| ''[[:d:Q3200059|Krzysztof Styczynski]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1964–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1345116|Jouy]]''
| [[Chartres]]
| 
|-
| [[:d:Q3423902|Q3423902]]
| ''[[:d:Q3423902|Reinhard von Nagel]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Klavessiinimeister, esimees (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q39069833|klavessiinimeister]]''
| 
| [[Mannheim]]
| [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q388028|Q388028]]
| ''[[:d:Q388028|Manfred Ritschel]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2498730|Unterreichenbach]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4249560|Q4249560]]
| ''[[:d:Q4249560|Nail Kutlugildin]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Išimbai]]
| [[Ufa]]
| 
|-
| [[:d:Q47672358|Q47672358]]
| ''[[:d:Q47672358|Cui Kun]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Õppejõud|õppejõud]], mehaanikainsener (1925–2026) ♂; member of Chinese Academy of Engineering
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]
| [[Jinan Shi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5836735|Q5836735]]
| ''[[:d:Q5836735|Ernestina Pais]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Argentina|Argentina]] telesaatejuht, äriinimene, raadiosaatejuht, [[Näitleja|näitleja]] (1972–2026) ♀
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q2164117|San Isidro]]''
| 
|-
| [[:d:Q58693706|Q58693706]]
| ''[[:d:Q58693706|Bendix Trier]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], prehistorian, [[Arheoloog|arheoloog]], muuseumidirektor (1930–2026) ♂; child of Jost Trier
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''&lt;br/&gt;[[arheoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6209541|Q6209541]]
| ''[[:d:Q6209541|Joe Doering]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
| 
|-
| [[:d:Q63861978|Q63861978]]
| ''[[:d:Q63861978|Bahij Tabbara]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Liibanon]]
| [[Beirut]]
| [[Beirut]]
| ''[[:d:Q64729641|Al-Bachoura cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6397369|Q6397369]]
| ''[[:d:Q6397369|Kevin Roberts]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Australian rules football player (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65047401|Q65047401]]
| ''[[:d:Q65047401|史维祥]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Person (1928–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6531252|Q6531252]]
| ''[[:d:Q6531252|Leslie Woodhead]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] documentary filmmaker, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], produtsent, [[Stsenarist|stsenarist]] (1937–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| ''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47541952|produtsent]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7070151|Q7070151]]
| ''[[:d:Q7070151|Nurlan Motuev]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Kõrgõzstani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kõrgõzstan]]
| ''[[:d:Q3541520|Chaek]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8291334|Q8291334]]
| ''[[:d:Q8291334|Wang Luolin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Hiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q71355|Huanggang]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8543796|Q8543796]]
| ''[[:d:Q8543796|Andreas Koller]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| Austria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95146765|Q95146765]]
| ''[[:d:Q95146765|František Wiendl]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] vastupanuvõitleja (1923–2026) ♂; participant in the resistance and resistance against communism, USTR Prize for Freedom, Democracy and Human Rights
| ''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Klatovy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q97538665|Q97538665]]
| ''[[:d:Q97538665|Matti Miikkulainen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1944–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Soome]]
| [[Kouvola linn|Kouvola]]
| [[Kouvola linn|Kouvola]]
| 
|-
| [[:d:Q99162532|Q99162532]]
| ''[[:d:Q99162532|Jacqueline Feldman]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-26
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], Director of Research at CNRS (1936–2026) ♀
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3029430|Director of Research at CNRS]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]]
| ''[[:d:Q192574|Hyères]]''
| 
|-
| [[:d:Q10502102|Q10502102]]
| ''[[:d:Q10502102|Miu Kam-fung]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] telesarjanäitleja (1945–2026) ♀
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Briti Hongkong]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q7241612|Tseung Kwan O Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q115526776|Q115526776]]
| ''[[:d:Q115526776|Jean-Louis Lacam]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Person (1931–2026) ♂; spouse of Odette Lacam
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11946715|Q11946715]]
| ''[[:d:Q11946715|Salomó Marquès i Sureda]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], professor (1942–2026) ♂; The Jaume Vicens Vives award
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q11304|L'Escala]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12044231|Q12044231]]
| ''[[:d:Q12044231|Pavel Rudolf]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, joonistaja (1943–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''
| 
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q12238255|Q12238255]]
| ''[[:d:Q12238255|Māzin Mubārak]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Süüria kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15991187|grammarian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''
| ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Damaskus]]
| 
|-
| [[:d:Q123488104|Q123488104]]
| ''[[:d:Q123488104|Sławomir Żukowski]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Poola näitleja
| [[näitleja]]
| [[Poola]]
| [[Radom]]
| [[Tychy]]
| 
|-
| [[:d:Q12746960|Q12746960]]
| ''[[:d:Q12746960|Slavenko Saletović]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-11&lt;br/&gt;1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Serbia|Serbia]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] teatrilavastaja, telelavastaja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Õppejõud|õppejõud]], teatrijuht, [[Lavastaja|režissöör]] (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Serbia]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]
| [[Visoko]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12796496|Q12796496]]
| ''[[:d:Q12796496|Miha Jazbinšek]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1941–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]
| [[Sloveenia]]
| [[Ljubljana]]
| [[Ljubljana]]
| 
|-
| [[:d:Q133569733|Q133569733]]
| ''[[:d:Q133569733|Oshim Ottawa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Kanada näitleja
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q134704897|Q134704897]]
| ''[[:d:Q134704897|Rusudan Zekalashvili]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (fl. 2006–) (1954–2026) ♀
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[filoloog]]
| [[Gruusia NSV]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Khuthaisi]]
| [[Thbilisi]]
| 
|-
| [[:d:Q140358616|Q140358616]]
| ''[[:d:Q140358616|Dusty Spencer]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Person (1952–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140385737|Q140385737]]
| ''[[:d:Q140385737|Dražen Pinević]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Spordiajakirjanik (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| 
| [[Banja Luka]]
| [[Zagreb]]
| [[Mirogoj]]
|-
| [[:d:Q140393372|Q140393372]]
| ''[[:d:Q140393372|Annie Baglin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] astrofüüsik, astronoom (1938–2026) ♀
| ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11063|astronoom]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Amiens]]
| [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q140422145|Q140422145]]
| ''[[:d:Q140422145|Ruggero Cozzi Paredes]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Tšiili|Tšiili]] mereväeohvitser (1959–2026) ♂; child of Ruggero Cozzi
| ''[[:d:Q10669499|mereväeohvitser]]''
| [[Tšiili]]
| [[Santiago]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14541800|Q14541800]]
| ''[[:d:Q14541800|Milena Flodrová]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Tšehhi kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Tšehhi]]
| [[Hranice (Přerovi ringkond)]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q1532002|Q1532002]]
| ''[[:d:Q1532002|Norbert Likulia Bolongo]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Kongo poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q1101913|Basoko]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q17394647|Q17394647]]
| ''[[:d:Q17394647|Timo Hantunen]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Soome|soomlased]] [[Kaardilugeja|kaardilugeja]] (1949–2026) ♂
| [[kaardilugeja]]
| [[Soome]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q19265469|Q19265469]]
| ''[[:d:Q19265469|Jackie Gelling]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Kanada|Kanada]] kergejõustiklane (1932–2026) ♀
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1958500|Q1958500]]
| ''[[:d:Q1958500|Vyacheslav Pozgalyov]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Pyongyang|P'yŏngyang]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q19843272|Q19843272]]
| ''[[:d:Q19843272|Karl-Heinz Schmalfuß]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1929–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q46900|Rodewisch]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q28790340|Q28790340]]
| ''[[:d:Q28790340|Bata Nedic]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Ukraina filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q29452918|Q29452918]]
| ''[[:d:Q29452918|Carl Ekdahl]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Person (†2026) ♂; IEEE Fellow
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3056195|Q3056195]]
| ''[[:d:Q3056195|Eriamel]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Prantsusmaa koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q11892507|comics writer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3123797|Q3123797]]
| ''[[:d:Q3123797|Gérard Brémond]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Prantsusmaa ärimees
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Boulogne-Billancourt]]
| [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q3270499|Q3270499]]
| ''[[:d:Q3270499|Daniel Castellani]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Argentina|Argentina]] võrkpallur, rannavõrkpallur (1961–2026) ♂; Officer of the Order of Polonia Restituta
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17361156|rannavõrkpallur]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q2626773|La Lucila]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q401971|Q401971]]
| ''[[:d:Q401971|Ahmet Çakıcı]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Türgi|Türgi]]-[[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Treener|treener]] (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Türgi]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[İzmit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q41597782|Q41597782]]
| ''[[:d:Q41597782|Victoria Cruz]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] LGBTQ rights activist (1940–2026)
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1019645|Guánica]]''
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q4404928|Q4404928]]
| ''[[:d:Q4404928|Bako Sadykov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Buhhaara|Buxoro]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q47001765|Q47001765]]
| ''[[:d:Q47001765|Mats Grotenbreg]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Hollandi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q16068685|Doetinchem]]''
| ''[[:d:Q2036065|Middelaar]]''
| 
|-
| [[:d:Q4834049|Q4834049]]
| ''[[:d:Q4834049|B. J. Sams]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4911211|Q4911211]]
| ''[[:d:Q4911211|Bill Valentine]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49227|Winston-Salem]]''
| ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]''
| 
|-
| [[:d:Q5484916|Q5484916]]
| ''[[:d:Q5484916|Frank A. Welch]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1959–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Texas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55987942|Q55987942]]
| ''[[:d:Q55987942|Donald William Krummel]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Bibliograaf, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; Guggenheim Fellowship
| ''[[:d:Q10429346|bibliograaf]]''&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5883678|Q5883678]]
| ''[[:d:Q5883678|Gorutta Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Argentina|Argentina]] elukutseline maadleja (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59974163|Q59974163]]
| ''[[:d:Q59974163|Nicholas Alahverdian]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], political activist (1987–2026) ♂; spouse of Miranda Louisa Knight
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Providence]]
| [[Utah]]
| 
|-
| [[:d:Q6197634|Q6197634]]
| ''[[:d:Q6197634|Björn Svedberg]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Rootsi|rootslased]] ehitusinsener (1937–2026) ♂; member of [[Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6529269|Q6529269]]
| ''[[:d:Q6529269|Les Brennan]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7004872|Q7004872]]
| ''[[:d:Q7004872|Neville Trotter]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1108818|chartered accountant]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q705333|Q705333]]
| ''[[:d:Q705333|David Clayton-Thomas]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Suurbritannia muusik
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2321706|Kingston-upon-Thames]]''
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q7212270|Q7212270]]
| ''[[:d:Q7212270|Wan Shaofen]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-25
| Hiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q171943|Nanchang]]''
| [[Peking]]
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>mxo1x0pf78d3xzwb2de5ycxxl6it6qr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jesse Lingard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>504274</id>
    <revision>
      <id>7201539</id>
      <parentid>7135974</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:09:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9103" sha1="ksgb2ex9fvyhz6l39j0fo6z1qvmawpk" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi         = Jesse Lingard
| pilt         = 240609 FC 서울 팬사인회 (Jesse Lingard).jpg
| pildi_suurus = 200px
| pildiallkiri = Lingard 2024.
| täisnimi     = Jesse Ellis Lingard
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1992|12|15}}
| sünnilinn    = [[Warrington]]
| sünnimaa     = [[Inglismaa]]
| pikkus       = 175 cm
| positsioon   = [[ründav poolkaitsja]]/[[äärepoolkaitsja]]
| koduklubi    = [[Corinthians]]
| särginumber  = 77
| aastad1 = 2011–2022    | mänge1 = 149 | väravaid1 = 20 | klubi1 = [[Manchester United FC|Manchester United]]
| aastad2 = 2012–2013| mänge2 = 5  | väravaid2 = 0 | klubi2 = → [[Leicester City FC|Leicester City]] (laenul)
| aastad3 = 2013–2014| mänge3 = 13 | väravaid3 = 6 | klubi3 = → [[Birmingham City FC|Birmingham City]] (laenul)
| aastad4 = 2014     | mänge4 = 15 | väravaid4 = 3 | klubi4 = → [[Brighton &amp; Hove Albion FC|Brighton &amp; Hove Albion]] (laenul)
| aastad5 = 2015     | mänge5 = 14 | väravaid5 = 2 | klubi5 = → [[Derby County FC|Derby County]] (laenul)
| aastad6 = 2021    | mänge6 = 16 | väravaid6 = 9 | klubi6 = → [[West Ham United]] (laenul)
| aastad7 = 2022–2023 | mänge7 = 17| väravaid7 = 0 | klubi7 = [[Nottingham Forest]]
| aastad8 = 2024–2025   | mänge8 = 60| väravaid8 = 16 | klubi8 = [[FC Seoul]]
| aastad9 = 2026–   | mänge9 = 16| väravaid9 =1 | klubi9 = [[Corinthians]]
| klubi_seisuga =25. juuli 2026
| koondiseaastad1 = 2008     | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = Inglismaa U17
| koondiseaastad2 = 2013–2015| koondisemänge2 = 11| koondiseväravaid2 = 2| koondis2 = Inglismaa U21
| koondiseaastad3 = 2016–    | koondisemänge3 = 32 | koondiseväravaid3 = 6 | koondis3 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| koondis_seisuga = 9. oktoober 2021
}}
'''Jesse Ellis Lingard''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1992]] [[Warrington]]is)&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.11v11.com/players/jesse-lingard-238970/|Pealkiri=Jesse Lingard|Väljaanne=11v11.com|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või ääremängijana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]].

2000. aastal liitus ta [[Manchester United FC|Manchester United]]i noorteakadeemiaga. Lingard tegi täiskasvanute arvestuses debüüdi [[Leicester City]]s laenul olles 2012. aastal. Manchester Unitedi põhimeeskonnas debüteeris ta 2014. aastal. Manchester Unitedist mängis ta lisaks laenul [[Birmingham City]], [[Brighton &amp; Hove Albion]]i, [[Derby County]] ja [[West Ham United]]i meeskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/jesse-lingard/profil/spieler/141660|Pealkiri=Jesse Lingard|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; 

==Klubikarjäär==
===Manchester United===
Lingard sündis [[Warrington]]is [[Cheshire|Cheshire'is]]. Jalgpallurikarjääri alustas ta Penketh Unitedis ning treenis seal kuni Manchester Unitedi noorteakadeemiaga liitumiseni 2000. aastal. Ta kuulus Manchester Unitedi meeskonda, mis 2010–11 hooajal võitis FA Youth Cupi. Elukutseliselepingu sõlmis ta klubiga 2011. aasta suvel.
Manchester Unitedi põhimeeskonnas tegi debüüdi 16. augustil 2014 liigamängus [[Swansea City]] vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/28718345|Pealkiri=Manchester United 1–2 Swansea City|Väljaanne=BBC Sport|Kasutatud=10. mai 2018}}&lt;/ref&gt; 
2015–16 hooajal aitas ta [[Manchester United]]il võita [[FA Cup]]i, lüües võiduvärava [[Wembley staadion]]il [[Crystal Palace|Crystal Palace'i]] vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/36292265|Pealkiri=Crystal Palace 1–2 Manchester United|Väljaanne= BBC Sport|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; 

2016–17 hooajal aitas Lingard [[Manchester United]]i võidule [[EFL Cup|EFL Cupi]] finaalis [[Southampton]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/39018813|Pealkiri=Manchester United 3-2 Southampton|Väljaanne= BBC Sport|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; vastu, lüües võiduvärava, ning [[FA Community Shield]]is lõi avavärava [[Leicester City]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/36934956|Pealkiri=Leicester City 1–2 Manchester United|Väljaanne= BBC Sport|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; vastu.

===Leicester City===
2012–13 hooajal laenas Manchester United Jesse Lingardi ja [[Michael Keane]]'i [[Leicester City|Leicester Citysse]], kus Lingard mängis klubi meeskonnas viis mängu.
&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.lcfc.com/news/434192|Pealkiri=City Bolstered By United Loan Double|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt;

===Birmingham City===
2013–14 hooajal laenati Lingard [[Birmingham City]]sse, kus ta mängis 13 mängu ning jõudis lüüa 6 väravat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/24164296|Pealkiri=Jesse Lingard: Birmingham City sign Man Utd youngster on loan|Väljaanne= BBC Sport|Kasutatud=10. mai 2018}}&lt;/ref&gt;

===Brighton &amp; Hove Albion===
27. veebruaril 2014 laenas Manchester United Jesse Lingardi Brighton &amp; Hove Albionisse, kus ta lõi 3 väravat 15 mänguga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.brightonandhovealbion.com/news/2014/february/albion-sign-man-uniteds-lingard/|Pealkiri=Albion Sign Man United's Lingard|Väljaanne=BBC Sport|Kasutatud=10. mai 2018|arhiivimisaeg=2018-05-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180515043534/https://www.brightonandhovealbion.com/news/2014/february/albion-sign-man-uniteds-lingard/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

===Derby County===
2. veebruaril 2015 laenati Lingard klubisse [[Derby County]]. Seal ta lõi 14 mänguga 2 väravat.
&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/31104738|Pealkiri=Thomas Ince &amp; Jesse Lingard join Derby|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt;

=== West Ham United ===
Hooaja 2020–21 teises pooles mängis Lingard Manchester Untedist laenul Inglismaa kõrgliiga klubis [[West Ham United]]. Seal lõi ta 16 mänguga üheksa väravat.

=== Nottingham Forest ===
2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Nottingham Forestiga.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://theathletic.com/news/jesse-lingard-nottingham-forest-transfer/AjaHT0IKEaGH/ |title=Jesse Lingard joins Nottingham Forest on one-year deal |first=David |last=Ornstein |website=The Athletic |date=21 July 2022 |access-date=21 July 2022}}&lt;/ref&gt;

==Koondisekarjäär==
Noortekoondises mängis ta Inglismaa alla 17-aastaste koondises kolm mängu ja alla 21-aastaste koondises 11 mängu, mille jooksul lõi ta ka kaks väravat.

Täiskasvanute koondises tegi Lingard debüüdi [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu oktoobris 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/43380175|Pealkiri=Netherlands 0–1 England|Väljaanne=BBC Sport|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; 

Esimese värava Inglismaa täiskasvanute meeskonnas lõi ta sõprusmängus [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]]i vastu 23. märtsil 2018.
&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.theguardian.com/football/blog/2016/oct/08/england-malta-2-0-world-cup-qualifier-five-talking-points-waybe-rooney-jesse-lingard-roberto-mancini|Pealkiri=England 2-0 Malta: Five talking points from Wembley|Väljaanne= The Guardian|Kasutatud=7. mai 2018}}&lt;/ref&gt; 

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus lõi ta värava [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841838/avapoolajal-viis-varavat-loonud-inglismaa-materdas-panamat &quot;Avapoolajal viis väravat löönud Inglismaa materdas Panamat&quot;]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
[[Inglismaa naiste jalgpallikoondis|Inglismaa]] naiste jalgpallikoondislane [[Gabrielle George]] on Jesse Lingardi nõbu.
&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.bbc.com/sport/football/43527545|Pealkiri=England goalscorer Lingard takes on footballing cousin|Väljaanne=BBC Sport|Kasutatud=7. mai 2018|arhiivimisaeg=2018-05-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180517235748/https://www.bbc.com/sport/football/43527545|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

==Saavutused==
;Manchester United U18 koondis
* [[FA Youth Cup]]: 2010–11

;Manchester United
* [[FA Cup]]: 2015–16
* [[FA Community Shield]]: 2016
* [[Football League Cup]]: 2016–17
* [[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2016–2017|2016–17]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=63531 Jesse Lingard] Soccerbase'i kodulehel

{{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Lingard, Jesse}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brighton &amp; Hove Albion FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Derby County FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>ksgb2ex9fvyhz6l39j0fo6z1qvmawpk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Clube Atlético Mineiro</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505027</id>
    <revision>
      <id>7201526</id>
      <parentid>7147768</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:10:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10423" sha1="cr8shfaur5n15rjhcdb9zcns499ju9c" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Atlético Mineiro
| pilt          =Atletico_mineiro_galo.png 
| pildi_suurus  = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Clube Atlético Mineiro
| hüüdnimi      = ''Galo'' ('kukk')&lt;br&gt;''Alvinegro'' ('Valge ja must')
| lühend        = 
| asutatud      = 25. märtsil 1908
| lõpp          = 
| väljak        = [[Arena MRV]]
| mahutavus     = 46 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = Sérgio Coelho
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Eduardo Domínguez]]
| liiga         = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]
| hooaeg        = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]]
| positsioon    = 11. koht
| muster_la1=_cam1718h |muster_b1=_cam1718h |muster_ra1=_cam1718h| muster_sh1   =| muster_so1   = _cam1718h
| vasakkäsi1= 000000 |kere1= 000000 |paremkäsi1=000000 |püksid1=000000 |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_cam1718a|muster_b2=_cam1718a |muster_ra2=_cam1718a| muster_sh2   = | muster_so2   =_cam1718a
| vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=000000
| veeb     = http://www.atletico.com.br/
| e mäng   = 
| enim mänge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
[[File:Clube Atletico Mineiro - 1915.jpg|pisi|Atlético Mineiro meeskond, mis tuli 1915. aastal esimesena Minas Geraisi osariigi meistriks]]
[[Pilt:Mineirao Stadium.jpg|pisi|Atlético Mineiro kodustaadion [[Mineirão]]]]
[[File:Galo Doido 2012 01.jpg|pisi|Klubi maskott Pöörane Kukk (''Galo Doido'')]]
'''Clube Atlético Mineiro''' on [[Brasiilia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigis]] [[Belo Horizonte]]s. Klubi mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja Minas Geraisi osariigi meistrivõistlustel [[Campeonato Mineiro]].

Atlético Mineiro on vanim tegutsev jalgpalliklubi Minas Geraisi osariigis. Selle asutasid 1908. aastal 25. märtsil 22 Belo Horizonte üliõpilast. Vaatamata sellele, et selle asutajad oli pärit kõrgkihist, said klubiga liituda kõik mängijad sotsiaalsest klassist hoolimata, tänu millele sai see tuntuks &quot;rahvaklubina&quot;, samuti sai sellest Brasiilia üks populaarsemaid jalgpalliklubisid.

Atlético Mineiro on Minas Geraisi osariigi edukaim klubi 50 osariigi meistrivõistluste võiduga. Esimest korda tuli Atlético Mineiro Brasiilia meistriks 1971. aastal. Esimesest korda võideti Brasiilia karikavõistlused [[Copa do Brasil]] 2014. aastal. 2021. aastal võideti nii Brasiilia meistrivõistlused kui ka karikavõistlused. 2022. aastal alistati Brasiilia superkarikafinaalis [[Supercopa do Brasil]] [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]]. Rahvusvahelisel tasandil on klubi võitnud korra Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]] ja korra Lõuna-Ameerika superkarika [[Recopa Sudamericana]]. Kahel korral võideti [[Copa CONMEBOL]].

Klubi kodustaadion on 2023. aastal valminud [[Arena MRV]], mis valmis 2023. aastal. Enne seda oli klubi kodustaadionideks pikka aega [[Estádio Independência]] või [[Mineirão]], mida sageli jagati teiste klubidega.

Atlético Mineiro kauaaegseks rivaaliks on olnud Cruzeiro ning nende vahelised mängud on tuntud nime all [[Clássico Mineiro]]. Lisaks on klubi linnarivaaliks on [[América Futebol Clube|América Mineiro]] ja osariigisiseseks rivaaliks Flamengo.

Klubi maskott on [[kukk]]. Samuti on klubi üheks hüüdnimeks ''Galo'' (portugali keeles 'kukk'). Klubi tunnusvärvid on must ja valge.

== Mängijad ==
=== Praegune koosseis ===
''Seisuga 10. juuli 2026''&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.atletico.com.br/profissional|title=Futebol profissional – Clube Atlético Mineiro|website=Clube Atlético Mineiro|date=16 July 2015 |language=pt|access-date=1 January 2019}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Gabriel Delfim]]}}
{{JK koosseis mängija|no=2|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Natanael Moreira Milouski|Natanael]]}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=Tšiili|pos=KA|nimi=[[Iván Román]]}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Ruan Tressoldi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Alexsander]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Maycon]]}}
{{JK koosseis mängija|no=9|rah=Colombia|pos=RÜ|nimi=[[Mateo Cassierra]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Gustavo Scarpa]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Bernard (jalgpallur)|Bernard]]}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Lyanco]]}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Vitor Hugo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Léo Duarte]]}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Renan Lodi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Igor Gomes]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Reinier Jesus|Reinier]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Patrick Roberto da Silva Campos|Patrick]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=21|rah=Ecuador|pos=PK|nimi=[[Alan Franco]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Everson Felipe Marques Pires|Everson]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=Ecuador|pos=KA|nimi=[[Ángelo Preciado]]}}
{{JK koosseis mängija|no=25|rah=Argentina|pos=PK|nimi=[[Tomás Pérez]]|märkus=laenul [[FC Porto|Porto]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=27|rah=Ecuador|pos=RÜ|nimi=[[Alan Minda]]}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=[[Tomás Cuello]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Cauã Soares]]}}
{{JK koosseis mängija|no=30|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Victor Hugo Gomes Silva|Victor Hugo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=31|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Robert Pinto Alves Assunção|Robert]]}}
{{JK koosseis mängija|no=36|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Kauã Pascini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=38|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Índio]]}}
{{JK koosseis mängija|no=39|rah=Guinea|pos=PK|nimi=[[Mamady Cissé]]}}
{{JK koosseis mängija|no=40|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Vitão]]}}
{{JK koosseis mängija|no=46|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Pedro Cobra]]}}
{{JK koosseis mängija|no=92|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Eduardo Pereira Rodrigues|Dudu]]}}
{{JK koosseis lõpp}}

=== Endiseid mängijaid ===
{{div col}}
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dadá Maravilha]] (1968–1972, 1974, 1978)
*{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Ladislao Mazurkiewicz]] (1971–1974)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Toninho Cerezo]] (1972–1983, 1996–1997)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[José Reinaldo de Lima|Reinaldo]] (1973–1985)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luizinho]] (1978–1989)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Éder Aleixo]] (1980–1985, 1989–1990, 1994–1995)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Nelinho]] (1982–1987)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cláudio Taffarel]] (1995–1998)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dedé]] (1996–1998)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Lincoln Cássio de Souza Soares|Lincoln]] (1997–2001)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Juliano Belletti]] (1999)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mancini]] (1999–2001, 2011, 2013–2015)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cicinho]] (2001–2003)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gilberto Silva]] (2000–2002, 2013–2014)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Diego Alves]] (2004–2007)
*{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio César Cáceres]] (2005)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Diego Tardelli]] (2009–2011, 2013–2014, 2020–2021)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Bernard (jalgpallur)|Bernard]] (2010–2013)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[André Felipe Ribeiro de Souza]] (2011–2015)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ronaldinho]] (2012–2014)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jô]] (2012–2015)
*{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lucas Pratto]] (2015–2017)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Robinho]] (2016–2017)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fred]] (2016–2017)
*{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] (2021–2026)
{{div col end}}

== Saavutused ==
;Rahvusvahelised
*[[Copa Libertadores]] (1): 2013
*[[Copa CONMEBOL]] (2): 1992, 1997
*[[Recopa Sudamericana]] (1): 2014

;Üleriigilised
*[[Campeonato Brasileiro Série A]] (2): 1971, [[Campeonato Brasileiro Série A 2021|2021]]
*[[Copa do Brasil]] (2): 2014, 2021
*[[Supercopa do Brasil]] (1): 2022
*[[Copa dos Campeões Estaduais]] (1): 1937
*[[Copa dos Campeões Brasileiros]] (1): 1978
*[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2006

;Osariiklikud
*[[Campeonato Mineiro]] (50): 1915, 1926, 1927, 1931, 1932, 1936, 1938, 1939, 1941, 1942, 1946, 1947, 1949, 1950, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1958, 1962, 1963, 1970, 1976, 1978, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983, 1985, 1986, 1988, 1989, 1991, 1995, 1999, 2000, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2017, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
*[[Taça Minas Gerais]] (5): 1975, 1976, 1979, 1986, 1987

== Statistika ==

* Enim mänge klubi särgis – [[João Leite da Silva Neto]] (684 mängu aastatel 1976–1988 ja 1991–1992)
* Enim väravaid klubi särgis – [[José Reinaldo de Lima|Reinaldo]] (255 mängu aastatel 1973–1985)
* Enim väravaid ühe hooajal Brasiilia liigas – 28 väravat (Reinaldo 1977. aastal and [[Guilherme de Cássio Alves|Guilherme]] 1999. aastal)
* Enim väravaid ühes mängus Brasiilia liigas – 5 väravat (mängus [[Nacional Fast Clube|Fast Clube]] vastu 9. novembril 1977)
* Esimene kohtumine – Atlético Mineiro–Sport Clube Football 3:0 (21. märts 1909)
* Suurim võit – Atlético Mineiro–Calafate 13:0 (Campeonato Mineiro, 11. august 1929)
* Suurim võit Brasiilia kõrgliigas – Atlético Mineiro–[[Associação Desportiva Ferroviária Vale do Rio Doce|Ferroviária]] 7:1 (14. veebruar 1982)
* Suurim kaotus – Atlético Mineiro–[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]] 2:11 (12. oktoober 1929)
* Suurim kaotus Brasiilia kõrgliigas – Atlético Mineiro–[[Sport Club do Recife|Sport]] 0:6 (19. november 2000)
* Suurim ost – 8 miljonit eurot [[André Felipe Ribeiro de Souza|André]] eest [[Kiievi Dinamo]]le 2012. aastal
* Suurim müük – 25 miljonit eurot [[Bernard (jalgpallur)|Bernard]]i eest [[Donetski Šahtar]]ilt 2013. aastal

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://www.atletico.com.br/ Klubi koduleht]

{{Campeonato Brasileiro Série A klubid}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|Atlético Mineiro]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro| ]]</text>
      <sha1>cr8shfaur5n15rjhcdb9zcns499ju9c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netta Barzilai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509089</id>
    <revision>
      <id>7201594</id>
      <parentid>6989468</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:01:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7201594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2142" sha1="lmw6xv9nee60qm8wxvn51i0z1d6u6er" xml:space="preserve">{{suunamine|Netta|Linnuperekonna|Netta (linnuperekond)}}
{{Muusikute info
| nimi                = Netta Barzilai
| pilt                = Netta (3) 20180508 EuroVisionary.jpg
| pildiallkiri     = Netta Barzilai (2018)
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Netta Barzilai
| alias               = 
| sünniaeg            = {{sünniaeg ja vanus|1993|01|22}}&lt;br&gt;[[Hod HaSharon]], [[Iisrael]]
| surmaaeg              = 
| päritolu            = 
| pill                = kitarr, süntesaator
| hääleliik           = 
| stiil               = &lt;div&gt;[[popmuusika]]
| amet                = laulja
| tegev            = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = 
| koosseis            = 
| endised_liikmed     = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Netta Barzilai''' ([[heebrea keel]]es נטע ברזילי, tuntud ka kui '''Netta'''; sündinud [[22. jaanuar]]il [[1993]] [[Hod HaSharon]]is [[Iisrael]]is) on Iisraeli laulja.

Varases lapsepõlves [[1990. aastad|1990. aastatel]] elas ta koos vanematega neli aastat [[Nigeeria]]s.&lt;ref&gt;Roy Knoops:[http://esctoday.com/161305/israel-the-man-behind-nettas-toy-doron-medalie/ Israel: The man behind Netta’s Toy, Doron Medalie] esctoday.com&lt;/ref&gt;

Sõjaväeteenistuse ajal oli ta solist Iisraeli Mereväe ansamblis. Ta on õppinud Rimoni muusikakoolis.&lt;ref&gt;[https://www.thejc.com/news/world/meet-israel-s-eurovision-2018-entry-netta-barzilai-1.463810 Meet Netta Barzilai: Israel’s Eurovision 2018 entry] thejc.com&lt;/ref&gt;

Ta võitis Iisraeli esindajana [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e lauluga &quot;Toy&quot;. Mõne kommentaatori väljenduses algatas võidu toonud [[Manipuleerimine|manipuleeriv]] sõnum võistluse laulujärgse ajastu (vt [[tõepõhjata ajastu]]).{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

{{Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}}

{{JÄRJESTA:Barzilai, Netta}}
[[Kategooria:Iisraeli lauljad]]
[[Kategooria:Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>lmw6xv9nee60qm8wxvn51i0z1d6u6er</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karel Tilga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510223</id>
    <revision>
      <id>7201395</id>
      <parentid>7135341</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:09:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201395</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11493" sha1="bcs2sgjjzgr2peq7r0izj0ede7b2kv7" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Karel Tilga
| pilt = Karel Tilga, 2025 (Reiko Kolatski foto).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Karel Tilga 2025. aastal
| riik = 
| sünniaeg  = {{Sünniaeg ja vanus|1998|2|5}}
| sünnikoht = [[Puka]], Eesti
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 200 cm
| kaal      =  95 kg
| spordiklubi= 
| treener = Jeff Huntoon
| isiklik_rekord = 8681
| medalid =
{{Olümpia2|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|{{nowrap|2017 Grosseto}}|kümnevõistlus}}
}}
'''Karel Tilga''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1998]] [[Puka]]s) on eesti [[kümnevõistleja]].

Tema kümnevõistluse rekord on 2023. aastal saavutatud 8681 punkti, mis oli sel ajal Eesti kõigi aegade teine tulemus.

== Elukäik ==
Tilga on lõpetanud 2017. aastal [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]]i ja 2022. aastal [[Georgia Ülikool]]i (USA). [[Puka Kool]]is õppides harrastas ta jalgpalli, mängis ka FC Elva noortemeeskonnas. 

2014. aastal alustas Tilga Tartus kergejõustikutreeninguid [[Jaan Tiitsaar]]e käe all. Tema treenerid on olnud aastatel 2018–2021 [[Petros Kyprianou]] ja 2021–2022 [[Karl Robert Saluri]]. 2023. aastast juhendab teda treener [[Jeff Huntoon]].&lt;ref name=&quot;karel&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/esblm/?p=7947 Karel Tilga.] ESBL, vaadatud 26.08.2023.&lt;/ref&gt; 

=== Sportlastee ===
Tilga võitis 2017. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõistlustel]] 8002 punktiga pronksmedali.&lt;ref&gt;[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/vagev-johannes-erm-ja-karel-tilga-toid-eestile-kumnevoistluses-kaks-em-medalit?id=78960226 Johannes Erm ja Karel Tilga tõid Eestile kümnevõistluses kaks EM-medalit] Delfi Sport, 23. juuli 2017.&lt;/ref&gt;

Ta tuli 2021. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[National Collegiate Athletic Association]] (NCAA) üliõpilasmeistriks kümnevõistluses tulemusega 8261 ja seitsmevõistluses tulemusega 6264 punkti.&lt;ref name=&quot;tilga&quot;&gt;[https://worldathletics.org/athletes/estonia/karel-tilga-14665173 Karel Tilga.] World Athletics&lt;/ref&gt;          
 
11. aprillil 2021 täitis Karel Tilga Eesti aegade viienda tulemusega 8484 punkti [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]] olümpianormi. [[Kümnevõistlus#Eesti edetabel|Eesti kõigi aegade edetabelis]] jäid Tilgast ette [[Erki Nool]] (8815), [[Maicel Uibo]] (8604), [[Kristjan Rahnu]] (8526) ja [[Valter Külvet]] (8506). Tilga tõusis ka maailma hooaja edetabeli juhiks. Kuid [[Kergejõustik_2020._aasta_suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|olümpiamängudel]] vigastas ta 100 m jooksus tagareit, ei saanud teivashüppes üle algkõrgusest ning sai kokkuvõttes 7018 punktiga 20. koha.&lt;ref&gt;https://sport.err.ee/1608298704/odaviskes-alavoidu-votnud-vigastatud-tilga-see-on-mulle-endale-ka-mustiline&lt;/ref&gt;

2022. aastal Belgradi [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel]] segasid Tilgat terviseprobleemid ning ta sai seitsmevõistluses 9. koha tulemusega 5964 punkti.&lt;ref name=tilga /&gt; Järgnenud suvistel võistlustel osalemist segasid vigastused.

[[Pilt:WKBO4484 decathlon 1500m Skotheim Tilga (53173294869).jpg|pisi|Tilge jooksmas 1500 meetrit 2023. aastal]]
2023. aastal võitis ta 8482 punktiga esikoha aprillis Itaalias [[Desenzano del Garda]] linnas toimunud kümnevõistlusel ning sai 8403 punktiga 4. koha Götzises 28. mail toimunud võistlusel.&lt;ref name=tilga /&gt;

26. augustil 2023 saavutas ta 8681 punktiga 4. koha Budapestis toimunud [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] ning tõusis Eesti kümnevõistluse kõigi aegade edetabelis teisele kohale.&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7842299/pm-budapestis-karel-tilga-see-pole-kaotatud-pronks-vaid-voidetud-neljas-koht Karel Tilga: see pole kaotatud pronks, vaid võidetud neljas koht!] sport.postimees.ee, 26. august 2023&lt;/ref&gt; Maailma kõigi aegade kümnevõistluse edetabelis andis see punktisumma 24. koha.&lt;ref&gt;[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/combined-events/decathlon/outdoor/men/senior Decathlon men.] World Athletic. Vaadatud 27.08.2023.&lt;/ref&gt;

[[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is segas teda põlvevalu ning valuvaigisteid võttes tuli Tilga üheteistkümnendaks tulemusega 8377 punkti. Kokkuvõttes läks tema elu teine olümpia nii nagu esimene Tokyos: algusest lõpuni vigastust trotsides.&lt;ref&gt;[https://om.postimees.ee/8071529/pm-pariisis-tilga-fuusiliselt-olen-uhes-tukis-aga-tegelikult-vist-pole-ei-tea-kuidas-lopuni-joudsin Tilga: füüsiliselt olen ühes tükis, aga tegelikult vist pole. Ei tea, kuidas lõpuni jõudsin.] om.postimees.ee, 4. august 2024.&lt;/ref&gt;  

Tilga põdes 2025. aasta veebruaris gripilaadset viirushaigust, mis ei võimaldanud tal osaleda [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Voodiravi olnud Karel Tilga jätab vahele kogu sisehooaja |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120360535/voodiravi-olnud-karel-tilga-jatab-vahele-kogu-sisehooaja |vaadatud=2025-03-02 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnakohti Eesti meistrivõistlustelt ===
* 2017 – kümnevõistluses 2. koht, 7489
* 2018 – kaugushüppes 3. koht, 7.33 (sisemeistrivõistlustel)
* 2018 – kõrgushüppes 3. koht, 2.05 (sisemeistrivõistlustel)
* 2018 – seitsmevõistlus 2. koht, 5789 (sisemeistrivõistlustel)
* 2022 – kuulitõukes 2. koht, 15.99 (sisemeistrivõistlustel)
* 2022 – kettaheites 2. koht, 49.49&lt;ref&gt;Eesti Kergejõustiku Liit. Statistika. Tulemused.&lt;/ref&gt;

== Isiklikud rekordid ==
&lt;small&gt;Allikas: IAAF&lt;/small&gt;
*Seisuga 30. mai 2025

=== Välivõistlustel ===

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''10,84''' ||  [[25. august]] [[2023]]  || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]]
|- 
| [[Kaugushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''7.69'''  || [[9. aprill]] [[2021]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[Georgia]], [[USA]]
|-
| [[Kuulitõuge]]|| align=&quot;center&quot;|'''16.59''' || [[22. juuni]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ratingen]], [[Saksamaa]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''2.10'''  || [[9. aprill]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[Georgia]], [[USA]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''48,49''' || [[27. mai]] [[2023]]  || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]], [[Austria]]
|- 
| [[110 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''14,65''' || [[28. mai]] [[2023]]  || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]], [[Austria]] 
|-
| [[Kettaheide]]|| align=&quot;center&quot;|'''52.22'''  || [[9. mai]] [[2025]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Indiana]], [[USA]]
|- 
| [[Teivashüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''4.75'''  || [[30. aprill]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Desenzano del Garda]], [[Itaalia]]
|-
| [[Odavise]]|| align=&quot;center&quot;|'''73.36'''  || [[5. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]], [[Jaapan]]
|- 
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''4.20,73''' || [[26. august]] [[2023]]  || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]]
|-
| [[Kümnevõistlus]]|| align=&quot;center&quot;|'''8681'''  || [[26. august]] [[2023]]  || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]]
|}

===Kümnevõistluse isikliku rekordi üksikalade tulemused===

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus
|-
| [[Kümnevõistlus]]|| align=&quot;center&quot;|'''8681'''
|- 
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''10,84'''
|- 
| [[Kaugushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''7.58'''
|-
| [[Kuulitõuge]]|| align=&quot;center&quot;|'''15.75'''
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''2.05''' 
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''48,58'''
|- 
| [[110 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''14,68'''
|-
| [[Kettaheide]]|| align=&quot;center&quot;|'''50.57'''
|- 
| [[Teivashüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''4.80''' 
|-
| [[Odavise]]|| align=&quot;center&quot;|'''66.42'''
|- 
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''4.20,73'''
|}

=== Sisevõistlustel ===

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht
|- 
| [[60 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''7,07''' ||  [[18. märts]] [[2022]]  || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]], [[Serbia]]
|- 
| [[1000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''2.36,32''' ||  [[12. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|-  
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''8,24''' || [[12. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''2.07'''  || [[2. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]]
|- 
| [[Teivashüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''4.96'''  || [[12. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|- 
| [[Kaugushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''7.62'''  || [[11. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|-
| [[Kuulitõuge]]|| align=&quot;center&quot;|'''16.04'''  || [[11. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|-
| [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align=&quot;center&quot;|'''6264'''  || [[12. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[USA]]
|}

==Tunnustus==
* 2021 – [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] aprillikuu parim meessportlane 
* 2023 – Eesti parim meessportlane
* 2023 – Tartu linna ja Tartumaa parim meessportlane
* 2023 – Eesti parim meeskergejõustiklane&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=25.11.2023 |pealkiri=Aasta kergejõustiklasteks valiti Karel Tilga ja Elisabeth Pihela |url=https://sport.err.ee/1609176118/aasta-kergejoustiklasteks-valiti-karel-tilga-ja-elisabeth-pihela |vaadatud=25.11.2023 |väljaanne=ERR Sport}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]]&lt;ref&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Karel_Tilga Karel Tilga.] ESBL.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Karel Tilga elukaaslane on [[Hiina]] [[seitsmevõistlus|seitsmevõistleja]] [[Ninali Zheng]].&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120233221/karel-tilga-hiinlannast-elukaaslane-noudis-karl-robert-salurilt-tagasi-10-000-eurot-kuid-jai-kohtus-kaotajaks Karel Tilga hiinlannast elukaaslane nõudis Karl Robert Salurilt tagasi 10 000 eurot, kuid jäi kohtus kaotajaks.] sport.delfi.ee, 20. september 2023.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* {{IAAF}}
*{{esbl|Karel_Tilga}}
*[https://georgiadogs.com/sports/track-and-field/roster/karel-tilga/5003 Karel Tilga Georgia ülikooli veebilehel]
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/1084405/karel-tilga-pustitas-neli-isiklikku-rekordit-ja-taitis-pariisi-olumpiamangude-normi Karel Tilga püstitas neli isiklikku rekordit ja täitis Pariisi olümpiamängude normi.] ohtuleht.ee, 30. aprill 2023.
*[https://sport.postimees.ee/7784295/karel-tilga-tegi-uhe-kuuga-ara-viimase-kolme-aasta-too Karel Tilga tegi ühe kuuga ära viimase kolme aasta töö.] sport.postimees.ee, 29. mai 2023.
* [https://sport.delfi.ee/artikkel/120227240/karel-tilga-eesmark-ja-unistus-on-voita-olumpiakuld-pustitada-maailmarekord Karel Tilga: eesmärk ja unistus on võita olümpiakuld, püstitada maailmarekord.] sport.delfi.ee, 28. august 2023.
* [https://sportland.ee/magazine/kumnevoistleja-karel-tilga/ Kümnevõistleja Karel Tilga valmistub uueks hooajaks, mis kulmineerub sügisel Tokyos toimuva MM-iga.] sportland.ee, 27. november 2024.

{{JÄRJESTA:Tilga, Karel}}
[[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]]
[[Kategooria:Valgast pärit sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>bcs2sgjjzgr2peq7r0izj0ede7b2kv7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511609</id>
    <revision>
      <id>7201610</id>
      <parentid>7197353</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:38:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestlaste võidetud medalid */</comment>
      <origin>7201610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2798" sha1="l6txj3xn4lmdvzvmrozeqpr5zky8qsd" xml:space="preserve">'''Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U18 Championships''; aastal 2016 ''European Athletics Youth Championships'') on kuni 18-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad alates [[2016]]. aastast iga kahe aasta järel.

==Meistrivõistluste toimumisajad ja -kohad==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor=#CCDDEE
! Jrk-nr
! Aasta
! Linn
! Riik
! Aeg
|- 
| align=&quot;right&quot; | 1.
| [[2016. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]
| [[Tbilisi]]
| {{PisiLipp|Gruusia}}
| [[14. juuli|14.]]–[[17. juuli]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | 2.
| [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]
| [[Győr]]
| {{PisiLipp|Ungari}}
| [[5. juuli|5.]]–[[8. juuli]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | -
| &lt;s&gt;2021&lt;/s&gt;
| &lt;s&gt;[[Rieti]]&lt;/s&gt;
| &lt;s&gt;{{PisiLipp|Itaalia}}&lt;/s&gt;
| &lt;s&gt;[[26. august|26.]]–[[29. august]]&lt;/s&gt;
|- 
| align=&quot;right&quot; | 3.
| [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]
| [[Jeruusalemm]]
| {{PisiLipp|Iisrael}}
| [[26. august|26.]]–[[29. august]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | 4.
| [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]
| [[Banská Bystrica]]
| {{PisiLipp|Slovakkia}}
| [[18. juuli|18.]]–[[21. juuli]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | 5.
| [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]]
| [[Rieti]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[16. juuli|16.]]–[[19. juuli]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | 5.
| ''[[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2028]]''
| [[Tallinn]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[3. august|3.]]–[[6. august]]
|- 
| align=&quot;right&quot; | 5.
| ''[[2030. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2030]]''
| [[Karlstad]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 
|}

== Eestlaste võidetud medalid ==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht
|- 
| {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || [[odavise]] || '''55.28'''|| [[2018]] || [[Győr]]
|- 
| {{pronks}} || [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] || [[teivashüpe]] || '''5.10'''|| [[2018]] || [[Győr]]
|- 
| {{kuld}} || [[Tristan Konso]] || [[kümnevõistlus]] || '''7549'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]]
|- 
| {{pronks}} || [[Miia Ott]] || [[100 m jooks]] || '''11.62'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]]
|- 
| {{hõbe}} || [[Henri Apri]] || [[teivashüpe]] || '''5.00'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]]
|- 
| {{hõbe}} || [[Aleksander Metsmaker]] || [[kümnevõistlus]] || '''7507'''|| [[2026]] || [[Rieti]]
|}

==Välislingid==
* [https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u18-championships/ European Athletics]

{{Kergejõustikuvõistlused}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]]
[[Kategooria:Noorte spordivõistlused]]</text>
      <sha1>l6txj3xn4lmdvzvmrozeqpr5zky8qsd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matkule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511905</id>
    <revision>
      <id>7201627</id>
      <parentid>7052621</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:17:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1633" sha1="lsautszesotxkre02lmdth53emq6mdn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Matkule
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,508
|  elanikke = 203 (2018)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Matkule''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Matkule vald|Matkule valla]] halduskeskus.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3325 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub  merepinnast 85 meetri kõrgusel, endisest piirkonnakeskusest [[Kandava]]st 18 ja [[Riia]]st 108 kilomeetri kaugusel. 

Matkules asuvad lisaks vallamajale veel kultuurimaja, postkontor ja [[raamatukogu]]. Külla jääb Matkule bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4798 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Matkule tekkis endisaegse [[Matkule mõis]]a (''Matkuln'') keskuse juurde. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i  keskasulaks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Küla lähistel paikneb riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis - Matkule ehk Buse linnamägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2310 Matkules pilskalns ar apmetni]&lt;/ref&gt; Ka on riikliku kaitse all Matkule muinaskalmed&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2313 Matkules senkapi]&lt;/ref&gt; ja hiiepaik Matkule Kirikumägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2308 Matkules Baznīcas kalns - kulta vieta]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 78 (1970)
* 188 (1979)
* 319 (1989)
* 304 (2000)
* 207 (2006)
&lt;td&gt;
* 247 (2011)
* 203 (2018)
* 190 (2021)
* 192 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>lsautszesotxkre02lmdth53emq6mdn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201628</id>
      <parentid>7201627</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:19:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201628</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1714" sha1="e8tvsy37qcz7tgzu3f4l5mp2jbgye70" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Matkule
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pilt = Matkules pagastnams 2002-07-10.jpg
|  pildiallkiri = Matkule vallamaja
|  pindala = 0,508
|  elanikke = 203 (2018)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Matkule''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Matkule vald|Matkule valla]] halduskeskus.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3325 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub  merepinnast 85 meetri kõrgusel, endisest piirkonnakeskusest [[Kandava]]st 18 ja [[Riia]]st 108 kilomeetri kaugusel. 

Matkules asuvad lisaks vallamajale veel kultuurimaja, postkontor ja [[raamatukogu]]. Külla jääb Matkule bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4798 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Matkule tekkis endisaegse [[Matkule mõis]]a (''Matkuln'') keskuse juurde. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i  keskasulaks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Küla lähistel paikneb riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis - Matkule ehk Buse linnamägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2310 Matkules pilskalns ar apmetni]&lt;/ref&gt; Ka on riikliku kaitse all Matkule muinaskalmed&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2313 Matkules senkapi]&lt;/ref&gt; ja hiiepaik Matkule Kirikumägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2308 Matkules Baznīcas kalns - kulta vieta]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 78 (1970)
* 188 (1979)
* 319 (1989)
* 304 (2000)
* 207 (2006)
&lt;td&gt;
* 247 (2011)
* 203 (2018)
* 190 (2021)
* 192 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>e8tvsy37qcz7tgzu3f4l5mp2jbgye70</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zemīte</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511940</id>
    <revision>
      <id>7201701</id>
      <parentid>7053016</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:39:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1990" sha1="e5zce08gxbdvl4wvb6f463ttb2212ca" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zemīte
|  hääldus = 
|  pilt = Zemīte no putnu lidojuma, 2024.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 190 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Zemīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23256 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Zemīte vald|Zemīte valla]] halduskeskus. Küla asub  merepinnast 85 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Kandava]]st 14 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusel.

Zemītes asuvad lisaks vallamajale veel [[põhikool]], rahvamaja, postkontor ja [[raamatukogu]]. Külla jääb Zemīte bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11533 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; 

Vaatamisväärsusteks on [[Zemīte mõis]]a hoonetekompleks ja külast idas asuv Zemīte luteri kirik, mille altar pärineb [[18. sajand]]ist. Kirik&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6855 Zemītes luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt; ja selle kantsel on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4451 Kancele]&lt;/ref&gt;

Zemīte tekkis endisaegse Zemīte mõisa (''Samiten'') keskuse juurde. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i  keskasulaks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Looduskaitse all on kolm külas kasvavat tamme.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 209 (1970)
* 256 (1979)
* 297 (1989)
* 320 (2000)
&lt;td&gt;
* 237 (2011)
* 228 (2018)
* 231 (2021)
* 190 (2025)
&lt;/table&gt;
[[File:Zemītes baznīca 2002-11-24.jpg|pisi|[[Zemīte kirik]]]]
[[Pilt:Zemītes dzirnavas - mill - panoramio.jpg|pisi|tühi|Zemīte vesiveski]]

==Viited==
{{viited}}

{{Zemīte vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>e5zce08gxbdvl4wvb6f463ttb2212ca</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201702</id>
      <parentid>7201701</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:39:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1995" sha1="6j785k0oudigqibrsgapj95kfbuyfxq" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zemīte
|  hääldus = 
|  pilt = Zemīte no putnu lidojuma, 2024.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,736
|  elanikke = 190 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Zemīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23256 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Zemīte vald|Zemīte valla]] halduskeskus. Küla asub  merepinnast 85 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Kandava]]st 14 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusel.

Zemītes asuvad lisaks vallamajale veel [[põhikool]], rahvamaja, postkontor ja [[raamatukogu]]. Külla jääb Zemīte bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11533 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; 

Vaatamisväärsusteks on [[Zemīte mõis]]a hoonetekompleks ja külast idas asuv Zemīte luteri kirik, mille altar pärineb [[18. sajand]]ist. Kirik&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6855 Zemītes luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt; ja selle kantsel on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4451 Kancele]&lt;/ref&gt;

Zemīte tekkis endisaegse Zemīte mõisa (''Samiten'') keskuse juurde. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i  keskasulaks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Looduskaitse all on kolm külas kasvavat tamme.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 209 (1970)
* 256 (1979)
* 297 (1989)
* 320 (2000)
&lt;td&gt;
* 237 (2011)
* 228 (2018)
* 231 (2021)
* 190 (2025)
&lt;/table&gt;
[[File:Zemītes baznīca 2002-11-24.jpg|pisi|[[Zemīte kirik]]]]
[[Pilt:Zemītes dzirnavas - mill - panoramio.jpg|pisi|tühi|Zemīte vesiveski]]

==Viited==
{{viited}}

{{Zemīte vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>6j785k0oudigqibrsgapj95kfbuyfxq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zante</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511968</id>
    <revision>
      <id>7201696</id>
      <parentid>7052656</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1745" sha1="7yjoodbi9ojbdxvlz0tg7jte179nraf" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zante
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,33
|  elanikke = 223 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:The Streets of Zante.jpg|pisi|left]]
'''Zante''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=20739 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Zante vald|Zante valla]] halduskeskus. Küla asub  merepinnast 132 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Kandava]]st 26 ja [[Riia]]st 99 kilomeetri kaugusel. Zantes asuvad lisaks vallamajale veel [[põhikool]], kultuurimaja, postkontor ja [[raamatukogu]].

Zante tekkis endisaegse [[Lielzante mõis]]a (''Groß-Santen'') keskuse juurde. Nõukogude ajal ehitati see välja kui kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Zantes asub [[Kura koti muuseum]]. Külla jäävad Zante&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/46511 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Zantes centrsi bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/13008 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla järgi on nime saanud [[Zebre kihistu]] [[Zante kihistik]].&lt;ref&gt;[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Zante%20kihistik Stratigraafia info]&lt;/ref&gt;

Zantest kagus asuv Zante [[tuulik]] on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6854 Zantes vējdzirnavas]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 330 (1970)
* 338 (1979)
* 420 (1989)
* 287 (2000)
&lt;td&gt;
* 290 (2011)
* 254 (2018)
* 256 (2021)
* 223 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{commonskat|Zante, Latvia}}
{{Zante vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>7yjoodbi9ojbdxvlz0tg7jte179nraf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lolo TV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513440</id>
    <revision>
      <id>7201452</id>
      <parentid>6977275</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41577-71</username>
        <id>234126</id>
      </contributor>
      <origin>7201452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="499" sha1="ks5r0pw1aw0i5rlkvsbuas4di65nl7z" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Lolo TV''' (Pingviniukas) on laste telekanal Eestis, Lätis ja Leedus, mis alustas tegevust 2010. aastal kanali [[4 Multimania]] asemel. 

Näitab multikaid. Soovi korral venekeelne pealelugemine. 

Lietuvoje Transliuojamas Per Splius Televiziją

Kanalas Priklauso &quot;LTD Teledistribution&quot;

Adresas Lizuma iela 1,Ryga ,Latvija

Svetainė: lolotv.lv

2019 m. Lolo tv pasikeitė logotipą ir pavadinimą. Tapo &quot;Pingviniukas&quot;


[[Kategooria:Telekanalid]]
[[Kategooria:Eesti telekanalid]]</text>
      <sha1>ks5r0pw1aw0i5rlkvsbuas4di65nl7z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Saare maakonnas sündinud sportlased</title>
    <ns>4</ns>
    <id>513646</id>
    <revision>
      <id>7201718</id>
      <parentid>7197820</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:15:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14591" sha1="szhr43ej432dsoscmi3mpkzfmurb9px" xml:space="preserve">
{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE {
  ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131.
  ?item wdt:P19 ?pob.
  ?pob wdt:P131* wd:Q203272.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et, en&quot;. }
}
|columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! kirjeldus
! sünniaeg
! sünnikoht
! Vikiandmetes
|-
| [[Mario Paiste]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131552709|Q131552709]]
|-
| [[Rauno Liitmäe]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-01-24
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q55018039|Q55018039]]
|-
| [[Veiko Lember]]
| Eesti võrkpallur ja riigiteadlane
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q23042555|Q23042555]]
|-
| [[Keith Pupart]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-19
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3194761|Q3194761]]
|-
| [[Eugen von Schmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q41199654|Q41199654]]
|-
| [[Marek Niit]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3180855|Q3180855]]
|-
| [[Getter Saar]]
| sulgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1520096|Q1520096]]
|-
| [[Mati Villsaar]]
| Eesti sõudja ja sõudetreener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q63977342|Q63977342]]
|-
| [[Kevin Saar]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-01-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q121079773|Q121079773]]
|-
| [[Meinhard Prii]]
| eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-06
| [[Muhu]]
| [[:d:Q124312390|Q124312390]]
|-
| [[Jaan Koppel]]
| eesti aerutaja
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124166779|Q124166779]]
|-
| [[Virge Treiel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q111396847|Q111396847]]
|-
| [[Madis Kallas]]
| Eesti kergejõustiklane ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12369450|Q12369450]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-09-25
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Jaak Jõgi]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-09-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448822|Q111448822]]
|-
| [[Veljo Heinmets]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124311627|Q124311627]]
|-
| [[Meelis Männik]]
| eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-04-01
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284787|Q124284787]]
|-
| [[Nora Lember]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-10-31
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q121461022|Q121461022]]
|-
| [[Jüri Poljans|Juri Poljans]]
| Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q5993609|Q5993609]]
|-
| [[Juhan Kolk]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124301033|Q124301033]]
|-
| [[Mart Mandel]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284687|Q124284687]]
|-
| [[Dorothea Kress]]
| Saksamaa kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-26
| [[Pöide]]
| [[:d:Q47088727|Q47088727]]
|-
| [[Jaan Lember]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124210456|Q124210456]]
|-
| [[Margus Nurja]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307410|Q124307410]]
|-
| [[Kadri Jukk]]
| Eesti võimleja
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-08-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q120402291|Q120402291]]
|-
| [[Aleksander Transtok]]
| Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q62604009|Q62604009]]
|-
| [[Mihail Velsvebel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q42370399|Q42370399]]
|-
| [[Siim Ennemuist]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-12-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12374976|Q12374976]]
|-
| [[Ellen Külvand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307899|Q124307899]]
|-
| [[Arvi Lopato]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-14
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q124311676|Q124311676]]
|-
| [[August Adamson]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124313578|Q124313578]]
|-
| [[Tiidrek Nurme]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q7801786|Q7801786]]
|-
| [[Jüri Daniel]]
| Eesti ujuja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124290850|Q124290850]]
|-
| [[Aleksander Antson]]
| Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-08-31
| [[Pihtla vald]]
| [[:d:Q2623480|Q2623480]]
|-
| [[Karli Allik]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-09-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30142800|Q30142800]]
|-
| [[Risto Lillemets]]
| eesti kümnevõistleja
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-11-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q112606322|Q112606322]]
|-
| [[Mikk Pahapill]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q937925|Q937925]]
|-
| [[Milvi Visnapuu]]
| eesti käsipallitreener ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124296629|Q124296629]]
|-
| [[Uno Tiit]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124304127|Q124304127]]
|-
| [[Kevin Grass]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-09-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124251095|Q124251095]]
|-
| [[Priit Aavik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q47529739|Q47529739]]
|-
| [[Karl-Richard Idlane]]
| Eesti jalg- ja jääpallur
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-01-18
| [[Kaarma]]
| [[:d:Q3813026|Q3813026]]
|-
| [[Taimi Kõnn]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124327109|Q124327109]]
|-
| [[Kaie Kand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q3736463|Q3736463]]
|-
| [[Nette Peit]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-03-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q85984486|Q85984486]]
|-
| [[Margus Jurkatam]]
| eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124300907|Q124300907]]
|-
| [[Taivu Uljas]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124312713|Q124312713]]
|-
| [[Janis Vahter]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q6154659|Q6154659]]
|-
| [[Eliisa Peit]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-03-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q140644296|Q140644296]]
|-
| [[Hugo Pukk]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-07
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q111447527|Q111447527]]
|-
| [[Endel Vooremaa]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12362098|Q12362098]]
|-
| [[Kaie Kivi]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448988|Q111448988]]
|-
| [[Aleksander Sannik]]
| Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-01-10
| [[Valjala vald]]
| [[:d:Q12358732|Q12358732]]
|-
| [[Norma Helde]]
| eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124324291|Q124324291]]
|-
| [[Indrek Tustit]]
| Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65257016|Q65257016]]
|-
| [[Rain Kuusnõmm]]
| eesti kulturist ja jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325954|Q124325954]]
|-
| [[Rein Tõru]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124261329|Q124261329]]
|-
| [[Liina Kolk]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130331582|Q130331582]]
|-
| [[Raigo Kuusnõmm]]
| Eesti jõutõstja ja kulturist
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65262441|Q65262441]]
|-
| [[Timo Tammemaa]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q21623042|Q21623042]]
|-
| [[Ester Viimsalu]]
| Eesti kergejõustiklane ja käsipallur
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q123942126|Q123942126]]
|-
| [[Servi Täll]]
| eesti korvpallur ja spordiarst
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338130|Q124338130]]
|-
| [[Annika Köster]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-07-22
| [[Kihelkonna]]
| [[:d:Q124344936|Q124344936]]
|-
| [[Peeter Sepp]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-13
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124056816|Q124056816]]
|-
| [[Enri Pahapill]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111875671|Q111875671]]
|-
| [[Vello Varik]]
| Eesti sõudja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| [[Leisi]]
| [[:d:Q64732664|Q64732664]]
|-
| [[Rein Tiidus]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124316282|Q124316282]]
|-
| [[Voldemar Väli]]
| Eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-01-10
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1168860|Q1168860]]
|-
| [[Indrek Aavik]]
| Eesti jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-25
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q123942329|Q123942329]]
|-
| [[Indrek Rannama]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111447262|Q111447262]]
|-
| [[Julius Mändmets]]
| Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-01&lt;br/&gt;1901-07-21
| [[Paiküla]]
| [[:d:Q27940741|Q27940741]]
|-
| [[Steven Kalf]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61387989|Q61387989]]
|-
| [[Mihkel Räim]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q18402424|Q18402424]]
|-
| [[Karl Patrick Lauk]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q26978748|Q26978748]]
|-
| [[Aimar Kuusnõmm]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325610|Q124325610]]
|-
| [[Riho Räim]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111420775|Q111420775]]
|-
| [[Rait Sagor]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-11
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338162|Q124338162]]
|-
| [[Mehis Ärmus]]
| Eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111335957|Q111335957]]
|-
| [[Ants Nisu]]
| Eesti maadleja ja maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-30
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q609398|Q609398]]
|-
| [[Lea Meller]]
| Eesti sumomaadleja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61110637|Q61110637]]
|-
| [[Mati Rand]]
| eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124323569|Q124323569]]
|-
| [[Robert Virves]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-08
| [[Saaremaa vald]]
| [[:d:Q116033518|Q116033518]]
|-
| [[Villu Mättik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-14
| [[Leisi]]
| [[:d:Q124311684|Q124311684]]
|-
| [[Mihkel Aksalu]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1399199|Q1399199]]
|-
| [[Sander Laht]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-26
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q12374686|Q12374686]]
|-
| [[Liis Lepik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q66939111|Q66939111]]
|-
| [[Maarek Suursaar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-07-16
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286615|Q130286615]]
|-
| [[Sander Viira]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-08-29
| [[Lümanda]]
| [[:d:Q130286491|Q130286491]]
|-
| [[Märt Kluge]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286590|Q130286590]]
|-
| [[Urmas Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-03
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q130286589|Q130286589]]
|-
| [[Taavi Azarov]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-04-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305136|Q131305136]]
|-
| [[Amor Luup]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305140|Q131305140]]
|-
| [[Andrus Koplimäe]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-08-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305144|Q131305144]]
|-
| [[Margus Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-16
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q131305138|Q131305138]]
|-
| [[Rasmus Saar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305142|Q131305142]]
|-
| [[Jaanis Kriska]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305141|Q131305141]]
|-
| [[Virgo Vallik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124129580|Q124129580]]
|-
| [[Roland Kütt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-22
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q120435300|Q120435300]]
|-
| [[Reio Alt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-07-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q133797359|Q133797359]]
|-
| [[Vello Õunpuu]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30344985|Q30344985]]
|-
| [[Einar Laipaik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-02-22
| [[Sakla]]
| [[:d:Q124201316|Q124201316]]
|-
| [[Andero Kivi]]
| Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131611690|Q131611690]]
|-
| [[Urve Vakker]]
| Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111339511|Q111339511]]
|-
| [[Kristjan Kombe]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q60522120|Q60522120]]
|-
| [[Ken Torn]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-09-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q55816065|Q55816065]]
|-
| [[Ott Tänak]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-10-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1068686|Q1068686]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>szhr43ej432dsoscmi3mpkzfmurb9px</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laiskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>515205</id>
    <revision>
      <id>7201615</id>
      <parentid>7154393</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:58:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5453" sha1="j7jwbmshab2x9xvwjs9gqq5lum90sqh" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Pilt:British_club_scene.jpg|pisi|300px|[[Thomas Rowlandson]]i akvarell]]

'''Laiskus''' on inimese enda või teiste antud (negatiivne) hinnang tegevusetusele või ebapiisavale tegutsemisele.{{lisa viide}} 
Eestlaste meelest on laisk inimene keegi, kes väldib tööd või muud pingutust, armastab tegevusetut olekut, ei viitsi midagi teha ning on aeglane ja pikaldane.&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=laisk&amp;F=M Eesti keele seletav sõnaraamat]&lt;/ref&gt;. Eesti keeles on laiskuse vastandiks sõna &quot;tubli&quot;, mida on keeruline teistesse keeltesse täpselt tõlkida.

==Psühholoogia==

Laiskus võib peegeldada madalat [[enesehinnang|enesehinnangut]], vähest tunnustust teistelt või [[enesedistsipliin|enesedistsipliini]] puudumist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.psychologytoday.com/blog/evolution-the-self/200806/laziness-fact-or-fiction|title=Laziness: Fact or Fiction?|accessdate=23.11.2016}}&lt;/ref&gt; See võib avalduda nii [[Prokrastinatsioon|prokrastineerimises]] kui ka kõhklemises. [[Motivatsiooniuuringud|Motivatsiooniuuringute]] järgi põhjustab laiskust motivatsioonipuudus, mida võivad soodustada ülestimuleerimine, liiga tugevad impulsid või segajad. Need tõstavad [[dopamiin]]i taset, mille tagajärjel võib inimene vähem väärtustada produktiivset ja tasuvat tegevust.&lt;ref&gt;Wemesfelder, F.&lt;/ref&gt; 

[[Aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]ga tegelevad spetsialistid väidavad, et kui tegeleda mitme asjaga korraga, võib see viia tähelepanu hajumiseni või [[perfektsionism]]i ja [[pessimism]]i tekkeni. Sellistes tingimustes võib laiskus avalduda negatiivse [[Toimetulek (psühholoogia)|toimetulekumehhanismina]] – vastumeelsusena ja soovina vältida olukordi ja kogemusi, millega seostatakse võimalikku ebaõnnestumist. 
[[Jacques Lacan]]i mõtte järgijad näevad laiskuses ka vastuhakku ühiskondlikele normidele ja kasvatuslikele ootustele.

==Kristlus==

Kristluses on laiskus üks [[Seitse surmapattu|seitsmest surmapatust]]. Ladinakeelne sõna ''acedia'' tähendab hoolimatust või hooletust ning viitas algul eelkõige munkadele, kes ei täitnud oma kohustusi jumala ees. 

Sõnal ''acedia'' on ka vaimseid ja emotsionaalseid tähendusi, millest olulisim on tundekülmus – seisund, milles inimesel puuduvad igasugused emotsioonid nii enda kui ka teiste suhtes. See võib tekitada igavust, raevu, apaatiat, passiivset inertsust või loidu mõttetegevust. On pakutud, et ''acedia'' võib tähendada ka enesehaletsust, kuna see annab edasi nii seisundi melanhooliat kui ka enesekesksust, millel see rajaneb.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kurtz |first1=Ernest |last2=Ketcham |first2=Katherine |title=Experiencing Spirituality: Finding Meaning Through Storytelling |publisher=Tarcher Perigee |page=220}}&lt;/ref&gt;

Katoliikluses defineerib [[Aquino Thomas]] laiskust kui &quot;vaimse headuse kurbust&quot; ja &quot;mõistust, mis teeb trikke, et pääseda hea olemisest ... see on ürgne pahe oma tegevuses, kui ta niiviisi inimest rõhub, et teda kõigist heategudest eemale tirida&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.newadvent.org/summa/3035.htm |title=The Summa Theologica II-II.Q35.A1 (Sloth) |publisher=New Advent |edition=1920, Second and Revised |author=Thomas Aquinas}}&lt;/ref&gt; 
Erinevalt teistest surmapattudest, mis väljenduvad otseses ebamoraalses tegevuses, on laiskus tegematajätmise patt. 

==Budism==

Sanskritikeelne sõna ''thīna'' on budistlik väljend, mida võib tõlkida laiskuseks. ''Thīna'' tähistab loidust või mõttetuimust, milles puudub tegutsemist käivitav jõud. [[Theravaada]] koolkonna järgi esineb ''thīna'' koos mõistega ''middha'' (eesti keeles 'loidus'). Need moodustavad haigusseisundi, mida iseloomustab jõuetus, energiapuudus ja vastuseis igasuguse tegevuse suhtes.&lt;ref name=bodhi1&gt;[https://books.google.com/books?id=ACrogsyJmoAC&amp;q=vitakka#v=onepage&amp;q=middha&amp;f=false Bhikkhu Bodhi (2003), p. 84]&lt;/ref&gt; Neid kahte sõna kasutatakse sageli koos kujul ''thīna-middha'' ja need kuuluvad [[Viis takistust|viie takistuse]] hulka.

Budismis kasutatakse laiskuse tähistamiseks ka sanskritikeelset sõna ''kausidya'', mis viitab eelkõige vaimsele laiskusele.

==Eesti vanasõnu ja kõnekäände laiskuse kohta ==
* Laiskus ei ole kuskilt päralt.
* Laiskus on kuradi peapadi.
* Laiskus on kõige paha asja juur.
* Laiskus on kõige kurja hakatus.
* Laiskus on patu nakatus.
* Enne surma sured laiskuse pärast.
* Inemine lätt ilma tüüta hukka kui liha ilma soolata.
* Seisev vesi läheb haisema.
* Kõnts tõuseb seisva vee peale.
* Jooksvas vees ei seisa putukad.
* Kui ma puhkan, siis ma ruostedan.
* Sii raud, mes käsil käib, ei ruasseta ilman.
* Künniraud ei rosteta.
* Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole.
* Kes virga viisuräti kand, kui laisku seän ei ole.
* Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole.
* Magajal vähem pattu.
* Laisal iks lag'a õnn.
* Laisal on alati õnne.
* Laisk koer, hea õnn.
* Magajale kassile jookseb hiir suhu.
* Küll hilläk hindä ravitsõs, tuhnäk uma pää toit.
* Küll laisk kah oma latse toit, hillak endä elätes.
* Tasane pea toidab, hilluke pere elatab.
* Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi.
* Kiegi ei õle sündind laisk, vaid isehakkand.
* Harinu laisk iks paranes ärä, luudu laisk ei enämb.
* Kes elades laisk, see surres laisk.
* Mis vorst on, see vorstiks jääb.

==Viited==
{{viited}}

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]]</text>
      <sha1>j7jwbmshab2x9xvwjs9gqq5lum90sqh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>22 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522614</id>
    <revision>
      <id>7201543</id>
      <parentid>7192785</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:55:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1085" sha1="olhkqzswfp1zkm4fc8wyxv7ydhkguw3" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Estonia|avati=2000|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNR|uuendus=14. juuli 2026|suleti=2024|eelkäija=[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]]}}

''22'' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Estonia teater|Estonia]] vahel. Liin avati peale [[8 (Tallinna trolliliin)|trolliliin nr 8]] sulgemist. Väljumised 15-20 minuti tagant.

Liin suleti 21. oktoobril 2024

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|2000
|Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Vabaduse Väljak
|
|-
|2017
|Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Estonia
|Suleti 21.10.2024
|-
|2026
|Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe
Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe
|Varem 21A
|}
{{Tallinna bussiliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>olhkqzswfp1zkm4fc8wyxv7ydhkguw3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>24 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522617</id>
    <revision>
      <id>7201572</id>
      <parentid>7196725</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:43:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1723" sha1="hgftjx5l8bj2cb86pqnyegxxsvx4s88" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012
*2022|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23A|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b|uuendus=17. juuli 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg|suleti=2022}}

'''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.

Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruar 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juuli 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6-12 minuti tagant

== Ajalugu ==
[[Fail:VOLVO 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Mustamäe suunes]]
{{teekaart}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|detsember 2012
|Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia
|veebruar 2022
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]]
|-
|juuli 2022
|Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia
|
|Vanasti [[24A|bussiliin 24A]]
|-
|august 2026
|Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia
|
|Avatakse 1.08
|}

==Peatuste loend==
*Kadaka
*Rehe
*Kassi
*Mäepealse
*Kivinuka
*Mäealuse
*Raja
*Mustamäe
*Akadeemia tee
*Kaja
*Szolnok
*Lehola
*Lepistiku
*Siili
*Linnu tee
*Tedre
*Koskla
*Taksopark
*Koidu
*Tõnismägi
*Vabaduse väljak
*Estonia

==Vaata ka==
*[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>hgftjx5l8bj2cb86pqnyegxxsvx4s88</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põld-varsapõlv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524564</id>
    <revision>
      <id>7201565</id>
      <parentid>6763609</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:48:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3358" sha1="ajs20jq9y4x2s9wjljcbvph9l73fb8n" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib lillekesest; Emma Orczy populaarse raamatukangelase kohta vaata artiklit [[Põld-Varsapõlv (Orczy)]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Põld-varsapõlv
| pilt = Flowers March 2008-19.jpg
| pildi_laius = 240px
| pildi_seletus = Põld-varsapõlv ''Anagallis arvensis''
| värvus = taimed
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales''
| sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae''
| perekond       = [[Anagallis]] ''Varsapõlv''
| liik           = '''Põld-varsapõlv'''
| binaarne       = ''Anagallis arvensis''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]
| levikukaart   =
| sünonüümid = 
}}
'''Põld-varsapõlv''' (''Anagallis arvensis'') on [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonda [[varsapõlv]]e perekonda kuuluv üheaastane [[rohttaim]]eliik. Selle looduslik levila on Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230617175943/http://www.iewf.org/weedid/Anagallis_arvensis.htm &quot;Factsheet - Anagallis arvensis&quot;] IEWF&lt;/ref&gt;. Liiki on laialdaselt levitanud inimesed kas teadlikult ilutaimena või kogemata&lt;ref&gt;[http://www.ispot.org.za/node/171727 &quot;Angallis arvensis (Scarlet pimpernel)&quot;], ISPOT&lt;/ref&gt;. Praeguseks on see levinud peaaegu kogu maailmas&lt;ref&gt;[http://eol.org/pages/583434/details &quot;Scarlet Pimpernel (Anagallis arvensis)&quot;]. Encyclopedia of Life.
&lt;/ref&gt;.

Taimekasvatuses peetakse seda invasiivset liiki üldjuhul ebasoovitavaks. Sama hinnang antakse põld-varsapõlvele karjakasvatuses, kuna taim on ohtlikult mürgine. Loomad kalduvad seda ebameeldiva kibeduse tõttu siiski vältima. [[Hobune|Hobustel]] ja [[koer]]tel põhjustab põld-varsapõlv [[gastroenteriit]]i, suured annused on aga letaalsed.

Rahvameditsiinis esineb põld-varsapõlv harva, ent mõnes riigis on seda kasutatud aeglaselt paranevate [[haavand]]ite ja haavade raviks, [[ekspektorant|ekspektorandina]] ning [[reumatism]]i, [[hemorroidid]]e, [[marutõbi|marutõve]] ja [[leepra]] vastu, samuti [[maohammustus]]te korral. Vana-Kreekas pruugiti põld-varsapõlve [[antidepressant|antidepressandina]]. Punetiste vastu pruugitakse seda [[homöopaatia]]s.

Põld-varsapõlv tõrjub mõningaid putukaid, arvatavasti iseloomuliku lõhnaga [[eeterlik õli|eeterliku õli]] tõttu. Antibakteriaalne mõju puudub. Taimes sisaldub parkaineid.

Traditsiooniliselt nurmenukuliste hulka arvatud liik loeti vahepeal [[Mürsiinelised|mürsiineliste]] hulka, kuni nood liigitati nurmenukuliste alamsugukonnaks&lt;ref&gt;Mari Källersjö; Gullevi Bergqvist; Arne A. Anderberg (2000). &quot;Generic realignment in primuloid families of the Ericales s.l.: a phylogenetic analysis based on DNA sequences from three chloroplast genes and morphology&quot;. American Journal of Botany. American Journal of Botany, Vol. 87, No. 9. 87 (9): 1325–1341. doi:10.2307/2656725. JSTOR 2656725. PMID 10991903.&lt;/ref&gt;.

Taime järgi on saanud nime [[Emma Orczy]] [[Põld-Varsapõlv (Orczy)|samanimeline kirjandustegelane]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Anagallis arvensis}}
*[http://www.ct-botanical-society.org/galleries/anagallisarve.html ''Anagallis arvensis''] Connecticut Botanical Society
*[http://plants.usda.gov/java/profile?symbol=ANAR ''Anagallis arvensis''] USDA Plants

[[Kategooria:Nurmenukulised]]</text>
      <sha1>ajs20jq9y4x2s9wjljcbvph9l73fb8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>81 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527626</id>
    <revision>
      <id>7201755</id>
      <parentid>7197894</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:03:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2147" sha1="rdsh1nwxijw7mi0q0k298avtz6b02g0" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kaubamaja|number=81|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=80|järgmine liin=82|järgmine=82 (Tallinna bussiliin)|eelmine=80 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=|läbi=Mustamäe tee|eelkäija=[[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]]|avati=2018, 2024 (Tänasel kujul)|suleti=2018}}
'''81''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindab reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alates 1. augustist 2026 asendatakse bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|2018
|Reisisadam - Kakumäe sadam
|2018
|
|-
|2024
|Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja
|
|
|-
|2026
|Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja
|
|muutub [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliinideks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Mustamäe - Kaubamaja
!Kaubamaja - Mustamäe
|-
|Akadeemia tee
Kaja

; Szolnok
; A. H. Tammsaare tee
; Sääse
; Aiandi
; Löwenruh
; Marja
; Välja
; Lille
; Ristiku
; Tehnika
; Hotell Tallinn
; A. Adamsoni
; Tõnismägi
; Vabaduse väljak
; Estonia
; Kaubamaja
|
; Kaubamaja
; Estonia
; Vabaduse väljak
; Tõnismägi
; Hotell Tallinn
; Kelmiküla
; Ristiku
; Lille
; Hipodroom
; Välja
; Marja
; Löwenruh
; Aiandi
; Sääse
; A. H. Tammsaare tee
; Szolnok
; Kaja
; Akadeemia tee
; Mustamäe
|}

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>rdsh1nwxijw7mi0q0k298avtz6b02g0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zentene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532334</id>
    <revision>
      <id>7201781</id>
      <parentid>7074595</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2249" sha1="iqjoxziwyd9sj8brg3rvcfgieqthe4y" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zentene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zentene
|  pindala = 0,594
|  elanikke = 234 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Zentenes lielā īve pie Zentenes muižas.jpg|pisi|left|Zentene mõisa juures kasvab Läti jämedaim jugapuu]]
'''Zentene'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3346 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Zentene vald|Zentene valla]] halduskeskus. 

Külas on postkontor ja raamatukogu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/zenten/kultra |pealkiri=Tukuma novads |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190101145319/https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/zenten/kultra |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; seal asub Zentene bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4838 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; 

Küla on kujunenud endise Zentene mõisa hoonetekompleksi juurde. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zentene mõisa park ja selle piirdemüür,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6858 Parks ar žogu]&lt;/ref&gt; kaks majandushoonet&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6857 Saimniecības ēkas (2)]&lt;/ref&gt; ning häärber&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6856 Zentenes muižas pils]&lt;/ref&gt; oma fassaadi vapi reljeefkujutise,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4456 Cilnis &quot;Ģerbonis&quot; fasādē]&lt;/ref&gt; kamina,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4458 Kamīns]&lt;/ref&gt; ahju&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4459 Krāsns]&lt;/ref&gt; ja kahe toa interjööriga.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4457 Interjera dekoratīvā apdare (2 telpās)]&lt;/ref&gt;

Looduskaitse all on Zentene hiidmänd, Zentene jugapuu, Zentene lossi elupuud, [[Euroopa lehis]] ja neli tamme.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 97 (1970)
* 161 (1979)
* 271 (1989)
* 228 (2000)
&lt;td&gt;
* 173 (2011)
* 253 (2018)
* 150 (2021)
* 234 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Zentene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>iqjoxziwyd9sj8brg3rvcfgieqthe4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sēme</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532585</id>
    <revision>
      <id>7201648</id>
      <parentid>7076215</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:14:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1707" sha1="85qgyc8dr5s58gs5ex0y6d688b9k3ba" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sēme
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sēme
|  pindala = 1,04 
|  elanikke = 429 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Sēmes_baznīca_2001-04-21.jpg|pisi|left|Sēme kirik]]
'''Sēme'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3335 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Sēme vald|Sēme valla]] halduskeskus. 

Sēme asub merepinnast 55 meetri kõrgusel. Külas on [[põhikool]], rahvamaja ja raamatukogu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Küla on kujunenud endise Sēme mõisa Kulve [[karjamõis]]a (''Kulven'') ja Sēme kiriku juurde. Asulas on Veldrese,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/14079 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Sēmes skola&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/10957 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Sēme bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4819 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas kasvavad kaks tamme, mänd ja [[sanglepp]] ümbermõõduga 4.12 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 127 (1970)
* 216 (1979)
* 343 (1989)
* 345 (2000)
&lt;td&gt;
* 336 (2011)
* 426 (2018)
* 300 (2021)
* 429 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>85qgyc8dr5s58gs5ex0y6d688b9k3ba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abavnieki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532636</id>
    <revision>
      <id>7201443</id>
      <parentid>7076171</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:40:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1468" sha1="4kyibx0cw97izv54kkt3fiv1uvl6ub5" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Abavnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Abavnieki
|  pindala = 0,332
|  elanikke = 140 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Abavnieki_road_sign.JPG|pisi|left]]
'''Abavnieki''' (nõukogude perioodil '''Jaunsāti''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42168 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 55 meetri kõrgusel [[Abava]] jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 16 ja [[Riia]]st 78 kilomeetri kaugusel. Abavniekis asuvad rahvamaja, raamatukogu&lt;ref&gt;https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu&lt;/ref&gt; ja postkontor.  Külla jääb Abavnieki bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4860 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Abavnieki rajati nõukogude perioodil endise Jaunsāti kirikumõisa juurde. Aastal 1975 sai sellest Jaunsāti külanõukogu halduskeskus (varem oli külanõukogu keskuseks [[Vecsāti]]) ja [[kolhoos]]i Draudzība keskasula.&lt;ref&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 200 (1989)
* 165 (2000)
* 148 (2011)
&lt;td&gt;
* 157 (2018)
* 142 (2021)
* 140 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>4kyibx0cw97izv54kkt3fiv1uvl6ub5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaunsāti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532637</id>
    <revision>
      <id>7201446</id>
      <parentid>7076165</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:41:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="954" sha1="poyx0nwwg2uqd3pb4d5h04r3f6fbtvr" xml:space="preserve">{{See artikkel| on tänapäeval seda nime kandva küla kohta; Nõukogude perioodil Jaunsāti nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Abavnieki]]}}
{{linn
|  nimi = Jaunsāti
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaunsāti
|  pindala = 0,07
|  elanikke = 15 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jaunsāti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23269 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

Küla asub [[Abava]] jõe kaldal, asudes valla keskusest Abavniekist 2,8, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 15,6 ja [[Riia]]st 81 kilomeetri kaugusel.  

Küla kujunes endise Jaunsāti mõisa (''Neu-Sahten'') keskuse juurde. Külas asub Jaunsāti bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4859 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>poyx0nwwg2uqd3pb4d5h04r3f6fbtvr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vecsāti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532639</id>
    <revision>
      <id>7201453</id>
      <parentid>7076156</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:44:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1016" sha1="7haxvxvnq74wj6rrfho6rmykf3fyw17" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vecsāti
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Vecsāti
|  pindala = 0,07
|  elanikke = 32 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23278 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Vecsāti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]. Küla asub [[Abava]] jõe kaldal, asudes valla keskusest Abavniekist 6,4, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 16,4 ja [[Riia]]st 81,8 kilomeetri kaugusel.

Külas asub Rideļi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12215 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla kujunes endise Vecsāti mõisa (''Alt-Sahten'') keskuse juurde. Kuni aastani 1975 oli see Jaunsāti külanõukogu halduskeskuseks.&lt;ref&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>7haxvxvnq74wj6rrfho6rmykf3fyw17</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lestene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532923</id>
    <revision>
      <id>7201624</id>
      <parentid>7080658</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:12:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2350" sha1="aooyfa83mjb8qd73j5a1a3h5z6h2gkq" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lestene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lestene
|  pindala = 1,15
|  elanikke = 219 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Lestenes luterāņu baznīca10.jpg|pisi|left|Lestene kirik]]
'''Lestene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22861 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 65 meetri kõrgusel Lestene jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 24 ja [[Riia]]st 72 kilomeetri kaugusel. Lestenes asuvad rahvamaja, raamatukogu&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja lasteaed. Külas on Lestene bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4774 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Lestene on kujunenud [[Lestene mõis]]a juurde. Nõukogude perioodil asus seal Lestene [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2000 avati sealse kiriku juures vennaskalmistu 995 Teises maailmasõjas langenud Läti leegioni sõdurile, kirik ja kalmistu on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6822 Lestenes luterāņu baznīca un Otrā pasaules kara piemiņas vieta ar Lestenes memoriālu]&lt;/ref&gt; Kultuurimälestistest on regionaalse  kaitse all Lestene mõisa hoonetekompleks,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6823 Lestenes muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas teenijate maja,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6825 Kalpu māja]&lt;/ref&gt; ait&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6826 Klēts]&lt;/ref&gt; ja häärber.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6824 Kungu māja]&lt;/ref&gt;

Lestenest on pärit Kuramaa riigitegelane [[Carl Ferdinand von Orgies-Rutenberg]], [[Tartu Ülikool]]i professor [[Carl Wilhelm von Kupffer]] ja Läti religiooniloolane [[Haralds Biezais]].

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 134 (1970)
* 185 (1979)
* 307 (1989)
* 304 (2000)
&lt;td&gt;
* 258 (2011)
* 238 (2018)
* 211 (2021)
* 219 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Lestene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>aooyfa83mjb8qd73j5a1a3h5z6h2gkq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Slampe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532977</id>
    <revision>
      <id>7201655</id>
      <parentid>7082626</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:19:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2672" sha1="2hjjfvw6hwnf2jg46ut0t92vyeu0img" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Slampe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Slampe
|  pindala = 2,52 
|  elanikke = 767 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Slampe, Zemgales vidusskola 2000-09-02 - panoramio.jpg|pisi|left|Slampe koolimaja]]
'''Slampe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3336 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Slampe vald|Slampe valla]] halduskeskus.

Küla asub merepinnast 35 meetri kõrgusel Slampe jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 17 ja [[Riia]]st 65 kilomeetri kaugusel. Slampes asuvad kultuurimaja, postkontor, raamatukogu&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[keskkool]]. Küla läbib [[Tukums]]i ja [[Jelgava]] vaheline raudtee, seal asub [[Slampe raudteejaam]]. Külla jäävad Salenieki,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4601 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Slampes centrsi&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/8890 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Slampe bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4600 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Slampest kahe kilomeetri kaugusel asub [[Slampe lennuväli]].

Küla kujunes endise [[Slampe mõis]]a juurde. Maareformi järel eraldati kakskümmend hektarit maad mõisa keskuse juures käsitööliste ja raudteelaste tarbeks (küla läbis [[Moskva-Ventspilsi raudtee]]).&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Kiiremalt kasvas Slampe nõukogude perioodil, mil seal asus Zemgale [[sovhoos]]i keskasula.&lt;ref&gt;Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — Lk. 122.&lt;/ref&gt;

Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu, kuhu on maetud 322 sõdurit.&lt;ref&gt;[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 462 (1970)
* 680 (1979)
* 1180 (1989)
* 929 (2000)
* 797 (2011)
&lt;td&gt;
* 856 (2015)
* 821 (2018)
* 757 (2021)
* 767 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>2hjjfvw6hwnf2jg46ut0t92vyeu0img</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Perron</title>
    <ns>0</ns>
    <id>533465</id>
    <revision>
      <id>7201557</id>
      <parentid>7046040</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:23:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201557</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2369" sha1="k0095x051wn8ou7ma5chypc9lp07xdx" xml:space="preserve">[[Pilt:David_Perron.png|pisi|David Perron (2010)]]

'''David Perron''' (sündinud [[28. mai]]l [[1988]] [[Sherbrooke]]'is [[Québec|Québeci provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Detroit Red Wings]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel.

Enne NHL-i karjääri algust mängis ta [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Lewiston Maineiacs]].

2007. aastal valis [[St. Louis Blues]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 26. valikuna. Samal aastal liitus ta Bluesi meeskonnaga ja mängis seal kuus hooaega. Bluesis mängis ta veel ka hooajal 2016/17 ning aastatel 2018–2022. 2019. aastal võitis ta Bluesgia [[Stanley karikas|Stanley karika]]. 2020. aastal valiti ta [[NHL-i tähtede mäng]]ule.

Vahepealsetel aastatel mängis ta [[Edmonton Oilers]]i (2013–14), [[Pittsburgh Penguins]]i (2014–16), [[Anaheim Ducks]]i (2016) ja [[Vegas Golden Knights]]i (2017–18) ridadesse. Tema karjääri resultatiivseim hooaeg on olnud Knightsiga mängides [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]], kui ta kogus põhihooajal 66 punkti (16 väravat ja 50 resultatiivset söötu). Samal hooajal jõudis ta Knightsiga Stanley karika finaali, kus kaotati viie mängu kokkuvõttes [[Washington Capitals]]ile. Kõige enam väravaid on Perron visanud hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–14|2013–2014]] – 28 väravat Oilersi meeskonnas.

2022. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Detroit Red Wingsiga.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.nhl.com/redwings/news/red-wings-sign-david-perron-to-two-year-contract/c-334964856 |title=Red Wings sign David Perron to two-year contract |website=NHL.com |first=Thomas |last=Roth |date=July 13, 2022 |access-date=July 13, 2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.nhl.com/player/david-perron-8474102 Detroit Red Wingsi mängijad]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=95960 David Perron veebilehel hockeydb.com]

{{Detroit Red Wingsi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Perron, David}}
[[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]]
[[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]]
[[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]]
[[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]]
[[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]]
[[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]]
[[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>k0095x051wn8ou7ma5chypc9lp07xdx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bad Iburg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>533655</id>
    <revision>
      <id>7201408</id>
      <parentid>6436195</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:43:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201408</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8064" sha1="ixi75gb06s69bqyepx5v5xp45arptbg" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2019|kuu=jaanuar}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2019}}
{{linn
| nimi = Bad Iburg
| vapp = DEU Bad Iburg COA.svg
| asendikaardi_pilt = Bad Iburg in OS.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Osnabrücki kreisis
}}
[[Pilt:Bad Iburg - Schloss -BT- 01.jpg|thumb|Loss ja Bennoturm]]
[[Pilt:IburgRoidkin.jpg|thumb|Iburgi loss ja klooster enne 1752. aastat, Renier Roidkini maal]]

'''Bad Iburg '''(vestfaali murdes ''Bad Ibig'') on linn Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Osnabrücki kreis]]is.

Linna pindala on 36,44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 10 599 inimest. Linn asub [[Teutoburgi mets]]as, 16 km [[Osnabrück]]ist lõunas.

Bad Iburgi haldusalasse kuuluvad linn ise ja neli muud paikkonda: Glane, Ostenfelde, Sentrup ja Visbeck.

Kõige olulisem ehitis on [[Iburgi loss]] linna kohal. See on kompleks lossist, kus 600 aastat elasid [[Osnabrücki piiskopkond|Osnabrücki]] piiskopid, ja endisest [[Benediktlased|benediktlaste]] [[klooster|kloostrist]].

== Ajalugu ==

[[Pilt:Sophie Charlotte von Hannover.jpg|thumb|püsti|Sophie Charlotte, esimene [[Preisi kuningriik|Preisi]] kuninganna, sündis Iburgi lossis]]

Bad Iburgit on esmamainitud 753. aastal [[Frangid|frangi]] dokumendis. 772. aastal vallutas [[Frangi kuningate loend|Frangi kuningas]] [[Karl Suur]] &quot;Iburgi kuningliku lossi&quot; oma peavastaselt, [[saksid]]e juhilt [[Widukind]]ilt. Heitluste kestel vahetus omandiõigus frankide ja sakside vahel. Frangi väed vallutasid lossi lõpuks 783. aastal.

Bad Iburgist sai enam kui kohaliku tähtsusega 11. sajandil, kui piiskop Benno I (1052–1067) ehitas uue lossi esimese linnuse varemetele. Ka see loss muutus varemeks, nii et Benno I järglane, piiskop [[Benno II von Osnabrück]] (1068–1088) ehitas uue lossi. Ta asutas ka [[Benediktlased|benediktlaste]] kloostri, esimesed 12 munka tulid [[Mainz]]ist. Püha Clemensi katoliku kiriku huvitav tunnus on [[hagioskoop]], mis võimaldas [[leepra]]haigetel teenistust väljast vaadata. Piiskop Benno II on maetud kloostri Püha Clemensi kirikusse.

1100. aasta paiku, pärast suurt tulekahju Osnabrückis, sai lossist Osnabrücki piiskoppide elupaik. See periood lõppes, kui [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]], [[Hannoveri kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürst]] ja [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsog]] ning protestantlik [[Osnabrücki piiskopkond|vürstlik Osnabrücki piiskop]] ehitas Osnabrückki [[barokk]]lossi, kuhu tema ja ta perekond 1673. aastal kolisid. Ta lisas väikese protestantliku kiriku ''Evangelisch-lutherische Schlosskirche'' Iburgi lossile, seega oli lossi ja kloostri kompleksil 17. sajandist 2 kirikut, protestantlik ja katoliiklik. 1668. aastal sündis Iburgi lossis [[Sophie Charlotte von Hannover]], Ernst Augusti ja tema naise [[Sophie von der Pfalz]]i ainus tütar. Temast sai esimene Preisi kuninganna. Eriti oluline on lossi ''Rittersaal'' (rüütlite saal). Pseudo-arhitektuurse lae on maalinud Andrea Alovisii.

Kloostri krundil on [[abt]] Adolph Hane (1706–1768) ajal Johann Conrad Schlauni kujundatud barokkhoone. Klooster tegutses 1803. aastani, kui see [[Sekulariseerumine|sekulariseeriti]] ''[[Saksamaa mediatisatsioon#Reichsdeputationshauptschluss|Reichsdeputationshauptschluss]]'' kaudu.

1534. aastal oli Bad Iburg segatud [[Münsteri kommuun]]i, kui kuus [[Anabaptistid|anabaptisti]] püüti teel Münsterist Osnabrückki kinni ja vangistati lossi kaheksanurksesse torni ''Bennoturm'' (Benno torn). Neist viis surid piinamise ajal või hukati; kuues vabastati pärast anabaptistide juhi [[Jan van Leiden]]i plaanide reetmist.

1910. aastal tõi rahvusvahelist tähelepanu [[tsepeliin]]i LZ7 Deutschland krahh Bad Iburgi lähedal. Õhulaev oli 19. juunil 1910 oma avareisil ja üheksa päeva hiljem oli tsepeliini populariseerimiseks lõbusõidul. Pardal oli 19 ajakirjanikku, nende seas kaks reporterit tuntud Briti ajalehtede juurest. Halva ilma tõttu otsustas meeskond minna [[Osnabrück]]ki, lennates üle Teutoburgi metsa. Õhulaev kukkus Limbergi mäele 28. juunil 1910 kella 17.00 paiku. Keegi ei saanud vigastada. Pärast krahhi püstitati Limbergi mäele mälestusmärk krahv [[Ferdinand von Zeppelin]]i portreega, sellel on kiri &quot;Trotzdem vorwärts&quot; (&quot;Edasi siiski&quot;).

18. jaanuaril 1962 kukkus Briti kuninglike õhujõudude lennuk [[Dörenberg]]i mäele. Mõlemad piloodid hukkusid. Dörenbergis on mälestusmärk õnnetuse mälestuseks.

&lt;gallery&gt;
Pilt:BadIburgSchlossRittersaal.JPG|Lossi ''Rittersaal'' (rüütlite saal), Andrea Alovisii maalid
Pilt:BadIburgSchlossSchlaun.JPG|Barokk-klooster, kujundatud Johann Conrad Schlauni poolt
Pilt:BadIburgSchlossBennoturm.JPG|Lossi ''Bennoturm'', kus anabaptiste vangis hoiti
Pilt:Trotzdem vorwärts groß.jpg|Mälestusmärk Limbergi mäel LZ7 krahhi mälestamiseks
&lt;/gallery&gt;

== Muuseumid ==

Bad Iburgis on kolm muuseumit, ''Schlossmuseum mit Münzkabinett'', lossimuuseum, kus on [[numismaatika]] osakond, ''Uhrenmuseum'' (kellamuuseum) ja ''Averbecks Speicher'', kohaliku ajaloo muuseum endises taluaidas Glanes.

&lt;gallery&gt;
Pilt:BadIburgGlaneAverdiekAnlage.jpg|Muuseum Averbecks Speicher
Pilt:BadIburgUhrenmuseum.JPG|Uhrenmuseum
&lt;/gallery&gt;

== Kirikud ==

''Fleckenskirche St. Nikolaus'' pärineb 13. sajandist. Katoliku kirik on vanim [[kodakirik]] [[Osnabrücki kreis]]is.

''St. Jakobus der Ältere'' Glanes püstitati aastatel 1904/1905. [[Uusgootika]]s katoliku kirik sisaldab ''pietàt'' aastast 1420.

St. Clemens lossikompleksis oli benediktlaste kloostri kirik. [[Hagioskoop]] taasavastati.

''Evangelische Schlosskirche'', mis asub samuti lossikompleksis, on ainus luterlik kirik Bad Iburgis.

&lt;gallery&gt;
Pilt:BadIburgFleckenskirche.JPG|''Fleckenskirche St. Nikolaus''
Pilt:BadIburgKircheGlane.jpg|''St. Jakobus der Ältere'' Glanes
Pilt:BadIburgSchlossKlosterkircheHagioskop.JPG|hagioskoop ''St. Clemensis''
Pilt:BadIburgSchlossEvKirche.JPG|''Evangelische Schlosskirche'' sissepääs
&lt;/gallery&gt;

== Hooned ==

[[Pilt:BadIburgJagdschlösschen.jpg|thumb|''Jagdschlösschen'']]

''Jagdschlösschen'' (jahiloss), tuntud ka kui ''Altes Forsthaus Freudenthal'', püstitati 1595. aastal vürstliku piiskopi Philipp Sigismund von Wolfenbütteli poolt.

''Schlossmühle'', lossiveski, püstitati ka Philipp Sigismundi poolt.

''Gografenhof'', klassitsistlik hoone, on aastast 1967 raekoda. ''Kurhaus'' (kuurort) avati 1967. aastal ja lammutati 2010. aastal pärast suurt kohaliku kogukonna arutelu (piirkond on nüüd haljastatud ja seda kasutatakse peamiselt kohaliku kogukonna üritustes, nagu ''Schuetzenfest'').

Burg Scheventorf on endine vesilinnus, ehitatud 1552. aastal, kuid selle ajalugu algas 14. sajandil. See asub kesklinnast lõunas. Lähedalasunud Schleppenburgis, mis purustati, oli ka vesilinnus.

== Skulptuurid ==

Bad Iburgis on mitu skulptuuri, mille tegi Hans Gerd Ruwe Osnabrückist. Raekoja juures on kloostri asutaja, piiskop Benno II skulptuur, Große Straßel on ''Handwerkerbrunnen'' (käsitööliste purskkaev), ja Glanes on ''Trommlerbrunnen'' (trummipoisi purskkaev). ''Trommlerbrunnen'' tuletab meelde turuõiguse saamist 1764. aastal.

&lt;gallery&gt;
Pilt:BadIburgBennoII.JPG|Piiskop Benno II
Pilt:BadIburgHandwerkerbrunnen.jpg|''Handwerkerbrunnen''
Pilt:BadIburgGlaneTrommlerbrunnen.jpg|''Trommlerbrunnen''
&lt;/gallery&gt;

== Inimesi ==

[[Pilt:Sohie Charlotte von Hannover; Queen of Preußen.jpg|thumb|160px|Sophie Charlotte from Hannover; Queen of Preußen 1705]]

* [[Sophie Charlotte von Hannover]] (1668–1705), esimene Preisi kuninganna
* William Westmeyer (1829–1880), helilooja ja pianist
* [[Benno II von Osnabrück|Piiskop Benno II]] (u. 1020–1088), asutas benediktlaste kloostri. Maetud lossi katoliku kirikusse
* [[Eitel Friedrich von Hohenzollern (1582–1625)|Eitel Friedrich von Hohenzollern]] (1582–1625), Osnabrücki piiskop, suri 1625. aastal Iburgi lossis

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.badiburg.de/ www.badiburg.de]

{{Osnabrücki kreisi vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Osnabrücki kreis]]</text>
      <sha1>ixi75gb06s69bqyepx5v5xp45arptbg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pænda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>550469</id>
    <revision>
      <id>7201550</id>
      <parentid>5866822</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:08:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3149" sha1="7lopnvltut3wg2q2wlklct0lgo382ah" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = PÆNDA
| pilt                = PAENDA profil copyright PatrickMuennich.jpg
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Gabriela Horn
| alias               = Pænda, Paenda, Panda
| sünniaeg            = {{sünniaeg ja vanus|1988|01|25}}
| sünnikoht           = [[Deutschlandsberg]], [[Steiermargi liidumaa|Steiermark]], [[Austria]]
| stiil               = [[elektropop (muusikastiil)|elektropop]]
| amet                = laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent
| tegev               = 2016–
| plaadifirma         = Wohnzimmer
| URL                 = {{URL|https://paendaofficial.com}}
}}
[[File:PAENDA at the Amadeus Music Award 2022.jpg|thumb|PAENDA (2022)]]

'''Gabriela Horn''' (esinejanimega '''PÆNDA'''; sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1988]]), on [[Austria]] laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent. 

Ta esindas [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austriat]] lauluga &quot;Limits&quot;. Laul ei pääsenud poolfinaalist edasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eurovisionworld.com/eurovision/2019/austria|Pealkiri=Eurovisionworld|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Diskograafia==
===Albumid===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! style=&quot;width:12em;&quot; |Pealkiri
! style=&quot;width:18em;&quot; |Üksikasjad
|-
|&quot;Evolution I&quot;
|
* Välja antud: [[9. veebruar]] [[2018]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Discogs|URL=https://www.discogs.com/P%C3%86NDA-Evolution-I/release/11602881|Pealkiri=PÆNDA - Evolution I|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: Wohnzimmer
|-
|&quot;Evolution II&quot;
|
* Välja antud: [[26. aprill]] [[2019]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Discogs|URL=https://www.discogs.com/P%C3%86NDA-Evolution-II/release/13658413|Pealkiri=PÆNDA - Evolution II|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: Wohnzimmer
|}

===EP-d===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! style=&quot;width:12em;&quot; |Pealkiri
! style=&quot;width:18em;&quot; |Üksikasjad
|-
|&quot;My Heart&quot;
|
* Välja antud: [[27. november]] [[2020]]
* Plaadifirma: Sick Kick Records
|}

===Singlid===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! style=&quot;width:12em;&quot; |Pealkiri
! style=&quot;width:1em;&quot; |Aasta
! Album
|-
|&quot;Waves&quot;
|2016
| rowspan=&quot;3&quot;|&quot;Evolution I&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Discogs|URL=https://www.discogs.com/artist/6320220-P%C3%86NDA?filter_anv=0&amp;subtype=Singles-EPs&amp;type=Releases|Pealkiri=PÆNDA - Singles &amp; EPs|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Good Girl&quot;
| rowspan=&quot;2&quot;|2018
|-
|&quot;Paper-thin&quot;
|-
|&quot;Limits&quot;
| rowspan=&quot;2&quot;|2019
| rowspan=&quot;2&quot;|&quot;Evolution II&quot;
|-
|&quot;Like a Domino&quot;
|-
|&quot;Best of It&quot;
| rowspan=&quot;4&quot;| 2020
| rowspan=&quot;2&quot; {{n/a|Albumita singel}}
|-
|&quot;Want Me Not to Want You&quot;
|-
|&quot;Perfect Fit&quot;
| rowspan=&quot;2&quot;| &quot;My Heart&quot;
|-
|&quot;Friend Zone&quot;
|-
|&quot;Lovers We Knew&quot;
| rowspan=&quot;3&quot;| 2021
| rowspan=&quot;3&quot; {{n/a|Albumita singel}}
|-
|&quot;Come Around&quot;&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:85%;&quot;&gt;(koos Adam Bü &amp; Moodygeega)&lt;/span&gt;
|-
|&quot;High and Dry&quot;
|}

==Viited==
{{viited}}
{{Austria esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
[[Kategooria:Austria lauljad]]
[[Kategooria:Austria esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>7lopnvltut3wg2q2wlklct0lgo382ah</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Ospina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>552452</id>
    <revision>
      <id>7201548</id>
      <parentid>6225017</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:02:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2436" sha1="mmq135lobw90z35etp2gjuogelu7t38" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Policía_de_Infancia_y_Adolescencia_-_David_Ospina_(cropped).jpeg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Pronksmedal|[[Copa América Centenario]]|2016}}
{{Pronksmedal|[[2021. aasta Copa América|Copa América]]|2021}}
}}
[[File:David Ospina.jpg|thumb|right|David Ospina Atlético Nacionalis 2008]]

'''David Ospina Ramírez''' (sündinud [[31. august]]il [[1988]] [[Medellín]]is) on [[Colombia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Saudi Araabia kõrgliigaklubis [[Al Nassr FC|Al Nassr]] ja [[Colombia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Colombia klubis [[Atlético Nacional]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta 2005. aastal. Ta tuli klubiga kolm korda Colombia meistriks.

2008. aastal liitus ta Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[OGC Nice|Nice]]. Ta mängis Nice'i põhiväravavahina kokku kuus hooaega.

2014. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Arsenal FC|Arsenal]]. Üleminekusumma oli umbes kolm miljonit naelsterlingit. Ta oli Arsenalis suurema osa ajast [[Petr Čech|Petr Čechi]] järel teine valik väravavahi kohale. 2018. aastal läks Ospina laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[SSC Napoli|Napoli]], kellega ta sõlmis 2019. aasta juulis püsiva lepingu.

2022. aasta juulis siirdus ta Al Nassri.

Debüüdi Colombia jalgpallikoondises tegi Ospina 2007. aastal. Ta on kuulunud Colombia koondisse [[FIFA World Cup 2014|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2015. aasta Copa América]]l, 2016. aasta [[Copa América Centenario]]l, [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2019. aasta Copa América]]l ja [[2021. aasta Copa América]]l.

== Saavutused ==
;Atlético Nacional
*[[Categoría Primera A]]: 2005 Apertura, 2007 Apertura, 2007 Finalización
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2014–15, 2016–17
*[[FA Community Shield]]: 2017
*[[EFL Cup]]: teine koht 2017–18;
;Napoli
*[[Coppa Italia]]: 2019–20

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{FIFA World Cup 2014 Colombia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Colombia koondis}}

{{JÄRJESTA:Ospina, David}}
[[Kategooria:Colombia jalgpallurid]]
[[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:SSC Napoli mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>mmq135lobw90z35etp2gjuogelu7t38</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wäinö Wuolijoki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560163</id>
    <revision>
      <id>7201512</id>
      <parentid>6949128</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:17:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1533" sha1="kkvqs2p55ervv7voz4m3me7nvp92nlz" xml:space="preserve">[[Pilt:Wäinö Wuolijoki, 1937 (cropped from &quot;Aero Oy-n Junkers &quot;Kaleva&quot; ja matkustajat (32610862242)&quot;).jpg|pisi|Wäinö Wuolijoki (1937)]]
'''Hugo Robert Wäinö Wuolijoki''' ([[14. detsember]] [[1872]] [[Hauho]] – [[12. detsember]] [[1947]] Hauho) oli [[Soome]] poliitik ja põllumajandustegelane, ta kuulus [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ridadesse.

Ta sündis aastal [[1872]] [[Hauho]]s. Ta on õppinud aastast [[1891]] ülikoolis agronoomiat. Aastal [[1900]] sai ta filosoofia magistriks.

Ta töötas aastatel [[1904]]–[[1905]] õpetajana Mustiala põllutöökoolis. Aastatel 1908–1917 oli ta Helsingi põllumajanduslütseumis matemaatika, füüsika ja keemia õpetaja.

Ta oli [[22. mai]]st [[1907]] kuni [[28. veebruar]]ini [[1910]] ja [[1. aprill]]ist [[1919]] kuni [[1. september|1. septembrini]] [[1927]] [[Eduskund|Eduskunna]] liige. Aastatel 1921–1922, 1922–1923 ja 1925–1926 oli ta Eduskunna spiiker.

[[13. detsember|13. detsembrist]] [[1926]] kuni [[15. november|15. novembrini]] [[1927]] oli ta Avalike ja riiklike ehitustööde minister (''Kulkulaitosten ja yleisten töiden ministeri'') [[Väinö Tanneri valitsus]]es.

{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2019}}

== Välislingid ==
* [https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/911770.aspx Wäinö Wuolijoki Eduskunna kodulehel (soome keeles)]

{{JÄRJESTA:Wuolijoki, Wäinö}}
[[Kategooria:Soome poliitikud]]
[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>kkvqs2p55ervv7voz4m3me7nvp92nlz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201513</id>
      <parentid>7201512</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1537" sha1="fg35rdlpe4fnamscs71sheagma5l8t8" xml:space="preserve">[[Pilt:Wäinö Wuolijoki, 1937 (cropped from &quot;Aero Oy-n Junkers &quot;Kaleva&quot; ja matkustajat (32610862242)&quot;).jpg|pisi|Wäinö Wuolijoki (1937)]]
'''Hugo Robert Wäinö Wuolijoki''' ([[14. detsember]] [[1872]] [[Hauho]] – [[12. detsember]] [[1947]] Hauho) oli [[Soome]] poliitik ja põllumajandustegelane, ta kuulus [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ridadesse.

Ta sündis aastal [[1872]] [[Hauho]]s. Ta on õppinud aastast [[1891]] ülikoolis [[agronoomia]]t. Aastal [[1900]] sai ta filosoofia magistriks.

Ta töötas aastatel [[1904]]–[[1905]] õpetajana Mustiala põllutöökoolis. Aastatel 1908–1917 oli ta Helsingi põllumajanduslütseumis matemaatika, füüsika ja keemia õpetaja.

Ta oli [[22. mai]]st [[1907]] kuni [[28. veebruar]]ini [[1910]] ja [[1. aprill]]ist [[1919]] kuni [[1. september|1. septembrini]] [[1927]] [[Eduskund|Eduskunna]] liige. Aastatel 1921–1922, 1922–1923 ja 1925–1926 oli ta Eduskunna spiiker.

[[13. detsember|13. detsembrist]] [[1926]] kuni [[15. november|15. novembrini]] [[1927]] oli ta Avalike ja riiklike ehitustööde minister (''Kulkulaitosten ja yleisten töiden ministeri'') [[Väinö Tanneri valitsus]]es.

{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2019}}

== Välislingid ==
* [https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/911770.aspx Wäinö Wuolijoki Eduskunna kodulehel (soome keeles)]

{{JÄRJESTA:Wuolijoki, Wäinö}}
[[Kategooria:Soome poliitikud]]
[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>fg35rdlpe4fnamscs71sheagma5l8t8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201514</id>
      <parentid>7201513</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:19:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1554" sha1="tldliqfunn3pzywzw6fs7enj0mn5ah0" xml:space="preserve">[[Pilt:Wäinö Wuolijoki, 1937 (cropped from &quot;Aero Oy-n Junkers &quot;Kaleva&quot; ja matkustajat (32610862242)&quot;).jpg|pisi|Wäinö Wuolijoki (1937)]]
'''Hugo Robert Wäinö Wuolijoki''' ([[14. detsember]] [[1872]] [[Hauho]] – [[12. detsember]] [[1947]] Hauho) oli [[Soome]] poliitik ja põllumajandustegelane, ta kuulus [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ridadesse.

Ta sündis aastal [[1872]] [[Hauho]]s. Ta on õppinud aastast [[1891]] ülikoolis [[agronoomia]]t. Aastal [[1900]] sai ta filosoofia magistriks.

Ta töötas aastatel [[1904]]–[[1905]] õpetajana Mustiala põllutöökoolis. Aastatel 1908–1917 oli ta Helsingi põllumajanduslütseumis matemaatika, füüsika ja keemia õpetaja.

Ta oli [[22. mai]]st [[1907]] kuni [[28. veebruar]]ini [[1910]] ja [[1. aprill]]ist [[1919]] kuni [[1. september|1. septembrini]] [[1927]] [[Eduskund|Eduskunna]] liige. Aastatel 1921–1922, 1922–1923 ja 1925–1926 oli ta Eduskunna spiiker.

[[13. detsember|13. detsembrist]] [[1926]] kuni [[15. november|15. novembrini]] [[1927]] oli ta Avalike ja riiklike ehitustööde minister ([[soome keel]]es ''kulkulaitosten ja yleisten töiden ministeri'') [[Väinö Tanneri valitsus]]es.

{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2019}}

== Välislingid ==
* [https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/911770.aspx Wäinö Wuolijoki Eduskunna kodulehel (soome keeles)]

{{JÄRJESTA:Wuolijoki, Wäinö}}
[[Kategooria:Soome poliitikud]]
[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>tldliqfunn3pzywzw6fs7enj0mn5ah0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Välisministrid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>562586</id>
    <revision>
      <id>7201456</id>
      <parentid>7196942</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:47:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18340" sha1="huwimu2vhmde9za0f3rv2ngqxm64wue" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice
WHERE
{
  ?item p:P39 ?posheld .
  ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070;
           pq:P580 ?assumedOffice .
  minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } 
  FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } 
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,en&quot;. }
}
|section=
|sort=label
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! kodakondsus
! ametiaja algus
|-
| [[:d:Q7459020|Q7459020]]
| [[Abbas Araghchi]]
| [[Iraan]]
| 2024-08-21
|-
| [[:d:Q136706941|Q136706941]]
| ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]''
| [[Somaalimaa]]
| 2024-12-14
|-
| [[:d:Q2821367|Q2821367]]
| [[Abdoulaye Diop]]
| [[Mali]]
| 2021-06-11
|-
| [[:d:Q112035866|Q112035866]]
| ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]''
| [[Tšaad]]
| 2025-02-06
|-
| [[:d:Q136543388|Q136543388]]
| ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]''
| [[Djibouti]]
| 2025-04-01
|-
| [[:d:Q58301|Q58301]]
| ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]''
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| 2006-02-09
|-
| [[:d:Q4666152|Q4666152]]
| ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]''
| [[Bahrein]]
| 2020-02-11
|-
| [[:d:Q26923392|Q26923392]]
| ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]''
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| 2019-01-07
|-
| [[:d:Q114351204|Q114351204]]
| ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]''
| 
| 2022-08-15
|-
| [[:d:Q110629595|Q110629595]]
| ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]''
| [[Sudaan]]
| 2022-01-20
|-
| [[:d:Q98293656|Q98293656]]
| ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]''
| [[Sri Lanka]]
| 2022-07-22
|-
| [[:d:Q138792966|Q138792966]]
| ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]''
| [[Madagaskar]]
| 2026-03-26
|-
| [[:d:Q4737616|Q4737616]]
| ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]''
| [[Saint Lucia]]
| 2021-08-05
|-
| [[:d:Q60499905|Q60499905]]
| ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]''
| [[Afganistan]]
| 2021-09-07
|-
| [[:d:Q28701441|Q28701441]]
| [[Andri Sõbiha]]
| [[Ukraina]]
| 2024-09-05
|-
| [[:d:Q480184|Q480184]]
| ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2021-05-18
|-
| [[:d:Q67442310|Q67442310]]
| [[Anita Anand]]
| [[Kanada]]
| 2025-05-13
|-
| [[:d:Q137866666|Q137866666]]
| [[Anita Orbán]]
| [[Ungari]]
| 2026-05-13
|-
| [[:d:Q440710|Q440710]]
| [[Antonio Tajani]]
| [[Itaalia]]
| 2022-10-22
|-
| [[:d:Q31196321|Q31196321]]
| [[Ararat Mirzojan]]
| [[Armeenia]]
| 2021-08-19
|-
| [[:d:Q4795290|Q4795290]]
| ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2007-01-01
|-
| [[:d:Q131522602|Q131522602]]
| ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]''
| [[Süüria]]
| 2024-12-21
|-
| [[:d:Q28336737|Q28336737]]
| ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]''
| [[Jordaania]]
| 2017-01-15
|-
| [[:d:Q93447756|Q93447756]]
| ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]''
| [[Egiptus]]
| 2024-07-03
|-
| [[:d:Q98456849|Q98456849]]
| [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī|Badr bin Hamad Al Busaidi]]
| [[Omaan]]
| 2020-08-18
|-
| [[:d:Q130680680|Q130680680]]
| ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]''
| [[Niger]]
| 2023-08-09
|-
| [[:d:Q107670236|Q107670236]]
| ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]''
| [[Mongoolia]]
| 2021-01-29
|-
| [[:d:Q15787318|Q15787318]]
| [[Beate Meinl-Reisinger]]
| [[Austria]]
| 2025-03-03
|-
| [[:d:Q58183|Q58183]]
| [[Bruno Rodríguez Parrilla]]
| [[Kuuba]]
| 2009-03-02
|-
| [[:d:Q2064061|Q2064061]]
| [[Bujar Osmani]]
| [[Põhja-Makedoonia]]
| 2020-08-30
|-
| [[:d:Q30921853|Q30921853]]
| ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]''
| 
| 2021-04-08
|-
| [[:d:Q29835763|Q29835763]]
| ''[[:d:Q29835763|Carlos Pareja Ríos]]''
| [[Peruu]]
| 2026-04-23
|-
| [[:d:Q124172768|Q124172768]]
| ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]''
| [[Boliivia]]
| 2023-11-27
|-
| [[:d:Q16366137|Q16366137]]
| [[Ceyhun Bayramov]]
| [[Aserbaidžaan]]
| 2020-07-16
|-
| [[:d:Q30436217|Q30436217]]
| [[Choe Son-hui]]
| [[Põhja-Korea]]
| 2022-06-11
|-
| [[:d:Q22338260|Q22338260]]
| ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]''
| [[Madagaskar]]
| 2025-10-28
|-
| [[:d:Q135206029|Q135206029]]
| ''[[:d:Q135206029|Corinne Amori Brunet]]''
| [[Benin]]
| 2026-05-24
|-
| [[:d:Q3020613|Q3020613]]
| ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]''
| [[Kanada]]
| 2010-03-09
|-
| [[:d:Q110515353|Q110515353]]
| ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]''
| 
| 2020-10-12
|-
| [[:d:Q16728486|Q16728486]]
| ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]''
| [[Etioopia]]
| 2020-11-04
|-
| [[:d:Q57738|Q57738]]
| [[Denzil Douglas]]
| [[Saint Kitts ja Nevis]]
| 2022-08-13
|-
| [[:d:Q30883975|Q30883975]]
| ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]''
| [[Liechtenstein]]
| 2021-03-25
|-
| [[:d:Q216594|Q216594]]
| [[Ed Miliband]]
| [[Suurbritannia]]
| 2026-07-20
|-
| [[:d:Q111077006|Q111077006]]
| ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]''
| [[Honduras]]
| 2022-01-27
|-
| [[:d:Q19634024|Q19634024]]
| ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]''
| [[Iisrael]]
| 2022-12-29
|-
| [[:d:Q17382244|Q17382244]]
| [[Elina Valtonen]]
| [[Soome]]
| 2023-06-20
|-
| [[:d:Q102101678|Q102101678]]
| [[Elmedin Konaković]]
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| 2023-01-25
|-
| [[:d:Q28925129|Q28925129]]
| ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]''
| [[Filipiinid]]
| 2022-07-01
|-
| [[:d:Q267320|Q267320]]
| [[Espen Barth Eide]]
| [[Norra]]
| 2023-10-16
|-
| [[:d:Q72099398|Q72099398]]
| ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]''
| [[Saudi Araabia]]
| 2019-10-23
|-
| [[:d:Q128310474|Q128310474]]
| ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]''
| [[Tšaad]]
| 2024-05-27
|-
| [[:d:Q5441615|Q5441615]]
| ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]''
| [[Tonga]]
| 2021-12-28
|-
| [[:d:Q5444326|Q5444326]]
| ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]''
| [[Albaania]]
| 2026-03-05
|-
| [[:d:Q5480967|Q5480967]]
| ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]''
| [[Belize]]
| 2024-01-01
|-
| [[:d:Q5867158|Q5867158]]
| ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]''
| [[Tšiili]]
| 2026-03-11
|-
| [[:d:Q3086904|Q3086904]]
| ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]''
| 
| 2021-09-20
|-
| [[:d:Q94686789|Q94686789]]
| ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]''
| [[Zimbabwe]]
| 2021-02-08
|-
| [[:d:Q56704276|Q56704276]]
| ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]''
| [[Iraak]]
| 2020-06-06
|-
| [[:d:Q65273038|Q65273038]]
| [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]]
| [[Kreeka]]
| 2023-06-27
|-
| [[:d:Q5550326|Q5550326]]
| ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]''
| [[Argentina]]
| 2024-10-31
|-
| [[:d:Q966349|Q966349]]
| ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]''
| [[Iisrael]]
| 2024-11-07
|-
| [[:d:Q46511044|Q46511044]]
| [[Gordan Grlić Radman]]
| [[Horvaatia]]
| 2019-07-22
|-
| [[:d:Q113581829|Q113581829]]
| ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]''
| 
| 2021-09-03
|-
| [[:d:Q139374531|Q139374531]]
| ''[[:d:Q139374531|György László Velkey]]''
| [[Ungari]]
| 2026-05-26
|-
| [[:d:Q6087480|Q6087480]]
| [[Hakan Fidan]]
| [[Türgi]]
| 2023-06-03&lt;br/&gt;2023-06-05
|-
| [[:d:Q57327|Q57327]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
| [[Brunei]]
| 2022-06-07
|-
| [[:d:Q99522589|Q99522589]]
| ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]''
| [[Guyana]]
| 2020-08-05
|-
| [[:d:Q567780|Q567780]]
| ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 2022-12-22
|-
| [[:d:Q38220741|Q38220741]]
| [[Ian Borg]]
| [[Malta]]
| 2022-03-30
|-
| [[:d:Q111487495|Q111487495]]
| [[Ilia Dartšiašvili]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| 2022-04-04
|-
| [[:d:Q1346843|Q1346843]]
| ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]''
| [[Andorra]]
| 2023-05-17
|-
| [[:d:Q18043980|Q18043980]]
| ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]''
| [[Venemaa]]
| 2021-11-18
|-
| [[:d:Q1673628|Q1673628]]
| ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]''
| [[Monaco]]
| 2022-01-17
|-
| [[:d:Q3155254|Q3155254]]
| ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]''
| [[Pakistan]]
| 2024-03-11
|-
| [[:d:Q487304|Q487304]]
| [[Yisra'el Kats|Israel Katz]]
| [[Iisrael]]
| 2023-01-01
|-
| [[:d:Q1083734|Q1083734]]
| [[Jaume Duch]]
| [[Hispaania]]
| 2024-08-12
|-
| [[:d:Q113531338|Q113531338]]
| ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]''
| [[Haiti]]
| 2021-11-24
|-
| [[:d:Q15046890|Q15046890]]
| ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]''
| [[Kongo Vabariik]]
| 2015-08-10
|-
| [[:d:Q30339198|Q30339198]]
| [[Jean-Noël Barrot]]
| [[Prantsusmaa]]
| 2024-09-21
|-
| [[:d:Q111744930|Q111744930]]
| ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]''
| [[Kõrgõzstan]]
| 2022-04-22
|-
| [[:d:Q6176542|Q6176542]]
| ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]''
| [[Uganda]]
| 2021-06-21
|-
| [[:d:Q1696501|Q1696501]]
| [[Johann Wadephul]]
| [[Saksamaa]]
| 2025-05-06
|-
| [[:d:Q923245|Q923245]]
| ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]''
| [[Guernsey]]
| 2016-05-05
|-
| [[:d:Q113555132|Q113555132]]
| ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]''
| 
| 2022-07-01
|-
| [[:d:Q64595113|Q64595113]]
| [[José Manuel Albares]]
| [[Hispaania]]
| 2021-07-12
|-
| [[:d:Q357538|Q357538]]
| ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]''
| [[Mehhiko]]
| 2024-10-01
|-
| [[:d:Q637471|Q637471]]
| [[Juraj Blanár]]
| [[Slovakkia]]
| 2023-10-25
|-
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
| [[Kaja Kallas]]
| [[Eesti]]
| 2024-12-01
|-
| [[:d:Q28225536|Q28225536]]
| ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]''
| [[Jamaica]]
| 2016-03-07
|-
| [[:d:Q114703377|Q114703377]]
| ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]''
| [[Burkina Faso]]
| 2023-12-17
|-
| [[:d:Q115263405|Q115263405]]
| ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]''
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| 2022-08-16
|-
| [[:d:Q107718267|Q107718267]]
| ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]''
| 
| 2022-10-26
|-
| [[:d:Q101054208|Q101054208]]
| ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]''
| [[Marshalli Saared]]
| 2022-06-07
|-
| [[:d:Q117084293|Q117084293]]
| [[Konstantínos Kómpos]]
| [[Küpros]]
| 2023-03-01
|-
| [[:d:Q131302504|Q131302504]]
| [[Kęstutis Budrys]]
| [[Leedu]]
| 2024-12-12
|-
| [[:d:Q182397|Q182397]]
| [[Lars Løkke Rasmussen]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 2022-12-15
|-
| [[:d:Q16654676|Q16654676]]
| ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]''
| [[Kamerun]]
| 2015-10-02
|-
| [[:d:Q115101233|Q115101233]]
| ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]''
| 
| 2022-11-04
|-
| [[:d:Q110210167|Q110210167]]
| ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]''
| [[Botswana]]
| 2020-08-26
|-
| [[:d:Q6550004|Q6550004]]
| ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]''
| [[Taiwan]]
| 2024-05-20
|-
| [[:d:Q15998324|Q15998324]]
| [[Luca Beccari]]
| [[San Marino]]
| 2020-01-07
|-
| [[:d:Q1888110|Q1888110]]
| ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]''
| [[Gambia]]
| 2018-06-29
|-
| [[:d:Q114320451|Q114320451]]
| ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]''
| [[Mosambiik]]
| 2020-10-19
|-
| [[:d:Q324546|Q324546]]
| [[Marco Rubio]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2025-01-20
|-
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
| [[Margus Tsahkna]]
| [[Eesti]]
| 2023-04-17
|-
| [[:d:Q18202362|Q18202362]]
| [[Maria Malmer Stenergard]]
| [[Rootsi]]
| 2024-09-10
|-
| [[:d:Q111904379|Q111904379]]
| ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]''
| [[Mosambiik]]
| 2017-12-21
|-
| [[:d:Q137669438|Q137669438]]
| ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]''
| [[Gabon]]
| 2026-01-01
|-
| [[:d:Q110684398|Q110684398]]
| ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]''
| [[Guatemala]]
| 2022-02-01
|-
| [[:d:Q125726173|Q125726173]]
| ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]''
| [[Tai]]
| 2024-04-30
|-
| [[:d:Q114410530|Q114410530]]
| ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]''
| [[Kanada]]
| 2022-10-20
|-
| [[:d:Q18708068|Q18708068]]
| ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]''
| [[Brasiilia]]
| 2023-01-01
|-
| [[:d:Q48326359|Q48326359]]
| ''[[:d:Q48326359|Maxim Ryzhankow]]''
| 
| 2024-06-27
|-
| [[:d:Q3302670|Q3302670]]
| [[Maxime Prévot]]
| [[Belgia]]
| 2025-02-03
|-
| [[:d:Q66724494|Q66724494]]
| [[Mihai Popșoi]]
| [[Moldova]]
| 2025-11-01
|-
| [[:d:Q26794363|Q26794363]]
| ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]''
| [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]]
| 1998-01-01
|-
| [[:d:Q114107123|Q114107123]]
| ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]''
| [[Mauritaania]]
| 2022-03-29
|-
| [[:d:Q23020336|Q23020336]]
| ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]''
| [[Katar]]
| 2016-01-27
|-
| [[:d:Q109252098|Q109252098]]
| ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]''
| [[Guinea]]
| 2021-10-25
|-
| [[:d:Q66648657|Q66648657]]
| ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]''
| [[Kasahstan]]
| 2023-04-03
|-
| [[:d:Q11043304|Q11043304]]
| [[Naledi Pandor]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 2019-05-30
|-
| [[:d:Q6963035|Q6963035]]
| ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]''
| [[Malawi]]
| 2022-01-28
|-
| [[:d:Q26036628|Q26036628]]
| ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]''
| [[Maroko]]
| 2017-04-05
|-
| [[:d:Q527020|Q527020]]
| ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]''
| [[Namiibia]]
| 2012-12-04
|-
| [[:d:Q109637823|Q109637823]]
| ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]''
| 
| 2021-11-10
|-
| [[:d:Q104630859|Q104630859]]
| [[Oana Țoiu]]
| [[Rumeenia]]
| 2025-06-23
|-
| [[:d:Q110659991|Q110659991]]
| ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2021-07-12
|-
| [[:d:Q58163|Q58163]]
| ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]''
| [[Eritrea]]
| 2007-04-18
|-
| [[:d:Q8442|Q8442]]
| [[Otto von Bismarck]]
| [[Preisi kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Saksa Riik]]
| 1862-10-08
|-
| [[:d:Q16090188|Q16090188]]
| ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| 2022-05-12
|-
| [[:d:Q20172097|Q20172097]]
| ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]''
| 
| 2018-03-22
|-
| [[:d:Q2059716|Q2059716]]
| ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2014-11-08
|-
| [[:d:Q115570137|Q115570137]]
| ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]''
| [[Hispaania]]
| 2019-07-08
|-
| [[:d:Q10346767|Q10346767]]
| [[Paulo Rangel]]
| [[Portugal]]
| 2024-04-02
|-
| [[:d:Q317485|Q317485]]
| [[Pekka Haavisto]]
| [[Soome]]
| 2019-12-10
|-
| [[:d:Q456759|Q456759]]
| [[Penny Wong]]
| [[Austraalia]]
| 2022-05-23
|-
| [[:d:Q120007169|Q120007169]]
| [[Petr Macinka]]
| [[Tšehhi]]
| 2025-12-15
|-
| [[:d:Q3379061|Q3379061]]
| ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2022-07-12
|-
| [[:d:Q114515141|Q114515141]]
| ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]''
| [[Svaasimaa|Eswatini]]
| 2023-11-13
|-
| [[:d:Q58085|Q58085]]
| [[Radosław Sikorski]]
| [[Poola]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| 2023-12-13
|-
| [[:d:Q113956708|Q113956708]]
| ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Slovakkia]]
| 2022-09-13
|-
| [[:d:Q58141|Q58141]]
| ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Türkmenistan]]
| 2001-07-07
|-
| [[:d:Q27756289|Q27756289]]
| ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]''
| [[Togo]]
| 2015-06-28
|-
| [[:d:Q98222557|Q98222557]]
| ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| 2020-08-16
|-
| [[:d:Q135426583|Q135426583]]
| ''[[:d:Q135426583|Rosa Yolanda Villavicencio]]''
| [[Colombia]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]
| 2025-07-09
|-
| [[:d:Q134644455|Q134644455]]
| ''[[:d:Q134644455|Rosachely Rivera]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2025-07-03
|-
| [[:d:Q7378692|Q7378692]]
| ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]''
| [[Roheneemesaared]]
| 2021-01-15
|-
| [[:d:Q101693636|Q101693636]]
| ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]''
| [[Kuveit]]
| 2022-10-16
|-
| [[:d:Q25999464|Q25999464]]
| [[Saleumxay Kommasith]]
| [[Laos]]
| 2016-04-20
|-
| [[:d:Q21062553|Q21062553]]
| ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]''
| [[Ghana]]
| 2025-01-07
|-
| [[:d:Q58217|Q58217]]
| [[Sergei Lavrov]]
| [[Venemaa]]
| 2004-03-09
|-
| [[:d:Q33106395|Q33106395]]
| ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]''
| [[Tai]]
| 2025-09-19
|-
| [[:d:Q55098190|Q55098190]]
| ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]''
| [[Ekvatoriaal-Guinea]]
| 2018-02-06
|-
| [[:d:Q7518922|Q7518922]]
| [[Simon Harris]]
| [[Iirimaa]]
| 2025-01-23
|-
| [[:d:Q67199457|Q67199457]]
| [[Simon Kofe]]
| [[Tuvalu]]
| 2019-09-20
|-
| [[:d:Q12000640|Q12000640]]
| ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 2025-03-10
|-
| [[:d:Q18198123|Q18198123]]
| ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]''
| [[Tadžikistan]]
| 2013-11-29
|-
| [[:d:Q981549|Q981549]]
| ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]''
| [[Fidži]]
| 2022-12-24
|-
| [[:d:Q16186720|Q16186720]]
| [[Subrahmanyam Jaishankar]]
| [[India]]
| 2019-05-30
|-
| [[:d:Q101110528|Q101110528]]
| ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]''
| [[Seišellid]]
| 2020-11-03
|-
| [[:d:Q60680031|Q60680031]]
| ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]''
| [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| 2018-12-14
|-
| [[:d:Q7409268|Q7409268]]
| [[Sāmiḩ Shukrī]]
| [[Egiptus]]
| 2014-06-17
|-
| [[:d:Q1654639|Q1654639]]
| [[Takeshi Iwaya]]
| [[Jaapan]]
| 2024-11-11
|-
| [[:d:Q462744|Q462744]]
| [[Tanja Fajon]]
| [[Sloveenia]]
| 2022-06-01
|-
| [[:d:Q100575931|Q100575931]]
| ''[[:d:Q100575931|Tete António]]''
| [[Angola]]
| 2020-10-01
|-
| [[:d:Q127603210|Q127603210]]
| ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]''
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| 2024-06-18
|-
| [[:d:Q127687218|Q127687218]]
| ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]''
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| 2024-06-13
|-
| [[:d:Q64399772|Q64399772]]
| [[Tom Berendsen]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 2026-02-23
|-
| [[:d:Q125191691|Q125191691]]
| ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| 2025-06-23
|-
| [[:d:Q91044146|Q91044146]]
| ''[[:d:Q91044146|Velislava N Petrova]]''
| [[Bulgaaria]]
| 2026-05-08
|-
| [[:d:Q6722501|Q6722501]]
| ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]''
| [[Mosambiik]]
| 2020-01-17
|-
| [[:d:Q40155410|Q40155410]]
| ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]''
| [[Rwanda]]
| 2019-11-04
|-
| [[:d:Q21099092|Q21099092]]
| ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]''
| [[Transnistria]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| 2016-08-31
|-
| [[:d:Q7937671|Q7937671]]
| ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]''
| [[Singapur]]
| 2015-10-01
|-
| [[:d:Q55808436|Q55808436]]
| [[Vivian Motzfeldt]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 2025-03-28
|-
| [[:d:Q701801|Q701801]]
| [[Wang Yi]]
| [[Hiina]]
| 2023-07-25
|-
| [[:d:Q125354504|Q125354504]]
| ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]''
| [[Senegal]]
| 2024-04-05
|-
| [[:d:Q132189881|Q132189881]]
| ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]''
| [[Liibanon]]
| 2025-02-08
|-
| [[:d:Q65088520|Q65088520]]
| ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]''
| [[Nigeeria]]
| 2023-08-21
|-
| [[:d:Q276275|Q276275]]
| [[Yōko Kamikawa]]
| [[Jaapan]]
| 2023-09-13
|-
| [[:d:Q17985658|Q17985658]]
| ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]''
| [[Myanmar]]
| 2021-04-16
|-
| [[:d:Q28734624|Q28734624]]
| [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
| [[Island]]
| 2024-04-09
|-
| [[:d:Q735036|Q735036]]
| ''[[:d:Q735036|نور الدين لخصي]]''
| [[Egiptus]]
| 1970-01-01
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>huwimu2vhmde9za0f3rv2ngqxm64wue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Global Young Academy</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562898</id>
    <revision>
      <id>7201641</id>
      <parentid>7197661</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="113199" sha1="0jal757oiom0xae5gjrn1qaq0zuiwt2" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 }
|section=
|sort=P463/Q5570796/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478]
| 2022
| 2027
| [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666]
| [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516]
| 2017
| 
| [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350]
| [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626]
| 
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084]
| 2010
| 2012
| [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735]
| [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8147-240X 0000-0002-8147-240X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470]
| 2013
| 2018
| [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150]
| [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245]
| [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590]
| 2020
| 2020-04-09
| 
|-
| ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165]
| [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141]
| 2019
| 
| [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472]
| [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008]
| 2011
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ]
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243]
| [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657]
| [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821]
| [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124]
| 2018
| 2023
| 
|-
| ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479]
| 2017
| 
| [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299]
| 
| 
| 2020
| 2025
| [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919]
| 
| 
| 2025
| 2030
| [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861]
| 2016
| 
| [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344]
| [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58792110|João Borges]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192]
| [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623]
| 2019
| 
| [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ]
| 
| 2021
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717]
| [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148]
| 2011
| 2015
| [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248]
| [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ]
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111]
| 2016
| 
| [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005]
| 2018
| 
| [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381]
| [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751]
| 2010
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102]
| 2017
| 
| [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529]
| 
| 
| 2014
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435]
| 2016
| 
| [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Marian Asantewah 2015-09-19.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:At Work.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989]
| [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507]
| [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673]
| [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512]
| [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC]
| 
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]''
| 
| 
| 
| 2009
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428]
| 
| 
| 2010
| 2014
| [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546]
| [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689]
| [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009]
| 2011
| 2016
| [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480]
| [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q66459604|John Malone]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769]
| [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892]
| 2017
| 
| [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500]
| [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710]
| [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]''
| 
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]''
| 
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326]
| 
| 
| 2023
| 2024
| 
|-
| ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]''
| 
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]''
| [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]''
| [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094]
| 
| 
| 
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>0jal757oiom0xae5gjrn1qaq0zuiwt2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gabriel Paulista</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566885</id>
    <revision>
      <id>7201532</id>
      <parentid>6709689</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:29:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2385" sha1="sunuy2aoznc9dccp75nfvfbpgy5fnxu" xml:space="preserve">[[Pilt:Gabriel Paulista 20240803.jpg|pisi|]]
'''Gabriel Armando de Abreu''' (tuntud lihtsalt kui '''Gabriel Paulista''' või '''Gabriel'''; sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1990]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]]

Ta alustas klubikarjääri 2010. aastal Brasiilia klubis [[Esporte Clube Vitória|Vitória]].

2013. aasta augustis liitus ta Hispaania kõrgliiga klubiga [[Villarreal CF|Villarreal]]. 2015. aasta jaanuaris siirdus ta Inglismaa kõrgliiga klubisse [[Arsenal FC|Arsenal]].

2017. aasta augustis naasis Gabriel Hispaania kõrgliigasse, sõlmides viieaastase lepingu [[Valencia CF|Valencia]]. Seal mängis ta kuni 2024. aasta jaanuarini. Hooaja 2024/25 teises pooles mängis ta Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Atlético]].

2024. aasta juunis sõlmis ta lepingu Türgi kõrgliigaklubiga [[Beşiktaş JK|Beşiktaş]]..&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://bjk.com.tr/tr/haber/89266/besiktasimiza-hos-geldin-gabriel-paulista.html |title=Beşiktaşımıza Hoş Geldin Gabriel Paulista |publisher=Beşiktaş J.K. |language=tr |date=15 June 2024 }}&lt;/ref&gt;

2026. aasta jaanuaris sõlmis ta kuni 2027. aasta lõpuni kehtiva lepingu [[Corinthians]]ega.&lt;ref&gt;[https://ge.globo.com/futebol/times/corinthians/noticia/2026/01/11/corinthians-anuncia-a-contratacao-do-zagueiro-gabriel-paulista.ghtml &quot;Corinthians anuncia a contratação do zagueiro Gabriel Paulista&quot;]. ge.globo.com. Vaadatud 25.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2014–15, 2016–17
*[[FA Community Shield]]: 2015
;Valencia
*[[Copa del Rey]]: 2018–19
;Beşiktaş
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2024
;Corinthians
*[[Supercopa do Brasil]]: 2026
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Gabriel Paulista}}
[[Kategooria:brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Esporte Clube Vitória mängijad]]
[[Kategooria:Villarreal CF mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Beşiktaş JK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:la Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>sunuy2aoznc9dccp75nfvfbpgy5fnxu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201547</id>
      <parentid>7201532</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:59:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2409" sha1="gno0umx4u5xklaxafbxhqp5pcdwiljw" xml:space="preserve">[[Pilt:Gabriel Paulista 20240803.jpg|pisi|Gabriel Paulista (2024)]]

'''Gabriel Armando de Abreu''' (tuntud lihtsalt kui '''Gabriel Paulista''' või '''Gabriel'''; sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1990]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]]

Ta alustas klubikarjääri 2010. aastal Brasiilia klubis [[Esporte Clube Vitória|Vitória]].

2013. aasta augustis liitus ta Hispaania kõrgliiga klubiga [[Villarreal CF|Villarreal]]. 2015. aasta jaanuaris siirdus ta Inglismaa kõrgliiga klubisse [[Arsenal FC|Arsenal]].

2017. aasta augustis naasis Gabriel Hispaania kõrgliigasse, sõlmides viieaastase lepingu [[Valencia CF|Valencia]]. Seal mängis ta kuni 2024. aasta jaanuarini. Hooaja 2024/25 teises pooles mängis ta Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Atlético]].

2024. aasta juunis sõlmis ta lepingu Türgi kõrgliigaklubiga [[Beşiktaş JK|Beşiktaş]]..&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://bjk.com.tr/tr/haber/89266/besiktasimiza-hos-geldin-gabriel-paulista.html |title=Beşiktaşımıza Hoş Geldin Gabriel Paulista |publisher=Beşiktaş J.K. |language=tr |date=15 June 2024 }}&lt;/ref&gt;

2026. aasta jaanuaris sõlmis ta kuni 2027. aasta lõpuni kehtiva lepingu [[Corinthians]]ega.&lt;ref&gt;[https://ge.globo.com/futebol/times/corinthians/noticia/2026/01/11/corinthians-anuncia-a-contratacao-do-zagueiro-gabriel-paulista.ghtml &quot;Corinthians anuncia a contratação do zagueiro Gabriel Paulista&quot;]. ge.globo.com. Vaadatud 25.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2014–15, 2016–17
*[[FA Community Shield]]: 2015
;Valencia
*[[Copa del Rey]]: 2018–19
;Beşiktaş
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2024
;Corinthians
*[[Supercopa do Brasil]]: 2026
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Gabriel Paulista}}
[[Kategooria:brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Esporte Clube Vitória mängijad]]
[[Kategooria:Villarreal CF mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Beşiktaş JK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:la Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>gno0umx4u5xklaxafbxhqp5pcdwiljw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püha Haua kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>570011</id>
    <revision>
      <id>7201577</id>
      <parentid>6707376</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T00:21:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12911" sha1="k0abpekm6tk74hyt3c7z40r6bqvbcjl" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}

{{Kirik
|Nimi            = Püha Haua kirik
|Pildinimi       = The Church of the Holy Sepulchre-Jerusalem.JPG
|Pildiallkiri    = Püha Haua kirik
|Riik            = 
|Asukoht         = 
|Ehituse algus   = 
|Ehituse lõpp    = 
|Esmamainimine   = 
|Kuuluvus        = 
|kaart           = pind
}}
[[Fail:Plan_of_the_Church_of_the_Holy_Sepulchre_and_adjacent_structures_in_Jerusalem_-_Chrysanthus_of_Bursa_-_1807.jpg|pisi|Püha Haua kiriku ja ümbritsevate alade plaan aastast 1807]]

'''Püha Haua kirik''' ({{Keel-la|Ecclesia Sancti Sepulchri}}; {{Keel-grc|Ναὸς τῆς Ἀναστάσεως|Naos tes Anastaseos}}; [[Armeenia keel]]es Սուրբ Հարության տաճար ''Surb Harut'yan tač̣ar''; mida [[õigeusk]]likud kutsuvad ka ''Ülestõusmise kirikuks'' või ''Issanda Haua kirikuks'') on kirik [[Jeruusalemm]]a [[Vanalinn (Jeruusalemm)|vanalinna]] kristlikus kvartalis.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://madainproject.com/church_of_the_holy_sepulchre|title=Complete compendium of Church of the Holy Sepulchre|website=Madain Project|accessdate=18.03.2018}}&lt;/ref&gt; Kirik sisaldab [[kristlus]]e kahte kõige pühamat kohta: kohta, kus [[Jeesus]] [[Jeesuse ristilöömine|risti löödi]],&lt;ref name=&quot;mcmahon&quot;&gt;{{CathEncy|wstitle=Holy Sepulchre|title=Holy Sepulchre|first=Arthur L.|last=McMahon|url=http://www.newadvent.org/cathen/07425a.htm}}&lt;/ref&gt; mida tuntakse [[Kolgata]] nime all, ja Jeesuse tühja hauda, kuhu ta [[Matus|maeti]] ja kus ta [[Ülestõusmine|üles tõusis]].&lt;ref name=&quot;sacred&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sacred-destinations.com/israel/jerusalem-church-of-holy-sepulchre.htm|title=Church of the Holy Sepulchre, Jerusalem|publisher=Sacred-destinations.com|date=21. veebruar 2010|accessdate=7.07.2012|location=Jerusalem|archive-date=3.09.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090903004043/http://www.sacred-destinations.com/israel/jerusalem-church-of-holy-sepulchre.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Hauakamber on ümbritsetud pühamuga, mida nimetatakse ''[[aedicula]]''&lt;nowiki/&gt;'ks. Selle pühamu suhtes kehtib niinimetatud ''[[status quo]]'', 1757. aastast pärit usukogukondade vaheline kokkulepe.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=UN Conciliation Commission|date=1949|title=United Nations Conciliation Commission for Palestine Working Paper on the Holy Places|url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:United_Nations_Conciliation_Commission_for_Palestine_Working_Paper_on_the_Holy_Places.djvu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Cust|first=L. G. A.|author-link=Lionel George Archer Cust|date=1929|title=The Status Quo in the Holy Places|publisher=H.M.S.O. for the High Commissioner of the Government of Palestine|url=https://en.wikisource.org/wiki/The_Status_Quo_in_the_Holy_Places}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Tomb_of_Jesus_Jerusalem_(2008-01).jpg|pisi|Palverändur paneb hauakambrisse küünlad]]
Kirikus asuvad [[Via Dolorosa]] neli viimast (või mõne määratluse kohaselt viis viimast) peatust, mis kujutavad [[Kristuse kannatused|Jeesuse kannatuste]] viimaseid episoode. Püha Haua kirik on olnud kristlike [[palverännak]]ute tähtis [[Palverännukoht|sihtkoht]].

Tänapäeval on Püha Haua kiriku ümber asuv hoonekompleks [[Jeruusalemma Patriarhaat|Jeruusalemma Patriarhaadi]] peakorter, samal ajal kui kirikut ennast jagavad mitmed kristlikud konfessioonid ja ilmalikud asutused. Peamised kirikut jagavad konfessioonid on [[Rooma-Katoliku Kirik|katoliku]], [[Jeruusalemma Patriarhaat|õigeusu]] ja [[Armeenia Apostlik Kirik|armeenia apostellik]] kirik ning vähemal määral [[Aleksandria kopti õigeusu kirik|kopti õigeusu]], [[Süüria õigeusu kirik|süüria õigeusu]] ja [[Etioopia õigeusu Tewahedo kirik|etioopia õigeusu]] kirik.

== Ajalugu ==
Pärast 70. aasta pKr, [[Esimene juudi-rooma sõda|esimese juudi-rooma sõja ajal]], aset leidnud piiramist oli Jeruusalemm varemetes. Aastal 130 pKr alustas Rooma keiser [[Hadrianus]] uue Rooma koloonia, ''[[Aelia Capitolina]],'' ehitamist. Umbes aastal 135 käskis ta täita [[Muistses Iisraelis raiutud hauad|kivist raiutud hauakambriga]] koopa, et luua [[Jupiter (jumal)|Jupiterile]] või [[Venus|Veenusele]] pühitsetava templi jaoks tasane aluspind.&lt;ref name=&quot;sacred&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;paul&quot;&gt;{{Cite book|last=Stephenson|first=Paul|year=2010|title=Constantine: Roman Emperor, Christian Victor|publisher=The Overlook Press|isbn=978-1-46830-300-1|page=206|url=https://books.google.com/books?id=RTsjCQAAQBAJ&amp;pg=PT206}}&lt;/ref&gt; Tempel&lt;ref&gt;Chisholm, Hugh, ed. (1911). &quot;[[wikisource:1911_Encyclopædia_Britannica/Aelia_Capitolina|Aelia Capitolina]]&quot;. Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press. p. 256.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lester L. Grabbe (2010). An Introduction to Second Temple Judaism: History and Religion of the Jews in the Time of Nehemiah, the Maccabees, Hillel, and Jesus. A&amp;C Black. p. 29.&lt;/ref&gt; püsis kuni 4. sajandi alguseni.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rudd|first=Steve|url=http://www.bible.ca/archeology/bible-archeology-jerusalem-temple-mount-threshing-floor.htm|title=The Temple in Jerusalem over the threshing floor which is presently under the Al Kas fountain|website=Bible.ca|accessdate=29.11.2018}}&lt;/ref&gt;

=== Ehitus (4. sajand) ===
[[Fail:Golgotha_cross-section.svg|pisi|Püha Haua kiriku skeem, mis näitab [[Kolgata]] ja Jeesuse haua asukohta]]
Pärast [[Constantinus Suur]]e ristiusku pöördumist 312. aastal kirjutas ta alla [[Milano edikt]]ile, mis legaliseeris kristluse [[Rooma keisririik|Rooma Impeeriumis]], ja saatis oma ema [[Helena Konstantinoopolist|Helena]] Jeruusalemma [[Jeesuse haud|Kristuse hauda]] otsima. Caesarea piiskop [[Eusebios Kaisareast|Eusebiuse]] ja Jeruusalemma piiskopi [[Jeruusalemma makarius|Macariuse]] abiga leiti hauakohalt [[Tõeline rist|kolm risti]], mis panid roomlastel uskuma, et nad on [[Kolgata]] leidnud. Constantinus käskis umbes aastal 326 Jupiteri/Veenuse templi asendada kirikuga.&lt;ref name=&quot;sacred&quot; /&gt; Pärast templi lammutamist ja selle varemete eemaldamist ja koopa lahti kaevamist, tuli ilmsiks kivisse raiutud haud, mille Helena ja Macarius nimetas Jeesuse matmispaigaks.&lt;ref name=&quot;mcmahon&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;constantine&quot;&gt;{{Cite book|date=13. juuli 2005|title=NPNF2-01. Eusebius Pamphilius: Church History, Life of Constantine, Oration in Praise of Constantine|publisher=Christian Classics Ethereal Library|accessdate=19.09.2014|url=https://www.ccel.org/ccel/schaff/npnf201.iv.vi.iii.xxviii.html|quote=Then indeed did this most holy cave present a faithful similitude of his return to life, in that, after lying buried in darkness, it again emerged to light, and afforded to all who came to witness the sight, a clear and visible proof of the wonders of which that spot had once been the scene, a testimony to the resurrection of the Saviour clearer than any voice could give.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Renner|first=Gerald|url=https://www.courant.com/news/connecticut/hc-xpm-1996-12-14-9612140058-story.html|title=Is it the Tomb of Christ? A Search for Evidence|date=14. detsember 1996|accessdate=29.11.2018}}&lt;/ref&gt; Koobas ehitati ümber pühamuks.{{Sfn|DK|2016}} Aastal 327 tellisid Constantinus ja Helena [[Petlemm]]a ka [[Sündimise kirik|Jeesuse Sünnikiriku]] ehitamise.

Püha Haua kirik rajati eraldi ehitistena kahe pühapaiga kohale: suur [[basiilika]]&lt;ref name=&quot;basilica&quot;&gt;The &quot;[[Pilgrim of Bordeaux]]&quot; reports in 333: &quot;There, at present, by the command of the Emperor Constantine, has been built a basilica, that is to say, a church of wondrous beauty&quot;. ''[[Itinerarium Burdigalense]]'', p. 594&lt;/ref&gt; (''martüürium,'' mida [[Egeria (palverändur)|Egeria]] külastas 380. aastatel), suletud [[kolonnaad]]iga [[aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] (''Triportico'') kus traditsiooniliselt Kolgataks peetav paik on ühes nurgas ja sellest teisel pool hoovi&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt; asus [[Ülestõusmine|Anastasiseks]] ('ülestõusmiseks') kutsutud [[rotund]], kus Helena ja Macarius arvasid, et Jeesus olevat enne ülestõusmist maetud.&lt;ref name=&quot;mcmahon&quot; /&gt;

Kirik pühitseti 13. septembril 335. aastal. Igal aastal tähistavad [[Õigeusu kirik|õigeusklikud]] selle kiriku rajamise aastapäeva.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://ocafs.oca.org/FeastSaintsViewer.asp?SID=4&amp;ID=1&amp;FSID=102593|title=Commemoration of the Founding of the Church of the Resurrection (Holy Sepulchre) at Jerusalem|publisher=[[Orthodox Church in America]]|accessdate=2.03.2012}}&lt;/ref&gt;

=== Ristisõja periood (1099–1244) ===
Paljud ajaloolased väidavad, et [[Urbanus II|paavst Urban II]] peamine motiiv [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] algatamisel oli mure Türgi sissetungi pärast [[Anatoolia|Väike-Aasiasse]] ja sellest tulenevast ohust [[Konstantinoopol]]ile, mille tõttu oli Bütsantsi keiser [[Alexios I Komnenos]] pöördunud abipalvega paavsti poole. Ajaloolased nõustuvad, et Jeruusalemma ja seeläbi Püha Haua kiriku saatus valmistas ilmselt paavstile muret, kuid ei olnud 1095. aastal paavstiriigi poliitika peamine eesmärk. Jeruusalemma vallutamise idee sai peamiseks eesmärgiks, kui ristisõda juba käimas oli. Ümberehitatud kirikuplatsi üle valitsesid Fatimiidid (kes olid selle hiljuti Jeruusalemma vallutanud Abassiididelt). Jeruusalemma ja koos sellega ka Püha Haua kiriku vallutasid ristisõduritest [[Rüütel|rüütlid]] esimese ristisõja käigus 15. juulil 1099.

Esimest ristisõda kujutati kui relvastatud [[palverännak]]ut ja ükski ristisõdija ei saanud oma teekonda lõppenuks pidada, kui ta poleks palverändurina Püha Haua juures palvetanud. [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] esimeseks [[Jeruusalemma kuningriik|ristisõdijast monarhiks]] tõusnud ristisõja vürst [[Godefroy de Bouillon|Godefrey Bouillonist]] otsustas oma elu jooksul mitte kasutada [[Jeruusalemma kuningas|tiitlit &quot;kuningas&quot;]] vaid kutsus ennast kui &quot;Advocatus Sancti Sepulchri&quot; (&quot;Püha Haua kaitsjaks&quot;). Ristisõja ajaks peeti endise basiilika all asuvat [[tsistern]]i kohaks, kus Helena leidis [[Tõeline Rist|Tõelise Risti]], millel Jeesus väidetavalt risti löödi ja tsisterni hakati selle tõttu austama. Tsisternist sai hiljem &quot;Risti ilmutuse kabel&quot;. Samas puuduvad tõendid, et see legend oleks ringelnud enne 11. sajandit. Kaasaegne arheoloogiline uurimine on dateerinud tsisterni 11. sajandil Monomachose läbi viidud renoveerimise perioodi.

&lt;gallery&gt;
Crusader_Graffiti_in_the_Church_of_the_holy_supulchure_Jerusalem_Victor_2011_-1-21.jpg|Ristisõdalaste [[grafiti]] kirikus 
Church_of_the_Holy_Sepulchre_at_Easter_time._matpc.06563.jpg|Vaade kirikule lihavõttepühade ajal 1898. aastal
Church_of_the_Holy_Sepulchre_by_Félix_Bonfils.jpg|Turistid ja palverändurid ühe Püha Haua sisehoovi värava ees. Foto autor [[Bonfils]], 1870. aastad
Illustration_from_Views_in_the_Ottoman_Dominions_by_Luigi_Mayer,_digitally_enhanced_by_rawpixel-com_64.jpg|Püha Haua kirik, maalinud [[Luigi Mayer]]
&lt;/gallery&gt;

== ''Status quo'' ==
[[Fail:Echelle_inamovible.jpg|pisi|''Status quo'' tulemusel püsib enne 1757. aastat asetatud redel täpselt samal paigal&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lancaster|first=James E.|url=http://coastdaylight.com/ladder.html|title=The Church and the Ladder: Frozen in Time|website=CoastDaylight.com|accessdate=11.05.2019|year=2015}}&lt;/ref&gt;]]
1757. aastal Ottomanide jõustatud ''status quo'' reguleerib teatud Püha Maa-alade, sealhulgas Püha Haua kiriku olukorda ja omandit. Senine ''status quo'' tugevdati sultan [[Abdülmecit|Abdülmecid I]] ''firmaniga'' (dekreediga) 1852/3,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ḏḥwty|url=https://www.ancient-origins.net/history/immovable-ladder-bizarre-feud-prevents-ordinary-ladder-being-moved-3-centuries-009506|title=The Immovable Ladder: Bizarre Feud Prevents Ordinary Ladder Being Moved for 3 Centuries|website=Ancient Origins|date=27. jaanuar 2018|accessdate=8.05.2019|language=en}}&lt;/ref&gt; millega kehtestati praegune alaline kiriku põhikiri ning määrused eri konfessioonide ja muude haldurite rollide kohta.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Michael.|first=Dumper,|date=1. jaanuar 2007|title=Cities of the Middle East and North Africa : a historical encyclopedia|publisher=ABC-CLIO|isbn=9781576079195|url=https://www.worldcat.org/oclc/80014324|last2=E.|first2=Stanley, Bruce|oclc=80014324}}&lt;/ref&gt;

Kiriku peamised hoidjad ja hooldajad on [[Kreeka Õigeusu Kirik|Kreeka õigeusu]]-, [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia apostlik-]] ja [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku]] kirikud, lõviosa on sealjuures Kreeka õigeusu kirikul. 19. sajandil omandasid kopti õigeusulised, Etioopia õigeusulised ja Süüria õigeusklikud teatud kohustusi, mis hõlmavad pühamuid ja muid ehitisi hoones ja selle ümbruses.

Vaatamata aeg-ajalt esinevatele erimeelsustele toimuvad kirikus jumalateenistused regulaarselt ning kooselu on üldiselt rahulik. Kiriku hooldajate vahelise kooskõla näide on ''[[aedicula]]'' täielik taastamine aastatel 2016–2017.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Jeruusalemm]]
[[Kategooria:Iisraeli ehitised]]
[[Kategooria:Palverännukohad]]</text>
      <sha1>k0abpekm6tk74hyt3c7z40r6bqvbcjl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Renan Lodi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577118</id>
    <revision>
      <id>7201524</id>
      <parentid>6444554</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:59:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2563" sha1="eqto6xbct4zpu7rz58jj1kulonyemly" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = ATL-Madrid-Lokomotiv001-Lodi.jpg
| pildisuurus =220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}}
}}
'''Renan Augusto Lodi dos Santos''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1998]] [[Serrana]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es [[vasakkaitsja|vasakkaitsjana]].

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Athletico Paranaense]]. Brasiilia kõrgliigas tegi ta klubi meeskonnas debüüdi 2016. aasta oktoobris.

2019. aasta juulis siirdus ta Hispaania kõrgliigaklubisse [[Madridi Atlético]], kellega sõlmis kuueaastase lepingu. 23. novembril 2019 toimunud mängus [[Granada CF|Granada]] vastu lõi ta oma esimese värava Hispaania kõrgliigas. Hooajal [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020/21]] tuli ta Atléticoga Hispaania meistriks.

2022. aasta augustis läks ta Madridi Atléticost üheks hooajaks laenule [[Nottingham Forest]]i.

Suvel 2023 siirdus ta 13 miljoni euro eest Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Marseille Olympique]], kuid mängis seal vaid pool aastast. 2024. aasta jaanuaris liitus ta Saudi Araabia kõrgliigaklubiga [[Al Hilal SFC|Al Hilal]].

2025. aasta lõpus naasis Lodi Brasiilia kõrgliigasse, kui sõlmis viieaastase lepingu [[Atlético Mineiro]]ga.&lt;ref&gt;{{cite web | url=https://atletico.com.br/comunicado-renan-lodi/ | title = Comunicado – Renan Lodi |  publisher=Clube Atlético Mineiro | date=24 December 2025 | access-date=25 December 2025 }}&lt;/ref&gt;

Debüüdi Brasiilia rahvuskoondises tegi Lodi 10. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Senegali jalgpallikoondis|Senegali]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2021. aasta Copa América]]l.

== Saavutused ==
;Athletico Paranaense
*[[Campeonato Paranaense]]: 2018, 2019
*[[Copa Sudamericana]]: 2018
;Madridi Atlético
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]]
;Al Hilal
*[[Saudi Pro League]]: 2023–24
*[[King Cup]]: 2023–24
*[[Saudi Super Cup]]: 2023, 2024

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lodi, Renan}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>eqto6xbct4zpu7rz58jj1kulonyemly</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201544</id>
      <parentid>7201524</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:57:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2645" sha1="11aemzf830783cchju8x2t7u4bzjdw2" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = ATL-Madrid-Lokomotiv001-Lodi.jpg
| pildisuurus =220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}}
}}
[[File:Renan Lodi 2019.jpg|thumb|right|130px|Lodi with Atlético Madridis 2019]]

'''Renan Augusto Lodi dos Santos''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1998]] [[Serrana]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es [[vasakkaitsja|vasakkaitsjana]].

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Athletico Paranaense]]. Brasiilia kõrgliigas tegi ta klubi meeskonnas debüüdi 2016. aasta oktoobris.

2019. aasta juulis siirdus ta Hispaania kõrgliigaklubisse [[Madridi Atlético]], kellega sõlmis kuueaastase lepingu. 23. novembril 2019 toimunud mängus [[Granada CF|Granada]] vastu lõi ta oma esimese värava Hispaania kõrgliigas. Hooajal [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020/21]] tuli ta Atléticoga Hispaania meistriks.

2022. aasta augustis läks ta Madridi Atléticost üheks hooajaks laenule [[Nottingham Forest]]i.

Suvel 2023 siirdus ta 13 miljoni euro eest Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Marseille Olympique]], kuid mängis seal vaid pool aastast. 2024. aasta jaanuaris liitus ta Saudi Araabia kõrgliigaklubiga [[Al Hilal SFC|Al Hilal]].

2025. aasta lõpus naasis Lodi Brasiilia kõrgliigasse, kui sõlmis viieaastase lepingu [[Atlético Mineiro]]ga.&lt;ref&gt;{{cite web | url=https://atletico.com.br/comunicado-renan-lodi/ | title = Comunicado – Renan Lodi |  publisher=Clube Atlético Mineiro | date=24 December 2025 | access-date=25 December 2025 }}&lt;/ref&gt;

Debüüdi Brasiilia rahvuskoondises tegi Lodi 10. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Senegali jalgpallikoondis|Senegali]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2021. aasta Copa América]]l.

== Saavutused ==
;Athletico Paranaense
*[[Campeonato Paranaense]]: 2018, 2019
*[[Copa Sudamericana]]: 2018
;Madridi Atlético
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]]
;Al Hilal
*[[Saudi Pro League]]: 2023–24
*[[King Cup]]: 2023–24
*[[Saudi Super Cup]]: 2023, 2024

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lodi, Renan}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>11aemzf830783cchju8x2t7u4bzjdw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201545</id>
      <parentid>7201544</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:58:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2640" sha1="n16u3008t6s4nnz163enso43f9iodcj" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = ATL-Madrid-Lokomotiv001-Lodi.jpg
| pildisuurus =220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}}
}}
[[File:Renan Lodi 2019.jpg|thumb|right|130px|Lodi Atlético Madridis 2019]]

'''Renan Augusto Lodi dos Santos''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1998]] [[Serrana]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es [[vasakkaitsja|vasakkaitsjana]].

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Athletico Paranaense]]. Brasiilia kõrgliigas tegi ta klubi meeskonnas debüüdi 2016. aasta oktoobris.

2019. aasta juulis siirdus ta Hispaania kõrgliigaklubisse [[Madridi Atlético]], kellega sõlmis kuueaastase lepingu. 23. novembril 2019 toimunud mängus [[Granada CF|Granada]] vastu lõi ta oma esimese värava Hispaania kõrgliigas. Hooajal [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020/21]] tuli ta Atléticoga Hispaania meistriks.

2022. aasta augustis läks ta Madridi Atléticost üheks hooajaks laenule [[Nottingham Forest]]i.

Suvel 2023 siirdus ta 13 miljoni euro eest Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Marseille Olympique]], kuid mängis seal vaid pool aastast. 2024. aasta jaanuaris liitus ta Saudi Araabia kõrgliigaklubiga [[Al Hilal SFC|Al Hilal]].

2025. aasta lõpus naasis Lodi Brasiilia kõrgliigasse, kui sõlmis viieaastase lepingu [[Atlético Mineiro]]ga.&lt;ref&gt;{{cite web | url=https://atletico.com.br/comunicado-renan-lodi/ | title = Comunicado – Renan Lodi |  publisher=Clube Atlético Mineiro | date=24 December 2025 | access-date=25 December 2025 }}&lt;/ref&gt;

Debüüdi Brasiilia rahvuskoondises tegi Lodi 10. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Senegali jalgpallikoondis|Senegali]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2021. aasta Copa América]]l.

== Saavutused ==
;Athletico Paranaense
*[[Campeonato Paranaense]]: 2018, 2019
*[[Copa Sudamericana]]: 2018
;Madridi Atlético
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]]
;Al Hilal
*[[Saudi Pro League]]: 2023–24
*[[King Cup]]: 2023–24
*[[Saudi Super Cup]]: 2023, 2024

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lodi, Renan}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>n16u3008t6s4nnz163enso43f9iodcj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piiskopililla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580772</id>
    <revision>
      <id>7201482</id>
      <parentid>7201143</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:46:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Variatsioonid */</comment>
      <origin>7201482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6284" sha1="he64anrkx50b23um577esvolxd0bwq1" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Piiskopililla
|hex=9e2c6a|tekstivärv=white
|r=158|g=44|b=106
|h=327|s=72|v=62
|cmyk=CMYK|c=0|m=72|y=33|k=38
|allikas=Liturgical Desins for Catholic Worship&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;http://saintbedestudio.blogspot.com/2007/11/liturgical-colour-violaceus-in-roman_17.html&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Piiskopililla
|hex=915c83|tekstivärv=white
|r=145|g=92|b=131
|h=316|s=37|v=57
|cmyk=CMYK|c=0|m=37|y=10|k=43
|allikas=ISCC-NBS, moderate reddish purple
}}
{{Värvikast
|nimetus=Piiskopililla
|hex=8A65A7|tekstivärv=white
|r=138|g=101|b=167
|h=274|s=40|v=65
|cmyk=CMYK|c=17|m=40|y=0|k=35
|allikas=pourpre.com&lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9v%C3%AAque |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-12 |arhiivimisaeg=2020-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200203124227/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9v%C3%AAque |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Violet d'évêque (HTML)
|hex=723E64|tekstivärv=white
|r=114|g=62|b=100
|h=316|s=46|v=45
|cmyk=CMYK|c=0|m=46|y=12|k=55
|allikas=L'Etoile aux Secrets&lt;ref name=&quot;couleurs&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.letoileauxsecrets.fr/couleurs/couleurs-violet.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-12 |arhiivimisaeg=2020-04-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200427174550/http://www.letoileauxsecrets.fr/couleurs/couleurs-violet.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
'''Piiskopililla''' ([[prantsuse keel]]es ''violet d'évêque'', [[inglise keel]]es ''bishop's purple'', ''Roman purple'') on üks [[lilla]]dest värvitoonidest, ere kuni kergelt summutatud violetne värvitoon, mis rohkem või vähem vastab [[katoliku]] [[piiskop]]pide ametiriietuses esinevale violetsele värvile&lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot; /&gt;. Eri traditsioonides peetakse seda toonidelt veidi erinevaiks, kuid punaka poole kalduvaks violetseks värviks&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

[[Värvinimetus]] esineb eesti keeles 1930. aastate moesõnavaras&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=uuseesti19360823.2.40 Veel kübaraist. – Uus Eesti, 23. august 1936]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=paevalehtew19380821.2.21 Moemajade sügistelegramme. – Päewaleht, 21. august 1938]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Daniele Comboni.jpg|Piiskop Daniele Comboni (1831–1881)
Bischof Leo Mergel 1905.jpg|Piiskop Leo Mergel 1905
Cassock (Bishop) - SACROEXPO-2013-06-17.jpg|Anglikaani piiskopi lilla (''roman purple'') vaimulikusärk näitusel
20110716 Otto von Habsburg funeral procession 2280.jpg|[[Piiskop]]id protsessioonil kandmas lillat riietust
&lt;/gallery&gt;

== Ajaloost ==
1740. aastal ilmunud Louis-Bertrand Casteli raamatus &quot;L'optique des couleurs: fondée sur les simples observations, &amp; tournée sur-tout à la pratique de la peinture, de la teinture &amp; des autres arts coloristes&quot; esineb värvinimetus esimest korda prantsuse keeles ja tähistab seal punakasvioletset, mida eristatakse selgelt sinakasvioletsest ehk ahhaatlillast&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k107986x/f155.image L'optique des couleurs... Pariis, 1740. lk 136]&lt;/ref&gt;.

1878. aastal ilmunud põhjalik käsiraamat liturgilise riietuse kohta märgib, et Rooma [katoliku] [[vaimulik]]e riietuses ette nähtud lilla on nagu vana [[purpur]], see tähendab kergelt punakas violetne ja et uus moekas [[aniliinvärv]] pole õige tooniga, mis on liiga sinine&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k3743658/f539.image X. Barbier de Montault. Traité pratique de la construction, de l'ameublement et de la décoration des églises, selon les règles canoniques et les traditions romaines, avec un appendice sur le costume ecclésiastique. Pariis, 1878. lk 536]&lt;/ref&gt;.

[[Katoliku kirik]]us tänapäeval piiskoppide riietuses kasutatav värvitoon pole sügava tooniga [[purpurpunane]] ega sügav[[lilla]], vaid eredam punakam&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt; ja lähedasem lillakaspunasele&lt;ref&gt;https://simplycatholic.com/colors-worn-by-cardinals-and-bishops/&lt;/ref&gt;.

== Variatsioonid ==
Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com pakub piiskopililla vasteks sügavlilla, mis sarnaneb [[ametüstililla]]le ja pole selgelt punakas, kuid on soojatoonilisem [[lavendlisinine|lavendlisinisest]] või [[kannikesesinine|kannikesesinisest]] {{värviruut|#8A65A7|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#835DA3|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#7C579F|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#75509B|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#6E4997|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#684293|ääris=#FFFFFF}}&lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot; /&gt;.

[[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem]]i värvisõnaraamatu &quot;Color: Universal Language and Dictionary of Names&quot; järgi on värvuste ''Bishop'' ja ''Roman Purple'' vasteiks keskmine lilla (''moderate violet'') {{värviruut|#604e81|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/74/mode/2up/&lt;/ref&gt; ja värvuste ''Bishop's purple'' ja ''Bishop's violet'' vasteiks keskmine punakaslilla või erklilla (''moderate reddish purple'', ''vivid purple'') {{värviruut|#915c83|ääris=#FFFFFF}} {{värviruut|#9065ca|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/88/mode/2up/&lt;/ref&gt;.

Värvinimetus (''püspöklila'') on võrdlemisi sage [[ungari keel]]es. See jäi nimetamiskatses 32. kohale 351-st ja nimetamiskatses nimetati seda 46 korral ja kümmekonnal korral liitvärvinimetuse osana. ''Püspöklila'' tähistas keelejuhtidel puhast või tumedamat punakasvioletset (värvikaardid ''red-violet-red'' ja ''red-violet'') tooni, kuid nime anti ka muudele toonidele, nagu violetne (värvikaardid ''violet-red-violet'' ja ''violet'') ning üksikutel juhtudel sinakasvioletne (värvikaart ''violet-blue-violet'')&lt;ref&gt;[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1188/bogatkin.pdf M. Bogatkin. Ungari keele põhivärvinimed, nende struktuur. Magistritöö. Tartu, 2005]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;M. Uusküla, U. Sutrop. Värvinimede raamat. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Violet d'évêque'' on summutatud punakaslilla värvitoon {{värviruut|#723E64|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref name=&quot;couleurs&quot; /&gt;.

== Vaata ka ==
* [[Purpur]]
* [[Purpurpunane]]
* [[Purpur (heraldika)]]
* [[Amarandipunane]]
* [[Liturgilised värvid]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Lillad värvitoonid}}

[[Kategooria:Lillad värvitoonid]]</text>
      <sha1>he64anrkx50b23um577esvolxd0bwq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580826</id>
    <revision>
      <id>7201489</id>
      <parentid>6925038</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:12:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>2019. aasta jäi viimaseks</comment>
      <origin>7201489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3400" sha1="gmkjwzbwb0cvk6p2kp9atrcf47ijc4n" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
'''Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia''' oli kirjandusauhind, millega tunnustati julge, kujundliku ja elus olulisi probleeme tõstatava loomingu autoreid. Auhinda anti välja luuletaja ja proosakirjaniku [[Elise Rosalie Aun]]a auks.

Auhinna asutasid 2015. aastal [[Võtikvere raamatuküla]] eestvedaja, kirjanik Imbi Paju&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa Raamatupidu kunstide sünteesiga |url=https://www.vooremaa.ee/raamatupidu-kunstide-sunteesiga/ |vaadatud=2024-09-13 |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau. Auhind anti kirjandusuurijale, kes on tõstnud ajaloost esile unustusse vajunud naiskirjanikud ja on olnud märkimisväärne Eesti mälu mõtestaja, või looduslüürikat viljelevale kirjanikule või luuletajale. Auhind anti üle Võtikvere raamatuküla raamatupäeval iga aasta augustis. Auhinnaga kaasnes kunstnik [[Lilli-Krõõt Repnau]] kujundatud aukiri ja graafiline leht.

Viimast korda toimus Võtikvere raamatuküla raamatupäev koos kirjanduspreemia väljaandmisega 2019. aastal.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula Eesti lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla]. Vikerraadio, 21.03.2026.&lt;/ref&gt;

== Laureaadid ==
* 2015 – [[Leena Kurvet-Käosaar]], kes on viimastel aastatel publitseerinud mitu temaatilist artiklit unustusse vajuvast naiskirjandusest&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-08-08 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla tunnustus läks Leena Kurvet-Käosaarele |url=https://kultuur.err.ee/307539/votikvere-raamatukula-tunnustus-laks-leena-kurvet-kaosaarele |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – [[Ly Seppel|Ly Seppel-Ehin]], kelle puhul tõsteti esile tegevust luuletajana, haruldastest keeltest tõlkijana, kultuuririkastajana ning elu ja ühiskonna mõtestajana läbi kirjanduse ja psühholoogia&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-08-16 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia läks Ly Seppel-Ehinile |url=https://kultuur.err.ee/313334/votikvere-raamatukula-kirjanduspreemia-laks-ly-seppel-ehinile |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – [[Eeva Park]], kelle loomingu puhul hinnatakse keele kujundlikkust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-15 |pealkiri=Võtikveres valiti võitjaks Eeva Park |url=https://kultuur.err.ee/613056/votikveres-valiti-voitjaks-eeva-park |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Vahur Afanasjev]], &quot;Serafima ja Bogdan&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-08-05 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme |url=https://kultuur.err.ee/851551/votikvere-raamatukula-kirjanduspreemia-sai-vahur-afanasjev-ja-luulestipendiumi-airis-erme |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Helga Nõu]], &quot;Ingel ja idioot&quot;, ja [[Enn Nõu]], &quot;Elu ja aeg&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Auhind – Võtikveres pärjati Helga ja Enn Nõu |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/auhind-votikveres-parjati-helga-ja-enn-nou/ |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>gmkjwzbwb0cvk6p2kp9atrcf47ijc4n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201490</id>
      <parentid>7201489</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:12:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3385" sha1="tanhung1j6sebjvxlw3eg80hqb0mssh" xml:space="preserve">'''Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia''' oli kirjandusauhind, millega tunnustati julge, kujundliku ja elus olulisi probleeme tõstatava loomingu autoreid. Auhinda anti välja luuletaja ja proosakirjaniku [[Elise Rosalie Aun]]a auks.

Auhinna asutasid 2015. aastal [[Võtikvere raamatuküla]] eestvedaja, kirjanik Imbi Paju&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa Raamatupidu kunstide sünteesiga |url=https://www.vooremaa.ee/raamatupidu-kunstide-sunteesiga/ |vaadatud=2024-09-13 |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau. Auhind anti kirjandusuurijale, kes on tõstnud ajaloost esile unustusse vajunud naiskirjanikud ja on olnud märkimisväärne Eesti mälu mõtestaja, või looduslüürikat viljelevale kirjanikule või luuletajale. Auhind anti üle Võtikvere raamatuküla raamatupäeval iga aasta augustis. Auhinnaga kaasnes kunstnik [[Lilli-Krõõt Repnau]] kujundatud aukiri ja graafiline leht.

Viimast korda toimus Võtikvere raamatuküla raamatupäev koos kirjanduspreemia väljaandmisega 2019. aastal.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula Eesti lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla]. Vikerraadio, 21.03.2026.&lt;/ref&gt;

== Laureaadid ==
* 2015 – [[Leena Kurvet-Käosaar]], kes on viimastel aastatel publitseerinud mitu temaatilist artiklit unustusse vajuvast naiskirjandusest&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-08-08 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla tunnustus läks Leena Kurvet-Käosaarele |url=https://kultuur.err.ee/307539/votikvere-raamatukula-tunnustus-laks-leena-kurvet-kaosaarele |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – [[Ly Seppel|Ly Seppel-Ehin]], kelle puhul tõsteti esile tegevust luuletajana, haruldastest keeltest tõlkijana, kultuuririkastajana ning elu ja ühiskonna mõtestajana läbi kirjanduse ja psühholoogia&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-08-16 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia läks Ly Seppel-Ehinile |url=https://kultuur.err.ee/313334/votikvere-raamatukula-kirjanduspreemia-laks-ly-seppel-ehinile |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – [[Eeva Park]], kelle loomingu puhul hinnatakse keele kujundlikkust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-08-15 |pealkiri=Võtikveres valiti võitjaks Eeva Park |url=https://kultuur.err.ee/613056/votikveres-valiti-voitjaks-eeva-park |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Vahur Afanasjev]], &quot;Serafima ja Bogdan&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-08-05 |pealkiri=Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme |url=https://kultuur.err.ee/851551/votikvere-raamatukula-kirjanduspreemia-sai-vahur-afanasjev-ja-luulestipendiumi-airis-erme |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Helga Nõu]], &quot;Ingel ja idioot&quot;, ja [[Enn Nõu]], &quot;Elu ja aeg&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Auhind – Võtikveres pärjati Helga ja Enn Nõu |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/auhind-votikveres-parjati-helga-ja-enn-nou/ |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>tanhung1j6sebjvxlw3eg80hqb0mssh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kūdra (Smārde vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585070</id>
    <revision>
      <id>7201680</id>
      <parentid>7083356</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:09:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1035" sha1="fp3tezqtuqvj9rwn4f9ku4t8v076ru3" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kūdra
|  pindala = 0,053
|  elanikke = 30 (2006)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Kūdra''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25131 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 15 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 2,5 ning [[Riia]]st 57 kilomeetri kaugusele.

Küla jääb [[Ķemeri rahvuspark]]i.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;

Kūdra tekkis teise maailmasõja järel turbatootjate ja töötlejate asulana. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 333 (1970)
* 129 (1979)
&lt;td&gt;
* 31 (1989)
* 30 (2006)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Kudras apbuve.jpg|pisi|tühi|Kūdra]]

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fp3tezqtuqvj9rwn4f9ku4t8v076ru3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cērkste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585096</id>
    <revision>
      <id>7201676</id>
      <parentid>7083373</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1020" sha1="b6mjmoaj9u4rbllac4pfu5yyer5eczw" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Cērkste
|  pindala = 0,12
|  elanikke = 104 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Cērkste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25128 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla on tekkinud endise Cērkste mõisa (''Zerxten'') juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Seal asuvad Buki&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4878 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Cērkste bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4876 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Küla serval asub Cērkste kalmistu.

Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 6.08 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 109 (2018)
* 101 (2020)
* 104 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>b6mjmoaj9u4rbllac4pfu5yyer5eczw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201677</id>
      <parentid>7201676</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:08:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1057" sha1="48cz29lrbfdj23wfznphfy4h6ks0p6a" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Cērkste
|  pilt = Cerkstes centra apbuve.jpg
|  pindala = 0,12
|  elanikke = 104 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Cērkste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25128 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla on tekkinud endise Cērkste mõisa (''Zerxten'') juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Seal asuvad Buki&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4878 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Cērkste bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4876 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Küla serval asub Cērkste kalmistu.

Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 6.08 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 109 (2018)
* 101 (2020)
* 104 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>48cz29lrbfdj23wfznphfy4h6ks0p6a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zvirbuļi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585098</id>
    <revision>
      <id>7201689</id>
      <parentid>7083376</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="784" sha1="0oq0n9otd0jqttacaiqvf2jdeejp7c9" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zvirbuļi
|  pindala = 0,115
|  elanikke = 20 (2006)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Zvirbuļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25135 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 60 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 17 ning [[Riia]]st 62 kilomeetri kaugusele.

Külas asuvad Zvirbuļi&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4613 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Kirpji bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/13162 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>0oq0n9otd0jqttacaiqvf2jdeejp7c9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ozolpils</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585100</id>
    <revision>
      <id>7201684</id>
      <parentid>7083332</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:12:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1292" sha1="fqd53hqyu6i5xybmz9c8d0jt761762t" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ozolpils
|  pindala = 0,31
|  elanikke = 45 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Ozolpils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3339 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla lõunaosas maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres ja jääb vallakeskusest [[Smārde]]st 6,7 ning [[Riia]]st 57 kilomeetri kaugusele.

Küla on tekkinud endise Ozoli mõisa (''Eichendorf'') juurde. 1. jaanuarini 1972 oli küla Ozolpilsi külanõukogu halduskeskuseks, seejärel sai sellest Smārde külanõukogu halduskeskus.&lt;ref&gt;Latvijas PSR administratīvi-teritoriālais iedalījums uz 1972. gada 1. janvāri. Izdevniecība «Liesma», Rīga 1972&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Külas asub Ozolpilsi bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 31 (2018)
* 37 (2020)
* 45 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fqd53hqyu6i5xybmz9c8d0jt761762t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201685</id>
      <parentid>7201684</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1324" sha1="g93dpav7b9uv979vp9kvxolkx25a4pr" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ozolpils
|  pilt = Skats uz Ozolpili.jpg
|  pindala = 0,31
|  elanikke = 45 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Ozolpils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3339 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla lõunaosas maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres ja jääb vallakeskusest [[Smārde]]st 6,7 ning [[Riia]]st 57 kilomeetri kaugusele.

Küla on tekkinud endise Ozoli mõisa (''Eichendorf'') juurde. 1. jaanuarini 1972 oli küla Ozolpilsi külanõukogu halduskeskuseks, seejärel sai sellest Smārde külanõukogu halduskeskus.&lt;ref&gt;Latvijas PSR administratīvi-teritoriālais iedalījums uz 1972. gada 1. janvāri. Izdevniecība «Liesma», Rīga 1972&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

Külas asub Ozolpilsi bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-05-30 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 31 (2018)
* 37 (2020)
* 45 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>g93dpav7b9uv979vp9kvxolkx25a4pr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dzegūzes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585101</id>
    <revision>
      <id>7201678</id>
      <parentid>7083334</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:08:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="640" sha1="od5jb5lvhtrdejt3rwrb0ws8d9h8m5m" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dzegūzes
|  pindala = 0,192
|  elanikke = 20 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=103529 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Dzegūzes''' (ka '''Dzeguzes''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s. Küla asub valla keskosas ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 1,5 ning [[Riia]]st 57 kilomeetri kaugusele. Küla on sisuliselt Smārdega kokku kasvanud. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>od5jb5lvhtrdejt3rwrb0ws8d9h8m5m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201679</id>
      <parentid>7201678</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="682" sha1="ieq52qxnvwst7wbv6vz52cb2jxsuvag" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dzegūzes
|  pilt = Dzeguzes (Smārdes pagasts).jpg
|  pindala = 0,192
|  elanikke = 20 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=103529 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Dzegūzes''' (ka '''Dzeguzes''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s. Küla asub valla keskosas ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 1,5 ning [[Riia]]st 57 kilomeetri kaugusele. Küla on sisuliselt Smārdega kokku kasvanud. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ieq52qxnvwst7wbv6vz52cb2jxsuvag</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aizpure</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585103</id>
    <revision>
      <id>7201673</id>
      <parentid>7083388</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:05:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="886" sha1="4m5hqttm5lefkgzxqfyjfl5ntggp39n" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Aizpure
|  pindala = 0,2
|  elanikke = 30 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25134 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Aizpure''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s. 

Küla asub valla keskosas merepinnast 30 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 3,5 ning [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Seal asub Kalēji bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9747 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on tekkinud endise Aizpure [[karjamõis]]a (''Aispurn'') juurde. Aastail 1945–1954 oli küla Aizpure külanõukogu halduskeskuseks. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.
[[Pilt:Aizpure.jpg|pisi|tühi|Aizpure]]

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>4m5hqttm5lefkgzxqfyjfl5ntggp39n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lielaisciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585104</id>
    <revision>
      <id>7201681</id>
      <parentid>7083339</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:10:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1038" sha1="ifabeeg4dy4dffn9dgxn9xchezoigg2" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lielaisciems
|  pindala = 0,19
|  elanikke = 29 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Lielaisciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25130 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla põhjaosas merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 10 ning [[Riia]]st 64 kilomeetri kaugusele.

Külas kasvav Lielaisciemsi 1. kadakas on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt; Külas asub Lielāciemsi kalmistu.

Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 32 (2018)
* 33 (2020)
* 29 (2026)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Lielaisciems saimnieciba.jpg|pisi|tühi|Lielaisciems]]

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ifabeeg4dy4dffn9dgxn9xchezoigg2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rauda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585105</id>
    <revision>
      <id>7201687</id>
      <parentid>7083385</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:14:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1080" sha1="s2qzfq8h6tca3dqys10zy6g2z8nac25" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rauda
|  pindala = 0,23
|  elanikke = 156 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Rauda''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25174 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla loodeosas merepinnast 50 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Smārde]]st 10 ja [[Riia]]st 64 kilomeetri kaugusele.

Küla on tekkinud Rauda mõisa keskuse juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. 

Raudast läänes asub [[Sēme vald|Sēme vallas]] [[Rauda (Sēme vald)|samanimeline küla]]. Külas asub Rauda bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5050 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Seal on ka Rauda pansionaat.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 426 (1989)
* 304 (2000)
* 396 (2011)
&lt;td&gt;
* 226 (2018)
* 352 (2021)
* 156 (2026)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Raudas muiža 2001-04-21.jpg|pisi|tühi|Rauda mõisa häärber]]


==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>s2qzfq8h6tca3dqys10zy6g2z8nac25</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radziņciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585106</id>
    <revision>
      <id>7201686</id>
      <parentid>7083383</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:13:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1115" sha1="glu0tx7wmlx6n3skp55g7yfxx059yw0" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Radziņciems
|  pindala = 0,195
|  elanikke = 23 (2026)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Radziņciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25132 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 22 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 8 ning [[Riia]]st 61 kilomeetri kaugusele.

Küla jääb osaliselt [[Ķemeri rahvuspark]]i. Seal kasvavad Kroņkalni männid on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Külas asub Radziņi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/13867 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Külast idas asub Mārtiņi kalmistu.

Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 23 (2018)
* 24 (2020)
* 23 (2026)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Radzinciems2.jpg|pisi|tühi|Radziņciems]]

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>glu0tx7wmlx6n3skp55g7yfxx059yw0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bērzāji</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585110</id>
    <revision>
      <id>7201674</id>
      <parentid>7083343</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:05:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="661" sha1="57fh1r80kykyyr2os3xri4u30riv9rb" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Bērzāji
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Bērzāji''' (ka '''Bērzarāji''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66012 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 25 meetri kõrgusel [[Slocene]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 11 ning [[Riia]]st 69 kilomeetri kaugusele.

Bērzāji rajati suvilapiirkonnana. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>57fh1r80kykyyr2os3xri4u30riv9rb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201675</id>
      <parentid>7201674</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:06:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="687" sha1="5flw6j4sx14h26r6jvcuc21h3yju729" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Bērzāji
|  pilt = Bērzāji 1.jpg
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Bērzāji''' (ka '''Bērzarāji''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66012 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 25 meetri kõrgusel [[Slocene]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 11 ning [[Riia]]st 69 kilomeetri kaugusele.

Bērzāji rajati suvilapiirkonnana. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a.

==Viited==

{{viited}}
{{Smārde vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>5flw6j4sx14h26r6jvcuc21h3yju729</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvuslike Huvide Keskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586968</id>
    <revision>
      <id>7201599</id>
      <parentid>6504431</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:44:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3549" sha1="b3ie173mclesd6inufpvapkqg8yfoa3" xml:space="preserve">'''Rahvuslike Huvide Keskus''' (''Center for the National Interest, CNI)'' on [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is baseeruv [[mõttekoda]], mis enda väitel esindab [[konservatiivne realism|konservatiivse realismi]] koolkonda.

CNI asutas USA ekspresident [[Richard Nixon]] 20. jaanuaril 1994 (Nixoni presidendiametisse astumise 25. aastapäeval) Nixoni Rahu ja Vabaduse Keskusena (''Nixon Center for Peace and Freedom''). CNI enda sõnul loodi Keskus eesmärgiga &quot;olla strateegilise realismi hääl USA välispoliitikas. Nagu ta [Richard Nixon] toona ütles, &quot;''on Ameerika Ühendriigid küll külma sõja võitnud, kuid rahu pole see veel võitnud.''&quot; Täna on keskuse eesmärk stimuleerida arutelu, edendada üldsuse arusaamist USA välispoliitikast ja rahvusvahelistest suhetest ning määratleda põhimõttelised, kuid siiski praktilised põhimõtted, et edendada Ameerika rahvuslikku huvi 21. sajandi keerulises maailmas.&quot;&lt;ref&gt;https://cftni.org/about/&lt;/ref&gt;

1998. aastast kannab CNI nime Nixoni Keskus (''The Nixon Center)'' ja 2011. aastast Rahvuslike Huvide Keskus (''Center for the National Interest).'' Viimane nimemuutus oli seotud Nixoni perekonna ja Nixoni fondi (''Richard Nixon Foundation'') soovimatusega teha koostööd ja lasta kanda Nixoni nime asutusel, mis muutus järjest enam Kremli suuvoodriks. Nixoni Fond andis keskuse programmidele ette nähtud 2 miljonit dollari üle tingimusel, et Nixoni nimi kaotatakse, ehkki see oli mõne Nixoni austaja jaoks kibe tulemus. &quot;''Kangekaelsetele vabariiklastele, perekonnaliikmetele ja endistele poliitilistele abistajatele, kes istuvad fondi juhatuses, oli aga keskus ja eriti selle kauaaegne president Dimitri Simes muutunud Nixoni perekonnanime häbistamiseks. Simes, Venemaa poliitika ülimuslik esiletõstja, pakkus nende arvates välja Venemaa autokraat Vladimir Putinile vabandusi ja ründas isegi nende partei presidendikandidaati John McCaini tema hukkamõistu pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse&quot;,''&lt;ref&gt;https://www.politico.com/story/2011/04/divorce-for-nixon-center-foundation-053384&lt;/ref&gt; kirjutas USA mõjukas poliitikaväljaanne Politico aprillis 2011.

CNI president ja tegevdirektor on asutamisest 1994. aastal saadik olnud vene-juudi päritolu [[Dimitri K. Simes]], auesimees USA endine välisminister [[Henry Kissinger]]. 

Asutuses on tööl keskmiselt 20 inimest, kes tegelevad kuue põhiprogrammiga: energiajulgeolek ja kliimamuutused, strateegilised uuringud, USA rahvuslik julgeolek, USA-Venemaa suhted, USA-Jaapani suhted, Hiina ja Vaikse ookeani piirkond ning piirkondlik julgeolek (Lähis-Ida, Kaspia bassein ja Lõuna-Aasia).&lt;ref&gt;https://cftni.org/programs/&lt;/ref&gt; 2011. aastal oli tema aastaeelarve 1,6 miljonit USA dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.pseudology.org/information/SimesDK.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-26 |arhiivimisaeg=2020-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200928211656/http://www.pseudology.org/information/SimesDK.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

27. aprillil 2016 korraldas CNI president Dimitri K. Simes Washingtonis asuvas Mayfloweri hotellis [[Donald Trump]]i esinemise oma algava valimiskampaania jaoks ja kohtumise Venemaa suursaadiku Sergei Kisljakiga. Ürituse korraldas CNI.&lt;ref&gt;https://cdn.cnn.com/cnn/2019/images/04/18/mueller-report-searchable.pdf Pp. 105-107&lt;/ref&gt; 

CNI annab välja kaks korda kuus ilmuvat rahvusvaheliste suhete ajakirja The National Interest.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]
[[Kategooria:Mõttekojad]]</text>
      <sha1>b3ie173mclesd6inufpvapkqg8yfoa3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bazāni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587586</id>
    <revision>
      <id>7201777</id>
      <parentid>7053117</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:24:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="614" sha1="h4nk2mlkg0rhilkn84hnat8t5up5m86" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Bazāni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bazāni
|  pindala = 0,43 
|  elanikke = 6 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Bazāni'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3347 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla loodeosas ja jääb valla keskusest [[Zentene]]st 15,9, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 31,3 ning [[Riia]]st 100,2 kilomeetri kaugusele.

==Viited==
{{viited}}

{{Zentene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>h4nk2mlkg0rhilkn84hnat8t5up5m86</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dumpiete</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587589</id>
    <revision>
      <id>7201778</id>
      <parentid>7074593</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:24:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="761" sha1="fkfqndghxc3cnuwx5htv2d5zvjj6303" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dumpiete
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dumpiete
|  pindala = 0,213
|  elanikke = 11 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dumpiete'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3348 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla keskosas [[Jurģupe]] jõe kaldal ning jääb valla keskusest [[Zentene]]st 7,7, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 32,2 ja [[Riia]]st 101,1 kilomeetri kaugusele.

Külas asub Zentenes pagrieziensi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/2619 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited}}

{{Zentene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fkfqndghxc3cnuwx5htv2d5zvjj6303</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rindzele</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587590</id>
    <revision>
      <id>7201780</id>
      <parentid>7074591</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:26:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1014" sha1="ict0sarrf3m3988i6uu0imzfbablank" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rindzele
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Rindzele
|  pindala = 0,3
|  elanikke = 97 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Rindzele'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22349 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla idaosas 5,3 hektari suuruse Rindzele järve kaldal ja jääb valla keskusest [[Zentene]]st 5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 30 ning [[Riia]]st 95 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud endise Rindzele mõisa (''Rindseln'') mõisa keskuse juurde. Aastani 2009 asus Rindzeles narkomaanide rehabilitatsioonikeskus. Külla jääb Rinzele bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4815 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 136 (1970)
* 154 (1979)
&lt;td&gt;
* 53 (1989)
* 97 (2006)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Zentene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ict0sarrf3m3988i6uu0imzfbablank</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dzirciems (Zentene vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587591</id>
    <revision>
      <id>7201779</id>
      <parentid>7074585</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:25:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1417" sha1="o9fikqbkdzcvvm0lb1rwcekx4ho5jh4" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dzirciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dzirciems
|  pindala = 0,187
|  elanikke = 160 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dzirciems'''  on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22351 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla lõunaosas ja jääb valla keskusest [[Zentene]]st 3,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 22 ning [[Riia]]st 87 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud endise Dzirciemsi mõisa (''Selgerben, Sergerbergen'') mõisa keskuse juurde. Seal asub [[Dzirciemsi kirik]]. Külas asub Dzirciemsi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4827 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Dzirciemsi kiriku kantsel&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4454 Kancele]&lt;/ref&gt; ja Ernests Birznieks-Upītise suguvõsa talu on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/96 Rakstnieka E.Birznieka - Upīša dzimtās mājas]&lt;/ref&gt; Turķi keskaegne kalmistu on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2339 Turķu viduslaiku kapsēta]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Dzirciems, E. Birznieka-Upīša muzejs &quot;Bisnieki&quot; 1999-11-27.jpg|pisi|tühi|Ernests Birznieks-Upītise majamuuseum ]]

==Viited==
{{viited}}

{{Zentene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>o9fikqbkdzcvvm0lb1rwcekx4ho5jh4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lamiņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587648</id>
    <revision>
      <id>7201636</id>
      <parentid>7074647</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:02:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1686" sha1="r8no7zx9p3e8s1fc2fjmlaw0oex6nsu" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lamiņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lamiņi
|  pindala = 0,4
|  elanikke = 93 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lamiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] põhjaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3331 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

Küla on kujunenud endise Lamiņi mõisa (''Lievenhof, Liwinhof'') keskuse juurde. Lamiņis asub [[Lamiņi kirik|katoliku kirik]]. Külas asub Lamiņi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4834 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas kasvav hobukastan ümbermõõduga 3.69 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Lamiņi katoliku kirik&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6828 Lamiņu katoļu baznīca]&lt;/ref&gt; ja Lamiņi mõisa hoonetekompleks,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6829 Lamiņu muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas tõllakuur&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6831 Ratnīca]&lt;/ref&gt; ning häärber.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6830 Kungu māja]&lt;/ref&gt; Riikliku kaitse all on mõisa park.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6833 Parks]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 80 (1970)
* 129 (1979)
* 91 (1989)
* 114 (2000)
* 88 (2011)
&lt;td&gt;
* 95 (2015)
* 99 (2018)
* 94 (2021)
* 93 (2026)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Lamiņi_-_Road_to_Kandava_-_panoramio_(1).jpg|pisi]]

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
{{commonskat|Lamiņi}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>r8no7zx9p3e8s1fc2fjmlaw0oex6nsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalnēji</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587698</id>
    <revision>
      <id>7201632</id>
      <parentid>7074617</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:21:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="727" sha1="14r2odbe2ykgemm7rre0lcwood8d8s8" xml:space="preserve">{{linn
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kalnēji
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 33 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23295 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Kalnēji''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] põhjaosas. Küla asub valla keskusest [[Pūre]]st 3,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 85 kilomeetri kaugusel.

[[Pilt:Šarlotes muiža.jpg|pisi|vasakul|Šerlati karjamõisa peahoone]]

Küla on kujunenud endise Šerlati [[karjamõis]]a (''Charlottenhof'') keskuse juurde.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>14r2odbe2ykgemm7rre0lcwood8d8s8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meiniķi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587702</id>
    <revision>
      <id>7201637</id>
      <parentid>7074627</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:03:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="624" sha1="l7a3im41gg3oh7g3frf9getf5xaif9d" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Meiniķi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Meiniķi
|  pindala = 0,075
|  elanikke = 12 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22709 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Meiniķi''' (vanasti ka '''Daigones skola''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] lõunaosas. Küla jääb valla keskusest [[Pūre]]st 5,4, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 88,4 kilomeetri kaugusele.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>l7a3im41gg3oh7g3frf9getf5xaif9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Beķermuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587705</id>
    <revision>
      <id>7201629</id>
      <parentid>7074625</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:20:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="789" sha1="mks834djnafvblrnvp36nzsvndy065p" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Beķermuiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Beķermuiža
|  pindala = 0,05
|  elanikke = 29 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22667 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Beķermuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas. Küla asub [[Abava]] jõe kaldal paigas, kus Zvārīte Abavasse suubub. Beķermuiža jääb valla keskusest [[Pūre]]st 2,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 21 ja [[Riia]]st 83 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud endise Pūre mõisa Beķermuiža [[karjamõis]]a (''Bäkkerhof, Bekershof'') keskuse juurde.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>mks834djnafvblrnvp36nzsvndy065p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putnēnmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587741</id>
    <revision>
      <id>7201640</id>
      <parentid>7074620</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:04:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="722" sha1="60rqv2fv721yzse8tz45ggwh720ldzx" xml:space="preserve">{{linn
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Putnēnmuiža
|  pindala = 0,1
|  elanikke = 15 (2006)&lt;ref&gt;[hhttps://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66007 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Putnēnmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] loodeosas. Küla jääb valla keskusest [[Pūre]]st 8, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 28 ja [[Riia]]st 90 kilomeetri kaugusele.

[[Pilt:Putnenes muiža.jpg|pisi|vasakul|Putnēni mõisa varemed]]
Küla on kujunenud endise Putnēni mõisa (''Putnen, Puttnen'') keskuse juurde.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>60rqv2fv721yzse8tz45ggwh720ldzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pūres stacija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587743</id>
    <revision>
      <id>7201639</id>
      <parentid>7074628</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="752" sha1="jm8pzvcbcivpexx9fkwq8fs56f0361l" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pūres stacija
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pūres stacija
|  pindala = 0,213
|  elanikke = 28 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22523 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Pūres stacija''' (tõlkes ''Pūre raudteejaam'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas. Küla jääb valla keskusest [[Pūre]]st 4,1, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23,9 ja [[Riia]]st 89,3 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud aastal 1904 valminud [[Moskva–Ventspilsi raudtee]] äärde [[Pūre raudteejaam]]a juurde.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>jm8pzvcbcivpexx9fkwq8fs56f0361l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daigone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587745</id>
    <revision>
      <id>7201630</id>
      <parentid>7074629</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:20:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="752" sha1="ew9tecxyhwbipdmkk6xso2fmr7xmndw" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Daigone
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Daigone
|  pindala = 0,04
|  elanikke = 19 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3332 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Daigone''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] lääneosas. Küla asub [[Abava]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Pūre]]st 3, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 85 kilomeetri kaugusele.

[[Pilt:Daigones muiža.jpg|pisi|vasakul|Daigone mõisa häärber]]
Küla on kujunenud endise Daigone mõisa (''Deguhnen'') keskuse juurde.

==Viited==
{{viited}}

{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ew9tecxyhwbipdmkk6xso2fmr7xmndw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dzintars</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587746</id>
    <revision>
      <id>7201631</id>
      <parentid>7074646</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1097" sha1="a7udfhape0ox8pishznx7nfs2alvk6x" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Pūre valla külast; Salaspilsi valla küla kohta vaata artiklit [[Dzintars (Salaspilsi vald)]]}}
{{linn
|  nimi = Dzintars
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dzintars
|  pindala = 0,35
|  elanikke = 128 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dzintars''' (ka '''Viljete''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] Viljetupe jõe kaldal.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22227 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;  

Dzintars on kujunenud endise Pūre mõisa Viljete [[karjamõis]]a (''Wileten, Wiljatlen'') keskuse juurde.  Külas asub Dzintarsi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/10636 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 107 (1970)
* 228 (1979)
* 248 (1989)
* 184 (2000)
* 145 (2011)
&lt;td&gt;
* 173 (2015)
* 163 (2018)
* 135 (2021)
* 128 (2026)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Dzintars (Pūre parish) 01.jpg|pisi]]

==Viited==
{{viited}}

{{commonskat|Dzintars (Pūre parish)}}
{{Pūre vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>a7udfhape0ox8pishznx7nfs2alvk6x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pičas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587811</id>
    <revision>
      <id>7201449</id>
      <parentid>7076144</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:42:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="782" sha1="kimcfj3edsxythp8merir6af18immyx" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pičas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pičas
|  pindala = 0,2
|  elanikke = 23 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66005 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Pičas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla lõunaosas ja jääb valla keskusest Abavniekist 7,8, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 18 ja [[Riia]]st 83,4 kilomeetri kaugusele. Pičas asub merepinnast 70 meetri kõrgusel.

Aastal 1820 rajati sinna samanimeline talu. Külana on seda kajastatud esmakordselt esimese maailmasõja aegsetel kaartidel.
==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>kimcfj3edsxythp8merir6af18immyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sautiņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587813</id>
    <revision>
      <id>7201450</id>
      <parentid>7076157</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:43:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="729" sha1="bzhw7tx6k6oestrg7xw83l7o7enbcke" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sautiņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sautiņi
|  pindala = 0,163
|  elanikke = 47 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23274 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Sautiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla lõunaosas ja jääb valla keskusest Abavniekist 6,6, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 22,9 ning [[Riia]]st 88,3 kilomeetri kaugusele. Asulas on Sautiņi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9926 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>bzhw7tx6k6oestrg7xw83l7o7enbcke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bruži</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587816</id>
    <revision>
      <id>7201445</id>
      <parentid>7076167</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:41:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" sha1="028hac88xd7ez7cbj2qkhv46zymv1we" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Bruži
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bruži
|  pindala = 0,164
|  elanikke = 23 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23272 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Bruži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla keskosas ja jääb valla keskusest [[Abavnieki]]st 2,8, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 19,1 ning [[Riia]]st 84,5 kilomeetri kaugusele. Asulas on Bruži&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/10482 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Karjersi bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/15238 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>028hac88xd7ez7cbj2qkhv46zymv1we</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zvejnieki (Jaunsāti vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587817</id>
    <revision>
      <id>7201451</id>
      <parentid>7075489</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="709" sha1="gl757h8r3vixrqko41uc861o3z8zs8o" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zvejnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zvejnieki
|  pindala = 0,065
|  elanikke = 20 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3314 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Zvejnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla põhjaosas [[Abava]] jõe ja Jaunsāti kruusakarjääri moodustunud tiikide vahel. Zvejnieki jääb valla keskusest [[Abavnieki]]st 2,7, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 16,4 ning [[Riia]]st 81,8 kilomeetri kaugusele.

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>gl757h8r3vixrqko41uc861o3z8zs8o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aizas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587818</id>
    <revision>
      <id>7201444</id>
      <parentid>7076170</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:40:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" sha1="l3y1s8ah6gyj7zh1rk2soljbw1fh6i0" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Aizas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizas
|  pindala = 1,0
|  elanikke = 57 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66006 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Aizas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla kirdeosas ja jääb valla keskusest [[Abavnieki]]st 5,2, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 13,2 ning [[Riia]]st 78,6 kilomeetri kaugusele. Külas asub Aizase bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9922 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>l3y1s8ah6gyj7zh1rk2soljbw1fh6i0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ķīši</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587820</id>
    <revision>
      <id>7201447</id>
      <parentid>7076160</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:41:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1428" sha1="3setjxc7fg166vop4l4h9uluvu7n3qd" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ķīši
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķīši
|  pindala = 0,18
|  elanikke = 136 (2021)&lt;ref&gt;Oficiālās statistikas portāls&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ķīši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]].  

Küla asub valla idaosas [[Abava]] jõe kaldal. Külas asub riikliku sotsiaalhoolekandekeskuse ''Zemgale'' Ķīši pansionaat, kus elavad psüühikahäiretega inimesed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.vsaczemgale.gov.lv/lv/par-mums/centra-filiales/66-kisi+%26cd%3D1%26hl%3Dlv%26ct%3Dclnk%26gl%3Dlv |pealkiri=VSAC &quot;Zemgale&quot; |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2020-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200718090626/https://www.vsaczemgale.gov.lv/lv/par-mums/centra-filiales/66-kisi+%26cd%3D1%26hl%3Dlv%26ct%3Dclnk%26gl%3Dlv |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Küla idaosas asuvad Vecsāti linnus ja asulakoht on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2295 Vecsātu pilskalns ar apmetni]&lt;/ref&gt;.

Külas asub Ķīši bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9054 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 135 (1970)
* 256 (1979)
* 212 (1989)
* 207 (2000)
&lt;td&gt;
* 200 (2006)
* 201 (2011)
* 136 (2021)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunsāti vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>3setjxc7fg166vop4l4h9uluvu7n3qd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blāzma (Lestene vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587880</id>
    <revision>
      <id>7201622</id>
      <parentid>7080619</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:11:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="676" sha1="ge1nxy77qg98pn84ccmdkpxk8r09fc3" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Blāzma
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Blāzma
|  pindala = 0,22 
|  elanikke = 55 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23839 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Blāzma''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]].  

Küla asub valla lääneosas [[Abava]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Lestene]]st 4,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 25 ning [[Riia]]st 80 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud nõukogude perioodil.

==Viited==
{{viited}}

{{Lestene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ge1nxy77qg98pn84ccmdkpxk8r09fc3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burtnieki (Lestene vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587881</id>
    <revision>
      <id>7201623</id>
      <parentid>7080643</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:12:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="843" sha1="6b4rdjcbqmd48mxj4mpo62j2rpqf5ta" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Burtnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Burtnieki
|  pindala = 0,242
|  elanikke = 26 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23838 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Burtnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]].  

Küla asub valla lääneosas [[Abava]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Lestene]]st 7, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 25 ning [[Riia]]st 82 kilomeetri kaugusele.  Asulat teenindab Burtnieki bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12487 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on tekkinud nõukogude perioodil endise Abava karjamõisa (''Abaushof'') kohale.

==Viited==
{{viited}}

{{Lestene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>6b4rdjcbqmd48mxj4mpo62j2rpqf5ta</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mariņmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587882</id>
    <revision>
      <id>7201625</id>
      <parentid>7080652</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:13:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="928" sha1="gk83mcgdjhnh0cmfevb70rdhomwkp6q" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mariņmuiža
|  hääldus = 
|  pindala = 0,1
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mariņmuiža
|  elanikke = 15 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23467 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mariņmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]].  

Küla asub valla idaosas merepinnast 60 meetri kõrgusel Lestene jõe kaldal. Mariņmuiža jääb valla keskusest [[Lestene]]st 1,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 26 ning [[Riia]]st 71 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud  endise Mariņa karjamõisa (''Marienhof'') ja metskonna juurde. Lestene jõel asub paisjärv Mariņmuiža tiik. Külas asub Mariņmuiža bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9590 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Lestene vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>gk83mcgdjhnh0cmfevb70rdhomwkp6q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spirgus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587964</id>
    <revision>
      <id>7201656</id>
      <parentid>7082599</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:19:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201656</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1312" sha1="pa0u16e6yywzp541lkkju5nfxhmq1e7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Spirgus
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Spirgus
|  pindala = 0,2
|  elanikke = 43 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25140 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Spirgus''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]].  

Küla asub valla edelaosas ja jääb valla keskusest [[Slampe]]st 6, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 19,9 ning [[Riia]]st 78,1 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Spirguse mõisa keskuse juurde.

Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite vennaskalmistu, kuhu on maetud 907 sõdurit.&lt;ref&gt;[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]&lt;/ref&gt;

Külas kasvab looduskaitsealune tamm ümbermõõduga 4.37 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Spirgus - panoramio.jpg|pisi|tühi]]

==Viited==
{{viited}}

{{commonskat|Spirgus}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>pa0u16e6yywzp541lkkju5nfxhmq1e7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Praviņas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587965</id>
    <revision>
      <id>7201653</id>
      <parentid>7082602</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:17:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="981" sha1="9xwsscq87g46asdinbudoa824dw3iv1" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Praviņas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Praviņas
|  pindala = 0,2 
|  elanikke = 30 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3337 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Praviņas''' (ka '''Praviņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]].  

Küla asub valla loodeosas ja jääb valla keskusest [[Slampe]]st 7,6, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 14,2 ning [[Riia]]st 72,3 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Praviņi mõisa (''Prawingen'') keskuse juurde. Seal asub [[Moskva–Ventspilsi raudtee]] [[Praviņi raudteejaam]].

Külas kasvab looduskaitsealune Praviņase pärn ümbermõõduga 4.42 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>9xwsscq87g46asdinbudoa824dw3iv1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201654</id>
      <parentid>7201653</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:18:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1017" sha1="crurk5wxlfcyy3vjtblf4j0xu9syomv" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Praviņas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Praviņas
|  pilt = Praviņas - Praviņas.jpg
|  pindala = 0,2 
|  elanikke = 30 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3337 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Praviņas''' (ka '''Praviņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]].  

Küla asub valla loodeosas ja jääb valla keskusest [[Slampe]]st 7,6, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 14,2 ning [[Riia]]st 72,3 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Praviņi mõisa (''Prawingen'') keskuse juurde. Seal asub [[Moskva–Ventspilsi raudtee]] [[Praviņi raudteejaam]].

Külas kasvab looduskaitsealune Praviņase pärn ümbermõõduga 4.42 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>crurk5wxlfcyy3vjtblf4j0xu9syomv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ārlavciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587997</id>
    <revision>
      <id>7201650</id>
      <parentid>7082605</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:15:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1138" sha1="gczj4qkb1d28darl75nq9zqqwbices7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ārlavciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ārlavciems
|  pindala = 0,4
|  elanikke = 76 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66011 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ārlavciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]].  

Küla asub valla loodeosas ja jääb valla keskusest [[Slampe]]st 9,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 9 ning [[Riia]]st 67,1 kilomeetri kaugusele. Küla asub [[Tukums]]ist [[Jelgava]]sse viiva raudteelõigu ääres. Külas asub Ceriņi bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-07-21 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Külas kasvab looduskaitsealune Vanagi hiidsaar.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>gczj4qkb1d28darl75nq9zqqwbices7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vīksele</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588002</id>
    <revision>
      <id>7201657</id>
      <parentid>7082611</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:20:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="875" sha1="1wbsnkn5cgrv3nikhh5y44beh7l56ri" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vīksele
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Vīksele
|  pindala = 0,15
|  elanikke = 24 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25143 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Vīksele''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]].  

Küla asub valla keskosas ja jääb valla keskusest [[Slampe]]st 3,5, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 18,9 ning [[Riia]]st 60,5 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Vīksele mõisa (''Wiexeln'') keskuse juurde.

Külas kasvab looduskaitsealune tamm ümbermõõduga 4.9 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>1wbsnkn5cgrv3nikhh5y44beh7l56ri</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cinevilla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588006</id>
    <revision>
      <id>7201651</id>
      <parentid>7080582</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:17:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2320" sha1="2t40o3m4clw1zm6h6cpq13avx09gadw" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Cinevilla
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Cinevilla
|  pindala = 1,5
|  elanikke = 20 (2006)&lt;ref&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=103536 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Cinevilla''' on filmilinnak [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Slampe vald|Slampe vallas]]. Varem oli linnak küla staatuses.

Linnak asub valla lääneosas. Tegemist on Vidus Vecvagarose talu juurde rajatud butafoorse linnakuga, mille pindala on 150 hektarit. Linnak rajati Riia ajaloost rääkivate filmide välivõtete tarbeks, sinna ehitati näiteks mitme Riia ajaloolise hoone ja ehitise koopiad.

Linnakus asuv kanal kujutab [[Daugava]]t. Sellele rajati Riia kivisilla koopia ning koopiad nüüdseks hävinud Lübecki ja pontoonsillast. Osa linnakust kujutab Riia vanalinna, osa aga Pārdaugavat. 2010. aastast kuulub see [[Riia Filmistuudio]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.lv/kultura/news/culturenvironment/rigas-kinostudija-apvienojas-ar-cinevilla-studio.d?id=31850147 Rīgas Kinostudija apvienojas ar 'Cinevilla Studio']&lt;/ref&gt;

Linnakus tehtud näiteks filme &quot;[[Hirmus suvi]]&quot;, &quot;[[Riia kaitsjad]]&quot; (selle filmi tarbeks rajati Daugavat kujutav osa),&lt;ref&gt;[http://www.vietas.lv/objekts/kinopilseta_cinevilla/ www.vietas.lv]&lt;/ref&gt; &quot;Rūdolfa mantojums&quot; (selle filmi tarbeks rajati eraldi Rudolfi talu kujutav osa),&lt;ref&gt;Lonely Planet (2012). Estonia, Latvia &amp; Lithuania Travel Guide. Lonely Planet. lk. 41. ISBN 978-1-74321-304-9.&lt;/ref&gt; &quot;Sapņu komanda 1935&quot; (räägib 1935. aastal Euroopa meistriks tulnud Läti korvpallimeeskonnast), &quot;Nameja gredzens&quot; (seiklusfilm [[Nameisis]]e elust). Seal on filmitud ka osa [[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchiorist]].

Filmilinnakus on hoiul ka filmimisel kasutatud sõidukid ja muu tehnika: laevad, rongid, hobusõidukid, soomustehnika. Cinevillasse on rajatud üks Läti alade neljast trammiliinist.
&lt;gallery&gt;
Skats cinevilla.jpg|Butafoorne Daugava
Cinneville - Prototype of Old Riga - panoramio - Paul Berzinn (5).jpg|Linnaku tänav
Cinevilla - panoramio - Modris Putns (7).jpg| Cinevilla tramm
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [http://cinevilla.lv/ Linnaku koduleht]
{{commonskat|Cinevilla}}


{{Slampe vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkond]]
[[Kategooria:Läti endised külad]]</text>
      <sha1>2t40o3m4clw1zm6h6cpq13avx09gadw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rideļi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588007</id>
    <revision>
      <id>7201647</id>
      <parentid>7075461</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:13:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201647</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="785" sha1="97kfq1xx2k6gq2lu6f1yt6gxn525lv7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rideļi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Rideļi
|  pindala = 0,114
|  elanikke = 25 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22350 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Rideļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].  

Küla asub valla põhjaosas ja jääb valla keskusest [[Sēme]]st 22, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 26 ning [[Riia]]st 92 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Rideļi mõisa (''Riddelsdorf'') keskuse juurde.

Külas asub Rideļi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4813 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>97kfq1xx2k6gq2lu6f1yt6gxn525lv7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brizule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588064</id>
    <revision>
      <id>7201643</id>
      <parentid>7075438</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201643</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1146" sha1="ci74qsnriw491c9qs2sx0nedsy7wm15" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Brizule
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Brizule
|  pindala = 0,116
|  elanikke = 45 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22378 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Brizule''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].  

Küla asub valla põhjaosas ning jääb valla keskusest [[Sēme]]st 6,4, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 15,6 ja [[Riia]]st 84,6 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise [[Brizule mõis]]a (''Bresilgen'') keskuse juurde. Külas asub [[Lambsdorff]]ide suguvõsa kalmistu, sinna jääb ka Brizule bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4823 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Brizule jääb osaliselt Brizule luha hoiualale. Külas kasvab üks looduskaitsealune tamm.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Brizules muiža - panoramio.jpg|pisi|tühi|Brizule mõisa häärber]]

==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ci74qsnriw491c9qs2sx0nedsy7wm15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vilksala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588065</id>
    <revision>
      <id>7201649</id>
      <parentid>7075396</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:14:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="775" sha1="qgwppkm428jwgtnd3pzzkza33azh5d6" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vilksala
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Vilksala
|  pindala = 0,23
|  elanikke = 60 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23270 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Vilksala''' (ka '''Cerība''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].  

Küla asub valla edelaosas ning jääb valla keskusest [[Sēme]]st 12,3, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 12,8 ja [[Riia]]st 84,4 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise Vilksala mõisa (''Wilksaln'') keskuse juurde.

[[Pilt:Vilksalas apkārtne - panoramio.jpg|pisi|tühi|Vilksala maastik]]
==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>qgwppkm428jwgtnd3pzzkza33azh5d6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Plieņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588069</id>
    <revision>
      <id>7201645</id>
      <parentid>7075456</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:12:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1027" sha1="hiqupn52i04gk5lnbe3qqkp8f2k5jel" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Plieņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Plieņi
|  pindala = 0,44
|  elanikke = 98 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66008 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Plieņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].  

Küla asub valla idaosas ja jääb valla keskusest [[Sēme]]st 9,7, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 13,4 ning [[Riia]]st 82,3 kilomeetri kaugusele. Külast on eraldatud  Līkaiņi nime kandev osa, mis moodustab [[Līkaiņu dārzkopības biedrība|iseseisva asula]]. Külas asub Plieņu skola bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4754 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas kasvab looduskaitsealune tamm ümbermõõduga 4,11 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>hiqupn52i04gk5lnbe3qqkp8f2k5jel</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaive (Sēme vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588169</id>
    <revision>
      <id>7201644</id>
      <parentid>7075448</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:11:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1365" sha1="a9guxfnfslmymccz1x8v4wydzhl0ffe" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kaive
|  pilt = Kaive - panoramio.jpg
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kaive
|  pindala = 0,56
}}
'''Kaive''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3334 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lääneosas ja jääb valla keskusest [[Sēme]]st 8,3, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 15,9 ning [[Riia]]st 99,3 kilomeetri kaugusele. Kaive on tekkinud endise [[Kaive mõis (Kuramaa)|Kaive mõisa]] (''Kaiwen'') keskuse juurde. Külas asub Kaive bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4832 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külast põhjas kasvav [[Kaive tamm]] on hiiepuuna kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2318 Kaives Senču ozols - kulta vieta]&lt;/ref&gt; põlispuuna on see ka  looduskaitse all. Lisaks on kaitse all [[raagremmelgas]] ümbermõõduga 8,51 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Külast on pärit näitleja [[Vija Artmane]] (1929–2008).

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 135 (1989)
* 122 (2000)
* 106 (2011)
&lt;td&gt;
* 113 (2021)
* 207 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>a9guxfnfslmymccz1x8v4wydzhl0ffe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rauda (Sēme vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588326</id>
    <revision>
      <id>7201646</id>
      <parentid>7075460</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:13:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="961" sha1="rbtda4i76f0a0budrc2xna68ompzygl" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rauda
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Rauda
|  pindala = 0,15
|  elanikke = 65 (2006)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=77498 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Rauda''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]].  

Rauda asub valla lõunaosas. Küla on tekkinud endise Rauda mõisa (''Rauden, Raudenhof'') keskuse juurde.

Külas kasvavad [[mägivaher]] ja pärn ümbermõõduga 3.97 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; Külas asub Raudas kapi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/14800 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Raudas muiža 2001-04-21.jpg|pisi|tühi|Rauda mõisa häärber]]


==Viited==
{{viited}}

{{Sēme vald}}
[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>rbtda4i76f0a0budrc2xna68ompzygl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saule (Jaunpilsi vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588494</id>
    <revision>
      <id>7201436</id>
      <parentid>7077900</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:35:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1699" sha1="9zu9mmw9wqmww4lrf8nd003rbygqsy1" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Saule
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Saule
|  pindala = 0,182
|  elanikke = 48 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Saule''' (vanasti ka '''Lauku Jaunāmuiža''' või '''Jaunlauki''')&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]. 

Küla asub merepinnast 95 meetri kõrgusel valla keskosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23828 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Saule jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 5 ja [[Riia]]st 95 kilomeetri kaugusele.

Küla kujunes endise Lauku Jaunāmuiža [[karjamõis]]a (''Neuhof'') keskuse juurde. Nõukogude perioodi algusaastatel asus seal Saule [[kolhoos]]i keskasula, hiljem kolhoosi ''Dzirkstele'' osakonnakeskus.  Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Külas asub Saules centrsi bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-07-30 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Külas kasvav [[hõberemmelgas]] ümbermõõduga 7.72 m ja tamm ümbermõõduga 5.06 m on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 103 (1989)
* 148 (2000)
* 159 (2014)
&lt;td&gt;
* 55 (2019)
* 50 (2021)
* 48 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>9zu9mmw9wqmww4lrf8nd003rbygqsy1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brandavas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588497</id>
    <revision>
      <id>7201429</id>
      <parentid>7077982</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:32:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201429</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1101" sha1="67o68zghzjgdvxwpplst9vbg0xvyjas" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Brandavas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Brandavas
|  pindala = 0,1
|  elanikke = 38 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Brandavas''' (vanasti ka '''Brandavi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23728 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 55 meetri kõrgusel valla kaguosas Brandavase kraavi ja 11,6 ha suuruse Brandavase järve kaldal. Brandavas jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 3,5 ning [[Riia]]st 91 kilomeetri kaugusele.

Küla kujunes endise Brandavase [[karjamõis]]a (''Brandau'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil rajati sinna veisefarm.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 77 (2014)
* 55 (2020)
* 38 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>67o68zghzjgdvxwpplst9vbg0xvyjas</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaunsēži</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588554</id>
    <revision>
      <id>7201431</id>
      <parentid>7077981</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:33:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201431</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1029" sha1="ge8d3ftj1h3xnwio1olw9onrn8kkltd" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jaunsēži
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaunsēži
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 69 (2020)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jaunsēži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23864 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 70 meetri kõrgusel valla kaguosas. Jaunsēži jääb valla keskusest [[Jaunpils]]ist 3 ning [[Riia]]st 87 kilomeetri kaugusele. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Looduskaitse all on Vecbāliņi hiidtamm, Mazbāliņi hiidvaher ja neli tamme.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 44 (1989)
* 62 (2000)
* 140 (2014)
&lt;td&gt;
* 105 (2019)
* 101 (2021)
* 69 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ge8d3ftj1h3xnwio1olw9onrn8kkltd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201432</id>
      <parentid>7201431</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:33:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201432</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1030" sha1="ex1jg825835ebw1ewuryr7yjbmp3mrv" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jaunsēži
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaunsēži
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 101 (2021)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jaunsēži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23864 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 70 meetri kõrgusel valla kaguosas. Jaunsēži jääb valla keskusest [[Jaunpils]]ist 3 ning [[Riia]]st 87 kilomeetri kaugusele. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Looduskaitse all on Vecbāliņi hiidtamm, Mazbāliņi hiidvaher ja neli tamme.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 44 (1989)
* 62 (2000)
* 140 (2014)
&lt;td&gt;
* 105 (2019)
* 101 (2021)
* 69 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ex1jg825835ebw1ewuryr7yjbmp3mrv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veclauki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588556</id>
    <revision>
      <id>7201442</id>
      <parentid>7080419</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:39:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1831" sha1="kkd1luxoy7y7uw2vn28gkurbhx17o9h" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Veclauki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Veclauki
|  pindala = 0,1
|  elanikke = 106 (2026)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66004 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Veclauki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]. 

Küla asub merepinnast 85 meetri kõrgusel valla keskosas. Veclauki jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 4 ja [[Riia]]st 93 kilomeetri kaugusele. Külas asub Veclauki bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11551 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla kujunes endise Lauki mõisa (''Feldhof'') keskuse juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Säilinud on [[XVIII sajand]]il ehitatud kupja maja, mõisa park ja allee. Külas asub Lauki kalmistu ja sinna jääb ka Veclauki bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-07-31 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal 1878 valminud Lauki koolimaja, XVIII sajandil rajatud Lauki mõisa hoonetekompleks (nuumaedik, pesuköök, teenijate maja, tootmishoone), Lauki mõisa park, XVIII sajandil ehitatud kupja maja, Lauki kalmistu ning Lauki kalmistu pärnaallee on säilitamisväärsete objektidena ka piirkonna üldplaneeringus ära märgitud.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 140 (2014)
* 112 (2020)
* 106 (2026)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Aleja uz Lauku kapiem Jaunpils pusē.jpg|pisi|tühi|Veclauki pärnaallee]]

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>kkd1luxoy7y7uw2vn28gkurbhx17o9h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Strutele</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588560</id>
    <revision>
      <id>7201438</id>
      <parentid>7078033</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:36:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1976" sha1="7hzs7nvn6oh38jp2pkon7d2dpg0i6zx" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Strutele
|  pilt = Struteles baznīca 2000-09-02.jpg
|  pildiallkiri = Strutele kirik
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Strutele
|  elanikke = 140 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Strutele''' (vanasti ka '''Skujumuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24013 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 79 meetri kõrgusel valla kirdeosas. Strutele jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 8 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusele. Looduskaitse all on Jaunpilsi tee remmelgas ([[raagremmelgas]]).&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Külas on postkontor, seal asuvad Šķūnise,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9707 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Auziņase&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/15354 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Struteles veikalsi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4623 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Strutele kujunes endise Skujumuiža ehk Mazstrutele mõisa (''Klein-Strutteln'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil asus seal [[kolhoos]]i ''Dzirkstele'' osakonnakeskus. Aastail 1945–1959 tegutses külas kool. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Skujumuiža mõisa hooned ja sealne [[mantelkorsten]], koolimaja ning eluhoone on säilitamisväärsete objektidena ka piirkonna üldplaneeringus ära märgitud.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

Struteleks kutsutakse vahel ka Strutele mõisa juures asuvat [[Struteles muiža]] küla.

==Elanike arv==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 64 (1989)
* 78 (2000)
* 187 (2014)
&lt;td&gt;
* 147 (2019)
* 154 (2021)
* 134 (2026)
&lt;/table&gt;


==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>7hzs7nvn6oh38jp2pkon7d2dpg0i6zx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201439</id>
      <parentid>7201438</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:36:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1994" sha1="e3cbj9iihi7l9oye93kgwzldvbc9lj5" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Strutele
|  pilt = Struteles baznīca 2000-09-02.jpg
|  pildiallkiri = Strutele kirik
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Strutele
|  pindala = 0,19
|  elanikke = 140 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Strutele''' (vanasti ka '''Skujumuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24013 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 79 meetri kõrgusel valla kirdeosas. Strutele jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 8 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusele. Looduskaitse all on Jaunpilsi tee remmelgas ([[raagremmelgas]]).&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Külas on postkontor, seal asuvad Šķūnise,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9707 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Auziņase&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/15354 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Struteles veikalsi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4623 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Strutele kujunes endise Skujumuiža ehk Mazstrutele mõisa (''Klein-Strutteln'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil asus seal [[kolhoos]]i ''Dzirkstele'' osakonnakeskus. Aastail 1945–1959 tegutses külas kool. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Skujumuiža mõisa hooned ja sealne [[mantelkorsten]], koolimaja ning eluhoone on säilitamisväärsete objektidena ka piirkonna üldplaneeringus ära märgitud.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

Struteleks kutsutakse vahel ka Strutele mõisa juures asuvat [[Struteles muiža]] küla.

==Elanike arv==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 64 (1989)
* 78 (2000)
* 187 (2014)
&lt;td&gt;
* 147 (2019)
* 154 (2021)
* 134 (2026)
&lt;/table&gt;


==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>e3cbj9iihi7l9oye93kgwzldvbc9lj5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Struteles muiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588564</id>
    <revision>
      <id>7201440</id>
      <parentid>7078022</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:37:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2191" sha1="b8iqyzt6h749uhwiuytbj06ns8zpl9i" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Struteles muiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Struteles muiža
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 22 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Struteles muiža''' (ka '''Strutele''' või '''K. Barona skola''', tõlkes ''Strutele mõis'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24006 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

Küla asub merepinnast 105 meetri kõrgusel valla põhjaosas. Struteles muiža jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 12 ja [[Riia]]st 96 kilomeetri kaugusele.

Külas on Krišjānis Baronsi nimeline [[põhikool]], mis viidi sinna 1990. aastal Viesatasest üle. Asulas asub ka Strutele kirik. Külla jäävad Gundegase&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9705 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Kr.Barona skola bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9703 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Struteles muiža kujunes endise Strutele mõisa (''Strutteln'') keskuse juurde. Kuni aastani 1946 oli see [[Strutele vald|Strutele valla]] halduskeskuseks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lpp. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Mõisast on säilinud häärber, aastal 1857 ehitatud teenijate maja ja aastal 1867 rajatud [[magasiait]]. Strutele kirik ja mõisakompleks (häärber, teenijate maja, park, magasiait) ning Strutele mõisa allee on säilitamisväärsete objektidena ka piirkonna üldplaneeringus ära märgitud.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

Strutele mõisa teenijatemajas sündis 1835. aastal [[Krišjānis Barons]].

Külas kasvavad kaks [[sanglepp]]a ja tammed ümbermõõduga 4,75 m  ja 5,53 m on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 49 (2014)
* 28 (2020)
* 22 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>b8iqyzt6h749uhwiuytbj06ns8zpl9i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201441</id>
      <parentid>7201440</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:38:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2268" sha1="3um0d09fn4h1ljcez5tlc0lpmfgsi9l" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Struteles muiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Struteles muiža
|  pilt = Struteles baznīca 2000-09-02.jpg
|  pildiallkiri = Strutele kirik
|  pindala = 0,09
|  elanikke = 22 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Struteles muiža''' (ka '''Strutele''' või '''K. Barona skola''', tõlkes ''Strutele mõis'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=24006 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

Küla asub merepinnast 105 meetri kõrgusel valla põhjaosas. Struteles muiža jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 12 ja [[Riia]]st 96 kilomeetri kaugusele.

Külas on Krišjānis Baronsi nimeline [[põhikool]], mis viidi sinna 1990. aastal Viesatasest üle. Asulas asub ka Strutele kirik. Külla jäävad Gundegase&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9705 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Kr.Barona skola bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9703 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Struteles muiža kujunes endise Strutele mõisa (''Strutteln'') keskuse juurde. Kuni aastani 1946 oli see [[Strutele vald|Strutele valla]] halduskeskuseks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lpp. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Mõisast on säilinud häärber, aastal 1857 ehitatud teenijate maja ja aastal 1867 rajatud [[magasiait]]. Strutele kirik ja mõisakompleks (häärber, teenijate maja, park, magasiait) ning Strutele mõisa allee on säilitamisväärsete objektidena ka piirkonna üldplaneeringus ära märgitud.&lt;ref&gt;JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49&lt;/ref&gt;

Strutele mõisa teenijatemajas sündis 1835. aastal [[Krišjānis Barons]].

Külas kasvavad kaks [[sanglepp]]a ja tammed ümbermõõduga 4,75 m  ja 5,53 m on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 49 (2014)
* 28 (2020)
* 22 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>3um0d09fn4h1ljcez5tlc0lpmfgsi9l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588566</id>
    <revision>
      <id>7201433</id>
      <parentid>7076292</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201433</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="845" sha1="1yuctieptdzhjlrj0ejadsidtst0zdy" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Josti
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Josti
|  pindala = 0,07
|  elanikke = 5 (2026)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=119652 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Josti''' (vanasti ka '''Spriņģi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]. 

Küla asub merepinnast 105 meetri kõrgusel valla edelaosas. Josti jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 16 ja [[Riia]]st 97 kilomeetri kaugusele. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Külast lõunas asub endine [[Josta raudteepeatus]]. Sinna jääb Spriņģi kalmistu.

Aastal 2020 oli külas 4 elanikku. Aastal 2026 oli elanikke 5.
==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>1yuctieptdzhjlrj0ejadsidtst0zdy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jurģi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588572</id>
    <revision>
      <id>7201434</id>
      <parentid>7078018</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:34:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201434</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1335" sha1="0uec23y2l2c2f6xse89ystlgs1negoc" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Jaunpilsi piirkonna asulast; Stalbe valla küla kohta vaata artiklit [[Jurģi (Stalbe vald)]]}}
{{linn
|  nimi = Jurģi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jurģi
|  pindala = 0,282
|  elanikke = 70 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jurģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23851 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 100 meetri kõrgusel valla edelaosas Bikstupe jõe kaldal. Jurģi jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 9,5 ja [[Riia]]st 102 kilomeetri kaugusele.

Küla kujunes endise Jurģi mõisa (''Georgenhof'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil asus seal üks [[kolhoos]]i ''Dzirkstele'' osakonnakeskustest.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Külas on postkontor ja sinna jääb ka Jurģi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12953 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 157 (1989)
* 148 (2000)
* 69 (2011)
&lt;td&gt;
* 53 (2021)
* 70 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>0uec23y2l2c2f6xse89ystlgs1negoc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leveste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588574</id>
    <revision>
      <id>7201435</id>
      <parentid>7078027</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:35:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201435</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1221" sha1="lauz1fdwawv5ciwuretsqbolvnjnblc" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Leveste
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Leveste
|  pindala = 0,342 
|  elanikke = 217 (2026)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Leveste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3312 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 85 meetri kõrgusel valla lõunaosas. Leveste jääb vallakeskusest [[Jaunpils]]ist 2,5 ja [[Riia]]st 91 kilomeetri kaugusele.

Küla kujunes endise Leveste [[karjamõis]]a (''Georgenhof'') keskuse juurde. Nõukogude perioodil asus seal üks [[kolhoos]]i ''Dzirkstele'' osakonnakeskustest.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 404. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpilsi piirkond]]a.

Külas asub Leveste bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4802 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 28 (1970)
* 154 (1979)
* 319 (1989)
* 296 (2000)
&lt;td&gt;
* 262 (2011)
* 366 (2014)
* 209 (2021)
* 217 (2026)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Jaunpilsi vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>lauz1fdwawv5ciwuretsqbolvnjnblc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2021. aasta rünnak Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile</title>
    <ns>0</ns>
    <id>598385</id>
    <revision>
      <id>7201611</id>
      <parentid>7169567</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:41:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19528" sha1="toj8wv8y2c9ob3hj6bfdum9xsn189ww" xml:space="preserve">{{Intsident
| nimetus       =
| kujutis       = 2021 storming of the United States Capitol DSC09254-2 (50820534063) (retouched).jpg
| pildilaius    = 280px
| pildiallkiri  = [[Ameerika Ühendriikide Kapitoolium|Kapitoolium]] &lt;small&gt;(6. jaanuar 2021)&lt;/small&gt;
| riik          = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| koht          = [[Washington]]
| kuupaev       = [[6. jaanuar]] [[2021]]
| kellaaeg      = 13:26–17:40 ([[Eastern Time Zone|EDT]])
| kestus        =
| koordinaadid  = {{koord |NS=38.889806 |EW=-77.009056 |tüüp=maamärk |tekst=/ |name=/ |article=/}}
| siht          =
| relv          = 
| vahend        = [[mäss]],&lt;ref name=&quot;Stunning&quot;/&gt; [[vandalism]], [[marodöörlus]],&lt;ref name=&quot;LootVandal&quot;/&gt; [[kallaletung]], [[süütamine]]
| pohjus        = rahulolematus [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimistulemustega]]
| liik          = 
| hukkunuid     = 5 inimest, sealhulgas:&lt;div style=&quot;margin:-6px 0 0 -5px; line-height:100%;&quot;&gt;
* 4 protestijat
* 1 politseinik (Brian D. Sicknick)&lt;/div&gt;
| vigastatuid   = &amp;gt;56&lt;!--et kood katki ei läheks, on &quot;suurem-kui&quot; märk &amp;gt; --&gt;
| kadunuid      =
| vastutus      =
| korraldus     = 
| kahtlus       =
| osaleja       = 
| traumad       = 
| syydi         =
| tulemus       = 
| arreteerituid = &amp;gt;80&lt;ref name=&quot;arest&quot;/&gt;
| jarelmid      =&lt;div style=&quot;margin:-6px 0 0 -5px; line-height:105%;&quot;&gt;
* [[komandanditund]] Washingtonis (alates 06.01.2021, 18:00)&lt;ref name=&quot;o1&quot;/&gt;
* [[Donald Trump|Trumpi]] [[Twitter]]i konto sulgemine
* julgeolekumeetmete karmistamine kõigis osariikides&lt;ref name=&quot;secu&quot; /&gt;
* Trumpi vastu algatatud teine [[Impeachment|tagandamisjuurdlus]]&lt;ref name=&quot;teine&quot;/&gt;
* Washingtoni ''lockdown'' (al 17. I 2021 kuni [[Joe Biden|Bideni]] ametissevannutamiseni)
| motiiv        =
| commons       = 2021_storming_of_the_United_States_Capitol
| asendikaart2  = {{kaart |lat=38.889806 |long=-77.009056 |zoom=12 |laius=280 |kõrgus=240 |raamita=jah |align=center |pealkiri= |objektid= {{Kaart/Marker|38.889806,-77.009056|värv=#555555|tähis=building}} |tekst= }}
}}

'''2021. aasta rünnak Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile''' oli 6. jaanuaril 2021 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is toimunud president [[Donald Trump]]i toetava rahvahulga tungimine [[Kapitoolium (Washington)|Kapitoolium]]i ruumidesse. Meeleavalduste sihiks oli [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimiste]] ümberpööramine, et Trump saaks edasi [[Ameerika Ühendriikide president]] olla. Mässu tõttu katkes mõneks tunniks [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemusi kinnitamas olnud [[Kongress (USA)|Kongressi]] töö, kuid [[Joe Biden]] kinnitati mõnetunnise hilinemisega valimised võitnuks. 

Toimunu šokeeris Ameerika Ühendriikide avalikkust ja [[läänemaailm]]a, sest Ameerikat oli seni peetud vabaduse kantsiks. Mässu tulemusel algatati Trumpi vastu teine tagandamisjuurdlus, suleti mitmed tema sotsiaalmeedia kontod ja tema vastu algatati kriminaalmenetlus. 

== Ajalugu ==
Pärast 2020. aasta valimiste kaotamist väitis tollane [[Ameerika Ühendriikide president]] Donald Trump mitu kuud alusetult, et tulemused olid võltsitud, ning nõudis, et asepresident [[Mike Pence]] ja kongress peaksid tulemused tagasi lükkama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-06 |pealkiri=Trump continues to pressure Pence ahead of joint session on electoral votes |url=https://abcnews.com/amp/Politics/live-updates/2020-election-results-transition/pelosi-says-congress-has-decided-to-proceed-with-business-tonight-75097628?id=75022086&amp;offset=117 |väljaanne=[[ABC News]] }}&lt;/ref&gt; President Donald Trumpi pooldajad kogunesid 5. ja 6. jaanuaril Washingtoni, et protesteerida valimistulemuste vastu.&lt;ref name=&quot;Riots&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;What&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lang |eesnimi=Marissa J. |perekonnanimi2=Davies |eesnimi2=Emily |perekonnanimi3=Hermann |eesnimi3=Peter |perekonnanimi4=Contrera |eesnimi4=Jessica |perekonnanimi5=Williams |eesnimi5=Clarence |kuupäev=2021-01-06 |pealkiri=Trump supporters pour into Washington to begin demonstrating against election |väljaanne=[[The Washington Post]] |url=https://www.washingtonpost.com/web/20210109024344/https://www.washingtonpost.com/dc-md-va/2021/01/05/dc-protest-trump-supporters-election/ |vaadatud=2026-02-28 |arhiivimisaeg=2021-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109024344/https://www.washingtonpost.com/web/20210109024344/https://www.washingtonpost.com/dc-md-va/2021/01/05/dc-protest-trump-supporters-election/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

6. jaanuari hommikul kogunes umbes 25&amp;nbsp;000 – 30&amp;nbsp;000 meeleavaldajat [[The Ellipse]]'i parki meeleavaldusele &quot;Save America&quot; (''Päästke Ameerika''). Seal esinesid rahvast üles keeravate kõnedega Trump, tema poeg [[Donald Trump Jr.]], [[Rudolph Giuliani]] ja paar Kongressi liiget ([[Mo Brooks]], [[Madison Cawthorn]]). Nad julgustasid meeleavaldajaid &quot;riiki tagasi võtma&quot; ning minema kapitooliumi juurde.&lt;ref name=&quot;Riots&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;What&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Choi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2021-02-10 |pealkiri=Trump is on trial for inciting an insurrection. What about the 12 people who spoke before him? |väljaanne=[[Politico]] |url=https://www.politico.com/news/2021/02/10/trump-impeachement-stop-the-steal-speakers-467554}}&lt;/ref&gt; Nendega liitusid ka otse kapitooliumi juurde tulnud protestijad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=EXAMINING THE U.S. CAPITOL ATTACK: A REVIEW OF THE SECURITY, PLANNING, AND RESPONSE FAILURES ON JANUARY 6 |url=https://www.rules.senate.gov/imo/media/doc/Jan%206%20HSGAC%20Rules%20Report.pdf |ajakiri=[[Ameerika Ühendriikide Senat]] |lehekülg=21-27}}&lt;/ref&gt;

Meeleavalduse lõpupoole liikusid protestijad (sealhulgas ka paarsada [[Proud Boys]] liiget) Kapitooliumi juurde, kus toimus [[Ameerika Ühendriikide Valijameeste Kogu|valijameeste kogu]] häälte lugemine. Mitmeid Kapitooliumi turvatöötajaid loobiti kella 13 paiku metallist aedadega, mis eraldas turvatöötajaid meeleavaldajatest. Hoolimata pipragaasi kasutamisest meeleavaldajate peletamiseks õnnestus mässajatel läbi tungida mitmetest politseitõketest ja turvateenistusest ning kell 14.11 sisenesid Trumpi toetajad hoonesse, kõigepealt läbi akna, seejärel avasid sisenenud teistele uksed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Nad jäid hoone osadesse märatsema tundideks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-02 |pealkiri=Capitol riots timeline: What happened on 6 January 2021? |väljaanne=[[BBC]] |url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-56004916}}&lt;/ref&gt;

Tormijooks viis Kapitooliumihoone sulgemiseni ja ametnike evakueerimiseni. Kapitooliumi politsei evakueeris [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senati]] ja [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] saalid ning mitmed [[Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi kompleks|Kapitooliumi kompleksi]] hooned suleti. Katkestati ka Kongressi [[Ameerika Ühendriikide Kongressi ühisistung|ühisistung]], mis oli kokku kutsutud kinnitama Valijameestekogu hääli, et formaliseerida [[Joe Biden]]i valimisvõit.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Märatsejatel õnnestus tungida senati istungitesaali, kuid valvuritel õnnestus relva ähvardusel takistada evakueeritud esindajatekoja istungisaali tungimist. Meeleavaldajad sisenesid ka [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja spiiker|Esindajatekoja spiikri]] [[Nancy Pelosi]] kontorisse.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-24 |pealkiri=Capitol rioter who stormed Nancy Pelosi's office jailed |väljaanne=[[BBC]] |url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-65060096}}&lt;/ref&gt; Kapitooliumist leiti 5. jaanuaril sinna paigaldatud [[isevalmistatud lõhkekeha]]d nii [[Demokraatide rahvuskomitee]] kui ka [[Vabariiklaste rahvuskomitee]] ruumidest, lisaks leiti lähedusse pargitud autost 11 [[molotovi kokteil]]i.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tucker |eesnimi=Eric |perekonnanimi2=Richer |eesnimi2=Alanna Durkin |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=FBI arrests man accused of placing pipe bombs in D.C. on eve of Jan. 6 attack |väljaanne=[[PBS]] |url=https://www.pbs.org/newshour/politics/watch-fbi-makes-arrest-in-probe-of-pipe-bombs-placed-in-d-c-on-eve-of-jan-6-attack}}&lt;/ref&gt; Demineerijad tegid pommid kahjutuks.&lt;ref name=&quot;Secured&quot; /&gt;

Kapitooliumi politsei lasi maha barrikaadiga suletud esindajatekoja istungitesaali ustest läbi tungida üritanud naise (Ashli Elizabeth Babbitt, [[QAnon]]) maha&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ning kolm meeleavaldajat said surmavaid vigastusi ja surid terviserikete tagajärjel.&lt;ref name=&quot;Named&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi Politsei|Kapitooliumi politsei]] ametnik Brian Sicknick suri pärast seda, kui teda keemilise vahendiga pritsiti.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wise |eesnimi=Alana |kuupäev=2021-04-19 |pealkiri=Capitol Police Officer Brian Sicknick Died Of Natural Causes, Medical Examiner Rules |väljaanne=[[NPR]] |url=https://www.npr.org/2021/04/19/988876722/capitol-police-officer-brian-sicknick-died-of-natural-causes-medical-examiner-ru}}&lt;/ref&gt; Juhtumis kaotas kokku elu viis inimest, paljud said haavata.&lt;ref name=&quot;Secured&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jalonick |eesnimi=Mary Clare |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Officers injured during Jan. 6 Capitol response reflect on pardons, public perception 5 years later |väljaanne=Police1 |url=https://www.police1.com/officer-safety/officers-injured-during-jan-6-capitol-response-reflect-on-pardons-public-perception-5-years-later |url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260107040411/https://www.police1.com/officer-safety/officers-injured-during-jan-6-capitol-response-reflect-on-pardons-public-perception-5-years-later|arhiivimisaeg=2026-01-07}}&lt;/ref&gt;

Trump reageeris Kapitooliumi rünnakule aeglaselt ning hiljem õigustas rünnakut ja nimetas märatsejaid &quot;suurteks patriootideks&quot; ning &quot;erilisteks inimesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;What&quot; /&gt; Ta polnud algul nõus rahvamassi ohjeldamiseks [[Ameerika Ühendriikide Rahvuskaart|rahvuskaarti]] kasutama, vaid manitses, et nad &quot;läheksid rahulikult koju&quot;, väiteid valimispettuse kohta ta tagasi ei võtnud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gluck |eesnimi=Matt |perekonnanimi2=Sewell |eesnimi2=Tia |perekonnanimi3=Wittes |eesnimi3=Benjamin |kuupäev=2022-08-21 |pealkiri=Evidence That During the Attack, Trump Ignored Requests to Speak Out and Failed to Act Quickly |url=https://www.lawfaremedia.org/article/point-7-evidence-during-attack-trump-ignored-requests-speak-out-and-failed-act-quickly |väljaanne=[[Lawfare]]}}&lt;/ref&gt;

Rahvamass suudeti Kapitooliumist sama õhtu jooksul välja ajada. Seda toetas kella 17 paiku saabunud rahvuskaart.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=The January 6 Attack on the U.S. Capitol |url=https://americanoversight.org/investigation/the-january-6-attack-on-the-u-s-capitol/ |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=[[American Oversight]]}}&lt;/ref&gt; Valijameestekogu häälte kinnitamine jätkus samal õhtul kella üheksa paiku pärast sissetungi hoonesse. Tulemused kinnitati kohaliku aja järgi kell 3.42 hommikul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Pence teatas, et 20. jaanuaril 2021 vannutatakse Ameerika Ühendriikide presidendina ametisse [[Joe Biden]] ja asepresidendina [[Kamala Harris]].&lt;ref name=&quot;Final&quot; /&gt;

Sündmustikku saatis laialdane hukkamõist üle kogu riigi. Senati enamuse juht [[Mitch McConnell]] nimetas tormijooksu &quot;nurjunud ülestõusuks&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Choi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2021-01-06 |pealkiri='They failed': McConnell condemns rioters who stormed the Capitol |väljaanne=[[Politico]] |url=https://www.politico.com/news/2021/01/06/mcconnell-condemns-rioters-in-congress-as-failed-insurrection-455660}}&lt;/ref&gt; Mitmed Kongressi liikmed, muuhulgas esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja Senati vähemuse juht [[Chuck Schumer]], kutsusid Mike Pence'i üles kasutama [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kahekümne viies parandus|põhiseaduse paragrahvi 25]] või tagandamise protseduure, et Trumpile uuesti umbusaldust avaldada.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Shabad |eesnimi=Rebecca |perekonnanimi2=Edelman |eesnimi2=Adam |kuupäev=2021-01-07 |pealkiri=Pelosi joins growing call for Trump to be immediately removed from office, may back impeachment |väljaanne=[[NBC News]] |url=https://www.nbcnews.com/politics/congress/schumer-calls-pence-use-25th-amendment-remove-trump-office-n1253296}}&lt;/ref&gt; Tema teine ametist tagandamise juurdlus algatati 13. jaanuaril, millega Trumpist sai esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle vastu on edukalt algatatud kaks tagandamise juurdlust.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2021-01-13 |pealkiri=Donald Trump becomes the first U.S. president to be impeached twice |väljaanne=[[PBS]] |url=https://www.pbs.org/newshour/politics/majority-of-house-members-vote-for-2nd-impeachment-of-trump}}&lt;/ref&gt; [[Facebook]] lukustas Trumpi kontod ning eemaldas juhtumiga seotud postitused, [[Twitter]] sulges Trumpi konto algul 12 tunniks, 8. jaanuaril lõplikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suttle |eesnimi=Alec |pealkiri=Trump’s Ban From Twitter and Facebook Gives Old Freedom of Speech Issues New Life |url=https://journals.law.unc.edu/ncjolt/blogs/trumps-ban-from-twitter-and-facebook-gives-old-freedom-of-speech-issues-new-life/ |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=[[The University of North Carolina at Chapel Hill]] School of Law}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Delkic |eesnimi=Melina |kuupäev=2022-05-13 |pealkiri=Trump’s banishment from Facebook and Twitter: A timeline |väljaanne=[[New York Times]] |url=https://www.nytimes.com/2022/05/10/technology/trump-social-media-ban-timeline.html |vaadatud=2026-02-28 |arhiivimisaeg=2022-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220513114021/https://www.nytimes.com/2022/05/10/technology/trump-social-media-ban-timeline.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Pärast mitme valitsusliikme tagasiastumist ning teiste poolt surve alla sattumist lubas Trump võimu rahumeelselt üle anda, mida ta ka tegi.&lt;ref name=&quot;Calls&quot; /&gt; Trumpi vastu algatati kriminaaluurimus ja 2023. aastal esitati süüdistus katses ümber lükata valimistulemusi. Edasikaebamiste tõttu uurimine venis ja uurimine lõpetati, kui selgus, et Trump saab 2025. aastal uuesti Ameerika Ühendriikide presidendiks. Teda uurinud Jack Smithi aruande järgi oleks Trump muidu tõenäoliselt süüdi mõistetud.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Richer |eesnimi=Alanna Durkin |perekonnanimi2=Tucker |eesnimi2=Eric |perekonnanimi3=Long |eesnimi3=Colleen |kuupäev=2025-01-14 |pealkiri=Special counsel report says Trump would’ve been convicted for Jan. 6 ‘unprecedented criminal effort’ |väljaanne=[[Associated Press]] |url=https://www.ap.org/news-highlights/spotlights/2025/special-counsel-report-says-trump-wouldve-been-convicted-for-jan-6-unprecedented-criminal-effort/}}&lt;/ref&gt; 

[[Donald Trumpi teine presidentuur|Trumpi teise ametiaja]] jooksul on Ameerika Ühendriikide võimud võtnud mässuliste suhtes leppivama hoiaku. Pärast võimule saamist 2025. aastal andis Trump armu umbes 1500 mässus osalemise tõttu vangistatule.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Trumpi-aegne [[Valge Maja]] on süüdistanud mässus [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|demokraate]] ja maalinud mässus osalenud inimesi ohvritena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=January 6: A Date Which Will Live in Infamy |url=https://www.whitehouse.gov/j6/ |väljaanne=[[Valge Maja]] |vaadatud=2026-02-28 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106190023/https://www.whitehouse.gov/j6/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;teine&quot;&gt;Esimene USA president, kelle vastu algatati [[Impeachment|tagandamisjuurdlus]] teist korda.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;secu&quot;&gt;Washingtonis ümbritseti piirdega [[Valge Maja]] ja Kapitoolium, Kapitooliumi sisenejad peavad läbima [[metallidetektor]]i.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stunning&quot;&gt;{{Cite news |title=Stunning Images as a Mob Storms the U.S. Capitol |newspaper=The New York Times |date=07.01.2021 |url= https://www.nytimes.com/2021/01/06/us/politics/trump-riot-dc-capitol-photos.html |accessdate=07.01.2021 |url-status=live |archiveurl= https://web.archive.org/web/20210108020712/https://www.nytimes.com/2021/01/06/us/politics/trump-riot-dc-capitol-photos.html |archivedate=08.01.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LootVandal&quot;&gt;{{cite news |author=Lakritz, Talia |title=Shocking photos show pro-Trump rioters in the Capitol stealing memorabilia and breaking into the desks of lawmakers |date=06.01.2020 |work=Yahoo News |url= https://news.yahoo.com/shocking-photos-show-pro-trump-222205516.html |accessdate=08.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arest&quot;&gt;{{cite news |last1=Perez |first1=Evan |last2=Herb |first2=Jeremy |last3=Polantz |first3=Katelyn |last4=Scannell |first4=Kara |last5=Carrega |first5=Christina |title=Prosecutors 'looking at all actors,' including Trump, as charges are filed against Capitol rioters |publisher=[[CNN]] |date=07.01.2021 |url= https://www.cnn.com/2021/01/07/politics/law-enforcement-capitol-riot/index.html |accessdate=08.01.2021 |url-status=live |archiveurl= https://web.archive.org/web/20210108041339/https://www.cnn.com/2021/01/07/politics/law-enforcement-capitol-riot/index.html |archivedate=08.01.2021 |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o1&quot;&gt;{{Cite news |title=DC Mayor Issues 6 p.m. Curfew Following Protests Wednesday |website=[[CBS Baltimore]] |date=06.01.2021 |url= https://baltimore.cbslocal.com/2021/01/06/dc-mayor-issues-6-p-m-curfew-following-protests-wednesday/ |accessdate=06.01.2021 |url-status=live |archiveurl= https://web.archive.org/web/20210106203221/https://baltimore.cbslocal.com/2021/01/06/dc-mayor-issues-6-p-m-curfew-following-protests-wednesday/ |archivedate=06.01.2021 |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riots&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Capitol riots: A visual guide to the storming of Congress |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-55575260 |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;What&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=US Capitol stormed: what we know so far |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2021/jan/07/us-capitol-stormed-what-we-know-so-far |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Named&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Woman shot and killed in storming of US Capitol named as Ashli Babbitt |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2021/jan/07/ashli-babbitt-woman-shot-and-killed-in-storming-of-us-capitol-named |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Secured&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=US Capitol secured, 4 dead after rioters stormed the halls of Congress to block Biden's win |väljaanne=CNN |url= https://edition.cnn.com/2021/01/06/politics/us-capitol-lockdown/index.html |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Final&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Congress completes electoral count, finalizing Biden's win after violent delay from pro-Trump mob |väljaanne=CNN |url= https://edition.cnn.com/2021/01/06/politics/2020-election-congress-electoral-college-vote-count/index.html |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Calls&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Calls grow in Congress for Trump to be removed by impeachment or the 25th Amendment |väljaanne=CNN |url= https://edition.cnn.com/2021/01/07/politics/trump-impeachment-25th-amendment-congress-schumer/index.html |vaadatud=7. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:2021. aasta rünnak Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]]
[[Kategooria:2021]]
[[Kategooria:Mässud]]</text>
      <sha1>toj8wv8y2c9ob3hj6bfdum9xsn189ww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:2021. aasta rünnak Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile</title>
    <ns>1</ns>
    <id>598386</id>
    <revision>
      <id>7201612</id>
      <parentid>7013927</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1817" sha1="nd9180j7sb24dm6terzf5kf7i1fayij" xml:space="preserve">[[Pilt:US Capitol 1814c.jpg|pisi|Kapitoolium 1814. aastal]]
See artikkel on juba eesti keeles olemas. Tuleks kustutada. --[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 9. jaanuar 2021, kell 10:26 (EET)
:Siis tuleks liita. Aga pealkiri on siin parem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. jaanuar 2021, kell 19:03 (EET)
::Sündmuse ajal figureerisid ka mitme teise osariigi [[Kapitoolium (parlamendihoone)|kapitooliumid]], mis suuremal või vähemal määral sihikule võeti;&lt;br /&gt;kui just ei ole vaja eristada [https://www.washingtonpost.com/history/2021/01/06/british-burned-capitol-1814/ 1814. aasta &quot;vandalismist&quot;] (mille eest 200 aastat hiljem ka vabandust paluti...)[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 9. jaanuar 2021, kell 20:32 (EET)
::Praegusel kujul, [[Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamine]], st riigi kõrgema valitsusorgani ründamine (selle istungi ajal, (riigi) töö (toimimise) takistamiseks) ehk on vajalik öeldud, loodan.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 9. jaanuar 2021, kell 20:40 (EET)

''Trump julgustas enda toetajaid &quot;võitlema põrgulikult&quot;, et &quot;võtta tagasi meie maa&quot; ning Kapitooliumi poole marssima, Giuliani kutsus üles &quot;[[kohtupidamine võitluse teel|kohtuprotsessile võitluse teel]]&quot; ja Trump Jr. ähvardas: &quot;Me veel näitame teile.&quot;
:Välja. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. november 2025, kell 07:26 (EET)
-----
''Mitmeid Kapitooliumi turvatöötajaid loobiti kella 13 paiku metallist aedadega'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 09:43 (EEST)</text>
      <sha1>nd9180j7sb24dm6terzf5kf7i1fayij</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Willian José</title>
    <ns>0</ns>
    <id>602198</id>
    <revision>
      <id>7201426</id>
      <parentid>5981306</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:28:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201426</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3278" sha1="lnp86ceqxlqieji715drztx2a3xm3wv" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Willian José da Silva.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2011]]|jalgpall}}
}}
'''Willian José da Silva''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1991]] [[Porto Calvo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[EC Bahia|Bahia]]

Ta alustas klubikarjääri [[Grêmio Barueri Futebol|Grêmio Barueris]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas 2009. aastal. Aastatel 2011–2012 mängis ta Brasiilia kõrgliigas [[São Paulo FC|São Paulo]] ja 2013. aastal [[Santos FC|Santose]] ridades. 2012. aastal võitis ta São Pauloga [[Copa Sudamericana]].

Hooaja 2013–14 teises pooles liitus ta [[Madridi Real]]iga. Ta mängis põhiliselt klubi reservmeeskonnas Hispaania esiliigas, lüües neli väravat. Hispaania kõrgliigas tegi ta debüüdi 11. mail 2014 mängus [[Celta de Vigo]] vastu. Hooajal 2014–2015 mängis ta Hispaania esiliigas [[Real Zaragoza]] ridades. Hooajal 2015–16	mängis ta Hispaania kõrgliigas [[UD Las Palmas]]es. Hispaania kõrgliigas lõi ta esimese värava 12. detsembril 2015 mängus Real Betise vastu. Hooajal 2015–16 lõi ta Hispaania kõrgliigas üheksa väravat.

2016. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Hispaania kõrgliiga klubiga [[Real Sociedad]]. Aastatel 2016–2020 lõi José Hispaania kõrgliigas neljal hooajal järjest vähemalt 11 väravat. Kõige edukam oli hooaeg [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]], mil ta lõi 15 väravat. Hooaja 2020–21 teises pooles mängis ta laenul Inglismaa kõrgliiga klubis [[Wolverhampton Wanderers]].

Aastatel 2021–2024 mängis ta Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]].

2024. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Venemaa kõrgliigaklubiga [[Moskva Spartak]], kuid mängis seal vaid pool aastat. 2025. aasta jaanuaris naasis ta Brasiiliasse, kui sõlmis kaheaastase lepingu [[EC Bahia|Bahiaga]].

2011. aastal võitis ta Brasiilia kuni 20-aastaste koondisega Lõuna-Ameerika omavanuste meistrivõistlused ja tuli samal aastal koondisega lisaks juunioride maailmameistriks.

== Saavutused ==
;São Paulo
*[[Copa Sudamericana]]: 2012
;Madridi Real
*[[Copa del Rey]]: 2013–14
;Real Sociedad
*Copa del Rey: 2019–20
;Real Betis
*Copa del Rey: 2021–22
;Bahia
*[[Campeonato Baiano]]: 2025, 2026
*[[Copa do Nordeste]]: 2025

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Willian José da Silva}}

{{JÄRJESTA:Willian Jose}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:São Paulo FC mängijad]]
[[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]]
[[Kategooria:Santos FC mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:UD Las Palmase mängijad]]
[[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]]
[[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]]
[[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]]
[[Kategooria:Moskva Spartaki jalgpallurid]]
[[Kategooria:Esporte Clube Bahia mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:la Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>lnp86ceqxlqieji715drztx2a3xm3wv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>71 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>603326</id>
    <revision>
      <id>7201753</id>
      <parentid>7196979</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:01:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2493" sha1="cpkqzhns1ne1lro996h8u2ltnu9v2za" xml:space="preserve">{{Liin|uuendus=20 juuli 2026
|päevane sõitjate arv=
|läbi=
|algpeatus=Oja tee
|lõpppeatus=Harkujärve
|pikkus=
|peatusi=
|sõsarliinid=
|sarnased=
|aeg=
|päev=ETKNRLP
|aastane sõitjate arv=
|vaatamisväärsused=
|sõiduplaan_link=
|kaart_link=
|kaart=
|kaardi nimi=
|eelmine liin=70
|eelmine=70 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin=72
|järgmine=72 (Tallinna bussiliin)
|linnaosad=|logo=|pilt=|logo_laius=|logo_alt=|number=71|bgcolor=#00E1B4|titlecolor=black|alapealkiri=|operaatorlogo=|oplogo_laius=|pilt_width=250px
|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt_alt=
|operaator=[[TLT]]|veerem=
|seisund=mittetoimiv
|avati=2021, 2022, 2023 (viimasel kujul)
|suleti=2021, 2022, 2023|eelkäija=|liinitüüp=|märked=}}
'''Tallinna bussiliin 71''' oli ajutine bussiliin.

==2021==
Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimus iga päev.

18. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 asendasid [[1 (Tallinna trolliliin)|trolle nr 1]] ja [[5 (Tallinna trolliliin)|nr 5]] alates Lille peatusest Kaubamaja ja Balti jaama suunal asendusbussiliinid number 71 ja 75. Ajutine muudatus oli tingitud Eesti Raudtee rajatava raudteeviadukti ehitusest Paldiski maantee ja Tehnika tänava ristmikul.

=== Marsruut ja peatused ===
*'''Liikumistee Kaubamaja suunal:''' [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Vabaduse väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]].
*'''Peatused:''' Kaubamaja - Estonia - Vabaduse väljak - Hotell Tallinn - Kelmiküla - Ristiku - Lille - ajutine peatus (Paldiski mnt 48A ees)
*'''Liikumistee Lille suunal:''' [[Kaubamaja tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Vabaduse väljak]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Tehnika tänav]], [[Rohu tänav]], [[Telliskivi tänav]], [[Ristiku tänav]], [[Paldiski maantee]].
*'''Peatused:''' ajutine peatus (Paldiski mnt 57 ja 59 vahel) - Ristiku - Tehnika - A. Adamsoni - Tõnismägi - Vabaduse väljak - Estonia - Kaubamaja 

==2022 ja 2023==
Kaks päeva 2022. ja 2023. aastal sõitis 71. liin marsruudil Harkujärve-Oja Tee. Liin oli käigus 6.08.2023-7.08.2023

Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimus laupäev ja pühapäev ühel nädalal

=== Marsruut ja peatused ===
Marsruut Oja Tee suunal.

* Harkujärve
* Kiriku
* Alasniidu Tee
* Oja Tee

Harkujärve suunal

* Oja Tee
* Alasniidu Tee
* Kiriku
* Harkujärve
{{tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>cpkqzhns1ne1lro996h8u2ltnu9v2za</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jeffrey Epstein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605689</id>
    <revision>
      <id>7201663</id>
      <parentid>7165525</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:42:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11506" sha1="7spll6rnb1i2gbw73teqzpx8u7x8poq" xml:space="preserve">{{täienda}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|death_date=10. august 2019 (66-aastaselt)}}
'''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=K8V4VNBw078 Lugu Trumpist ja Epsteinist Windsori lossis, kus Trump viibib. Jutustab J. Smith Cameron.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Topping |eesnimi=Alexandra |kuupäev=2025-09-17 |pealkiri=Led By Donkeys attacks ‘Orwellian’ arrests after Trump Windsor projections |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/17/four-arrested-after-image-of-trump-and-epstein-projected-onto-windsor-castle-ahead-of-presidents-visit |vaadatud=2025-09-22 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609794009/kongress-avaldas-trumpi-vaidetava-kirja-epsteinile Kongress avaldas Trumpi väidetava kirja Epsteinile] ERR&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html Aktivistid nimetavad Trumpi ja Epsteini Windsoris filmitud video tõttu toimunud vahistamisi „naeruväärseks ülemääraseks reaktsiooniks”.]

[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html „Ühtegi seadust ei ole rikutud, keegi ei ole viga saanud, vara ei ole kahjustatud,” ütleb Led By Donkeys.] Independent.co.uk&lt;/ref&gt;

New Yorgis sündinud ja kasvanud Epstein alustas oma tööelu [[Daltoni kool]]is õpetajana. 1976. aastal vallandati ta ametist, misjärel asus ta tööle [[pangandus]]- ja finantssektoris. Ta töötas mitmel ametikohal ettevõttes [[Bear Stearns]], kuni asutas oma ettevõtte. Epstein liikus ühiskonna koorekihis, hankides endale ja oma tuttavatele naisi ja tüdrukuid, keda koos oma kaaslastega seksuaalselt kuritarvitada.&lt;ref name=&quot;Colyar 2019&quot;&gt;{{cite web|last1=Colyar|first1=Brock|url=https://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|title=Who Was Jeffrey Epstein Calling? A close study of his circle—social, professional, transactional—reveals a damning portrait of elite New York|work=[[New York (ajakiri)|New York]]|date=July 22, 2019|access-date=July 25, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190914004217/http://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|archive-date=September 14, 2019|authorlink=Brock Colyar|last2=Hurwitz|first2=Kelsey|last3=Klein|first3=Charlotte|last4=Kweku|first4=Ezekiel|last5=Larocca|first5=Amy|last6=Martins|first6=Yinka|last7=Raymond|first7=Adam K.|last8=Schneier|first8=Matthew|last9=Stieb|first9=Matt|url-access=limited|last10=Walsh|first10=James D.|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Nally|first=Leland|url=https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|title=An Actual Conspiracy Kept Jeffrey Epstein's Accomplices out of Prison|work=Mother Jones|date=October 1, 2019|access-date=October 1, 2019|quote=According to [the facts for the] ruling by US District Judge Kenneth Marra in February 2019: 'In addition to his own sexual abuse of the victims, Epstein directed other persons to abuse the girls sexually. Epstein used paid employees to find and bring minor girls to him. Epstein worked in concert with others to obtain minors not only for his own sexual gratification, but also for the sexual gratification of others.'|archive-url=https://web.archive.org/web/20191001195543/https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|archive-date=October 1, 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal, pärast seda kui üks vanem teatas, et Epstein oli tema 14-aastast tütart seksuaalselt kuritarvitanud, alustas [[Palm Beach]]i politsei Epsteini uurimist. Föderaalametnikud tuvastasid 36 tüdrukut, sealhulgas kõigest 14-aastaseid, keda Epstein oli väidetavalt [[Seksuaalselne kuritarvitamine|seksuaalselt kuritarvitanud]]. Epstein tunnistas end süüdi ja [[Florida]] osariigi kohus mõistis ta 2008. aastal süüdi laste [[Prostitutsioon|prostitutsioonis]] ja prostitutsiooni vahendamises. Tema süüdimõistmine vaid neis kahes kuriteos oli osa vastuolulisest kokkuleppest, mille sõlmis USA justiitsministeeriumis töötav Alex Acosta. Epstein viibis vahi all peaaegu 13 kuud.&lt;ref name=&quot;indy15a&quot;&gt;{{cite news|last=Buncombe|first=Andrew|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|title=Jeffrey Epstein: the billionaire paedophile with links to Bill Clinton, Kevin Spacey, Robert Maxwell – and Prince Andrew|work=[[The Independent]]|date=January 2, 2015|access-date=November 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925183442/http://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|archive-date=September 25, 2015|location=London, England|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Epstein arreteeriti uuesti 6. juulil 2019 süüdistatuna alaealistega [[Inimkaubandus|kaubitsemises]] seksuaalse ärakasutamise eesmärgil [[Florida|Floridas]] ja [[New Yorgi osariik|New Yorgis]].&lt;ref name=&quot;Chaitin-2019&quot;&gt;{{Cite news|last=Chaitin|first=Daniel|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|title=Jeffrey Epstein arrested for sex trafficking of minors in Florida and New York|work=[[Washington Examiner]]|date=July 7, 2019|access-date=July 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190707011945/https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|archive-date=July 7, 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Ta suri oma kongis 10. augustil 2019. Kohtuarst tuvastas, et surma põhjuseks oli [[enesetapp]] poomise läbi.&lt;ref name=&quot;Medical examiner rules suicide by hanging&quot;&gt;{{Cite web|last1=Sisak|first1=Michael R.|url=https://apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|title=Medical examiner rules Epstein death a suicide by hanging|website=AP NEWS|date=August 17, 2019|access-date=August 17, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190904150243/https://www.apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|archive-date=September 4, 2019|last2=Balsamo|first2=Michael|last3=Neumeister|first3=Larry|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Epsteini advokaadid on selle vaidlustanud ja avalikkuses on tema surma tegeliku põhjuse üle palju polemiseeritud, mis omakorda on sünnitanud arvukalt [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriaid]]. 2025. aasta juulis avaldas [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] (FBI) turvakaamera salvestise, mis toetas järeldust, et Epstein sooritas oma kongis enesetapu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Crisp|first=Elizabeth|url=https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|title=Trump DOJ releases video debunking Epstein conspiracy theories|work=The Hill|date=July 7, 2025|access-date=July 16, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250709213523/https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|archive-date=July 9, 2025|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ensor 2025&quot;&gt;{{Cite news|last=Ensor|first=Josie|url=https://www.thetimes.com/us/news-today/article/video-of-jeffrey-epstein-suicide-prison-n8kvxzt7g|title=FBI to release Jeffrey Epstein video 'confirming suicide in cell'|work=The Times|date=May 29, 2025|access-date=June 1, 2025|url-access=limited}}&lt;/ref&gt; Kui justiitsministeerium aga salvestise avaldas, oli sellest umbes 2 minutit ja 53 sekundit puudu&lt;ref name=&quot;co&quot;&gt;{{cite magazine|last1=Mehrotra|first1=Dhruv|title=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out|url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/|access-date=July 18, 2025|magazine=Wired|date=July 15, 2025}}&lt;/ref&gt; ning leiti, et videot on muudetud.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;{{Cite magazine|last=Mehrotra|first=Dhruv|date=July 11, 2025|title=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified|url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/|access-date=July 16, 2025|maagzine=[[Wired (ajakiri)|Wired]]|language=en-US|issn=1059-1028}}&lt;/ref&gt;

Epsteinil oli aastakümneid suhe Briti seltskonnadaami [[Ghislaine Maxwell|Ghislaine Maxwelliga]], kes hankis mehele noori tüdrukuid. 2021. aastal mõisteti Maxwell süüdi [[Seksuaalkaubandus|seksuaalkaubanduses]] ja Epsteini abistamises tüdrukute, sealhulgas 14-aastase tüdruku hankimisel laste seksuaalse väärkohtlemise ja prostitutsiooni eesmärgil.&lt;ref name=&quot;Twohey 2019&quot;&gt;{{Cite news|last1=Twohey|first1=Megan|url=https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|title=The 'Lady of the House' Who Was Long Entangled With Jeffrey Epstein|work=The New York Times|date=July 15, 2019|access-date=July 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190716023001/https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|archive-date=July 16, 2019|last2=Bernstein|first2=Jacob|url-status=live|url-access=limited}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last1=Dienst|first1=Jonathan|url=https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|title=Jeffrey Epstein Confidante Ghislaine Maxwell Arrested, Sources Say|website=NBC New York|date=July 2, 2020|access-date=July 2, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702134259/https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|archive-date=July 2, 2020|last2=Valiquette|first2=Joe|last3=Winter|first3=Tom|last4=Fitzpatrick|first4=Sarah|url-status=live}}&lt;/ref&gt;  

Epsteini sõprus avaliku elu tegelastega, sealhulgas [[Prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew']], [[Donald Trump|Donald Trumpi]], [[Bill Clinton|Bill Clintoni]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Neff |eesnimi=Cy |kuupäev=2025-09-24 |pealkiri=New statue on National Mall celebrates ‘long-lasting bond’ between Trump and Epstein |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/23/national-mall-trump-epstein-statue |vaadatud=2025-09-24 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; ja Norra kroonprintsess [[Mette-Marit]]iga, on tekitanud suurt poleemikat.&lt;ref name=&quot;Feuer 2025&quot;&gt;{{cite news|last1=Feuer|first1=Alan|url=https://www.nytimes.com/2025/07/19/us/politics/inside-trump-epstein-friendship.html|title=Inside the Long Friendship Between Trump and Epstein|work=The New York Times|date=July 19, 2025|access-date=July 20, 2025|last2=Goldstein|first2=Matthew|url-access=limited}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/jan/08/epstein-sex-tapes-prince-andrew-bill-clinton-richard-branson-witness-claimed|title=Epstein had 'sex tapes' of Prince Andrew and Bill Clinton, witness claimed|work=The Guardian|date=January 8, 2024|access-date=July 29, 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Epsteini toimikud]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Pedofiilid]]
[[Kategooria:Vabasurmad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>7spll6rnb1i2gbw73teqzpx8u7x8poq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201664</id>
      <parentid>7201663</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:42:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11505" sha1="snorpinpc8nis2hwf8pw0zeetye1vtb" xml:space="preserve">{{täienda}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|death_date=10. august 2019 (66-aastaselt)}}
'''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=K8V4VNBw078 Lugu Trumpist ja Epsteinist Windsori lossis, kus Trump viibib. Jutustab J. Smith Cameron.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Topping |eesnimi=Alexandra |kuupäev=2025-09-17 |pealkiri=Led By Donkeys attacks ‘Orwellian’ arrests after Trump Windsor projections |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/17/four-arrested-after-image-of-trump-and-epstein-projected-onto-windsor-castle-ahead-of-presidents-visit |vaadatud=2025-09-22 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609794009/kongress-avaldas-trumpi-vaidetava-kirja-epsteinile Kongress avaldas Trumpi väidetava kirja Epsteinile] ERR&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html Aktivistid nimetavad Trumpi ja Epsteini Windsoris filmitud video tõttu toimunud vahistamisi „naeruväärseks ülemääraseks reaktsiooniks”.]

[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html „Ühtegi seadust ei ole rikutud, keegi ei ole viga saanud, vara ei ole kahjustatud,” ütleb Led By Donkeys.] Independent.co.uk&lt;/ref&gt;

New Yorgis sündinud ja kasvanud Epstein alustas oma tööelu [[Daltoni kool]]is õpetajana. 1976. aastal vallandati ta ametist, misjärel asus ta tööle [[pangandus]]- ja finantssektoris. Ta töötas mitmel ametikohal ettevõttes [[Bear Stearns]], kuni asutas oma ettevõtte. Epstein liikus ühiskonna koorekihis, hankides endale ja oma tuttavatele naisi ja tüdrukuid, keda koos oma kaaslastega seksuaalselt kuritarvitada.&lt;ref name=&quot;Colyar 2019&quot;&gt;{{cite web|last1=Colyar|first1=Brock|url=https://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|title=Who Was Jeffrey Epstein Calling? A close study of his circle—social, professional, transactional—reveals a damning portrait of elite New York|work=[[New York (ajakiri)|New York]]|date=July 22, 2019|access-date=July 25, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190914004217/http://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|archive-date=September 14, 2019|authorlink=Brock Colyar|last2=Hurwitz|first2=Kelsey|last3=Klein|first3=Charlotte|last4=Kweku|first4=Ezekiel|last5=Larocca|first5=Amy|last6=Martins|first6=Yinka|last7=Raymond|first7=Adam K.|last8=Schneier|first8=Matthew|last9=Stieb|first9=Matt|url-access=limited|last10=Walsh|first10=James D.|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Nally|first=Leland|url=https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|title=An Actual Conspiracy Kept Jeffrey Epstein's Accomplices out of Prison|work=Mother Jones|date=October 1, 2019|access-date=October 1, 2019|quote=According to [the facts for the] ruling by US District Judge Kenneth Marra in February 2019: 'In addition to his own sexual abuse of the victims, Epstein directed other persons to abuse the girls sexually. Epstein used paid employees to find and bring minor girls to him. Epstein worked in concert with others to obtain minors not only for his own sexual gratification, but also for the sexual gratification of others.'|archive-url=https://web.archive.org/web/20191001195543/https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|archive-date=October 1, 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal, pärast seda kui üks vanem teatas, et Epstein oli tema 14-aastast tütart seksuaalselt kuritarvitanud, alustas [[Palm Beach]]i politsei Epsteini uurimist. Föderaalametnikud tuvastasid 36 tüdrukut, sealhulgas kõigest 14-aastaseid, keda Epstein oli väidetavalt [[Seksuaalselne kuritarvitamine|seksuaalselt kuritarvitanud]]. Epstein tunnistas end süüdi ja [[Florida]] osariigi kohus mõistis ta 2008. aastal süüdi laste [[Prostitutsioon|prostitutsioonis]] ja prostitutsiooni vahendamises. Tema süüdimõistmine vaid neis kahes kuriteos oli osa vastuolulisest kokkuleppest, mille sõlmis USA justiitsministeeriumis töötav Alex Acosta. Epstein viibis vahi all peaaegu 13 kuud.&lt;ref name=&quot;indy15a&quot;&gt;{{cite news|last=Buncombe|first=Andrew|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|title=Jeffrey Epstein: the billionaire paedophile with links to Bill Clinton, Kevin Spacey, Robert Maxwell – and Prince Andrew|work=[[The Independent]]|date=January 2, 2015|access-date=November 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925183442/http://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|archive-date=September 25, 2015|location=London, England|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Epstein arreteeriti uuesti 6. juulil 2019 süüdistatuna alaealistega [[Inimkaubandus|kaubitsemises]] seksuaalse ärakasutamise eesmärgil [[Florida|Floridas]] ja [[New Yorgi osariik|New Yorgis]].&lt;ref name=&quot;Chaitin-2019&quot;&gt;{{Cite news|last=Chaitin|first=Daniel|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|title=Jeffrey Epstein arrested for sex trafficking of minors in Florida and New York|work=[[Washington Examiner]]|date=July 7, 2019|access-date=July 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190707011945/https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|archive-date=July 7, 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Ta suri oma kongis 10. augustil 2019. Kohtuarst tuvastas, et surma põhjuseks oli [[enesetapp]] poomise läbi.&lt;ref name=&quot;Medical examiner rules suicide by hanging&quot;&gt;{{Cite web|last1=Sisak|first1=Michael R.|url=https://apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|title=Medical examiner rules Epstein death a suicide by hanging|website=AP NEWS|date=August 17, 2019|access-date=August 17, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190904150243/https://www.apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|archive-date=September 4, 2019|last2=Balsamo|first2=Michael|last3=Neumeister|first3=Larry|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Epsteini advokaadid on selle vaidlustanud ja avalikkuses on tema surma tegeliku põhjuse üle palju polemiseeritud, mis omakorda on sünnitanud arvukalt [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriaid]]. 2025. aasta juulis avaldas [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] (FBI) turvakaamera salvestise, mis toetas järeldust, et Epstein sooritas oma kongis enesetapu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Crisp|first=Elizabeth|url=https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|title=Trump DOJ releases video debunking Epstein conspiracy theories|work=The Hill|date=July 7, 2025|access-date=July 16, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250709213523/https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|archive-date=July 9, 2025|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ensor 2025&quot;&gt;{{Cite news|last=Ensor|first=Josie|url=https://www.thetimes.com/us/news-today/article/video-of-jeffrey-epstein-suicide-prison-n8kvxzt7g|title=FBI to release Jeffrey Epstein video 'confirming suicide in cell'|work=The Times|date=May 29, 2025|access-date=June 1, 2025|url-access=limited}}&lt;/ref&gt; Kui justiitsministeerium aga salvestise avaldas, oli sellest umbes 2 minutit ja 53 sekundit puudu&lt;ref name=&quot;co&quot;&gt;{{cite magazine|last1=Mehrotra|first1=Dhruv|title=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out|url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/|access-date=July 18, 2025|magazine=Wired|date=July 15, 2025}}&lt;/ref&gt; ning leiti, et videot on muudetud.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;{{Cite magazine|last=Mehrotra|first=Dhruv|date=July 11, 2025|title=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified|url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/|access-date=July 16, 2025|magzine=[[Wired (ajakiri)|Wired]]|language=en-US|issn=1059-1028}}&lt;/ref&gt;

Epsteinil oli aastakümneid suhe Briti seltskonnadaami [[Ghislaine Maxwell|Ghislaine Maxwelliga]], kes hankis mehele noori tüdrukuid. 2021. aastal mõisteti Maxwell süüdi [[Seksuaalkaubandus|seksuaalkaubanduses]] ja Epsteini abistamises tüdrukute, sealhulgas 14-aastase tüdruku hankimisel laste seksuaalse väärkohtlemise ja prostitutsiooni eesmärgil.&lt;ref name=&quot;Twohey 2019&quot;&gt;{{Cite news|last1=Twohey|first1=Megan|url=https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|title=The 'Lady of the House' Who Was Long Entangled With Jeffrey Epstein|work=The New York Times|date=July 15, 2019|access-date=July 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190716023001/https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|archive-date=July 16, 2019|last2=Bernstein|first2=Jacob|url-status=live|url-access=limited}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last1=Dienst|first1=Jonathan|url=https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|title=Jeffrey Epstein Confidante Ghislaine Maxwell Arrested, Sources Say|website=NBC New York|date=July 2, 2020|access-date=July 2, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702134259/https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|archive-date=July 2, 2020|last2=Valiquette|first2=Joe|last3=Winter|first3=Tom|last4=Fitzpatrick|first4=Sarah|url-status=live}}&lt;/ref&gt;  

Epsteini sõprus avaliku elu tegelastega, sealhulgas [[Prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew']], [[Donald Trump|Donald Trumpi]], [[Bill Clinton|Bill Clintoni]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Neff |eesnimi=Cy |kuupäev=2025-09-24 |pealkiri=New statue on National Mall celebrates ‘long-lasting bond’ between Trump and Epstein |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/23/national-mall-trump-epstein-statue |vaadatud=2025-09-24 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; ja Norra kroonprintsess [[Mette-Marit]]iga, on tekitanud suurt poleemikat.&lt;ref name=&quot;Feuer 2025&quot;&gt;{{cite news|last1=Feuer|first1=Alan|url=https://www.nytimes.com/2025/07/19/us/politics/inside-trump-epstein-friendship.html|title=Inside the Long Friendship Between Trump and Epstein|work=The New York Times|date=July 19, 2025|access-date=July 20, 2025|last2=Goldstein|first2=Matthew|url-access=limited}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/jan/08/epstein-sex-tapes-prince-andrew-bill-clinton-richard-branson-witness-claimed|title=Epstein had 'sex tapes' of Prince Andrew and Bill Clinton, witness claimed|work=The Guardian|date=January 8, 2024|access-date=July 29, 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Epsteini toimikud]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Pedofiilid]]
[[Kategooria:Vabasurmad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>snorpinpc8nis2hwf8pw0zeetye1vtb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erik Pieters</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606076</id>
    <revision>
      <id>7201581</id>
      <parentid>6513066</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:00:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2636" sha1="262pbayh5u19k5ijrifr4lot4bacsv6" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Erik Pieters 2011.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2007]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jalgpalli noorte maailmameistrivõistlused|2005]]|}}
}}
[[File:Erik Pieters Oranje.jpg|thumb|right|140px|Pieters]]]

'''Erik Pieters''' (sündinud [[7. august]]il [[1988]] [[Tiel]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[West Bromwich Albion]].

Hooajal 2006–07 debüteeris ta Hollandi kõrgliigas [[FC Utrecht|Utrechti]] meeskonnas. Aastatel 2008–2013 mängis ta Hollandi kõrgliigas [[PSV Eindhoven]]i ridades.

2013. aasta juunis sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[Stoke City]]. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 12. aprillil 2014 mängus [[Newcastle United]]i vastu. Pärast viit hooaega Inglismaa kõrgliigas langes ta 2018. aastal Stoke Cityga Inglismaa esiliigasse. Hooaja 2018–19 teises pooles mängis ta laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Amiens SC|Amiens]].

2019. aasta juulis siirdus ta Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Burnley FC|Burnley]], kus mängis kolm hooaega.

2022. aasta septembris liitus ta West Bromwich Albioniga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Albion Sign Dutch Defender Erik Pieters|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-sign-dutch-defender-erik-pieters |website=West Bromwich Albion |access-date=14 September 2022}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal võitis Pieters Hollandi kuni 17-aastaste koondisega noorte maailmameistrivõistlustel pronksmedali. 2007. aastal tuli ta Hollandi kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril osales ta Hollandi olümpiameeskonna koosseisus. [[Hollandi jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2010–2014 kokku 18 korda.

== Saavutused ==
;PSV Eindhoven
*[[KNVB beker]]: 2011–12
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2008

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Pieters, Erik}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Utrechti mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Stoke City FC mängijad]]
[[Kategooria:Amiens SC mängijad]]
[[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>262pbayh5u19k5ijrifr4lot4bacsv6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201582</id>
      <parentid>7201581</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:09:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7201582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2643" sha1="age4ipjws5pdq7ur0ivq97vxzrpczcj" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Erik Pieters 2011.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2007]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jalgpalli noorte maailmameistrivõistlused|2005]]|}}
}}
[[File:Erik Pieters Oranje.jpg|thumb|right|140px|Pieters (2011)]]]

'''Erik Pieters''' (sündinud [[7. august]]il [[1988]] [[Tiel]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[West Bromwich Albion]].

Hooajal 2006–07 debüteeris ta Hollandi kõrgliigas [[FC Utrecht|Utrechti]] meeskonnas. Aastatel 2008–2013 mängis ta Hollandi kõrgliigas [[PSV Eindhoven]]i ridades.

2013. aasta juunis sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[Stoke City]]. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 12. aprillil 2014 mängus [[Newcastle United]]i vastu. Pärast viit hooaega Inglismaa kõrgliigas langes ta 2018. aastal Stoke Cityga Inglismaa esiliigasse. Hooaja 2018–19 teises pooles mängis ta laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Amiens SC|Amiens]].

2019. aasta juulis siirdus ta Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Burnley FC|Burnley]], kus mängis kolm hooaega.

2022. aasta septembris liitus ta West Bromwich Albioniga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Albion Sign Dutch Defender Erik Pieters|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-sign-dutch-defender-erik-pieters |website=West Bromwich Albion |access-date=14 September 2022}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal võitis Pieters Hollandi kuni 17-aastaste koondisega noorte maailmameistrivõistlustel pronksmedali. 2007. aastal tuli ta Hollandi kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril osales ta Hollandi olümpiameeskonna koosseisus. [[Hollandi jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2010–2014 kokku 18 korda.

== Saavutused ==
;PSV Eindhoven
*[[KNVB beker]]: 2011–12
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2008

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Pieters, Erik}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Utrechti mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Stoke City FC mängijad]]
[[Kategooria:Amiens SC mängijad]]
[[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>age4ipjws5pdq7ur0ivq97vxzrpczcj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201583</id>
      <parentid>7201582</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:11:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2642" sha1="ktahrzidrdc0lefdtfj43uc8my5k6b7" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Erik Pieters 2011.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2007]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jalgpalli noorte maailmameistrivõistlused|2005]]|}}
}}
[[File:Erik Pieters Oranje.jpg|thumb|right|140px|Pieters (2011)]]

'''Erik Pieters''' (sündinud [[7. august]]il [[1988]] [[Tiel]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[West Bromwich Albion]].

Hooajal 2006–07 debüteeris ta Hollandi kõrgliigas [[FC Utrecht|Utrechti]] meeskonnas. Aastatel 2008–2013 mängis ta Hollandi kõrgliigas [[PSV Eindhoven]]i ridades.

2013. aasta juunis sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[Stoke City]]. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 12. aprillil 2014 mängus [[Newcastle United]]i vastu. Pärast viit hooaega Inglismaa kõrgliigas langes ta 2018. aastal Stoke Cityga Inglismaa esiliigasse. Hooaja 2018–19 teises pooles mängis ta laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Amiens SC|Amiens]].

2019. aasta juulis siirdus ta Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Burnley FC|Burnley]], kus mängis kolm hooaega.

2022. aasta septembris liitus ta West Bromwich Albioniga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Albion Sign Dutch Defender Erik Pieters|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-sign-dutch-defender-erik-pieters |website=West Bromwich Albion |access-date=14 September 2022}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal võitis Pieters Hollandi kuni 17-aastaste koondisega noorte maailmameistrivõistlustel pronksmedali. 2007. aastal tuli ta Hollandi kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril osales ta Hollandi olümpiameeskonna koosseisus. [[Hollandi jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2010–2014 kokku 18 korda.

== Saavutused ==
;PSV Eindhoven
*[[KNVB beker]]: 2011–12
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2008

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Pieters, Erik}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Utrechti mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Stoke City FC mängijad]]
[[Kategooria:Amiens SC mängijad]]
[[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>ktahrzidrdc0lefdtfj43uc8my5k6b7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>RPD kuulipilduja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606367</id>
    <revision>
      <id>7201584</id>
      <parentid>6903423</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T02:28:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13675" sha1="ackuue587m4acjmjwgifm2h9064apqa" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2022}}
{{See Artikkel|kuulipildujast|Teiste kasutuste|RPD}}
{{Infokast relv
| nimi                = RPD
| pilt                = LMG-RPD-44 noBG.png
| pildi_suurus        = 300px
| alt_tekst           =
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Nõukogude Liit}}
| tüüp                = [[kergekuulipilduja]] &lt;br/&gt; [[jao automaatrelv]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 1944–1961 ([[NSVL|NSV Liidus]]) &lt;br/&gt; 1944– (mujal)
| kasutajad           = ''[[RPD kuulipilduja#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = [[Vasili Degtjarjov]]
| konstrueeritud      = 1943–1944
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 1944–1960
| toodetud            = 
| variandid           = RPDM, tüüp 56, tüüp 56-1, tüüp 62
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                = 7,4 kg (salveta)
| pikkus              = 1037 mm
| detaili_pikkus      = vintraua pikkus 530 mm
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            =
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = [[7.62×39 mm]]
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = gaasikolvi survel ümberlaetav
| laskekiirus         = 650 lasku/min
| kuuli algkiirus           = 735 m/s
| laskeulatus         = 100–1000 m
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = trummelsalves on 100 padruniga lint
| sihikud             = 
}}
'''RPD''' ([[vene keel]]es ''ручной пулемёт Дегтярёва – rutšnoi pulemjot Degtjarjova'') on [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] [[7,62 mm kaliiber|7,62-millimeetrise kaliibriga]] [[kergekuulipilduja]], mille konstrueeris padrunile 7,62×39 mm [[Vasili Degtjarjov]]. RPD, mille laskemoonaks oli [[7.62×54 mm R]] padrun, asendas Degtjarjovi varasema kuulipilduja [[DP (kuulipilduja)|DP]] (''Dektjarjov pehotnõi'' – jalaväe-Degtarjov). RPD on enamiku tänapäevase jalaväe [[jao automaatrelv]]a eelkäijaks.&lt;ref name=&quot;wozniak&quot;&gt;Woźniak, Ryszard: ''Encyklopedia najnowszej broni palnej—tom 4 R–Z'', lk 32. Bellona, 2002.&lt;/ref&gt; RPD järeltulija [[Nõukogude armee]]s on [[RPK]].''

==Kasutajad==
* {{pisilipp|Afganistan}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot;&gt;Jones, Richard D. Jane's Infantry Weapons 2009/2010. Jane's Information Group; 35 edition (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Albaania}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Alžeeria}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Angola}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Aserbaidžaan}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Bangladesh}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Benin}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Boliivia}}
* {{pisilipp|Burundi}}: mässuliste seas.&lt;ref name ='SAS 2007 6'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2007.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2007/en/full/Small-Arms-Survey-2007-Chapter-06-EN.pdf|chapter=Armed Violence in Burundi: Conflict and Post-Conflict Bujumbura|title=The Small Arms Survey 2007: Guns and the City|publisher=[[Cambridge University Press]]|year=2007|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|page=204|isbn=978-0-521-88039-8|access-date=29. august 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180827001033/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2007.html|archive-date=27. august 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Djibouti}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Egiptus}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Ekvatoriaal-Guinea}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Elevandiluurannik}}&lt;ref name='SAS RCI 2012'&gt;{{cite journal|language=fr|title=Enquête nationale sur les armes légères et de petit calibre en Côte d'Ivoire: les défis du contrôle des armes et de la lutte contre la violence armée avant la crise post-électorale|first=Savannah|last=de Tessières|publisher=[[United Nations Development Programme|UNDP]], Commission Nationale de Lutte contre la Prolifération et la Circulation Illicite des Armes Légères et de Petit Calibre and [[Small Arms Survey]]|date=aprill 2012|series=Special Report No. 14|url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/C-Special-reports/SAS-SR14-CoteIvoire.pdf|page=74|access-date=30. august 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181009102938/http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/C-Special-reports/SAS-SR14-CoteIvoire.pdf|archive-date=9. oktoober 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Eritrea}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Etioopia}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Ghana}}{{citation needed|date=oktoober 2017}}
* {{pisilipp|Guinea}}{{citation needed|date=oktoober 2017}}
* {{pisilipp|Iisrael}}&lt;ref&gt;{{cite news|title=מתנות מהאויב: ההיסטוריה המפותלת של נשק השלל|url=http://www.mako.co.il/pzm-magazine/Article-4aa601ad1475451006.htm?Partner=rss|access-date=28. november 2017|publisher=[[Keshet Media Group#Mako|Mako]]|date=27. aprill 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180205184539/http://www.mako.co.il/pzm-magazine/Article-4aa601ad1475451006.htm?Partner=rss|archive-date=5. veebruar 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Indoneesia}}&lt;ref&gt;{{cite news|title=Tribunal: Indonesia guilty of crimes against humanity|url=https://www.cnn.com/videos/world/2016/07/21/indonesia-genocide-watson-pkg.cnn|publisher=[[CNN]]}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Iraak}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Jeemen}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Kambodža}}:&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt; mh Tüüp 56-ed.&lt;ref&gt;{{cite book|title=The War in Cambodia 1970–75|url=https://archive.org/details/warcambodia197075conb|url-access=limited|series=Men-at-Arms 209|first1=Kenneth |last1=Conboy|first2= Ken |last2=Bowra|date=15. juuni 1989 |isbn=9780850458510|publisher=[[Osprey Publishing]]|page=[https://archive.org/details/warcambodia197075conb/page/n40 41]}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Komoorid}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Kongo Demokraatlik Vabariik}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Kongo Vabariik}}&lt;ref name ='SAS 2003 263'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2003.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2003/en/Small-Arms-Survey-2003-Chapter-08-EN.pdf|chapter=Making the Difference?: Weapon Collection and Small Arms Availability in the Republic of Congo|title=Small Arms Survey 2003: Development Denied|publisher=[[Oxford University Press]]|year=2003|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|pages=267|isbn=0199251754|ref={{harvid|Small Arms Survey 2003}}|access-date=29. august 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180829175229/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2003.html|archive-date=29. august 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Laos}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Lesotho}}&lt;ref name=&quot;Beyond Blue Helmets&quot;&gt;{{cite book|title=Beyond Blue Helmets: Promoting Weapons and Ammunition Management in Non-UN Peace Operations|first=Eric G.|last=Berman|publisher=[[Small Arms Survey]]/MPOME|date=märts 2019|url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/U-Reports/SAS-MPOME-Report-WAM-Non-UN-Peace-Ops.pdf|page=43|access-date=2021-04-11|archive-date=2021-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210302194020/http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/U-Reports/SAS-MPOME-Report-WAM-Non-UN-Peace-Ops.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Liibüa}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Malta}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Maroko}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Mongoolia}}{{citation needed|date=oktoober 2017}}
* {{pisilipp|Nicaragua}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Nigeeria}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Niger}}{{citation needed|date=oktoober 2017}}
* {{pisilipp|Pakistan}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Peruu}}
* {{pisilipp|Põhja-Korea}}:&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt; Tüüp 62.&lt;ref&gt;{{cite journal|title=North Korean Small Arms (Democratic People's Republic of Korea)|magazine=Small Arms Review|volume=16|issue=2|date=juuni 2012|url=https://smallarmsreview.com/display.article.cfm?idarticles=1108|access-date=3. veebruar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190202212301/https://smallarmsreview.com/display.article.cfm?idarticles=1108|archive-date=2. veebruar 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Roheneemesaared}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Rumeenia}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Rwanda}}
* {{pisilipp|Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik}}: kasutusel [[Land Rover Series|Land Roveritel]]&lt;ref name=&quot;Technicals 15&quot;&gt;{{cite book|title=Technicals: Non-Standard Tactical Vehicles from the Great Toyota War to modern Special Forces|series=New Vanguard 257|first=Leigh|last=Neville|date=19. aprill 2018|isbn=9781472822512|publisher=Osprey Publishing|page=15|url=https://books.google.com/books?id=mGlPDwAAQBAJ|access-date=25. oktoober 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181026064443/https://books.google.fr/books?id=mGlPDwAAQBAJ|archive-date=26. oktoober 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Seišellid}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Sierra Leone}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Somaalia}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Sudaan}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Süüria}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Tansaania}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Togo}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Tšaad}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Uganda}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Rahvavabariik|Ungari]]&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Lugosi |first1=József |editor1-first=József |editor1-last=Lugosi |editor2-first=György |editor2-last=Markó |title=Hazánk dicsőségére: 160 éves a Magyar Honvédség |year=2008 |publisher=Zrínyi Kiadó|location=Budapest |isbn=978-963-327-461-3 |page=384 |chapter=Gyalogsági fegyverek 1868–2008}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Vietnam}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{pisilipp|Zimbabwe}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
{{div col end}}

===Endised===
* {{pisilipp|Gruusia}}: eri relvarühmad kasutasid 1990. aastatel.&lt;ref name='SAS 1998 4'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/B-Occasional-papers/SAS-OP06-Georgia.pdf|title=Politics From The Barrel of a Gun|publisher=[[Cambridge University Press]]|year=1998|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|pages=40|access-date=15. september 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705130823/http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/B-Occasional-papers/SAS-OP06-Georgia.pdf|archive-date=5. juuli 2017|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Hiina}}: Tüüp 56 ja Tüüp 56-1.&lt;ref name=&quot;miller2001&quot;&gt;Miller, David (2001). ''The Illustrated Directory of 20th Century Guns''. Salamander Books Ltd. ISBN 1-84065-245-4.&lt;/ref&gt; Asendati relvadega [[Tüüp 81 rünnakrelv|Tüüp 81 kergekuulipilduja]] ja [[QBB-95|QBB-95 LSW]], varem toodeti ka [[Norinco]]s.
* {{flagicon image|Flag of East Germany.svg}} [[Ida-Saksamaa]]: kohaliku nimega lMG D või leichtes Maschinengewehr Degtjarjow ('kergekuulipilduja Dergjantov').&lt;ref&gt;{{cite web|title=Bewaffnung|url=http://www.fallschirmjaeger-nva.de/index.php/bewaffnung.html|website=fallschirmjaeger-nva.de|language=de|access-date=25. juuli 2019|archive-date=2019-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20190306185535/http://www.fallschirmjaeger-nva.de/index.php/bewaffnung.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Nõukogude Liit}}
* {{flagicon image|Flag of Rhodesia (1968–1979).svg}} [[Rodeesia]]&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Wessels |first1=Hannes |title=A Handful of Hard Men: The SAS and the Battle for Rhodesia |url=https://archive.org/details/handfulofhardmen0000wess |date=19. oktoober 2015 |publisher=Casemate |location=South Africa |isbn=978-1-61200-345-0 |edition=illustrated}}&lt;/ref&gt;
* {{pisilipp|Soome}}:&lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt; kohaliku nimega 7.62 kk 54 RPD.

===Mitte-riigid===
* [[Azawadi Vabastamise Rahvaliikumine]]&lt;ref name='SAS 2005'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2005/en/Small-Arms-Survey-2005-Chapter-06-EN.pdf|chapter=Sourcing the Tools of War: Small Arms Supplies to Conflict Zones|title=Small Arms Survey 2005: Weapons at War|publisher=[[Oxford University Press]]|year=2005|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|page=166|isbn=978-0-19-928085-8|access-date=29. august 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180830004838/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|archive-date=30. august 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[KB-P-790]]
* [[RPK]]
* [[FN Minimi]]
* [[M249 kergekuulipilduja]]
* [[IWI Negev]]
* [[FN Minimi]]
* [[Heckler &amp; Koch MG4]]
* [[Heckler &amp; Koch MG5]]
* [[PK kuulipilduja]]
* [[PKP Petšenegi kuulipilduja]]
* [[RPL-20]]
* [[Daewoo K3]]
* [[Ultimax 100]]
* [[Gennadi Nikonov]]
* [[IP-2]]
* [[Kaasaegsete Venemaa käsirelvade ja kergrelvade loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.scribd.com/doc/31410672/Soviet-RPD-Light-Machine-Gun-Manual-Degtyaryov-1961 Soviet RPD Manual Covering Operation and Repair]
* [https://modernfirearms.net/en/machineguns/russia-machineguns/rpd-eng/ Modern Firearms]

[[Kategooria:Nõukogude Liidu jalaväerelvad]]
[[Kategooria:Kergekuulipildujad]]</text>
      <sha1>ackuue587m4acjmjwgifm2h9064apqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tulilind (film)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>617381</id>
    <revision>
      <id>7201761</id>
      <parentid>7115062</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:07:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4031" sha1="j7lbzdfkcwvh16p2v1lawpnexmv6waw" xml:space="preserve">'''&quot;Tulilind&quot;''' (inglise keeles ''Firebird'') on 2021. aasta Eesti mängufilm; romantiline suhtedraama, mille režissöör, kaasstsenarist ja kaasprodutsent on [[Peeter Rebane]] (debüüt režissöörina), mis põhineb [[Sergei Fetissov]]i mälestusteraamatul &quot;The Story of Roman&quot; (&quot;Romani lugu&quot;). 

Filmi tegevus leiab aset 1970. aastatel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt okupeeritud Eestis.&lt;ref name=&quot;advocate.com&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.advocate.com/film/2021/6/22/tension-builds-between-military-men-cold-war-film-firebird|title=Tension Builds Between Military Men in Cold War Film 'Firebird'|last=Gilchrist|first=Tracy E.|date=22. juuni 2021|website=[[The Advocate]]|access-date=30. okt 2021}}&lt;/ref&gt; Filmi peaosades on [[Tom Prior]] (kes oli ka kaasstsenarist ja kaasprodutsent), Oleg Zagorodni ja Diana Požarskaja. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal Nõukogude õhujõududes aset leidva tegevustikuga film räägib tõestisündinud loo keelatud armastusest reamehe ja [[hävituslennuk]]i piloodi vahel.

&quot;Tulilinnu&quot; maailmaesilinastus toimus 35. BFI Flare: Londoni LGBTIQ+ filmifestivalil 17. märtsil 2021.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://estonianworld.com/culture/british-estonian-movie-firebird-to-premiere-at-the-london-lgbtiq-film-festival/|title=British-Estonian movie &quot;Firebird&quot; to premiere at the London LGBTIQ+ Film Festival|last=Tambur|first=Silver|date=18. veebruar 2021|website=Estonian World, Vaadatud 30. okt 2021.}}&lt;/ref&gt; Film linastus ka 27. juunil 2021 toimunud 45. kaadrijoonel: San Francisco rahvusvahelisel LGBTQ+ filmifestivalil, kus pälvis aumärgi parima esimese mängufilmi kategoorias.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.frameline.org/year-round/frameline-blog/frameline45-awards-announced|title=Frameline45 Awards Announced|date=30. juuni 2021|website=[[Frameline Film Festival|Frameline]]|access-date=30. okt 2021|archive-date=2021-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20211030154337/https://www.frameline.org/year-round/frameline-blog/frameline45-awards-announced|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Süžee==
Sergei, probleemne noor [[reamees]], loeb päevi [[ajateenistus]]e lõpuni. Tema elu pööratakse pea peale, kui õhujõudude baasi saabub julge hävituslendur Roman. Uudishimust ajendatuna liiguvad Sergei ja Roman mööda ebakindlat piiri armastuse ja sõpruse vahel, kui nende ja baasi komandöri sekretäri Luisa vahel tekib ohtlik [[armukolmnurk]]. Sergei on sunnitud silmitsi seisma minevikuga, kuna Romani karjäär on ohus ja Luisa püüab oma perekonda koos hoida. Noored riskivad oma vabaduse ja eluga, pidades silmas [[KGB]] järk-järgult laienevat uurimist ja hirmu kõikenägeva Nõukogude režiimi ees.

==Osatäitjad==

* [[Tom Prior]] – Sergei
*Oleg Zagorodni – Roman
*Diana Požarskaja – Luisa
*Jake Thomas Henderson – Volodja
*[[Margus Prangel]] – major Zverev
*Nicholas Woodeson – kolonel Kuznetsov

== Kriitika ==
Filmi kriitika Eestis on olnud üldiselt positiivne, eriti on esile tõstetud suurepärast visuaalset poolt. &quot;Eestit läbi osava kaamerasilma on mõnus vaadata. Peale hallide toonide on siin see meile omane naturaalne ilu.&quot; ja &quot;Armastus on ajatu ekraanilugu, olenemata, kes keda ja kuidas armastab. Mitte iga lugu ei saa õnnelikku lõppu, kuid see ei tähenda, et armastama ei peaks. Milleks teha midagi salaja, kui saame seda karjuda tähtedele?&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94974435/arvustus-tulilind-ehk-minu-armastus-on-sama-hea-kui-sinu-armastus|title=ARVUSTUS &quot;Tulilind&quot; ehk minu armastus on sama hea kui Sinu armastus|last=Puust|first=Raiko|date=27. oktoober 2021|website=Kinoveeb.ee, Vaadatud 30. okt 2021.|access-date=2021-11-01|archive-date=2021-11-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20211101002302/https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94974435/arvustus-tulilind-ehk-minu-armastus-on-sama-hea-kui-sinu-armastus|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* {{imdb}}
[[Kategooria:Suurbritannia filmid]]
[[Kategooria:2021. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]</text>
      <sha1>j7lbzdfkcwvh16p2v1lawpnexmv6waw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaundziras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621667</id>
    <revision>
      <id>7201692</id>
      <parentid>7052981</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:23:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="999" sha1="0dd81zgb11zuiu82sdjtaw6mue9xmaq" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jaundziras
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaundziras
|  pindala = 0,145
|  elanikke = 12 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jaundziras''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=20006 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kirdeosas merepinnast 120 meetri kõrgusel. Jaundziras jääb valla keskusest [[Zante]]st 6 ja [[Riia]]st 93 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Jaundzirase bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9963 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on kujunenud endise Jaundzirase mõisa (''Neu-Dsirren'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Aastal 2006 oli külas 12 elanikku.
==Viited==
{{viited}}

{{Zante vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>0dd81zgb11zuiu82sdjtaw6mue9xmaq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mazzante</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621668</id>
    <revision>
      <id>7201694</id>
      <parentid>7052615</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:24:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="970" sha1="guuuor3gxbnq4fyi8c38fsq0uxpljwo" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mazzante
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazzante
|  pindala = 0,025 
|  elanikke = 3 (2015)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mazzante''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23386 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kaguosas merepinnast 110 meetri kõrgusel. Mazzante jääb valla keskusest [[Zante]]st 5 ja [[Riia]]st 100 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud endise Zante (Mazzante) [[karjamõis]]a (''Klein-Santen'') keskuse juurde. Mõisakompleksist on säilinud häärber, teenijate maja ja tallid.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. 856 lk. ISBN 9984-00-412-0. &lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Aastal 2015 oli külas 3 elanikku.
==Viited==
{{viited}}

{{Zante vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>guuuor3gxbnq4fyi8c38fsq0uxpljwo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mazplāņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621670</id>
    <revision>
      <id>7201693</id>
      <parentid>7052618</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:23:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="943" sha1="dspo398i07c3nk8a6hmcmsvr5takdh4" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mazplāņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mazplāņi
|  pindala = 0,07
|  elanikke = 1 (2015)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mazplāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66016 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla keskosas. Mazplāņi jääb valla keskusest [[Zante]]st 2,3 ja [[Riia]]st 97 kilomeetri kaugusele.

Küla on kujunenud endise Plāņi mõisa Mazplāņi [[karjamõis]]a (''Klein-Planen'') juurde. Mõisakompleksist on säilinud häärber, teenijate maja ja tallid.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. 856 lk. ISBN 9984-00-412-0. &lt;/ref&gt; Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Aastal 2015 oli külas 1 elanik.
==Viited==
{{viited}}

{{Zante vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>dspo398i07c3nk8a6hmcmsvr5takdh4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miezāji</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621672</id>
    <revision>
      <id>7201695</id>
      <parentid>7052617</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="520" sha1="4c3u7moq41ga7iluasd2ptrufzgtubw" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Miezāji
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Miezāji
|  pindala = 0,1
|  elanikke = 20 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Miezāji''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=20534 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub valla lõunaosas.

Aastal 2006 oli külas 20 elanikku.
==Viited==
{{viited}}

{{Zante vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>4c3u7moq41ga7iluasd2ptrufzgtubw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Grenči</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622402</id>
    <revision>
      <id>7201698</id>
      <parentid>7052993</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:36:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1491" sha1="gr1mhioa0zodoh6uh73pj9dezwzl4ml" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Grenči
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Grenči
|  pindala = 0,367
|  elanikke = 59 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Grenči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zemīte vald|Zemīte vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=23087 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kaguosas merepinnast 85 meetri kõrgusel Roja jõe kaldal. Grenči jääb valla keskusest [[Zemīte]]st 7 ja [[Riia]]st 82 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Grenči bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4676 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on kujunenud endise Grenči mõisa (''Grenzhof'' või ''Grendsen'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. 454 lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Looduskaitse all on külas kasvav [[suurelehine pärn]] ümbermõõduga 3,84 ja kõrgusega 19 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 119 (1970)
* 146 (1979)
* 119 (1989)
* 100 (2000)
&lt;td&gt;
* 82 (2011)
* 66 (2018)
* 65 (2021)
* 59 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Grenci old schoolhouse, Courland - ainars brūvelis - Panoramio.jpg|pisi|tühi|Vana Grenči koolimaja]]

==Viited==
{{viited}}

{{Zemīte vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>gr1mhioa0zodoh6uh73pj9dezwzl4ml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klāvciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622405</id>
    <revision>
      <id>7201699</id>
      <parentid>7052672</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:37:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="636" sha1="3eoz4mhdjkjt5i534vuv4jyejjpxii7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Klāvciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Klāvciems
|  pindala = 0,055
|  elanikke = 19 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Klāvciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zemīte vald|Zemīte vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22951 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kirdeosas ja jääb [[Riia]]st 91 kilomeetri kaugusele.

Aastal 1999 oli külas 19 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.
==Viited==
{{viited}}

{{Zemīte vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>3eoz4mhdjkjt5i534vuv4jyejjpxii7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201700</id>
      <parentid>7201699</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:38:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="672" sha1="dg41hky74xoxmonaqr0pt6l017grlou" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Klāvciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Klāvciems
|  pilt = V1462 caur Klāvciemu.jpg
|  pindala = 0,055
|  elanikke = 19 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Klāvciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zemīte vald|Zemīte vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22951 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kirdeosas ja jääb [[Riia]]st 91 kilomeetri kaugusele.

Aastal 1999 oli külas 19 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.
==Viited==
{{viited}}

{{Zemīte vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>dg41hky74xoxmonaqr0pt6l017grlou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalnmuiža (Kandava vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622413</id>
    <revision>
      <id>7201457</id>
      <parentid>7053035</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:47:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1590" sha1="rej9nq5ktbfb3x2qkcyhfvcmurnuubx" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kalnmuiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kalnmuiža
|  pindala = 0,21
|  elanikke = 19 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Kalnmuiža''' (ka '''Kalnamuiza''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19938 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla edelaosas merepinnast 75 meetri kõrgusel [[Amula]] jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 11 ning [[Riia]]st 104 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Kalnmuiža bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4893 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula on tekkinud endise Kalna mõisa (''Hohenberg'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Küla jääb [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile. Sinna jääb looduskaitsealune 14 meetri kõrgune paljand Kalnamuiža kaldapealne. Looduskaitse all on Kalnmuiža elupuu ümbermõõduga 1,97 ja kõrgusega 14 meetrit, kuus saart ning [[läänepärn]] ümbermõõduga 2,9 ja kõrgusega 23 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 19 elanikku.

[[Pilt:Kalnmuižas dzirnavas - mill.jpg|pisi|tühi|Kalnmuiža veski varemed]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>rej9nq5ktbfb3x2qkcyhfvcmurnuubx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aizdzire</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622414</id>
    <revision>
      <id>7201454</id>
      <parentid>7053022</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:46:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1396" sha1="fauq2cnova4xe0um2ibzbyiamyjpcqd" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Aizdzire
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizdzire
|  pindala = 0,16
|  elanikke = 57 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Aizdzire''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[http:/https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=20032 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla lõunaosas merepinnast 72 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 9,5 ning [[Riia]]st 101 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Aizdzire bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9761 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula on tekkinud endise Aizdzire mõisa (''Adsim, Adsem'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Küla jääb osaliselt [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile. Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,68 meetrit, kolm tamme ja kaks haaba.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 57 elanikku.

[[Pilt:Aizdzire manor - panoramio.jpg|pisi|tühi|Aizdzire mõisa häärber]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fauq2cnova4xe0um2ibzbyiamyjpcqd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622420</id>
    <revision>
      <id>7201462</id>
      <parentid>7053044</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:50:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201462</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1502" sha1="cl7uux1b2ubrdiu2lo102wymmc7ldxv" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mustene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mustene
|  pindala = 0,267
|  elanikke = 48 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mustene''' (vanasti ka '''Lejasmuiža''' või '''Muižnieki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19949 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla lõunaosas merepinnast 55 meetri kõrgusel [[Abava jõgi|Abava jõe]] kaldal ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 7 ning [[Riia]]st 99 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Mustene bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/10539 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula on tekkinud endise Mustene [[karjamõis]]a (''Musten'') keskuse juurde. Karjamõisast on säilinud elumaja ja ait.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Nõukogude perioodil rajati külla kaks veisekasvatuskompleksi. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Küla jääb [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 48 elanikku.

[[Pilt:Abava_valley_in_Mustene_-_panoramio.jpg|pisi|tühi|Abava org Mustene küla kohal]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>cl7uux1b2ubrdiu2lo102wymmc7ldxv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Griepciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622457</id>
    <revision>
      <id>7201455</id>
      <parentid>7053033</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:46:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="702" sha1="bvxy5q0eb9r6dwais50flr5n18lafd3" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Griepciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Griepciems
|  pindala = 0,216
|  elanikke = 22 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Griepciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19076 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla loodeosas. Sinna jääb Griepciemsi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9932 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 22 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>bvxy5q0eb9r6dwais50flr5n18lafd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurzemnieki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622458</id>
    <revision>
      <id>7201459</id>
      <parentid>7053039</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:48:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="935" sha1="1hnquqbindmqrkti0dfm57n9p69oju1" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kurzemnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kurzemnieki
|  pindala = 0,212
|  elanikke = 18 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Kurzemnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19926 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla lääneosas. Seda teenindab Kurzemnieki bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4745 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla jääb osaliselt [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 18 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>1hnquqbindmqrkti0dfm57n9p69oju1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Līgciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622459</id>
    <revision>
      <id>7201461</id>
      <parentid>7053057</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:49:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="872" sha1="4bg66k9jpv3h6za1posolvt3c18ajed" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Līgciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Līgciems
|  pindala = 0,245
|  elanikke = 16 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Līgciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3322 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla loodeosas Līgupe jõe kaldal. Sinna jäävad [[Riia-Ventspilsi raudtee]] [[Līgciemsi raudteepeatus]] ja Līgciemsi&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12189 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ning Vīnkalni bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12213 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 16 elanikku. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>4bg66k9jpv3h6za1posolvt3c18ajed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdeķi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622461</id>
    <revision>
      <id>7201621</id>
      <parentid>7053054</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:10:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1674" sha1="r096weav8w38c857hxtace0iiszxx8v" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Valdeķi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Valdeķi
|  pindala = 0,208
|  elanikke = 132 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Valdeķi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3320 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla lõunaosas merepinnast 60 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 6,5 ning [[Riia]]st 98 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Valdeķi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4633 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula on tekkinud endise Valdeķi mõisa (''Waldeck'') keskuse juurde. Mõis eraldati aastal 1845 Aizdzire mõisast, häärber rajati aastal 1882.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastal 1831 omandas mõisasüdame läti soost ettevõtja ja ajakirjanik [[Antons Benjamiņš]]. Küla tekkis mõisakompleksi juurde Teise maailmasõja järgsetel aastatel. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Küla jääb osaliselt [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 184 (1970)
* 248 (1979)
* 203 (1989)
* 225 (2000)
&lt;td&gt;
* 163 (2011)
* 142 (2018)
* 139 (2021)
* 132 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Valdeķu muižas zirgu staļļi.jpg|pisi|tühi|Valdeķi mõisa tall]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>r096weav8w38c857hxtace0iiszxx8v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rēzesciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622466</id>
    <revision>
      <id>7201463</id>
      <parentid>7053026</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:51:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201463</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="880" sha1="n5mmcif7papyvz0s8d1di3siaqpocfh" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rēzesciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Rēzesciems
|  pindala = 0,128
|  elanikke = 12 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Rēzesciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3324 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla loodeosas Krāčupīte oja kaldal. See jääb valla keskusest [[Kandava]]st 10 ja [[Riia]]st 102 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Baliņi bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9847 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula tekkis endise Rēze [[karjamõis]]a (''Rösen, Resen'') juurde. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Aastal 2006 oli külas 12 elanikku.
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>n5mmcif7papyvz0s8d1di3siaqpocfh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Žagariņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622622</id>
    <revision>
      <id>7201620</id>
      <parentid>7052875</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:10:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="807" sha1="kzjmkrm75px6cvhr0z3co7wlqki6jht" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Žagariņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Žagariņi
|  pindala = 0,472
|  elanikke = 15 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Žagariņi''' (ka '''Celciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19202 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla põhjaosas.

Žagariņis asub Elki kalmistu. Elki kalmistu lehis ümbermõõduga 3,4 ha kõrgusega 25,4 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 1999 oli külas 15 elanikku.
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>kzjmkrm75px6cvhr0z3co7wlqki6jht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rūmene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622625</id>
    <revision>
      <id>7201618</id>
      <parentid>7053051</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:09:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201618</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1409" sha1="el7uuzdjvsq6003733dzozsn9qms35n" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rūmene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Rūmene
|  pindala = 0,265
|  elanikke = 75 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Rūmene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://ozols.gov.lv/pub Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla põhjaosas merepinnast 80 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 4 ning [[Riia]]st 96 kilomeetri kaugusele. Külla jäävad Rūmene&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9845 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Rūmenes šķūnise bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9913 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Asula on tekkinud endise Rūmene mõisa (''Ruhmen'') keskuse juurde. Mõisakompleksi kuuluvad häärber, tallid, meierei ja park.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Külas jääb osaliselt looduskaitsealune Rūmene allee.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19590 OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2006 oli külas 75 elanikku.

[[Pilt:Rūmenes muiža.jpg|pisi|tühi|Mõisakompleks linnulennult]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>el7uuzdjvsq6003733dzozsn9qms35n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Līgas dzirnavas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622627</id>
    <revision>
      <id>7201460</id>
      <parentid>7052878</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:49:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="963" sha1="99zhdv03vumgkdkhh8vjn23ous07d0s" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Līgas dzirnavas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Līgas dzirnavas
|  pindala = 0,271
|  elanikke = 37 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Līgas dzirnavas''' (vanasti ka '''Līga''', tõlkes ''Līga veski'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=22387 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kirdeosas Līgupe jõe kaldal ja  maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres. Asula jääb valla keskusest [[Kandava]]st 4 ja [[Riia]]st 89 kilomeetri kaugusele.

Asula on tekkinud endise Līga [[karjamõis]]a (''Liegenhof, Ligen'') ja Līga vesiveski juurde.  Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a.

Aastal 2006 oli külas 37 elanikku.

[[Pilt:Līgas_muiža.jpg|pisi|tühi|Līga karjamõisa ait]]
==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>99zhdv03vumgkdkhh8vjn23ous07d0s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kandavas stacija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622630</id>
    <revision>
      <id>7201458</id>
      <parentid>7053024</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:47:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7201458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1486" sha1="jk4601kszj1t5zcbue9dlbtrktqfz5k" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kandavas stacija
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kandavas stacija
|  pindala = 1,16
|  elanikke = 190 (2021)&lt;ref&gt;Oficiālās statistikas portāls&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Kandavas stacija''' (vanasti ka '''Bebrupe''', tõlkes ''Kandava raudteejaam'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=21886 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  valla kirdeosas merepinnast 57 meetri kõrgusel Bebrupe jõe kaldal ja  maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres. Sinna jäävad [[Riia-Ventspilsi raudtee]] [[Kandava raudteejaam]] ja Balgales pagrieziensi&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9973 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ning Kandavas stacija bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11545 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Asula jääb valla keskusest [[Kandava]]st 8 ja [[Riia]]st 92 kilomeetri kaugusele.

Asula on tekkinud Kandava raudteejaama juurde.  Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. Seal asub puidutööstuse Latlaft filiaal.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lpp. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 168 (1970)
* 285 (1979)
* 158 (1989)
* 161 (2000)
&lt;td&gt;
* 181 (2006)
* 219 (2011)
* 190 (2021)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Kandava vald}}

[[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>jk4601kszj1t5zcbue9dlbtrktqfz5k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Märt Põder/Ukraina kultuuridiplomaatia 2022</title>
    <ns>2</ns>
    <id>625094</id>
    <revision>
      <id>7201652</id>
      <parentid>7197704</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:17:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7201652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="119862" sha1="dxwodsyztjl6u9lmhs2d0rlvx5mcmbr" xml:space="preserve">[[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]]
'''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega.

Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel.

== Järjestatud nimekiri ==

{{Wikidata loend
|sparql=#defaultView:BubbleChart

SELECT DISTINCT
    ?item
    ?itemLabel
    (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic)

    # bubble hack
    (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize &gt; 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio)

    ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle

    ?intSize
    (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount)

  WHERE {
    VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 }
    OPTIONAL {
      SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,uk,ru,en,de,pl,fi&quot; . }
    }
    OPTIONAL {
      ?item wdt:P18 ?pic .
    }
    OPTIONAL {
      ?allArticles schema:about ?item;
    }
  OPTIONAL {
    ?ukArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://uk.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ukTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?enArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://en.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?enTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?deArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://de.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?deTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?ruArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://ru.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ruTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?plArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://pl.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?plTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?fiArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://fi.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?fiTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?etArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?etTitle .
    SERVICE wikibase:mwapi {
      bd:serviceParam wikibase:api &quot;Generator&quot; .
      bd:serviceParam wikibase:endpoint &quot;et.wikipedia.org&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel
      bd:serviceParam mwapi:generator &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:prop &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:rvprop &quot;content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment&quot;.
      ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'.
      ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'.
      ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'.
      ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'.
    }
  }
  BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize)
}
GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle
ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount)
|header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587
|row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586
|columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio
|links=red
|language=et
}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dziga Vertov]]
| itemlabel = Дзиґа Вертов
| samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа Вертов
| entitle = Dziga Vertov
| rutitle = Вертов, Дзига
| fititle = Dziga Vertov
| pltitle = Dziga Wiertow
| detitle = Dsiga Wertow
| articlecount = 58
| ratio = 58
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Bilokur]]
| itemlabel = Білокур Катерина Василівна
| samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]]
| uktitle = Білокур Катерина Василівна
| entitle = Kateryna Bilokur
| rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна
| fititle = Kateryna Bilokur
| pltitle = Kateryna Biłokur
| detitle = Kateryna Bilokur
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Earth]]
| itemlabel = Земля
| samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]]
| uktitle = Земля (фільм, 1930)
| entitle = Earth (1930 film)
| rutitle = Земля (фильм, 1930)
| fititle = Maa (elokuva)
| pltitle = Ziemia (film 1930)
| detitle = Erde (1930)
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandra Ekster]]
| itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Екстер Олександра Олександрівна
| entitle = Aleksandra Ekster
| rutitle = Экстер, Александра Александровна
| fititle = Oleksandra Ekster
| pltitle = Aleksandra Ekster
| detitle = Alexandra Exter
| articlecount = 41
| ratio = 41
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõkola Leontovõtš]]
| itemlabel = Mõkola Leontovõtš
| samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]]
| uktitle = Леонтович Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Leontovych
| rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич
| fititle = Mykola Leontovytš
| pltitle = Mykoła Łeontowycz
| detitle = Mykola Leontowytsch
| articlecount = 39
| ratio = 39
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Kondratyuk]]
| itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович
| samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кондратюк Юрій Васильович
| entitle = Yuri Kondratyuk
| rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич
| fititle = Juri Kondratjuk
| pltitle = Jurij Kondratiuk
| detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk
| articlecount = 39
| ratio = 39
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Waldemar Haffkine]]
| itemlabel = Хавкін Володимир Аронович
| samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Хавкін Володимир Аронович
| entitle = Waldemar Haffkine
| rutitle = Хавкин, Владимир Аронович
| pltitle = Waldemar Haffkine
| detitle = Waldemar Haffkine
| articlecount = 38
| ratio = 38
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Tychyna]]
| itemlabel = Тичина Павло Григорович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]]
| uktitle = Тичина Павло Григорович
| entitle = Pavlo Tychyna
| rutitle = Тычина, Павел Григорьевич
| fititle = Pavlo Tytšyna
| pltitle = Pawło Tyczyna
| detitle = Pawlo Tytschyna
| articlecount = 37
| ratio = 37
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anastasia of Kyiv]]
| itemlabel = Анастасія Ярославна
| samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анастасія Ярославна
| entitle = Anastasia of Kiev
| rutitle = Анастасия Ярославна
| fititle = Anastasia Kiovalainen
| pltitle = Anastazja Jarosławówna
| detitle = Anastasia von Kiew
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marko Vovchok]]
| itemlabel = Марко Вовчок
| samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]]
| uktitle = Марко Вовчок
| entitle = Marko Vovchok
| rutitle = Марко Вовчок
| fititle = Marko Vovtšok
| pltitle = Marko Wowczok
| detitle = Marko Wowtschok
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ahatanhel Krymsky]]
| itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович
| samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кримський Агатангел Юхимович
| entitle = Ahatanhel Krymsky
| rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович
| fititle = Ahatanhel Krymskyi
| pltitle = Ahatanheł Krymski
| detitle = Ahatanhel Krymskyj
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Héctor Babenco]]
| itemlabel = Гектор Бабенко
| samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ектор Бабенко
| entitle = Héctor Babenco
| rutitle = Бабенко, Эктор
| fititle = Héctor Babenco
| pltitle = Héctor Babenco
| detitle = Héctor Babenco
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[David Burliuk]]
| itemlabel = Бурлюк Давид Давидович
| samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бурлюк Давид Давидович
| entitle = David Burliuk
| rutitle = Бурлюк, Давид Давидович
| fititle = David Burljuk
| pltitle = Dawid Burluk
| detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khrystyna Soloviy]]
| itemlabel = Соловій Христина
| samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соловій Христина Іванівна
| entitle = Khrystyna Soloviy
| rutitle = Соловий, Кристина Ивановна
| pltitle = Chrystyna Sołowij
| detitle = Chrystyna Solowij
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kalytko]]
| itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko in 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Калитко Катерина Олександрівна
| entitle = Kateryna Kalytko
| rutitle = Калитко, Екатерина Александровна
| fititle = Kateryna Kalytko
| pltitle = Kateryna Kałytko
| detitle = Kateryna Kalytko
| articlecount = 33
| ratio = 33
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[cinema of Ukraine]]
| itemlabel = кінематограф України
| samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]]
| uktitle = Український кінематограф
| entitle = Cinema of Ukraine
| rutitle = Кинематограф Украины
| pltitle = Kinematografia ukraińska
| articlecount = 32
| ratio = 32
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anna Sten]]
| itemlabel = Анна Стен
| samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]]
| uktitle = Анна Стен
| entitle = Anna Sten
| rutitle = Стэн, Анна
| pltitle = Anna Sten
| detitle = Anna Sten
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Solomea Krushelnytska]]
| itemlabel = Соломія Крушельницька
| samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна
| entitle = Solomiya Krushelnytska
| rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна
| fititle = Solomija Krušelnytska
| pltitle = Salomea Kruszelnicka
| detitle = Salome Kruschelnytska
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Drahomanov]]
| itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович
| samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Драгоманов Михайло Петрович
| entitle = Mykhailo Drahomanov
| rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович
| fititle = Myh’ailo Drahomanov
| pltitle = Mychajło Drahomanow
| detitle = Mychajlo Drahomanow
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Les Kurbas]]
| itemlabel = Лесь Курбас
| samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лесь Курбас
| entitle = Les Kurbas
| rutitle = Курбас, Лесь
| fititle = Les Kurbas
| pltitle = Łeś Kurbas
| detitle = Les Kurbas
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Golden Dzyga]]
| itemlabel = Золота дзиґа
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Золота дзиґа
| entitle = Golden Dzyga
| rutitle = Золотая дзига
| fititle = Kultainen tuulenpyörre
| pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej
| detitle = Solota dsyga
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Executed Renaissance]]
| itemlabel = Розстріляне відродження
| uktitle = Розстріляне відродження
| entitle = Executed Renaissance
| rutitle = Расстрелянное возрождение
| pltitle = Rozstrzelane odrodzenie
| detitle = Rosstriljane widrodschennja
| articlecount = 29
| ratio = 29
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Berezovsky]]
| itemlabel = Березовський Максим Созонтович
| samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]]
| uktitle = Березовський Максим Созонтович
| entitle = Maxim Berezovsky
| rutitle = Березовский, Максим Созонтович
| fititle = Maksym Berezovskyi
| pltitle = Maksym Berezowski
| detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ada Rohovtseva]]
| itemlabel = Ада Роговцева
| samplepic = [[Fail:Ада Роговцева-МаГіка Фільм-MG 3329.jpg|center|128px]]
| uktitle = Роговцева Ада Миколаївна
| entitle = Ada Rohovtseva
| rutitle = Роговцева, Ада Николаевна
| pltitle = Ada Rohowcewa
| detitle = Ada Rohowzewa
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nina Matviienko]]
| itemlabel = Ніна Матвієнко
| samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна
| entitle = Nina Matviienko
| rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна
| fititle = Nina Matvijenko
| pltitle = Nina Matwijenko
| detitle = Nina Matwijenko
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elisiv of Kiev]]
| itemlabel = Єлизавета Ярославна
| samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Єлизавета Ярославна
| entitle = Elisiv of Kiev
| rutitle = Елизавета Ярославна
| fititle = Elisabet Kiovalainen
| pltitle = Elżbieta Jarosławówna
| detitle = Elisabeth von Kiew
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]]
| itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| entitle = Myroslav Slaboshpytskyi
| rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович
| fititle = Myroslav Slabošpytskyi
| pltitle = Myrosław Słaboszpycki
| detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofia Yablonska]]
| itemlabel = Софія Яблонська-Уден
| uktitle = Яблонська Софія Іванівна
| entitle = Sofia Yablonska
| rutitle = Яблонская-Уден, София
| pltitle = Sofija Jablonska
| detitle = Sophia Yablonska
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Khvylovyi]]
| itemlabel = Микола Хвильовий
| samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Микола Хвильовий
| entitle = Mykola Khvylovy
| rutitle = Мыкола Хвылевой
| fititle = Mykola H’vylovyi
| pltitle = Mykoła Chwylowy
| detitle = Mykola Chwylowyj
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valeriy Shevchuk]]
| itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович
| samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]]
| uktitle = Шевчук Валерій Олександрович
| entitle = Valeriy Shevchuk
| rutitle = Шевчук, Валерий Александрович
| fititle = Valeri Ševtšuk
| pltitle = Wałerij Szewczuk
| detitle = Walerij Schewtschuk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Ilyenko]]
| itemlabel = Юрій Іллєнко
| samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович
| entitle = Yuri Ilyenko
| rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович
| fititle = Juri Illjenko
| pltitle = Jurij Illenko
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Stefanyk]]
| itemlabel = Василь Стефаник
| samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стефаник Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stefanyk
| rutitle = Стефаник, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stefanyk
| pltitle = Wasyl Stefanyk
| detitle = Wassyl Stefanyk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boris Balinsky]]
| itemlabel = Балінський Борис Іванович
| samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]]
| uktitle = Балінський Борис Іванович
| entitle = Boris Balinsky
| rutitle = Балинский, Борис Иванович
| detitle = Boris Balinsky
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Borõss Ljatošõnskõi]]
| itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi
| samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лятошинський Борис Миколайович
| entitle = Borys Lyatoshynsky
| ettitle = Borõss Ljatošõnskõi
| rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич
| fititle = Borys Ljatošynskyi
| pltitle = Borys Latoszynski
| detitle = Borys Ljatoschynskyj
| articlecount = 44
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Drohobych]]
| itemlabel = Юрій Дрогобич
| samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]]
| uktitle = Юрій Дрогобич
| entitle = Yuriy Drohobych
| rutitle = Юрий Дрогобыч
| fititle = Juri Drohobytš
| pltitle = Jerzy Kotermak
| detitle = Jurij Drohobytsch
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Music Fest]]
| itemlabel = КиївМузикФест
| samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київ Музик Фест
| entitle = Kyiv Music Fest
| rutitle = КиевМузикФест
| fititle = Kiovan musiikkijuhlat
| pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki
| detitle = Kiew-Musikfest
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Book Institute]]
| itemlabel = Український інститут книги
| uktitle = Український інститут книги
| entitle = Ukrainian Book Institute
| rutitle = Украинский институт книги
| detitle = Ukrainisches Buch-Institut
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bad Roads]]
| itemlabel = Погані дороги
| uktitle = Погані дороги
| entitle = Bad Roads
| rutitle = Плохие дороги
| pltitle = Złe drogi
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[theatre in Ukraine]]
| itemlabel = український театр
| uktitle = Український театр
| entitle = Theatre of Ukraine
| rutitle = Украинский театр
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasili Eroshenko]]
| itemlabel = Єрошенко Василь Якович
| samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]]
| uktitle = Єрошенко Василь Якович
| entitle = Vasili Eroshenko
| rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич
| detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[BoomBox]]
| itemlabel = Бумбокс
| samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бумбокс
| entitle = BoomBox (Ukrainian band)
| rutitle = Бумбокс (группа)
| pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny)
| detitle = BoomBox
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ostap Võšnja]]
| itemlabel = Ostap Võšnja
| samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Остап Вишня
| entitle = Ostap Vyshnya
| rutitle = Остап Вишня
| fititle = Ostap Vyšnja
| pltitle = Ostap Wysznia
| detitle = Ostap Wyschnja
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentyn Vasyanovych]]
| itemlabel = Васянович Валентин Миколайович
| samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]]
| uktitle = Васянович Валентин Миколайович
| entitle = Valentyn Vasyanovych
| rutitle = Васянович, Валентин Николаевич
| fititle = Valentyn Vasjanovytš
| pltitle = Wałentyn Wasianowycz
| detitle = Walentyn Wassjanowytsch
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalya Vorozhbit]]
| itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| entitle = Natalya Vorozhbyt
| rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна
| pltitle = Natala Worożbyt
| detitle = Natalija Woroschbyt
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elena Andreicheva]]
| itemlabel = Олена Андрейчева
| uktitle = Олена Андрейчева
| entitle = Elena Andreicheva
| rutitle = Андрейчева, Елена
| pltitle = Elena Andreicheva
| detitle = Elena Andreicheva
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Barbara Karinska]]
| itemlabel = Каринська Варвара Андріївна
| samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]]
| uktitle = Каринська Варвара Андріївна
| entitle = Barbara Karinska
| rutitle = Каринская, Варвара Андреевна
| fititle = Barbara Karinska
| pltitle = Barbara Karinska
| detitle = Barbara Karinska
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valerian Pidmohylny]]
| itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович
| samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович
| entitle = Valerian Pidmohylny
| rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович
| fititle = Valerijan Pidmohylnyi
| pltitle = Wałerjan Pidmohylny
| detitle = Walerjan Pidmohylnyj
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleh Skrypka]]
| itemlabel = Скрипка Олег Юрійович
| samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрипка Олег Юрійович
| entitle = Oleh Skrypka
| rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич
| pltitle = Ołeh Skrypka
| detitle = Oleh Skrypka
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Demyanenko]]
| itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна
| samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна
| entitle = Olena Demyanenko
| pltitle = Ołena Demjanenko
| detitle = Olena Demjanenko
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]]
| itemlabel = Національний центр Олександра Довженка
| samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]]
| uktitle = Довженко-Центр
| entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre
| rutitle = Национальный центр Александра Довженко
| fititle = Dovženko-keskus
| pltitle = Centrum Dowżenki
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Sviatchenko]]
| itemlabel = Sergei Sviatchenko
| samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сергій Святченко
| entitle = Sergei Sviatchenko
| rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич
| detitle = Serhij Swjattschenko
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vopli Vidopliassova]]
| itemlabel = Воплі Відоплясова
| samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Воплі Відоплясова
| entitle = Vopli Vidopliassova
| rutitle = Вопли Видоплясова
| fititle = Vopli Vidopljasova
| pltitle = Wopli Widoplasowa
| detitle = Wopli Widopljassowa
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Paisius Velichkovsky]]
| itemlabel = Паїсій Величковський
| samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]]
| uktitle = Паїсій Величковський
| entitle = Paisius Velichkovsky
| rutitle = Паисий Величковский
| pltitle = Paisjusz Wieliczkowski
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Svitlychny]]
| itemlabel = Іван Олексійович Світличний
| samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Світличний Іван Олексійович
| entitle = Ivan Svitlychnyi
| rutitle = Светличный, Иван Алексеевич
| fititle = Ivan Svitlytšnyi
| detitle = Iwan Switlytschnyj
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[My Thoughts Are Silent]]
| itemlabel = Мої думки тихі
| uktitle = Мої думки тихі
| entitle = My Thoughts Are Silent
| rutitle = Мои мысли тихие
| fititle = Ajatukseni ovat hiljaa
| detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Turhan Hatice Sultan]]
| itemlabel = Turhan Hatice Sultan
| samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]]
| uktitle = Турхан-султан
| entitle = Turhan Sultan
| ettitle = Turhan Hatice Sultan
| rutitle = Турхан-султан
| fititle = Turhan Sultan
| pltitle = Turhan Hatice
| detitle = Turhan Sultan
| articlecount = 43
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Dziuba]]
| itemlabel = Дзюба Іван Михайлович
| samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзюба Іван Михайлович
| entitle = Ivan Dziuba
| rutitle = Дзюба, Иван Михайлович
| fititle = Ivan Dzjuba
| pltitle = Iwan Dziuba
| detitle = Iwan Dsjuba
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Semenko]]
| itemlabel = Семенко Михайль Васильович
| samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Михайль Семенко
| entitle = Mykhail Semenko
| rutitle = Семенко, Михайль
| fititle = Myh’ailo Semenko
| pltitle = Mychajło Semenko
| detitle = Mychajlo Semenko
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moonlit Night on the Dnieper]]
| itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі
| samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Місячна ніч на Дніпрі
| entitle = Moonlit Night on the Dnieper
| rutitle = Лунная ночь на Днепре
| pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem
| detitle = Mondnacht am Dnepr
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oles Sanin]]
| itemlabel = Олесь Санін
| samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Олесь Санін
| entitle = Oles Sanin
| rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич
| pltitle = Ołeś Sanin
| detitle = Oles Sanin
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Halyna Sévrouk]]
| itemlabel = Halyna Sévrouk
| samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]]
| uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна
| entitle = Halyna Sevruk
| rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна
| pltitle = Hałyna Sewruk
| detitle = Halyna Sewruk
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Chekan]]
| itemlabel = Чекан Олена Василівна
| samplepic = [[Fail:Olena Chekan in the personal author's performance Marina Tsvetaeva 01.jpg|center|128px]]
| uktitle = Чекан Олена Василівна
| entitle = Olena Chekan
| rutitle = Чекан, Елена Васильевна
| fititle = Olena Tšekan
| pltitle = Ołena Czekan
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lidiya Lipkovskaya]]
| itemlabel = Лідія Липковська
| samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]]
| uktitle = Липковська Лідія Яківна
| entitle = Lydia Lipkowska
| rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна
| pltitle = Lidija Lipkowska
| detitle = Lidija Lipkowskaja
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Cossack song]]
| itemlabel = козацькі пісні
| samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Козацькі пісні
| entitle = Cossack songs
| rutitle = Казачьи песни
| fititle = Kasakkalaulut
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo House]]
| itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| entitle = Slovo House
| rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017)
| detitle = Slovo House
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kazka]]
| itemlabel = Kazka
| samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]]
| uktitle = Kazka
| entitle = Kazka
| rutitle = Kazka
| pltitle = Kazka
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[LvivMozArt]]
| itemlabel = LvivMozArt
| samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]]
| uktitle = LvivMozArt
| entitle = LvivMozArt
| rutitle = LvivMozArt (фестиваль)
| pltitle = LvivMozArt
| detitle = LvivMozArt
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Horbachevsky]]
| itemlabel = Горбачевський Іван Якович
| samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Горбачевський Іван Якович
| entitle = Ivan Horbachevsky
| rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич
| pltitle = Iwan Horbaczewski
| detitle = Ivan Horbaczewski
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Desnytska]]
| itemlabel = Десницька Катерина Іванівна
| samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]]
| uktitle = Десницька Катерина Іванівна
| entitle = Kateryna Desnytska
| rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна
| pltitle = Jekatierina Diesnicka
| detitle = Katerina Desnitzka
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kavaleridze]]
| itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович
| uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович
| entitle = Ivan Kavaleridze
| rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович
| fititle = Ivan Kavaleridze
| detitle = Iwan Kawaleridse
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Frost]]
| itemlabel = Іній
| uktitle = Іній (фільм)
| entitle = Frost (2017 film)
| rutitle = Иней (фильм)
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]]
| itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema
| rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино
| fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa
| detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Horowitz]]
| itemlabel = Vladimir Horowitz
| samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Горовиць Володимир Самійлович
| entitle = Vladimir Horowitz
| ettitle = Vladimir Horowitz
| rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович
| fititle = Vladimir Horowitz
| pltitle = Vladimir Horowitz
| detitle = Vladimir Horowitz
| articlecount = 60
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Vynnychuk]]
| itemlabel = Винничук Юрій Павлович
| samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Винничук Юрій Павлович
| entitle = Yuriy Vynnychuk
| rutitle = Винничук, Юрий Павлович
| pltitle = Jurij Wynnyczuk
| detitle = Jurij Wynnytschuk
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jacques Hnizdovsky]]
| itemlabel = Яків Гніздовський
| samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гніздовський Яків Якович
| entitle = Jacques Hnizdovsky
| rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич
| fititle = Jacques Hnizdovskyi
| pltitle = Jakiw Hnizdowski
| detitle = Jacques Hnizdovsky
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Rudenko]]
| itemlabel = Руденко Микола Данилович
| samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Руденко Микола Данилович
| entitle = Mykola Rudenko
| rutitle = Руденко, Николай Данилович
| pltitle = Mykoła Rudenko
| detitle = Mykola Rudenko
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]]
| itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України
| uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо
| entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra
| rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио
| fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri
| detitle = NRCU Symphony Orchestra
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Akhtem Seitablayev]]
| itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| entitle = Akhtem Seitablayev
| rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович
| pltitle = Achtem Seitabłajew
| detitle = Achtem Seitablajew
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Tykhyi]]
| itemlabel = Тихий Володимир Вікторович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тихий Володимир Вікторович
| entitle = Volodymyr Tykhyi
| rutitle = Тихий, Владимир Викторович
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmytro Zajciw]]
| itemlabel = Дмитро Зайців
| uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович
| entitle = Dmytro Zajciw
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Vernadski]]
| itemlabel = Vladimir Vernadski
| samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вернадський Володимир Іванович
| entitle = Vladimir Vernadsky
| ettitle = Vladimir Vernadski
| rutitle = Вернадский, Владимир Иванович
| fititle = Vladimir Vernadski
| pltitle = Władimir Wiernadski
| detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski
| articlecount = 71
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Bogomazov]]
| itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович
| samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]]
| uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович
| entitle = Alexander Bogomazov
| rutitle = Богомазов, Александр Константинович
| fititle = Oleksandr Bohomazov
| pltitle = Ołeksandr Bohomazow
| detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Skryabin]]
| itemlabel = Скрябін
| samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрябін (гурт)
| entitle = Skryabin (band)
| rutitle = Скрябин (группа)
| pltitle = Skriabin (zespół muzyczny)
| detitle = Skryabin (Band)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Berezil Theatre]]
| itemlabel = Березіль
| uktitle = Березіль
| entitle = Berezil Theatre
| rutitle = Березиль
| fititle = Berezil
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]]
| itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine)
| rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры
| fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia
| detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Grigoriy Chapkis]]
| itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович
| samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович
| entitle = Hryhorii Chapkis
| rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич
| detitle = Hryhorij Tschapkis
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arkan]]
| itemlabel = Аркан
| samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Аркан (танок)
| entitle = Arkan (dance)
| rutitle = Аркан (танец)
| pltitle = Arkan (taniec)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Black Level]]
| itemlabel = Рівень чорного
| uktitle = Рівень чорного
| entitle = Black Level (film)
| rutitle = Уровень чёрного
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boychukism]]
| itemlabel = бойчукізм
| uktitle = Бойчукізм
| entitle = Boychukism
| rutitle = Бойчукизм
| detitle = Bojtschukismus
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roza Sarkisian]]
| itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна
| samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]]
| uktitle = Саркісян Роза Володимирівна
| entitle = Roza Sarkisian
| rutitle = Саркисян, Роза Владимировна
| pltitle = Roza Sarkisian
| detitle = Rosa Sarkissjan
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Antonio Lukich]]
| itemlabel = Антоніо Лукіч
| samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]]
| uktitle = Антоніо Лукіч
| entitle = Antonio Lukich
| rutitle = Лукич, Антонио
| fititle = Antonio Lukitš
| detitle = Antonio Lukitsch
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Borkovský]]
| itemlabel = Борковський Іван
| samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]]
| uktitle = Борковський Іван Іванович
| entitle = Ivan Borkovský
| rutitle = Борковский, Иван (археолог)
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Podolchak]]
| itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович
| samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Подольчак Ігор Володимирович
| entitle = Ihor Podolchak
| rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович
| pltitle = Ihor Podolczak
| detitle = Ihor Podoltschak
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feliks Soboliev]]
| itemlabel = Фелікс Соболєв
| uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович
| entitle = Felix Sobolev
| rutitle = Соболев, Феликс Михайлович
| fititle = Feliks Soboljev
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Film Academy]]
| itemlabel = Українська кіноакадемія
| uktitle = Українська кіноакадемія
| entitle = Ukrainian Film Academy
| rutitle = Украинская киноакадемия
| pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa
| detitle = Ukrainische Filmakademie
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Reflection]]
| itemlabel = Відблиск
| uktitle = Відблиск (фільм)
| entitle = Reflection (2021 film)
| rutitle = Отражение (фильм, 2021)
| pltitle = Odbicie (film 2021)
| detitle = Vidblysk
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Zabužko]]
| itemlabel = Oksana Zabužko
| samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]]
| uktitle = Забужко Оксана Стефанівна
| entitle = Oksana Zabuzhko
| ettitle = Oksana Zabužko
| rutitle = Забужко, Оксана Стефановна
| fititle = Oksana Zabužko
| pltitle = Oksana Zabużko
| detitle = Oksana Sabuschko
| articlecount = 50
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]]
| itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater
| rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко
| pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie
| detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hryhir Tiutiunnyk]]
| itemlabel = Григір Тютюнник
| samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тютюнник Григір Михайлович
| entitle = Hryhir Tiutiunnyk
| rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович
| fititle = Hryhir Tjutjunnyk
| detitle = Hryhir Tjutjunnyk
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]]
| itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління
| uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління
| entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration
| rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление
| detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Shevelov]]
| itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович
| samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Шевельов Юрій Володимирович
| entitle = George Shevelov
| rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович
| fititle = George Yurii Shevelov
| detitle = George Shevelov
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sheiko]]
| itemlabel = Шейко Володимир Олександрович
| samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шейко Володимир Олександрович
| entitle = Volodymyr Sheiko
| rutitle = Шейко, Владимир Александрович
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian avant-garde]]
| itemlabel = Український авангард
| samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український авангард
| entitle = Ukrainian avant-garde
| detitle = Ukrainische Avantgarde
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor Kosenko Museum]]
| itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка
| samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]]
| uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка
| entitle = Victor Kosenko Museum
| rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко
| detitle = Wiktor-Kossenko-Museum
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Nest of the Turtledove]]
| itemlabel = Гніздо горлиці
| uktitle = Гніздо горлиці
| entitle = The Nest of the Turtledove
| rutitle = Гнездо горлицы
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kievnauchfilm]]
| itemlabel = Київнаукфільм
| uktitle = Київнаукфільм
| entitle = Kievnauchfilm
| rutitle = Киевнаучфильм
| pltitle = Kijewnauczfilm
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Graduation ’97]]
| itemlabel = Випуск'97
| uktitle = Випуск'97
| entitle = Graduation '97
| rutitle = Выпуск ’97
| detitle = Wypusk ’97
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dar Gai]]
| itemlabel = Дар Гай
| samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дар Гай
| entitle = Dar Gai
| detitle = Dar Gai
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]]
| itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний художній музей України
| entitle = National Art Museum of Ukraine
| ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| rutitle = Национальный художественный музей Украины
| fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo
| pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy
| detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine
| articlecount = 34
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Chubay]]
| itemlabel = Чубай Тарас Григорович
| samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]]
| uktitle = Чубай Тарас Григорович
| entitle = Taras Chubay
| rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич
| pltitle = Taras Czubaj
| detitle = Taras Tschubaj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Book Forum]]
| itemlabel = BookForumLviv
| samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]]
| uktitle = Book Forum Lviv
| entitle = Book Forum Lviv
| rutitle = Форум издателей во Львове
| detitle = Book Forum Lviv
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Yermylov]]
| itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]]
| uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович
| entitle = Vasyl Yermylov
| rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич
| fititle = Vasyl Jermilov
| pltitle = Wasyl Jermiłow
| detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Sirota]]
| itemlabel = Leo Sirota
| samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сирота Лео
| entitle = Leo Sirota
| rutitle = Сирота, Лео Григорьевич
| fititle = Leo Sirota
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[VAPLITE]]
| itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури
| samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вільна академія пролетарської літератури
| entitle = VAPLITE
| rutitle = ВАПЛИТЕ
| fititle = Vaplite
| pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury
| detitle = WAPLITE
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky]]
| itemlabel = Вірський Павло Павлович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірський Павло Павлович
| entitle = Pavlo Virsky
| rutitle = Вирский, Павел Павлович
| detitle = Pawlo Wirskyj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalia Matsak]]
| itemlabel = Наталя Мацак
| samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Мацак Наталія Олександрівна
| entitle = Natalia Matsak
| rutitle = Мацак, Наталия Александровна
| pltitle = Natalija Macak
| detitle = Natalija Mazak
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Virlana Tkacz]]
| itemlabel = Вірляна Ткач
| samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірляна Ткач
| entitle = Virlana Tkacz
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Picturesque Ukraine]]
| itemlabel = Живописна Україна
| samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]]
| uktitle = Живописна Україна
| entitle = Picturesque Ukraine
| rutitle = Живописная Украина
| detitle = Malerische Ukraine
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Let It Snow]]
| itemlabel = Пік страху
| uktitle = Пік страху
| entitle = Let It Snow (2020 film)
| rutitle = Пик страха
| detitle = Let It Snow (2020)
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[This Rain Will Never Stop]]
| itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться
| uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться
| entitle = This Rain Will Never Stop
| detitle = This Rain Will Never Stop
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrei Kurkov]]
| itemlabel = Andrei Kurkov
| samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]]
| uktitle = Курков Андрій Юрійович
| entitle = Andrey Kurkov
| ettitle = Andrei Kurkov
| rutitle = Курков, Андрей Юрьевич
| fititle = Andrei Kurkov
| pltitle = Andrij Kurkow
| detitle = Andrij Kurkow
| articlecount = 45
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofija Andruhhovõtš]]
| itemlabel = Sofija Andruhhovõtš
| samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]]
| uktitle = Андрухович Софія Юріївна
| entitle = Sofia Andrukhovych
| ettitle = Sofija Andruhhovõtš
| rutitle = Андрухович, София Юрьевна
| fititle = Sofija Andruh’ovytš
| pltitle = Sofija Andruchowycz
| detitle = Sofija Andruchowytsch
| articlecount = 39
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Šandruk]]
| itemlabel = Pavlo Šandruk
| samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шандрук Павло Феофанович
| entitle = Pavlo Shandruk
| rutitle = Шандрук, Павел Феофанович
| pltitle = Pawło Szandruk
| detitle = Pawlo Schandruk
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Mol]]
| itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович
| samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лео Мол
| entitle = Leo Mol
| rutitle = Лео Мол
| fititle = Leo Mol
| detitle = Leo Mol
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentin Bibik]]
| itemlabel = Бібік Валентин Савич
| samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бібік Валентин Савич
| rutitle = Бибик, Валентин Саввич
| detitle = Walentyn Bibik
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]]
| itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]]
| uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| entitle = Les Kurbas Theatre
| rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса
| pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie
| detitle = Les-Kurbas-Theater
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Rapay-Markish]]
| itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| entitle = Olga Rapay-Markish
| rutitle = Рапай, Ольга Петровна
| pltitle = Olha Rapaj-Markisz
| detitle = Olha Rapaj-Markisch
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Wiz-Art]]
| itemlabel = Wiz-Art
| samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]]
| uktitle = Wiz-Art
| entitle = Wiz-Art
| pltitle = Wiz-Art
| detitle = LISFF Wiz-Art
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Docudays UA]]
| itemlabel = Docudays UA
| samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]]
| uktitle = Docudays UA
| entitle = DocuDays UA
| pltitle = DocuDays UA
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arsenal Book Festival]]
| itemlabel = Книжковий арсенал
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Книжковий арсенал
| entitle = Arsenal Book Festival
| detitle = Kiewer Buch-Arsenal
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nestor Nyzhankivskyi]]
| itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович
| uktitle = Нижанківський Нестор Остапович
| entitle = Nestor Nyzhankivsky
| rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Cathedral]]
| itemlabel = Собор
| uktitle = Собор (роман, Гончар)
| entitle = The Cathedral (Honchar novel)
| rutitle = Собор (роман)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]]
| itemlabel = Тіні забутих предків
| uktitle = Тіні забутих предків (повість)
| entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel)
| rutitle = Тени забытых предков (повесть)
| pltitle = Cienie zapomnianych przodków
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]]
| itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]]
| uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts
| rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств
| fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia
| detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Rafeienko]]
| itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович
| entitle = Volodymyr Rafeienko
| rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович
| fititle = Volodymyr Rafjejenko
| detitle = Wolodymyr Rafejenko
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Goodbye Golovin]]
| itemlabel = Прощавай, Головін
| uktitle = Прощавай, Головін (фільм)
| entitle = Goodbye Golovin
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Izoliatsiia]]
| itemlabel = Ізоляція
| samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ізоляція (в'язниця)
| entitle = Izolyatsia prison
| rutitle = Изоляция (тюрьма)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[murals in Kyiv]]
| itemlabel = мурали Києва
| uktitle = Мурали Києва
| entitle = Murals in Kyiv
| pltitle = Murale w Kijowie
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stop-Zemlia]]
| itemlabel = Стоп-Земля
| uktitle = Стоп-Земля
| entitle = Stop-Zemlia
| rutitle = Стоп-Земля
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Dmitrieva]]
| itemlabel = Oksana Dmitrieva
| uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна
| entitle = Oksana Dmitriieva
| ettitle = Oksana Dmitrieva
| rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна
| articlecount = 11
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Hardkiss]]
| itemlabel = The Hardkiss
| samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = The Hardkiss
| entitle = The Hardkiss
| ettitle = The Hardkiss
| rutitle = The Hardkiss
| fititle = The Hardkiss
| pltitle = The Hardkiss
| detitle = The Hardkiss
| articlecount = 25
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Terlezki]]
| itemlabel = Терлецький Стефан
| uktitle = Терлецький Стефан Олексійович
| entitle = Stefan Terlezki
| rutitle = Терлецкий, Стефан
| detitle = Stefan Terlezki
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Dimarov]]
| itemlabel = Анатолій Дімаров
| uktitle = Анатолій Дімаров
| entitle = Anatoliy Dimarov
| rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич
| pltitle = Anatolij Dimarow
| detitle = Anatolij Dimarow
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]]
| itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble
| rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского
| pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski”
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexey Retinsky]]
| itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович
| samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович
| entitle = Alexey Retinsky
| rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич
| detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[contemporary Ukrainian literature]]
| itemlabel = сучасна українська література
| uktitle = Сучасна українська література
| entitle = Contemporary Ukrainian literature
| rutitle = Современная украинская литература
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nataliia Chmutina]]
| itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна
| uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна
| entitle = Nataliia Chmutina
| rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна
| fititle = Natalija Tšmutina
| pltitle = Natalija Czmutina
| detitle = Natalija Tschmutina
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalka Poltavka]]
| itemlabel = Наталка Полтавка
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Наталка Полтавка (опера)
| entitle = Natalka Poltavka (opera)
| rutitle = Наталка Полтавка (опера)
| pltitle = Natałka Połtawka (opera)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vitaliy Hodziatsky]]
| itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович
| samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]]
| uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович
| entitle = Vitaliy Hodziatsky
| rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич
| detitle = Witalij Hodsjazkyj
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Turchak]]
| itemlabel = Турчак Степан Васильович
| uktitle = Турчак Стефан Васильович
| entitle = Stefan Turchak
| rutitle = Турчак, Стефан Васильевич
| fititle = Stefan Turtšak
| pltitle = Stefan Turczak
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Illienko]]
| itemlabel = Михайло Іллєнко
| samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович
| entitle = Mykhailo Illienko
| rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kontrasty]]
| itemlabel = Контрасти
| uktitle = Контрасти (фестиваль)
| entitle = Kontrasty
| rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль)
| pltitle = Kontrasty (festiwal)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Camerata]]
| itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата»
| samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата»
| entitle = Kyiv Camerata
| rutitle = Киевская камерата
| detitle = Kiew Camerata
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Padalka]]
| itemlabel = Падалка Іван Іванович
| samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Падалка Іван Іванович
| entitle = Ivan Padalka
| rutitle = Падалка, Иван Иванович
| fititle = Ivan Padalka
| detitle = Iwan Padalka
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasily Sedlyar]]
| itemlabel = Седляр Василь Теофанович
| samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]]
| uktitle = Седляр Василь Теофанович
| entitle = Vasily Sedlyar
| rutitle = Седляр, Василий Теофанович
| fititle = Vasyl Sedljar
| detitle = Wassyl Sedljar
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feathered Dreams]]
| itemlabel = Легка, як пір'їнка
| uktitle = Легка, мов пір'їнка
| entitle = Feathered Dreams
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian opera]]
| itemlabel = опера в Україні
| uktitle = Українська опера
| entitle = Opera in Ukraine
| rutitle = Опера на Украине
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Falling]]
| itemlabel = Стрімголов
| uktitle = Стрімголов
| entitle = Falling (2017 film)
| rutitle = Стремглав (фильм)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volcano]]
| itemlabel = Вулкан
| uktitle = Вулкан (фільм, 2018)
| entitle = Volcano (2018 film)
| rutitle = Вулкан (фильм, 2018)
| pltitle = Wulkan (film 2018)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tamara Trunova]]
| itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна
| uktitle = Трунова Тамара Вікторівна
| entitle = Tamara Trunova
| rutitle = Трунова, Тамара Викторовна
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhi Žadan]]
| itemlabel = Serhi Žadan
| samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Жадан Сергій Вікторович
| entitle = Serhiy Zhadan
| ettitle = Serhi Žadan
| rutitle = Жадан, Сергей Викторович
| fititle = Serhi Žadan
| pltitle = Serhij Żadan
| detitle = Serhij Schadan
| articlecount = 45
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Krõtševskõi]]
| itemlabel = Vassõl Krõtševskõi
| samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кричевський Василь Григорович
| entitle = Vasyl Krychevsky
| ettitle = Vassõl Krõtševskõi
| rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич
| fititle = Vasyl Krytševskyi
| detitle = Wassyl Krytschewskyj
| articlecount = 25
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]]
| itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр
| samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський національний академічний Молодий театр
| entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre
| rutitle = Киевский академический Молодой театр
| pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Golub]]
| itemlabel = Голуб Олена Євгенівна
| samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]]
| uktitle = Голуб Олена Євгенівна
| entitle = Olena Golub
| rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна
| detitle = Olena Holub
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Mendeluk]]
| itemlabel = Джордж Менделюк
| uktitle = Джордж Менделюк
| entitle = George Mendeluk
| rutitle = Менделюк, Джордж
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kukhar]]
| itemlabel = Катерина Кухар
| samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кухар Катерина Ігорівна
| entitle = Kateryna Kukhar
| rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна
| detitle = Kateryna Kuchar
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Svyatoslav Lunyov]]
| itemlabel = Луньов Святослав Ігорович
| samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Луньов Святослав Ігорович
| entitle = Svyatoslav Lunyov
| rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Union of Artists of Ukraine]]
| itemlabel = Національна спілка художників України
| uktitle = Національна спілка художників України
| entitle = National Union of Artists of Ukraine
| rutitle = Национальный союз художников Украины
| fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni
| detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Parashchuk]]
| itemlabel = Паращук Михайло Іванович
| uktitle = Паращук Михайло Іванович
| entitle = Mykhailo Parashchuk
| rutitle = Паращук, Михаил Иванович
| detitle = Mychajlo Paraschtschuk
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Bulba]]
| itemlabel = Тарас Бульба
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Тарас Бульба (опера)
| entitle = Taras Bulba (opera)
| rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко)
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tymofiy Boychuk]]
| itemlabel = Бойчук Тимко
| samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бойчук Тимофій Львович
| entitle = Tymofiy Boychuk
| rutitle = Бойчук, Тимофей Львович
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Theatre of Coryphaei]]
| itemlabel = Театр Корифеїв
| samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Театр корифеїв
| entitle = Theatre of Coryphaei
| rutitle = Театр корифеев
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian cinema since independence]]
| itemlabel = Українське кіно доби Незалежності
| uktitle = Український кінематограф доби Незалежності
| entitle = Ukrainian cinema since independence
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[PEN Ukraine]]
| itemlabel = Український ПЕН
| samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український ПЕН
| entitle = PEN Ukraine
| pltitle = Ukraiński PEN
| detitle = PEN Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sonja Delaunay]]
| itemlabel = Sonja Delaunay
| samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соня Делоне
| entitle = Sonia Delaunay
| ettitle = Sonja Delaunay
| rutitle = Делоне, Соня
| fititle = Sonia Delaunay
| pltitle = Sonia Delaunay
| detitle = Sonia Delaunay-Terk
| articlecount = 47
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taihō Kōki]]
| itemlabel = Taihō Kōki
| samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тайхо Кокі
| entitle = Taihō Kōki
| ettitle = Taihō Kōki
| rutitle = Тайхо Коки
| fititle = Taihō Kōki
| pltitle = Taihō Kōki
| detitle = Taihō Kōki
| articlecount = 30
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leopolis Jazz Fest]]
| itemlabel = Leopolis Jazz Fest
| uktitle = Leopolis Jazz Fest
| entitle = Leopolis Jazz Fest
| rutitle = Leopolis Jazz Fest
| pltitle = Leopolis Jazz Fest
| detitle = Leopolis Jazz Fest
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Braty Hadyukiny]]
| itemlabel = Брати Гадюкіни
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]]
| uktitle = Брати Гадюкіни
| entitle = Braty Hadiukiny
| rutitle = Брати Гадюкіни
| pltitle = Braty Hadiukiny
| detitle = Braty Hadjukiny
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Arie]]
| itemlabel = Ар'є Павло
| samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]]
| uktitle = Павло Ар'є
| entitle = Pavlo Arie
| rutitle = Арье, Павел
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vlodko Kaufman]]
| itemlabel = Влодко Кауфман
| samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]]
| uktitle = Влодко Кауфман
| entitle = Vlodko Kaufman
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alina Panova]]
| itemlabel = Аліна Панова
| uktitle = Аліна Панова
| entitle = Alina Panova
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[William Dzus]]
| itemlabel = Джус Володимир
| uktitle = Джус Володимир
| entitle = William Dzus
| pltitle = William Dzus
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yulian Butsmaniuk]]
| itemlabel = Буцманюк Юліан
| samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]]
| uktitle = Буцманюк Юліан Лукич
| entitle = Yulian Butsmaniuk
| rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич
| fititle = Julijan Butsmanjuk
| detitle = Julian Buzmanjuk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[When the Fern Blooms]]
| itemlabel = Коли цвіте папороть
| uktitle = Коли цвіте папороть
| entitle = When the Fern Blooms
| rutitle = Когда цветёт папоротник (опера)
| detitle = Wenn der Farn blüht
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Kostetskyi]]
| itemlabel = Костецький Ігор
| uktitle = Костецький Ігор
| entitle = Ihor Kostetskyi
| fititle = Ihor Kostetskyi
| detitle = Ihor Kostezkyj
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nova Generatsiia]]
| itemlabel = Нова генерація
| uktitle = Нова ґенерація
| entitle = Nova Generatsiia
| rutitle = Новая генерация (литературная организация)
| fititle = Nova generatsija
| detitle = Nowa henerazija
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[I Love Her]]
| itemlabel = Я кохаю її
| uktitle = Я її люблю (фільм, 2013)
| entitle = I Love Her (film)
| detitle = I Love Her
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moses]]
| itemlabel = Мойсей
| samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мойсей (опера)
| entitle = Moses (Skoryk)
| rutitle = Моисей (опера)
| detitle = Moses (Skoryk)
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kameniari]]
| itemlabel = Каменярі
| samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]]
| uktitle = Каменярі (вірш)
| entitle = Kameniari
| detitle = Kamenjari
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vita Kin]]
| itemlabel = Віта Кін
| uktitle = Віта Кін
| entitle = Vita Kin
| rutitle = Вита Кин
| pltitle = Wita Kin
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mustache Funk]]
| itemlabel = Вусатий фанк
| uktitle = Вусатий фанк
| entitle = Mustache Funk
| detitle = Mustache Funk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]]
| itemlabel = Viktoria Kovaltšuk
| samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна
| entitle = Victoria Kovalchuk
| ettitle = Viktorija Kovaltšuk
| rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна
| pltitle = Wiktorija Kowalczuk
| articlecount = 13
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Chervona Ruta]]
| itemlabel = Chervona Ruta
| uktitle = Червона рута (ансамбль)
| entitle = Chervona Ruta (ensemble)
| rutitle = Червона рута (ансамбль)
| detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble)
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dudaryk]]
| itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| entitle = Dudaryk (choir)
| rutitle = Дударик
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anton Solomoukha]]
| itemlabel = Соломуха Антон Павлович
| samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соломуха Антон Павлович
| entitle = Anton Solomoukha
| rutitle = Соломуха, Антон Павлович
| detitle = Anton Solomoukha
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hutsul Secession]]
| itemlabel = Гуцульська сецесія
| samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцульська сецесія
| entitle = Hutsul Secession
| rutitle = Гуцульская сецессия
| detitle = Huzulische Sezession
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Center of Contemporary Art &quot;Dakh&quot;]]
| itemlabel = Дах
| uktitle = Дах (театр)
| entitle = Dakh Contemporary Arts Center
| rutitle = Дах (театр)
| pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH”
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Danylo Sakhnenko]]
| itemlabel = Сахненко Данило
| samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сахненко Данило
| entitle = Daniel Sakhnenko
| rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Tairov]]
| itemlabel = Таїров Василь Єгорович
| samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Таїров Василь Єгорович
| entitle = Vasiliy Tairov
| rutitle = Таиров, Василий Егорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]]
| itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]]
| uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic
| rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии
| detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roman Babowal]]
| itemlabel = Роман Бабовал
| uktitle = Роман Бабовал
| entitle = Roman Babowal
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]]
| itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики
| samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]]
| uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики
| entitle = Lviv Organ Hall
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tiger Trappers]]
| itemlabel = Тигролови
| uktitle = Тигролови
| entitle = Tiger Trappers
| rutitle = Тигроловы
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[photography in Ukraine]]
| itemlabel = фотографія в Україні
| uktitle = Фотографія в Україні
| entitle = Photography in Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]]
| itemlabel = Художні музеї України
| uktitle = Художні музеї України
| entitle = List of art museums and galleries in Ukraine
| rutitle = Список художественных музеев Украины
| detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]]
| itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України
| samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України
| entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Art Studio Agrafka]]
| itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка»
| uktitle = Аґрафка (творча майстерня)
| entitle = Agrafka Creative Workshop
| detitle = Agrafka
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bohdan Sehin]]
| itemlabel = Сегін Богдан Дарійович
| samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сегін Богдан Дарійович
| entitle = Bohdan Sehin
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Gulliver returns]]
| itemlabel = Гуллівер повертається
| uktitle = Гуллівер повертається
| entitle = Gulliver Returns
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõstetskõi arsenal]]
| itemlabel = Mõstetskõi arsenal
| samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мистецький арсенал
| entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex
| ettitle = Mõstetskõi arsenal
| rutitle = Мистецький арсенал
| pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał”
| detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal
| articlecount = 16
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tin Sontsja]]
| itemlabel = Tin Sontsja
| samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тінь сонця
| entitle = Tin Sontsia
| ettitle = Tin Sontsja
| rutitle = Тінь Сонця
| pltitle = Tiń Soncja
| articlecount = 15
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dyki Tantsi]]
| itemlabel = Дикі танці
| uktitle = Дикі танці (альбом Руслани)
| entitle = Dyki Tantsi
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Zaporozhets za Dunayem]]
| itemlabel = Запорожець за Дунаєм
| samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]]
| uktitle = Запорожець за Дунаєм
| entitle = Zaporozhets za Dunayem
| rutitle = Запорожец за Дунаем
| detitle = Der Saporoger an der Donau
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Radu Poklitaru]]
| itemlabel = Раду Поклітару
| samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]]
| uktitle = Поклітару Раду Віталійович
| entitle = Radu Poklitaru
| rutitle = Поклитару, Раду Витальевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentina]]
| itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| entitle = Valentina (fashion designer)
| rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна
| pltitle = Valentina Schlee
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stanislav Tsalyk]]
| itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович
| uktitle = Цалик Станіслав Миколайович
| entitle = Stanislav Tsalyk
| rutitle = Цалик, Станислав Николаевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Telnyuk Sisters]]
| itemlabel = Сестри Тельнюк
| samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]]
| uktitle = Сестри Тельнюк
| entitle = The Telnyuk Sisters
| rutitle = Сёстры Тельнюк
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yelena Yemchuk]]
| itemlabel = Єлена Ємчук
| uktitle = Єлена Ємчук
| entitle = Yelena Yemchuk
| rutitle = Емчук, Елена
| pltitle = Yelena Yemchuk
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Eney]]
| itemlabel = Еней
| uktitle = Еней (гурт)
| entitle = Eney
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kobza]]
| itemlabel = Кобза
| uktitle = Кобза (гурт)
| entitle = Kobza (band)
| rutitle = Кобза (ВИА)
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]]
| itemlabel = Мазепа, національний герой України
| uktitle = Мазепа, національний герой України
| entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladislav Troitski]]
| itemlabel = Vladislav Troitski
| samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Троїцький Владислав Юрійович
| entitle = Vladislav Troitsky
| detitle = Wladyslaw Trojizky
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kira Muratova]]
| itemlabel = Kira Muratova
| samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]]
| uktitle = Муратова Кіра Георгіївна
| entitle = Kira Muratova
| ettitle = Kira Muratova
| rutitle = Муратова, Кира Георгиевна
| fititle = Kira Muratova
| pltitle = Kira Muratowa
| detitle = Kira Muratowa
| articlecount = 55
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmitri Bortnjanski]]
| itemlabel = Dmitri Bortnjanski
| samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]]
| uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович
| entitle = Dmitry Bortniansky
| ettitle = Dmitri Bortnjanski
| rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович
| fititle = Dmitri Bortnjanski
| pltitle = Dmitrij Bortnianski
| detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski
| articlecount = 40
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khreschatyk Choir]]
| itemlabel = Хрещатик
| samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]]
| uktitle = Хрещатик (хор)
| entitle = Khreshchatyk Choir
| rutitle = Крещатик (хор)
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Daniil Lider]]
| itemlabel = Лідер Данило Данилович
| samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лідер Данило Данилович
| entitle = Danylo Lyder
| rutitle = Лидер, Даниил Данилович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Masoch Fund]]
| itemlabel = Фонд Мазоха
| uktitle = Фонд Мазоха
| entitle = Masoch Fund
| rutitle = Фонд Мазоха
| detitle = Masoch Fund
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Bobri]]
| itemlabel = Володимир Бобрі
| uktitle = Володимир Бобрі
| entitle = Vladimir Bobri
| rutitle = Бобри, Владимир
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Makoveychuk]]
| itemlabel = Юрій Маковейчук
| uktitle = Маковейчук Юрій
| entitle = Yuri Makoveychuk
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sichynskyi]]
| itemlabel = Січинський Володимир Юхимович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]]
| uktitle = Січинський Володимир Юхимович
| entitle = Volodymyr Sichynskyi
| rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Rostyslav Derzhypilsky]]
| itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович
| samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]]
| uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович
| entitle = Rostyslav Derzhypilsky
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Living Fire]]
| itemlabel = Жива ватра
| uktitle = Жива ватра
| entitle = The Living Fire (film)
| rutitle = Жива ватра
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor_Robot]]
| itemlabel = Віктор_Робот
| uktitle = Віктор Робот
| entitle = Victor Robot
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv School of Photography]]
| itemlabel = Харківська школа фотографії
| uktitle = Харківська школа фотографії
| entitle = Kharkiv School of Photography
| detitle = Charkiwer Schule der Fotografie
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Mazepa]]
| itemlabel = Ivan Mazepa
| samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іван Мазепа
| entitle = Ivan Mazepa
| ettitle = Ivan Mazepa
| rutitle = Мазепа, Иван Степанович
| fititle = Ivan Mazepa
| pltitle = Iwan Mazepa
| detitle = Iwan Masepa
| articlecount = 67
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Clarice Lispector]]
| itemlabel = Clarice Lispector
| samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]]
| uktitle = Кларісе Ліспектор
| entitle = Clarice Lispector
| ettitle = Clarice Lispector
| rutitle = Лиспектор, Клариси
| fititle = Clarice Lispector
| pltitle = Clarice Lispector
| detitle = Clarice Lispector
| articlecount = 63
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kiievi Anna]]
| itemlabel = Kiievi Anna
| samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анна Ярославна
| entitle = Anne of Kiev
| ettitle = Kiievi Anna
| rutitle = Анна Ярославна
| fititle = Anna Kiovalainen
| pltitle = Anna Jarosławówna
| detitle = Anna von Kiew
| articlecount = 62
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Paradžanov]]
| itemlabel = Sergei Paradžanov
| samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]]
| uktitle = Параджанов Сергій Йосипович
| entitle = Sergei Parajanov
| ettitle = Sergei Paradžanov
| rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович
| fititle = Sergei Paradžanov
| pltitle = Siergiej Paradżanow
| detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow
| articlecount = 59
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leonid Denysenko]]
| itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]]
| uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович
| entitle = Leonid Denysenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleksandr Chekmenyov]]
| itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Chekmenev
| rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович
| detitle = Oleksandr Tschekmenjow
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Transcendental Étude No. 4]]
| itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leon Dmochowski]]
| itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир
| uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир
| entitle = Leon Dmochowski
| rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]]
| itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum
| rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]]
| itemlabel = Максименко Іван Кирилович
| uktitle = Максименко Іван Кирилович
| entitle = Ivan Maksymenko
| rutitle = Максименко, Иван Кириллович
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Constantin Popovici]]
| itemlabel = Костянтин Федорович Попович
| uktitle = Попович Костянтин Федорович
| entitle = Constantin Popovici (scholar)
| rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ensemble Nostri Temporis]]
| itemlabel = Ensemble Nostri Temporis
| uktitle = Ensemble Nostri Temporis
| entitle = Ensemble Nostri Temporis
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victoria Gres]]
| itemlabel = Гресь Вікторія
| uktitle = Гресь Вікторія Юріївна
| entitle = Victoria Gres
| pltitle = Wiktorija Hreś
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dina Litovsky]]
| itemlabel = Діна Літовська
| uktitle = Діна Літовська
| entitle = Dina Litovsky
| detitle = Dina Litovsky
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Ryabchenko]]
| itemlabel = Рябченко Василь Сергійович
| uktitle = Рябченко Василь Сергійович
| entitle = Vasiliy Ryabchenko
| rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич
| detitle = Wassyl Rjabtschenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]]
| itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School
| rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ptakh_Jung]]
| itemlabel = Ptakh_Jung
| uktitle = Ptakh Jung
| entitle = Ptakh Jung
| pltitle = Ptakh Jung
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Holenko]]
| itemlabel = Максим Голенко
| uktitle = Голенко Максим Георгійович
| entitle = Maksym Holenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nafta Theatre]]
| itemlabel = Театр «Нафта»
| uktitle = Театр «Нафта»
| entitle = Neft Theater
| rutitle = Нефть (театр)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hürrem Sultan]]
| itemlabel = Hürrem Sultan
| samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]]
| uktitle = Роксолана
| entitle = Hürrem Sultan
| ettitle = Hürrem Sultan
| rutitle = Роксолана
| fititle = Roxelana
| pltitle = Roksolana
| detitle = Roxelane
| articlecount = 87
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serge Lifar]]
| itemlabel = Serge Lifar
| samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]]
| uktitle = Серж Лифар
| entitle = Serge Lifar
| ettitle = Serge Lifar
| rutitle = Лифарь, Серж
| fititle = Serge Lifar
| pltitle = Serge Lifar
| detitle = Sergei Michailowitsch Lifar
| articlecount = 32
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bronisława Niżyńska]]
| itemlabel = Bronisława Niżyńska
| samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна
| entitle = Bronislava Nijinska
| ettitle = Bronisława Niżyńska
| rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична
| fititle = Bronislava Nižinska
| pltitle = Bronisława Niżyńska
| detitle = Bronislava Nijinska
| articlecount = 29
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Marchenko]]
| itemlabel = Марченко Микола Дмитрович
| uktitle = Марченко Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Marchenko
| rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич
| detitle = Mykola Martschenko
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Kostetsky]]
| itemlabel = Костецький Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Костецький Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Kostetsky
| rutitle = Костецкий, Александр Владимирович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Lopata]]
| itemlabel = Лопата Василь Іванович
| samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лопата Василь Іванович
| entitle = Vasyl Lopata
| rutitle = Лопата, Василий Иванович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Modest Menzinsky]]
| itemlabel = Менцинський Модест Омелянович
| samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Менцинський Модест Омелянович
| rutitle = Менцинский, Модест Емельянович
| pltitle = Modest Męciński
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Liuboslav Hutsaliuk]]
| itemlabel = Гуцалюк Любослав
| samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович
| entitle = Liuboslav Hutsaliuk
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of publishing companies of Ukraine]]
| itemlabel = видавництва України
| uktitle = Список видавництв України
| entitle = List of publishing companies of Ukraine
| rutitle = Издательства Украины
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Stone Cross]]
| itemlabel = Камінний хрест
| uktitle = Камінний хрест (новела)
| entitle = The Stone Cross
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Cherinko]]
| itemlabel = Черінько Іван Іванович
| uktitle = Черінько Іван Іванович
| entitle = Ivan Cherinko
| rutitle = Черинько, Иван Иванович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Yahoda]]
| itemlabel = Ягода Мирослав
| samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ягода Мирослав Якович
| entitle = Myroslav Yahoda
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Bevz]]
| itemlabel = Бевз Микола Валентинович
| uktitle = Бевз Микола Валентинович
| entitle = Mykola Bevz
| rutitle = Бевз, Николай Валентинович
| pltitle = Mykoła Bewz
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[YermilovCentre]]
| itemlabel = ЄрміловЦентр
| uktitle = ЄрміловЦентр
| entitle = Yermilov Centre
| detitle = Jermilow-Zentrum
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentõn Sõlvestrov]]
| itemlabel = Valentõn Sõlvestrov
| samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сильвестров Валентин Васильович
| entitle = Valentyn Silvestrov
| ettitle = Valentõn Sõlvestrov
| rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич
| fititle = Valentyn Sylvestrov
| pltitle = Wałentyn Silwestrow
| detitle = Walentyn Sylwestrow
| articlecount = 40
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]]
| itemlabel = Alexander Georg von Bunge
| samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бунге Олександр Андрійович
| entitle = Alexander von Bunge
| ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890)
| rutitle = Бунге, Александр Андреевич
| fititle = Alexander von Bunge
| pltitle = Alexander Bunge
| detitle = Alexander von Bunge (Botaniker)
| articlecount = 35
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Lepešinskaja]]
| itemlabel = Olga Lepešinskaja
| samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лепешинська Ольга Василівна
| entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer)
| ettitle = Olga Lepešinskaja
| rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна
| fititle = Olga Lepešinskaja
| pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka)
| detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja
| articlecount = 24
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandr Potebnja]]
| itemlabel = Aleksandr Potebnja
| samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Потебня Олександр Опанасович
| entitle = Alexander Potebnja
| ettitle = Aleksandr Potebnja
| rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич
| pltitle = Ołeksandr Potebnia
| detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja
| articlecount = 23
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andriy Voynarovsky]]
| itemlabel = Войнаровський Андрій
| uktitle = Андрій Войнаровський
| entitle = Andriy Voynarovsky
| rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович
| detitle = Andrij Wojnarowskyj
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vira Chorny-Meshkova]]
| itemlabel = Віра Чорний-Мешкова
| uktitle = Віра Чорний-Мешкова
| entitle = Vira Chorny-Meshkova
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Harvest of Sorrow]]
| itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| entitle = The Harvest of Sorrow
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kostiantyn Piskorskyi]]
| itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович
| uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович
| entitle = Kostiantyn Piskorskyi
| rutitle = Пискорский, Константин Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mikhail Reva]]
| itemlabel = Михайло Рева
| samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рева Михайло Володимирович
| entitle = Mikhail Reva
| rutitle = Рева, Михаил Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Peter Kravchenko]]
| itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович
| samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кравченко Петро Митрофанович
| entitle = Peter Kravchenko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Radeĭko]]
| itemlabel = Микола Радейко
| uktitle = Радейко Микола
| entitle = Mykola Radeĭko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]]
| itemlabel = Maria Prõmatšenko
| samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]]
| uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна
| entitle = Maria Prymachenko
| ettitle = Marija Prõmatšenko
| rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна
| fititle = Marija Prymatšenko
| pltitle = Marija Prymaczenko
| detitle = Marija Prymatschenko
| articlecount = 49
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]]
| itemlabel = Vassõl Stus
| samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Стус Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stus
| ettitle = Vassõl Stuss
| rutitle = Стус, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stus
| pltitle = Wasyl Stus
| detitle = Wassyl Stus
| articlecount = 39
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dzyga]]
| itemlabel = Дзиґа
| samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа (об'єднання)
| entitle = Dzyga Art Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Visual Culture Research Center]]
| itemlabel = Центр візуальної культури
| uktitle = Центр візуальної культури
| entitle = Visual Culture Research Center
| detitle = Visual Culture Research Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Osyp Sorokhtei]]
| itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович
| samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович
| entitle = Osip Sorokhtei
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sawchak]]
| itemlabel = Савчак Володимир Васильович
| samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]]
| uktitle = Савчак Володимир Васильович
| entitle = Volodymyr Sawchak
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marian Kropyvnytskyi]]
| itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| entitle = Marian Kropyvnytskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhiy Savchenko]]
| itemlabel = Савченко Сергій Олександрович
| uktitle = Савченко Сергій Олександрович
| entitle = Sergey Savchenko
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrii Sahaidakovskyi]]
| itemlabel = Сагайдаковський Андрій
| samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович
| entitle = Andrii Sahaidakovskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Petro Mohõla]]
| itemlabel = Petro Mohõla
| samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]]
| uktitle = Петро Могила
| entitle = Petro Mohyla
| ettitle = Petro Mohõla
| rutitle = Пётр Могила
| fititle = Petro Mohyla
| pltitle = Piotr Mohyła
| detitle = Petro Mohyla
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Slipak]]
| itemlabel = Vassõl Slipak
| samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сліпак Василь Ярославович
| entitle = Vasyl Slipak
| ettitle = Vassõl Slipak
| rutitle = Слипак, Василий Ярославович
| pltitle = Wasyl Slipak
| detitle = Wassyl Slipak
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]]
| itemlabel = 60ndate inimesed
| uktitle = Шістдесятники
| entitle = Sixtiers
| ettitle = Kuuekümnendate põlvkond
| rutitle = Шестидесятники
| fititle = 60-lukulaiset
| pltitle = Szistdesiatnyky
| detitle = Die Sechziger
| articlecount = 30
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jossõp Tõmtšenko]]
| itemlabel = Jossõp Tõmtšenko
| samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тимченко Йосип Андрійович
| entitle = Joseph Timchenko
| ettitle = Jossõp Tõmtšenko
| rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич
| articlecount = 18
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oless Berdnõk]]
| itemlabel = Oless Berdnõk
| samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бердник Олесь Павлович
| entitle = Oles Berdnyk
| ettitle = Oless Berdnõk
| rutitle = Бердник, Олесь Павлович
| pltitle = Ołeksandr Berdnyk
| detitle = Oles Berdnyk
| articlecount = 17
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexandr Stoyanov]]
| itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович
| samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович
| rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич
| articlecount = 2
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo maja]]
| itemlabel = Slovo maja
| samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Будинок «Слово»
| entitle = Slovo Building
| ettitle = Slovo maja
| rutitle = Слово (дом)
| pltitle = Słowo (budynek)
| detitle = Slowo-Gebäude
| articlecount = 20
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Ljutjuk]]
| itemlabel = Anatoli Ljutjuk
| samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]]
| uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич
| entitle = Anatoli Ljutjuk
| ettitle = Anatoli Ljutjuk
| articlecount = 4
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]''
| itemlabel = Q105062974
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]''
| itemlabel = Q105972821
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]''
| itemlabel = Q110832787
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>dxwodsyztjl6u9lmhs2d0rlvx5mcmbr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Omónoia väljak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626588</id>
    <revision>
      <id>7201705</id>
      <parentid>6071681</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:47:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Apaleutos25</username>
        <id>123574</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="361" sha1="3hd9o67lx1c4ck8uh5cl0gkhwp9ek4j" xml:space="preserve">[[Fail:Πλατεία Ομονοίας, 2026.jpg|pisi|Omónoia väljak]]
'''Omónoia väljak''' ([[kreeka keel]]es ''Πλατεία Ομονοίας'') on [[Kreeka]] pealinna [[Ateena]] üks peamisi [[keskväljak|linnaväljakuid]]. See asub [[Omónoia]] asumis kuue tänava ristumiskohas.

==Vaata ka==
*[[Omónoia metroojaam]]

{{koord}}

[[Kategooria:Ateena]]</text>
      <sha1>3hd9o67lx1c4ck8uh5cl0gkhwp9ek4j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matis Leima</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627100</id>
    <revision>
      <id>7201600</id>
      <parentid>7199348</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:51:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7201600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9606" sha1="hvf26gi4hk0iqqgavieqj5ea7lh8qsr" xml:space="preserve">[[Fail:Matis Senatiga Tartus.jpg|pisi|Ansambliga [[Senat (ansambel)|Senat]] Tartus laval (2022)]]

'''Matis Leima''' (sündinud [[16. märts]]il [[1992]]) on eesti [[helilooja]], [[muusik]] ja [[pedagoog]].

Ta on esimese eestikeelse karmoškaõpiku (&quot;Karmoškaaabits&quot;, 2019) ja setokeelse rokkmuusikali &quot;Seto Odüsseia&quot; (2025) autor.&lt;ref name=&quot;lauli-kopp&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/1609670138/lauli-koppelmaa-esimene-setokeelne-rokkmuusikal-raagib-kodu-hoidjatest Lauli Koppelmaa: esimene setokeelne rokkmuusikal räägib kodu hoidjatest] ERR Eeter, 21.04.2025.&lt;/ref&gt; 

==Haridus==
Leima on lõpetanud põhikooli [[Saku Gümnaasium]]is ja gümnaasiumi [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is ning 2016. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ''cum laude''. Ta on õppinud [[Saku Muusikakool]]is [[viiul]]it, [[klaver]]it ja [[trompet]]it; [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] heliloomingut, [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s pärimusmuusika viiulit ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s elektroakustilist heliloomingut, sealjuures lõpetanud muusikaakadeemia bakalaureuseõppe 2020. aastal ''cum laude'' (bakalaureusetöö hõlmas tema loodud kuuldemängu &quot;Ülem heli&quot;).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/suveduur-matis-leima-ulem-heli Suveduur. Matis Leima &quot;Ülem heli&quot;] ERR Arhiiv, 24.08.2020.&lt;/ref&gt; [[Karmoška]]mängu on ta õppinud omal käel.&lt;ref name=&quot;matis-leim&quot;&gt;[https://www.helilooja.ee/liikmed/matis-leima/ Matis Leima tutvustus] Eesti Heliloojate Liidu kodulehel. Vaadatud 23.04.2025.&lt;/ref&gt; 

2023. aastal läbis ta tarkvaraarenduskursuse &quot;Vali IT&quot; ja on pärast seda töötanud tarkvaraarendajana.&lt;ref name=&quot;matis-leim&quot; /&gt; 

==Ansamblitegevus==
Leima on pannud aluse ansamblitele [[Kiiora]] (2010; viiul, karmoška, laul), [[H6im]] (2020; klahvpillid, laul, laulukirjutaja) ja [[Senat (ansambel)|Senat]] (2020; eestvedaja, klahvpillid, elektroonika). 2011. aastast mängib ta viiulit, karmoškat ja laulab seto leelot rokkmuusikaga arranžeerivas ansamblis [[Zetod]]. Ta mängib ka kultusvideomängu GTA: San Andreas fiktiivse raadiojaama K-Rose programmi esitavas ansamblis Tribute to K-Rose.&lt;ref name=&quot;matis-leim&quot; /&gt;

==Muusikakool Helivõlu==
2014. aastal asutas Leima koos solfedžoõpetajast emaga [[Tartu]]s muusikakooli Helivõlu ning õpetas seal 2022. aasta sügiseni heliloomingut, viiulit ja karmoškat. Ta on olnud pilli-, ansamblimängu ja muusikateooria õpetaja paljudel kursustel ja pillilaagrites [[Setomaa]]l ja mujal Eestis ([[August Pulsti õpistu]] karmoška meistriklassid ning &quot;Torupill ja karmoška&quot; Viljandis, Helivõlu [[Luhamaa]] pillilaager ja Rikka Ivvani pillilaager Setomaal, [[Jalmar Vabarna]] suvine kitarrilaager).&lt;ref name=&quot;matis-leim&quot; /&gt;

==Helilooming==
Leima on loonud muusikat teatrilavastustele ([[SA Theatrum|Theatrumi]] ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Lavakunstikooli]] XXX lennu &quot;Tabamata ime&quot; 2020; Siim Maateni &quot;Arm&quot; 2015; Mehis Pihla &quot;Meister Solness&quot; Eesti Draamateatris 2022, Elmo Nüganeni &quot;Jumalad&quot; Vene Teatris 2025). Tema muusikaseaded kõlasid ka [[Noorte laulu- ja tantsupidu|2023. aasta noorte tantsupeol]], mille muusikajuht ta oli (samas rollis on Leima ka 2028. aasta tantsupeol). Ta on teinud helirežissööritööd ([[Kaisa Kuslapuu]] autoriplaat &quot;Nupud&quot; 2020, Senati kümme kuusinglit&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=-Rvu6nZYWrg&amp;list=PLAHK8UlVNEk8sEgK7EmUqG5xddyccMAz7|pealkiri=This is Senat|väljaanne=Youtube.com}}&lt;/ref&gt;, ansambel Kiiora &quot;Palas&quot; 2024, heli- ja videomeistri töö Eesti Draamateatris 2021-2023). 

2020. aastal valmis tal kvadrofooniline kuuldemäng õigest ja valest muusikast, mis on jäädvustatud CD-le „Ülem heli“ (2020).

2021. aastal rajas ta koos kaaslastega ansamblist Senat Männikule proovi- ja salvestusstuudio Helikon.{{lisa viide}}

Ta on katsetanud tehisaru abil muusika loomist, nii valmis ansambli Zetod laulusõnadel põhinev album &quot;Kae' ulli!&quot; (2024), mille laul &quot;Sita maitse suuh&quot; tuli Zetode, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses ettekandele 2025. a Vabariigi Aastapäeva kontsertetendusel.

Ta on loonud muusika seto muinasjuttude kogumikule &quot;Seto jutusõ'&quot; (2024). 

2025. aastal valmis tal setokeelne rokkmuusikal &quot;Seto Odüsseia&quot; (teksti autor on Kauksi Ülle).&lt;ref name=&quot;lauli-kopp&quot; /&gt; Rokkmuusikali lavastab Seto Kuningliku Teatri 2025. aasta suvelavastusena [[Elina Pähklimägi]] ning seal mängivad [[Lauli Koppelmaa]], [[Ago Soots]], Nele-Liis Vaiksoo, [[Merle Jääger]], [[Anne Veesaar]], [[Tanel Saar]] jt.&lt;ref&gt;[https://www.elab.ee/lavastus/35709/seto-odusseia/ &quot;Seto odüsseia&quot;] Eesti Lavastuste Andmebaasis. Vaadatud 23.04.2025.&lt;/ref&gt;

Matis Leima on [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige (2020).&lt;ref name=&quot;matis-leim&quot; /&gt;

==Panus Setomaa kultuuriellu==
Matis Leima juured on Setomaal Luhamaa nulgas, mistõttu on ta tihedalt seotud Setomaa kultuurieluga. Ta on kirjutanud artikleid &quot;Setomaa koguteosesse nr 3&quot;, Luhamaa nulga kogumikku, Võro-Seto Tähtraamatusse 2020; olnud 2012. aastal Setomaa noorsootska ja [[Seto Kongress]]i Vanemate Kogu asendusliige 2014–2017.
Leima loodud on võistkondlikud (vabaõhu)mängud Õgmu Kuningriik (toimunud 2012–2014, 2018), Nenex ja seltskondlik strateegiamäng &quot;12 kuningat&quot;.{{lisa viide}}

== Tunnustus ==
* 2026 Hilana Taarka omakultuuripreemia &quot;Seto Odüsseia&quot; muusika loomise eest
* 2026 Kultuurkapitali Võrumaa aastapreemia, heliloomingu eest rokkmuusikalile &quot;Seto Odüsseia&quot;
* 2025 Võrumaa aasta startija eripreemia Seto Kuningliku Teatriga, rokkmuusikal &quot;Seto Odüsseia&quot; eest
* 2021 [[Seto kuningriik|Seto Kuningriigi]] kuninga pillimees
* 2021 [[Hilana Taarka]] omakultuuripreemia seto keele ja pärimuskultuuri uusloominguga edasikandmise eest (Seto Kuningriigi isamaaliste laulude eest)
* 2019 Hilana Taarka omakultuuripreemia seto keele ja pärimuskultuuri uusloominguga edasikandmise eest (autoripalade noodikogumiku „Luitekass“ eest)
* 2018 Setomaa ülemsootska tänumedal (tegevuse eest ansambliga Kiiora)
* 2013–2020 6 [[Etnokulp]]i pälvinud ansambli Zetod liige
* 2014 [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta etno-/folkartistiks tunnistatud ansambli Zetod liige{{lisa viide}} 

== Loomingu väljaandeid ==
===Helisalvestised===
* CD „Püdsäjüräjidõ pido” ans Kiioraga (2012) 
* CD „Lätsi kõrtsu” ans Zetodega (2013)
* CD „Lätsi liina” ans Zetodega (2018)
* Helikassett elektroonilise autorimuusikaga „Tasuta õnn“ (2018)
* CD „Rääräüss“ ans Kiioraga (2018)
* CD „Ülem heli&quot;. Kuuldemäng õigest ja valest muusikast (2020)
* Digitaalne EP „Katski karat kängä’“ (koos ansambliga Kiiora) (2020)
* CD „Traadilda’“ (koos ansambliga Zetod) (2020)
* Ansambli Senat paroodiaalbum &quot;Spinat – Riisikogu&quot; (2022)
* Album kümnest kuusinglist (koos ansambliga Senat) (2022)
* CD &quot;Palas&quot; ansambliga Kiiora (2024)
* LP &quot;Seto jutusõ'&quot; muusikaline kujundus (2024)
* Tehisaruga Zetode laulude põhjal loodud album &quot;Kae' ulli!&quot; (2024)
* CD &quot;Seto Odüsseia&quot; (2025)

===Raamatud ja noodid===
* Pärimuslike autoripalade noodikogumik „Luitekass” (2015)
* Autoripalade noodikogumik klaverile „Pimedus keldris” (2017)
* „Karmoškaaabits“ (2019) koos selle juurde kuuluva videokursusega
* Lauluraamat „Traadilda’“ ja CD (koos ansambliga Zetod) (2020)

===Fotonäitus===
* 2016 „Ehm lendab” (Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus ja mujal)&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/3796389/viiuldaja-pildistas-ules-oma-kaisulehma-rannakud Viiuldaja pildistas üles oma kaisulehma rännakud] Tartu Postimees, 11.08.2016.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Matis Leima isa on Setumaa turismijuht, aastatel 2012, 2013 ja 2016 [[ülemsootska|ülemsootskaks]] valitud [[Aarne Leima]] ja ema on muusikaõpetaja ja Helivõlu Muusikakooli asutaja ning juht Anneli Leima. Tema vanem vend on Laurits Leima, vennad musitseerivad koos ansamblites Kiiora ja Senat.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1608679717/matis-ja-laurits-leima-uhiskonnakriitiline-ansambel-senat Matis ja Laurits Leima. Ühiskonnakriitiline ansambel Senat] ERR Vikerraadio, 09.08.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Setude kuninga uus asemik peab kodulinnaks Tartut. Lõunaleht.ee, 07.08.2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* Vootele Ruusmaa. [https://kultuur.err.ee/1192456/arvustus-matis-leima-poorab-tahelepanu-muusikale-kui-elu-motestamise-viisile Arvustus. Matis Leima pöörab tähelepanu muusikale kui elu mõtestamise viisile] ERR Kultuur, 1. detsember 2020
* [https://jupiter.err.ee/1608235491/kuuldemang-matis-leima-ulem-heli Kuuldemäng &quot;Ülem heli&quot;] Matis Leima Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise heliloomingu eriala bakalaureuseõppe lõputöö ERR Jupiteris, 2020
* [https://www.youtube.com/watch?v=i81xRnPw0xc Õige või vale muusika?] Matis Leima ettekanne TEDxTallinna üritusel, Tallinn 2021
* [https://tartu2024.ee/eesti-loovisikud-ja-kultuurijuhid-arutlevad-euroopa-kultuuripealinna-foorumil-koroonakriisi-oppetundide-ja-tuleviku-ule/ Eesti loovisikud ja kultuurijuhid arutlevad Euroopa kultuuripealinna foorumil koroonakriisi õppetundide ja tuleviku üle] Euroopa kultuuripealinna Tartu koduleht, mai 2024

{{JÄRJESTA:Leima, Matis}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti viiuldajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]</text>
      <sha1>hvf26gi4hk0iqqgavieqj5ea7lh8qsr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vitor Bueno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632426</id>
    <revision>
      <id>7201564</id>
      <parentid>6597649</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:37:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3372" sha1="7ipvh8wxjhg2n8y1hnzcr4pecqpq17i" xml:space="preserve">[[File:16 11 2019 Partida de futebol Santos e São Paulo Vitor Bueno.jpg|pisi|Vitor Bueno 2019. aastal [[São Paulo FC|São Paulo]] mängijana]]
'''Vitor Frezarin Bueno''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1994]] [[Monte Alto]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Clube do Remo]].

Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Atlético Monte Azul]]. Aastatel 2011–2012 kuulus ta klubisse [[EC Bahia|Bahia]]. 2013. aastal liitus ta [[Botafogo Futebol Clube (SP)|Botafogo-SP]]-ga ning debüteeris aasta hiljem [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel.

2015. aasta mais läks ta Botafogost laenule [[Santos FC|Santosesse]], mängides esmalt klubi kuni 23-aastaste võistkonnas. Brasiilia kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 17. septembril mängus [[Atlético Mineiro]] vastu. Esimese värava lõi ta Brasiilia kõrgliigas 6. detsembril mängus Atlético Paranaense vastu. 2016. aastal sõlmis ta Santosega püsiva lepingu. 2016. aastal tuli ta Santosega São Paulo osariigi meistriks. Sama aasta Brasiilia kõrgliigas lõi Bueno kümme väravat ja valiti Brasiilia kõrgliiga hooaja parimaks uustulnukaks. 2018. aasta augustis läks ta Santosest laenule Ukraina kõrgliigaklubisse [[Kiievi Dinamo]] (vastupidises suunas liikus [[Derlis González]]), kuid ta sai hooajal 2018/19 Ukraina kõrgliigas väljakule vaid kahes mängus.

2019. aasta aprillis läks ta Santosest laenule [[São Paulo FC|São Paulo]]sse. Samal hooajal lõi ta Brasiilia kõrgliigas kuus väravat ning sõlmis klubiga püsiva lepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.saopaulofc.net/noticias/noticias/futebol/2019/12/11/sao-paulo-acerta-contratacao-definitiva-de-vitor-bueno|title=São Paulo acerta contratação definitiva de Vitor Bueno|publisher=São Paulo FC|date=11.12.2019|access-date=12.12.2019|archive-date=27.09.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200927155939/http://www.saopaulofc.net/noticias/noticias/futebol/2019/12/11/sao-paulo-acerta-contratacao-definitiva-de-vitor-bueno|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal tuli ta São Paulo meeskonnaga São Paulo osariigi meistriks.

2022. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga [[Athletico Paranaense]].&lt;&lt;ref&gt;https://www.transfermarkt.com/vitor-bueno/transfers/spieler/390368 (vaadatud 30.6.2022)&lt;/ref&gt;

Aastatel 2024–2025 mängis ta Jaapani kõrgliigaklubis [[Cerezo Osaka]].

2026. aasta jaanuaris naasis ta Brasiiliasse, kui sõlmis lepingu äsja kõrgliigasse tõusnud klubiga [[Clube do Remo]].&lt;ref&gt;[https://ge.globo.com/pa/futebol/times/remo/noticia/2026/01/22/pacotao-de-reforcos-braz-faz-misterio-no-remo-essas-proximas-48-horas-prometem.ghtml &quot;Pacotão de reforços? Braz faz mistério no Remo: &quot;Essas próximas 48 horas prometem&quot;&quot;]. ge.globo.com. 22.1.2026. Vaadatud 26.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Santos
*[[Campeonato Paulista]]: 2016
;São Paulo
*[[Campeonato Paulista]]: 2021
;Athletico Paranaense
*[[Campeonato Paranaense]]: 2023

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Bueno, Vitor}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Santos FC mängijad]]
[[Kategooria:Kiievi Dinamo mängijad]]
[[Kategooria:São Paulo FC mängijad]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>7ipvh8wxjhg2n8y1hnzcr4pecqpq17i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andreas Pereira</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632447</id>
    <revision>
      <id>7201430</id>
      <parentid>6921594</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:33:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201430</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4513" sha1="g34qpkura4df3tkr0ygng0vx3e1qv9d" xml:space="preserve">[[File:Andreas-Pereira-Palmeiras-Internacional-sep2025 (cropped).jpg|pisi|Andreas Pereira 2025. aastal [[Palmeiras]]e mängijana]]
[[File:Manchester United v Brentford, 28 July 2021 (01).jpg|pisi|Andreas Pereira 2021. aastal [[Manchester United]]is mängimas]]
'''Andreas Hugo Hoelgebaum Pereira''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1996]] [[Duffel]]is) on [[Belgia]]s sündinud [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Palmeiras]].

Aastatel 2002–2005 kuulus ta [[Lommel United]]i ja 2005–2011 [[PSV Eindhoven]]i noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta [[Manchester United]]iga. Manchester Unitedi põhimeeskonnas debüteeris Pereira 26. augustil 2014 liigakarikamängus [[Milton Keynes Dons]]i vastu. Inglismaa kõrgliigas tegi ta debüüdi 15. märtsil 2015 mängus [[Tottenham Hotspur]]i vastu. 23. septembril 2015 lõi ta liigakarikamängus värava [[Ipswich Town]]i vastu. 2. märtsil 2019 lõi ta mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas, lisaks valiti see värav Manchester Unitedi hooaja parimaks.&lt;ref&gt;[https://www.manutd.com/en/news/detail/andreas-pereira-wins-man-utd-goal-of-the-season-2018-19 &quot;Andreas nets Goal of the Season prize&quot;]. ManUtd.com. Manchester United. 9.5.2019. Vaadatud 30.6.2022&lt;/ref&gt; Manchester Unitedi meeskonnas on ta enim mänguaega saanud hooajal 2019/20 (40 mängu, neist 25 Inglismaa kõrgliigas).

Pereira on Manchester Unitedist olnud laenul mitmes klubis: hooajal 2016/17 Hispaania kõrgliigaklubis [[Granada CF|Granada]] (35 mänguga viis väravat), hooajal 2017/18 Hispaania kõrgliigaklubis [[Valencia CF|Valencia]] ja hooajal 2020/21 Itaalia kõrgliigaklubis [[Rooma Lazio]]. 2021. aasta augustis läks ta üheks aastaks laenule Brasiilia kõrgliigaklubisse [[CR Flamengo|Flamengo]].&lt;ref&gt;[https://ge.globo.com/futebol/times/flamengo/noticia/flamengo-anuncia-a-contratacao-de-andreas-pereira-ex-manchester-united.ghtml &quot;Nasceu Flamengo: clube anuncia a contratação de Andreas Pereira e valoriza origem do jogador&quot;]. Globoesporte.com. 20.8.2021. Vaadatud 30.6.2022&lt;/ref&gt;

2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Fulham FC|Fulham]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last=FC |first=Fulham |title=Pereira Joins Fulham |url=https://www.fulhamfc.com/news/2022/july/11/andreas-pereira-joins-fulham/ |access-date=2022-07-11 |website=Fulham FC}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Andreas Pereira completes move |url=https://www.manutd.com/en/news/detail/andreas-pereira-completes-permanent-transfer-from-man-utd-to-fulham |access-date=2022-07-11 |website=www.manutd.com}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis liitus ta Brasiilia kõrgliigaklubiga [[Palmeiras]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/cq87np89xvlo |title=Pereira returns to Brazil |publisher=BBC Sport |date=30 August 2025 |access-date=2026-06-30}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2010–2013 mängis Pereira Belgia noortekoondistes. Alates 2014. aastast mängis ta Brasiilia noortekoondistes. 2015. aastal võitis ta Brasiilia kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali.

[[Brasiilia jalgpallikoondis]]es debüteeris Pereira 11. septembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvadori]] vastu. Pereira oli üle 100 aasta esimene Brasiilia koondislane, kes on sündinud väljaspool Brasiiliat.&lt;ref&gt;[https://www.manutd.com/en/news/detail/pereira-makes-historic-international-debut &quot;Andreas Pereira makes historic Brazil debut&quot;]. Manchester United F.C. 12.9.2018. Vaadatud 30.6.2022&lt;/ref&gt; Pärast seda pääses ta uuesti Brasiilia koondisse 2024. aastal ning lõi sama aasta 8. juunil sõprusmängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu koondisekarjääri esimese värava. Lisaks kuulus ta Brasiilia koondisse [[2024. aasta Copa América]]l.

Tema isa Marcos Pereira on endine jalgpallur, kes mängis klubikarjääri jooksul peamiselt Belgias.

== Viited ==
{{viited}}

{{DEFAULTSORT:Pereira, Andreas}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Granada CF mängijad]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:Rooma Lazio mängijad]]
[[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:la Liga mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>g34qpkura4df3tkr0ygng0vx3e1qv9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NAFO (Interneti kogukond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636269</id>
    <revision>
      <id>7201484</id>
      <parentid>6585737</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:51:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1674" sha1="e5svyekjobu6mmcxjvbaas856h01ucl" xml:space="preserve">[[File:NAFO North Atlantic Fella Organization logo.svg|thumb|250px|NAFO logo]]
'''NAFO''' (inglise keeles ''North Atlantic Fellas Organization'') ehk '''Põhja-Atlandi Sellide Organisatsioon''' on [[infosõda|infosõjale]] pühendunud Interneti kogukond, kes trollimise ja meemidega häirib Vene infosõda Ukraina vastu.

NAFO liikmed kasutavad profiilipildina või repliigina Jaapani [[Shiba]] koera koomiksinäoga tegelast.

NAFO lõi 24. mail 2022 [[Twitter]]i kasutaja Kama_Kamilia (27-aastane poolakas).

NAFO on [[sõnamäng]] [[NATO]] ingliskeelsest lühendist.

NAFO liikmete seas on näiteks ka ekspresident [[Toomas Hendrik Ilves]], Ukraina kaitseminister [[Oleksi Reznikov]], USA Kongressi liige [[Adam Kinziger]], Ameerika maaväe major [[Patrick J. Donahoe]].&lt;ref name=&quot;politico-082022&quot;/&gt;

NAFO müüb oma veebilehel temaatilisi särke, kruuse ja mütse, mille tulu läheb rindesõdurite, näiteks Gruusia võõrleegionäride toetuseks.

== Tunnustus ==
* 2023 Eesti aasta parim iduettevõte kategoorias &quot;Aasta panus&quot;&lt;ref&gt;[https://www.am.ee/node/8672 Selgusid Eesti parimad iduettevõtted] Arvutimaailm, 28. jaanuar 2023.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;politico-082022&quot;&gt;[https://www.politico.eu/article/nafo-doge-shiba-russia-putin-ukraine-twitter-trolling-social-media-meme/ &quot;The shit-posting, Twitter-trolling, dog-deploying social media army taking on Putin one meme at a time&quot;.] Politico, 31.08.2022&lt;/ref&gt;


}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/1608702217/koomiksikoerad-voitlevad-internetis-vene-vaarinfo-vastu &quot;Koomiksikoerad võitlevad internetis Vene väärinfo vastu&quot;]. ERR, 1. september 2022

[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]</text>
      <sha1>e5svyekjobu6mmcxjvbaas856h01ucl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>646736</id>
    <revision>
      <id>7201607</id>
      <parentid>6551824</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T06:30:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201607</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2132" sha1="nlmvsgj2je80aioqwyedbv0t0zn68w9" xml:space="preserve">'''Rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva''' (World Social Work Day) tähistatakse Rahvusvahelise Sotsiaaltöötajate Föderatsiooni ([[International Federation of Social Workers]], IFSW) algatusel iga-aastaselt märtsikuu kolmandal teisipäeval nn liikuva pühana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=World Social Work Day |url=https://www.ifsw.org/social-work-action/world-social-work-day/ |vaadatud=3. jaanuaril 2024 |väljaanne=}}&lt;/ref&gt;  

== Sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine ==
[[Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon]] (ESTA) tunnustab juba 2007. aastast avalikult parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid. Tunnustusüritus toimub traditsiooniliselt rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval. Iga-aastane tunnustamise konkurss on hea võimalus tõsta esile oma piirkonna, valla või asutuse kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalala töötajate tunnustamine {{!}} ESTA |url=https://www.eswa.ee/sotsiaalala-tootajate-tunnustamine/ |vaadatud=2023-02-16 |keel=et |arhiivimisaeg=2024-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240523182625/https://www.eswa.ee/sotsiaalala-tootajate-tunnustamine/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

2023. aastal tunnustati eelmisel aastal silma paistnud sotsiaalvaldkonnas töötanud või sotsiaalvaldkonda panustanud inimesi 13 kategoorias: 

* Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas
* Aasta sotsiaalvaldkonna asutus
* Aasta sotsiaaltöötaja
* Aasta lastekaitsetöötaja
* Aasta hooldustöötaja
* Aasta tegevusjuhendaja
* Aasta tugiisik ja isiklik abistaja
* Aasta lapsehoidja
* Aasta noor sotsiaalvaldkonna uustulnuk
* Aasta kohalik omavalitsus
* Aasta koostööpartner
* Aasta sotsiaalvaldkonna ennetustöö
* Aasta ESTA liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Konkurss 2023 {{!}} ESTA |url=https://www.eswa.ee/konkurss-2023/ |vaadatud=2023-02-16 |keel=et |arhiivimisaeg=2023-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230216081934/https://www.eswa.ee/konkurss-2023/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Tähtpäevad]]</text>
      <sha1>nlmvsgj2je80aioqwyedbv0t0zn68w9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Illar Muul</title>
    <ns>0</ns>
    <id>648792</id>
    <revision>
      <id>7201493</id>
      <parentid>7018816</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:27:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1374" sha1="ledobbyxge18bt4opqqojehjqf2hn32" xml:space="preserve">'''Illar Muul''' ([[18. veebruar]] [[1938]], [[Pöide kihelkond]], [[Saaremaa]] – [[8. mai]] [[2020]]) oli eesti bioloog, [[viroloog]], [[troopikamets]]ade uurija ja looduskaitsja.&lt;ref&gt;[[Helen Arusoo]]. [http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel728_723.html Meie mees vihmametsas: Illar Muul]. [[Loodusesõber]] 3/ 2005&lt;/ref&gt;

Tema pere põgenes 1944. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaale]]. 1949. aastal mindi [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]].

Ta kaitses doktoriväitekirja [[zooloogia]] alal [[Michigani Ülikool]]is ja sai bioloogiadoktori kraadi. Ta uuris muuhulgas [[lendorav]]aid.&lt;ref&gt;[[Maris Podekrat]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51012218/tundmatu-vihmametsamees Tundmatu vihmametsamees]. [[Eesti Päevaleht]], 4. juuni 2005&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://www.eesti.ca/illar-muul-1938-2020-maailmas-ja-usas-tunnustatud-viroloog-lendoravate-uuringute-juhtiv-teadlaneesteng/article56291]
*[[Leida Ojasoo]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120151924/illar-muul-eesti-tundmatu-suurkuju-puu-otsast &quot;Illar Muul – Eesti tundmatu suurkuju puu otsast&quot;]. Maaleht, 8. märts 2023

{{JÄRJESTA:Muul, Illar}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ökoloogid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Michigani Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1938]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>ledobbyxge18bt4opqqojehjqf2hn32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wish You Were Here</title>
    <ns>0</ns>
    <id>657443</id>
    <revision>
      <id>7201725</id>
      <parentid>6548865</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:30:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2614" sha1="0bwkv74y28upeaba6rc67lh1ugmhbsj" xml:space="preserve">{{Albumi info
| nimi = Wish You Were Here
| liigitus = stuudio
| esitaja = [[Pink Floyd]]i
| väljaantud = 12. september 1975
| lindistatud = 3. jaanuar – 28. juuli 1975&lt;ref&gt;{{cite book |last=Guesdon |first=Jean-Michel |title=Pink Floyd All The Songs |publisher=Running Press |date=2017 |isbn=9780316439237 |url=https://books.google.com/books?id=rF0RDgAAQBAJ}}&lt;/ref&gt;
| stiil = [[progressiivne rokk]],&lt;ref name=&quot;50 Greatest Prog Rock Albums of All Time&quot;&gt;{{cite magazine |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/50-greatest-prog-rock-albums-of-all-time-78793/pink-floyd-wish-you-were-here-1975-38609/ |title=50 Greatest Prog Rock Albums of All Time |magazine=[[Rolling Stone]] |date=17 June 2015 |access-date=28 July 2016}}&lt;/ref&gt; ''[[art rock]]'',&lt;ref&gt;{{cite book |title=Pink Floyd |url=https://books.google.com/books?id=Wy5LAAAAYAAJ |year=2002 |magazine=[[Spin]] |page=78}}&lt;/ref&gt; [[eksperimentaalne rokk]]&lt;ref&gt;{{cite book|last=Hoffmann|first=Frank|url=https://books.google.com/books?id=-FOSAgAAQBAJ&amp;pg=PA1651|title=Encyclopedia of Recorded Sound|date=2004|publisher=[[Routledge]]|isbn=978-1-135-94950-1|page=1651}}&lt;/ref&gt;
| pikkus = 44:05
| plaadifirma = [[Harvest Records|Harvest]], [[Columbia Records|Columbia]]
| eelmine album = [[The Dark Side of the Moon]]&lt;br/&gt;(1973)
| see album = '''Wish You Were Here'''&lt;br/&gt;(1975)
| järgmine album = [[Animals]]&lt;br/&gt;(1977)
| kronoloogia = [[Pink Floyd]]i
}}
'''&quot;Wish You Were Here&quot;''' on ansambli [[Pink Floyd]] [[1973]]. aastal ilmunud üheksas stuudioalbum.

Albumi andis välja 12. septembril [[1975]] [[Harvest Records]] (USAs 13. septembril Columbia Records). See salvestati jaanuarist juulini 1975 [[London]]is [[EMI]] [[Abbey Road Studios|Abbey Roadi stuudios]].

Suure osa albumist hõlmab 9-osaline lugu &quot;[[Shine On You Crazy Diamond]]&quot;, mis on pühendatud ansamblist lahkuma pidanud asutajaliikmele [[Syd Barrett]]ile. 

&quot;Wish You Were Here&quot; tõusis Suurbritannia, USA ja mitme teise riigi albumimüügiedetabeli tippu. Seda on sageli mainitud kõigi aegade parimate seas. 2003. aastal avaldatud [[Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema albumi loend]]is on see 209. kohal.

=== Lood ===
:A-pool
# &quot;[[Shine On You Crazy Diamond]]&quot; I–V (Gilmour/Wright/Waters) - 13:32
# &quot;[[Welcome to the Machine]]&quot; ([[Roger Waters|Waters]]) - 7:28
:B-pool
# &quot;[[Have a Cigar]]&quot; (Gilmour/Waters) - 5:08
# &quot;[[Wish You Were Here (laul)|Wish You Were Here]]&quot; (Waters/Gilmour) - 5:35
# &quot;[[Shine On You Crazy Diamond&quot;]]&quot; VI–IX (Wright/Gilmour/Waters) - 12:28

== Viited ==
{{viited}}

{{Pink Floyd}}
[[Kategooria:Pink Floydi albumid]]
[[Kategooria:1975. aasta albumid]]</text>
      <sha1>0bwkv74y28upeaba6rc67lh1ugmhbsj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agir (Brasiilia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661191</id>
    <revision>
      <id>7201422</id>
      <parentid>6891473</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:17:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201422</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7357" sha1="68rbjuhbqlbnr43gnc666qyicm6u5y6" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
{{Partei
| nimi = Agir
| logo = Logomarca do Partido Agir.png
| logo_suurus = 
| juhi nimetus = President
| juht = [[Daniel Tourinho]]
| asutamine = 1985
| peakorter = [[Brasília]]
| ideoloogia = [[tsentrism]]
| kohti1_kus = senatis
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = esindajate kojas
| kohti2 = 0
| liikmeid = 192,167
| kodulehekülg = [http://www.agir36.com.br www.agir36.com.br]
| värvus = blue
}}
'''Agir''' on [[Brasiilia]]s tegutsev tsentristlik erakond. Erakond on kandnud aastatel 2000–2022 nimesid '''Kristlik Tööerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido Trabalhista Cristão – PTC''), 1989–2000 '''Rahvusliku Taasehitamise Erakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Reconstrução Nacional – PRN'') ja 1985–1989 '''Nooruseerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Juventude – PJ'').&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sobre o Partido – AGIR36 |url=https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |vaadatud=2023-09-13 |keel=pt-BR |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond on hetkel{{millal}} [[Congresso Nacional|Brasiilia kongressi]] mõlemas kojas esinduseta. 

1989. aastal võitis erakonna kandidaat [[Fernando Collor de Mello]] presidendivalimised, kuid ta astus aastal 1992 tagasi. Collori parteikaaslasest asepresident [[Itamar Franco]] aga lahkus erakonnast ja astus PMDB-sse. 1994. aasta valimistel kaotas PRN pea kõik oma alamkoja esindajad peale ühe ja 1998. ja 2002. aasta valimistel jäi kongressist välja. 1994. aasta presidendivalimistel oli plaan seada kandidaadiks [[Walter Queiroz]], kuid see plaan kukkus läbi, kui Queiroz esitas valitsuskohtule teise maksudeklaratsiooni, millest tõusis korruptsioonikahtlus. Seejärel otsustas PRNi juhtkond Queiroze erakonnast välja heita ja kandidatuur lõppes.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. august 1994 |pealkiri=PRN decide expulsar candidato a presidente |keel=pt-br |tõlkepealkiri=PRN otsustab presidendikandidaadi välja heita |väljaanne=Folha de São Paulo |url=https://www1.folha.uol.com.br/fsp/1994/8/04/caderno_especial/42.html |vaadatud=13. septembril 2022}}&lt;/ref&gt; Tema asemele kandideeris [[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]], kes jäi valimistel eelviimasele kohale ja kogus alla poole miljoni hääle. 2006.–2018. aasta valimistel suudeti alamkotta valida 1-4 esindajat 513-st. 2016. aastal oli erakonda tagasi tulnud Collor, millega kaasnes erakonna esindatus senatis esimest korda 21. sajandi jooksul.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sardinha |eesnimi=Edson |kuupäev=6. aprill 2016 |pealkiri=Collor volta ao partido pelo qual se elegeu presidente e sofreu impeachment |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Collor naaseb erakonda, mille liikmena ta valiti presidendiks ja umbusaldati |väljaanne=Universo Online |url=https://congressoemfoco.uol.com.br/projeto-bula/reportagem/collor-volta-ao-partido-pelo-qual-se-elegeu-presidente-e-sofreu-impeachment/ |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt; Collor lahkus PTC-st aastal 2019 ja ühines erakonnaga PROS, jättes PTC ilma esinduseta Senatis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. jaanuar 2019 |pealkiri=Senador Fernando Collor ingressa no PROS |tõlkepealkiri=Senaator Fernando Collor ühineb PROSiga |url=https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=PROS Paraná |keel=pt-br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond toetas [[Luiz Inácio Lula da Silva|Lula da Silva]] kampaaniat 2022. aasta Brasiilia presidendivalimistel, mille Lula võitis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=AGIR está entre os 16 partidos que apoiam eleição de Lula para presidente |tõlkepealkiri=TEGUTSEMA on 16 erakonna seas, kes toetavad Lula valimist presidendiks |url=https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=agir36.com.br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075702/https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2022. aasta valimistel jäi Agir aga kongressist välja&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. oktoober 2022 |pealkiri=Eleições 2022: quantos deputados e senadores cada partido elegeu |keel=pt-br |tõlkepealkiri=2022. aasta valimised: Mitu deputaati ja senaatorit iga erakond valituks sai |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/portuguese/brasil-63115390 |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;, ning suutis osariiklikesse parlamentidesse valida üksikuid liikmeid.

Erakonna asutaja ja president asutamisest peale on Daniel Tourinho.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Erakonnal on esindust vaid [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro]] ja [[Goiási osariik|Goiási]] osariigi kohalikes parlamentides. Liiduringkonna kohalikku parlamenti valiti ka esindajaid, kuid nad vahetasid erakondi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Teixeira |eesnimi=Isadora |kuupäev=31. jaanuar 2023 |pealkiri=Deputada distrital Jaqueline Silva se desfilia do partido Agir |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Ringkonna deputaat Jaqueline Silva lahkub erakonnast Tegutsema |väljaanne=Metrópoles |url=https://www.metropoles.com/colunas/grande-angular/deputada-distrital-jaqueline-silva-se-desfilia-do-partido-agir |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:PRN logo.png|pisi|PRN logo 1985-2000]]

==Tulemused presidendivalimistel==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+

|-
! Aasta 
!Kandidaat!! Valimisliit !! Valimistulemus
!Koht
|-
| [[1989. aasta Brasiilia presidendivalimised|1989]]
|[[Fernando Collor de Mello|Fernando Collor]] ('''PRN''')|| ''Uue Brasiilia Liikumine'' ('''PRN''', PSC, PST, PTR) || 35 089 998 häält (53,03%)
|1.
|-
| [[1994. aasta Brasiilia presidendivalimised|1994]]
|[[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]] ('''PRN''')||– 
| 387 738 häält (0,61%)
|7.
|-
|[[1998. aasta Brasiilia presidendivalimised|1998]]
| –
| –
| –
| –
|-
| [[2002. aasta Brasiilia presidendivalimised|2002]]
|[[Anthony William Matheus de Oliveira|Anthony Garotinho]] (PSB)|| ''Lootus Brasiilia'' (PSB, PGT, '''PTC''') || 15 180 097 häält (17,86%)
|3.
|-
|[[2006. aasta Brasiilia presidendivalimised|2006]]
| –
| –
| –
| –
|-
|[[2010. aasta Brasiilia presidendivalimised|2010]]
|[[Dilma Rousseff|Dilma Rouseff]] (PT)
|''Et Brasiilia Jääks Muudetud'' (PT, PMDB, PR, PSB, PDT, PCdoB, PSC, PRB, '''PTC''' e PTN)
|55 752 529 häält (56,05%)
|1.
|-
|[[2014. aasta Brasiilia presidendivalimised|2014]]
|[[Aécio Neves]] (PSDB)
|''Muuda Brasiiliat'' (PSDB, PMN, SD, DEM, PEN, PTN, PTB, '''PTC''' e PTdoB)
|51 041 155 häält (48,36%)
|2.
|-
|[[2018. aasta Brasiilia presidendivalimised|2018]]
|[[Alvaro Dias]] (PODE)
|''Tõeline Muutus'' (PODE, PRP, PSC, '''PTC''')
|859 574 häält (0,80%)
|9.
|-
|[[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised|2022]]
|[[Luiz Inácio Lula da Silva]] (PT)
|''Lootuse Brasiilia'' (PT, PCdoB, PV, PSB, Solidariedade, PSOL, REDE, Avante, '''Agir''', PROS)
|60 345 999 häält (50,90%)
|1.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Brasiilia parteid]]</text>
      <sha1>68rbjuhbqlbnr43gnc666qyicm6u5y6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201423</id>
      <parentid>7201422</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:17:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201423</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7362" sha1="hjuf4t72xy3zbql3t4be95mqeo8xjfq" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
{{Partei
| nimi = Agir
| logo = Logomarca do Partido Agir.png
| logo_suurus = 
| juhi nimetus = President
| juht = [[Daniel Tourinho]]
| asutamine = 1985
| peakorter = [[Brasília]]
| ideoloogia = [[tsentrism]]
| kohti1_kus = senatis
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = esindajate kojas
| kohti2 = 0
| liikmeid = 192,167
| kodulehekülg = [http://www.agir36.com.br www.agir36.com.br]
| värvus = blue
}}
'''Agir''' on [[Brasiilia]]s tegutsev tsentristlik erakond. Erakond on kandnud aastatel 2000–2022 nimesid '''Kristlik Tööerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido Trabalhista Cristão – PTC''), 1989–2000 '''Rahvusliku Taasehitamise Erakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Reconstrução Nacional – PRN'') ja 1985–1989 '''Nooruseerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Juventude – PJ'').&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sobre o Partido – AGIR36 |url=https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |vaadatud=2023-09-13 |keel=pt-BR |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond on hetkel{{millal}} [[Congresso Nacional|Brasiilia kongressi]] mõlemas kojas esinduseta. 

1989. aastal võitis erakonna kandidaat [[Fernando Collor de Mello]] presidendivalimised, kuid ta astus aastal 1992 tagasi. Collori parteikaaslasest asepresident [[Itamar Franco]] aga lahkus erakonnast ja astus PMDB-sse. 1994. aasta valimistel kaotas PRN peaaegu kõik oma alamkoja esindajad peale ühe ja 1998. ja 2002. aasta valimistel jäi kongressist välja. 1994. aasta presidendivalimistel oli plaan seada kandidaadiks [[Walter Queiroz]], kuid see plaan kukkus läbi, kui Queiroz esitas valitsuskohtule teise maksudeklaratsiooni, millest tõusis korruptsioonikahtlus. Seejärel otsustas PRN-i juhtkond Queiroze erakonnast välja heita ja kandidatuur lõppes.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. august 1994 |pealkiri=PRN decide expulsar candidato a presidente |keel=pt-br |tõlkepealkiri=PRN otsustab presidendikandidaadi välja heita |väljaanne=Folha de São Paulo |url=https://www1.folha.uol.com.br/fsp/1994/8/04/caderno_especial/42.html |vaadatud=13. septembril 2022}}&lt;/ref&gt; Tema asemele kandideeris [[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]], kes jäi valimistel eelviimasele kohale ja kogus alla poole miljoni hääle. 2006.–2018. aasta valimistel suudeti alamkotta valida 1-4 esindajat 513-st. 2016. aastal oli erakonda tagasi tulnud Collor, millega kaasnes erakonna esindatus senatis esimest korda 21. sajandi jooksul.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sardinha |eesnimi=Edson |kuupäev=6. aprill 2016 |pealkiri=Collor volta ao partido pelo qual se elegeu presidente e sofreu impeachment |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Collor naaseb erakonda, mille liikmena ta valiti presidendiks ja umbusaldati |väljaanne=Universo Online |url=https://congressoemfoco.uol.com.br/projeto-bula/reportagem/collor-volta-ao-partido-pelo-qual-se-elegeu-presidente-e-sofreu-impeachment/ |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt; Collor lahkus PTC-st aastal 2019 ja ühines erakonnaga PROS, jättes PTC ilma esinduseta Senatis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. jaanuar 2019 |pealkiri=Senador Fernando Collor ingressa no PROS |tõlkepealkiri=Senaator Fernando Collor ühineb PROSiga |url=https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=PROS Paraná |keel=pt-br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond toetas [[Luiz Inácio Lula da Silva|Lula da Silva]] kampaaniat 2022. aasta Brasiilia presidendivalimistel, mille Lula võitis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=AGIR está entre os 16 partidos que apoiam eleição de Lula para presidente |tõlkepealkiri=TEGUTSEMA on 16 erakonna seas, kes toetavad Lula valimist presidendiks |url=https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=agir36.com.br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075702/https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2022. aasta valimistel jäi Agir aga kongressist välja&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. oktoober 2022 |pealkiri=Eleições 2022: quantos deputados e senadores cada partido elegeu |keel=pt-br |tõlkepealkiri=2022. aasta valimised: Mitu deputaati ja senaatorit iga erakond valituks sai |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/portuguese/brasil-63115390 |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;, ning suutis osariiklikesse parlamentidesse valida üksikuid liikmeid.

Erakonna asutaja ja president asutamisest peale on Daniel Tourinho.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Erakonnal on esindust vaid [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro]] ja [[Goiási osariik|Goiási]] osariigi kohalikes parlamentides. Liiduringkonna kohalikku parlamenti valiti ka esindajaid, kuid nad vahetasid erakondi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Teixeira |eesnimi=Isadora |kuupäev=31. jaanuar 2023 |pealkiri=Deputada distrital Jaqueline Silva se desfilia do partido Agir |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Ringkonna deputaat Jaqueline Silva lahkub erakonnast Tegutsema |väljaanne=Metrópoles |url=https://www.metropoles.com/colunas/grande-angular/deputada-distrital-jaqueline-silva-se-desfilia-do-partido-agir |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:PRN logo.png|pisi|PRN logo 1985-2000]]

==Tulemused presidendivalimistel==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+

|-
! Aasta 
!Kandidaat!! Valimisliit !! Valimistulemus
!Koht
|-
| [[1989. aasta Brasiilia presidendivalimised|1989]]
|[[Fernando Collor de Mello|Fernando Collor]] ('''PRN''')|| ''Uue Brasiilia Liikumine'' ('''PRN''', PSC, PST, PTR) || 35 089 998 häält (53,03%)
|1.
|-
| [[1994. aasta Brasiilia presidendivalimised|1994]]
|[[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]] ('''PRN''')||– 
| 387 738 häält (0,61%)
|7.
|-
|[[1998. aasta Brasiilia presidendivalimised|1998]]
| –
| –
| –
| –
|-
| [[2002. aasta Brasiilia presidendivalimised|2002]]
|[[Anthony William Matheus de Oliveira|Anthony Garotinho]] (PSB)|| ''Lootus Brasiilia'' (PSB, PGT, '''PTC''') || 15 180 097 häält (17,86%)
|3.
|-
|[[2006. aasta Brasiilia presidendivalimised|2006]]
| –
| –
| –
| –
|-
|[[2010. aasta Brasiilia presidendivalimised|2010]]
|[[Dilma Rousseff|Dilma Rouseff]] (PT)
|''Et Brasiilia Jääks Muudetud'' (PT, PMDB, PR, PSB, PDT, PCdoB, PSC, PRB, '''PTC''' e PTN)
|55 752 529 häält (56,05%)
|1.
|-
|[[2014. aasta Brasiilia presidendivalimised|2014]]
|[[Aécio Neves]] (PSDB)
|''Muuda Brasiiliat'' (PSDB, PMN, SD, DEM, PEN, PTN, PTB, '''PTC''' e PTdoB)
|51 041 155 häält (48,36%)
|2.
|-
|[[2018. aasta Brasiilia presidendivalimised|2018]]
|[[Alvaro Dias]] (PODE)
|''Tõeline Muutus'' (PODE, PRP, PSC, '''PTC''')
|859 574 häält (0,80%)
|9.
|-
|[[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised|2022]]
|[[Luiz Inácio Lula da Silva]] (PT)
|''Lootuse Brasiilia'' (PT, PCdoB, PV, PSB, Solidariedade, PSOL, REDE, Avante, '''Agir''', PROS)
|60 345 999 häält (50,90%)
|1.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Brasiilia parteid]]</text>
      <sha1>hjuf4t72xy3zbql3t4be95mqeo8xjfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josh Radnor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667981</id>
    <revision>
      <id>7201670</id>
      <parentid>6689728</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:54:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6958" sha1="19wpe3jkrzybd6irex34gazvqrip7l0" xml:space="preserve">{{Näitleja info
| nimi          = Josh Radnor
| pilt          = Josh Radnor (9448570254).jpg
| pildi suurus  = 
| pildi allkiri = Josh Radnor (2013)
| sünninimi     = Joshua Thomas  Radnor
| sünniaeg      = 29. juuli 1974
| sünnikoht     = [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[Ohio]], Ameerika Ühendriigid
| surmaaeg      = 
| surmakoht     = 
| teise nimega  = 
| amet          = näitleja, filmilavastaja, produtsent
| tegev         = 2000–
| abikaasa      = 
| elukaaslane   = 
}}
'''Joshua Thomas  Radnor''' (sündinud 29. juulil 1974)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://twitter.com/JoshRadnor/status/279099977245016064|title=Josh Radnor on Twitter|date=Dec 12, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.hellomagazine.com/film/2014072920161/horoscopes-josh-radnor-star-signs/|title=Happy birthday, Josh Radnor: See his star sign and read your horoscope|work=[[Hello! (magazine)|Hello!]]|date=July 29, 2014|access-date=February 21, 2020}}&lt;/ref&gt; on USA näitleja, filmitegija, autor ja muusik. Ta on enim tuntud [[Ted Mosby]] kujutamise poolest [[Emmy|Emmy auhinna]] võitnud [[CBS]]-i komöödias &quot;[[Kuidas ma kohtasin teie ema]]&quot;. Ta debüteeris stsenaristi ja režissöörina 2010. aasta komöödiadraamafilmiga &quot;Happythankyoumoreplease&quot;, mille eest ta võitis [[Sundance'i filmifestival]]i publikuauhinna ja kandideeris žürii peaauhinnale.

2012. aastal kirjutas ta, lavastas ja mängis oma teises filmis &quot;Liberal Arts&quot;, mis esilinastus 2012. aasta Sundance'i filmifestivalil. 2014. aastal kehastas Radnor Isaacut Broadway näidendis &quot;Disgraced&quot;, mis kandideeris parima näidendi Tony auhinnale. Seejärel mängis ta dr Jedediah Fosterit PBS-i [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika kodusõja]] draamasarjas &quot;Mercy Street&quot;, Lou Mazzuchelli muusikasarjas &quot;Rise&quot; ja Lonny Flashi seriaalis &quot;Hunters&quot;.

== Varajane elu ja haridus ==
Radnor sündis [[Columbus (Ohio)|Columbuses Ohio]] osariigis juudi perekonnas, keskkooli nõustaja Carol Radnori (neiuna Hirsch) ja meditsiiniliste rikkumiste advokaadi Alan Radnori pojana.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.dispatch.com/story/news/2010/06/30/bexley-natives-to-premiere-award/23228876007/|title=Bexley natives to premiere award-winning film at Drexel|publisher=ThisWeek Community News|date=June 30, 2010|access-date=February 28, 2022}}&lt;/ref&gt; Radnoril on kaks õde Melanie Radnor Silverman ja Joanna Radnor Vilensky.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Weiss|first=Vered|url=https://jewishbusinessnews.com/2015/01/05/josh-radnor-may-go-on-the-road-after-disgraced-closes-on-broadway/|title=Josh Radnor May Go on the Road after 'Disgraced' Closes on Broadway|work=[[Jewish Business News]]|date=January 5, 2015|access-date=February 21, 2020}}&lt;/ref&gt;

Ta kasvas üles [[Bexley]]s, Ohio osariigis, Columbuse eeslinnas.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Williams|first=Halie|url=https://www.thelantern.com/2013/09/met-mother-star-josh-radnor-gets-intimate-ohio-state-students/|title=Josh Radnor: 'I love being from Columbus'|work=[[The Lantern]]|date=September 25, 2013|access-date=February 21, 2020}}&lt;/ref&gt; Ta õppis õigeusklike juutide päevakoolis Columbus Toraa Akadeemias, enne kui läks Bexley keskkooli&lt;ref name=&quot;Jewish Daily Forward&quot;&gt;{{Cite web|last=Spence|first=Rebecca|url=http://www.forward.com/articles/12901/|title=Radnor: Not Your Average TV Star|publisher=[[The Forward]]|date=March 12, 2008|access-date=March 13, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://blogs.forward.com/the-arty-semite/162698/josh-radnor-on-talmud-and-liberal-arts/|title=Josh Radnor on Talmud and 'Liberal Arts'|work=[[The Forward]]|date=September 13, 2012|access-date=November 14, 2012|archive-date=2015-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403111035/http://blogs.forward.com/the-arty-semite/162698/josh-radnor-on-talmud-and-liberal-arts|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.thejc.com/arts/arts-interviews/84692/josh-radnor-heart-versus-head-its-a-big-theme-my-life|title=Josh Radnor: Heart versus head - 'it's a big theme of my life'|work=[[The Jewish Chronicle]]|date=October 4, 2012|access-date=November 14, 2012|archive-date=2013-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20131029200557/http://www.thejc.com/arts/arts-interviews/84692/josh-radnor-heart-versus-head-its-a-big-theme-my-life|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ja seejärel [[Kenyon College|Kenyoni kolledžisse]], kus tema kooli teatriosakond andis talle [[Paul Newman]]i auhinna. Ta lõpetas Kenyonis draama [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadiga]] 1996. aastal&lt;ref name=&quot;CBS&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cbs.com/primetime/how_i_met_your_mother/bio/josh_radnor/bio.php|title=Josh Radnor: How I Met Your Mother on CBS|publisher=[[CBS]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20080403060133/http://www.cbs.com/primetime/how_i_met_your_mother/bio/josh_radnor/bio.php|archive-date=April 3, 2008}}&lt;/ref&gt; Radnor omandas kaunite kunstide magistrikraadi näitlemise erialal 1999. aastal [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi ülikooli]] näitlejaprogrammis [[New York University Tisch School of the Arts|Tischi kunstikoolis.]]&lt;ref name=&quot;CBS&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://gradacting.tisch.nyu.edu/object/ga_alumbios.html|title=NYU Graduate Acting Alumni|access-date=December 1, 2011|archive-url=https://archive.today/20120530061847/http://gradacting.tisch.nyu.edu/object/ga_alumbios.html|archive-date=May 30, 2012}}&lt;/ref&gt;

== Eraelu ==
2008. aastal ütles Radnor ajalehele [[Los Angeles Times]]: &quot;Ma tegelen [[Transtsendentaalne meditatsioon|transtsendentaalse meditatsiooniga]] ja üks põhjus, miks ma oma maja valisin, on see, et arvasin, et see oleks suurepärane koht mediteerimiseks.&quot;&lt;ref name=&quot;lat2008&quot;&gt;{{Cite news|last=Sachs|first=Mark|url=http://articles.latimes.com/2008/nov/28/entertainment/et-faveweekend28|title=Plenty of spots to meet|work=[[Los Angeles Times]]|date=November 28, 2008|access-date=April 24, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305230422/http://articles.latimes.com/2008/nov/28/entertainment/et-faveweekend28|archive-date=March 5, 2016}}&lt;/ref&gt;

Radnor on innukas Cloud Culti fänn. Ta tegi bändiga koostööd, 2016. aasta filmis &quot;The Seeker&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jackson|first=Josh|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/04/cloud-cult-made-a-gorgeous-one-hour-movie-with-jos.html|title=Cloud Cult Made a Gorgeous One-Hour Movie with Josh Radnor|work=[[Paste]]|date=April 2016|access-date=January 22, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.starpulse.com/interview-how-i-met-josh-radnor-1847878772.html|title=Interview: 'How I Met Josh Radnor'|website=StarPulse|date=January 15, 2009|access-date=February 12, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20170831044039/http://www.starpulse.com/interview-how-i-met-josh-radnor-1847878772.html|archive-date=August 31, 2017}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Radnor, Josh}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>19wpe3jkrzybd6irex34gazvqrip7l0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varude laoarvestus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>668089</id>
    <revision>
      <id>7201424</id>
      <parentid>7046288</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:20:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201424</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1263" sha1="de291m9ma9v7eucf3qa54lxov0lohqs" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{Vikinda|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''Varude laoarvestuse''' (ingl.k. ''stock accounting'') all mõeldakse arvepidamist lattu vastuvõetavate, hoiustatavate ja laost väljastatavate varude kohta ettevõte [[majandustarkvara]] laomoodulis ja/või laoarvestustarkvaras, mis on liidestatud ''ERP''-ga. Varude laoarvestuse ülesanne on kontrollida lattu saabuvaid, laos hoiustatavaid ja laost väljastatavaid tooteartikleid, nende koguseid, realiseerimisaegu jms. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Hanke- ja ostujuhtimine |kirjastus=Seilecs |aasta=2023 |isbn=9789916985205}}&lt;/ref&gt;

Kaubandus- või tootmisettevõtte toimimine sõltub paljuski sellest, kuivõrd ja kuidas suudetakse tagada organisatsioonis laovarude võimalikult täpne, tegelikkusele vastav laovarude arvestus. Ilma täpset ja hästi toimivat laoarvestust sisse viimata on ettevõtte varusid raske hallata. Võib öelda, et reaalajas või ligireaalajas toimiv täpne laoarvestus on varude haldamise eeltingimus. Usaldusväärset ja tegelikkusele vastavat varude arvestust vajavad ettevõttes peaaegu kõik allüksused, nii ostuosakond, müügiosakond, tootmisallüksused kui ka laopersonal. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Laondus]]</text>
      <sha1>de291m9ma9v7eucf3qa54lxov0lohqs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Louis Cole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>670940</id>
    <revision>
      <id>7201724</id>
      <parentid>6708455</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:30:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12231" sha1="b3tywilpa4zmsphnlfjc57sbm552g2m" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
{{toimeta}}
{{Infokast muusik
| nimi = Louis Cole
| pildi_suurus = 
| pilt = Louis Cole musician2.jpg
| pildiallkiri = Louis Cole mängimas Knoweriga Brightonis 2018. aastal.
| taust = instrumentalist
| sünninimi = Louis Maxwell Cole
| sünnikoht = [[Los Angeles, California]]
| päritolu = USA
| stiil = ''[[jazz-funk]]'', ''[[avant-pop]]'', ''[[indie]]'', ''[[lo-fi]]''
| amet = muusik, produtsent
| pill = trummid, klahvpillid, kitarr, vokaal, bass
| tegev = 2009-...
| plaadifirma = Brainfeeder, Ninja Tune
| seotud_esitajad = Knower, Clown Core (arvatavalt)
}}
'''Louis Maxwell Cole''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1986]]) on Ameerika multiinstrumentalist ja laulja-laulukirjutaja, kes on koos [[Genevieve Artadi|Genevieve Artadiga]] tuntud [[Elektronmuusika|elektroonilise]] jazz-funk duo [[Knower]] kaasasutajana. Ta on ka sooloartist ja on välja andnud seitse sooloalbumit: ''Louis Cole'' (2010), ''Album 2'' (2011), ''Time'' (2018), ''Live Sesh'' (2019), ''LIVE 2019'' (2020), ''Quality Over Opinion'' (2022) ja ''Some Unused Songs'' (2023). Spekuleeritakse, et ta on [[Avangardism (muusika)|avangardse]] muusikalise duo [[Clown Core]] liige.

== Elukäik ja haridus ==
Louis Cole sündis [[Los Angeles]]es muusikute peres.&lt;ref name=&quot;allmusic&quot;&gt;{{Cite web|last=Kellman|first=Andy|url=https://www.allmusic.com/artist/louis-cole-mn0003064301/biography|title=Louis Cole Biography|website=[[AllMusic]]|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;bestfit&quot;&gt;{{Cite web|last=Richardson|first=Kitty|url=https://www.thelineofbestfit.com/features/interviews/louis-cole-delightful-deviance-interview|title=The delightful deviance of Louis Cole|website=[[The Line of Best Fit]]|date=April 4, 2019|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; Tema isa mängib jazzklaverit, ema aga bassi. Cole alustas trummimängu 8-aastaselt. &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;Guardian&quot;&gt;{{Cite web|last=Kalia|first=Ammar|url=https://www.theguardian.com/music/2022/oct/03/louis-cole-knower-brainfeeder-interview|title=Louis Cole: 'Funk is fun but with jazz you can just go wild'|website=[[The Guardian]]|date=2022-10-03|access-date=2022-10-15}}&lt;/ref&gt; Ta lõpetas 2009. aastal USC Thorntoni muusikakooli jazziõppe erialal &lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;usc&quot;&gt;{{Cite web|last=Hollins|first=Evan|url=https://music.usc.edu/louis-cole-and-knower/|title=Louis Cole and Knower|website=[[USC Thornton School of Music]]|date=November 15, 2013|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt;

== Muusikakarjäär ==
Pärast USC lõpetamist 2009. aastal julgustas Cole'i sõber [[Jack Conte]] panema YouTube'i muusikavideoid, sealhulgas ühe nimega &quot;Bank Account&quot;, mis näitas teda jagatud ekraanil klahvpille ja trumme mängimas ning laulmas. &lt;ref name=&quot;pitchfork&quot;&gt;{{Cite web|last=Sherburne|first=Philip|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/louis-cole-time/|title=Louis Cole – Time|website=[[Pitchfork]]|date=August 16, 2018|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; See video tõstis ta avalikkuse teadvusesse, kuna selle postitasid sotsiaalmeediasse erinevad kuulsused ja muusikud, nagu [[John Mayer]], [[Charlie Day]] ja [[Björk]].&lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;Guardian&quot; /&gt;

Pärast mitme teise lühikese laulu tegemist ja nende YouTube'i laadimist tahtis Cole rohkem keskenduda pikema materjali kirjutamisele. &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; Ta asutas [[Knower|Knoweri]] koos teise džässiuuringute lõpetanud [[Genevieve Artadi|Genevieve Artadiga]]. &lt;ref name=&quot;artadi&quot;&gt;{{Cite web|last=Simpson|first=Paul|url=https://www.allmusic.com/artist/genevieve-artadi-mn0002958084/biography|title=Genevieve Artadi Biography|website=AllMusic|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal andis ta välja nii omanimelise sooloalbumi kui ka [[Knower]]&lt;nowiki/&gt;i debüütalbumi. &lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;usc&quot; /&gt; Pärast oma teise sooloalbumi väljaandmist keskendus ta rohkem [[Knower]]&lt;nowiki/&gt;ile, produtseerides veel kolm albumit. Vahepeal kaaskirjutas Cole Briti muusiku [[Seal]]'i 2015. aasta albumile &quot;7&quot; loo &quot;Padded Cell&quot; ja osales koos Artadiga [[Snarky Puppy]] 's salvestusel &quot;Family Dinner – Volume 2&quot; . 2017. aastal kirjutas ta [[Thundercat]]i albumile &quot;Drunk&quot; kaks lugu. &lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; Selle tulemusel sõlmiti leping Flying Lotuse plaadifirmaga [[Brainfeeder]] ja 2018. aastal ilmus plaadifirma kaudu oma kolmas sooloalbum &lt;ref name=&quot;pitchfork&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; Albumil esinesid Artadi, Thundercat, Dennis Hamm ja [[Brad Mehldau]].&lt;ref name=&quot;allmusic&quot; /&gt; Cole osales ka Thundercati 2020. aasta [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] võitnud albumil &quot;It Is What It Is&quot;, lüües kalle talle endale pühendatud loos &quot;I Love Louis Cole&quot;. &lt;ref name=&quot;brick&quot;&gt;{{Cite web|last=Roller|first=Emma|url=https://thebrick.house/monday-song-i-love-louis-cole/|title=Monday Song: I Love Louis Cole|website=The Brick House Cooperative|date=April 12, 2021|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;grammy&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.grammy.com/grammys/awards/63rd-annual-grammy-awards-2020|title=63rd Annual GRAMMY Awards (2020)|website=[[Grammy Awards]]|access-date=2021-11-19}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal kirjutas Cole ''[[Grand Theft Auto Online|Grand Theft Auto Online'ile]]'' eksklusiivse loo nimega &quot;Planet X&quot;, mis lisati ''FlyLo FM'' raadiojaama. &lt;ref name=&quot;cayo&quot;&gt;{{Cite web|last=McGlynn|first=Declan|url=https://djmag.com/longreads/grand-theft-autos-musical-legacy-continued-push-boundaries-2020-heres-how|title=Grand Theft Auto's musical legacy continued to push the boundaries in 2020 — here's how|website=[[DJ Mag]]|date=December 21, 2020|access-date=2021-11-12}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;planetx&quot;&gt;{{Cite tweet|number=1339004504151261184|user=louiscolemusic|title=New Louis Cole song in the new grand theft auto. It's called Planet X. It's about how they will name Planet X after me (when they finally find it). It's a good song. It's on the @flyinglotus radio station. Go listen to it while you run over people or whatever you're doing|author=Louis Cole}}&lt;/ref&gt; Knoweri lugu &quot;Fuck the Makeup, Skip the Shower&quot; kõlas varem samas raadiojaamas. &lt;ref name=&quot;fck&quot;&gt;{{Cite web|last=Goble|first=Corban|url=https://pitchfork.com/news/57496-grand-theft-auto-v-reveals-expanded-radio-station-tracklists-for-game-relaunch/|title=Grand Theft Auto V Reveals Expanded Radio Station Tracklists for Game Relaunch|website=Pitchfork|date=November 17, 2014|access-date=2021-11-12}}&lt;/ref&gt; &quot;Planet X&quot; lisati hiljem Cole'i neljandale stuudioalbumile &quot;Quality Over Opinion&quot;, mis ilmus 14. oktoobril 2022 Brainfeederi kaudu. &lt;ref name=&quot;QOO&quot;&gt;{{Cite web|last=Murray|first=Robin|url=https://www.clashmusic.com/news/louis-cole-announces-new-album-quality-over-opinion/|title=Louis Cole Announces New Album 'Quality Over Opinion'|website=[[Clash]]|date=August 23, 2022|access-date=2022-08-23}}&lt;/ref&gt; Veel üks albumi singel &quot;Let it Happen&quot; kandideeris 2023. aastal [[Grammy]] auhinnale parima arranžeeringu, instrumentaali ja vokaali kategoorias ning album tervikuna nomineeriti järgmisel aastal [[Grammy auhind parima alternatiivse jazzalbumi eest|parima alternatiivse jazzalbumi]] kategoorias. &lt;ref name=&quot;Grammy 2024&quot;&gt;{{Cite web|last=Minsker|first=Evan|url=https://pitchfork.com/news/grammy-nominations-2024-see-the-full-list-here/|title=Grammy Nominations 2024: See the Full List Here|website=Pitchfork|date=10 November 2023|access-date=10 November 2023}}&lt;/ref&gt;

Spekuleeritakse, et Cole ja saksofonist [[Sam Gendel]] on kahe anonüümse klouni sürrealistliku muusikalise duo [[Klouni südamik|Clown Core]] taga, kes ühendavad [[Grindcore|grindcore'i]], [[Džäss|jazzi]] ja [[Elektronmuusika|elektroonilist muusikat]] . &lt;ref name=&quot;cali&quot;&gt;{{Cite web|last=Kuhn |first=Sarena |date=October 17, 2020 |title=Clown Core's 'Van' is artful absurdity |url=https://www.dailycal.org/2020/10/07/clown-cores-van-is-artful-absurdity/ |access-date=2021-11-11 |website=[[The Daily Californian]]}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;spin&quot;&gt;{{Cite web|last=Burks|first=Tosten|url=https://www.spin.com/2019/04/louis-cole-jam-sessions-look-fun-as-hell/|title=Louis Cole Jam Sessions Look Fun As Hell|website=[[Spin]]|date=April 5, 2019|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt;

== Stiil ja laulude kirjutamine ==
Cole on klassikalise väljaõppega jazzmuusik ja multiinstrumentalist, kes mängib trumme, klahvpille, kitarri ja bassi, laulab ja produtseerib oma materjali. &lt;ref name=&quot;allaboutjazz&quot;&gt;{{Cite web|last=Sidran|first=Leo|url=https://www.allaboutjazz.com/who-is-louis-cole-louis-cole|title=Who Is Louis Cole|website=[[All About Jazz]]|date=November 18, 2020|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;spin&quot; /&gt; Tema looming sisaldab elemente erinevatest muusikažanridest nagu jazz, [[funk]], pop, [[Avangardism (muusika)|avangard]], elektrooniline, [[Lo-fi muusika|lo-fi]] (varajane) ja grindcore (koos Clown Core'iga). &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;usc&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;cali&quot; /&gt; Cole on nn &quot;magamistoa&quot; muusik, kellele ei meeldi töötada professionaalses salvestusstuudios. &lt;ref name=&quot;passionweiss&quot;&gt;{{Cite web|last=Schube|first=Will|url=https://www.passionweiss.com/2018/10/03/louis-cole-interview/|title=An Interview with Louis Cole|website=Passion of the Weiss|date=October 13, 2018|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; Ta harjutab trumme neli tundi päevas ja kirjutab muusikat seitse tundi päevas. Cole tunneb, et tema missioon on kirjutada oma lemmikmuusikat ja ta &quot;ei [proovi] kunagi [oma] muusikat kellelegi kättesaadavaks teha.&quot; &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; Ta on tuntud kummaliste ja intuitiivsete akordide edenemise poolest. &lt;ref name=&quot;pitchfork&quot; /&gt; Tema laulusõnades on sageli huumorit ja vulgaarsust ning tema muusikat saadavad tihti omatehtud koduvideod. Cole on loomingulisem varastel päevatundidel ja dokumenteerib selle nähtuse oma laulus &quot;The Weird Part of the Night&quot;. &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt;

== Mõjutused ja tunnustus ==
Cole'i mõjutuste hulka kuuluvad teiste hulgas tema isa, [[Stevie Wonder]], [[James Brown]], [[Aretha Franklin]], [[The Beach Boys]], [[Kanada juhatused|Boards of Canada]], [[Nate Wood]], [[The Beatles]] ja [[Skrillex]] . &lt;ref name=&quot;bestfit&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;passionweiss&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;allaboutjazz&quot; /&gt; Cole'i mõjutavad ka ulme- ja videomängude helid ja visuaalid. Ta on öelnud, klassikaliste [[Nintendo]] mängude ja ''Troni'' muusika kujundas Knoweri esteetikat:
{{Cquote|&quot;That music really dug its way deep into my developing brain. There are a lot of imaginative chord changes, pretty melodies, heavy funk grooves, modulations, insane synth trumpet hits and really cool sounds in those games. I still, to this day, strive to include those kinds of things in my music.&quot;|Louis Cole}}
Cole´i parim sõber on Thundercat, kes on nimetanud teda &quot;Los Angelese üheks suurimaks muusikuks&quot;. &lt;ref name=&quot;npr&quot;&gt;{{Cite web|last=Shapiro|first=Ari|url=https://www.npr.org/transcripts/936186995|title=Play It Forward: Thundercat Eases Loneliness With Trippy Music|website=[[NPR]]|date=November 19, 2020|access-date=2021-11-11}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;brick&quot; /&gt; Flying Lotus on avaldanud imetlust Cole'i suhtes ka Twitteris, nimetades teda oma albumi &quot;Flamagra''&quot;'' kirjutamise ajal &quot;superinspiratsiooniks&quot;. &lt;ref name=&quot;flylo&quot;&gt;{{Cite tweet|number=1246168083107950592|user=flyinglotus|title=I love Louis Cole. I love Louis too. He's crazy. All the stories told n this song are true. Louis was actually super inspirational to me in Flamagra time. Check him out @louiscole and listen to @KNOWER_music|author=[[Flying Lotus]]}}&lt;/ref&gt; [[Bob Mintzer]] on kirjeldanud Cole'i kui &quot;tänapäeva muusiku paradigmat&quot;. &lt;ref name=&quot;usc&quot; /&gt; Will Schube Passion of the Weissist on võrrelnud Cole'i &quot;autorlikku lähenemist&quot; teise Los Angelese muusiku [[Ariel Pink|Ariel Pinki]] omaga. &lt;ref name=&quot;passionweiss&quot; /&gt; Emma Roller The Brick House Cooperative'ist on kirjeldanud Cole'i kui &quot;nüristavat, kuid tserebraalset džässiheliloojat ja löökpillimängijat, kes lööb välja ajusulavalt keerulisi biite Terminaatori-laadse täpsusega&quot;. &lt;ref name=&quot;brick&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;1&quot;&gt;&lt;/references&gt;
{{Viited}}

{{DEFAULTSORT:Cole}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide trummarid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide džässmuusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</text>
      <sha1>b3tywilpa4zmsphnlfjc57sbm552g2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Everywhere at the End of Time</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671285</id>
    <revision>
      <id>7201730</id>
      <parentid>6738369</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:35:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13193" sha1="3xs8p4iq80xfiaq8ns98qdjckr7ij1o" xml:space="preserve">{{Albumi info
| nimi=&quot;Everywhere at the End of Time&quot;
| esitaja=[[The Caretaker]]i 
| väljaantud=22. september 2016 – 14. märts 2019
| stuudio=Calyx Mastering, [[Berliin]]
| stiil=''[[ambient]]'', [[avangardism (muusika)|avangard]], ''[[dark ambient]]'', [[elektronmuusika|elektrooniline]], [[eksperimentaalmuusika|eksperimentaalne]]
| liigitus=[[stuudioalbum]]ite seeria
| pikkus=390:31
| produtsent=Leyland Kirby
| plaadifirma=History Always Favours the Winners
}}
'''&quot;Everywhere at the End of Time'''&quot; on üheteistkümnes inglise [[Elektronmuusika|elektroonilise muusiku]] Leyland Kirby aliase [[The Caretaker]] all avaldatud heliteos. 2016. ja 2019. aasta vahel välja antud kuus [[stuudioalbum]]it koosnevad järk-järgult degradeeruvatest [[Ball|ballisaali]] muusika [[Sämpel|sämplitest]], mis kujutavad heliliselt [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] kulgu. 

Pärast tema 2011. aasta albumi &quot;An Empty Bliss Beyond This World&quot; edu otsustas Kirby produtseerida Caretakeri aliase all veel ühe viimase teose.&lt;ref name=&quot;Doran-2016a&quot;&gt;{{Cite web|last=Doran|first=John|url=https://thequietus.com/articles/21069-albums-of-the-month-september-the-caretaker-twin-peaks-wilco-jenny-hval|title=The Best New Music You Missed In September|website=[[The Quietus]]|date=7 October 2016|access-date=8 June 2021|archive-url=https://archive.today/20220908124841/https://thequietus.com/articles/21069-albums-of-the-month-september-the-caretaker-twin-peaks-wilco-jenny-hval|archive-date=8 September 2022|at=sec.&amp;nbsp;The Caretaker – ''Everywhere at the End Of Time''|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Albumid lindistati [[Kraków]]i linnas ning avaldati kuuekuuliste vahedega, et edasi anda mulje aja kulgemisest.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Doran|first=John|url=https://thequietus.com/articles/20970-leyland-james-kirby-interview-the-caretaker|title=Interview {{!}} Out Of Time: Leyland James Kirby And The Death Of A Caretaker|website=[[The Quietus]]|date=22 September 2016|access-date=7 April 2021|archive-url=https://archive.today/20220808080245/https://thequietus.com/articles/20970-leyland-james-kirby-interview-the-caretaker|archive-date=8 August 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Albumite kaaned kujundas Kirby sõber ja [[Abstraktsionism|abstraktne kunstnik]] [[Ivan Seal]]. Sarja võrreldi helilooja [[William Basinski]] ja elektroonilise muusiku [[Burial]]i teostega,&lt;ref name=&quot;Hazelwood-2021&quot;&gt;{{Cite web|last=Hazelwood|first=Holly|url=https://spectrumculture.com/2021/01/18/rediscover-the-caretaker-everywhere-at-the-end-of-time/|title=Rediscover: The Caretaker: ''Everywhere at the End of Time''|website=Spectrum Culture|date=18 January 2021|access-date=4 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210129120613/https://spectrumculture.com/2021/01/18/rediscover-the-caretaker-everywhere-at-the-end-of-time/|archive-date=29 January 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ning hilisemad albumid ehk &quot;staadiumid&quot; olid mõjutatud [[Avangardism (muusika)|avangardliku]] helilooja [[John Cage|John Cage'i]] poolt.&lt;ref name=&quot;Bates-2018&quot;&gt;{{Cite web|last=Bates|first=Landon|url=https://believermag.com/logger/the-process-the-caretaker/|title=The Process: The Caretaker|website=[[The Believer]]|date=18 September 2018|access-date=7 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210513133038/https://believermag.com/logger/the-process-the-caretaker/|archive-date=13 May 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Albumite sari on kuus tundi pikk ning läbivalt iseloomustab seda [[müra]].&lt;ref name=&quot;Beane-2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Beane|first=Pat|url=https://www.tinymixtapes.com/music-review/caretaker-everywhere-end-time|title=The Caretaker – ''Everywhere at the end of time'' {{!}} Music Review|website=[[Tiny Mix Tapes]]|date=7 November 2016|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210423132701/https://www.tinymixtapes.com/music-review/caretaker-everywhere-end-time|archive-date=23 April 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Falisi-2019&quot;&gt;{{Cite web|last=Falisi|first=Frank|url=https://www.tinymixtapes.com/music-review/caretaker-everywhere-end-time-stage-6|title=The Caretaker – ''Everywhere at the end of time – Stage 6'' {{!}} Music Review|website=[[Tiny Mix Tapes]]|date=30 April 2019|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210423132726/https://www.tinymixtapes.com/music-review/caretaker-everywhere-end-time-stage-6|archive-date=23 April 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Ehkki esimesed kolm staadiumi sarnanevad Caretakeri 2011. aasta albumiga, siis viimased kolm eristuvad märgatavalt Kirby varasematest ''[[ambient]]''-žanri teostest.&lt;ref name=&quot;Bowe-2018&quot;&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/the-caretaker-everywhere-at-the-end-of-time-stage-4/|title=The Caretaker: ''Everywhere at the End of Time – Stage 4'' Album Review|website=[[Pitchfork]]|date=26 April 2018|access-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210320175535/https://pitchfork.com/reviews/albums/the-caretaker-everywhere-at-the-end-of-time-stage-4/|archive-date=20 March 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; &quot;Everywhere'i&quot; muusika maalib kuulajale pildi patsiendi haigusest ja surmast, tema tunnetest, ning surmaeelse paradoksaalse selguse fenomenist.&lt;ref name=&quot;Hazelwood-2021&quot; /&gt; Sarja jaoks huvi tekitamiseks filmis anonüümne [[visuaalkunst]]nik Weirdcore esimese kahe staadiumi jaoks albumitega sama pikad muusikavideod.&lt;ref name=&quot;vvmtest-2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Kirby|first=Leyland|url=https://www.youtube.com/watch?v=HlCKYeQFw3U|title=The Caretaker – ''Everywhere at the end of time – Stage 1'' (WEIRDCORE.TV)|publisher=vvmtest|date=22 September 2016|access-date=18 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210509012512/https://www.youtube.com/watch?v=HlCKYeQFw3U|archive-date=9 May 2021|author-link=The Caretaker|via=YouTube|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;vvmtest-2017&quot;&gt;{{Cite web|last=Kirby|first=Leyland|url=https://www.youtube.com/watch?v=Is8FSKprMPI|title=The Caretaker – ''Everywhere at the end of time – Stage 2'' (WEIRDCORE.TV)|publisher=vvmtest|date=17 September 2017|access-date=18 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210505180446/https://www.youtube.com/watch?v=Is8FSKprMPI|archive-date=5 May 2021|author-link=The Caretaker|via=YouTube|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Kirby ei olnud algul huvitatud &quot;Everywhere'i&quot; produtseerimisest, kuna pidas mõtet liiga edvistavaks. Ka kulus tal selleks tööks tavalisest rohkem aega.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot; /&gt; Albumite kaante kujundus pälvis tähelepanu Prantsusmaal korraldatud [[kunstinäitus]]el &quot;Everywhere, an Empty Bliss&quot;, mis oli nimetatud Caretakeri varem avaldamata lugudest koosneva 2019. aasta albumi järgi.&lt;ref name=&quot;After-2016&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.frac-auvergne.fr/wp-content/uploads/pdfs_expos/8053_DOSSIER%20PEDAGOGIQUE%20Ivan%20Seal%20et%20The%20Caretaker.pdf|title=IVAN SEAL / THE CARETAKER – ''everywhere, an empty bliss'' (DOSSIER PÉDAGOGIQUE)|publisher=FRAC Auvergne|access-date=20 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20200506215538/https://www.frac-auvergne.fr/wp-content/uploads/pdfs_expos/8053_DOSSIER%20PEDAGOGIQUE%20Ivan%20Seal%20et%20The%20Caretaker.pdf|archive-date=6 May 2020|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Iga staadium leidis kriitikutelt üha kasvavat heakskiitu ning selle pikkus ja dementsusest kõnelev aines tõi paljudes neist esile tugevad emotsioonid.&lt;ref name=&quot;Gurney-2019&quot;&gt;{{Cite web|last=Gurney|first=Dave|url=https://www.tinymixtapes.com/features/2010s-favorite-100-music-releases-decade?page=2|title=2010s: Favorite 100 Music Releases of the Decade|website=[[Tiny Mix Tapes]]|date=19 December 2019|access-date=29 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210501021628/https://www.tinymixtapes.com/features/2010s-favorite-100-music-releases-decade?page=2|archive-date=1 May 2021|at=p.&amp;nbsp;3, sec.&amp;nbsp;41.&amp;nbsp;The Caretaker – ''Everywhere at the end of time''|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Nixon-2021&quot;&gt;{{Cite web|last=Nixon|first=Luke|url=http://summit.sfu.ca/item/21536|title=Beyond representation: Music, language, and mental life|publisher=[[Simon Fraser University]]|date=12 April 2021|access-date=24 July 2022|pages=104–109}}&lt;/ref&gt; &quot;Everywhere'i&quot; loetakse Kirby [[meistriteos]]eks ning see kuulub 2010. aastate kõige enam kiidetud muusikalindistuste hulka.&lt;ref name=&quot;Gurney-2019&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Clarke-2020&quot;&gt;{{Cite web|last=Clarke|first=Patrick|url=https://thequietus.com/articles/29098-the-caretaker-tiktok-everywhere-at-the-end-of-time-interview|title=''Everywhere At The End Of Time'' Becomes TikTok Challenge (Leyland James Kirby gives us his reaction)|website=[[The Quietus]]|date=19 October 2020|access-date=6 April 2021|archive-url=https://archive.today/20221001001921/https://thequietus.com/articles/29098-the-caretaker-tiktok-everywhere-at-the-end-of-time-interview|archive-date=1 October 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Dementsuspatsientide hooldajad kiitsid albumeid selle eest, et need kasvatasid kaastundevõimet nooremate kuulajate hulgas,&lt;ref name=&quot;Ezra-2020&quot;&gt;{{Cite web|last=Ezra|first=Marcus|url=https://www.nytimes.com/2020/10/23/style/tiktok-caretaker-challenge-dementia.html|title=Why Are TikTok Teens Listening to an Album About Dementia?|website=[[The New York Times]]|date=23 October 2020|access-date=21 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210408232712/https://www.nytimes.com/2020/10/23/style/tiktok-caretaker-challenge-dementia.html|archive-date=8 April 2021|url-access=limited|url-status=live}}&lt;/ref&gt; kuigi mõnede arstide arust oli sari liiga lineaarne.&lt;ref name=&quot;AFP-2021&quot;&gt;{{Cite web|last=AFP|url=https://www.courrier-picard.fr/id232183/article/2021-09-19/un-disque-pour-vivre-la-maladie-dalzheimer-de-linterieur|title=Un disque pour vivre la maladie d'Alzheimer de l'intérieur|trans-title=A record to experience Alzheimer's disease from the inside|publisher=[[La Une]]|website=Le Courrier picard|date=19 September 2021|access-date=31 March 2022|language=fr|archive-url=https://web.archive.org/web/20220331235351/https://www.courrier-picard.fr/id232183/article/2021-09-19/un-disque-pour-vivre-la-maladie-dalzheimer-de-linterieur|archive-date=31 March 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Sarjast sai 2020. aastate alguses internetifenomen ning selle osi kasutati paljudes [[Meem|internetimeemides]].&lt;ref name=&quot;Clarke-2020&quot; /&gt;

== Taust ==
Leyland Kirby võttis 1999. aastal oma [[pseudonüüm]]iks The Caretaker, mille all ta hakkas avaldama [[bigbänd]]i muusika sämplitest koosnevaid heliteoseid. Kirby töö leidis mõjutust kummitava ballisaali stseenist [[Stanley Kubrick]]u 1980. aasta filmist &quot;[[Hiilgus]]&quot;, ning ta andis 1999. aastal välja oma aliase all esimese stuudioalbumi &quot;Selected Memories from the Haunted Ballroom&quot;.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot; /&gt; Tema esimesed albumid sisaldasid näiteid ''[[ambient]]''-stiilist, mis tuli hiljem esile tema viimastes salvestistes.&lt;ref name=&quot;Parks-2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Parks|first=Andrew|url=https://daily.bandcamp.com/features/the-caretaker-leyland-kirby-interview|title=Leyland Kirby on The Caretaker's New Project: Six Albums Exploring Dementia|website=[[Bandcamp Daily]]|date=17 October 2016|access-date=19 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210419215708/https://daily.bandcamp.com/features/the-caretaker-leyland-kirby-interview|archive-date=19 April 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Projekt käsitles mälukaotuse temaatikat kolmetunnisel albumil &quot;Theoretically Pure Anterograde Amnesia&quot; (2005), mis kujutab heliliselt anterograadset [[amneesia]]t. 2008. aasta album &quot;Persistent Repetition of Phrases&quot; kõneles [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõvest]], mille järel pälvis Caretakeri alias kriitikute ja laiema publiku tähelepanu.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot; /&gt;

Tema 2011. aasta albumit &quot;An Empty Bliss Beyond This World&quot; tunnustati Alzheimeri tõve temaatika käsitluse eest.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot; /&gt; Kuigi Kirby ei soovinud algselt Caretakeri aliase all enam muusikat produtseerida, veenis albumi edu teda projekti jätkata. Tema arust oli ainus loogiline järgmine samm kujutada dementsuse kulgu, mis avalduks järk-järgult kuue albumi jooksul.&lt;ref name=&quot;Parks-2016&quot; /&gt; Kirby ei näinud, et ta saaks pärast seda enam Caretakerina muusikat produtseerida, ning &quot;Everywhere at the End of Time&quot; esindab Caretakeri aliase enda sümboolset surma.&lt;ref name=&quot;Doran-2016&quot; /&gt; Sellest lähtuvalt sisaldab seeria sämpleid ka Caretakeri enda varasematest teostest.&lt;ref name=&quot;Vukos-2021&quot;&gt;{{Cite news|last=Vukos|first=Luka|url=https://www.headstuff.org/entertainment/music/caretaker-everywhere-end-time/|title=Remembering {{!}} The Caretaker &amp; ''Everywhere at the End Of Time''|website=HeadStuff|date=22 June 2021|access-date=24 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210623115916/https://www.headstuff.org/entertainment/music/caretaker-everywhere-end-time/|archive-date=23 June 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.discogs.com/release/14596513 &quot;Everywhere at the End of Time&quot;] andmekogus [[Discogs]]
* [https://www.youtube.com/watch?v=wJWksPWDKOc &quot;Everywhere At The End Of Time - Stages 1-6 (Complete)&quot;] Leyland Kirby [[YouTube|YouTube'i]] kanalil

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]]</text>
      <sha1>3xs8p4iq80xfiaq8ns98qdjckr7ij1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>So (album)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672266</id>
    <revision>
      <id>7201667</id>
      <parentid>7045889</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:49:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13361" sha1="podhp27glyyh39nbyreqjd17h5chrlq" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} {{Vikinda|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{Albumi info|liigitus=stuudio|nimi=&quot;So&quot;|esitaja=[[Peter Gabriel]]i|väljaantud=19. mai 1986|lindistatud=veebruar-detsember 1985|stuudio=[[Ashcombe House]], [[Swainswick]], [[Somerset]], Suurbritannia&lt;br/&gt;
Power Station, New York, New York, Ameerika Ühendriigid|stiil=[[popmuusika]],&lt;ref name=&quot;ultimate classic rock&quot;&gt;{{cite web |url=http://ultimateclassicrock.com/peter-gabriel-so/ |title=That Time Peter Gabriel Conquered the World with So |last=Allen |first=Jim |date=19 May 2016 |website=Ultimate Classic Rock |access-date=21 September 2018 |archive-date=21 September 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180921153206/http://ultimateclassicrock.com/peter-gabriel-so/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt; ''[[art pop]]'',&lt;ref name=&quot;paste&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.pastemagazine.com/articles/2011/10/peter-gabriel-new-blood.html |title=Peter Gabriel: New Blood |last=Reed |first=Ryan |date=11 October 2011 |website=[[Paste]] |access-date=24 June 2018 |archive-date=24 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180624063949/https://www.pastemagazine.com/articles/2011/10/peter-gabriel-new-blood.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt; ''[[art rock]]'',&lt;ref name=&quot;AllMusic&quot;/&gt; [[progressiivne pop]],&lt;ref name=&quot;munro&quot;&gt;{{cite web|last1=Munro|first1=Scott|title=Steven Wilson meets Bollywood in Permanating video|url=http://teamrock.com/news/2017-07-21/steven-wilson-meets-bollywood-in-permanating-video|website=[[Team Rock]]|date=21 July 2017|access-date=22 July 2017|archive-date=7 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170807152440/http://teamrock.com/news/2017-07-21/steven-wilson-meets-bollywood-in-permanating-video|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ''[[worldbeat]]''|pikkus=41:56 (vinüül)&lt;br/&gt;46:21 (CD)|plaadifirma=[[Charisma Records|Charisma]], [[Virgin Records|Virgin]], [[Geffen Records|Geffen]]|produtsent=Peter Gabriel, [[Daniel Lanois]]}}
'''&quot;So&quot;''' on inglise laulja ja laulukirjutaja [[Peter Gabriel]]i viies stuudioalbum, mille andsid 19. mail 1986 välja plaadifirmad [[Charisma Records]] ja [[Virgin Records]]. 

Pärast 1984. aasta filmi &quot;[[Linnuke]]&quot; [[heliriba]]l töötamist oli muusikaprodutsent [[Daniel Lanois]] teretulnud jääma Gabrieli Somerseti koju, et 1985. aasta jooksul teha koostööd tema järgmisel sooloprojektil.&lt;ref name=&quot;Gabriel 2012&quot; /&gt;{{Rp|loc=11:00}}&lt;ref name=&quot;Easlea 2013&quot; /&gt;{{Rp|p=246}} Albumi esimestel salvestustel olid kohal Gabriel, Lanois ja kitarrist [[David Rhodes]], ning neile lisandusid hiljem ka mitmed löökpillimängijad.&lt;ref name=&quot;Easlea 2013&quot; /&gt;{{Rp|p=248}}

Kuigi Gabriel jätkas eesrindlikult [[Fairlight CMI]] digitaalse [[Sampler|sampliva]] süntesaatori kasutamist, olid nendel sessioonidel esitatud lood vähem eksperimentaalsed kui tema eelmised tööd.&lt;ref name=&quot;rockhall&quot;&gt;{{cite web|last1=Hermes|first1=Will|url=http://rockhall.com/inductees/peter-gabriel/bio/|title=Peter Gabriel biography|publisher=[[Rock and Roll Hall of Fame]]|access-date=18 September 2014|quote=The album made Gabriel one of the biggest names in pop|archive-url=https://web.archive.org/web/20141012213558/http://rockhall.com/inductees/peter-gabriel/bio/|archive-date=12 October 2014|author-link1=Will Hermes|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;bb86&quot;&gt;{{cite magazine|last1=Moon|first1=Tom|title=Gabriel Looks For Live Sound in the Studio|url=https://books.google.com/books?id=7iQEAAAAMBAJ&amp;q=peter+gabriel+fairlight+cmi&amp;pg=PT19|access-date=20 August 2014|magazine=[[Billboard]]|date=26 July 1986|ref=bb86|archive-date=24 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210924202813/https://books.google.com/books?id=7iQEAAAAMBAJ&amp;q=peter+gabriel+fairlight+cmi&amp;pg=PT19|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Gabriel leidis siiski mõjutusi mitmekesistest allikatest, sulandades popi, souli ja kunstiroki kokku elementidega traditsioonilisest maailmamuusikast, eriti aafrika ja brasiilia stiilidest.&lt;ref name=&quot;AllMusic&quot;&gt;{{cite web|last=Erlewine|first=Stephen Thomas|url=http://www.allmusic.com/album/so-mw0000650174|title=So – Peter Gabriel|publisher=AllMusic|access-date=2 December 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231202173546/https://www.allmusic.com/album/so-mw0000650174|archive-date=2 December 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;quietus&quot;&gt;{{cite news|last1=Wallace|first1=Wyndham|url=http://thequietus.com/articles/10526-peter-gabriel-so-reissue-review|title=Reviews: Peter Gabriel: So (Reissue)|work=[[The Quietus]]|date=30 October 2012|access-date=28 July 2014|archive-url=https://archive.today/20140507172156/http://thequietus.com/articles/10526-peter-gabriel-so-reissue-review|archive-date=7 May 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt; &quot;So&quot; esindas &quot;anti-pealkirja&quot;, peegeldades plaadifirma survet, mis tulenes Gabrieli põiklustest oma muusikat &quot;õigesti&quot; turustada – tema neli seni avaldatud stuudioalbumit kandsid kõik nime &quot;Peter Gabriel&quot;.&lt;ref name=&quot;Gabriel 2012&quot; /&gt;{{Rp|loc=49:40}} Gabriel esitas &quot;So&quot; lugusid oma turneel &quot;This Way Up&quot; (1986–1987), ning sel perioodil ka inimõiguste ja heategevusega seotud kontsertidel.&lt;ref name=&quot;Easlea 2013&quot; /&gt;{{Rp|pp=266–267}}

Peetud tema parimaks ja kõige ligipääsetavamaks albumiks,&lt;ref name=&quot;rollingstone&quot;&gt;{{cite magazine|last1=Holmes|first1=Tim|title=So|url=https://www.rollingstone.com/music/albumreviews/so-19860814|access-date=28 July 2014|magazine=[[Rolling Stone]]|date=14 August 1986|archive-date=15 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140815221306/http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/so-19860814|url-status=live}}&lt;/ref&gt; saatis albumit &quot;So&quot; kohe ka kommertsedu. Albumist sai tema enimmüüdud soolosalvestis, pälvides viiekordse [[Plaatinaplaat|plaatinaplaadi]] tunnistuse [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|Ameerika Fonogrammitootjate Liidult]] ja kolmekordse plaatinaplaadi tunnistuse [[Briti Fonogrammitööstus]]elt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=American album certifications – Peter Gabriel – So |url=https://www.riaa.com/gold-platinum/ |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=RIAA |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Placebo, A Place For Us To Dream, Album |url=https://www.bpi.co.uk/award/6033-3740-2 |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=BPI |keel=en}}&lt;/ref&gt; Albumi peasinglit &quot;Sledgehammer&quot; reklaamiti uudses ''[[stop-motion]]''&lt;nowiki/&gt;'i tehnikas animeeritud muusikavideoga, ning see leidis erilist edu, jõudes [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohale,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-12-23 |pealkiri=The Number Ones: Peter Gabriel’s “Sledgehammer” |url=https://www.stereogum.com/2111226/the-number-ones-peter-gabriels-sledgehammer/columns/the-number-ones/ |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Stereogum |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning võites rekordiliselt üheksa [[MTV Video Music Awards|MTV Video Music Awardsi]] auhinda.&lt;ref&gt;{{cite magazine|last1=Levy|first1=Glen|title=The 30 All-TIME Best Music Videos|url=http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2085389_2085392_2085368,00.html|access-date=14 August 2014|magazine=[[Time]]|date=28 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20120228125440/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0%2C28804%2C2085389_2085392_2085368%2C00.html|archive-date=28 February 2012|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Sellele järgnesid neli singlit, &quot;Don't Give Up&quot; (duett [[Kate Bush]]iga), &quot;Big Time&quot;, &quot;In Your Eyes&quot; ja &quot;Red Rain&quot;.&lt;ref name=&quot;UKsingles&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.officialcharts.com/artist/16171/peter-gabriel/|title=Peter Gabriel singles chart history|publisher=[[Official Charts Company]]|access-date=10 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021211556/https://www.officialcharts.com/artist/16171/peter-gabriel/|archive-date=21 October 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Album pälvis positiivseid arvustusi enamikult kriitikutelt, kes kiitsid albumi meloodiaid ja žanrite sulandamist,&lt;ref name=&quot;latimes&quot;&gt;{{cite news|last1=Atkinson|first1=Terry|url=http://articles.latimes.com/1986-05-25/entertainment/ca-7016_1_peter-gabriel|title=Gabriel's 'So': The Play's The Thing|work=[[Los Angeles Times]]|date=25 May 1986|access-date=28 July 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20150919220609/http://articles.latimes.com/1986-05-25/entertainment/ca-7016_1_peter-gabriel|archive-date=19 September 2015|url-status=live}}&lt;/ref&gt; kuigi mõned hilisemad arvustused kritiseerisid selle ülemäärast kommertslikust ja 1980. aastate kõla.&lt;ref name=&quot;Buckley&quot;&gt;{{cite journal|last=Buckley|first=David|title=Peter Gabriel: ''So''|journal=Mojo|issue=229|date=December 2012}}&lt;/ref&gt; &quot;So&quot; oli nomineeritud [[Grammy auhind|Grammy auhinnale]] aasta albumi kategoorias, aga kaotas [[Paul Simon]]i albumile &quot;[[Graceland (album)|Graceland]]&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&amp;field_nominee_work_value=&amp;year=1986&amp;genre=All|title=1986 Winners (29th Annual Ceremony)|publisher=[[National Academy of Recording Arts and Sciences]]|access-date=14 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221000813/http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&amp;field_nominee_work_value=&amp;year=1986&amp;genre=All|archive-date=21 February 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?id=cywtAAAAIBAJ&amp;pg=1379,1280086&amp;dq|title=Veterans top Grammy nominations|work=[[The Herald]]|date=8 January 1987|access-date=14 August 2014|archive-url=https://archive.today/20121204180046/http://news.google.com/newspapers?id=cywtAAAAIBAJ&amp;sjid=Cb0EAAAAIBAJ&amp;pg=1379,1280086&amp;dq|archive-date=4 December 2012|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; &quot;So&quot; on ilmunud mitmetes 1980. aastate parimate albumite nimekirjades ning ajakiri [[Rolling Stone]] arvas selle oma 2003. ja 2020. aasta [[Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema albumi loend|kõigi aegade 500 parema albumi]] hulka.&lt;ref&gt;{{cite magazine|title=500 Greatest Albums of All Time, Peter Gabriel: So|url=https://www.rollingstone.com/music/lists/500-greatest-albums-of-all-time-20120531/peter-gabriel-so-20120524|magazine=Rolling Stone|access-date=14 August 2014|archive-date=20 September 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140920221523/http://www.rollingstone.com/music/lists/500-greatest-albums-of-all-time-20120531/peter-gabriel-so-20120524|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/peter-gabriel-so-3-1062936/|title=500 Greatest Albums of All Time|magazine=Rolling Stone|date=22 September 2020|access-date=14 November 2020|archive-date=14 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201114184744/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/peter-gabriel-so-3-1062936/|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal valiti see 82. kohale [[Colin Larkin]]i kõigi aegade 1000 parima albumi edetabelis.&lt;ref name=&quot;Larkin&quot;&gt;{{cite book|author=Colin Larkin|date=2000|title=[[All Time Top 1000 Albums]]|publisher=[[Virgin Books]]|isbn=0-7535-0493-6|page=69|edition=3rd}}&lt;/ref&gt; &quot;So&quot; [[Masterdamine|masterdati]] uuesti 2002. aastal,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.amazon.co.uk/So-GABRIEL/dp/B000067UTT|title=So|website=Amazon UK|access-date=15 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140819085449/http://www.amazon.co.uk/So-GABRIEL/dp/B000067UTT|archive-date=19 August 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt; lindistati osaliselt uuesti Gabrieli 2011. orkestriprojekti &quot;[[New Blood]]&quot; jaoks&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Erlewine|first1=Stephen Thomas|url=http://www.allmusic.com/album/new-blood-mw0002202223|title=New Blood – Peter Gabriel|publisher=AllMusic|access-date=15 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140705132018/http://www.allmusic.com/album/new-blood-mw0002202223|archive-date=5 July 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ning anti välja kogumikuna 2012. aastal.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.amazon.co.uk/25th-Anniversary-Deluxe-Box-set/dp/B008BSPQ3E/|title=So [25th Anniversary Deluxe Box set]|website=Amazon UK|access-date=15 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140819214858/http://www.amazon.co.uk/25th-Anniversary-Deluxe-Box-set/dp/B008BSPQ3E|archive-date=19 August 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 

== Lood ==
{{Lugude nimekiri
| headline     = Esimene külg
| title1       = Red Rain
| length1      = 5:39
| title2       = Sledgehammer
| length2      = 5:12
| title3       = Don't Give Up
| length3      = 6:33
| title4       = That Voice Again
| length4      = 4:53
}}
{{Lugude nimekiri
| headline     = Teine külg
| total_length =
| title1       = In Your Eyes
| length1      = 5:27
| title2       = Mercy Street
| length2      = 6:22
| title3       = Big Time
| length3      = 4:28
| title4       = We Do What We're Told (Milgram's 37)
| length4      = 3:22
| title5       = This Is the Picture (Excellent Birds)
| length5      = 4:25
}}

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Gabriel 2012&quot;&gt;{{cite AV media |title=Classic Albums: So |series=[[Classic Albums]] |date=22 October 2012 |location=United Kingdom |publisher=[[Eagle Rock Entertainment]] and Peter Gabriel Records Ltd.|ref=CITEREFGabriel2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Easlea 2013&quot;&gt;{{cite book |last1=Easlea |first1=Daryl |title=Without Frontiers: The Life and Music of Peter Gabriel |url=https://archive.org/details/withoutfrontiers0000easl_b2d0 |date=2013 |publisher=[[Omnibus Press]] |location=London |isbn=978-1-78038-315-6 }}&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]]
[[Kategooria:1986. aasta albumid]]</text>
      <sha1>podhp27glyyh39nbyreqjd17h5chrlq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiinas blokeeritud veebilehtede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672471</id>
    <revision>
      <id>7201711</id>
      <parentid>7154548</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:00:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44143" sha1="8iqapddoaxbee0u44wvk5vg9xyu1ue7" xml:space="preserve">[[Mandri-Hiina]]s on riigi [[Internetitsensuur Hiinas|internetitsensuuri]] raames paljud [[domeeninimi|domeeninimed]] blokeeritud. Enamiku rakenduste ja veebisaitide blokeerimine on tingitud sellest, et ettevõtted ei taha järgida [[Hiina]] andmekogumis- ja privaatsuseeskirju. Siin on loetletud märkimisväärsemad blokeeritud veebilehed. Loend ei puuduta [[Üks riik, kaks süsteemi|ühe riigi, kahe süsteemi]] poliitikaga seotud territooriumeid ([[Hongkong]] ja [[Macau]]).

==Prominentsed Mandri-Hiinas blokeeritud veebilehed==
{{ajakohasta|kuu=juuli|aasta=2023}}
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
|-
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Veebileht !! Domeen !! URL !! Kategooria !! Keel !! Aeg !! Olek
|-
| [[Google]]||google.com || www.google.com&lt;br /&gt;drive.google.com&lt;br /&gt;chat.google.com&lt;br /&gt;scholar.google.com || Otsingumootor || Mitmekeelne || 2010–&lt;ref name=&quot;googleblock&quot;&gt;{{cite news |last=Leskin |first=Paige |date=10. oktoober 2019 |title=Here are all the major US tech companies blocked behind China's 'Great Firewall' |url=https://www.businessinsider.com/major-us-tech-companies-blocked-from-operating-in-china-2019-5 |access-date=18. aprillil 2020 |work=[[Business Insider]] |archive-date=2. mai 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200502023357/https://www.businessinsider.com/major-us-tech-companies-blocked-from-operating-in-china-2019-5 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref name=&quot;FBTWYT&quot;&gt;{{Cite web|author=Jun Mai|url=http://www.scmp.com/news/china/policies-politics/article/2152102/chinese-holiday-island-unlock-facebook-twitter-and|title=Chinese holiday island to unlock Facebook, Twitter for foreigners|date=22. juuni 2018|access-date=24. juunil 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180625062528/http://www.scmp.com/news/china/policies-politics/article/2152102/chinese-holiday-island-unlock-facebook-twitter-and|archive-date=25. juuni 2018|url-status=live|work=[[South China Morning Post]]|location=Hong Kong}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[YouTube]]||youtube.com || www.youtube.com ||Video || Mitmekeelne ||2009–&lt;ref name=&quot;Google services blocked in China&quot;&gt;{{Cite web|date=9. november 2012|title=Google services blocked in China|url=http://www.theguardian.com/technology/2012/nov/09/google-services-blocked-china-gmail|access-date=21. mail 2021|website=the Guardian|language=en|archive-date=11. jaanuar 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111131407/https://www.theguardian.com/technology/2012/nov/09/google-services-blocked-china-gmail|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref name=&quot;FBTWYT&quot; /&gt;
|-
| [[Facebook]]||facebook.com || www.facebook.com || Sotsiaalmeedia || Mitmekeelne || juuli (või varem) 2009–&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|title=China's Facebook Status: Blokeeritud|url=http://blogs.abcnews.com/theworldnewser/2009/07/chinas-facebook-status-blocked.html|access-date=21. mail 2021|website=ABC Uudised|language=en|archive-date=11. juuli 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090711081856/http://blogs.abcnews.com/theworldnewser/2009/07/chinas-facebook-status-blocked.html|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Wauters&quot;&gt;{{cite news |url=https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/07/07/AR2009070701162.html |title=China Blocks Access To Twitter, Facebook After Riots |work=washingtonspost.com |access-date=3. juunil 2010 |first=Robin |last=Wauters |date=7. juuli 2009 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100919204716/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/07/07/AR2009070701162.html |archive-date=19. september 2010 }}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://time.com/6139988/countries-where-twitter-facebook-tiktok-banned/ |title=China Blocks Access To Twitter, Facebook After Riots |work=time.com |date=18. jaanuar 2022 |first=Eloise |last=Barry |access-date=2024-03-20 |archive-date=2022-02-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220208093530/https://time.com/6139988/countries-where-twitter-facebook-tiktok-banned/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Vikipeedia]]|| wikipedia.org || wikipedia.org || Entsüklopeedia || Mitmekeelne || 23. aprill 2019 – &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|last1=iyouport.org|last2=Foundation|first2=Open Culture|last3=Singh|first3=Sukhbir|last4=Filastò|first4=Arturo|last5=Xynou2019-05-04|first5=Maria|date=4. mai 2019|title=China is now blocking all language editions of Wikipedia|url=https://ooni.org/post/2019-china-wikipedia-blocking/|access-date=21. mail 2021|website=ooni.org|language=en|archive-date=9. aprill 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210409231235/https://ooni.org/post/2019-china-wikipedia-blocking/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite news|title=Search result not found: China bans Wikipedia in all languages|language=en-US|newspaper=Washington Post|url=https://www.washingtonpost.com/business/2019/05/15/china-bans-wikipedia-all-languages/|access-date=21. mail 2021|issn=0190-8286|archive-date=7. juuni 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607003155/https://www.washingtonpost.com/business/2019/05/15/china-bans-wikipedia-all-languages/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Marxists Internet Archive]]|| marxists.org || marxists.org || Entsüklopeedia || Mitmekeelne || u 2005 – hiljemalt 2007&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Cohen |first1=Noam |author1-link=Noam Cohen |title=Who's Attacking an Online Marxist Archive? China Is Suspected of Trying to Block Access to Texts |url=https://www.nytimes.com/2007/02/05/technology/05marxist.html |access-date=18. novembril 2022 |work=[[The New York Times]] |date=5. veebruar 2007 |quote=But he noted that the archive has been temporarily banned by the Chinese government before, about two years ago. 'There is a motive,' he said. 'They have done it to us in the past. What they are doing is targeting just the Chinese files.'}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; | Avatud
|-
| [[Reddit]] || reddit.com || www.reddit.com  || Sotsiaalmeedia|| Mitmekeelne  || 2018–&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Truong|first=Alice|title=Users in China found Reddit blocked over the weekend|url=https://qz.com/1354441/china-blocked-reddit-but-access-is-returning-for-some-users/|access-date=21. mail 2021|website=Quartz|date=13. august 2018 |language=en|archive-date=18. aprill 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418223808/https://qz.com/1354441/china-blocked-reddit-but-access-is-returning-for-some-users/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Fandom]]||fandom.com ||community.fandom.com||Viki||Mitmekeelne||2022–|| style=&quot;background: #ffff90;&quot;| Osaliselt blokeeritud
|-
| [[Netflix]]|| netflix.com || www.netflix.com || Meelelahutus ||Mitmekeelne ||2012–|| style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; | Avatud (teenus pole saadaval)&lt;ref&gt;{{cite web |title=Where is Netflix available? |url=https://help.netflix.com/en/node/14164 |website=Netflix Help Center |access-date=5. septembril 2020 |language=en |archive-date=7. juuli 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170707184542/https://help.netflix.com/en/node/14164 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Zoom (rakendus)|Zoom]] || zoom.us || zoom.us || Suhtlus|| Inglise|| 9. september – november 2019&lt;ref&gt;{{cite news |title=China blocks US video-conferencing tool Zoom |url=https://technode.com/2019/09/09/china-blocks-us-video-conferencing-tool-zoom/ |access-date=17. mail 2020 |work=TechNode |date=9. september 2019 |archive-date=16. mai 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200516031735/https://technode.com/2019/09/09/china-blocks-us-video-conferencing-tool-zoom/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; | Avatud
|-
| [[Blogger (teenus)|Blogspot]]|| blogspot.com || blogspot.com ||Blogi|| Inglise || mai 2009–&lt;ref name=&quot;guardian896420&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rsf896420&quot;&gt;{{cite news | title = Blocking of Twitter, YouTube, Flickr and Blogger deprives Chinese of Web 2.0 | publisher = Reporters without Borders | date = 2. juuni 2009 |url=http://en.rsf.org/china-blocking-of-twitter-youtube-flickr-02-06-2009,33208.html | url-status = live | archive-url=https://web.archive.org/web/20160303195228/http://en.rsf.org/china-blocking-of-twitter-youtube-flickr-02-06-2009,33208.html | archive-date = 3. märts 2016 | df = dmy-all }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.danwei.org/net_nanny_follies/bloggercom_blocked_but_not_the.php|title= Blogger.com blocked, but not the Washington Post|author= Goldkorn, Jeremy|date= 15. mai 2009|publisher= Danwei|url-status= live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090522095116/http://www.danwei.org/net_nanny_follies/bloggercom_blocked_but_not_the.php|archive-date= 22. mai 2009|df= dmy-all}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Bing]]|| bing.com || bing.com || Otsingumootor || Mitmekeelne || 23.–24. jaanuar 2019&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theverge.com/2019/1/23/18195200/microsoft-bing-search-engine-blocked-in-china-internet-censorship|title=Microsoft's Bing search engine is back online in China|last=Statt|first=Nick|date=23. jaanuar 2019|website=The Verge|access-date=25. jaanuaril 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190125130940/https://www.theverge.com/2019/1/23/18195200/microsoft-bing-search-engine-blocked-in-china-internet-censorship|archive-date=25. jaanuar 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; | Avatud (teenus pole saadaval, suunab ümber Hiina versioonile)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://thenanfang.com/search-engine-bing-com-featuring-skewed-results-china/|title=Bing Goes Full-on Censorship in English Search Results Within China |date=17. mai 2016|website=The Nanfang|access-date=17. mail 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180107175119/https://thenanfang.com/search-engine-bing-com-featuring-skewed-results-china|archive-date=7. jaanuar 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Instagram]]|| Instagram.com || www.Instagram.com || Sotsiaalmeedia ||Mitmekeelne || September 2014–&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/technology-29409533|title=Instagram appears blocked in China|date=29. september 2014|access-date=13. oktoobril 2019|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129223651/http://www.bbc.com/news/technology-29409533|archive-date=29. november 2014|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
|[[WhatsApp]]
|whatsapp.com
|whatsapp.com
|Messaging
|Mitmekeelne
|September 2017–&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bradsher|first=Keith|date=25. september 2017|title=China Blocks WhatsApp, Broadening Online Censorship|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/2017/09/25/business/china-whatsapp-blocked.html|access-date=21. mail 2021|issn=0362-4331|archive-date=17. mai 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180517211402/https://www.nytimes.com/2017/09/25/business/china-whatsapp-blocked.html|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
| [[Twitch]]|| twitch.tv || twitch.tv || Streaming || inglise || 17. september 2018– || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theverge.com/2018/9/20/17883736/twitch-china-block-app-store|title=Twitch is now blocked in China
|last=Liao|first=Shannon|date=20. september 2018|website=The Verge|access-date=20. augustil 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813223813/https://www.theverge.com/2018/9/20/17883736/twitch-china-block-app-store|archive-date=13. august 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Roblox]]
|roblox.com
|roblox.com
|Mängud
|Mitmekeelne
|Detsember 2021–
|style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
|[[Steam|Steam Store]]
|store.steampowered.com
|store.steampowered.com
|Meelelahutus
|Mitmekeelne
|25. detsember 2021&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Carless |first1=Simon |title=Holiday special: did Steam really just get banned in China? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/holiday-special-did-steam-really-just-get-banned-in-china- |access-date=20. novembril 2022 |work=[[Game Developer]] |date=27. detsember 2021 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Gordon |first1=Nicolas |title=Steam can't be easily accessed in China, and no one knows why |url=https://fortune.com/2021/12/28/global-pc-game-superstore-steam-has-basically-gone-dark-in-china-and-no-one-knows-why/ |access-date=20. novembril 2022 |work=[[Fortune]] |date=28. detsember 2021 |language=en}}&lt;/ref&gt;–
|style=&quot;background-color: #ffff90;&quot; |Osaliselt blokeeritud
|-
|[[Steam|Steam Community]]
|steamcommunity.com
|steamcommunity.com
|Sotsiaalmeedia
|Mitmekeelne
|15. detsember 2017&lt;ref&gt;{{cite news |title=Steam Community access has been blocked in China |url=https://www.pcgamer.com/steam-community-access-has-been-blocked-in-china/ |access-date=20. novembril 2022 |work=[[PC Gamer]] |date=19. detsember 2017 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Steam won't let Chinese users see adult-only games |url=https://www.scmp.com/abacus/games/article/3028857/steam-wont-let-chinese-users-see-adult-only-games |access-date=20. novembril 2022 |work=[[South China Morning Post]] |date=1. oktoober 2018 |language=en}}&lt;/ref&gt;–
|style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
|[[Spotify]]
|spotify.com
|spotify.com
|Muusika
|Mitmekeelne
|7. oktoober 2008–
|style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; |Avatud (Service Not Available)&lt;ref&gt;{{cite web |title=Where is Spotify available? |url=https://support.spotify.com/us/article/where-spotify-is-available/ |website=Spotify Help Center |access-date=20. jaanuaril 2023 |language=en |archive-date=12. jaanuar 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230112154656/https://support.spotify.com/us/article/where-spotify-is-available/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Messenger (Facebook)|Messenger]]
|messenger.com
|messenger.com
|Suhtlus
|Mitmekeelne
|August 2011–&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Wauters&quot; /&gt;
| style=&quot;background-color: #ffff90;&quot; |Osaliselt blokeeritud
|-
| [[Twitter]]||twitter.com || twitter.com || Sotsiaalmeedia || Inglise || Juuni 2009–&lt;ref name=&quot;guardian896420&quot;&gt;{{cite news |url=https://www.theguardian.com/technology/2009/jun/02/twitter-china | title=China blocks Twitter, Flickr and Hotmail ahead of Tiananmen anniversary | date=2. juuni 2009 | work=[[The Guardian]] |location=London | first=Tania | last=Branigan | access-date=11. mail 2010 | url-status=live | url-access=registration | archive-url=https://web.archive.org/web/20130906185021/http://www.theguardian.com/technology/2009/jun/02/twitter-china | archive-date=6. september 2013 | df=dmy-all }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cnn896420&quot;&gt;{{cite news|url=http://scitech.blogs.cnn.com/2009/06/02/reports-china-blocks-web-sites-ahead-of-tiananmen-anniversary/|title= Reports: China blocks Web sites ahead of Tiananmen anniversary|date= 2. juuni 2009|website= CNN.com|access-date= 11. mail 2010|url-status= live|archive-url=https://web.archive.org/web/20100423214943/http://scitech.blogs.cnn.com/2009/06/02/reports-china-blocks-web-sites-ahead-of-tiananmen-anniversary/|archive-date= 23. aprill 2010|df= dmy-all}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Wauters&quot; /&gt;|| style=&quot;background-color: #ffff90;&quot; |Osaliselt blokeeritud
|-
|[[LinkedIn]]
|linkedin.com
|linkedin.com
|Sotsiaalmeedia
|Mitmekeelne
|Oktoober 2021–&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud (on eraldi Hiina versioon)
|-
|[[Skype]]
|skype.com
|skype.com
|Suhtlus
|Mitmekeelne
|November 2017–unknown&lt;ref&gt;{{Cite web |title=China: Skype blocked as of Nov. 22 |url=https://crisis24.garda.com/alerts/2017/11/china-skype-blocked-as-of-nov-22 |access-date=2023-03-25 |website=China: Skype blocked as of Nov. 22 {{!}} Crisis24 |language=en}}&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background-color: #99ff99;&quot; | Avatud
|-
| [[Tumblr]]|| tumblr.com || tumblr.com || Sotsiaalmeedia || Inglise || 25. mai 2016–&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Tech in Asia - Connecting Asia's startup ecosystem|url=https://www.techinasia.com/tumblr-blocked-censored-china|access-date=26. detsembril 2021|website=www.techinasia.com|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Pinterest]]|| pinterest.com || pinterest.com ||Sotsiaalmeedia|| Mitmekeelne || Märts 2017–&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Pham|first1=Sherisse|title=Pinterest has been blocked in China|url=https://money.cnn.com/2017/03/17/technology/pinterest-banned-china/|publisher=CNNMoney|access-date=14. mail 2017|date=17. märts 2017|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170508193544/http://money.cnn.com/2017/03/17/technology/pinterest-banned-china|archive-date=8. mai 2017}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
|[[SoundCloud]]
|SoundCloud.com
|SoundCloud.com
|Muusika
|Mitmekeelne
|September 2013–&lt;ref&gt;{{cite news |title=Soundcloud blocked in China, but there's a workaround UPDATED: it's back! |url=https://www.techinasia.com/soundcloud-blocked-china-workaround |access-date=28. detsembril 2021 |work=Tech in Asia}}&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
|[[Signal (rakendus)|Signal Private Messenger]]
|signal.org
|signal.org
|Suhtlus
|Mitmekeelne
|16. märts 2021– &lt;ref&gt;{{Cite web |title=Encrypted messaging app Signal blocked in China |url=https://www.nbcnews.com/tech/tech-news/encrypted-messaging-app-signal-blocked-china-rcna432 |access-date=2022-07-30 |website=NBC Uudised |language=en}}&lt;/ref&gt;
|style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
|[[Dropbox]]
|dropbox.com
|dropbox.com
|Failijagamine
|Mitmekeelne
|Mai 2010 – veebruar 2014; juuni 2014– &lt;ref&gt;{{cite news |title=Dropbox is blocked again in China, both apps and web-based service appear affected  |url=https://thenextweb.com/news/dropbox-blocked-china-ending-four-month-period-access |work=TNW}}&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Pornhub]]|| pornhub.com || www.pornhub.com || Pornograafia || Inglise || Mai 2012–|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite web|url= https://www.businessinsider.com/websites-blocked-in-china-2015-7|title=9 incredibly popular websites that are still blocked in China|publisher=[[Business Insider]]|date=23. juuli 2015|access-date=21. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[OnlyFans]]
|onlyfans.com
|onlyfans.com
|Sotsiaalmeedia ja pornograafia
|Mitmekeelne
|???
|Teadmata
|-
|[[XVideos]]
|xvideos.com
|xvideos.com
|Pornograafia
|Inglise
|??? – 
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Medium (veebileht)|Medium]]|| medium.com || medium.com || Uudised || Inglise || 15. aprill 2016–&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Tech in Asia - Connecting Asia's startup ecosystem|url=https://www.techinasia.com/medium-blocked-china-bcuz-of-course|access-date=26. detsembril 2021|website=www.techinasia.com|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Dailymotion]]|| dailymotion.com || dailymotion.com || Failijagamine || Inglise || 11. aprill 2007–&lt;ref&gt;{{Cite web|date=11. aprill 2007|title=Access to websites Dailymotion and Canalblog blocked|url=https://ifex.org/access-to-websites-dailymotion-and-canalblog-blocked/|access-date=26. detsembril 2021|website=IFEX|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[BBC]]|| bbc.co.uk (või bbc.com) || bbc.co.uk (või bbc.com) || Uudised || Inglise || 15. oktoober 2014–to&lt;ref&gt;{{cite news |title=BBC website blocked in China |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-asia-china-29628356 |access-date=13. mail 2020 |work=BBC Uudised |date=15. oktoober 2014 |archive-date=11. august 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200811084215/https://www.bbc.co.uk/news/world-asia-china-29628356 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The New York Times]]|| nytimes.com || nytimes.com || Uudised || Inglise || 2012– || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bradsher|first=Keith|date=26. oktoober 2012|title=China Blocks Web Access to Times After Article|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/2012/10/26/world/asia/china-blocks-web-access-to-new-york-times.html|url-access=subscription|access-date=26. detsembril 2021|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Vimeo]]|| vimeo.com || www.vimeo.com || Failijagamine || Inglise || Oktoober 2009–&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://shanghaiist.com/2009/10/15/vimeo_now_blocked_in_china_the_grea.php|title=Vimeo now blocked in China: The Great Firewall strikes again!|date=15. oktoober 2009|access-date=3. juulil 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20120328223230/http://shanghaiist.com/2009/10/15/vimeo_now_blocked_in_china_the_grea.php|archive-date=28. märts 2012|url-status=live}}, ''[[Shanghaiist]]''&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.blockedinchina.net/?siteurl=vimeo.com|title=Is vimeo.com blocked in China and how can you access it?|access-date=1. novembril 2017|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20150516182001/http://www.blockedinchina.net/?siteurl=vimeo.com|archive-date=16. mai 2015}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Guardian]]|| theguardian.com || theguardian.com || Uudised || Inglise || Juuni 2019–&lt;ref name=&quot;TheGuardian201906&quot;&gt;{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2019/jun/07/chinese-government-blocks-guardian-website | title=Chinese government blocks Guardian website | date=7. juuni 2019 | work=[[The Guardian]] | access-date=12. juunil 2019 | archive-url=https://web.archive.org/web/20191013143606/https://www.theguardian.com/world/2019/jun/07/chinese-government-blocks-guardian-website | archive-date=13. oktoober 2019 | url-status=live }}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[SlideShare]]|| slideshare.net || slideshare.net || || Inglise || Juuni 2012– || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kan|first=Michael|date=13. juuli 2012|title=LinkedIn's SlideShare site blocked in China|url=https://www.computerworld.com/article/2505844/linkedin-s-slideshare-site-blocked-in-china.html|access-date=26. detsembril 2021|website=Computerworld|language=en|archive-date=2022-04-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20220407083647/https://www.computerworld.com/article/2505844/linkedin-s-slideshare-site-blocked-in-china.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Discord]]|| discord.com || discord.com || Suhtlus || Mitmekeelne || 13. juuli 2018–&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.solidot.org/story?sid=57202 |script-title=zh:Discord 服务被屏蔽 |language=zh |trans-title=Discord Services Blokeeritud |date=15. juuli 2018 |website=Solidot |access-date=2. juulil 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180715145011/https://www.solidot.org/story?sid=57202 |archive-date=15. juuli 2018 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[DeviantArt]]|| deviantart.com || www.deviantart.com || Kunst || Inglise || 15. detsember 2008– &lt;ref&gt;{{Cite web|date=19. detsember 2008|title=Chinese Government Bans deviantART|url=https://alex.leonard.ie/2008/12/19/chinese-government-bans-deviantart/|access-date=26. detsembril 2021|website=Alex Leonard}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Washington Post]]|| washingtonpost.com || washingtonpost.com || Uudised || Inglise || Juuni 2019–&lt;ref name=&quot;TheGuardian201906&quot; /&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Niconico|Nico Video]]|| nicovideo.jp || nicovideo.jp || Failijagamine || Jaapani || ???–&lt;ref&gt;{{cite web|title=日本最大弹幕网站NicoNico疑似解禁 国内可以直连|trans-title=Japan's Largest danmaku website semmingly unblocked, directly accessible from China|url=https://www.gamersky.com/news/201802/1012398.shtml|access-date=18. juunil 2021|language=zh}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Archive.org]] (Internet Archive) || archive.org || www.archive.org ||Veebiarhiiv|| Inglise || Aprill 2011–&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Kahle |first1=Brewster |title=Archive.org and Openlibrary.org Available in China Again |url=https://blog.archive.org/2012/05/28/archive-org-and-openlibrary-org-available-in-china-again/ |access-date=27. detsembril 2021 |work=Internet Archive Blogs |date=28. mai 2012}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Conger|first1=Kate|title=Backing up the history of the internet in Canada to save it from Trump|date=8. detsember 2016 |url=https://techcrunch.com/2016/12/08/backing-up-the-history-of-the-internet-in-canada-to-save-it-from-trump/|publisher=TechCrunch|access-date=14. mail 2017|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161227100714/https://techcrunch.com/2016/12/08/backing-up-the-history-of-the-internet-in-canada-to-save-it-from-trump/|archive-date=27. detsember 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Where to find what's disappeared online, and a whole lot more: the Internet Archive|url=https://www.pri.org/stories/2017-02-23/where-find-whats-disappeared-online-and-whole-lot-more-internet-archive|publisher=Public Radio International|access-date=14. mail 2017|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170328092846/https://www.pri.org/stories/2017-02-23/where-find-whats-disappeared-online-and-whole-lot-more-internet-archive|archive-date=28. märts 2017}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bloomberg L.P.|Bloomberg]]|| bloomberg.com || bloomberg.com || Uudised || Inglise || Juuli 2012–&lt;ref&gt;{{Cite news|date=4. juuli 2012|title=Bloomberg sites blocked in China days after Xi family wealth story|language=en|work=Reuters|url=https://www.reuters.com/article/us-china-censorship-bloomberg-idUSBRE86306820120704|access-date=26. detsembril 2021}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Flickr]]|| flickr.com || flickr.com || Failijagamine || Inglise || 7. juuni 2007– &lt;ref&gt;{{cite news |last1=Carson |first1=Biz |title=9 incredibly popular websites that are still blocked in China |url=https://www.businessinsider.com/websites-blocked-in-china-2015-7 |access-date=21. novembril 2022 |work=[[Business Insider]] |date=24. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Manjoo |first1=Farhad |title=Flickr is blocked in China |url=https://www.salon.com/2007/06/08/flickr_china/ |access-date=21. novembril 2022 |work=[[Salon.com|Salon]] |date=9. juuni 2007 |language=en}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Wretch (veebileht)|Wretch]]|| wretch.cc || www.wretch.cc || Blogi || Hiina || August 2007–2012&lt;ref&gt;[http://www.chinapost.com.tw/taiwan/2008/01/05/137774/China-blocks.htm China blocks public access to Taiwan’s blog portal sites] [https://web.archive.org/web/20090712091926/http://www.chinapost.com.tw/taiwan/2008/01/05/137774/China-blocks.htm Arhiiviversioon] seisuga 12. juuli 2009, ''[[China Post]]'', 5 January 2008.&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[HuffPost]]|| huffpost.com || huffpost.com || Uudised || Inglise || Juuni 2019–&lt;ref name=&quot;TheGuardian201906&quot; /&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Wall Street Journal]]|| wsj.com || wsj.com || Uudised || Inglise || 22. september 2015–&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Shih |first1=Gerry |title=China adds Washington Post, Guardian to 'Great Firewall' blacklist |url=https://www.washingtonpost.com/world/china-adds-washington-post-guardian-to-great-firewall-blacklist/2019/06/08/5ae4fb76-8a56-11e9-b1a8-716c9f3332ce_story.html |access-date=21. novembril 2022 |newspaper=[[Washington Post]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Riley |first1=Charles |title=China filters Xi Jinping's big interview |url=https://money.cnn.com/2015/09/22/media/china-xi-jinping-wsj-blocked/ |access-date=21. novembril 2022 |work=[[CNN]] |date=22. september 2015 |archive-date=2022-11-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221121175017/https://money.cnn.com/2015/09/22/media/china-xi-jinping-wsj-blocked/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[DuckDuckGo]]|| duckduckgo.com || duckduckgo.com || Otsingumootor || Inglise || September 2014–&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Tech in Asia - Connecting Asia's startup ecosystem|url=https://www.techinasia.com/duckduckgo-joins-google-blocked-china|access-date=26. detsembril 2021|website=www.techinasia.com|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
|[[Scratch]] ||scratch.mit.edu ||scratch.mit.edu ||Programmeerimine,
failijagamine
|Mitmekeelne ||14. august 2020–  || style=&quot;background: #ff9999;&quot; |Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite web|title=China bans Scratch, MIT's programming language for kids|url=https://social.techcrunch.com/2020/09/07/scratch-ban-in-china/|access-date=22. novembril 2020|website=TechCrunch|date=7. september 2020 |language=en-US|archive-date=24. mai 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210524194237/https://techcrunch.com/2020/09/07/scratch-ban-in-china/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;{{Citation needed|date=september 2023}}&lt;ref&gt;{{Cite web|date=8. september 2020|title=China blocks MIT's kid-friendly programming language Scratch|url=https://developer-tech.com/news/2020/sep/08/china-blocks-mit-kid-friendly-programming-language-scratch/|access-date=22. novembril 2020|website=Developer Tech Uudised|language=en-GB|archive-date=26. november 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201126214624/https://developer-tech.com/news/2020/sep/08/china-blocks-mit-kid-friendly-programming-language-scratch/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Reuters]]|| reuters.com || reuters.com || Uudised || Inglise || 25. märts 2015–&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Reuters Uudised Websites Inaccessible in China|url=https://www.voanews.com/a/reu-reuters-websites-become-inaccessible-in-china/2688016.html|access-date=26. detsembril 2021|website=VOA|language=en}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[NBC News]]|| nbcnews.com || www.nbcnews.com || Uudised || Inglise || Juuni 2019–&lt;ref name=&quot;TheGuardian201906&quot; /&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Time]]||time.com||time.com||Uudised||Inglise|| 9. aprill 2016–&lt;ref&gt;{{Cite web |title=China Blocks 'Time', 'Economist' Websites |url=https://www.voanews.com/a/china-blocks-time-economist-websites/3277926.html |access-date=2023-03-25 |website=VOA |language=en}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Canadian Broadcasting Corporation]] (CBC)|| cbc.ca || www.cbc.ca || Uudised || Inglise || 2014–&lt;ref&gt;{{cite news|title=China blocks CBC website after story about offshore accounts|work=CBC Uudised|issue=24 January 2014|url=https://www.cbc.ca/news/world/china-blocks-cbc-website-after-story-about-offshore-accounts-1.2507261|url-status=live|access-date=22. novembril 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181212140028/https://www.cbc.ca/news/world/china-blocks-cbc-website-after-story-about-offshore-accounts-1.2507261|archive-date=12. detsember 2018}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Australian Broadcasting Corporation]] (ABC)|| www.abc.net.au || www.abc.net.au || Uudised || Inglise || 22. august 2018–&lt;ref&gt;{{Cite news|date=2. september 2018|title=China officially bans ABC website, claims internet is 'fully open'|language=en-AU|work=ABC Uudised|url=https://www.abc.net.au/news/2018-09-03/china-officially-bans-abc-website/10193158|access-date=27. detsembril 2021}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Bandcamp]]|| bandcamp.com || www.bandcamp.com || Muusika || Inglise || Veebruar 2021– &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Staff|first=EDM com|title=Bandcamp Has Been Blokeeritud in China|url=https://edm.com/news/bandcamp-has-been-banned-in-china|access-date=27. detsembril 2021|website=EDM.com|language=en}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|- posting
| [[Technorati]] || technorati.com || www.technorati.com || Otsingumootor || Inglise || Juuli 2008–&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://technorati.com/weblog/2006/04/98.html|title= Access to Technorati from China|author= Hertz, Adam|date= 26. aprill 2006|publisher= Technorati|url-status= dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20080115150054/http://technorati.com/weblog/2006/04/98.html|archive-date= 15. jaanuar 2008|df= dmy-all}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
|[[Archive of Our Own]]
|archiveofourown.org
|archiveofourown.org
|Blogi
|Mitmekeelne
|Märts 2020– &lt;ref&gt;{{cite news |title=China has censored the Archive of Our Own, one of the internet's largest fanfiction websites |publisher=[[Vox Media]] |first=Aja |last=Romano |date=1. märts 2020 |url=https://www.vox.com/2020/3/1/21159275/china-ao3-archive-of-our-own-banned-censorship |access-date=2. märtsil 2020 |archive-date=1. märts 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301183604/https://www.vox.com/2020/3/1/21159275/china-ao3-archive-of-our-own-banned-censorship |url-status=live }}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Viber]]|| viber.com || viber.com || Suhtlus || Mitmekeelne || Oktoober 2014– &lt;ref&gt;{{Cite web|title=Tech in Asia - Connecting Asia's startup ecosystem|url=https://www.techinasia.com/viber-blocked-china|access-date=26. detsembril 2021|website=www.techinasia.com|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[South China Morning Post]]|| scmp.com || scmp.com || Uudised || Hiina || 2016– &lt;ref&gt;{{cite news |last1=Timmons |first1=Heather |last2=Huang |first2=Zheping |title=Hong Kong's SCMP is being blocked in China for cheering on Xi Jinping |url=https://qz.com/635915/hong-kongs-scmp-is-being-blocked-in-china-for-cheering-on-xi-jinping/ |access-date=30. juunil 2022 |work=Quartz |date=10. märts 2016 |language=en}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Plurk]]|| plurk.com || www.plurk.com || Sotsiaalmeedia || Mitmekeelne || Aprill 2009–&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://techcrunch.com/2009/04/23/china-blocks-micro-messaging-site-plurk-is-twitter-next/|title= China Blocks Micro-Messaging Site Plurk. Is Twitter Next?|date= 23. aprill 2009|access-date= 23. aprillil 2009|publisher= TechCrunch|url-status= live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090426034311/http://www.techcrunch.com/2009/04/23/china-blocks-micro-messaging-site-plurk-is-twitter-next/|archive-date= 26. aprill 2009|df= dmy-all}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Economist]]||economist.com||economist.com||Uudised||Inglise||Aprill 2016– &lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot;&gt;{{Cite news|title=China Blocks Economist and Time Websites, Apparently Over Xi Jinping Articles|url=https://www.nytimes.com/2016/04/09/world/asia/china-blocks-economist-time.html?_r=0|access-date=8. aprillil 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160411144535/http://www.nytimes.com/2016/04/09/world/asia/china-blocks-economist-time.html?_r=0|archive-date=11. aprill 2016|newspaper = The New York Times|date = 8. aprill 2016|last1 = Feng|first1 = Emily}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=The Economist's website is now censored in China—and all it took was one satirical cover|date=7. aprill 2016 |url=http://qz.com/655995/the-economists-website-is-now-censored-in-china-and-all-it-took-was-one-satirical-cover/|access-date=7. aprillil 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160407213921/http://qz.com/655995/the-economists-website-is-now-censored-in-china-and-all-it-took-was-one-satirical-cover/|archive-date=7. aprill 2016}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| Heise Online || heise.de || www.heise.de || Uudised || Saksa ||November 2019– &lt;ref&gt;{{Cite web|title=Internetzensur-Check: China blockiert heise online und 12 andere deutsche Medienseiten|url=https://www.heise.de/newsticker/meldung/Internetzensur-Check-China-blockiert-heise-online-und-12-andere-deutsche-Medienseiten-4592827.html|access-date=26. detsembril 2021|website=heise online|language=de}}&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[ABC (Hispaania ajaleht)|ABC]] || abc.es ||www.abc.es || Uudised || Hispaania ||29. november 2021– &lt;ref&gt;{{Cite web|date=29. november 2021|title=ABC, censurado en China tras un perfil del presidente Xi Jinping y un reportaje sobre sus desaparecidos|url=https://www.abc.es/internacional/abci-abc-censurado-china-tras-perfil-presidente-jinping-y-reportaje-sobre-desaparecidos-202111291257_noticia.html|access-date=27. detsembril 2021|website=abc|language=es}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Voice of America]]|| voanews.com || www.voanews.com || Uudised || Inglise || ???– &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fung|first=Brian|title=How Voice of America gets around the Great Firewall of China|url=https://foreignpolicy.com/2010/08/04/how-voice-of-america-gets-around-the-great-firewall-of-china/|access-date=26. detsembril 2021|website=Foreign Policy|language=en-US}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Radio Free Asia]]|| rfa.org || rfa.org || Uudised || Mitmekeelne || ???– &lt;ref&gt;{{cite news |title=Google says China's &quot;great firewall&quot; blocked search |url=https://www.reuters.com/article/uk-google-china-mobile-idUKTRE62T21J20100330 |access-date=20. novembril 2022 |work=[[Reuters]] |date=30. märts 2010 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Radio Free Asia hosts secure mirror websites for Asian, Chinese audiences |url=https://www.usagm.gov/2020/04/17/radio-free-asia-hosts-secure-mirror-websites-for-asian-chinese-audiences/ |publisher=[[U.S. Agency for Global Media]] |access-date=20. novembril 2022}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[NBC]]|| nbc.com || nbc.com || Ringhääling || Inglise || Juuni 2019– &lt;ref name=&quot;TheGuardian201906&quot; /&gt;|| style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[PBworks]]|| pbworks.com || pbworks.com || Failijagamine || Inglise || Jaanuar 2011– &lt;ref name=&quot;example web reference&quot;&gt;[http://www.speedofcreativity.org/2009/11/01/the-dilemma-ed-by-chinas-content-filtering-of-my-current-handouts-website/ &quot;The dilemma ed by China’s content filtering of my current handouts website&quot;] [https://web.archive.org/web/20100919000919/http://www.speedofcreativity.org/2009/11/01/the-dilemma-ed-by-chinas-content-filtering-of-my-current-handouts-website/ Arhiiviversioon] seisuga 19. september 2010, retrieved 13 July 2010.&lt;/ref&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Epoch Times]]|| theepochtimes.&lt;nowiki/&gt;com || www.theepochtimes.&lt;nowiki/&gt;com || Uudised || Inglise || 2003–&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite book|last=Commission|first=U. S.-China Economic and Security Review|url=https://books.google.com/books?id=twYhlJelB3kC&amp;dq=epoch+times+blocked+in+china&amp;pg=PA188|title=China's State Control Mechanisms and Methods: Hearing Before the U.S.-China Economic and Security Review Commission, One Hundred Ninth Congress, First Session, April 14, 2005|date=2005|publisher=U.S. Government Printing Office|language=en}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[The Epoch Times]] (Hiina väljaanne) || epochtimes.&lt;nowiki/&gt;com || www.epochtimes.&lt;nowiki/&gt;com || Uudised || Hiina || 1999–&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;|| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[HBO]]|| hbo.com || www.hbo.com || Meelelahutus || Inglise || Juuni 2018– &lt;ref&gt;{{Cite news|date=25. juuni 2018|title=HBO Website Is Down in China After John Oliver Skewers Xi|work=Bloomberg Uudised|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2018-06-25/hbo-website-is-down-in-china-after-john-oliver-skewers-xi|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[WION]]|| wionews.com || www.wionews.com || Uudised || Inglise || Juuli 2020– &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.dnaindia.com/world/report-as-china-blocks-access-to-wion-support-pours-in-from-readers-across-the-world-2830759|title=As China blocks access to WION, support pours in from readers across the world|publisher=[[Daily News and Analysis|DNA]]|date=3. juuli 2020|access-date=4. septembril 2020|archive-date=19. september 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200919024708/https://www.dnaindia.com/world/report-as-china-blocks-access-to-wion-support-pours-in-from-readers-across-the-world-2830759|url-status=live}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.wionews.com/india-news/china-blocks-access-to-wion-website-after-india-bans-59-chinese-apps-310271|title=China blocks access to WION website after India bans 59 Chinese apps|publisher=[[WION]]|date=2. juuli 2020|access-date=4. septembril 2020|archive-date=13. august 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813114812/https://www.wionews.com/india-news/china-blocks-access-to-wion-website-after-india-bans-59-chinese-apps-310271|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hong Kong Free Press]] || hongkongfp.com || hongkongfp.com || Uudised || Inglise || November 2015– &lt;ref&gt;{{Cite web|date=6. november 2015|title=Hong Kong Free Press falls foul of Great Firewall, blocked in China|url=https://hongkongfp.com/2015/11/06/hong-kong-free-press-falls-foul-of-great-firewall-blocked-in-china/|access-date=27. detsembril 2021|website=Hong Kong Free Press|language=en-GB}}&lt;/ref&gt; || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[Apple Daily]] || hk.appledaily.com || hk.appledaily.com || Uudised || Hiina || ???– 2021 (suleti) || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud,&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Yueh |first1=Hsin-I. Sydney |title=Identity Politics and Popular Culture in Taiwan: A Sajiao Generation |date=7. detsember 2016 |publisher=[[Lexington Books]] |isbn=978-1-4985-1033-2 |page=14 |url=https://books.google.com/books?id=hpW9DQAAQBAJ |access-date=24. novembril 2022 |language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[TikTok]] || tiktok.com || www.tiktok.com || Sotsiaalmeedia || Mitmekeelne || Juuni 2020–  || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{cite web |title= Popular websites blocked in China |date=27. märts 2023 |publisher=[[ChinaFirewallTest.co]] |url=https://www.chinafirewalltest.co/?test_url=tiktok.com |access-date=27. juulil 2023 |language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[ChatGPT]] || openai.com || chat.openai.com&lt;br&gt;api.openai.com || Tehisaru || Mitmekeelne || 2023– || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite web |date=22. veebruar 2023 |title=ChatGPT Reportedly Blokeeritud On Chinese Sotsiaalmeedia Media Apps—As Beijing Claims AI Is Used To Spread Propaganda |url=https://www.forbes.com/sites/siladityaray/2023/02/22/chatgpt-reportedly-blocked-on-chinese-social-media-apps-as-beijing-claims-ai-is-used-to-spread-propaganda/?sh=52efe8e1372c |access-date=22. veebruaril 2023 |website=Forbes}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Rockstar Games]]
|rockstargames.com
|www.rockstargames.com
|Mängud
|Mitmekeelne
|???–
| style=&quot;background-color: #ff9999;&quot; | Blokeeritud
|-
| [[GitHub]] || github.com || www.github.com || Veebitööriistad || Mitmekeelne || Juuni 2020–  || style=&quot;background: #ffff90;&quot; | Osaliselt blokeeritud&lt;ref&gt;{{cite web |title=Lighthouse Metrics China |date=5. aprill 2023 |publisher=[[lighthousemetricschina.com]] |url=https://www.lighthousemetricschina.com/?test_url=www.github.com |access-date=21. augustil 2023 |language=en |archive-date=2023-08-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230821222156/https://www.lighthousemetricschina.com/?test_url=www.github.com |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hugging Face]] || huggingface.co || huggingface.co || Tehisaru || Mitmekeelne || 2023– || style=&quot;background: #ff9999;&quot; | Blokeeritud&lt;ref&gt;{{Cite web |date=mai 2023 |title=Can’t open Huggingface web in China |url=https://discuss.huggingface.co/t/cant-open-huggingface-web-in-china/39020 |website=discuss.huggingface.co}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Flipkart]]
|flipkart.com
|www.flipkart.com
|Veebipood
|Mitmekeelne
|???–
| style=&quot;background: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
|[[Zomato]]
|zomato.com
|www.zomato.com
|Toit
|Inglise
|???–
| style=&quot;background: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|-
|[[Swiggy]]
|swiggy.com
|www.swiggy.com
|Toit
|Inglise
|???–
| style=&quot;background: #ff9999;&quot; |Blokeeritud
|}

==Vaata ka==
* [[Tsensuur Hiinas]]
* [[Vikipeedia tsenseerimine]]
* [[Kuldkilbi Projekt]]
* [[Hiina internetitsensuur]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Hiina]]
[[Kategooria:Internetiühendus]]
[[Kategooria:Tsensuur]]
[[Kategooria:Informaatika loendid]]</text>
      <sha1>8iqapddoaxbee0u44wvk5vg9xyu1ue7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>70 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674221</id>
    <revision>
      <id>7201752</id>
      <parentid>7196971</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:00:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1077" sha1="pijs4i1pp4zbzep1j7cez3hbdg4j1b9" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Lille|number=70|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=69|järgmine liin=71|järgmine=71 (Tallinna bussiliin)|eelmine=69 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=398TAK.JPG|läbi=}}
''70''' on ajutine [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas marsruudil [[Hobujaama tänav|Hobujaama]]-[[Lauluväljak]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laulupeo ajal.&lt;ref&gt;http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-70-hobujaama-lauluväljak-n224740{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Aastal 2013 asendas [[5 (Tallinna trolliliin)|trolliliini]] [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] marsruudil Lille - Balti jaam.

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>pijs4i1pp4zbzep1j7cez3hbdg4j1b9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paulinho</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674618</id>
    <revision>
      <id>7201552</id>
      <parentid>6632667</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:12:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7201552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4367" sha1="f1wg3ofbebfdmbnejy4158blwyqzpav" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1988. aastal sündinud jalgpallurist|1992. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 1992)|1995. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 1995)|2000. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 2000)}}
{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = 20180610 FIFA Friendly Match Austria vs. Brazil Paulinho 850 1696.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2013]]|jalgpall}}
}}
[[File:Paulinho 2012 FIFA Club World Cup.jpg|thumb|upright|Paulinho Corinthiansis 2012]]

'''José Paulo Bezerra Maciel Júnior''' (tuntud kui '''Paulinho'''; sündinud [[25. juuli]]l [[1988]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]].

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Pão de Açúcar Esporte Clube|Pão de Açúcar]]. Aastatel 2006–2007 mängis ta sealt laenul Leedu kõrgliigaklubis [[FC Vilnius]], hooajal 2007/08 Poola kõrgliigaklubis [[ŁKS Łódź]] ja 2009. aastal Brasiilia esiliigaklubis [[Clube Atlético Bragantino|Bragantino]].

Aastatel 2010–2013 mängis ta Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]]. 2011. aastal tuli ta Corinthiansega Brasiilia meistriks. Aastatel 2011 ja 2012 valiti Paulinho Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

2013. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Tottenham Hotspur]]. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2013–2014|2013/14]] lõi Paulinho Inglismaa kõrgliigas kuus väravat.

Aastatel 2015–2017 mängis ta Hiina kõrgliigaklubis [[Guangzhou Evergrande]]. Aastatel 2015 ja 2016 tuli ta klubiga Hiina meistriks.

2017. aasta augustis siirdus ta 40 miljoni euro eest Hispaania kõrgliigaklubisse [[FC Barcelona]].&lt;ref&gt;{{cite press release|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/news/2017-2018/paulinho-bezerra-fc-barcelona-s-new-signing|title=Paulinho Bezerra, FC Barcelona's new signing|publisher=FC Barcelona|access-date=27 August 2017}}&lt;/ref&gt; Hooajal [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017/18]] lõi Paulinho Hispaania kõrgliigas üheksa väravat ja tuli Barcelonaga Hispaania meistriks, kuid jäi sinna vaid üheks hooajaks, sest naasis juba 2018. aasta juulis laenulepingu alusel tagasi  Guangzhou Evergrande'i, kellega sõlmis aasta hiljem taas ka püsiva lepingu. 2019. aastal tuli ta Guangzhou Evergrande'iga kolmandat korda Hiina meistriks. Samal aastal lõi Paulinho Hiina kõrgliigas 19 väravat, millega oli liigas paremuselt teine väravalööja, ning valiti liigahooaja väärtuslikumaks mängijaks.

2021. aasta juulis sõlmis ta lepingu Saudi Araabia kõrgliigaklubiga [[Al-Ahli Saudi FC|Al-Ahli]], kuid ta lahkus sealt juba sama aasta septembris. 2022. aasta jaanuaris naasis Paulinho Corinthiansesse.

[[Brasiilia jalgpallikoondis]]es mängis Paulinho aastatel 2011–2018 kokku 56 korda ja lõi 13 väravat. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il, kus ta lõi kaks väravat, ning [[FIFA World Cup 2014|2014.]] ja [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 2018. aasta maailmameistrivõistluste viimases alagrupimängus lõi [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] vastu  värava, mis jäi ühtlasi tema koondisekarjääri viimaseks väravaks.

== Saavutused ==
;Corinthians
*[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2011|2011]]
*[[Campeonato Paulista]]: 2013
*[[Copa Libertadores]]: 2012
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2012
;Guangzhou Evergrande
*[[Chinese Super League]]: 2015, 2016, 2019
*[[Chinese FA Cup]]: 2016
*[[Chinese FA Super Cup]]: 2016, 2017
*[[AFC Meistrite Liiga]]: 2015
;Barcelona
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]]
*[[Copa del Rey]]: 2017–18

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|José Paulo Bezerra Maciel Júnior}}

{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>f1wg3ofbebfdmbnejy4158blwyqzpav</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201562</id>
      <parentid>7201552</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:27:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4629" sha1="q7z3rmguactsbqciza3whqt252b4w2l" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1988. aastal sündinud jalgpallurist|1992. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 1992)|1995. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 1995)|2000. aastal sündinud jalgpalluri|Paulinho (sündinud 2000)}}
{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = 20180610 FIFA Friendly Match Austria vs. Brazil Paulinho 850 1696.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2013]]|jalgpall}}
}}
[[File:Paulinho 2012 FIFA Club World Cup.jpg|pisi|Paulinho 2012. aastal [[Corinthians]]e mängijana]]

'''José Paulo Bezerra Maciel Júnior''' (tuntud kui '''Paulinho'''; sündinud [[25. juuli]]l [[1988]] [[São Paulo]]s) on endine [[Brasiilia]] [[jalgpallur]] ([[poolkaitsja]]).

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Pão de Açúcar Esporte Clube|Pão de Açúcar]]. Aastatel 2006–2007 mängis ta sealt laenul Leedu kõrgliigaklubis [[FC Vilnius]], hooajal 2007/08 Poola kõrgliigaklubis [[ŁKS Łódź]] ja 2009. aastal Brasiilia esiliigaklubis [[Clube Atlético Bragantino|Bragantino]].

Aastatel 2010–2013 mängis ta Brasiilia kõrgliigaklubis [[Corinthians]]. 2011. aastal tuli ta Corinthiansega Brasiilia meistriks. Aastatel 2011 ja 2012 valiti Paulinho Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

2013. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Tottenham Hotspur]]. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2013–2014|2013/14]] lõi Paulinho Inglismaa kõrgliigas kuus väravat.

Aastatel 2015–2017 mängis ta Hiina kõrgliigaklubis [[Guangzhou Evergrande]]. Aastatel 2015 ja 2016 tuli ta klubiga Hiina meistriks.

2017. aasta augustis siirdus ta 40 miljoni euro eest Hispaania kõrgliigaklubisse [[FC Barcelona]].&lt;ref&gt;{{cite press release|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/news/2017-2018/paulinho-bezerra-fc-barcelona-s-new-signing|title=Paulinho Bezerra, FC Barcelona's new signing|publisher=FC Barcelona|access-date=27 August 2017}}&lt;/ref&gt; Hooajal [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017/18]] lõi Paulinho Hispaania kõrgliigas üheksa väravat ja tuli Barcelonaga Hispaania meistriks, kuid jäi sinna vaid üheks hooajaks, sest naasis juba 2018. aasta juulis laenulepingu alusel tagasi  Guangzhou Evergrande'i, kellega sõlmis aasta hiljem taas ka püsiva lepingu. 2019. aastal tuli ta Guangzhou Evergrande'iga kolmandat korda Hiina meistriks. Samal aastal lõi Paulinho Hiina kõrgliigas 19 väravat, millega oli liigas paremuselt teine väravalööja, ning valiti liigahooaja väärtuslikumaks mängijaks.

2021. aasta juulis sõlmis ta lepingu Saudi Araabia kõrgliigaklubiga [[Al-Ahli Saudi FC|Al-Ahli]], kuid ta lahkus sealt juba sama aasta septembris. 2022. aasta jaanuaris naasis Paulinho Corinthiansesse.

[[Brasiilia jalgpallikoondis]]es mängis Paulinho aastatel 2011–2018 kokku 56 korda ja lõi 13 väravat. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il, kus ta lõi kaks väravat, ning [[FIFA World Cup 2014|2014.]] ja [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 2018. aasta maailmameistrivõistluste viimases alagrupimängus lõi [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] vastu  värava, mis jäi ühtlasi tema koondisekarjääri viimaseks väravaks.

Sportlaskarjääri lõpust teatas ta 2024. aasta septembris.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2024/09/08/fc-barcelona-legend-announces-retirement-from-football/|title=FC Barcelona Legend Announces Retirement From Football|publisher=Forbes|date=8 September 2024}}&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Corinthians
*[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2011|2011]]
*[[Campeonato Paulista]]: 2013
*[[Copa Libertadores]]: 2012
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2012
;Guangzhou Evergrande
*[[Chinese Super League]]: 2015, 2016, 2019
*[[Chinese FA Cup]]: 2016
*[[Chinese FA Super Cup]]: 2016, 2017
*[[AFC Meistrite Liiga]]: 2015
;Barcelona
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]]
*[[Copa del Rey]]: 2017–18

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|José Paulo Bezerra Maciel Júnior}}

{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>q7z3rmguactsbqciza3whqt252b4w2l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fertőd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675771</id>
    <revision>
      <id>7201747</id>
      <parentid>6649818</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Carsten Steger</username>
        <id>154269</id>
      </contributor>
      <comment>Aerial image of Esterházy Palace replaced with an aerial image of significantly higher resolution.</comment>
      <origin>7201747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1511" sha1="ot7uo4epiqehwf1c0mc6svyfxpqdhby" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Fertőd
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ungari | Fertőd |
|  pilt = Aerial image of Esterházy Palace, Fertőd (view from the southeast).jpg
|  pildiallkiri = Eszterháza loss Fertődis
|  lipp = Flag_of_Fertőd.svg
|  lipu_link = [[Fertődi lipp]]
|  vapp = HUN_Fertőd_Címer.svg
|  vapi_link = [[Fertődi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ungari
}}
'''Fertőd''' on linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] [[Soproni kreis]]is.

Linnas asub barokkstiilis [[Eszterháza loss]].&lt;ref&gt;[https://www.wmf.org/project/eszterh%C3%A1za-castle Eszterháza Castle] World Monuments Fund. Vaadatud 12. mail 2024&lt;/ref&gt;

== Geograafiline asend ==
Fertőd asub [[Austria]] piirist 8 km kaugusel, kreisikeskusest [[Sopron]]ist ligi 23 km idakagus ja komitaadikeskusest [[Győr]]ist umbes 58 km läänes. Linna lähedal asub [[Fertő-Hansági rahvuspark]].

== Ajalugu ==
Fertődi on esmamainitud [[1234]]. aastal (''Villa Ferteud''). [[18. sajand]]il sai küla Eszterháza lossi järgi nimeks Eszterháza. [[16. mai]]l [[1950]] muudeti Eszterháza nimi Fertődiks. [[7. september|7. septembril]] 1950 ühendati Fertődiga Süttör. Fertőd sai linnaõigused [[1995]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.fertod.hu/hu/varosunkrol/varostortenet Városunkról - Várostörténet] Fertőd. Vaadatud 12. mail 2024&lt;/ref&gt;

== Sõpruslinnad ==
*{{Riigi ikoon|Holland}} [[Millingen aan de Rijn]], [[Holland]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ungari linnad]]</text>
      <sha1>ot7uo4epiqehwf1c0mc6svyfxpqdhby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lana Rhoades</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677713</id>
    <revision>
      <id>7201712</id>
      <parentid>6676147</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:01:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1899" sha1="cn4dilviqpov04ibxrk3i03suz5qwie" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Lana Rhoades
| pilt           = Lana Rhoades 2-2017.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Lana Rhoades (2017)
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = 
| sünnikoht      = 
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = [[suunamudija|Netipersoon]]{{*}}''[[Taskuhääling|podcaster]]''
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 1 laps
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
| a1    = YouTube'i kanal
| a2    = {{URL|https://www.youtube.com/@LanaRhoadesand2G1K|Lana Rhoades}}
| b1    = Tegutsemisaastad (YouTube)
| b2    = 2019–
| c1    = Žanrid (YouTube)
| c2    = [[Vlog]] {{*}}[[taskuhääling]]
| d1    = Tellijaid (YouTube)
| d2    = 1,01 mln &lt;br/&gt; (juuni 2024)
| e1    = Vaatamisi (YouTube)
| e2    = 20,88 mln &lt;br/&gt; (veebruar 2024)
}}
'''Lana Rhoades''' (sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1996]] [[Chicago]]s) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[suunamudija|netipersoon]], ''[[Taskuhääling|podcaster]]'' ja endine [[pornonäitleja]]. Ta on muuhulgas üles astunud ajakirjades [[Hustler]], [[Penthouse]] ja [[Playboy]].&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Morris |first1=Chris |title=Call 'Em the Dirty Dozen: The 12 Most Popular Stars in Adult Entertainment |url=https://fortune.com/2018/01/24/most-popular-adult-film-stars/ |access-date=29 January 2021 |work=[[Fortune]] |date=24 January 2018 |language=en |url-access=registration |archive-date=4 September 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190904043211/https://fortune.com/2018/01/24/most-popular-adult-film-stars/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rhoades, Lana}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pornonäitlejad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>cn4dilviqpov04ibxrk3i03suz5qwie</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaspar Eevald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679714</id>
    <revision>
      <id>7201541</id>
      <parentid>7131580</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T21:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <origin>7201541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2491" sha1="tsr9z985g96dyb0i52wrqj8qiz5ecax" xml:space="preserve">[[Fail:Kaspar Eevald, eesti ettevõtja, ekstreemsportlane ja alpinist. 2021.jpg|pisi|Kaspar Eevald 2021. aastal]]
'''Kaspar Eevald''' (sündinud [[4. august]]il [[1989]]&lt;ref name=&quot;inf&quot;/&gt;) on eesti ettevõtja, [[ekstreemsportlane]]&lt;ref name=&quot;men2&quot;/&gt; ja [[alpinist]].

Ta püstitas [[vabasukeldumine|vabasukeldumise]] No Limits distsipliini ametliku Eesti rekordi, sukeldudes esimese eestlasena vaid ühe hingetõmbega 101 meetri sügavusele.&lt;ref name=&quot;spo&quot;/&gt;

Mägironijana on ta kaheksanda eestlasena tõusnud [[Džomolungma]] tippu.&lt;ref name=&quot;men&quot;/&gt;

==Kõrgtõusud==
*2022 – [[Denali]] (6190 m)
*2024 – [[Džomolungma]] (8848 m), tipus 21. mail&lt;ref name=&quot;men&quot;/&gt; 

==Tunnustus==
*2024 [[Vallimäe medal]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;inf&quot;&gt;[https://www.inforegister.ee/349023-ID/ Kaspar Eevald]. inforegister.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;men&quot;&gt;[https://menu.err.ee/1609351797/everesti-vallutanud-kaspar-eevald-muretsesin-et-mu-keha-ei-pea-vastu Everesti vallutanud Kaspar Eevald: muretsesin, et mu keha ei pea vastu]. menu.err.ee, 24. mai 2024 &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;spo&quot;&gt;[https://sport.err.ee/1193104/vabasukelduja-kaspar-eevald-kais-uhe-hingetombega-101-meetri-sugavusel Vabasukelduja Kaspar Eevald käis ühe hingetõmbega 101 meetri sügavusel]. sport.err.ee, 2. detsember 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;men2&quot;&gt;[https://menu.err.ee/1609347990/kaspar-eevald-joudis-kaheksanda-eestlasena-everesti-tippu Kaspar Eevald jõudis kaheksanda eestlasena Everesti tippu]. menu.err.ee, 21. mai 2024&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.kaspareevald.com/ Koduleht]
*[https://www.youtube.com/watch?v=im63uIVy4N8 My Mountain podcast Kaspar Eevald - sügavused ja kõrgused kui eneseteostuse tööriist]. youtube.com, 15. novemberr 2023 (video)
*[https://menu.err.ee/1609238970/kaspar-eevald-purgib-kaheksanda-eestlasena-everesti-tippu Kaspar Eevald pürgib kaheksanda eestlasena Everesti tippu]. menu.err.ee, 31. jaanuar 2024 (video)
*[https://menu.err.ee/1609351797/everesti-vallutanud-kaspar-eevald-muretsesin-et-mu-keha-ei-pea-vastu Everesti vallutanud Kaspar Eevald: muretsesin, et mu keha ei pea vastu]. menu.err.ee, 24. mai 2024
*[https://virumaateataja.postimees.ee/8044879/kaspar-eevald-minu-suur-soov-on-elu-jooksul-voimalikult-palju-ara-teha Kaspar Eevald: &quot;Minu suur soov on elu jooksul võimalikult palju ära teha&quot;]. virumaateataja.postimees.ee, 21. juuni 2024


{{JÄRJESTA:Eevald, Kaspar}}
[[Kategooria:Eesti ekstreemsportlased]]
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>tsr9z985g96dyb0i52wrqj8qiz5ecax</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kollane vahanarmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679941</id>
    <revision>
      <id>7201396</id>
      <parentid>7156159</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:09:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7201396</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1113" sha1="r5thojd7j4to9sxwnsnigzfs1zw1xun" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Kollane vahanarmik
| värvus         = seened
| pilt           = Kollane vahanarmik.jpg
| pildi_seletus  =
| pildi_laius = 250px
| pilt2           = Kollane vahanarmik1.jpg
| pildi2_seletus  = Kollane vahanarmik ''Mycoaciella uda''
| pildi2_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Meruliaceae]]''
| perekond = ''[[Mycoaciella]]''
| liik = '''Kollane vahanarmik''' ''Mycoaciella uda''
}}

'''Kollane vahanarmik''' (''Mycoaciella uda'', varem ''Sarcodontia uda'', ''Mycoacia uda'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente liik.

Seen kasvab lehtpuu lamatüvel, värvub [[KOH|kaaliumhüdroksiid]]i toimel lillaks. Üheks esinemiskohaks on [[Alam-Pedja looduskaitseala]]. Seen sai eestikeelse nimetuse 2025. aastal.

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/185823 Kollane vahanarmik] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Torikulaadsed]]</text>
      <sha1>r5thojd7j4to9sxwnsnigzfs1zw1xun</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201404</id>
      <parentid>7201396</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:30:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7201404</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1113" sha1="alcucpha2m17gozft5cdmz9katwfrg7" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Kollane vahanarmik
| värvus         = seened
| pilt           = Kollane vahanarmik1.jpg
| pildi_seletus  =
| pildi_laius = 250px
| pilt2           = Kollane vahanarmik.jpg
| pildi2_seletus  = Kollane vahanarmik ''Mycoaciella uda''
| pildi2_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Meruliaceae]]''
| perekond = ''[[Mycoaciella]]''
| liik = '''Kollane vahanarmik''' ''Mycoaciella uda''
}}

'''Kollane vahanarmik''' (''Mycoaciella uda'', varem ''Sarcodontia uda'', ''Mycoacia uda'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente liik.

Seen kasvab lehtpuu lamatüvel, värvub [[KOH|kaaliumhüdroksiid]]i toimel lillaks. Üheks esinemiskohaks on [[Alam-Pedja looduskaitseala]]. Seen sai eestikeelse nimetuse 2025. aastal.

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/185823 Kollane vahanarmik] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Torikulaadsed]]</text>
      <sha1>alcucpha2m17gozft5cdmz9katwfrg7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hobusevargus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>680005</id>
    <revision>
      <id>7201465</id>
      <parentid>7046476</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201465</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6660" sha1="4r82subnswe7z7t8edtxlzeb6p55lgh" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
'''Hobusevargus''' on [[kuritegu]], mis seisneb [[hobune|hobuse]] varastamises.

Hobusevargust on tavaliselt läbi ajaloo peetud eriti jultunud kuriteoks ja see on olnud karistatav eriti karmilt, kuna hobune on olnud vajalik tööloom ning tema vargus võib omaniku laostada.

== Ajalugu ==
Ühe 18. sajandi traktaadi kohaselt karistati juba 1. sajandil germaani Chauci hõimus hobusevargaid surmanuhtlusega, seevastu mõrvareid trahviti.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stuart |eesnimi=Gilbert |pealkiri=A view of society in Europe in its progress from rudeness to refinement |kirjastus=J. Murray |aasta=1782 |lehekülg=163 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal Bordeaux regioonis võis 15.–18. sajandil karistus hobusevarguse eest varieeruda ihunuhtlusest kuni eluks ajaks [[galeer]]ile saatmisega, mida rakendati ka näiteks [[intsest]]i, mõrva ja mürgitamise korral.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Knafla |eesnimi=Louis A. |pealkiri=Crime, Punishment and Reform in Europe |kirjastus=Greenwood Publishing Group |aasta=2003 |isbn=0313310149 |lehekülg=17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

19. sajandil moodustas Vene tsaaririigis kariloomade (kaasa arvatud hobuste) vargus kuuendiku talumeestelt vargustest, samas polnud teatatud hobuste vargustest mõisakinnistutest. Hobusevargus oli Vene tsaaririigis kõige karmimalt karistatav vargus hobuste vajalikkuse tõttu igapäevaelus. Karistuseks oli tavaliselt ihunuhtlus, lisaks juuste ja habeme mahaajamine, kui varastatud hobune oli edasi müüdud, siis ka trahv kuni kolm korda hobuse väärtusest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoch |eesnimi=Steven L. |pealkiri=Serfdom and Social Control in Russia |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=1989 |isbn=0226345858 |lehekülg=169 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

USA-s hakati mõistet &quot;hobusevaras&quot; (''horse thief'') laialdaselt kasutama 19. sajandil. Toona olid Suure tasandiku osariigid, [[Texas]] ja teised läänepoolsed osariigid, hõredalt asustatud ja suuresti politseita. Kui talunikud harisid maad ja Manifest Destiny rändajad liikusid läbi Suure tasandiku läände, langesid nende hobused varguste ohvriks. Kuna nende ohvrite hobused olid neile vägagi vajalikud transpordiks ja põllutöödeks, omandasid hobusevargad eriti halva maine, sest nad jätsid oma ohvrid abituks. Seetõttu hakati mõistet ''horse thief'' kasutama solvanguna, mis tähendanuks inimest, kellel puudub igasugune moraalne kõlblus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luckett |eesnimi=Matthew S. |pealkiri=Honor among Thieves: Horse Stealing, State-Building, and Culture in Lincoln County, Nebraska, 1860–1890 |kirjastus=UCLA |aasta=2014 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Pennsylvania]] osariigis oli aastatel 1780–1860 hobusevargus karistatav järgmiselt: &quot;esimese õigusrikkumise eest [süüdimõistetu] peab seisma tund aega prügimäel ja saama avalikult 39 piitsahoopi selja peale, samal ajal tuleb neil kõrvad ära lõigata ja naelutada prügimäele; teise õigusrikkumise eest tuleb neid samamoodi prügimäel piitsutada ja otsaesisele selgelt ja nähtavalt tembeldada tähed H. T.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dallas |eesnimi=Alexander James |pealkiri=Laws of the Commonwealth of Pennsylvania: From the Fourteenth Day of October, One Thousand Seven Hundred, to the [twenty-seventh Day of February, One Thousand Eight Hundred and One] |aasta=1797 |koht=Pennsylvania |keel=en |artikkel=An Act to Increase the Punishments of Horse Stealing |tsitaat=the first offense [the convicted] shall stand in the pillory for one hour, and shall be publicly whipped on his, her or their [bare] backs with thirty-nine lashes, well laid on, and at the same time shall have his, her or their ears cut off and nailed to the pillory, and for the second offense shall be whipped and pilloried in like manner and be branded on the forehead in a plain and visible manner with the letters H. T.&quot;}}&lt;/ref&gt;

1854. aastal asutati [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] Clarki maakonnas Hobusevaraste Vastane Ühendus (Anti Horse Thief Association) vara, eriti hobuste ja muude kariloomade kaitseks varguste eest ja vara tagasi saamiseks varguse korral. Algselt olid selle liikmed Missouri, Iowa ja Illinoisi osariigi kokkusaamiskohas elavad talunikud, kuid peagi levis see ka mujale, 1894 loodi Oklahama Territooriumil esimene põhikirjaorganisatsioon. 1916. aastaks oli nendel organisatsioonidel üheksas USA kesk- ja lääneosariigis üle 40 000 liikme ja oli märgatud ka hobusevarguste langust. Aastail 1899–1909 suutsid AHTA Oklahoma haru liikmed tagasi saada 83 000 dollari väärtuses kariloomi ja nägid rohkem kui 250 varga süüdimõistmist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Keen |eesnimi=Patrick |pealkiri=Anti-Horse Thief Association |url=http://digital.library.okstate.edu/encyclopedia/entries/A/AN012.html |väljaanne=Oklahoma Historical Society |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2014-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141105061021/http://digital.library.okstate.edu/encyclopedia/entries/A/AN012.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ka [[Ohio]] osariigis tegutseva Bentonville Anti-Horse Thief Society liikmed jälitasid hobusevargaid ja tihti poosid neid ilma kohtuta üles.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Bentonville Anti-Horse Thief Society |url=http://www.ohiohistorycentral.org/w/Bentonville_Anti-Horse_Thief_Society?rec=2943 |väljaanne=Ohio History Central |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2018-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817092355/http://www.ohiohistorycentral.org/w/Bentonville_Anti-Horse_Thief_Society?rec=2943 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Massachusettsis Dedhamis tegutsevat &quot;The Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves&quot; loetakse USA vanimaks tegutsevaks hobusevaraste püüdmise organisatsiooniks, see on ka üheks linna auväärsemaiks ühiskondlikuks organisatsiooniks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-08-06 |pealkiri=Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves |url=http://dedhamhorsethieves.org/ |vaadatud=2024-08-19 |väljaanne= |arhiivimisaeg=2020-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806074459/http://dedhamhorsethieves.org/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Hobusevarguste langusega lõpetasid säärased seltsid tegevuse või muutusid seltskondlikeks klubideks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Historical Sketch |url=http://www.dedhamhorsethieves.org/id5.html |väljaanne=The Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2013-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131211055506/http://www.dedhamhorsethieves.org/id5.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kuriteod]]
[[Kategooria:Hobune]]</text>
      <sha1>4r82subnswe7z7t8edtxlzeb6p55lgh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201468</id>
      <parentid>7201465</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201468</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6658" sha1="7gu8l3u7quc7hkhe47nmotrxxm7dsb4" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
'''Hobusevargus''' on [[kuritegu]], mis seisneb [[hobune|hobuse]] varastamises.

Hobusevargust on tavaliselt läbi ajaloo peetud eriti jultunud kuriteoks ja see on olnud karistatav eriti karmilt, kuna hobune on olnud vajalik tööloom ning tema vargus võib omaniku laostada.

== Ajalugu ==
Ühe 18. sajandi traktaadi kohaselt karistati juba 1. sajandil germaani Chauci hõimus hobusevargaid surmanuhtlusega, seevastu mõrvareid trahviti.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stuart |eesnimi=Gilbert |pealkiri=A view of society in Europe in its progress from rudeness to refinement |kirjastus=J. Murray |aasta=1782 |lehekülg=163 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal Bordeaux' regioonis võis 15.–18. sajandil karistus hobusevarguse eest varieeruda ihunuhtlusest kuni eluks ajaks [[galeer]]ile saatmisega, mida rakendati ka näiteks [[intsest]]i, mõrva ja mürgitamise karistusena.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Knafla |eesnimi=Louis A. |pealkiri=Crime, Punishment and Reform in Europe |kirjastus=Greenwood Publishing Group |aasta=2003 |isbn=0313310149 |lehekülg=17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

19. sajandil moodustas Vene tsaaririigis kariloomade (sh hobuste) vargus kuuendiku talumeestelt vargustest, samas polnud teatatud hobuste vargustest mõisakinnistutest. Hobusevargus oli Vene tsaaririigis kõige karmimalt karistatav vargus hobuste vajalikkuse tõttu igapäevaelus. Karistuseks oli tavaliselt ihunuhtlus, lisaks juuste ja habeme mahaajamine, kui varastatud hobune oli edasi müüdud, siis ka trahv kuni kolm korda hobuse väärtusest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoch |eesnimi=Steven L. |pealkiri=Serfdom and Social Control in Russia |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=1989 |isbn=0226345858 |lehekülg=169 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

USA-s hakati mõistet &quot;hobusevaras&quot; (''horse thief'') laialdaselt kasutama 19. sajandil. Toona olid Suure tasandiku osariigid, [[Texas]] ja teised läänepoolsed osariigid, hõredalt asustatud ja suuresti politseita. Kui talunikud harisid maad ja Manifest Destiny rändajad liikusid läbi Suure tasandiku läände, langesid nende hobused varguste ohvriks. Kuna nende ohvrite hobused olid neile vägagi vajalikud transpordiks ja põllutöödeks, omandasid hobusevargad eriti halva maine, sest nad jätsid oma ohvrid abituks. Seetõttu hakati mõistet ''horse thief'' kasutama solvanguna, mis tähendanuks inimest, kellel puudub igasugune moraalne kõlblus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luckett |eesnimi=Matthew S. |pealkiri=Honor among Thieves: Horse Stealing, State-Building, and Culture in Lincoln County, Nebraska, 1860–1890 |kirjastus=UCLA |aasta=2014 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Pennsylvania]] osariigis oli aastatel 1780–1860 hobusevargus karistatav järgmiselt: &quot;esimese õigusrikkumise eest [süüdimõistetu] peab seisma tund aega prügimäel ja saama avalikult 39 piitsahoopi selja peale, samal ajal tuleb neil kõrvad ära lõigata ja naelutada prügimäele; teise õigusrikkumise eest tuleb neid samamoodi prügimäel piitsutada ja otsaesisele selgelt ja nähtavalt tembeldada tähed H. T.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dallas |eesnimi=Alexander James |pealkiri=Laws of the Commonwealth of Pennsylvania: From the Fourteenth Day of October, One Thousand Seven Hundred, to the [twenty-seventh Day of February, One Thousand Eight Hundred and One] |aasta=1797 |koht=Pennsylvania |keel=en |artikkel=An Act to Increase the Punishments of Horse Stealing |tsitaat=the first offense [the convicted] shall stand in the pillory for one hour, and shall be publicly whipped on his, her or their [bare] backs with thirty-nine lashes, well laid on, and at the same time shall have his, her or their ears cut off and nailed to the pillory, and for the second offense shall be whipped and pilloried in like manner and be branded on the forehead in a plain and visible manner with the letters H. T.&quot;}}&lt;/ref&gt;

1854. aastal asutati [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] Clarki maakonnas Hobusevaraste Vastane Ühendus (Anti Horse Thief Association) vara, eriti hobuste ja muude kariloomade kaitseks varguste eest ja vara tagasi saamiseks varguse korral. Algselt olid selle liikmed Missouri, Iowa ja Illinoisi osariigi kokkusaamiskohas elavad talunikud, kuid peagi levis see ka mujale, 1894 loodi Oklahama Territooriumil esimene põhikirjaorganisatsioon. 1916. aastaks oli nendel organisatsioonidel üheksas USA kesk- ja lääneosariigis üle 40 000 liikme ja oli märgatud ka hobusevarguste langust. Aastail 1899–1909 suutsid AHTA Oklahoma haru liikmed tagasi saada 83 000 dollari väärtuses kariloomi ja nägid rohkem kui 250 varga süüdimõistmist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Keen |eesnimi=Patrick |pealkiri=Anti-Horse Thief Association |url=http://digital.library.okstate.edu/encyclopedia/entries/A/AN012.html |väljaanne=Oklahoma Historical Society |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2014-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141105061021/http://digital.library.okstate.edu/encyclopedia/entries/A/AN012.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ka [[Ohio]] osariigis tegutseva Bentonville Anti-Horse Thief Society liikmed jälitasid hobusevargaid ja tihti poosid neid ilma kohtuta üles.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Bentonville Anti-Horse Thief Society |url=http://www.ohiohistorycentral.org/w/Bentonville_Anti-Horse_Thief_Society?rec=2943 |väljaanne=Ohio History Central |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2018-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817092355/http://www.ohiohistorycentral.org/w/Bentonville_Anti-Horse_Thief_Society?rec=2943 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Massachusettsis Dedhamis tegutsevat &quot;The Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves&quot; loetakse USA vanimaks tegutsevaks hobusevaraste püüdmise organisatsiooniks, see on ka üks linna auväärsemaid ühiskondlikke organisatsioone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-08-06 |pealkiri=Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves |url=http://dedhamhorsethieves.org/ |vaadatud=2024-08-19 |väljaanne= |arhiivimisaeg=2020-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806074459/http://dedhamhorsethieves.org/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Hobusevarguste vähenemise oludes lõpetasid säärased seltsid tegevuse või muutusid seltskondlikeks klubideks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Historical Sketch |url=http://www.dedhamhorsethieves.org/id5.html |väljaanne=The Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2013-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131211055506/http://www.dedhamhorsethieves.org/id5.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kuriteod]]
[[Kategooria:Hobune]]</text>
      <sha1>7gu8l3u7quc7hkhe47nmotrxxm7dsb4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1989</title>
    <ns>0</ns>
    <id>680417</id>
    <revision>
      <id>7201372</id>
      <parentid>7198198</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T12:57:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7201372</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27507" sha1="dr02fq1rmk37qew7o130nrzppldiyf1" xml:space="preserve">Sellel leheküljel on loetletud [[1989]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

{{Sündinud|1989}}

== Jaanuar ==

* [[1. jaanuar]] – [[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja, rahvusvaheline suurmeister
* [[2. jaanuar]] – [[Okilani Tinilau]], Tuvalu kergejõustiklane ja jalgpallur
* [[4. jaanuar]] – [[Veiko Porkanen]], eesti näitleja
* 4. jaanuar – [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja
* [[5. jaanuar]] – [[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija
* [[6. jaanuar]] – [[Andy Carroll]], Inglismaa jalgpallur
* 6. jaanuar – [[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja
* [[8. jaanuar]] – [[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur
* [[9. jaanuar]] – [[Nina Dobrev]], Kanada näitleja
* 9. jaanuar – [[Rikke Møller Pedersen]], Taani ujuja
* [[12. jaanuar]] – [[Axel Witsel]], Belgia jalgpallur
* [[13. jaanuar]] – [[Triinu Kivilaan]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]])
* [[15. jaanuar]] – [[Martin Dúbravka]], Slovakkia jalgpallur
* 15. jaanuar – [[Anita Márton]], Ungari kuulitõukaja
* [[16. jaanuar]] – [[Kiesza]], Kanada laulja
* 16. jaanuar – [[Rafał Omelko]], poola jooksja
* [[17. jaanuar]] – [[Taisi Pettai]], eesti laulja ([[Dynamint]])
* [[19. jaanuar]] – [[Maxim Rodshtein]], Iisraeli maletaja
* [[20. jaanuar]] – [[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija
* [[21. jaanuar]] – [[Henrikh Mkhitarjan]], Armeenia jalgpallur
* 21. jaanuar – [[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija
* [[22. jaanuar]] – [[Oscar Möller]], Rootsi jäähokimängija
* [[23. jaanuar]] – [[Indrek Lillemägi]], Eesti haridustegelane ja koolijuht
* 23. jaanuar – [[Tanel Kiik]], Eesti poliitik
* 23. jaanuar – [[Shen Yang]], hiina maletaja, naiste suurmeister
* [[24. jaanuar]] – [[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja
* [[26. jaanuar]] – [[Celso Ortiz]], Paraguay jalgpallur
* [[27. jaanuar]] – [[Alberto Botía]], Hispaania jalgpallur
* [[28. jaanuar]] – [[Siem de Jong]], Hollandi jalgpallur
* [[29. jaanuar]] – [[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija
* 29. jaanuar – [[Anne-Mai Tevahi]], eesti luuletaja ja näitleja
* 29. jaanuar – [[Kaspar Velberg]], Eesti näitleja

== Veebruar ==

* [[1. veebruar]] – [[Alfreð Finnbogason]], Islandi jalgpallur
* 1. veebruar – [[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija
* 1. veebruar – [[Jonas Lössl]], Taani jalgpallur
* [[2. veebruar]] – [[Ivan Perišić]], Horvaatia jalgpallur
* [[4. veebruar]] – [[Märt Pius]], eesti näitleja
* 4. veebruar – [[Priit Pius]], eesti näitleja
* 4. veebruar – [[Valentina Gunina]], vene maletaja
* [[5. veebruar]] – [[Jeremy Sumpter]], ameerika näitleja
* [[6. veebruar]] – [[Craig Cathcart]], Põhja-Iirimaa jalgpallur
* [[8. veebruar]] – [[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja
* [[9. veebruar]] – [[Ari-Pekka Liukkonen]], Soome ujuja
* [[12. veebruar]] – [[Grete Klein]], Eesti laulja
* 12. veebruar – [[Ron-Robert Zieler]], Saksamaa jalgpallur
* [[14. veebruar]] – [[Even Hovland]], Norra jalgpallur
* [[16. veebruar]] – [[Elizabeth Olsen]], ameerika näitleja
* 16. veebruar – [[Mū Kanazaki]], Jaapani jalgpallur
* [[17. veebruar]] – [[Rebecca Adlington]], endine Suurbritannia ujuja
* [[18. veebruar]] – [[Aleksei Ionov]], Venemaa jalgpallur
* 18. veebruar – [[SuRie]], inglise laulja
* [[19. veebruar]] – [[Kaisa Pajusalu]], Eesti sõudja
* 19. veebruar – [[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur
* 19. veebruar – [[Jeff Henderson]], USA kaugushüppaja
* [[20. veebruar]] – [[Frederik Storm]], Taani jäähokimängija
* [[21. veebruar]] – [[Corbin Bleu]], USA näitleja ja laulja
* 21. veebruar – [[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 21. veebruar – [[Federico Fernández]], Argentina jalgpallur
* 21. veebruar – [[Jem Karacan]], Türgi jalgpallur
* 21. veebruar – [[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija
* [[22. veebruar]] – [[Wojciech Nowicki]], poola vasaraheitja
* 22. veebruar – [[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur
* [[24. veebruar]] – [[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija
* [[25. veebruar]] – [[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur
* 25. veebruar – [[Hans Christer Holund]], Norra murdmaasuusataja
* 25. veebruar – [[Hernán Pérez]], Paraguay jalgpallur
* [[27. veebruar]] – [[Stephen Kiprotich]], Uganda pikamaajooksja
* [[28. veebruar]] – [[Suur Papa]], eesti räppar ja harrastussurfar

== Märts ==
* [[1. märts]] – [[Maria Listra]], Eesti laulja
* 1. märts – [[Karl-Erik Taukar]], Eesti laulja
* 1. märts – [[Daniella Monet]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 1. märts – [[Carlos Vela]], Mehhiko jalgpallur
* [[2. märts]] – [[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur
* 2. märts – [[Marcel Hirscher]], Austria mäesuusataja
* 2. märts – [[Katariina Tamm]], eesti näitleja
* [[3. märts]] – [[Shūichi Gonda]], Jaapani jalgpallur
* [[4. märts]] – [[Tuuli Vahtra]], Eesti maletaja
* [[5. märts]] – [[Kensuke Nagai]], Jaapani jalgpallur
* [[6. märts]] – [[Jonathas Cristian de Jesus]], Brasiilia jalgpallur
* 6. märts – [[Agnieszka Radwańska]], Poola naistennisist
* [[9. märts]] – [[Karoliine Hõim]], eesti jalgpallur
* [[10. märts]] – [[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija
* 10. märts – [[Maxime Gonalons]], Prantsusmaa jalgpallur
* 10. märts – [[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija
* [[11. märts]] – [[Anton Yelchin]], USA filminäitleja
* [[12. märts]] – [[Jevgeni Dadonov]], Venemaa jäähokimängija
* 12. märts – [[Dzmitryj Koraboŭ]], Valgevene jäähokimängija
* 12. märts – [[Siim Luts]], Eesti jalgpallur
* [[13. märts]] – [[Joosep Susi]], Eesti spordiajakirjanik
* 13. märts – [[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur
* 13. märts – [[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur
* [[14. märts]] – [[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja
* 14. märts – [[Colby O'Donis]], Ameerika Ühendriikide muusik
* 14. märts – [[Reimo Sillamaa]], eesti ühiskonnategelane
* [[15. märts]] – [[Nicole Schmidhofer]], Austria mäesuusataja
* [[16. märts]] – [[Gabriel Attal]], Prantsusmaa poliitik
* 16. märts – [[Blake Griffin]], USA endine elukutseline korvpallur
* 16. märts – [[Theo Walcott]], inglise endine jalgpallur
* [[17. märts]] – [[Fraser Forster]], Inglismaa jalgpallur
* 17. märts – [[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja
* 17. märts – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur
* [[18. märts]] – [[Oswaldo Alanís]], Mehhiko jalgpallur
* 18. märts – [[Lily Collins]], Ameerika näitleja
* 18. märts – [[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija
* [[21. märts]] – [[Jordi Alba]], Hispaania jalgpallur
* [[23. märts]] – [[Eric Maxim Choupo-Moting]], Kameruni jalgpallur
* [[24. märts]] – [[Andrei Sergejevitš Semjonov]], Venemaa jalgpallur
* [[25. märts]] – [[Alyson Michalka]], USA laulja ja näitleja
* 25. märts – [[Scott Sinclair]], Inglismaa jalgpallur
* [[26. märts]] – [[Simon Kjær]], Taani jalgpallur
* [[28. märts]] – [[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija
* 28. märts – [[Siarhiej Žyhalka]], valgevene maletaja
* [[29. märts]] – [[Aleksandr Bernjakov]], Eesti kikkpoksija
* 29. märts – [[James Tomkins]], Inglismaa jalgpallur
* 29. märts – [[Tomáš Vaclík]], Tšehhi jalgpallur
* [[30. märts|31. märts]] – [[Liu Zige]], Hiina ujuja

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Victor Alari]], eesti geofüüsik
*[[1. aprill]] – [[David Ngog]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[2. aprill]] – [[Liis Remmel]], eesti näitleja
* [[4. aprill]] – [[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja
* 4. aprill – [[Jens Toornstra]], Hollandi jalgpallur
* [[5. aprill]] – [[Lily James]], inglise näitleja
* [[7. aprill]] – [[Sylwia Grzeszczak]], Poola laulja
* 7. aprill – [[Julija Samoilova]], Venemaa laulja
* [[10. aprill]] – [[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur
* [[12. aprill]] – [[Anastassia Šteinmiller]], Eesti ujuja
* 12. aprill – [[Ádám Hanga]], Ungari korvpallur
* [[14. aprill]] – [[Luis Hernández Rodríguez]], Hispaania jalgpallur
* [[14. aprill]] – [[Óscar de Marcos]], Hispaania jalgpallur
* 14. aprill – [[Dominik Paris]], Itaalia mäesuusataja
* [[16. aprill]] – [[Daniel Parejo]], Hispaania jalgpallur
* [[17. aprill]] – [[Charles Aránguiz]], Tšiili jalgpallur
* [[18. aprill]] – [[Bojan Bogdanović]], Horvaatia korvpallur
* 18. aprill – [[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija
* [[19. aprill]] – [[Marko Arnautović]], Austria jalgpallur
* [[20. aprill]] – [[Sergei Zenjov]], Eesti jalgpallur
* [[22. aprill]] – [[Jasper Cillessen]], Hollandi jalgpallur
* 22. aprill – [[Aron Gunnarsson]], Islandi jalgpallur
* 22. aprill – [[James McClean]], Iirimaa jalgpallur
* 22. aprill – [[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija
* [[23. aprill]] – [[Nicole Vaidišová]], Tšehhi tennisist
* [[24. aprill]] – [[Gaioz Nigalidze]], gruusia maletaja
* [[25. aprill]] – [[Aysel Teymurzadə]], Aserbaidžaani laulja
* [[27. aprill]] – [[Lars Bender]], endine Saksamaa jalgpallur
* 27. aprill – [[Sven Bender]], Saksamaa jalgpallur
* [[27. aprill]] – [[Alan Huõgatõ]], osseedi rahvusest Venemaa maadleja
* [[29. aprill]] – [[Madis Sihimets]], Eesti maadleja ja sumomaadleja
* 29. aprill – [[Domagoj Vida]], Horvaatia jalgpallur

== Mai ==

* [[1. mai]] – [[Mitch Nichols]], Austraalia jalgpallur
* 1. mai – [[Ewa Trzebińska]], poola epeevehkleja
* [[3. mai]] – [[Katinka Hosszú]], Ungari ujuja
* [[4. mai]] – [[Dániel Gyurta]], ungari ujuja
* 4. mai – [[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija
* 4. mai – [[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur
* [[5. mai]] – [[Chris Brown]], Ameerika Ühendriikide laulja
* [[6. mai]] – [[Dominika Cibulková]], Slovakkia tennisist
* 6. mai – [[Yi Siling]], Hiina laskur
* [[8. mai]] – [[Lars Eller]], Taani jäähokimängija
* 8. mai – [[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija
* [[9. mai]] – [[Katie Bouman]], USA arvutiteadlane
* [[10. mai]] – [[Munir Mohand Mohamedi]], maroko jalgpallur
* [[11. mai]] – [[Giovani dos Santos]], Mehhiko jalgpallur
* [[12. mai]] – [[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija
* [[14. mai]] – [[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja
* [[15. mai]] – [[Ranele Raudsoo]], eesti laulja
* [[16. mai]] – [[Pääru Oja]], eesti näitleja
* 16. mai – [[Betül Cemre Yıldız]], türgi maletaja
* [[17. mai]] – [[Fabian Frei]], Šveitsi jalgpallur
* 17. mai – [[Yuri Kawamura]], Jaapani jalgpallur
* 17. mai – [[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja, jäätantsija
* [[20. mai]] – [[Jevgenia Rõndina]], Eesti sõudja
* [[21. mai]] – [[Hal Robson-Kanu]], Walesi jalgpallur
* [[22. mai]] – [[Aušrinė Armonaitė]], Leedu poliitik
* [[23. mai]] – [[Ingel Õunmaa]], Eesti paraujuja
* 23. mai – [[Mario Vrančić]], Saksamaa jalgpallur
* [[24. mai]] – [[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur
* 24. mai – [[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja
* [[25. mai]] – [[Karel Tammjärv]], Eesti suusataja
* [[26. mai]] – [[Tomáš Pekhart]], Tšehhi jalgpallur
* [[27. mai]] – [[Igor Morozov]], Eesti jalgpallur
* [[28. mai]] – [[Lauri Asikainen]], Soome endine suusahüppaja
* [[29. mai]] – [[Martín Campaña]], Uruguay jalgpallur
* 29. mai – [[Aura Garrido]], Hispaania näitleja
* [[30. mai]] – [[Kristi Nõlvak]], Eesti võrkpallur
* [[31. mai]] – [[Bas Dost]], Hollandi jalgpallur
* 31. mai – [[Martin Kupper]], eesti kettaheitja
* 31. mai – [[Marco Reus]], Saksamaa jalgpallur
* 31. mai – [[Daniel Wass]], Taani jalgpallur

== Juuni ==

* [[3. juuni]] – [[Óscar Duarte]], Nicaraguani jalgpallur natsionaliseeris Costa Rica
* [[4. juuni]] – [[Paweł Fajdek]], poola kergejõustiklane, vasaraheitja
* 4. juuni – [[Harri Heliövaara]], Soome tennisist
* 4. juuni – [[Eldar Qasımov]], Aserbaidžaani laulja
* [[5. juuni]] – [[Cam Atkinson]], USA jäähokimängija
* 5. juuni – [[Gilberto Oliveira Souza Júnior]], Brasiilia jalgpallur
* [[6. juuni]] – [[Jelena Petrova]], Eesti ujuja
* 6. juuni – [[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja
* 6. juuni – [[Paweł Wojciechowski]], poola teivashüppaja
* 6. juuni – [[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur 
* [[7. juuni]] – [[Miina Kallas]], Eesti jalgpallur
* [[9. juuni]] – [[Chloë Agnew]], iiri laulja
* 9. juuni – [[Danilo Fernando Avelar]], Brasiilia jalgpallur
* 9. juuni – [[Matthew Lowton]], Inglismaa jalgpallur
* 9. juuni – [[Roman Nesterovski]], eesti jalgpallur
* 9. juuni – [[Blanca Paloma]], hispaania laulja, lava- ja kostüümidisainer
* [[10. juuni]] – [[Alexandra Stan]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja
* 10. juuni – [[El Fardou Ben Nabouhane]], Komooride jalgpallur
* [[11. juuni]] – [[Fagner Conserva Lemos]], Brasiilia jalgpallur
* 11. juuni – [[Siim Jõgioja]], Eesti muusik, trummar ja DJ
* [[12. juuni]] – [[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur
* [[13. juuni]] – [[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija
* 13. juuni – [[Andreas Samaris]], Kreeka jalgpallur
* 13. juuni – [[Nejc Skubic]], Sloveenia jalgpallur
* [[15. juuni]] – [[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmikhüppaja ja kaugushüppaja
* [[16. juuni]] – [[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja
* 16. juuni – [[Odion Ighalo]], Nigeeria jalgpallur
* [[16. juuni]] – [[Yuichi Maruyama]], Jaapani jalgpallur
* [[18. juuni]] – [[Pierre-Emerick Aubameyang]], Gaboni jalgpallur
* 18. juuni – [[Ondřej Čelůstka]], Tšehhi jalgpallur
* 18. juuni – [[Anna Veith]], Austria mäesuusataja
* [[19. juuni]] – [[Andre Hanimägi]], eesti poliitik
* [[20. juuni]] – [[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur
* [[21. juuni]] – [[Enrico Garozzo]], itaalia paremakäeline vehkleja
* [[22. juuni]] – [[Einar Kuusk]], Eesti näitleja
* 22. juuni – [[Andreas Mikkelsen]], Norra rallisõitja
* [[24. juuni]] – [[Taavi Simson]], Eesti ajakirjanik
* [[25. juuni]] – [[Waleed Al-Husseini]], Palestiina Esseist ja kirjanik
* [[26. juuni]] – [[JOWST]], norra muusikaprodutsent ja laulukirjutaja
* [[28. juuni]] – [[Markiplier]], ameerika näitleja
* [[30. juuni]] – [[Asbel Kiprop]], Keenia kergejõustiklane

== Juuli ==

* [[1. juuli]] – [[Hannah Murray]], inglise näitleja
* 1. juuli – [[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja
* [[2. juuli]] – [[Alex Morgan]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
* [[3. juuli]] – [[Jean-Armel Kana-Biyik]], Prantsusmaal sündinud Kameruni jalgpallur
* 3. juuli – [[Aysel Məmmədova]], Aserbaidžaani laulja
* [[4. juuli]] – [[Anna Pihl]], eesti ajakirjanik
* [[5. juuli]] – [[Charlie Austin]], Inglismaa jalgpallur
* 5. juuli – [[Hiroyuki Abe]], Jaapani jalgpallur
* 5. juuli – [[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja.
* 5. juuli – [[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur
* [[6. juuli]] – [[Carolus Andriamatsinoro]], Madagaskari jalgpallur
* [[7. juuli]] – [[Karl-August Tiirmaa]], eesti kahevõistleja
* [[10. juuli]] – [[Carlos Zambrano]], Peruu jalgpallur
* 10. juuli – [[Alina Tubli]], Eesti poliitik
* [[11. juuli]] – [[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija
* [[13. juuli]] – [[Kim Kee-hee]], Lõuna-Korea jalgpallur
* [[16. juuli]] – [[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur
* [[18. juuli]] – [[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija
* [[19. juuli]] – [[Sergei Andronov]], Venemaa jäähokimängija
* 19. juuli – [[Norberto Murara Neto]], Brasiilia jalgpallur
* [[21. juuli]] – [[Ömer Toprak]], Türgi jalgpallur
* [[22. juuli]] – [[Leandro Damião]], Brasiilia jalgpallur
* [[23. juuli]] – [[Nikita Koljajev]], Kasahstani jalgpallur
* 23. juuli – [[Daniel Radcliffe]], inglise filmi-, seriaali- ja teatrinäitleja
* [[24. juuli]] – [[Eko Yuli Irawan]], indoneesia tõstja
* [[27. juuli]] – [[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija
* 27. juuli – [[Henrik Dalsgaard]], Taani jalgpallur
* 27. juuli – [[Keio Kits]], eesti kesk- ja pikamaajooksja
* 27. juuli – [[Eliis Pärna]], Eesti laulja
* [[28. juuli]] – [[Albin Ekdal]], Rootsi jalgpallur
* 28. juuli – [[Ami Otaki]], Jaapani jalgpallur
* [[29. juuli]] – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija
* 29. juuli – [[Egert Milder]], Eesti laulja
* 29. juuli – [[Jay Rodriguez]], Inglismaa jalgpallur
* 29. juuli – [[Grit Šadeiko]], Eesti seitsmevõistleja
* [[31. juuli]] – [[Viktoryja Azaranka]], Valgevene tennisist

== August ==

* [[2. august]] – [[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur
* 2. august – [[Jonas Blue]], Suurbritannia muusik
* [[3. august]] – [[Jules Bianchi]], prantsuse võidusõitja
* [[4. august]] – [[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja
* [[5. august]] – [[Ryan Bertrand]], Inglismaa jalgpallur
* [[6. august]] – [[Tongo Doumbia]], Mali jalgpallur
* 8. august – [[Marie Saame]], eesti alpinist ja muusik
* 8. august – [[Tarass Stepanenko]], Ukraina jalgpallur
* [[10. august]] – [[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija
* 10 august – [[Janar Toomet]], Eesti jalgpallur
* [[11. august]] – [[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja
* [[12. august]] – [[Tom Cleverley]], Inglismaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur
* [[13. august]] – [[Maria Välja]], eesti maalikunstnik ja illustraator
* [[14. august]] – [[Ander Herrera]], Hispaania jalgpallur
* 14. august – [[Kyle Turris]], Kanada jäähokimängija
* [[15. august]] – [[Joe Jonas]], ameerika näitleja
* 15. august – [[Kristina Karjalainen]], eesti ja soome päritolu iluduskuninganna
* 15. august – [[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur
* 15. august – [[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija
* [[16. august]] – [[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur
* 16. august – [[Wang Hao (käija)|Wang Hao]], Hiina käija
* [[20. august]] – [[Judd Trump]], elukutseline snuukrimängija
* [[21. august]] – [[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja
* 21. august – [[Cindy Roleder]], Saksamaa tõkkejooksja
* 21. august – [[Aleix Vidal]], Hispaania jalgpallur
* [[22. august]] – [[Giacomo Bonaventura]], Itaalia jalgpallikoondise ründaja
* [[23. august]] – [[Trixie Mattel]], Ameerika Drag queen
* [[26. august]] – [[James Harden]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* [[28. august]] – [[César Azpilicueta]], Hispaania jalgpallur
* 28. august – [[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja
* [[30. august]] – [[Bohdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane
* 30. august – [[Sabina-Francesca Foisor]], rumeenia päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja
* 30. august – [[Bebe Rexha]], Ameerika Ühendriikide laulja

== September ==

* [[1. september]] – [[Max Franz]], Austria mäesuusataja
* 1. september – [[Bill Kaulitz]], Saksamaa laulja
* 1. september – [[Tom Kaulitz]], Saksamaa Muusik
* 1. september – [[Gustav Nyquist]], Rootsi jäähokimängija
* 1. september – [[Federico Pellegrino]], Itaalia murdmaasuusataja
* 1. september – [[Daniel Sturridge]], Inglismaa jalgpallur
* [[2. september]] – [[Sergio Escudero]], Hispaania jalgpallur
* 2. september – [[Adam Kszczot]], Poola endine kergejõustiklane, keskmaajooksja
* 2. september – [[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur
* 2. september – [[Zedd]], vene-saksa produtsent
* [[3. september]] – [[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur
* 3. september – [[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija
* [[4. september]] – [[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija
* 5. september – [[José Ángel Valdés]], Hispaania jalgpallur
* [[7. september]] – [[Erki Pisuke|Erkisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist
* 7. september – [[Kevin Love|KeviLove]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* [[7. september]] – [[Liis Teemusk|Liis Tusk]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning treener
* [[8. september]] – [[Gustav Schäfer]], saksa trummar
* 8. september – [[Avicii]], Rootsi muusik
* 8. september – [[Gylfi Sigurðsson]], Islandi jalgpallur
* [[10. september]] – [[Keno (jalgpallur)|Keno]], Brasiilia jalgpallur
* [[13. september]] – [[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur
* [[14. september]] – [[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija
* 14. september – [[Lee Jong-Suk]], Lõuna-Korea näitleja 
* [[16. september]] – [[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija
* 16. september – [[Salomón Rondón]], Venezuela jalgpallur
* [[21. september]] – [[Ben Mee]], Inglismaa jalgpallur
* [[22. september]] – [[Sabine Lisicki]], Saksamaa tennisist
* [[25. september]] – [[Hanna Knjazeva-Minenko]], Iisraeli kergejõustiklane
* [[26. september]] – [[Ciaran Clark]], Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur
* 26. september – [[Kieran Gibbs]], endine Inglismaa jalgpallur
* 26. september – [[Idrissa Gueye]], Senegali jalgpallur
* [[28. september]] – [[Raphael Holzdeppe]], Saksamaa kergejõustiklane
* [[29. september]] – [[Tanel Laanmäe]], Eesti odaviskaja
* [[30. september]] – [[Lukas Hofer]], Itaalia laskesuusataja

== Oktoober ==
* [[1. oktoober]] – [[Brie Larson]], ameerika näitleja
* [[2. oktoober]] – [[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija
* 2. oktoober – [[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija
* 2. oktoober – [[Kristel Aaslaid]], eesti näitleja ja laulja
* 2. oktoober – [[Sho Sasaki]], Jaapani jalgpallur
* [[4. oktoober]] – [[Dakota Johnson]], USA näitleja
* 4. oktoober – [[Kimmie Meissner]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja
* 4. oktoober – [[Viktoria Rebensburg]], Saksamaa mäesuusataja
* 4. oktoober – [[Tessa Worley]], Prantsusmaa mäesuusataja
* [[5. oktoober]] – [[Travis Kelce]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur
* 5. oktoober – [[Kristen Kähr]], Eesti jalgpallur
* 5. oktoober – [[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja
* 5. oktoober – [[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja
* [[6. oktoober]] – [[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija
* [[6. oktoober]] – [[Pizzi]], Portugali jalgpallur
* [[9. oktoober]] – [[David López Silva]], Hispaania jalgpallur
* [[10. oktoober]] – [[Rıza Kayaalp]], Türgi maadleja
* [[11. oktoober]] – [[Mihkel Kõrbe]], Eesti pedagoog
* [[12. oktoober]] – [[Paulo Henrique Ganso]], Brasiilia jalgpallur
* [[13. oktoober]] – [[Aleksandr Jerohhin]], Venemaa jalgpallur
* 13. oktoober – [[Alexandria Ocasio-Cortez]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* [[14. oktoober]] – [[Kengo Kawamata]], Jaapani jalgpallur
* [[15. oktoober]] – [[Anthony Joshua]], Suurbritannia elukutseline poksija
* [[17. oktoober]] – [[Dwight Gayle]], Inglismaa jalgpallur
* 17. oktoober – [[Rene Köster]], Eesti Lavastaja
* [[18. oktoober]] – [[Matthew Centrowitz]], Ameerika Ühendriikide jooksja
* [[21. oktoober]] – [[Bruno Henrique Corsini]], Brasiilia jalgpallur
* 21. oktoober – [[Jonathan Viera]], Hispaania jalgpallur
* 21. oktoober – [[Sam Vokes]], Suurbritannia jalgpallur
* [[23. oktoober]] – [[Kira Jarmõš]], Venemaa aktivist ja kirjanik
* [[24. oktoober]] – [[PewDiePie]], rootslasest juutuuber ja koomik
* 24. oktoober – [[Cristian Gamboa]], Costa Rica jalgpallur
* 24. oktoober – [[Eliza Taylor]], Austraalia näitleja
* [[25. oktoober]] – [[Mia Wasikowska]], Austraalia filminäitleja
* [[27. oktoober]] – [[Xenia Deli]], Moldova modell
* [[29. oktoober]] – [[Primož Roglič]], Sloveenia jalgrattur
* 29. oktoober – [[Joel Ward]], Inglismaa jalgpallur
* [[30. oktoober]] – [[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur
* [[31. oktoober]] – [[Nanase Kiryu]], Jaapani jalgpallur

== November ==

* [[1. november]] – [[Gabriela Koukalová]], Tšehhi laskesuusataja
* [[2. november]] – [[Stevan Jovetić]], Montenegro jalgpallur
* 2. november – [[Vitolo]], Hispaania jalgpallur
* [[4. november]] – [[Enner Valencia]], Ecuadori jalgpallur
* 4. november – [[Damian Warner]], Kanada kümnevõistleja, olümpiavõitja
* [[6. november]] – [[Dominik Windisch]], Itaalia laskesuusataja
* [[8. november]] – [[Morgan Schneiderlin]], Prantsusmaa jalgpallur
* 8. november – [[SZA]], Ameerika Ühendriikide laulja
* [[10. november]] – [[Taron Egerton]], Suurbritannia näitleja
* 10. november – [[Adeele Jaago]], eesti Näitleja ja lavastaja
* [[11. november]] – [[Darryl Lachman]], Hollandi jalgpallur
* [[12. november]] – [[Hiroshi Kiyotake]], Jaapani jalgpallur
* 12. november – [[Asīl ‘Umrān]], Saudi Araabia muusik
* [[13. november]] – [[Laura Võigemast]], eesti näitleja
* [[14. november]] – [[Jake Livermore]], Inglismaa jalgpallur
* [[17. november]] – [[Kati Nõlvak]], Eesti poliitik ja kogukonnaaktivist
* [[18. november]] – [[Marc Albrighton]], Inglismaa Jalgpallur
* 18. november – [[Mari Eide]], Norra murdmaasuusataja
* [[20. november]] – [[Sergei Polunin]], Ukrainast pärit
* 20. november – [[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur
* [[21. november]] – [[Fabian Delph|Fabiaelph]], Inglismaa jalgpallur
* 21. november – [[Sadie Bjornsen]], USA murdmaasuusataja
* 21. november – [[Getter Laar]], Eesti jalgpallur
* 21. november – [[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija
* [[22. november]] – [[Alden Ehrenreich]], ameerika näitleja
* 22. november – [[Chris Smalling]], inglise jalgpallur
* 22. november- [[Kristo Siig]], Eesti õpetaja
* [[24. november]] – [[Mario Gavranović]], Šveitsi jalgpallur
* 24. november – [[Lukáš Hrádecký]], Soome jalgpallur
* [[25. november]] – [[Andrei Larkov]], Venemaa murdmaasuusataja
* [[26. november]] – [[Junior Stanislas]], Inglismaa jalgpallur
* [[28. november]] – [[Janika Lõiv]], Eesti maastikurattur
* [[29. november]] – [[Dominic Adiyiah]], Ghana jalgpallur
* [[30. november]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], Slovakkia jalgpallur
* 30. november – [[Ferguson Rotich]], Keenia keskmaajooksja
* 30. november – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], Slovakkia jalgpallur

== Detsember ==

* [[1. detsember]] – [[Barry Bannan]], Šotimaa jalgpallur
* [[2. detsember]] – [[Matteo Darmian]], Itaalia jalgpallikoondise ründaja
* 2. detsember – [[Kazuya Yamamura]], Jaapani jalgpallur
* [[3. detsember]] – [[Alex McCarthy]], Inglismaa jalgpallur,
* [[5. detsember]] – [[Siim Ennemuist]], eesti võrkpallur
* [[7. detsember]] – [[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija
* [[8. detsember]] – [[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija
* [[11. detsember]] – [[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja
* 11. detsember – [[Joel Remmel]], Eesti muusik
* [[12. detsember]] – [[Esquiva Florentino]], Brasiilia poksija
* [[13. detsember]] – [[Taylor Swift]], USA laulja ja laulukirjutaja
* 13. detsember – [[Hellen Obiri]], Keenia kergejõustiklane
* 13. detsember – [[Tim Tscharnke]], endine Saksamaa murdmaasuusataja
* [[14. detsember]] – [[Jung Woo-young]], Lõuna-Korea jalgpallur
* [[15. detsember]] – [[Aaron Cresswell]], Inglismaa jalgpallur
* [[16. detsember]] – [[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija
* [[17. detsember]] – [[André Ayew]], Ghana jalgpallur
* 17. detsember – [[André Hansen]], Norra jalgpallur
* [[18. detsember]] – [[Edenílson]], Brasiilia jalgpallur
* [[21. detsember]] – [[Cheikhou Kouyaté]], Senegali jalgpallur
* [[22. detsember]] – [[Jordin Sparks]], Ameerika Ühendriikide laulja
* [[23. detsember]] – [[Liis Koger]], eesti maalikunstnik ja luuletaja
* [[26. detsember]] – [[Yohan Blake]], Jamaica kergejõustiklane
* 26. detsember – [[Sofiane Feghouli]], Alžeeria jalgpallur
* 26. detsember – [[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija
* [[27. detsember]] – [[Jekaterina Lagno]], Venemaa maletaja
* [[28. detsember]] – [[Salvador Sobral]], Portugali laulja
* [[29. detsember]] – [[Kei Nishikori]], Jaapani tennisist
* 29. detsember – [[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija</text>
      <sha1>dr02fq1rmk37qew7o130nrzppldiyf1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Mescal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>680774</id>
    <revision>
      <id>7201746</id>
      <parentid>7059952</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:55:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9244" sha1="5gd56m7vm50ctlo8kfh6vvgxfv5wdhw" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Infokast persoon
| nimi = Paul Mescal
| alma mater = [[Trinity College Dublin]] ([[Bachelor of Arts|BA]])
| pilt = Paul mescal 2022 1.jpg
| pildiallkiri = Mescal 2022. aastal
| sünninimi = Paul Colm Michael Mescal
| sünniaeg = 2. veebruar 1996
| sünnikoht = [[Kildare'i krahvkond]], [[Iirimaa]]
| rahvus = iirlane
| elukutse = näitleja
}}
'''Paul Colm Michael Mescal'''&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.youtube.com/2CVBGviYN68?t=525|title=Paul Mescal and Andrew Scott Take The Co-Star Test|website=[[Buzzfeed]]|date=13 December 2023|access-date=21 December 2023}}&lt;/ref&gt; (ametialaselt tuntud kui '''Paul Mescal'''; sündinud [[2. veebruar]]il [[1996]] [[Maynooth]]is [[Kildare'i krahvkond|Kildare'i krahvkonnas]]) on [[Iirimaa|Iiri]] näitleja.

Näitlejakarjääri [[Lavastus|teatrilavastuses]] alustanud Mescal sai rahvusvaheliselt tuntuks mängides Connell Waldronit iiri lühiseriaalis &quot;[[Normaalsed inimesed]]&quot; (2020), pälvides selle rolli eest [[Emmy Auhind|Emmy auhinna]] nominatsiooni ning [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]] võidu.

2023. aastal oli Mescal nomineeritud parima meespeaosatäitja [[Oscar|Oscarile]] rolli eest filmis &quot;[[Päikesepõletus]]&quot; (2022).

Ta mängis noorena [[Gaeli jalgpall|gaeli jalgpalli]], kuid loobus pärast lõualuu vigastust.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ward|first=Patrick|url=https://www.kildarenow.com/news/news/402639/from-kildare-football-star-to-irish-theatre-star-mescal-revelling-on-a-new-stage.html|title=From Kildare football star to Irish theatre star – Mescal revelling on a new stage|website=Kildare Now|date=16 December 2017|access-date=3 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191103101416/https://www.kildarenow.com/news/news/402639/from-kildare-football-star-to-irish-theatre-star-mescal-revelling-on-a-new-stage.html|archive-date=3 November 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;vogue&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitch Little|first=Harriet|url=https://www.vogue.com/article/daisy-edgar-jones-paul-mescal-normal-people-stars|title=Meet the Charismatic Stars of the Highly-Anticipated Normal People Adaptation|website=[[Vogue (magazine)|Vogue]]|date=16 March 2020|access-date=16 March 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200406220342/https://www.vogue.com/article/daisy-edgar-jones-paul-mescal-normal-people-stars|archive-date=6 April 2020}}&lt;/ref&gt;

Mescali esimene lavaetteaste näitlejana oli 16-aastaselt Fantoomi rollis muusikalis &quot;[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]&quot;. &lt;ref name=&quot;crush2&quot;&gt;{{cite web|last1=Paiella|first1=Gabriella|url=https://www.gq.com/story/normal-people-star-paul-mescal-profile|title=How Paul Mescal Became the Crush of the Year|work=[[GQ]]|date=19 October 2020|access-date=8 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210125102929/https://www.gq.com/story/normal-people-star-paul-mescal-profile|archive-date=25 January 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;post2&quot;&gt;{{Cite web|last=Lloyd|first=Brian|url=https://entertainment.ie/tv/tv-news/paul-mescal-normal-people-phantom-of-the-opera-451153/|title=Here's 'Normal People' star Paul Mescal performing 'Phantom of the Opera' as a teen|website=[[Entertainment.ie]]|date=2 May 2020|access-date=10 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20201129221416/https://entertainment.ie/tv/tv-news/paul-mescal-normal-people-phantom-of-the-opera-451153/|archive-date=29 November 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal lõpetas Mescal Trinity College Dublini ülikooli näitekunsti [[Bakalaureus|bakalaureusekraadiga]].&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Fenwick|first1=George|url=https://www.standard.co.uk/showbiz/celebrity-news/normal-people-bbc-connell-actor-paul-mescal-a4424701.html|title=Who is Paul Mescal? The Normal People actor who plays Connell|work=[[Evening Standard]]|date=1 June 2020|access-date=29 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429033042/https://www.standard.co.uk/showbiz/celebrity-news/normal-people-bbc-connell-actor-paul-mescal-a4424701.html|archive-date=29 April 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Mescalil on noorem vend ja õde. &lt;ref name=&quot;crush&quot;&gt;{{Cite web|last=Paiella|first=Gabriella|url=https://www.gq.com/story/normal-people-star-paul-mescal-profile|title=How Paul Mescal Became the Crush of the Year|website=[[GQ]]|date=19 October 2020|access-date=8 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210125102929/https://www.gq.com/story/normal-people-star-paul-mescal-profile|archive-date=25 January 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Glasgow|first=Abigail|url=https://www.papermag.com/normal-people-paul-mescal-hulu-2645856870.html|title='Normal People' Star Paul Mescal Showed His Parents the Sex Scenes|work=[[Paper ]]|date=29 April 2020|access-date=30 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200502230638/https://www.papermag.com/normal-people-paul-mescal-hulu-2645856870.html|archive-date=2 May 2020}}&lt;/ref&gt; Mescal räägib [[Inglise keel|inglise]] ja [[Iiri keel|iiri keelt]]. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Parkel|first=Inga|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/news/paul-mescal-baftas-irish-interview-b2285955.html|title=Paul Mescal wows fans with fluent Irish interview on Baftas red carpet|website=[[The Independent]]|date=20 February 2023|access-date=21 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230223015713/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/news/paul-mescal-baftas-irish-interview-b2285955.html|archive-date=23 February 2023}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fahy|first=Claire|url=https://www.nytimes.com/2023/02/24/movies/paul-mescal-irish-baftas.html|title='Bursting Proud': Ireland Cheers Paul Mescal for Embracing Irish Language|website=[[The New York Times]]|date=24 February 2023|access-date=16 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230501081651/https://www.nytimes.com/2023/02/24/movies/paul-mescal-irish-baftas.html|archive-date=1 May 2023|url-access=limited}}&lt;/ref&gt; Ta on intervjuudes nentinud, et käib &quot;terve mõistuse hoidmiseks&quot; [[Teraapia|teraapias]] ning &quot;inimeste ootused informatsioonile tema eraelust&quot; ajavad teda marru, sest &quot;see pole kellegi kõrvalise asi, ning selle kommenteerimine on kohatu ja ebameeldiv.&quot; &lt;ref name=&quot;personal2&quot;&gt;{{cite web|last1=De Loera|first1=Carlos|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/story/2023-08-17/paul-mescal-angry-entitled-fans-personal-life|title=Paul Mescal is 'angry' that entitled fans want personal info|work=[[Los Angeles Times]]|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230818112913/https://www.latimes.com/entertainment-arts/story/2023-08-17/paul-mescal-angry-entitled-fans-personal-life|archive-date=18 August 2023|url-access=limited|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Mescal mängib [[klaver]]it ja on esitanud oma lauljast õe Nell Mescaliga [[kaver]]eid.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Corcoran|first=Mark|url=https://www.irishmirror.ie/news/irish-news/paul-mescal-sister-nell-sing-22370985|title=Normal People star Paul Mescal and sister Nell show off amazing talent in incredible duet|journal=[[Irish Mirror]]|date=31 July 2020|accessdate=3 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210728134856/https://www.irishmirror.ie/news/irish-news/paul-mescal-sister-nell-sing-22370985|archive-date=28 July 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;vogue2&quot;&gt;{{cite web|last1=Fitch Little|first1=Harriet|url=https://www.vogue.com/article/daisy-edgar-jones-paul-mescal-normal-people-stars|title=Meet the Charismatic Stars of the Highly-Anticipated Normal People Adaptation|work=[[Vogue (magazine)|Vogue]]|date=16 March 2020|access-date=16 March 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200406220342/https://www.vogue.com/article/daisy-edgar-jones-paul-mescal-normal-people-stars|archive-date=6 April 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2020–2022 oli Mescal lähedastes suhetes laulja [[Phoebe Bridgers]]iga, astus üles Bridgersi laulu &quot;Savior Complex&quot; [[muusikavideo]]s ning oli taustalaulja laulu &quot;So Much Wine&quot; salvestusel.&lt;ref name=&quot;personal2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Soteriou|first=Stephanie|url=https://www.buzzfeednews.com/article/stephaniesoteriou/paul-mescal-has-broken-his-silence-on-the-grief-of-his-and|title=Paul Mescal Just Alluded To The &quot;Grief&quot; Of His And Phoebe Bridgers's Breakup For The First Time|website=[[BuzzFeed News]]|date=25 August 2023|access-date=17 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240317061112/https://www.buzzfeednews.com/article/stephaniesoteriou/paul-mescal-has-broken-his-silence-on-the-grief-of-his-and|archive-date=17 March 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=McHugh|first=Connell|url=https://www.irishpost.com/entertainment/phoebe-bridgers-releases-annual-christmas-cover-featuring-vocals-from-paul-mescal-243371|title=Phoebe Bridgers releases annual Christmas cover featuring vocals from Paul Mescal|website=[[The Irish Post]]|date=18 November 2022|access-date=19 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20221124075241/https://www.irishpost.com/entertainment/phoebe-bridgers-releases-annual-christmas-cover-featuring-vocals-from-paul-mescal-243371|archive-date=24 November 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Mescal, Paul}}
[[Kategooria:Iirimaa näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>5gd56m7vm50ctlo8kfh6vvgxfv5wdhw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>85 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684090</id>
    <revision>
      <id>7201758</id>
      <parentid>7197906</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:04:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1157" sha1="m4hiiac01yc4ano60s7waz0xcxbxbjy" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Balti jaam|number=85|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b/03405-1/map]|eelmine liin=84|järgmine liin=88|järgmine=88 (Tallinna bussiliin)|eelmine=84 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=|eelkäija=[[5 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 5]]|avati=2024|suleti=2026}}
'''85''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[85 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|2024
|Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam
|2026
|
|-
|2026
|Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam
|
|muutub [[85 (Tallinna trolliliin)|trolliliinideks]]
|}

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>m4hiiac01yc4ano60s7waz0xcxbxbjy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>83 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684091</id>
    <revision>
      <id>7201756</id>
      <parentid>7197903</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:03:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1159" sha1="4sc6szaphcd63u36uzvz51qwpmwup3x" xml:space="preserve">
{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kaubamaja|number=83|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/84/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=82|järgmine liin=84|järgmine=84 (Tallinna bussiliin)|eelmine=82 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/83/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=83buss.png|läbi=Sõpruse puiestee|eelkäija=[[3 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 3]]}}
'''83''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindab reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Alates 1. augustist 2026 asendatakse bussiliin [[83 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|2024
|Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja
|
|
|-
|2026
|Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja
|
|muutub [[83 (Tallinna trolliliin)|trolliliinideks]]
|}

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>4sc6szaphcd63u36uzvz51qwpmwup3x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>84 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684093</id>
    <revision>
      <id>7201757</id>
      <parentid>7197991</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:03:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1100" sha1="rmccnqfz5omzqogpg239naqy08n9pjj" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Balti jaam|number=84|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b/03405-1/map]|eelmine liin=83|järgmine liin=85|järgmine=85 (Tallinna bussiliin)|eelmine=83 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=|eelkäija=[[4 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 4]]|avati=2024|suleti=2026}}
'''84''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Keskuse - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[84 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|2024
|Keskuse - Balti jaam
|2026
|
|-
|2026
|Keskuse - Balti jaam
|
|muutub [[84 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>rmccnqfz5omzqogpg239naqy08n9pjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685198</id>
    <revision>
      <id>7201517</id>
      <parentid>7200898</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:33:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-39685-51</username>
        <id>233522</id>
      </contributor>
      <origin>7201517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="232184" sha1="afw0h7ww7w3qbn3xu4uzcwwxqhgvtua" xml:space="preserve">{{kustutada}}
{{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud:
* '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Etioopia]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]]
* '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Egiptus]], [[Filipiinid]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Iirimaa]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]]
* '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]], [[Jordaania]] ja [[Türgi]]
* '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]]
* '''Kuus''': [[Prantsusmaa]]
* '''Seitse''': [[Saksamaa]]
* '''Nelikümmend kolm''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]].
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde.
Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]].
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve.
|-
| {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]).
|-
| {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO).
|-
| {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek.

Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga.

25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni.
|-
| {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada.
|-
| {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]].
|-
| {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu.

29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma.
|-
| {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga.
Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal.

22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega.

23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.

24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel.

25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 

20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks.
Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il.
Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja.

4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil.
|-
| {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama.
26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga.

27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.
3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid.

12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“.
14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel.

15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond.
|-
| {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni.
|-
| {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema.
|-
| {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]].
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud
koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas
energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist.
Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele.
8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]].

12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini.
|-
| {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses.
21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides.

22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]]  [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast.
|-
| {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi.
Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas.

19. juunil osales Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumise teisel päeval, kus arutati olukorda Lähis-Idas, sealhulgas [[Iraan]]is, [[Gaza]]s, [[Jordani Läänekallas|Läänekaldal]] ja [[Liibanon]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 22.-23. juuni 2026 || Kaja kallas kohtus [[Araabia Liiga|Araabia Riikide Liiga]] välisministrite kohtumisel [[Amman]]is [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Liiga peasekretär]]i [[Ahmed Aboul Gheit]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste minister|Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste ministri]] [[Shaya al-Zindani]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Iraagi asepea- ja välisminister|Iraagi asepea- ja välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Asaad Hassan al-Shaibani]]ga, [[Liibanoni välis- ja emigrantide minister|Liibanoni välis- ja emigrantide ministri]] [[Youssef Rajji]]ga, [[Palestiina välis- ja välismaalaste minister|Palestiina välis- ja välismaalaste ministri]] [[Varsen Aghabekian]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Mohieldin Salim Ahmed Ibrahim]]iga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Somaalia välisminister|Somaalia välisministri]] [[Abdisalam Abdi Ali]]ga ja [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Mohamed Mbaé Chanfiou]]ga, mil arutlusel olid [[Euroopa Liit|ELi]] ja Araabia Riikide Liiga kõrgetasemeline poliitiline dialoog ning töö uue ELi missiooni loomisel riigis.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik|Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku]] [[Marta Kos]]iga ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik|Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevoliniku]] [[Magnus Brunner]]iga kohtusid [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil arutlusel oli ühiseid väljakutseid üha ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas ja uurida täiendavaid koostöövõimalusi. See toimus enne [[NATO]] tippkohtumist Ankaras.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 1.-2. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja kohusetäitja]] [[Louis J. Crishock]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli valimiste eel valitsevat olukorda, järgmise kõrge esindaja ametisse nimetamist ning riigi laiemaid sidemeid [[Euroopa Liit|ELiga]], sealhulgas majanduskoostööd. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]], [[Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik]] [[Hadja Lahbib]], [[Euroopa Komisjoni heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Stéphane Séjourné]], [[Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse volinik]]u [[Jozef Síkela]], [[Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik]] [[Maroš Šefčovič]], [[Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik]] [[Dubravka Šuica]], [[Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik]] [[Andrius Kubilius]] ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik]] [[Magnus Brunner]] kohtusid [[University College Cork|Corki ülikoolis]] [[Cork|Corgis]] [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniminister|Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniministri]] [[Jim O'Callaghan]]iga, mil arutlus oli julgeoleku, kaitse, valmisoleku, kaubanduse ja majandusjulgeoleku teemal, kus alustas Iirimaa eesistumist nõukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7. juuli 2026 || Hommikul Kaja Kallas koos [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]], [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]], [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]] ja [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]] lendasid [[Belgia õhuvägi|Belgia õhujõudude]] [[Airbus A330|Airbus A330 MRTT]] lennukiga [[Brüsseli lennujaam]]ast [[Ankara Esenboğa rahvusvaheline lennujaam|Ankara lennujaamasse]].
Lõunal Kaja Kallas kohtus [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, mil arutlusel oli kaitse-eelarved kollektiivse kaitse jaoks reaalseks sõjaliseks jõuks, luua tugevam Euroopa tugevamas NATOs ja keskenduma [[Ukraina]] vajadustele ennast kaitsta.

Õhtul Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]as [[NATO|NATO kaitseministrite tippkohtumisel]] [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[ado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore Onshuus Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi kaitseminister|Türgi kaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseminister|Suurbritannia kaitseministri]] [[Dan Jarvis]]ega, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega ja [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, millele NATO-Ukraina Nõukogu ametlik õhtusöök välisministrite tasandil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tone Kajzer]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ning [[Malta välis- ja Euroopa asjade minister|Malta välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Chris Fearne]]ga, mil arutlus oli 21. sanktsioonipaketiga lisandus [[Venemaa]] sanktsioonide režiimi 250 isikut ja vastase kübersanktsioonide paketi.
|-
| {{riigi ikoon|Etioopia}} || töövisiit || 15. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Addis Abeba]]s [[Etioopia peaminister|Etioopia peaministri]] [[Abiy Ahmed]]ega ja [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timothewos]]ega, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Etioopia]] suhteid. Teema tuginedes enam kui 50-aastasele partnerlusele, soovis viia ELi ja Etioopia suhted järgmisele tasemele.
|-
| {{riigi ikoon|Djibouti}} || töövisiit || 16. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Djibouti (linn)|Djiboutis]] [[Djibouti peaminister|Djibouti peaministri]] [[Abdoulkader Kamil Mohamed]]ega, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga ja [[Djibouti kaitseminister|Djibouti kaitseministri]] [[Hassan Omar Mohamed Bourhan]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] mereväeoperatsioone ASPIDES ja ATALANTA teemal. [[Euroopa Liit|EL-i]] mereväeoperatsioonid on sõjalised missioonid laevade kaitsmiseks, piraatide peatamiseks ja merekaubanduse ohutuks hoidmiseks. Kaja Kallas osales allkirjastamistseremoonial ELi ja [[Djibouti]] vahelise vägede staatuse lepingu operatsiooni ASPIDES kohta. Kaja Kallas oli rõõm vahetada sümboolseid kingitusi ja andis võimalus allkirjastada operatsiooni ASPIDESe auraamatut. Kaja Kallas lendas mereväe helikopteriga ELi mereväeoperatsiooni operatsiooni ATLANTA lehele. ATLANTA mängis võtmerolli piraatlusevastases võitluses ja relvakaubanduse tõkestamisel [[Somaalia rannik]]u lähedal. Operatsioona ATLANTA oli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edulugu. Hiljutised kaubalaevade arestimised rõhutas piraatlusevastase võitluse olulisust. Kaja Kallas külastas ELi rahastatud magestamisjaama, mis kattis ligikaudu 30% pealinna joogiveevajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 22.-24. juuli 2026 || 22. juulil Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite vahelisel konverentsil ja ASEANi välisministrite kohtumisel [[Manila]]s [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei välisminister|Brunei välisministri]] [[Prints Abdul Mateen|printsi Abdul Mateen]]iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[U Tin Maung Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli piirkondlike ja globaalsete julgeolekuküsimuste üle. Kaja Kallas kohtus ka [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega ja [[Uus-Meremaa välisminister|Uus-Meremaa välisministri]] [[Winston Peters]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga. Kaja Kallas tutvustas [[Likhangi Filipiinide näitusesaal]]is Filipiinide rikkalikku kultuuri kujutava kunsti, traditsioonilise muusika ja tantsu kaudu ja proovis Filipiini oma tikkimistraditsiooni poolest, mil tundis Barong Tagalogi, Filipiinide rahvusrõiva ja käsitööd.

23. juulil Kaja Kallas osales ELi 33. ASEANi piirkondliku foorumi ministrite kohtumisel, kus ka kohtus [[Filipiinide kaitseminister|Filipiinide kaitseministri]] [[Gilberto Teodoro]]ga. Kaja Kallas sai ASEANi poolt tänu kingitus ilusa lõuendi, kus tema nime transliteratsioon baybayinis, Filipiinide iidses kirjas ja [[Euroopa Liit|ELi]] lipuvärvides. Kaja Kallas kohtus uue [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Ed Miliband]]ega, mil arutlus oli tihedat koostööd ja ELi ja Ühendkuningriigi partnerluse tugevdamist. Kaja Kallas kohtus ka [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]eg ja [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga.

24. juulil Kallas Kallas avas koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga esimese [[Kiiev]]i ja Manila dialoogi, mil arutlus oli rahvusvahelisi pingutusi rahu saavutamiseks. Kaja Kallas osales ASEANi alusdokumendi, sõprus- ja koostöölepingu 50. aastapäeva tähistavatel üritustel, kus [[Poola riigivarade minister]] [[Wojciech Balczun]], [[Rootsi kaitseminister]] [[Pål Jonson]], Filipiini välisminister Tess Lazaro, [[Rumeenia haridus- ja teadusminister]] [[Mihai Dimian]] ja [[Leedu välisminister]] [[Kęstutis Budrys]] kirjutasid alla oma ühinemisdokumentidele, millega liikmete koguarv oli 62. Kaja Kallas juhtis koos Indoneesia välisministri Sugionoga vahenduse ja rahutagamise paneeli. Kaja Kallas kohtus ka [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Sri Lanka välisminister|Sri Lanka välisministri]] [[Vijitha Herath]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Euroopa Komisjon]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>afw0h7ww7w3qbn3xu4uzcwwxqhgvtua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Käkisupp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685609</id>
    <revision>
      <id>7201374</id>
      <parentid>7187087</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:08:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201374</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2293" sha1="or2dghyrhclmdevi85bwlqchybcsb96" xml:space="preserve">{{täienda}}
[[Fail:Flourdumplingsoup.jpg |pisi |Illustreeriv pilt ]]
[[Fail:Speckknödel_in_Brühe.JPG|pisi|Tirooli Speckknödel puljongis]]
'''Käkisupp''' on [[käkk]]isid sisaldav supp, erinevates maades on palju erinevaid täidisega või ilma täidiseta käkkidega lihasuppe või puljongiga suppe.

Hiiumaa käkisupp koosneb [[sibul]]aga pruunistatud rasvasemast soolasest [[sealiha]]st või searasvast ja [[odrajahu]]st valmistatud [[käkk]]idest, mis väidetavalt muudavad keeduvee paksemaks (viu), nii et tulemuseks on [[supp]]. Kalast valmistatud toitude kõrval on see (kuigi puuduvad ranged tõendid) üks tuntumaid [[Hiiumaa]] toite.&lt;ref&gt;[https://rahvakultuur.ee/2020/03/18/k2kisupi-keetmine-ja-soomine-hiiumaal/ Käkisupi keetmine ja söömine Hiiumaal] Eesti Rahvakultuuri Keskus&lt;/ref&gt;

See supp on teisend odrajahust ja searasvast valmistatud [[jahusupp|jahusupist]],&lt;ref&gt;[https://jernejkitchen.com/recipes/flour-soup-stomach-ache-soup Flour Soup] Jernej Kitchen&lt;/ref&gt; milles on kõvemaid klimpe ehk käkke, käkid võivad sisaldada ka liha.

Sellest supist on erinev versioon, millele on lisatud [[puljong]]it.&lt;ref&gt;[https://folkways.today/estonian-food-dictionary/ The Estonian Food Dictionary] Folkways (inglise).&lt;/ref&gt; See sarnaneb mõnevõrra Saksamaa ja Austria supiga Speckknödel (mis tähendab ''peekonikäkk''), milles käkid sisaldavad [[peekon]]it, neid keedetakse vees ning pannakse puljongisse.&lt;ref&gt;[https://www.tyrol.com/activities/food/recipes/speckknoedel Speckknödel: the original recipe to recreate] Tyrol (inglise).&lt;/ref&gt; Selliseid käkisuppe on palju teisi, nagu Matsa supp, kus käkid on samuti puljongis, käkid on nisujahust, kuid ei sisalda liha.&lt;ref&gt;[https://www.food.com/recipe/matza-balls-or-soup-dumplings-knaidlach-158233 Matza balls or soup sumplingsS (Knaidlach)] Food (inglise).&lt;/ref&gt; On samuti mitmeid käkkidega lihasuppe, nagu [[Kreplach]] ning iiri käkkidega kanasupp, kus käkid on samuti nisujahust ning ei sisalda liha.&lt;ref&gt;[https://quickestrecipes.com/traditional-irish-chicken-stew-with-fluffy-dumplings-a-hearty-comforting-meal/ Traditional Irish Chicken Stew with Fluffy Dumplings] Quickest Recipes (inglise).&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Käkk]]
* [[Klimbisupp]]
* [[Eesti köök]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti köök]]</text>
      <sha1>or2dghyrhclmdevi85bwlqchybcsb96</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Käkisupp</title>
    <ns>1</ns>
    <id>686940</id>
    <revision>
      <id>7201407</id>
      <parentid>7200008</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:43:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Miks ei ole rohkem tõendeid */ Gluteen</comment>
      <origin>7201407</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10955" sha1="qlcbbnfetm7b2qqe4a1me0th3b6t52q" xml:space="preserve">== Miks ei ole rohkem tõendeid ==

On küll usutav, et vanal ajal jahusuppi tehti, kuid tõendid selle supi kohta tunduvad olevat ühest allikast, vähemalt kõik mis Internetis näha on. Kui nagu väidetud kõik Hiiumaal seda toitu teavad, siis miks ei ole kelleltki tõendeid, kelle vanaemad võibolla seda toitu tegid, nagu teiste toitude kohta on. See ei tähenda, et seda toitu ei tehtud, kuid võibolla on vähe tööd tehtud et neid tõendeid saada. Tundub nagu veidi kummaline, kui kellegi peres seda toitu tehti, oleks kena kui nad kirjutaksid siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 5. jaanuar 2025, kell 23:00 (EET)

Ma mõtlen nüüd, et taluköögis oli mitmeid primitiivseid toitusid. Võis selline ka olla, käkkisid võidi süüa lihtsalt koos keeduveega. Kui ajaloolisi allikaid on, siis omab see ajaloolist tähtsust. Kuigi kus need allikad on, selle aluseks olnud uurimust ei ole avalikult avaldatud, see on ainult käsikiri kellegi käes, Eesti Rahvakultuuri Keskus ei oleks tohtinud nõustuda sellise allikaga. Täna keegi enam sellist suppi ei söö, vist ammu enam ei ole keegi seda valmistanud, mistõttu tunnistajaid tegelikult ei ole. Valmistatakse mingit käkisuppi, kuid see ei ole kirjeldusele vastav käkisupp, seetõttu sellel ei ole Eesti Rahvakultuuri Keskuse artikliga midagi tegemist. Sellele vaatamata ei ole halb kui kultuuripärandit jätkatakse, näiteks tehes Speckknödeli sarnast suppi, kuid Eestile omasel viisil teha käkid odrajahust. Et odrajahust käkkisid tehti, tundub olevat kindel, et neid kasutati ka supi sees, on ka kindel, nii et seda võib Eesti traditsiooniliseks toiduks nimetada. Peale selle, aitäh Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kuna tänu sealsele artiklike saime teada käkisupi olemasolust erinevates maades.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 23:04 (EEST)

&quot;Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid.&quot; Ma vabandan, kuid [[gluteen]]i moodustumiseks on arvatavasti vaja vett.[https://www.ckitchen.com/blog/2025/12/the-science-of-gluten-development-mixers.html] Rasva ja odrajahu segu ei sisalda vett, nii et selliselt valmistatud käkid arvatavasti ei püsi koos. Lihtsalt see on küsitav selle tõttu et teadaolevalt kunagi niimoodi tainast ei valmistata.

== Mujal ==

Selliseid käkkisid (''dumplings'') tehakse mitmel pool maailmas. Kuid tavaliselt ei nimetata seda supiks, [[käkk|käkid]] võetakse välja ja süüakse eraldi. Väidetavalt ka Eestis tehti seda nii, ning joodi vedelikku peale, seda nimetati lihtsalt ''käkkideks''. Kas Hiiumaal oli teisiti ja seda söödi nagu suppi? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:03 (EET)
----
Illustreerivat pilti pole tarvis. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:37 (EET)

:Miks? See on nagu keedetud käkid koos jahusupiga, peaks olema kirjelduse järgi. Miski seda ei näita. Õie Laksbergil on pildid, kuid need ei ole vabavaralised, nii et ma ei näinud muud võimalust. Pilt on tähtis, et artikli vaatamisel tekiks ettekujutus, ja samuti selleks, et see aitab artikli meelde jätta, nagu ikoon. Samuti on väga tähtis et inimesed teaksid kuidas meie &quot;rahvustoit&quot; välja näeb. Kuigi see on küsitav, käkkisid tehti ka mujal Eestis, et seda nimetati supiks. Veidralt ka ainus allikas on üksainus inimene, kes on ettevõtja, ja kes seda suppi oma talumuuseumis teeb ja müüb. Kuna see võibolla supina väga maitsev ei ole, siis viimasel ajal lisab ta sinna supipuljongit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:45 (EET)
:See illustreeriv pilt on ühest versioonist sellest supist, kus on öeldud et käkid muudavad vee paksuks või kui ei muuda siis lisatakse jahu (mida ei ole öeldud kultuuripärandi artiklis). Ei ole kindel et sellist suppi üldse kunagi tehti, kuid ainult seda on kirjeldatud kultuuripärandi artiklis, nii et pilt peab olema sellest. Teine versioon on käkkide lisamine puljongisse (jällegi mitte kultuuripärandi artiklis), mis on usutavam, ja nii seda praegu tehakse, ainsas kohas kus seda teadaolevalt tehakse. See illustreeriv pilt ei ole reaalne, vaid on tehisintellektiga genereeritud (mistõttu peab ütlema et see on illustreeriv pilt ja mitte tegelik foto). Muud võimalust ei olnud, vabavaralisi pilte kultuuripärandi artiklis kirjeldatud toidust ei ole (ega saa teha ka, kuna sellist suppi teadaolevalt kuskil ei tehta), kuid ettekujutuse loomiseks peab olema pilt. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 19:12 (EET)
:Üldiselt muidugi jah, ei ole eriti tarvis. Mis puudutab üldmõistet käkisupp, siis Speckknödeli pilt sobib selleks hästi. Kuid see on ka peamine artikkel Hiiumaa käkisupist, ja see ei vasta üldse selle kirjeldusele. Mis asi see üldse on ja kas sellist suppi üldse olemas on, ma ei tea. Lasin tehisintellektil genereerida pildi jahusupist käkkidega, mis ta peaks olema. Mingid nüüd tehtavad versioonid sellest supist võivad päris sarnased olla, kuid uuesti need ei ole kirjelduse järgi Hiiumaa käkisupid. Nad soovivad meeleheitlikult kõiki tehisintellekti poolt genereeritud pilte kustutada, ka nüüd on seal aktiivne nõue kustutamiseks, kuid see istub seal ja midagi ei toimu, kõik on vist selle unustanud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 02:24 (EEST)

Ausalt öeldes ma natuke kahtlen selles jutus. Et käkkide keetmisel muutub vesi nii paksuks, et see on supp (viu nagu öeldud). Miks siis nuudlite või pasta keetmisel vesi nii paksuks ei muutu, need koosnevad ju ainult jahust. Siin on video nuudlite keetmisest mis koosnevad ainult odrajahust, vesi jääb läbipaistvaks, ja üldse paksuks ei muutu.[https://www.youtube.com/watch?v=mlldBMlWs6g] Kui käkkidele sealiha lisatakse, kas need ei ole siis mõeldud eraldi söömiseks, nagu pelmeenid? Mis mõte on siis neile liha lisada, kui neid keedetakse supis mis on valmistatud lihast? Käkkidega suppi tehakse küll, näiteks iiri käkkidega veiselihasupp (või veiselihahautis), kuid seal on käkid lihtsalt jahust, neile ei lisata liha, neid lihtsalt keedetakse supi sees. Kuid see ei ole see mida käkisupi kultuuripärandi artiklis on kirjeldatud, seal ei ole ka öeldud et supipuljongit lisatakse, nagu seda praegu tehakse. Nii et mis see siis ikkagi on, kas käkkidega lihasupp mida on valesti kirjeldatud, keedetud lihatäidisega käkid mis ei ole supp (miks seda siis supiks nimetatakse), või midagi muud?--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 14:07 (EET)

Ma tõin Speckknödeli näiteks, et sealiha sisaldavaid käkkisid puljongis tehakse, nagu üks versioon käkisupist on. See ei ole küll sama, kuid sellisest supist on erinevates maades väga palju erinevaid versioone, mõnes võivad käkid olla ka odrajahust. Selline supp on usutav, kuid miks kultuuripärandi artiklis ei ole seda nii kirjeldatud, kuigi mujal on räägitud käkisupist kus käkid on puljongis. Kirjeldus kultuuripärandi artiklis on igal juhul küsitav, sellist suppi ei saa arvatavasti teha ilma veele jahu lisamata, ei ole öeldud et jahu lisatakse, ei ole ka öeldud et käkid pannakse puljongisse. Jahusupp ei ole maitsev, kuskil maailmas ei ole seda teadaolevalt palju tehtud, kuid on teada et seda on tehtud kõhu raviks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 04:10 (EET)

Väidetavalt Eesti etnograafia sõnaraamatus on öeldud et käkkisid keedeti ka lihaleemes. Ei saa kontrollida, kuna sellest ei ole vabalt kättesaadavat versiooni. Kui see on õige, siis tõendeid on et käkid pandi puljongi või supi sisse. Kultuuripärandi artikkel võib siis põhineda lihtsalt halvasti tehtud uurimusel, õige võib olla et käkkidest tehti suppi, kuid võibolla ei ole küllalt hästi uuritud, milline see supp oli. Seda uurimust ei ole ka teadaolevalt avalikult avaldatud, see on ainult kellegi käes olev käsikiri, nii et selle uurimuse täpsust mis on kultuuripärandi artikli aluseks, on võimatu kontrollida. Täpselt sellise supi kohta mida on kultuuripärandi artiklis kirjeldatud, teadaolevalt üldse mitte mingeid muid tõendeid ei ole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 15:13 (EET)

Kahtlust ei ole ühes asjas, et odrajahust sealihatäidisega käkke tehti, ja mitte ainult Hiiumaal (üks kes neid valmistas, nimetas neid &quot;kodustehtud pelmeenideks&quot;). Küsimus on ainult, et kui räägitakse supist, milline oli see supp milles need käkid olid. Kas see oli jahusupp, või puljong, või hoopis lihasupp. Ei ole andmeid mingisuguse muu supi kohta, kus käkid sisaldavad sealiha, kui käkid mis on puljongis. Nii et see on kõige tõenäolisem. Mujal maailmas tehtavatest suppidest ja laiemas mõistes võib nii Speckknödelit kui ka Iiri käkkidega veiselihasuppi nimetata käkisupiks, ning need ei ole ainsad sellised supid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 18:32 (EET)

Täiendav probleem on see, et sellele toidule ei ole antud unikaalset nimetust, mis tekitab palju segadust. Käkk on üldine mõiste, käkisupp on igasugune käkkidest (see tähendab igasugusest jahust, saiapurust, kartulipudrust vms, valmistatud käkkidest, täidisega või ilma) valmistatud supp, ja neid on palju erinevaid, arvatavasti ka Eestis. Seda võiks nimetada ''Hiiumaa käkisupp'' (kui see on ainus käkisupp mida Hiiumaal tehakse), mis on ainus võimalus kuidas seda praegu nimetada. Rääkimata sellest, et teadaolevalt ei ole tehtud ühtegi järjekindlat uuringut selle kohta milliseid käkisuppe Eestis tehakse. Vikipeedia peaks olema kirjutamine sellest mis on allikates kirjas, kuid kui visatakse rämpsu, siis on Vikipeedia autorite ülesanne see kuidagi lahendada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 17:02 (EET)

Suurte odrakäkkide põhiline probleem on vist see, et nad on kõvad. Selletõttu võib neil olla ajalooline tähtsus, kuid tänapäeval nad vaevalt et laiemalt levivad. Mõned võibolla neid teevad, kuid võibolla ka ainult proovimiseks. Selline toit ei ole rahvustoit, kuna rahvustoit on laialdaselt levinud igapäevane toit. Võib muidugi eksperimenteerida, lisada soodat, muna vms, kuid see on siis uus toit, ja mitte ajalooline toit. Neid saab arvatavasti süüa kui lõigata väikesteks tükkideks, ei tea kui maitsev see on.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. märts 2026, kell 19:26 (EET)</text>
      <sha1>qlcbbnfetm7b2qqe4a1me0th3b6t52q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201409</id>
      <parentid>7201407</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:44:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Miks ei ole rohkem tõendeid */ Teadaolevalt</comment>
      <origin>7201409</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11058" sha1="5qxq28rdwmvfqtffsfmfjfwlr2a22i2" xml:space="preserve">== Miks ei ole rohkem tõendeid ==

On küll usutav, et vanal ajal jahusuppi tehti, kuid tõendid selle supi kohta tunduvad olevat ühest allikast, vähemalt kõik mis Internetis näha on. Kui nagu väidetud kõik Hiiumaal seda toitu teavad, siis miks ei ole kelleltki tõendeid, kelle vanaemad võibolla seda toitu tegid, nagu teiste toitude kohta on. See ei tähenda, et seda toitu ei tehtud, kuid võibolla on vähe tööd tehtud et neid tõendeid saada. Tundub nagu veidi kummaline, kui kellegi peres seda toitu tehti, oleks kena kui nad kirjutaksid siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 5. jaanuar 2025, kell 23:00 (EET)

Ma mõtlen nüüd, et taluköögis oli mitmeid primitiivseid toitusid. Võis selline ka olla, käkkisid võidi süüa lihtsalt koos keeduveega. Kui ajaloolisi allikaid on, siis omab see ajaloolist tähtsust. Kuigi kus need allikad on, selle aluseks olnud uurimust ei ole avalikult avaldatud, see on ainult käsikiri kellegi käes, Eesti Rahvakultuuri Keskus ei oleks tohtinud nõustuda sellise allikaga. Täna keegi enam sellist suppi ei söö, vist ammu enam ei ole keegi seda valmistanud, mistõttu tunnistajaid tegelikult ei ole. Valmistatakse mingit käkisuppi, kuid see ei ole kirjeldusele vastav käkisupp, seetõttu sellel ei ole Eesti Rahvakultuuri Keskuse artikliga midagi tegemist. Sellele vaatamata ei ole halb kui kultuuripärandit jätkatakse, näiteks tehes Speckknödeli sarnast suppi, kuid Eestile omasel viisil teha käkid odrajahust. Et odrajahust käkkisid tehti, tundub olevat kindel, et neid kasutati ka supi sees, on ka kindel, nii et seda võib Eesti traditsiooniliseks toiduks nimetada. Peale selle, aitäh Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kuna tänu sealsele artiklike saime teada käkisupi olemasolust erinevates maades.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 23:04 (EEST)

&quot;Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid.&quot; Ma vabandan, kuid [[gluteen]]i moodustumiseks on arvatavasti vaja vett.[https://www.ckitchen.com/blog/2025/12/the-science-of-gluten-development-mixers.html] Rasva ja odrajahu segu ei sisalda vett, nii et selliselt valmistatud käkid arvatavasti ei püsi koos. Lihtsalt see on küsitav selle tõttu et teadaolevalt kunagi niimoodi tainast ei valmistata.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 17:44 (EEST)

== Mujal ==

Selliseid käkkisid (''dumplings'') tehakse mitmel pool maailmas. Kuid tavaliselt ei nimetata seda supiks, [[käkk|käkid]] võetakse välja ja süüakse eraldi. Väidetavalt ka Eestis tehti seda nii, ning joodi vedelikku peale, seda nimetati lihtsalt ''käkkideks''. Kas Hiiumaal oli teisiti ja seda söödi nagu suppi? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:03 (EET)
----
Illustreerivat pilti pole tarvis. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:37 (EET)

:Miks? See on nagu keedetud käkid koos jahusupiga, peaks olema kirjelduse järgi. Miski seda ei näita. Õie Laksbergil on pildid, kuid need ei ole vabavaralised, nii et ma ei näinud muud võimalust. Pilt on tähtis, et artikli vaatamisel tekiks ettekujutus, ja samuti selleks, et see aitab artikli meelde jätta, nagu ikoon. Samuti on väga tähtis et inimesed teaksid kuidas meie &quot;rahvustoit&quot; välja näeb. Kuigi see on küsitav, käkkisid tehti ka mujal Eestis, et seda nimetati supiks. Veidralt ka ainus allikas on üksainus inimene, kes on ettevõtja, ja kes seda suppi oma talumuuseumis teeb ja müüb. Kuna see võibolla supina väga maitsev ei ole, siis viimasel ajal lisab ta sinna supipuljongit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:45 (EET)
:See illustreeriv pilt on ühest versioonist sellest supist, kus on öeldud et käkid muudavad vee paksuks või kui ei muuda siis lisatakse jahu (mida ei ole öeldud kultuuripärandi artiklis). Ei ole kindel et sellist suppi üldse kunagi tehti, kuid ainult seda on kirjeldatud kultuuripärandi artiklis, nii et pilt peab olema sellest. Teine versioon on käkkide lisamine puljongisse (jällegi mitte kultuuripärandi artiklis), mis on usutavam, ja nii seda praegu tehakse, ainsas kohas kus seda teadaolevalt tehakse. See illustreeriv pilt ei ole reaalne, vaid on tehisintellektiga genereeritud (mistõttu peab ütlema et see on illustreeriv pilt ja mitte tegelik foto). Muud võimalust ei olnud, vabavaralisi pilte kultuuripärandi artiklis kirjeldatud toidust ei ole (ega saa teha ka, kuna sellist suppi teadaolevalt kuskil ei tehta), kuid ettekujutuse loomiseks peab olema pilt. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 19:12 (EET)
:Üldiselt muidugi jah, ei ole eriti tarvis. Mis puudutab üldmõistet käkisupp, siis Speckknödeli pilt sobib selleks hästi. Kuid see on ka peamine artikkel Hiiumaa käkisupist, ja see ei vasta üldse selle kirjeldusele. Mis asi see üldse on ja kas sellist suppi üldse olemas on, ma ei tea. Lasin tehisintellektil genereerida pildi jahusupist käkkidega, mis ta peaks olema. Mingid nüüd tehtavad versioonid sellest supist võivad päris sarnased olla, kuid uuesti need ei ole kirjelduse järgi Hiiumaa käkisupid. Nad soovivad meeleheitlikult kõiki tehisintellekti poolt genereeritud pilte kustutada, ka nüüd on seal aktiivne nõue kustutamiseks, kuid see istub seal ja midagi ei toimu, kõik on vist selle unustanud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 02:24 (EEST)

Ausalt öeldes ma natuke kahtlen selles jutus. Et käkkide keetmisel muutub vesi nii paksuks, et see on supp (viu nagu öeldud). Miks siis nuudlite või pasta keetmisel vesi nii paksuks ei muutu, need koosnevad ju ainult jahust. Siin on video nuudlite keetmisest mis koosnevad ainult odrajahust, vesi jääb läbipaistvaks, ja üldse paksuks ei muutu.[https://www.youtube.com/watch?v=mlldBMlWs6g] Kui käkkidele sealiha lisatakse, kas need ei ole siis mõeldud eraldi söömiseks, nagu pelmeenid? Mis mõte on siis neile liha lisada, kui neid keedetakse supis mis on valmistatud lihast? Käkkidega suppi tehakse küll, näiteks iiri käkkidega veiselihasupp (või veiselihahautis), kuid seal on käkid lihtsalt jahust, neile ei lisata liha, neid lihtsalt keedetakse supi sees. Kuid see ei ole see mida käkisupi kultuuripärandi artiklis on kirjeldatud, seal ei ole ka öeldud et supipuljongit lisatakse, nagu seda praegu tehakse. Nii et mis see siis ikkagi on, kas käkkidega lihasupp mida on valesti kirjeldatud, keedetud lihatäidisega käkid mis ei ole supp (miks seda siis supiks nimetatakse), või midagi muud?--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 14:07 (EET)

Ma tõin Speckknödeli näiteks, et sealiha sisaldavaid käkkisid puljongis tehakse, nagu üks versioon käkisupist on. See ei ole küll sama, kuid sellisest supist on erinevates maades väga palju erinevaid versioone, mõnes võivad käkid olla ka odrajahust. Selline supp on usutav, kuid miks kultuuripärandi artiklis ei ole seda nii kirjeldatud, kuigi mujal on räägitud käkisupist kus käkid on puljongis. Kirjeldus kultuuripärandi artiklis on igal juhul küsitav, sellist suppi ei saa arvatavasti teha ilma veele jahu lisamata, ei ole öeldud et jahu lisatakse, ei ole ka öeldud et käkid pannakse puljongisse. Jahusupp ei ole maitsev, kuskil maailmas ei ole seda teadaolevalt palju tehtud, kuid on teada et seda on tehtud kõhu raviks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 04:10 (EET)

Väidetavalt Eesti etnograafia sõnaraamatus on öeldud et käkkisid keedeti ka lihaleemes. Ei saa kontrollida, kuna sellest ei ole vabalt kättesaadavat versiooni. Kui see on õige, siis tõendeid on et käkid pandi puljongi või supi sisse. Kultuuripärandi artikkel võib siis põhineda lihtsalt halvasti tehtud uurimusel, õige võib olla et käkkidest tehti suppi, kuid võibolla ei ole küllalt hästi uuritud, milline see supp oli. Seda uurimust ei ole ka teadaolevalt avalikult avaldatud, see on ainult kellegi käes olev käsikiri, nii et selle uurimuse täpsust mis on kultuuripärandi artikli aluseks, on võimatu kontrollida. Täpselt sellise supi kohta mida on kultuuripärandi artiklis kirjeldatud, teadaolevalt üldse mitte mingeid muid tõendeid ei ole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 15:13 (EET)

Kahtlust ei ole ühes asjas, et odrajahust sealihatäidisega käkke tehti, ja mitte ainult Hiiumaal (üks kes neid valmistas, nimetas neid &quot;kodustehtud pelmeenideks&quot;). Küsimus on ainult, et kui räägitakse supist, milline oli see supp milles need käkid olid. Kas see oli jahusupp, või puljong, või hoopis lihasupp. Ei ole andmeid mingisuguse muu supi kohta, kus käkid sisaldavad sealiha, kui käkid mis on puljongis. Nii et see on kõige tõenäolisem. Mujal maailmas tehtavatest suppidest ja laiemas mõistes võib nii Speckknödelit kui ka Iiri käkkidega veiselihasuppi nimetata käkisupiks, ning need ei ole ainsad sellised supid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 18:32 (EET)

Täiendav probleem on see, et sellele toidule ei ole antud unikaalset nimetust, mis tekitab palju segadust. Käkk on üldine mõiste, käkisupp on igasugune käkkidest (see tähendab igasugusest jahust, saiapurust, kartulipudrust vms, valmistatud käkkidest, täidisega või ilma) valmistatud supp, ja neid on palju erinevaid, arvatavasti ka Eestis. Seda võiks nimetada ''Hiiumaa käkisupp'' (kui see on ainus käkisupp mida Hiiumaal tehakse), mis on ainus võimalus kuidas seda praegu nimetada. Rääkimata sellest, et teadaolevalt ei ole tehtud ühtegi järjekindlat uuringut selle kohta milliseid käkisuppe Eestis tehakse. Vikipeedia peaks olema kirjutamine sellest mis on allikates kirjas, kuid kui visatakse rämpsu, siis on Vikipeedia autorite ülesanne see kuidagi lahendada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 17:02 (EET)

Suurte odrakäkkide põhiline probleem on vist see, et nad on kõvad. Selletõttu võib neil olla ajalooline tähtsus, kuid tänapäeval nad vaevalt et laiemalt levivad. Mõned võibolla neid teevad, kuid võibolla ka ainult proovimiseks. Selline toit ei ole rahvustoit, kuna rahvustoit on laialdaselt levinud igapäevane toit. Võib muidugi eksperimenteerida, lisada soodat, muna vms, kuid see on siis uus toit, ja mitte ajalooline toit. Neid saab arvatavasti süüa kui lõigata väikesteks tükkideks, ei tea kui maitsev see on.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. märts 2026, kell 19:26 (EET)</text>
      <sha1>5qxq28rdwmvfqtffsfmfjfwlr2a22i2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201410</id>
      <parentid>7201409</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:45:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Miks ei ole rohkem tõendeid */</comment>
      <origin>7201410</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11059" sha1="pm9fzp2xcjk5qpikgqqety4wgbb6kr5" xml:space="preserve">== Miks ei ole rohkem tõendeid ==

On küll usutav, et vanal ajal jahusuppi tehti, kuid tõendid selle supi kohta tunduvad olevat ühest allikast, vähemalt kõik mis Internetis näha on. Kui nagu väidetud kõik Hiiumaal seda toitu teavad, siis miks ei ole kelleltki tõendeid, kelle vanaemad võibolla seda toitu tegid, nagu teiste toitude kohta on. See ei tähenda, et seda toitu ei tehtud, kuid võibolla on vähe tööd tehtud et neid tõendeid saada. Tundub nagu veidi kummaline, kui kellegi peres seda toitu tehti, oleks kena kui nad kirjutaksid siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 5. jaanuar 2025, kell 23:00 (EET)

Ma mõtlen nüüd, et taluköögis oli mitmeid primitiivseid toitusid. Võis selline ka olla, käkkisid võidi süüa lihtsalt koos keeduveega. Kui ajaloolisi allikaid on, siis omab see ajaloolist tähtsust. Kuigi kus need allikad on, selle aluseks olnud uurimust ei ole avalikult avaldatud, see on ainult käsikiri kellegi käes, Eesti Rahvakultuuri Keskus ei oleks tohtinud nõustuda sellise allikaga. Täna keegi enam sellist suppi ei söö, vist ammu enam ei ole keegi seda valmistanud, mistõttu tunnistajaid tegelikult ei ole. Valmistatakse mingit käkisuppi, kuid see ei ole kirjeldusele vastav käkisupp, seetõttu sellel ei ole Eesti Rahvakultuuri Keskuse artikliga midagi tegemist. Sellele vaatamata ei ole halb kui kultuuripärandit jätkatakse, näiteks tehes Speckknödeli sarnast suppi, kuid Eestile omasel viisil teha käkid odrajahust. Et odrajahust käkkisid tehti, tundub olevat kindel, et neid kasutati ka supi sees, on ka kindel, nii et seda võib Eesti traditsiooniliseks toiduks nimetada. Peale selle, aitäh Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kuna tänu sealsele artiklike saime teada käkisupi olemasolust erinevates maades.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 23:04 (EEST)

&quot;Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid.&quot; Ma vabandan, kuid [[gluteen]]i moodustumiseks on arvatavasti vaja vett.[https://www.ckitchen.com/blog/2025/12/the-science-of-gluten-development-mixers.html] Rasva ja odrajahu segu ei sisalda vett, nii et selliselt valmistatud käkid arvatavasti ei püsi koos. Lihtsalt see on küsitav selle tõttu, et teadaolevalt kunagi niimoodi tainast ei valmistata.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 17:44 (EEST)

== Mujal ==

Selliseid käkkisid (''dumplings'') tehakse mitmel pool maailmas. Kuid tavaliselt ei nimetata seda supiks, [[käkk|käkid]] võetakse välja ja süüakse eraldi. Väidetavalt ka Eestis tehti seda nii, ning joodi vedelikku peale, seda nimetati lihtsalt ''käkkideks''. Kas Hiiumaal oli teisiti ja seda söödi nagu suppi? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:03 (EET)
----
Illustreerivat pilti pole tarvis. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:37 (EET)

:Miks? See on nagu keedetud käkid koos jahusupiga, peaks olema kirjelduse järgi. Miski seda ei näita. Õie Laksbergil on pildid, kuid need ei ole vabavaralised, nii et ma ei näinud muud võimalust. Pilt on tähtis, et artikli vaatamisel tekiks ettekujutus, ja samuti selleks, et see aitab artikli meelde jätta, nagu ikoon. Samuti on väga tähtis et inimesed teaksid kuidas meie &quot;rahvustoit&quot; välja näeb. Kuigi see on küsitav, käkkisid tehti ka mujal Eestis, et seda nimetati supiks. Veidralt ka ainus allikas on üksainus inimene, kes on ettevõtja, ja kes seda suppi oma talumuuseumis teeb ja müüb. Kuna see võibolla supina väga maitsev ei ole, siis viimasel ajal lisab ta sinna supipuljongit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:45 (EET)
:See illustreeriv pilt on ühest versioonist sellest supist, kus on öeldud et käkid muudavad vee paksuks või kui ei muuda siis lisatakse jahu (mida ei ole öeldud kultuuripärandi artiklis). Ei ole kindel et sellist suppi üldse kunagi tehti, kuid ainult seda on kirjeldatud kultuuripärandi artiklis, nii et pilt peab olema sellest. Teine versioon on käkkide lisamine puljongisse (jällegi mitte kultuuripärandi artiklis), mis on usutavam, ja nii seda praegu tehakse, ainsas kohas kus seda teadaolevalt tehakse. See illustreeriv pilt ei ole reaalne, vaid on tehisintellektiga genereeritud (mistõttu peab ütlema et see on illustreeriv pilt ja mitte tegelik foto). Muud võimalust ei olnud, vabavaralisi pilte kultuuripärandi artiklis kirjeldatud toidust ei ole (ega saa teha ka, kuna sellist suppi teadaolevalt kuskil ei tehta), kuid ettekujutuse loomiseks peab olema pilt. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 19:12 (EET)
:Üldiselt muidugi jah, ei ole eriti tarvis. Mis puudutab üldmõistet käkisupp, siis Speckknödeli pilt sobib selleks hästi. Kuid see on ka peamine artikkel Hiiumaa käkisupist, ja see ei vasta üldse selle kirjeldusele. Mis asi see üldse on ja kas sellist suppi üldse olemas on, ma ei tea. Lasin tehisintellektil genereerida pildi jahusupist käkkidega, mis ta peaks olema. Mingid nüüd tehtavad versioonid sellest supist võivad päris sarnased olla, kuid uuesti need ei ole kirjelduse järgi Hiiumaa käkisupid. Nad soovivad meeleheitlikult kõiki tehisintellekti poolt genereeritud pilte kustutada, ka nüüd on seal aktiivne nõue kustutamiseks, kuid see istub seal ja midagi ei toimu, kõik on vist selle unustanud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 02:24 (EEST)

Ausalt öeldes ma natuke kahtlen selles jutus. Et käkkide keetmisel muutub vesi nii paksuks, et see on supp (viu nagu öeldud). Miks siis nuudlite või pasta keetmisel vesi nii paksuks ei muutu, need koosnevad ju ainult jahust. Siin on video nuudlite keetmisest mis koosnevad ainult odrajahust, vesi jääb läbipaistvaks, ja üldse paksuks ei muutu.[https://www.youtube.com/watch?v=mlldBMlWs6g] Kui käkkidele sealiha lisatakse, kas need ei ole siis mõeldud eraldi söömiseks, nagu pelmeenid? Mis mõte on siis neile liha lisada, kui neid keedetakse supis mis on valmistatud lihast? Käkkidega suppi tehakse küll, näiteks iiri käkkidega veiselihasupp (või veiselihahautis), kuid seal on käkid lihtsalt jahust, neile ei lisata liha, neid lihtsalt keedetakse supi sees. Kuid see ei ole see mida käkisupi kultuuripärandi artiklis on kirjeldatud, seal ei ole ka öeldud et supipuljongit lisatakse, nagu seda praegu tehakse. Nii et mis see siis ikkagi on, kas käkkidega lihasupp mida on valesti kirjeldatud, keedetud lihatäidisega käkid mis ei ole supp (miks seda siis supiks nimetatakse), või midagi muud?--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 14:07 (EET)

Ma tõin Speckknödeli näiteks, et sealiha sisaldavaid käkkisid puljongis tehakse, nagu üks versioon käkisupist on. See ei ole küll sama, kuid sellisest supist on erinevates maades väga palju erinevaid versioone, mõnes võivad käkid olla ka odrajahust. Selline supp on usutav, kuid miks kultuuripärandi artiklis ei ole seda nii kirjeldatud, kuigi mujal on räägitud käkisupist kus käkid on puljongis. Kirjeldus kultuuripärandi artiklis on igal juhul küsitav, sellist suppi ei saa arvatavasti teha ilma veele jahu lisamata, ei ole öeldud et jahu lisatakse, ei ole ka öeldud et käkid pannakse puljongisse. Jahusupp ei ole maitsev, kuskil maailmas ei ole seda teadaolevalt palju tehtud, kuid on teada et seda on tehtud kõhu raviks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 04:10 (EET)

Väidetavalt Eesti etnograafia sõnaraamatus on öeldud et käkkisid keedeti ka lihaleemes. Ei saa kontrollida, kuna sellest ei ole vabalt kättesaadavat versiooni. Kui see on õige, siis tõendeid on et käkid pandi puljongi või supi sisse. Kultuuripärandi artikkel võib siis põhineda lihtsalt halvasti tehtud uurimusel, õige võib olla et käkkidest tehti suppi, kuid võibolla ei ole küllalt hästi uuritud, milline see supp oli. Seda uurimust ei ole ka teadaolevalt avalikult avaldatud, see on ainult kellegi käes olev käsikiri, nii et selle uurimuse täpsust mis on kultuuripärandi artikli aluseks, on võimatu kontrollida. Täpselt sellise supi kohta mida on kultuuripärandi artiklis kirjeldatud, teadaolevalt üldse mitte mingeid muid tõendeid ei ole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 15:13 (EET)

Kahtlust ei ole ühes asjas, et odrajahust sealihatäidisega käkke tehti, ja mitte ainult Hiiumaal (üks kes neid valmistas, nimetas neid &quot;kodustehtud pelmeenideks&quot;). Küsimus on ainult, et kui räägitakse supist, milline oli see supp milles need käkid olid. Kas see oli jahusupp, või puljong, või hoopis lihasupp. Ei ole andmeid mingisuguse muu supi kohta, kus käkid sisaldavad sealiha, kui käkid mis on puljongis. Nii et see on kõige tõenäolisem. Mujal maailmas tehtavatest suppidest ja laiemas mõistes võib nii Speckknödelit kui ka Iiri käkkidega veiselihasuppi nimetata käkisupiks, ning need ei ole ainsad sellised supid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 18:32 (EET)

Täiendav probleem on see, et sellele toidule ei ole antud unikaalset nimetust, mis tekitab palju segadust. Käkk on üldine mõiste, käkisupp on igasugune käkkidest (see tähendab igasugusest jahust, saiapurust, kartulipudrust vms, valmistatud käkkidest, täidisega või ilma) valmistatud supp, ja neid on palju erinevaid, arvatavasti ka Eestis. Seda võiks nimetada ''Hiiumaa käkisupp'' (kui see on ainus käkisupp mida Hiiumaal tehakse), mis on ainus võimalus kuidas seda praegu nimetada. Rääkimata sellest, et teadaolevalt ei ole tehtud ühtegi järjekindlat uuringut selle kohta milliseid käkisuppe Eestis tehakse. Vikipeedia peaks olema kirjutamine sellest mis on allikates kirjas, kuid kui visatakse rämpsu, siis on Vikipeedia autorite ülesanne see kuidagi lahendada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 17:02 (EET)

Suurte odrakäkkide põhiline probleem on vist see, et nad on kõvad. Selletõttu võib neil olla ajalooline tähtsus, kuid tänapäeval nad vaevalt et laiemalt levivad. Mõned võibolla neid teevad, kuid võibolla ka ainult proovimiseks. Selline toit ei ole rahvustoit, kuna rahvustoit on laialdaselt levinud igapäevane toit. Võib muidugi eksperimenteerida, lisada soodat, muna vms, kuid see on siis uus toit, ja mitte ajalooline toit. Neid saab arvatavasti süüa kui lõigata väikesteks tükkideks, ei tea kui maitsev see on.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. märts 2026, kell 19:26 (EET)</text>
      <sha1>pm9fzp2xcjk5qpikgqqety4wgbb6kr5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201474</id>
      <parentid>7201410</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:17:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Miks ei ole rohkem tõendeid */ Suet</comment>
      <origin>7201474</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11227" sha1="j33hf1p7c1j7gjwzq8ocl1qdnzaqnnk" xml:space="preserve">== Miks ei ole rohkem tõendeid ==

On küll usutav, et vanal ajal jahusuppi tehti, kuid tõendid selle supi kohta tunduvad olevat ühest allikast, vähemalt kõik mis Internetis näha on. Kui nagu väidetud kõik Hiiumaal seda toitu teavad, siis miks ei ole kelleltki tõendeid, kelle vanaemad võibolla seda toitu tegid, nagu teiste toitude kohta on. See ei tähenda, et seda toitu ei tehtud, kuid võibolla on vähe tööd tehtud et neid tõendeid saada. Tundub nagu veidi kummaline, kui kellegi peres seda toitu tehti, oleks kena kui nad kirjutaksid siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 5. jaanuar 2025, kell 23:00 (EET)

Ma mõtlen nüüd, et taluköögis oli mitmeid primitiivseid toitusid. Võis selline ka olla, käkkisid võidi süüa lihtsalt koos keeduveega. Kui ajaloolisi allikaid on, siis omab see ajaloolist tähtsust. Kuigi kus need allikad on, selle aluseks olnud uurimust ei ole avalikult avaldatud, see on ainult käsikiri kellegi käes, Eesti Rahvakultuuri Keskus ei oleks tohtinud nõustuda sellise allikaga. Täna keegi enam sellist suppi ei söö, vist ammu enam ei ole keegi seda valmistanud, mistõttu tunnistajaid tegelikult ei ole. Valmistatakse mingit käkisuppi, kuid see ei ole kirjeldusele vastav käkisupp, seetõttu sellel ei ole Eesti Rahvakultuuri Keskuse artikliga midagi tegemist. Sellele vaatamata ei ole halb kui kultuuripärandit jätkatakse, näiteks tehes Speckknödeli sarnast suppi, kuid Eestile omasel viisil teha käkid odrajahust. Et odrajahust käkkisid tehti, tundub olevat kindel, et neid kasutati ka supi sees, on ka kindel, nii et seda võib Eesti traditsiooniliseks toiduks nimetada. Peale selle, aitäh Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kuna tänu sealsele artiklike saime teada käkisupi olemasolust erinevates maades.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 23:04 (EEST)

&quot;Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid.&quot; Ma vabandan, kuid [[gluteen]]i moodustumiseks on arvatavasti vaja vett.[https://www.ckitchen.com/blog/2025/12/the-science-of-gluten-development-mixers.html] Rasva ja odrajahu segu ei sisalda vett, nii et selliselt valmistatud käkid arvatavasti ei püsi koos. Lihtsalt see on küsitav selle tõttu, et teadaolevalt kunagi niimoodi tainast ei valmistata. Tehakse küll rasva sisaldavaid käkkisid, nagu briti Suet käkid,[https://www.daringgourmet.com/suet-dumplings/] kuid nendele lisatakse vett, samuti küpsetuspulbrit.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 17:44 (EEST)

== Mujal ==

Selliseid käkkisid (''dumplings'') tehakse mitmel pool maailmas. Kuid tavaliselt ei nimetata seda supiks, [[käkk|käkid]] võetakse välja ja süüakse eraldi. Väidetavalt ka Eestis tehti seda nii, ning joodi vedelikku peale, seda nimetati lihtsalt ''käkkideks''. Kas Hiiumaal oli teisiti ja seda söödi nagu suppi? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:03 (EET)
----
Illustreerivat pilti pole tarvis. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:37 (EET)

:Miks? See on nagu keedetud käkid koos jahusupiga, peaks olema kirjelduse järgi. Miski seda ei näita. Õie Laksbergil on pildid, kuid need ei ole vabavaralised, nii et ma ei näinud muud võimalust. Pilt on tähtis, et artikli vaatamisel tekiks ettekujutus, ja samuti selleks, et see aitab artikli meelde jätta, nagu ikoon. Samuti on väga tähtis et inimesed teaksid kuidas meie &quot;rahvustoit&quot; välja näeb. Kuigi see on küsitav, käkkisid tehti ka mujal Eestis, et seda nimetati supiks. Veidralt ka ainus allikas on üksainus inimene, kes on ettevõtja, ja kes seda suppi oma talumuuseumis teeb ja müüb. Kuna see võibolla supina väga maitsev ei ole, siis viimasel ajal lisab ta sinna supipuljongit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 19:45 (EET)
:See illustreeriv pilt on ühest versioonist sellest supist, kus on öeldud et käkid muudavad vee paksuks või kui ei muuda siis lisatakse jahu (mida ei ole öeldud kultuuripärandi artiklis). Ei ole kindel et sellist suppi üldse kunagi tehti, kuid ainult seda on kirjeldatud kultuuripärandi artiklis, nii et pilt peab olema sellest. Teine versioon on käkkide lisamine puljongisse (jällegi mitte kultuuripärandi artiklis), mis on usutavam, ja nii seda praegu tehakse, ainsas kohas kus seda teadaolevalt tehakse. See illustreeriv pilt ei ole reaalne, vaid on tehisintellektiga genereeritud (mistõttu peab ütlema et see on illustreeriv pilt ja mitte tegelik foto). Muud võimalust ei olnud, vabavaralisi pilte kultuuripärandi artiklis kirjeldatud toidust ei ole (ega saa teha ka, kuna sellist suppi teadaolevalt kuskil ei tehta), kuid ettekujutuse loomiseks peab olema pilt. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 19:12 (EET)
:Üldiselt muidugi jah, ei ole eriti tarvis. Mis puudutab üldmõistet käkisupp, siis Speckknödeli pilt sobib selleks hästi. Kuid see on ka peamine artikkel Hiiumaa käkisupist, ja see ei vasta üldse selle kirjeldusele. Mis asi see üldse on ja kas sellist suppi üldse olemas on, ma ei tea. Lasin tehisintellektil genereerida pildi jahusupist käkkidega, mis ta peaks olema. Mingid nüüd tehtavad versioonid sellest supist võivad päris sarnased olla, kuid uuesti need ei ole kirjelduse järgi Hiiumaa käkisupid. Nad soovivad meeleheitlikult kõiki tehisintellekti poolt genereeritud pilte kustutada, ka nüüd on seal aktiivne nõue kustutamiseks, kuid see istub seal ja midagi ei toimu, kõik on vist selle unustanud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 02:24 (EEST)

Ausalt öeldes ma natuke kahtlen selles jutus. Et käkkide keetmisel muutub vesi nii paksuks, et see on supp (viu nagu öeldud). Miks siis nuudlite või pasta keetmisel vesi nii paksuks ei muutu, need koosnevad ju ainult jahust. Siin on video nuudlite keetmisest mis koosnevad ainult odrajahust, vesi jääb läbipaistvaks, ja üldse paksuks ei muutu.[https://www.youtube.com/watch?v=mlldBMlWs6g] Kui käkkidele sealiha lisatakse, kas need ei ole siis mõeldud eraldi söömiseks, nagu pelmeenid? Mis mõte on siis neile liha lisada, kui neid keedetakse supis mis on valmistatud lihast? Käkkidega suppi tehakse küll, näiteks iiri käkkidega veiselihasupp (või veiselihahautis), kuid seal on käkid lihtsalt jahust, neile ei lisata liha, neid lihtsalt keedetakse supi sees. Kuid see ei ole see mida käkisupi kultuuripärandi artiklis on kirjeldatud, seal ei ole ka öeldud et supipuljongit lisatakse, nagu seda praegu tehakse. Nii et mis see siis ikkagi on, kas käkkidega lihasupp mida on valesti kirjeldatud, keedetud lihatäidisega käkid mis ei ole supp (miks seda siis supiks nimetatakse), või midagi muud?--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 14:07 (EET)

Ma tõin Speckknödeli näiteks, et sealiha sisaldavaid käkkisid puljongis tehakse, nagu üks versioon käkisupist on. See ei ole küll sama, kuid sellisest supist on erinevates maades väga palju erinevaid versioone, mõnes võivad käkid olla ka odrajahust. Selline supp on usutav, kuid miks kultuuripärandi artiklis ei ole seda nii kirjeldatud, kuigi mujal on räägitud käkisupist kus käkid on puljongis. Kirjeldus kultuuripärandi artiklis on igal juhul küsitav, sellist suppi ei saa arvatavasti teha ilma veele jahu lisamata, ei ole öeldud et jahu lisatakse, ei ole ka öeldud et käkid pannakse puljongisse. Jahusupp ei ole maitsev, kuskil maailmas ei ole seda teadaolevalt palju tehtud, kuid on teada et seda on tehtud kõhu raviks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 04:10 (EET)

Väidetavalt Eesti etnograafia sõnaraamatus on öeldud et käkkisid keedeti ka lihaleemes. Ei saa kontrollida, kuna sellest ei ole vabalt kättesaadavat versiooni. Kui see on õige, siis tõendeid on et käkid pandi puljongi või supi sisse. Kultuuripärandi artikkel võib siis põhineda lihtsalt halvasti tehtud uurimusel, õige võib olla et käkkidest tehti suppi, kuid võibolla ei ole küllalt hästi uuritud, milline see supp oli. Seda uurimust ei ole ka teadaolevalt avalikult avaldatud, see on ainult kellegi käes olev käsikiri, nii et selle uurimuse täpsust mis on kultuuripärandi artikli aluseks, on võimatu kontrollida. Täpselt sellise supi kohta mida on kultuuripärandi artiklis kirjeldatud, teadaolevalt üldse mitte mingeid muid tõendeid ei ole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 15:13 (EET)

Kahtlust ei ole ühes asjas, et odrajahust sealihatäidisega käkke tehti, ja mitte ainult Hiiumaal (üks kes neid valmistas, nimetas neid &quot;kodustehtud pelmeenideks&quot;). Küsimus on ainult, et kui räägitakse supist, milline oli see supp milles need käkid olid. Kas see oli jahusupp, või puljong, või hoopis lihasupp. Ei ole andmeid mingisuguse muu supi kohta, kus käkid sisaldavad sealiha, kui käkid mis on puljongis. Nii et see on kõige tõenäolisem. Mujal maailmas tehtavatest suppidest ja laiemas mõistes võib nii Speckknödelit kui ka Iiri käkkidega veiselihasuppi nimetata käkisupiks, ning need ei ole ainsad sellised supid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 18:32 (EET)

Täiendav probleem on see, et sellele toidule ei ole antud unikaalset nimetust, mis tekitab palju segadust. Käkk on üldine mõiste, käkisupp on igasugune käkkidest (see tähendab igasugusest jahust, saiapurust, kartulipudrust vms, valmistatud käkkidest, täidisega või ilma) valmistatud supp, ja neid on palju erinevaid, arvatavasti ka Eestis. Seda võiks nimetada ''Hiiumaa käkisupp'' (kui see on ainus käkisupp mida Hiiumaal tehakse), mis on ainus võimalus kuidas seda praegu nimetada. Rääkimata sellest, et teadaolevalt ei ole tehtud ühtegi järjekindlat uuringut selle kohta milliseid käkisuppe Eestis tehakse. Vikipeedia peaks olema kirjutamine sellest mis on allikates kirjas, kuid kui visatakse rämpsu, siis on Vikipeedia autorite ülesanne see kuidagi lahendada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 17:02 (EET)

Suurte odrakäkkide põhiline probleem on vist see, et nad on kõvad. Selletõttu võib neil olla ajalooline tähtsus, kuid tänapäeval nad vaevalt et laiemalt levivad. Mõned võibolla neid teevad, kuid võibolla ka ainult proovimiseks. Selline toit ei ole rahvustoit, kuna rahvustoit on laialdaselt levinud igapäevane toit. Võib muidugi eksperimenteerida, lisada soodat, muna vms, kuid see on siis uus toit, ja mitte ajalooline toit. Neid saab arvatavasti süüa kui lõigata väikesteks tükkideks, ei tea kui maitsev see on.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. märts 2026, kell 19:26 (EET)</text>
      <sha1>j33hf1p7c1j7gjwzq8ocl1qdnzaqnnk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cthulhu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>687366</id>
    <revision>
      <id>7201768</id>
      <parentid>6807979</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:13:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17051" sha1="7ochtcu8wgxht0q8fpa66orsng2ks8m" xml:space="preserve">[[Fail:Cthulhu3.jpg|pisi|Lovecrafti visandatud Cthulhu]]
'''Cthulhu''' on väljamõeldud kosmiline olend, kelle on loonud kirjanik [[H. P. Lovecraft|H.P. Lovecraft]]. Teda tutvustati Lovecrafti [[Novell|novellis]] &quot;Cthulhu kutse&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Keel ja Kirjandus : KK : Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri veebruar 2017 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKkeeljakirjandus201702.2.11.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Peedumäe |eesnimi=Ander |kuupäev=2019 |pealkiri=A Corpus-Based Study of Names in Lovecraft’s Fiction |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f9a19d51-11dd-4386-8b9e-09005118f25b/content}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 8 juuni 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp20180608.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; mille avaldas Ameerika ''pulp''-ajakiri [[Weird Tales]] 1928. aastal. See üks iidsetest olenditest Lovecrafti kosmiliste olendite [[Panteon|panteonis]] on sellest ajast peale esinenud paljudes popkultuuri viidetes. Lovecraft kujutab teda hiiglasliku, antropomofse olendina, rohelise [[Kaheksahaarmelised|kaheksajala]] ja [[Lohe|draakoni]] sarnasena, mida sektide liikmed kummardavad. Ta on osa Lovecraftist mõjul kujunenud Cthulhu müütosest.

== Etümoloogia, õigekiri ja hääldus ==
Lovecrafti 1928. aastal leiutatud nimi Cthulhu valiti tõenäoliselt sõna ''chthonic'' (vanakreeka keeles &quot;maa-&quot;) põhjal&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, nagu pakkus ilmselt välja Lovecraft ise oma 1923. aasta jutu &quot;The Rats in the Walls&quot; lõpus.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Callaghan|first=Gavin|year=2013|title=H. P. Lovecraft's Dark Arcadia: The Satire, Symbology and Contradiction|publisher=McFarland|isbn=978-1476602394|pages=192}}&lt;/ref&gt; See maa peal elav vaim on ilmutab end paljudes iidsetes ja keskaegsetes mütoloogiates, valvates sageli kaevandusi ja hinnalisi maa-aluseid aardeid, eriti [[Germaanlased|germaani]] kääbuste ja Kreeka lugudes.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kearns|first=Emily|url=http://search.credoreference.com/content/entry/wileyhom/chthonic_deities/0|title=Chthonic deities|publisher=Wiley|website=The Homer encyclopedia|date=2011|access-date=4 May 2017|editor-last=Finkelberg|editor-first=Margalit}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Spawn_of_the_Stars_by_Sofyan_Syarief.jpg|400px|vasakul|Sofyan Syariefi kujutis Cthulhust ja inimesest 2016. aastal]]

Lovecraft transkribeeris ''Cthulhu'' häälduse kui ''Khlûl′-hloo'' ja ütles: &quot;esimene silp hääldatakse kõrist ja väga paksult. &quot;U&quot; kõlab sarnaselt nagu sõnas &quot;hull&quot;  ja esimene silp on nagu &quot;klul&quot;, seega tähistab &quot;h&quot; kõrihääldust&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Lovecraft|first=H. P.|title=Selected Letters V|pages=10&amp;nbsp;– 11}}&lt;/ref&gt;  S.T. Joshi juhib aga tähelepanu sellele, et Lovecraft andis erinevatel juhtudel erineva häälduse.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Joshi|first=S. T.|title=The Call of Cthulhu and Other Weird Stories|at=note 9|chapter=The Call of Cthulhu}}&lt;/ref&gt; Lovecrafti sõnul on see kõigest lähim, mida inimese [[Häälekõri|hääleaparaat]] suudab teha võõra keele silpide moodustamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Cthulhu on kirjutatud ka mitmel muul viisil, sealhulgas Tulu, Katulu ja Kutulu.

== Kirjeldus ==
Raamatus &quot;Cthulhu kutse&quot; kirjeldab H.P. Lovecraft Cthulhu tegelaskuju: &quot;Ligikaudu antropoidse vormiga koletis, kuid kaheksajalalaadse peaga, mille nägu oli täis kombitsaid, kestendav, kummise välimusega keha, turritavad küünised taga- ja esijalgadel ning pikad kitsad tiivad seljal.&quot; Cthulhu tegelaskuju loomist kirjeldatakse järgmiselt: &quot;See näis olevat mingi koletis või koletist kujutav vorm, sellise kujuga, mida ainult haige aju võis ette kujutada. Kui ma ütlen, et minu mõnevõrra ekstravagantne kujutlusvõime vormis ühtaegu kaheksajala, [[Lohe|draakoni]] ja inimvormi, ei eksi ma suurt tema olemusest. [[Kombits|Kombitsatega]] pea kehal, millel hädised [[Tiib|tiivad,]] groteskne ja soomusjas vorm.&quot;&lt;ref name=&quot;call&quot; /&gt;

Väidetavalt meenutab Cthulhu rohelist kaheksajalga, draakonit ja inimvormi, on sadade meetrite kõrgune, tal on lestadega käed ja jalad ning paar algelist tiiba seljal. Tema pead on kujutatud sarnasena tervele [[Kraken|hiiglaslikule kaheksajalale]], mille oletatavat suud ümbritseb tundmatu arv kombitsaid.
== Ilmumise ajalugu ==
[[Fail:Weird_Tales_huevrer_1928.jpg|pisi|Ajakirja Weird Tales esikaas 1928. aastal]]
Lühijutt, kus mainitakse esmakordselt Cthulhut, &quot;Cthulhu kutse&quot;, avaldati 1928. aastal ajakirjas ''Weird Tales'' ja kirjeldas teda kurjakuulutava olendina, kes puhkab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani lõunaosas]] asuvas veealuses linnas R'lyehis. Vangistatud Cthulhu on ilmselt kogu inimkonna pideva alateadliku ärevuse allikas ja teda kummardavad nii paljud sektid (sh mõned [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Gröönimaa|Gröönimaal]], [[Louisiana|Louisianas]] ja Hiina mägedes) kui ka teised Lovecrafti koletised. Novell kinnitab eeldust, et Cthulhu, olles praegu lõksus, naaseb kunagi.

Lovecraft koostas Cthulhu üksikasjaliku genealoogia (avaldatud kui &quot;Letter 617&quot; ajakirjas ''Selected Letters'')  ja muutis tegelaskuju oma teostes keskseks osaliseks.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Angell|first=George Gammell|title=Cthulhu Elsewhere in Lovecraft|journal=Crypt of Cthulhu|issue=9|pages=13–15|year=1982|editor-last=Price|editor-first=Robert M.|issn=1077-8179}}&lt;/ref&gt; Novell &quot;Dunwichi õudus&quot; (1928) viitab Cthulhule, samas kui &quot;Sosistaja pimeduses&quot; (1930) vihjab sellele, et üks tema tegelastest teab olendi päritolu. 1931. aasta [[Lühiromaan|romaan]] &quot;Hulluse mägi&quot; viitab &quot;Cthulhu tähtedest järglastele&quot;, kes sõdisid enne inimese ilmumist teise rassiga.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Lovecraft|first=H. P.|title=At the Mountains of Madness|page=66|access-date=2011-04-14|url=http://www.hplovecraft.com/writings/texts/fiction/mm.asp|archive-url=https://web.archive.org/web/20110606025820/http://www.hplovecraft.com/writings/texts/fiction/mm.asp|archive-date=2011-06-06}}&lt;/ref&gt;[[Fail:The_Madness_from_the_Sea_by_Sofyan_Syarief.jpg||300px|vasakul|&quot;Merest tõusev hullus&quot; (Sofyan Syarief)]]
== Mõju ==
[[Fail:20100701_cthulhu_poster.jpg|pisi|2010. aasta Poola presidendivalimiste plakat : Pealkiri on tõlkes &quot;Valige suurem kurjus. Hääletage Cthulhu poolt&quot;.]]
Cthulhu on esinenud pilakandidaadina mitmetel valimistel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Müürileht 1 oktoober 2016 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=muurileht20161001.2.20.1&amp;srpos=15&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-Cthulhu------------ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, sealhulgas [[2010. aasta Poola presidendivalimised|2010. aasta Poola presidendivalimistel]] ning [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012.]] ja [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta USA presidendivalimistel]].&lt;ref name=&quot;Cthulhu_for_president_2016&quot;&gt;{{Cite web|url=https://cthulhuforamerica.com/|title=Cthulhu for America|access-date=3 Aug 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160803190725/https://cthulhuforamerica.com/|archive-date=3 August 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.cthulhu2012.com/|title=Cthulhu Dagon 2012|access-date=2016-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20161014061420/http://www.cthulhu2012.com/|archive-date=2016-10-14}}&lt;/ref&gt; Naljakampaaniad pilavad tavaliselt valijaid, kes väidavad, et nad hääletavad &quot;vähema halva&quot; poolt. Liit &quot;Cthulhu for America&quot; tegi kampaania 2016. aasta Ameerika presidendivalimistel.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Watson|first=Zebbie|url=https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|title=Who Is Behind Cthulhu For America?|website=Inverse|date=June 16, 2016|access-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201025092411/https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|archive-date=October 25, 2020}}&lt;/ref&gt; Organisatsioonil oli platvorm, mis hõlmas inimohverduste legaliseerimist, kõigi ameeriklaste hulluks ajamist ja rahu lõpetamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Barnett|first=David|url=https://www.theguardian.com/books/2016/mar/01/could-cthulhu-trump-other-super-tuesday-contenders-hp-lovecraft|title=Could Cthulhu trump the other Super Tuesday contenders?|website=The Guardian|date=March 1, 2016|access-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200613201840/https://www.theguardian.com/books/2016/mar/01/could-cthulhu-trump-other-super-tuesday-contenders-hp-lovecraft|archive-date=June 13, 2020}}&lt;/ref&gt;

Hispaaniakeelne koduleht Vali Cthulhu: Mitte-eukleidiline Maailmalõpupartei (hisp k ''Vota Cthulhu: Partido No Euclidiano Por el Fin de los Días'') toetas Cthulhut [[Hispaania]] [[2011. aasta Hispaania üldvalimised|2011. aasta üldvalmistel]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://partidonoeuclidiano.tumblr.com:80/|title=Vota Cthulhu|website=Partido No Euclidiano (Por el Fin de los Días)|access-date=February 9, 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160401234603/http://partidonoeuclidiano.tumblr.com:80/|archive-date=April 1, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Inverse&quot;&gt;{{cite web|last1=Watson|first1=Zebbie|url=https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|title=Who Is Behind Cthulhu For America?|website=[[Inverse]]|date=June 15, 2016|access-date=February 9, 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108105523/https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|archive-date=November 8, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

=== Teadus ===
[[Fail:Morphology_of_Cthulhu_macrofasciculumque_(A).jpg|vasem|pisi|''Cthulhu macrofasciculumque'']]
Cthulhu järgi on nime saanud mitmed olendid, sealhulgas [[California]] ämblik ''[[Pimoa cthulhu]]'',&lt;ref name=&quot;Hormiga1994&quot;&gt;{{Cite journal|last=Hormiga|first=G.|url=http://www.sil.si.edu/smithsoniancontributions/Zoology/pdf_hi/SCTZ-0549.pdf|title=A revision and cladistic analysis of the spider family Pimoidae (Araneoidea: Araneae)|journal=Smithsonian Contributions to Zoology|volume=549|issue=549|pages=1–104|access-date=2011-05-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20121013144034/http://www.sil.si.edu/smithsoniancontributions/Zoology/pdf_hi/SCTZ-0549.pdf|archive-date=2012-10-13|year=1994|doi=10.5479/si.00810282.549}}&lt;/ref&gt; [[Uus-Guinea]] ööliblikas ''[[Speiredonia cthulhui]]'',&lt;ref name=&quot;Genus Speiredonia&quot;&gt;{{Cite journal|last=Zilli|first=Alberto|url=http://www.museodizoologia.it/ricerca/aldrovandia/aldrovandia-volume-1-2005-1/an-overview-of-the-genus-speiredonia-with-description-of-seven-new-species-insecta-lepidoptera-noctuidae|title=An Overview of the Genus ''Speiredonia'' with Description of Seven New Species (Insecta, Lepidoptera: Noctuidae)|journal=Aldrovandia|volume=1|pages=17–36|date=2005|archive-url=https://web.archive.org/web/20110722043508/http://www.museodizoologia.it/ricerca/aldrovandia/aldrovandia-volume-1-2005-1/an-overview-of-the-genus-speiredonia-with-description-of-seven-new-species-insecta-lepidoptera-noctuidae|archive-date=2011-07-22|last2=Holloway|first2=Jeremy D.|last3=Hogenes|first3=Willem|via=Internet Archive}}&lt;/ref&gt; ja okasnahkne kivistis ''[[Sollasina cthulhu]]''.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Rahman|first=Imran A.|url=http://spiral.imperial.ac.uk/bitstream/10044/1/69181/2/_system_appendPDF_proof_hi.pdf|title=A new ophiocistioid with soft-tissue preservation from the Silurian Herefordshire Lagerstätte, and the evolution of the holothurian body plan|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=286|issue=1900|pages=20182792|access-date=2019-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190923134442/http://spiral.imperial.ac.uk/bitstream/10044/1/69181/2/_system_appendPDF_proof_hi.pdf|archive-date=2019-09-23|year=2019|last2=Thompson|first2=Jeffrey R.|last3=Briggs|first3=Derek E. G.|last4=Siveter|first4=David J.|last5=Siveter|first5=Derek J.|last6=Sutton|first6=Mark D.|doi=10.1098/rspb.2018.2792|pmc=6501687|pmid=30966985|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; Kaks mikroorganismi, kes aitavad termiitidel puitu seedida, on saanud nime Cthulhu ja Cthulhu &quot;tütre&quot; Cthylla järgi: ''[[Cthulhu macrofasciculumque]]'' ja ''[[Cthylla microfasciculumque]]''.&lt;ref name=&quot;james&quot;&gt;{{Cite journal|last=James|first=Erick R.|title=Cthulhu Macrofasciculumque n. g., n. sp. and Cthylla Microfasciculumque n. g., n. sp., a Newly Identified Lineage of Parabasalian Termite Symbionts|journal=PLOS ONE|volume=8|issue=3|pages=e58509|date=2013-03-18|last2=Okamoto|first2=Noriko|last3=Burki|first3=Fabien|last4=Scheffrahn|first4=Rudolf H.|last5=Keeling|first5=Patrick J.|editor-last=Badger|editor-first=Jonathan H.|bibcode=2013PLoSO...858509J|doi=10.1371/journal.pone.0058509|pmc=3601090|pmid=23526991|doi-access=free}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Xylophanes_cthulhu,_female,_underside._Mexico,_Veracruz,_Huatuxco.jpg|pisi|''Xylophanes cthulhu'']]
2014. aastal pidas teadlane [[Donna Haraway]] ettekande pealkirjaga &quot;[[Antropotseen|Anthropocene]], Capitalotseen, Chthulucene: Staying with the Trouble&quot;, milles ta pakkus [[Antropotseen|antropotseeni]] ajastu kontseptsiooni alternatiivina välja termini &quot;chthulutseen&quot;, kuna kõik olendid on omavahel seotud.&lt;ref&gt;{{Cite AV media|url=https://vimeo.com/97663518|title=Donna Haraway, &quot;Anthropocene, Capitalocene, Chthulucene: Staying with the Trouble&quot;, 5/9/14|date=9 May 2014|last=[[Donna Haraway]]|publisher=Vimeo, Inc.|access-date=2017-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20170128054002/https://vimeo.com/97663518|archive-date=28 January 2017}}&lt;/ref&gt; Haraway on eitanud seost Lovecrafti Cthulhuga, väites, et tema &quot;chthulu&quot; tuleneb kreekakeelsest sõnast ''khthonios'', &quot;maa&quot;. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Haraway|first=Donna|year=2016|title=Staying with the Trouble|url=https://archive.org/details/stayingwithtroub0000hara|publisher=Duke University Press|location=Durham and London|isbn=978-0-8223-6224-1|pages=174n4}}&lt;/ref&gt; Lovecrafti tegelaskuju on aga tema loodud terminile palju lähedasem kui kreeka tüvi ja tema tähenduse kirjeldus langeb kokku Lovecrafti ettekujutusega Cthulhu apokalüptilise ja mitme kombitsaga ähvardavast ohust tsivilisatsioon lõpmatuks tumedaks õuduseks kokku kukkuda: &quot;Chthulutseen pole endasse sulgunud; selle kontakttsoonid on kõikjal ja rulluvad pidevalt kombitsatena laiali.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wark|first=McKenzie|url=http://www.publicseminar.org/2016/09/chthulu/|title=Chthulucene, Capitalocene, Anthropocene|website=PublicSeminar.org|date=September 8, 2016|access-date=2017-11-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20171201082438/http://www.publicseminar.org/2016/09/chthulu/|archive-date=2017-12-01}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal tegi ''[[New Horizons|New Horizonsi]]'' missiooni eest vastutav NASA meeskond ettepaneku nimetada Cthulhu alaks [[Pluuto]] ekvaatori piklik ja tume piirkond, mida algselt nimetati Vaalaks.&lt;ref name=&quot;brokenheart&quot;&gt;{{Cite news|last=Feltman|first=Rachel|url=https://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2015/07/14/new-data-reveals-that-plutos-heart-is-broken/|title=New data reveals that Pluto's heart is broken|work=The Washington Post|date=14 July 2015|access-date=14 July 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715112003/http://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2015/07/14/new-data-reveals-that-plutos-heart-is-broken/|archive-date=2015-07-15}}&lt;/ref&gt; Sellele anti mitteametlik nimi Cthulhu Macula,&lt;ref name=&quot;disk-integrated photometry&quot;&gt;{{Cite journal|last=Amanda M. Zangari|title=New Horizons disk-integrated approach photometry of Pluto and Charon|publisher=American Astronomical Society, DPS meeting #47, id.210.01|journal=AAS/Division for Planetary Sciences Meeting Abstracts #47|volume=47|pages=210.01|date=November 2015|display-authors=et al|bibcode=2015DPS....4721001Z}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Pluto System after New Horizons&quot;&gt;{{Cite journal|last=Stern|first=S. A.|title=The Pluto System After New Horizons|journal=Annual Review of Astronomy and Astrophysics|volume=56|pages=357–392|year=2018|last2=Grundy|first2=W.|last3=McKinnon|first3=W. B.|last4=Weaver|first4=H. A.|last5=Young|first5=L. A.|arxiv=1712.05669|bibcode=2018ARA&amp;A..56..357S|doi=10.1146/annurev-astro-081817-051935}}&lt;/ref&gt; kuigi [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon|Rahvusvaheline Astronoomialiit]] nimetas objekti hiljem ametlikult [[Belton Regio|Belton Regioks]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://astrogeology.usgs.gov/news/nomenclature/two-names-approved-for-pluto-belton-regio-and-safronov-regio|title=Two Names Approved for Pluto: Belton Regio and Safronov Regio {{!}} USGS Astrogeology Science Center|website=astrogeology.usgs.gov|access-date=2023-09-27}}&lt;/ref&gt;


== Illustratsioonid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Yog-Sothoth.jpg
Fail:Azathoth.jpg|alt=File:Shoggoth by Nottsuo.jpg
Fail:Woper Cthulure.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Udu (King)]]

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit]]
[[Kategooria:Müütilised loomad]]
[[Kategooria:Õuduskirjandus]]</text>
      <sha1>7ochtcu8wgxht0q8fpa66orsng2ks8m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bazooka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>688850</id>
    <revision>
      <id>7201389</id>
      <parentid>7070145</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:49:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201389</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7460" sha1="rh1p03w7i3jh8h98qe9r5egdj25pxcg" xml:space="preserve">{{See Artikkel|relvast}}
{{Infokast relv
| nimi                = Bazooka
| pilt                = Bazookasmithsonian.jpg
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]]
| tüüp                = [[raketiheitja]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 1942–
| kasutajad           = ''[[Bazooka#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = [[Edward Uhl]]
| konstrueeritud      = 1942
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 
| toodetud            = üle 458 000
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    =  
| kaal                = 
| pikkus              = 
| detaili_pikkus      = 
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            = 
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 
| laskeulatus         = 
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
}}
'''Bazooka''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[raketiheitja]]. [[Ameerika Ühendriikide armee]] kasutas seda eriti laialdaselt [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. Sellest lastakse [[kumulatiivlaeng]]uga varustatud [[tahkekütusrakett]] tavaliselt kas soomustatud sõiduki, kuulipildujapesa või punkri pihta. Relva eelis oli, et seda sai kasutada kaugemalt kui näiteks käsigranaate või miine. Relva levinud hüüdnimi &quot;bazooka&quot; pärineb [[Bazooka (pill)|samanimeliselt pillilt]], mille populariseeris 1930. aastatel koomik [[Bob Burns (humorist)|Bob Burns]], kuna relva M1-variant meenutab pasunat.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal õnnestus [[Natsi-Saksamaa|Saksamaal]] enda kätte saada mitu bazookat ning nende eeskujul hakati valmistama oma mudelit [[Panzerschreck]]. Sõja lõpuks arendas ka [[Jaapani Keisririik|Jaapan]] oma variandi, [[Tüüp 4 70-mm tankitõrjeraketiheitja|Tüüp 4]].&lt;ref&gt;{{cite book |last=Rottman |first=Gordon L. |year=2014 |title=''Panzerfaust'' and ''Panzerschreck'' |isbn=978-1782007883 |publisher=Osprey Publishing}}&lt;/ref&gt;

Bazookast on ka [[eesti keel]]de tulnud sõna &quot;basuuk&quot;, mis tähistab üldiselt bazooka-taolist granaadiheitjat.

==Kasutajad==
* {{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Ajutine Iiri Vabariiklik Armee]]
* {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]]
* {{pisilipp|Argentina}}
* {{pisilipp|Austraalia}}
* {{pisilipp|Austria}}
* {{pisilipp|Belgia}}
* {{pisilipp|Boliivia}}
* {{pisilipp|Brasiilia}}
* {{pisilipp|El Salvador}}
* {{pisilipp|Filipiinid}}
* {{pisilipp|Guatemala}}
* {{pisilipp|Guinea-Bissau}}
* {{pisilipp|Hiina Rahvavabariik}}
* {{pisilipp|Hiina Vabariik}}
* {{pisilipp|Hispaania}}
* {{pisilipp|Holland}}
* {{pisilipp|Iisrael}}
* {{pisilipp|India}}
* {{pisilipp|Indoneesia}}
* {{pisilipp|Iraagi Kuningriik}}
* {{pisilipp|Itaalia}}
* {{pisilipp|Jaapan}}
* {{pisilipp|Jugoslaavia}}
* {{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]]
* {{pisilipp|Kreeka}}
* {{pisilipp|Kuuba}}
* {{pisilipp|Libeeria}}
* {{pisilipp|Luksemburg}}
* {{pisilipp|Lääne-Saksamaa}}
* {{flagicon image|Flag of South Africa (1928-1982).svg}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
* {{pisilipp|Lõuna-Korea}}
* {{pisilipp|Lõuna-Vietnam}}
* {{pisilipp|Malaisia}}
* {{pisilipp|Malawi}}
* {{pisilipp|Maroko}}
* {{pisilipp|Mehhiko}}
* {{pisilipp|Myanmar}}
* {{pisilipp|Natsi-Saksamaa}}
* {{pisilipp|Nigeeria}}
* {{pisilipp|Norra}}
* {{pisilipp|Nõukogude Liit}}
* {{pisilipp|Pakistan}}
* {{pisilipp|Paraguay}}
* {{pisilipp|Portugal}}
* {{pisilipp|Prantsusmaa}}
* {{pisilipp|Rodeesia}}
* {{pisilipp|Rootsi}}
* {{pisilipp|Sierra Leone}}
* {{pisilipp|Suurbritannia}}
* {{pisilipp|Tai}}
* {{pisilipp|Tuneesia}}
* {{pisilipp|Türgi}}
* {{pisilipp|Tšiili}}
* {{pisilipp|Vietnam}}

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* {{Citation |last=Dunlap |first=Roy F. |title=Ordnance Went Up Front |publisher=Samworth Press |year=1948}}.
* {{Citation |last1=Green |first1=Michael |last2=Green |first2=Gladys |title=Weapons of Patton's Armies |publisher=Zenith Imprint Press |year=2000 |isbn=978-0-7603-0821-9}}
* {{cite book |editor-last=Hoffman |editor-first=Jon T. |date=2011 |title=A History of Innovation: U.S. Army Adaptation in War and Peace |url=https://books.google.com/books?id=42Mh23JI8dQC&amp;pg=PA73|publisher= Military Bookshop |isbn= 978-1-7803-9289-9}}
* {{Citation |publisher=Jane's |title=Jane's Infantry Weapons 1995–1996 |ref={{SfnRef |Jane |1996}}}}
* {{Citation |first1=Brooks E |last1=Kleber |first2=Dale |last2=Birdsell |title=The Chemical Warfare Service: Chemicals in Combat |chapter=XIV. The Flame Thrower in the Pacific: Guadalcanal to the Marshall Islands |publisher=Office of the Chief of Military History, Department of the Army |place=Washington, D.C. |chapter-url=http://www.history.army.mil/books/wwii/chemsincmbt/ch14.htm |date=December 12, 2001 |orig-year=1966 |edition=online |access-date=August 3, 2012 |archive-date=May 24, 2024 |archive-url=https://archive.today/20240524090756/https://www.webcitation.org/5gP5cFYhK?url=http://www.history.army.mil/books/wwii/chemsincmbt/ch14.htm |url-status=dead}}
* {{cite book |last=Mayo |first=Lida |date=1968 |title=The Ordnance Department: on Beachhead and Battlefront |url=https://books.google.com/books?id=hI5AAAAAIAAJ&amp;pg=PA31 |location=Washington, D.C. |publisher=Office of the Chief of Military History, Department of the Army}}
* {{cite book |last=Rottman |first=Gordon L. |date=2012 |title=The Bazooka |url=https://books.google.com/books?id=Dae6CwAAQBAJ |publisher=Osprey Publishing |isbn=978-1-8490-8801-5}}&lt;!-- {{cite book|last=Rottman|first=Gordon L. |url=https://books.google.com/books?id=Dae6CwAAQBAJ&amp;pg=PA16|title=The Bazooka|page=16|year=2012|publisher=[[Bloomsbury Publishing]]|via=Google Books|isbn=978-1-8490-8802-2|access-date=December 15, 2017}} --&gt;
* {{cite book |last=Talens |first=Martien |date=1994 |title=De ransel op de rug, deel 2 |language=nl |location=Breda |publisher=Brabantia Nostra |isbn=978-9-0694-9032-8}}
* {{cite book|title=The armies of the NATO nations: Organization, concept of war, weapons and equipment |series=Truppendienst Handbooks|volume=3|year=1987|first=Friedrich|last=Wiener|publisher=Herold Publishers |location=Vienna}}
* {{cite book |last=Zaloga |first=Steven J. |year=2016 |title=Bazooka Vs Panzer: Battle of the Bulge 1944 |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4728-1250-6 |url=https://books.google.com/books?id=JswhDQAAQBAJ}}
* {{cite magazine |url=https://books.google.com/books?id=fScDAAAAMBAJ&amp;pg=PA68 |title=How the Bazooka Team Stops Them |date=December 1943 |magazine=[[Popular Science]]}} Article on early M1 Bazooka with rare photos.
* {{cite web |url=http://www.designation-systems.net/dusrm/app4/m6rocket.html |title=Anti-Tank Rocket M6 Bazooka}}
* {{cite book |url=http://www.90thidpg.us/Equipment/Weapons/ |title=90th Infantry Division Preservation Group}} Page on Bazookas and equipment.
* {{cite magazine |url=https://books.google.com/books?id=7iwDAAAAMBAJ&amp;pg=PA98 |title=New GI Weapons |magazine=Popular Science |date=October 1950 |pages=98–99}}

[[Kategooria:Tankitõrjeraketid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]]</text>
      <sha1>rh1p03w7i3jh8h98qe9r5egdj25pxcg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radiomeetriline dateerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689110</id>
    <revision>
      <id>7201587</id>
      <parentid>7189666</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T03:51:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34008" sha1="ioyodsz85orjbhi4xj9gsk1w8988kvl" xml:space="preserve">[[Fail:Radiometric dating animation.gif|pisi|Radiomeetriline dateerimine põhineb pika poolestusajaga nukliidi (joonisel näidatud punaste ringidena) ja selle lagunemisel tekkiva tütarnukliidi (joonisel näidatud hallide ringidena) sisalduse määramisel proovis. Mida rohkem aega on kulunud dateeritava objekti moodustumisest, seda madalam on lähtenukliidi ja seda kõrgem tütarnukliidi sisaldus. Graafiku y-teljel ongi näidatud proovi jäänud lähtenukliidi aatomite arv ning graafiku x-teljel on kujutatud objekti moodustumisest möödunud lähtenukliidi poolestusaegade arv. ]]
'''Radiomeetriline dateerimine''' on [[Geoloogia|geoloogiliste]] ja [[Arheoloogia|arheoloogiliste]] objektide vanuse määramise meetod, mis kasutab infot [[Radioaktiivsus|radioaktiivsete]] [[Nukliid|nukliidide]] lagunemise kohta. Meetod põhineb asjaolul, et teatud radioaktiivsed [[Keemiline element|elemendid]] lagunevad kindlateks stabiilseteks saadusteks ehk tütarnukliidideks teadaoleva püsiva kiirusega (kirjeldatakse enamasti [[Poolestusaeg|poolestusaja]] kaudu). Seejuures peab olema välistatud dateeritavasse objekti lähtenukliidi või tütarnukliidi lisandumine väliskeskkonnast pärast objekti moodustumist – ehk lähtenukliidi ning tütarnukliidi sisaldus peab olema mõjutatud ainult [[Dateerimine|dateeritava]] objekti vanuse poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dating Rocks and Fossils Using Geologic Methods {{!}} Learn Science at Scitable |url=https://www.nature.com/scitable/knowledge/library/dating-rocks-and-fossils-using-geologic-methods-107924044/ |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=www.nature.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Mida vanem on dateeritav objekt, seda vähem on selles lähtenukliidi ja seda rohkem on tütarnukliidi. Kuna lähtenukliid laguneb kindla [[Kiirus|kiirusega]], siis sobivad eri vanusega objektide dateerimiseks erinevad nukliidid. Samuti tuleb nukliidi valikul arvestada dateeritava objekti enda olemusega. Näiteks on üks tuntumaid radiomeetrilise dateerimise alaliike nn [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsiniku meetod]]: see kasutab looduses esineva [[Süsinik|süsiniku]] radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (&lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C) ning on usaldusväärne looduslikel [[Orgaanilised ühendid|orgaanilistel ühenditel]] põhinevate kuni 50 000-aastaste objektide ja materjalide (sh [[Kivistis|fossiilide]], [[Puit|puidu]], [[Paber|paberi]]) dateerimiseks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jędrzejowski |eesnimi=Maksymilian |perekonnanimi2=Michczyńska |eesnimi2=Danuta J. |perekonnanimi3=Kłusek |eesnimi3=Marzena |perekonnanimi4=Michczyński |eesnimi4=Adam |perekonnanimi5=Pawełczyk |eesnimi5=Fatima |perekonnanimi6=Piotrowska |eesnimi6=Natalia |perekonnanimi7=Heeb |eesnimi7=Karin Wyss |perekonnanimi8=Hajdas |eesnimi8=Irka |kuupäev=2024 |pealkiri=RADIOCARBON DATING OF HIGHLY DEGRADED AND PROBLEMATIC FOSSIL WOOD: VERIFICATION OF THE EFFECTIVENESS OF VARIOUS PREPARATION METHODS |url=https://www.cambridge.org/core/journals/radiocarbon/article/radiocarbon-dating-of-highly-degraded-and-problematic-fossil-wood-verification-of-the-effectiveness-of-various-preparation-methods/6A357C8E38EDAD4FD2C55434407DB6AE |ajakiri=Radiocarbon |keel=en |aastakäik=66 |üksiknumber=5 |lehekülg=1182–1199 |doi=10.1017/RDC.2024.49 |issn=0033-8222}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hogg |eesnimi=Alan G. |perekonnanimi2=Fifield |eesnimi2=L. Keith |perekonnanimi3=Turney |eesnimi3=Chris S. M. |perekonnanimi4=Palmer |eesnimi4=Jonathan G. |perekonnanimi5=Galbraith |eesnimi5=Rex |perekonnanimi6=Baillie |eesnimi6=Mike G. K. |kuupäev=2006-12-01 |pealkiri=Dating ancient wood by high-sensitivity liquid scintillation counting and accelerator mass spectrometry—Pushing the boundaries |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1871101406001154 |ajakiri=Quaternary Geochronology |aastakäik=1 |üksiknumber=4 |lehekülg=241–248 |doi=10.1016/j.quageo.2006.11.001 |issn=1871-1014}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hendriks |eesnimi=Laura |perekonnanimi2=Hajdas |eesnimi2=Irka |perekonnanimi3=Ferreira |eesnimi3=Ester S. B. |perekonnanimi4=Scherrer |eesnimi4=Nadim C. |perekonnanimi5=Zumbühl |eesnimi5=Stefan |perekonnanimi6=Smith |eesnimi6=Gregory D. |perekonnanimi7=Welte |eesnimi7=Caroline |perekonnanimi8=Wacker |eesnimi8=Lukas |perekonnanimi9=Synal |eesnimi9=Hans-Arno |perekonnanimi10=Günther |eesnimi10=Detlef |kuupäev=2019-07-02 |pealkiri=Uncovering modern paint forgeries by radiocarbon dating |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1901540116 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |aastakäik=116 |üksiknumber=27 |lehekülg=13210–13214 |doi=10.1073/pnas.1901540116 |pmc=PMC6613091 |pmid=31160460}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Thermal ionization mass spectrometer.jpg|pisi|Termilise ionisatsiooniga massispektromeeter ehk TIMS on tänapäeval laialdaselt kasutusel radiomeetrilise dateerimise tehniliseks läbiviimiseks.]]
Ajalooliselt on radiomeetrilist dateerimist püütud teostada objektide [[Alfakiirgus|alfa]]-, [[Beetalagunemine|beeta]]- või [[Gammakiirgus|gammakiirguse]] tuvastamise teel (sellest tuleneb ka [[radiomeetria]] mõiste kasutamine meetodi nimetuses). Tänapäeval teostatakse radiomeetrilist dateerimist [[isotoop]]&lt;nowiki/&gt;lahutust võimaldavate [[Massispektromeetria|massispektromeetriliste]] tehnikate abil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Williams |eesnimi=R. W. |perekonnanimi2=Hutcheon |eesnimi2=I. D. |perekonnanimi3=Kristo |eesnimi3=M. J. |perekonnanimi4=Gaffney |eesnimi4=A. M. |perekonnanimi5=Eppich |eesnimi5=G. R. |perekonnanimi6=Goldberg |eesnimi6=S. |perekonnanimi7=Morrison |eesnimi7=J. J. |perekonnanimi8=Essex |eesnimi8=R. |kuupäev=2014 |pealkiri=Radiochronometry by Mass Spectrometry: Improving the Precision and Accuracy of Age-Dating for Nuclear Forensics |url=https://www.osti.gov/servlets/purl/1149570 |vaadatud=15.02.2025 |väljaanne=International Conference on Advances in Nuclear Forensics}}&lt;/ref&gt;

== Meetodi füüsikalised alused ==
Kui geoloogiline või arheoloogiline objekt moodustub, sisaldab see teatud koguses radioaktiivset lähtenukliidi. Üks lähtenukliidi aatom [[Radioaktiivse lagunemise seadus|laguneb]] aja jooksul, andes saadusena ühte stabiilset tütarnukliidi aatomit (mõnikord võib protsess kulgeda vähem stabiilsete vahesaaduste moodustumise kaudu). Nukliidi poolestusaeg ehk aeg, mille jooksul laguneb ära 50% proovis sisalduvatest nukliidi aatomitest, on igal nukliidil individuaalne. Kui radioaktiivse lagunemise reaktsioon kulgeb üle mitme etapi, siis on reaktsioonide ahela poolestusaeg määratud kõige aeglasema etapi kiirusega. Teades lähtenukliidi poolestusaega ja asjaolu, et radioaktiivse lagunemise reaktsioon on esimest [[Reaktsiooni järk|järku]] (ehk selle [[Reaktsiooni kiirus|kiirus]] on võrdelises sõltuvuses lähtenukliidi kontsentratsioonist objektis), saab arvutada objekti vanuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-10-02 |pealkiri=2.3: First-Order Reactions |url=https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Physical_and_Theoretical_Chemistry_Textbook_Maps/Supplemental_Modules_(Physical_and_Theoretical_Chemistry)/Kinetics/02:_Reaction_Rates/2.03:_First-Order_Reactions |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}&lt;/ref&gt;

&lt;math&gt;-\frac{d[P]}{dt}={\lambda}[P] &lt;/math&gt;, kus ''λ'' on lagunemisreaktsiooni kiiruskonstant ja ''P'' on lähtenukliidi aatomite arv proovis teatud ajahetkel (tähistust ''P'' kasutatakse ingliskeelses erialakirjanduses tähenduses ''parent'' ehk vanem).

Praktikas tuleb mõõta nii lähte- kui tütarnukliidi sisaldust objektis, sest lähtenukliidi algne sisaldus pole enamasti teada (kuid on teada, et tütarnukliidi tekkis nii palju juurde, kui lähtenukliidi lagunes).

&lt;math&gt;P + D = P_{0} &lt;/math&gt;, kus ''P&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;'' on lähtenukliidi aatomite arv proovis dateeritava objekti tekkimise hetkel ning ''D'' on tütarnukliidi aatomite arv proovis teatud ajahetkel (tähistust ''D'' kasutatakse ingliskeelses erialakirjanduses tähenduses ''daughter'' ehk tütar).

Asendades seda avaldist esimesse võrrandisse ning lahendades saadud [[Diferentsiaalvõrrand|diferentsiaalvõrrandi]], saadakse järgmine valem:

&lt;math&gt;D = P_{0} - P = P_{0} - P_{0} e^{-\lambda t} = P_{0} \left( 1 - e^{-\lambda t} \right)&lt;/math&gt; ehk &lt;math&gt;D = (P+D) \left( 1 - e^{-\lambda t} \right) &lt;/math&gt;

Selles valemis on teada kõik suurused peale ''t'', mis on objekti moodustumise algusest möödunud aeg ehk siis dateeritava objekti vanus.

Valemit saab ka lihtsustada:

&lt;math&gt;D = P \cdot (e^{\lambda t}-1) &lt;/math&gt;

Kiiruskonstandi ''λ'' asemel kasutatakse sageli lähtenukliidi poolestusaega, kuna kiiruskonstant ja poolestusaeg on omavahel pöördvõrdelises seoses: &lt;math&gt;t_{1/2} = \frac{\ln{(2)}}{\lambda}  &lt;/math&gt;

Teatud juhtudel võib aga mõõta lähtenukliidi ja sama keemilise elemendi muu levinud [[Isotoop|isotoobi]] sisaldust (näiteks [[Süsinik-14|&lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C]] ja &lt;sup&gt;12&lt;/sup&gt;C radiosüsiniku meetodis). Mõnikord on aga tarvis mõõta lisaks lähte- ja tütarnukliidile ka tütarnukliidiga sama keemilise elemendi muu levinud isotoobi sisaldust (nt &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Sr ja &lt;sup&gt;86&lt;/sup&gt;Sr [[Rubiidium|rubiidiumi]]-[[Strontsium|strontsiumi]] meetodis).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Radiometric Dating |url=https://www2.tulane.edu/~sanelson/eens212/radiometric_dating.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241130094706/http://www2.tulane.edu/~sanelson/eens212/radiometric_dating.htm |arhiivimisaeg=2024-11-30 |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=www2.tulane.edu |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

=== Isokrooni skitseerimine ===
[[Fail:Isochron dating EN.svg|pisi|Isokrooni skitseerimine skeemaatiliselt. Dateeritav kivim koosneb kolmest faasist (nt mineraalist), milles on erinev lähtenukliidi sisaldus. Aja möödudes muutub igas mineraalis lähtenukliidi sisaldus kooskõlas radioaktiivse lagunemise kineetikaga (oranž, roosa ja sinine nool), kuid eri mineraalide jaoks samas kivimis langevad mõõdetavad suhted D*/D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt; ja N/D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt; alati sirgele (joonisel kasutatakse tähistuse P asemel tähistust N, kuid põhimõte jääb samaks). Mida suurem on graafiku tõus, seda vanema kivimiga on tegemist.]]
Isokrooni skitseerimine on radiomeetrilises dateerimises kasutatav analüüsivõte, mille puhul arvestatakse järgmiste eeldustega:&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Kramers |eesnimi=Jan D. |pealkiri=Isochron Dating |kuupäev=2020 |url=https://link.springer.com/referenceworkentry/10.1007/978-3-030-44600-0_183-1 |väljaanne=Encyclopedia of Geoarchaeology |lehekülg=1–3 |toimetaja-perekonnanimi=Gilbert |toimetaja-eesnimi=Allan S. |koht=Cham |väljaandja=Springer International Publishing |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-44600-0_183-1 |isbn=978-3-030-44600-0 |vaadatud=2025-02-16 |toimetaja2-perekonnanimi=Goldberg |toimetaja2-eesnimi=Paul |toimetaja3-perekonnanimi=Mandel |toimetaja3-eesnimi=Rolfe D. |toimetaja4-perekonnanimi=Aldeias |toimetaja4-eesnimi=Vera}}&lt;/ref&gt;

* Dateeritavas [[Kivim|kivimis]] võis mõõdetav tütarnukliid sisalduda teatud koguses enne kivimi teket.
* Dateeritavas kivimis sisalduvad erinevad [[Mineraal|mineraalid]], mis võisid tekke hetkel erineda lähtenukliidi algse sisalduse poolest.
* Pärast kivimi moodustumist on süsteem püsinud suletuna – ehk muutused tütarnukliidi sisalduses on tingitud vaid lähtenukliidi lagunemisest.

Isokrooni skitseerimisel kasutatakse ära ka asjaolu, et [[massispektromeetria]] puhul on kvantitatiivsetes mõõtmistes eelistatud pigem elemendi eri isotoopide suhtelise sisalduse kui ühe isotoobi absoluutse sisalduse määramine. Seega mõõdetakse dateeritavas kivimis sisalduvate mineraalide jaoks nii lähtenukliidi (P), tütarnukliidi (D) kui ka tütarnukliidiga sama keemilise [[Keemiline element|elemendi]] muu levinud ja stabiilse [[Isotoop|isotoobi]] aatomite arvu proovis (D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt;). Eespool toodud radiomeetrilise dateerimise valem teisendatakse siis kujule:

&lt;math&gt;\frac{\mathrm{D}}{\mathrm{D}_{ref}} = \frac{\mathrm{D_{0}}}{\mathrm{D}_{ref}} + \frac{\mathrm{P}}{\mathrm{D}_{ref}}\cdot (e^{\lambda t}-1),&lt;/math&gt;

kus D&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt; tähistab tütarnukliidi [[Aatom|aatomite]] arvu, mis sisaldus kivimis selle tekke alghetkel.

Iga mineraali jaoks kantakse mõõdetud suhted D/D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt; ja P/D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt; seejärel vastavalt graafiku y- ja x-teljele. Kui eeldused kehtivad, siis saadakse kivimi jaoks katsepunktide komplekt, mis annab kokku [[sirge]]. Sirge vabaliikmest (D&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;/D&lt;sub&gt;ref&lt;/sub&gt;) saab arvutada tütarnukliidi sisaldust kivimis enne selle kristallumist ning [[Tõus (matemaatika)|sirge tõusust]] ([[E (arv)|e]]&lt;sup&gt;λt&lt;/sup&gt; - 1) saab arvutada kivimi vanuse.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shafiqullah |eesnimi=M |perekonnanimi2=Damon |eesnimi2=P. E |kuupäev=1974-09-01 |pealkiri=Evaluation of KAr isochron methods |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0016703774900921 |ajakiri=Geochimica et Cosmochimica Acta |aastakäik=38 |üksiknumber=9 |lehekülg=1341–1358 |doi=10.1016/0016-7037(74)90092-1 |issn=0016-7037}}&lt;/ref&gt;

== Näiteid kasutatavatest nukliididest ==

=== Uraani-plii meetod ===
[[Fail:Pfunze belt concordia.png|pisi|Joonisel on kujutatud üks konkordia ja üks diskordia graafik, mille telgedeks on mõlemal juhul kivimi proovides määratud isotoopide sisalduse suhted &lt;sup&gt;206&lt;/sup&gt;Pb/&lt;sup&gt;238&lt;/sup&gt;U ja &lt;sup&gt;207&lt;/sup&gt;Pb/&lt;sup&gt;235&lt;/sup&gt;U. Konkordia graafikul lagunevad samast kivimist saadud proovide mõõtmiste väärtused ühele kumerale joonele, mille põhjuseks on &lt;sup&gt;235&lt;/sup&gt;U väiksem poolestusaeg, võrreldes &lt;sup&gt;238&lt;/sup&gt;U isotoobiga (aastavalt moodustub ka &lt;sup&gt;207&lt;/sup&gt;Pb kiiremini kui &lt;sup&gt;206&lt;/sup&gt;Pb). Kui mineraali arengus on toimunud plii või uraani vabanemine, siis vanuse määrang ei asetu konkordia diagrammile ning tekib sirge diskordia graafik. Diskordia ja konkordia graafikute ülemine lõikepunkt näitab kivimi vanust. Ga on giga-aasta ehk miljard aastat.]]
Uraani-plii meetod on geoloogilise vanuse määramise meetod, milles kasutatakse [[Uraan|uraani]] isotoopide &lt;sup&gt;238&lt;/sup&gt;U (poolestusaeg 4,47 miljardit aastat) ja &lt;sup&gt;235&lt;/sup&gt;U (poolestusaeg 707 miljonit aastat) ning [[Toorium|tooriumi]] isotoobi &lt;sup&gt;232&lt;/sup&gt;Th (poolestusaeg 1,40 miljardit aastat) radioaktiivset lagunemist [[plii]] stabiilseteks isotoopideks, vastavalt &lt;sup&gt;206&lt;/sup&gt;Pb, &lt;sup&gt;207&lt;/sup&gt;Pb ja &lt;sup&gt;208&lt;/sup&gt;Pb. Radioaktiivne muundumine kulgeb kõigil juhtudel üle mitme [[Alfalagunemine|alfa]]- ja [[Beetalagunemine|beetalagunemise]] sammu. Kuna meetod baseerub kolmel erineval isotoopsel lagunemisreaktsioonil, on võimalik saada kolm teineteisest sõltumatut määrangut:&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Ausmeel |eesnimi=Markus |pealkiri=Lewisian'i gneisikompleksi tsirkooni megakristallide sobivuse hindamine in-house U - Pb dateerimise standardina LA-ICP-MS meetodil |kuupäev=2020 |url=https://dspace.ut.ee/items/cca7ef60-c948-4097-a38f-f8d6d8194c82 |vaadatud=2025-02-16}}&lt;/ref&gt;

&lt;math&gt;\frac{^{206}{Pb}}{^{238}{U}}= e^{\lambda{238}\cdot{t}}-1,&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;\frac{^{207}{Pb}}{^{235}{U}}= e^{\lambda{235}\cdot{t}}-1,&lt;/math&gt;

&lt;math&gt;\frac{^{208}{Pb}}{^{232}{Th}}= e^{\lambda{232}\cdot{t}}-1,&lt;/math&gt;

kus ''λ'' number tähistab vastava massiarvuga nukliidi lagunemisreaktsiooni kiiruskonstandit ja ''t'' on objekti vanus. [[Suletud süsteem (füüsika)|Suletud süsteemis]], kus ei ole toimunud uraani ja/või plii vahetust, on nende kahe meetodi määrangud vea piires ühesugused ning saadud vanused on konkordsed (st aeg ''t'' peab sama proovi jaoks olema sama).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Isotope Geochemistry, 2nd Edition {{!}} Wiley |url=https://www.wiley.com/en-us/Isotope+Geochemistry,+2nd+Edition-p-9781119729945 |vaadatud=2025-02-16 |väljaanne=Wiley.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Meetod sobib kivimite dateerimiseks, mille vanus jääb vahemikku 1 miljon kuni 4,5 miljardit aastat. Uraani sisaldavatest mineraalidest on tuntuim [[tsirkoon]], mida leidub vähesel määral praktiliselt kõigi [[Tardkivim|tardkivimite]] koostises ning mille kaudu saab vastavate kivimite vanust dateerida uraani-plii meetodiga.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schaltegger |eesnimi=U. |perekonnanimi2=Schmitt |eesnimi2=A. K. |perekonnanimi3=Horstwood |eesnimi3=M. S. A. |kuupäev=2015-05-08 |pealkiri=U–Th–Pb zircon geochronology by ID-TIMS, SIMS, and laser ablation ICP-MS: Recipes, interpretations, and opportunities |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0009254115000765?via=ihub |ajakiri=Chemical Geology |aastakäik=402 |lehekülg=89–110 |doi=10.1016/j.chemgeo.2015.02.028 |issn=0009-2541}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zi |eesnimi=Jian-Wei |perekonnanimi2=Rasmussen |eesnimi2=Birger |perekonnanimi3=Muhling |eesnimi3=Janet R. |perekonnanimi4=Fletcher |eesnimi4=Ian R. |kuupäev=2022-03-01 |pealkiri=In situ U-Pb and geochemical evidence for ancient Pb-loss during hydrothermal alteration producing apparent young concordant zircon dates in older tuffs |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0016703721006931 |ajakiri=Geochimica et Cosmochimica Acta |aastakäik=320 |lehekülg=324–338 |doi=10.1016/j.gca.2021.11.038 |issn=0016-7037}}&lt;/ref&gt;

=== Rubiidiumi-strontsiumi meetod ===
Rubiidiumi-strontsiumi meetodis kasutatakse nukliidi &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Rb beetalagunemist, mille saaduseks on &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Sr. &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Rb on [[Rubiidium|rubiidiumi]] üks kahest looduses leiduvast isotoobist ning selle radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on 49,2 miljardit aastat. Seepärast sobib rubiidiumi-strontsiumi meetod isegi nii vanade objektide dateerimiseks, mis pärinevad [[Päikesesüsteem|Päikesesüsteemi]] arengu algaegadest.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Bowen |eesnimi=Robert |pealkiri=Rubidium-Strontium Dating |kuupäev=1994 |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-009-2611-0_4 |väljaanne=Isotopes in the Earth Sciences |lehekülg=162–200 |toimetaja-perekonnanimi=Bowen |toimetaja-eesnimi=Robert |koht=Dordrecht |väljaandja=Springer Netherlands |keel=en |doi=10.1007/978-94-009-2611-0_4 |isbn=978-94-009-2611-0 |vaadatud=2025-02-16}}&lt;/ref&gt;

Tütarnukliid &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Sr on ainus [[Strontsium|strontsiumi]] neljast looduslikust isotoobist, mis moodustub radioaktiivse lagunemise tulemusena; teised strontsiumi isotoobid moodustusid Päikesesüsteemi tekkele eelnenud tähe sisemuses toimunud [[Tuumasüntees|tuumasünteesi]] käigus - ning kuna need isotoobid pole radioaktiivsed, siis nende hulk ajas ei muutu. Seepärast kasutatakse just subiidiumi-strontsiumi dateerimise puhul laialdaselt nn isokrooni skitseerimist, mille puhul on mõõdetakse lähtenukliidina &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Rb, tütarnukliidina &lt;sup&gt;87&lt;/sup&gt;Sr ning tütarnukliidiga sama keemilise elemendi muu levinud ja stabiilse isotoobina &lt;sup&gt;86&lt;/sup&gt;Sr. Ka rubiidiumi-strontsiumi meetod sobib mitmete [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilise]] päritoluga kivimite dateerimiseks – muuhulgas on seda kasutatud ka [[Kuu]] [[Kuu kraatrid|kraatrite]] kivimite uurimisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nebel |eesnimi=Oliver |pealkiri=Rb–Sr DATING |url=https://research.monash.edu/files/296609599/296609450_oa.pdf |vaadatud=16.02.2025 |väljaanne=The Australian National University}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Papanastassiou |eesnimi=D. A. |perekonnanimi2=Wasserburg |eesnimi2=G. J. |perekonnanimi3=Burnett |eesnimi3=D. S. |kuupäev=1970-03-01 |pealkiri=Rb-Sr ages of lunar rocks from the sea of tranquillity |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0012821X70900932 |ajakiri=Earth and Planetary Science Letters |aastakäik=8 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–19 |doi=10.1016/0012-821X(70)90093-2 |issn=0012-821X}}&lt;/ref&gt;

=== Kaaliumi-argooni meetod ===
Kaaliumi-argooni meetod põhineb [[Kaalium|kaaliumi]] loodusliku radioaktiivse isotoobi &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;K lagunemisel nukliidiks &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;Ar [[Beetahaare|beetahaarde]] reaktsiooni tagajärjel poolestusajaga 1,25 miljardit aastat. Meetod sobib hästi selliste [[Tardkivim|tardkivimite]] dateerimiseks, mille vanus jääb vahemikku miljon kuni miljard aastat. Kaaliumi-argooni kell käivitub, kui kivimi temperatuur on langenud nii madalale, et tekkinud [[Väärisgaasid|väärisgaas]] [[argoon]] ei suuda sealt enam välja [[Difusioon|difundeeruda]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kikas |eesnimi=Jaak |pealkiri=Aine ehitus (FKMF.01.029) Loeng 2 |url=https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/FKMF_01_029/Loeng%202.rtf |vaadatud=21.02.2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=zz_hugo |kuupäev=2020-12-08 |pealkiri=Potassium-40 |url=https://radioactivity.eu.com/articles/phenomenon/potassium_40 |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=radioactivity.eu.com |keel=EN}}&lt;/ref&gt;

Suurem osa isotoobi &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;K aatomitest laguneb tegelikult hoopis [[Beetalagunemine|beetalagunemise]] reaktsioonimehhanismi alusel nukliidiks &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;Ca (89,1% lagunemistest). Kuigi &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;Ca on samuti stabiilne nukliid ning põhimõtteliselt kasutatav dateerimiseks, ei kasutata selle määramist praktikas kuigi palju, sest [[Kaltsium|kaltsiumi]] sisaldus kivimites on sageli kõrge juba kivimi tekke hetkel ning &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;K aatomite beetalagunemisest juurdetekkiv osa on suhteliselt tühine. Seepärast tuleb kaaliumi-argooni meetodis kasutada dateeritava objekti vanuse määramisel järgmist valemit:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Clocks in the Rocks |url=https://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/Nuclear/KAr.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240716194604/http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/Nuclear/KAr.html |arhiivimisaeg=2024-07-16 |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=hyperphysics.phy-astr.gsu.edu |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=6 The K-Ar system |url=https://www.ucl.ac.uk/~ucfbpve/geotopes/indexch6.html |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=www.ucl.ac.uk |arhiivimisaeg=2025-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250818084240/https://www.ucl.ac.uk/~ucfbpve/geotopes/indexch6.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Argon Geochronology Methods |url=https://geoinfo.nmt.edu/labs/argon/methods/home.html |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=New Mexico Bureau of Geology &amp; Mineral Resources |keel=en |arhiivimisaeg=2017-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170803151058/http://geoinfo.nmt.edu/labs/argon/methods/home.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

&lt;math&gt;t = \frac{1}{\lambda}\cdot\ln\Bigl(1+\frac{^{40}Ar}{^{40}K\cdot{0,109}}\Bigr)&lt;/math&gt;

kus tegur 0,109 näitab lähtenukliidi &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;K lagunemiste osakaalu, mis annavad saadusena &lt;sup&gt;40&lt;/sup&gt;Ar.

=== Radiosüsiniku meetod ===
[[Fail:Atmospheric radiocarbon 1954-1993.svg|pisi|&lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C sisalduse kõikumised võivad olla ka inimtekkelise päritoluga. Graafik näitab atmosfääris &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C isotoopi sisaldava [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidi]] sisalduse tõusu, mis tulenes [[Termotuumarelv|termotuumapommide]] katsetustest [[Põhjapoolkera|põhjapoolkeral]] 1950.-1960.-tel aastatel.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Turney |eesnimi=Chris S. M. |perekonnanimi2=Palmer |eesnimi2=Jonathan |perekonnanimi3=Maslin |eesnimi3=Mark A. |perekonnanimi4=Hogg |eesnimi4=Alan |perekonnanimi5=Fogwill |eesnimi5=Christopher J. |perekonnanimi6=Southon |eesnimi6=John |perekonnanimi7=Fenwick |eesnimi7=Pavla |perekonnanimi8=Helle |eesnimi8=Gerhard |perekonnanimi9=Wilmshurst |eesnimi9=Janet M. |perekonnanimi10=McGlone |eesnimi10=Matt |perekonnanimi11=Bronk Ramsey |eesnimi11=Christopher |perekonnanimi12=Thomas |eesnimi12=Zoë |perekonnanimi13=Lipson |eesnimi13=Mathew |perekonnanimi14=Beaven |eesnimi14=Brent |perekonnanimi15=Jones |eesnimi15=Richard T. |kuupäev=2018-02-19 |pealkiri=Global Peak in Atmospheric Radiocarbon Provides a Potential Definition for the Onset of the Anthropocene Epoch in 1965 |url=https://www.nature.com/articles/s41598-018-20970-5 |ajakiri=Scientific Reports |keel=en |aastakäik=8 |üksiknumber=1 |lehekülg=3293 |doi=10.1038/s41598-018-20970-5 |issn=2045-2322}}&lt;/ref&gt;]]
[[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsiniku meetodi]] leiutas [[Willard F. Libby]], kes sai selle eest 1960. aastal [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] keemia alal. [[Süsinik|Süsiniku]] suhteliselt ebastabiilne isotoop &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C tekib [[Atmosfäär|atmosfääri]] ülakihtides [[Lämmastik|lämmastiku]] stabiilse isotoobi &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;N tuumade pommitamisel [[Kosmiline kiirgus|kosmilistes kiirtes]] leiduvate [[Neutron|neutronitega]]. [[Fotosüntees|Fotosünteesi]] ja [[Toitumisahel|toitumisahelate]] kaudu jõuab tekkinud isotoop koos levinuma isotoobiga &lt;sup&gt;12&lt;/sup&gt;C kõigi [[Organism|elusorganismide]] koostisse. [[Metabolism|Ainevahetuse]] tõttu püsib organismides nende elu jooksul stabiilne &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C tase (üks &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aatom ligi triljoni süsiniku stabiilse isotoobi &lt;sup&gt;12&lt;/sup&gt;C aatomi kohta). Organismi surma järel lakkab aga ainevahetus ning seega ka &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C varu taastamine; organismis juba leiduv &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C laguneb aga [[Beetalagunemine|beetalagunemise]] teel taas lämmastikuks &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;N poolestusajaga 5730 aastat. &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C/&lt;sup&gt;12&lt;/sup&gt;C suhtearvu järgi [[Orgaanilised ühendid|orgaanilistes]] jäänustes saab seega määrata nende vanuse, eeldades, et atmosfääris on vastav &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C/&lt;sup&gt;12&lt;/sup&gt;C suhe püsinud süsinikdateerimise ajaskaalal (kuni 60 000 aastat) suhteliselt muutumatuna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=What is Carbon Dating? {{!}} University of Chicago News |url=https://news.uchicago.edu/explainer/what-is-carbon-14-dating |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=news.uchicago.edu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Täpsemate mõõtmiste puhul tuleb aga siiski arvestada asjaoluga, et &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C sisaldus atmosfääris ja ka süsiniku omastamine eri organismide poolt ning maailma ei paikades on siiski aastati kõikuv. Kõikumiste arvestamiseks kasutatakse [[Kalibreerimine (metroloogia)|kalibratsioonikõveraid]], kus &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C sisaldus on mõõdetud eri vanusega objektide jaoks, mida on paralleelselt dateeritud mõne muu meetodi abil (nt [[Dendrokronoloogia|dendrokronoloogiliselt]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Radiocarbon calibration curves |url=https://www.sciencelearn.org.nz/resources/3203-radiocarbon-calibration-curves |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Science Learning Hub |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Niklaus |eesnimi=Th. R. |perekonnanimi2=Bonani |eesnimi2=G. |perekonnanimi3=Suter |eesnimi3=M. |perekonnanimi4=Wölfli |eesnimi4=W. |kuupäev=1994-06-03 |pealkiri=Systematic investigation of uncertainties in radiocarbon dating due to fluctuations in the calibration curve |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0168583X94960046 |ajakiri=Nuclear Instruments and Methods in Physics Research Section B: Beam Interactions with Materials and Atoms |aastakäik=92 |üksiknumber=1 |lehekülg=194–200 |doi=10.1016/0168-583X(94)96004-6 |issn=0168-583X}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stuiver |eesnimi=Minze |perekonnanimi2=Reimer |eesnimi2=Paula J. |perekonnanimi3=Braziunas |eesnimi3=Thomas F. |kuupäev=1998 |pealkiri=High-Precision Radiocarbon Age Calibration for Terrestrial and Marine Samples |url=https://www.cambridge.org/core/journals/radiocarbon/article/highprecision-radiocarbon-age-calibration-for-terrestrial-and-marine-samples/1660E9D7A43772ACBB56614C1DD09D46 |ajakiri=Radiocarbon |keel=en |aastakäik=40 |üksiknumber=3 |lehekülg=1127–1151 |doi=10.1017/S0033822200019172 |issn=0033-8222}}&lt;/ref&gt;

== Ajalooline taust ==
Üks esimesi teadlasi, keda saab pidada radiomeetrilise dateerimise rajajaks, oli [[füüsik]] [[Ernest Rutherford]]. 1902. aasta mõõtis ta radiomeetriliselt [[Uraan|uraani]]&lt;nowiki/&gt;maagi tüki vanuseks 700 miljonit aastat. See mõõtmine oli aga metodoloogiliselt ebatäiuslik, kuna sõltus [[Heelium|heeliumi]] määramisest – ning heelium on teadaolevalt [[Väärisgaasid|väärisgaas]] ja seega võib mineraalist kergesti lenduda. Sellele juhtis järgnevatel aastatel tähelepanu füüsik [[Robert Strutt]]. 1907. aastal näitas [[keemik]] [[Bertram Boltwood]], et uraanirikkad kivimid sisaldavad rohkesti [[Plii|pliid]]. See seaduspärasus võimaldas Boltwoodil postuleerida, et plii on [[Uraani rida|uraani]] isotoopide radioaktiivse lagunemise stabiilne lõppsaadus. 1910. aastaks pakkus Boltwood, et [[Kivim|kivimite]] vanuse määramiseks oleks võimalik kasutada mitte heeliumi, vaid plii sisaldust.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Palmer |eesnimi=Douglas |kuupäev=2001 |pealkiri=The rocky road to dating the Earth |url=https://www.nature.com/articles/35051159 |ajakiri=Nature |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=6816 |lehekülg=20–20 |doi=10.1038/35051159 |issn=1476-4687}}&lt;/ref&gt;

Radiomeetrilise dateerimise põhimõtteid täiustas [[geoloog]] [[Arthur Holmes]], kes esitas 1913. aastal ka esimese usaldusväärse hinnangu [[Maa]] vanusele (1,7 miljardit aastat).&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Arthur Holmes: Mantle Convection &amp; Continental Drift |keel=en-US |väljaanne=American Museum of Natural History |url=https://www.amnh.org/learn-teach/curriculum-collections/earth-inside-and-out/geologist-arthur-holmes |vaadatud=2025-02-15}}&lt;/ref&gt; Kaasaegsete teadmistega enim kooskõlas oleva hinnangu Maa vanusele (4,55 miljardit aastat) andis aga 1953. aastal [[Geokeemia|geokeemik]] [[Clair C. Patterson]], kasutades [[Massispektromeetria|massispektromeetrilisi]] mõõtmisi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Clair Patterson’s Early Life and Research {{!}} Clair Patterson And The Age Of The Earth - University of Illinois at Urbana-Champaign |url=https://publish.illinois.edu/clair-patterson/clair-pattersons-early-life-and-research/ |vaadatud=2025-02-15 |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Usaldusväärsus ja piirangud ==
Kuigi radiomeetriline dateerimine on tehniliselt väga täpne meetod, sõltub see teatud eeldustest – näiteks sellest, et süsteem püsiks [[Suletud süsteem (füüsika)|suletuna]] (st ei toimuks mõõdetavate nukliidide sisestamist või eemaldamist pärast objekti moodustumist). Samuti peab mõõtmiste tegemisel arvestama proovi võimaliku saastumisega jm laboratoorsete vigadega (nt teatud [[Lihtaine|lihtainete]] [[Lenduvus|lenduvusest]] või objektide mitte[[Homogeensus ja heterogeensus|homogeensusest]] tingitud ebatäpsusega).&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Carleton |eesnimi=W. Christopher |perekonnanimi2=Campbell |eesnimi2=David |perekonnanimi3=Collard |eesnimi3=Mark |kuupäev=2018 |pealkiri=Radiocarbon dating uncertainty and the reliability of the PEWMA method of time-series analysis for research on long-term human-environment interaction |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29351329/ |ajakiri=PloS One |aastakäik=13 |üksiknumber=1 |lehekülg=e0191055 |doi=10.1371/journal.pone.0191055 |issn=1932-6203 |pmc=5774753 |pmid=29351329}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hou |eesnimi=Xiaolin |perekonnanimi2=Roos |eesnimi2=Per |kuupäev=2008-02-11 |pealkiri=Critical comparison of radiometric and mass spectrometric methods for the determination of radionuclides in environmental, biological and nuclear waste samples |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0003267007019964 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=608 |üksiknumber=2 |lehekülg=105–139 |doi=10.1016/j.aca.2007.12.012 |issn=0003-2670}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Engels |eesnimi=J. C |perekonnanimi2=Ingamells |eesnimi2=C. O |kuupäev=1970-09-01 |pealkiri=Effect of sample inhomogeneity in KAr dating |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0016703770900827 |ajakiri=Geochimica et Cosmochimica Acta |aastakäik=34 |üksiknumber=9 |lehekülg=1007–1017 |doi=10.1016/0016-7037(70)90082-7 |issn=0016-7037}}&lt;/ref&gt;

Kuna radiomeetrilise dateerimise erinevatel alaliikidel on erinevad piirangud objekti mõõdetava vanuse jm osas, kombineeritakse radiomeetrilist dateerimist sageli teiste geoloogiliste ja [[Stratigraafia|stratigraafiliste]] meetoditega, et saada teaduslikult võimalikult täpne pilt objekti geoloogilisest ajaloost.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=De Beni |eesnimi=Emanuela |pealkiri=40Ar/39Ar radiometric dating to constrain the volcanic stratigraphy: The Mt. Etna methodological case |kuupäev=2010-04-01 |url=https://pubs.geoscienceworld.org/gsa/books/edited-volume/625/chapter-abstract/3805695/40Ar-39Ar-radiometric-dating-to-constrain-the?redirectedFrom=fulltext |väljaanne=Stratigraphy and Geology of Volcanic Areas |lehekülg=0 |toimetaja-perekonnanimi=Groppelli |toimetaja-eesnimi=Gianluca |väljaandja=Geological Society of America |isbn=978-0-8137-2464-5 |vaadatud=2025-02-15 |perekonnanimi2=Groppelli |eesnimi2=Gianluca |toimetaja2-perekonnanimi=Viereck-Goette |toimetaja2-eesnimi=Lothar}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fowler |eesnimi=Denver Warwick |kuupäev=2017 |pealkiri=Revised geochronology, correlation, and dinosaur stratigraphic ranges of the Santonian-Maastrichtian (Late Cretaceous) formations of the Western Interior of North America |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29166406/ |ajakiri=PloS One |aastakäik=12 |üksiknumber=11 |lehekülg=e0188426 |doi=10.1371/journal.pone.0188426 |issn=1932-6203 |pmc=5699823 |pmid=29166406}}&lt;/ref&gt;

Teatud [[Pseudoteadus|pseudoteaduslikud]] ringkonnad (nt [[Kreatsionism|kreatsionistid]]) eitavad radiomeetrilise dateerimise põhimõtteid, kuivõrd teaduslikul viisil saadud hinnangud [[Maa]] ja [[Universum|Universumi]] vanuse kohta ei lange kokku kogukonna tõekspidamistega. Seejuures apelleerivad kreatsionistid üksikjuhtumitele, kus radiomeetrilise dateerimise tulemus osutus vääraks – seega kasutatakse [[Valikuline faktide esitamine|tõiganoppena]] tuntud [[Demagoogia|demagoogilist]] võtet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Radiometric Dating Does Work! {{!}} National Center for Science Education |url=https://ncse.ngo/radiometric-dating-does-work |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=ncse.ngo |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Samaariumi-neodüümi meetod]]
* [[Isotoopgeoloogia]]
* [[Geokronomeetria]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Tuumafüüsika]]
[[Kategooria:Geoloogia]]
[[Kategooria:Arheoloogia]]</text>
      <sha1>ioyodsz85orjbhi4xj9gsk1w8988kvl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vaenulik arhitektuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689192</id>
    <revision>
      <id>7201759</id>
      <parentid>7199813</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:04:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34593" sha1="i17ow0h2lrpr0g71xmpog1x5upotg16" xml:space="preserve">'''Vaenulik arhitektuur'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Karl Aaron Adson: linnad tahavad kodutuid kesklinnast tõrjuda. See on vale! |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120129584/karl-aaron-adson-linnad-tahavad-kodutuid-kesklinnast-torjuda-see-on-vale |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; on linnakujundusstrateegia, mis kasutab käitumise mõjutamiseks ehitus- ja kujunduselemente. See on sageli mõeldud nende inimeste tõrjumiseks, kes kasutavad avalikku ruumi keskmisest rohkem, näiteks noored, vaesed inimesed ja [[Kodutus|kodutud]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-07-22 |pealkiri=Defending Suburbia: Exploring the Use of Defensive Urban Design Outside of the City Centre {{!}} Canadian Journal of Urban Research |url=https://cjur.uwinnipeg.ca/index.php/cjur/article/view/164 |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2019-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190722171359/https://cjur.uwinnipeg.ca/index.php/cjur/article/view/164 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Seda arhitektuurivormi leidub kõige sagedamini tihedalt asustatud ja linnapiirkondades.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Omidi|first=Maryam|url=https://www.theguardian.com/cities/2014/jun/12/anti-homeless-spikes-latest-defensive-urban-architecture|title=Anti-homeless spikes are just the latest in 'defensive urban architecture'|work=[[The Guardian]]|date=12 June 2014|access-date=23 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20200531194258/https://www.theguardian.com/cities/2014/jun/12/anti-homeless-spikes-latest-defensive-urban-architecture|archive-date=31 May 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news|last=Andreou|first=Alex|url=https://www.theguardian.com/society/2015/feb/18/defensive-architecture-keeps-poverty-undeen-and-makes-us-more-hostile|title=Anti-homeless spikes: 'Sleeping rough opened my eyes to the city's barbed cruelty'|work=[[The Guardian]]|date=18 February 2015|access-date=23 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20200419122341/https://www.theguardian.com/society/2015/feb/18/defensive-architecture-keeps-poverty-undeen-and-makes-us-more-hostile|archive-date=19 April 2020}}&lt;/ref&gt; Tõrjumisvahendid võivad olla kaldus servad istumise takistamiseks; pingid, mille [[Käetugi|käetoed]] on paigutatud nii, et inimesed ei saaks pingil pikutada; regulaarselt käivituvad veepihustid; ja avalikud prügikastid, mille suudmed on ebamugavalt väikesed, et vältida mahukate jäätmete sinna sisestamist.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Quinn|first=Ben|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/jun/13/anti-homeless-spikes-hostile-architecture|title=Anti-homeless spikes are part of a wider phenomenon of 'hostile architecture'|work=[[The Guardian]]|date=13 June 2014|access-date=23 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20200507205358/https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/jun/13/anti-homeless-spikes-hostile-architecture|archive-date=7 May 2020}}&lt;/ref&gt; Vaenulikku arhitektuuri kasutatakse ka [[Rulasõit|rulaga sõitmise]], [[BMX|BMX-sõidu]], rulluisutamise, prügi, [[Kusemine|avaliku urineerimise]] &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Morris|first=Hugh|url=https://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/north-america/united-states/california/san-francisco/articles/Anti-pee-paint-San-Franciscos-walls-fight-back/|title=Anti-pee paint: San Francisco's walls fight back|work=The Telegraph|date=2016-02-04|access-date=2022-08-22|language=en-GB|issn=0307-1235}}&lt;/ref&gt; ja mitte ettenähtud kohtade läbikäigu tõkestamiseks ning kahjuritõrjeks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Andrea Lo|url=https://www.cnn.com/style/article/new-dean-harvey-james-furzer-hostile-architecture-debate/index.html|title=The debate: Is hostile architecture designing people -- and nature -- out of cities?|website=CNN|date=7 December 2017|access-date=2022-08-16|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Taust ==
Kuigi mõiste ''vaenulik arhitektuur'' on üsnauus, on [[Tsiviilehitus|tsiviilehitust]] kasutatud sotsiaalse käitumise mõjutamiseks varemgi: eelkäijateks on 19. sajandi urineerimise tõrje ja segregeeriv linnaplaneerimine Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;swain1&quot;&gt;{{Cite news|last=Swain|first=Frank|url=http://www.bbc.com/future/story/20131202-dirty-tricks-of-city-design|title=Secret city design tricks manipulate your behaviour|work=BBC|date=2 December 2013|access-date=23 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20190626181700/http://www.bbc.com/future/story/20131202-dirty-tricks-of-city-design|archive-date=26 June 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lee|first=Jackson|url=http://catsmeatshop.blogspot.co.uk/2013/07/urine-deflectors-in-fleet-street.html|title=Urine Deflectors in Fleet Street|website=The Cat's Meat Shop|date=23 July 2013|access-date=23 February 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131006102222/http://catsmeatshop.blogspot.co.uk/2013/07/urine-deflectors-in-fleet-street.html|archive-date=6 October 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|url=http://www.yalelawjournal.org/article/architectural-exclusion|title=Architectural Exclusion: Discrimination and Segregation Through Physical Design of the Built Environment|journal=[[Yale Law Journal]]|volume=124|issue=6|pages=1836–2201|date=2015|access-date=2022-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127233134/https://www.yalelawjournal.org/article/architectural-exclusion|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; Ameerika linnaplaneerija [[Robert Moses]] kavandas Long Islandi lõunaosariigi teed madalate kivisildadega, et bussid ei saaks nende alt läbi sõita. See raskendas ühistransporti kasutavatel inimestel (peamiselt [[Afroameeriklased|afroameeriklastel]] ) käimise rannas, mida jõukamad autoomanikud võisid külastada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Swain|first=Frank|url=https://www.bbc.com/future/article/20131202-dirty-tricks-of-city-design|title=Secret city design tricks manipulate your behaviour|website=www.bbc.com|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127220311/https://www.bbc.com/future/article/20131202-dirty-tricks-of-city-design|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-07-09/robert-moses-and-his-racist-parkway-explained|title=The True Measure of Robert Moses (and His Racist Bridges)|work=Bloomberg.com|date=2017-07-09|access-date=2023-06-02|language=en}}&lt;/ref&gt; 

Selle kaasaegne vorm on tuletatud disainifilosoofiast kuritegevuse ennetamine keskkonnadisaini kaudu (CPTED), mille eesmärk on ennetada kuritegevust või kaitsta vara kolme strateegia kaudu: loomulik jälgimine, loomulik juurdepääsu kontroll ja territoriaalne jõustamine. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Chellew|first=Cara|url=https://www.researchgate.net/publication/314762975|title=Design Paranoia|journal=Ontario Planning Journal|volume=31|date=2016|access-date=2018-12-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035052/https://www.researchgate.net/publication/314762975_Design_Paranoia|archive-date=2022-02-19|via=ResearchGate}}&lt;/ref&gt; Ekspertide sõnul on tõrjuv disain muutumas üha tavalisemaks, eriti suurtes linnades nagu Stockholm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-27 |pealkiri=Designen som ska hålla hemlösa borta - DN.SE |url=https://www.dn.se/sthlm/designen-som-ska-halla-hemlosa-borta/ |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://www.dn.se/sthlm/designen-som-ska-halla-hemlosa-borta/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Smith|first=Naomi|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0042098017732690|title=Desire lines and defensive architecture in modern urban environments|journal=Urban Studies|volume=55|issue=13|pages=2980–2995|date=2017-10-25|access-date=2022-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214809/https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0042098017732690|archive-date=2022-01-27|last2=Walters|first2=Peter|doi=10.1177/0042098017732690|issn=0042-0980|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Edin|first=Fredrik|date=2017|title=Exkluderande design|location=Stockholm|isbn=978-91-87777-28-8|pages=42|language=sv|access-date=2022-01-27|url=https://www.worldcat.org/oclc/1045613015|oclc=1045613015|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035107/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015|archive-date=2022-02-19}}&lt;/ref&gt;

Enamik CPTED lahendusi põhinev alates 2004. aastast üksnes teoorial, et ehitatud keskkonna õige kavandamine ja tõhus kasutamine võib vähendada kuritegevust, vähendada kuritegevuse hirmu ja parandada elukvaliteeti. Eesmärk on heidutada kurjategijaid kuritegusid toime panemast, manipuleerides keskkonnaga, milles need kuriteod toimuvad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite book|last=Wilson|first=Paul|year=1989|title=Designing Out Crime|publisher=Australian Institute of Criminology|pages=23}}&lt;/ref&gt;

Lisaks kuritegevust ennetavale disainile on teadusuuringud leidnud, et kaasaegsed kapitalistlikud linnad on huvitatud kodutuse märkide kaotamisest oma avalikest ruumidest, kartes, et see võib pärssida jõukamate inimeste investeeringuid.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gerrard|first=Jessica|url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0042098014542135|title=The 'lamentable sight' of homelessness and the society of the spectacle|journal=Urban Studies|volume=52|issue=12|pages=2219–2233|date=September 2015|language=en|last2=Farrugia|first2=David|bibcode=2015UrbSt..52.2219G|doi=10.1177/0042098014542135|issn=0042-0980}}&lt;/ref&gt; Inglismaal on suur osa nende vaenulikust arhitektuurist tingitud valitsuse soovist võidelda antisotsiaalse tänavapildiga, mis väljendub kerjamises ja tänaval alkoholi tarvitamises.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Johnsen |eesnimi=Sarah |perekonnanimi2=Fitzpatrick |eesnimi2=Suzanne |perekonnanimi3=Watts |eesnimi3=Beth |kuupäev=2018-10-03 |pealkiri=Homelessness and social control: a typology |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02673037.2017.1421912 |ajakiri=Housing Studies |aastakäik=33 |üksiknumber=7 |lehekülg=1106–1126 |doi=10.1080/02673037.2017.1421912 |issn=0267-3037}}&lt;/ref&gt;

== Rakendused ==
=== Ogad ===
[[Fail:Anti-homeless_spikes,_fire_main,_New_York_City,_New_York,_USA_(15328015470).jpg|pisi| Kodutute vastased ogad New Yorgis, mille eesmärk on takistada istumist.]]
Vaenulik arhitektuur võib esineda ogade, konaruste või muud tüüpi teravate struktuuridena. Tavaliselt asetatakse need hoonete välisservadele, katuste alla või muudesse kohtadesse, kus inimesed puhkavad või peavarju otsivad.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/society/2015/feb/18/defensive-architecture-keeps-poverty-undeen-and-makes-us-more-hostile|title=Defensive architecture: keeping poverty unseen and deflecting our guilt|website=The Guardian|date=2015-02-18|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20150220130221/http://www.theguardian.com/society/2015/feb/18/defensive-architecture-keeps-poverty-undeen-and-makes-us-more-hostile|archive-date=2015-02-20}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kim|first=Elizabeth|url=https://gothamist.com/|title=A Field Guide To The 'Weapons' Of Hostile Architecture In NYC|website=Gothamist|date=2019-08-14|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210814224835/https://gothamist.com/|archive-date=2021-08-14}}&lt;/ref&gt; Kinnisvarahaldusfirma Jernhusen kasutab varianti, kus Stockholmi pearaudteejaamas asetatakse mitmes kohas ogade asemel torud.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.dn.se/sthlm/designen-som-ska-halla-hemlosa-borta/|title=Designen som ska hålla hemlösa borta|website=DN.SE|date=2015-04-07|access-date=2022-01-27|language=sv|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://www.dn.se/sthlm/designen-som-ska-halla-hemlosa-borta/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.dn.se/sthlm/exkluderande-design-vid-centralen-tar-bort-sovplatser/|title=&quot;Exkluderande design&quot; vid Centralen tar bort sovplatser|website=DN.SE|date=2015-03-27|access-date=2022-01-27|language=sv|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214809/https://www.dn.se/sthlm/exkluderande-design-vid-centralen-tar-bort-sovplatser/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; 2014. aastal levisid internetis pildid ühest kohast Londonis, kus varem magasid kodutud. Maapinnale olid paigaldatud teravad ülespoole suunatud ogad, et tõrjuda seal maganud inimesi, kuid pärast ulatuslikke proteste need eemaldati. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Edin|first=Fredrik|date=2017|title=Exkluderande design|location=Stockholm|isbn=978-91-87777-28-8|pages=18|language=sv|access-date=2022-01-27|url=https://www.worldcat.org/oclc/1045613015|oclc=1045613015|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035055/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015|archive-date=2022-02-19}}&lt;/ref&gt; Samuti on olemas kodututevastased ogad, mille eesmärk on tagada, et inimesed ei toetuks näiteks vastu majaseina või ei seisaks kindlas kohas.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite journal|last=Chellew|first=Cara|url=https://cjur.uwinnipeg.ca/index.php/cjur/article/view/164|title=Defending Suburbia: Exploring the use of defensive urban design outside of the city centre|journal=Canadian Journal of Urban Research|volume=28|pages=19–33|date=2019|access-date=2019-07-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20190722171359/https://cjur.uwinnipeg.ca/index.php/cjur/article/view/164|archive-date=2019-07-22}}&lt;/ref&gt;

=== Magamist takistavad vahendid ===
[[Fail:Camden_bench.jpg|vasakul|pisi| Londonis kasutataval Camdeni pingil on disain, mis väidetavalt takistab magamist, prügi kogunemist, rulaga sõitmist, narkoäri, grafitit ja vargusi]]
Paljudes suurlinnades, näiteks [[Tōkyō prefektuur|Tokyos]] ja [[London|Londonis]], on pingid kavandatud nii, et inimesed ei saaks nende peal magada. Need pingid on konstrueeritud viltuse istmega, mis sunnib kasutajat end jalgadega toetama. Sellised pingid on kõikjal Ühendkuningriigi [[Bussipeatus|bussipeatustes]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/blogs-magazine-monitor-27760963|title=The cornucopia of anti-homeless sleeping design|work=BBC News|date=2014-06-09|access-date=2022-02-19|language=en-GB|quote=Look at the design of bus stop seats in the UK. They typically prevent anyone from sleeping. One of the most common designs is a narrow plastic bench with a pronounced slope. A sleeper would roll off.|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128021456/https://www.bbc.com/news/blogs-magazine-monitor-27760963|archive-date=2022-01-28}}&lt;/ref&gt; Veel üks tõrjuva disaini näide on pingi keskele asetatud madalad [[Käetugi|käetoed]], mis ei lase kasutajal pingile pikali heita.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bell|first=Kim|url=http://www.stltoday.com/news/local/metro/metro-s-bench-dividers-at-bus-shelters-seen-by-some/article_fa966d07-8aac-5678-a08a-ab3c4f12a451.html|title=Metro's bench dividers at bus shelters seen by some as slap at homeless|publisher=St. Louis Post-Dispatch|date=2013-12-18|access-date=2014-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20140822071252/http://www.stltoday.com/news/local/metro/metro-s-bench-dividers-at-bus-shelters-seen-by-some/article_fa966d07-8aac-5678-a08a-ab3c4f12a451.html|archive-date=2014-08-22}}&lt;/ref&gt;

Pärast 2010. aastal Rootsis [[Malmö|Malmös]] linnatunneli avamist teatati võrdõiguslikkuse ombudsmanile uute rongiplatvormide pinkide disainist, kuna kaebajate sõnul olid pingid nii suure kaldega, et neid oli raske või võimatu istumiseks kasutada.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.arkitekt.se/blogg/blogg-disorder/exkluderande-arkitektur-paverkar-hela-samhallet-negativt/|title=Exkluderande arkitektur påverkar hela samhället negativt|website=Sveriges Arkitekter|date=8 January 2019|access-date=2022-01-27|language=sv-SE|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214812/https://www.arkitekt.se/blogg/blogg-disorder/exkluderande-arkitektur-paverkar-hela-samhallet-negativt/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Edin|first=Fredrik|date=2017|title=Exkluderande design|location=Stockholm|isbn=978-91-87777-28-8|pages=16|language=sv|access-date=2022-01-27|url=https://www.worldcat.org/oclc/1045613015|oclc=1045613015|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035102/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015|archive-date=2022-02-19}}&lt;/ref&gt; Rootsi riiklik kinnisvarafirma Jernhusen on Luleå raudteejaamas kasutanud ka nn kodutukindlaid pinke, millel on iga 47 cm järel rõhtne toru.&lt;ref name=&quot;Här är det förbjudet att ligga ner&quot;&gt;{{Cite news|last=Nyberg|first=Micke|url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/nya-bankar-i-stationshallen-kritiseras|title=Här är det förbjudet att ligga ner|work=SVT Nyheter|date=2015-03-12|access-date=2022-01-27|language=sv|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214812/https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/nya-bankar-i-stationshallen-kritiseras|archive-date=2022-01-27|last2=Isberg|first2=Catharina}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;har-ar-jar&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-27 |pealkiri=Här är järnvägsstationen med enbart ståplats {{!}} SVT Nyheter |url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/sta-plats-pa-jarnvagsstationen |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/sta-plats-pa-jarnvagsstationen |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Jernhuseni pressiesindaja väitis, et nad &quot;panid käetoed eelkõige selleks, et eakatel ja puuetega inimestel oleks lihtsam istuda ja püsti tõusta&quot;, kuid tunnistas intervjuus, et jaamahoones täheldatud korraprobleemid mõjutasid pinkide kujundust.&lt;ref name=&quot;Här är det förbjudet att ligga ner&quot; /&gt;

=== Telkimise tõrjevahendid ===
Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis [[Seattle|Seattle'is]] paigaldas linnavalitsus jalgrattahoidjad, et takistada kodutute telkimist.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Groover|first=Heidi|url=https://www.thestranger.com/slog/2017/12/19/25638433/seattle-uses-bike-racks-to-discourage-homeless-camping|title=Seattle Uses Bike Racks to Discourage Homeless Camping|work=[[The Stranger]]|date=19 December 2017|access-date=17 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20191122061308/https://www.thestranger.com/slog/2017/12/19/25638433/seattle-uses-bike-racks-to-discourage-homeless-camping|archive-date=22 November 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/jan/24/anti-homeless-architecture-seattle-bike-racks-block-rough-sleepers|title=New anti-homeless architecture: Seattle uses bike racks to block rough sleepers|website=The Guardian|date=2018-01-24|access-date=2020-07-25|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200814003338/https://www.theguardian.com/cities/2018/jan/24/anti-homeless-architecture-seattle-bike-racks-block-rough-sleepers|archive-date=2020-08-14}}&lt;/ref&gt;

Alates 2013. aastast on Ameerika Ühendriikides [[Oregon|Oregonis]] asuv Oregoni transpordiosakond paigutanud suuri rahne kaheksasse kohta, mis olid [[Portland|Portlandi]] ajutiste laagrite asukohaks. Need rahnud paigaldati kiirteede läheduses ebaseadusliku telkimise tõrjumiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kruzman|first=Diana|url=https://www.oregonlive.com/portland/2019/07/homeless-campers-face-a-new-obstacle-along-portland-roadways-giant-piles-of-boulders.html|title=Portland's homeless campers face new obstacle: piles of boulders|website=oregonlive|date=2019-07-04|access-date=2020-07-25|language=en|quote=The boulders are a form of hostile architecture or defensive design|archive-url=https://web.archive.org/web/20200724110530/https://www.oregonlive.com/portland/2019/07/homeless-campers-face-a-new-obstacle-along-portland-roadways-giant-piles-of-boulders.html|archive-date=2020-07-24}}&lt;/ref&gt;

=== Aiad või võred ===
Aiad või võred on tavapärane välistava disaini vorm, mida kasutatakse sageli selleks, et takistada juurdepääsu kohtadesse, mis on ilmastiku eest kaitstud, näiteks treppide ja sildade all või kuuma õhku välja puhuvate ventilaatorisüsteemide lähedal.&lt;ref name=&quot;exkluderan&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-02-19 |pealkiri=Exkluderande design (Book, 2017) [WorldCat.org] |url=https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015 |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220219035055/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.zeit.de/zustimmung?url=https://www.zeit.de/hamburg/politik-wirtschaft/2016-05/obdachlosigkeit-hamburg-zaun-kanal-eimsbuettel-gruenflaeche-isebekkanal|title=ZEIT ONLINE {{!}} Lesen Sie zeit.de mit Werbung oder im PUR-Abo. Sie haben die Wahl.|website=www.zeit.de|access-date=2022-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214809/https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fhamburg%2Fpolitik-wirtschaft%2F2016-05%2Fobdachlosigkeit-hamburg-zaun-kanal-eimsbuettel-gruenflaeche-isebekkanal|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Schneider|first=Jens|url=https://www.sueddeutsche.de/politik/hamburg-st-pauli-haelt-obdachlose-mit-zaun-auf-distanz-1.1151916|title=St. Pauli hält Obdachlose mit Zaun auf Distanz|website=[[Süddeutsche Zeitung]]|date=28 September 2011|access-date=2022-01-27|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://www.sueddeutsche.de/politik/hamburg-st-pauli-haelt-obdachlose-mit-zaun-auf-distanz-1.1151916|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; Näiteks 2015. aasta kevadel püstitas Stockholmi linn Rootsis 200&amp;nbsp;000 krooni maksva tara, et takistada kodututel [[Kungsholmen]]is trepi all peavarju otsimast.&lt;ref name=&quot;exkluderan&quot; /&gt;

=== Demonteerimine ===
[[Fail:Moynihan_Train_Hall_interior,_Dec_27_2022_(cropped).jpg|pisi| Reisijad istuvad põrandal ja ootavad ronge [[New York|New Yorgi]] Moynihani rongijaamas pinkide puudumise tõttu, mis mõnede kriitikute väitel on mõeldud kodutute tõrjumiseks. &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Murphy|first=Tim|url=https://www.motherjones.com/politics/2023/01/monster-of-2022-moynihan-train-hall/|title=Monster of 2022: Moynihan Train Hall and the hostile architecture ethos|work=Mother Jones|date=January 3, 2023|access-date=8 May 2024}}&lt;/ref&gt;]]
Mõnikord ei tähenda välistav disain funktsioonide lisamist, vaid pigem nende demonteerimist. Välistavast disainist raamatu kirjutanud Fredrik Edin ütleb, et demonteerimine on kõige levinum välistava projekteerimise tüüp, kus näiteks avalikult kasutatavad pingid eemaldatakse just seetõttu, et neid kasutab avalikkus.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Edin|first=Fredrik|url=https://fredrikedin.se/2018/09/05/den-vanligaste-formen-av-exkluderande-design/|title=Den vanligaste formen av exkluderande design|website=Skumrask|date=2018-09-05|access-date=2022-01-27|language=sv-SE|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://fredrikedin.se/2018/09/05/den-vanligaste-formen-av-exkluderande-design/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Muraca|first=Frank|url=https://metropolitics.org/Excluding-Fast-and-Slow-Charlottesville-s-Long-Battle-over-Public-Space.html|title=Excluding Fast and Slow: Charlottesville's Long Battle over Public Space|journal=Metropolitics|date=2018-01-09|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214811/https://metropolitics.org/Excluding-Fast-and-Slow-Charlottesville-s-Long-Battle-over-Public-Space.html|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Edin|first=Fredrik|date=2017|title=Exkluderande design|location=Stockholm|isbn=978-91-87777-28-8|language=sv|access-date=2022-01-27|url=https://www.worldcat.org/oclc/1045613015|oclc=1045613015|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035118/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015|archive-date=2022-02-19}}&lt;/ref&gt; Üks näide on see, kui [[New Yorgi metroo|New York City Subway]] esindajad teatasid 2021. aastal sotsiaalmeedia vahendusel, et &quot;jaamadest eemaldati pingid, et kodutud ei saaks nende peal magada&quot;. Hiljem teatas agentuur, et teade oli viga. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://nypost.com/2021/02/06/nyc-transit-tweets-that-benches-removed-to-deter-homeless/|title=NYC Transit blasted for tweeting that subway station benches were removed to deter homeless|website=New York Post|date=2021-02-06|access-date=2022-01-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214809/https://nypost.com/2021/02/06/nyc-transit-tweets-that-benches-removed-to-deter-homeless/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Perrett|first=Connor|url=https://www.businessinsider.com/nyc-mta-removed-benches-to-prevent-homeless-from-sleeping-2021-2|title=The New York City MTA sparked backlash for saying it removed benches from subway stations to 'prevent the homeless from sleeping on them'|website=[[Business Insider]]|access-date=2022-01-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214809/https://www.businessinsider.com/nyc-mta-removed-benches-to-prevent-homeless-from-sleeping-2021-2|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Goldbaum|first=Christina|url=https://www.nytimes.com/2021/02/08/nyregion/nyc-subway-homeless.html|title=The Subway Was Their Refuge on Cold Nights. Now It's Off-Limits.|work=The New York Times|date=2021-02-08|access-date=2022-01-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214811/https://www.nytimes.com/2021/02/08/nyregion/nyc-subway-homeless.html|archive-date=2022-01-27|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; 2015. aastal asendati Stockholmi pearaudteejaamas teatud kohtades pingid toolidega ja pingid eemaldati ka Luleå raudteejaamast. Pressiesindaja teatas, et neil on probleeme jaama kasutamisega soojendava varjupaigana.&lt;ref name=&quot;har-ar-jar&quot; /&gt; 

=== Turvakaamerad ===
Üks levinumaid vaenuliku arhitektuuri vorme on valve. Kuigi turvakaamerad ei takista inimestel füüsiliselt teatud käitumist, võivad nad piirata tegevust avalikus ruumis, võimaldades kaugjärelevalvet ja suurendades hirmu kättemaksu eest sotsiaalselt tabutegude eest. &lt;ref name=&quot;Rosenberger&quot;&gt;{{Cite journal|last=Rosenberger|first=Robert|url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0042098019853778|title=On hostile design: Theoretical and empirical prospects|journal=Urban Studies|volume=57|issue=4|pages=883–893|date=March 2020|language=en|bibcode=2020UrbSt..57..883R|doi=10.1177/0042098019853778|issn=0042-0980|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt; Sellistes linnades nagu [[Cincinnati]] on alates 1990. aastatest avalikes kohtades CCTV kaamerate arv järsult kasvanud. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=C.|first=Hurley, David|date=2002|title=Closed circuit television : the Cincinnati experience|publisher=University of Cincinnati|url=http://worldcat.org/oclc/52100550|oclc=52100550}}&lt;/ref&gt;

=== Vihmutid ===
Sprinklereid võib leida piirkondadest, kus naelu peetakse liiga püsivateks; see lahendus hõlmab vee pihustamist neile, kes viibivad kindlal ajal kindlas kohas. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite book|last=Edin|first=Fredrik|date=2017|title=Exkluderande design|location=Stockholm|isbn=978-91-87777-28-8|pages=20|language=sv|access-date=2022-01-27|url=https://www.worldcat.org/oclc/1045613015|oclc=1045613015|archive-url=https://web.archive.org/web/20220219035054/https://www.worldcat.org/title/exkluderande-design/oclc/1045613015|archive-date=2022-02-19}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite news|last=Gitz|first=Randi|url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/sta-plats-pa-jarnvagsstationen|title=Här är järnvägsstationen med enbart ståplats|work=SVT Nyheter|date=2014-02-26|access-date=2022-01-27|language=sv|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214810/https://www.svt.se/nyheter/lokalt/norrbotten/sta-plats-pa-jarnvagsstationen|archive-date=2022-01-27|last2=Haupt|first2=Inger}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/bristol-salon-water-sprinklers-homeless-rough-sleepers-stop-owner-defends-use-consul-a8187226.html|title=Bristol tanning salon installs sprinklers to stop homeless people from sleeping outside|website=The Independent|date=2018-02-01|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127220311/https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/bristol-salon-water-sprinklers-homeless-rough-sleepers-stop-owner-defends-use-consul-a8187226.html|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-bristol-42880213|title=Salon criticised over anti-homeless water sprinklers|work=BBC News|date=2018-01-30|access-date=2022-01-27|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127220312/https://www.bbc.com/news/uk-england-bristol-42880213|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;

New Yorgi raamatupood Strand kasutas sellist süsteemi 2013. aastal, et takistada kodutuid öösiti väljaspool poodi magamas. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://nypost.com/2013/11/14/strand-bookstore-uses-sprinklers-to-evict-sleeping-homeless/|title=Strand Bookstore 'uses sprinklers to evict homeless'|website=New York Post|date=2013-11-14|access-date=2022-01-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127214811/https://nypost.com/2013/11/14/strand-bookstore-uses-sprinklers-to-evict-sleeping-homeless/|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt; San Franciscos asuvat Bonhamsit kritiseeriti välise sprinklersüsteemi pärast, mida väidetavalt kasutati hoonete ja kõnniteede puhastamiseks töövälisel ajal 48-tunnise perioodi jooksul ja mis oli samas koht, kus kodutud kogunesid. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/us-news/2016/jun/10/san-francisco-homeless-sprinklers-bonhams-auction-house|title=Luxury auction house under fire after sprinkler system douses homeless|website=The Guardian|date=2016-06-10|access-date=2022-01-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127232707/https://www.theguardian.com/us-news/2016/jun/10/san-francisco-homeless-sprinklers-bonhams-auction-house|archive-date=2022-01-27}}&lt;/ref&gt;

== Reaktsioonid ==
Vaenuliku arhitektuuri vastased väidavad, et selline arhitektuur muudab avalikud ruumid kõigi inimeste suhtes vaenulikuks ja on eelkõige suunatud kodutute vastu.&lt;ref name=&quot;Hu&quot;&gt;{{Cite news|last=Hu|first=Winnie|url=https://www.nytimes.com/2019/11/08/nyregion/hostile-architecture-nyc.html|title='Hostile Architecture': How Public Spaces Keep the Public Out|work=[[The New York Times]]|date=November 8, 2019|access-date=November 12, 2020|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20200903200308/https://www.nytimes.com/2019/11/08/nyregion/hostile-architecture-nyc.html|archive-date=September 3, 2020|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; Pooldajad ütlevad, et ruumi omanditunde selge kehtestamine aitab säilitada korda ja turvalisust ning hoida ära kuritegevust ja soovimatut käitumist.&lt;ref&gt;O’Shea, Linda S. Awwad-Rafferty, Rula. Design and Security in the built environment. Fairchild Books inc. 2009. {{ISBN|978-1-56367-497-6}}. Pp 27.&lt;/ref&gt;

Sageli on osana suuremast taktikalisest urbanismist mõned vaenuliku arhitektuuri vastased sellele otse reageerinud, et õõnestada selle kavandatud mõju. Kui avalikud istmed puuduvad või on ebapiisavad, on mõned inimesed ise istmed  ehitanud ja paigaldanud &quot;toolipommitamise&quot; raames.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cargocollective.com/popupinfrastructurewrl/chair-bombing|title=chair bombing - popupinfrastructure|website=cargocollective.com|access-date=2024-04-26|language=en}}&lt;/ref&gt; Teised on eemaldanud või lõhkunud kodututevastaseid ogasid ja käetugesid, protesteerides kodutusevastaste õigusaktide vastu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=MacNeill|first=Arianna|url=https://www.boston.com/news/local-news/2021/03/09/armrests-removed-mbta-station-benches/|title='Hostile architecture': A group wanted for removing armrests from MBTA benches says they're helping the homeless|website=www.boston.com|access-date=2024-04-26|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.huffingtonpost.co.uk/2014/06/12/antihomeless-spikes-tesco-vandalised-concrete_n_5487823.html|title=Victory As Tesco Abandons Anti-Homeless Spikes After Concrete Vandalism|website=HuffPost UK|date=2014-06-12|access-date=2024-04-26|language=en}}&lt;/ref&gt; Mõned Inglismaa kodutute kogukonna liikmed, keda uurijad küsitlesid, on märkinud, et vaenulik disain süvendab nende tõrjutust ja tähtsusetuse tunde tekkimist, kuna näib, et kohalikud ärihuvid on nende ellujäämisest tähtsamad.&lt;ref name=&quot;Johnsen 1106–1126&quot;&gt;{{Cite journal|last=Johnsen|first=Sarah|title=Homelessness and social control: a typology|journal=Housing Studies|volume=33|issue=7|pages=1106–1126|date=2018-10-03|last2=Fitzpatrick|first2=Suzanne|last3=Watts|first3=Beth|doi=10.1080/02673037.2017.1421912|issn=0267-3037|doi-access=free}}&lt;/ref&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery widths=&quot;200&quot; heights=&quot;200&quot;&gt;
Fail:Controversial_BPF_Miami.jpg|alt=Spikes added around fountain in Government Center, Miami, in 2011 at downtown transit center| 2011. aastal lisati ogad [[Miami]]  purskkaevu ümber kesklinna ühistranspordikeskuses
Fail:Grind-prevention.jpg|alt=Ledge with skatestoppers preventing skateboarders from grinding| Rulatõketega ääris, mis takistab rulatajatel libisemist
Fail:Spiked_Ledge_Boston.jpg|alt=Spikes on a ledge in Boston to prevent sleeping or sitting| Ogad [[Boston|Bostoni]]&lt;nowiki/&gt;s hoone eenduval serval, et takistada magamist või istumist
Fail:Spiked_stone_handrail_of_the_Saint_Martin_church_in_Obourg_(DSC_1373).jpg|alt=Spiked handrail, presumably preventing users from sliding down| Ogadega käsipuu, mis arvatavasti takistab kasutajatel liu laskmist
Fail:Anti-Homeless_Floor_Spikes.jpg|alt=Floor spikes in Shoreditch, London, U.K, designed to prevent people from sleeping on the ground.| Ühendkuningriigis Londonis Shoreditchis asuvad ogad, mis on loodud selleks, et takistada inimestel maas magada.
Fail:Westbahnhof,_hostile_benches_02.jpg|alt=Benches with metal pipes to prevent lying down at a train station in Vienna.| Lamamise takistamiseks on Viini raudteejaamas metalltorudega pingid.
Fail:Hostile_architecture_in_Washington_DC_with_pins_to_prevent_pedestrians_from_resting_on_ledge.jpg|alt=Pins prevent pedestrians from resting on ledge| Ogad takistavad jalakäijatel servale istumist
Fail:新宿排除アート_2007_(1808421202).jpg|alt=Anti-homeless object in Shinjuku Station underpass.| Kodutute vastane objekt Shinjuku jaamas
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==

* [[Grafiti|tänavakunst]]
* [[Gerilja-aiandus|gerilja aiandus]]
* [[linnamööbel]]
* [[avalik ruum]]

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Rulatamine]]
[[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]]
[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>i17ow0h2lrpr0g71xmpog1x5upotg16</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Reheahi</title>
    <ns>1</ns>
    <id>690680</id>
    <revision>
      <id>7201528</id>
      <parentid>6837895</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7201528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1105" sha1="s1o3pblh16mbyj2kg13omu3q45yuhfq" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust küteb seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)</text>
      <sha1>s1o3pblh16mbyj2kg13omu3q45yuhfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kursiiv (kirjavorm)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690882</id>
    <revision>
      <id>7201411</id>
      <parentid>6840302</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:49:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näited */</comment>
      <origin>7201411</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" sha1="cxfddk5usqxyqw4teiktep6dk2wt0x1" xml:space="preserve">[[File:Druckschrift und Schreibschrift 1499.jpg|thumb|Antiikva ja trükikursiiv 1499. aasta trükises]]
[[File:Carta-caminha-folio01r.png|thumb|Seotud kaldne kirjavorm 1500. aastal kirjutatud kirjas]]
'''Kursiiv''' ([[keskladina keel|keskladina]] ''cursivus'' 'lendav', 'jooksev' [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''currere'' 'jooksma'&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=kursiivkiri&amp;F=M&amp;C06=en VSL]&lt;/ref&gt;) on kirjavorm, mida kõige laiemas mõttes iseloomustavad kaldus tähed ja käsikirjalise kirjutuskirja puhul ka tähtede omavahel seotus. Kursiiv on tavaliselt argisem, kiirem ja vabama käega loodud versioon mingist varasemast kindlakujulisest kirjastiilist ja tavaliselt puudub kursiivkirjades range standard.

== Kursiiv käsikirjades ==
Näiteks lähtuvad rooma kursiivkirjad ([[rooma majuskelkursiiv|majuskelkursiiv]] ja [[rooma minuskelkursiiv|minuskelkursiiv]]) [[Rooma kapitaal|rooma majusklist]], mille tähekujud on muutunud teistsuguseks kiire kirjutamise ja kirjutamispinna omaduste tõttu. [[Gooti kursiiv]]ide väljakujunemisel mängis rolli paberi kasutuselevõtt, mis võimaldas seotud tähtedega kirjutamist hõlpsamalt kui [[pärgament]].

== Kursiiv trükikirjana ==
[[Kursiiv (trükikiri)|Kursiivist]] kõneldakse ka [[tüpograafia]]s [[Trükikiri|trükikirjade]] ja [[font]]ide puhul. Näiteks on trüki[[antiikva]] kursiiviks 15. sajandi [[humanistikursiiv]]ist laenatud tähevormid, mis erinevad antiikvatähtedest. Kaldkirja (''[[oblique]]'') puhul, erinevalt kursiivist, ei muutu tähemärgi kuju, vaid tähemärki kasutatakse paremale kallutatud kujul nii [[Plokk-kiri|plokk-kirjade]] kui ka antiikvakirjade puhul.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kiri]]</text>
      <sha1>cxfddk5usqxyqw4teiktep6dk2wt0x1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naloksoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691147</id>
    <revision>
      <id>7201481</id>
      <parentid>6997762</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:41:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21218" sha1="tim8frix5d9tk7we1yel97wrch74312" xml:space="preserve">{{Infokast ravim
| nimi          = Naloksoon
| pilt          = Naloxone.svg
| laius         =  
| pildiallkiri  = 
| pilt2         = Naloxone-based-on-xtal-3D-bs-17.png
| laius2        = 
| pildiallkiri2 = 
| IUPAC       = 
| CAS         = 465-65-6
| CAS_täiend  =
| ATCvet      = 
| ATC_prefix  = A06
| ATC_suffix  = AH04
| ATC_täiend  = {{ATC|V03|AB15}}
| PubChem     = 5284596
| DrugBank    = DB01183
| ChemSpID    = 4447644
| valem       = {{Valem||C|1|9|H|2|1|NO|4}} 
| mass        = 
| smiles      = 
| sünonüümid  = naloksoonhüdrokloriid
| tihedus     = 
| sulamine    =
| sulamine_k  =
| keemine     = 
| lahustuvus  = 
| rotatsioon  = 
| entalpia    = 
| biosaadavus = {{Lihtloend|
* 1–2% (suukaudselt; 90% imenduvus kiire [[Esmane maksapassaaž|esmase maksapassaažiga]])&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Ryan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt;
* 15% (rektaalselt)&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;
* 43–54% (ninakaudselt)&lt;ref name=&quot;Ryan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt;
* 98% (nahaalune või lihasesisene süst)&lt;ref name=&quot;Ryan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt;
}}
| seondumine  = 
| metabolism  = [[maks]]as
| p-aeg       = 1–2 h&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;
| eritus      = [[uriin]]is, [[sapivedelik]]us
| litsents EU =  &lt;!-- EMEA requires brand name --&gt;
| litsents US =  &lt;!-- FDA may use generic name --&gt;
| DailyMedID =  &lt;!-- preference to licence_US --&gt;
| rasedus AU =  &lt;!-- A / B1 / B2 / B3 / C / D / X --&gt;
| rasedus US =  &lt;!-- A / B            / C / D / X --&gt;
| rasedus    =  
| õigus AU =  S4
| õigus CA =  OTC
| õigus UK =  POM
| õigus US =  OTC
| õigus    = 
| sõltuvusrisk = 
| manustamine = intravenoossne, ninakaudne, nahaalune või lihasesisene süst
}}
'''Naloksoon''' (tootenimega '''Narcan''', '''Nyxoid''' vm) on mitteselektiivne [[Antagonist (farmakoloogia)#Võistlev|võistlev]] [[Opioidretseptorid|opioidretseptorite]] [[antagonist (farmakoloogia)|antagonist]], mida tarvitatakse [[opioidid]]e mõju takistamiseks ja vähendamiseks, sealhulgas näiteks üledoosi korral.&lt;ref name=&quot;Drugs&quot; /&gt;

Ainet manustatakse intravenoosselt, nasaalselt, [[Subkutaanne manustamine|nahaaluse]] või [[Lihasesisene süstimine|lihasesisesise süstiga]]. Sõltuvalt manustamisviisist algab selle mõju 1–10 minuti jooksul, kestes kokku 30–120 minutit. Eriti raskete üledooside korral võib kannatanu vajada naloksooni mitu korda.

Tänu tõhususele ja ohutusele on naloksoon [[erakorralise meditsiini osakond]]ade ja [[kiirabi]]brigaadide põhiline vahend opioidide üledoosi ravimisel.&lt;ref name=&quot;Strang&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] soovitab naloksooni kaasas kanda kõigil opioidide üledoosi riskirühmas olevatel inimestel.&lt;ref name=&quot;TML&quot; /&gt; 1983. aastast on see kantud [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i [[Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekiri|esmavajalike ravimite nimekirja]].&lt;ref name=&quot;WHO21st&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Strang&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;

== Kõrvaltoimed ==
Opioide tarvitanud ja/või nendest sõltuvuses olevatel isikutel võib ravimi kõrvaltoimetena esineda minutite jooksul&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt; opioidide [[Võõrutusnähud|võõrutusnähte]], sealhulgas näiteks iiveldust, peavalu,&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt; oksendamist, kõhulahtisust ja -valu, palavikku, higistamist, nõrkust, külmavärinaid, vererõhu ja südame löögisageduse tõusu või muid muutusi,&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt; närvilisuse, püsimatuse või ärrituvuse tunnet.&lt;ref name=&quot;Drugs&quot; /&gt; Isikutel, kes pole opioide tarvitanud, tavaliselt kõrvalnähte ei esine.&lt;ref name=&quot;oEGjx&quot; /&gt; Esinevad võõrutusnähud ei ole üldjuhul eluohtlikud.&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt;

Ravimi enda kõrvaltoimed on harvad ja naloksooni peetakse ohutuks ravimiks.&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt; Mõned inimesed võivad aga naloksoonile olla ülitundlikud ehk allergilised.&lt;ref name=&quot;ACPC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt; Ninakaudse 8 mg doosi korral tuvastati kõrvaltoimetena kõhuvalu, jõetust, uimasust, ebamugavustunnet ninas ja minestustunnet.&lt;ref name=&quot;TML&quot; /&gt;

== Manustamine ==
[[Fail:NaloxoneKit.jpg|pisi|[[Kanada]]s jagatav naloksooni manustamiskomplekt]]
Ainet manustatakse intravenoosselt (IV), nasaalselt (nas.), [[Subkutaanne manustamine|nahaaluse]] (s/c) või [[Lihasesisene süstimine|lihasesisesise süstiga]] (IM).&lt;ref name=&quot;Drugs&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ACPC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt; IV-meetodit peaksid hädaolukordades kasutama üksnes väljaõppega meditsiinitöötajad; tavainimesed peaksid naloksooni manustama nas., s/c või IM-meetoditega.&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt; Naloksooni suukaudne tarbimine ei ole efektiivne, sest selle [[biosaadavus]] on esmase maksapassaaži tõttu väike.&lt;ref name=&quot;MIK&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.16662.ee/tervishoiutootajale/antidoodikasiraamat |pealkiri=Antidoodikäsiraamat |aeg=12. veebruar 2025 |kasutatud=13. aprill 2025 |väljaandja=[[Mürgistusinfokeskus]]}}&lt;/ref&gt;

Naloksooni mõju algus ja kestus sõltub manustamisviisist ja doosi suurusest.&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt; Toime kestust mõjutab ka eelnevalt tarvitatud opioidide kogus, tüüp ja nende tarvitamisviis.&lt;ref name=&quot;ACPC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://atlanticcanadapoisoncentre.ca/naloxone-hydrochloride-adult.html |pealkiri=Naloxone Hydrochloride - Adult |väljaandja=Atlantic Canada Poison Centre |aeg=veebruar 2020 |kasutatud=13. aprill 2025 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Kõige kiirema toimega on IV-meetod;&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt; sel viisil algab toime 1–2 minutiga ning kestab kokku 45–90 minutit.&lt;ref name=&quot;MIK&quot; /&gt; IM- ja s/c-süstide korral algab mõju 2–5 minuti jooksul,&lt;ref name=&quot;AHFS&quot; /&gt; IN-meetodil 10 minuti jooksul.&lt;ref name=&quot;qRozq&quot; /&gt;

Manustamise järel on oluline inimest jälgida vähemalt kaks tundi (teistel soovitustel 4–6 tundi&lt;ref name=&quot;ACPC&quot; /&gt;; lapsi tuleks jälgida vähemalt 24 tundi), pidades silmas normaalse hingamisrütmi püsimist ja üledoosi sümptomite võimalikku taasteket.&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ACPC&quot; /&gt; Samuti võivad opiodid võivad püsida kehas ravimi mõju kestusest kauem, sel juhul vajab inimene uut naloksoonidoosi. Mõne eriti tugevatoimelise opioidi korral võib ohver ka vajada kohe mitut doosi.&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt;

== Farmakoloogia ==
=== Farmakodünaamika ===
Naloksoon on [[Lipofiilne|lipofiilne]] aine, mis toimib mitteselektiivse ja võistleva opioid-retseptorite antagonistina,&lt;ref name=&quot;NHM-Naloxone pharmacology&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Narcan FDA label&quot; /&gt;

Naloksooni [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] on suurim [[μ-opioid retseptor]]i (MOR) suhtes, seejärel [[δ-opioid retseptor]]i (DOR) suhtes ning kõige väiksem [[κ-opioid retseptor]]i (KOR) suhtes.&lt;ref name=&quot;NHM-Naloxone pharmacology&quot; /&gt; [[Notsitseptiini opioidpeptiidi retseptor]]i (NOP) suhtes aine märkimisväärset afiinsust ei oma.&lt;ref name=&quot;Opioid receptor family – IUPHAR&quot; /&gt;

=== Farmakokineetika ===
Parentaalselt (st veeni või süstiga manustades) levib aine kiiresti läbi keha. Suukaudselt manustatuna on aine [[biosaadavus]] üsna väike, seda heptaatilise [[esmane maksapassaaž|esmase maksapassaaži]] tõttu, kuid sellegipoolest suudab ta sooltes leiduvaid opioid-retseptoreid blokeerida.&lt;ref name=&quot;pmid10601678&quot; /&gt;

Naloksoon metaboliseerub põhilseilt maksas, selle peamine [[metaboliit]] on naloksoon-3-glükuroniid (N3G).&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;

== Nimetused ==
Naloksoon on toimeaine [[ravimi geneeriline nimetus|rahvusvaheline üldine nimetus]] (INN), samuti selle tähistus [[British Approved Name|BAN-]] ja [[Japanese Accepted Name|JAN-süsteemide]] järgi.&lt;ref name=&quot;Elks2014&quot;&gt;{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=0vXTBwAAQBAJ&amp;pg=PA851|title=The Dictionary of Drugs: Chemical Data: Chemical Data, Structures and Bibliographies|vauthors=Elks J|date=14 November 2014|publisher=Springer|isbn=978-1-4757-2085-3|pages=851–|access-date=20 November 2017|archive-date=13 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113020759/https://books.google.com/books?id=0vXTBwAAQBAJ&amp;pg=PA851|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MortonHall2012&quot;&gt;{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=tsjrCAAAQBAJ&amp;pg=PA189|title=Concise Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms| vauthors = Morton IK, Hall JM |date=6 December 2012|publisher=Springer Science &amp; Business Media|isbn=978-94-011-4439-1|pages=189}}&lt;/ref&gt; [[United States Adopted Name|Ameerika Ühendriikides kasutatav üldnimetus]] (USAN) ja [[British Approved Name|(BANM)]] on naloksoonhüdrokloriid.

Naloksooni turustatakse näiteks tootenimede Prenoxad, Nexodal, Nyxod, Narcan, Kloxxado, Nalone, Evzio, Prenoxad Injection, Narcanti, Narcotan, Zimhi, Rextovy, Rezenopy, Suboxone, Targin, Targiniq, Zubsol jne all.

== Ajalugu ==
Sünteesiti 1960. aastal.&lt;ref name=&quot;ZTgnq&quot; /&gt; Naloksooni patenteerisid 1961. aastal Mozes J. Lewenstein ja [[Jack Fishman]] (Jacob Fiszman) ning ravimifirma [[Sankyo]].&lt;ref name=&quot;nyti_Jack&quot; /&gt;

== Õigusteave ==
[[Fail:Naloxone 2 (cropped).jpg|pisi|Eeltäidetud süstal naloksooniga]]
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sai naloksoon retseptiravimina kasutusloa opioidide mõju vähendamiseks 1971. aastal kaubamärgi Narcan all. Seda võis manustada vaid intravenoosselt või nahaaluse/lihasesisese süstiga.&lt;ref name=&quot;Strang&quot; /&gt;

1990. aasta teises pooles algasid [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s arutelud naloksooni haiglavälisest kasutamisest hädaolukordades tavakodanike poolt.&lt;ref name=&quot;Saari&quot; /&gt;

2016. aasta märtsis anti [[Kanada]]s naloksoonile käsimüügiluba.&lt;ref name=&quot;dsy0a&quot; /&gt;

2017. aasta novembris sai see Nyxoidi turunime all retseptiravimina müügiloa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].&lt;ref name=&quot;3pvIe&quot; /&gt;

2023. aasta märtsis andis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) käsimüügiloa Narcani ninaspreile.&lt;ref name=&quot;8EjqX&quot; /&gt; Sama aasta juulis sai heakskiidu ka teine ninasprei kaubamärgiga RiVive.&lt;ref name=&quot;Gww9b&quot; /&gt; {{kas|Sõltuvalt osariigist on naloksoon Ameerika Ühendriikides retseptiravim, kuid mõnes osariigis saab seda vajaduse korral apteekidest ka retseptita.}} Seda jagatakse vajajatele ka mõnede tervishoiuprogrammide raames.&lt;ref name=&quot;NIDA&quot; /&gt;

=== Eestis ===
Kui varem oli Eestis naloksooni lubatud patsientidele anda vaid meedikutel,&lt;ref name=&quot;9sXZF&quot; /&gt; siis alates 2013. aastast on narkootikumide üledoosist tingitud surmade ennetamise programmi osana jagatud naloksooni narkomaanidele, nende lähedastele ning ka narkomaanidega tegelevatele inimestele (tervishoiu-, varjupaikade töötajad jne). Aine antakse kaasa ainult vastava nõustamise läbinule ja arstiretseptiga. Programmi on rakendatud põhiliselt [[Harjumaa]]l, [[Ida-Virumaa]]l ja [[Viljandi]]s, lisaks mobiilselt kahjuvähendamisbusside kaudu üle Eesti, sealhulgas [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Aastatel 2013–2021 läbis koolituse 4727 inimest ja väljastati 5877 ravikomplekti (eeltäidetud süstlad, ampullid, ninaspreid).&lt;ref name=&quot;ux9Dp&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR&quot; /&gt;

2024. aastal lisati naloksoon patrullpolitseinike varustusse seoses narkosurmade neljakordistumisega 2023. aastal, mil üledoosi tagajärjel suri 117 inimest. [[Eesti terviseminister|Terviseminister]] [[Riina Sikkut]] avaldas seejuures arvamust, et naloksoon tuleks Eestis muuta retseptiravimi asemel käsimüügiravimiks.&lt;ref name=&quot;ERR&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Nalorfiin]] (Nalline)
* [[Nalmefeen]]

== Viited ==
{{Commonskat}}
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;AHFS&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.drugs.com/monograph/naloxone-hydrochloride.html |pealkiri=Naloxone Hydrochloride (Monograph) |aeg=10. juuni 2024 |autor=ASHP |väljaandja=American Society of Health-System Pharmacists |kasutatud=13. aprill 2025 |väljaanne=Drugs.com |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ryan&quot;&gt;{{cite journal | vauthors = Ryan SA, Dunne RB | title = Pharmacokinetic properties of intranasal and injectable formulations of naloxone for community use: a systematic review | journal = Pain Management | volume = 8 | issue = 3 | pages = 231–245 | date = May 2018 | pmid = 29683378 | doi = 10.2217/pmt-2017-0060 | doi-access = free | title-link = doi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saari&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Saari |eesnimi=Teijo I. |perekonnanimi2=Strang |eesnimi2=John |perekonnanimi3=Dale |eesnimi3=Ola |pealkiri=Clinical Pharmacokinetics and Pharmacodynamics of Naloxone |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s40262-024-01355-6 |ajakiri=Clinical Pharmacokinetics |avaldamisaeg=2024 |üksiknumber= 63 |leheküljed=397–422 |doi=10.1007/s40262-024-01355-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Drugs&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.drugs.com/naloxone.html |pealkiri=Naloxone |aeg=22. mai 2024 |väljaanne=Drugs.com |kasutatud=28. märts 2025 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NIDA&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://nida.nih.gov/publications/drugfacts/naloxone |pealkiri=Naloxone DrugFacts |väljaandja=[[National Institute on Drug Abuse]] |aeg=jaanuar 2022 |keel=inglise |vaadatud=2025-04-10 |arhiivimisaeg=2023-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20230716023055/https://nida.nih.gov/publications/drugfacts/naloxone |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WHO21st&quot;&gt;{{cite book | vauthors = ((World Health Organization)) | title = World Health Organization model list of essential medicines: 21st list 2019 | year = 2019 | hdl = 10665/325771 | author-link = World Health Organization | publisher = World Health Organization | location = Geneva | id = WHO/MVP/EMP/IAU/2019.06. License: CC BY-NC-SA 3.0 IGO | hdl-access=free}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Strang&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Strang |eesnimi=John |perekonnanimi2=McDonald |eesnimi2=Rebecca |perekonnanimi3=Campbell |eesnimi3=Gabrielle |perekonnanimi4=Degenhardt |eesnimi4=Louisa |perekonnanimi5=Nielsen |eesnimi5=Suzanne |perekonnanimi6=Ritter |eesnimi6=Alison |perekonnanimi7=Dale |eesnimi7=Ola |pealkiri=Take-Home Naloxone for the Emergency Interim Management of Opioid Overdose: The Public Health Application of an Emergency Medicine |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s40265-019-01154-5#Sec13 |ajakiri=Drugs |avaldamisaeg=2019 |aastakäik=79 |leheküljed=1395–1418 |doi=10.1007/s40265-019-01154-5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nyti_Jack&quot;&gt;{{cite web | title = Jack Fishman Dies at 83; Saved Many From Overdose| vauthors = Yardley W | work = [[The New York Times]]| date = 14 December 2013| access-date = 6 July 2015| url = https://www.nytimes.com/2013/12/15/business/jack-fishman-who-helped-develop-a-drug-to-treat-overdoses-dies-at-83.html| url-status = live| archive-url = https://web.archive.org/web/20131215103845/http://www.nytimes.com/2013/12/15/business/jack-fishman-who-helped-develop-a-drug-to-treat-overdoses-dies-at-83.html?_r=0| archive-date = 15 December 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NHM-Naloxone pharmacology&quot;&gt;{{cite book | vauthors = Malenka RC, Nestler EJ, Hyman SE | veditors = Sydor A, Brown RY | title = Molecular Neuropharmacology: A Foundation for Clinical Neuroscience | year = 2009 | publisher = McGraw-Hill Medical | location = New York | isbn = 9780071481274 | pages = 190–191, 287 | edition = 2nd | quote= Products of this research include the discovery of lipophilic, small-molecule opioid receptor antagonists, such as naloxone and naltrexone, which have been critical tools for investigating the physiology and behavioral actions of opiates.{{nbsp}}... A competitive antagonist of opiate action (naloxone) had been identified in early studies.{{nbsp}}... Opiate antagonists have clinical utility as well. Naloxone, a nonselective antagonist with a relative affinity of μ &gt; δ &gt; κ, is used to treat heroin and other opiate overdoses.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Narcan FDA label&quot;&gt;{{cite web | title=Narcan- naloxone hydrochloride spray Narcan- naloxone hydrochloride spray | website=DailyMed | date=7 October 2019 | url=https://dailymed.nlm.nih.gov/dailymed/drugInfo.cfm?setid=724df050-5332-4d0a-9a5f-17bf08a547e1 | access-date=12 May 2020 | archive-date=30 January 2016 | archive-url=https://web.archive.org/web/20160130063652/https://dailymed.nlm.nih.gov/dailymed/drugInfo.cfm?setid=724df050-5332-4d0a-9a5f-17bf08a547e1 | url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Opioid receptor family – IUPHAR&quot;&gt;{{cite web|title=Opioid receptors: Introduction|url=http://www.guidetopharmacology.org/GRAC/FamilyIntroductionForward?familyId=50|website=IUPHAR/BPS Guide to Pharmacology|publisher=International Union of Basic and Clinical Pharmacology|access-date=15 November 2017|quote=The opioid antagonist, naloxone, which binds to μ, δ and κ receptors (with differing affinities), does not have significant affinity for the ORL1/LC132 receptor. These studies indicate that, from a pharmacological perspective, there are two major branches in the opioid peptide-N/OFQ receptor family: the main branch comprising the μ, δ, and κ receptors, where naloxone acts as an antagonist; and a second branch with the receptor for N/OFQ, which has negligible affinity for naloxone.|archive-date=21 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171021111918/http://www.guidetopharmacology.org/GRAC/FamilyIntroductionForward?familyId=50|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid10601678&quot;&gt;{{cite journal | vauthors = Meissner W, Schmidt U, Hartmann M, Kath R, Reinhart K | title = Oral naloxone reverses opioid-associated constipation | url = https://archive.org/details/sim_pain_2000-01_84_1/page/n118 | journal = Pain | volume = 84 | issue = 1 | pages = 105–109 | date = January 2000 | pmid = 10601678 | doi = 10.1016/S0304-3959(99)00185-2 | s2cid = 42230143}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERR&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609345560/politsei-varustusse-lisandub-retseptiravim-naloksoon |pealkiri=Politsei varustusse lisandub retseptiravim naloksoon |autor=Hanneli Rudi |aeg=17. mai 2024 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=28. märts 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oEGjx&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/opioid-overdose |pealkiri=Opioid overdose |aeg=29. august 2023 |väljaandja=[[Maailma Terviseorganisatsioon]] |kasutatud=28. märts 2025 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZTgnq&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kolbe |eesnimi=Laura |perekonnanimi2=Fins |eesnimi2=Joseph J. |pealkiri=The Birth of Naloxone: An Intellectual History of an Ambivalent Opioid |url=https://www.cambridge.org/core/journals/cambridge-quarterly-of-healthcare-ethics/article/abs/birth-of-naloxone-an-intellectual-history-of-an-ambivalent-opioid/488D6075073599B12A2EFCDF6AE7F7BA |ajakiri=Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics |avaldamisaeg=2021 |aastakäik=4 |üksiknumber=30 |leheküljed=637–650}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dsy0a&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Nancy D. |pealkiri=Naloxone as a technology of solidarity: history of opioid overdose prevention |url=https://www.cmaj.ca/content/191/34/E945 |ajakiri=Canadian Medical Association Journal |avaldamisaeg=august 2019 |aastakäik=191 |üksiknumber=34 |leheküljed=E945-E946 |doi=10.1503/cmaj.190257}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3pvIe&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/nyxoid#assessment-history |pealkiri=Nyxoid &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; European Medicines Agency (EMA) |kasutatud=30. märts 2025 |keel=inglise |väljaandja=[[Euroopa Ravimiamet]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8EjqX&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/drugs/postmarket-drug-safety-information-patients-and-providers/information-about-naloxone-and-nalmefene |pealkiri=Information about Naloxone and Nalmefene |aeg=8. august 2024 |kasutatud=28. märts 2025 |keel=inglise |väljaandja=[[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gww9b&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Qayyum |eesnimi=Sardar N. MBBS |perekonnanimi2=Ansari |eesnimi2=Rafay S. MBBS |perekonnanimi3=Ullah |eesnimi3=Irfan MBBS |perekonnanimi4=Siblini |eesnimi4=Dima MD |pealkiri=The FDA approves the second OTC naloxone – a step toward opioid crisis mitigation |url=https://journals.lww.com/international-journal-of-surgery/fulltext/2023/12000/the_fda_approves_the_second_otc_naloxone___a_step.62.aspx |ajakiri=[[International Journal of Surgery]] |avaldamisaeg=detsember 2023 |aastakäik=109 |üksiknumber=12 |leheküljed=4349-4350 |doi=10.1097/JS9.0000000000000677}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9sXZF&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://tervis.postimees.ee/809886/narkomaanide-elu-paastva-ravimi-jagamine-algab-jargmisel-aastal |pealkiri=Narkomaanide elu päästva ravimi jagamine algab järgmisel aastal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=22. aprill 2012 |kasutatud=30. märts 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ux9Dp&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-05/TAI_Ennetamise_programm_210x297.pdf |aeg=2022 |pealkiri=Narkootikumide üledoosist tingitud surmade ennetamise programm Eestis (PDF) |väljaandja=[[Tervise Arengu Instituut]] |kasutatud=30. märts 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TML&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://secure.medicalletter.org/TML-article-1633d |pealkiri=In Brief: Higher-Dose Naloxone Nasal Spray (Kloxxado) for Opioid Overdose |aeg=20. september 2021 |väljaanne=The Medical Letter on Drugs and Therapeutics |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qRozq&quot;&gt;{{cite journal | vauthors = McDonald R, Lorch U, Woodward J, Bosse B, Dooner H, Mundin G, Smith K, Strang J | title = Pharmacokinetics of concentrated naloxone nasal spray for opioid overdose reversal: Phase I healthy volunteer study | journal = Addiction | volume = 113 | issue = 3 | pages = 484–493 | date = March 2018 | pmid = 29143400 | pmc = 5836974 | doi = 10.1111/add.14033}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Vastumürgid]]
[[Kategooria:Allüülsed ühendid]]
[[Kategooria:Erakorraline meditsiin]]</text>
      <sha1>tim8frix5d9tk7we1yel97wrch74312</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Qazaxbəyli kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692949</id>
    <revision>
      <id>7201579</id>
      <parentid>7084718</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T01:40:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12161" sha1="pg4mjn8285wwcrcr2amhhpap7jfsxnb" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Qazaxbəyli kalmistu''' (aserbaidžaani keeles ''Qazaxbəyli qəbiristanlığı'') on [[Aserbaidžaan]]i lääneosas, [[Qazaxi rajoon]]is [[Qazaxbəyli]] küla lähistel [[Ağstafaçay]] jõe paremkaldal paiknev [[hilispronksiaeg|hilispronksi-]] ja [[varane rauaaeg|vararauaaega]] kuuluv [[arheoloogiamälestis]]. Mälestise dateeringuks loetakse ligikaudu 7.–6. sajandit eKr ning see kuulub [[Hodžalõ-Gədəbəy kultuur]]i areaali. See kanti Aserbaidžaani Vabariigi Ministrite Kabineti 2. augusti 2001. aasta määrusega nr 132 riikliku tähtsusega kinnismälestiste nimekirja (registrinumber 1237).

== Asukoht ==
Kalmistu paikneb Qazaxbəyli küla edelaserval, Ağstafaçay jõe paremal kaldal asuval alal, mida tuntakse &quot;Təpəaltı&quot; nime all (kohalikus kõnepruugis ka &quot;Əziztəpə&quot; või &quot;Eşşəktəpə&quot;). Täpsemalt asetseb see väikesel kõrgendikul, ligikaudu 354 meetri kõrgusel merepinnast. Kõnealune piirkond paikneb [[Kura-Araksi madalik]]ult [[Väike-Kaukasus]]e mäestikule ülemineku vööndis. Asukohta iseloomustab veekogu lähedus ning ümbruskonnale avanev hea vaade, mis kujutas endast muinasajal olulist tegurit asustus- ja matmispaikade valikul. Arvukate pronksi- ja rauaaegsete mälestiste esinemine Ağstafaçay orus annab tunnistust piirkonna tihedast asustusest muinasajal.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Baxşəliyev |first=Vəli |title=Azərbaycan arxeologiyası (Ali məktəb tələbələri üçün vəsait) |location=Bakı |publisher=Elm |year=2007 |volume=I |pages=160-180 |url=http://web2.anl.az:81/read/page.php?bibid=131196&amp;pno=1 |language=az}}&lt;/ref&gt;

== Ajalooline kontekst ja kultuuriline kuuluvus ==
Mälestise dateering, mis hõlmab 1. aastatuhande esimest poolt eKr, eriti 7.–6. sajandit, kujutab endast Lõuna-Kaukaasias kompleksset üleminekuperioodi hilispronksiaegsete kultuuride transformeerumisest vararauaaegseteks kultuurideks. Sel ajajärgul laienes raua kasutuselevõtt [[metallurgia]]s, ilmusid uut tüüpi relvad ja tööriistad, süvenes sotsiaalne diferentseerumine seoses [[hobus]]ekasvatuse arenguga ning rajati kaitseotstarbelisi [[tsüklopiline müüritis|tsüklopilisi]] fortifikatsioone.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Qoşqarlı |first1=G.O. |last2=Əliyev |first2=T.O. |title=Azərbaycanda tunc və ilk dəmir dövrü |location=Bakı |publisher=Nafta-Press |year=2013 |pages=180-200 |language=az}}&lt;/ref&gt;

Qazaxbəyli kalmistut seostatakse arheoloogilise leiumaterjali ja matmistavade alusel [[Hodžalõ-Gədəbəy kultuur]]iga.&lt;ref name=&quot;KhojalyGadabayWiki&quot;/&gt; Kõnealune kultuur hõlmas Aserbaidžaani läänepiirkondi ning Väike-Kaukasuse mägiseid ja eelmäestikualasid, eksisteerides ligikaudu 13./12.–7./6. sajandini eKr.&lt;ref name=&quot;KhojalyGadabayWiki&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;&gt;{{cite journal |last1=Karimikiya |first1=Ali |last2=Tahmasebi |first2=Fariborz |last3=Rezaloo |first3=Reza |last4=Almamedov |first4=Khagani İmran oğlu |last5=Sarhaddi |first5=Leila |title=Explanation and Configuration of South Caucasus and Azerbaijan (NW Iran) Cultures during the Bronze and Iron Ages |journal=Iranian Journal of Archaeological Studies |date=2024-06-20 |volume=14 |issue=1 |doi=10.22111/IJAS.2024.48043.1290 |url=https://ijas.usb.ac.ir/article_10527.html |language=en}}&lt;/ref&gt; Hodžalõ-Gədəbəy kultuuri iseloomustavad [[kirstkalme]]d, kivikirstkalmed ja [[kurgaan]]id, mis sisaldasid [[ühishaud|ühis-]] või üksikmatuseid.&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ceferov1991&quot;&gt;{{cite book |last=Cəfərov |first=H.F. |title=Azərbaycanın Son Tunc-İlk Dəmir dövrü əhalisinin mədəniyyəti (Xocalı-Gədəbəy mədəniyyəti) |location=Bakı |publisher=Elm |year=1991 |language=az}}&lt;/ref&gt; Selle kultuuri materiaalse pärandi hulka kuuluvad musta ja halli värvi, poleeritud pinnaga ning geomeetriliste motiividega dekoreeritud [[keraamika]]&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt;, pronksist ja rauast relvad (pistodad, mõõgad, odaotsad), [[pronksvöö]]d ning mitmesugused ehted (käevõrud, kõrvarõngad, rõivanõelad, helmed).&lt;ref name=&quot;Ceferov1991&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;AzerNewsChovdar&quot;&gt;{{cite news |url=https://www.azernews.az/nation/186792.html |title=New archaeological site unearthed in Azerbaijan [PHOTO] |date=2021-12-06 |website=AzerNews |access-date=2024-07-24 |language=en}}&lt;/ref&gt;

== Arheoloogilised uuringud ==

=== Varasemad teated ja registreerimine ===
Varasemad teated Qazaxbəyli küla ümbruse arheoloogiapärandist pärinevad 20. sajandi keskpaigast. C. Ə. Xəlilovi lühike publikatsioon 1958. aastast ja S.M. Qazıyevi piirkondlik ülevaade 1962. aastast&lt;ref&gt;{{cite book |last=Qazıyev |first=S.M. |title=Qazax rayonunda arxeoloji abidələr |location=Bakı |publisher=Azərbaycan SSR EA nəşriyyatı |year=1962 |series=Azərbaycanın maddi mədəniyyəti |volume=IV |pages=19-35 |language=az}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Qaziyev1953&quot;&gt;{{cite journal |last=Qazıyev |first=S.M. |title=İki küp və iki katakomba qəbri |journal=Azərbaycanın maddi mədəniyyəti |year=1953 |volume=III |location=Bakı |publisher=Azərbaycan SSR Elmlər Akademiyası nəşriyyatı |pages=5-35 |language=az}}&lt;/ref&gt; tõendavad muistse nekropoli eksisteerimist selles piirkonnas. Hilisematel perioodidel kanti mälestis Aserbaidžaani arheoloogiamälestiste registrisse ning võeti riikliku kaitse alla.

=== 2019. aasta päästekaevamised ===
2019. aasta mais paljandusid Bakuu-Ələt-Qazax-Punase Silla maantee Qazaxbəyli küla läbiva lõigu laiendustööde käigus Təpəaltı alal juhuslikult hauad. Sellega seoses viis AMEA Arheoloogia ja Etnograafia Instituudi (praegune Arheoloogia, Etnograafia ja Antropoloogia Instituut) Qazax-Tovuzy arheoloogiline ekspeditsioon (juhtideks B. Cəlilov&lt;ref name=&quot;CelilovSonTunc&quot;&gt;{{cite book |last=Cəlilov |first=Bəxtiyar |title=Azərbaycanın son tunc - ilk dəmir dövrü metalişləmə sənətkarlığı |location=Bakı |publisher=Nafta-Press |year=2006 |pages=190 |language=az}}&lt;/ref&gt;, F. Quliyev&lt;ref name=&quot;QuliyevBio&quot;&gt;{{cite web |url=https://arxeologiya.az/direktor |title=Direktor - Fərhad Quliyev |website=Arxeologiya və Antropoloogia İnstitutu |access-date=2024-07-24 |language=az |archive-date=2025-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250430221050/https://arxeologiya.az/direktor/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; ja Ş. Nəcəfov) läbi erakorralised päästekaevamised. Kaevamiste vältel uuriti viit maahauda.

Avastatud haudade põhjal selgus, et surnud olid maetud valdavalt kägarasendisse (käed ja jalad kõhu suunas painutatud), asetsetuna paremale või vasakule küljele. Ehkki matuseorientatsioon varieerus, prevaleeris ida-lääne ning loode-kagu suund. Kõnealune matmisviis on tüüpiline paljudele Hodžalõ-Gədəbəy kultuuri mälestistele.&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ceferov1991&quot;/&gt;

Haudest tuvastati järgmine materiaalse kultuuri inventar:
*   '''Keraamika:''' Musta ja halli värvi, kvaliteetselt põletatud, sageli poleeritud pinnaga savinõud. Vormide hulgas esines peekreid, kannusid, karikatüüpi nõusid ning kaasi (sh iseloomulikke seenekujulise käepidemega &quot;stucco&quot; tüüpi kaasi&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt;). Osa nõude pinda oli dekoreeritud sissevajutatud punktide, sisselõigatud joonte või reljeefsete ornamentidega. Tüpoloogiline analüüs osutab keraamika pärinemisele 10.–7. sajandi lõpust eKr.
*   '''Metalltooted:''' Rauast [[pistoda]]d (üks neist avastati veel vööle kinnitatuna), pronksist kaheteralised [[nool]]eotsad, pronksist [[nõel]]ad, mis oletatavasti kuulusid rõivastuse juurde. Raudesemete leidmine kinnitab varase rauaaja algust.
*   '''Ehted:''' Avastati mitu [[karneool]]ist valmistatud punakat helmest, mis tõenäoliselt olid põimitud [[Juuksed|juuksepalmikutesse]].

== Leidude tüpoloogiline võrdlus ==
Qazaxbəyli kalmistult pärinevad materjalid, sealhulgas keraamika vormid ja ornamentika, metallesemed (rauast pistodad, pronksist nooleotsad) ning matmiskombed (kägarasend, orientatsioon), osutavad märkimisväärsele sarnasusele teiste Qazax-Gədəbəy piirkonna samaaegsete mälestistega, nagu Zəyəmçay nekropol&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://science.gov.az/az/news/open/8515 |title=Zəyəmçay nekropolunda yeni arxeoloji tədqiqatlar aparılır |website=AMEA |date=2018-09-19 |access-date=2024-07-24 |language=az}}&lt;/ref&gt;, Sarıtəpə&lt;ref name=&quot;NecafovSaritəpə&quot;&gt;{{cite journal |last=Nəcəfov |first=Şamil |title=Sarıtəpə yaşayış yerində arxeoloji qazıntılar (Qazax rayonu) |journal=Azərbaycanda arxeoloji tədqiqatlar |year=2009 |location=Bakı |pages=143-149 |language=az}}&lt;/ref&gt;, Babadərviş&lt;ref&gt;{{cite book |last=Hüseynova |first=M. |title=Azərbaycan arxeologiyası |location=Bakı |publisher=İşıq |year=1975 |pages=80-83 |language=az}}&lt;/ref&gt; ja muud Hodžalõ-Gədəbəy kultuuri leiukohad.&lt;ref name=&quot;KhojalyGadabayWiki&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt; See annab tunnistust sellest, et tolleaegne piirkonna elanikkond järgis ühtseid või väga lähedasi kultuuritraditsioone.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Əliyev |first=V. |title=Azərbaycanın tunc dövrü boyalı qablar mədəniyyəti |location=Bakı |publisher=Elm |year=1977 |pages=100-120 |language=az}}&lt;/ref&gt;

== Tähtsus ==
Qazaxbəyli kalmistu omab hilispronksi – vararauaaegse perioodi Aserbaidžaani loodealade arheoloogia ja muinasajaloo seisukohalt märkimisväärset teaduslikku tähtsust.
*   Võimaldab täpsustada Hodžalõ-Gədəbəy kultuuri leviala ja selle lokaalseid erijooni.&lt;ref name=&quot;Karimikiya2024&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;KhojalyGadabayWiki&quot;/&gt;
*   Pakub informatsiooni ajastu matmiskommete, sotsiaalse struktuuri, religioossete tõekspidamiste ja käsitööoskuste kohta.&lt;ref name=&quot;Ceferov1991&quot;/&gt;
*   Hõlmab materiaalse kultuuri näiteid (sh varaseimaid raudesemeid), mis peegeldavad üleminekuprotsessi pronksiajast rauaaega.
*   Annab uurimismaterjali piirkonna muistse populatsiooni ning kultuuriliste kontaktide kohta Kaukaasia teiste regioonidega.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Кушнарева |first=К. Х. |title=Южный Кавказ в IX–II тыс. до н. э.: Этапы культурного и социально-экономического развития |trans-title=The Southern Caucasus in the 9th–2nd Millennia BC: Stages of Cultural and Socio-Economic Development |location=Санкт-Петербург |publisher=Петербургское Востоковедение |year=1993 |pages=200-250 |isbn=5-02-027356-2 |language=ru}}&lt;/ref&gt;

== Praegune seisukord ja kaitse ==
Aserbaidžaani Vabariigi Ministrite Kabineti määrusega on Qazaxbəyli kalmistu võetud riikliku kaitse alla kui riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis.&lt;ref name=&quot;MədəniyyətNazirliyi&quot;&gt;{{cite web | url=https://culture.gov.az/az/umumi-xeberler/dasinmaz-tarix-ve-medeniyyet-abidelerinin-siyahisi-genislendirilib | title=Daşınmaz tarix və mədəniyyət abidələrinin siyahısı genişləndirilib | website=Azərbaycan Respublikası Mədəniyyət Nazirliyi | date=2025-04-29 | access-date=2024-07-24 | language=az | archive-date=2025-05-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20250503154638/https://culture.gov.az/az/umumi-xeberler/dasinmaz-tarix-ve-medeniyyet-abidelerinin-siyahisi-genislendirilib | url-status=dead }}&lt;/ref&gt; 2019. aastal seoses teedeehitusega läbi viidud päästekaevamised võimaldasid päästa osa mälestisest hävimisohust ning seda teaduslikult uurida. Siiski püsib risk, et ala võib jätkuvalt kahjustada saada antropogeense mõju (põllumajandustegevus, taristuarendus) tagajärjel. Mälestise täieliku potentsiaali väljaselgitamiseks ning pikaajalise säilimise tagamiseks on möödapääsmatu selle piiride täpne määratlemine, kaitsevööndi loomine ning tulevikus ulatuslikumate arheoloogiliste uuringute läbiviimine.&lt;ref&gt;{{cite book |last=İsmayılov |first=Q.S. |title=Azərbaycan arxeologiyası problemləri |location=Bakı |publisher=Elm |year=1988 |language=az}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*   [[Hodžalõ-Gədəbəy kultuur]]
*   [[Pronksiaeg Aserbaidžaanis]]
*   [[Rauaaeg Aserbaidžaanis]]
*   [[Aserbaidžaani arheoloogia]]
*   [[Aserbaidžaani ajalugu]]
*   [[Qazaxi rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Aserbaidžaani kalmistud]]
[[Kategooria:Arheoloogia]]</text>
      <sha1>pg4mjn8285wwcrcr2amhhpap7jfsxnb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Flunkyball</title>
    <ns>0</ns>
    <id>694141</id>
    <revision>
      <id>7201588</id>
      <parentid>6918024</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T04:02:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6216" sha1="m93goalzkgzw2lbfamq157jfm7be8v0" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Fail:Area4-2010-flunkyball_cut.JPG|pisi|300x300px| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mäng festivalil]]
'''''Flunkyball''''' ([ˈflʌŋkiˌbɔːl] või [ˈflʊŋkiˌbal]) ehk '''''bierball''''',&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fischhaber |eesnimi=Anna |kuupäev=2010-10-30 |pealkiri=Trinksport Bierball: Rennen, saufen, siegen |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/lebenundlernen/uni/trinksport-bierball-rennen-saufen-siegen-a-725582.html |vaadatud=2025-05-23 |issn=2195-1349}}&lt;/ref&gt; on joomismäng, kus kaks meeskonda võistlevad omavahel.

== Mängureeglid ==
[[Fail:Flunky1.gif|pisi| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i väljaku joonis. Võistkonnad A ja B paiknevad baasjoonte taga, värav F keskel.]]
Kumbki meeskond seisab ridades teineteise vastas, umbes 10 meetri kaugusel. Meeskondade mängijate arv ei ole fikseeritud, kuid tavaliselt on kummaski meeskonnas 3–8 inimest. Iga mängija ees on avatud [[Õlu|õllepudel]] või -purk, mis seisab maas.

Väljakul kahe meeskonna vahel asub sihtmärk – tavaliselt plastpudel, mis on veerandi või poole ulatuses vedelikuga täidetud. Mängijad peavad palli viskama, et tabada pudelit ja see ümber lükata. Meeskond, kelle käes on pall, saab ühe katse sihtmärgi tabamiseks. Kui sihtmärk kukub, võib visanud meeskond alustada õlle joomist – nii palju ja kiiresti kui võimalik.

Vastasmängijad peavad sihtmärgi uuesti püsti panema ja tooma palli tagasi oma joone taha. Niipea kui plats on taastatud, karjuvad nad valjult &quot;Stopp!&quot;, mille peale visanud meeskond peab viivitamatult joomise lõpetama. Kui mõlemad meeskonnad on taas valmis, võib teine meeskond teha oma viske.

Mängu võidab see meeskond, kes jõuab esimesena kõik oma õlled ära juua.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=Guy |kuupäev=2017-05-03 |pealkiri=Flunkyball ist das Festivalspiel auf dem Southside |url=https://www.suedkurier.de/region/linzgau/neuhausen-ob-eck/Flunkyball-ist-das-Festivalspiel-auf-dem-Southside;art372568,9239644 |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=SÜDKURIER Online |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Karistused ==
Võib rakendada karistusi, näiteks kui mängija hakkab enne aega jooma, jätkab joomist pärast “Stopp!” hüüdu või oksendab. Karistada võib ka õlle mahavalamise eest (näiteks kui pudel vahutab üle või kukub ümber). Karistuseks võib olla &quot;karistusõlu&quot;, viskevooru kaotus või lonks vastasmeeskonna kasuks. Mida peetakse rikkumiseks ja kuidas karistatakse, varieerub vastavalt piirkonnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;https://www.uni-muenster.de/FSMI/downloads/page/1081/Flunkyball-Regelwerk-2024.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20210710194230/https://www.chemie.uni-wuerzburg.de/fileadmin/34080000/Party/SS_17_Sommerfeier/Flunkyball_Regeln_2017_Version_3.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20181206001749/https://www.frequency.at/wp-content/uploads/sites/17/Regeln_FQ18_Flunkyball-World-Championship.pdf&lt;/ref&gt;

== Variandid ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i reeglid on piirkonniti erinevad ja sageli lepitakse need kokku alles vooru alguses või isegi mängu ajal. Viske kaugused sihtmärgist võivad varieeruda. Mõnel juhul piisab vaid sihtmärgi püstipanekust ja “Stopp!” hüüdmisest, ilma et pall tuleks viia oma joone taha.

Palli asemel võib visata ka plastpudelit või isegi sibulat. Õlle asemel võib kasutada ka mittealkohoolseid jooke, nagu limonaad või vesi. Joogikogused on samuti erinevad, kuid enamasti kasutatakse 0,5–1,5-liitriseid pudeleid.

== Populaarsus ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängitakse tavaliselt suvel ja rohealadel, näiteks parkides ja aedades. Seda mängitakse sageli ka muusikafestivalidel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See on eriti populaarne üliõpilaste seas ja [[Saksamaa]] ülikoolikultuuris. Näiteks [[Karlsruhe]]s asuv tehnoloogiainstituut korraldab igal aastal ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i meistrivõistlusi.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/groups/419614684759731/&lt;/ref&gt;

Saksamaa suurim ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i turniir toimub igal mais Elmshornis. Huvitaval kombel on termin ''flunkyball'' tuntud saksakeelsetes riikides, kuid ingliskeelses maailmas tundmatu.

Maailmarekord suurima ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i vooru kohta püstitati 31. mail 2024 [[Leipzig]]is, kus 1323 inimest mängisid korraga. Selles linnas tuntakse mängu ka nimega ''Bierball''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olaf |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=MIT BALL UND BIER {{!}} REKORD-INSTITUT für DEUTSCHLAND |url=https://rekord-institut.org/mit-ball-und-bier-leipzig-erzielt-weltrekord/ |vaadatud=2025-05-23 |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt;

== Päritolu ja ajalugu ==
Esimesed ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängud toimusid 2000. aastate alguses ja sihtmärgiks olid õllepurgid, mida pidi ümber viskama. Varastes versioonides kasutati viskamiseks näiteks ''puck''&lt;nowiki/&gt;'i (litrikujuliseks löödud õllepurk), palli või keppi. Pärast Saksamaal 1. mail 2006 kehtestatud ühtse pandisüsteemi kehtestamist õllepurkidele muutus ''puck''-variant üha haruldasemaks.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 2005. aastal [[Darmstadt]]is, kus võitis meeskond Dillenburgist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Biancas Blog: Flunkyball |url=https://dieraecherin.blogspot.com/2005/06/so-dass-habe-ich-so-eben-im-internet.html |vaadatud=2025-05-23 |keel=de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=GmbH |eesnimi=Stadtleben |pealkiri=05.08.2006 - 2.Offizielle Flunkyball WM, Sportpark Kranichstein, Darmstadt |url=https://stadtleben.de/darmstadt/kalender/2006/08/05/2-offizielle-flunkyball-wm/ |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=stadtleben.de |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Meedia vastuvõtt ==
Saksa bändi Kraftklub muusikavideos on näha ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängimist.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=KRAFTKLUB |pealkiri=Kraftklub - Blau (official video) |kuupäev=2015-06-18 |url=https://www.youtube.com/watch?v=8yN8VTf6Amc |vaadatud=2025-05-23}}&lt;/ref&gt;

&quot;Flunkyball&quot; on ka üks 2023. aastal valminud mängufilm, mille lavastas Alexander Adolph. Mäng esineb filmis ainult ühes, sümbolistlikus stseenis.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.spielwiki.de/Flunkyball ''Flunkyball''] Spielwikis.

[[Kategooria:Õlu]]</text>
      <sha1>m93goalzkgzw2lbfamq157jfm7be8v0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201590</id>
      <parentid>7201588</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T04:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6574" sha1="c6fkuff2ozd1vs1v429wyhy97431a88" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Fail:Area4-2010-flunkyball_cut.JPG|pisi|300x300px| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mäng festivalil]]
'''''Flunkyball''''' ([ˈflʌŋkiˌbɔːl] või [ˈflʊŋkiˌbal]) ehk '''''bierball'''''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fischhaber |eesnimi=Anna |kuupäev=2010-10-30 |pealkiri=Trinksport Bierball: Rennen, saufen, siegen |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/lebenundlernen/uni/trinksport-bierball-rennen-saufen-siegen-a-725582.html |vaadatud=2025-05-23 |issn=2195-1349}}&lt;/ref&gt; on saksa keeleruumist pärit joomismäng, kus kaks meeskonda võistlevad omavahel vabas õhus asuval väljakul või muruplatsil.

== Mängureeglid ==
[[Fail:Flunky1.gif|pisi| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i väljaku joonis. Võistkonnad A ja B paiknevad baasjoonte taga, värav F keskel.]]
Kumbki meeskond seisab ridades teineteise vastas, umbes 10 meetri kaugusel. Meeskondade mängijate arv ei ole ette kirjutatud, kuid tavaliselt on kummaski meeskonnas 3–8 inimest. Iga mängija ees on avatud [[Õlu|õllepudel]] või -purk, mis seisab maas.

Väljakul kahe meeskonna vahel asub sihtmärk – tavaliselt plastpudel, mis on veerandi või poole ulatuses vedelikuga täidetud. Mängijad peavad palli viskama, et tabada pudelit nii, et see ümber kukuks. Meeskond, kelle käes on pall, saab ühe katse sihtmärgi tabamiseks. Kui sihtmärk kukub, võib visanud meeskond alustada õlle joomist – nii palju ja kiiresti kui võimalik.

Vastasmängijad peavad sihtmärgi uuesti püsti panema ja tooma palli tagasi oma joone taha. Niipea kui plats on taastatud, karjuvad nad valjult &quot;Stopp!&quot;, mille peale visanud meeskond peab viivitamatult joomise lõpetama. Kui mõlemad meeskonnad on taas valmis, võib teine meeskond teha oma viske.

Mängu võidab see meeskond, kes jõuab esimesena kõik oma õlled ära juua.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=Guy |kuupäev=2017-05-03 |pealkiri=Flunkyball ist das Festivalspiel auf dem Southside |url=https://www.suedkurier.de/region/linzgau/neuhausen-ob-eck/Flunkyball-ist-das-Festivalspiel-auf-dem-Southside;art372568,9239644 |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=SÜDKURIER Online |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Karistused ==
Võib rakendada karistusi, näiteks kui mängija hakkab enne aega jooma, jätkab joomist pärast “Stopp!” hüüdu või oksendab. Karistada võib ka õlle mahavalamise eest (näiteks kui pudel vahutab üle või kukub ümber). Karistuseks võib olla &quot;karistusõlu&quot;, viskevooru kaotus või lonks vastasmeeskonna kasuks. Mida peetakse rikkumiseks ja kuidas karistatakse, see varieerub piirkonniti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;https://www.uni-muenster.de/FSMI/downloads/page/1081/Flunkyball-Regelwerk-2024.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20210710194230/https://www.chemie.uni-wuerzburg.de/fileadmin/34080000/Party/SS_17_Sommerfeier/Flunkyball_Regeln_2017_Version_3.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20181206001749/https://www.frequency.at/wp-content/uploads/sites/17/Regeln_FQ18_Flunkyball-World-Championship.pdf&lt;/ref&gt;

== Variandid ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i reeglid on piirkonniti erinevad ja sageli lepitakse need kokku alles vooru alguses või isegi mängu ajal. Sihtmärgi kaugus (viske pikkus) võib samuti varieeruda. Mõnel juhul piisab vaid sihtmärgi püstipanekust ja “Stopp!” hüüdmisest, ilma et pall tuleks viia oma joone taha.

Palli asemel võib visata ka plastpudeli või isegi sibula pihta. Õlle asemel võib kasutada ka mittealkohoolseid jooke, nagu limonaad või vesi. Joogikogused on samuti erinevad, kuid enamasti kasutatakse 0,5–1,5-liitriseid pudeleid.

== Populaarsus ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängitakse tavaliselt suvel ja rohealadel, näiteks parkides ja aedades. Seda mängitakse sageli ka muusikafestivalidel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See on eriti populaarne üliõpilaste seas ja [[Saksamaa]] ülikoolikultuuris. Näiteks [[Karlsruhe]]s asuv tehnoloogiainstituut korraldab igal aastal ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i meistrivõistlusi.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/groups/419614684759731/&lt;/ref&gt;

Saksamaa suurim ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i turniir toimub igal mais Elmshornis. Huvitaval kombel on ''flunkyball'' tuntud saksakeelsetes riikides, kuid ingliskeelses maailmas praktiliselt mitte.

Suurima ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i vooru maailmarekord püstitati 31. mail 2024 [[Leipzig]]is, kus mängis korraga 1323 inimest. Selles linnas nimetatakse seda mängu ka ''bierball''&lt;nowiki/&gt;'iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olaf |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=MIT BALL UND BIER {{!}} REKORD-INSTITUT für DEUTSCHLAND |url=https://rekord-institut.org/mit-ball-und-bier-leipzig-erzielt-weltrekord/ |vaadatud=2025-05-23 |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt;

== Päritolu ja ajalugu ==
Esimesed ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängud toimusid 2000. aastate alguses ja sihtmärgiks olid õllepurgid, mida pidi ümber viskama. Varastes versioonides kasutati viskamiseks näiteks ''puck''&lt;nowiki/&gt;'i (litrikujuliseks löödud õllepurk), palli või keppi. Pärast Saksamaal 1. mail 2006 ühtse pandisüsteemi kehtestamist, mis hõlmas ka õllepurke, muutus ''puck''-variant üha haruldasemaks.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 2005. aastal [[Darmstadt]]is, kus võitis meeskond Dillenburgist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Biancas Blog: Flunkyball |url=https://dieraecherin.blogspot.com/2005/06/so-dass-habe-ich-so-eben-im-internet.html |vaadatud=2025-05-23 |keel=de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=GmbH |eesnimi=Stadtleben |pealkiri=05.08.2006 - 2.Offizielle Flunkyball WM, Sportpark Kranichstein, Darmstadt |url=https://stadtleben.de/darmstadt/kalender/2006/08/05/2-offizielle-flunkyball-wm/ |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=stadtleben.de |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Popkultuuris ==
Saksa ansambli Kraftklub muusikavideos on näha ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängimist.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=KRAFTKLUB |pealkiri=Kraftklub - Blau (official video) |kuupäev=2015-06-18 |url=https://www.youtube.com/watch?v=8yN8VTf6Amc |vaadatud=2025-05-23}}&lt;/ref&gt;

&quot;Flunkyball&quot; on ka paari filmi pealkiri: 
* 2021. aastal valminud USA lühimängufilmi režissöör on Tess Forestieri, rassismiteemat käsitlevas filmis puudutatakse muu hulgas saksa ja araabia keelt rääkivate inimeste kultuuritausta;
* 2023. aastal valminud saksa telemängufilmi režissöör on Alexander Adolph; film kõneleb noorte popkultuurist täiskasvanute maailma astumisest ning mäng esineb seal ainult ühes sümbolistlikus stseenis.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.spielwiki.de/Flunkyball ''Flunkyball''] Spielwikis

[[Kategooria:Õlu]]</text>
      <sha1>c6fkuff2ozd1vs1v429wyhy97431a88</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201593</id>
      <parentid>7201590</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T05:00:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6566" sha1="laylxfm3wytjukujgclney653165q3i" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Fail:Area4-2010-flunkyball_cut.JPG|pisi|300x300px| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mäng festivalil]]
'''''Flunkyball''''' ([ˈflʌŋkiˌbɔːl] või [ˈflʊŋkiˌbal]) ehk '''''bierball'''''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fischhaber |eesnimi=Anna |kuupäev=2010-10-30 |pealkiri=Trinksport Bierball: Rennen, saufen, siegen |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/lebenundlernen/uni/trinksport-bierball-rennen-saufen-siegen-a-725582.html |vaadatud=2025-05-23 |issn=2195-1349}}&lt;/ref&gt; on saksa keeleruumist pärit joomismäng, kus kaks meeskonda võistlevad omavahel vabas õhus asuval väljakul või muruplatsil.

== Mängureeglid ==
[[Fail:Flunky1.gif|pisi| ''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i väljaku joonis. Võistkonnad A ja B paiknevad baasjoonte taga, värav F keskel.]]
Kumbki meeskond seisab ridades teineteise vastas, umbes 10 meetri kaugusel. Meeskondade mängijate arv ei ole ette kirjutatud, kuid tavaliselt on kummaski meeskonnas 3–8 inimest. Iga mängija ees on avatud [[Õlu|õllepudel]] või -purk, mis seisab maas.

Väljakul kahe meeskonna vahel asub sihtmärk – tavaliselt plastpudel, mis on veerandi või poole ulatuses vedelikuga täidetud. Mängijad peavad palli viskama, et tabada pudelit nii, et see ümber kukuks. Meeskond, kelle käes on pall, saab ühe katse sihtmärgi tabamiseks. Kui sihtmärk kukub, võib visanud meeskond alustada õlle joomist – nii palju ja kiiresti kui võimalik.

Vastasmängijad peavad sihtmärgi uuesti püsti panema ja tooma palli tagasi oma joone taha. Niipea kui plats on taastatud, karjuvad nad valjult &quot;Stopp!&quot;, mille peale visanud meeskond peab viivitamatult joomise lõpetama. Kui mõlemad meeskonnad on taas valmis, võib teine meeskond teha oma viske.

Mängu võidab see meeskond, kes jõuab esimesena kõik oma õlled ära juua.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=Guy |kuupäev=2017-05-03 |pealkiri=Flunkyball ist das Festivalspiel auf dem Southside |url=https://www.suedkurier.de/region/linzgau/neuhausen-ob-eck/Flunkyball-ist-das-Festivalspiel-auf-dem-Southside;art372568,9239644 |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=SÜDKURIER Online |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Karistused ==
Võib rakendada karistusi, näiteks kui mängija hakkab enne aega jooma, jätkab joomist pärast “Stopp!” hüüdu või oksendab. Karistada võib ka õlle mahavalamise eest (näiteks kui pudel vahutab üle või kukub ümber). Karistuseks võib olla &quot;karistusõlu&quot;, viskevooru kaotus või lonks vastasmeeskonna kasuks. Mida peetakse rikkumiseks ja kuidas karistatakse, see varieerub piirkonniti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;https://www.uni-muenster.de/FSMI/downloads/page/1081/Flunkyball-Regelwerk-2024.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20210710194230/https://www.chemie.uni-wuerzburg.de/fileadmin/34080000/Party/SS_17_Sommerfeier/Flunkyball_Regeln_2017_Version_3.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20181206001749/https://www.frequency.at/wp-content/uploads/sites/17/Regeln_FQ18_Flunkyball-World-Championship.pdf&lt;/ref&gt;

== Variandid ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i reeglid on piirkonniti erinevad ja sageli lepitakse need kokku alles vooru alguses või isegi mängu ajal. Sihtmärgi kaugus (viske pikkus) võib samuti varieeruda. Mõnel juhul piisab vaid sihtmärgi püstipanekust ja “Stopp!” hüüdmisest, ilma et pall tuleks viia oma joone taha.

Palli asemel võib visata ka plastpudeli või isegi sibula pihta. Õlle asemel võib kasutada ka mittealkohoolseid jooke, nagu limonaad või vesi. Joogikogused on samuti erinevad, kuid enamasti kasutatakse 0,5–1,5-liitriseid pudeleid.

== Populaarsus ==
''Flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängitakse tavaliselt suvel ja rohealadel, näiteks parkides ja aedades. Seda mängitakse sageli ka muusikafestivalidel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See on eriti populaarne üliõpilaste seas ja [[Saksamaa]] ülikoolikultuuris. Näiteks [[Karlsruhe]]s asuv tehnoloogiainstituut korraldab igal aastal ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i meistrivõistlusi.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/groups/419614684759731/&lt;/ref&gt;

Saksamaa suurim ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i turniir toimub igal mais Elmshornis. Huvitaval kombel on ''flunkyball'' tuntud saksakeelsetes riikides, kuid ingliskeelses maailmas praktiliselt mitte.

Suurima ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i vooru maailmarekord püstitati 31. mail 2024 [[Leipzig]]is, kus mängis korraga 1323 inimest. Selles linnas nimetatakse seda mängu ka ''bierball''&lt;nowiki/&gt;'iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olaf |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=MIT BALL UND BIER {{!}} REKORD-INSTITUT für DEUTSCHLAND |url=https://rekord-institut.org/mit-ball-und-bier-leipzig-erzielt-weltrekord/ |vaadatud=2025-05-23 |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt;

== Päritolu ja ajalugu ==
Esimesed ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängud toimusid 2000. aastate alguses ja sihtmärgiks olid õllepurgid, mida pidi ümber viskama. Varastes versioonides kasutati viskamiseks näiteks ''puck''&lt;nowiki/&gt;'i (litrikujuliseks löödud õllepurk), palli või keppi. Pärast Saksamaal 1. mail 2006 ühtse pandisüsteemi kehtestamist, mis hõlmas ka õllepurke, muutus ''puck''-variant üha haruldasemaks.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 2005. aastal [[Darmstadt]]is, kus võitis meeskond Dillenburgist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Biancas Blog: Flunkyball |url=https://dieraecherin.blogspot.com/2005/06/so-dass-habe-ich-so-eben-im-internet.html |vaadatud=2025-05-23 |keel=de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=GmbH |eesnimi=Stadtleben |pealkiri=05.08.2006 - 2.Offizielle Flunkyball WM, Sportpark Kranichstein, Darmstadt |url=https://stadtleben.de/darmstadt/kalender/2006/08/05/2-offizielle-flunkyball-wm/ |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=stadtleben.de |keel=de}}&lt;/ref&gt;

== Popkultuuris ==
Saksa ansambli Kraftklub muusikavideos on näha ''flunkyball''&lt;nowiki/&gt;'i mängimist.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=KRAFTKLUB |pealkiri=Kraftklub - Blau (official video) |kuupäev=2015-06-18 |url=https://www.youtube.com/watch?v=8yN8VTf6Amc |vaadatud=2025-05-23}}&lt;/ref&gt;

&quot;Flunkyball&quot; on ka paari filmi pealkiri: 
* 2021. aastal valminud USA lühimängufilmi režissöör on Tess Forestieri, rassismiteemalises filmis puudutatakse muu hulgas saksa ja araabia keelt rääkivate inimeste kultuuritausta;
* 2023. aastal valminud saksa telemängufilmi režissöör on Alexander Adolph; film kõneleb noorte popkultuurist täiskasvanute maailma astumisest ning mäng esineb seal ainult ühes sümbolistlikus stseenis.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.spielwiki.de/Flunkyball ''Flunkyball''] Spielwikis

[[Kategooria:Õlu]]</text>
      <sha1>laylxfm3wytjukujgclney653165q3i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teodors Zeids</title>
    <ns>0</ns>
    <id>698915</id>
    <revision>
      <id>7201487</id>
      <parentid>6946000</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:59:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maletajana */</comment>
      <origin>7201487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1800" sha1="38xhfn7a2rjg7zooq9zsy1ghs2mv943" xml:space="preserve">'''Teodors Zeids''' (1. august [[1912]] [[Jelgava]] – [[28. juuni]] [[1994]] [[Riia]]) oli [[läti]] ajaloolane ja maletaja.

Ta lõpetas aastal [[1930]] [[Jelgava gümnaasium]]i kuldmedaliga. Aastal [[1940]] lõpetas ta kuldmedaliga ka [[Läti Ülikool]]i filoloogia- ja filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Juba õpingute ajal asus ta tööle – algul Läti Ülikooli raamatukogus, seejärel aastast [[1936]] Läti Materiaalse Kultuuri Instituudis ja aastast [[1937]] ka professor [[Arved Švābe]] juures Läti Konversatsioonisõnaraamatu toimetuses. Ta oli korporatsiooni [[Salgalia]] liige.

Pärast Teist maailmasõda töötas ta aastast [[1946]] Läti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis – ta oli seal sektorijuhataja ja hiljem osakonnajuhataja. Samal ajal, aastatel 1944–1982, oli ta [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] õppejõud. Ta uuris feodalismi teket Lätis ning Läti feodaalajaloo histiograafiat ja allikaid. Aastal [[1951]] avaldas ta monograafia &quot;Feodalism Liivimaal&quot; ja aastal [[1955]] kaitses ta ajalooteaduste kandidaadi dissertatsiooni. Ta on ka raamatute &quot;Feodaalne Riia&quot; (1978, Läti NSV riiklik preemia 1982) ja &quot;Läti NSV ajalugu&quot; (1, 1986) kaasautor. Ta osales [[Johann Christoph Brotze]] teose &quot;Erinevate Vidzeme monumentide, vaatamisväärsuste, müntide, vappide jms kogu&quot; (1, 1992) väljaande ettevalmistamisel.

Teodors Zeids suri [[28. juuni]]l [[1994]] [[Riia]]s. Ta on maetud Lāčupe kalmistule.

Aastal [[2018]], kui Läti NSV KGB agentide toimik avalikustati, selgus, et selles oli ka Zeids.

{{Pooleli|aasta=2025|kuu=august}}

== Maletajana ==

{{JÄRJESTA:Zeids, Teodors}}
[[Kategooria:Läti ajaloolased]]
[[Kategooria:Läti maletajad]]
[[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1912]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>38xhfn7a2rjg7zooq9zsy1ghs2mv943</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mezcal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700613</id>
    <revision>
      <id>7201383</id>
      <parentid>6967506</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:44:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201383</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2884" sha1="32y1vywzlw730fuek4997yu2r9u4os3" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Infokast jook
| nimi         = ''Mezcal''
| logo         = 
| pilt         = Mezcal bottles .jpg
| pildiallkiri = 
| tüüp         = [[destilleeritud alkohoolne jook]]
| kangus       = 40–55%
| tootja       = 
| turustaja    = 
| päritolumaa  = [[Mehhiko]]
| algus        = 17. sajand
| lõpp         = 
| värvus       = läbipaistev või kuldne
| maitse       = magus, puuviljane, suitsune
| koostis      = [[agaav]]
| variandid    = 
| sarnased     = [[tekiila]] &lt;br/&gt; ''[[Acanora]]'' &lt;br/&gt; ''[[Raicilla]]'' &lt;br/&gt; ''[[Pulque]]''
}}
'''''Mezcal''''' on [[Mehhiko]]st pärit [[agaav]]ist valmistatav [[destilleeritud alkohoolne jook]].

Agaav on [[Ameerika]]s endeemne, mujal kasvatatakse neid ilutaimedena. Neid on ligi 200 liiki, ''mezcal''&lt;nowiki/&gt;'i valmistatakse rohkem kui 30 agaavisordist.

Kääritatud agaavijooke, nagu ''[[pulque]]'', valmistasid [[indiaanlased]] juba enne [[Ameerika koloniseerimine hispaanlaste poolt|hispaanlaste saabumist]], kuid ''mezcal''&lt;nowiki/&gt;'i hakati tegema ilmselt pärast filipiinistiilis destillaatorite jõudmist Ameerikasse. Arvatavasti jõudis see tehnika [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaaniasse]] 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses [[filipiinlased|filipiinlastega]] [[Manila galeoon]]idel. Algul kasutati uut tehnoloogiat ''[[Lambanóg|vino de coco]]'' valmistamiseks, kuid Mehhiko [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ranniku indiaanlased hakkasid seda kasutama kääritatud agaavide tegemiseks ning nõnda sündis ''mezcal''. ''Mezcal''&lt;nowiki/&gt;'i valmistatakse agaavi südamikust ehk ''piña''&lt;nowiki/&gt;'st.

Levinuim ''mezcal''&lt;nowiki/&gt;'i sort on [[tekiila]], mida valmistatakse [[tekiila-agaav]]ist.

Umbes 90% Mehhiko ''mezcal''&lt;nowiki/&gt;'ist pärineb [[Oaxaca osariik|Oaxaca osariigist]]. Mehhikos juuakse seda tavaliselt puhtalt ning sellel on tugev suitsune maitse. Jooki eksporditakse aina rohkem, peamiselt [[Jaapan]]isse ja [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]].

Kuigi nimetus on sarnane, ei sisalda ''mezcal'' [[meskaliin]]i ega muid [[psühhedeelikum]]e.

==Vaata ka==
* [[Cocuy]]
* [[Kahlúa]]
* [[Mehhiko õlu]]
* [[Mehhiko köök]]
* [[Mehhiko vein]]
* [[Santiago Matatlán]]

==Kirjandus==
*Bonello, Deborah and Jo Tuckman. &quot;[https://www.theguardian.com/world/video/2014/aug/17/mexico-mezcal-drink-produce-culture-tradition-video Mezcal: the mystical drink with its own culture and tradition – video]&quot;. ''[[The Guardian]]''. Sunday 17 August 2014.
* {{Cite book|title=The complete guide to tequila &amp; mezcal |last1=Desmet |first1=Kobe |first2=Isabel |last2=Boons |year=2016 |publisher=Lannoo Books |isbn=978-94-014-3464-5 |url=https://archive.org/details/completeguidetot0000desm/mode/2up}}
*[https://www.mezcalistas.com/ Mezcalistas: News about the agave spirits world and a database of mezcal brands]

[[Kategooria:Destilleeritud alkohoolsed joogid]]
[[Kategooria:Mehhiko kultuur]]</text>
      <sha1>32y1vywzlw730fuek4997yu2r9u4os3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siimo Jõe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700975</id>
    <revision>
      <id>7201494</id>
      <parentid>7187082</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:32:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201494</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3524" sha1="etle167kq5mroy1b23b8zad7wfdzeb6" xml:space="preserve">'''Siimo Jõe''' ([[14. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[11. august]] [[1996]] Tallinn) oli Eesti arhitekt.

Ta lõpetas [[1941]]. aastal [[Haapsalu Keskkool]]i ja sama aasta suvel mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse.

Pärast sõda õppis ta alates 1946. aastast [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas, instituudi lõpetas 1952. aastal.

Siimo Jõe töötas Tallinnas [[Eesti Projekt]]is ning aastatel 1959–1985 [[Eesti Tööstusprojekt]]is.

==Looming==
*1960, valmis 1970 [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|tehnikakool]] [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 12, [[Tallinn]]
*1969, võistlustöö, II auhind – Niguliste kvartali hoonestuse võistlus (kaasautor [[Mart Kalling]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2639417 &quot;Niguliste kvartali hoonestuse võistluse projekt &quot;Les Arts&quot;, 3. korruse plaan, planšetifoto. II preemia. Arhitektid Mart Kalling ja Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 10961&lt;/ref&gt;
*1971, valmis 1982 [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik raamatukogu]] (kaasautor [[Mart Kalling]] ja [[Kalju Valdre]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2633149 &quot;Tartu Ülikooli Teadusliku raamatukogu hoone projektifoto, 2 perspektiivvaadet. Arhitektid Kalju Valdre, Mart Kalling, Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2878&lt;/ref&gt;
*1973–1981 [[Ilmarine AS|Ilmarise]] hooned [[Mustamäe tee]] 5, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2630944 &quot;Ilmarine tehasehoone administratiivkorpus, hoone vaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2399&lt;/ref&gt;
*1974 haldushoone [[Toompuiestee]] 24, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2634195 &quot;Haldushoone Tallinnas Toompuiestee 24, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 4849&lt;/ref&gt;
*1975 linnavalitsuse hoone [[Tuuslari tänav]] 19, [[Kohtla-Järve]] (kaasautor [[Arda Kullerkupp]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2635285 &quot;Haldushoone Kohtla-Järvel, vaade. Arhitektid Siimo Jõe, Arda Kullerkupp&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 8280&lt;/ref&gt;
*1980–1988, valmis 1990 &quot;Talleksi&quot; insener-laboratoorne korpus (haldushoone) Mustamäe tee 12, Tallinn (kaasautor [[Inga Orav]])
*telefonikeskjaamad:
**[[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 29, [[Tartu]]
**[[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 11, [[Viljandi]]
**[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 193, Tallinn
**[[Endla tänav]] 16, Tallinn
*eramuid (nt [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]] 45, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2629944 &quot;Elamu Nõmmel Nurme 45, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 5118&lt;/ref&gt;)

==Liikmesus==
*1957 [[Eesti Arhitektide Liit]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Oleg Kotšenovski]]. &quot;Jõe, Siimo, arhitekt&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 135

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1989227 &quot;Siimo Jõe (1921-1996). Arhitektide Liidu liikme isiklik toimik&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM _ 4329 Ar 10.1.95
*[https://www.geni.com/people/Siimo-J%C3%B5e/6000000011480352533 Profiil. Geni.com]
*Kalmistute andmekogu Haudi: Siimo Jõe 	15.10.1921 	11.08.1996 	16.08.1996 	Hauaplatsi asukoht teadmata. Tõstamaa kalmistu

{{JÄRJESTA:Jõe, Siimo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tõstamaa kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>etle167kq5mroy1b23b8zad7wfdzeb6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201499</id>
      <parentid>7201494</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:59:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7201499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3575" sha1="mo71swc74ltlreza9x7duptbgcujaxl" xml:space="preserve">'''Siimo Jõe''' ([[14. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[11. august]] [[1996]] Tallinn) oli Eesti arhitekt.

Ta lõpetas [[1941]]. aastal [[Haapsalu Keskkool]]i ja sama aasta suvel mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse.

Pärast sõda õppis ta alates 1946. aastast [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas, instituudi lõpetas 1952. aastal.

Siimo Jõe töötas Tallinnas [[Eesti Projekt]]is ning aastatel 1959–1985 [[Eesti Tööstusprojekt]]is.

==Looming==
*1960, valmis 1970 [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|tehnikakool]] [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 12, [[Tallinn]]
*1969, võistlustöö, II auhind – Niguliste kvartali hoonestuse võistlus (kaasautor [[Mart Kalling]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2639417 &quot;Niguliste kvartali hoonestuse võistluse projekt &quot;Les Arts&quot;, 3. korruse plaan, planšetifoto. II preemia. Arhitektid Mart Kalling ja Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 10961&lt;/ref&gt;
*1971, valmis 1982 [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik raamatukogu]] (kaasautor [[Mart Kalling]] ja [[Kalju Valdre]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2633149 &quot;Tartu Ülikooli Teadusliku raamatukogu hoone projektifoto, 2 perspektiivvaadet. Arhitektid Kalju Valdre, Mart Kalling, Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2878&lt;/ref&gt;
*1973–1981 [[Ilmarine AS|Ilmarise]] hooned [[Mustamäe tee]] 5, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2630944 &quot;Ilmarine tehasehoone administratiivkorpus, hoone vaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2399&lt;/ref&gt;
*1974 haldushoone [[Toompuiestee]] 24, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2634195 &quot;Haldushoone Tallinnas Toompuiestee 24, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 4849&lt;/ref&gt;
*1975 linnavalitsuse hoone [[Tuuslari tänav]] 19, [[Kohtla-Järve]] (kaasautor [[Arda Kullerkupp]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2635285 &quot;Haldushoone Kohtla-Järvel, vaade. Arhitektid Siimo Jõe, Arda Kullerkupp&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 8280&lt;/ref&gt;
*1980–1988, valmis 1990 &quot;Talleksi&quot; insener-laboratoorne korpus (haldushoone) Mustamäe tee 12, Tallinn (kaasautor [[Inga Orav]])
*telefonikeskjaamad:
**[[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 29, [[Tartu]]
**[[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 11, [[Viljandi]]
**[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 193, Tallinn
**[[Endla tänav]] 16, Tallinn
*eramuid (nt [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]] 45, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2629944 &quot;Elamu Nõmmel Nurme 45, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 5118&lt;/ref&gt;)

==Liikmesus==
*1957 [[Eesti Arhitektide Liit]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Oleg Kotšenovski]]. &quot;Jõe, Siimo, arhitekt&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 135

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1989227 &quot;Siimo Jõe (1921-1996). Arhitektide Liidu liikme isiklik toimik&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM _ 4329 Ar 10.1.95
*[https://www.geni.com/people/Siimo-J%C3%B5e/6000000011480352533 Profiil. Geni.com]
*Kalmistute andmekogu Haudi: Siimo Jõe 	15.10.1921 	11.08.1996 	16.08.1996 	Hauaplatsi asukoht teadmata. Tõstamaa kalmistu

{{JÄRJESTA:Jõe, Siimo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tõstamaa kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>mo71swc74ltlreza9x7duptbgcujaxl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201530</id>
      <parentid>7201499</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3575" sha1="p4dncktxcx08q1ex8j5n36h2lw1c3bp" xml:space="preserve">'''Siimo Jõe''' ([[14. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[11. august]] [[1996]] Tallinn) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas [[1941]]. aastal [[Haapsalu Keskkool]]i ja sama aasta suvel mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse.

Pärast sõda õppis ta alates 1946. aastast [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas, instituudi lõpetas 1952. aastal.

Siimo Jõe töötas Tallinnas [[Eesti Projekt]]is ning aastatel 1959–1985 [[Eesti Tööstusprojekt]]is.

==Looming==
*1960, valmis 1970 [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|tehnikakool]] [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 12, [[Tallinn]]
*1969, võistlustöö, II auhind – Niguliste kvartali hoonestuse võistlus (kaasautor [[Mart Kalling]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2639417 &quot;Niguliste kvartali hoonestuse võistluse projekt &quot;Les Arts&quot;, 3. korruse plaan, planšetifoto. II preemia. Arhitektid Mart Kalling ja Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 10961&lt;/ref&gt;
*1971, valmis 1982 [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik raamatukogu]] (kaasautor [[Mart Kalling]] ja [[Kalju Valdre]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2633149 &quot;Tartu Ülikooli Teadusliku raamatukogu hoone projektifoto, 2 perspektiivvaadet. Arhitektid Kalju Valdre, Mart Kalling, Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2878&lt;/ref&gt;
*1973–1981 [[Ilmarine AS|Ilmarise]] hooned [[Mustamäe tee]] 5, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2630944 &quot;Ilmarine tehasehoone administratiivkorpus, hoone vaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 2399&lt;/ref&gt;
*1974 haldushoone [[Toompuiestee]] 24, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2634195 &quot;Haldushoone Tallinnas Toompuiestee 24, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 4849&lt;/ref&gt;
*1975 linnavalitsuse hoone [[Tuuslari tänav]] 19, [[Kohtla-Järve]] (kaasautor [[Arda Kullerkupp]])&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2635285 &quot;Haldushoone Kohtla-Järvel, vaade. Arhitektid Siimo Jõe, Arda Kullerkupp&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 8280&lt;/ref&gt;
*1980–1988, valmis 1990 &quot;Talleksi&quot; insener-laboratoorne korpus (haldushoone) Mustamäe tee 12, Tallinn (kaasautor [[Inga Orav]])
*telefonikeskjaamad:
**[[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 29, [[Tartu]]
**[[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna tänav]] 11, [[Viljandi]]
**[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 193, Tallinn
**[[Endla tänav]] 16, Tallinn
*eramuid (nt [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]] 45, Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2629944 &quot;Elamu Nõmmel Nurme 45, fassaadivaade. Arhitekt Siimo Jõe&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 5118&lt;/ref&gt;)

==Liikmesus==
*1957 [[Eesti Arhitektide Liit]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Oleg Kotšenovski]]. &quot;Jõe, Siimo, arhitekt&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 135

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1989227 &quot;Siimo Jõe (1921-1996). Arhitektide Liidu liikme isiklik toimik&quot;]. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM _ 4329 Ar 10.1.95
*[https://www.geni.com/people/Siimo-J%C3%B5e/6000000011480352533 Profiil. Geni.com]
*Kalmistute andmekogu Haudi: Siimo Jõe 	15.10.1921 	11.08.1996 	16.08.1996 	Hauaplatsi asukoht teadmata. Tõstamaa kalmistu

{{JÄRJESTA:Jõe, Siimo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tõstamaa kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>p4dncktxcx08q1ex8j5n36h2lw1c3bp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuri konstant</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701335</id>
    <revision>
      <id>7201420</id>
      <parentid>7199235</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201420</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5214" sha1="8cmwkl09ek990t0ktjd0ab8l7aojhd9" xml:space="preserve">'''Kuri konstant''' (ing k ''evil invariable'') on näitaja, mis kirjeldab eksitavalt mingit negatiivset sotsiaalset protsessi ja selles osalejaid, sest on konstrueeritud varjatud eesmärgil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-12-09 |pealkiri=Marko Pomerants: osalemise, otsustamise ja kaasatuse võlu ja valu |url=https://arvamus.postimees.ee/1068880/marko-pomerants-osalemise-otsustamise-ja-kaasatuse-volu-ja-valu |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Seda kasutatakse [[Avalik arvamus|avaliku arvamuse]] mõjutamiseks, pahatihti hirmutamiseks. Levib sageli [[Ajakirjandus|ajakirjanduse]] abil.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jõhker tädibisness: meiega manipuleeritakse nii, et arugi ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32433413/johker-tadibisness-meiega-manipuleeritakse-nii-et-arugi-ei-saa |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

[[Mõiste]] võttis kasutusele [[õiguspsühholoog]] [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] 2010. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EAP - Trames Publications |url=https://kirj.ee/trames-publications/ |vaadatud=2025-09-20 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Akadeemia ; 7 (256) 2010-07 {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104158/162425/page/6 |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-08-15 |pealkiri=Paarist konstandist inimarengu skaalal |url=https://www.sirp.ee/paarist-konstandist-inimarengu-skaalal/ |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; 

== Mõiste kasutamine ==
Kuri konstant pseudonäitajana moonutab tegelikkust, tekitab [[Infomüra|müra]] ja loob olukorrast vale ettekujutuse. Eestit iseloomustavate kurjade konstantide pideva kasutamise üks eesmärke on luua ja kinnistada üldpilt, mis kujutab jätkusuutmatut, kõiksuguste [[Sotsiaalsed probleemid|sotsiaalsete probleemide]] käes lõputult kannatavat riiki, kahjustades sealjuures riigi [[reputatsioon|mainet]] ning vähendades ühiskondlikku usaldust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Erik Moora: Eesti inimesed ei vaesu. Ebavõrdsus ei kasva. Keskklass ei hääbu. Need on kurjad konstandid ja nurjatud narratiivid, millest peame lahti saama |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120403103/erik-moora-eesti-inimesed-ei-vaesu-ebavordsus-ei-kasva-keskklass-ei-haabu-need-on-kurjad-konstandid-ja-nurjatud-narratiivid-millest-peame-lahti-saama |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; Majandusteadlase [[Enn Listra]] hinnangul kahjustab näiteks eksitav [[Vaesus|vaesuse]] süvenemise ajakirjanduslik võimendamine Eesti [[Ettevõtluskeskkond|ettevõtluskeskkonda]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Enn Listra, TalTechi emeriitprofessor {{!}} |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Enn Listra: vaesusnäitajate kunstlik võimendamine lõhub ettevõtluskeskkonda |url=https://www.err.ee/1609886608/enn-listra-vaesusnaitajate-kunstlik-voimendamine-lohub-ettevotluskeskkonda |vaadatud=2025-12-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Konstantide levitamist võivad alustada varjatud [[Huvirühm|huvirühmad]], edasi võib levitada ajakirjandus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Näited ==

=== 2010. aastatel ===

* Vene kodanikke Eestis on 100 000&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* Eestis on 10 000 [[AIDS|AIDSI]] haigestunut&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* Eestis 500 [[Pedofiilia|pedofiili]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* 2000–3000 kodutut&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kõre |eesnimi=Jüri |kuupäev=2011 |pealkiri=Kas saame kodutuse kui sotsiaalprobleemi lahendada? |url=https://tai.ee/sites/default/files/2021-03/130683056661_sotsiaaltoo_2011_02.pdf |vaadatud=20. september 2025 |väljaanne=Sotsiaaltöö |lehekülg=33}}&lt;/ref&gt;

* 130 000 Eestist lahkunud inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=130 000 väljarännanut: vassimine või rumalus? |url=https://www.ohtuleht.ee/400093/130-000-valjarannanut-vassimine-voi-rumalus |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

=== 2020. aastatel ===

* Eesti rahvas vaesub kõrgete maksude ja kiire [[Inflatsioon|inflatsiooni]] tõttu&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* Ebavõrdsus Eestis pidevalt kasvab ja on väga suur, see on Euroopa suurim. Vahe vaeste ja rikaste vahel paisub pidevalt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=Uuring: varaline ebavõrdsus pole Eestis aastatega suurenenud |url=https://www.err.ee/1610028829/uuring-varaline-ebavordsus-pole-eestis-aastatega-suurenenud |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

* Eesti on langenud Euroopa suurima vaesusega riikide sekka&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* Eesti pered ei saa endale enam toitu lubada, rääkimata muudest hüvedest. [[Keskklass]] hääbub&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* Regionaalne ebavõrdsus Eestis pidevalt kasvab, [[Regionaalpoliitika|regionaalpoliitikat]] Eestis pole või on see täielikult läbi kukkunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[statistika]]
* [[retoorika]]
* [[infosõda]]
* [[õela maailma sündroom]]
* [[Gini koefitsient]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/olukorrast-riigis-olukorrast-riigis-08-08-10 Olukorrast Riigis 08. oktoober 2010]

[[Kategooria:Ajakirjandus]]
[[Kategooria:Politoloogia]]
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]</text>
      <sha1>8cmwkl09ek990t0ktjd0ab8l7aojhd9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>M72 LAW</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704575</id>
    <revision>
      <id>7201387</id>
      <parentid>7024844</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201387</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3816" sha1="ddigla08yjb5oqdsrx00tjqhjtcy0v6" xml:space="preserve">:''Mitte segi ajada [[NLAW]]-ga.''
{{Infokast relv
| nimi                = M72 LAW
| pilt                = 66 kertasinko 75.JPG
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
| tüüp                = [[raketiheitja]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 1963–
| kasutajad           = ''[[M72 LAW#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 
| tootja              = [[Nammo]] ([[Norra]]) &lt;br/&gt; [[Makine ve Kimya Endüstrisi]] ([[Türgi]])
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 1963–1980 &lt;br/&gt; 2004–
| toodetud            = 
| variandid           = 
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    =  
| kaal                = 2,5–3,6 kg
| pikkus              = 881 mm (laetult)
| detaili_pikkus      = 
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            = 
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 66 mm
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 145–200 m/s
| laskeulatus         = 200–220 m
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
}}
'''M72 LAW''' ([[inglise keel]]es ''Light Anti-Tank Weapon'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[tankitõrje]]relv. See on 66-millimeetrise kaliibriga, ühelasuline ja juhitamatu.

Selle võtsid 1963. aastal oma põhiliseks jalaväe tankitõrjerelvaks nii [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalavägi]], maaväes asendati sellega vintpüssigranaat [[M31 HEAT (vintpüssigranaat)|M31 HEAT]] ja raketiheitja [[Bazooka|M20A1 Super Bazooka]]. Hiljem võttis LAW' kasutusele ka [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|õhuvägi]], kus selle eesmärk oli osaleda baaside kaitses.

1980. aastate alguses taheti M72 LAW asendada raketiheitjaga [[FGR-17 Viper]], kuid [[USA Kongress|Kongress]] tühistas selle plaani ning kasutusele võeti hoopis [[Rootsi]] päritolu [[AT-4]]. LAW-ga sarnased relvad on näiteks Rootsi [[Miniman]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] SARPAC.

==Kasutajad==
* {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
* {{pisilipp|Argentina}}
* {{pisilipp|Austraalia}}
* {{pisilipp|Austria}}
* {{pisilipp|Belgia}}
* {{pisilipp|Brasiilia}}
* {{pisilipp|Colombia}}
* {{pisilipp|Egiptus}}
* {{pisilipp|El Salvador}}
* {{pisilipp|Filipiinid}}
* {{pisilipp|Gruusia}}
* {{pisilipp|Hispaania}}
* {{pisilipp|Holland}}
* {{pisilipp|Iisrael}}
* {{pisilipp|Iraak}}
* {{pisilipp|Itaalia}}
* {{pisilipp|Jaapan}}
* {{pisilipp|Jeemen}}
* {{pisilipp|Kanada}}
* {{pisilipp|Kosovo}}
* {{pisilipp|Kreeka}}
* {{pisilipp|Kõrgõzstan}}
* {{pisilipp|Küpros}}
* {{pisilipp|Leedu}}
* {{pisilipp|Luksemburg}}
* {{pisilipp|Lõuna-Korea}}
* {{pisilipp|Malaisia}}
* {{pisilipp|Maroko}}
* {{pisilipp|Mehhiko}}
* {{pisilipp|Norra}}
* {{pisilipp|Poola}}
* {{pisilipp|Portugal}}
* {{pisilipp|Rumeenia}}
* {{pisilipp|Somaalia}}
* {{pisilipp|Soome}}
* {{pisilipp|Suurbritannia}}
* {{pisilipp|Süüria}}
* {{pisilipp|Taani}}
* {{pisilipp|Taiwan}}
* {{pisilipp|Tai}}
* {{pisilipp|Türgi}}
* {{pisilipp|Tšiili}}
* {{pisilipp|Ukraina}}
* {{pisilipp|Uus-Meremaa}}
* {{pisilipp|Vietnam}}

===Endised===
* {{flagicon image|Bandeira da FNLA.svg}} [[Angola Rahvuslik Vabastusrinne|FNLA]]
* {{pisilipp|Hiina}}
* {{pisilipp|Kambodža}}
* {{pisilipp|Lõuna-Vietnam}}

==Vaata ka==
* [[Mk 153 Shoulder-Launched Multipurpose Assault Weapon]]
* [[C-90 Instalaza]]
* [[M80 Zolja]]
* [[Panzerfaust 3]]
* [[RPG-18]]
* [[RPG-22]]
* [[RPG-26]]
* [[RPG-76 Komar]]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]]
[[Kategooria:Tankitõrjeraketid]]</text>
      <sha1>ddigla08yjb5oqdsrx00tjqhjtcy0v6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agaavisiirup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705437</id>
    <revision>
      <id>7201427</id>
      <parentid>7170991</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:32:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201427</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7186" sha1="s21gsdsp8fg1j9swj2dswqyrrm7l3qz" xml:space="preserve">[[Fail:Vegan Agave Maple Syrup (4106720135).jpg|pisi|paremal|Agaavisiirup]]'''Agaavisiirup''' on taimse päritoluga magustaja, mida kasutatakse toiduvalmistamisel mee ja suhkru asemel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Agaavisiirup - tervislik alternatiiv suhkrule |url=https://www.looduspere.ee/blogi/agaavisiirup-tervislik-alternatiiv-suhkrule/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad |keel=et}}&lt;/ref&gt; Seda saadakse agaavikaktuse mahlast, eelkõige sinisest agaavist (''Agave tequilana'').&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Agavendickensaft |url=https://raevoluz.com/lexikon/agavendicksaft/ |vaadatud=18. novembril 2025 |väljaanne=Raevoluz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Asteegid]] ja [[Maiade tsivilisatsioon|maiad]] kasutasid agaavisiirupit nii toidus kui ka ravimites, samuti ohverdati seda jumalatele. Hiljem hakati seda kasutama mee ja suhkru asemel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Agaaviliigid ja levikuala ==
[[Fail:Asparagales - Agave tequilana - 5.jpg|pisi|paremal|Sinine agaav (''Agave tequilana'')]]Agaavitaimed kuuluvad agaavi perekonda (''Agave''), mis kuulub aspariliste (''Asparagaceae'') sugukonda.''&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Saraiva |eesnimi=Ariana |perekonnanimi2=Carrascosa |eesnimi2=Conrado |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=Fernando |perekonnanimi4=Raheem |eesnimi4=Dele |perekonnanimi5=Raposo |eesnimi5=António |kuupäev=2022-06-08 |pealkiri=Agave Syrup: Chemical Analysis and Nutritional Profile, Applications in the Food Industry and Health Impacts |url=https://www.mdpi.com/1660-4601/19/12/7022 |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=12 |lehekülg=7022 |doi=10.3390/ijerph19127022 |issn=1660-4601}}&lt;/ref&gt;'' Looduses leidub üle 200 agaaviliigi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Agaavitaimed kasvavad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas, [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]] ning [[Mehhiko]]s [[Jalisco osariik|Jalisco]], [[Nayariti osariik|Nayariti]], [[Michoacáni osariik|Michoacáni]] ja [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] osariigis. Nad vajavad kasvuks toitainerikast mulda ning kuiva ja sooja keskkonda, kus temperatuur jääb vahemikku 20–30 °C.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Agaavisiirupi tootmiseks on sobivamaid liigid sinine agaav ehk ''Agave tequilana'' ja ''Agave salmiana.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-08 |pealkiri=Agaav katab, toidab ja joovastab |url=https://maaelu.postimees.ee/4432727/agaav-katab-toidab-ja-joovastab |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}&lt;/ref&gt;''

Sinisest agaavist valmistatakse ka [[Tekiila|tekiilat]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Agave nectar nutrition: calories, carbs, GI, protein, fiber, fats |url=https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001081957/https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisaeg=2023-10-01 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Food Struct |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

== Siirupi valmistamine ==
Agaavisiirupit toodetakse peamiselt Mehhikos. Agaavitaimed valmivad pärast seitse kuni kümme aastat kasvamist, seejärel lõigatakse taimelt lehed ning eemaldatakse selle süda ehk ''piña''. ''Piña'' purustatakse ja jahvatatakse, et taimemahla kätte saada. Saadud mahl kurnatakse mitu korda, kuni see muutub puhtaks. Järgmisena mahla kuumutatakse, mille käigus vesi aurustub ning vedelik muutub siirupitaoliseks. Kui siirup on piisavalt paksenenud, siis jahutatakse see maha. Pärast seda siirup pakendatakse ja tehakse kvaliteedikontroll. Eduka kontrolli järel läheb agaavisiirup müüki.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Konsistents ja toiteväärtus ==
Agaavisiirup koosneb [[Süsivesinikud|süsivesikutest]] (76%), veest (23%) ja muudest toitainetest (vähem kui 1%).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;  

100 grammi agaavisiirupi energiasisaldus on 310 kcal (1297 kJ). See sisaldab 76,4 grammi süsivesikuid, 22,9 grammi vett, 0,5 grammi [[Rasvad|rasvu]], 0,1 grammi [[Valgud|valke]] ja 0,2 grammi muid aineid.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Agave (syrup) |url=https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250712062541/https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisaeg=2025-07-12 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=glycemic-index.net |keel=en |url-olek=töötab}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Glükeemiline indeks ja -koormus - Diabeedikeskus |keel=et-EE |väljaanne=Diabeedikeskus |url=https://www.kliinikum.ee/diabeet/toitumine-2/glukeemiline-indeks-ja-koormus/ |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; Siirup sisaldab ka [[antioksüdant]]e.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Agaavisiirupi süsivesikutest moodustab suure osa suhkur. 100 grammi siirupi kohta sisaldab see 68 grammi [[Suhkur|suhkruid]], 0,2 grammi kiudaineid ja 8,1 grammi muid süsivesikuid. Suhkrutest umbes 82% on [[fruktoos]] ja 18% [[glükoos]], mis tähendab, et 100 grammi siirupit sisaldab ligikaudu 56 grammi fruktoosi ja 12 grammi glükoosi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Siirup sisaldab väikeses koguses [[mineraal]]e, näiteks [[kaalium]]i (neli milligrammi), [[naatrium]]i (neli milligrammi), [[kaltsium]]i (üks milligramm), [[magneesium]]i (üks milligramm), [[fosfor]]it (üks milligramm), [[raud]]a (0,09 milligrammi) ja [[tsink]]i (0,01 milligrammi).''&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;'' 

Vitamiinidest leidub agaavisiirupis [[C-vitamiin|C-vitamiini]], B-vitamiine ([[B3-vitamiin|B&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;]], [[B6-vitamiin|B&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;]], [[B2-vitamiin|B&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]], [[B1-vitamiin|B&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;]]), [[E-vitamiin|E-vitamiini]], [[folaat|folaati]], [[K-vitamiin|K-vitamiini]] ja [[A-vitamiin|A-vitamiini]].''&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;''&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 

==== Glükeemiline indeks ====
Glükeemiline indeks (GI) näitab, kuidas toidus leiduvad süsivesikud mõjutavad veresuhkru taseme tõusu pärast söömist.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Väike glükeemiline indeks tähendab, et [[Veresuhkur|veresuhkru]] tase tõuseb aeglasemalt.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Agaavisiirupi glükeemiline indeks on suure fruktoosisisalduse pärast paljude teiste suhkrute ja magustajate omast väiksem. Selle GI on umbes 15, mis tähendab, et siirup imendub aeglasemalt ega tõsta veresuhkru taset kiiresti. Seega võib agaavisiirup olla mõnele diabeediga inimesele alternatiivne magustaja, sest see vähendab veresuhkru kõikumist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Kasutusvõimalused ==
[[Fail:15-09-26-RalfR-WLC-0131.jpg|pisi|Tekiila|195x195px]]Üks supilusikatäis agaavisiirupit võib asendada umbes 100 grammi suhkrut. See sobib tänu taimsele päritolule ka [[Veganlus|veganitele]], näiteks mee asemel kasutamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Agaavisiirupiga saab magustada jooke, nagu [[kohv]], tee ja [[Kokteil|kokteilid]]. Seda kasutatakse ka küpsetistes, näiteks [[Kook|kookides]], ning magustoitudes, nagu pudingud. Siirup sobib kastmete, [[Marinaad|marinaadide]] ja [[Puuvili|puuvilja]]&lt;nowiki/&gt;salatite maitsestamiseks. Samuti võib seda lisada [[Müsli|müslile]] ja [[Jogurt|jogurtile]] või kasutada [[Pannkook|pannkookide]] ja [[Jäätis|jäätise]] lisandina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Toiduained]]</text>
      <sha1>s21gsdsp8fg1j9swj2dswqyrrm7l3qz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7201413</id>
      <parentid>7201316</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T14:53:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201413</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76434" sha1="0bls1p5hzaa6ll7crddzikihk9q4lqw" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>0bls1p5hzaa6ll7crddzikihk9q4lqw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201497</id>
      <parentid>7201413</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:51:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76439" sha1="ftig8fx1xsuvmoi0ljvrn8zjwm8gih9" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>ftig8fx1xsuvmoi0ljvrn8zjwm8gih9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201503</id>
      <parentid>7201497</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:32:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76523" sha1="boeccwmwpo4nk6ue7kuooih2s31hvmk" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>boeccwmwpo4nk6ue7kuooih2s31hvmk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201529</id>
      <parentid>7201503</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:24:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76584" sha1="rsn1zdscczwnm30o106i8gabyajkfz8" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>rsn1zdscczwnm30o106i8gabyajkfz8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201626</id>
      <parentid>7201529</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T07:14:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76656" sha1="80x2j1wdfgd51hm7shobimpqpy243w3" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>80x2j1wdfgd51hm7shobimpqpy243w3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201772</id>
      <parentid>7201626</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:18:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76713" sha1="pnd82smv9xzoguksjymgbaruwh78jve" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>pnd82smv9xzoguksjymgbaruwh78jve</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201773</id>
      <parentid>7201772</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:19:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7201773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76728" sha1="2if2d0usg2dpo9xs0a010gcme81alqy" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>2if2d0usg2dpo9xs0a010gcme81alqy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haralds Biezais</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706918</id>
    <revision>
      <id>7201486</id>
      <parentid>7054426</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:57:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4625" sha1="nufm14vi3780faerz7vm4cajxzd7oi3" xml:space="preserve">'''Haralds Teodors Biezais''' (10. juuli [[1909]] [[Lestene]] – [[18. mai]] [[1995]] [[Stockholm]]) oli läti luterlik pastor ja teoloog, teoloogiadoktor (1939). Filosoofiadoktor (1955), [[Uppsala ülikool]]i filosoofiateaduskonna religiooniajaloo professor (1961), külalisprofessor ka [[Turu]] ja [[Bonni ülikool]]is. Läti mütoloogia uurija ja ajaloolane.

Ta sündis aastal [[1909]] [[Lestene kihelkond|Lestene kihelkonnas]] [[Kuramaa kubermang]]us. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal läks perekond põgenikena [[Vidzeme kubermang]]u. Aastal [[1917]] asus ta õppima [[Ape]] kooli, kuid pärast [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist naasis ta aastal [[1918]] koos perega Lestenesse, kus ta aastal 1919 koos perega Lestenesse, kuid pärast [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist naasis ta aastal 1918 jätkas õpinguid Džūkste ja Pienava kihelkonnakoolides, seejärel Džūkste teise astme algkoolis (1921–1923) ja Tukumsi keskkooli reaalosakonnas (1923–1927). Aastal [[1927]] alustas ta õpinguid Läti Ülikooli loodusteaduste teaduskonna matemaatika osakonnas ning kuulas loenguid Läti Ülikooli teoloogiateaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas. Aastal [[1928]] läks ta üle teoloogiateaduskonda ja jaanipäeval [[1930]] pidas ta [[Lestene kirik]]us oma esimese jutluse.

Pärast õpingute lõpetamist ordineeriti ta oktoobris 1932 [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik|Läti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Gramzda kogudus]]e pastoriks. 1934. aastal kuulas ta [[Zürichi Ülikool]]is [[Carl Gustav Jung]]i loenguid ja esitas Läti Ülikoolile teoloogiakandidaadi kraadi saamiseks oma teadustöö &quot;Kultuuri ja religiooni probleem R. Eukeni filosoofias&quot;. Aastal 1936 lõpetas ta õpingud [[Strasbourgi Ülikool]]is. Aastal 1939 kaitses ta teoloogiadoktori väitekirja &quot;Biotsentriliste ja kristlike eetiliste põhimõtete võrdlus ja hindamine&quot;, 1940. aasta mais pidas ta näidisloengu &quot;Kas dogmad on igavesed?&quot; ja asus tööle Läti Ülikoolis eradotsendina. 

Pärast Läti okupeerimist ja annekteerimist vallandati ta ametikohalt [[22. august]]il [[1940]] ja ta kolis aastal [[1941]] [[Mežotne kihelkond]]a. [[Saksa okupatsioon Lätis|Saksa okupatsiooni ajal]], 1942. aasta sügissemestril, kuulas ta [[Läti Ülikool]]i filoloogia- ja filosoofiateaduskonna filosoofiaosakonna professor [[Teodors Celms]]i loenguid. Aastal 1943 ilmus tema raamat &quot;Kristlus ajastute muutustes&quot;. Ta pidas Riia Ülikooli teoloogiakoolis loenguid religioonifilosoofiast ja eetika ajaloost.

Teise maailmasõja lõpus saabus ta 1944. aasta oktoobris koos naise ja tütrega põgenikelaevaga [[Gotland]]ile. 1945. aastal asus ta tööle [[Uppsala Ülikool]]i süstemaatilise teoloogia osakonna assistendina ja jätkas samas ülikoolis filosoofiaõpinguid. 1948. aastal sai ta filosoofiakandidaadi kraadi, 1952. aastal filosoofiamagistri kraadi ja 1953. aastal filosoofialitsentsiaadi kraadi. Elatise teenimiseks töötas Biezais aastatel 1949–1953 paralleelselt õpingutega õpetajana mitmes Rootsi keskkoolis ja gümnaasiumis. 1955. aastal kaitses ta Uppsala ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga &quot;Muistsete lätlaste peamised jumalannad&quot; (Die Hauptgöttinnen der alten Letten) ning valiti Uppsala ülikooli filosoofiateaduskonna religiooniloo dotsendiks, 1958. aastal erakorraliseks professoriks ja 1961. aastal professoriks. 1961. aastal avaldas ta raamatu &quot;Jumalakuju läti rahvausundis&quot; (Die Gottesgestalt der lettischen Volksreligion) ja 1972. aastal raamatu &quot;Muistsete lätlaste taevaste jumalate perekond&quot; (Die himmlische Götterfamilie der alten Letten). Ta oli ka [[Åbo Akademi]] professor (1970–1977), pidas loenguid üliõpilastele [[Turu Ülikool]]is (1971–1972) ja [[Bonni Ülikool]]is (1975–1976). Ta oli kaastööline entsüklopeediale &quot;Religioon minevikus ja olevikus&quot; (Die Religion in Geschichte und Gegenwart) ning tema artikleid Balti religioonide kohta leiab Encyclopedia Britannicast. Pärast pensionile jäämist 1980. aastal pühendus professor ta memuaaride ja mõtiskluste kirjutamisele 20. sajandi Läti ajaloo teemadel ning avaldas Läti ajakirjanduses ühiskonnale olulisi teemasid käsitlevaid käsitlusi. 1990. aastal andis [[Helsingi Ülikool]] talle audoktori kraadi. Tema elu lõpul ilmusid kaks tema uurimust Teise maailmasõja ajaloost Lätis: &quot;Kurelased – rahvusliku vastupanu tunnistajad&quot; ja &quot;Läti Risti all. Võõrad härrad – oma rahvas&quot;.


{{JÄRJESTA:Biezais, Haralds}}
[[Kategooria:Läti teoloogid]]
[[Kategooria:Läti luteriusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1995]]</text>
      <sha1>nufm14vi3780faerz7vm4cajxzd7oi3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaotis (Malaisia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710572</id>
    <revision>
      <id>7201390</id>
      <parentid>7101854</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:50:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201390</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1659" sha1="msgap41mbxgucu2ceuf8bb96e1prcqc" xml:space="preserve">'''Jaotis''' ([[malai keel]]es ''bahagian'', [[inglise keel]]es ''division'') on [[Ida-Malaisia]] [[Osariik (Malaisia)|osariikide]] [[Sabahi osariik|Sabahi]] ja [[Sarawaki osariik|Sarawaki]] peamine [[Osariik (Malaisia)|halduslik allüksus]].

Jaotis on jagatud [[Ringkond (Malaisia)|ringkondadeks]]. See on teistmoodi kui [[Lääne-Malaisia]]s, kus ringkonnad on üldiselt osariigi peamised halduslikud allüksused. Jaotist juhib resident (malai keeles ''pegawai residen'', inglise keeles ''resident'').

Kokku on [[Ida-Malaisia]]s 17 jaotist.

Sarawakis on 12 jaotist. Varem oli seal 5 jaotist, mis olid nummerdatud ühest viieni. Praegu{{millal}} on jaotis nimetatud selle suurima ringkonna pealinna järgi, näiteks [[Kuchingi jaotis]] (malai keeles ''Bahagian Kuching'', inglise keeles ''Kuching Division'') on jagatud kolmeks ringkonnaks ning jaotise nimi pärineb suurimast [[Kuchingi ringkond|Kuchingi ringkonnast]].

Sabahis on 5 jaotist. Kolm jaotist on nimetatud selle suurima ringkonna pealinna järgi, näiteks [[Sandakani jaotis]] (malai keeles ''Bahagian Sandakan'', inglise keeles ''Sandakan Division'') on jagatud kuueks ringkonnaks ning jaotise nimi pärineb suurimast [[Sandakani ringkond|Sandakani ringkonnast]].

Kahel jaotisel on erinimetus: [[Lääneranniku jaotis]]e (malai keeles ''Bahagian Pantai Barat'', inglise keeles ''West Coast Division'') pealinn on jaotise suurimast [[Kota Kinabalu ringkond|Kota Kinabalu ringkonnast]] ja [[Sisejaotis]]e (malai keeles ''Bahagian Pedalaman'', inglise keeles ''Interior Division'') pealinn on jaotise suurimast [[Keningau ringkond|Keningau ringkonnast]].

[[Kategooria:Malaisia haldusjaotus]]</text>
      <sha1>msgap41mbxgucu2ceuf8bb96e1prcqc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaydes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710977</id>
    <revision>
      <id>7201734</id>
      <parentid>7106056</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:37:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8140" sha1="gdc8odl0bowxz8bz6i8ltj9upj4jju3" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = Jaydes
| pilt = Jaydes November 2025 Mugshot.png
| pildiallkiri = Jayden Yen Dumont (2025)
| sünninimi = Jayden Yen Dumont
| alias = {{hlist|Yen|Evvls|Mandy|Heartkimi|Nunya|Saint!}}
| sünniaeg = {{Birth date and age|2006|2|24}}
| stiil = {{hlist|[[Hip hop]]|[[Trap music|trap]]|[[plugg]]|[[Rokkmuusika|rokk]]|[[Contemporary R&amp;B|R&amp;B]]|}}
}}
'''Jayden Yen Dumont''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[2006]] [[Pompano Beach]]is, [[Florida]]s), paremini tuntud kui '''Jaydes''' (kirjutatud väikeste tähtedega), on Ameerikast pärit räppar, laulja, produtsent ja laulukirjutaja. Ta saavutas populaarsuse underground-hiphop stseenis 2020. aastate alguses [[sotsiaalmeedia]] kaudu.

Dumont hakkas muusikat kirjutama pärast seda, kui ta keskkoolis veebipõhisele õppele üle läks, ning peagi pärast seda alustas ta oma muusikukarjääri [[SoundCloud|SoundCloudis]] nime Evvls all.. Dumont andis välja oma läbimurdelise EP ''&quot;Romanticism'' &quot; (2022) ''ja'' hiljem oma esimese stuudioalbumi ''&quot;Ghetto Cupid'' &quot; (2023).

== Isiklik elu ==
Dumonti isa oli [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] artist. Lapsena oli oma vanematelt kuulanud selliseid artiste nagu [[Erykah Badu]] .&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Pierre|first=Alphonse|url=https://pitchfork.com/thepitch/florida-high-schooler-jaydes-makes-unbothered-rap-thats-true-to-the-teenage-experience/|title=Florida High-Schooler jaydes Makes Unbothered Rap That's True to the Teenage Experience|website=Pitchfork|date=October 7, 2022|access-date=April 13, 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta oli üles kasvanud muusikakirglikult ning hakkas muusikat mängima ja kirjutama. Ta võttis [[Klaver|klaveritunde]] algkoolis ja hiljem teismeeas ning mängis [[Jalgpall|jalgpalli]] kuni ta oli 13 aastat vana.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Jaydes hakkas muusikat välja andma ja kogus populaarsust SoundCloudis.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite web|last=Lane|first=Vincent|url=https://audibletreats.com/rich-amiri_pr15/|title=Rich Amiri Announces Tour as &quot;One Call&quot; Continues to Climb Charts|website=Audible Treats|date=March 6, 2024|access-date=April 18, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; 16-aastaselt lõpetas ta keskkooli ja läks üle veebiõppele, et hakata muusikat looma.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Muusika karjäär ==

=== 2019–2021: Karjääri algus ===
Intervjuus koos Masked Gorilla väitis Dumont, et alustas muusika loomist 2019. aastal, väites, et salvestas enda muusikat [[Audacity|Audacitys]], &lt;ref name=&quot;:122&quot; /&gt; mida ta on sellest ajast alates FL Studios salvestanud, miksinud ja produtseerinud.&lt;ref name=&quot;:122&quot; /&gt; 2020. aastal hakkas Jaydes muusikat [[SoundCloud|SoundCloudi]] üles panema nime &quot;evvls&quot; all.&lt;ref name=&quot;:62&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Tema singlid &quot;Highschool&quot;, &quot;Vivienne&quot;, ''&quot;'' Trust Issues&quot;, &quot;South&quot; ja &quot;Clueless&quot; saavutasid hiljem talle tähelepanu platvormil.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:142&quot; /&gt; &quot;evvls&quot; nime all on ta tuntud enamasti oma pehme vokaali ja PluggnB žanri populariseerimise poolest 2021. aastal.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; 31. detsembril 2021 pani Jaydes välja oma lühialbumi (EP) ''!?'' (2021).

=== 2022: ''Romanticism &amp; Heartpacing'' ===
30. aprillil 2022 andis Jaydes välja oma neljaloolise stuudio-EP &quot;''Romanticism&quot;'' . Projekti võeti positiivselt vastu, kuulajad kiitsid projekti ingli sugused vokaalid, [[Akustiline kitarr|akustilise kitarrimängu]] ja tema PluggnB kõla eest. Kuna EP oli lühikene hakkasid kuulajad kritiseerima projekti, sarnaselt tema eelmisele EP-le &quot; ''!?&quot;'' . 2022. aasta augustis &lt;ref name=&quot;:143&quot;&gt;{{Cite news|last=Pearce|first=Sheldon|url=https://www.npr.org/2022/09/29/1125901840/heat-check-9-27-22-stormzy-glorilla-cardi-b-sir|title=Heat Check Roundup: Stormzy, GloRilla and Cardi B, SiR and more|work=NPR|date=September 29, 2022|access-date=August 28, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; andis Jaydes välja omaenda produtseeritud (EP) &quot; ''Heartpacing&quot; ,'' &lt;ref name=&quot;:112&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt; mis saavutas märkimisväärse populaarsuse ja mida peeti tema karjääri pöördepunktiks.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt; EP kallal töötades selgitas ta, et &quot;ma lihtsalt proovisin teha muusikat selle põhjal, kuidas ma ennast tunnen&quot;. Üheksaloolisel EP-l on võimalik kuulda ka teisi artiste underground-muusikast, nagu Riovaz ja Rich Amiri .

=== 2023–2024: ''Ghetto Cupid, Bipolar, Count Up Dracula, Panic'' ===
 
16. augustil 2023 andis Jaydes välja oma debüütstuudioalbumi „ ''Ghetto Cupid”'' &lt;ref name=&quot;:102&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt;, kus esimene lugu nimega „ Rose ”, kogus populaarsust &lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt; ja sai häid arvustusi. Pitchforki kriitik meenutas, et „projekt ühendab erinevaid osasi pluggist [[Shoegaze|shoegaze'i]] ja [[Punk rock|emoballaadini]] ”, „See on segane, aga enamasti toimib.” &lt;ref name=&quot;:152&quot; /&gt; Samal ajal kirjutas ''The Summit Pinnacle'i'' , et „See pole täiuslik, aga üha üleküllastunud ja ühetaolise muusika ajastul on sellised albumid nagu „Ghetto Cupid” värske õhu hingus.” &lt;ref name=&quot;:322&quot; /&gt; Sama aasta augustis laaditi SoundCloudi üles tema esimene „Mandy” all ilmunud kaheksalooline EP nimega „girlypunk”. 2023. aasta detsembris ilmus tema singel ''„belikeme?”.'' (ilmus Evvlsi nime all) nimetas [[The New York Times]] 2023. aasta parimate lugude hulka.&lt;ref name=&quot;nyt2&quot; /&gt;

Jaydes hakkas järjepidevalt muusikat välja panema 2024. aastal, keskendudes peamiselt vaba kitarrimängule, avaldades seda muusikat SoundCloudis Mandy all.&lt;ref name=&quot;:153&quot; /&gt; 13. aprillil andis Jaydes SoundCloudis välja 6-loolise EP ''&quot;Bipolar&quot;'' ja laadis selle hiljem 8. mail üles ülejäänudele platvormidele (nt. [[Spotify]]). 2024. aasta suvel muutus tema muusikastiil drastiliselt ja pühendus peamiselt [[Punk rock|punkile]] .&lt;ref name=&quot;fader2&quot; /&gt; 19. juulil 2024 andis ta välja oma teise stuudioalbumi &quot; ''Count Up Dracula&quot;'', &lt;ref name=&quot;pitchfork22&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:82&quot; /&gt; mis debüteeris tema uue punkroki kõlaga. 31. oktoobril 2024 andis ta välja järje-EP &quot; ''Panic&quot;'', &lt;ref name=&quot;pitchfork22&quot; /&gt; mille kohta ta intervjuus väitis, et salvestas selle materjali otse stuudios.&lt;ref name=&quot;:123&quot;&gt;{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=b4f105c5454|title=Jaydes Interview - Masked Gorilla Podcast|date=June 24, 2024|last=Masked Gorilla|access-date=November 22, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Kohtu probleemid ==
3. novembril 2024 andis [[Browardi maakond|Browardi maakonna]] šerifi büroo Dumonti vahistamismäärus pärast seda, kui väidetavalt teatas raport, et Dumont oli oma 17-aastast endist tüdruksõpra pussitanud kääride ja papinoaga kaela ja kätte, kui ta keeldus seksuaalsest suhtest.&lt;ref name=&quot;HotNewHipHop&quot;&gt;{{Cite web|last=Fisher|first=Caroline|url=https://www.hotnewhiphop.com/859998-jaydes-arrest-alleged-attempted-murder-hip-hop-news|title=18-Year-Old Florida Rapper Jaydes Arrested For Alleged Attempted Murder|website=[[HotNewHipHop]]|date=November 14, 2024|access-date=November 14, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Treza|first=Jenel|url=https://www.soapcentral.com/entertainment/news-who-jayden-yen-dumont-underground-florida-artist-arrested-brutally-stabbing-woman-turning-advances|title=Who is Jayden Yen Dumont? Underground Florida artist arrested over brutally stabbing woman for turning down his advances|website=Soap Central|date=November 11, 2024|access-date=November 13, 2024|language=en-us}}&lt;/ref&gt; Ohver viidi hiljem EMOsse, et teha õmblus.&lt;ref name=&quot;pitchfork2&quot;&gt;{{Cite web|last=Strauss|first=Matthew|url=https://pitchfork.com/news/jaydes-underground-florida-rapper-arrested-for-attempted-murder/|title=Jaydes, Underground Florida Rapper, Arrested for Attempted Murder|website=[[Pitchfork]]|date=November 14, 2024|access-date=November 14, 2024}}&lt;/ref&gt; Nädal hiljem, 10. novembril 2024, kutsuti Dumont'ile politsei Denny's'i Oakland Pargis, Florida, kui teda täheldati, et tal on vaimse episood, kus ta hoiab nuga.&lt;ref name=&quot;HotNewHipHop&quot; /&gt; Ta vahistati ja süüdistatakse mõrvaotsus.&lt;ref name=&quot;pitchfork2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HotNewHipHop&quot; /&gt; 14. novembril esitas Dumonti advokaat kirjalikku väidet, milles süüdistatav ei ole süüdi.&lt;ref name=&quot;pitchfork2&quot; /&gt;
== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]</text>
      <sha1>gdc8odl0bowxz8bz6i8ltj9upj4jju3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalevi suursõit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712628</id>
    <revision>
      <id>7201740</id>
      <parentid>7200897</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:46:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Ringrada</comment>
      <origin>7201740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2959" sha1="r9fhe1nj2nhj48ark5yslpz2uie77dj" xml:space="preserve">{{Infokast üritus|nimi=Kalevi suursõit|pilt=Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (3).jpg|pildiallkiri=1974. aasta Kalevi suursõit|tüüp=motospordivõistlus|sagedus=iga aasta|paik=[[Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada]]|asukoht=[[Tallinn]]|riik=[[Eesti]]|aastad=1959-2006}}

'''Kalevi suursõit''' oli 1959-2006 toimunud [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] võistlus [[Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada|Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal]].

== Ajalugu ==
Esimene Kalevi suursõit toimus 20. septembril 1959 Tallinnas Iru-Lükati–Kloostrimetsa ringrajal.

Viimane Kalevi suursõit toimus [[2006. aasta Kalevi suursõit|2006. aastal]]. Võistlus kaotas oma populaarsuse ja hääbusid 1990. aastatel ja 2000. aastate algul kolmel põhjusel: Taasiseseisvunud [[Eesti|Eesti Vabariigis]] olid majanduslikult rasked ajad. [[2000. aasta Kalevi suursõit|2000. aasta Kalevi suursõidul]] hukkus Põhja-Iiri mootorratta võidusõitja [[Joey Dunlop]], misjärel paljud ei tahtnud enam võistelda. Viimaseks põhjuseks oli see, et [[Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada]] kasutas tavalisi tänavaid, mille sulgemine oli problemaatiline.

=== Taaselustamine ===
2019. aastal oli rääkimisi Kalevi suursõidu taaselustamisest [[Rahvusvahelised maanteesõidu meistrivõistlused|IRRC]] (International Road Racing Championship) sarjas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-06-05 |pealkiri=Kalevi suursõitu plaanitakse taaselustada |url=https://sport.postimees.ee/6700337/kalevi-suursoitu-plaanitakse-taaselustada |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; kuid plaanid ei teostunud ja võistluseid ei toimunud.

== Ringrada ==
{{Vaata|Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada}}
Kalevi suursõidul kasutatud ringrada, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, oli 1965. aastast alates täpselt 6-kilomeetrine rada, mis koosnes järgnevate tänavate lõikudest: [[Pirita tee]], [[Rummu tee]], [[Kose tee]], [[Lükati tee]], [[Kloostrimetsa tee]] ja [[Merivälja tee]]. See ületas [[Pirita jõgi|Pirita jõge]] kaks korda üle [[Pirita sild|Pirita silla]] ja Lükati silla. Rajal oli 21 kurvi.

== Hukkumised ==

=== Joey Dunlop ===
{{Vaata|Joey Dunlop}}
2. juulil 2000 hukkus viiekordne maailmameister [[Joey Dunlop]] Kalevi suursõidul, kihutades märjal ja libedal teel viimases kurvis vastu puud, mille tagajärjel ta kohe hukkus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kurb aastapäev: motolegendi Joey Dunlopi surm Tallinnas |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27679161/kurb-aastapaev-motolegendi-joey-dunlopi-surm-tallinnas |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Tõnu Rääk ===
30. juunil 2001 hukkus Tõnu Rääk Kalevi Suursõidul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motosõitja Tõnu Räägu hukkumise põhjustas hulgitrauma |url=https://www.ohtuleht.ee/108540/motosoitja-tonu-raagu-hukkumise-pohjustas-hulgitrauma |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti mootorrattasport]]</text>
      <sha1>r9fhe1nj2nhj48ark5yslpz2uie77dj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stardew Valley</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712651</id>
    <revision>
      <id>7201666</id>
      <parentid>7199667</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:48:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97678" sha1="ghdpxas8nkd7fwk7yw88qfjapbyru27" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Fail:BrickCon 2023, Stardew Valley.jpg|pisi|&quot;Stardew Valley&quot; logo 2023. aasta BrickConi nime all tuntud legoteemalisel näitusel]]
'''&quot;Stardew Valley&quot;''' on [[maaelu]] simulatsiooni videomäng, mille avaldas [[Eric Barone|Eric &quot;ConcernedApe&quot; Barone]] 2016. aastal. Mängijad võtavad mängus tegelase rolli, kes pärib oma surnud vanaisa lagunenud [[talu]]. Mäng on avatud lõpuga, kus mängijad peavad talu eest hoolitsemiseks puhastama maad, kasvatama hooajalisi [[Põllukultuur|põllukultuure]] ja ka [[Põllumajandusloom|karjaloomi]]. Mängijad saavad omandada oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses. Iga mängija saab luua suhteid väikelinnaelanikega, võib abielluda ja saada kuni kaks last. Hilisemas uuenduses lisati [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]], mis võimaldab teistega võrgus mängida.

Barone lõi &quot;Stardew Valleyt&quot; üksinda viie aasta jooksul [[Indie-mäng|indie-videomängu]] arendajana. Ta alustas seda projekti oma [[Programmeerimiskeel|programmeerimis]]- ja mängudisaini oskuste parandamiseks. Teda inspireeris suuresti &quot;Harvest Mooni''&quot;'' sari (nüüdseks nimega &quot;Story of Seasons&quot;), kus ta võttis käsile mõningad selle mängusarja puudused ja täiendas selle kaudu oma mängu. Kui Barone oli mängu arendamise keskfaasis, pöördus Briti stuudio Chucklefish tema poole ettepanekuga mängu avaldamiseks, mis võimaldas tal keskenduda selle lõpuleviimisele. &quot;Stardew Valley&quot; ilmus [[Microsoft Windows|Windowsi platvormil]] 2016. aasta veebruaris enne, kui seda [[Portimine|porditi]] mitmele teisele platvormile.

&quot;Stardew Valley&quot; sai üldiselt positiivset tagasisidet kriitikutelt, sealhulgas &quot;Harvest Mooni&quot; loojalt Yasuhiro Wadalt. Mängu peetakse üheks parimaks videomänguks, mis on kunagi tehtud ning tänu sellele sai põllumajandussimulaatori žanr uuesti populaarseks. Sellest sai üks enimmüüdud videomänge, mida oli 2026. aasta veebruariks müüdud 50 miljonit eksemplari. Mäng ilmus mitme väljaande aasta lõpu edetabelites ja pälvis tunnustusi, näiteks Kuldse Juhtkangi (Golden Joystick Award) auhinna ja Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade (British Academy Games Awards) parima mängu nominatsiooni.

== Mängu reeglid ==
&quot;Stardew Valley''&quot;'' on ülalt-all vaates esitatud maaelu simulatsioonimäng.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hancock|first=Patrick|url=https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|title=Review: ''Stardew Valley''|website=[[Destructoid]]|date=March 7, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090123/https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bergin|first=Lauren|url=https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|title=''Diablo'' and ''Stardew Valley'' Collide in Creepy New Steam Indie, Demo Coming Soon|website=[[PCGamesN]]|date=February 2, 2024|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090747/https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt; Mängu alguses lahkub mängija oma kontoritöölt, et hallata Pelican Towni lähedal Stardew Valley's asuvat talu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sanchez|first=Miranda|url=https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|title=''Stardew Valley'' Review 2018|website=[[IGN Southeast Asia]]|date=August 7, 2018|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419151840/https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Farthing|first=Tom|url=https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|title=Why You Should Play... ''Stardew Valley''|website=[[GamesRadar+]]|date=April 6, 2022|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419104410/https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt; Vanaisalt päritud talu tuleb taastada ja mängijad peavad linna taaselustamisele kaasa aitama.&lt;ref name=&quot;IGN Reassessment 2024&quot;&gt;{{Cite web|last=Cotten|first=Shailyn|url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|title=''Stardew Valley'' Review 2024|website=[[IGN]]|date=July 12, 2024|access-date=March 13, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260203122414/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|archive-date=February 3, 2026}}&lt;/ref&gt;

Mängijad saavad valida mitme erineva talutüübi vahel, millel kõigil on ainulaadne teema ning oma eelised ja puudused. Iga teema aitab mängijatel keskenduda eritüüpi oskuste kiiremale arendamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Phillips|first=Tom|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|title=''Stardew Valley'' Is Changing the Way You Start Your Farm|website=[[Eurogamer]]|date=September 29, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091456/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt; Talus peavad mängijad raiuma maha puid, lõhkuma kive ja kasutama [[Vikat|vikatit]] umbrohu eemaldamiseks, et teha ruumi maaharimiseks ja viljade istutamiseks.&lt;ref name=&quot;Eurogamer Review&quot;&gt;{{Cite web|last=Parkin|first=Simon|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[Eurogamer]]|date=October 10, 2017|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091726/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt; Põllumajandussüsteem võimaldab mängijatel külvata hooajalisi seemneid, mis vajavad igapäevast kastmist ning tuleb üldjuhul koristada enne järgmist hooaja algust. Mängijad saavad ehitada ka lautu ja kuute, et kasvatada loomi munade ja piima saamiseks.&lt;ref name=&quot;RPGamer Review&quot;&gt;{{Cite web|last=Masem|first=Matt|url=https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|title=''Stardew Valley'' Review|website=RPGamer|date=October 1, 2018|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422193518/https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|archive-date=April 22, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bell|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|title=I am Going to Become a Battery Chicken Farmer in ''Stardew Valley''|website=[[Rock, Paper, Shotgun]]|date=May 27, 2020|access-date=May 29, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250527190953/https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|archive-date=May 27, 2025}}&lt;/ref&gt; Mängu käigus, mis hõlmab nelja 28-päevast hooaega, saab mängija arenada kogukonnakeskust ja seeläbi avada uusi alasid ja tegevusi, näiteks uus saar.&lt;ref name=&quot;IGN Reassessment 2024&quot; /&gt;

Mängijad saavad arendada oma oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses.&lt;ref name=&quot;IGN Reassessment 2024&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Nielsen|first=Holly|url=https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|title=What's It Like To Start Anew In ''Stardew Valley''?|website=[[Rock Paper Shotgun]]|date=July 20, 2016|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422191922/https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|archive-date=April 22, 2025}}&lt;/ref&gt; Väikelinnaelanikega suhtlemine ja neile kingituste andmine aitab aja jooksul suhteid tugevdada.&lt;ref name=&quot;IGN Reassessment 2024&quot; /&gt; Mängijad, olenemata soost, saavad valida 12 mehe või naise hulgast, kellega abielluda, mis seejärel võimaldab nende abikaasal aidata neid igapäevastes talutöödes, näiteks toiduvalmistamine, loomade toitmine või viljade kastmine.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|title=''Stardew Valley'' Update Gives Spouses More Freedom|website=[[Siliconera]]|date=March 22, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091834/https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|archive-date=April 19, 2025}}&lt;/ref&gt; Pärast abiellumist võib paar lapsi saada.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot;&gt;{{Cite web|last=Leack|first=Jonathan|url=https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[GameRevolution]]|date=March 1, 2016|access-date=February 14, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260214155740/https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|archive-date=February 14, 2026}}&lt;/ref&gt; Aeg mängus on jagatud päevapikkusteks segmentideks. Igal hommikul alustavad mängijad täis energiatasemega, mis ülesannete täitmisel väheneb, kuid seda saab täiendada toidu söömisega.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hartup|first=Phil|url=https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|title=The Happy Place: Why ''Stardew Valley'' Is so Much More Than a Parsnip Empire|website=[[New Statesman]]|date=March 18, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007110728/https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|archive-date=October 7, 2024}}&lt;/ref&gt; Lähedal asuv koobas sisaldab [[Maak|maake]], mida saab kaevandada ja ahjus sulatada. Koopas on ka koletisi, mis lisab kaevandamisele võitluselemendi. Mängijad peavad sügavamatele tasanditele minnes vaheldumisi kasutama [[Kirves|kirvest]] ja [[Mõõk|mõõka]], et leida väärtuslikumaid aardeid.&lt;ref name=&quot;Eurogamer Review&quot; /&gt; Mängu hilisemas uuenduses lisati mitmikmänguviis, mis võimaldab võrgus mängida teiste mängijatega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Multiplayer Mode Is Nice, But Nothing New |url=https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422194216/https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |arhiivimisaeg=22. aprill 2025 |vaadatud=22. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

== Mängu arendus ==
[[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_03.jpg|alt=Picture of developer Eric &quot;ConcernedApe&quot; Barone at Hackfort 2019, describing the development of Stardew Valley to a crowd|pisi|Arendaja Eric &quot;ConcernedApe&quot; Barone Hackfortis 2019.&amp;nbsp;aastal, kus ta kirjeldab ''&quot;Stardew Valley&quot; arendust.'']]
''&quot;''Stardew Valleyt&quot; lõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] indie mängudisainer Eric Barone, keda tuntakse arendajanime ConcernedApe'i all.&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot;&gt;{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 Years of Self-Imposed Crunch That Went into ''Stardew Valley''|website=[[Gamasutra]]|date=March 9, 2016|access-date=March 9, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kotaku Popularity&quot;&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Patricia|url=http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|title=''Stardew Valley'''s Creator Has Won The Hearts Of PC Gamers|website=[[Kotaku]]|date=March 3, 2016|access-date=March 3, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705144113/http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|archive-date=July 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Barone lõpetas 2011. aastal Washingtoni Tacoma ülikooli [[Informaatika|arvutiteaduse]] erialal, kuid ei saanud selles valdkonnas tööd ning töötas selle asemel [[Seattle|Seattle'is]] Paramount Theatre'is publikuteenindajana.&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot;&gt;{{Cite web|last=Marks|first=Tom|url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|title=Interview: What's Next for ''Stardew Valley''|website=[[PC Gamer]]|date=March 10, 2016|access-date=March 10, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170710054030/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|archive-date=July 10, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Vulture Interview&quot;&gt;{{Cite web|last=Singal|first=Jesse|url=http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|title=How a First-Time Developer Created ''Stardew Valley'', 2016's Best Game to Date|website=[[Vulture.com]]|date=March 14, 2016|access-date=March 14, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20171130125426/http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|archive-date=November 30, 2017}}&lt;/ref&gt; Tal tekkis idee luua mäng, mis kaasaks tema kunstilist poolt ning laseks arendada oma arvutioskusi parema töö leidmiseks.&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot; /&gt; Barone kasvas üles [[Pacific Northwest|Vaikse ookeani loodeosas]], mis inspireeris teda mängu loomisel ja visuaalsel kujundamisel.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Acovino|first=Vincent|url=https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|title=The Legacy — and Future — of the Farming Game ''Stardew Valley''|website=[[NPR]]|date=January 24, 2025|access-date=February 15, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260215151135/https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|archive-date=February 15, 2026|last2=Summers|first2=Juana}}&lt;/ref&gt;

&quot;Stardew Valley&quot; sai alguse kui kaasaegne fänni loodud alternatiiv hilisemate &quot;Harvest Mooni&quot; mängudele, kuna Barone'i arvates muutus mängusari pärast &quot;Harvest Moon: Back to Nature'i&quot; &quot;järjest hullemaks&quot;.&lt;ref&gt;''Grayson, Nathan (29. veebruar 2016). [https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 &quot;Steam's Latest Hit Is A Game About Farming And Relationships&quot;.] Kotaku. [https://web.archive.org/web/20250419091114/https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 Originaal] arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2025. Vaadatud 19. aprillil 2025.''&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lin |eesnimi=Amy |kuupäev=23. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'': Pushing The Boundaries of Farming RPGs |url=http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170814175229/http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |arhiivimisaeg=14. august 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[The Cornell Daily Sun]]}}&lt;/ref&gt; Leidmata paremat alternatiivi, otsustas ta luua &quot;Harvest mooni&quot; sarnase mängu, selgitades, et tema eesmärk oli parandada probleemid, mida ta &quot;Harvest Moon''&quot;'' sarjas nägi, ning ta tundis, et ükski selle seeria mäng ei ühendanud kõike kunagi ideaalselt.&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot; /&gt; Tema esialgne pealkiri &quot;Stardew Valleyle&quot; oli &quot;Sprout Valley&quot;, mida ta arendas viis aastat enne selle ametliku väljalaset.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=27. veebruar 2017 |pealkiri=Here's What &quot;Stardew Valley&quot; Looked like Five Years Ago |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220416175455/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |arhiivimisaeg=16. aprill 2022 |vaadatud=16. aprill 2022 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Ta oli mängu ainus arendaja, kus ta samuti tegeles [[Pikslikunst|pikslikunsti]], muusika ja heliefektidega.&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot; /&gt; Barone kasutas muusika ja heliefektide jaoks digitaalse helitöötlusprogrammi Reason Studios ning pikslikunsti jaoks Paint.NET programmi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faulkner |eesnimi=Cameron |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=Here's What ConcernedApe Uses to Work on ''Stardew Valley'' and to Unwind |url=https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240404044345/https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |arhiivimisaeg=4. aprill 2024 |vaadatud=8. mai 2024 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Barone otsustas, et ta ei tee mängu [[Steam|Steamis]] eelmüügiversioonina kättesaadavaks, kuna ta leidis, et see ei ole &quot;Stardew Valleyle&quot; sobilik.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=8. aprill 2016 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Won Steam |url=http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160422065932/http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |arhiivimisaeg=22. aprill 2016 |vaadatud=12. aprillil 2016 |väljaanne=[[MCV]]}}&lt;/ref&gt; Mäng oli algselt loodud programmeerimiskeeles [[C Sharp|C#]] kasutades Microsoft XNA keskkonda, kuid 2021. aastal hakkas Barone arendama mängu MonoGame'i keskkonnas. Barone väitis, et mängu MonoGame'i üleviimine teeb seda &quot;tulevikukindlaks&quot;, võimaldades [[Mod|modidel]] kasutada rohkem kui 4 GB RAMi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Update 'Futureproofs the Game' with Improved Modding Support |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220212230908/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |arhiivimisaeg=12. veebruar 2022 |vaadatud=12. veebruaril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;

Barone'i eesmärk mängu arendamisel oli anda mängijatele tunne, et nad tõesti elavad nö väikeses maaelu kogukonnas. Ta tahtis, et &quot;Stardew Valley&quot; oleks mängijate jaoks meelelahutuslik, kuid sisaldaks ka &quot;pärismaailma sõnumeid&quot;.&lt;ref name=&quot;Vulture Interview&quot; /&gt; Kui võrrelda seda &quot;Harvest Mooniga&quot;, kus mängu pikkus on kaks aastat (ehk 48–60+ tundi pikk), siis Barone tegi &quot;Stardew Valleyt&quot; avatud lõpuga mänguks, et mängijatel ei oleks survet kõike kiiresti ära lõpetada.&lt;ref name=&quot;Vulture Interview&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=Eric Barone Has Regrets About Not Fleshing out ''Stardew Valley'''s Characters More, But Likes That It's so Open Ended Since It Makes Things 'More Personal' for Each Player |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250520083352/https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |arhiivimisaeg=20. mai 2025 |vaadatud=8. septembril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot; on disainitud nii, et see soodustaks rahulikku mängustiili, et inimesed saaksid avastada tegevusi ja süžeeliine ning saavutada eesmärke ilma pingeta. Kuigi Barone lootis, et inimesed õpivad mängima &quot;Stardew Valle''y''t&quot; ise ilma mingisuguse abita, märkas ta, et paljud lõid kohe erinevaid arvutustabeleid ja juhendeid oma talu sissetuleku suurendamiseks nii kiiresti kui võimalik. See teda ei üllatunud, kuid ta ei olnud nõus sellise lähenemisega, kuna sissetuleku suurendamine ei ole mängu põhimõte. Seetõttu kujundas ta mängu toiduvalmistamise süsteemi mitte kasumlikuks, vaid selleks, et see annaks erinevaid boonuseid, mis aitaksid kaasa avastamis-, põllumajandus-, kaevandamis- ja kalapüügi oskuste arendamisele. Lisaks otsustas Barone mitte võimaldada mängus karjaloomade tapmist liha saamiseks, kuna ta soovis, et mängijad hoolitseksid loomade eest.&lt;ref name=&quot;Vulture Interview&quot; /&gt;

=== Väljalase ===
Barone kaalus algselt mängu avaldamist [[Xbox]] Live Indie Gamesis – programm uute indie-mängude valimiseks –, kuid tema mäng oli selle programmi jaoks liiga suur.&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot; /&gt; Ta kuulutas mängu välja 2012. aasta septembris Steam Greenlightis, et tekitada inimestel mängu vastu huvi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=29. veebruar 2016 |pealkiri=How Did Indie Farming Sim ''Stardew Valley'' Top the Steam Sales Chart? |url=http://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170708022105/https://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |arhiivimisaeg=8. juuli 2017 |vaadatud=2. märtsil 2016 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot; /&gt; Kui projekt sai tugeva kogukonna toetuse osaliseks, hakkas Barone &quot;Stardew Valleyt&quot; täiskohaga arendama. Ta suhtles aktiivselt ka mängu kogukondadega [[Twitter|Twitteris]] ja [[Reddit|Redditis]], et näidata, kuidas mäng edeneb ning saada nendelt tagasisidet.&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot; /&gt; 2013. aastal võttis Barone'iga ühendust Chucklefishi asutaja ja tegevjuht Finn Brice, kes pakkus abi &quot;Stardew Valley&quot; avaldamisel.&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot; /&gt; Chucklefish aitas luua mängu veebilehte ja [[Viki|vikit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2015. aasta aprillis ütles Barone, et ta avaldab &quot;Stardew Valley&quot; ainult siis, kui selle kõik funktsioonid on valmis.&lt;ref name=&quot;Gamasutra Interview&quot; /&gt; &quot;Stardew Valley&quot; avaldati Windowsi platvormil läbi Steami ja veebilehe GOG.com 26. veebruaril 2016.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Pärast väljalaskmist ===
Barone jätkas mängu arendamisega isegi pärast selle väljalaskmist, keskendudes tagasisidele, vigade eemaldamisele ja uute funktsioonide lisamisele.&lt;ref name=&quot;Kotaku Popularity&quot; /&gt; Samuti plaanis ta lisada rohkem tegevusi ning mängu portimist teistele platvormidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grayson |eesnimi=Nathan |kuupäev=21. märts 2016 |pealkiri=The Past, Present, And Future Of ''Stardew Valley'' |url=http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170717074445/http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |arhiivimisaeg=17. juuli 2017 |vaadatud=22. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2016. aasta mais kuulutas Barone, et Chucklefish aitab [[Lokaliseerimine|lokaliseerida]] mängu teistesse keeltesse, portida seda [[Linuxi distributsioon|Linuxi]], [[MacOS|macOSi]] ja [[Mängukonsool|mängukonsoolidele]] ning arendada mitmikmängu versiooni, mis lasi seega Barone'il rohkem keskenduda esimesele suurele uuendusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=O'Conner |eesnimi=Alice |kuupäev=3. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Recruits Help For Co-Op |url=https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160531192845/https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |arhiivimisaeg=31. mai 2016 |vaadatud=3. mail 2016 |väljaanne=[[Rock Paper Shotgun]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pagat |eesnimi=Mat |kuupäev=2. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer, Console Ports Confirmed |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160710024650/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |arhiivimisaeg=10. juuli 2016 |vaadatud=5. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Barone planeeris avaldada mitmikmängu versiooni avaliku [[Tarkvara testimine|beetatestimise]] 2017. aasta lõpuks, aga tal läks võrgukoodi täiustamisega kauem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnelley |eesnimi=Stephany |kuupäev=1. august 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Details Emerge, Beta Test Coming to Steam at the End of 2017 |url=https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170801223105/https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |arhiivimisaeg=1. august 2017 |vaadatud=1. augustil 2017 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt; Mitmikmängu beetaversioon Windowsile ilmus 2018. aasta aprillis, kuid ametlik versioon kõikidele [[PC]]-platvormidele ilmus 1. augustil 2018.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelley |eesnimi=Joe |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Launches Multiplayer Beta |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501093655/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |arhiivimisaeg=1. mai 2018 |vaadatud=30. aprillil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelly |eesnimi=Joe |kuupäev=1. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Out Now on PC |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180801190328/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |arhiivimisaeg=1. august 2018 |vaadatud=1. augustil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; Mitmikmängu versiooni oli lisatud ka [[Nintendo Switch|Nintendo Switchile]] 2018. aasta detsembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=10. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Big Multiplayer Update Hits Switch This Week |url=https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181211070507/https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |arhiivimisaeg=11. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Barone teatas samal kuul, et ta soovib luua meeskonda, kes suudaksid aidata mängu arendamisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. detsember 2018 |pealkiri=Eric Barone Forming Team for ''Stardew Valley'' |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181215045055/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |arhiivimisaeg=15. detsember 2018 |vaadatud=14. detsembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Lisaks kinnitas Barone, et tal on avaldamisõigused kõikidel platvormidel, v.a Nintendo Switchi ja mobiilversioonide jaoks, mis jäi Chucklefishile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=3. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Splits with UK Publishing Partner Chucklefish |url=https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317232824/https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2017 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi Chucklefishil olid ikkagi mängu mobiilversioonide avaldamisõigused, sai Barone 2019. aastaks avaldamisõigused kõikidele mängu PC- ja konsoolversioonidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kidwell |eesnimi=Emma |kuupäev=30. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Announces Decision to Self-Publish |url=http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181201020007/http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |arhiivimisaeg=1. detsember 2018 |vaadatud=30. novembril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Craddock |eesnimi=Ryan |kuupäev=7. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Opts To Self-Publish Game On Switch Amid Chucklefish Allegations |url=https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320202729/https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=8. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Creator on Self-Publishing, The 'Everything' Update, And His Future as a Solo Developer |url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |arhiivimisaeg=8. oktoober 2019 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[USgamer]]}}&lt;/ref&gt; Ta sai mängu ametliku viki õigused tagasi 2021. aasta veebruaris,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Wiki Ownership Change |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210307090723/https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |arhiivimisaeg=7. märts 2021 |vaadatud=16. juunil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}&lt;/ref&gt; [[iOS]]-versiooni 2021. aasta detsembris&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2021 |pealkiri=Move To Self-Publishing For iOS |url=https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211209142612/https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |arhiivimisaeg=9. detsember 2021 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}&lt;/ref&gt; ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]-versiooni 2022. aasta märtsis, mis lõpetas Chucklefishi osaluse projektis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hosts a mini-AMA On Twitter |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317225254/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bryant |eesnimi=Francis |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=Chucklefish Returns Final ''Stardew Valley'' Publishing Duties to ConcernedApe |url=https://www.gamedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260301094101/https://www.amgedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |arhiivimisaeg=1. märts 2026 |vaadatud=1. märtsil 2026 |väljaanne=[[Game Developer]]}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta märtsis avaldas Barone uuenduse, mis märkimisväärselt laiendas kogu mängu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cryer |eesnimi=Hirun |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.6 Update Release Date and Patch Notes We Know so Far |url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906100725/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |arhiivimisaeg=6. september 2025 |vaadatud=6. septembril 2025 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}&lt;/ref&gt; Uuendus tuli mängu mobiil- ja konsoolversioonidel välja sama aasta novembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gerblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=Eric Barone Confirms ''Stardew Valley'' Update 1.6.9 for All Platforms and Reminds Fans Some New Stuff Is 'Better Experienced' on a New Save |url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241121222850/https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |arhiivimisaeg=21. november 2024 |vaadatud=21. novembril 2024 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}&lt;/ref&gt;

&quot;Stardew Valley&quot; ilmus mitmele platvormile pärast selle esialgset väljalaskmist. Linuxi ja MacOS portid tulid välja 29. juulil 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=20. juuli 2016 |pealkiri=Smile-Inducing Farm Sim ''Stardew Valley'' Hits Mac, Linux Next Week |url=https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161017051111/https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2016 |vaadatud=20. juulil 2016 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One|Xbox One'i]] versioonid kuulutati välja iga-aastasel E3 üritusel 2016. aasta juunis.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pereira |eesnimi=Chris |kuupäev=13. juuni 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Confirmed for PS4, Xbox One, And Wii U |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160615053359/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |arhiivimisaeg=15. juuni 2016 |vaadatud=13. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; E3 üritusel teatas Barone, et mäng avaldatakse [[Wii U]] konsoolile, aga seda ei juhtunud ning selle asemel kuulutas, et mäng tuleb Nintendo Switchile.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Evan |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Console Release Dates Announced, Now Coming to Nintendo Switch |url=http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130112206/http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; PlayStation 4 ja Xbox One'i versioonid ilmusid 14. detsembril 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dutton |eesnimi=Fred |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=New on PlayStation Store This Week: ''Stardew Valley'', ''DriveDriveDrive'', More |url=https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320142446/https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more/ |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[PlayStation.Blog]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Crops up on Xbox One in Two Weeks |url=http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130040346/http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Nintendo Switchi versioon ilmus 5. oktoobril 2017 ja seda portis Sickhead Games.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=28. veebruar 2017 |pealkiri=Chucklefish Bringing ''WarGroove'', ''Stardew Valley'', And ''Pocket Rumble'' To The Switch |url=http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170705220431/http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2017 |vaadatud=28. veebruaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kzenivic |eesnimi=Kevin |kuupäev=2. oktoober 2017 |pealkiri=Nintendo Switch Version Of ''Stardew Valley'' Releases This Week |url=https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171002220020/https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |arhiivimisaeg=2. oktoober 2017 |vaadatud=2. oktoobril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; [[Playstation Vita|PlayStation Vita]] versioon ilmus 22. mail 2018.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=19. jaanuar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Vita Port Under Investigation |url=http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706162128/http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |arhiivimisaeg=6. juuli 2017 |vaadatud=19. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}&lt;/ref&gt; PlayStation 4 ja Xbox One'i jaemüügiversioone avaldas ja levitas 505 Games. Ilmus ka eriväljaanne, mis sisaldas mängumaailma füüsilist kaarti, heliriba allalaadimiskoodi ja juhendit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Passalacqua |eesnimi=Michael |kuupäev=3. veebruar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Collector's Edition Announced for Retail |url=http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822182820/http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |arhiivimisaeg=22. august 2017 |vaadatud=3. veebruaril 2017 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; Mobiilversioone aitas arendada The Secret Police, iOSi-versioon ilmus 24. oktoobril 2018 ning Androidi-versioon 14. märtsil 2019.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Madnani |eesnimi=Mikhail |kuupäev=26. veebruar 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' for Android Finally Has a Confirmed Release Date |url=https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190227003338/https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2019 |vaadatud=26. veebruaril 2019 |väljaanne=[[TouchArcade]]}}&lt;/ref&gt; Mõlemad versioonid lasevad Linuxi, macOSi ja Windowsi kasutajatel oma mänguprogressi enda seadmesse üle kanda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=Peaceful Farming Sim Stardew Valley Is Coming to The iPhone |url=https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181009224356/https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |arhiivimisaeg=9. oktoober 2018 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Headed to iOS This Month and Then Android |url=https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210308040040/https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |arhiivimisaeg=8. märts 2021 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta detsembris lisati mäng Tesla Arcade'i, mis on enamikku [[Tesla, Inc.|Tesla]] elektriautode mudelitesse integreeritud Linuxi-põhine videomänguteenus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lawler |eesnimi=Richard |kuupäev=19. detsember 2019 |pealkiri=Musk: Holiday Tesla Update Adds ''Stardew Valley'', Self-Driving Preview |url=https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220072809/https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |arhiivimisaeg=20. detsember 2019 |vaadatud=20. detsembril 2019 |väljaanne=[[Engadget]]}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal kuulutas Barone koostöös Fangameriga standard- ja eriväljaande füüsilist versiooni ning Nintendo Switchi ja PC-versioonide ilmumist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Cass |kuupäev=30. juuli 2020 |pealkiri=This Adorable Physical Copy of ''Stardew Valley'' Comes with Your Own Deed |url=https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210212193737/https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |arhiivimisaeg=12. veebruar 2021 |vaadatud=9. aprillil 2021 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Mängu [[Nintendo Switch 2|Nintendo Switchi 2]] versioon ilmus 25. detsembril 2025.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=18. detsember 2025 |pealkiri=Surprise! ''Stardew Valley'' – Nintendo Switch 2 Edition Is Now Available |url=https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215085159/https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}&lt;/ref&gt;

== Modifikatsioonid ==
&quot;Stardew Valleyl&quot; on väga aktiivne mängu modifikatsiooni kogukond, kus mängijad muudavad juba olemasolevaid funktsioone või lisavad midagi juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=The Best ''Stardew Valley'' Mods |url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170707061706/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga on mängul olemas üle 28 000 [[Mod|mode]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Community and Creators on the Game's 10th Anniversary |url=https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215160803/https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; Üks populaarsemaid mode on &quot;''S''tardew Valley Expanded''&quot;'', millel on uued tegelased ja asukohad ning seda on alla laaditud üle kolme miljoni korra.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Blazewicz |eesnimi=Jacob |kuupäev=12. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Expanded Creator Works on a New Project. Ambitious Castle Village Is Expected to Surpass Its Predecessor |url=https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215130714/https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Gamepressure]]}}&lt;/ref&gt; Modi looja Devin Hedegaard liitus hiljem &quot;Stardew Valley''&quot;'' arendaja meeskonnaga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Paljud modid pakuvad pigem nö kosmeetilisi valikuid, näiteks üks mod muudab kogu mängu välimust, aga teine muudab loomade disaini.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Castello |eesnimi=Jay |kuupäev=8. detsember 2022 |pealkiri=The 23 Best ''Stardew Valley'' Mods to Shake up Your Playthrough |url=https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211257/https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=8. mail 2024 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Enamik mode saab mängida ainult PC-versioonidel.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; &quot;Stardew Valley''&quot;'' hilisemad uuendused on lisanud funktsioone spetsiifiliselt mõeldud modide loojatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=2. detsember 2021 |pealkiri=New ''Stardew Valley'' Update Adds Support for Modders |url=https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211608/https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.5.5 Update Adds More Support for Modders |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211601/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[NME]]}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta märtsis ilmus ''&quot;''Baldur's Village''&quot;'' mod, mis oli mängu &quot;Baldur's Gate 3''&quot;'' järgi tehtud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kennedy |eesnimi=Victoria |kuupäev=10. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Gives You Another Way to Romance Sultry Vampire Astarion |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430205943/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Larian Studiose asutaja Swen Vincke jagas modile kiitust. Samal kuul lasid Wizards of the Coasti juristid autoriõiguste digitaalkaitse seaduse (DMCA ehk ''Digital Millennium Copyright Act'') alusel modi eemaldada. Vincke läks sotsiaalmeediasse, et näidata oma toetust fänni loodud modidele ning tõstis esile muret nende käsitlemise üle ja nõudis lahenduse leidmist. 1. aprillil 2025 kinnitas Wizards of the Coast, et tegemist oli eksitusega ning vabandas tekkinud olukorra pärast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=31. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Praised by Larian Boss Gets Yanked by Lawyers |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430210014/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt;

== Mängu vastuvõtt ==
=== Kriitiline tagasiside ===
Arvustuste koondaja Metacritici andmetel on &quot;Stardew Valley''&quot;'' saanud &quot;üldiselt positiivseid&quot; arvustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PC Critic Reviews |url=https://www.ign.com/articles/2016/03/25/stardew-valley-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092021/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=pc |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PlayStation 4 Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092243/https://www.metacritic.com/web/20260214092243/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley Xbox One Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092458/https://www.metacritic.com/web/20260214092458/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=&quot;Stardew Valley Nintendo Switch Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092657/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}&lt;/ref&gt; Positiivset tagasisidet on näha ka Opencritici ''–'' teine tuntud arvustuste koondaja ''–'' andmetel, kus 99% kriitikutest soovitavad &quot;Stardew Valleyt&quot;, saavutades seega &quot;suurepärase&quot; reitingu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=''Stardew Valley'' Reviews |url=https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214111832/https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[OpenCritic]]}}&lt;/ref&gt; Mitmed väljaanded on nimetanud seda üheks parimatest videomängudest, mis on siiani loodud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Tops a Million Copies Sold, Two Months After Launch |url=http://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703022900/https://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |arhiivimisaeg=3. juuli 2017 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Mike |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''GTA 5'' and ''Civilization 6'' Top Steam Best-Sellers Of 2016 |url=http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104162645/http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[US Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hernandez |eesnimi=Patricia |kuupäev=2. märts 2016 |pealkiri=A Surprising Number of People Feel Bad For Pirating ''Stardew Valley'' |url=http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303093220/http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |arhiivimisaeg=3. märts 2016 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Harvest Mooni&quot; looja Yasuhiro Wada ütles, et ta on Barone'i mänguga &quot;väga rahul&quot;, kuna see on aidanud teha &quot;Harvest Mooni&quot; unustamatuks. Ta lisas veel, et mängul on vabaduse tunne, mida tema on oma mängusarja jaoks ette kujutanud, kuid &quot;Stardew Valley&quot; pöörab samas rohkem tähelepanu [[Animatsioon|animatsioonile]] ja graafikale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Espineli |eesnimi=Matt |kuupäev=20. november 2016 |pealkiri=''Harvest Moon'' Creator on His New Game and How ''Stardew Valley'' Carries on His Legacy |url=http://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170610182234/https://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |arhiivimisaeg=10. juuni 2017 |vaadatud=20. novembril 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt;

Kriitikud on palju kiitnud mängu maaelu simulatsiooni ja ka üldist mängu ülesehitust. GameRevolutioni [[ajakirjanik]] Jonathan Leack kirjutas, et mäng ühendab efektiivselt kõik oma arengusüsteemid, tegevused ja auhinnad nii, et iga mängupäev on üksteisest erinev, kuid terviklik.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; GameInformeri Javy Gwaltney kiitis samuti mängu põllumajandussüsteemi, öeldes, et see loob lõõgastava ning meeldiva mängukogemuse.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; PC Gameri Daniella Lucas pööras rohkem tähelepanu loomise ja kohandamise funktsioonidele, mis lasevad mängijatel oma talu nii kaunistada kui ka täiustada.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lucas |eesnimi=Daniella |kuupäev=26. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214182858/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |arhiivimisaeg=14. veebruar 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; IGNi ajakirjanik Kallie Plagge märkis, et mäng kombineerib [[Rollimäng|rollimängu]] ja põllumajanduslikke elemente nii, et see loob lõbusa, stressivaba kogemuse.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley iOS (iPhone/iPad) Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092956/https://www.metacritic.com/web/20260214092956/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}&lt;/ref&gt; Polygoni Carli Velocci tõstis esile selle, et mäng annab mängijatele tugeva saavutustunde, kus isegi lihtsad igapäevased ülesanded on lõbusad.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=29. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329204628/http://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review |arhiivimisaeg=29. märts 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Seevastu kirjutas 4Playersi ajakirjanik Jan Wöbbeking, et korduvad tegevused, näiteks viljade kastmine, teeb mängu alguse igavaks.Ta märkis siiski, et taluelu rutiin muutub vähem tüütuks, kuna mängu edenemisel võimalused laienevad.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wöbbeking |eesnimi=Jan |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Simulation) – Kopie Schlägt Das Original? |url=https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214210938/https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[4Players]] |keel=de}}&lt;/ref&gt; Gwaltney on ka kritiseerinud nö kiirreisi ehk ''fast travel''i puudumist ning väitis, et mängukaardisüsteem ei ole hea, kuna see tegi asukohtade vahel liikumise korduvaks ja aeganõudvaks.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Kriitikud on andnud ka head tagasisidet mängu loole ja tegelastele. Leack kiitis mängu dialoogi ja süžeed, öeldes, et mängu väikelinnaelanikel on selgelt välja toodud nende iseloomud.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; Gwaltney tõi tähelepanu väikelinnaelanike eri iseloomudele, märkides, et nad kõik käituvad mängijaga erinevalt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Lucas kiitis väikeväikelinnaelanike sügavust, eriti nende unikaalseid ja usutavaid iseloome.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Plagge aga kirjutas, et kuigi väikelinnaelanikel on detailselt läbimõeldud elud ja nad on omavahel seotud, on mängijal üpriski kerge nendega suhet luua.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Veloccile meeldis ka see, kuidas pisikesed hetked linnaelanikega näitavad järk-järgult nende iseloomu ja raskusi, mis omakorda lisab loole sügavust.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; GameStari Elena Schulz kirjutas, et kuigi loo teatud elemendid, näiteks kummitav kogukonnakeskus, teevad loo huvitavaks, ei tee need lugu haaravaks ega sügavamaks.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schulz |eesnimi=Elena |kuupäev=3. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Im Test – In Jedem Steckt Ein Bauer |url=https://www.gamestar.de/artikel/stardew_valley,3269600.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127075243/https://www.gamestar.de/artikel/stardew-valley-in-jedem-steckt-ein-bauer,3269600.html#top |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2021 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameStar]]}}&lt;/ref&gt; Steven Wright nimetas ajakirjas Paste'is mängu antikapitalistlikuks, kus ta tõi näiteks mängus Joja Corporationi negatiivset kujutamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven T. |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=Is ''Stardew Valley'' Trying to Turn Us into Communists? |url=https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200527081339/https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |arhiivimisaeg=27. mai 2020 |vaadatud=15. augustil 2022 |väljaanne=[[Paste]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valleyt&quot; kiidetati ka [[LGBT]] valikute ja esindatuse eest, eelkõige seda, et mängija saab abielluda ühega 12 väikelinnaelanikust, sõltumata tema soost.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Lena |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Live Your Gay Millennial Pandemic Fantasy in Stardew Valley |url=https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210427140423/https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |arhiivimisaeg=27. aprill 2021 |vaadatud=22. augustil 2021 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Gayming Magazine'i Aimee Hart aga kritiseeris seda, et mängu tegelased ei ole rassiliselt mitmekesised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hart |eesnimi=Aimee |kuupäev=20. juuli 2020 |pealkiri=Stardew Valley is not the LGBT utopia I first thought it was |url=https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221102071741/https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |arhiivimisaeg=2. november 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |väljaanne=[[Gayming Magazine]]}}&lt;/ref&gt;

Mängu visuaalne stiil sai samuti kriitikutelt positiivset tagasisidet. Leack kirjeldas spraidipõhist ehk ''sprite-based'' visuaalset stiili kaunina ja mängule sobivana, rõhutades mängu keskkonna mitmekesisust nelja aastaaja jooksul.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; Schulz kiitis mängu värvilist pikslikunsti.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Wöbbeking tunnustas mängu detailide täpsust, mis väljendus hästi animatsioonides, ning kirjeldas maagilisena visuaalset atmosfääri, eriti valgustust.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

Kriitikutele meeldis ka mängu heliriba. Leack nimetas seda loominguliseks ja hästi komponeerituks.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; Gwaltney hindas mängu muusikat kergeks ja nauditavaks.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Plagge tõi tähelepanu koopa muusikale, kirjutades, et see leevendab võitluse ajal stressi ning tugevdab maa-alust atmosfääri.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Schulz väitis, et heliriba koos retrovisuaalidega loob maalilist atmosfääri.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Wöbbeking kirjutas, et heliriba täiendab eri ilmastikutingimuste ja aastaaegade atmosfääri lõõgastavate meloodiatega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

Paljud kiitsid mängu võitlus- ja seikluselemente, kuid mõni kritiseeris võitluse lihtsust. Leack kirjeldas võitlust lõbusaks ja lisas, et see teeb mängukogemust mitmekesisemaks.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; Gwaltneyl olid aga vastandlikud tunded, nimetades seda lihtsaks, kuid märkis, et võitlus- ja seikluselemendid lisavad mängule midagi uut.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Plagge kirjeldas võitlust lihtsaks ja korduvaks, aga avastamisrõõm ning väärtuslike esemete leidmine teeb seda nauditavamaks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Schulz märkis samuti selle lihtsust, aga rõhutas, et võitlust teeb paremaks selle arengutsükkel, mille keskmes on vaenlaste võitmine ja parema varustue hankimine.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Puudulik õpetus mängust ja selle juhtivusest sai kriitikat. Leack pidas mängu õpetust ebapiisavaks ning enamiku mängijatele kasutuks.&lt;ref name=&quot;GameRevolution Review&quot; /&gt; Velocci ütles, et mängul on minimaalne õpetus ja ei selgita kõiki mängimise aspekte. Lisaks pidas ta mängu tegelase juhtivust ebatäpseks, mis teeb ülesannete sooritamise keerulisemaks.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; Schulz kritiseeris samuti õpetuse või näpunäidete puudumist.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Wöbbeking hoopis kiitis mängu lihtsat juhtivust, selgitades, et see loob lõõgastuva mängukogemuse.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Lucas märkis tehnilisi ja kasutajaliidese probleeme, mis esinesid mängu esimesel versioonil, näiteks kursori tõrkeid, festivalide alustamise probleemid ning segadust tekitavad menüüd.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Kaheksa aastat pärast esialgset arvustust tõi Polygon esile &quot;Stardew Valley&quot; püsiva populaarsuse ja jätkuva asjakohasuse, kirjutades, et mäng kõnetab endiselt mängijaid ning selle populaarsus kasvab jätkuvalt ilma, et see ohverdaks oma algset võlu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=3. aprill 2024 |pealkiri=In 8 Years, ''Stardew Valley'' Never Lost Sight of Its Core Philosophy |url=https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250811153742/https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |arhiivimisaeg=11. august 2025 |vaadatud=11. augustil 2025 |lehekülg=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; IGN tõstis oma esialgset hinnangut 2018. aastal, kus Miranda Sanchez märkis, et pärast mängu esimest väljalaskmist on uuendustega lisatud uusi esemeid, eesmärke ja sündmusi. Need uuendused täiendasid mängu kättesaadavust uutele mängijatele ning pakkusid uusi väljakutseid kogenumatele, samas mitmikmänguviis tegi kogemuse veelgi rikkamaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sanchez |eesnimi=Miranda |kuupäev=7. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review 2018 |url=https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807214847/https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |arhiivimisaeg=7. august 2018 |vaadatud=2. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; Pärast 1.6 versiooni väljalaskmist, andis IGN mängule täiusliku hinnangu, kus Shailyn Cotten kirjutas, et kaheksa aastat kestnud uuendused on muutnud &quot;Stardew Valley&quot; modernseks klassikaks.&lt;ref name=&quot;IGN Reassessment 2024&quot; /&gt;

=== Mängu müük ===
&quot;Stardew Valley&quot; müüs Steamis ja GOG.com kodulehel esimese kahe nädalaga umbes 425 000 eksemplari&lt;ref name=&quot;PC Gamer Interview&quot; /&gt; ning kahe kuu jooksul rohkem kui üks miljonit eksemplari.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Valve teatas, et &quot;Stardew Valley&quot; oli 2016. aastal Steamis 24 enimmüüdud mängu seas.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Ajakirjanikud märkisid, et mängijate kogukond on tugevasti toetanud Barone'i ja tema mängu. Kuigi mõned hankisid mängu [[Internetipiraatlus|piraatkoopia]], olid paljud mängust vaimustunud ja kavatsesid selle osta. Teised pakkusid abi mängu ostmisel neile, kes ei suutnud seda endale lubada.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

2017. aasta lõpuks oli &quot;Stardew Valley&quot; müünud kõikidel platvormidel rohkem kui 3,5 miljonit eksamplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chan |eesnimi=Stephanie |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=SuperData: ''Stardew Valley'' Is An Indie Success With Over 3.5 million Copies Sold |url=https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182122/https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[VentureBeat]]}}&lt;/ref&gt; Mängust sai 2017. aasta kõige sagedamini alla laaditud mäng Nintendo Switchil, hoolimata sellest, et see ilmus sellel platvormil alles oktoobris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=Nintendo Switch's Most-Downloaded Game in 2017 Was ''Stardew Valley'' |url=http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120083003/http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Pärast mobiilversiooni avaldamist 2018. aasta oktoobris, hindas Sensor Tower, et mäng teenis Apple'i App Store'is esimese kolme nädalaga üle ühe miljoni USA dollari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=15. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' grosses $1 million in iOS debut |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115112905/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |arhiivimisaeg=15. november 2018 |vaadatud=15. novembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2016. aasta veebruariks oli &quot;Stardew Valley&quot; müünud üle 50 miljonit eksemplari, nendest 26 miljonit oli PC-versioonil ja 7,9 miljonit Nintendo Switchil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Turns 10: The Big ConcernedApe Interview |url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215163217/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt;

=== Tunnustus ===
&quot;Stardew Valley&quot; sai kolm nominatsiooni 2016. aasta ''Golden Joystick Award''il, võites läbimurdeauhinda ehk ''Breakthrough Award''i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sheridan |eesnimi=Connor |kuupäev=18. november 2016 |pealkiri=''Overwatch'' Scoops Five Awards, ''Firewatch'' Wins Best Indie Game: Here Are All the Golden Joystick 2016 Winners |url=http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170326055857/http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |arhiivimisaeg=26. märts 2017 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Loveridge |eesnimi=Sam |kuupäev=15. september 2016 |pealkiri=Golden Joystick Awards 2016 Voting Now Open to the Public |url=https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219071724/https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |arhiivimisaeg=19. veebruar 2026 |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Spy]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valleyt''&quot;'' nomineeriti parimaks mänguks (''Best Game'') 13. Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade tseremoonial.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webber |eesnimi=Jordan Erica |kuupäev=9. märts 2017 |pealkiri=BAFTA Games Awards 2017: ''Inside'' and ''Uncharted 4'' Lead the Way |url=https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170310140739/https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |arhiivimisaeg=10. märts 2017 |vaadatud=9. märtsil 2017 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Mäng sai veelgi rohkem nominatsioone, näiteks parima debüüdi (''Best Debut'') nominatsiooni Game Developers Choice Awardsil ja parima iseseisvalt tehtud mängu (''Best Independent Game)'' nominatsiooni The Game Awardsil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=Game of the Year Nominees and More Revealed for Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170109001128/http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2017 |vaadatud=4. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stark |eesnimi=Chelsea |kuupäev=1. detsember 2016 |pealkiri=The Game Awards: Here's the Full Winners List |url=http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161202121204/http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |arhiivimisaeg=2. detsember 2016 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; SXSW Gaming Awards raames nomineeriti see kategoorias &quot;''Most Promising New Intellectual Property&quot;''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=25. jaanuar 2017 |pealkiri=All The 2017 SXSW Game Award Nominees |url=http://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170416223543/https://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2017 |vaadatud=5. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Mängu nomineeriti Seumas McNally peaauhinnaks Independent Games Festivalil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hall |eesnimi=Charlie |kuupäev=9. jaanuar 2017 |pealkiri=''Hyper Light Drifter'', ''Inside'' and ''Virginia'' Among Nominees for 2017 IGF Awards |url=http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110141032/http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2017 |vaadatud=9. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; The Steam Awardsil sai &quot;Stardew Valley&quot; aastatel 2016–2024 kokku viis nominatsiooni, kuid võitis ainult ühe korra.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=20. detsember 2016 |pealkiri=2016 Steam Awards finalists go all the way back to 2006 |url=https://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221133243/http://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=3. jaanuar 2018 |pealkiri=The 2017 Steam Awards winners are revealed |url=https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200915053331/https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |arhiivimisaeg=15. september 2020 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Singletary |eesnimi=Charles Jr |kuupäev=8. veebruar 2019 |pealkiri=The Steam Awards 2018 winners announced |url=https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209041006/https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |arhiivimisaeg=9. veebruar 2019 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Shacknews]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Watts |eesnimi=Steve |kuupäev=2. jaanuar 2025 |pealkiri=The Steam Awards 2024 Winners Revealed |url=https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241217222715/https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |arhiivimisaeg=17. detsember 2024 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt;

Mitu väljaannet lisasid &quot;Stardew Valleyt&quot; oma aasta lõpu edetabelitesse, näiteks [[The Guardian]] (5. koht),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stuart |eesnimi=Keith |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 10 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215170735/https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Paste (8. koht),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Garret |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Videogames of 2016 |url=https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172226/https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Paste]]}}&lt;/ref&gt; Polygon (8. koht),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=de Rochefort |eesnimi=Simone |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''Polygon'''s 2016 Games of the Year #8: ''Stardew Valley'' |url=https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414173729/https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Slant Magazine (25. koht)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Video Games of 2016 |url=https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172227/https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; ja The Verge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=14. detsember 2016 |pealkiri=The 11 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170301181840/http://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |arhiivimisaeg=1. märts 2017 |vaadatud=15. aprillil 2025 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; GameInformer nimetas seda 2016. aasta parimaks simulatsioonimänguks (''Best Simulation Game of 2016'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marchiafava |eesnimi=Jeff |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=''Game Informer'' Best of 2016 Awards |url=https://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170105120200/http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |arhiivimisaeg=5. jaanuar 2017 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Game Informer]]}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal sai mäng PC Gamerilt parima jätkuva mängu auhinda (''Best Ongoing Game award'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Kara |kuupäev=18. detsember 2024 |pealkiri=Best Ongoing Game 2024: ''Stardew Valley'' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251110010712/https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |arhiivimisaeg=10. november 2025 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; Samal aastas nimetas Gameindustry.biz &quot;Stardew Valleyt&quot; aasta mänguks (''Game of the Year'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=16. detsember 2024 |pealkiri=Stardew Valley {{!}} Games of the Year 2024 |url=https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414162442/https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;

== Mängu mõju ==
&quot;Stardew Valley&quot; aitas teha põllumajandusteemalise- ja lõõgastava mängužanri populaarseks. Inverse'i ajakirjaniku Jess Reyesi sõnul on mängul olnud aastate jooksul oluline roll põllumajandusteemalise ja lõõgastavate mängude tutvustamisel palju laiemale publikule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reyes |eesnimi=Jess |kuupäev=1. märts 2023 |pealkiri=7 Years Ago, One Indie Farming Game Changed the Entire Industry Forever |url=https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240912150826/https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |arhiivimisaeg=12. september 2024 |vaadatud=11. novembril 2024 |väljaanne=[[Inverse]]}}&lt;/ref&gt; Destructoidi Noelle Warner nimetas &quot;Stardew Valleyt&quot; peamiseks põhjuseks, miks põllumajanduse teemalised simulatsioonimängud uuesti populaarseks muutusid, kutsudes seda mängu &quot;täielikuks kultuurifenomeniks&quot; ja üheks edukamaks indie-videomängudeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Ushered in the Farming Sim Renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=18. aprillil 2025 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; Digital Trendsi Tomas Franzese kirjutas, et põllumajandusteemalise simulatsiooni žanrile pani aluse esimene &quot;Harvest Mooni&quot; mäng, on &quot;Stardew Valley&quot; mängumudel ja maailm loonud mängu tänapäevase standardi. Franzese lisas, et mäng on inspireerinud teisi mitmeid indie-videomänge ning pani suuri ettevõtteid selle žanriga katsetama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Franzese |eesnimi=Tomas |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Stardew Valley’s Influence on Gaming Is Only Becoming Stronger |url=https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260329113144/https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |arhiivimisaeg=29. märts 2026 |vaadatud=29. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Trends]]}}&lt;/ref&gt; PC Gameri ajakirjanik Kara Phillips ja toimetaja Wes Fenlon nimetasid &quot;Stardew Valleyt&quot; tänapäeva põllumajandusteemalise simulatsioonimängude alustalaks, selgitades, et selle žanri uusi mänge võrreldakse pidevalt &quot;Stardew Valleyga&quot;. Lisaks on selle edu toonud palju &quot;Stardew-laadseid&quot; mänge, kus paljud arendajad on saanud inspiratsiooni &quot;Stardew Valley&quot; kontseptsioonist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hasn't 'Really' Played a Lot of Other Farming and Life Sims, But He Appreciates the Impact the Game Has Had on the Genre-'it Seems to Have Inspired a Lot More People to Consider This Kind of Game' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215133407/https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;

NME ajakirjaniku Ali Shutleri sõnul on &quot;Stardew Valley&quot; üks parimaid mänge stressi leevendamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=These Are the Best Video Games for Reducing Stress |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250103172251/https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |arhiivimisaeg=3. jaanuar 2025 |vaadatud=31. detsembril 2024 |väljaanne=[[NME]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra nimetas Barone'i üheks top kümne arendajaks 2016. aastal, märkides, et ta oli &quot;üksi&quot; loonud midagi uut sellesse žanrisse, milles eelnevalt domineeris &quot;Story of Seasons&quot; sari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2016 |pealkiri=Gamasutra's Best of 2016: The Top 10 Game Developers of the Year |url=http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221025153/http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=12. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 2017. aastal teatas Matt Perez, et ajakiri [[Forbes]] nimetas Barone'i üheks nende &quot;30 alla 30&quot; (&quot;''30 Under 30''&quot;) inimestest, keda videomängude kategoorias jälgida, viidates tema pühendumusele &quot;Stardew Valley&quot; loomisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Perez |eesnimi=Matt |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=30 Under 30 In Games 2017: The Creators And Founders Behind ''TSM'', ''Stardew Valley'' And ''Cards Against Humanity'' |url=https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104141138/http://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Forbes]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muu meedia ===
[[Fail:BrickCon 2024, Stardew Valley.jpg|pisi|Pelican Town legodest, BrickCon 2024]]
&quot;Stardew Valley&quot; muusikat on avaldatud heliribade, koostööprojektide ja kontserttuuride kaudu. 19. septembril 2016 ilmus &quot;Stardew Valley: Original Soundtrack&quot;, millele järgnes ametlik noodiraamat ja album 5. oktoobril 2018.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. september 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Original Game Soundtrack) |url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |arhiivimisaeg=26. jaanuar 2025 |vaadatud=14. novembril 2024 |väljaanne=[[Apple Music]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=26. september 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets More Peaceful In New Piano Album, Listen To A Track Here |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301234242/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |arhiivimisaeg=1. märts 2022 |vaadatud=1. märtsil 2022 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; 15. augustil 2020 ilmus Kentaro Sato lavastatud ja Budapesti Sümfooniaorkestri esitatud orkestrialbum &quot;Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from ''Stardew Valley'') |url=https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260420142922/https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |arhiivimisaeg=2026-04-20 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}&lt;/ref&gt; Barone tegi koostöös Norihiko Hibinoga albumiseeria &quot;Prescription for Sleep&quot;, mis ilmus 19. mail 2021. Albumisari sisaldab klaveri ja saksofoni arranžeeringut kümnest originaalheliriba muusikapalast koos uue kompositsiooniga &quot;Beauty in the Seasons&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=29. aprill 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Barone teatas esimesest kontserditurneest &quot;Stardew Valley: Festival of Seasons&quot;, 10. oktoobril 2023.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=11. oktoober 2023 |pealkiri=''Stardew Valley'' 'Festival Of Seasons' Concert Tour Announced |url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}&lt;/ref&gt; Teine kontserditurnee, &quot;Stardew Valley: Symphony of Seasons&quot;, avalikustati 20. novembril 2024.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' Announces Second World Concert Tour |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250310173254/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |arhiivimisaeg=10. märts 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NME]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley (Festival of Seasons)&quot; instrumentaalalbum ilmus 29. augustil 2025, millel on 16 mängu muusikapala.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Festival of Seasons) |url=https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260416171302/https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |arhiivimisaeg=2026-04-16 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}&lt;/ref&gt; 

&quot;Stardew Valleyl&quot; on originaalmängust kaugemale laienenud raamatute ja sellega seotud meediakanalite näol. 2016. aastal ilmus mängu käsiraamat, mille autorid on Barone ja Ryan Novak ja illustreerija Kari Fry. Käsiraamatut on mitu korda ümber tehtud ja uuesti välja antud, et see vastaks mängu uutele versioonidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=4. aprill 2024 |pealkiri=Forget the Watering Can — Your Best ''Stardew Valley'' Tool Is a Guidebook |url=https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501135310/https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; Lauamäng &quot;Stardew Valley: The Board Game&quot; ilmus 2021. aasta veebruaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Ian Carlos |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Now a Cooperative Board Game |url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2021 |vaadatud=28. veebruaril 2021 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; Mängu ametlik kokandusraamat, &quot;The Official Stardew Valley Cookbook&quot;, kus on rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti, avaldati 14. mail 2024.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Raynor |eesnimi=Kelsey |kuupäev=18. august 2023 |pealkiri=An Official ''Stardew Valley'' Cookbook Is Available for Pre-Order Now |url=https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140800/https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=19. mai 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Cookbook Is Here, And It 'Brings the Valley's Incredible Flavours to the Dinner Table' |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141002/https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Jason Schreier kirjeldas mitme mängu arendusprotsessi, kaasa arvatud &quot;Stardew Valley&quot; arengut, oma raamatus &quot;Blood, Sweat, and Pixels: The Triumphant, Turbulent Stories Behind How Video Games Are Made''&quot;'', mis ilmus 2017. aasta septembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weldon |eesnimi=Glen |kuupäev=5. september 2017 |pealkiri='Blood, Sweat, And Pixels': For Designers Of Video Games, It's Always Crunch Time |url=https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170905170918/https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |arhiivimisaeg=5. september 2017 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NPR]]}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta BrickConis võitis Pelican Towni legoehitis, mille ehitamisega läks kaks aastat, &quot;People's Choice&quot; auhinna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lauren |kuupäev=12. september 2024 |pealkiri=This Incredible ''Stardew Valley'' Lego Build Won an Award and Got a Surprise Visit from ConcernedApe |url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260321204727/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |arhiivimisaeg=21. märts 2026 |vaadatud=21. märtsil 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; Ameerika laulja-laulukirjutaja Soccer Mommy avaldas laulu nimega &quot;Abigail&quot;, mis on viide mängu tegelase Abigaile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=22. oktoober 2024 |pealkiri=Soccer Mommy Wrote a Love Song for ''Stardew Valley'''s Abigail for Her New Album |url=https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250406124218/https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |arhiivimisaeg=6. aprill 2025 |vaadatud=29. oktoobril 2024 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Abigail |url=https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260412185415/https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |arhiivimisaeg=2026-04-12 |vaadatud=31. märtsil 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}&lt;/ref&gt;

&quot;Stardew Valley&quot; on koostööd teinud ka teiste mängudega. 2022. septembril lisas &quot;Stardew Valley&quot; Meowmere mõõka, mis on üks tuntumaid mõõkasid &quot;Terrariast&quot;. 2024. aasta oktoobril lisas &quot;Balatro&quot; uuendus &quot;Friends of Jimbo 2&quot; oma mängu mõningaid &quot;Stardew Valley&quot; tegelasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=''Balatro'' Adds New Card Backs from ''Stardew Valley'', ''Cyberpunk 2077'', ''Slay the Spire'', And ''Binding of Isaac'', And They're All Free |url=https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250329191634/https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |arhiivimisaeg=29. märts 2025 |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; 2. septembril 2025 tegi mäng &quot;Infinity Nikki&quot; koostööd &quot;Stardew Valleyga&quot;, tutvustades muusika- ja rütmimängudest inspireeritud sisu, mis võimaldab mängija tegelasel omandada mängus kosmeetilisi esemeid (rõivad ja aksessuaarid).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Saed |eesnimi=Sherif |kuupäev=2. september 2025 |pealkiri=''Infinity Nikki'''s Latest Update Lets You Build Your Dream Home and Pal Up with a ''Stardew Valley'' Junimo |url=https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260227092930/https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |arhiivimisaeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=2. veebruaril 2026 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt; 18. novembril 2025 teatas mäng ''&quot;''[[Among Us]]&quot; koostööst &quot;Stardew Valleyga&quot;, mis kestis kuni 18. veebruarini 2026, lisades mitmeid &quot;Stardew Valley&quot; teemalisi kosmeetilisi esemeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marnell |eesnimi=Blair |kuupäev=18. november 2025 |pealkiri=''Among Us'' And ''Stardew Valley'' Collab Brings Free Rewards For A Limited Time |url=https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215125541/https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Xbox One'i mängud]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 4 mängud]]
[[Kategooria:MacOS-i mängud]]
[[Kategooria:2016. aasta videomängud]]</text>
      <sha1>ghdpxas8nkd7fwk7yw88qfjapbyru27</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Limusiini veis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712723</id>
    <revision>
      <id>7201727</id>
      <parentid>7195919</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:32:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LMariem</username>
        <id>233756</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>LMariem teisaldas lehekülje [[Mustand:Limusiini veis]] pealkirja [[Limusiini veis]] alla: Artikkel valmis</comment>
      <origin>7195919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3296" sha1="o7tu3nivx7zw9kq91gate1fxseg9f1i" xml:space="preserve">'''Limusiini veis''' on Prantsusmaalt, Uus-Akvitaania provintsist pärinev [[Lihaveis|lihaveise]] tõug, keda kasvatatakse kvaliteetse veiseliha tootmiseks. Tõug on rahvusvaheliselt tuntud. Eestis on limusiin üks enam levinud lihaveisetõuge. Limusiinil on oluline roll kaasaegses [[Lihaveisekasvatus|lihaveisekasvatuses]] ning lihatootmise arendamises.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluäär |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2022-06-27 |pealkiri=Limusiin |url=https://lihaveis.ee/lihaveis/toud/limusiin/ |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=Lihaveis |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Esimesed tõendid sarnastest veistest pärinevad Lascaux koopajoonistelt Prantsusmaalt, mis on üle 2000 aasta vanad. Ajalooliselt kasutati veiseid tööloomadena ja nende liha toiduks. 1886. aastal asutati esimene limusiini tõuraamat. 20. sajandi jooksul toimunud aretustöö tulemusena kujunes välja selgelt lihasuunitlusega tõug. Üle maailma hakkas see tõug aktiivselt levima 1960. aastast. Eestis hakati limusiini aretusega tegelema 1995. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Välimik ja omadused ==
Limusiini tõugu veised on keskmisest kuni suure kehaehitusega. Kere on pikk ja lihaseline. Värvuselt võivad olla pruunikaskollasest kuni punakaspruunini. Tavaliselt on veised sarvedega aga esineb ka [[Nudistamine|nudisust]]. Limusiinitõug on hea järelkasvuga. Tõule on iseloomulik väherasvane liha, hea [[Sööt|sööda]]&lt;nowiki/&gt;kasutus ja suur päevane juurdekasv. Veised annavad head tapasaaki.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kruusmaa |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025 |pealkiri=Lihaveiste taastootmist mõjutavad tegurid |url=http://hdl.handle.net/10492/9810 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wiśniewski |eesnimi=Konrad |perekonnanimi2=Świątek |eesnimi2=Marcin |perekonnanimi3=Król |eesnimi3=Jolanta |perekonnanimi4=Kuczyńska |eesnimi4=Beata |kuupäev=2024-06-21 |pealkiri=The nutritional value of beef from Polish Red and Limousin cattle breeds maintained by an extensive production system |url=https://aab.copernicus.org/articles/67/259/2024/ |ajakiri=Archives Animal Breeding |keel=English |aastakäik=67 |üksiknumber=2 |lehekülg=259–269 |doi=10.5194/aab-67-259-2024 |issn=0003-9438 }}&lt;/ref&gt;

== Levik ja tähtsus ==
Tänaseks kasvatatakse limusiini tõugu veiseid nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias. Limusiin on vastupidav ja kohaneb hästi erinevate kliimatingimustega. Tõug on leidnud laialdast kasutust nii [[Puhtaretus|puhasaretuses]] kui ka [[Ristamine|ristamises]]. Tõul on suur lihasaagis ja kõrge liha kvaliteet. Limusiini tõugu veis kogub rasva hästi ja saavutavad tapaküpsuse juba varakult. Looma ainevahetus võimaldab intensiivset kasvu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hristov |eesnimi=Miroslav |perekonnanimi2=Markov |eesnimi2=Nikolay |perekonnanimi3=Dimitrova |eesnimi3=Tsvetelina |perekonnanimi4=Mondeshka |eesnimi4=Lora |perekonnanimi5=Stoycheva |eesnimi5=Svetoslava |kuupäev=2023 |pealkiri=LIMOUSIN BREED – CREATION, APPROVAL, SPECIFICATIONS AND CHALLENGES. REVIEW |url=https://animalsciencejournal.usamv.ro/index.php/scientific-papers/26-articles-2023-issue-2/1296-limousin-breed-creation-approval-specifications-and-challenges-review |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=animalsciencejournal.usamv.ro |keel=en-gb}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>o7tu3nivx7zw9kq91gate1fxseg9f1i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eric Barone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713325</id>
    <revision>
      <id>7201671</id>
      <parentid>7198913</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:57:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22893" sha1="6ftecca4dm16qn9ki8fm295kuqbfqo2" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{Infokast persoon
| nimi = Eric Lorenz Barone
| alma mater = [[Washington Tacoma Ülikool]]
| kodakondsus = ameeriklane
| tegevusala = Videomängude arendaja ja disainer, helilooja, muusik
| sünniaeg = 3. detsember 1987
| sünnikoht = Los Angeles, California, USA
| tunnustus = [[Stardew Valley]]
| abikaasa = Amber Hageman
| pilt = Hackfort 2019 - Conversations with Eric Barone 09 (cropped).jpg
}}

'''Eric Lorenz Barone''' (sündinud 3. detsembril 1987), arendajanimega '''ConcernedApe''', on Ameerika videomängude arendaja ja muusik.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|title=Auburn-area students to graduate from UW on Saturday|website=Auburn Reporter|date=2011-06-06|access-date=2024-12-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213172025/https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|archive-date=December 13, 2024}}&lt;/ref&gt;

Ta on 2016. aasta videomängu &quot;[[Stardew Valley]]&quot; arendajana. Barone on [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga videomängude arendaja, kes tegeles mängu iga aspektiga alates programmeerimisest kuni heliriba loomiseni. Mitu aastat pärast &quot;Stardew Valley&quot; väljalaset töötas Barone mängu uuendamisel üksi, hiljem värbas edasiste arenduste tegemiseks väikese meeskonna.

Ta jätkab &quot;Stardew Valley&quot; toetamist, töötades samal ajal oma järgmise projekti &quot;[[Haunted Chocolatier]]&quot; arendamisega.

== Noorpõlv ja haridus ==
Barone sündis [[Los Angeles|Los Angeleses Californias]] ning veetis lapsepõlve [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Seattle]]'i metropolipiirkonna eeslinnas [[Auburn (Washington)|Auburnis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Amato|first=Lee|url=https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|title=''Stardew Valley'' Fans Wish ConcernedApe A Heartfelt 'Happy Birthday' While Still Cracking Jokes About The Best Gifts For The Developer|website=[[Screen Rant]]|date=December 3, 2024|access-date=March 7, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260307090723/https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|archive-date=March 7, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Forged&quot;&gt;{{Cite web|last=White|first=Sam|url=https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|title=Valley Forged: How One Man Made the Indie Video Game Sensation Stardew Valley|website=[[GQ]]|date=March 20, 2018|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20180320174831/https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|archive-date=March 20, 2018}}&lt;/ref&gt; Ta nimetas oma lapsepõlve lemmiksarjaks &quot;Harvest Mooni&quot;, mis jäi tema lemmikuks täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Forged&quot; /&gt;

Kuigi Barone'il puudub muusikaline haridus,&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Peppiatt|first=Dom|url=https://www.theguardian.com/culture/2022/dec/16/stardew-valley-eric-barone-interview-soundtrack-seasons-high-scores|title=Music to harvest and relax to: how the Stardew Valley soundtrack caught the rhythms of the seasons|work=[[The Guardian]]|date=2022-12-16|access-date=2025-05-19|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; tegeles ta lapsepõlves muusikaga ning oli mitmes bändis liige, näiteks [[nu metal]] ja eksperimentaalses popansamblis. Viimase bändi albumi jaoks lõi ta oma esimese videomängu, [[LucasArts|LucasArtsist]] inspireeritud [[Seiklusmäng|seiklusmängu]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Brown|first=Andy|url=https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|title='Stardew Valley' creator Eric Barone discusses his life in music, concert tour, and 'Haunted Chocolatier'|website=[[NME]]|date=2023-11-29|access-date=2025-05-19|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20241010074326/https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|archive-date=October 10, 2024}}&lt;/ref&gt;

Ta õppis Washingtoni Tacoma Ülikoolis ja lõpetas selle 2011. aastal [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga.&lt;ref name=&quot;Forged&quot; /&gt; 2019. aastal pälvis ta Washingtoni Tacoma Ülikooli silmapaistva vilistlase auhinna.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/love-game|title=The Love of the Game|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/stardew-valley-creator-named-2019-distinguished-alumni|title=Stardew Valley Creator Named 2019 Distinguished Alumni|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}&lt;/ref&gt;

Barone õppis programmeerimise aluseid, kuid algul ei olnud tal plaanis videomängude arendajaks saada. Kuna ta ei leidnud pärast ülikooli lõpetamist tööd, hakkas ta arendama &quot;Stardew Valleyt&quot;, et harjutada oma programmeerimisoskusi [[C Sharp|C#-is]]. Pärast seda kavatses ta mängu lisada oma CV-sse võimalike tööandjate jaoks.&lt;ref name=&quot;Aftermath&quot;&gt;{{Cite web|last=Grodt|first=Jill|url=https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|title=Aftermath Of Success: Stardew Valley, Darkest Dungeon, And Valheim|website=[[GameInformer]]|date=January 17, 2022|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220117170635/https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|archive-date=January 17, 2022}}&lt;/ref&gt;

== Töö ja looming ==
=== &quot;Stardew Valley&quot; ===
[[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_01.jpg|pisi|Barone räägib &quot;Stardew Valley&quot; arendamisest Hackfortis 2019. aastal]]
Barone alustas &quot;[[Stardew Valley|Stardew Valley&quot;]] arendamist 2012. aastal ja avaldas mängu 2016. aastal. Ta lõi mängu täielikult iseseisvalt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=www.gamasutra.com|date=March 9, 2016|access-date=2021-01-18|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}&lt;/ref&gt; olles selle ainuke disainer, programmeerija, animaator, kunstnik, helilooja ja stsenarist. Mängu valmimiseks töötas Barone keskmiselt 10 tundi päevas, seitse päeva nädalas,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=[[Game Developer]]|date=March 9, 2016|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}&lt;/ref&gt; neli ja pool aastat.

Raha säästmiseks elas ta sel ajal vanemate juures, enne kui kolis koos oma tüdruksõbra Amber Hagemaniga Seattle'isse Capitol Hilli.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Capitol Hillis töötas Amber kahes töökohas, et mõlemat ülal pidada. Barone töötas õhtuti osalise tööajaga Paramount Theatre'is publikuteenindajana.&lt;ref name=&quot;Forged&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite book|last=Schreier|first=Jason|author-link=Jason Schreier|date=2017|title=Blood, sweat, and pixels : the triumphant, turbulent stories behind how video games are made|publisher=New York : HarperCollins Publishers|isbn=978-0-06-265123-5|pages=81–85|url=http://archive.org/details/bloodsweatpixels0000schr|via=[[Internet Archive]]|url-access=registration}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Meny|first=Ellen|url=https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|title=Auburn native develops beloved, bestselling video game|website=[[KING 5 News]]|date=April 15, 2020|access-date=2022-11-14|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203194733/https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|archive-date=December 3, 2020}}&lt;/ref&gt;

Barone avaldas &quot;Stardew Valleyt&quot; algselt [[Personaalarvuti|PCle]], enne kui selle hiljem teistele konsoolidele porditi. 2026. aasta veebruariks oli mäng müünud üle 50 miljoni eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Aydın|first=Eda|url=https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|title=Stardew Valley'nin Hapishane Temalı Yeni Modu Law and Order Yayınlandı|work=kayiprihtim|date=December 29, 2024|access-date=December 29, 2024|language=tr|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229123249/https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|archive-date=December 29, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.stardewvalley.net/press/|title=Stardew Valley - Press|access-date=December 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241230133448/https://www.stardewvalley.net/press/|archive-date=December 30, 2024}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal lisas ajakiri [[Forbes]] Barone'i oma nimekirja &quot;30 alla 30: Mängud&quot; (&quot;''30 Under 30: Games''&quot;) tänu tema tööle &quot;Stardew Valley&quot; arendamisel.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|title=30 Under 30 2017: Games|website=Forbes|access-date=2022-09-22|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170103193539/https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|archive-date=January 3, 2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2019. aastast on Barone'i &quot;Stardew Valley&quot; arendamisel abistanud disainerite- ja arendusmeeskond.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Olson|first=Mathew|url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|title=Stardew Valley's Creator on Self-Publishing, the &quot;Everything&quot; Update, and His Future as a Solo Developer|website=USgamer|date=October 8, 2019|access-date=March 24, 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|archive-date=October 8, 2019}}&lt;/ref&gt;

==== Muu meedia ====
2016. aastal andis Barone välja &quot;Stardew Valley: Original Soundtracki&quot;, mis sisaldab mängu ametlikku heliriba.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|title=Stardew Valley (Original Game Soundtrack) by ConcernedApe on Apple Music|date=September 19, 2016|access-date=November 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|archive-date=January 26, 2025}}&lt;/ref&gt;

15. augustil 2020 ilmus Kentaro Sato lavastatud ja Budapesti Sümfoonikaorkestri esitatud orkestrialbum &quot;Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|title=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley) VGM Classics &quot;Orchestra for Video Game Music!&quot; Your classical record label for admired Video Game Music! www.VGM-Classics.org|website=vgm-classics.org|access-date=2024-12-13|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240505181032/https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|archive-date=May 5, 2024}}&lt;/ref&gt; Album sisaldab 15 lugu mängu originaalheliribalt.

2021. aasta veebruaris avaldasid Barone ja lauamängude disainer Cole Medeiros &quot;Stardew Valley: The Board Game'i&quot;, mis on &quot;Stardew Valley&quot; põhjal loodud koostöö-lauamäng.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Campbell|first=Ian Carlos|url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|title=Stardew Valley is now a cooperative board game|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=February 23, 2021|access-date=February 28, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|archive-date=February 27, 2021}}&lt;/ref&gt; Lauamäng müüdi kiiresti läbi pärast selle esimest trükkimist. Hiljem hakati seda uuesti müüma koos mitmete uuendustega.&lt;ref name=&quot;Revised&quot;&gt;{{Cite web|last=Sheridan|first=Connor|url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|title=Stardew Valley board game back on sale with revised cards and rules|website=GamesRadar+|date=November 3, 2021|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211103203205/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|archive-date=November 3, 2021}}&lt;/ref&gt;

Barone tegi koostööd Norihiko Hibinoga, et luua albumisarja &quot;Prescription for Sleep&quot;. Albumisari remiksib videomängu heliribasid klaveri ja saksofoniga. Album &quot;Stardew Valley&quot; ilmus 2021. aasta mais. See sisaldab 10 lugu mängu originaalheliribalt ja ühe uue loo &quot;Beauty in the Seasons&quot;.&lt;ref name=&quot;Sleep&quot;&gt;{{Cite web|last=Makuch|first=Eddie|url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|title=Stardew Valley's Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album|website=[[GameSpot]]|date=April 29, 2021|access-date=October 21, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|archive-date=May 1, 2025}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta oktoobris kuulutas Barone välja esimese &quot;Stardew Valley&quot; kontserditurnee &quot;Stardew Valley: Festival of Seasons”, kus [[Kammermuusika|kammerorkester]] esitas otseülekandes mängu muusikat.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Doolan|first=Liam|url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|title=Stardew Valley &quot;Festival Of Seasons&quot; Concert Tour Announced|website=Nintendo Life|date=2023-10-11|access-date=2024-02-14|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|archive-date=May 1, 2025}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta novembris teatas Barone teisest &quot;Stardew Valley&quot; kontserditurneest &quot;Stardew Valley: Symphony of Seasons&quot;'','' kus 35-liikmeline orkester esitas mängu muusika uusi arranžeeringuid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|title=Stardew Valley: Symphony of Seasons 2025/'26 Tour Dates Announcement - IGN|date=November 20, 2024|access-date=November 20, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241120173050/https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|archive-date=November 20, 2024}}&lt;/ref&gt;

Barone on raamatu &quot;The Official Stardew Valley Cookbook&quot; (ilmus mais 2024) kaasautor. Raamat sisaldab rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|title=Official Stardew Valley Cookbook Makes It Easy to Cook Homey Meals|website=Siliconera|date=May 1, 2024|access-date=November 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241008175307/https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|archive-date=October 8, 2024}}&lt;/ref&gt;

Barone'i &quot;Stardew Valley&quot; muusikateoseid esitatakse regulaarselt Northwest Public Broadcastingu videomängumuusika raadioprogrammis &quot;Press A To Play&quot;. &quot;Stardew Valley&quot; muusika kasutati esimest korda &quot;Press A To Play&quot; teises jaos &quot;Pacific Northwest Independent Games&quot;. Seda esitleti ka 2020. aastal saadetes &quot;Indie Darlings&quot; ja &quot;Games We Played&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://www.nwpb.org/pressa/|title=Press A to Play|website=Northwest Public Broadcasting|date=|access-date=2025-07-03|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

=== Muud projektid ===
2008. aastal avaldas Barone oma esimese mängu &quot;17CF Quest&quot;, mis oli ka muusikabändi 17 Colorful Feathersi reklaam.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Johnson|first=Sarah|url=https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|title=Stardew Valley Creator Eric Barone Shares First Game He Ever Made|website=games.mxdwn|date=March 22, 2018|access-date=October 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20210507011021/https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|archive-date=May 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Mängu peategelane on &quot;Stardew Valleys&quot; leiduv mööbliese.

2011. aastal lõi Barone koomiksisarja &quot;Wumbus World&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|title=WumbusWorld -- Intergalactic Comic Strip|date=2020-04-19|access-date=2024-12-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20200419182949/http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|archive-date=April 19, 2020}}&lt;/ref&gt;

Barone võttis &quot;Stardew Valley&quot; arenduse ajal 2014. aastal kuuajalise puhkuse. Puhkuse ajal kasutas Barone oma aega, et töötada väikese mobiilmängu kallal, mis avaldati [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mängu pealkiri oli &quot;Air Pear&quot; ja see ilmus 6. märtsil 2014. aastal. Mängus pidid mängijad juhtima tasakaaluliikuril lillat pirni takistuste vahel ja võistlema parema tulemuse saavutamiseks.

2021. aasta oktoobris teatas Barone, et töös on uus mäng &quot;Haunted Chocolatier&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Machkovech|first=Sam|url=https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|title=Stardew Valley's creator announces pixel-art followup Haunted Chocolatier|website=[[Ars Technica]]|date=October 21, 2021|access-date=2021-10-21|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211021214004/https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|archive-date=October 21, 2021}}&lt;/ref&gt; Mängus peab mängija šokolaadipoodi. &quot;Haunted Chocolatier&quot; keskendub võitlusele rohkem kui &quot;Stardew Valley&quot;. Barone väitis, et &quot;peaaegu kogu &quot;Haunted Chocolatier&quot;, kaasa arvatud võitluselemendid, on täielikult nullist programmeeritud (ja joonistatud)&quot;. &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bolding|first=Jonathan|url=https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|title=Here's a bit about Haunted Chocolatier's combat|work=[[PC Gamer]]|date=October 31, 2021|access-date=2022-06-19|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220619151015/https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|archive-date=June 19, 2022}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal tegi Barone koostööd indie-popbändiga Alvvays, et animeerida bändi laulule &quot;Many Mirrors&quot; muusikavideot. Barone vastutas video animatsiooni eest ning see oli tema esimene kogemus 3D-animatsiooniga.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot;&gt;{{Cite web|last=McClure|first=Deven|url=https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|title=ConcernedApe Interview: Eric Barone Talks Alvvays, Haunted Chocolatier|website=Screen Rant|date=December 15, 2022|access-date=January 23, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303201146/https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|archive-date=March 3, 2023}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal kuulutas Barone, et mängib [[Seattle|Seattle'is]] teraspanni ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''steelpan'') bändis.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=G9Ha4VJpPfA|title=A Chat With the Creator of Stardew Valley (ConcernedApe)|date=November 8, 2024}}&lt;/ref&gt;

Barone dubleeris üht tegelast videomängus &quot;[[Hollow Knight: Silksong|Hollow Knight: Silksong&quot;]], mis ilmus 2025. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Peters|first=Jay|url=https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|title=Stardew Valley's creator is in Silksong|website=The Verge|date=September 4, 2025|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251122114744/https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|archive-date=November 22, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Filantroopia ===
2021. aasta mais rahastas Eric Barone UW Tacoma [[ülikoolilinnak]]us (21. ja Fawcetti tänava nurgal) Giving Gardeni (annetusaia) olulisi uuendusi (sh kastmissüsteemid ja kasvuhoone). Tänu tema annetustele loodi ka tasustatud üliõpilaskoordinaatori roll, mis aitab aiast igal aastal annetada üle 90 kg (200+lbs) toitu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tacoma.uw.edu/sites/default/files/2021-05/UWTacoma-Campaign-Impact-Report_ACCESSIBLE.pdf|title=Boundless Impact Campaign Philanthropy Report|date=May 1, 2021}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta juulis annetas Eric Barone vähemalt 25 000 dollarit Mountains to Sound Greenway Trustile. Mountains to Sound Greenway Trust on mittetulundusühing 501(3)c, mis tegeleb 1,5 miljoni aakri maastiku hooldamisega Seattle'ist Ellensburgini mööda I-90 maanteed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=871684304986863&amp;id=100064359056846|title=ConcernedApe Corporate Champion|date=July 12, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://mtsgreenway.org/support/corporate-support/|title=Mountains to Sound Greenway Corporate Support|date=July 12, 2024}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta detsembris teatas MonoGame, et Barone oli toetanud projekti esialgse 125 000 dollari annetusega ning lubas regulaarselt iga kuu annetada 1250 dollarit.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wagner|first=Justin|url=https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|title=Eric Barone makes $125,000 donation to the C# framework Stardew Valley uses, as well as 'an ongoing monthly commitment' in what the team behind it calls an 'extraordinary show of support'|website=[[PC Gamer]]|date=December 30, 2025|access-date=January 15, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251230212747/https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|archive-date=December 30, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.youtube.com/live/KqSG81z0Qq8?si=3vkHKpXXD7kHm5WL|title=ConcernedApe MonoGame Donation|date=January 1, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.concernedape.com/ Koduleht]

{{DEFAULTSORT:Barone, Eric}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide programmeerijad]]
[[Kategooria:Washingtoni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>6ftecca4dm16qn9ki8fm295kuqbfqo2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fields of Mistria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713623</id>
    <revision>
      <id>7201661</id>
      <parentid>7198937</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:40:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31188" sha1="im133x0c2fhaks6kvfz47phc9erbreu" xml:space="preserve">{{Infokast videomäng
| mootor         = [[GameMaker]]
| platvormid     = [[Windows]]
| helilooja      = Hidehito Ikumo
| pealkiri       = Fields of Mistria
| pilt           = Fields of Mistria logo black.svg
| arendaja       = NPC Studio
| väljaandja     = NPC Studio
| väljalase      = Eelmüügiväljaanne 5. august 2024
Tuleb lõplikult välja 2026. aastal
| zanr           = [[maaelu simulatsioon]], [[rollimäng]], [[lõõgastav]]
| viis           = [[Üksikmäng]]
}}
'''&quot;Fields of Mistria&quot;''' on NPC Studio välja töötatud ja avaldatud maaelu simulatsiooni [[video-rollimäng]]. Mäng avaldati [[Microsoft Windows|Windowsi platvormil]] eelmüügiversioonina 5. augustil 2024, täisversioon on planeeritud 2026. aastaks. Mängija elab väljamõeldud Mistria linnas, mis on maavärinast taastumas. Mängija saab ka linnaelanikega suhelda. Mäng sisaldab nii tavapäraseid taluelu mängude aspekte kui ka võitlust ja maagiat.

Mängu arendus algas 2019. aastal. &quot;Fields of Mistriat&quot; on tugevalt mõjutanud sellised mängud nagu &quot;Harvest Moon&quot;, &quot;Rune Factory&quot; ja [[Stardew Valley|&quot;Stardew Valley&quot;]], aga ka anime [[Sailor Moon|&quot;Sailor Moon&quot;]]. Eelmüügiversiooni ilmumisel sai mäng palju kiitust oma süžee, tegelaste, mehaanika, kunstilise stiili ja muusika eest.

== Mängu reeglid ==
&quot;Fields of Mistria&quot; on nii [[Üksikmäng|üksimänguks]] arendatud maaelu simulatsiooni lõõgastav videomäng, millel on [[Pikslikunst|pikslikunsti]] stiilist ja [[Anime|animest]] inspireeritud tegelased.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news|last=Hermanson|first=Nate|url=https://www.videogamesgood.com/post/early-access-check-in-the-90s-are-back-in-fields-of-mistria-s-community-driven-farming-sim|title=Early Access Check-in: The '90s are back in Fields of Mistria's community-driven farming sim|work=Video Games Are Good|date=August 11, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240815012140/https://www.videogamesgood.com/post/early-access-check-in-the-90s-are-back-in-fields-of-mistria-s-community-driven-farming-sim|archive-date=August 15, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=Barboza|first=Samara|url=https://br.ign.com/fields-of-mistria/128061/news/abre-o-olho-stardew-valley-este-simulador-de-fazenda-precisou-de-2-dias-para-alcancar-98-de-criticas|title=Abre o olho, Stardew Valley! Este simulador de fazenda precisou de 2 dias para alcançar 98% de críticas positivas no Steam|trans-title=Watch out, Stardew Valley! It took this farming simulator 2 days to reach 98% positive reviews on Steam|work=[[IGN]]|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20240814173637/https://br.ign.com/fields-of-mistria/128061/news/abre-o-olho-stardew-valley-este-simulador-de-fazenda-precisou-de-2-dias-para-alcancar-98-de-criticas|archive-date=August 14, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Nolan|first=Liam|url=https://www.escapistmagazine.com/fields-of-mistria-is-my-favorite-farming-sim-since-stardew-valley-review/|title=Fields of Mistria Is My Favorite Farming Sim Since Stardew Valley [Review]|work=[[The Escapist]]|date=August 5, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240814011050/https://www.escapistmagazine.com/fields-of-mistria-is-my-favorite-farming-sim-since-stardew-valley-review/|archive-date=August 14, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Namba|first=Jun|url=https://automaton-media.com/articles/newsjp/fields-of-mistria-20240806-304675/|title=ノスタルジック牧場シム『Fields of Mistria』Steamにてさっそく大人気。冒険からロマンスまで楽しめる不思議世界のんびり生活|trans-title=The nostalgic farm sim &quot;Fields of Mistria&quot; is already a big hit on Steam. Enjoy a leisurely life in a mysterious world where you can enjoy everything from adventure to romance.|work=Automaton Magazine|date=August 6, 2024|access-date=August 25, 2024|language=ja}}&lt;/ref&gt; Videomäng sisaldab [[Video-rollimäng|rollimängu]], fantaasia ja simulatsioonižanri elemente.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ign.com/games/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria|work=[[IGN]]|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria Guide|work=[[IGN]]|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|title=I've had my eye on this pixel-perfect blend of Stardew Valley and Sailor Moon for over a year, and it's getting a Steam Next Fest demo to keep the cozy vibes coming|work=[[GamesRadar+]]|date=June 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805113212/https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|archive-date=August 5, 2024}}&lt;/ref&gt; Pärast tegelase loomist siseneb mängija väljamõeldud Mistria linna, mis on taastumas hävitavast maavärinast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite news|last=Alva|first=Brittany|url=https://techraptor.net/gaming/reviews/fields-of-mistria-review-next-best-cozy-farming-sim|title=Fields of Mistria Review – The Next Best Cozy Farming Sim|work=TechRaptor|date=August 2, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240808092052/https://techraptor.net/gaming/reviews/fields-of-mistria-review-next-best-cozy-farming-sim|archive-date=August 8, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite news|last=Gomez|first=Estrella|url=https://es.ign.com/fields-of-mistria/206256/news/este-nuevo-juego-de-granjas-es-casi-calcado-a-stardew-valley-y-ha-debutado-con-fuerza-en-steam|title=Este nuevo juego de granjas es casi calcado a Stardew Valley, y ha debutado con fuerza en Steam|trans-title=This new farming game is almost identical to Stardew Valley, and it has made a strong debut on Steam|work=[[IGN]]|date=August 10, 2024|access-date=August 16, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240810151952/https://es.ign.com/fields-of-mistria/206256/news/este-nuevo-juego-de-granjas-es-casi-calcado-a-stardew-valley-y-ha-debutado-con-fuerza-en-steam|archive-date=August 10, 2024}}&lt;/ref&gt; Linnajuhid paluvad mängijal elada maal vastutasuks tema abi eest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|last=Spindler|first=Emily|url=https://www.kotaku.com.au/2024/05/fields-of-mistria-stardew-valley-meets-sailor-moon/|title=Stardew Valley Meets Sailor Moon: Make This 90s Anime-Inspired Farming Sim Your Next Cozy Game|work=[[Kotaku]]|date=May 21, 2024|access-date=August 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240521043244/https://www.kotaku.com.au/2024/05/fields-of-mistria-stardew-valley-meets-sailor-moon/|archive-date=May 21, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu eesmärk on linna uuesti üles ehitada ja luua sidemed selle linnaelanikega.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mängija tutvub esmalt linna loo ja mängumehaanikaga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus on ka traditsioonilisi maaelu elemente nagu põllumajandus, loomade aretamine, käsitöö, kingituste tegemine, kalapüük, kaevandamine ja suhete loomine seal elavate [[NPC|mitte-mängija tegelastega]] (NPC-dega), lisaks ka võitlus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mängija saab tõsta linna taset ning seeläbi saada eeliseid.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Cite news|last=Chisolm|first=DeVante|url=https://www.gamespot.com/videos/fields-of-mistria-isnt-just-a-stardew-valley-clone-16-early-tips/2300-6464857/|title=Fields of Mistria Isn't Just a Stardew Valley Clone {{!}} 16 Early Tips|work=[[GameSpot]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024|last2=James|first2=Lucy}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rizwan|first=Rabiya|url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-increase-town-rank-guide/|title=Fields Of Mistria: How To Increase Town Rank|work=TheGamer|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

Iga päeva alguses saab mängija teavet sünnipäevade ja eriliste sündmuste kohta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; laseb mängijal algusest peale oma tegelast kohandada, näiteks tema nime, sünnipäeva ja sugu,&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt; samuti talu ning maja.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Cite news|last=Smith|first=Ed|url=https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/steam-rpg-reviews|title=New Stardew style RPG Fields of Mistria has near-perfect reviews|work=[[PCGamesN]]|date=August 7, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bowling|first=Audra|url=https://www.rpgfan.com/2024/08/04/rpgs-coming-this-week-8-4-24/|title=RPGs Coming This Week, 8/4/24|work=RPGFan|date=August 4, 2024|access-date=August 17, 2024|last2=Castillo|first2=Gio|last3=Cantelon|first3=Kyle}}&lt;/ref&gt; Mängul on arengusüsteem, mis võimaldab mängijal lahendada igapäevaseid ülesandeid, et lugu edasi viia. Mistria taotluslaual on ka ülesandeid, mida mängija võib igal ajal täita, et auhindu saada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; pakub nii tava- kui ka festivaliteemalisi ülesandeid pärast linnaelanikega suhtlemist.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Quests|title=Fields of Mistria: Quests|work=[[IGN]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;

Mängija saab linnamuuseumile annetada esemeid, sealhulgas mitmesuguseid taimeliike, putukaid, arheoloogilisi leide ja kalu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Museum_Checklist|title=Fields of Mistria Museum Checklist|work=[[IGN]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240815215222/https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Museum_Checklist|archive-date=August 15, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite news|last=Hashimoto|first=Kazum|url=https://www.siliconera.com/preview-fields-of-mistria-leans-into-its-90s-inspirations/|title=Preview: Fields of Mistria Leans Into &lt;nowiki&gt;{{as written|I|t's [sic]}}&lt;/nowiki&gt; 90s Inspirations|work=[[Siliconera]]|date=August 3, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängus on maagilisi elemente.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|title=I've had my eye on this pixel-perfect blend of Stardew Valley and Sailor Moon for over a year, and it's getting a Steam Next Fest demo to keep the cozy vibes coming|work=[[GamesRadar+]]|date=June 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805113212/https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|archive-date=August 5, 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Linna kaitseb draakonikuju Caldarus.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Diaz|first=Ana|url=https://www.polygon.com/culture/443385/fields-of-mistria-caldarus-fuck-dragon|title=Fields of Mistria players want to 'fuck the dragon'|work=[[Polygon]]|date=August 25, 2024|access-date=August 26, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängija saab põllutööde, kalapüügi ja koriluse käigus omandada nn &quot;essentsi&quot;, mis annab mängijale juurdepääsu oskuste puule ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''skill tree'') ja kasulikele võimetele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Cite news|last=Carpenter|first=Nicole|url=https://www.polygon.com/review/444036/fields-of-mistria-review-pc-early-access|title=Review: Fields of Mistria is pure magic|work=[[Polygon]]|date=August 27, 2024|access-date=August 28, 2024}}&lt;/ref&gt; Hiljem mängus saab manat ehk võlujõudu, mis võimaldab mängijal kasutada tervendavaid ja energia loitse, samuti loitse, mis otsekohe kasvatavad põllukultuure või kutsuvad vihma.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Nolan|first=Liam|url=https://www.escapistmagazine.com/10-tips-tricks-for-fields-of-mistria-beginners/|title=10 Tips &amp; Tricks for Fields of Mistria Beginners|work=[[The Escapist]]|date=August 8, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Cite news|last=Magalhães Barbosa|first=Bruno|url=https://www.tecmundo.com.br/voxel/288375-estilo-stardew-valley-fields-of-mistria-proximo-rpg-fazendinha-favorito-review.htm|title=No estilo Stardew Valley, Fields of Mistria é o seu próximo RPG de fazendinha favorito - Review|trans-title=In the style of Stardew Valley, Fields of Mistria is your next favorite farming RPG - Review|work=Voxel|date=August 19, 2024|access-date=August 20, 2024|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20240819133528/https://www.tecmundo.com.br/voxel/288375-estilo-stardew-valley-fields-of-mistria-proximo-rpg-fazendinha-favorito-review.htm|archive-date=August 19, 2024}}&lt;/ref&gt;

Mistrias elab palju külaelanikke, kellel on oma ajakava ja eelistused ning kes paluvad mängijalt abi mitmesuguste ülesannetega.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Characters|title=Fields of Mistria Characters|work=[[IGN]]|date=August 9, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812002359/https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Characters|archive-date=August 12, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt; Mängus on ka lemmikloomad.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite news|last=Price|first=Emily|url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/fields-of-mistrias-town-full-of-well-written-characters-and-charming-game-boy-advance-aesthetic-immediately-make-it-stand-out-from-other-cozy-farm-sims/|title=Fields of Mistria's town full of well-written characters and charming Game Boy Advance aesthetic immediately make it stand out from other cozy farm sims|work=[[PC Gamer]]|date=August 7, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812185411/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/fields-of-mistrias-town-full-of-well-written-characters-and-charming-game-boy-advance-aesthetic-immediately-make-it-stand-out-from-other-cozy-farm-sims/|archive-date=August 12, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu kaart kuvab linnaelanike asukohta reaalajas.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Mängijad saavad parandada oma suhteid linnaelanikega vestluste ja kingituste kaudu ning nad võivad luua romantilisi suhteid mitme külaelanikuga, olenemata nende soost.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; toetab [[Mod|modifitseerimist]], mis võimaldab modide loojatel külaelanike välimust muuta.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=King|first=Jade|url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-almost-had-the-perfect-butch-lesbian-romance/|title=Fields Of Mistria Almost Had The Perfect Butch Lesbian Romance|work=TheGamer|date=August 19, 2024|access-date=August 20, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Arendus ja väljalase ==
&quot;Fields of Mistria&quot; on esimene mäng, mille arendas ja avaldas Chicagos asuv iseseisev videomängude arendaja NPC Studio.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2023/06/pixel-art-farming-simulation-rpg-fields-of-mistria-announced-for-consoles-pc|title=Pixel art farming simulation RPG Fields of Mistria announced for consoles, PC|work=Gematsu|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230610230422/https://www.gematsu.com/2023/06/pixel-art-farming-simulation-rpg-fields-of-mistria-announced-for-consoles-pc|archive-date=June 10, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bailey|first=Dustin|url=https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/release-date|title=Fields of Mistria is the next farming RPG in our post-Stardew Valley world|work=[[PCGamesN]]|date=August 3, 2019|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230328154050/https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/release-date|archive-date=March 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Mängu kaasrežissöörid ja disainerid Claire Belton ja Andrew Duff olid varem töötanud Pusheeni kassi tegelaskujuga oma veebikoomiksi &quot;Everyday Cute'i&quot; jaoks.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Vaynshteyn|first=Paula|url=https://www.destructoid.com/the-creators-of-fields-of-mistria-are-also-responsible-for-a-very-familiar-chunky-cat/|title=The creators of Fields of Mistria are also responsible for a very familiar chunky cat|work=[[Destructoid]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Nende mängu inspiratsiooniks olid &quot;Harvest Moon&quot;, &quot;Rune Factory&quot;, &quot;Story of Seasons&quot;, [[Animal Crossing|&quot;Animal Crossing&quot;]] ja [[Stardew Valley|&quot;Stardew Valley&quot;]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; Mängu visuaalset stiili mõjutas ka anime [[Sailor Moon|&quot;Sailor Moon&quot;]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Mängu arendaja iseloomustas seda kui &quot;Harvest Mooni&quot; ja sarnaste mängude &quot;vaimseks järeltulijaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; töötati välja [[GameMaker Studio|GameMakeri]] [[Mängumootor|mängumootoris]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.thegamer.com/tag/fields-of-mistria/|title=Fields of Mistria|work=TheGamer|access-date=August 26, 2024}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta juunis avalikustas arendaja mängu treileri Wholesome Directi üritusel, mille külalishelilooja oli Toby Fox.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|title=Fields of Mistria – Official Trailer|work=[[IGN]]|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230611122147/https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|archive-date=June 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bellingham|first=Hope|url=https://www.gamesradar.com/this-years-wholesome-direct-gave-me-so-many-more-games-to-add-to-my-wishlist/|title=This year's Wholesome Direct gave me so many more games to add to my wishlist|work=[[GamesRadar+]]|date=June 13, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805184553/https://www.gamesradar.com/this-years-wholesome-direct-gave-me-so-many-more-games-to-add-to-my-wishlist/|archive-date=August 5, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu demoversioon oli [[Steam|Steamis]] saadaval 5. kuni 17. juunini 2024.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Tunnipikkune demo hõlmas mängu esimest kolme päeva.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; oli Steamis Windowsi eelmüügiversioonina kättesaadaval 5. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://opencritic.com/game/17060/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria|work=[[OpenCritic]]|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240813195508/https://opencritic.com/game/17060/fields-of-mistria|archive-date=August 13, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Cite news|last=Vaynshteyn|first=Paula|url=https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-shares-roadmap-of-future-plans-as-it-debuts-in-early-access/|title=Fields of Mistria shares roadmap of future plans as it debuts in Early Access|work=[[Destructoid]]|date=August 6, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Mäng on saadaval ka [[Steam Deck|Steam Decki]] kaudu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/fields-of-mistria-steam-deck-verified-now/|title=Fields of Mistria Steam Deck Verified Now|work=[[Siliconera]]|date=August 23, 2024|access-date=August 25, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu 52 loost koosneva muusika on loonud Hidehito Ikumo.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/fields-of-mistria-early-access-launch-trailer-and-soundtrack-appear/|title=Fields of Mistria Early Access Launch Trailer and Soundtrack Appear|work=[[Siliconera]]|date=August 5, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

&quot;Fields of Mistria&quot; tuleb täielikult välja 2026. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Marnell|first=Blair|url=https://www.gamespot.com/articles/fields-of-mistria-exiting-early-access-in-2026-new-mines-update-detailed/1100-6535328/|title=Fields Of Mistria Exiting Early Access In 2026, New Mines Update Detailed|website=[[GameSpot]]|date=October 9, 2025|access-date=November 7, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Cite news|last=Morton|first=Lauren|url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/oh-no-i-can-t-possibly-decide-who-to-date-in-anime-inspired-farm-sim-fields-of-mistria-when-i-m-already-in-love-with-all-of-them/|title=Oh no, I can't possibly decide who to date in anime-inspired farm sim Fields of Mistria when I'm already in love with all of them|work=[[PC Gamer]]|date=August 7, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812193608/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/oh-no-i-can-t-possibly-decide-who-to-date-in-anime-inspired-farm-sim-fields-of-mistria-when-i-m-already-in-love-with-all-of-them/|archive-date=August 12, 2024}}&lt;/ref&gt; NPC Studio teatas, et mängu pidevalt uuendatakse ning ilmub ka konsooliväljaanne.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite news|last=Benson|first=Madison|url=https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-reaches-100000-downloads-a-week-into-its-early-access-launch/|title=Fields of Mistria reaches 100,000 downloads a week into its Early Access launch|work=[[Destructoid]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240813045430/https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-reaches-100000-downloads-a-week-into-its-early-access-launch/|archive-date=August 13, 2024}}&lt;/ref&gt; Esimene suurem uuendus avaldati 18. novembril 2024.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Mollie|first=Taylor|url=https://www.pcgamer.com/games/sim/sailor-moon-vibed-farming-sim-fields-of-mistria-gets-its-first-major-patch-and-finally-lets-me-lay-down-some-romantic-groundwork-for-my-spouse-to-be/|title=Sailor Moon-vibed farming sim Fields of Mistria gets its first major patch and finally lets me lay down some romantic groundwork for my spouse-to-be|work=[[PC Gamer]]|date=November 18, 2024|access-date=November 30, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Mängu vastuvõtt ==
{{Videomängu arvustused|rev1=Voxel|rev1Score=90/100&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;|rev2=TechRaptor|rev2Score=8.5/10&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;|rev3=The Daily Californian|rev3Score=4.5/5&lt;ref name=&quot;tdcreview&quot;/&gt;}}
&quot;Fields of Mistria&quot; sai eelmüügiväljaande ilmumisel positiivset tagasisidet.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; TechRaptori Brittany Alva ütles, et mäng &quot;paistab silma nagu valgus tunneli lõpus&quot; maaelu simulatsioonižanris.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mäng sai Steamis ülekaalukalt positiivse vastuvõtu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Collins|first=Emma|url=https://80.lv/articles/fields-of-mistria-achieved-overwhelming-success-over-three-days/|title=Fields of Mistria Achieved Overwhelming Success Over Three Days|work=80.lv|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

Kiideti mängu tegelasi ja süžeed.{{Efn|&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Cite news |last=King |first=Jade |date=August 13, 2024 |title=Fields Of Mistria Is More Than Just Another Stardew Valley Clone |url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-early-access-stardew-valley-anime/ |access-date=August 17, 2024 |work=TheGamer}}&lt;/ref&gt;}} Kriitikud kiitsid mängufunktsiooni, kus kõik elanikud kogunevad igal reedel [[Kõrts|kõrtsi]], mis seejärel julgustab mängijat nendega liituma.{{efn|&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;}} Kuna mängu tegevused on mitmekesised, ütles Alva, et &quot;see on midagi, mida ükski teine põllumajandusteemaline simulatsioonimäng pole eriti esile toonud, olgu see lõõgastuv või mitte&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Kriitikud kiitsid mängija ja külaelanike vahelist dialoogisüsteemi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; PC Gameri ajakirjanik Lauren Morton ütles, et külaelanike dialoogis on hästi kombineeritud siirust ja huumorit, ilma, et see liiale läheks.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Kazuma Hashimoto Siliconerast väitis, et dialoogivalikud on kas teravmeelsed või häbematud ning ta soovis, et lisaks neile kahele oleks rohkem valikuid.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Polygoni Nicole Carpenter, kes mängu soovitas, märkis, et võrreldes mängu inspiratsiooniallikatega keskendub &quot;Fields of Mistria&quot; peamiselt kogukonna loomisele. Ta kiitis ka mängu tegelaste tegevuste mitmekesisust ja süžeed.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Ajakirjas The Escapist kiitis Liam Nolan mängu arengusüsteemi ja mehaanikat ning soovitas mängu soojalt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alva ütles, et edenemise ja ülesannete vajadused on &quot;hästi tasakaalustatud&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Carpenter märkis aga, et mängusisesed päevad on lühikesed, mis oli tema jaoks ärritav.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt; PC Gameri Emily Price väitis, et mäng sisaldab &quot;Stardew Valleyst&quot; üle võetud elemente ja lootis, et mäng lõpetab &quot;Stardew Valley&quot; kopeerimise ning hakkab selle asemel &quot;oma teed käima&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Nolan leidis, et mängu põllutöö-, kaevandus-, võitlus- ja kalapüügisüsteemid olid &quot;Stardew Valleyst&quot; paremad.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; GameSpoti DeVante Chisolm kiitis seda, et mängus on võimalik nii hüpata kui ka ujuda.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt; Kotaku ajakirjanik Moises Taveras ütles, et mängu mehaanika sarnaneb &quot;[[The Legend of Zelda]]&quot; mängusarja mehaanikaga.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Taveras|first=Moises|url=https://kotaku.com/madden-25-persona-3-games-to-play-1851624704|title=Kotaku's Weekend Guide: 5 New And Old Games We Can't Wait To Play|work=[[Kotaku]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; [[Vice|Vice'ile]] kirjutanud Shaun Cichacki avaldas lootust, et mäng saab [[Mitmikmäng|mitmikmängu]] versiooni.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Cichacki|first=Shaun|url=https://www.vice.com/en/article/fields-of-mistria-is-an-absolutely-amazing-cozy-game-but-i-wish-it-had-multiplayer/|title='Fields of Mistria' Is an Absolutely Amazing Cozy Game, but I Wish It Had Multiplayer|work=[[Vice]]|date=December 31, 2024|access-date=January 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

Kriitikud kiitsid mängu kunstistiili.{{Efn|&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Cite news |last=Bowling |first=Audra |date=June 11, 2023 |title=Explore A Nostalgic Farm Sim With Fields of Mistria |url=https://www.rpgfan.com/2023/06/11/nostalgic-farm-sim-fields-of-mistria/ |access-date=August 16, 2024 |work=RPGFan |archive-date=February 21, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240221215947/https://www.rpgfan.com/2023/06/11/nostalgic-farm-sim-fields-of-mistria/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;}} Kotaku toimetaja Emily Spindler ütles, et mängu kunstistiil teeb selle maaelu simulatsioonižanris silmapaistvaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alva kiitis, kuidas mängus kujutatakse kõndimist ja ujumist.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; RPGFani Audra Bowling võrdles mängu graafikat ka videomänguga [[Littlewood]]&quot;, Hashimoto aga võrdles seda [[Manga|mangaga]] &quot;Imadoki!&quot;.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; The Daily Californiani Maida Suta kirjutas, et mäng on nostalgiline.&lt;ref name=&quot;tdcreview&quot;&gt;{{Cite news|last=Suta|first=Maida|url=https://www.dailycal.org/arts/video-games/fields-of-mistria-is-whimsical-breath-of-farm-fresh-air/article_4f598c9a-6b1f-11ef-b641-47270d213a09.html|title=Fields of Mistria is whimsical breath of farm-fresh air|work=[[The Daily Californian]]|date=September 4, 2024|access-date=September 9, 2024}}&lt;/ref&gt; Voxeli Bruno Magalhães Barbosa nimetas külaelanike välimust energiliseks ja tähendusrikkaks, märkides, et neil on igal hooajal erinev välimus.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Mängu heliriba sai positiivset kriitikat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Alva kirjeldas heliriba kui &quot;pidevat kõndimist läbi idüllilise küla&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Morton kiitis Foxi treileri muusikat.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Morton|first=Lauren|url=https://www.pcgamer.com/the-10-cozy-games-im-most-excited-for-in-2024/|title=The 10 cozy games I'm most excited for in 2024|work=[[PC Gamer]]|date=January 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240515222941/https://www.pcgamer.com/the-10-cozy-games-im-most-excited-for-in-2024/|archive-date=May 15, 2024}}&lt;/ref&gt;

GamesRadar+ ajakirjanik Anna Koselke ei ole nõus nimetama mängu &quot;Stardew Valley&quot; koopiaks, vaatamata nende sarnasusele.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/animal-crossing-like-dev-pushes-back-on-stardew-valley-clone-chatter-around-farming-rpg-fields-of-mistria-you-probably-wouldnt-have-pokemon-without-dragon-quest-5/|title=Animal Crossing-like dev pushes back on &quot;Stardew Valley clone&quot; chatter around farming RPG Fields of Mistria: &quot;You probably wouldn't have Pokemon without Dragon Quest 5&quot;|work=[[GamesRadar+]]|date=August 20, 2024|access-date=August 25, 2024}}&lt;/ref&gt; Lisaks suhtus &quot;Animal Crossingu&quot;-laadse simulatsioonimängu [[Critter Cove|&quot;Critter Covei&quot;]] arendaja sarnasustesse positiivselt, öeldes, et &quot;ilma &quot;&quot;Dragon Quest V-ta&quot; tõenäoliselt poleks &quot;Pokémon Red&quot;, &quot; Pokémon Blue&quot; ja &quot;Pokémon Yellowit&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Cite news|last=Fujiwara|first=Hideaki|url=https://automaton-media.com/articles/newsjp/fieldsofmistria-stardewvalley-20240821-307017/|title=人気農場ゲーム『Fields of Mistria』、「Stardew Valleyに似すぎ」と批判受けるも、&quot;別のゲームの開発元&quot;が反論。「『ドラクエ5』がなければ『ポケモン』もなかった」との自説で助太刀|trans-title=Popular farm game &quot;Fields of Mistria&quot; criticized for being &quot;too similar to Stardew Valley&quot;, but &quot;the developer of another game&quot; counters. &quot;Without Dragon Quest 5, there would have been no Pokemon&quot;|work=Automaton Magazine|date=August 21, 2024|access-date=August 25, 2024|language=ja}}&lt;/ref&gt;

Price, Nolan ja Alva kaebasid selle üle, et mäng kokku jooksis, kui nad tegelesid arvustusega. Alva märkis aga, et arendajad lahendasid kohe probleemi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

=== Mängu müük ===
Eelmüügiversiooni väljaande esimesel nädalal laaditi mängu alla üle 100 000 korra&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; ning esimese kuu jooksul üle 250 000 korra.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/this-cozy-stardew-valley-like-farming-sim-with-sailor-moon-vibes-only-released-a-month-ago-but-fans-have-already-racked-up-over-4-million-hours-in-game/|title=This cozy Stardew Valley-like farming sim with Sailor Moon vibes only released a month ago, but fans have already racked up over 4 million hours in-game|work=[[GamesRadar+]]|date=6 September 2024|access-date=9 September 2024}}&lt;/ref&gt;

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.fieldsofmistria.com/ Ametlik veebisait]

[[Kategooria:Windowsi mängud]]</text>
      <sha1>im133x0c2fhaks6kvfz47phc9erbreu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indie-mäng</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713811</id>
    <revision>
      <id>7201556</id>
      <parentid>7199052</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:22:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="184703" sha1="k2mdtrsh6cq9ujur20e56ya8uk47kg6" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''''Indie''-mäng''' või '''''indie''-videomäng''' (tähenduses 'iseseisvalt tehtud videomäng' või 'sõltumatu videomäng') on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad ''indie''-mängud [[innovatsioon]]ile, eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. ''Indie''-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[Indie|''indie''-muusikaga]] või [[indie-film|''indie''-filmiga]].

''Indie''-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud &quot;magamistoaprogrammeerijad&quot;, eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu.

Tänapäevane lähenemine ''indie''-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid ''indie''-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed ''indie''-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud ''indie''-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad ''indie''-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. ''Indie''-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel.

Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud ''indie''-mängude arv hirmu n-ö &quot;''indie''-apokalüpsise&quot; ees, mille põhjuseks nimetati ''indie''-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamikule ''indie''-arendajatest endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad ''indie''-mängud on näiteks &quot;Cave Story&quot;, &quot;Braid&quot;, &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;[[Terraria]]&quot;, &quot;Fez&quot;, &quot;Hotline Miami&quot;, &quot;Shovel Knight&quot;, &quot;[[Hollow Knight]]&quot; ja &quot;Undertale&quot;. Teised ''indie''-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas &quot;[[Minecraft]]&quot;, &quot;Five Nights at Freddy's&quot;, &quot;Cuphead&quot; ja &quot;[[Among Us]]&quot;.

Mõned ''indie''-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas &quot;Hades&quot; ja &quot;Balatro&quot;, kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks &quot;Slay the Spire&quot; ning &quot;[[Vampire Survivors]]&quot;.

== Definitsioon ==
Termin &quot;''indie''-mäng&quot; põhineb sama põhimõttega moodustatud terminitel nagu &quot;[[Sõltumatu film|''indie''-film]]&quot; ja &quot;[[Indie|''indie''-muusika]]&quot;, kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt ''indie''-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab &quot;''indie''-mängu&quot;, välja arvatud see, et ''indie''-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding &quot;Independent&quot;|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}&lt;/ref&gt; GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: &quot;sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta&quot;. See aga ei hõlma kõiki olukordi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}&lt;/ref&gt; IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on &quot;ma tean seda, kui ma seda näen&quot;, kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot; /&gt;

Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;

* Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta.
* Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta.

Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt; Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad &quot;suure eelarvega mänge&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry &quot;enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. &quot;We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]&quot;''}}&lt;/ref&gt; Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}&lt;/ref&gt; Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt; ega loomingulisi piiranguid&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot;&gt;{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt; ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot; /&gt; Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}&lt;/ref&gt;

See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna leidub mänge, mis ei ole täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse neid ''indie''-mängudeks.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt; Mõned näited:

* Mängu &quot;Journey&quot; lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;
* Sarnaselt töötas &quot;Bastioni&quot; välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}&lt;/ref&gt; Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}&lt;/ref&gt;
* Mängu &quot;The Witness&quot; arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.&lt;ref name=&quot;engadget jan16&quot;&gt;{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}&lt;/ref&gt;
* &quot;No Man's Sky&quot; arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Dave the Diveri&quot; arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}&lt;/ref&gt; peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlema indie-mängu auhinnaga 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälenäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon]]|date=18 November 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|&quot;Nidhogg&quot; on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980. aastate stiilile.]]
Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab &quot;indie-vaimu&quot;, mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu &quot;indieks&quot;, kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu &quot;iseseisvaks&quot;.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot;&gt;{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&amp;A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot; /&gt; Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}&lt;/ref&gt; See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt; &quot;Indie&quot; ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Tegelikult võivad paljud &quot;indie&quot; sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt;

Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus &quot;Handmade Pixels&quot;, et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu &quot;indieks&quot; nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}&lt;/ref&gt;

Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka &quot;kolmekordse I-taseme&quot; mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu &quot;Hellblade: Senua's Sacrifice&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}&lt;/ref&gt; Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme (&quot;AA&quot;) mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50–100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}&lt;/ref&gt; Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[tasuta tarkvara]]na, näiteks Spelunky algversioon ja &quot;[[Dwarf Fortress]]&quot;, välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.&lt;ref&gt;Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}&lt;/ref&gt; Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobitarkvara või -mängud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot;&gt;{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}&lt;/ref&gt;Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt; Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt;

=== Enne koduarvuteid ===
On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[koduarvuti]]te revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[suurarvuti]]tele. 1962. aasta mängu &quot;[[Spacewar!]]&quot; ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}&lt;/ref&gt;

Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot;&gt;{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}&lt;/ref&gt;

=== Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) ===
Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu &quot;BASIC Computer Games&quot; 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time]]}}&lt;/ref&gt; BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]]
Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.&lt;ref name=&quot;apx1981summer&quot;&gt;{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}&lt;/ref&gt; Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[assemblerkeel]]es programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis.

Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga &quot;magamistoaprogrammeerijaid&quot;, kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}&lt;/ref&gt; Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks &quot;Manic Miner&quot; (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Teised mängud, näiteks &quot;Alien Garden&quot; (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Jagamisvara ajastu ja konsooliturule pürgimine (1990. aastad) ===
1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot; /&gt; Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid &quot;Wolfenstein 3D&quot; (1992) ja &quot;[[Doom]]i&quot; (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) ===
[[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|&quot;N&quot; on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indie-mänguks, &quot;N++&quot; 2015. aastal.]]
Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}&lt;/ref&gt; Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta &quot;Cave Story&quot;, mis osutus mängijate seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}&lt;/ref&gt; Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt; Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

=== Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) ===
[[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|&quot;Fez&quot; oli üks paljudest indie-mängudest, mida &quot;Indie Game: The Movie&quot; sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]]
Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot; /&gt; Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;

Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}&lt;/ref&gt; AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt; Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli &quot;World of Goo&quot; (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai &quot;World of Goo&quot; tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon |arhiivimisaeg=2025-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251004004836/https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games/ }}&lt;/ref&gt;

Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot; /&gt; [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas [[Microsoft]] kampaania &quot;XBLA Summer of Arcade&quot;, mis lisas indie-mänge nagu &quot;Braid&quot;, &quot;Castle Crashers&quot; ja &quot;Geometry Wars: Retro Evolved 2&quot; koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai &quot;Braid&quot; kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;Limbo&quot; ja &quot;Fez&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt; Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sel ajal asutati mitmeid &quot;väiksemaid&quot; indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Journey&quot; oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}&lt;/ref&gt;

Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft&quot; (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}&lt;/ref&gt; oli esmalt väljaantud indie-mänguna&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Terraria&quot;, üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt; ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}&lt;/ref&gt; Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011),&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; (2012),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}&lt;/ref&gt; &quot;Shovel Knight&quot; (2014)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}&lt;/ref&gt; ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui &quot;Shovel Knight&quot; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm &quot;Indie Game: The Movie&quot;, mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Hirm turu küllastumise ja nähtavuse vähenemise ees (2015–praegu) ===
[[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}&lt;/ref&gt; Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]]
2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ülepakkumise – nähtus mida hakati nimetama &quot;indiepokalüpsiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Arusaam &quot;indiepokalüpsise&quot; üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud &quot;post-indiepokalüpsise&quot; faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt &quot;indie-kullakesteks&quot; ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et &quot;indie-kullakesi&quot; leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks &quot;Celeste&quot; ja &quot;Untitled Goose Game&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele &quot;indie-kullakese&quot; tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks &quot;No Man's Sky&quot; ja &quot;Where the Water Tastes Like Wine&quot; puhul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (ajakiri)|Wired]]}}&lt;/ref&gt;

Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2010. aastatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]&lt;nowiki/&gt;kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti &quot;indie-kullakesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks &quot;Undertale&quot; (2015) ja &quot;Among Us&quot; (2018),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta koroonapandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sarnane olukord oli &quot;Lethal Companyga&quot;, mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja mis sai populaarseks interneti kaudu ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Kaubanduslikult edukad mängud olid ka &quot;Enter the Gungeon&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot;,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Hollow Knight&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Cuphead&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muud regioonid ===
Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega.

==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ====
[[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000. aastate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.&lt;ref&gt;Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].&lt;/ref&gt;

Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' &quot;Touhou Projecti&quot; mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indie'ks kui ka ''doujin'''iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}&lt;/ref&gt; Samas, vaatamata sellest, et &quot;Cave Story&quot; on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. &quot;Cave Story&quot; on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruar 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on &quot;Recettear: An Item Shop's Tale&quot; – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;

Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}&lt;/ref&gt;

== Areng ==
Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega.

=== Arendusmeeskonnad ===
[[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng &quot;And Yet It Moves&quot; on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]]
Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu &quot;Touhou Projecti&quot; seeria, &quot;Axiom Verge&quot;, &quot;Cave Story&quot;, &quot;Papers, Please&quot; ja &quot;Spelunky&quot;, olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks &quot;And yet It Moves&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Octodad: Dadliest Catch&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Risk of Rain&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Outer Wilds&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}&lt;/ref&gt; Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad näiteks alustasid kaubandusliku mängu arendamist, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks &quot;FTL: Faster Than Light&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Papers, Please&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (ajakiri)|Edge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Darkest Dungeon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Gone Home&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Chase Bowen |perekonnanimi2=Deuze |eesnimi2=Mark |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=The Independent Production of Culture: A Digital Games Case Study |ajakiri=[[Games &amp; Culture]] |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |lehekülg=276–295 |doi=10.1177/1555412009339732}}&lt;/ref&gt; Siiski võib mõni suhtuda amatööri töösse vähem soodsalt kui need, kellel on kogemusi, olgu siis koolist või tööstusest, kes tuginevad pigem mänguarendamise tööriistakomplektidele kui programmeerimiskeeltele, ning nad võivad selliseid tiitleid seostada amatööri või harrastaja tööga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doull |eesnimi=Andrew |kuupäev=6. veebruar 2008 |pealkiri=Opinion: Amateur vs Indie Games - The War? |url=https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418114925/https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mõni amatööri loodud mäng on saanud tunnustust, näiteks &quot;Braid&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Totilo |eesnimi=Stephen |kuupäev=8. august 2007 |pealkiri=&quot;A Higher Standard&quot;&amp;nbsp;— Game Designer Jonathan Blow Challenges Super Mario's Gold Coins, &quot;Unethical&quot; MMO Design And Everything Else You May Hold Dear About Video Games |url=http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100316214832/http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |arhiivimisaeg=16. märts 2010 |vaadatud=19. veebruaril 2009 |väljaanne=MTV}}&lt;/ref&gt; &quot;Super Meat Boy&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McMillen |eesnimi=Edmund |autor-link=Edmund McMillen |perekonnanimi2=Refenes |eesnimi2=Tommy |autor2-link=Tommy Refenes |kuupäev=14. aprill 2011 |pealkiri=Postmortem: Team Meat's Super Meat Boy |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110507070140/http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |arhiivimisaeg=7. mai 2011 |vaadatud=14. aprillil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Dwarf Fortress&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Tarn |kuupäev=27. veebruar 2008 |pealkiri=Interview: The Making Of Dwarf Fortress |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112052256/http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=17. aprillil 2014 |väljaanne=Gamasutra}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Undertale&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Feeld |eesnimi=Julian |kuupäev=9. oktoober 2015 |pealkiri=INTERVIEW: TOBY FOX OF UNDERTALE |url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2016 |vaadatud=20. jaanuaril 2016 |väljaanne=Existential Gamer |väljaandja=Feeld}}&lt;/ref&gt;

Alustav indie-mängustuudio tüüpiliselt koosneb peamiselt programmeerijatest ja arendajatest. Kunstimaterjale, sealhulgas kunstiteoseid ja muusikat, tuleb tellida töövõtjatest kunstnikest ja heliloojatelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Safarov |eesnimi=Tom |kuupäev=12. detsember 2019 |pealkiri=Tips for working with a game art outsourcing studio and avoiding the typical roadblocks on the way |url=https://www.gamedeveloper.com/business/tips-for-working-with-a-game-art-outsourcing-studio-and-avoiding-the-typical-roadblocks-on-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418111721/https://www.gamasutra.com/blogs/TomSafarov/20191212/355578/Tips_for_working_with_a_game_art_outsourcing_studio_and_avoiding_the_typical_roadblocks_on_the_way.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

=== Arendustööriistad ===
Personaalarvuti mängude arendamisel tuginevad indie-mängud tüüpiliselt olemasolevate [[Mängumootor|mängumootoritele]], vahevarale ja mänguarenduskomplektidele, kuna neil puuduvad ressursid enda mootorite loomiseks.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Levinud mängumootorid on [[Unreal Engine]] ja [[Unity]], kuid on ka palju teisi. Väiksemate stuudiotele, kes ei oota suuri müüke, pakutakse tavaliselt peavoolumängude mängumootoreid ja vahevara odavamalt. Neid tooteid võivad pakkuda tasuta või antakse suurt soodustust, mis suureneb ainult siis, kui nende müük ületab teatud numbrid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lipkin |eesnimi=Nadav |kuupäev=31. detsember 2012 |pealkiri=Examining Indie's Independence: The Meaning of &quot;Indie&quot; Games, the Politics of Production, and Mainstream Co-optation |url=https://journals.sfu.ca/loading/index.php/loading/article/view/122/149 |ajakiri=The Journal of the Canadian Game Studies Association |aastakäik=7 |üksiknumber=11 |lehekülg=8–24}}&lt;/ref&gt; Indie-arendajad saavad kasutada ka avatud lähtekoodiga tarkvara (näiteks [[Godot (mängumootor)|Godot]]) või ''homebrew'' (tarkvara, mis on loodud arendajatele kui tööriistana tarkvarapakettide ja rakenduste installimiseks), mis on vabalt kättesaadavad, aga neil võivad puududa tehniliselt täiustatud funktsioonid võrreldes sarnaste kommertsmootoritega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lanza |eesnimi=Dario |url=https://doi.org/10.1007/978-3-030-75867-7_7 |pealkiri=Real Possibility of an Entirely Open-Source Pipeline for Indie Games Design and Production. Altamira Game as a Case Study |perekonnanimi2=de Iracheta |eesnimi2=María |perekonnanimi3=Pérez |eesnimi3=Carmen |perekonnanimi4=Jaume |eesnimi4=Borja |perekonnanimi5=Sánchez |eesnimi5=Lara |perekonnanimi6=Casero |eesnimi6=Marcos |kirjastus=Springer International Publishing |aasta=2021 |isbn=978-3-030-75867-7 |toimetaja-perekonnanimi=Martins |toimetaja-eesnimi=Nuno |koht=Cham |lehekülg=99–111 |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-75867-7_7 |vaadatud=30. juulil 2024 |toimetaja2-perekonnanimi=Brandão |toimetaja2-eesnimi=Daniel |toimetaja3-perekonnanimi=Moreira da Silva |toimetaja3-eesnimi=Fernando |url-ligipääs=tellimus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite arXiv|arxiv=2401.01909|title=On the relevance of the Godot Engine in the indie game development industry|surname=Holfeld, Julian (2023).}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homebrew (Concept) |url=https://www.giantbomb.com/homebrew/3015-4363/ |vaadatud=30. juulil 2024 |väljaanne=Giant Bomb |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus konsoolidel oli väga piiratud enne 2010. aastat, kuna [[Tarkvaraarenduskomplekt|tarkvaraarenduskomplektid]] (SDK) olid kulukad. Tavaliselt olid need konsooliversioonid, millel oli lisatud silumisfunktsioone, mis maksid mitu tuhat dollarit ning mille kasutamisele kehtestati piiranguid, et vältida konsoolidega seotud ärisaladuste lekkimist. Konsoolitootjad võisid samuti piirata tarkvaraarenduskomplektide müüki ainult mõningate arendajatele, kes vastasid teatud kriteeriumidele, mille tõttu võimalikud indie-arendajad ei saanud neid hankida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=23. juuli 2012 |pealkiri=How certification requirements are holding back console gaming |url=https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201013002650/https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |arhiivimisaeg=13. oktoober 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt; Kui 2010. aastaks said indie-mängud populaarsemaks, andsid nii konsoolitootjad kui ka mobiilseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad välja spetsiaalseid tarkvarapõhiseid SDK-d, et mänge esmalt personaalarvutites ja seejärel nendel konsoolidel või mobiilseadmetes luua ning testida. Neid SDK-sid pakuti suuremate arendajatele ikkagi tavahindadega, kuid pakuti soodushindu neile, kes tavaliselt ise avaldasid oma mänge digitaalselt konsooli või mobiilseadme poes, näiteks ID@Xbox programmi või IOS SDK abil.

=== Avaldajad ===
Kuigi enamikul indie-mängudel puudub avaldaja – arendaja võtab avaldaja positsiooni –, alates 2010. aastast on mitmed avaldajad liikunud indie-mängude poole, keda tuntakse ka väikesete mänguavaldajatena. Nende hulka kuuluvad Raw Fury, Devolver Digital, Annapurna Interactive, Finji ja Adult Swim Games. Samuti on mitmeid indie-arendajad, kes on piisavalt suureks kasvanud, et toetada ka teisi väikseid arendajaid nagu Chucklefish, Coffee Stain Studios ja Team17. Need väiksed mänguavaldajad, kellel on kogemus indie-mängude loomisel, annavad tavaliselt vajalikku finatsilist tuge ja reklaami, kuid nad ei mõjuta tugevalt arendajate toodet, et säilitada mängu &quot;indie&quot; olemust. Mõnel juhul võib avaldaja olla toetavate mängude suhtes valivam. Annapurna Interactive otsis mänge, mis olid &quot;isiklikud, emotsionaalsed ja originaalsed&quot;.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Michael |kuupäev=18. jaanuar 2010 |pealkiri=Searching for gold: how to fund your indie video game |url=https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171210015828/https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |arhiivimisaeg=10. detsember 2017 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt;

=== Rahastus ===
Avaldaja puudumisel peavad indie-arendajad ise leidma rahastust mängu jaoks. Olemasolevad stuudioid võivad toetuda varasemale rahastamisele ja sissetulevastele tuludele, kuid uued stuudiod peavad arenduskulude katmiseks kasutama oma isiklikke vahendeid, pangalaene või investeeringuid&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hietalahti |eesnimi=Juuso |kuupäev=19. mai 2006 |pealkiri=The Basic Marketing Plan For Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-basic-marketing-plan-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192103/http://www.gamasutra.com/view/feature/2695/the_basic_marketing_plan_for_indie_.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; või arenduse käigus koguma kogukonna toetust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=David |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Nine Paths To Indie Game Greatness |url=https://www.gamedeveloper.com/design/nine-paths-to-indie-game-greatness |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192239/http://www.gamasutra.com/view/feature/131952/nine_paths_to_indie_game_greatness.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Strebeck |eesnimi=Zachary |kuupäev=21. august 2015 |pealkiri=How do I get funding for my indie game company? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/how-do-i-get-funding-for-my-indie-game-company- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814002846/https://gamasutra.com/blogs/ZacharyStrebeck/20150821/250809/How_do_I_get_funding_for_my_indie_game_company.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Hiljuti on nii preemia- kui ka omakapitalipõhised ühisrahastuskampaaniaid kasutatud selleks, et saada huvitatud tarbijatelt raha enne arenduse algust. Kuigi ühisrahastuse kasutamine videomängude puhul algas 2012. aastal, on selle praktika märkimisväärselt vähenenud, kuna tarbijad hakkasid suhtuma ettevaatlikult kampaaniatesse, mis ei suuda lubadusi täita. Edukas ühisrahastuskampaani nõuab nüüd suuremat arendustööd ja sellega seotuid kulusid enne kampaania käivitamist, et näidata mängu tõenäolist õigeaegset valmimist ning meelitab raha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Futter |eesnimi=Michael |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=The Changing Face of Video Game Crowdfunding |url=https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624164054/https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2021 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Variety]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis, mida pakutakse digitaalsel levitamisel, on eelmüügiversiooni väljaandmine, mis laseb huvitatud mängijatel osta mängu beta-versiooni, et katsetada selle tarkvara ja anda tagasisidet. Need tarbijad saavad mängu ilmumise ajal täisversiooni tasuta, teised peavad lõpliku mängu eest kõrgemat hinda maksma. See võib tagada rahastuse arenduse keskel, kuid nagu ühisrahastuse puhul, ootavad tarbijad mängu, mis on peaaegu valmis, seega on tõenäoliselt juba vaja olnud investeerida arendustöösse ja kuludesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Holly |kuupäev=24. juuni 2016 |pealkiri=7 successful Early Access games that all developers should study |url=https://www.gamedeveloper.com/business/7-successful-early-access-games-that-all-developers-should-study |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803070526/https://www.gamasutra.com/view/news/275719/7_successful_Early_Access_games_that_all_developers_should_study.php |arhiivimisaeg=3. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecrafti&quot; peeti indie-mänguks selle arenduse alguses ning oli üks esimestest mängudest, kes edukalt kasutas rahastamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=6. aprill 2011 |pealkiri=Minecraft Draws Over $33 Million In Revenue From 1.8M Paying Customers |url=http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110408063046/http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |arhiivimisaeg=8. aprill 2011 |vaadatud=16. oktoobril 2013 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Veel hiljuti{{millal}} on loodud mitu spetsiaalset investoritel põhinevat indie-mängude fondi, näiteks Indie Fund. Indie-arendajad võivad esitada taotlusi, et saada fondidelt toetust. Raha antakse tavaliselt seemneinvesteeringuna, mida tuleb tagasi maksta läbi mängu autoriõigustasude.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Mitme riigi valitsused on oma avalike kunstiagentuuride kaudu samuti indie-arendajatele sarnaseid toetusi kättesaadavaks teinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=13. mai 2020 |pealkiri=How Public Arts Funding Helps Developers Make Unique, More Diverse Games |url=https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200916091758/https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |arhiivimisaeg=16. september 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

=== Levitamine ===
Enne digiajastut levitasid hobiprogrammeerijad oma toodet tavaliselt posti teel. Nad avaldasid kuulutusi kohalikes ajalehtedes või arvutihuvilistes ajakirjades nagu Creative Computing ja Byte. Pärast makse laekumist täitsid nad tellimusi käsitsi, tehes oma mängust koopiaid kassettidele, diskettidele või CD-ROM-ile koos kogu dokumentatsiooniga. Teised viisid koopiaid kohalikku arvutipoodi müümiseks. Ühendkuningriigis, kus personaalarvutite mängude arendus algas 1980. aastatel, tekkis mängude levitamise turg, mis kopeeris ja levitas mänge hobiprogrammeerijatele.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot; /&gt; Jaapani ''doujin''i-[[Mess|messid]] nagu Comiket, maailma suurim fänniüritus, on arendajatel lasknud müüa ja reklaamida oma füüsilisi tooteid alates selle avamisest 1975. aastal. Tänu sellele on sellised mängusarjad nagu Touhou Project ja Fate saavutanud suure populaarsuse ning olnud aastaid ürituse keskmes.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leavitt |eesnimi=Alex |perekonnanimi2=Horbinski |eesnimi2=Andrea |kuupäev=15. juuni 2012 |pealkiri=Even a monkey can understand fan activism: Political speech, artistic expression, and a public for the Japanese dōjin community |url=https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |url-olek=töötab |ajakiri=Transformative Works and Cultures |keel=en |aastakäik=10 |doi=10.3983/twc.2012.0321 |issn=1941-2258 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210721120119/https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |arhiivimisaeg=21. juuli 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |doi-access=vaba}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=Top Doujinshi Events Most Popular By The Numbers |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140110091145/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2014 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=With Slight Movement, &quot;KanColle,&quot; &quot;Touhou&quot; And &quot;Touken Ranbu&quot; Continue To Dominate Comiket Doujinshi |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221110164242/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |arhiivimisaeg=10. november 2022 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;

Kuna meedia hakkas üle minema suurema mahutavusega vormingutele ning kasutajatel oli võimalus programmidest ise koopiaid luua, siis sattus posti teel tellimise meetod ohtu, kuna igaüks oleks saanud mängu osta ning seejärel teha oma sõpradele sellest koopiaid. Jagamisvara levitamise meetod ilmus 1980. aastatel, leppides sellega, et kasutajad teevad tõenäoliselt vabalt koopiaid ja jagavad neid. Tarkvara jagamisvara versioon oli piiratud ja ülejäänud funktsioonide avamiseks tuli arendajatele maksta. See meetod sai populaarseks hobimängude seas 1990. aastate alguses, eriti just &quot;Wolfenstein 3D&quot; ja &quot;ZZT&quot; ilmumisel, arendajate id Software ja Tom Sweeney (hiljem Epic Gamesi asutaja) loodud &quot;indie-&quot;mängud. Mänguajakirjad hakkasid iga numbri juurde lisama demoplaate, mis sisaldasid ka ''shareware''-mänge. Nagu postimüügi puhulgi, tekkisid ettevõtted, mis koostasid ''shareware''-näidiskogumikke ning vahendasid maksete töötlemist ja mängude registreerimist. Jagamisvara jäi populaarseks levitamisvormiks isegi koos [[Teatetahvlisüsteem|teatetahvlisüsteemi]] ja internetiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Ernie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=The Story of Shareware, the Original In-App Purchase |url=https://www.vice.com/en/article/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021172602/https://www.vice.com/en_us/article/bmv3z3/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase |arhiivimisaeg=21. oktoober 2019 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Vice]]}}&lt;/ref&gt; 2000. aastateks kasutasid indie-arendajad oma mängude peamise levitamisviisina internetti , kuna ilma avaldajata oli peaaegu võimatu indie-mänge jaemüügis hoida ning postimüügi idee oli juba ammu välja surnud.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot; /&gt;

Interneti jätkuv kasv viis videomängude veebilehtede tekkeni, mis toimisid jagamisvara ja teiste mängude ning samas nii indie- kui ka peavoolumängude hoidlatena, näiteks GameSpy veeFilePlanet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Brinbaum |eesnimi=Ian |kuupäev=30. mai 2014 |pealkiri=End of days: GameSpy's forgotten games and the gamers keeping them alive |url=https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200624055448/https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt; Uus probleem oli tekkinud suurematel peavoolumängudel, millel on [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]]. Nende veebilehtede kaudu sai värskendusi ja mänguparandusi kergesti levitada, kuid kõikide kasutajate võrdne teavitamine oli keeruline ning ilma värskendusteta ei saanud mõned mängijad mitmikmängus osaleda. [[Valve Corporation|Valve]] Steam arendas algselt tarkvaraklienti, selleks, et nende mängude uuendused jõuaksid kasutajateni automaatselt. Aja jooksul kujunes sellest aga digitaalne mängupood, mille kaudu said kasutajad ka mänge osta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Case |eesnimi=Loyd |kuupäev=22. märts 2002 |pealkiri=Valve Changes Online Gaming Rules |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302232150/http://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |arhiivimisaeg=2. märts 2016 |vaadatud=14. veebruar 2016 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude puhul hakkas Steam 2005. aastaks teenusele kureerima kolmandate isikute mänge (sh mõningaid indie-mänge), lisades hiljem 2012. aastal Steam Greenlighti, mis võimaldas igal arendajal pakkuda teenusele oma mängu, ning lõpuks asendus Greenlighti 2017. aastal Steam Directiga, mille kaudu saab iga arendaja väikese tasu eest oma mängu otse platvormile üles laadida.

Kuigi Steam on endiselt suurim arvutimängude levitamise digipood, on hiljem asutatud muidki digipoode. Näiteks 2013. aastal loodud Itch.io, mis on rohkem keskendunud indie-mängude kui peavoolumängude levitamisele, andes arendajatele poelehti ja teisi reklaamtööriistu. Teised teenusepakkujad, nagu Humble Bundle, on pigem digitaalsed jaemüüjad, mis pakuvad indie-arendajatele tööriistu veebiostude vastuvõtmiseks ja mängu levitamiseks, kuid turudus ise jääb arendaja kanda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Wilde |eesnimi2=Tyler |kuupäev=12. juuli 2019 |pealkiri=PC game storefronts compared: what you need to know about retailers and resellers |url=https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200707033943/https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;

Konsoolide puhul tegeleb indie-mängu levitamisega konsoolide mängupood, kui arendaja on saanud konsoolitootjalt loa. Samamoodi tegeleb mobiilmängude levitamisega rakenduste pood, kui arendaja on saanud loa rakenduste avaldamiseks seda tüüpi seadmes. Mõlemal juhul tegeleb kõigi maksete, ostu kinnitamise ja levitamisega platvormi või rakendusepoe haldaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Henges |eesnimi=Liz |kuupäev=19. juuni 2020 |pealkiri=Examining the indie ins and outs of today's game distribution platforms |url=https://www.gamedeveloper.com/business/examining-the-indie-ins-and-outs-of-today-s-game-distribution-platforms |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816211820/https://www.gamasutra.com/view/news/363919/Examining_the_indie_ins_and_outs_of_todays_game_distribution_platforms.php |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Mõne populaarsema indie-mängu puhul on viimasel ajal levinud trend piiratud koguses füüsiliste väljaannete avaldamine, eriti konsooliversioonide jaoks. Limited Run Games loodi selleks, et toota mänge väikestes tiraažides – enamasti edukaid indie-mänge, millel on juba kindel fännibaas ja seega olemas turg füüsilise väljaande jaoks. Sageli ilmuvad need eriväljaannetena, mis sisaldavad lisaks mängule ka füüsilisi boonuseid, näiteks kunstiraamatuid, kleebiseid ja muid väiksemaid meeneid. Teised sarnased levitajad on Super Rare Games, Special Reserve Games ja Strictly Limited Games.

Peaaegu kõikide digilevitamisjuhtudel võtab levitamisplatvorm iga müügi pealt osa tulust, ülejäänud osa läheb arendajale digipoe ülalpidamiskulude katmiseks.

== Mängutööstus ==
Enamik indie-mänge ei teeni suurt kasumit, välja arvatud mõni üksik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jan |eesnimi=Matej |kuupäev=27. juuni 2012 |pealkiri=Congratulations, Your First Indie Game is a Flop |url=https://www.gamedeveloper.com/business/congratulations-your-first-indie-game-is-a-flop |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180613062542/https://www.gamasutra.com/view/feature/173068/congratulations_your_first_indie_.php?page=2 |arhiivimisaeg=13. juuni 2018 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Selle asemel peetakse indie-mänge üldiselt karjääri hüppelauaks kui ärivõimaluseks.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Indie-mängude arenduses on täheldatud [[Dunningi-Krugeri efekt|Dunning-Krugeri efekti]] mõju: kuigi mõnel vähese kogemusega inimesel on õnnestunud juba algusest peale luua edukas mäng, kulub enamikul arendajatest tavaliselt üle kümne aasta kogemust, enne kui nad hakkavad järjepidevalt looma mänge, mis toovad rahalist edu. Seetõttu hoiatavad paljud mängutööstuses tegutsejad, et indie-mängude arendamist ei tasu pidada kergesti rahaliselt tasuvaks karjäärivalikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=John |kuupäev=2. oktoober 2018 |pealkiri=It's time we stopped encouraging indies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814001708/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;

Tööstuse arusaam indie-mängudest on ka muutunud, mille tõttu on indie-mängude arendamise ja turustamise taktika võrreldes AAA-mängudega keeruline. 2008. aastal võis arendaja teenida umbes 17% mängu jaemüügihinnast ning 85%, kui seda müüakse digitaalselt.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot; /&gt; See võib viia &quot;riskantsemate&quot; loominguliste projektideni.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot; /&gt; Lisaks on [[Suhtlusvõrgustik|suhtluvõrgustike]] laienemine tutvustanud videomänge ka juhuslikele mängijatele (inglise keeles ''casual gamers'').&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Hilisematel aastatel on muutunud tähtsaks kaasata indie-mängude reklaamimisse ka sotsiaalmeedia mõjutajaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fahey |eesnimi=Rob |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=What causes indie games to fail? |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201108100342/https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |arhiivimisaeg=8. november 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;

On vaieldav, kui silmapaistev on indie-mängude arendamine videomängutööstuses.&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot; /&gt; Enamik mänge ei ole tuntud või edukad ning peavoolumeedia tähelepanu on suunatud peavoolumängudele.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Paul |kuupäev=26. august 2009 |pealkiri=Building Buzz for Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/building-buzz-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224110522/http://www.gamasutra.com/view/feature/4117/building_buzz_for_indie_games.php |arhiivimisaeg=24. detsember 2013 |vaadatud=24. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]] |lehekülg=1}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Seda võib põhjendada indie-mängude vähese turundusega,&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; kuid samas on indie-mängudel võimalus sihtida ka kitsamaid, kindla huviga [[Turunišš|nišiturge]].&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot; /&gt;

Indie-mängude tunnustamine mänguauhindadega on aja jooksul märgatavalt kasvanud. Independent Games Festival loodi 1998. aastal eesmärgiga tunnustada parimaid indie-mänge ning alates selle esimesest sündmusest 1999. aastal on see toimunud koos Games Developers Conference'iga aasta esimeses pooles, paralleelselt Game Developers Choice Awardsiga (GDCA).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Jason |kuupäev=22. detsember 2010 |pealkiri=The 'GDC 25' Chronicles: We Have (IGF) Video |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-gdc-25-chronicles-we-have-igf-video |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210723234017/https://www.gamasutra.com/view/news/122675/The_GDC_25_Chronicles_We_Have_IGF_Video.php |arhiivimisaeg=23. juuli 2021 |vaadatud=23. juulil 2021 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Siiski hakati indie-mänge pidama suurte mänguauhindade vääriliseks konkurendiks alles 2010. aasta paiku, kui Game Developers Choice Awards tunnustas selliseid mänge nagu &quot;Limbo&quot;, &quot;Minecraft&quot; ja &quot;Super Meat Boy&quot; kõrvuti suurte AAA-mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=11th Annual Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130127063748/http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2013 |vaadatud=19. märtsil 2016 |väljaanne=GameChoiceAwards.com |väljaandja=Game Developer Conference}}&lt;/ref&gt; Pärast seda on indie-mängud olnud suurte auhinnatseremooniate – nagu Game Developers Choice Awards, D.I.C.E. Awards, The Game Awards ja BAFTA Video Games Awards – nominatsioonides sageli esindatud kõrvuti AAA-mängudega. Sellised indie-mängud nagu &quot;What Remains of Edith Finch&quot;, &quot;Outer Wilds&quot;, &quot;Untitled Goose Game&quot;, &quot;Hades&quot;, &quot;Inscryption&quot; ja &quot;Vampire Survivors&quot; on pälvinud mitmeid aasta mängu auhindu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Remains of Edith Finch wins Bafta's top games award |url=https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201109025358/https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |arhiivimisaeg=9. november 2020 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=BBC News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Barraclough |eesnimi=Leo |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri='Outer Wilds' Wins Best Game at BAFTA Games Awards |url=https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220529125419/https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |arhiivimisaeg=29. mai 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Beresford |eesnimi=Trilby |kuupäev=22. juuli 2021 |pealkiri='Hades' Takes Top Honor at Game Developers Choice Awards |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210722022831/https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |arhiivimisaeg=22. juuli 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rosario |eesnimi=Alexandra Del |kuupäev=25. märts 2021 |pealkiri=BAFTA Games Awards: Supergiant Games' 'Hades' Takes Home Top Prize – Complete Winners List |url=https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210326001145/https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |arhiivimisaeg=26. märts 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. märts 2022 |pealkiri=Inscryption wins big at GDC and IGF Awards {{!}} GDC 2022 |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220415020139/https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |arhiivimisaeg=15. aprill 2022 |vaadatud=19. juulil 2022 |väljaanne=GamesIndustry.biz |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. märts 2023 |pealkiri=2023 BAFTA Games Awards: The Winners |url=https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230402053434/https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |arhiivimisaeg=2. aprill 2023 |vaadatud=30. märtsil 2023 |väljaanne=[[BAFTA]]}}&lt;/ref&gt;

== Kogukond ==
Indie-arendajaid peetakse üldiselt väga koostöövõimeliseks kogukonnaks, kus arendusmeeskonnad jagavad omavahel teadmisi, pakuvad testimist, tehnilist tuge ja tagasisidet, kuna tüüpiliselt ei ole indie-arendajad pärast oma projekti rahastamist üksteisega otseses konkurentsis. Indie-arendajad on ka oma sihtrühma mängijate kogukonna suhtes avatud, kasutades beetatestimist ja eelmüügiversiooni tagasiside saamiseks ning suheldes kasutajatega regulaarselt läbi poe veebilehtede ning suhtluskanalite, näiteks [[Discord|Discordis]].&lt;ref&gt;Guevara-Villalobos, Orlando (2011). ''Cultures of independent game productions: Examining the relationship between community and labour.'' Proceedings of DiGRA 2011 Conference: Think Design Play.&lt;/ref&gt;

Indie-arendajad saavad osaleda indie-mängude messidel, nagu Independent Games Festivalil, mis toimub samal ajal koos Game Developers Conference'iga, ja IndieCade'il, mis toimub enne iga-aastast E3 üritust.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Edge |kuupäev=10. oktoober 2018 |pealkiri=Driving Indie Games From Margin to Center |url=http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |url-olek=töötab |ajakiri=[[Edge (ajakiri)|Edge Online]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102200225/http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012}}&lt;/ref&gt; Indie Megabooth loodi 2012. aastal suure väljapanekuna eri mängumessidel, et anda indie-arendajatele võimalus oma mänge tutvustada. Need üritused toimivad vahendajana indie-arendajate ja laiema tööstuse vahel, kuna need võimaldavad indie-arendajatel suhelda suuremate arendajate ja avaldajatega ärikoostöö eesmärgil ning teavitada meediat oma mängudest enne mängude avaldamist.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parker |eesnimi=Felan |perekonnanimi2=Whitson |eesnimi2=Jennifer R |perekonnanimi3=Simon |eesnimi3=Bart |kuupäev=2017 |pealkiri=Megabooth: The cultural intermediation of indie games |ajakiri=New Media &amp; Society |aastakäik=20 |üksiknumber=5 |lehekülg=1953–1972 |doi=10.1177/1461444817711403 |pmc=6256716 |pmid=30581359 |doi-access=vaba}}&lt;/ref&gt;

[[Mängujämm]]id, sealhulgas &quot;[[Ludum Dare]]&quot;, &quot;Indie Game Jam&quot;, &quot;Nordic Game Jam&quot; ja &quot;Global Game Jam&quot;, on iga-aastased võistlused, kus mänguarendajatele antakse ette teema, idee ja/või spetsiifilised nõuded ja piiratud aeg, et luua mänguprototüüp, mida tuleb esitada kohtunikele läbivaatamiseks ja hääletamiseks ning mille eest on võimalik võita väikseid rahalisi auhindu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Ernest W. |autor-link=Ernest W. Adams |kuupäev=31. mai 2002 |pealkiri=Technology Inspires Creativity: Indie Game Jam Inverts Dogma 2001! |url=https://www.gamedeveloper.com/design/technology-inspires-creativity-indie-game-jam-inverts-dogma-2001- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112065031/http://www.gamasutra.com/view/feature/2989/technology_inspires_creativity_.php |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=8. märtsil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jacobs |eesnimi=Stephen |kuupäev=25. veebruar 2009 |pealkiri=Global Game Jam 2009: A Worldwide Report |url=https://www.gamedeveloper.com/business/global-game-jam-2009-a-worldwide-report |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171101025603/https://www.gamasutra.com/view/feature/3943/global_game_jam_2009_a_worldwide_.php |arhiivimisaeg=1. november 2017 |vaadatud=30. märts 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{harvnb|Fullerton|Swain|Hoffman|2008|p=403}}&lt;/ref&gt; Ettevõtetted võivad korraldada ettevõttesiseseid mängujämme stressi leevendamiseks, mis võivad tekitada ideid tulevaste mängude jaoks, nagu on näiteks juhtunud arendaja Double Fine'i ja selle Amnesia Fortnight mängujämmil. Selliste mängujämmide ülesehitus võib mõjutada seda, kas selle käigus valmivad mängud on pigem eksperimentaalsed ja tõsised või on need mängulisemad ja väljendusrikkamad.&lt;ref&gt;Goddard, William; Byrne, Richard, Florian Floyd (2014). ''Playful game jams: guidelines for designed outcomes.'' Proceedings of the 2014 Conference on Interactive Entertainment. pp. 1–10.&lt;/ref&gt; Kuigi paljude mängujämmide prototüübid ei arene tavaliselt mängujämmilt edasi, on mõned arendajad siiski hiljem oma prototüübi täispikaks mänguks edasi arendanud ning loonud edukaid indie-mänge, näiteks &quot;Superhot&quot;, &quot;Super Time Force&quot;, &quot;Gods Will Be Watching&quot;, &quot;Hollow Knight&quot;, &quot;Surgeon Simulator&quot; ja &quot;Goat Simulator&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Francis |eesnimi=Bryant |kuupäev=25. august 2017 |pealkiri=Crucial lessons from 7 game jam prototypes that went commercial |url=https://www.gamedeveloper.com/business/crucial-lessons-from-7-game-jam-prototypes-that-went-commercial |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814021635/https://gamasutra.com/view/news/250332/Crucial_lessons_from_7_game_jam_prototypes_that_went_commercial.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

== Mõju ja populaarsus ==
Indie-mänge on tunnustatud videomängužanrite loomise või taaselustamise eest, tuues kas uusi ideid vanadele mängukontseptsioonidele või luues täiesti uusi kogemusi. ''Roguelike''&lt;nowiki/&gt;'ide laienemine [[ASCII|ASCII-st]], rasked märulimängudest mitmesugusteks nn ''roguelite''&lt;nowiki/&gt;'ideks, mis säilitavad ''roguelike''&lt;nowiki/&gt;'ide protseduurilise genereerimise ja püsiva surma funktsioone, sai alguse otse indie-mängudest &quot;Strange Adventures in Infinite Space&quot; (2002) ja selle teine osa &quot;Weird Worlds: Return to Infinite Space&quot; (2005), &quot;Spelunky&quot; (2008), &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011), &quot;FTL: Faster Than Light&quot; (2012) ja &quot;Rogue Legacy&quot; (2012).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=21. mai 2014 |pealkiri='Roguelikes': Getting to the heart of the it-genre |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140902094049/http://gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |arhiivimisaeg=2. september 2014 |vaadatud=30. augustil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Roguelike''-žanr sai inspiratsiooni mängudelt &quot;Slay the Spire&quot; (2019), mis tegi populaarseks ''roguelike'' kaardimängu&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wiltshire |eesnimi=Alex |kuupäev=19. veebruar 2018 |pealkiri=Why revealing all is the secret of Slay The Spire's success |url=https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |url-olek=töötab |vaadatud=19. veebruaril 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123071342/https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Vampire Survivors&quot; (2022), mis tekitas &quot;kuuliparadiisi&quot; ehk tagurpidi &quot;kuulipõrgu&quot; mänge, mis kasutasid ''roguelike'' mehaanikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zimmerman |eesnimi=Aaron |kuupäev=20. oktoober 2022 |pealkiri=Vampire Survivors—a cheap, minimalistic indie game—is my game of the year |url=https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230818153627/https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |arhiivimisaeg=18. august 2023 |vaadatud=27. oktoobril 2022 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt; Metroidvania mängud said taas populaarseks pärast &quot;Cave Story&quot; (2004) ja &quot;Shadow Complex&quot; (2009) ilmumist.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; &quot;Stardew Valley&quot; (2016) taaselustas maaelu simulatsioonimänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How Stardew Valley ushered in the farming sim renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=29. detsembril 2023 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; Kunstimängud said tähelepanu indie-arendajate varajaste indie-mängude tõttu, näiteks &quot;Samorost&quot; (2003)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ploug |eesnimi=Kristine |kuupäev=1. detsember 2005 |pealkiri=Art Games - An Introduction |url=http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120413025757/http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |arhiivimisaeg=13. aprill 2012 |vaadatud=15. november 2012 |väljaanne=Artificial.dk}}&lt;/ref&gt; ja &quot;The Endless Forest&quot; (2005).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carless |eesnimi=Simon |autor-link=Simon Carless |kuupäev=6. november 2007 |pealkiri=The Endless Play Of The Endless Forest |url=http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113174115/http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=GameSetWatch}}&lt;/ref&gt;

Järgmises tabelis on loetletud indie-mängud, mida on müüdud üle miljoni eksemplari. Tabel põhineb viimati avaldatud müügiandmetel. Need tulemused ei hõlma allalaaditud eksemplare mängudest, mis on hiljem tehtud tasuta kättesaadavaks, näiteks &quot;Rocket League&quot; või eksemplare, mis müüdi pärast suurema avaldaja poolt omandamist ning mida ei peeta indie-mänguks, nagu näiteks &quot;Minecraft&quot;.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Mäng
!Müük (mln dollarites)
!Väljaanne
!Arendaja
!Avaldaja
!Märkmed
|-
|&quot;Terraria&quot;
|60,7
|2011
|Re-Logic
|Re-Logic, 505 Games
|2024. aasta oktoobri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2024 |pealkiri=Terraria: State of the Game - October |url=https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241108220520/https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisaeg=8. november 2024 |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=forums.terraria.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vaynshteyn |eesnimi=Paula |kuupäev=13. jaanuar 2025 |pealkiri=The best-selling video games of the 21st century – so far |url=https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250122222528/https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Destructoid}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Minecraft&quot;
|60
|2011
|Mojang
|Mojang
|2024. aasta oktoobriks omandas Microsoft Mojangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2014 |pealkiri=Built to last: the Minecraft model |url=https://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141123074259/http://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |arhiivimisaeg=23. november 2014 |vaadatud=13. novembril 2014 |väljaanne=[[The Independent]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft on müünud rohkem kui 200 miljonit eksemplari 2020. aasta maiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Warren |eesnimi=Tom |kuupäev=18. mai 2020 |pealkiri=Minecraft still incredibly popular as sales top 200 million and 126 million play monthly |url=https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200518192410/https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |arhiivimisaeg=18. mai 2020 |vaadatud=18. mail 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Human: Fall Flat&quot;
|55
|2016
|No Brakes Games
|Curve Digital
|2025. aasta jaanuaris seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hore |eesnimi=Jamie |kuupäev=31. jaanuar 2025 |pealkiri=Indie platformer Human Fall Flat has sold a colossal 55 million copies |url=https://www.pcgamesn.com/human-fall-flat/sales-55-million |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Stardew Valley&quot;
|50+
|2016
|[[Eric Barone|ConcernedApe]]
|ConcernedApe, Chucklefish
|2026. veebruari seisuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. veebruar 2026 |pealkiri=Stardew Valley 10 Year Anniversary |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-10-year-anniversary/}}&lt;/ref&gt; ConcernedApe lõpetas koostöö Chucklefishiga 2022. aasta märtsis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orlowski |eesnimi=Donna |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=A thank you to Stardew Valley |url=https://chucklefish.org/blog/thank-you-stardew-valley/ |vaadatud=1. november 2024 |väljaanne=Chucklefish |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;[[Garry's Mod]]&quot;
|25,4
|2006
|Facepunch Studios
|Valve
|2024. aasta novembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=Garry's Mod Has Sold an Incredible 25.4 Million Copies, Is the Best-Selling PC Exclusive of All-Time |url=https://www.ign.com/articles/garrys-mod-has-sold-an-incredible-254-million-copies-is-the-best-selling-pc-exclusive-of-all-time |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Phasmophobia&quot;(videomäng)
|22
|2020
|Kinetic Games
|Kinetic Games
|2025. aasta veebruari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=10. veebruar 2025 |pealkiri=Phasmophobia marks 22m total sales with its 2025 roadmap and changes to maps, kit, and our humble journal |url=https://www.eurogamer.net/phasmophobia-marks-22m-total-sales-with-its-2025-roadmap-and-changes-to-maps-kit-and-our-humble-journal |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=Eurogamer.net}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Castle Crashers&quot;
|20
|2008
|The Behemoth
|The Behemoth
|2019. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nunneley |eesnimi=Stephany |kuupäev=30. august 2019 |pealkiri=Castle Crashers Remastered will be released September 17 for Switch |url=https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210914130006/https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |arhiivimisaeg=14. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;PowerWash Simulator&quot;
|17
|2022
|FuturLab
|Square Enix Collective
|2025. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. märts 2025 |pealkiri=Thank you for 17 million PowerWash Simulator Players! |url=https://www.futurlab.co.uk/news/thank-you-for-17-million-powerwash-simulator-players |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=FuturLab}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Serin |eesnimi=Kaan |kuupäev=13. märts 2025 |pealkiri=After 3 years and 44,327 overwhelmingly positive Steam reviews, viral hit PowerWash Simulator is finally getting a sequel complete with split-screen co-op |url=https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250411020905/https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |arhiivimisaeg=11. aprill 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Rust&quot;
|16
|2018
|Facepunch Studios
|Facepunch Studios
|2023. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heaton |eesnimi=Andrew |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Rust has sold more than 16 million copies since releasing 10 years ago |url=https://www.destructoid.com/rust-has-sold-more-than-16-million-copies-since-releasing-10-years-ago/ |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=Destructoid |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Hollow Knight&quot;
|15
|2017
|Team Cherry
|Team Cherry
|2025. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schreier |eesnimi=Jason |kuupäev=21. august 2025 |pealkiri=Why 'Silksong' Took Seven Years to Make |url=https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2025-08-21/why-silksong-team-cherry-s-sequel-to-hollow-knight-took-so-long-to-make?accessToken=eyJhbGciOiJIUzI1NiIsInR5cCI6IkpXVCJ9.eyJzb3VyY2UiOiJTdWJzY3JpYmVyR2lmdGVkQXJ0aWNsZSIsImlhdCI6MTc1NTc4NjYzOSwiZXhwIjoxNzU2MzkxNDM5LCJhcnRpY2xlSWQiOiJUMUNMTUpHUFdDUFcwMCIsImJjb25uZWN0SWQiOiJCMUVBQkI5NjQ2QUM0REZFQTJBRkI4MjI1MzgyQTJFQSJ9.oTN8q1m9pNWFv7oW-n3vzq-hRWAxrDx9B7iF80RdTzk&amp;lead |vaadatud=21. augustil 2025 |väljaanne=Bloomberg News}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Palworld&quot;
|15
|2024
|Pocketpair
|Pocketpair
|2024. aasta veebruari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Palworld Sells 15 Million on Steam in a Month |url=https://www.ign.com/articles/palworld-sells-15-million-on-steam-in-a-month |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Valheim&quot;
|12
|2021
|Iron Gate Studios
|Coffee Stain Publishing
|2023. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valheim has &quot;crafted&quot; 12 million sold copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-valheim-i-has-crafted-12-million-sold-copies |vaadatud=12. mai 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Fall Guys&quot;
|11
|2020
|Mediatonic
|Devolver Digital
|2020. aasta detsembri seisuga. Hõlmab ainult arvuti, mitte konsoolversioonide müüki&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Austin |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Fall Guys has sold over 11 million copies on PC and is now the most downloaded PS Plus game |url=https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904233226/https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}&lt;/ref&gt; ja enne Epic Gamesi omandamist ning mängu tasuta muutmist 2022. aasta juunis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Di Benedetto |eesnimi=Antonio G. |perekonnanimi2=Peters |eesnimi2=Jay |kuupäev=16. mai 2022 |pealkiri=Fall Guys is going free-to-play and coming to Nintendo Switch and Xbox on June 21st |url=https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619104117/https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |arhiivimisaeg=19. juuni 2022 |vaadatud=16. mail 2022 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Suika Game&quot;
|11
|2021
|Aladdin X
|Aladdin X
|2024. aasta oktoobri seisuga&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=14. november 2024 |pealkiri=『スイカゲーム』Switchパッケージ版が本日（11/14）発売。オリジナルスキンや50種類を超えるデコレーション素材が限定特典に |tõlkepealkiri=The Switch packaged version of &quot;Watermelon Game&quot; was released today (11/14). Original skins and over 50 decorative materials are included as limited bonuses. |url=https://www.famitsu.com/article/202411/24199 |ajakiri=[[Famitsu]] |keel=ja |vaadatud=31. augustil 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Rocket League&quot;
|10,5
|2015
|Psyonix
|Psyonix
|2017. aasta aprilli seisuga ja ei sisalda tasuta eksemplare, mida oli võimalik saada läbi varajase PlayStation Plusi kampaaniat. 2019. aastal omandas Epic Games Psyonixi ja 2020. aastal mäng muutus tasuta kättesaadavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=10. märts 2017 |pealkiri=''Rocket League'' Passes 10.5 Million Sales, As Dev Explains Why No Sequel Is Coming Soon |url=https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170311001842/https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |arhiivimisaeg=11. märts 2017 |vaadatud=10. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Lethal Company&quot;
|10+
|2023
|Zeekerss
|Zeekerss
|2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan K. |eesnimi=Rigney |kuupäev=19. jaanuar 2024 |pealkiri=The 10-Year Journey Behind Lethal Company's Success |url=https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119202657/https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |arhiivimisaeg=19. jaanuar 2024 |vaadatud=24. juunil 2024 |väljaanne=Push To Talk}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dead Cells&quot;
|10
|2018
|Motion Twin
|Motion Twin
|2023. aasta juuni seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=5. juuni 2023 |pealkiri=Dead Cells has topped 10 million sales worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dead-cells-has-topped-10-million-sales-worldwide |vaadatud=12. oktoobril 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;No Man's Sky&quot;
|10
|2016
|Hello Games
|Hello Games
|2023. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=No Man's Sky {{!}} Bandai {{!}} GameStop |url=https://www.gamestop.com/video-games/products/no-mans-sky/11207115.html |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamestop.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Ori and the Blind Forest&quot;
|10
|2015
|Moon Studios
|Microsoft Studios
|2024. aasta märtsi seisuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=11. märts 2024 |pealkiri=Ori and the Blind Forest has sold around 10 million copies which &quot;probably makes it the most successful Metroidvania ever made,&quot; but its dev could've gone bankrupt |url=https://www.gamesradar.com/ori-and-the-blind-forest-has-sold-around-10-million-copies-which-probably-makes-it-the-most-successful-metroidvania-ever-made-but-its-dev-couldve-gone-bankrupt/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}&lt;/ref&gt; Kokku oli &quot;Ori and the Blind Forest&quot; ja selle järg müünud üle 15 miljonit eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ori Series Has Sold Over 15 Million Units |url=https://gamingbolt.com/ori-series-has-sold-over-15-million-units |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Peak&quot;
|10
|2025
|Aggro Crab
|Landfall Games
|2025. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=20. august 2025 |pealkiri=Peak Sells 10 Million Copies |url=https://www.ign.com/articles/peak-sells-10-million-copies |vaadatud=23. augustil 2025 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Deep Rock Galactic&quot;
|8
|2020
|Ghost Ship Games
|Coffee Stain Publishing
|2025. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Deep Rock Galactic Crosses 8 Million Sales |url=https://gamingbolt.com/deep-rock-galactic-crosses-8-million-sales |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Hollow Knight: Silksong&quot;
|7
|2025
|Team Cherry
|Team Cherry
|2025. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Silksong expansion, Hollow Knight refreshed, and more! |url=https://www.teamcherry.com.au/blog/holiday2025}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Cuphead&quot;
|6
|2017
|Studio MDHR
|Studio MDHR
|2020. aasta juuli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=28. juuli 2020 |pealkiri=Cuphead launches on PS4 |url=https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200728152429/https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |arhiivimisaeg=28. juuli 2020 |vaadatud=28. juulil 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Satisfactory&quot;
|5,5
|2019
|Coffee Stain Studios
|Coffee Stain Publishing
|2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=2. veebruar 2024 |pealkiri=Satisfactory hits 5.5m sales after five years of early access, 1.0 due &quot;this year&quot; |url=https://www.eurogamer.net/satisfactory-has-sold-55m-copies-after-five-years-of-early-access-10-is-due-this-year |vaadatud=2. veebruaril 2024 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Subnautica&quot;
|5,2
|2018
|Unknown Worlds Entertainment
|Unknown Worlds Entertainment
|2020. aasta jaanuari seisuga, ei arvesta tasuta eksemplare kampaaniapakkumistelt&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. jaanuar 2020 |pealkiri=Subnautica has sold over 5m copies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200115024403/https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2020 |vaadatud=14. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Balatro&quot;
|5
|2024
|LocalThunk
|PlayStack
|2025. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=21. jaanuar 2025 |pealkiri=Balatro sells 5 million copies after end-of-year spike |url=https://www.gamedeveloper.com/business/balatro-sells-5-million-copies-after-end-of-year-spike |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[Game Developer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;The Binding of Isaac&quot;
|5
|2011
|Edmund McMillen/Nicalis
|Edmund McMillen/Nicalis
|Sisaldab nii Flashil põhinevat versiooni (mida müüdi 2024. aasta juuli seisgua 3 miljonit eksemplari) kui ka filmi &quot;The Binding of Isaac: Rebirth&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=4. juuli 2024 |pealkiri=Roguelikes: The Rebirth of the Counterculture |url=http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140903073824/http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |arhiivimisaeg=3. september 2014 |vaadatud=23. detsembril 2015 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Papers, Please&quot;
|5
|2013
|3909 LLC
|3909 LLC
|2023. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. august 2023 |pealkiri=Indie favorite 'Papers, Please' has sold 5 million copies |url=https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230809194738/https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |arhiivimisaeg=9. august 2023 |vaadatud=9. augustil 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Slime Rancher&quot;
|5
|2017
|Monomi Park
|Monomi Park
|2022. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wallace |eesnimi=Chris |kuupäev=24. september 2022 |pealkiri='Slime Rancher 2' sales surpass developer's &quot;pipe dream&quot; in just 6 hours |url=https://www.nme.com/news/slime-rancher-2-sales-surpass-developers-pipe-dream-in-just-6-hours-3316315 |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=NME}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Enter the Gungeon&quot;
|5
|2016
|Dodge Roll
|Devolver Digital
|2025. aasta aprilli seisuga&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;[https://investors.devolverdigital.com/files/downloads-and-publications/DEVO-FY24-Investor-Presentation.pdf Digital Devolver investor presentation 2024 results.] April 15, 2025. p 20.&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Beat Saber&quot;
|4
|2019
|Beat Games
|Beat Games
|2021. aasta veebruari seisuga&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Mollie |kuupäev=4. veebruar 2021 |pealkiri=Beat Saber slashes VR sales records after shipping 4 million copies |väljaanne=[[PCGamer]] |url=https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201936/https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Enshrouded&quot;
|4
|2024
|Keen Games
|Keen Games
|2025. aasta mai seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Enshrouded Sales Hit 4m as Sixth Major Update Revealed {{!}} TechRaptor |url=https://opencritic.com/news/15275/enshrouded-sales-hit-4m-as-sixth-major-update-revealed-techraptor |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=OpenCritic}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Hotline Miami&quot;
|4
|2012
|Dennaton Games
|Devolver Digital
|2023. aasta aprilli seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McLoughlin |eesnimi=Aleksha |kuupäev=18. aprill 2023 |pealkiri=Over 10 years later, Hotline Miami remains the indie games gold standard |url=https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230814054045/https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |arhiivimisaeg=14. august 2023 |vaadatud=14. augustil 2023 |väljaanne=TechRadar}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Risk of Rain 2&quot;
|4
|2020
|Hopoo Games
|Gearbox Publishing
|2021. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Risk Of Rain 2 Sells 4 Million On Steam Alone, Big Update Coming This Year |url=https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220203175523/https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |arhiivimisaeg=3. veebruar 2022 |vaadatud=3. veebruaril 2022 |väljaanne=GameSpot}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Astroneer&quot;
|3,7
|2019
|System Era Softworks
|System Era Softworks
|2022. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tirado |eesnimi=Joesph |kuupäev=11. märts 2022 |pealkiri=3 Years of Astroneer Live: A Marketing &amp; Comms Post-Mortem |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220804165535/https://www.gamedeveloper.com/blogs/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |arhiivimisaeg=4. august 2022 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Game Developer}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Factorio&quot;
|3,5
|2020
|Wube Software
|Wube Software
|2022. aasta detsembri seisuga, arvestab ka eelmüügiversiooni müüki alates 2016. aasta veebruarist&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2022 |pealkiri=Factorio has sold 3.5 million copies |url=https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221231223553/https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |arhiivimisaeg=31. detsember 2022 |vaadatud=31. detsembril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Cult of the Lamb&quot;
|3,5
|2022
|Massive Monster
|Devolver Digital
|2024. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Ollie |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Cult Of The Lamb Reveals New Update As Game Sells Over 3.5 Million Copies |url=https://www.nintendolife.com/news/2024/01/cult-of-the-lamb-reveals-new-update-as-game-sells-over-3-5-million-copies/ |vaadatud=8. jaanuaril 2024 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Among Us&quot;
|3,2
|2018
|Innersloth
|Innersloth
|2020. aasta detsembri seisuga, hõlmab ainult Nintendo Switchi versiooni müüki. Mängu müüakse ka teistel platvormidel, aga see on saadaval samuti tasuta rakendusena mobiilplatvormidel&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. jaanuar 2021 |pealkiri=Worldwide digital games market: December 2020 |url=https://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210122193846/http://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2021 |vaadatud=22. jaanuaril 2021 |väljaanne=[[SuperData Research]] |väljaandja=[[Nielsen Company]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Bastion&quot;
|3
|2011
|Supergiant Games
|Warner Bros. Interactive Enterttainment/Supergiant Games
|2025. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=9. jaanuar 2015 |pealkiri=Bastion Sells 3 Million, Transistor Hits 600,000 |url=http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110043631/http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2015 |vaadatud=9. jaanuaril 2015 |väljaanne=[[GameSpot]] |väljaandja=[[CBS Interactive]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dave the Diver&quot;
|3
|2023
|Mintrocket
|Nexon
|2024. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dave the Diver has sold over 3 million copies worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dave-the-diver-has-topped-3-million-sales-in-under-six-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Furi&quot;
|3
|2016
|The Game Bakers
|The Game Bakers
|2017. aasta septembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Furi Has Sold Over 3 Million Copies Since Launch |url=https://gamingbolt.com/furi-has-sold-over-3-million-copies-since-launch |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Gris&quot;
|3
|2018
|Nomada Studio
|Devolver Digital
|2024. aasta septembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Gris sales top 3 million {{!}} News-in-brief |url=https://www.gamesindustry.biz/gris-sales-top-3-million-news-in-brief |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Limbo&quot;
|3
|2010
|Playdead
|Playdead
|2013. aasta juuni seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=26. juuni 2013 |pealkiri=Limbo coming to iOS July 3, lifetime sales top 3 million copies |url=http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130629224944/http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |arhiivimisaeg=29. juuni 2013 |vaadatud=26. juunil 2013 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Risk of Rain&quot;
|3
|2013
|Hopoo Games
|Chucklefish
|2019. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=4. aprill 2019 |pealkiri=Hopoo Games' Risk of Rain 2 Welcomes an Estimated 650,000 Players In Just Its First Week of Early Access |url=https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904210346/https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=6. mail 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Sifu&quot;
|3
|2022
|Sloclap
|Sloclap
|2024. aasta veebruari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Croft |eesnimi=Liam |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Sifu Marks Three Million Sales and Second Anniversary with New Outfits |url=https://www.pushsquare.com/news/2024/02/sifu-marks-three-million-sales-and-second-anniversary-with-new-outfits |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Push Square}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Slay the Spire II&quot;
|3
|2026
|Mega Crit
|Mega Crit
|2026. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=13. märts 2026 |pealkiri=&quot;Slay the Spire 2 has been out for merely a week and we have already hit 3 million units sold with more than 25 million runs,&quot; says a stunned Mega Crit after becoming Steam's biggest roguelike |url=https://www.gamesradar.com/games/roguelike/slay-the-spire-2-has-been-out-for-merely-a-week-and-we-have-already-hit-3-million-units-sold-with-more-than-25-million-runs-says-a-stunned-mega-crit-after-becoming-steams-biggest-roguelike/ |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Shovel Knight&quot;
|2,6
|2014
|Yacht Club Games
|Yacht Club Games
|2019. aasta septembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=25. september 2019 |pealkiri=Shovel Knight Developers Say King of Cards and Showdown Mark &quot;The End&quot; |url=http://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806145613/https://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |arhiivimisaeg=6. august 2020 |vaadatud=23. novembril 2019 |väljaanne=USGamer}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Firewatch&quot;
|2,5
|2016
|Campo Santo
|Panic Inc.
|2018. aasta mai seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Co-founder |eesnimi=John Walker |perekonnanimi2=Walker |eesnimi2=John |kuupäev=9. mai 2018 |pealkiri=Interview: Campo Santo talk to us about moving to Valve |url=https://www.rockpapershotgun.com/exclusive-campo-santo-talk-to-us-about-moving-to-valve |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Rock, Paper, Shotgun}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Goat Simulator&quot;
|2,5
|2014
|Coffee Stain Studios
|Coffee Stain Studios
|2015. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=15. jaanuar 2015 |pealkiri=More premium mobile success: Goat Simulator sells 2.5M copies on all platforms |url=https://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150209095344/http://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |arhiivimisaeg=9. veebruar 2015 |vaadatud=4. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Content Warning&quot;
|2,2
|2024
|Skog, Zorro, Wilnyl, Philip, thePetHen
|Landfall Games
|2024. aasta juuni seisuga, ei hõlma 6,6 miljonit ühikut, mida teeniti mängu tasuta versiooniga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Content Warning sells 2.2 million copies, nets 8.8M players in two months |url=https://www.gamedeveloper.com/business/content-warning-sells-2-2-million-copies-nets-8-8m-players-in-two-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Darkest Dungeon&quot;
|2
|2016
|Red Hook Studios
|Red Hook Studios
|2020. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Treese |eesnimi=Tyler |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri=Darkest Dungeon: The Butcher's Curse DLC Adds Multiplayer Battles |url=https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904232938/https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;The Exit 8&quot;
|2
|2023
|Kotake Create
|Kotake Create
|2025. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Romano |eesnimi=Sal |kuupäev=29. august 2025 |pealkiri=The Exit 8 sales top two million |url=https://www.gematsu.com/2025/08/the-exit-8-sales-top-two-million |vaadatud=30. augustil 2025 |väljaanne=Gematsu}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Kerbal Space Program&quot;
|2
|2015
|Squad
|Private Division
|2017. aasta mai seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=31. mai 2017 |pealkiri=GTA Publisher Acquires Space Sim Kerbal Space Program |url=https://www.ign.com/articles/2017/05/31/gta-publisher-acquires-space-sim-kerbal-space-program |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Manor Lords&quot;
|2
|2024
|Slavic Magic
|Hooded Horse
|2024. aasta mai seisuga, saavutatud kolme nädala jooksul pärast eelmüügiversiooni väljalaset&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=29. aprill 2024 |pealkiri=Manor Lords passes 1m sales after one day in Early Access |url=https://www.gamesindustry.biz/manor-lords-passes-1m-sales-after-one-day-in-early-access-news-in-brief |vaadatud=29. aprillil 2024 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnely-Jackson |eesnimi=Stephany |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Manor Lords has over 2 million people playing the historical city-builder less than three weeks after launching into Early Access |url=https://www.vg247.com/manor-lords-2-million-copies-sold |vaadatud=18. mail 2024 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Outer Wilds&quot;
|2
|2019
|Mobious Digital
|Annapurna Interactive
|2024. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wallach |eesnimi=Tommy |pealkiri=Outer Wilds |kirjastus=[[Boss Fight Books]] |aasta=2025 |isbn=978-1-940535-37-1 |lehekülg=65}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Skul: The Hero Slayer&quot;
|2
|2021
|SouthPaw Games
|NEOWIZ
|2023. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2023 |pealkiri=Action roguelike Skul: The Hero Slayer has sold more than 2M copies |url=https://www.pcgamer.com/action-roguelike-skul-the-hero-slayer-has-sold-more-than-2m-copies/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=PC Gamer}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Superhot&quot;
|2
|2016
|Superhot Team
|Superhot Team
|2019. aasta mai seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=31. mai 2019 |pealkiri=How ''Superhot'' sold over two million copies and where its developer goes from here |url=https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231126100206/https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |arhiivimisaeg=26. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Super Meat Boy&quot;
|2
|2010
|Team Meat
|Team Meat
|2014. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parkin |eesnimi=Simon |kuupäev=3. aprill 2014 |pealkiri=The Guilt of the Video-Game Millionaires |url=https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |url-olek=töötab |ajakiri=[[The New Yorker]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913165857/https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |arhiivimisaeg=13. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;BattleBit Remastered&quot;
|1,8
|2023
|SgtOkiDoki, Vilaskis, TheLiquidHorse
|SgtOkiDoki
|2023. aasta juuli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stanton |eesnimi=Rich |kuupäev=5. juuli 2023 |pealkiri=Battlebit, the overnight success six years in the making, has sold just shy of two million in two weeks |url=https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230718152309/https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |arhiivimisaeg=18. juuli 2023 |vaadatud=2. veebruaril 2023 |väljaanne=PC Gamer}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dyson Sphere Program&quot;
|1,7
|2021
|Youthcat Studio
|Gamera Game
|2021. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bailey |eesnimi=Dustin |kuupäev=30. september 2021 |pealkiri=Dyson Sphere Program reaches 1.7 million units sold as the devs detail combat |url=https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210125551/https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |vaadatud=30. septembril 2021 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Gorn&quot;
|1,5
|2019
|Free Lives
|Devolver Digital
|2025. aasta aprilli seisuga&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;
|-
|&quot;Slay the Spire&quot;
|1,5
|2017
|MegaCrit
|Humble Bundle
|2019. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Jason |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=Slay the Spire passes 1.5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201055/https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesBeat]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Superbrothers: Sword &amp; Sworcery EP&quot;
|1,5
|2011
|Superbrothers, Capybara Games
|Capybara Games
|2013. aasta juuli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=27. juuli 2013 |pealkiri=Superbrothers: Sword &amp; Sworcery EP has sold over 1.5 million units |url=https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Amnesia: The Dark Descent&quot;
|1,4
|2010
|Frictional Games
|Frictional Games
|2012. aasta septembri seisuga&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Reilly |eesnimi=Jim |kuupäev=10. september 2012 |pealkiri=Amnesia Sales Pass One Million |url=https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |url-olek=töötab |ajakiri=[[Game Informer]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Magicka&quot;
|1,3
|2011
|Arrowhead Game Studios
|Paradox Interactive
|2012. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. jaanuar 2012 |pealkiri=Magicka sells 1.3M copies, 4M DLC packs worldwide |väljaanne=[[Game Developer]] |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |url-olek=töötab |vaadatud=5. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210905055122/https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |arhiivimisaeg=5. september 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Teardown&quot;
|1,1
|2022
|Tuxedo Labs
|Tuxedo Labs
|2023. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Morgan |kuupäev=27. märts 2023 |pealkiri=One million copies and 5000 mods later, ''Teardown'' creator is just getting started |url=https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230427161315/https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |arhiivimisaeg=27. aprill 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Brotato&quot;
|1
|2023
|Blobfish
|Blobfish
|2023. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult eelmüügiversiooni müüki 2022. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenberg |eesnimi=Yair |kuupäev=16. märts 2023 |pealkiri=Why Are 1 Million People Playing ''Brotato''? |url=https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215201217/https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=28. novembril 2023 |väljaanne=[[The Atlantic]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Buckshot Roulette&quot;
|1
|2024
|Mike Klubnika
|Critical Reflex
|2024. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2024 |pealkiri=Team behind Steam's latest mega-hit was just joking when it said it would &quot;double our sales,&quot; but then its horror gambling game actually sold 1 million copies |url=https://www.gamesradar.com/games/horror/team-behind-steams-latest-mega-hit-was-just-joking-when-it-said-it-would-double-our-sales-but-then-its-horror-gambling-game-actually-sold-1-million-copies/}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Celeste&quot;
|1
|2018
|Extremely OK Games
|Extremely OK Games
|2020. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=5. märts 2020 |pealkiri=Inside EXOK Games: The Brand New Studio That's Already Sold a Million Copies |väljaanne=[[IGN India]] |url=https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200602045606/https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |arhiivimisaeg=2. juuni 2020}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Core Keeper&quot;
|1
|2022
|Plugstorm
|Fireshine Games
|2022. aasta juuli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=1. juuli 2022 |pealkiri=Core Keeper has sold one million copies |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220701092501/https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=1. juuli 2022 |vaadatud=8. juulil 2022 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Deep Rock Galactic: Survivor&quot;
|1
|2024
|Funday Games
|Ghost Ship Publishing
|2024. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=15. märts 2024 |pealkiri=Deep Rock Galactic: Survivor grows to sell 1 million Early Access copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/deep-rock-galactic-survivor-grows-to-sell-1-million-early-access-copies |vaadatud=15. märtsil 2024 |väljaanne=[[Game Developer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Doki Doki Literature Club Plus!&quot;
|1
|2021
|Team Salvato
|Serenity Forge
|2023. aasta veebruari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Doki Doki Literature Club Plus! sales top one million |url=https://www.gematsu.com/2023/02/doki-doki-literature-club-plus-sales-top-one-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Gematsu}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dredge&quot;
|1
|2023
|Black Salt Games
|Team17
|2023. aasta oktoobri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Rebecca |kuupäev=10. oktoober 2023 |pealkiri=Are you one of the million people who have played this spooky indie hit? |url=https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231123180935/https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |arhiivimisaeg=23. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dust: An Elysian Tail&quot;
|1
|2012
|Humble Hearts
|Microsoft Studios
|2014. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=3. märts 2014 |pealkiri=Over a million copies of Dust: An Elysian Tail have been sold |url=http://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228002658/https://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |arhiivimisaeg=28. veebruar 2021 |vaadatud=3. märtsil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Dwarf Fortress&quot;
|1
|2006
|Bay 12 Games
|Kitfox Games
|2025. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lane |eesnimi=Rick |kuupäev=19. aprill 2025 |pealkiri=Dwarf Fortress sells 1 million copies on Steam, so now Bay 12 Games can afford that 'little party' it planned |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/dwarf-fortress-sells-1-million-copies-on-steam-so-now-bay-12-games-can-afford-that-little-party-it-planned/ |vaadatud=16. mail 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Fez&quot;
|1
|2012
|Polytron Corporation
|Trapdoor
|2014. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hing |eesnimi=David |kuupäev=10. detsember 2013 |pealkiri=Fez hits 1 million sales |url=http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106040300/http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |arhiivimisaeg=6. jaanuar 2014 |vaadatud=4. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[bit-tech]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Hades&quot;
|1
|2020
|Supergiant Games
|Supergiant Games
|2020. aasta septembri seisuga. Sisaldab 700 000 müüki eelmüügiversiooni perioodi ajal&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gurwin |eesnimi=Gabe |kuupäev=20. september 2020 |pealkiri=Hades Has Sold 1 Million Copies, Nearly One-Third Sold In Last Few Days |väljaanne=[[GameSpot]] |url=https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025212734/https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |arhiivimisaeg=25. oktoober 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Inscryption&quot;
|1
|2021
|Daniel Mullins Games
|Devolver Digital
|2022. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=6. jaanuar 2022 |pealkiri=Demonic deck-builder Inscryption passes 1 million sales |url=https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220331202829/https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |arhiivimisaeg=31. märts 2022 |vaadatud=10. jaanuaril 2022 |väljaanne=[[Game Developer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Loop Hero&quot;
|1
|2021
|Four Quarters
|Devolver Digital
|2021. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Robert |kuupäev=9. detsember 2021 |pealkiri=Loop Hero Sales Hit 1 Million Copies on Steam |url=https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220111091629/https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2022 |vaadatud=9. jaanuaril 2022 |väljaanne=Tech Raptor}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Moonlighter&quot;
|1
|2018
|Digital Sun
|11 Bit Studios
|2020. aasta juuni seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Partleton |eesnimi=Kayleigh |kuupäev=1. juuni 2020 |pealkiri=Indie RPG ''Moonlighter'' has sold over one million copies |url=https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120103809/https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=20. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PocketGamer.biz]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Omori&quot;
|1
|2020
|Omocat
|Omocat
|2022. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinha |eesnimi=Ravi |kuupäev=2. jaanuar 2023 |pealkiri=Omori Has Sold 1 Million Copies Since Launch |väljaanne=GamingBolt |url=https://gamingbolt.com/omori-has-sold-1-million-copies-since-launch |url-olek=robot: teadmata |vaadatud=18. märtsil 2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260108072728/https://gamingbolt.com/omori-has-sold-1-million-copies-since-launch |arhiivimisaeg=2026-01-08 }}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Pacific Drive&quot;
|1
|2024
|Ironwood Studios
|Kepler Interactive
|2025. aasta veebruari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Livingstone |eesnimi=Christopher |kuupäev=19. veebruar 2025 |pealkiri=The survival game with the best car ever has sold over a million copies in a year, and is now 40% off on Steam |url=https://www.pcgamer.com/games/survival-crafting/the-survival-game-with-the-best-car-ever-has-sold-over-a-million-copies-in-a-year-and-is-now-40-percent-off-on-steam/ |vaadatud=19. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Pizza Tower&quot;
|1
|2023
|Tour De Pizza
|Tour De Pizza
|2024. aasta jaanuari seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. jaanuar 2023 |pealkiri=Video Game Insights - Games industry data and analysis |url=https://vginsights.com/game/2231450 |vaadatud=26. jaanuaril 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Rimworld&quot;
|1
|2018
|Ludeon Studios
|Ludeon Studios
|2020. aasta augusti seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bailer |eesnimi=Denis |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=RimWorld sells over a million copies |url=https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201111180308/https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |arhiivimisaeg=11. november 2020 |vaadatud=18. novembril 2020 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Spelunky&quot;
|1
|2008
|Mossmouth
|Mossmouth
|2016. aasta märtsi seisuga&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Yu |eesnimi=Derek |pealkiri=Spelunky |kirjastus=Boss Fight Books |aasta=2016 |isbn=9781940535111 |lehekülg=167}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Spiritfarer&quot;
|1
|2020
|Thunder Lotus Games
|Thunder Lotus Games
|2021. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Signor |eesnimi=Jeremy |kuupäev=13. detsember 2021 |pealkiri=Beautiful management sim Spiritfarer sells a million units |url=https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230202154120/https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |arhiivimisaeg=2. veebruar 2023 |vaadatud=13. detsembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;The Stanley Parable&quot;
|1
|2013
|Galactic Cafe
|Galactic Cafe
|2014. aasta oktoobri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sinclair |eesnimi=Brendan |kuupäev=21. oktoober 2014 |pealkiri=The Stanley Parable sells 1 million |url=https://www.gamesindustry.biz/the-stanley-parable-sells-1-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Thomas Was Alone&quot;
|1
|2012
|Mike Bithell
|Mike Bithell
|2014. aasta aprilli seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=25. aprill 2014 |pealkiri=Thomas Was Alone surpasses 1M copies sold |url=http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140426234616/http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |arhiivimisaeg=26. aprill 2014 |vaadatud=25. aprillil 2014 |väljaanne=[[Polygon]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Timberborn&quot;
|1
|2021
|Mechanistry
|Mechanistry
|2023. aasta septembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. september 2023 |pealkiri=Hit beaver city builder celebrates 1 million copies sold by finally investing in a decent trailer |url=https://www.gamesradar.com/hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230921051413/https://www.gamesradar.com//hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer |arhiivimisaeg=21. september 2023 |vaadatud=19. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Transistor&quot;
|1
|2014
|Supergiant Games
|Supergiant Games
|2015. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. detsember 2015 |pealkiri=Transistor sells over a million copies |url=https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904230405/https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Undertale
|1
|2015
|Toby Fox
|Toby Fox
|2018. aasta oktoobri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fogel |eesnimi=Stefanie |kuupäev=31. oktoober 2018 |pealkiri='Undertale' Creator Releases New Mystery Game 'Deltarune' |url=https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904231613/https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Variety]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Unpacking&quot;
|1
|2021
|Witch Bream
|Humble Games
|2022. aasta novembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hagues |eesnimi=Alana |kuupäev=2. november 2022 |pealkiri=Cosy Indie Darling ''Unpacking'' Has Sold Over 1 Million Copies Since Launch |url=https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215213318/https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Untitled Goose Game&quot;
|
|2019
|House House
|Panic Inc.
|2019. aasta detsembri seisuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fingas |eesnimi=Jon |kuupäev=31. detsember 2019 |pealkiri='Untitled Goose Game' honks its way to a million sales |url=https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Engadget]]}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* {{cite book|last=Bates|first=Bob|author-link=Bob Bates|year=2004|title=Game Design|publisher=Thomson Course Technology|isbn=1-59200-493-8|edition=2nd}}
* {{cite book|last=Bethke|first=Erik|author-link=Erik Bethke|year=2003|title=Game development and production|url=https://archive.org/details/gamedevelopmentp0000beth|publisher=Wordware Publishing|location=Texas|isbn=1-55622-951-8}}
* {{cite book|last=Chandler|first=Heather Maxwell|year=2009|title=The Game Production Handbook|publisher=Infinity Science Press|location=Hingham, Massachusetts|isbn=978-1-934015-40-7|edition=2nd}}
* {{cite book|last1=Fullerton|first1=Tracy|author-link1=Tracy Fullerton|year=2008|title=Game design workshop: a playcentric approach to creating innovative games|publisher=[[Morgan Kaufmann]]|isbn=978-0-240-80974-8|edition=2nd|access-date=2020-10-18|last2=Swain|first2=Christopher|last3=Hoffman|first3=Steven|others=Article by [[Justin Hall]]|chapter=Indie Game Jam: An outlet for Innovation and Experimental Game Design|chapter-url=https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&amp;q=%22Indie+Game+Jam%22&amp;pg=PA405|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164432/https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&amp;q=%22Indie+Game+Jam%22&amp;pg=PA405#v=snippet&amp;q=%22Indie%20Game%20Jam%22&amp;f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}}
* {{cite book|last1=Iuppa|first1=Nick|year=2009|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=Focal Press|isbn=978-0-240-81179-6|url=https://archive.org/details/endtoendgamedeve0000iupp|last2=Borst|first2=Terry|url-access=registration}}
* {{cite book|last1=McGuire|first1=Morgan|year=2009|title=Creating Games: Mechanics, Content, and Technology|url=https://archive.org/details/creatinggamesmec0000mcgu|publisher=A K Peters|location=Wellesley, Massachusetts|isbn=978-1-56881-305-9|last2=Jenkins|first2=Odest Chadwicke}}
* {{cite book|last1=Moore|first1=Michael E.|year=2010|title=Game Industry Career Guide|publisher=Cengage Learning|location=Delmar|isbn=978-1-4283-7647-2|last2=Novak|first2=Jeannie}}
* {{cite book|last1=Thompson|first1=Jim|year=2007|title=Game Design: Principles, Practice, and Techniques - The Ultimate Guide for the Aspiring Game Designer|publisher=Wiley|isbn=978-0-471-96894-8|access-date=2020-10-18|url=https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&amp;q=%22Indie+Game+Jam%22&amp;pg=PA83|last2=Berbank-Green|first2=Barnaby|last3=Cusworth|first3=Nic|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164413/https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&amp;q=%22Indie+Game+Jam%22&amp;pg=PA83#v=snippet&amp;q=%22Indie%20Game%20Jam%22&amp;f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}}

[[Kategooria:Videomängud]]</text>
      <sha1>k2mdtrsh6cq9ujur20e56ya8uk47kg6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artemas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714960</id>
    <revision>
      <id>7201559</id>
      <parentid>7165002</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15323" sha1="fv6rpctfe3q7c7974u2zbsfpl6a4u9f" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi              = Artemas
| sünninimi         = Artemas Diamandis
| sünniaeg          = {{birth date and age|1999|09|23|df=y}}
| sünnikoht         = [[Oxfordshire]], [[Inglismaa]]
| stiil             = {{hlist|[[Alternative Pop]]|[[Alternative R&amp;B]]|[[dark wave]]}}
| amet              = {{hlist|Produtsent|laulja|laulukirjutaja}}
| tegev             = 2019–
| plaadifirma       = 10K Projects
}}
'''Artemas Diamandis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Αρτέμας Διαμαντής&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://musichunter.gr/2024/04/16/discover-new-artists-gnoriste-ton-artemas-i-like-the-way-you-kiss-me/|title=Γνωρίστε τον Artemas τον κυπριακής καταγωγής τραγουδιστή πίσω από το mega-hit “i like the way you kiss me” - Music Hunter|work=Music Hunter|date=2024-04-16|access-date=2025-12-28|language=el-GR|archive-url=https://web.archive.org/web/20250529052720/https://musichunter.gr/2024/04/16/discover-new-artists-gnoriste-ton-artemas-i-like-the-way-you-kiss-me/|archive-date=2025-05-29|url-status=live}}&lt;/ref&gt;, sündinud 23. septembril 1999), tuntud [[Mononüüm|mononüümselt]] kui '''Artemas''', on [[Inglismaa|inglise]] [[laulja]], [[laulukirjutaja]] ja [[Muusikaprodutsent|produtsent]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zellner |eesnimi=Xander |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Hot 100 First-Timers: Artemas Debuts With Viral Hit ‘I Like the Way You Kiss Me’ |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/chart-beat/artemas-hot-100-debut-i-like-the-way-you-kiss-me-1235647154/ |vaadatud=12. mail 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on tuntud eelkõige oma singlite &quot;[[If U Think I'm Pretty]]&quot; ja &quot;[[I Like the Way You Kiss Me]]&quot; poolest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/2024/music/reviews/artemas-i-like-the-way-you-kiss-me-yustyna-mixtape-review-1236068853/|title=Artemas Builds on the Smash Success of ‘I Like the Way You Kiss Me’ With ‘Yustyna’: Mixtape Review|website=[[Variety]]|access-date=2024-12-03|language=en-US|year=2024}}&lt;/ref&gt; Ta on sõlminud lepingu plaadifirmaga [[10K Projects]].

== Varajane elu ==
Artemas sündis 23. septembril 1999. aastal Inglismaal [[Oxfordshire|Oxfordshire'i]] külas. Ta on oma isa poolt kreeka päritolu.&lt;ref name=&quot;The Music&quot;&gt;{{Cite web|last=Wehner|first=Cyclone|url=https://themusic.com.au/features/artemas-you-re-really-early-the-tour-australia-interview/kpkohIeGiYg/01-08-24|title=Artemas On The 'Spectacle' Of His Live Shows: 'My Music Has Always Been Super Melodramatic'|website=The Music|access-date=28 October 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MusicHunter&quot;&gt;{{Cite web|last=Kritsimis|first=Thanos|url=https://musichunter.gr/discover-new-artists-gnoriste-ton-artemas-i-like-the-way-you-kiss-me/|title=Meet Artemas, the singer of Cypriot descent, behind the mega-hit &quot;I Like the Way You Kiss Me|website=Music Hunter|access-date=2024-12-03|language=kreeka|year=2024}}&lt;/ref&gt; Ta osales klaveritundides juba kuueaastaselt ning tal tekkis huvi laulmise vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.invertebratemusic.com/invertebrate-interviews/artemas|title=ARTEMAS|website=Invertebrate Music|date=2021-02-02|access-date=2024-03-30|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta omandas hariduse Radley kolledžis.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://issuu.com/radleycollege/docs/radleian2/17|title=Radleian LT 2016|website=Issuu|date=2016-03-10|access-date=2025-10-09|language=en}}&lt;/ref&gt; Dokumentaalfilmi &quot;[[Kurt Cobain: Montage of Heck]]&quot; vaatamine inspireeris teda 16-aastaselt laule kirjutama.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Crimmins|first=Lauren|url=https://www.ladygunn.com/music/artemas-releases-single-sunny-that-will-help-you-finally-get-over-that-ex/|title=Artemas releases single &quot;Sunny&quot; that will help you finally get over that ex|website=Lady Gunn|date=18 March 2021|access-date=25 March 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Artemas õppis iseseisvalt [[Muusikainstrument|pillimängu]] ja produtseerimist ning hakkas katsetama erinevaid muusikastiile.&lt;ref name=&quot;The Music&quot; /&gt; Hiljem kolis Artemas [[London|Londonisse]], et oma muusikukarjääri edendada.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/chart-news/who-is-artemas-the-vibey-singer-songwriter-breaking-big-with-i-like-the-way-you-kiss-me/|title=Who is Artemas? The vibey singer-songwriter breaking big with I Like the Way You Kiss Me|website=Official Charts|date=2024-05-23|access-date=2024-12-04|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
17-aastaselt tegi Artemas oma esimese niinimetatud &quot;väga halva rokklaulu&quot;, mida mängiti kohalikus raadios.&lt;ref name=&quot;:1&quot;/&gt;

Artemase esimene muusikaväljaanne oli singel &quot;High 4 U&quot;, mis ilmus 2020. aasta novembris. 2022. aastal andis ta välja ''[[mixtape]]''&lt;nowiki/&gt;'i &quot;I'm Sorry I'm Like This&quot;, mis on endiselt saadaval platvormil [[Bandcamp]].&lt;ref name=&quot;The Music&quot;/&gt; Samal aastal võrreldi tema muusikat [[Rex Orange County]] omaga, viidates sellele, et Artemase muusikas esineb [[Rütm ja bluus|R&amp;B-le]] omaseid jooni.&lt;ref name=&quot;LoBF&quot;&gt;{{Cite web|last=Taylor|first=Ims|url=https://www.thelineofbestfit.com/new-music/discovery/artemas-im-sorry|title=Artemas' &quot;I'm Sorry&quot; is a genre fusion channelled through themes of anxiety and FOMO|website=[[Line of Best Fit]]|date=31 March 2022|access-date=25 March 2024}}&lt;/ref&gt; 24. oktoobril 2023. aastal andis Artemas välja singli &quot;If U Think I'm Pretty&quot;, mis kogus mõne aja pärast peale ilmumist palju tuntust. 2024. aastaks jõudis laul edetabelitesse [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]&lt;ref name=&quot;occ&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/songs/artemas-if-u-think-im-pretty/|title=If U Think I'm Pretty – Artemas|website=[[Official Charts Company]]|access-date=25 March 2024}}&lt;/ref&gt; ja teistes [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides, samuti [[Kanada|Kanadas]] ja [[Austraalia|Austraalias]].&lt;ref name=&quot;MusicHunter&quot;/&gt; Singel viis tema debüüt-''mixtape''&lt;nowiki/&gt;'i &quot;Pretty&quot; ilmumiseni 2024. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;Clash&quot;&gt;{{Cite web|last=Murray|first=Robin|url=https://www.clashmusic.com/news/artemas-glows-on-i-like-the-way-you-kiss-me/|title=Artemas Glows On &quot;i like the way you kiss me&quot;|website=[[Clash]]|date=20 March 2024|access-date=25 March 2024}}&lt;/ref&gt;

19. märtsil 2024 andis ta välja singli &quot;I Like the Way You Kiss Me&quot;, mis jõudis edetabelites esikohale [[Austria|Austrias]], [[Belgia|Belgias]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Poola|Poolas]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Šveits|Šveitsis]], [[Läti|Lätis]] ja [[Leedu|Leedus]]. Kolmandale kohale jõudis singel Suurbritannias ja kaheteistkümnendale kohale [[Ameerika Ühendriigid|USAs]] ning jõudis edetabelite esikümnesse Austraalias, [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]] ja [[Norra|Norras]].&lt;ref name=&quot;MusicHunter&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;/&gt; [[Variety]] kirjeldas seda kui ühte &quot;2024. aasta kõige levinumat laulu&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Singel viis tema teise ''mixtape''&lt;nowiki/&gt;'i &quot;Yustyna&quot; ilmumiseni 2024. aasta juulis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Artemase neljas ''mixtape'' &quot;LOVERCORE&quot;, mis koosneb 14 loost, ilmus 24. oktoobril 2025.&lt;ref name=&quot;lovercore&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.clashmusic.com/news/artesmas-confirms-new-mixtape-lovercore/|title=Artesmas Confirms New Mixtape ''Lovercore''|website=Clash Music|date=2 October 2025|access-date=6 October 2025}}&lt;/ref&gt;

Artemase viies, 12 loost koosnev ''mixtape'' &quot;Getting Up to No Good&quot; ilmus 27. märtsil 2026.

== Diskograafia ==

=== ''Mixtape''&lt;nowiki/&gt;'id ===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+''Mixtape''&lt;nowiki/&gt;'ide loend valitud üksikasjade ja edetabelikohtadega
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; | Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; | Detailid
! colspan=&quot;3&quot; scope=&quot;col&quot; | Kõrgeimad edetabelikohad
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | AUS&lt;nowiki&gt;&lt;br&gt;&lt;/nowiki&gt; Hit.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARIA Top 50 Singles for week of 8 April 2024 |url=https://www.aria.com.au/charts/singles-chart/2024-04-08 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=ARIA}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | LTU
&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 15-os savaitės klausomiausi (TOP 100) |url=https://www.agata.lt/lt/naujienos/s15-3/?cn-reloaded=1 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=AGATA}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | USA
&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Debuts on this week's Billboard200 |url=https://x.com/billboardcharts/status/1815395972672868746 |vaadatud=13. mail 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | ''I'm Sorry I'm Like This''
|
* Välja antud: 6. mai 2022&lt;ref name=&quot;LoBF&quot;/&gt;
* Formaat: digitaalne allalaadimine, [[voogedastus]]
| —
| —
| —
|-
! scope=&quot;row&quot; | ''Pretty''
|
* Välja antud: 9. veebruar 2024&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.thelineofbestfit.com/news/artemas-shares-the-brand-new-mixtape-pretty|title=Artemas shares the brand new mixtape, pretty|website=The Line of Best Fit|date=9 February 2024|access-date=2 April 2024}}&lt;/ref&gt;
* Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus
| 18
| 9
| —
|-
! scope=&quot;row&quot; | ''Yustyna''
|
* Välja antud: 11. juuli 2024&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.instagram.com/artemas___/p/C8-cM-jIT5i/|title=Yustyna. Urs on the 11th of July 💃|access-date=7 July 2024}}&lt;/ref&gt;
* Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus
| —
| 8
| 147
|-
! scope=&quot;row&quot; | ''LOVECORE''
|
* Välja antud: 24. oktoober 2025&lt;ref name=&quot;lovercore&quot;/&gt;
* Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus
| —
| 88
| —
|-
! scope=&quot;row&quot; | ''Getting Up to No Good''
|
* Välja antud: 27. märts 2026
* Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus
| —
| —
| —
|-
| colspan=&quot;5&quot; style=&quot;font-size:90%&quot; | &quot;—&quot; tähistab salvestist, mis sellel territooriumil edetabelitesse ei jõudnud.
|}

=== Singlid edetabelites ===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+List singlitest edetabelites koos edetabelite kohtade, sertifikaatide ja albumi nimedega
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Year
! colspan=&quot;10&quot; scope=&quot;col&quot; |Kõrgeimad edetabelikohad
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Sertifikaadid
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Album
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |UK&lt;br /&gt;&lt;ref name=&quot;occ&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |AUS&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.aria.com.au/charts/singles-chart/2024-04-22|title=ARIA Top 50 Singles Chart|publisher=Australian Recording Industry Association|date=22 April 2024|access-date=19 April 2024}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |AUT&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=Artemas|title=Discographie Artemas|publisher=Hung Medien|website=austriancharts.at|access-date=10 April 2024|language=de}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |CAN&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Billboard Canadian Hot 100. Week of April 27, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/canadian-hot-100/2024-04-27/ |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |GER&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/suche?artistId=Artemas|title=Discographie von Artemas|publisher=GfK Entertainment|access-date=5 April 2024|language=de}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |LAT&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Straumēšanas TOP 2024 - 16. nedēļa |url=https://www.parmuziku.lv/muzikas-zinas/latvija/straumesanas-top-2024-16-nedela-9955 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=PARMŪZIKU.LV}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |SWE&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2024&amp;dspp=17|title=Veckolista Singlar, vecka 17|publisher=[[Sverigetopplistan]]|access-date=26 April 2024}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |SWI&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://hitparade.ch/showinterpret.asp?interpret=Artemas|title=Discography Artemas|publisher=Hung Medien|website=hitparade.ch|access-date=7 April 2024}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |[[Billboard Hot 100|US]]&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100. Week of April 27, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-04-27/ |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; |WW&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Billboard Global 200. Week of April 27, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/billboard-global-200/2024-04-27/ |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;If U Think I'm Pretty&quot;&lt;ref name=&quot;occ&quot; /&gt;
|2023
|39
|30
|42
|74
|94
|10
|—
|92
|—
|113
|
* BPI: Gold&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARTEMAS - IF YOU THINK I'M PRETTY |url=https://www.bpi.co.uk/page/certified-awards?awards=2_6005_9917 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=BPI}}&lt;/ref&gt;
* ARIA: Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARIA Charts – Accreditations – 2024 Singles |url=https://www.dropbox.com/scl/fo/orr9fphn3kyhykimwm11l/AMdhOf4iGEmYJ6OQbGyumAE/2024%20Accreditations%20-%20Singles.pdf?rlkey=b5et6u9n5p7f3gkxgmqhivbyf&amp;e=1 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=ARIA}}&lt;/ref&gt;
* MC: Gold&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Canadian Certifications – Artemas |url=https://musiccanada.com/gold-platinum/?_gp_search=%20Artemas |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Music Canada}}&lt;/ref&gt;
* [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|RIAA]]: Platinum&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=American certifications – Artemas |url=https://www.riaa.com/gold-platinum/?tab_active=default-award&amp;ar=Artemas&amp;ti=&amp;format=&amp;type=#search_section |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=RIAA}}&lt;/ref&gt;
|''Pretty''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;I Like the Way You Kiss Me&quot;
|2024
|3
|3
|1
|6
|1
|1
|1
|1
|12
|2
|
* BPI: Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARTEMAS - I LIKE THE WAY YOU KISS ME |url=https://www.bpi.co.uk/page/certified-awards?awards=2_6005_9731 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=BPI}}&lt;/ref&gt;
* ARIA: 5× Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARIA Charts – Accreditations – 2026 Singles |url=https://www.dropbox.com/scl/fo/orr9fphn3kyhykimwm11l/ALxb2EEkwlYH3nbzfxpHIt4/Feb%20Single%20Accreds%202026.pdf?rlkey=b5et6u9n5p7f3gkxgmqhivbyf&amp;e=1 |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=ARIA}}&lt;/ref&gt;
* BVMI: 3× Gold&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Gold-/Platin-Datenbank (Artemas) |url=https://www.musikindustrie.de/wie-musik-zur-karriere-werden-kann/markt-bestseller/gold-/platin-und-diamond-auszeichnung/datenbank/?action=suche&amp;strTitel=&amp;strInterpret=Artemas&amp;strTtArt=alle&amp;strAwards=checked |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Bundesverband Musikindustrie}}&lt;/ref&gt;
* GLF: Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sverigetopplistan – Artemas |url=https://sverigetopplistan.se/search/?query=Artemas |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Sverigetopplistan}}&lt;/ref&gt;
* IFPI AUT: 2× Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Austrian certifications – Artemas |url=https://ifpi.at/auszeichnungen/?fwp_per_page=100&amp;fwp_interpret=Artemas |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=IFPI Austria}}&lt;/ref&gt;
* IFPI SWI: Platinum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Official Swiss Charts and Music Community: Awards (Artemas) |url=https://www.swisscharts.com/search_certifications.asp?search=Artemas |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=IFPI Switzerland}}&lt;/ref&gt;
* MC: 2× Platinum&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* RIAA: 3× Platinum&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
|''Yustyna''
|-
| colspan=&quot;14&quot; style=&quot;font-size:90%&quot; |&quot;—&quot; tähistab salvestist, mis sellel territooriumil edetabelitesse ei jõudnud.
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Inglismaa muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>fv6rpctfe3q7c7974u2zbsfpl6a4u9f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andris Feldmanis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715423</id>
    <revision>
      <id>7201525</id>
      <parentid>7198721</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5783" sha1="jf8xnj1u1zf60rd153ux2hd6wgy49vx" xml:space="preserve">'''Andris Feldmanis''' (sündinud 21. septembril 1982 [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik ja [[stsenarist]].

==Elukäik==
Feldmanis on õppinud [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is ja [[Tallinna 21. Kool]]is. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis filosoofiateaduskonnas ajalugu. Bakalaureusetöö: &quot;Eesti NSV mängufilm ajaloo allikana: filmi &quot;Lindpriid&quot; näitel&quot;.

Ta on teinud vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd ajalehele [[Äripäev]] ning töötanud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] uudistetoimetaja ja kultuurikülgede filmitoimetajana.

Ta on töötanud reklaamikirjutajana agentuuris [[Tank (reklaamiagentuur)|Tank]]. 

Andris Feldmanis õpetab [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] [[stsenaristika]]t. Ta on filmistsenaristika dotsent.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/inimesed/andris-feldmanis Andris Feldmanis] Tallinna Ülikooli kodulehel. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on üks [[Eesti Stsenaristide Gild]]i asutajaid (2018) ja oli aastatel 2018–2024 ka selle juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://stsenaristid.ee/juhatus/ ESG juhatus] Eesti Stsenaristide Gildi koduleht. Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt; 
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} 

==Loominguline tegevus==
Andris Feldmanise kui stsenaristi töömeetodi eripära on stsenaristide meeskonnatöö. Varem ajakirjaniku ja reklaamikirjutajana töötanud Feldmanis jõudis koos Livia Ulmaniga praktiseeritava stsenaristide meeskonnatöö juurde tänu Livia Ulmani isale [[Mihkel Ulman]]ile, kes tööga üle koormatud stsenaristina kutsus noored endale appi. Koos kirjutamist alustati sarja &quot;Kodu keset linna&quot; stsenaariumi kallal töötades, kahe aasta jooksul kirjutati seda kolme peale 5000 stsenaariumilehekülje jagu. Kirjutamisprotsessis tandemil kindlaid rolle ega valdkondi omavahel ära jagatud pole, vaid mõlemad kirjutavad kõike. Neile on edu toonud koostöö, mis seisneb rohketes aruteludes nii enne uue ühisprojekti alustamist kui ka loovtöö jooksva hindamise ja lihvimise käigus.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot;&gt;Kristina Herodes. [https://www.postimees.ee/7299713/livia-ulman-ja-andris-feldmanis-vahel-monuleme-molemad-korraga-meeleheites Livia Ulman ja Andris Feldmanis: vahel mõnuleme mõlemad korraga meeleheites] Postimees.ee, 24.07.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609136714/ulman-ja-feldmanis-kahekesi-tootamine-mojub-inspireerivalt Ulman ja Feldmanis: kahekesi töötamine mõjub inspireerivalt] ERR Kultuur, 18.10.2023.&lt;/ref&gt;

Lisaks kohalikele filmi- ja sarjaprojektidele on Feldmanis ja Ulman teinud koostööd Soome, Rootsi ja Läti filmiprojektides. Koos osalesid nad ka Eesti-poolsete stsenaristidena Soome, Rootsi, Eesti ja Belgia koostööprojektis, 2023. aastal valminud kaheksaosalise draamasarja &quot;Estonia&quot; stsenaariumi kirjutamisel. Sari jutustab parvlaeva Estonia uppumisest ning sellele järgnenud Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni tööst. Sarja maailmaesilinastus toimus Toronto filmifestivalil.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609064933/teleseriaali-estonia-maailmaesilinastus-toimub-toronto-filmifestivalil Teleseriaali &quot;Estonia&quot; maailmaesilinastus toimub Toronto filmifestivalil] ERR Kultuur, 16.08.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal ilmus kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] kaudu Andris Feldmanise [[romaan|esikromaan]] &quot;Viimased tuhat aastat&quot;. 

==Teosed==
===Telesarjad=== 
* &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (2010, TV3) – stsenarist koos [[Livia Ulman]]i ja [[Mihkel Ulman]]iga
* &quot;[[Elu keset linna]]&quot; (2012, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Ohtlik lend]]” (2006–2007, ETV) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Kättemaksukontor]]” (alates 2009, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Keeris” (2015, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Koodinimi: Annika&quot; (Soome-Rootsi kriminaalsari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;Estonia&quot; (Soome-Rootsi-Eesti-Belgia koostöösari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;[[Armukelm]]&quot; (2025) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 

===Mängufilmid===
* &quot;Erik Kivisüda&quot; (2014) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;Roosa kampsun” (2014) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;[[Teesklejad]]” (2016) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Kupee nr 6]]” (Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa koostööfilm, 2021) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Polaarpoiss]]&quot; (2016) – tõlkija
* &quot;Mihkel&quot; (2018) – stsenaariumi konsultant
* &quot;[[Erik Kivisüda]]&quot; (2022) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;Janvaris&quot; (Läti, 2022) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Viesturs Kairišsiga 
* &quot;Tume paradiis&quot; (2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Triin Ruumet]]iga
* &quot;Raba&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Reinis Kalvinš]]iga 
* &quot;Ulja&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;[[Teie teenistuses]]&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmaniga

==Tunnustus==
* 2016 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] romaani &quot;Viimased tuhat aastat&quot; eest 
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] parima filmistsenaristi kategoorias mängufilmi &quot;Teesklejad&quot; eest (koos Liivia Ulmaniga)
* 2021 – 74. Cannes’i filmifestivali Grand Prix mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (kollektiivne)
* 2022 – [[Jussi (auhind)|Jussi]] (Soome filmiauhind) parima stsenaristi kategoorias mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (koos Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on stsenarist Livia Ulman.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Feldmanis, Andris}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>jf8xnj1u1zf60rd153ux2hd6wgy49vx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201534</id>
      <parentid>7201525</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:41:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7201534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5935" sha1="9q575aqmh7euuxs365szb2vjudwngmr" xml:space="preserve">'''Andris Feldmanis''' (sündinud 21. septembril 1982 [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik ja [[stsenarist]].

==Elukäik==
Feldmanis on õppinud [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is ja [[Tallinna 21. Kool]]is. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis filosoofiateaduskonnas ajalugu. Bakalaureusetöö: &quot;Eesti NSV mängufilm ajaloo allikana: filmi &quot;Lindpriid&quot; näitel&quot;.

Ta on teinud vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd ajalehele [[Äripäev]] ning töötanud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] uudistetoimetaja ja kultuurikülgede filmitoimetajana.

Ta on töötanud reklaamikirjutajana agentuuris [[Tank (reklaamiagentuur)|Tank]]. 

Andris Feldmanis õpetab [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] [[stsenaristika]]t. Ta on filmistsenaristika dotsent.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/inimesed/andris-feldmanis Andris Feldmanis] Tallinna Ülikooli kodulehel. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on üks [[Eesti Stsenaristide Gild]]i asutajaid (2018) ja oli aastatel 2018–2024 ka selle juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://stsenaristid.ee/juhatus/ ESG juhatus] Eesti Stsenaristide Gildi koduleht. Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt; 
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} 

==Loominguline tegevus==
Andris Feldmanise kui stsenaristi töömeetodi eripära on stsenaristide meeskonnatöö. Varem ajakirjaniku ja reklaamikirjutajana töötanud Feldmanis jõudis koos Livia Ulmaniga praktiseeritava stsenaristide meeskonnatöö juurde tänu Livia Ulmani isale [[Mihkel Ulman]]ile, kes tööga üle koormatud stsenaristina kutsus noored endale appi. Koos kirjutamist alustati sarja &quot;Kodu keset linna&quot; stsenaariumi kallal töötades, kahe aasta jooksul kirjutati seda kolme peale 5000 stsenaariumilehekülje jagu. Kirjutamisprotsessis tandemil kindlaid rolle ega valdkondi omavahel ära jagatud pole, vaid mõlemad kirjutavad kõike. Neile on edu toonud koostöö, mis seisneb rohketes aruteludes nii enne uue ühisprojekti alustamist kui ka loovtöö jooksva hindamise ja lihvimise käigus.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot;&gt;Kristina Herodes. [https://www.postimees.ee/7299713/livia-ulman-ja-andris-feldmanis-vahel-monuleme-molemad-korraga-meeleheites Livia Ulman ja Andris Feldmanis: vahel mõnuleme mõlemad korraga meeleheites] Postimees.ee, 24.07.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609136714/ulman-ja-feldmanis-kahekesi-tootamine-mojub-inspireerivalt Ulman ja Feldmanis: kahekesi töötamine mõjub inspireerivalt] ERR Kultuur, 18.10.2023.&lt;/ref&gt;

Lisaks kohalikele filmi- ja sarjaprojektidele on Feldmanis ja Ulman teinud koostööd Soome, Rootsi ja Läti filmiprojektides. Koos osalesid nad ka Eesti-poolsete stsenaristidena Soome, Rootsi, Eesti ja Belgia koostööprojektis, 2023. aastal valminud kaheksaosalise draamasarja &quot;Estonia&quot; stsenaariumi kirjutamisel. Sari jutustab parvlaeva Estonia uppumisest ning sellele järgnenud Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni tööst. Sarja maailmaesilinastus toimus Toronto filmifestivalil.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609064933/teleseriaali-estonia-maailmaesilinastus-toimub-toronto-filmifestivalil Teleseriaali &quot;Estonia&quot; maailmaesilinastus toimub Toronto filmifestivalil] ERR Kultuur, 16.08.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal ilmus kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] kaudu Andris Feldmanise [[romaan|esikromaan]] &quot;Viimased tuhat aastat&quot;. 

==Teosed==
===Telesarjad=== 
* &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (2010, TV3) – stsenarist koos [[Livia Ulman]]i ja [[Mihkel Ulman]]iga
* &quot;[[Elu keset linna]]&quot; (2012, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Ohtlik lend]]” (2006–2007, ETV) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Kättemaksukontor]]” (alates 2009, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Keeris” (2015, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Koodinimi: Annika&quot; (Soome-Rootsi kriminaalsari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;Estonia&quot; (Soome-Rootsi-Eesti-Belgia koostöösari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;[[Armukelm]]&quot; (2025) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 

===Mängufilmid===
* &quot;Roosa kampsun” (2014) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;[[Teesklejad]]” (2016) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Kupee nr 6]]” (Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa, 2021) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Polaarpoiss]]&quot; (2016) – tõlkija
* &quot;Mihkel&quot; (2018) – stsenaariumi konsultant
* &quot;[[Erik Kivisüda]]&quot; (2022) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;Janvaris&quot; (Läti, 2022) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Viesturs Kairišsiga 
* &quot;Tume paradiis&quot; (2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Triin Ruumet]]iga
* &quot;Raba&quot; (Läti-Saksamaa, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Reinis Kalvinš]]iga 
* &quot;Ulja&quot; (Läti-Eesti-Poola-Leedu, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Karlis Arnolds Avotsiga
* &quot;[[Teie teenistuses]]&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmaniga

==Tunnustus==
* 2016 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] romaani &quot;Viimased tuhat aastat&quot; eest 
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] parima filmistsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Teesklejad&quot; eest (koos Liivia Ulmaniga)
* 2021 – 74. Cannes’i filmifestivali Grand Prix – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (kollektiivne)
* 2021 – Eesti Kultuurkapitali peapreemia – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; loomingulise koostöö eest  (koos Dione-Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)
* 2022 – [[Jussi (auhind)|Jussi]] (Soome filmiauhind) parima stsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (koos Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on stsenarist Livia Ulman.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Feldmanis, Andris}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>9q575aqmh7euuxs365szb2vjudwngmr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201536</id>
      <parentid>7201534</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:50:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5906" sha1="8a0at7kvgrxc7eoozzxmnmc0ylfx6bm" xml:space="preserve">'''Andris Feldmanis''' (sündinud 21. septembril 1982 [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik ja [[stsenarist]].

==Elukäik==
Feldmanis on õppinud [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is ja [[Tallinna 21. Kool]]is. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis filosoofiateaduskonnas ajalugu. Bakalaureusetöö: &quot;Eesti NSV mängufilm ajaloo allikana: filmi &quot;Lindpriid&quot; näitel&quot;.

Ta on teinud vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd ajalehele [[Äripäev]] ning töötanud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] uudistetoimetaja ja kultuurikülgede filmitoimetajana.

Ta on töötanud reklaamikirjutajana agentuuris [[Tank (reklaamiagentuur)|Tank]]. 

Andris Feldmanis õpetab [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] [[stsenaristika]]t. Ta on filmistsenaristika dotsent.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/inimesed/andris-feldmanis Andris Feldmanis] Tallinna Ülikooli kodulehel. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on üks [[Eesti Stsenaristide Gild]]i asutajaid (2018) ja oli aastatel 2018–2024 ka selle juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://stsenaristid.ee/juhatus/ ESG juhatus] Eesti Stsenaristide Gildi koduleht. Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt; 
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} 

==Loominguline tegevus==
Andris Feldmanise kui stsenaristi töömeetodi eripära on stsenaristide meeskonnatöö. Varem ajakirjaniku ja reklaamikirjutajana töötanud Feldmanis jõudis koos Livia Ulmaniga praktiseeritava meeskonnatöö juurde tänu [[Mihkel Ulman]]ile, kes tööga ülekoormatud stsenaristina kutsus noored endale appi. Koos kirjutamist alustati sarja &quot;Kodu keset linna&quot; stsenaariumi kallal töötades, kahe aasta jooksul kirjutati seda kolme peale 5000 lehekülje jagu. Kirjutamisprotsessis tandemil kindlaid rolle ega valdkondi omavahel ära jagatud pole, vaid mõlemad kirjutavad kõike. Neile on edu toonud koostöö, mis seisneb rohketes aruteludes nii enne uue ühisprojekti alustamist kui ka loovtöö jooksva hindamise ja lihvimise käigus.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot;&gt;Kristina Herodes. [https://www.postimees.ee/7299713/livia-ulman-ja-andris-feldmanis-vahel-monuleme-molemad-korraga-meeleheites Livia Ulman ja Andris Feldmanis: vahel mõnuleme mõlemad korraga meeleheites] Postimees.ee, 24.07.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609136714/ulman-ja-feldmanis-kahekesi-tootamine-mojub-inspireerivalt Ulman ja Feldmanis: kahekesi töötamine mõjub inspireerivalt] ERR Kultuur, 18.10.2023.&lt;/ref&gt;

Lisaks kohalikele filmi- ja sarjaprojektidele on Feldmanis ja Ulman teinud koostööd Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti ja Leedu filmiprojektides. Koos osalesid nad ka Eesti-poolsete stsenaristidena Soome, Rootsi, Eesti ja Belgia koostööprojektis, 2023. aastal valminud kaheksaosalise draamasarja &quot;Estonia&quot; stsenaariumi kirjutamisel. Sari jutustab parvlaeva Estonia uppumisest ning sellele järgnenud Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni tööst. Sarja maailmaesilinastus toimus Toronto filmifestivalil.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609064933/teleseriaali-estonia-maailmaesilinastus-toimub-toronto-filmifestivalil Teleseriaali &quot;Estonia&quot; maailmaesilinastus toimub Toronto filmifestivalil] ERR Kultuur, 16.08.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal ilmus kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] kaudu Andris Feldmanise [[romaan|esikromaan]] &quot;Viimased tuhat aastat&quot;. 

==Teosed==
===Telesarjad=== 
* &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (2010, TV3) – stsenarist koos [[Livia Ulman]]i ja [[Mihkel Ulman]]iga
* &quot;[[Elu keset linna]]&quot; (2012, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Ohtlik lend]]” (2006–2007, ETV) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Kättemaksukontor]]” (alates 2009, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Keeris” (2015, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Koodinimi: Annika&quot; (Soome-Rootsi kriminaalsari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;Estonia&quot; (Soome-Rootsi-Eesti-Belgia koostöösari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;[[Armukelm]]&quot; (2025) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 

===Mängufilmid===
* &quot;Roosa kampsun” (2014) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;[[Teesklejad]]” (2016) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Kupee nr 6]]” (Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa, 2021) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Polaarpoiss]]&quot; (2016) – tõlkija
* &quot;Mihkel&quot; (2018) – stsenaariumi konsultant
* &quot;[[Erik Kivisüda]]&quot; (2022) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;Janvaris&quot; (Läti, 2022) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Viesturs Kairišsiga 
* &quot;Tume paradiis&quot; (2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Triin Ruumet]]iga
* &quot;Raba&quot; (Läti-Saksamaa, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Reinis Kalvinš]]iga 
* &quot;Ulja&quot; (Läti-Eesti-Poola-Leedu, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Karlis Arnolds Avotsiga
* &quot;[[Teie teenistuses]]&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmaniga

==Tunnustus==
* 2016 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] romaani &quot;Viimased tuhat aastat&quot; eest 
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] parima filmistsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Teesklejad&quot; eest (koos Liivia Ulmaniga)
* 2021 – 74. Cannes’i filmifestivali Grand Prix – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (kollektiivne)
* 2021 – Eesti Kultuurkapitali peapreemia – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; loomingulise koostöö eest  (koos Dione-Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)
* 2022 – [[Jussi (auhind)|Jussi]] (Soome filmiauhind) parima stsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (koos Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on stsenarist Livia Ulman.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Feldmanis, Andris}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>8a0at7kvgrxc7eoozzxmnmc0ylfx6bm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201537</id>
      <parentid>7201536</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:59:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5943" sha1="eo1nkv3lo1rg64jvcsejb9mgefjyi9r" xml:space="preserve">'''Andris Feldmanis''' (sündinud 21. septembril 1982 [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik ja [[stsenarist]].

==Elukäik==
Feldmanis on õppinud [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is ja [[Tallinna 21. Kool]]is. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis filosoofiateaduskonnas ajalugu. Bakalaureusetöö: &quot;Eesti NSV mängufilm ajaloo allikana: filmi &quot;Lindpriid&quot; näitel&quot;.

Ta on teinud vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd ajalehele [[Äripäev]] ning töötanud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] uudistetoimetaja ja kultuurikülgede filmitoimetajana.

Ta on töötanud reklaamikirjutajana agentuuris [[Tank (reklaamiagentuur)|Tank]]. 

Andris Feldmanis õpetab [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] [[stsenaristika]]t. Ta on filmistsenaristika dotsent.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/inimesed/andris-feldmanis Andris Feldmanis] Tallinna Ülikooli kodulehel. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on üks [[Eesti Stsenaristide Gild]]i asutajaid (2018) ja oli aastatel 2018–2024 ka selle juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://stsenaristid.ee/juhatus/ ESG juhatus] Eesti Stsenaristide Gildi koduleht. Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt; 
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} 

==Loominguline tegevus==
Andris Feldmanise kui stsenaristi töömeetodi eripära on stsenaristide meeskonnatöö. Varem ajakirjaniku ja reklaamikirjutajana töötanud Feldmanis jõudis koos Livia Ulmaniga praktiseeritava meeskonnatöö juurde tänu [[Mihkel Ulman]]ile, kes tööga ülekoormatud stsenaristina kutsus noored endale appi. Koos kirjutamist alustati sarja &quot;Kodu keset linna&quot; stsenaariumi kallal töötades, kahe aasta jooksul kirjutati seda kolme peale 5000 lehekülje jagu. Kirjutamisprotsessis tandemil kindlaid rolle ega valdkondi omavahel ära jagatud pole, vaid mõlemad kirjutavad kõike. Neile on edu toonud koostöö, mis seisneb rohketes aruteludes nii enne uue ühisprojekti alustamist kui ka loovtöö jooksva hindamise ja lihvimise käigus.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot;&gt;Kristina Herodes. [https://www.postimees.ee/7299713/livia-ulman-ja-andris-feldmanis-vahel-monuleme-molemad-korraga-meeleheites Livia Ulman ja Andris Feldmanis: vahel mõnuleme mõlemad korraga meeleheites] Postimees.ee, 24.07.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609136714/ulman-ja-feldmanis-kahekesi-tootamine-mojub-inspireerivalt Ulman ja Feldmanis: kahekesi töötamine mõjub inspireerivalt] ERR Kultuur, 18.10.2023.&lt;/ref&gt;

Lisaks kohalikele filmi- ja sarjaprojektidele on Feldmanis ja Ulman teinud koostööd Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti ja Leedu filmiprojektides. Koos osalesid nad ka Eesti-poolsete stsenaristidena Soome, Rootsi, Eesti ja Belgia koostööprojektis, 2023. aastal valminud kaheksaosalise draamasarja &quot;Estonia&quot; stsenaariumi kirjutamisel. Sari jutustab parvlaeva Estonia uppumisest ning sellele järgnenud Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni tööst. Sarja maailmaesilinastus toimus Toronto filmifestivalil.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609064933/teleseriaali-estonia-maailmaesilinastus-toimub-toronto-filmifestivalil Teleseriaali &quot;Estonia&quot; maailmaesilinastus toimub Toronto filmifestivalil] ERR Kultuur, 16.08.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal ilmus kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] kaudu Andris Feldmanise [[romaan|esikromaan]] &quot;Viimased tuhat aastat&quot;. 

==Teosed==
===Telesarjad=== 
* &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (2010, TV3) – stsenarist koos [[Livia Ulman]]i ja [[Mihkel Ulman]]iga
* &quot;[[Elu keset linna]]&quot; (2012, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Ohtlik lend]]” (2006–2007, ETV) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;[[Kättemaksukontor]]” (alates 2009, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Keeris” (2015, TV3) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Mihkel Ulmaniga
* &quot;Koodinimi: Annika&quot; (Soome-Rootsi kriminaalsari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;Estonia&quot; (Soome-Rootsi-Eesti-Belgia koostöösari, 2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja teistega
* &quot;[[Armukelm]]&quot; (2025) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 

===Mängufilmid===
* &quot;Roosa kampsun” (2014) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;[[Teesklejad]]” (2016) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Kupee nr 6]]” (Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa, 2021) – stsenarist koos Livia Ulmaniga 
* &quot;[[Polaarpoiss]]&quot; (2016) – tõlkija
* &quot;Mihkel&quot; (2018) – stsenaariumi konsultant
* &quot;[[Erik Kivisüda]]&quot; (2022) – stsenarist koos Livia Ulmaniga
* &quot;Janvaris&quot; (Läti, 2022) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Viesturs Kairišsiga 
* &quot;Tume paradiis&quot; (2023) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Triin Ruumet]]iga
* &quot;Raba&quot; (Läti-Saksamaa, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja [[Reinis Kalvinš]]iga 
* &quot;Ulja&quot; (Läti-Eesti-Poola-Leedu, 2026) – stsenarist koos Livia Ulmani ja Karlis Arnolds Avotsiga
* &quot;[[Teie teenistuses]]&quot; (2026) – stsenarist koos Livia Ulmaniga

==Tunnustus==
* 2016 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] romaani &quot;Viimased tuhat aastat&quot; eest 
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] parima filmistsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Teesklejad&quot; eest (koos Livia Ulmaniga)
* 2021 – 74. Cannes’i filmifestivali Grand Prix – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (kollektiivne)
* 2021 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia]] – peapreemia mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; loomingulise koostöö eest (koos Dione-Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)
* 2022 – [[Jussi (auhind)|Jussi]] (Soome filmiauhind) parima stsenaristi kategoorias – mängufilmi &quot;Kupee nr 6&quot; eest (koos Livia Ulmani ja Juho Kuosmaneniga)

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on stsenarist Livia Ulman.&lt;ref name=&quot;livia-ulma&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Feldmanis, Andris}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>eo1nkv3lo1rg64jvcsejb9mgefjyi9r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716291</id>
    <revision>
      <id>7201380</id>
      <parentid>7201337</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T13:30:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 24. juuli */</comment>
      <origin>7201380</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77281" sha1="h2bdqejlgm2ob3x4aa140j0tz2kq72a" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja  samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protsestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[ Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga  kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust,  [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai  droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ning õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal - [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele [[Belgorodi oblast]]is ja [[Rostovi oblast]]is, kus said tabamuse kaubalaod ja energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;
[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>h2bdqejlgm2ob3x4aa140j0tz2kq72a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201472</id>
      <parentid>7201380</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:14:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201472</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77285" sha1="s25wc2ooqgpt6je7n8ubjqq7h234k4l" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele [[Belgorodi oblast]]is ja [[Rostovi oblast]]is, kus said tabamuse kaubalaod ja energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;
[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>s25wc2ooqgpt6je7n8ubjqq7h234k4l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201488</id>
      <parentid>7201472</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T17:04:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 25. juuli */</comment>
      <origin>7201488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="79036" sha1="jeio3hhakir7walnzyzu8bx6mqaibft" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>jeio3hhakir7walnzyzu8bx6mqaibft</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mikrožanr</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717192</id>
    <revision>
      <id>7201738</id>
      <parentid>7187967</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18781" sha1="qwjy2vuegvm0tbr4o9vb7d1umttxonz" xml:space="preserve">''''&lt;span lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;Mikrožanr&lt;/span&gt;''' on spetsialiseeritud või [[Žanr|nišižanr]],{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lkd=1–6}} mida sageli kasutatakse muusika, kirjanduse, filmi või kunsti kitsalt määratletud alamkategooriate kirjeldamiseks.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lk=6}} Seda mõistet on kasutatud vähemalt alates 1970. aastatest eriti muusika kontekstis, kus see viitab tuntud žanrite konkreetsetele stiililistele harudele, näiteks [[Heavy metal|''heavy metal''i]] ja [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] paljudele alamžanridele.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lkd=1, 6}}

Alguses oli mikrožanr kategooria, mida plaadikogujad ja -müüjad tagantjärgi lisasid, sageli selleks, et suurendada haruldaste või vähetuntud salvestiste väärtust. Varasemad näited sellistest žanritest on ''[[northern soul]]'', ''[[freakbeat]]'', ''[[garage punk]]'' ja ''[[sunshine pop]]''.

2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses hakati mikrožanrite loomist ning levitamist üha enam seostama [[Digikultuur|internetikultuuriga]], kus veebiplatvormid soodustasid nende kiiret esilekerkimist, mis oli sageli seotud nii interneti esteetika kui ka veebitrendidega.&lt;ref name=&quot;Marcus2017&quot;&gt;{{Cite web|last=Marcus|first=Ezra|url=https://www.vice.com/en/article/wave-music-marketing-tactic-microgenre/|title=Wave Music Is a Marketing Tactic, Not a Microgenre|website=[[Vice]]|date=May 12, 2017|access-date=May 11, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170804175107/https://thump.vice.com/en_ca/article/ae5nkp/wave-music-marketing-tactic-microgenre|archive-date=August 4, 2017}}&lt;/ref&gt; Tuntumate internetimuusikal põhinevate mikrožanrite hulka kuuluvad ''[[chillwave]], [[witch house]], [[seapunk]], [[shitgaze]], [[dreampunk]]'' ja ''[[vaporwave]]''.

== Etümoloogia ja definitsioon ==
Mõiste &quot;mikrožanr&quot; võeti esmakordselt kasutusele 1975. aasta [[Prantsuse keel|prantsusekeelses]] ajaloolise romaani artiklis koos mõistega &quot;makrožanr&quot;. Autor määratles mikrožanre kui &quot;kitsalt piiritletud tekstide rühma, mida ühendavad aeg ja ruum&quot;, samas kui makrožanrid on &quot;hajusamad ja neid on raskem üldistada&quot;.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lk=1}} Edasine arutelu mikrožanri kontseptsioonist ilmus erinevates 1980. ja 1990. aastate kriitilistes teostes.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lkd=1, 6}}

== Mikrožanri ajalugu ==

=== 1960.–1990. aastad: Päritolu ===
Ajalooliselt on muusikalisi mikrožanre tavaliselt määratlenud kirjanikud, kes püüdsid defineerida uut stiili, ühendades omavahel üksteisest erinevaid artiste.&lt;ref name=&quot;AQNB&quot;&gt;{{Cite web|last=Halciion|url=http://www.aqnb.com/2014/04/09/microgenres-of-music-explored/|title=(micro)genres of music explored|website=AQNB|date=April 9, 2014|access-date=June 28, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180205000759/http://www.aqnb.com/2014/04/09/microgenres-of-music-explored/|archive-date=February 5, 2018}}&lt;/ref&gt; ''Garage rock''i ja ''power pop'''i tunnustamine toimus sarnaselt rokikirjanike ringis, kes propageerisid omaenda žanri [[Annotatsioon|annoteeritud]] ajalugu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite book|last=Cateforis|first=Theo|date=2011|title=Are We Not New Wave: Modern Pop at the Turn of the 1980s|publisher=[[University of Michigan Press]]|isbn=978-0-472-03470-3|pages=130, 132|url=https://books.google.com/books?id=-MVrM3zKrHQC}}&lt;/ref&gt; Muusikaajakirjanik Simon Reynolds on väitnud, et varased näited &quot;žanritest, mis olid tagantjärele loodud&quot; on ''Northern soul'' ja ''garage punk'', mis ilmusid 1970. aastate alguses, kuid levisid laialt alles aastaid hiljem. Nendele žanritele järgnesid hiljem Phil Smee 1980. aastatel loodud ''freakbeat'' ja 1990. aastate ''sunshine pop''.{{Sfn|Reynolds|2011|lk=152}}

Reynoldsi sõnul surusid plaadimüüjad ja kollektsionäärid mõnikord selliseid &quot;poolleiutatud&quot; žanre peale, et suurendada originaalplaatide rahalist väärtust.&lt;ref name=&quot;Reynolds2011&quot;&gt;{{Cite book|last=Reynolds|first=Simon|author-link=Simon Reynolds|year=2011|title=Retromania: Pop Culture's Addiction to Its Own Past|publisher=Farrar, Straus and Giroux|isbn=978-1-4299-6858-4|page=152|url=https://books.google.com/books?id=8FI3dVT9t34C&amp;pg=PA152}}&lt;/ref&gt; 1980. aastate alguses lõi Robert Christgau [[Sonic Youth|Sonic Youthi]] muusika kirjeldamiseks termini [[Noise rock|&quot;pigfuck&quot;]], mis hiljem hakkas levima ning sellega tähistatakse spetsiifilist [[Noise rock|müraroki]] muusika stiili.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://toiletovhell.com/noise-rock-a-how-to-guide-for-the-perplexed/|title=Noise rock: A how-to guide for the perplexed|website=The Toilet Ov Hell|date=2018-02-12|access-date=2025-07-20|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250520034417/https://toiletovhell.com/noise-rock-a-how-to-guide-for-the-perplexed/|archive-date=2025-05-20}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://crackmagazine.net/article/lists/25-years-of-goo/|title=25 Years of Goo|website=Crack Magazine|access-date=2025-07-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20250423091331/https://crackmagazine.net/article/lists/25-years-of-goo/|archive-date=2025-04-23}}&lt;/ref&gt;

Mõisted, mida hakati edukalt ja laialdast kasutama on [[Post-rock|''post-rock'']] (Reynolds) ja ''hauntology'' ([[Mark Fisher]]).&lt;ref name=&quot;AQNB&quot; /&gt; 1990. aastate keskel läksid Melody Makeri ajakirjanikud isegi nii kaugele, et nad lõid väljamõeldud bände, et õigustada [[Uusromantism (levimuusika)|uue romantismi]] stseeni, mida nad nimetasid &quot;romantiliseks modernismiks&quot;. Samal kümnendil tekkis elektroonilise ja [[tantsumuusika]] loojate seas trend, kus nad andsid muusikale oma individuaalsuse rõhutamiseks spetsiifilisi kirjeldusi. [[Trance|Transimuusika]] puhul viis see [[Trance|progressiivse transi]], [[Goa trance|''Goa'' transi]], [[Psychedelic trance|sügava ''psytrance''&lt;nowiki/&gt;'i]] ja ''hard trance''&lt;nowiki/&gt;'i tekkeni.&lt;ref name=&quot;AQNB&quot; /&gt; ''[[House]]'', [[Drum and bass|''drum-n-bass'']], [[Dubstep|''dubstep'']] ja [[tekno]] sisaldavad samuti suurt hulka mikrožanre.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Ramanthan|first=Lavanya|url=https://www.washingtonpost.com/goingoutguide/music/factory-floor-album-review/2014/04/17/49ff6fc6-c0f3-11e3-bcec-b71ee10e9bc3_story.html|title=Factory Floor album review|work=[[The Washington Post]]|date=April 17, 2014|access-date=June 28, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180204182516/https://www.washingtonpost.com/goingoutguide/music/factory-floor-album-review/2014/04/17/49ff6fc6-c0f3-11e3-bcec-b71ee10e9bc3_story.html|archive-date=February 4, 2018}}&lt;/ref&gt;

=== 21. sajand ===
2000. aastate alguses sai mikrožanri mõiste suurema tähtsuse ning see levis tol ajal tekkinud blogisfääris.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Gorham|first=Luke|url=https://inreviewonline.com/2023/04/14/the-blog-era/|title=The Blog Era: Haunted Halls of the Internet Archive|website=In Review Online|date=2023-04-14|access-date=2025-07-20|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250809115100/https://inreviewonline.com/2023/04/14/the-blog-era/|archive-date=2025-08-09}}&lt;/ref&gt; Kuigi mikrožanr on vanem, seostatakse seda tihti hilisemate trendidega.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lkd=2, 6}} Ka mikrožanrite tunnustase ja levitase kiirus kasvas märkimisväärselt.{{Sfn|Stevens|O'Donnell|2020|lk=3}} 21. sajandi &quot;mikrožanrite plahvatus&quot; oli osaliselt tingitud &quot;tarkvara arengust, kiiremast internetiühendusest ja muusika ülemaailmsest levikust&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kneschke|first=Tristan|url=http://www.popmatters.com/feature/on-wandering-the-paths-of-a-spotify-analysts-mad-music-map/|title=On Wandering the Paths of a Spotify Analyst's Mad Music Map|website=[[PopMatters]]|date=February 10, 2017}}&lt;/ref&gt;

2009. aastal märkis [[The New York Times|New York Timesi]] ajakirjanik, et [[Indie rock|''indierock'']] oli arenemas &quot;üha laienevaks, arusaamatult kirju alamžanrite süsteemiks&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt; 2010. aastate alguseks olid enamik mikrožanre omavahel seotud ja defineeritud internetis erinevate kanalite kaudu. [[Vice|Vice'i]] ajakirjaniku Ezra Marcuse sõnul on iga üks neist &quot;õhust loodud&quot;.&lt;ref name=&quot;Marcus2017&quot; /&gt; Pitchforki Coleman kommenteeris: &quot;Piir päris žanri, mis kõlab võltsilt, ja võltsžanri vahel, mis võiks olla päris, on sama õhuke kui kunagi eales, kui see piir üldse olemas on. See on see kummaline žanriorg, milles ja mille nimel publitsistid-neoloogid elavad&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=28. juunil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Wikiwave_00000.png|pisi|''Vaporwave'' on üks silmapaistvamaid internetikeskseid mikrožanre ja alamkultuure, mis tekkis 2010. aastatel.]]
Kuigi ''shitgaze''&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sherburne|first=Philip|url=https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/|title=25 Microgenres That (Briefly) Defined the Last 25 Years|website=Pitchfork|date=2021-10-07|access-date=2025-07-06|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220111224410/https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/|archive-date=2022-01-11}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://floodmagazine.com/141620/i-miss-shitgaze-man/|title=I Miss Shitgaze, Man|website=FLOOD|access-date=2025-07-06|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250702205145/https://floodmagazine.com/141620/i-miss-shitgaze-man/|archive-date=2025-07-02}}&lt;/ref&gt; ja blogiajastu muusikažanrid nagu ''[[bloghouse]]'',&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.papermag.com/bloghouse|title=What Is Bloghouse? - PAPER Magazine|website=www.papermag.com|access-date=2025-07-06|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812181137/https://www.papermag.com/bloghouse|archive-date=2025-08-12}}&lt;/ref&gt; [[blogräpp]] ja [[blogi rokk]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://pitchfork.com/thepitch/811-blog-rock-revisited-musing-the-clap-your-hands-say-yeah-10th-anniversary-tour/|title=Blog Rock Revisited: Musing the Clap Your Hands Say Yeah 10th Anniversary Tour|website=Pitchfork|date=2015-06-23|access-date=2025-07-06|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250706043740/https://pitchfork.com/thepitch/811-blog-rock-revisited-musing-the-clap-your-hands-say-yeah-10th-anniversary-tour/|archive-date=2025-07-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jonze|first=Tim|url=https://www.theguardian.com/music/2011/jun/14/blog-rock-is-born|title=Blog rock is born|work=The Guardian|date=2011-06-13|access-date=2025-07-06|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; eelnesid sellele, oli iroonilise muusikablogi Hipster Runoffi 2009. aasta [[Meem|internetimeemina]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cheshire|first=Tom|url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre|title=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave'|website=[[The Wired]]|date=March 30, 2011|access-date=September 5, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre|archive-date=August 5, 2017}}&lt;/ref&gt; loodud ''chillwave'' üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt veebis.&lt;ref name=&quot;Scherer&quot;&gt;{{Cite web|last=Scherer|first=James|url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/|title=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo|website=Smile Politely|date=October 26, 2016|access-date=June 28, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170420191302/http://www.smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/|archive-date=April 20, 2017}}&lt;/ref&gt; See termin levis laiemalt alles 2010. aasta alguses, kui sellest kirjutasid artiklid ajalehed [[The Wall Street Journal|Wall Street Journal]] ja New York Times.&lt;ref name=&quot;HoodVulture&quot;&gt;{{Cite web|last=Hood|first=Bryan|url=http://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch/|title=Vulture's Brief History of Chillwave|website=[[Vulture]]|date=July 14, 2011}}{{Kõdulink|date=January 2018}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal kirjutas ajakirjanik Emilie Friedlander, et ''chillwave'' on &quot;interneti elektroonikamikrožanr, mis pani aluse sajale interneti elektroonikamikrožanrile (nt ''vaporwave'', ''witch house, seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''). Lisaks mõjutas see selle kümnendi internetiräppi, mis jagas suures osas sama kollaažilikku ja intertekstuaalset lähenemist helile&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot; /&gt;

2013. aastal töötas Glenn McDonald algselt muusikaandmete analüüsiga tegelevas ettevõttes Echo Nest, mille ostis muusika voogedastusfirma [[Spotify]]. Ta töötas välja žanrite kaardistamise andmed, mis hiljem integreeriti erinevatesse Spotify funktsioonidesse, sealhulgas soovitusfunktsioonidesse &quot;Daily Mix&quot; ja &quot;Fännidele meeldib ka&quot; (&quot;Fans also like&quot;). Lisaks lõi ta veebisaidi Every Noise at Once, mis keskendus internetipõhiste muusika mikrožanrite dokumenteerimisele ja kategoriseerimisele.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Cite web|last=Weatherbed|first=Jess|url=https://www.theverge.com/2024/2/13/24071916/every-noise-at-once-spotify-layoffs-music-discovery-resource|title=Spotify's layoffs doomed its best (unofficial) music discovery resource|website=[[The Verge]]|date=2024-02-13|access-date=2024-07-30|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rodgers|first=Katherine|url=https://www.papermag.com/spotify-wrapped-music-genres-escape-room#rebelltitem18|title=Why There Are So Many Weird Spotify Wrapped Genres - PAPER Magazine|website=[[Paper]]|date=2020-12-03|access-date=2024-12-10|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241123180624/https://www.papermag.com/spotify-wrapped-music-genres-escape-room#rebelltitem18|archive-date=2024-11-23}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta augustis aitas tema metaandmete kasutamine Spotify algoritmis kaasa Lizzie Szabo juhitud Spotify esitusloendi &quot;[[Hyperpop]]&quot; koostamisele, mis aitas liikumist populariseerida,&lt;ref name=&quot;nytimes&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Madden|first=Emma|url=https://www.billboard.com/music/pop/hyperpop-history-mainstream-crossover-9595799/|title=How Hyperpop Became a Force Capable of Reaching and Rearranging the Mainstream|website=Billboard|date=2021-07-01|access-date=2026-05-08|language=en-US}}&lt;/ref&gt; kuna McDonald oli 2018. aastal lisanud platvormi algoritmile termini ''hyperpop'', mis põhines esitusloendil &quot;Every Noise at Once&quot;.&lt;ref name=&quot;nytimes&quot;&gt;{{Cite news|last=Dandridge-Lemco|first=Ben|url=https://www.nytimes.com/2020/11/10/arts/music/hyperpop-spotify.html|title=How Hyperpop, a Small Spotify Playlist, Grew Into a Big Deal|work=The New York Times|date=10 November 2020|access-date=16 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210414144546/https://www.nytimes.com/2020/11/10/arts/music/hyperpop-spotify.html|archive-date=14 April 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sung|first=Morgan|url=https://www.kqed.org/news/12044862/the-spotify-effect-pt-2-micro-genre-madness|title=The Spotify Effect, Pt 2: Micro-Genre Madness {{!}} KQED|website=www.kqed.org|date=2025-06-18|access-date=2025-07-29|language=en|last2=Cueva|first2=Maya|last3=Egusa|first3=Chris}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Press-Reynolds|first=Kieran|url=https://nobells.blog/soundcloud-microgenres/|title=Deep-internet bubbles: How microgenres are taking over SoundCloud|website=No Bells|date=2022-01-25|access-date=2025-07-29|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250807212850/https://nobells.blog/soundcloud-microgenres/|archive-date=2025-08-07}}&lt;/ref&gt;

== Kriitika ==
2010. aastal nimetas [[The Atlantic|The Atlantici]] ajakirjanik Llewellyn Hinkes Johns ''chillwave'''i, ''glo-fi'' ja ''hypnagogic pop''&lt;nowiki/&gt;'i edukust  &quot;peamiseks näiteks&quot; tsüklist, mille käiguks leiutatakse uus kategooria, mida kiiresti ja &quot;jultunult hukka mõistetakse, mõnikord isegi samas artiklis&quot;.&lt;ref name=&quot;atlantic&quot;&gt;{{Cite web|last=Hinkes-Jones|first=Llewellyn|url=https://www.theatlantic.com/entertainment/archive/2010/07/downtempo-pop-when-good-music-gets-a-bad-name/59803/|title=Downtempo Pop: When Good Music Gets a Bad Name|website=The Atlantic|date=15 July 2010|access-date=28 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20201109003544/https://www.theatlantic.com/entertainment/archive/2010/07/downtempo-pop-when-good-music-gets-a-bad-name/59803/|archive-date=9 November 2020}}&lt;/ref&gt; Grantlandi Dave Schilling kirjeldab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i kui pöördelist hetke, mis &quot;paljastas, kui suvalised ja tähenduseta sellised sildid tegelikult on. See ei olnud skeene. See oli skeene paroodia -- ühtaegu muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=June 28, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; PopMattersi Thomas Britt väitis, et &quot;kirjanike ja kommentaatorite loodud hämmastav arv nišše, millega &quot;eristatakse&quot; [[Muusik|muusikuid]], on lõppkokkuvõttes piirav. Kui bänd mängib kaasa ja kohandab end mingi žanri järgi, on tema saatus tõenäoliselt seotud selle žanri säilivusajaga&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Britt|first=Thomas|url=http://www.popmatters.com/review/180413-pattern-is-movement-pattern-is-movement/|title=Pattern Is Movement - Pattern Is Movement|website=[[PopMatters]]|date=April 2, 2014}}&lt;/ref&gt;

== Teised väljad ==
[[Elektrooniline kirjastamine|Digikirjastamise]] levik 21. sajandil tõi kaasa üha spetsiifilisemate mikrožanrite esiletõusu kirjanduses – amišite romantikast kuni NASCARi kireni.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Melbourne|first=Dr Beth Driscoll, University of|url=https://pursuit.unimelb.edu.au/articles/the-rise-of-the-microgenre|title=The rise of the microgenre|website=Pursuit|date=2019-05-13|access-date=2021-03-08|language=en}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal tuvastas [[Netflix]] oma algoritmides 76 897 erinevat filmimikrožanrit, mida oli kasutatud selliste edukate sarjade nagu [[Kaardimaja (USA sari)|&quot;House of Cards&quot;]] ja &quot;[[Orange Is the New Black]]&quot; loomiseks.&lt;ref name=&quot;AQNB&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Muusikažanrid]]</text>
      <sha1>qwjy2vuegvm0tbr4o9vb7d1umttxonz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toby Fox</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717407</id>
    <revision>
      <id>7201665</id>
      <parentid>7193491</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T08:44:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55370" sha1="1bkhkx93o0xeapfo05jgl3pormxmgv1" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| haridus = [[Northeastern University]] ([[Bachelor of Science|BS]])
| nimi = Toby Fox
| sünninimi = Robert F. Fox
| sünniaeg = 11. oktoober 1991
| sünnikoht = [[Manchester (New Hampshire)|Manchester]], [[New Hampshire]], US
| elukutse = Videomängude arendaja, [[helilooja]]
| pilt = Toby Fox 2010 (cropped).png
| pildiallkiri = Toby Fox 2010. aastal
}}
'''Robert F.''' '''&quot;Toby'''&quot; '''Fox''' (sündinud 11. oktoobril 1991) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] videomängude arendaja ja [[helilooja]]. Tema tuntumad teosed on [[Video-rollimäng|rollimängud]] [[Undertale|&quot;Undertale&quot;]] ja [[Deltarune|&quot;Deltarune&quot;]]''.'' Fox on varaselt töötanud RPG Makeri mängude arendamise ja ROM-häkkide (''ROM hack'' ehk mängu algkoodi muutmine) loomisega, mille üks tuntumaid on &quot;EarthBound Halloween Hack&quot;. Seejärel asus Fox [[Heliteos|muusikaga tegelema]], näiteks lõi ta heliriba Andrew Hussie 2009. aasta [[Veebikoomiks|veebikoomiksile]] [[Homestuck|&quot;Homestuck&quot;]].

2015. aastal lõi Fox mängu &quot;Undertale&quot;, mis sai läbimurdehitiks ja [[Popkultuur|popkultuuri]] fenomeniks. Mängu on nomineeritud Briti Akadeemia Võidumängude Auhindadele (British Academy Game Award), kolmele Game Awardsile ning kolmele D.I.C.E. Awardsile. Pärast &quot;Undertale'i&quot; edu koostas Fox muusikat mitmetele teistele [[Indie-mäng|''indie''-mängudele]] ning panustas &quot;Super Smash Bros. Ultimate'i&quot; ja [[Pokémon|&quot;Pokémoni&quot;]] videomängude heliribade loomisele. Alates 2018. aastast alustas Fox &quot;Deltarune'i&quot; arendamist, mis on episoodiline videomäng, mille tegevus toimub &quot;Undertale'iga&quot; paralleelses universumis''.''

== Elu ja karjäär ==

=== 1991–2009: Varane elu ja töö ===
Robert F. Fox&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot;&gt;{{Cite web|last=Hayward|first=Mark|url=https://www.unionleader.com/voices/city_matters/city-matters-secretive-nh-game-designer-created-undertale-video-game/article_ef527592-4b1a-5402-8393-944173180028.html|title=City Matters: Secretive NH game designer created Undertale video game|website=New Hampshire Union Leader|date=December 6, 2020|access-date=June 22, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210622105128/https://www.unionleader.com/voices/city_matters/city-matters-secretive-nh-game-designer-created-undertale-video-game/article_ef527592-4b1a-5402-8393-944173180028.html|archive-date=June 22, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cocatalog.loc.gov/cgi-bin/Pwebrecon.cgi?v1=2&amp;ti=1,2&amp;Search%5FArg=undertale&amp;Search%5FCode=TALL&amp;CNT=25&amp;PID=2GBPDlE9V8lZU7vODNZ89kFfz&amp;SEQ=20220108095355&amp;SID=1|title=WebVoyage Titles|website=cocatalog.loc.gov|access-date=January 8, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220108145429/https://cocatalog.loc.gov/cgi-bin/Pwebrecon.cgi?v1=2&amp;ti=1%2C2&amp;Search_Arg=undertale&amp;Search_Code=TALL&amp;CNT=25&amp;PID=2GBPDlE9V8lZU7vODNZ89kFfz&amp;SEQ=20220108095355&amp;SID=1|archive-date=January 8, 2022}}&lt;/ref&gt; sündis 11. oktoobril 1991. aastal&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite tweet|number=918137771595829250|user=tobyfox|title=It's my 26th birthday.|date=October 11, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Lind|first=Stephanie|date=2022|title=Authenticity in the Music of Video Games|publisher=Lexington Books|isbn=978-1-7936-2713-1|page=137|url=https://doi.org/10.5771/9781793627131}}&lt;/ref&gt; [[Manchester (New Hampshire)|Manchesteris]] [[New Hampshire]]'i osariigis.&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot; /&gt; Fox on öelnud, et lapsena võttis ta muusikatunde, et õppima mängima [[Klaver|klaverit]] ja [[Trompet|trompetit]]. Keskkooli jõudes otsustas ta uuesti klaverit mängima hakata, esitades mängude heliribasid kõrva järgi.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oakwood |eesnimi=James |kuupäev=6. juuni 2025 |pealkiri=&quot;Fantastic Mr. Fox&quot; |ajakiri=Debug |üksiknumber=10 |lehekülg=7–11}}&lt;/ref&gt; Hiljem õppis ta [[Keskkonnateadus|keskkonnateadust]] Northeasterni Ülikoolis ning lõpetas 2014. aastal.&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot; /&gt;

Foxi varasemad kogemused mänguarenduses hõlmavad RPG Makeri kasutamist koos vendadega keskkoolis, et luua rollimänge ja ROM-häkke.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Fox|first=Toby|date=August 3, 2023|title=Weekly Famitsu Magazine Issue #1788|publisher=[[Famitsu]]|language=Ja|others=Translated by chart|publication-date=August 3, 2023|translator-first=|trans-title=|chapter=Volume 5: My First RPG Maker Games.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schilling |eesnimi=Chris |kuupäev=5. mai 2018 |pealkiri=&quot;The making of Undertale&quot; |url=https://www.pcgamer.com/the-making-of-undertale/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327090348/https://www.pcgamer.com/the-making-of-undertale/ |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=12. oktoobril 2020 |väljaanne=PC Gamer}}&lt;/ref&gt; Üks tema varasemaid projekte oli 2008. aastal ilmunud &quot;EarthBound Halloween Hack&quot;, mis oli &quot;EarthBoundi&quot; Halloweeni-teemaline ROM-häkk.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.hardcoregaming101.net/earthbound-the-halloween-hack/|title=Earthbound (The Halloween Hack) – Hardcore Gaming 101|website=www.hardcoregaming101.net|access-date=November 4, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20181105061806/http://www.hardcoregaming101.net/earthbound-the-halloween-hack/|archive-date=November 5, 2018}}&lt;/ref&gt; Seejärel [[Keskkool|keskkooli]] viimasel aastal lõi muusikat Andrew Hussie 2009. aasta veebikoomiksile &quot;Homestuck&quot;. Kuigi Fox ei vastanud esialgu Hussiele, kui ta 2009. aasta aprillis kogus inimesi veebikoomiksi muusika loomiseks, köitis Foxi töö ikkagi tähelepanu, kui ta hakkas MS Paint Adventuresi foorumitesse üles laadima veebikoomiksi muusika klaverikavereid.&lt;ref name=&quot;Polygon&quot;&gt;{{Cite web|last=Funk|first=John|url=http://www.polygon.com/2013/1/24/3780850/land-of-memes-and-trolls-the-epic-and-ridiculous-self-aware-world-of|title=Land of Memes and Trolls: The Epic and Ridiculous Self-Aware World of Homestuck|publisher=[[Vox Media]]|website=[[Polygon]]|date=October 15, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20160520212927/http://www.polygon.com/2013/1/24/3780850/land-of-memes-and-trolls-the-epic-and-ridiculous-self-aware-world-of|archive-date=May 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Fox oli &quot;Homestucki&quot; heliriba tootmiskoordinaator ning lõi loo &quot;Megalovania&quot;. Ta tunnistas, et see andis talle kogemust, et kasutada digitaalseid helitöötlusprogramme.&lt;ref name=&quot;Polygon&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== 2013–2015: &quot;Undertale&quot; ===
[[Fail:Annoying_dog_face.svg|pisi|Foxi autori teisik &quot;Annoying Dog&quot;, lähivõte näospraidist (ehk ''face sprite'') &quot;Undertale'ist&quot;]]
Foxi tuntuim teos on 2015. aasta rollimäng &quot;Undertale&quot;, millele oli ta ka helilooja.&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot; /&gt; &quot;Undertale&quot; müüs üle 3,5 miljoni eksemplari,&lt;ref name=&quot;ArsTechnica&quot;&gt;{{Cite web|last=Orland, Kyle|url=https://arstechnica.com/gaming/2018/07/steam-data-leak-reveals-precise-player-count-for-thousands-of-games/|title=Valve leaks Steam game player counts; we have the numbers|website=[[Ars Technica]]|date=July 6, 2018|access-date=July 25, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20180710173043/https://arstechnica.com/gaming/2018/07/steam-data-leak-reveals-precise-player-count-for-thousands-of-games/|archive-date=July 10, 2018}}&lt;/ref&gt; saades nii läbemurdehitiks kui ka popkultuuri fenomeniks. &quot;Undertale'i&quot; on nomineeritud Briti Akadeemia Võidumängude Auhindadele, Game Awardsile ning D.I.C.E. Awardsile.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Nunneley|first=Stephany|url=https://www.vg247.com/rocket-league-the-witcher-3-fallout-4-others-up-for-bafta-best-game-award|title=Rocket League, The Witcher 3, Fallout 4, others up for BAFTA Best Game Award|website=VG247|date=March 10, 2016|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20160504154327/http://www.vg247.com/2016/03/10/rocket-league-the-witcher-3-fallout-4-others-up-for-bafta-best-game-award/|archive-date=May 4, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sarkar|first=Samit|url=https://www.polygon.com/2015/11/13/9728874/the-game-awards-2015-nominees/|title=Here are the nominees for The Game Awards 2015|website=Polygon|date=November 13, 2015|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250821130554/https://www.polygon.com/2015/11/13/9728874/the-game-awards-2015-nominees/|archive-date=August 21, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Frank|first=Allegra|url=https://www.polygon.com/2016/1/13/10760412/dice-awards-2016-nominees/|title=DICE Awards finalists include Fallout 4, Witcher 3, Life is Strange and more|website=Polygon|date=January 13, 2016|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250818102352/https://www.polygon.com/2016/1/13/10760412/dice-awards-2016-nominees/|archive-date=August 18, 2025}}&lt;/ref&gt; Fox töötas kogu mängu kallal iseseisvalt, et ta ei peaks teistele tuginema, välja arvatud mängu graafika, mille loomiseks värbas ta Temmie Changi''.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite book|last=Benoit-Gonin|first=Corentin|date=2023|title=L' anomalie Undertale Décryptage d'un Jeu Monstre|publisher=[[Third Éditions]]|location=Namur|isbn=978-2-37784-433-3|language=fr|access-date=December 30, 2024|url=https://books.google.com/books?id=Hx_gEAAAQBAJ&amp;pg=PT15|trans-title=The Undertale Anomaly: Decoding a Monster Game|archive-url=https://web.archive.org/web/20251004152055/https://books.google.com/books?pg=PT15&amp;id=Hx_gEAAAQBAJ|archive-date=October 4, 2025|via=[[Google Books]]}}&lt;/ref&gt;'' Fox joonistas &quot;Undertale'i&quot; tegelasi juba ülikooli ajal oma märkmikus.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hilliard|first=Kyle|url=https://gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/09/toby-fox-shares-college-notebook-filled-early-concept-art-and-ideas-that-would-eventually-become-undertale.aspx|title=Toby Fox Shares College Notebook Filled With Early Concept Art And Ideas That Eventually Became Undertale|website=Game Informer|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260117104954/https://gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/09/toby-fox-shares-college-notebook-filled-early-concept-art-and-ideas-that-would-eventually-become-undertale.aspx|archive-date=January 17, 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast ilmumist kogus &quot;Undertale&quot; ulatusliku fännibaasi.&lt;ref name=&quot;RockPaperShotgun&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Fox kommenteeris, et tal pole midagi selle vastu, kui inimesed väidavad, et neile Undertale ei meeldi, öeldes, et see &quot;pole kõigile&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2016. aastal kinkis [[juutuuber]] MatPat [[Franciscus|paavst Franciscusele]] &quot;Undertale'i&quot; eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Good|first=Owen S.|url=https://www.polygon.com/2016/7/6/12105428/pope-undertale-youtuber/|title=Someone gave the pope a copy of Undertale|website=Polygon|date=July 6, 2016|access-date=January 31, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260211022305/https://www.polygon.com/2016/7/6/12105428/pope-undertale-youtuber/|archive-date=February 11, 2026}}&lt;/ref&gt; Samuti kirjutas Fox 2016. aastal, et tema isiklik arvamus oli, et &quot;Undertale&quot; on endiselt &quot;nišš&quot; ja seega väärib hinnangut &quot;8/10&quot;.&lt;ref name=&quot;RockPaperShotgun&quot;&gt;{{Cite web|last=O'Connor|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/2016/09/15/undertale-launched-a-year-ago-today/|title=8/10: Undertale Dev Reflects On Unexpected Popularity|website=Rock, Paper, Shotgun|date=September 15, 2016|access-date=August 2, 2017|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20170803045451/https://www.rockpapershotgun.com/2016/09/15/undertale-launched-a-year-ago-today/|archive-date=August 3, 2017}}&lt;/ref&gt; Temast sai ka ajakirja A Profound Waste of Time kaastööline.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.destructoid.com/ashly-burch-toby-fox-and-mike-z-join-the-profound-waste-of-time-team-404852.phtml|title=Ashly Burch, Toby Fox and Mike Z join the Profound Waste of Time team|website=Destructoid|date=December 15, 2016|access-date=August 2, 2017|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170527074841/https://www.destructoid.com/ashly-burch-toby-fox-and-mike-z-join-the-profound-waste-of-time-team-404852.phtml|archive-date=May 27, 2017}}&lt;/ref&gt; Seejärel valiti Fox 2018. aasta Games Forbes'i 30 alla 30 (30 Under 30) nimekirja &quot;Undertale'i&quot; loomisel. Selleks ajaks oli mäng müünud üle 2 miljoni eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Perez|first=Matt|url=https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/11/14/30-under-30-in-games-2018-the-game-changers-behind-clg-undertale-and-discord/|title=30 Under 30 In Games 2018: The Game Changers Behind CLG, 'Undertale' And Discord|work=Forbes|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260325045301/https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/11/14/30-under-30-in-games-2018-the-game-changers-behind-clg-undertale-and-discord/|archive-date=March 25, 2026}}&lt;/ref&gt;

&quot;Undertale'&quot;i edu, eriti Jaapanis, andis Foxile võimaluse kohtuda &quot;Super Smash Bros.&quot; looja Masahiro Sakuraiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Life|first=Nintendo|url=https://www.nintendolife.com/news/2022/10/random-you-can-kind-of-thank-toby-fox-for-sakurais-english-youtube-channel|title=Random: You Can (Kind Of) Thank Toby Fox For Sakurai's English YouTube Channel|website=Nintendo Life|date=October 1, 2022|access-date=November 29, 2025|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20251127220136/https://www.nintendolife.com/news/2022/10/random-you-can-kind-of-thank-toby-fox-for-sakurais-english-youtube-channel|archive-date=November 27, 2025}}&lt;/ref&gt; Sans, tegelane &quot;Undertale'ist&quot;, lisati hiljem &quot;Super Smash Bros. Ultimate'i&quot; Mii kostüümina, mis oli allalaadimise kaudu saadaval, koos instrumentaalkompositsiooniga &quot;Megalovania&quot;, millele Fox tegi uue arranžeeringu.&lt;ref name=&quot;ssbu&quot;&gt;{{Cite web|last=Walker|first=Ian|url=https://kotaku.com/undertales-sans-joins-smash-bros-as-a-mii-fighter-cost-1837885342|title=Undertale's Sans Joins Smash Bros. As A Mii Fighter Costume|website=Kotaku|date=September 4, 2019|access-date=September 4, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190908231139/https://kotaku.com/undertales-sans-joins-smash-bros-as-a-mii-fighter-cost-1837885342|archive-date=September 8, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lee|first=Julia|url=https://www.polygon.com/2019/9/4/20850211/sans-undertale-smash-bros-ultimate/|title=Sans from Undertale joins Smash Bros. Ultimate as a Mii Fighter costume|website=Polygon|date=September 4, 2019|access-date=November 29, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251126180918/https://www.polygon.com/2019/9/4/20850211/sans-undertale-smash-bros-ultimate/|archive-date=November 26, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== 2018–tänapäev: &quot;Deltarune&quot; ===
[[Fail:Deltarune_vector_logo.svg|pisi|&quot;Deltarune'i&quot; logo]]
Foxil tekkis idee &quot;Deltarune'ist&quot; 2011. aastal. Mängu esialgne versioon ilmus 2012. aastal, kuid selle arendus jäi pooleli.&lt;ref name=&quot;soejima&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.nintendo.com/jp/topics/article/0e438e10-2b35-11e9-b104-0a6d14145cb1|title=「DELTARUNE Chapter 1」が2/28に配信決定 {{!}} トピックス {{!}} Nintendo|website=任天堂ホームページ|access-date=November 6, 2025|language=ja}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.eurogamer.net/deltarune-available-on-switch-1-and-2-through-cross-buy-when-it-launches-with-new-nintendo-console|title=Deltarune available on Switch 1 and 2 through cross-buy, when it launches with new Nintendo console|work=Eurogamer.net|date=May 9, 2025|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250512015900/https://www.eurogamer.net/deltarune-available-on-switch-1-and-2-through-cross-buy-when-it-launches-with-new-nintendo-console|archive-date=May 12, 2025}}&lt;/ref&gt; 30. oktoobril 2018. aastal postitas Fox &quot;Undertale'i&quot; fännidele palve kontrollida 24 tunni jooksul nende ametlikku [[Twitter]]i kontot. Järgmisel päeval avaldas Fox &quot;Deltarune'i&quot; esimese peatüki tasuta, kuid ta esitas selle &quot;küsitlusena&quot;.&lt;ref name=&quot;dr&quot;&gt;{{Cite web|last=Allegra|first=Frank|url=https://www.polygon.com/2018/10/31/18044640/deltarune-free-download-undertale-game|title=Undertale creator's new game is Deltarune, a mysterious surprise|website=[[Polygon]]|date=October 31, 2018|access-date=November 1, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181101015346/https://www.polygon.com/2018/10/31/18044640/deltarune-free-download-undertale-game|archive-date=November 1, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.rockpapershotgun.com/2018/11/01/deltarune-chapter-1-undertale-sequel/|title=Deltarune Chapter 1 is the free and surprising start of a new Undertale saga|work=Rock Paper Shotgun|access-date=November 1, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20190502154830/https://www.rockpapershotgun.com/2018/11/01/deltarune-chapter-1-undertale-sequel/|archive-date=May 2, 2019}}&lt;/ref&gt; &quot;Deltarune&quot; on &quot;Undertale'i&quot; paralleelne universum, kus Fox väitis, et see on rohkem &quot;meeldiv&quot; neile, kes on juba &quot;Undertale'i&quot; mänginud.&lt;ref name=&quot;soejima&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reyes|first=Jess|url=https://www.gamespot.com/articles/deltarune-chapter-3-and-4-debut-announced-for-nintendo-switch-2/1100-6530564/|title=Deltarune Chapter 3 and 4 Debut Announced For Nintendo Switch 2|website=GameSpot|date=April 2, 2025|access-date=January 5, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260210151407/https://www.gamespot.com/articles/deltarune-chapter-3-and-4-debut-announced-for-nintendo-switch-2/1100-6530564/|archive-date=February 10, 2026}}&lt;/ref&gt; Sel ajal teatas Fox, et ta ei soovi projektile kulutada rohkem kui seitse aastat. Ta väljendas huvi meeskonna kokkupanemise vastu, et arendustöödele kaasa aidata. Fox märkis, et ilma meeskonnata pole tal &quot;absoluutselt mingit aimu, millal see valmis saab&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Intern|first=Emma Kent Former|url=https://www.eurogamer.net/undertale-creator-says-the-rest-of-deltarune-has-not-been-made-yet|title=Undertale creator suggests it's going to be a while before we see more Deltarune|website=Eurogamer.net|date=November 2, 2018|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260201032512/https://www.eurogamer.net/undertale-creator-says-the-rest-of-deltarune-has-not-been-made-yet|archive-date=February 1, 2026|last2=Reporter}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.avclub.com/deltarune-is-toby-foxs-next-game-but-its-not-a-seq|title=Deltarune Is Toby Fox's Next Game, But It's Not an Undertale Sequel|website=AV Club|access-date=January 29, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251124171341/https://www.avclub.com/deltarune-is-toby-foxs-next-game-but-its-not-a-seq|archive-date=November 24, 2025}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda, kui &quot;Deltarune&quot; oli mitu kuud väljas olnud, teatas Fox, et loodab mängu ülejäänud osad valmis saada, öeldes: &quot;Tasapisi kirjutan ja joonistan kõik välja&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|last=luisbn|url=https://www.nextn.es/2019/06/deltarune-toby-fox/|title=Deltarune: Toby Fox está motivado y sigue trabajando en el desarrollo|website=NextN: ¡Actualidad Nintendo! ¡Todas las noticias Nintendo Switch!|date=June 13, 2019|access-date=December 6, 2025|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20250612024428/https://www.nextn.es/2019/06/deltarune-toby-fox/|archive-date=June 12, 2025}}&lt;/ref&gt; Ta väitis, et oli 1. peatüki järel kirjutanud juba umbes 50 laulu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=重田雄一|url=https://jp.ign.com/deltarune/36645/news/deltarunecdtundertale|title=「DELTARUNE」のサントラCDとジェビルのTシャツが販売開始!「UNDERTALE」クリアファイルなども発売予定|website=IGN Japan|date=June 26, 2019|access-date=December 6, 2025|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20251224031127/https://jp.ign.com/deltarune/36645/news/deltarunecdtundertale|archive-date=December 24, 2025}}&lt;/ref&gt; 17. septembril 2021 avaldas Fox &quot;Deltarune'i&quot; teise peatüki tasuta, kuna &quot;maailm on viimasel ajal kõigile väga raske olnud&quot;, viidates [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] raskustele. Ta avaldas 3. ja 4. peatüki koos kahe esimesega tasulise versioonina 4. juunil 2025.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lyles|first=Taylor|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-will-be-released-once-chapter-4-is-done-toby-fox-confirms|title=Deltarune Will Be Released Once Chapter 4 Is Done, Toby Fox Confirms|website=IGN|date=October 31, 2023|access-date=November 20, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231120180613/https://www.ign.com/articles/deltarune-will-be-released-once-chapter-4-is-done-toby-fox-confirms|archive-date=November 20, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2024/10/deltarune-chapters-3-and-4-to-launch-in-2025|title=DELTARUNE Chapters 3 and 4 to launch in 2025|website=Gematsu|date=October 31, 2024|access-date=November 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20251204222327/https://www.gematsu.com/2024/10/deltarune-chapters-3-and-4-to-launch-in-2025|archive-date=December 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Valentine|first=Rebekah|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-chapters-3-and-4-are-launching-alongside-the-nintendo-switch-2-in-june|title=Deltarune Chapters 3 and 4 Are Launching Alongside the Nintendo Switch 2 in June|website=IGN|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251126074051/https://www.ign.com/articles/deltarune-chapters-3-and-4-are-launching-alongside-the-nintendo-switch-2-in-june|archive-date=November 26, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.si.com/esports/news/deltarune-chapter-3-and-4-release-time-nintendo-switch-2|title=Deltarune Chapter 3 and 4 Release Time: Nintendo Switch 2 Launch Guide|website=Esports Illustrated On SI|date=June 1, 2025|access-date=June 26, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250627123024/https://www.si.com/esports/news/deltarune-chapter-3-and-4-release-time-nintendo-switch-2|archive-date=June 27, 2025}}&lt;/ref&gt; Tulevased peatükid lisatakse tasulise versiooni omanikele tasuta uuendustena. 9. juuni 2026. aastal Nintendo Directi saates teatas Fox &quot;Deltarune'i&quot; 5. peatüki ilmumiskuupäevaks 24. juuni 2026.&lt;ref name=&quot;2026release&quot;&gt;{{Cite web|last=Valentine|first=Rebekah|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-chapter-5-will-release-in-2026|title=Deltarune Chapter 5 Will Release in 2026|website=IGN|date=June 20, 2025|access-date=June 21, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251105214649/https://www.ign.com/articles/deltarune-chapter-5-will-release-in-2026|archive-date=November 5, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=nintendojam|url=https://mynintendonews.com/2026/06/09/deltarune-chapter-5-launches-for-switch-and-switch-2-as-free-update-on-24th-june/|title=Deltarune: Chapter 5 launches for Switch and Switch 2 as free update on 24th June|website=My Nintendo News|date=2026-06-09|access-date=2026-06-09|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &quot;Deltarune'il&quot; on kokku seitse peatükki.&lt;ref name=&quot;radar&quot;&gt;{{Cite web|last=Lewis|first=Catherine|url=https://www.gamesradar.com/games/rpg/deltarune-has-finally-been-given-a-price-tag-and-toby-fox-says-that-future-chapters-beyond-4-will-be-added-as-free-updates-so-you-only-have-to-buy-the-game-once/|title=Deltarune has finally been given a price tag, and Toby Fox says that future chapters beyond 4 &quot;will be added as free updates&quot; so &quot;you only have to buy the game once&quot;|website=[[GamesRadar]]|date=April 3, 2025|access-date=April 10, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250411221049/https://www.gamesradar.com/games/rpg/deltarune-has-finally-been-given-a-price-tag-and-toby-fox-says-that-future-chapters-beyond-4-will-be-added-as-free-updates-so-you-only-have-to-buy-the-game-once/|archive-date=April 11, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== 2017–tänapäev: helilooming ja häälnäitlemine ===
Fox on loonud muusika 2017. aasta &quot;Homestucki&quot; videomängule &quot;Hiveswap&quot;,&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon&quot;&gt;{{Cite web|last=Goslin|first=Austen|url=https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435|title=Undertale developer is composing a song for Pokémon Sword and Shield|website=[[Polygon]]|date=November 1, 2019|access-date=October 10, 2020|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210328084339/https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435/undertale-developer-music-toby-fox-pokemon-sword-and-shield|archive-date=March 28, 2021}}&lt;/ref&gt; &quot;Undertale'i&quot; artisti Temmie Changi lühijutustusmängule &quot;Escaped Chasm&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Tarason|first=Dominic|url=https://www.rockpapershotgun.com/2019/04/02/escaped-chasm-is-a-free-short-from-undertales-temie-chang/|title=Escaped Chasm is a short, sad, free story by Undertale's artist|website=[[Rock Paper Shotgun]]|date=April 2, 2019|access-date=May 2, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190405232954/https://www.rockpapershotgun.com/2019/04/02/escaped-chasm-is-a-free-short-from-undertales-temie-chang/|archive-date=April 5, 2019}}&lt;/ref&gt; ning Game Freaki 2019. aasta rollimängule &quot;Little Town Hero&quot;, mille muusika arranžeeris Pokémoni helilooja Hitomi Sato. Ta on loonud ka muusikat mängudele &quot;Pokémon Sword and Shield&quot;&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon&quot; /&gt; ning &quot;Pokémon Scarlet and Violet&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Nelson|first=Will|url=https://www.nme.com/news/undertales-toby-fox-is-doing-music-for-pokemon-scarlet-and-violet-3238843|title='Undertale'’s Toby Fox is doing music for 'Pokémon Scarlet and Violet'|website=NME|date=June 2, 2022|access-date=November 30, 2025|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20251224083627/https://www.nme.com/news/undertales-toby-fox-is-doing-music-for-pokemon-scarlet-and-violet-3238843|archive-date=December 24, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gamespot.com/articles/undertales-toby-fox-composed-music-for-pokemon-scarlet-and-violet/1100-6504050/|title=Undertale's Toby Fox Composed Music For Pokemon Scarlet And Violet|website=GameSpot|access-date=November 30, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251113205840/https://www.gamespot.com/articles/undertales-toby-fox-composed-music-for-pokemon-scarlet-and-violet/1100-6504050/|archive-date=November 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Samuti remiksis ta [[Ed Sheeran|Ed Sheerani]] loo &quot;Celestial&quot; &quot;Scarlet and Violeti&quot; lisamaterialile &quot;The Indigo Disk&quot;.&lt;ref name=&quot;sheeran&quot;&gt;{{Cite web|last=Nightingale|first=Ed|url=https://www.eurogamer.net/toby-fox-remixes-ed-sheeran-for-pokemon-scarlet-and-violet-dlc-the-indigo-disk|title=Toby Fox remixes Ed Sheeran for Pokémon Scarlet and Violet DLC The Indigo Disk|website=[[Eurogamer]]|date=December 15, 2023|access-date=January 12, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250112081237/https://www.eurogamer.net/toby-fox-remixes-ed-sheeran-for-pokemon-scarlet-and-violet-dlc-the-indigo-disk|archive-date=January 12, 2025}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal tegi ta koostööd Jaapani mänguarendaja ZUNiga, et luua allalaaditava sisu (DLC ehk ''downloadable content'') mängu &quot;Touhou Danmaku Kagura Phantasia Lostile&quot;, mis sisaldas lugu, milles ühendati &quot;Touhou&quot; lugu &quot;UN-Owen Was Her?&quot; koos &quot;Undertale'i&quot; tegelase Undyne'i võitluslahingu looga &quot;Battle Against a True Hero&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Norman|first=Jim|url=https://www.nintendolife.com/news/2024/09/new-touhou-rhythm-game-mixes-bullet-hell-falling-notes-and-toby-fox-tunes|title=New 'Touhou' Rhythm Game Mixes Bullet Hell, Falling-Notes And Toby Fox Tunes|website=[[Nintendo Life]]|date=September 5, 2024|access-date=October 4, 2024|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007101030/https://www.nintendolife.com/news/2024/09/new-touhou-rhythm-game-mixes-bullet-hell-falling-notes-and-toby-fox-tunes|archive-date=October 7, 2024}}&lt;/ref&gt;

Fox on teinud häälnäitleja tööd mitmetes tele- ja veebisarjades. 2023. aastal debüteeris Fox häälnäitlejana animasarjas &quot;We Baby Bears&quot;. Ta mängib episoodis &quot;Polly's New Crew&quot; skeletist tegelast nimega Jared.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=Perine|first=Aaron|url=https://comicbook.com/tv-shows/news/cartoon-network-we-baby-bears-return-special-guest-anderson-paak-willow-smith/|title=We Baby Bears Returns to Cartoon Network with Special Guests Anderson Paak and Willow Smith|website=ComicBook.com|date=August 26, 2023|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233531/https://comicbook.com/tv-shows/news/cartoon-network-we-baby-bears-return-special-guest-anderson-paak-willow-smith/|archive-date=January 30, 2024}}&lt;/ref&gt; Fox väitis, et tema unistus oli olla multifilmides häälnäitleja. 2025. aastal dubleeris ta tegelast John Egbertit animafilmi &quot;Homestuck&quot; pilootepisoodis.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.avclub.com/homestuck-pilot-teaser-hazbin-hotel-vivziepop|title=Oh god, the Hazbin Hotel creators just announced a Homestuck animated pilot|website=AV Club|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250817234917/https://www.avclub.com/homestuck-pilot-teaser-hazbin-hotel-vivziepop|archive-date=August 17, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web|last=Valentine|first=Evan|url=https://comicbook.com/anime/news/homestuck-animated-series-hazbin-hotel-creators/|title=Hazbin Hotel Creators Announce Homestuck Animated Show|website=ComicBook.com|date=August 9, 2025|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250809191612/https://comicbook.com/anime/news/homestuck-animated-series-hazbin-hotel-creators/|archive-date=August 9, 2025}}&lt;/ref&gt;

== Filantroopia ==
17. septembril 2022. aastal korraldas Fangamer – kellega Fox oli varem teinud koostööd &quot;Undertale'i&quot; fännikaupade loomiseks&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Diaz|first=Ana|url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale|title=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale'|work=NPR|date=October 17, 2020|access-date=April 27, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale|archive-date=October 18, 2020}}&lt;/ref&gt; – &quot;Deltarune'i&quot; veebilehel heategevusliku oksjonikampaania &quot;Spamton Sweepstakes&quot; heategevusorganisatsiooni Child's Play jaoks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Zotomayor|first=Carlos &quot;Zoto&quot;|url=https://automaton-media.com/en/news/toby-fox-namedrops-possible-new-deltarune-character-in-amusing-account-of-his-familys-reactions-to-chapter-3-and-4/|title=Toby Fox namedrops possible new Deltarune character in amusing account of his family’s reactions to Chapter 3 and 4|website=AUTOMATON WEST|date=February 10, 2025|access-date=April 27, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jiang|first=Sisi|url=https://kotaku.com/deltarune-chapter-3-4-5-undertale-toby-fox-anniversary-1849539773|title=Deltarune Has Cool New Music And Art For Undertale’s Anniversary|website=Kotaku|date=September 15, 2022|access-date=April 27, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250622111428/https://kotaku.com/deltarune-chapter-3-4-5-undertale-toby-fox-anniversary-1849539773|archive-date=June 22, 2025}}&lt;/ref&gt; &quot;Undertale'i&quot; kümnenda aastapäeva tähistamiseks korraldasid Fangamer ja Fox kahepäevase heategevusliku maraton-otseülekande [[Piirideta Arstid|Piirideta Arstide]] heaks, kus nad mängisid &quot;Undertale'i&quot; [[Mod|modifitseeritud]] versiooni. Otseülekandega koguti üle 320 000 [[Dollarimärk|dollari]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=published|first=Dustin Bailey|url=https://www.gamesradar.com/games/rpg/undertale-fans-raised-over-usd330-000-for-charity-at-the-rpgs-10th-anniversary-event-where-someone-paid-usd11-000-for-a-one-of-a-kind-giant-toriel-plush/|title=Undertale fans raised over $330,000 for charity at the RPG's 10th anniversary event, where someone paid $11,000 for a &quot;one-of-a-kind&quot; giant Toriel plush|website=GamesRadar+|date=September 22, 2025|access-date=April 27, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260429234640/https://www.gamesradar.com/games/rpg/undertale-fans-raised-over-usd330-000-for-charity-at-the-rpgs-10th-anniversary-event-where-someone-paid-usd11-000-for-a-one-of-a-kind-giant-toriel-plush/|archive-date=April 29, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Inspiratsioon ==
Fox on öelnud, et teda on mõjutanud videomängu [[Final Fantasy VI|&quot;Final Fantasy VI&quot;]] muusika ja atmosfäär. Teised Jaapani rollimängud, nagu &quot;EarthBound&quot;,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Life|first=Nintendo|url=https://www.nintendolife.com/news/2022/06/undertale-creator-toby-fox-explains-how-earthbounds-fans-kept-the-game-alive|title=Undertale Creator Toby Fox Explains How EarthBound's Fans Kept The Game Alive|website=Nintendo Life|date=June 29, 2022|access-date=January 29, 2026|language=en-GB|quote=&quot;Undertale creator Toby Fox has made no secret of the fact that he was heavily inspired by EarthBound&quot;|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715042728/https://www.nintendolife.com/news/2022/06/undertale-creator-toby-fox-explains-how-earthbounds-fans-kept-the-game-alive|archive-date=July 15, 2022}}&lt;/ref&gt; &quot;Secret of Mana&quot; ja &quot;Super Mario RPG&quot;, olid tema peamisteks inspiratsiooniallikateks. Foxile meeldis eriti Yoko Shimomura looming ning teda inspireeris Shinomura laul &quot;Megalomania&quot; albumil &quot;Live A Live&quot;. Ta kavatses algul kasutada oma mängus selle laulu kaverit, kuid ta väsis selle transkribeerimisest ja tegi lõpuks uue laulu &quot;Megalovania&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.square-enix-games.com/es_XL/news/live-a-live-yoko-shimomura-toby-fox-pt-1|title=Live a Live: a conversation between Yoko Shimomura and Toby Fox - part 1 {{!}} Square Enix Blog|website=square-enix-games.com|access-date=October 4, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007101125/https://www.square-enix-games.com/es_XL/news/live-a-live-yoko-shimomura-toby-fox-pt-1|archive-date=October 7, 2024}}&lt;/ref&gt; Fox avastas &quot;Touhou Projecti&quot; sarja juba väga noorelt.&lt;ref&gt;{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=fIImmJicEFA&amp;list=PL44x_5XRP17xhbCpTxndypUcXB5izF43u|title=Toby Fox DJs for Skaianet Radio 8/17/10|date=June 15, 2025|last=Skyplayer|access-date=July 26, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250817123316/https://www.youtube.com/watch?v=fIImmJicEFA&amp;list=PL44x_5XRP17xhbCpTxndypUcXB5izF43u|archive-date=August 17, 2025}}&lt;/ref&gt; Põhikoolis laadis ta alla mängude &quot;Embodiment of Scarlet Devil&quot; ja &quot;Perfect Cherry Blossom&quot; demoversioonid. Ta mängis oma kiriku suvelaagris klaveriversiooni &quot;Perfect Cherry Blossomi&quot; laulu &quot;Necrofantasia&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=実存|url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019|title=「Undertale」トビー・フォックス×「東方」ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る|website=電ファミニコゲーマー – ゲームの面白い記事読んでみない?|date=October 19, 2018|access-date=October 4, 2024|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019|archive-date=May 4, 2021}}&lt;/ref&gt; Fox on nimetanud [[Ace Attorney|&quot;Ace Attorney&quot;]] sarja oma inspiratsiooniks, eriti kuidas mängusari kujutab oma tegelasi.&lt;ref name=&quot;soejima&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Isiklik elu ==
Fox on salapärane ning annab harva intervjuusid.&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Existential Gamer&quot;&gt;{{Cite web|last=Feeld|first=Julian|url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale|title=Interview: Toby Fox of Undertale|publisher=Feeld|website=Existential Gamer|date=October 9, 2015|access-date=January 20, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale|archive-date=January 22, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta kannatab kroonilise randme- ja käevalu all, mis takistab tal regulaarselt programmeerimast ja kirjutamast. Fox tugineb sageli [[Kõnetuvastus|kõnetuvastuse]] tarkvarale, et teisendada kõne tekstiks. 2020. aasta septembris ütles Fox, et tema valu ägenemine oli üks põhjusi, miks &quot;Deltarune'i&quot; teise peatüki arendamine edasi lükkus.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gamespot.com/articles/undertale-developer-toby-fox-gives-substantial-upd/1100-6482178/|title=Undertale Developer Toby Fox Gives Substantial Update On Sequel Deltarune|website=GameSpot|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250917135141/https://www.gamespot.com/articles/undertale-developer-toby-fox-gives-substantial-upd/1100-6482178/|archive-date=September 17, 2025}}&lt;/ref&gt; Fox oskab [[Jaapani keel|jaapani]] keelt.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Harte|first=Charles|url=https://gameinformer.com/2026/03/31/toby-fox-defends-limited-language-options-in-undertale-and-deltarune-i-want-it-to-match|title=Toby Fox Defends Limited Language Options In Undertale And Deltarune: 'I Want It To Match My Vision'|work=Game Informer|date=5 June 2025|access-date=7 June 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Tööd ==

=== Videomängud ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; |Aasta
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;200em&quot; |Mängu pealkiri
! scope=&quot;col&quot; |Režissöör
! scope=&quot;col&quot; |Helilooja
! scope=&quot;col&quot; |Stsenarist
! scope=&quot;col&quot; |Platvormid
!Viide
|-
|2006
|&quot;Arn's Winter Quest&quot;
|Jah
| style=&quot;text-align: center;&quot; |Ei
|Jah
|[[Super Nintendo Entertainment System|Super Nintendo]] (ROM-häkk)
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://starmen.net/pkhack/pk_junk/down_hack.php|title=STARMEN.NET - PK Hack Downloads - Hacks|website=starmen.net|access-date=April 28, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260430064937/https://starmen.net/pkhack/pk_junk/down_hack.php|archive-date=April 30, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.romhacking.net/hacks/37/|title=Arn's Winter Quest: Gway Edition|website=ROMhacking.net|access-date=April 28, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260430203240/https://www.romhacking.net/hacks/37/|archive-date=April 30, 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2008
|EarthBound Halloween Hack&quot;
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|Super Nintendo (ROM-häkk)
|&lt;ref name=&quot;hh&quot;&gt;{{Cite web|url=https://earthboundcentral.com/2009/10/earthbound-halloween-hack/|title=EarthBound Halloween Hack! « EarthBound Central|website=earthboundcentral.com|access-date=December 14, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211214011040/https://earthboundcentral.com/2009/10/earthbound-halloween-hack/|archive-date=December 14, 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2015
|&quot;Undertale&quot;
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|[[Microsoft Windows|Windows]], [[macOS]], [[Linux]], [[PlayStation 4]], [[Playstation Vita|PlayStation Vita]], [[Nintendo Switch]], [[Xbox One]]
|&lt;ref name=&quot;Union Leader&quot; /&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2016
|&quot;Rose of Winter&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hamilton|first=Kirk|url=https://kotaku.com/the-best-video-game-music-of-2016-1790344390|title=The Best Video Game Music Of 2016|website=Kotaku|date=January 1, 2017|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20161222041009/https://kotaku.com/the-best-video-game-music-of-2016-1790344390|archive-date=December 22, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
|2017
|&quot;Hiveswap: Act 1&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows, macOS, Linux
|&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon&quot; /&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2018
|&quot;Deltarune'i&quot; esimene peatükk
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, [[PlayStation 5]], [[Nintendo Switch 2]]
|&lt;ref name=&quot;dr&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2019
|&quot;Escaped Chasm&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=Fraser |kuupäev=3. aprill 2019 |pealkiri=Escaped Chasm is a free game about loneliness from Undertale's artist |url=https://www.pcgamer.com/escaped-chasm-is-a-free-game-about-loneliness-from-undertales-artist/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605013503/https://www.pcgamer.com/escaped-chasm-is-a-free-game-about-loneliness-from-undertales-artist/ |arhiivimisaeg=5. juuni 2020 |vaadatud=18. mail 2020 |väljaanne=PC Gamer}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Little Town Hero&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows, PlayStation 4, Nintendo Switch, Xbox One
|&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2020
|&quot;Dweller's Empty Path&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/undertale-artist-temmie-chang-releases-dwellers-empty-path/|title=Undertale Artist Temmie Chang Releases Dweller's Empty Path|website=Siliconera|date=July 11, 2020|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20221010223828/https://www.siliconera.com/undertale-artist-temmie-chang-releases-dwellers-empty-path/|archive-date=October 10, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
|&quot;Hiveswap: Act 2&quot;
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|Windows, macOS, Linux
|&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon&quot; /&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2021
|&quot;Deltarune'i&quot; teine peatükk
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Switch 2
|&lt;ref name=&quot;dr&quot; /&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2022
|&quot;Pokémon Scarlet and Violet&quot;
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Nintendo Switch
|&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Carpenter|first=Nicole|url=https://www.polygon.com/pokemon/23150300/undertale-toby-fox-pokemon-scarlet-violet-music-composer|title=Undertale's Toby Fox composed music for Pokémon Scarlet and Violet|work=[[Polygon]]|date=June 1, 2022|access-date=June 1, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220706000736/https://www.polygon.com/pokemon/23150300/undertale-toby-fox-pokemon-scarlet-violet-music-composer|archive-date=July 6, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2025
|&quot;Deltarune'i&quot; kolmas ja neljas peatükk
|Jah
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Jah
|Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Swch 2
|&lt;ref name=&quot;dr&quot; /&gt;
|-
|&quot;Off&quot; (ümbertöödeldud versioon)
|Ei
| style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
|Ei
|Windows, Nintendo Switch
|&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Doolan|first=Liam|url=https://www.nintendolife.com/news/2025/01/undertale-creator-toby-fox-joins-off-rpg-soundtrack|title=Undertale Creator Toby Fox Joins 'OFF' RPG Soundtrack|work=Nintendo Life|date=January 24, 2025|access-date=January 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250124041202/https://www.nintendolife.com/news/2025/01/undertale-creator-toby-fox-joins-off-rpg-soundtrack|archive-date=January 24, 2025}}&lt;/ref&gt;
|}

==== Tulevased mängud ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; |Aasta
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;200em&quot; | Mängu pealkiri
! scope=&quot;col&quot; | Režissöör
! scope=&quot;col&quot; | Helilooja
! scope=&quot;col&quot; | Stsenarist
! scope=&quot;col&quot; | Platvormid
! scope=&quot;col&quot; | Viide
|-
| scope=&quot;row&quot; | 2026
| &quot;Deltarune'i&quot; viies peatükk 
| rowspan=&quot;3&quot; | Jah
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |Jah
| rowspan=&quot;3&quot; |Jah
| rowspan=&quot;3&quot; |Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Switch 2
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wales, Matt|url=https://www.eurogamer.net/deltarunes-closing-credits-confirm-chapter-5-should-be-with-us-comparatively-soon|title=Deltarune's closing credits confirm Chapter 5 should be with us comparatively soon|publisher=[[Gamer Network]]|website=[[Eurogamer]]|date=June 20, 2025|access-date=June 26, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250821030417/https://www.eurogamer.net/deltarunes-closing-credits-confirm-chapter-5-should-be-with-us-comparatively-soon|archive-date=August 21, 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |{{Keskele|Info puudub}}
| &quot;Deltarune'i&quot; kuues peatükk 
| rowspan=&quot;2&quot; |&lt;ref name=&quot;radar&quot; /&gt;
|-
| &quot;Deltarune'i&quot; seitsmes peatükk 
|}

==== Külalishelilooja ====

* &quot;Hiveswap Friendsim&quot; (2018)&lt;ref&gt;{{Cite news|last=O'Connor|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/hiveswap-release-date-confirmed|title=Homestuck spin-off Hiveswap starts in September|work=Rock, Paper, Shotgun|date=August 30, 2017|access-date=December 6, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529033235/https://www.rockpapershotgun.com/hiveswap-release-date-confirmed|archive-date=May 29, 2024|last2=O'Connor|first2=Alice}}&lt;/ref&gt;
* &quot;YIIK: Postmodernne RPG&quot; (2019)&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Boudreau|first=Ian|url=https://www.pcgamesn.com/yiik/new-games-yiik-release-date|title=New games: YIIK is a weird JRPG set in the postmodern '90s, built on loss|website=PCGamesN|date=January 13, 2019|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130225957/https://www.pcgamesn.com/yiik/new-games-yiik-release-date|archive-date=January 30, 2024}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Super Smash Bros. Ultimate&quot; (2019) – ainult allalaaditav sisu&lt;ref name=&quot;ssbu&quot; /&gt;
* &quot;Pesterquest&quot; (2019)
* &quot;Pokémon Sword and Shield&quot; (2019)&lt;ref name=&quot;Sword&amp;Shield Polygon2&quot;&gt;{{cite web|last=Goslin|first=Austen|url=https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435|title=Undertale developer is composing a song for Pokémon Sword and Shield|work=[[Polygon]]|date=November 1, 2019|access-date=October 10, 2020|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210328084339/https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435/undertale-developer-music-toby-fox-pokemon-sword-and-shield|archive-date=March 28, 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* [[Omori|&quot;Omori&quot;]] (2020) - plaadiautomaadi muusika
* &quot;beatmania IIDX 30 Resident&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.siliconera.com/beatmania-iidx-30-resident-will-come-with-a-new-toby-fox-song/|title=Beatmania IIDX 30 Resident Will Come With a New Toby Fox Song|website=Siliconera|date=August 5, 2022|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231208132325/https://www.siliconera.com/beatmania-iidx-30-resident-will-come-with-a-new-toby-fox-song/|archive-date=December 8, 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Mr. Saitou&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macgregor|first=Jody|url=https://www.pcgamer.com/this-single-serving-ghibli-esque-adventure-about-work-and-worms-will-warm-your-heart/|title=This single-serving Ghibli-esque adventure about work and worms will warm your heart|website=PC Gamer|date=March 22, 2023|access-date=January 30, 2024|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230710232930/https://www.pcgamer.com/this-single-serving-ghibli-esque-adventure-about-work-and-worms-will-warm-your-heart/|archive-date=July 10, 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Touhou Danmaku Kagura Phantasia Lost&quot; (2024)&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2023/08/touhou-danmaku-kagura-phantasia-lost-for-pc-launches-february-8-2024|title=Touhou Danmaku Kagura: Phantasia Lost for PC launches February 8, 2024|website=Gematsu|date=August 7, 2023|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230807123449/https://www.gematsu.com/2023/08/touhou-danmaku-kagura-phantasia-lost-for-pc-launches-february-8-2024|archive-date=August 7, 2023}}&lt;/ref&gt;
* [[Fields of Mistria|&quot;Fields of Mistria&quot;]] (2024)&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|title=Fields of Mistria - Official Trailer|work=[[IGN]]|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230611122147/https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|archive-date=June 11, 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Chunithm&quot; (2024)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gamer.ne.jp/news/202312140047/|title=「CHUNITHM LUMINOUS」が稼働!「アイドル」などの新曲に加え「リコリス・リコイル」「UNDERTALE」とのコラボイベントも実施|website=Gamer|access-date=December 6, 2025|language=ja}}&lt;/ref&gt;

=== Muud teosed ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! scope=&quot;col&quot; |Aasta
! scope=&quot;col&quot; |Meedia
! scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! scope=&quot;col&quot; |Roll
!Märkus
!Viide
|-
| scope=&quot;row&quot; |2009–2016
|Webcomic
|&quot;Homestuck&quot;
|Helilooja
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;b&quot; /&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2010
|Album
|&quot;The Baby is You&quot;
|Laulukirjutaja, helilooja, laulja
|Album &quot;Homestucki&quot; jaoks
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;b&quot;&gt;{{Cite web|last=Lee|first=Julia|url=https://www.polygon.com/pokemon/2019/11/13/20963640/undertale-toby-fox-song-pokemon-sword-shield-homestuck-the-baby-is-you|title=Undertale creator Toby Fox's Pokémon Sword and Shield song sounds like a Homestuck fan tune|website=Polygon|date=November 13, 2019|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230405012655/https://www.polygon.com/pokemon/2019/11/13/20963640/undertale-toby-fox-song-pokemon-sword-shield-homestuck-the-baby-is-you|archive-date=April 5, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2012
|Album
|&quot;I Miss You - EarthBound 2012&quot;
|Helilooja
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Various Artists |eesnimi= |pealkiri=I Miss You - EarthBound 2012 |url=https://sleepytimejesse.bandcamp.com/album/i-miss-you-earthbound-2012 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124051110/https://sleepytimejesse.bandcamp.com/album/i-miss-you-earthbound-2012 |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2024 |vaadatud=30. jaanuaril 2024 |väljaanne=Bandcamp}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2012
|Website
|tane.us
|Külalishelilooja
|Metronomy - &quot;Black Eye Burnt Thumb&quot; (Toby &quot;Radiation&quot; Fox CHIP MIX)
| style=&quot;text-align:center;&quot; |
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2018
|Album
|&quot;Pray&quot;
|Külalishelilooja, laulukirjutaja ja laulja
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;Pray&quot; group=&quot;‡&quot;&gt;{{Cite tweet|number=1026500164217962498|user=tobyfox|title=I composed a vocal song for my friend @1t0lc1 (Itoki Hana's) new album, Pray.|date=August 6, 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |Videomämg
|&quot;Black Bird&quot;
|Mängu testimine
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;Onion Games (20. aprill 2018). Black Bird (jaapani keeles)&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2020
|Comic
|&quot;Hobonichi Mother Projecti&quot; koomiks &quot;Pollyanna&quot;
|Kaastööline
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.1101.com/mother_project/items/book_pollyanna_en.html|title=Pollyanna - Hobonichi Mother Project - Hobo Nikkan Itoi Shinbun|website=Hobonichi Mother Project|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233532/https://www.1101.com/mother_project/items/book_pollyanna_en.html|archive-date=January 30, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Muusikavideo]]
|Chip Tanaka/Hammerhead &quot;Shark Song&quot;
|Režissöör ja [[animaator]]
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2021
|Videomämg
|&quot;Get in the Car, Loser!&quot;
|Pakkus külalistele mõeldud esemeid ja lugusid
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;Love Conquers All Games (21. september 2021). Get in the Car, Loser!&lt;/ref&gt;
|-
|Laul
|&quot;Myths You Forgot&quot;
|Külalisartist
|Koostöö Camelliaga
| style=&quot;text-align:center;&quot; |
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2022
|Laul
|&quot;Skies Forever Blue&quot;
|Helilooja, laulukirjutaja 
|Koostöö Itoki Hanaga
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Liu|first=Stephanie|url=https://www.siliconera.com/toby-fox-collaborated-with-omocat-on-skies-forever-blue-song/|title=Toby Fox Collaborated With Omocat on the Song 'Skies Forever Blue'|website=Siliconera|date=November 2, 2022|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233531/https://www.siliconera.com/toby-fox-collaborated-with-omocat-on-skies-forever-blue-song/|archive-date=January 30, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|Reklaam
|&quot;Pocari Sweat&quot;
|Helilooja
|Koostöö PUNPEE and imasega
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://soranews24.com/2022/04/01/undertales-toby-fox-composed-the-music-for-newest-japanese-commercial-for-pocari-sweat/|title=Undertale's Toby Fox composed the music for newest Japanese commercial for Pocari Sweat|website=SoraNews24 -Japan News-|date=April 1, 2022|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251116161944/https://soranews24.com/2022/04/01/undertales-toby-fox-composed-the-music-for-newest-japanese-commercial-for-pocari-sweat/|archive-date=November 16, 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;4&quot; scope=&quot;row&quot; |2023
|Laul
|&quot;The Greatest Living Show&quot;
|Helilooja, laulukirjutaja 
|Koostöö Itoki Hanaga
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.catsuka.com/news/2023-03-31/the-greatest-living-show-toby-fox-et-itoki-hana-clip-anime-seule-par-bani-chan|title=The Greatest Living Show - Toby Fox &amp; Itoki Hana (clip animé seule par Bani-Chan) - News {{!}} Catsuka|website=www.catsuka.com|access-date=January 29, 2026|language=fr-FR|archive-url=https://web.archive.org/web/20260302041805/https://www.catsuka.com/news/2023-03-31/the-greatest-living-show-toby-fox-et-itoki-hana-clip-anime-seule-par-bani-chan|archive-date=March 2, 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
|Laul
|&quot;Prelude&quot;
|Helilooja
|Koostöö bo eniga
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref group=&quot;‡&quot; name=&quot;:1&quot;&gt;{{YouTube|1jNk5tmjhpc|GLITCH}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Animatsioonfilm|Animasari]]
|&quot;We Baby Bears&quot;
|Dubleeris kaks episoodi
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|-
|Allalaaditav sisu
|&quot;Pokémon Scarlet and Violet: The Hidden Treasure of Area Zero&quot;
|Helilooja
|Ed Sheerani laulu &quot;Celestial&quot; remiks
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;sheeran&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;row&quot; |2024
|Laul
|&quot;Fallen Wing&quot;
|Helilooja
|Külalishelilooja Hololive'i virtuaal juutuuberi Amane Kanata ja Camelliaga albumil &quot;Unknown DIVA&quot;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|last=猫塚きてぃ|url=https://www.famitsu.com/news/202403/15337235.html|trans-title=【hololive】Kanata Amane's 1st album &quot;Unknown DIVA&quot; interview. &quot;Kataha&quot; is a counteroffer from Toby Fox! He talks about his thoughts on the songs he wrote and the story behind them.|website=famitsu.com|date=March 15, 2024|access-date=March 15, 2024|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20240315111712/https://www.famitsu.com/news/202403/15337235.html|archive-date=March 15, 2024|last2=武藤先輩|script-title=ja:【ホロライブ】天音かなた1stアルバム「Unknown DIVA」インタビュー.「片羽」はトビー・フォックスからの逆オファー! 自身が作詞した曲への想いや裏話を語る {{!}} ゲーム・エンタメ最新情報のファミ通.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|Laul
|&quot;Dead Ma'am's Chest&quot;
|Helilooja
|Koostöö Hololive'i virtuaal juutuuberi Houshou Marine ja Camellia
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/new-hololive-vtuber-houshou-marine-song-written-by-toby-fox/|title=New Hololive Vtuber Houshou Marine Song Written by Toby Fox|website=Siliconera|date=July 30, 2024|access-date=August 1, 2024|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250109024815/https://www.siliconera.com/new-hololive-vtuber-houshou-marine-song-written-by-toby-fox/|archive-date=January 9, 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot; |2025
|Veebisari
|&quot;Homestuck: The Animated Pilot&quot;
|Helilooja, tegevprodutsent, häälnäitleja (John Egbert)
|Nimetatud kui Toby &quot;Radiation&quot; Fox
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|-
|2026
|Veebisari
|&quot;Gameoverse&quot;
|Tänuavaldus
|
| style=&quot;text-align:center;&quot; |&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news|url=https://apptrigger.com/2018/11/01/deltarune-toby-fox-full-release-plans/|title=Deltarune creator Toby Fox talks full release plans, upscaling|work=App Trigger|date=November 1, 2018|access-date=November 13, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20181113165754/https://apptrigger.com/2018/11/01/deltarune-toby-fox-full-release-plans/|archive-date=November 13, 2018}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
{{Viited}}

=== Esmased allikad ===
&lt;references group=&quot;‡&quot;/&gt;

== Välislingid ==

* https://toby.fangamer.com/
* {{URL|https://web.archive.org/web/20151119075030/http://tobyfox.net/|Eelmine veebileht}} (archived)

{{JÄRJESTA:Fox, Toby}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>1bkhkx93o0xeapfo05jgl3pormxmgv1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuningsinine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717957</id>
    <revision>
      <id>7201437</id>
      <parentid>7201040</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T15:36:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8165" sha1="4hui7h1bv8tyyewo26j0g1ckjlg0axz" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=3D428B|tekstivärv=white
|r=61|g=66|b=139
|h=236|s=56|v=55
|c=56|m=53|y=0|k=45
|allikas= Pantone 19-3955&lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=002366|tekstivärv=white
|r=0|g=35|b=102
|h=219|s=100|v=40
|c=100|m=66|y=0|k=60
|allikas=Color Name&lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Royal Blue (HTML)
|hex=4169E1|tekstivärv=white
|r=65|g=105|b=225
|h=225|s=71|v=100
|allikas=HTML Color Codes&lt;ref&gt;[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]&lt;/ref&gt;
}}
'''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''&lt;ref&gt;[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt; Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt;

Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.&lt;ref&gt;[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau &amp; Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt; Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]&lt;/ref&gt;

[[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel.

[[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetusega ''Sévres blue''&lt;ref&gt;[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]&lt;/ref&gt;, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. &lt;ref&gt;[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]&lt;/ref&gt;

Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue.''&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil
Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons''&lt;nowiki/&gt;'i stiilis vaas
Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850
Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
[[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]]
[[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]]
[[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]]
Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone.

Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni&lt;ref&gt;[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]&lt;/ref&gt;, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]&lt;ref&gt;[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]&lt;/ref&gt;.

[[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu &quot;Color: Universal Language and Dictionary of Names&quot; järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]&lt;/ref&gt;.

Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]&lt;/ref&gt;.

Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''[[bleu de France]]''{{'}}iga&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]&lt;/ref&gt; või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;.

== Lippudel ==
Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariigi lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Prantsuse sinine]]
* [[Ultramariinsinine]]
* [[Kuningkollane]]

== Viited ==
{{viited}}

{{sinised värvitoonid}}
[[Kategooria:Sinised värvitoonid]]</text>
      <sha1>4hui7h1bv8tyyewo26j0g1ckjlg0axz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201480</id>
      <parentid>7201437</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7201480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8180" sha1="fih4id81jze0d1qvtmss12t3fqr7erq" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=3D428B|tekstivärv=white
|r=61|g=66|b=139
|h=236|s=56|v=55
|c=56|m=53|y=0|k=45
|allikas= Pantone 19-3955&lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=002366|tekstivärv=white
|r=0|g=35|b=102
|h=219|s=100|v=40
|c=100|m=66|y=0|k=60
|allikas=Color Name&lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Royal Blue (HTML)
|hex=4169E1|tekstivärv=white
|r=65|g=105|b=225
|h=225|s=71|v=100
|allikas=HTML Color Codes&lt;ref&gt;[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]&lt;/ref&gt;
}}
[[File:Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|thumb|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil]]
'''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''&lt;ref&gt;[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt; Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt;

Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.&lt;ref&gt;[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau &amp; Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt; Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]&lt;/ref&gt;

[[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel.

[[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetusega ''Sévres blue''&lt;ref&gt;[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]&lt;/ref&gt;, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. &lt;ref&gt;[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]&lt;/ref&gt;

Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue.''&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons''&lt;nowiki/&gt;'i stiilis vaas
Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850
Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
[[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]]
[[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]]
[[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]]
Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone.

Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni&lt;ref&gt;[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]&lt;/ref&gt;, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]&lt;ref&gt;[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]&lt;/ref&gt;.

[[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu &quot;Color: Universal Language and Dictionary of Names&quot; järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]&lt;/ref&gt;.

Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]&lt;/ref&gt;.

Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''[[bleu de France]]''{{'}}iga&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]&lt;/ref&gt; või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;.

== Lippudel ==
Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariigi lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Prantsuse sinine]]
* [[Ultramariinsinine]]
* [[Kuningkollane]]

== Viited ==
{{viited}}

{{sinised värvitoonid}}
[[Kategooria:Sinised värvitoonid]]</text>
      <sha1>fih4id81jze0d1qvtmss12t3fqr7erq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201504</id>
      <parentid>7201480</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T18:36:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7201504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8098" sha1="6duzaixkgl5hzfv5i1nqgofakj7o6rr" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=3D428B|tekstivärv=white
|r=61|g=66|b=139
|h=236|s=56|v=55
|c=56|m=53|y=0|k=45
|allikas= Pantone 19-3955&lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Kuningsinine
|hex=002366|tekstivärv=white
|r=0|g=35|b=102
|h=219|s=100|v=40
|c=100|m=66|y=0|k=60
|allikas=Color Name&lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Royal Blue (HTML)
|hex=4169E1|tekstivärv=white
|r=65|g=105|b=225
|h=225|s=71|v=100
|allikas=HTML Color Codes&lt;ref name=&quot;htmlcolor&quot; /&gt;
}}
[[File:Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|thumb|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil]]
'''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''&lt;ref&gt;[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust.&lt;ref name=&quot;meyers&quot; /&gt; Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga.&lt;ref&gt;[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt;

Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.&lt;ref&gt;[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau &amp; Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.&lt;ref name=&quot;meyers&quot; /&gt; Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]&lt;/ref&gt;

[[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel.

[[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetusega ''Sévres blue''&lt;ref&gt;[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]&lt;/ref&gt;, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. &lt;ref&gt;[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]&lt;/ref&gt;

Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue.''&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons''&lt;nowiki/&gt;'i stiilis vaas
Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850
Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
[[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]]
[[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]]
[[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]]
Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone.

Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni&lt;ref&gt;[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]&lt;/ref&gt;, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]&lt;ref&gt;[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]&lt;/ref&gt;.

[[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu &quot;Color: Universal Language and Dictionary of Names&quot; järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]&lt;/ref&gt;.

Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]&lt;/ref&gt;.

Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''[[bleu de France]]''{{'}}iga&lt;ref&gt;[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref name=&quot;htmlcolor&quot; /&gt; või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]&lt;/ref&gt;.

== Lippudel ==
Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariigi lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Prantsuse sinine]]
* [[Ultramariinsinine]]
* [[Kuningkollane]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;htmlcolor&quot;&gt;[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meyers&quot;&gt;[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]&lt;/ref&gt;
}}

{{sinised värvitoonid}}
[[Kategooria:Sinised värvitoonid]]</text>
      <sha1>6duzaixkgl5hzfv5i1nqgofakj7o6rr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ralf Rangnick</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718092</id>
    <revision>
      <id>7201708</id>
      <parentid>7200292</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:49:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2937" sha1="63b72lakbgp6tdoa5ukpkzn8lynv12u" xml:space="preserve">[[File:2022-07-30 Fußball, Männer, DFL-Supercup, RB Leipzig - FC Bayern München 1DX 3148 by Stepro.jpg|pisi|Ralf Rangnick (2022)]]
'''Ralf Dietrich Rangnick''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1958]] [[Backnang]]is) on [[Saksamaa]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur.

Aastatel 1976–1988 mängis ta peamiselt Saksamaa madalamate liigade klubides.[[ Sussexi Ülikool]]is õppides mängis ta Inglismaa klubis Southwick F.C.&lt;ref&gt;{{cite news|title=Schalke coach learned his craft playing for non-League Southwick|url=https://www.theguardian.com/football/2011/apr/24/ralf-rangnick-schalke|access-date=24 April 2011|website=[[The Guardian]] |date=24 April 2011}}&lt;/ref&gt;

Treeneritööd alustas Rangnick 1980. aastatel Saksamaa väiksemates klubides. Hiljem on ta juhendanud selliseid Saksamaa klubisid nagu [[VfB Stuttgart]] (1999–2001), [[Hannover 96]] (2001–2004), [[FC Schalke 04|Schalke 04]] (2004–2005 ja 2011), [[TSG 1899 Hoffenheim|TSG Hoffenheim]] (2006–2011) ja [[RB Leipzig]] (2015–2016 ja 2018–2019).

2021. aasta detsembrist kuni 2022. aasta maini oli ta Inglismaa kõrgliigaklubi [[Manchester United]]i peatreeneri asetäitja.

Rangnicki peetakse ''[[Gegenpressing]]''{{'}}u taktika arendajaks.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=4 June 2023 |title=How Ralf Ragnick Innovated Gegenpressing In Football {{!}} Football Stories |url=http://footballstories.co.uk/how-ralf-ragnick-innovated-gegenpressing-in-football/ |access-date=7 June 2023 |language=en-US |archive-date=2024-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240528175407/http://footballstories.co.uk/how-ralf-ragnick-innovated-gegenpressing-in-football/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Selle taktika järgi üritab meeskond pärast palli kaotamist selle kohe tagasi võita, selle asemel et uuesti grupeeruda. Tema taktikast on oma töös eeskuju võtnud sellised jalgpallitreenerid nagu [[Thomas Tuchel]], [[Julian Nagelsmann]], [[Jürgen Klopp]] ja [[Oliver Glasner]].&lt;ref name=&quot;The Times&quot;&gt;{{cite news |title=Jurgen Klopp plays a special kind of football |url=https://www.thetimes.com/article/juergen-klopp-plays-a-special-kind-of-football-inside-the-mind-of-liverpools-manager-pxr8sjlxj|access-date=19 June 2020 |work=[[The Times]] |date=19 June 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;The FSA&quot;&gt;{{cite news |title=Which manager has proved the most influential of all time? |url=https://thefsa.org.uk/news/which-manager-has-proved-the-most-influential-of-all-time/|access-date=27 July 2015 |work=thefsa.org.uk |publisher=The FSA|date=27 July 2015}}&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aasta maist on Rangnick [[Austria jalgpallikoondis]]e peatreener.

2018. aastal asutas ta Ralf Rangnicki fondi, mille eesmärk on toetada laste füüsilist ja isiksuslikku arengut.

== Viited ==
{{viited}}
{{UEFA Euro 2024 Austria koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Austria koondis}}
{{JÄRJESTA:Rangnick, Ralf}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>63b72lakbgp6tdoa5ukpkzn8lynv12u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chillwave</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718379</id>
    <revision>
      <id>7201748</id>
      <parentid>7192701</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:58:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48612" sha1="rqqb0wc8333bj607jjaxoja6hdiximu" xml:space="preserve">'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]], [[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili lihtsat ja odavat teostusviisi, mistõttu tekkis žanrisse uutest tegijatest üleküllus, mis omakorda aitas kaasa algse skeene hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud heitsid mõistele ette ka seda, et tegemist oli meediaväljaannete loodud kunstliku nimetusega. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''at. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;[[Sunflower]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;
{{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks &quot;chillwave'iks&quot;, on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}
[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsile ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijate üle arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja Carles.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (&quot;Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;pop-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:&lt;blockquote&gt;Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada &quot;chillwave&quot; muusikaks. Tundub, et &quot;chillwave'is&quot; domineerivad &quot;paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel &quot;kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud&quot;. Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks &quot;vana VHS-kasseti&quot; taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline pop&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid oma loomingus kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusi ja aegunud salvestustehnoloogiat.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;klišeelike&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändimisele, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;

Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud &quot;blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}&lt;/ref&gt; Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i nimetus sai populaarseks, sest &quot;see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamine oli haripunktis&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}&lt;/ref&gt; Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}&lt;/ref&gt;

== Populaarsuse tippaeg ==

=== &quot;Summer of Chillwave&quot; ja varajane avangard ===
[[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]]
''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; mis kulmineerus 2009. aasta albumiga &quot;Summer of Chillwave&quot;, mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente, mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt; kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}&lt;/ref&gt; Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture]]}}&lt;/ref&gt;

Greene'i lugu &quot;Feel It All Around&quot; (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja &quot;Portlandia&quot; (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot; /&gt; RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu &quot;I Want You&quot; aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on &quot;kõik, mille järgi ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}&lt;/ref&gt;

Neon Indiani debüütalbum &quot;Psychic Chasms&quot; (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis žanri iseloomustas,&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot; /&gt; eriti laulud &quot;Deadbeat Summer&quot;, &quot;Terminally Chill&quot; ja &quot;Should've Taken Acid With You&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Bundicki debüütalbum &quot;Causers of This&quot; (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki &quot;chillwave'i ristiisaks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut &quot;oluliseks ''chillwave''-dokumendiks&quot;, nimelt 2009. aasta albumit &quot;Seek Magic&quot;, mis on &quot;tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album&quot;.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

=== ''Vaporwave'' ===
''Vaporwave'' on [[elektronmuusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeene &quot;analoognostalgia&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}&lt;/ref&gt; on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikatele, helilõikude kordamisele ja muudele efektidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}&lt;/ref&gt;

Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilist poppi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}&lt;/ref&gt; Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli &quot;''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues kuulasjaskonna sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt;

== Allakäik ==
''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt; ning samal aastal sai see palju kriitikat.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot; /&gt; Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks &quot;helimaastikud&quot;, &quot;unistav&quot;, &quot;särav&quot;, &quot;päikseline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel &quot;suve&quot;. Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}&lt;/ref&gt;

''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeene lõpuks &quot;närbus ja suri&quot;. Üks peamine põhjus oli artistidest äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast ja odavast produtseerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt; Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi &quot;täiesti korraliku albumi &quot;Replicants&quot; (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}&lt;/ref&gt; Kui Bundick oletas, et žanr kaotas populaarsust, sest ''chillwave'' &quot;täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk &quot;püha kolmik&quot; oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tom Hawking ennustas, et &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

== Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt ==

=== 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism ===
{{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015&lt;ref name=&quot;Fitz2015&quot; /&gt;|width=25%}}
Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et &quot;kuna see oli nii rannakeskne muusika, siis see muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid &quot;mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne &quot;mis iganes&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger]]}}&lt;/ref&gt; Teise katse skeene ühisjooni tuvastada pakkus välja Jon Pareles The New York Timesis: &quot;Nad on sooloartistid või minimalistlikud bändid, kelle südameks on sageli [[sülearvuti]] ja nad toetuvad 1980. aastate elektropopi mälestustele, millele lisanduvad tantsumuusika taktid (ning sageli nõrgemad solistihääled). See on majanduslangusaegne muusika: väikese eelarvega ja tantsuline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=21. märts 2010 |pealkiri=Spilling Beyond a Festival's Main Courses |url=https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210223060915/https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |arhiivimisaeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=11. mail 2010 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Vulture'i Frank Guan kirjutas, et suve meenutamine ei ole &quot;kui puuduse ja kontrolli kaotamise aastaaeg, vaid suvi, mis veedetakse äärelinna vaikuses ning õitsengus, üksinda siseruumides konditsioneeriga lõõgastudes, päevasel ajal televiisorit vaadates või muusikat kuulates&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Üks nimetu Pitchforki kirjutaja arvas: &quot;Sellest muusikast pole lihtne kirjutada. Nõuab palju vaeva, et minna kaugemale kui &quot;suve heliriba&quot; ja &quot;paneb mind rannale minema&quot;. Nii suur osa sellest suvest lummatud lo-fi-muusikast on tegemist atmosfääri ja meeleoluga, mistõttu võib selle põhjalik analüüsimine tunduda veider&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2009. aasta novembris avaldas Pitchfork juhtkirja &quot;chillwave'i suvest&quot; (&quot;summer of chillwave&quot;). Beach Boysi Brian Wilson, keda oli enne võrreldud Animal Collective'iga, mainiti tolle suve ''indie''-muusika &quot;domineerivaks tegelaseks&quot;. Nimetu toimetaja vaidles, et sarnasused olid rohkem abstraktsed kui muusikalised ning Wilsoni mõju tuleb tema legendist kui &quot;emotsionaalselt haavatavast mehest, kellel oli vaimse tervise probleem, kes sai nendega toime narkootikumite abil&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Toimetaja jätkas: &quot;Suveaeg on nüüd desorientatsiooni kohta: &quot;Should Have Taken Acid With You&quot;, &quot;The Sun Was High (And So Am I)&quot;; võta [Wilsoni] muusika fantaasiamaailma  – autod, liiv, surfilauad – lisa sinna natuke melanhooliat ja veidi narkootikume ning sul on hea muusika, mida kuulata üksinda oma toas, kus su ainus seltsiline on arvuti&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Interneti muusikažanrid ja nende kehtivus ===
{{Quote box|width=25%|quote=[Chillwave] oli skeene paroodia, mis oli ühtaegu nii muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme. Veebilehed nagu Gorilla vs Bear ja Pitchfork võtsid selle mõnda aega omaks ning traditsioonilsite meediaväljaannete, näiteks The Wall Street Journal, siirates arvamusartiklites küsiti: &quot;Kas chillwave on järgmine suur muusikatrend?&quot; See ei saanudki kunagi olla tõeline trend, sest see oli läbipäistvalt kunstlikult loodud.|source=—Dave Schilling, ''[[Grantland]]'', 2015&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;/&gt;|align=left}}
''Chillwave'' oli üks esimesi žanre, mis saavutas veebis identiteedi&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ja üks viimaseid ''indie''-muusika nähtusi, mis tekkis enne [[Twitter]]i domineerimist sotsiaalmeedias.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt; Kirjaniku Garin Pirnia sõnul on see näide sellest, kuidas muusikatrende seovad omavahel pigem internetiväljaanded kui geograafiline asukoht. Pirnia kirjutas 2010. aastal (tsiteerides Palomot): &quot;Kui kunagi määrasid muusikalised liikumised linna või esinemispaiga järgi, kus bändid kogunesid, siis &quot;nüüd piisab blogijast või ajakirjanikust, kes suudab leida kolm või neli juhuslikku bändi üle riigi ning siduda nende vahel mõned ühised jooned ja nimetada seda žanriks&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] Emilie Friedlanderi kirjelduse järgi oli ''chillwave'' &quot;internetielektroonika mikrožanr (mõelge ''vaporwave'', ''[[witch house]]'', ''seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''), rääkimata selle mõjudest [2010. aastate] interneti[[Räpp|räpis]], mis jagas suures osas selle kollaažilikku ja hüperviitelise lähenemist helile&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot; /&gt;

''Chillwave'' ja teised harud nagu ''vaporwave'' said populaarseks [[YouTube|YouTube'is]], kuna neid sageli loodi irooniliste lauludena või [[Meem|meemideks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beran |eesnimi=Dale |pealkiri=It Came from Something Awful: How a Toxic Troll Army Accidentally Memed Donald Trump into Office |kuupäev=30. juuli 2019 |kirjastus=[[All Points Books]] |isbn=978-1-250-21947-3 |trükk=1 |koht=New York |lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;

Grantlandi ajakirjanik Dave Schilling väitis, et see termin loodi selleks, et näidata, &quot;kui suvalised ja tähenduseta&quot; olid olemasolevad nimetused nagu ''shoegaze'' ja ''dream pop''.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; San Francisco Bay Guardiani George Mcintire kirjeldas ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i päritolu kui &quot;blogosfääri keeristormi&quot; ja nimetas terminit &quot;odavaks, pealetükkivaks sildiks, mida kasutatakse teralise, tantsulise, lo-fi, 1980ndatest inspireeritud muusika kirjeldamiseks&quot; ning &quot;kahjuks kõigile sellega seotud bändile&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntire |eesnimi=George |kuupäev=26. veebruar 2013 |pealkiri=Just chill |väljaanne=San Francisco Bay Guardian |url=http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |url-olek=töötab |vaadatud=6. aprillil 2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130415191340/http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |arhiivimisaeg=15. aprill 2013}}&lt;/ref&gt; 2011. aastal Carles ütles, et &quot;see on naeruväärne, et mingisugune ajakirjandus seda tõsiselt võttis&quot; ning kuigi bändid, kellega ta rääkis, &quot;ärrituvad&quot; selle nimetuse pärast, &quot;mõistavad nad, et see on olnud hea asi. Aga kuidas oleks sellega, et [[iTunes]] teeb sellest ametliku žanri? See on nüüd teoreetiliselt turustatav ''indie''-heli&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

2015. aastaks oli valdav arvamus, et ''chillwave'' oli väljamõeldud mitte-žanr.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 2016. aastral kirjeldas Palomo selliseid nimetusi nagu ''chillwave'' ja ''vaporwave'' kui &quot;suvalisi&quot; ning ta &quot;ei oleks saanud olla õnnelikum&quot;, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i kirjeldus langes soosingust välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=11. aprill 2016 |pealkiri=Neon Indian's Lurid Nightlife |url=http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180124171453/http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2018 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt; Toro y Moi Chaz Bundick avaldas selle žanri kohta järgmist: &quot;Mulle meeldib, et mind sellega seostatakse. See on lahe. Paljudel artistidel pole võimalust olla osa mingist liikumisest, seega arvan, et mingil moel on mul väga hea meel, et mind peetakse selle osaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Sarnased terminid ==

=== Glo-fi ===
'''Glo-fi''' on muusikastiili termin, mida kasutati hüpnagoogilise popi ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga sünonüümina.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quietus |eesnimi=The |kuupäev=30. juuni 2010 |pealkiri=Why Glo-Fi's Future Is Not Ephemeral |url=https://thequietus.com/opinion-and-essays/black-sky-thinking/glo-fi-chillwave-washed-out-memory-tapes/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=The Quietus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=22. märts 2010 |pealkiri=SXSW: Glo-fi — Just Another Blip? |url=https://archive.nytimes.com/artsbeat.blogs.nytimes.com/2010/03/22/sxsw-glow-fi-draws-the-biggest-crowds/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=ArtsBeat}}&lt;/ref&gt; Stiili on kirjeldatud post-müra tuletisena.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Simon |kuupäev=22. jaanuar 2010 |pealkiri=The 1980s revival that lasted an entire decade |url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/jan/22/eighties-revival-decade |vaadatud=13. veebruaril 2026 |väljaanne=The Guardian |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal The Guardian avaldas muusikakriitiku Simon Reynoldsi artikli, milles ta märkis, et &quot;post-müra mikrsoskeened nagu glo-fi&quot; hoiavad elus &quot;kassettide vahetamise traditsiooni, andes välja muusikat väikeste 30 eksemplarilistes tiraažides, ning pakkides need sürreaalsetesse fotokoopia-kollaažidesse&quot;.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Samal aastal võrdsustas The Quietus glo-fi-d ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popiga.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; The New York Times võrdsustas seda terminit ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

=== Bibliograafia ===
{{Cite book|last=Trainer|first=Adam|date=2016|title=The Oxford Handbook of Music and Virtuality|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-932128-5|chapter=From Hypnagogia to Distroid: Postironic Musical Renderings of Personal Memory|orig-year=|chapter-url=https://books.google.com/books?id=C1wFCwAAQBAJ&amp;pg=PA409}}

[[Kategooria:Muusikažanrid]]
[[Kategooria:Muusikastiilid]]
[[Kategooria:2000. aastad muusikas]]</text>
      <sha1>rqqb0wc8333bj607jjaxoja6hdiximu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berit Petolai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718485</id>
    <revision>
      <id>7201569</id>
      <parentid>7190977</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T23:39:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41692-45</username>
        <id>234151</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7201569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1790" sha1="qmra6iirudb0g5nfycjgd4z8jhniq40" xml:space="preserve">'''Berit Petolai''' (sündinud [[22. märts]]il [[1985]]) on eesti kirjanik, kelle luulekogu &quot;Hele, tuisklev ja nimetu&quot; võitis 2026. aastal [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse Auhinna]]. Ta on töötanud [[Liivi Muuseum|Juhan Liivi muuseumis]] giidina&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-02-13 |pealkiri=Üminaid üle aegade ja unede. Intervjuu Berit Petolaiga |url=https://www.va.ee/uminaid-ule-aegade-ja-unede-intervjuu-berit-petolaiga/ |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Värske Rõhk |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; ning praegu töötab [[Koosa raamatukogu|Koosa külaraamatukogus]] vanemraamatukoguhoidjana&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Berit Petolai (Eesti) |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/esinejad/berit-petolai-eesti/ |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;. Tema tekste on avaldatud Loomingus, Müürilehes ja muudes väljaannetes.

== Looming ==

* Luulekogu &quot;Meoma ümisevad tuuled&quot; (2019) – [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri debüüdipreemia]] nominent
* Luuletus &quot;Tõnkadi-lõnk&quot; Loomingus (2020) – Juhan Liivi luuleauhinna laureaat&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Berit Petolai (Eesti) |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/esinejad/berit-petolai-eesti/ |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;
* Luulekogu &quot;Hele, tuisklev ja nimetu&quot; (2025) – [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse Auhinna]] laureaat&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=Naiskirjanduse auhinna pälvis Berit Petolai |url=https://www.sirp.ee/naiskirjanduse-auhinna-palvis-berit-petolai/ |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Petolai, Berit}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>qmra6iirudb0g5nfycjgd4z8jhniq40</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Claire Fraser</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718659</id>
    <revision>
      <id>7201554</id>
      <parentid>7193262</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5971" sha1="544bntim4axyqzmgflvh32fl39o0nfr" xml:space="preserve">
'''Claire Fraser''' (sündinud Beauchamp, endine Randall, ajutiselt Grey) on [[ameerika]] [[Kirjanik|kirjaniku]] [[Diana Gabaldon|Diana Gabaldoni]] ajalooliste [[Ulmeromaan|ulmeromaanide]] sarja &quot;Outlander&quot; (eesti keeles ilmunud pealkirjaga &quot;[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]&quot;) ja selle põhjal valminud telesarja väljamõeldud tegelane. Sarjas leiab aset tegevus, kus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne abielus [[Õde (tervishoid)|meditsiiniõde]] Claire külastab [[Šotimaa|Šotimaad]] ja paisatakse ootamatult aastast 1945 tagasi aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava [[Põhja-Šoti mägismaa|mägilasest]] sõdalase [[Jamie Fraser|Jamie Fraseriga]]. Nutikas, kangekaelne ja sihikindel Claire kasutab oma taiplikkust, praktilisi meditsiinioskusi ja teadmisi tulevikust, et [[18. sajand|18. sajandil]] ellu jääda.

Telesarjas &quot;Võõramaalane&quot; kehastab Claire'i [[Iirimaa|iiri]] näitleja [[Caitríona Balfe]]. Balfe võitis 2015. ja 2016. aastal parima telesarja naisnäitleja [[Saturn (auhind)|Saturni auhinna]] ning 2016. aastal [[People's Choice auhind|People's Choice auhinna]] kui fännide lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja. Ta pälvis aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 ka [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kategoorias &quot;Parim naisnäitleja draamasarjas&quot;.

== Tegelaskuju ==
Šotimaad külastades paisatakse Teise maailmasõja aegne abielus meditsiiniõde Claire Randall ajas tagasi aastast 1945. aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava mägilasest sõdalase Jamie Fraseriga.&lt;ref name=&quot;poster&quot;&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}&lt;/ref&gt; Sarja järgmistes osades pöördub Claire pärast [[Jakobiidid|jakobiitide]] lüüasaamist [[Cullodeni lahing|Cullodeni lahingus]] tagasi kaasaega, kus ta veedab 20 aastat oma endise abikaasa Frank Randalliga, saab arstiks ja [[Kirurgia|kirurgiks]] ning kasvatab enda ja Jamie tütart Briannat. Kui selgub, et Jamie elas Cullodeni lahingu üle, naaseb Claire 18. sajandi Šotimaale ja neist saab taas paar. Abielupaar seab end sisse [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas,]] kus nendega liituvad peagi tütar Brianna ja paljud šoti [[Asunik|asunikud]].

Gabaldon kavandas algselt romaani &quot;Võõramaalane&quot; [[ajalooline romaan|ajaloolise romaanina]], kuid olles Claire`i tegelaskujust paar päeva kirjutanud, mõistis ta, et naine ei käitunud üldse 18. sajandile kohaselt. Gabaldon otsustas lõpuks Claire'i kaasaegse mõttemaailmaga kaasa minna, mis andis tõuke [[Ajaränd|ajarännaku]] sissetoomiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Deluca|first=Ashleigh N.|url=https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|title=Fictional ''Outlander'' Series Has Real Links to Scotland's Newly Unearthed Neolithic Ruins|website=[[National Geographic]]|date=August 10, 2014|access-date=June 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200629012503/https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|archive-date=June 29, 2020}}&lt;/ref&gt; Claire'i kirjeldatakse tihti kangekaelse ja kärsituna, kes keeldub mugandumast 18. sajandi ühiskonnas naistele seatud ootustega. Arstiabi andmine ja oma 20. sajandi meditsiiniteadmiste rakendamine toob talle kaasa arvukalt nõidusesüüdistusi, sealhulgas [[Šotimaa nõiajaht|nõiaprotsessi.]]

== &quot;Võõramaalase&quot; romaanid ==

* &quot;Võõramaalane&quot; (''Outlander,'' orig.1991, eesti keeles 2014)
* &quot;Kiil merevaigus&quot; (''Dragonfly in Amber,'' orig. 1992, eesti keeles 2016)
* &quot;Rändaja&quot; (''Voyager,'' orig.1994, eesti keeles 2017)
* &quot;Sügistrummid&quot; (''Drums of Autumn,'' orig. 1997, eesti keeles 2019)
* &quot;Leegitsev rist&quot; (''The Fiery Cross,'' orig. 2001, eesti keeles 2021)
* &quot;Lume ja tuha hingus&quot; (''A Breath of Snow and Ashes,'' orig. 2005, eesti keeles 2024)
* &quot;An Echo in the Bone&quot; (orig. 2009, eesti keeles ilmumata)
* &quot;Written in My Own Heart`s Blood&quot; (orig. 2014, eesti keeles ilmumata)
* &quot;Go Tell the Bees That I Am Gone&quot; (orig. 2021, eesti keeles ilmumata)

== Telesarjad ==
Telekanali Starz draamasarjas &quot;Võõramaalane&quot; on Claire`i osatäitjaks iiri näitleja Caitríona Balfe.&lt;ref name=&quot;poster&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ja nominatsioonid ===
Balfe võitis 2015.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ksiazek |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-06-26 |pealkiri=Outlander's Caitriona Balfe Won a Saturn Award! {{!}} Outlander TV News |url=https://www.outlandertvnews.com/2015/06/outlanders-caitriona-balfe-won-a-saturn-award/ |vaadatud=2026-07-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=David S.|url=https://variety.com/2016/film/news/saturn-awards-winners-2016-star-wars-crimson-peak-walking-dead-hannibal-william-shatner-bruce-campbell-1201802152/|title=''The Force Awakens'' Rings Up Eight Saturn Awards|website=[[Variety]]|date=June 23, 2016|access-date=June 23, 2016}}&lt;/ref&gt; aastal parima telesarja naisnäitleja Saturni auhinna ning 2016. aastal People`s Choice auhinna lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja kategoorias.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|title=2016 People's Choice Awards: Nominees &amp; Winners|publisher=People's Choice|access-date=January 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160412114054/http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|archive-date=April 12, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta pälvis aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goldenglobes.com/person/caitriona-balfe|title=Caitríona Balfe|publisher=[[Golden Globe Awards]]|access-date=June 26, 2020}}&lt;/ref&gt; ka Kuldgloobuse nominatsiooni kategoorias &quot;Parim naisnäitleja draamasarjas&quot;.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Telesarjade tegelased]]</text>
      <sha1>544bntim4axyqzmgflvh32fl39o0nfr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Glass Animals</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718684</id>
    <revision>
      <id>7201729</id>
      <parentid>7195631</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:33:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20711" sha1="0xhk6oxs0iqe2tp8d31iufq55qo9vjv" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| pilt = Glass Animals - Brooklyn Mirage 2022 07 (cropped).jpg
| pildisuurus = 250
| pildiallkiri = Glass Animals esinemas Brooklyn Mirage 2022 augustis.
| taust = grupp_või_bänd
| alias = &quot;GA&quot;
| stiil = ''[[indie rock]]''
| tegev = 2010–
| plaadifirma = Wolf Tone, CarolineHarvest, Polydor, Republic
| url = [https://www.glassanimals.com www.glassanimals.com]
| koosseis = Dave Bayley&lt;br /&gt;Drew MacFarlane&lt;br /&gt;Edmund Irwin-Singer&lt;br /&gt;Joe Seaward
}}

'''Glass Animals''' on Inglise päritolu [[Indie rock|indie-]][[Ansambel (muusika)|rokkansambel]], mis moodustati [[Oxford|Oxfordis]] [[Inglismaa|Inglismaal]] 2010. aastal. Ansambli koosseisu kuuluvad Dave Bayley (vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, laulukirjutamine), Drew MacFarlane (kitarr, klahvpillid, taustavokaal), Edmund Irwin-Singer (bass, klahvpillid, taustavokaal) ja Joe Seaward (trummid). Praeguseks on neil ilmunud 4 täispikka albumit.

Nende esimene album ''„Zaba”'' (2014) ilmus hittsingel „Gooey”, mis tõstis ansambli ülemaailmse tuntuse poole. See sai USA-s plaatinaplaadi staatuse (certified platinum). Nende teine album „''How to Be a Human Being''” (2016) sai positiivseid arvustusi ja võitis 2018. aastal MPG kahes kategoorias: Aasta parim Suurbritannia album ja Aasta parim iseprodutseeriv artist. Album jõudis Mercury Prize'i nominentide nimekirja. Kolmas album ''„Dreamland''” (2020) jõudis [[Suurbritannia albumite edetabel]]is teisele ja USA [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis seitsmendale kohale. Ansambli viimatine ja neljas album on &quot;I Love You So F***ing Much&quot; (2024).

Ansambel on tuntud eelkõige oma suurima hittsingli &quot;Heat Waves&quot; poolest, mis läks [[TikTok|TikTokis]] [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal viraalseks. See jõudis Austraalias 2021. aasta veebruaris esikohale ja valiti 2020. aastal Triple J Hottest 100 of 200 edetabelis esikohale. 2022. aasta septembriks ületas laul Spotifys kahe miljardi kuulamise piiri&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}&lt;/ref&gt; ning jõudis ka USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis esikohale ja [[Suurbritannia singlite edetabel]]is (UK Singles Chart) viiendale kohale. 2022. aasta Brit Awardsil nomineeriti ansambel kahele Brit Awardsile. Esimeseks kategooriaks parim Briti alternatiiv-/rokiartist (Best British Alternative/Rock) ja teiseks kategooriaks parim Briti singel nimega &quot;Heat Waves&quot; (Best British Single).&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Julians|first=Joe|url=https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|title=The BRIT Awards 2022: Ceremony time, host, performers and nominations|website=[[Radio Times]]|date=20 December 2021|access-date=8 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211129185508/https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|archive-date=29 November 2021}}&lt;/ref&gt; Nad said oma esimese [[Grammy]] nominatsiooni parima uue artisti kategoorias 2022. aasta Grammy'is .

== Ajalugu ==

=== 2010–2015: ''Zaba'' ja EP-d ===
[[Fail:Glass_Animals_-_James_Lavelle's_Meltdown.jpg|pisi|Glass Animals esinemine 2014. aastal]]
Kõik ansambeli neli liiget kohtusid [[Oxford|Oxfordi]] St Edward'si koolis.&lt;ref name=&quot;OxGlass&quot;&gt;{{Cite news|last=Hughes|first=Tim|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|title=Glass raised up for sparkling glory|work=Oxford Mail|date=20 March 2014|access-date=16 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220403213533/https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|archive-date=3 April 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Hughes|first=Tom|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-tragedy-hot-new-single-tokyo-drifting/|title=Glass Animals bounce back from crash horror with hot new single Tokyo Drifting|work=[[Oxford Mail]]|date=25 November 2019|access-date=13 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094713/https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-crash-horror-hot-new-single-tokyo-drifting/|archive-date=27 December 2020}}&lt;/ref&gt; Ansambeli solist ja laulukirjutaja Dave Bayley, kes kolis isa töö tõttu noorena USA-sse jakasvas üles [[Massachusetts|Massachusettsis]] ja [[Texas|Texases]], enne kui 13-aastaselt Inglismaale naasis.&lt;ref name=&quot;OxGlass&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}&lt;/ref&gt; Ta õppis St Edward'sis muusikastipendiumiga ning tutvus Drew MacFarlane'ga, kellest sai ansambli kitarrist ja taustavokalist; neid kahte ühendas asjaolu, et nad mõlemad olid britid, kes olid oma lapsepõlve USA-s veetnud.&lt;ref name=&quot;OxGlass&quot; /&gt; Seejärel tutvustas MacFarlane Bayleyt ansambli bassistile Edmund Irwin-Singerile ja trummar Joe Seawardile.&lt;ref name=&quot;OxGlass&quot; /&gt; Nad hakkasid koos ansamblina mängima alates 2010. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bartleet|first=Larry|url=https://www.nme.com/blogs/nme-blogs/nine-things-you-should-know-about-glass-animals-4108|title=Nine Things You Should Know About Glass Animals|website=NME|date=18 August 2016|access-date=29 June 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Toufexi|first=Ioanna|url=https://www.oxfordshirelive.co.uk/whats-on/music-nightlife/glass-animals-everything-you-should-6774421|title=Glass Animals: Everything you should know about the Oxford band who topped US Billboard charts|work=Oxfordshire Live|date=9 Mar 2022|access-date=29 June 2024}}&lt;/ref&gt;

28. mail 2012 andis ansambel välja oma debüüt [[Extended play|EP]] ''&quot;Leaflings''&quot;, koos singliga &quot;Cocoa Hooves&quot;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lester|first=Paul|url=https://www.theguardian.com/music/2013/nov/07/glass-animals|title=Glass Animals (New band of the day No 1,635)|work=The Guardian|date=2013-11-07|access-date=2026-05-26|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;. EP anti välja sõltumatu plaadifirma Kaya Kaya Records alt, mis on XL Recordings'i (osa plaadifirmast Beggars Group) tütarettevõte ja jäljend.

2013. aastal andis ansambel Euroopas välja ''EP „Black Mambo / Exxus“'' ja USAs ''EP „Glass Animals“''.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|title=Black Mambo|website=Hype Machine|access-date=15 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180918012251/https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|archive-date=18 September 2018}}&lt;/ref&gt; EP „''Glass Animals“'' loomisel tegi ansambel koostööd ka Chicagost pärit hingestatud hiphop-teismelisega Jean Deaux'ga loos „Woozy“.

2014. aastal tegi ansambel oma esimese USA tuuri ja esines South by Southwest festivalil [[Austin|Austinis Texases]]. Nad siis andsid välja veel kolm singlit: &quot;Gooey&quot;, &quot;Pools&quot; ja &quot;Hazey&quot;, lisaks &quot;Holiest&quot; koos Argentina laulja-laulukirjutaja ja produtsendi Tei Shiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dunbar|first=Hawley|url=https://sidewalkhustle.com/glass-animals-holiest-feat-tei-shi/|title=Glass Animals &quot;Holiest&quot; Feat. Tei-Shi {{!}} Sidewalk Hustle|date=2014-03-28|access-date=2026-05-26|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Kõik viis singlit olid ansambli debüütalbumil &quot;''Zaba&quot;'', mis ilmus 6. juunil 2014. Ansambel esitas singlit &quot;Gooey&quot; saates ''&quot;Late Night with Seth Meyers&quot;'' 9. oktoobril 2014&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|title=Watch Glass Animals Get &quot;Gooey&quot; Again on Late Night With Seth Meyers {{!}} The Lefort Report|website=www.thelefortreport.com|date=9 October 2014|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160128095212/http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|archive-date=28 January 2016}}&lt;/ref&gt; ja &quot;''Late Show with David Letterman&quot;'' 24. veebruaril 2015&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|title=Watch Glass Animals play 'Gooey' on Letterman|website=DIY|date=26 February 2015|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160126163646/http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|archive-date=26 January 2016}}&lt;/ref&gt;. 

Tuuril anti ainuüksi 2015. aastal üle 130 kontserdi. Nende 2015. aasta oktoobrikuu USA tuur hõlmas kahte välja müüdud etendust Los Angelese The Wilternis ja välja müüdud etendusi üle Ameerika, sealhulgas T5-s New Yorgis, The Riverside'is Milwaukees ja Midland Theatre'is [[Kansas City|Kansas Citys]] .

Koos Ameerika räppari Joey Bada$$-ga loodi lugu &quot;Lose Control&quot;, mis ilmus 6. oktoobril 2015.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Roberts|first=Christopher|url=https://www.undertheradarmag.com/news/listen_glass_animals_joey_bada_-_lose_control/|title=Listen: Glass Animals &amp; Joey Bada$$ - “Lose Control”|website=Under the Radar Magazine|access-date=2026-05-26|language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 2016–2019: ''How to be a Human Being'' ===
[[Fail:Dave_Studio.jpg|pisi|Asutaja ja solist Dave Bayley 2018. aasta novembris]]
16. mail 2016 andis ansambel välja singli &quot;Life Itself&quot; oma teiselt albumilt {{'}} ''How to Be a Human Being'' &quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://consequence.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|title=Glass Animals tickle the feet with new single &quot;Life Itself&quot; — listen|date=17 May 2016|access-date=11 September 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160913133135/http://consequenceofsound.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|archive-date=13 September 2016}}&lt;/ref&gt; &quot;Life Itself&quot; jõudis ''Billboardi'' alternatiivlaulude edetabelis 14. kohale ja veetis 26 nädalat Sirius XM-i Alt-18 edetabelis, kus ta saavutas esikoha.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}&lt;/ref&gt; Laulu muusikavideo ilmus 7. juunil 2016. Ansambel lõi ka veebisaidi, mis põhineb &quot;Life Itself&quot; videos ühel tegelasel.

25. juulil ilmus albumi teine singel &quot;Youth&quot; koos muusikavideoga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}&lt;/ref&gt; Laulu kasutati ka [[EA Sports|EA Spordi]] populaarse jalgpallimängu ''FIFA 17'' lauluna. Neli päeva enne albumi ilmumist, 22. augustil, andis ansambel välja kolmanda singli &quot;Season 2 Episode 3&quot;, mis räägib tüdrukust, kes &quot;veedab kogu oma aja telekat vaadates, ringi vedeledes, mitte midagi tehes, pilves olles ja purgist majoneesi süües&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|title=Glass Animals, Human Beings: Interview &amp; Photos • Howl &amp; Echoes|work=Howl &amp; Echoes|date=26 August 2016|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118032700/http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|archive-date=18 January 2017}}&lt;/ref&gt;

Täispikk album ''„How to Be a Human Being”'' ilmus 26. augustil 2016 Euroopas läbi Wolf Tone'i ja Caroline Internationali ning Ameerika Ühendriikides läbi Harvest Recordsi alt. See oli inspireeritud Bayley tuuril kohatud võõraste lugudest, &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}&lt;/ref&gt; kusjuures iga lugu jutustab erineva loo erinevast vaatenurgast.

2018. aasta juulis sai trummar Joe Seaward [[Dublin|Dublinis]] [[Veoauto|jalgrattaga]] sõites raskelt vigastada, kus ta sai löögi veoautolt. Seawardi õnnetuse ja taastumise tõttu tühistati ansambel ülejäänud aasta tuurid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|title=Glass Animals Cancel Tour After Drummer Hit by Truck {{!}} Pitchfork|website=Pitchfork|date=13 July 2018|access-date=15 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094723/https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|archive-date=27 December 2020}}&lt;/ref&gt;

=== 2019–2024: ''Dreamland'' ===
Pärast teise albumi „''How to Be a Human Being'' “ tuuritamist andis ansambel välja kaks singlit: 14. novembril 2019 Denzel Curryga loo „Tokyo Drifting“ ja 19. veebruaril 2020 „Your Love (Déjà Vu)“ 1. mail 2020 andis ansambel välja singli nimega „Dreamland“ ja teatas samanimelise kolmanda albumi ilmumisest 10. juulil 2020.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|title=Glass Animals announce new album, share 'Dreamland'|website=[[Spin]]|date=1 May 2020|access-date=1 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094733/https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|archive-date=27 December 2020}}&lt;/ref&gt; Dreamlandi algus sai alguse trummar Joe Seawardi jalgrattaõnnetusest Dublinis. Dave Bayley veetis pikki tunde Seawardi kõrval haiglas, kes oli toibumas olnud õnnetusest, hakkas Bayley „mälestusi üles kirjutama ja uusi mälestusi otsima“. Need mälestused arenesid lõpuks nostalgilise ja väga isikliku ''Dreamlandi'' albumiks, mis on täis viiteid Dave Bayley lapsepõlvest.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}&lt;/ref&gt;

28. juunil teatas ansambel albumi ilmumise edasilükkamisest, et &quot;säilitada fookus [[Black Lives Matter]] liikumisel ja rassismi ning politsei brutaalsuse ümber toimuvatel aruteludel kogu maailmas&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Gallagher, Alex|url=https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|title=Glass Animals postpone the release of 'Dreamland'|website=[[NME]]|date=28 June 2020|access-date=30 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094626/https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|archive-date=27 December 2020}}&lt;/ref&gt; Enne kolmanda albumi ''&quot;Dreamland&quot;'' ilmumist käivitas Glass Animals avatud lähtekoodiga ansambli kodulehe, kus fännid said ligipääsu materjalidele ja alla laadida laulu heliosi, kaanepilte ja muud albumiga seotud sisu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}&lt;/ref&gt; ''&quot;Dreamland&quot;'' ilmus 7. augustil 2020 Polydor Recordsi alt. Intervjuus ''Atwood Magazine'ile'' selgitas Bayley: &quot;Ma arvan, et selle albumi eesmärk oli luua midagi, mis oleks uskumatult aus ja uskumatult meie oma.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|title=Dwelling in 'Dreamland': An Intimate Interview with Glass Animals|date=7 August 2020|access-date=22 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119232003/https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|archive-date=19 January 2021}}&lt;/ref&gt; Album jõudis Suurbritannia albumite edetabelisse teisele kohale ning laul &quot;Heat Waves&quot; lisati ''FIFA 21'' mängu.

Boonuslugu ja singel &quot;I Don't Wanna Talk (I Just Wanna Dance)&quot; lisati ''FIFA 22'' heliribale.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Arts|first=Electronic|url=https://www.ea.com/games/fifa/fifa-22/soundtrack|title=FIFA 22 Soundtrack – Track List – EA SPORTS|website=Electronic Arts Inc.|date=20 September 2021|access-date=5 July 2022}}&lt;/ref&gt; Pärast rekordilist 59-nädalast tõusu USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis oli &quot;Heat Waves&quot; 12. märtsil 2022 lõppenud nädala edetabeli tipus. 

=== 2024–praegu: ''I Love You So F***ing Much'' ===
2024. aasta veebruaris hakkasid suurlinnades ilmuma plakatid kirjaga &quot;I love you so f***ing much&quot;. Umbes samal ajal muutus Glass Animalsi veebisait ''Dreamlandi'' arvuti teemast tumedaks ekraaniks, kus otsinguriba kõrval oli delfiin, kus sai küsimusi esitada. Seejärel hakkas konto &quot;hal9000000&quot; [[SoundCloud|SoundCloudi]] postitama uue singli katkendeid, sealhulgas &quot;Fake Blood&quot; ja &quot;3am&quot;. Lõpuks, 21. märtsil, laadis Glass Animals üles video pealkirjaga &quot;Incoming&quot; sama singliga &quot;hal9000000&quot; katkenditest. 28. märtsil 2024 teatas ansambel oma singlist &quot;Creatures in Heaven&quot;. Lugu ilmus 3. aprillil 2024 koos albumi pealkirja ja ilmumiskuupäevaga. 4. aprillil kuulutati välja &quot;Tour of Earth 2024&quot;, mille raames toimub 42 kontserti Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning täiendavaid kontserte Austraalias ja Uus-Meremaal. Mais hakkas Glass Animals tutvustama albumi teist lugu &quot;A Tear In Space (Airlock)&quot;. Introt tutvustati esmakordselt pop-up kontserdil Pappy &amp; Harriet's Pioneertownis Californias 11. aprillil 2024 ja seda esitati täies mahus lisakontserdil Liberty Hallis Sydneys 9. mail. Laul ja sellele lisatud muusikavideo ilmusid 7. juunil''. &quot;I Love You So F***ing Much&quot;'' ilmus 19. juulil 2024, pälvides kriitikutelt vastakaid arvustusi.

Ansambel andis singli &quot;Vampire Bat&quot; välja 8. augustil 2025.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/chart-news/new-music-friday-songs-singles-albums-august-6-2025/|title=New Music Friday: Ed Sheeran, Craig David, Rita Ora, Ethel Cain and more|website=Official Charts|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carter|first=Daisy|url=https://diymag.com/news/glass-animals-vampire-bat|title=Glass Animals drop fruity new track ‘Vampire Bat’|website=DIY Magazine|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}&lt;/ref&gt;

== Ansambli liikmed ==
* Dave Bayley – vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, tamburiin, laulukirjutamine &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.vice.com/en/article/glass-animals-and-the-art-of-being-human/|title=Glass Animals and the Art of Being HumanII|website=Noisey|date=26 August 2016|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170821125938/https://noisey.vice.com/en_ca/article/8gqzjb/glass-animals-and-the-art-of-being-human|archive-date=21 August 2017}}&lt;/ref&gt;
* Drew MacFarlane – kitarr, klahvpillid, taustavokaal &lt;ref name=&quot;usatoday.com&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|title=On the Verge: Glass Animals' 'Gooey' groovesII|website=USA Today|date=1 March 2015|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094716/https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|archive-date=27 December 2020}}&lt;/ref&gt;
* Edmund Irwin-Singer – basskitarr, klahvpillid, taustavokaal &lt;ref name=&quot;usatoday.com&quot; /&gt;
* Joe Seaward – trummid &lt;ref name=&quot;usatoday.com&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Inglismaa ansamblid]]</text>
      <sha1>0xhk6oxs0iqe2tp8d31iufq55qo9vjv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putney tõukaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718742</id>
    <revision>
      <id>7201483</id>
      <parentid>7200755</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:48:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7201483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12783" sha1="eous5xikkh5btl51o64at1kddm1zvnc" xml:space="preserve">
 

'''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses.

== Vahejuhtum ==
[[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]]
5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Evans&quot;&gt;{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}&lt;/ref&gt; Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Tervisejooksja ei peatunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}&lt;/ref&gt; 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Meediakajastus ===
Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;baxter&quot; /&gt; Jooksja sai meedias tuntuks kui &quot;Putney tõukaja&quot;. Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.&lt;ref name=&quot;baxter&quot;&gt;{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}&lt;/ref&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud &quot;kogu rahva vihaobjekt&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi &quot;Once Upon a Bridge&quot;. See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.&lt;ref name=&quot;Meany&quot;&gt;{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Thorpe&quot;&gt;{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Kriminaalmenetlus ==
Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;suspect&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.&lt;ref name=&quot;lusher&quot;&gt;{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}&lt;/ref&gt; Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.&lt;ref name=&quot;lusher&quot; /&gt;

Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;suspect&quot; /&gt; Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;&lt;/ref&gt; teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.&lt;ref name=&quot;suspect&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}&lt;/ref&gt;

15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,&lt;ref name=&quot;Evans&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;&lt;/ref&gt; üheksa aastat pärast juhtunut.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Montgomery&quot;&gt;{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20260616080636/https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|archive-date=2026-06-16|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}&lt;/ref&gt; Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,&lt;ref name=&quot;Evans&quot; /&gt; mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]&lt;ref name=&quot;Montgomery&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|30em}}

[[Kategooria:Kuriteod]]</text>
      <sha1>eous5xikkh5btl51o64at1kddm1zvnc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201563</id>
      <parentid>7201483</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:29:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12798" sha1="2n6fg8sj681oy5irs6vqb84phrcswvr" xml:space="preserve">'''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni politsei ([[Metropolitan Police]]) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses.

== Vahejuhtum ==
[[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]]
5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Evans&quot;&gt;{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}&lt;/ref&gt; Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Tervisejooksja ei peatunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}&lt;/ref&gt; 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Meediakajastus ===
Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;baxter&quot; /&gt; Jooksja sai meedias tuntuks kui &quot;Putney tõukaja&quot;. Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.&lt;ref name=&quot;baxter&quot;&gt;{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}&lt;/ref&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud &quot;kogu rahva vihaobjekt&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi &quot;Once Upon a Bridge&quot;. See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.&lt;ref name=&quot;Meany&quot;&gt;{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Thorpe&quot;&gt;{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Kriminaalmenetlus ==
Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;suspect&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}&lt;/ref&gt; Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].&lt;ref name=&quot;bbc2017&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.&lt;ref name=&quot;lusher&quot;&gt;{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}&lt;/ref&gt; Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.&lt;ref name=&quot;lusher&quot; /&gt;

Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese&lt;ref name=&quot;bbc2026&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;suspect&quot; /&gt; Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;&lt;/ref&gt; teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.&lt;ref name=&quot;suspect&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}&lt;/ref&gt;

15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,&lt;ref name=&quot;Evans&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Sky&quot;&gt;&lt;/ref&gt; üheksa aastat pärast juhtunut.&lt;ref name=&quot;Weaver&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Montgomery&quot;&gt;{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20260616080636/https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|archive-date=2026-06-16|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}&lt;/ref&gt; Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,&lt;ref name=&quot;Evans&quot; /&gt; mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]&lt;ref name=&quot;Montgomery&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|30em}}

[[Kategooria:Kuriteod]]
[[Kategooria:2017]]</text>
      <sha1>2n6fg8sj681oy5irs6vqb84phrcswvr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Närvisüsteemi areng</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718818</id>
    <revision>
      <id>7201704</id>
      <parentid>7201304</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T09:43:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7201704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="131829" sha1="tjlvyge8yoisdqxu8rzf3tuhoi8limg" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

=== Neuraalne induktsioon ===
{{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon ===
{{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:
* [[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
* [[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:
* [[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
* [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
* muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
* rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

* [[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
* [[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

* [[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
* geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
* üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
* molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari===
{{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

* [[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
* [[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
* [[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
* [[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

* [[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
* kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
* [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
* [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
* [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
* [[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
* [[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

* näokolju luud ja kõhred;
* hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
* naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
* südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
* osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

* [[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
* [[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
* [[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
* [[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
* [[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse.
&lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;


===Kraniaalsed plakoodid===
{{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

* [[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
* [[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
* [[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
* [[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
* [[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt;
Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng===
{{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

* [[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
* [[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
* mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

* [[prosentsefalon]] ehk eesaju;
* [[mesentsefalon]] ehk keskaju;
* [[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

* [[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
* [[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

* [[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
* [[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud.
&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

* [[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb:

* [[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus.
&lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad:

* [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]];
* neuronid;
* [[astrotsüüt|astrotsüüdid]];
* [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:

* geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
* [[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
* üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
* organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:

* [[neuroepiteelirakk]];
* [[radiaalgliia]] rakk;
* [[neuraalne eellasrakk]];
* ebaküps neuron;
* küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:

* [[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
* [[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
* [[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
* [[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid.
&lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

* toodab uusi neuroneid;
* juhib neuronite migratsiooni;
* sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
* osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

* Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
* üksikraku RNA sekveneerimist;
* epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
* inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist.
&lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

* [[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
* [[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

* [[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
* rakuväline maatriks;
* [[kemokiinid]];
* kasvufaktorid;
* tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

* märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
* [[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
* geneetilisi hiirmudeleid;
* patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]).
&lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

* neuronite tootmist;
* neuronite migratsiooni;
* kihtide moodustumist;
* sünaptiliste ühenduste kujunemist;
* närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

* immunohistokeemia;
* geeniekspressiooni kaardistamine;
* üksikraku sekveneerimine;
* magnetresonantstomograafia;
* difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi.
&lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

* [[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
* [[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
* [[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
* [[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;


=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

* '''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
* '''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri  osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud tevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid jabpärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine  enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul  närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:
* [[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
* [[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
* [[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
* [[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:
* [[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
* [[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
* dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
* [[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
* närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime===
{{Vaata|Neuroregeneratsioon}}
[[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust . See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

* kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
* Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
* Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
* aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
* taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] ksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

* [[Nogo]] valgud;
* [[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
* [[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
* rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust javähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

* loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
* geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
* immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
* mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
* elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
* geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks jamolekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

* neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
* vere biomarkerite analüüsiga;
* kognitiivsete testidega;
* loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

* [[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
* antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
* ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

* [[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
* [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
* [[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
* hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
* kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng===
{{Vaata|Lapseea stress}}
Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort,
[[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja
[[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

* neurogeneesi muutused;
* sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
* sünapside kärpimise muutused;
* [[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
* [[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad . Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendades mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

* epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
* biomarkerite analüüse;
* loomkatseid;
* neurokuvamist;
* molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid,
[[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine==
{{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

* [[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
* [[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
* [[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
* [[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

* [[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
* [[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
* [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
* [[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
* [[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

* [[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
* [[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
* [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
* [[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
* [[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

* [[transkriptoomika]]t;
* [[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
* [[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
* [[epigeneetika]] meetodeid;
* proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Neuraalse arengu molekulaarsed mehhanismid ja uurimismeetodid===

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]e lähenemisviise. Kuna inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida, põhineb paljude arengumehhanismide mõistmine loommudelite ja inimese rakumudelite võrdleval uurimisel.

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust on eriti põhjalikult uuritud [[kannuskonn]]a (''Xenopus'') embrüote abil. Nende uuringute põhjal kujunes niinimetatud „vaikimisi mudel“ (''default model''), mille kohaselt on ektodermi algne arenguline saatus neuraalne ning [[BMP signaalirada|BMP-signalisatsioon]] suunab ektodermi pigem [[pinnaektoderm]]i saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma ulatuslike rakkudevaheliste kontaktide ja mesodermaalse mõjuta, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui rakkudevahelised kontaktid säilivad, suunavad signaalid neid aga marrasknaha rakkude eellasteks. See näitas, et ilma neuraalset saatust pärssiva signaalita võib ektodermi arengusuund olla neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP-signaalraja inhibiitoreid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]). Need valgud difundeeruvad nende kohal paiknevasse ektodermi ja pärsivad [[BMP4]] ning teiste BMP-valkude toimet. Selle tulemusena omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ning moodustavad neuroektodermi ja neuraalplaadi.

Hilisemad uuringud eri organismidega on näidanud, et see mudel ei kirjelda kõigi selgroogsete arengut täielikult. Näiteks kana embrüotes ei ole ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga neuraalse koe moodustumiseks piisav. Varasema ja BMP-pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik ka [[FGF-signaalimine|FGF-signaalirada]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

Ka [[imetajad|imetajate]], sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] uuringud toetavad üldjoontes BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises. Samal ajal on näidatud, et ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

Inimese neuraalse arengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks embrüoloogilistele meetoditele ka [[pluripotentsed tüvirakud|pluripotentsete tüvirakkude]] süsteeme ja [[aju organoid]]e. Need mudelid võimaldavad uurida inimese närvirakkude diferentseerumist, geeniekspressiooni ja arengulisi haigusmehhanisme olukorras, mida otseste embrüouuringutega uurida ei saa.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

* peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
* hall- ja valgeaine arengust;
* kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
* närvikiudude ühenduste kujunemisest;
* geeniekspressiooni muutustest;
* funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

* [[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
* rakkudevahelised vastasmõjud;
* mehaanilised jõud;
* koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
* elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

* [[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
* [[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
* [[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

* suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
* geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
* kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
* hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
* noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

# varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
# hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
# hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

* erinevaid neuronitüüpe;
* gliiarakkude alatüüpe;
* neuraalseid eellasrakke;
* arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

* neuronite sünnist;
* rakkude migratsioonist;
* ajukoore kihilisuse kujunemisest;
* närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

* [[neuraaltoru defekt]]id;
* [[autismispektri häire]]d;
* [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
* [[epilepsia]];
* [[intellektipuue]];
* neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

* [[sünaptogenees]];
* [[sünapside kärpimine]];
* [[müelinisatsioon]];
* närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
* kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

* tegevuste planeerimine;
* otsuste tegemine;
* impulsside kontroll;
* sotsiaalse käitumise reguleerimine;
* abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

* närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
* sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
* hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

* [[neurogenees]]i;
* sünapside moodustumist;
* sünaptilist plastilisust;
* retseptorite ümberkujundamist;
* stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

* [[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
* muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
* valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

* sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
* sünapside kärpimine;
* müelinisatsiooni jätkumine;
* erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.


==Vaata ka==
*[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]''
*[[Närvisüsteemi arenguhäired]]
*[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]]
*[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]]
*[[Perinataalne psühholoogia]]
*[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]
* Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
* Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
* Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0.
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4.
*Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>tjlvyge8yoisdqxu8rzf3tuhoi8limg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201716</id>
      <parentid>7201704</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:13:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7201716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="125001" sha1="5d5xvufuild1oye2vio3ydoej5ov5s5" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

=== Neuraalne induktsioon === {{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon === {{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:

[[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
[[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:

[[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
[[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

[[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
[[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari=== {{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

[[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
[[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
[[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
[[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

[[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
[[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
[[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
[[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

näokolju luud ja kõhred;
hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

[[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
[[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
[[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
[[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse. &lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;

===Kraniaalsed plakoodid=== {{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

[[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
[[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
[[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
[[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
[[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt; Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng=== {{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

[[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
[[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

[[prosentsefalon]] ehk eesaju;
[[mesentsefalon]] ehk keskaju;
[[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

[[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
[[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

[[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
[[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud. &lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

[[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb:

[[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus. &lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad:

[[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]];
neuronid;
[[astrotsüüt|astrotsüüdid]];
[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:

geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
[[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:

[[neuroepiteelirakk]];
[[radiaalgliia]] rakk;
[[neuraalne eellasrakk]];
ebaküps neuron;
küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:

[[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
[[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
[[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
[[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid. &lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

toodab uusi neuroneid;
juhib neuronite migratsiooni;
sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
üksikraku RNA sekveneerimist;
epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist. &lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

[[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
[[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

[[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
rakuväline maatriks;
[[kemokiinid]];
kasvufaktorid;
tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
geneetilisi hiirmudeleid;
patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]). &lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

neuronite tootmist;
neuronite migratsiooni;
kihtide moodustumist;
sünaptiliste ühenduste kujunemist;
närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

immunohistokeemia;
geeniekspressiooni kaardistamine;
üksikraku sekveneerimine;
magnetresonantstomograafia;
difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi. &lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

[[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
[[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
[[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
[[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;

=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

'''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
'''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud teevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid ja pärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

[[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
[[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
[[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:

[[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
[[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
[[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon}} [[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust. See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] aksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

[[Nogo]] valgud;
[[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
[[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust ja vähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks ja molekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
vere biomarkerite analüüsiga;
kognitiivsete testidega;
loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

[[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng=== {{Vaata|Lapseea stress}} Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort, [[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja [[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

neurogeneesi muutused;
sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
sünapside kärpimise muutused;
[[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
[[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad. Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendab mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
biomarkerite analüüse;
loomkatseid;
neurokuvamist;
molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid, [[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine== {{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

[[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
[[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
[[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
[[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

[[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
[[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

[[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
[[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

[[transkriptoomika]]t;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
[[epigeneetika]] meetodeid;
proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
hall- ja valgeaine arengust;
kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
närvikiudude ühenduste kujunemisest;
geeniekspressiooni muutustest;
funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

[[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
rakkudevahelised vastasmõjud;
mehaanilised jõud;
koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

[[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
[[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
[[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

erinevaid neuronitüüpe;
gliiarakkude alatüüpe;
neuraalseid eellasrakke;
arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

neuronite sünnist;
rakkude migratsioonist;
ajukoore kihilisuse kujunemisest;
närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

[[neuraaltoru defekt]]id;
[[autismispektri häire]]d;
[[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
[[epilepsia]];
[[intellektipuue]];
neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

[[sünaptogenees]];
[[sünapside kärpimine]];
[[müelinisatsioon]];
närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

tegevuste planeerimine;
otsuste tegemine;
impulsside kontroll;
sotsiaalse käitumise reguleerimine;
abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

[[neurogenees]]i;
sünapside moodustumist;
sünaptilist plastilisust;
retseptorite ümberkujundamist;
stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

[[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
sünapside kärpimine;
müelinisatsiooni jätkumine;
erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.

==Vaata ka== *[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]'' *[[Närvisüsteemi arenguhäired]] *[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]] *[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]] *[[Perinataalne psühholoogia]] *[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited== {{viited}}

==Kirjandus== *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]

Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>5d5xvufuild1oye2vio3ydoej5ov5s5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201719</id>
      <parentid>7201716</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:21:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul */</comment>
      <origin>7201719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="125011" sha1="e54oj53y65weidalbdev90ad5xiyiot" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

=== Neuraalne induktsioon === {{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon === {{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:

[[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
[[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:

[[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
[[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

[[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
[[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari=== {{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

[[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
[[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
[[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
[[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

[[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
[[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
[[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
[[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

näokolju luud ja kõhred;
hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

[[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
[[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
[[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
[[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse. &lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;

===Kraniaalsed plakoodid=== {{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

[[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
[[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
[[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
[[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
[[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt; Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng=== {{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

[[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
[[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

[[prosentsefalon]] ehk eesaju;
[[mesentsefalon]] ehk keskaju;
[[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

[[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
[[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

[[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
[[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud. &lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

[[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb:

[[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus. &lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad:

[[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]];
neuronid;
[[astrotsüüt|astrotsüüdid]];
[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:

geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
[[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:

[[neuroepiteelirakk]];
[[radiaalgliia]] rakk;
[[neuraalne eellasrakk]];
ebaküps neuron;
küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:

[[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
[[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
[[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
[[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid. &lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

toodab uusi neuroneid;
juhib neuronite migratsiooni;
sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
üksikraku RNA sekveneerimist;
epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist. &lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

[[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
[[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

[[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
rakuväline maatriks;
[[kemokiinid]];
kasvufaktorid;
tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
geneetilisi hiirmudeleid;
patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]). &lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

neuronite tootmist;
neuronite migratsiooni;
kihtide moodustumist;
sünaptiliste ühenduste kujunemist;
närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

immunohistokeemia;
geeniekspressiooni kaardistamine;
üksikraku sekveneerimine;
magnetresonantstomograafia;
difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi. &lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

[[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
[[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
[[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
[[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;

=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

'''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
'''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud teevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid ja pärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

[[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
[[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
[[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:

[[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
[[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
[[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon}} [[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust. See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] aksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

[[Nogo]] valgud;
[[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
[[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust ja vähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks ja molekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
vere biomarkerite analüüsiga;
kognitiivsete testidega;
loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

[[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng=== {{Vaata|Lapseea stress}} Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort, [[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja [[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

neurogeneesi muutused;
sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
sünapside kärpimise muutused;
[[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
[[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad. Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendab mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
biomarkerite analüüse;
loomkatseid;
neurokuvamist;
molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid, [[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine== {{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

[[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
[[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
[[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
[[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

[[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
[[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

[[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
[[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

[[transkriptoomika]]t;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
[[epigeneetika]] meetodeid;
proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
hall- ja valgeaine arengust;
kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
närvikiudude ühenduste kujunemisest;
geeniekspressiooni muutustest;
funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

[[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
rakkudevahelised vastasmõjud;
mehaanilised jõud;
koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

[[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
[[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
[[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

erinevaid neuronitüüpe;
gliiarakkude alatüüpe;
neuraalseid eellasrakke;
arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

neuronite sünnist;
rakkude migratsioonist;
ajukoore kihilisuse kujunemisest;
närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

[[neuraaltoru defekt]]id;
[[autismispektri häire]]d;
[[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
[[epilepsia]];
[[intellektipuue]];
neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

[[sünaptogenees]];
[[sünapside kärpimine]];
[[müelinisatsioon]];
närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

tegevuste planeerimine;
otsuste tegemine;
impulsside kontroll;
sotsiaalse käitumise reguleerimine;
abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

[[neurogenees]]i;
sünapside moodustumist;
sünaptilist plastilisust;
retseptorite ümberkujundamist;
stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

[[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
sünapside kärpimine;
müelinisatsiooni jätkumine;
erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.

==Vaata ka== 
*[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]'' 
*[[Närvisüsteemi arenguhäired]] 
*[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]] 
*[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]] 
*[[Perinataalne psühholoogia]] 
*[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]
*Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
*Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
*Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. 
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>e54oj53y65weidalbdev90ad5xiyiot</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201741</id>
      <parentid>7201719</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:51:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7201741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="127778" sha1="fs58n9t4w97013tmo22i739lgnyoxzm" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

=== Neuraalne induktsioon === {{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon === {{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:

[[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
[[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:

[[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
[[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

[[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
[[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari=== {{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

[[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
[[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
[[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
[[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

[[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
[[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
[[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
[[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

näokolju luud ja kõhred;
hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

[[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
[[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
[[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
[[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse. &lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;

===Kraniaalsed plakoodid=== {{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

[[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
[[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
[[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
[[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
[[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt; Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng=== {{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

[[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
[[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

[[prosentsefalon]] ehk eesaju;
[[mesentsefalon]] ehk keskaju;
[[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

[[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
[[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

[[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
[[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud. &lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

[[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb
[[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus. &lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad 
[[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]], 
neuronid,
[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja
[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:
*geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
[[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
*üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
*organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:
*[[neuroepiteelirakk]];
*[[radiaalgliia]] rakk;
*[[neuraalne eellasrakk]];
*ebaküps neuron;
*küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:
*[[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
*[[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
*[[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
*twere [[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid. &lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

toodab uusi neuroneid;
juhib neuronite migratsiooni;
sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
üksikraku RNA sekveneerimist;
epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist. &lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

[[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
[[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

[[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
rakuväline maatriks;
[[kemokiinid]];
kasvufaktorid;
tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
geneetilisi hiirmudeleid;
patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]). &lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

neuronite tootmist;
neuronite migratsiooni;
kihtide moodustumist;
sünaptiliste ühenduste kujunemist;
närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

immunohistokeemia;
geeniekspressiooni kaardistamine;
üksikraku sekveneerimine;
magnetresonantstomograafia;
difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi. &lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

[[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
[[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
[[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
[[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;

=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

'''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
'''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud teevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid ja pärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

[[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
[[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
[[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:

[[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
[[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
[[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon}} [[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust. See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] aksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

[[Nogo]] valgud;
[[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
[[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust ja vähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks ja molekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
vere biomarkerite analüüsiga;
kognitiivsete testidega;
loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

[[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng=== {{Vaata|Lapseea stress}} Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort, [[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja [[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

neurogeneesi muutused;
sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
sünapside kärpimise muutused;
[[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
[[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad. Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendab mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
biomarkerite analüüse;
loomkatseid;
neurokuvamist;
molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid, [[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine== {{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

[[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
[[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
[[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
[[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

[[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
[[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

[[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
[[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

[[transkriptoomika]]t;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
[[epigeneetika]] meetodeid;
proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
hall- ja valgeaine arengust;
kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
närvikiudude ühenduste kujunemisest;
geeniekspressiooni muutustest;
funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

[[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
rakkudevahelised vastasmõjud;
mehaanilised jõud;
koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

[[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
[[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
[[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

erinevaid neuronitüüpe;
gliiarakkude alatüüpe;
neuraalseid eellasrakke;
arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

neuronite sünnist;
rakkude migratsioonist;
ajukoore kihilisuse kujunemisest;
närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

[[neuraaltoru defekt]]id;
[[autismispektri häire]]d;
[[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
[[epilepsia]];
[[intellektipuue]];
neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

[[sünaptogenees]];
[[sünapside kärpimine]];
[[müelinisatsioon]];
närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

tegevuste planeerimine;
otsuste tegemine;
impulsside kontroll;
sotsiaalse käitumise reguleerimine;
abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

[[neurogenees]]i;
sünapside moodustumist;
sünaptilist plastilisust;
retseptorite ümberkujundamist;
stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

[[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
sünapside kärpimine;
müelinisatsiooni jätkumine;
erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.

== Närvisüsteemi areng eri loomarühmades ja evolutsioon ==

Närvisüsteemi areng on loomariigis mitmekesiselt korraldunud ning sõltub suuresti loomarühma ehitusest ja evolutsioonilisest ajaloost. Kuigi paljudel loomadel põhinevad närvisüsteemi kujunemise põhimõtted ühisel evolutsioonilisel alusel, erinevad närvisüsteemi arenguteed oluliselt näiteks [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vahel.

=== Närvisüsteemi areng selgrootutel ===

[[Ainuõõssed|Ainuõõssete]] [[hajus närvivõrk|hajusa närvivõrgu]] areng põhineb närvirakkude diferentseerumisel embrüonaalsetest eellasrakkudest, kuid ei hõlma selgroogsetele iseloomulikku neuraaltoru moodustumist.

[[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] närvisüsteemi arenguga kaasneb närvirakkude koondumine närvikeskustesse ning sageli eesmise närvikeskuse kujunemine. Kuigi eri loomarühmad kasutavad erinevaid arengumehhanisme, on paljud närvisüsteemi põhikomponendid, näiteks närvirakkude diferentseerumine, aksonite kasv ja sünaptiliste ühenduste teke, evolutsiooniliselt hästi säilinud.

[[Lülijalgne|Lülijalgsetel]] kujuneb närvisüsteem [[kõhtmine närvikett|kõhtmise närviketi]] põhimõttel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvisüsteemi eellasrakud [[ektoderm]]ist ja närvikeskused organiseeruvad segmentaalselt. [[Putukad|Putukate]], eriti [[harilik äädikakärbes|äädikakärbse]]  arengut on kasutatud ühe olulisema mudelina närvisüsteemi arengut reguleerivate geenide uurimisel.

=== Närvisüsteemi areng selgroogsetel ===

Selgroogsetel on närvisüsteemi areng tugevalt seotud [[neuraalplaat|neuraalplaadi]], [[neuraaltoru]] ja [[neuraalhari|neuraalharja]] kujunemisega. Need struktuurid moodustavad [[kõhrkalad]]est kuni imetajateni suuresti säilinud arengulise aluse.

Selgroogsete närvisüsteemi iseloomustab eriti ulatuslik [[kesknärvisüsteem]]i areng, sealhulgas peaaju piirkondade spetsialiseerumine, [[ajukoor]]e kujunemine ja keerukate närvivõrgustike teke. 

=== Närvisüsteemi arengu evolutsioonilised alused ===

Närvisüsteemi arengut reguleerivad paljud geenid ja signaalirajad on väga vanad ja nende põhikomponendid pärinevad tõenäoliselt loomade varasest evolutsioonist. Näiteks [[Hox-geen]]id ning [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[BMP signaalirada|BMP]]- ja [[FGF-signaalirada|FGF]]-signaalirajad osalevad eri loomarühmades keha telgede ja kudede arengul.

Närvisüsteemi keerukuse suurenemine evolutsiooni käigus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid sageli olemasolevate arenguprogrammide muutunud kasutusest. 

Evolutsioonilised muutused närvisüsteemi ehituses saavad toimuda ainult nende arengumehhanismide kaudu, mis kujundavad organismi embrüonaalset ja hilisemat arengut.

==Vaata ka== 
*[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]'' 
*[[Närvisüsteemi arenguhäired]] 
*[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]] 
*[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]] 
*[[Perinataalne psühholoogia]] 
*[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]
*Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
*Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
*Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. 
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>fs58n9t4w97013tmo22i739lgnyoxzm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201742</id>
      <parentid>7201741</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:52:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng */</comment>
      <origin>7201742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="127776" sha1="ln1lwmzdr6x625ukdc20vyge94mob4j" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

===Neuraalne induktsioon=== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon === {{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:

[[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
[[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:

[[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
[[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

[[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
[[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari=== {{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

[[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
[[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
[[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
[[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

[[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
[[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
[[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
[[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

näokolju luud ja kõhred;
hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

[[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
[[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
[[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
[[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse. &lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;

===Kraniaalsed plakoodid=== {{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

[[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
[[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
[[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
[[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
[[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt; Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng=== {{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

[[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
[[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

[[prosentsefalon]] ehk eesaju;
[[mesentsefalon]] ehk keskaju;
[[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

[[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
[[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

[[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
[[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud. &lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

[[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb
[[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus. &lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad 
[[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]], 
neuronid,
[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja
[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:
*geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
[[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
*üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
*organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:
*[[neuroepiteelirakk]];
*[[radiaalgliia]] rakk;
*[[neuraalne eellasrakk]];
*ebaküps neuron;
*küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:
*[[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
*[[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
*[[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
*twere [[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid. &lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

toodab uusi neuroneid;
juhib neuronite migratsiooni;
sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
üksikraku RNA sekveneerimist;
epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist. &lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

[[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
[[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

[[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
rakuväline maatriks;
[[kemokiinid]];
kasvufaktorid;
tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
geneetilisi hiirmudeleid;
patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]). &lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

neuronite tootmist;
neuronite migratsiooni;
kihtide moodustumist;
sünaptiliste ühenduste kujunemist;
närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

immunohistokeemia;
geeniekspressiooni kaardistamine;
üksikraku sekveneerimine;
magnetresonantstomograafia;
difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi. &lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

[[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
[[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
[[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
[[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;

=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

'''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
'''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud teevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid ja pärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

[[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
[[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
[[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:

[[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
[[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
[[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon}} [[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust. See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] aksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

[[Nogo]] valgud;
[[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
[[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust ja vähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks ja molekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
vere biomarkerite analüüsiga;
kognitiivsete testidega;
loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

[[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng=== {{Vaata|Lapseea stress}} Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort, [[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja [[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

neurogeneesi muutused;
sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
sünapside kärpimise muutused;
[[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
[[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad. Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendab mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
biomarkerite analüüse;
loomkatseid;
neurokuvamist;
molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid, [[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine== {{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

[[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
[[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
[[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
[[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

[[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
[[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

[[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
[[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

[[transkriptoomika]]t;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
[[epigeneetika]] meetodeid;
proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
hall- ja valgeaine arengust;
kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
närvikiudude ühenduste kujunemisest;
geeniekspressiooni muutustest;
funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

[[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
rakkudevahelised vastasmõjud;
mehaanilised jõud;
koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

[[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
[[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
[[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

erinevaid neuronitüüpe;
gliiarakkude alatüüpe;
neuraalseid eellasrakke;
arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

neuronite sünnist;
rakkude migratsioonist;
ajukoore kihilisuse kujunemisest;
närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

[[neuraaltoru defekt]]id;
[[autismispektri häire]]d;
[[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
[[epilepsia]];
[[intellektipuue]];
neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

[[sünaptogenees]];
[[sünapside kärpimine]];
[[müelinisatsioon]];
närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

tegevuste planeerimine;
otsuste tegemine;
impulsside kontroll;
sotsiaalse käitumise reguleerimine;
abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

[[neurogenees]]i;
sünapside moodustumist;
sünaptilist plastilisust;
retseptorite ümberkujundamist;
stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

[[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
sünapside kärpimine;
müelinisatsiooni jätkumine;
erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.

== Närvisüsteemi areng eri loomarühmades ja evolutsioon ==

Närvisüsteemi areng on loomariigis mitmekesiselt korraldunud ning sõltub suuresti loomarühma ehitusest ja evolutsioonilisest ajaloost. Kuigi paljudel loomadel põhinevad närvisüsteemi kujunemise põhimõtted ühisel evolutsioonilisel alusel, erinevad närvisüsteemi arenguteed oluliselt näiteks [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vahel.

=== Närvisüsteemi areng selgrootutel ===

[[Ainuõõssed|Ainuõõssete]] [[hajus närvivõrk|hajusa närvivõrgu]] areng põhineb närvirakkude diferentseerumisel embrüonaalsetest eellasrakkudest, kuid ei hõlma selgroogsetele iseloomulikku neuraaltoru moodustumist.

[[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] närvisüsteemi arenguga kaasneb närvirakkude koondumine närvikeskustesse ning sageli eesmise närvikeskuse kujunemine. Kuigi eri loomarühmad kasutavad erinevaid arengumehhanisme, on paljud närvisüsteemi põhikomponendid, näiteks närvirakkude diferentseerumine, aksonite kasv ja sünaptiliste ühenduste teke, evolutsiooniliselt hästi säilinud.

[[Lülijalgne|Lülijalgsetel]] kujuneb närvisüsteem [[kõhtmine närvikett|kõhtmise närviketi]] põhimõttel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvisüsteemi eellasrakud [[ektoderm]]ist ja närvikeskused organiseeruvad segmentaalselt. [[Putukad|Putukate]], eriti [[harilik äädikakärbes|äädikakärbse]]  arengut on kasutatud ühe olulisema mudelina närvisüsteemi arengut reguleerivate geenide uurimisel.

=== Närvisüsteemi areng selgroogsetel ===

Selgroogsetel on närvisüsteemi areng tugevalt seotud [[neuraalplaat|neuraalplaadi]], [[neuraaltoru]] ja [[neuraalhari|neuraalharja]] kujunemisega. Need struktuurid moodustavad [[kõhrkalad]]est kuni imetajateni suuresti säilinud arengulise aluse.

Selgroogsete närvisüsteemi iseloomustab eriti ulatuslik [[kesknärvisüsteem]]i areng, sealhulgas peaaju piirkondade spetsialiseerumine, [[ajukoor]]e kujunemine ja keerukate närvivõrgustike teke. 

=== Närvisüsteemi arengu evolutsioonilised alused ===

Närvisüsteemi arengut reguleerivad paljud geenid ja signaalirajad on väga vanad ja nende põhikomponendid pärinevad tõenäoliselt loomade varasest evolutsioonist. Näiteks [[Hox-geen]]id ning [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[BMP signaalirada|BMP]]- ja [[FGF-signaalirada|FGF]]-signaalirajad osalevad eri loomarühmades keha telgede ja kudede arengul.

Närvisüsteemi keerukuse suurenemine evolutsiooni käigus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid sageli olemasolevate arenguprogrammide muutunud kasutusest. 

Evolutsioonilised muutused närvisüsteemi ehituses saavad toimuda ainult nende arengumehhanismide kaudu, mis kujundavad organismi embrüonaalset ja hilisemat arengut.

==Vaata ka== 
*[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]'' 
*[[Närvisüsteemi arenguhäired]] 
*[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]] 
*[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]] 
*[[Perinataalne psühholoogia]] 
*[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]
*Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
*Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
*Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. 
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>ln1lwmzdr6x625ukdc20vyge94mob4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201745</id>
      <parentid>7201742</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:54:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel */</comment>
      <origin>7201745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="127780" sha1="h5d58js6hsd2k07c54wbms5v6hxgpg0" xml:space="preserve">'''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' on protsess, mille käigus kujuneb ja küpseb [[närvisüsteem]] [[embrüogenees]]i ajal ja hilisematel [[ontogenees]]i etappidel. See hõlmab närvisüsteemi struktuuride moodustumist, [[närvirakk]]ude teket ja diferentseerumist, nende liikumist õigesse asukohta, [[närvivõrgustik]]e kujunemist ja närvisüsteemi funktsionaalset küpsemist.

Närvisüsteem hakkab kujunema väga varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]]. Inimesel algab selle areng 3. [[arengunädal]]al (kolmandal nädalal pärast [[viljastumine|viljastumist]]), kui [[gastrulatsioon]]i ja [[organogenees]]i käigus kujunevad välja närvisüsteemi eellased. Selleks ajaks on embrüo varajase arengu käigus kujunenud kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, täpsemalt selle spetsialiseerunud piirkonnast – [[neuroektoderm]]ist.

Selgroogsetel algab närvisüsteemi areng [[gastrulatsioon]]i ajal, kui embrüo väliskihist ehk [[ektoderm]]ist kujuneb [[neuroektoderm]]. Sellest moodustub [[neuraalplaat]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i peamine eellasstruktuur. Neuraalplaadi järgnev ümberkujunemine [[neuraaltoru]]ks ehk [[neurulatsioon]] loob aluse [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal tekivad [[neuraalhari]] ja [[kraniaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid ja [[meeleelund]]ite osad.

Närvisüsteemi areng hõlmab mitut järjestikust ja omavahel seotud etappi, sealhulgas [[neurulatsioon]]i, [[neurogenees]]i, [[neuronite migratsioon]]i, närvirakkude diferentseerumist, [[akson]]ite kasvu ja suunamist, [[sünaptogenees]]i, [[gliogenees]]i ja [[müelinisatsioon]]i. Need protsessid ei toimu ainult embrüonaalsel perioodil, vaid jätkuvad erineval määral ka pärast sündi ning osaliselt kogu elu jooksul.

Närvisüsteemi arengut juhivad omavahel seotud [[geneetiline regulatsioon|geneetilised programmid]], [[signaalirada|signaalirajad]] ja rakkudevahelised vastastikused mõjud. Varajases arengus määravad rakkude saatust ja [[kude]]de paiknemist peamiselt embrüonaalsed signaalmolekulid, mis reguleerivad [[transkriptsioonifaktor]]ite aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Hilisematel etappidel muutuvad järjest olulisemaks neuronite endi [[elektriline aktiivsus]] ja aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kujunevad, tugevnevad või nõrgenevad [[sünaps]]id ja närvivõrgustike funktsionaalsed omadused.

Närvisüsteemi areng ei ole üksnes sisemiselt määratud geneetiline protsess. Närvivõrgustike kujunemist mõjutavad ka organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevad signaalid. Närvirakkude ühenduste tekkes on oluline osa aktiivsusest sõltuvatel mehhanismidel, mille puhul ühenduste tugevnemist, nõrgenemist ja ümberkujundamist mõjutab närvirakkude elektriline aktiivsus.

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus, jätkub selle küpsemine kaua pärast sündi. Eriti [[imetajad|imetajatel]] toimuvad pärast [[sünd]]i suured muutused [[müelinisatsioon]]is, [[sünaps|sünaptiliste ühenduste]] kujunemises ja närvivõrgustike ümberkorraldumises. Inimesel jätkuvad mitmed neist protsessidest nooruki- ja varases täiskasvanueas. Täiskasvanud närvisüsteem säilitab teatud [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]], mis võimaldab [[õppimine|õppimist]], [[mälu]] kujunemist ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.

Närvisüsteemi arengut uuritakse [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] ühendatud lähenemisviisidega. Seda valdkonda nimetatakse [[neuroarengubioloogia]]ks. Uurimise eesmärk on mõista molekulaarseid, rakulisi ja koetasandi mehhanisme, mille kaudu kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]]. [[Neurogenees]] ehk uute närvirakkude teke on närvisüsteemi arengu üks keskseid protsesse.

Närvisüsteemi arengut uurib [[neuroarengubioloogia]], mis ühendab [[arengubioloogia]], [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[neuroteadus]]e meetodeid. Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid mudelsüsteeme: [[loommudel]]eid, näiteks [[koduhiir]]e, [[kana]] ja [[kannuskonn]]a embrüoid, samuti inimese [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentseid tüvirakke]] ja neist saadud närvirakkude kultuure.

Varajaste arengumehhanismide uurimine põhineb suuresti [[loomkatse]]tel, sest inimese embrüonaalse arengu otsene eksperimentaalne uurimine on eetilistel põhjustel piiratud. Loommudelid võimaldavad muuta üksikuid [[geen]]e või signaaliradasid ja jälgida nende mõju närvisüsteemi kujunemisele. Inimese rakkudel põhinevad mudelid, sealhulgas [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsed tüvirakud]] ja [[ajuorganoid]]id, võimaldavad uurida inimspetsiifilisi arenguprotsesse.

Tänapäeva meetodid on laiendanud neuroarengu uurimist molekuli- ja rakutasandilt kogu aju tasandile. [[Genoomika]] ja [[transkriptoomika]] võimaldavad uurida arenguga seotud geenide aktiivsust, [[üksikraku sekveneerimine]] võimaldab eristada üksikute rakkude arengulisi seisundeid ning [[elusrakkude mikroskoopia]] võimaldab jälgida rakkude liikumist ja ühenduste kujunemist ajas. [[Ajukuvamine|ajukuvamise meetodid]], nagu magnetresonantstomograafia ([[MRT]]) ja funktsionaalne MRT ([[fMRT]]), võimaldavad uurida inimese peaaju arengut pärast sündi.

Närvisüsteemi arenguhäired võivad tekkida arenguprotsessi eri etappidel. Need mõjutavad närvisüsteemi ehitust või talitlust. Nende hulka kuuluvad näiteks [[neuraaltoru defekt]]id, neuronite migratsiooni häired ja mitmesugused [[närvisüsteemi arengu häire]]d. Nende häirete uurimine aitab mõista nii normaalse neuroarengu mehhanisme kui ka närvisüsteemi haiguste kujunemise aluseid.

== Selgroogsete ja inimese närvisüsteemi areng ==

[[Selgroogsete|Selgroogsete]] närvisüsteemi areng algab [[gastrulatsioon]]i käigus (vt [[embrüogenees]]), mille tulemusel kujuneb varasest [[embrüoblast]]ist kolmekihiline [[embrüo]]. Selle protsessi käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[ektoderm]], [[mesoderm]] ja [[endoderm]]. Närvisüsteem areneb peamiselt ektodermist, mis on embrüo välimine looteleht.

Ektoderm koosneb varajasel embrüol epiteelitaolisest rakukihist, mille rakud võivad väliste ja sisemiste signaalide mõjul omandada erineva arengulise saatuse. Embrüo selgmisel küljel paiknev ektoderm diferentseerub osaliselt [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou&gt;Zhou Y, Song H, Ming GL. ''Genetics of human brain development''. – ''Nature Reviews Genetics'', 2024, kd 25, nr 1, lk 26–45.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaat on esimene nähtav morfoloogiline märk närvisüsteemi kujunemisest. See sisaldab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] [[rakupopulatsioon|populatsioon]]i, millest areneb hiljem enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid ja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi moodustumine tähistab üleminekut üldiselt ektodermaalselt arenguprogrammilt närvisüsteemi spetsiifilisele arenguprogrammile ning kuulub embrüo varajasse ruumilisse organiseerumisse, mille käigus määratakse tulevase närvisüsteemi põhiteljed: [[anteroposterioorne telg]] (pea-saba suund), dorsoventraalne telg (selja-kõhu suund) ja vasaku–parema asümmeetria. Neid telgi kujundavad mitmed arengulised signaalikeskused ja nende toodetud signaalmolekulide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]].

===Neuraalne induktsioon=== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}}

[[Neuraalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektoderm omandab neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektoderm]]i. Nii kujuneb ektodermi selgmine piirkond [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektoderm aga diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]].

==== Ajaloolised katsed ja organiseerijapiirkonna avastamine ====

Neuraalse induktsiooni mõiste põhineb klassikalistel embrüoloogia katsetel, eriti [[Spemanni-Mangoldi organiseerijakatse]]tel 1920. aastatel. Saksa embrüoloogid [[Hans Spemann]] ja [[Hilde Mangold]] näitasid [[salamander|salamandri]] embrüote abil, et [[mesoderm]]i teatud piirkond, mida hakati nimetama [[organiseerijapiirkond|organiseerijaks]] ehk [[Spemanni organiseerija|Spemanni organiseerijaks]], võib siirdatuna mõjutada naabruses oleva ektodermi arengut ning kutsuda esile teise embrüonaalse telje ja neuraalse koe moodustumise.

Neid katseid peetakse üheks esimeseks tõendiks selle kohta, et embrüo koed ei arene ainult rakkude sisemiste omaduste tõttu, vaid areng sõltub ka rakkudevahelisest signaalivahetusest.

==== Gastrulatsioon ja seljakeeliku roll ====

[[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Selle [[rakkude ränne|migratsiooni]] mõjul moodustuvad esmalt [[endoderm]] ja seejärel [[mesoderm]], epiblasti ülejäänud rakud jäävad embrüo pinnale ja moodustavad [[ektoderm]]i.

Gastrulatsiooni käigus tekib [[aksiaalne mesoderm]], mille keskne osa on [[seljakeelik]]. Seljakeelik paikneb tulevase närvisüsteemi all ning toimib olulise arengulise signaalikeskusena. Selle rakud sekreteerivad signaalmolekule, mis mõjutavad nende kohal paikneva ektodermi geeniekspressiooni ja arengulist saatust.

Seljakeeliku ja sellega seotud organiseerijapiirkonna mõju tulemusel aktiveeruvad või pärsitakse ektodermirakkudes kindlad signaalirajad. Nii omandab osa ektodermirakke neuraalse identiteedi ning neist kujuneb [[neuroektoderm]].

==== Neuraalse induktsiooni molekulaarsed mehhanismid ====

Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida.

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist retseptoritega, vähendades BMP signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

==== BMP-signaalirada ja vaikimisi mudel ====

[[Kannuskonn]]al põhineb hästi uuritud &quot;vaikimisi mudel&quot; (''default model''), mille kohaselt on ektodermi esmane arenguline saatus neuraalne diferentseerumine ning [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

==== FGF-signaalimise ja teiste radade roll ====

Hilisemad uurimused on siiski näidanud, et &quot;vaikimisi mudel&quot; ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].&lt;ref&gt;Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

[[Imetajad|Imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uurimused toetavad samuti BMP-signaali pärssimise rolli neuraalses diferentseerumises, kuid näitavad ka FGF-signaali ja teiste signaaliradade täiendavat rolli.&lt;ref&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

==== Mudelorganismid ja inimese neuroarengu uurimine ====

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt loommudelitel. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Kannuskonna embrüod on olnud eriti olulised, sest nende suured rakud ja väline areng võimaldavad jälgida varajasi arengusündmusi mikroskoopiliselt ja teha embrüoloogilisi siirdamiskatseid.

Molekulaarbioloogilised meetodid, näiteks geeniekspressiooni analüüs, [[geenifunktsiooni pärssimine]] [[morfoliinid]]e abil ja hiljem [[CRISPR]]/[[Cas9]]-põhised meetodid, on võimaldanud kindlaks teha konkreetsete geenide ja signaalmolekulide rolli.

Inimese neuroarengu uurimisel kasutatakse tänapäeval lisaks tüvirakkudele ka [[ajuorganoid]]e – laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelisi närvikoe mudeleid, mis võimaldavad uurida inimesele omaseid arenguprotsesse, mida loommudelite abil täielikult rekonstrueerida ei saa.

Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, põhineb inimese neuraalse induktsiooni mehhanismide kirjeldus suuresti loom- ja tüvirakumudelitel.

=== Neurulatsioon === {{Vaata|Neurulatsioon}}

[[Pilt:NSdiagram.svg|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi skeem]]

[[Neurulatsioon]] on embrüonaalse arengu protsess, mille käigus [[neuraalplaat]] kujundatakse ümber torukujuliseks struktuuriks – [[neuraaltoru]]ks. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i esmane eellasstruktuur, millest arenevad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Neurulatsioon toimub pärast neuraalset induktsiooni ja tähistab üleminekut närvisüsteemi varajaselt spetsifitseeritud koekihilt organiseeritud anatoomilise struktuuri kujunemisele.&lt;ref&gt;Saladin K. ''Anatomy &amp; Physiology: The Unity of Form and Function''. McGraw Hill, New York, 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 514.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. ''Mechanisms of Neurulation''. – Tuan RS, Lo CW. ''Developmental Biology Protocols'', kd II. Humana Press, Totowa, NJ, 2000, lk 125–134.&lt;/ref&gt;

[[Kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]) eellased tekivad [[neurulatsioon]]i käigus [[ektoderm]]ist. Neurulatsiooni käivitab [[mesoderm]]ist pärinev [[seljakeelik]], mis kujuneb [[gastrulatsioon]]i käigus ja toimib närvisüsteemi arengu olulise [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]]ikeskusena. Seljakeeliku sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id kutsuvad selle kohal paiknevas ektodermis esile muutused, mille tulemusel tekivad närvisüsteemi [[eellasrakk|eellasrakud]].

Neurulatsiooni käigus kujunevad välja [[kesknärvisüsteem]]i põhiteljed ning pannakse alus [[peaaju]] ja [[seljaaju]] arengule. Samal ajal määratakse suurel määral ka närvisüsteemi piirkondlik ehitus, mille alusel hakkavad hiljem kujunema peaaju eri osad ja nende funktsionaalsed erinevused.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

[[3. arengunädal]]al (inimesel umbes 18. arengupäeval) paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ja moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Selle servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast lähtudes üksteisega ühinema.

Neuraalvallide ühinemine algab inimesel tavaliselt tulevase kaela piirkonnas ning levib sealt kraniaalses suunas (ettepoole) ja kaudaalses suunas (tahapoole). Selle tagajärjel eraldub neuraaltoru ülejäänud ektodermist ja embrüo pinnale jääv ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks.

Neurulatsiooni võib jagada kaheks peamiseks etapiks:

[[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas;
[[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Inimesel moodustab primaarne neurulatsioon peaaegu kogu seljaaju ning peaaju eellasstruktuurid, sekundaarne neurulatsioon aitab aga kaasa kõige kaudaalsemate seljaajuosade kujunemisele.

==== Primaarse neurulatsiooni mehhanismid ====

Primaarne neurulatsioon on keeruline morfogeneetiline protsess, milles osalevad rakkude kuju muutused, [[adhesioon]], [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldused ja kudede mehaanilised jõud.

Neuraalplaadi voltumine ei toimu passiivse paindumisena, vaid tuleneb rakkude koordineeritud muutustest. Olulised mehhanismid on:

[[apikaalne ahenemine]] ehk rakkude tipuosa kitsenemine;
[[aktiin]]i ja [[müosiin]]i vahendatud kontraktsioonid;
muutused rakkudevahelistes adhesioonides;
rakkude jagunemise ja kuju muutumise ruumiline reguleerimine.

Neuraalplaadi keskosas kujuneb [[mediaalne liigendpunkt]] (''median hinge point'', MHP), kus paiknevad rakud muudavad kuju, aidates kaasa neuraalvao moodustumisele. Hiljem tekivad mõlemale küljele [[dorsolateraalsed liigendpunktid]] (''dorsolateral hinge points'', DLHP), mis soodustavad neuraalvallide kerkimist ja sulgumist.

MHP ja DLHP kujunemist reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[Shh-signaalirada|Sonic hedgehog]] ([[Shh]]), [[BMP signaalirada|BMP]] ja [[Wnt-signaalirada|Wnt]] rada. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised rakupiirkonnad omandavad erineva kuju ja arengulise saatuse.

Neuraalplaadi voltumisel on oluline roll [[aktomüosiin]]i süsteemil. Aktiini ja müosiini sisaldavad kontraktiilsed valgukompleksid paiknevad raku apikaalses osas. Nende kokkutõmbumine põhjustab raku tipuosa ahenemist. Nii muutuvad neuroepiteelirakud kiilukujuliseks, mis aitab kaasa koe kõverdumisele.

==== Neuraaltoru sulgumine ====

Neuraalvallide ühinemise tulemusel moodustub suletud [[neuraaltoru]]. Selle õõnt nimetatakse [[neuraalkanal]]iks. Hiljem kujuneb sellest [[peaaju vatsakesed|peaaju vatsakeste süsteem]] ja [[seljaajukanal]].

Neuraaltoru sein koosneb esialgu [[neuroepiteel]]ist, mille rakud jagunevad aktiivselt, tootes [[neuraalne eellasrakk|neuraalseid eellasrakke]]. Need rakud toodavad hiljem nii neuroneid kui ka gliiarakke.

Neuraaltoru varajase diferentseerumise käigus kujuneb kaks põhilist piirkonda:

[[basaalplaat]] (''basal plate''), mis paikneb kõhtmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]];
[[tiibplaat]] (''alar plate''), mis paikneb selgmisel küljel ja millest arenevad peamiselt [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]].

Nende piirkondade eristumist juhivad vastassuunalised signaalid. Seljakeeliku toodetud Shh-signaal määrab kõhtmise identiteedi, selgmised BMP- ja Wnt-signaalid aga soodustavad selgmiste struktuuride kujunemist.

Neuraaltoru sulgumine algab tulevase rombentsefaloni piirkonnas ja levib üheaegselt nii pea- kui ka sabasuunas. Sellepärast jäävad mõlemad otsad mõneks ajaks avatuks ning moodustavad eesmise ja tagumise [[neuropoor]]i.

Inimesel sulgub neuraaltoru tavaliselt 4. arengunädala lõpuks. Sulguvad kaks ava – [[kraniaalne neuropoor]] ja [[kaudaalne neuropoor]]a. Umbes 27. arengupäevaks on need tavaliselt sulgunud.&lt;ref name=&quot;Mtui&quot;&gt;Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience''. Saunders, Philadelphia, 2006, lk 1.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Kõige tuntumad neist on [[anentsefaalia]], mille korral suur osa peaajust ei arene normaalselt, ja [[lülisambalõhestumus]] (''spina bifida''), mille korral seljaaju piirkonna sulgumine on häirunud.

[[Foolhape|Foolhappe]] piisav sisaldus ema organismis enne [[rasestumine|rasestumist]] ja [[rasedus]]e varases järgus vähendab oluliselt neuraaltoru defektide tekkeriski. See avastus põhineb epidemioloogilistel uuringutel ning on viinud foolhappe lisamise soovitusteni rasedust planeerivatel naistel.

==== Neurulatsiooni uurimine ====

Neurulatsiooni mehhanisme on uuritud mitmete meetoditega. Klassikalised embrüoloogilised uuringud põhinesid kudede siirdamisel ja mikrokirurgilistel manipulatsioonidel loommudelitel. Tänapäeval kasutatakse lisaks:

[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[elusrakkude mikroskoopia]]t, et jälgida rakkude liikumist ja kuju muutumist reaalajas;
geneetiliselt muundatud hiiremudeleid, mille abil uuritakse arengugeenide funktsiooni;
üksikraku RNA sekveneerimist, millega määratakse erinevate rakupopulatsioonide geeniekspressiooniprofiile;
molekulaarseid märgistusmeetodeid, millega jälgitakse kindlate valkude paiknemist arengukudedes.

Neurulatsiooni uurimises on oluline roll ka inimese geneetiliste häirete analüüsil. Haruldaste neuraaltoru defektidega patsientide genoomi- ja sekveneerimisuuringud on aidanud tuvastada geene, mis osalevad rakkude adhesioonis, tsütoskeleti regulatsioonis ja signaaliradades.

===Neuraalhari=== {{Vaata|Neuraalhari}}

[[Neuraalhari]] on ajutine, kuid väga oluline embrüonaalne rakupopulatsioon, mis tekib [[neurulatsioon]]i ajal [[neuraalvall]]ide piirkonnas. Neuraalharja rakud eralduvad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevast neuroektodermist, teevad läbivad ulatusliku [[rakkude ränne|migratsiooni]] ja moodustavad väga erinevaid kudesid. Sellepärast nimetatakse neuraalharja mõnikord ka neljandaks looteleheks, kuigi rangelt võttes ei ole see eraldi looteleht, vaid mitmest arengulisest piirkonnast pärinev ajutine rakuliin.

Neuraalhari avastati 19. sajandi lõpus lindude embrüote embrüoloogilisel uurimisel. Hiljem võimaldasid eriti [[kana]] embrüote [[koetransplantatsioon]]i katsed jälgida neuraalharja rakkude saatust. Tänapäeval kasutatakse neuraalharja uurimiseks lisaks klassikalistele märgistamismeetoditele geneetilisi [[liinijälgimine|liinijälgimise]] (''lineage tracing'') meetodeid, [[transgeenne loommudel|transgeenseid loommudeleid]], üksikraku sekveneerimist ja elusrakkude kuvamist.

Neuraalharja rakud kujunevad neuraalplaadi servades paiknevast neuroepiteelist. Nende areng nõuab mitme signaaliraja, eriti [[BMP signaalirada|BMP]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]], [[FGF-signaalimine|FGF]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]]-signaaliraja koordineeritud toimet. Need signaalid määravad, kas rakud jäävad neuroepiteelirakkudeks või saavad migreeruvateks neuraalharja rakkudeks.

Neuraalharja moodustumise varajasel etapil aktiveeruvad [[neuraalharja spetsiifilised transkriptsioonifaktorid]], sealhulgas ''[[PAX3]]'', ''[[PAX7]]'', ''[[MSX1]]'', ''[[MSX2]]'', ''[[SOX9]]'', ''[[SOX10]]'' ja ''[[ZIC]]'' geeniperekonna liikmed. Need geenid reguleerivad rakkude adhesiooni, liikuvust ja diferentseerumist.

====Epiteel-mesenhüüm-üleminek====

Neuraalharja rakkude eraldumine neuroepiteelist toimub [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u (''epithelial–mesenchymal transition'', EMT) kaudu. Selle protsessi käigus kaotavad rakud osa epiteelirakkudele iseloomulikest omadustest, vähendavad omavahelist adhesiooni ja omandavad võime embrüos vabalt liikuda.

Oluline sündmus on [[E-kadheriin]]i ekspressiooni vähenemine ning [[N-kadheriin]]i ja teiste migratsiooniga seotud molekulide ümberkorraldumine. Samuti muutub [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] koostis, mis võimaldab rakkudel liikuda läbi ümbritsevate kudede.

Epiteel-mesenhüüm-ülemineku mehhanisme on uuritud peamiselt kana ja hiire embrüotes, kasutades [[immunohistokeemia]]t, [[geneetiline märgistamine|geneetilist märgistamist]] ja [[ajaliselt lahutatud mikroskoopia]]t. Need meetodid on võimaldanud jälgida, kuidas üksikud neuraalharja rakud lahkuvad lähtestruktuurist ja liiguvad kindlatele arengukohtadele.

====Neuraalharja migratsioon====

Pärast eraldumist migreeruvad neuraalharja rakud mööda kindlaid radu. Nende liikumist juhivad nii ligitõmbavad kui ka tõrjuvad molekulaarsed signaalid.

Peamised migratsiooniteed on:

[[kraniaalne neuraalhari]], mis liigub pea piirkonnas ja moodustab suure osa [[näokolju]] struktuuridest;
[[kardiogeenne neuraalhari]], mis osaleb [[südame väljavoolutrakt]]i arengus;
[[kehatüve neuraalhari]], mis pärineb kehatüve piirkonnast ja moodustab suure osa piirdenärvisüsteemist;
[[sakraalne neuraalhari]], mis annab rakke [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemiseks.

Neuraalharja rakkude liikumist reguleerivad muu hulgas [[semaforiinid]], [[ephriinid]], [[neurotrofiinid]], [[integriinid]] ja [[rakuvälise maatriksi valgud]].

Migratsioonihäired võivad põhjustada mitmesuguseid arenguhäireid. Näiteks [[Hirschsprungi tõbi]] tekib sageli seetõttu, et enteerse närvisüsteemi eellasrakud ei jõua täielikult jämesoolde. Neuraalharja arenguhäirete hulka kuuluvad ka mitmed [[neurokristopaatia]]d, mille korral on häiritud mitme neuraalharjast pärineva koe areng.

====Neuraalharja diferentseerumine====

Neuraalharja rakud on [[multipotentsus|multipotentsed]], mis tähendab, et ühest rakupopulatsioonist võivad kujuneda mitmed erinevad rakutüübid. Nende lõplik arengusaatus sõltub nii raku päritolupiirkonnast kui ka ümbritseva koe signaalidest.

Neuraalharjast arenevad muu hulgas:

[[seljaajuganglion]]ide sensoorsed neuronid;
kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid;
[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionid;
[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilised]] ganglionid;
[[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] neuronid ja gliiarakud;
[[Schwanni rakud]] ja muud perifeersed gliiarakud;
[[neerupealise säsi]] [[kromafiinrakud]].

Lisaks närvisüsteemi struktuuridele moodustavad neuraalharja rakud mitmeid mitteneuraalseid kudesid:

näokolju luud ja kõhred;
hambad moodustavad [[dentiin]]i tootvad rakud;
naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]];
südame väljavoolutrakti sidekoelised struktuurid;
osa ajukelmetest.

Neuraalhari on selgroogsete embrüonaalse arengu üks iseloomulikumaid rakupopulatsioone. Selle rakud omandavad pärast neuraaltorust eraldumist suure rändevõime ning diferentseeruvad väga paljudeks raku- ja koetüüpideks, mistõttu peetakse neuraalharja sageli selgroogsete evolutsioonis oluliseks uuenduseks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;&lt;ref name=Zhou/&gt;

====Neuraalharja uurimise meetodid====

Neuraalharja arengut on uuritud mitmel arengubioloogia tasandil.

Varasemad teadmised pärinesid peamiselt [[kanaembrüo]] transplantatsioonikatsetest. Üks olulisemaid meetodeid oli kvartsi- või värvimärgistus, mille abil jälgiti kindlast embrüopiirkonnast pärinevate rakkude hilisemat saatust.

Tänapäeval kasutatakse:

[[Cre-lox-süsteem]]il põhinevat geneetilist liinijälgimist hiirtel;
[[fluorestseeruv valk|fluorestseeruvate valkudega]] märgistatud rakke;
[[üherakuline RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimist]], mis võimaldab määrata üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[ruumiline transkriptoomika|ruumilist transkriptoomikat]], mis seob geeniekspressiooni embrüo täpse asukohaga;
[[elusrakkude mikroskoopia]]t, millega jälgitakse rakkude liikumist reaalajas.

Need meetodid on näidanud, et neuraalhari ei ole ühtne rakupopulatsioon, vaid koosneb mitmest arenguliselt erinevast alampopulatsioonist, mille geeniekspressioon ja migratsioonitee määravad nende hilisema saatuse. &lt;ref name=&quot;LeDouarin&quot;&gt;Le Douarin NM, Kalcheim C. ''The Neural Crest''. Cambridge University Press, 1999.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Mayor&quot;&gt;Mayor R, Theveneau E. The neural crest. – ''Development'', 2013, kd 140, nr 11, lk 2247–2251.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Bronner&quot;&gt;Bronner ME. The neural crest: a developmental cell biology perspective. – ''Development'', 2012, kd 139, nr 13, lk 2315–2324.&lt;/ref&gt;

===Kraniaalsed plakoodid=== {{Vaata|Kraniaalne plakood}}

[[Kraniaalsed plakoodid]] on lokaalsed paksenenud piirkonnad pea ektodermis, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril. Need osalevad pea piirkonna närvisüsteemi ja meeleelundite arengus.

Kraniaalsed plakoodid moodustuvad vastusena koordineeritud signaalidele, milles osalevad eriti [[FGF]]-, [[BMP]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Nende areng hõlmab esmalt plakoodi identiteedi määramist, seejärel rakkude invaginatsiooni ja lõpuks konkreetsete elundite või ganglionide kujunemist.

Peamised kraniaalsed plakoodid on:

[[haistmisplakood]], millest areneb [[haistmisepiteel]];
[[läätseplakood]], millest areneb [[silmalääts]];
[[kõrvaplakood]], millest areneb [[sisekõrv]];
[[trigeminaalne plakood]], mis osaleb [[kolmiknärv]]i sensoorsete ganglionide arengus;
[[epibranhiaalsed plakoodid]], millest kujunevad mitmete kraniaalnärvide sensoorsed ganglionid.

Neuraaltoru lähedal paiknevast pindmisest ektodermist kujunevad [[kraniaalsed plakoodid]]. Nendest arenevad muu hulgas [[haistmisepiteel]], [[sisekõrv]]a [[sensoorne epiteel]] ja osa [[piirdeganglion]]idest. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest kujunevad hiljem [[marrasknahk]] ja mõned muud koed.

Koos neuraalharjaga moodustavad kraniaalsed plakoodid suure osa pea piirkonna sensoorsetest struktuuridest. Nende areng on omavahel tihedalt koordineeritud.

Kraniaalsete plakoodide uurimiseks kasutatakse sarnaselt neuraalharjaga embrüonaalseid loommudeleid, geneetilisi märgistamismeetodeid ja inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud organoidseid süsteeme.

Inimese pluripotentsetest tüvirakkudest kasvatatud [[aju organoid]]id ja sensoorsete kudede mudelid võimaldavad tänapäeval uurida varajase närvisüsteemi arengut viisil, mida otseste inimese embrüouuringutega ei ole võimalik teha.&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser G. Induction and specification of cranial placodes. – ''Developmental Biology'', 2006, kd 294, nr 2, lk 303–351.&lt;/ref&gt; Kui neuraaltoru mõlemad otsad on sulgunud, sisaldab selle õõs [[embrüonaalne ajuvedelik|embrüonaalset ajuvedelikku]]. See erineb hilisemas arengus ja täiskasvanul esinevast [[ajuvedelik]]ust ja mõjutab [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] käitumist.&lt;ref name=&quot;Gato&quot;&gt;Gato A, Alonso MI, Martín C, Carnicero E, Moro JA, De la Mano A, Fernández JM, Lamus F, Desmond ME. ''Embryonic cerebrospinal fluid in brain development: neural progenitor control''. – Croatian Medical Journal, 2014, kd 55, nr 4, lk 299–305.&lt;/ref&gt;

Neurulatsiooni lõpuks on välja kujunenud kesknärvisüsteemi põhiplaan. Sellele järgnevad peaaju piirkondade kiire kasv, ajupõite moodustumine, neuronite proliferatsioon ja neuronite migratsioon|migratsioon, [[sünaps]]ide kujunemine ning [[müelinisatsioon]].

===Neuraaltoru diferentseerumine ja peaaju varajane areng=== {{Vaata|Peaaju areng}}

Pärast neuraaltoru sulgumist algab selle ulatuslik piirkondlik diferentseerumine, mille tulemusel kujunevad [[kesknärvisüsteem]]i eri osad. Neuraaltoru ei ole alguses veel eristunud pea- ja seljaaju piirkondadeks, vaid koosneb ühtlasest neuroepiteelist, mille rakud omandavad järk-järgult erineva arengulise saatuse vastavalt nende asukohale ja neid mõjutavatele signaalidele.

Neuraaltoru piirkondlik spetsifikatsioon põhineb peamiselt kolme peamise arengutelje määramisel:

[[anteroposterioorne telg]] ehk [[rostrokaudaalne telg]], mis määrab peaaju ja seljaaju järjestuse;
[[dorsoventraalne telg]], mis määrab neuraaltoru selgmiste ja kõhtmiste piirkondade identiteedi;
mediolateraalne organiseerumine, mis mõjutab struktuuride paiknemist [[keskjoon]]e suhtes.

Neid telgi kujundavad mitmed signaalmolekulid, sealhulgas [[Sonic hedgehog]] (Shh), [[luu morfogeneetilised valgud|BMP-d]], [[Wnt-valgud]] ja [[FGF-valgud]]. Nende signaalide ruumiline ja ajaline jaotus määrab, millised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud aktiveeruvad ja millist tüüpi rakkudeks neuroepiteelirakud diferentseeruvad.

Neuraaltoru arengut on uuritud peamiselt geneetiliste loommudelite abil. Eriti olulised on olnud [[koduhiire]] mutatsioonimudelid, mille abil on kindlaks tehtud [[arengugeen]]ide roll. Lisaks kasutatakse [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsiooni]], [[immunohistokeemia]]t, [[transgeenne reporterloom|transgeenseid reporterloomi]], üksikraku sekveneerimist ja ruumilise geeniekspressiooni analüüsi.

===Ajupõite moodustumine===

Varajases arengus neuraaltoru eesmine osa laieneb ja moodustab [[esmased ajupõied]] (''primary brain vesicles''). Inimesel kujunevad need umbes [[4. arengunädal]]al.

Esmased ajupõied on:

[[prosentsefalon]] ehk eesaju;
[[mesentsefalon]] ehk keskaju;
[[rombentsefalon]] ehk tagaaju.

Neuraaltoru ülejäänud osa moodustab hilisema [[seljaaju]].

Ajupõite moodustumine ei ole ainult kuju muutumine, vaid selle käigus korraldub geeniekspressioon ulatuslikult ümber. Iga piirkond hakkavad ekspresseeruma iseloomulikke [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, mis määravad selle edasise arengu.

[[4. arengunädal]]a lõpus paindub neuraaltoru eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[prosentsefalon]] ja allpool [[rombentsefalon]]. Prosentsefaloni kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]].

====Teisesed ajupõied====

Umbes [[5. arengunädal]]al jagunevad esmased ajupõied [[teisesed ajupõied|teisesteks ajupõiteks]].

Prosentsefalon jaguneb:

[[telentsefalon]]iks, millest arenevad [[ajupoolkera]]d, [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[hipokampus]] ja mitmed [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurid;
[[dientsefalon]]iks, millest arenevad muu hulgas [[taalamus]], [[hüpotalamus]], [[käbikeha]], [[võrkkest]] ja [[võrkkest]]a eellasstruktuurid.

[[Mesentsefalon]] säilitab oma identiteedi ning moodustab täiskasvanud peaajus [[keskaju]].

Rombentsefalon jaguneb:

[[metentsefalon]]iks, millest arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]];
[[müelentsefalon]]iks, millest areneb [[piklikaju]].

[[Pilt:development of nervous system.svg|pisi|center|Inimese peaaju arengu skeem]]

[[5. arengunädal]]al laieneb prosentsefaloni tiibplaat külgsuunas. Selle külgmistest väljasopistustest ehk [[telentsefaalsed põiekesed|telentsefaalsetest põiekestest]] kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[telentsefalon]]. Prosentsefaloni keskosast kujuneb [[dientsefalon]].

Mesentsefalon ja rombentsefalon moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb mesentsefaloni piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombentsefalon tahapoole ''[[flexura pontina]]'' tõttu, mistõttu selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombentsefaloni ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]].

Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist [[seljaajukanal]]ini ja moodustab areneva kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsakestesüsteemi]].

Samaaegselt nende piirkondade kujunemisega moodustuvad neuraaltoru seintes proliferatsioonitsoonid, millest pärinevad hilisemad neuronid ja gliiarakud. &lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;&gt;Wolpert L. ''Principles of Development'', 5. trükk. Oxford University Press, ISBN 978-0-19-967814-3, lk 522–526.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sinauer Associates.&lt;/ref&gt;

===Neuraaltoru dorsoventraalne organiseerumine===

Lisaks rostrokaudaalsele jaotumisele toimub neuraaltorus dorsoventraalne diferentseerumine. See loob funktsionaalse erinevuse motoorsete ja sensoorsete piirkondade vahel.

Seljaaju piirkonnas põhjustab [[seljakeelik]]ust ja hiljem [[alusplaat]]idest pärinev Shh-signaal kõhtmiste struktuuride kujunemist. Shh kontsentratsioonigradient määrab, millised transkriptsioonifaktorid neuroepiteelis aktiveeruvad.

Kõhtmine piirkond diferentseerub:

[[basaalplaat|basaalplaadiks]], millest arenevad peamiselt motoorsed neuronid.

Selgmine piirkond saab signaale peamiselt [[ektoderm]]ist pärinevatelt BMP- ja Wnt-valkudelt ning kujuneb
[[tiibplaat|tiibplaadiks]], millest arenevad peamiselt sensoorsed neuronid.

Selline organisatsioon loob aluse seljaaju hilisemale funktsionaalsele jaotusele: motoorne informatsioon liigub peamiselt kõhtmiste piirkondade kaudu ja sensoorne informatsioon selgmiste piirkondade kaudu.

Seljaaju kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Selle sein koosneb algul [[neuroepiteelirakk]]udest, millest diferentseeruvad [[neuroblast]]id. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]].

Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.

Dorsoventraalse mustri kujunemist on uuritud eriti hiire geneetiliste mutatsioonide abil. Näiteks Shh-geeni või selle retseptorite muutused põhjustavad tõsiseid häireid kõhtmiste ajupiirkondade arengus. &lt;ref name=&quot;Briscoe&quot;&gt;Briscoe J, Ericson J. The specification of neuronal identity by graded Sonic hedgehog signalling. – ''Seminars in Cell &amp; Developmental Biology'', 2001, kd 12, nr 6, lk 419–426.&lt;/ref&gt;

===Neuraalsed eellasrakud ja neuroepiteel===

Neuraaltoru sisemine kiht koosneb algselt kiiresti jagunevatest [[neuroepiteelirakk]]udest. Need rakud on kesknärvisüsteemi kõigi peamiste [[rakuliin]]ide eellased.

Neuroepiteelirakud teevad läbi korduvaid jagunemistsükleid, mille käigus tekivad 
[[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]], 
neuronid,
[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja
[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]].

Seda protsessi nimetatakse [[neurogenees]]iks ja hiljem [[gliogenees]]iks.

Arengus on täheldatav neurogeneesi ja gliogeneesi ajaline järjestus: kõigepealt toodetakse peamiselt neuroneid, hiljem suureneb gliiarakkude teke. Seda muutust juhivad arengulised signaalid ja transkriptsioonifaktorite võrgustikud.

Neuraalsete eellasrakkude uurimiseks kasutatakse:
*geneetilist märgistamist, millega jälgitakse ühe raku järglasi;
[[BrdU märgistus]]t rakkude jagunemise mõõtmiseks;
*üksikraku RNA sekveneerimist rakuseisundite määramiseks;
*organoidmudeleid inimese peaaju varajase arengu uurimiseks.

Inimese [[peaaju organoid]]id, mis saadakse pluripotentsetest tüvirakkudest, võimaldavad uurida peaaju varajasi arenguprotsesse, sealhulgas neuraalsete eellasrakkude paljunemist ja piirkondlikku spetsifikatsiooni. Need mudelid ei asenda inimese embrüot täielikult, kuid annavad võimaluse uurida mehhanisme, mida inimese arengus otseselt katsetada ei saa.&lt;ref name=&quot;Lancaster&quot;&gt;Lancaster MA, Knoblich JA. Generation of cerebral organoids from human pluripotent stem cells. – ''Nature Protocols'', 2014, kd 9, lk 2329–2340.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Sloan&quot;&gt;Sloan SA jt. Generation and assembly of human brain region-specific three-dimensional cultures. – ''Nature Protocols'', 2018, kd 13, lk 2062–2085.&lt;/ref&gt;

Närvisüsteemi tagumised piirkonnad arenevad üldiselt varem, [[prosentsefalon]]i ja eriti [[ajukoor]]e areng toimub hiljem. Inimesel arenevad eriti ulatuslikult [[neokorteks]] ja nägemissüsteem, teistel liikidel võivad olla rohkem arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]].

===Neuraalse koe piirkondlik spetsifikatsioon ja neurogenees===

Pärast neuraalplaadi ja neuraaltoru moodustumist algab närvisüsteemi eri piirkondade ruumiline organiseerumine. Seda protsessi juhivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id, mille kontsentratsioonigradiendid määravad rakkude arengulise saatuse.

Neuraaltoru selgmise ja kõhtmise osa erinevused kujunevad eelkõige vastusena vastassuunalistele signaalidele. [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalid]] mõjutavad neuraaltoru selgmist piirkonda ja soodustavad [[tiibplaat|tiibplaadi]] arengut, [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada aga määrab kõhtmise piirkonna ehk [[basaalplaat|basaalplaadi]] saatust.

SHH-signaal pärineb peamiselt [[seljakeelik]]ust ja hiljem neuraaltoru kõhtmisest keskjoone piirkonnast. See osaleb basaalplaadi ning motoorsete neuronite arengul ja aitab määrata erinevat tüüpi neuronide paiknemist neuraaltorus.

Nende signaalide tulemusel tekivad neuraaltorus erinevad eellasrakkude piirkonnad, millest arenevad eri tüüpi neuronid ja gliiarakud.

Neuraaltoru seintes paiknevad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], millest arenevad kõik kesknärvisüsteemi neuronid ja suurem osa gliiarakkudest.&lt;ref name=Zhou/&gt;

Varajases arengujärgus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline jagunemine|sümmeetrilise jagunemise]] teel. Selle tulemusel tekib kaks ühesugust [[tütarrakk]]u ning eellasrakkude hulk suureneb. Hiljem muutuvad sagedasemaks [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilised jagunemised]], mille käigus tekib ühest eellasrakust uus eellasrakk ning diferentseeruv [[neuron]] või [[gliiarakk]].

Seda protsessi juhivad mitmed [[signaalirada|signaalirajad]], mis reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja [[histogenees]]i.

===Neurogenees===

{{Vaata|Neurogenees}}

[[Neurogenees]] on protsess, mille käigus [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetest eellasrakkudest]] tekivad [[neuron]]id. Selgroogsete närvisüsteemi arengus toimub ulatuslik neurogenees peamiselt embrüonaalsel perioodil, kuid teatav uute neuronite teke säilib mõnes piirkonnas ka täiskasvanud ajus.

Neurogenees algab pärast neuraaltoru moodustumist, kui kiiresti jagunevad [[neuroepiteel]]irakud hakkavad andma järglasi, mis omandavad spetsiifilise neuraalse saatuse. Need rakud teevad läbi järjestikused arenguetapid:
*[[neuroepiteelirakk]];
*[[radiaalgliia]] rakk;
*[[neuraalne eellasrakk]];
*ebaküps neuron;
*küps neuron.

Neuraalsed eellasrakud on [[multipotentne rakk|multipotentsed rakud]], mis suudavad tekitada kesknärvisüsteemi eri tüüpi rakke. Nende jagunemine ja diferentseerumine sõltub täpselt reguleeritud tasakaalust eneseuuenduse ja diferentseerumise vahel.

Neurogeneesi ajal muutub rakkude jagunemise iseloom. Varajases arengus toimub peamiselt [[sümmeetriline jagunemine]], mille eesmärk on suurendada eellasrakkude hulka. Hiljem suureneb [[asümmeetriline jagunemine|asümmeetrilise jagunemise]] osakaal. Sellise jagunemise tulemusel tekivad uued eellasrakud ja ühtlasi diferentseeruvad neuronid.

Seda üleminekut reguleerivad mitmed signaalirajad, sealhulgas:
*[[Notch-signaalirada]], mis säilitab eellasrakkude omadusi;
*[[Wnt-signaalirada]], mis mõjutab proliferatsiooni ja piirkondlikku identiteeti;
*[[Shh-signaalirada]], mis määrab ventraalse närvisüsteemi saatust;
*twere [[FGF-signaalirada]], mis osaleb varajases piirkondlikus spetsifikatsioonis.

Neurogeneesi molekulaarseid mehhanisme on uuritud peamiselt hiirmudelitel, kasutades geenikahjustusi, reportergeenidega märgistatud rakke ja geeniekspressiooni analüüse. Olulist osa on hakanud etendama inimese pluripotentsetest tüvirakkudest saadud närvirakukultuurid ja peaaju organoidid. &lt;ref name=&quot;Guillemot&quot;&gt;Guillemot F. Spatial and temporal specification of neural fates by transcription factor codes. – ''Development'', 2007, kd 134, nr 21, lk 3771–3780.&lt;/ref&gt;

===Radiaalgliia ja närvirakkude tekkimine===

Pikka aega käsitati [[radiaalgliia]]t peamiselt tugirakkudena, mis aitavad arenevatel neuronitel liikuda. Tänapäeval on teada, et radiaalgliia rakud on kesknärvisüsteemi peamised neuraalsed eellasrakud.

Radiaalgliia rakud paiknevad areneva neuraaltoru seina sisepinnal ehk [[ventrikulaartsoon]]is (''ventricular zone''). Nende pikad jätked ulatuvad neuraaltoru sisepinnalt välispinnani ja moodustavad karkassi, mille kaudu noored neuronid migreeruvad.

Radiaalgliia täidab mitut ülesannet:

toodab uusi neuroneid;
juhib neuronite migratsiooni;
sellest diferentseerub hiljem osa astrotsüütidest ja oligodendrotsüüte;
osaleb närvivõrgustike organiseerumises.

Radiaalgliia uurimine sai võimalikuks tänu rakuliinide jälgimise meetoditele. Geneetilise märgistamise abil on näidatud, et üksikud radiaalgliia rakud võivad anda järglasi, millest kujunevad mitut tüüpi närvisüsteemi rakud.

Tänapäeval kasutatakse radiaalgliia uurimiseks:

Cre-lox-põhist liinijälgimist hiirtel;
üksikraku RNA sekveneerimist;
epigeneetilise regulatsiooni uuringuid;
inimese peaaju organoide.

Üksikraku sekveneerimine on näidanud, et radiaalgliia ei ole ühtne rakutüüp, vaid koosneb mitmest molekulaarselt erinevast allpopulatsioonist, mille arenguline potentsiaal sõltub nende paiknemisest ja arenguetapist. &lt;ref name=&quot;Noctor&quot;&gt;Noctor SC, Flint AC, Weissman TA, Dammerman RS, Kriegstein AR. Dividing precursor cells of the embryonic cortical ventricular zone have morphological and molecular characteristics of radial glia. – ''Journal of Neuroscience'', 2002, kd 22, nr 8, lk 3161–3173.&lt;/ref&gt;

===Neuronite migratsioon===

Pärast neurogeneesi peavad noored neuronid liikuma oma lõplikku asukohta. Seda protsessi nimetatakse [[neuronite migratsioon]]iks. Õige migratsioon on närvisüsteemi normaalse ehituse eeltingimus, sest närvivõrgustikud sõltuvad neuronite täpsest ruumilisest paiknemisest.

Kesknärvisüsteemis toimub kaks peamist migratsiooniviisi:

[[radiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad radiaalgliia kiude mööda;
[[tangentsiaalne migratsioon]], mille käigus neuronid liiguvad paralleelselt ajupinnaga ja võivad läbida pikemaid vahemaid.

Migratsiooni juhivad:

[[rakupinna adhesioonimolekul]]id;
rakuväline maatriks;
[[kemokiinid]];
kasvufaktorid;
tsütoskeleti ümberkorraldused.

Olulised molekulid on näiteks [[reeliin]], [[integriinid]], [[kadheriinid]] ja [[protokadheriinid]]. Need mõjutavad nii neuronite liikumissuunda kui ka nende lõplikku paiknemist.

Neuronite migratsiooni häired põhjustavad mitmeid [[arenguhäire]]id. Näiteks [[lissentsefaalia]] korral on häiritud neuronite liikumine ajukoorde, mille tagajärg on ebanormaalselt sile ajupind ja rasked neuroloogilised sümptomid.

Neuronite migratsiooni uurimiseks kasutatakse:

märgistatud rakkude jälgimist embrüotes;
[[konfokaalmikroskoopia]]t ja [[kahe footoni mikroskoopia]]t;
geneetilisi hiirmudeleid;
patsiendipõhiseid indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ([[iPSC]]). &lt;ref name=&quot;Rakic&quot;&gt;Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Guerrini&quot;&gt;Guerrini R, Dobyns WB. Malformations of cortical development: clinical features and genetic causes. – ''Lancet Neurology'', 2014, kd 13, nr 7, lk 710–726.&lt;/ref&gt;

===Neokorteksi kujunemine===

[[Neokorteks]] kujuneb peamiselt [[telentsefalon]]st ja selle areng on üks keerulisemaid protsesse kogu närvisüsteemi arengus.

Inimese neokorteksi areng hõlmab:

neuronite tootmist;
neuronite migratsiooni;
kihtide moodustumist;
sünaptiliste ühenduste kujunemist;
närvivõrkude funktsionaalset küpsemist.

Neokorteks kujuneb kuuekihiliseks struktuuriks, milles eri tüüpi neuronid paiknevad korrapärases järjestuses. Need kihid ei teki järjest pinnalt sissepoole, vaid vastupidi: esimesena tekkinud neuronid jäävad sügavamatesse kihtidesse ja hiljem tekkinud neuronid liiguvad neist mööda pindmiste kihtideni.

Seda nimetatakse ''[[inside-out]]''-mudeliks.

Neokorteksi arengus on oluline roll [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudel]], mis paiknevad areneva ajukoore pindmises kihis. Need rakud toodavad [[reeliin]]i, mis reguleerib neuronite lõplikku paiknemist.

Ajukoore kihilise organisatsiooni uurimine sai alguse klassikalistest neuroanatoomilistest värvimismeetoditest, eriti [[Golgi meetod]]ist ja [[Nissli värving]]ust. Tänapäeval täiendavad neid:

immunohistokeemia;
geeniekspressiooni kaardistamine;
üksikraku sekveneerimine;
magnetresonantstomograafia;
difusioon-MRI, millega uuritakse valgeaine arengut.

Inimese aju arengut uuritakse ka suurte pikisuunaliste ajukuvamise uuringute abil, kus jälgitakse samade laste ja noorukite peaaju muutusi aastate jooksul. Need uuringud on näidanud, et neokorteksi küpsemine jätkub kaua pärast sündi. &lt;ref name=&quot;RakicCortex&quot;&gt;Rakic P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2009, kd 10, lk 724–735.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Giedd&quot;&gt;Giedd JN jt. Brain development during childhood and adolescence: a longitudinal MRI study. – ''Nature Neuroscience'', 1999, kd 2, lk 861–863.&lt;/ref&gt;

=== Aksonite kasv, närvikiudude suunamine ja sihtmärkide leidmine ===

Toimiva närvivõrgustiku kujunemiseks peavad neuronid looma omavahel õiged ühendused. Kuna paljud ühendused tekivad närvisüsteemi üksteisest kaugel paiknevate piirkondade vahel, vajavad kasvavad [[akson]]id täpseid juhtemehhanisme.

Pärast neuronite tekkimist ja paiknemist peavad nende [[akson]]id kasvama õigesse sihtkohta ja moodustama spetsiifilised ühendused teiste neuronite või sihtrakkudega. Seda protsessi nimetatakse [[aksonogenees]]iks või aksonite kasvuks. Aksonite suunatud kasv on närvisüsteemi arengu keskne etapp. Selle käigus kujunevad närviradade esialgsed mustrid ja luuakse alus hilisematele funktsionaalsetele närvivõrgustikele.&lt;ref name=&quot;Dickson&quot;&gt;Dickson BJ. Molecular mechanisms of axon guidance. – ''Science'', 2002, kd 298, nr 5600, lk 1959–1964.&lt;/ref&gt;

Kasvava aksoni tipus paikneb [[kasvukoonus]] (''growth cone''), mis tajub keskkonnast pärinevaid keemilisi signaale ja reageerib neile. Need signaalid võivad aksonit kas ligi tõmmata või eemale tõugata, suunates selle kasvusuunda ning takistades sisenemist teatud piirkondadesse.

Aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]] koosneb dünaamilisest [[tsütoskelett|tsütoskeletist]], milles on eriti olulised [[aktiinifilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. [[Aktiin]]ist moodustuvad peenikesed jätked ehk [[filopoodium]]id, mis uurivad ümbrust ja võimaldavad kasvukoonusel juhendavatele signaalidele reageerida.&lt;ref name=&quot;Dent&quot;&gt;Dent EW, Gertler FB. Cytoskeletal dynamics and transport in growth cone motility and axon guidance. – ''Neuron'', 2003, kd 40, nr 2, lk 209–227.&lt;/ref&gt;

Kasvukoonuse mehhanisme on uuritud mitmesuguste meetoditega. Varasemad teadmised pärinevad peamiselt fikseeritud preparaatide mikroskoopiast, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam [[elusrakkude mikroskoopia|elusrakkude mikroskoopiat]], sealhulgas [[ajaliselt lahutatud kuvamine|ajaliselt lahutatud kuvamist]] (''time-lapse imaging''), mis võimaldab üksikute aksonite kasvu ja kasvukoonuste liikumist reaalajas jälgida. [[Fluorestsentsmärgistatud valk]]ude abil saab uurida tsütoskeleti ümberkorraldusi ja signaalmolekulide paiknemist kasvukoonuses.&lt;ref name=&quot;Lowery&quot;&gt;Lowery LA, Van Vactor D. The trip of the tip: understanding the growth cone machinery. – ''Nature Reviews Molecular Cell Biology'', 2009, kd 10, lk 332–343.&lt;/ref&gt;

Aksonite kasv ei toimu juhuslikult, vaid seda juhivad mitmesugused rakuvälised signaalid. Neid signaale vahendavad eelkõige neli suurt juhendavate molekulide rühma: [[netriinid]] (''netrins''), [[semaforiinid]] (''semaphorins''), [[ephriinid]] (''ephrins'') ja [[slit-valgud]]. Need võivad toimida nii aksonit ligitõmbavalt kui ka tõrjuvalt ning määravad, millises suunas närvikiud kasvavad.&lt;ref name=&quot;TessierLavigne&quot;&gt;Tessier-Lavigne M, Goodman CS. The molecular biology of axon guidance. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1123–1133.&lt;/ref&gt;

Peamised lahustuvate juhtesignaalide perekonnad on:

[[netriinid]], mis toimivad kontsentratsioonigradiendina ja on eriti olulised seljaaju keskjoont ületavate [[kommissuraalne akson|kommissuraalsete aksonite]] suunamisel; sõltuvalt retseptorist võivad need toimida nii tõmbavate kui ka tõukavate signaalidena;
[[semaforiinid]], mis toimivad [[pleksiini retseptor]]ite ja [[neuropiliini retseptor]]ite kaudu ning võivad olenevalt kontekstist ja kaasretseptoritest olla nii tõmbavad kui ka tõukavad;
[[ephriinid]], mis toimivad [[Eph-retseptor]]ite kaudu ja on olulised [[topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] kujunemisel; need toimivad valdavalt tõukavate signaalidena;
[[Slit-valgud]], mis toimivad [[Robo-retseptor]]ite kaudu ja osalevad peamiselt keskjoone ületamise reguleerimisel tõukava signaalina.

Näiteks seonduvad netriinid kasvukoonuse pinnal paiknevate [[DCC-retseptor]]itega ja võivad soodustada aksoni kasvu sihtmärgi poole. Seevastu semaforiinid, ephriinid ja ''slit''-valgud on sageli tõrjuvad signaalidena, mis takistavad aksonite sisenemist sobimatutesse piirkondadesse või suunavad neid kindlatele radadele.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;&gt;Huber AB, Kolodkin AL, Ginty DD, Cloutier JF. Signaling at the growth cone: ligand-receptor complexes and the control of axon growth and guidance. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2003, kd 26, lk 509–563.&lt;/ref&gt;

Juhtivat mõju võivad avaldada ka rakupinnaga seotud molekulid, kui kasvukoonus puutub nendega vahetult kokku. See on oluline näiteks olukorras, kus akson kasvab mööda [[pioneerakson]]it, mis on juba osa teest läbinud ja toimib järgmistele aksonitele orientiirina.

Klassikaline näide aksonite juhtetee kujunemisest on ühenduste teke [[võrkkest]]a ja [[nägemiskeskus]]te vahel, kus ephriinide ja Eph-retseptorite süsteem kujundab täpse topograafilise ühenduskaardi.

Aksonite juhendamise molekulaarseid mehhanisme on uuritud mitmesuguste mudelsüsteemide abil. Olulised on olnud näiteks [[varbuss]], [[harilik äädikakärbes]], [[vöödiline daanio]] ja koduhiir, kelle geenidega manipuleerimine võimaldab analüüsida kindlate geenide rolli närvisüsteemi arengus. Tänapäeval kasutatakse peale selle ka inimese [[indutseeritud pluripotentsed tüvirakud|indutseeritud pluripotentseid tüvirakke]] ([[iPSC]]), millest saadud neuronid võimaldavad uurida inimese aksonite kasvu ja arenguhäireid.&lt;ref name=&quot;Huber&quot;/&gt;

=== Sünaptogenees ja närvivõrgustike kujunemine ===

Kui aksonid on jõudnud õigete sihtmärkideni, algab [[sünaptogenees]], mille käigus moodustuvad neuronitevahelised funktsionaalsed ühendused ehk [[sünaps]]id. Sünaptogenees ei tähenda ainult sünapside tekkimist, vaid hõlmab ka nende stabiliseerumist, tugevuse muutumist ja hilisemat ümberkujundamist.&lt;ref name=&quot;Waites&quot;&gt;Waites CL, Craig AM, Garner CC. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, kd 28, lk 251–274.&lt;/ref&gt;

Kui neuronid on jõudnud oma lõplikku asukohta, kasvavad neist välja [[dendriit|dendriidid]] ja aksonid ning moodustuvad [[sünaps]]id. Sünapsite moodustumist nimetatakse [[sünaptogenees]]iks.

Neuronitevaheline sünaptiline side viib toimivate [[närvivõrgustik]]e kujunemiseni. Need võrgustikud vahendavad sensoorset ja motoorset töötlust ning moodustavad käitumise neuraalse aluse.&lt;ref name=&quot;Principles of neural science&quot;&gt;Kandel ER. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk. McGraw Hill, 2006.&lt;/ref&gt;

Sünaptogenees algab inimese embrüonaalse arengu ajal, kuid jätkub aktiivselt pärast sündi. Arengu käigus tekib esialgu rohkem sünaptilisi ühendusi, kui täiskasvanud närvisüsteemis lõpuks säilib.

Arengu alguses moodustub sageli rohkem sünaptilisi ühendusi kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Hilisem [[sünapside kärpimine]] (''synaptic pruning'') eemaldab osa ebavajalikest ühendustest ja tugevdab neid sünapse, mida kasutatakse aktiivselt. See protsess aitab alguses hajusat närvivõrgustikku täpsemaks ja tõhusamaks muuta.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;&gt;Huttenlocher PR, Dabholkar AS. Regional differences in synaptogenesis in human cerebral cortex. – ''Journal of Comparative Neurology'', 1997, kd 387, nr 2, lk 167–178.&lt;/ref&gt;

Närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad nende ühenduste tugevnemist, stabiliseerumist või eemaldamist. Seda protsessi nimetatakse aktiivsusest sõltuvaks arenguks. Selle kaudu kujunevad närvivõrgustikud funktsionaalselt täpsemaks ning kohanduvad organismi vajadustega.

Pärast esmast ühenduste moodustumist toimub ulatuslik [[sünapside kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem kasutatud või ebatäpsemad ühendused. Seda protsessi mõjutavad nii neuronite elektriline aktiivsus kui ka keskkonnast saadud sensoorsed kogemused.

Närvivõrkude kujunemist mõjutavad nii geneetiliselt määratud arenguprogrammid kui ka neuronite aktiivsus. Varajases arengus määravad neuronite identiteedi, paiknemise ja ühenduste loomise võimalused geenid ja signaalirajad, kuid hiljem muutuvad oluliseks aktiivsusest sõltuvad mehhanismid, mille kaudu kogemused ja keskkond närvivõrkude täpsustumist mõjutavad.&lt;ref name=&quot;Katz&quot;&gt;Katz LC, Shatz CJ. Synaptic activity and the construction of cortical circuits. – ''Science'', 1996, kd 274, nr 5290, lk 1133–1138.&lt;/ref&gt;

Sünapside arengut uuritakse tänapäeval mitmel tasandil. Elektronmikroskoopia võimaldab analüüsida sünapside ultrastruktuuri, immunohistokeemia ja [[fluorestsentsmärgistamine]] võimaldavad määrata sünaptiliste valkude paiknemist ning elektrofüsioloogilised meetodid võimaldavad mõõta sünapside funktsionaalset aktiivsust. Lisaks kasutatakse [[kahe footoni mikroskoopia]]t ja muid ajukuvamise meetodeid, et jälgida närvivõrgustike muutusi elusorganismides.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;&gt;Lichtman JW, Sanes JR. Ome sweet ome: what can the genome tell us about the connectome? – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2008, kd 18, nr 3, lk 346–353.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju arengus toimub ulatuslik sünaptogenees eriti [[looteperiood]]i lõpus ja pärast sündi. Neokorteksi sünaptiliste ühenduste arv suureneb kiiresti varajases lapsepõlves ja saavutab maksimumi enne täiskasvanuea stabiliseerumist. Sellele järgnev sünapside ümberkujundamine on seotud õppimise, kogemuste ja kognitiivsete võimete arenguga.&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Närvivõrgustike kujunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid närvisüsteemi arengu häireid. Näiteks võivad aksonite juhendamise, sünapside moodustumise või aktiivsusest sõltuva plastilisuse häired mõjutada aju ühendusmustreid ja olla seotud selliste seisunditega nagu [[autismispektri häired]], [[intellektipuue]] ja [[epilepsia]].&lt;ref name=&quot;Zoghbi&quot;&gt;Zoghbi HY. Postnatal neurodevelopmental disorders: meeting at the synapse? – ''Science'', 2003, kd 302, nr 5646, lk 826–830.&lt;/ref&gt;

=== Närviaktiivsusest sõltumatud ja sõltuvad mehhanismid ===

Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks:

'''Närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid''', mis on peamiselt määratud geneetiliste ja molekulaarsete arenguprogrammidega. Nende hulka kuuluvad rakkude diferentseerumine, neuronite migratsioon ja aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse.
'''Närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid''', mille kaudu närviaktiivsus ja sensoorne kogemus mõjutavad pärast ühenduste esmast kujunemist sünapside moodustumist, tugevnemist, kärpimist ja närvivõrgustike funktsionaalset küpsemist.

=== Gliogenees ja müelinisatsioon ===

Närvisüsteemi areng ei piirdu neuronite tekkega, vaid hõlmab ka [[gliiarakk]]ude moodustumist ja küpsemist ehk [[gliogenees]]i.

Neuronid tekivad enamasti enne gliiarakke. Suuremas osas [[kesknärvisüsteem]]ist jätkub [[gliogenees]] pärast neurogeneesi. Neuraalsed tüvirakud muudavad arengu käigus oma diferentseerumispotentsiaali ning hakkavad tootma [[astrotsüüt]]e, [[oligodendrotsüüt]]e ja teisi gliiarakke. Seda üleminekut reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid ja signaalirajad, sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]], [[JAK-STAT-signaalirada|JAK-STAT]], [[BMP-signaalirada]] ja [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]).&lt;ref name=&quot;RowitchKriegstein&quot;&gt;Rowitch DH, Kriegstein AR. Developmental genetics of vertebrate glial-cell specification. – ''Nature'', 2010, kd 468, lk 214–222.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;/&gt;

Neuraalsed tüvirakud toodavad arengu käigus esmalt suurel hulgal neuroneid ning hiljem nihkub nende arenguline potentsiaal gliiarakkude tekkimise suunas. Neuraalsetest eellasrakkudest arenevad [[astrotsüüt]]id ja [[oligodendrotsüüt]]id, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised gliiarakud.

Astrotsüüdid täidavad närvisüsteemis mitmeid olulisi ülesandeid. Need reguleerivad rakuvälist ioonide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest virgatsaineid, osalevad [[hematoentsefaalbarjäär]]i kujunemises ning mõjutavad sünapside teket ja küpsemist. On selgunud, et astrotsüüdid ei ole üksnes neuronite tugirakud, vaid aktiivsed osalised närvivõrgustike arengus ja talitluses.&lt;ref name=&quot;AllenEroglu&quot;&gt;Allen NJ, Eroglu C. Cell biology of astrocyte-synapse interactions. – ''Neuron'', 2017, kd 96, nr 3, lk 697–708.&lt;/ref&gt;

[[Oligodendrotsüüt]]ide eellasrakud tekivad embrüonaalse arengu jooksul mitmes laines. Esmalt moodustuvad need neuraaltoru kõhtmises osas SHH mõjul, hiljem lisanduvad selgmise päritoluga eellasrakud. Küpsed oligodendrotsüüdid hakkavad moodustama [[müeliintupp]]e kesknärvisüsteemi aksonite ümber.&lt;ref name=&quot;Richardson&quot;&gt;Richardson WD, Kessaris N, Pringle N. Oligodendrocyte wars. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2006, kd 7, lk 11–18.&lt;/ref&gt;

Piirdenärvisüsteemis täidavad sama ülesannet [[Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Erinevalt oligodendrotsüütidest müeliniseerib üks Schwanni rakk tavaliselt ainult ühe aksoni ühe lõigu, üks oligodendrotsüüt võib aga moodustada müeliintupe lõigu kümnetele aksonitele.&lt;ref name=&quot;JessenMirsky&quot;&gt;Jessen KR, Mirsky R. The origin and development of glial cells in peripheral nerves. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 671–682.&lt;/ref&gt;

[[Müelinisatsioon]] suurendab märkimisväärselt närviimpulsi juhtekiirust. Müeliintupp vähendab ioonide lekkimist läbi rakumembraani ja võimaldab [[aktsioonipotentsiaal]]il liikuda ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt järgmisele. Sellist impulsi levimise viisi nimetatakse [[saltatoorne juhtimine|saltatoorseks juhtimiseks]]. Müelinisatsioon algab inimesel looteeas, kuid suur osa sellest toimub alles pärast sündi ning kestab paljudes ajupiirkondades noorukieani ja isegi varajase täiskasvanueani.&lt;ref name=&quot;Fields2008&quot;&gt;Fields RD. White matter in learning, cognition and psychiatric disorders. – ''Trends in Neurosciences'', 2008, kd 31, nr 7, lk 361–370.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YakovlevLecours&quot;&gt;Yakovlev PI, Lecours AR. The myelogenetic cycles of regional maturation of the brain. – Minkowski A (toim). ''Regional Development of the Brain in Early Life''. Blackwell, Oxford, 1967.&lt;/ref&gt;

Pikka aega peeti müelinisatsiooni täielikult geneetiliselt programmeeritud protsessiks, kuid nüüdseks on selgunud, et seda mõjutab oluliselt ka neuronite elektriline aktiivsus. Aktiivsemalt kasutatavad närviringid müeliniseeruvad sageli ulatuslikumalt ja müeliin võib elu jooksul vastavalt kogemustele ümber kujuneda. Seetõttu peetakse müelinisatsiooni üheks närvisüsteemi plastilisuse mehhanismiks.&lt;ref name=&quot;Fields2015&quot;&gt;Fields RD. A new mechanism of nervous system plasticity: activity-dependent myelination. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2015, kd 16, lk 756–767.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi ja müelinisatsiooni on uuritud nii klassikaliste histoloogiliste meetodite kui ka nüüdisaegsete molekulaarsete tehnoloogiate abil. Immunohistokeemia võimaldab määrata gliiarakkude arengustaadiume iseloomulike markerite, näiteks [[GFAP]], [[OLIG2]], [[NG2]] ja [[müeliini alusvalk|MBP]] järgi. Geneetiliste märgistusliinide abil saab jälgida üksikute gliiarakkude arengut elusloomadel ja kahe footoni mikroskoopia võimaldab vaadelda müeliintuppede kujunemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;Zuchero&quot;&gt;Zuchero JB, Barres BA. Glia in mammalian development and disease. – ''Development'', 2015, kd 142, lk 3805–3809.&lt;/ref&gt;

Gliogeneesi uurimist on oluliselt täiendanud [[üksikraku sekveneerimine]], [[ruumiline transkriptoomika]] ja inimese [[peaaju organoid]]id. Need meetodid võimaldavad gliiarakkude arenguliine suure täpsusega kirjeldada ning inimese ja mudelorganismide arengut molekulaarsel tasandil võrrelda.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

Oligodendrotsüütidest kujunevad [[müeliin]]i tootvad rakud kesknärvisüsteemis, samal ajal kui [[piirdenärvisüsteem]]is täidavad seda ülesannet [[Schwanni rakud]]. Müeliin moodustab aksonite ümber isoleeriva kihi, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust ja parandab närvivõrkude toimimist.

Müelinisatsioon algab looteeas, kuid toimub suures ulatuses pärast sündi. Inimesel jätkub see protsess paljudes aju piirkondades kuni täiskasvanueani, eriti [[otsmikusagar]]a ja teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

=== Programmeeritud rakusurm, sünaptiline kärpimine ja aktiivsusest sõltuv areng ===

Närvisüsteemi arengus ei säili kõik tekkinud rakud ja sünaptilised ühendused. Embrüonaalse ja sünnijärgse arengu käigus eemaldatakse suur hulk neuroneid ja sünapse, mille tulemusel kujunevad välja täpsed ja funktsionaalselt sobivad närvivõrgustikud. Sellepärast on [[programmeeritud rakusurm]] ([[apoptoos]]), [[sünaptiline kärpimine]] ja aktiivsusest sõltuv närvivõrkude ümberkujundamine närvisüsteemi normaalse arengu lahutamatud osad.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;&gt;Oppenheim RW. Cell death during development of the nervous system. – ''Annual Review of Neuroscience'', 1991, kd 14, lk 453–501.&lt;/ref&gt;

==== Programmeeritud rakusurm ====

Arengu käigus tekib enamikus närvisüsteemi piirkondades rohkem neuroneid, kui täiskasvanud organismis lõpuks säilib. Märkimisväärne osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i teel. Närvisüsteemi eri osades võib hukkuda 20–80% tekkinud neuronitest.&lt;ref name=&quot;Oppenheim&quot;/&gt;

Neuronite ellujäämine sõltub suurel määral sellest, kas nad saavutavad kontakti oma sihtmärkidega ja saavad piisavalt [[neurotrofiinid|neurotrofiine]]. Klassikalise neurotroofse teooria järgi toodavad sihtrakud piiratud koguses [[kasvufaktor]]eid, mille pärast arenevad neuronid omavahel konkureerivad. Piisavalt neurotrofiine saanud neuronid jäävad ellu, ülejäänud teevad läbi apoptoosi.&lt;ref name=&quot;Purves&quot;&gt;Purves D. Body and Brain: A Trophic Theory of Neural Connections. Harvard University Press, 1988.&lt;/ref&gt;

Olulisemate neurotrofiinide hulka kuuluvad [[NGF]], [[BDNF]], [[NT-3]] ja [[NT-4]]. Need aktiveerivad [[Trk-retseptor]]eid ja pärsivad rakusurma signaaliradu, soodustades neuronite ellujäämist, aksonite kasvu ja sünapside stabiliseerumist.&lt;ref name=&quot;HuangReichardt&quot;&gt;Huang EJ, Reichardt LF. Neurotrophins: roles in neuronal development and function. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2001, kd 24, lk 677–736.&lt;/ref&gt;

Apoptoosi molekulaarseid mehhanisme vahendavad peamiselt [[kaspaasid]] ja [[Bcl-2]] perekonna valgud. Nende regulatsiooni häired võivad põhjustada nii liigset rakusurma kui ka neuronite ebanormaalset säilimist ning on seotud mitmete arenguhäirete ja [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]].&lt;ref name=&quot;YuanYankner&quot;&gt;Yuan J, Yankner BA. Apoptosis in the nervous system. – ''Nature'', 2000, kd 407, lk 802–809.&lt;/ref&gt;

Neuronite rakusurma on uuritud algselt histoloogiliste preparaatide põhjal, hiljem [[TUNEL]]-meetodi, aktiveeritud kaspaaside immunomärgistamise ja geneetiliste hiirmudelite abil. Tänapäeval võimaldavad elusrakkude mikroskoopia ja üksikraku transkriptoomika jälgida rakusurma molekulaarseid muutusi üksikraku tasemel.&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==== Sünapside kärpimine ====

Ka sünaptilisi ühendusi tekib arengu käigus rohkem, kui täiskasvanud närvisüsteemis säilib. Varajases arengus moodustavad neuronid suure hulga ajutisi kontakte, millest ainult osa stabiliseerub. Ülejäänud ühendused eemaldatakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]] (''synaptic pruning'').&lt;ref name=&quot;Huttenlocher&quot;/&gt;

Sünapside kärpimine toimub peaaju eri piirkondades eri aegadel. Inimese neokorteksis kasvab sünapside arv kiiresti loote arengu lõpus ja varajases lapsepõlves ning saavutab maksimumi esimestel eluaastatel. Sellele järgneb pikk kärpimisperiood, mis kestab peaaju paljudes piirkondades noorukieani ja isegi kolmanda elukümnendini.&lt;ref name=&quot;Petanjek&quot;&gt;Petanjek Z jt. Extraordinary neoteny of synaptic spines in the human prefrontal cortex. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 32, lk 13281–13286.&lt;/ref&gt;

Pikka aega arvati, et sünaptiline kärpimine sõltub peamiselt neuronitest endist, kuid nüüdseks on selgunud, et olulist osa etendavad ka [[mikrogliia]] rakud. Need tunnevad ära eemaldamisele määratud sünapsid ning [[fagotsütoos|fagotsüteerivad]] need. Selles protsessis osalevad muu hulgas [[komplemendisüsteem]]i valgud [[C1q]] ja [[C3]], mis märgistavad kõrvaldatavad sünapsid.&lt;ref name=&quot;Paolicelli&quot;&gt;Paolicelli RC jt. Synaptic pruning by microglia is necessary for normal brain development. – ''Science'', 2011, kd 333, lk 1456–1458.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens B jt. The classical complement cascade mediates CNS synapse elimination. – ''Cell'', 2007, kd 131, lk 1164–1178.&lt;/ref&gt;

Sünapside kärpimise häireid peetakse oluliseks mitme närvisüsteemi arenguhäire võimaliku tekkemehhanismina. Ebapiisavat kärpimist on seostatud näiteks [[autismispektri häired|autismispektri häiretega]], liigset kärpimist aga [[skisofreenia]] kujunemisega.&lt;ref name=&quot;Sekar&quot;&gt;Sekar A jt. Schizophrenia risk from complex variation of complement component 4. – ''Nature'', 2016, kd 530, lk 177–183.&lt;/ref&gt;

==== Aktiivsusest sõltuv närvivõrkude kujunemine ====

Närvisüsteemi varajased ühendused kujunevad peamiselt geneetiliste arenguprogrammide alusel, kuid nende lõplik organiseerumine sõltub üha enam neuronite elektrilisest aktiivsusest. Sünapsid, mida kasutatakse sagedamini, stabiliseeruvad ja tugevnevad, väheaktiivsed ühendused aga nõrgenevad või kaovad. Seda kirjeldatakse sageli [[Hebbi põhimõte|Hebbi põhimõttega]]: &quot;neuronid, mis aktiveeruvad koos, ühenduvad omavahel tugevamalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Hebb&quot;&gt;Hebb DO. ''The Organization of Behavior''. Wiley, New York, 1949.&lt;/ref&gt;

Eriti oluline on aktiivsusest sõltuv areng sensoorsetes süsteemides. Klassikalised katsed kassipoegadega näitasid, et kui üks silm varajases arengus ajutiselt sulgeda, kujunevad [[nägemiskoor]]e ühendused ümber ja hiljem ei pruugi normaalne nägemine enam täielikult taastuda. Need katsed viisid [[kriitiline periood|kriitiliste perioodide]] mõiste kujunemiseni.&lt;ref name=&quot;HubelWiesel&quot;&gt;Hubel DH, Wiesel TN. Receptive fields and functional architecture of monkey striate cortex. – ''Journal of Physiology'', 1968.&lt;/ref&gt;

Kriitilised perioodid on piiratud arenguetapid, mille jooksul närvivõrgustikud on keskkonnamõjude suhtes erakordselt plastilised. Selliseid perioode on kirjeldatud nägemise, kuulmise, motoorika ja keele arengus. Pärast kriitilise perioodi lõppu säilib küll [[sünaptiline plastilisus]], kuid närvivõrkude ümberkujundamine muutub märksa piiratumaks.&lt;ref name=&quot;Hensch&quot;&gt;Hensch TK. Critical period plasticity in local cortical circuits. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2005, kd 6, lk 877–888.&lt;/ref&gt;

Närvivõrkude aktiivsusest sõltuvat arengut uuritakse elektrofüsioloogia, [[kaltsiumkuvamine|kaltsiumkuvamise]], optilise pildistamise, [[optogeneetika]], [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] ja mitmesuguste ühenduvuse analüüsi meetoditega. Neid on täiendatud suure läbilaskevõimega [[konnektoom]]i uuringute ja tehisintellektil põhineva pildianalüüsiga, mis võimaldavad arenevate närvivõrkude ehitust üha suurema täpsusega rekonstrueerida.&lt;ref name=&quot;Lichtman&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Zhou&quot;/&gt;

==Täiskasvanu neurogenees ja elukestev plastilisus==

{{Vaata|Täiskasvanu neurogenees|Neuroplastilisus|Neuroregeneratsioon}}

Kuigi närvisüsteemi põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse ja varajase postnataalse arengu käigus, ei ole täiskasvanud närvisüsteem staatiline. Täiskasvanueas toimuvad jätkuvalt muutused [[neuron]]ites, [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Neid protsesse hõlmavad mõisted [[neuroplastilisus]], [[täiskasvanu neurogenees]] ja [[neuroregeneratsioon]].

Täiskasvanud närvisüsteemi muutlikkus võimaldab õppimist, mälu kujunemist, kohanemist uute keskkonnatingimustega ja osalist taastumist pärast kahjustusi. Samas on täiskasvanu närvisüsteemi plastilisus üldiselt väiksem kui arengu kriitilistel perioodidel, mil närvivõrgustikud kujunevad kiiresti ja on välistele mõjutustele eriti tundlikud.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;&gt;Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'', 2017, 21 (1): 23–48.&lt;/ref&gt;

===Täiskasvanu neurogenees===

[[Täiskasvanu neurogenees]] tähendab uute neuronite tekkimist täiskasvanud närvisüsteemis. Seda protsessi on kõige paremini kirjeldatud [[hipokampus]]es, eriti [[hammaskäär]]us (''dentate gyrus''), kus säilivad [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]] ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsed eellasrakud]]. Need rakud võivad jaguneda, diferentseeruda neuroniteks ja osaleda olemasolevates närvivõrgustikes.

Täiskasvanu neurogeneesi olemasolu ja ulatuse üle inimese ajus on pikka aega diskuteeritud. Loommudelite põhjal on täiskasvanu hipokampuse neurogenees hästi tõestatud, kuid inimese puhul on tulemused olnud erinevad. Need on sõltunud kasutatud meetoditest, koeproovide kvaliteedist ja uuritavast vanuserühmast.

Täiskasvanu neurogeneesi uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

[[immunohistokeemia]], mille abil tuvastatakse spetsiifilisi rakumarkereid, mis viitavad rakkude jagunemisele või neuroniteks diferentseerumisele;
[[radioaktiivne märgistus]], näiteks DNA sünteesi ajal rakku lisatud märgistatud nukleotiidide kasutamine;
[[transkriptoomika]] ja [[üksikraku sekveneerimine]], millega uuritakse üksikute rakkude geeniekspressiooni;
[[organoid]]id ja tüvirakumudelid, mille abil uuritakse inimese närvirakkude arengut kontrollitud tingimustes.

Täiskasvanu neurogeneesi võimalikud funktsioonid hõlmavad õppimise ja mälu toetamist, närvivõrgustike paindlikkuse säilitamist ja stressiga kohanemist. Eriti on uuritud hipokampuse rolli uute mälestuste kujunemisel ja keskkonnamuutustele reageerimisel.

===Elukestev neuroplastilisus===

[[Neuroplastilisus]] tähendab närvisüsteemi võimet muuta oma ehitust ja talitlust vastusena kogemustele, õppimisele, kahjustustele või keskkonnamuutustele. See hõlmab sünaptilise tugevuse muutusi, uute ühenduste moodustumist, olemasolevate ühenduste ümberkorraldumist ning mõningatel juhtudel ka närvivõrgustike struktuurseid muutusi.

Neuroplastilisuse mehhanismid hõlmavad muu hulgas:

[[sünaptogenees]]i ehk uute sünaptiliste ühenduste teket;
[[sünapside tugevnemine|sünaptilise tugevuse muutusi]], näiteks [[pikaajaline potentseerumine|pikaajalist potentseerumist]] (LTP) ja [[pikaajaline depressioon|pikaajalist depressiooni]] (LTD);
dendriitide ja [[dendriidiharu]]de ümberkujundamist;
[[müelinisatsioon]]i ja aksonite juhtivusomaduste muutusi;
närvivõrgustike funktsionaalset ümberkorraldumist.

Neuroplastilisus on eriti suur arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, kuid säilib kogu elu jooksul.&lt;ref name=&quot;Ismail2017&quot;/&gt;

Täiskasvanueas mõjutavad neuroplastilisust näiteks õppimine, kehaline aktiivsus, sotsiaalne keskkond, uni, stress, toitumine ja haigused.

====Laste ja täiskasvanute õppimise erinevused====

Laste õppimine erineb täiskasvanute õppimisest mitmete neurobioloogiliste mehhanismide poolest. Arengujärgus olev närvisüsteem on paindlikum ja uute ühenduste kujunemine toimub kiiremini. Samal ajal aitab täiskasvanud peaaju väiksem plastilisus säilitada juba kujunenud teadmisi ja oskusi.

Neurokuvamise abil tehtud uuringud on näidanud, et laste tõhusamat õppimist võib toetada virgatsaine [[GABA]] taseme kiire suurenemine õppimise ajal ja pärast õppimist. GABA on peamine pärssiv virgatsaine kesknärvisüsteemis ja selle dünaamiline reguleerimine võib mõjutada õppimise ajal toimuvat närvivõrgustike kohanemist.&lt;ref&gt;Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo. Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 2022, 32 (23): 5022–5030.e7.&lt;/ref&gt;

====Vaiksed sünapsid ja täiskasvanu õppimisvõime====

[[Vaikne sünaps|Vaiksed sünapsid]] (''silent synapses'') on sünaptilised ühendused, millel tavapärastes tingimustes puudub tugev postsünaptiline vastus, kuid mida saab aktiivseks muuta närvivõrgustike ümberkorraldumise käigus.

Pikka aega arvati, et vaikseid sünapse esineb peamiselt arenevas ajus ja nende arv väheneb täiskasvanueas. Hilisemad uuringud on näidanud, et täiskasvanud ajus võib neid esineda märkimisväärsel hulgal. See võib olla üks mehhanismidest, mis võimaldab täiskasvanueas jätkuvat õppimist ja kohanemist.&lt;ref&gt;Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lloreda, Claudia López. Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'. – ''Science News'', 2022.&lt;/ref&gt;

====Peaaju küpsus ja elukestev areng====

Sageli eristatakse arenevat ja küpset peaaju, kuid uuemad uurimused näitavad, et peaaju ei jõua ühe kindla hetkega täielikult muutumatusse seisundisse. Mitmed ehituslikud ja funktsionaalsed näitajad muutuvad kogu täiskasvanuea jooksul.&lt;ref&gt;Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167.&lt;/ref&gt;

Seetõttu käsitatakse peaaju arengut tänapäeval pigem pideva elukestva protsessina, milles varajase arengu kiirete muutuste järel jätkuvad aeglasemad, kuid bioloogiliselt olulised kohanemis- ja ümberkorraldusprotsessid.

===Neuroregeneratsioon ja närvisüsteemi taastumisvõime=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon}} [[Neuroregeneratsioon]] tähendab närvikoe taastumist pärast kahjustust. See hõlmab nii kahjustatud närvirakkude ja närvikiudude taastamist kui ka närvivõrkude ümberorganiseerumist. Närvisüsteemi taastumisvõime erineb oluliselt [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is.

Piirdenärvisüsteemis on närvikiudude taastumisvõime suhteliselt hea, sest [[Schwanni rakud]] ja kahjustatud närvi ümbritsevad struktuurid toetavad aksonite uuesti kasvamist. Kui [[akson]]i ühendus [[rakukeha]]ga säilib, võib kahjustatud akson teha läbi taastumisprotsessi, mille käigus kasvukoonus liigub mööda säilinud närvijuhet ja närvikiud võib uuesti sihtkoeni jõuda.

Perifeerse närvikahjustuse järel toimub mitu järjestikust protsessi:

kahjustatud aksoni distaalne osa laguneb protsessis, mida nimetatakse [[Walleri degeneratsioon]]i käigus;
Schwanni rakud aktiveeruvad ja eemaldavad lagunenud müeliini ja aksonijäänuseid;
Schwanni rakud moodustavad [[Büngneri väädid]], mis loovad kasvavale aksonile suunava toe;
aksoni proksimaalsest osast moodustub uus kasvukoonus, mis suundub kahjustuskohast edasi;
taastunud akson võib uuesti moodustada sünaptilise ühenduse sihtkoe või -rakuga.

Kesknärvisüsteemis on taastumisvõime märgatavalt piiratum. Peamised piiravad tegurid on närvikeskkonna omadused ja molekulaarsed pidurdusmehhanismid. Kesknärvisüsteemi kahjustuse järel tekib [[glioos]], mille käigus aktiveeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]] ja [[mikrogliia]]. Kuigi see reaktsioon aitab kahjustust piirata ja koe struktuuri säilitada, võib moodustuv [[gliiaarm]] aksonite kasvu takistada.

Kesknärvisüsteemi aksonite taastumist pärsivad mitmed molekulid, mida leidub müeliinis ja kahjustuspiirkonnas. Nende hulka kuuluvad näiteks:

[[Nogo]] valgud;
[[müeliiniga seotud glükoproteiinid]];
[[oligodendrotsüüt]]ide toodetud kasvu pidurdavad signaalid;
rakuvälise maatriksi muutused kahjustuspiirkonnas.

Need signaalid mõjutavad aksonite kasvukoonust ja vähendavad selle võimet edasi liikuda. Samuti erineb kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi taastumisvõime sellepärast, et oligodendrotsüüdid ei toeta aksonite taastumist samamoodi nagu Schwanni rakud.

Neuroregeneratsiooni uuritakse mitmesuguste meetoditega:

loomkatsetes närvikahjustuste mudelid, mille abil uuritakse aksonite kasvu ja taastumise mehhanisme;
geneetilised mudelorganismid, näiteks hiired, kellel saab muuta kindlate geenide aktiivsust;
immunohistokeemilised meetodid regeneratsiooni markerite tuvastamiseks;
mikroskoopia, sealhulgas elusrakkude mikroskoopia, aksonite kasvu jälgimiseks;
elektrofüsioloogilised meetodid närvijuhtivuse taastumise hindamiseks;
geeniekspressiooni ja proteoomika analüüsid taastumisprotsessides osalevate molekulaarsete radade uurimiseks.

Neuroregeneratsiooni uurimise rakenduslik eesmärk on leida viise, kuidas suurendada närvisüsteemi taastumisvõimet pärast vigastusi ja haigusi. Uuritavate lähenemisviiside seas on kasvufaktorite kasutamine, tüvirakupõhised ravimeetodid, biomaterjalid aksonite suunamiseks ja molekulaarsete kasvupidurdusmehhanismide blokeerimine.

===Täiskasvanu närvisüsteemi muutusi mõjutavad tegurid===

Täiskasvanud närvisüsteemi ehitust ja talitlust mõjutavad kogu elu jooksul mitmesugused bioloogilised, keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid. Need mõjutavad neuroplastilisust, sünaptilisi ühendusi, põletikutaset, ainevahetust ja närvivõrkude funktsionaalset korraldust.

====Kehaline aktiivsus====

[[Kehaline aktiivsus]] on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab täiskasvanud peaaju plastilisust. Regulaarne liikumine on seotud muutustega närvikasvufaktorite tasemes, verevarustuses ja sünaptilises plastilisuses.

Eriti oluline on [[ajust pärinev neurotroofne faktor]] ([[BDNF]]), mis toetab neuronite säilimist, sünapside kujunemist ja õppimisega seotud plastilisi muutusi. Kehaline aktiivsus võib suurendada BDNF-i kodeerivate geenide ekspressiooni ja soodustada hipokampuse talitlust.

Kehalise aktiivsuse neurobioloogilist mõju uuritakse näiteks:

neurokuvamise meetoditega, sealhulgas [[magnetresonantstomograafia]] (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI);
vere biomarkerite analüüsiga;
kognitiivsete testidega;
loomkatsetega, kus võrreldakse aktiivse ja väheliikuva eluviisiga loomi.

====Toitumine, ainevahetus ja mikrobioom====

[[Toitumine]] mõjutab närvisüsteemi arengut ja säilimist, sest neuronite talitlus sõltub energiaainevahetusest, rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.

Uuritud on näiteks:

[[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhapete]] mõju neuronimembraanidele;
antioksüdantide rolli oksüdatiivse stressi vähendamisel;
ainevahetushäirete, sealhulgas [[rasvumine|rasvumise]] seost kognitiivse võimekuse muutustega.

Rasvumine on seotud kroonilise põletikulise seisundi ja ainevahetuslike muutustega, mis võivad mõjutada peaaju ehitust ja talitlust. Neurokuvamise uuringud on näidanud seoseid rasvumise ning hall- ja valgeaine muutuste vahel.&lt;ref&gt;Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454.&lt;/ref&gt;

Üha rohkem uuritakse ka [[soole-aju telg]]e ja [[mikrobioom]]i võimalikku mõju närvisüsteemile. Soole mikroorganismid võivad mõjutada immuunreaktsioone, ainevahetussaadusi ja närvisüsteemi signaaliradasid.

====Mõnuained ja ravimid====

Mitmesugused psühhoaktiivsed ained võivad põhjustada pikaajalisi muutusi närvisüsteemi ehituses ja talitluses. Nende mõju sõltub aine tüübist, kasutamise kestusest, annusest ja inimese arenguetapist.

Näiteks krooniline alkoholitarbimine on seotud valgeaine muutustega ja närvivõrkude ühenduvuse häiretega.&lt;ref&gt;Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40.&lt;/ref&gt;

[[Opioidid]]e pikaajalise kasutamise korral on neurokuvamise uuringutes leitud muutusi hallaines ja piirkondades, mis osalevad tasu-, motivatsiooni- ja emotsiooniprotsessides.&lt;ref&gt;Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G. jt. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.&lt;/ref&gt;

====Psühholoogilised tegurid ja stressi mõju närvisüsteemile====

Närvisüsteemi muutusi täiskasvanueas mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilised kogemused. Eriti oluline uurimisvaldkond on [[stress]]i mõju närvisüsteemi ehitusele ja talitlusele.

Pikaajaline või tugev stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA-telje), mille tulemusena suureneb [[glükokortikoidid]]e, eriti [[kortisool]]i vabanemine. Lühiajaline stressireaktsioon aitab organismil kohaneda, kuid krooniline stress võib mõjutada närvivõrkude arengut, plastilisust ja taastumisvõimet.

Stressi mõju sõltub selle ajastusest, kestusest ja intensiivsusest. Eriti tundlikud on arenguperioodidel olevad närvivõrgud, kuid ka täiskasvanud aju säilitab stressile reageerivaid plastilisi mehhanisme.

Stressiga seotud muutusi on uuritud muu hulgas järgmiste meetoditega:

[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju struktuurseid muutusi;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse aktiivsusmustreid;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega hinnatakse valgeaine kiudude ehitust;
hormoonitasemete mõõtmine, eriti kortisooli analüüs;
kognitiivsed ja käitumuslikud testid.

===Lapseea stress ja närvisüsteemi areng=== {{Vaata|Lapseea stress}} Kuigi lapseea stress kuulub arengubioloogia ja neuroarengu piirialale, on selle mõju hilisemale närvisüsteemi talitlusele oluline ka täiskasvanueas. [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse lapsepõlves kogetud olukordi, mis ületavad lapse kohanemisvõime ja põhjustavad pikaajalise stressireaktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot;&gt;Pechtel, Pia; Pizzagalli, Diego A. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid peaajupiirkondi, sealhulgas [[mandelkeha]], [[hipokampus]]t, [[otsmikusagar]]a ajukoort, [[eesmine vöökoor|eesmist vöökoort]] ja [[valgeaine]]t.

Lapseea stressiga on seostatud näiteks mandelkeha mahu suurenemist.&lt;ref name=&quot;Mehta et al. 2009&quot;&gt;Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T. jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;

Samuti on leitud muutusi otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses ja valgeaine ehituses.&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E. jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et varajane stress mõjutab närvisüsteemi arengut mitme mehhanismi kaudu:

neurogeneesi muutused;
sünapside moodustumise ja tugevnemise muutused;
sünapside kärpimise muutused;
[[stressihormoonid]]e pikaajaline mõju neuronitele;
[[põletik]]uliste protsesside aktiveerumine.

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis pärast sündi intensiivselt arenevad. Näiteks jätkub [[hipokampus]]e areng pikalt pärast sündi ja varajane stress võib mõjutada selle ehitust ja funktsiooni.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Lapseea stressi mõju võib avalduda veel täiskasvanueas. See suurendab mõnede psüühikahäirete riski ning mõjutab emotsioonide reguleerimist, õppimist ja stressireaktsioone.&lt;ref name=&quot;Pechtel and Pizzagalli 2011&quot; /&gt;

====Keskkonnategurid ja neurotoksilised mõjud====

Närvisüsteemi elukestvat arengut ja säilimist mõjutavad ka keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad [[õhusaaste]], [[raskmetallid]], tööstuslikud kemikaalid ja muud [[ksenobiootikum]]id.

Keskkonnamõjude uurimisel kasutatakse:

epidemioloogilisi uuringuid, milles võrreldakse keskkonnaga kokkupuute ja tervisenäitajate seoseid;
biomarkerite analüüse;
loomkatseid;
neurokuvamist;
molekulaarbioloogilisi meetodeid.

Eriti oluline uurimisvaldkond on loote ja väikelapse kokkupuude keskkonnateguritega, sest sel perioodil on närvisüsteem kiiresti arenev ja tundlik.

Näiteks on uuritud [[mikroplast]]ide võimalikku mõju loote arengule. Inimese [[platsenta]]st on leitud mikroplastiosakesi, kuid nende võimalik mõju arenevale närvisüsteemile ei ole veel täielikult teada.&lt;ref&gt;Ragusa, Antonio; Svelato, Alessandro; Santacroce, Criselda jt. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. – ''Environment International'', 2021, 146: 106274.&lt;/ref&gt;

====Haigused ja närvisüsteemi elukestev muutumine====

Mitmesugused haigused võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust kogu elu jooksul. Mõju võib avalduda põletikuliste protsesside, veresoonkonna muutuste, ainevahetushäirete või otsese närvikahjustuse kaudu.

Näiteks on uuritud [[COVID-19]] mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Võimalike mehhanismide seas on põletikulised reaktsioonid, [[immuunsüsteem]]i aktiveerumine, veresoonkonna muutused ja närvivõrkude funktsionaalse ühenduvuse muutused.

Aktiivselt uuritakse ka närvisüsteemi vananemise ja haigusriskidega seotud geneetilisi tegureid. Kogu elu jooksul toimuvate peaaju struktuurimuutustega seotud geenivariantide leidmine võib aidata tuvastada uusi sihtmärke neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], ravis.&lt;ref&gt;Brouwer, Rachel M.; Klein, Marieke; Grasby, Katrina L. jt. Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan. – ''Nature Neuroscience'', 2022, 25 (4): 421–432.&lt;/ref&gt;

===Närvisüsteemi küpsemine kogu arengu jooksul===

Varajast närvisüsteemi arengut juhivad peamiselt [[keemiline signaal|keemilised signaalid]], mis määravad rakkude saatuse, paiknemise ja esmased ühendused. Embrüo kasvades muutub üha olulisemaks neuronite elektriline aktiivsus ning selle mõju sünaptiliste ühenduste täpsustumisele.

[[Imetajad|Imetajatel]] ei ole närvisüsteemi areng sündimise ajaks lõppenud. Pärast sündi jätkuvad ulatuslikud muutused sünaptilistes ühendustes, müelinisatsioonis ja närvivõrgustike funktsionaalses korralduses.

[[Inimene|Inimesel]] kestab närvisüsteemi küpsemine vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Eriti pikalt arenevad [[otsmikusagar]]a piirkonnad, mis osalevad keerukas planeerimises, otsustamises, töömälu kasutamises ja enesekontrollis.

Inimese peaaju areng jätkub pärast sündi. Peaaju kasv on eriti kiire esimestel eluaastatel ning üldine kasvutipp toimub ligikaudu neljandal sünnijärgsel kuul. Peaaju eri piirkonnad arenevad siiski erineva kiirusega ning nende küpsemisel on erinevad ajaperioodid.

Peaaju piirkondadel on erinevad tundlikud perioodid, mil nad on keskkonnamõjude suhtes eriti haavatavad. Selliste mõjutegurite hulka kuuluvad näiteks [[ioniseeriv kiirgus]], [[etanool]], [[kloorpürifoss]] ja [[metüülelavhõbe]].

Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]]. See võimaldab närvivõrkudel muutuda vastusena õppimisele, mälule ja keskkonnakogemustele.

==Närvisüsteemi arengu uurimine== {{Vaata|Neuroteadus|Arengubioloogia}}

Närvisüsteemi arengut uuritakse mitmel tasandil alates üksikute molekulide ja rakkude uurimisest kuni kogu peaaju arengumustrite analüüsini. Uurimisobjektiks on nii normaalse arengu mehhanismid kui ka arenguhäirete, närvisüsteemi arenguhäirete ja närvisüsteemi haiguste tekkepõhjused.

Inimese embrüonaalse närvisüsteemi otsene uurimine on piiratud eetiliste ja tehniliste põhjuste tõttu. Eriti varajased arenguetapid, mil toimuvad neuraalne induktsioon, neurulatsioon ja närvisüsteemi põhistruktuuride kujunemine, ei ole inimesel otseselt eksperimentaalselt jälgitavad. Sellepärast põhineb suur osa teadmistest loommudelitel, inimese rakumudelitel, surmajärgsetel uuringutel ja mitteinvasiivsetel kuvamismeetoditel.

===Mudelorganismid närvisüsteemi arengu uurimisel===

[[Mudelorganism]]id on olnud närvisüsteemi arengubioloogia peamine uurimisvahend. Nende abil saab geneetiliselt ja eksperimentaalselt uurida protsesse, mida inimesel otseselt jälgida ei ole võimalik.

Olulisemad mudelorganismid on:

*[[kannuskonn]], keda on kasutatud eriti [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] ja [[organiseerijapiirkond|organiseerija]] rolli uurimisel;
*[[vöödiline daanio]], kelle läbipaistev embrüo võimaldab jälgida närvisüsteemi arengut elusalt;
*[[koduhiir]], keda kasutatakse laialdaselt geenifunktsioonide, närvirakkude migratsiooni ja haigusmudelite uurimiseks;
*[[kana]], kelle embrüot kasutatakse neurulatsiooni ja arengusignaalide uurimiseks.

Loommudelite abil on avastatud mitmeid keskseid arengumehhanisme, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalirada|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Sonic hedgehog|SHH]]-signaaliraja roll närvisüsteemi kujunemisel.

===Inimese rakumudelid===

Inimese närvisüsteemi arengut uuritakse üha enam [[pluripotentne tüvirakk|pluripotentsetest tüvirakkudest]] saadud rakumudelite abil. Need võimaldavad uurida inimesele spetsiifilisi arenguprotsesse, mida loommudelid alati täielikult ei kajasta.

====Peaaju organoidid ja assembloidid====

[[Peaaju organoid]]id on tüvirakkudest laboritingimustes kasvatatud kolmemõõtmelised rakustruktuurid, mis teatud määral jäljendavad areneva inimese peaaju omadusi. Need sisaldavad erinevaid närvirakke, sealhulgas neuroneid ja gliiarakke, ning võivad organiseeruda arenguliselt sarnasteks struktuurideks.

Organoidid võimaldavad uurida inimese neuronite arengut, närvirakkude migratsiooni, närvivõrkude moodustumist, geneetiliste mutatsioonide mõju ja närvisüsteemiarenguhäirete mehhanisme.

Organoidide piirang on see, et need ei moodusta täielikult arenenud peaaju ega sisalda kõiki organismi keskkonnatingimusi, näiteks verevarustust ja immuunsüsteemi täielikku mõju.

[[Assembloid]]id ühendavad eritüüpi organoide või rakupopulatsioone, võimaldades uurida eri peaajupiirkondade vahelist arengut ja ühenduste kujunemist.&lt;ref&gt;Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Chiaradia, Ilaria; Lancaster, Madeline A. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, 23 (12): 1496–1508.&lt;/ref&gt;

====Sünteetilised embrüod ja embrüomudelid====

[[Sünteetiline embrüo|Sünteetilised embrüod]] ehk tüvirakkudest loodud embrüomudelid võimaldavad uurida varajase embrüonaalse arengu etappe, sealhulgas gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesi.

Need mudelid ei teki sugurakkude ühinemise tulemusena, vaid erinevat tüüpi tüvirakkude organiseerumise kaudu. Nende abil saab uurida varajasi arengusündmusi, mida inimese embrüotes otseselt jälgida ei saa.

Hiire tüvirakkudest loodud sünteetilised embrüomudelid on suutnud läbi teha arenguetapid kuni gastrulatsiooni, neurulatsiooni ja organogeneesini.&lt;ref&gt;Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang jt. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153.&lt;/ref&gt;

Samuti on loodud pärast gastrulatsiooni arenevaid sünteetilisi embrüoid hiire naiivsetest embrüonaalsetest tüvirakkudest.&lt;ref&gt;Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine jt. Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.&lt;/ref&gt;

Need meetodid annavad võimaluse uurida varajase arengu mehhanisme, kuid tekitavad ka olulisi eetilisi küsimusi seoses embrüomudelite staatuse ja kasutamise piiridega.

===Surmajärgsed uuringud===

[[Surmajärgne uuring|Surmajärgsed uuringud]] võimaldavad analüüsida inimese närvikoe ehitust erinevates arenguetappides. Nende abil on uuritud näiteks neuronite küpsemist, müelinisatsiooni, valgeaine arengut ja geeniekspressiooni muutusi.

Surmajärgsete proovide analüüsimisel kasutatakse:

[[histoloogia|histoloogilisi]] meetodeid;
[[immunohistokeemia]]t, millega tuvastatakse spetsiifilisi valke;
[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i geeniekspressiooni määramiseks;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku transkriptoomikat]].

Surmajärgsete uuringute peamine piirang on proovide vähene kättesaadavus, eriti varajases embrüonaalses arengus.

===Mitteinvasiivne neurokuvamine===

[[Neurokuvamine|Neurokuvamise meetodid]] on oluliselt laiendanud võimalusi uurida inimese peaaju arengut enne sündi ja pärast sündi.

Peamised meetodid on:

[[ultraheliuuring]], mida kasutatakse eriti loote arengu jälgimiseks;
[[magnetresonantstomograafia]] (MRI), millega hinnatakse peaaju ehitust;
[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] (fMRI), millega uuritakse närvivõrkude aktiivsust;
[[difusioontensorkuvamine]] (DTI), millega uuritakse valgeaine kiudude arengut;
[[positronemissioontomograafia]] (PET), millega saab hinnata ainevahetust ja retseptorite aktiivsust.

Loote ja imiku peaaju kuvamise uuringud on võimaldanud kirjeldada valgeaine arengut, närvikiudude organiseerumist ja funktsionaalsete võrgustike kujunemist.&lt;ref&gt;Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, 276: 48–71.&lt;/ref&gt;

Neurokuvamise abil saab uurida arengut ilma kude kahjustamata ja jälgida samu inimesi pikema aja jooksul.

===Geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimine===

Närvisüsteemi arengut juhivad täpselt reguleeritud geeniekspressiooni muutused. Nende uurimiseks kasutatakse:

[[transkriptoomika]]t;
[[RNA sekveneerimine|RNA sekveneerimist]];
[[üksikraku sekveneerimine|üksikraku sekveneerimist]];
[[epigeneetika]] meetodeid;
proteoomikat.

Inimese peaaju geeniekspressiooni ruumilis-ajalised uuringud on näidanud, et suurel hulgal geenidest muutub aktiivsus sõltuvalt nii arenguetapist kui ka peaaju piirkonnast.

Uuringud on näidanud, et ligikaudu 86% inimese peaaju geenidest ekspresseeruvad peaajus ning suurel osal neist erineb ekspressioon sõltuvalt piirkonnast ja arenguetapist.&lt;ref&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi geeniekspressiooni areng järgib ajalist mustrit, milles eristuvad varajane embrüonaalne organiseerumine, hilisem piirkondade spetsialiseerumine ning täiskasvanueani jätkuv küpsemine.&lt;ref&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Geeniekspressiooni ja rakulise mitmekesisuse uurimine===

Neuraalsete tüvirakkude, neuroblastide ja diferentseeruvate neuronite arengut on oluliselt täpsustanud tänapäevased [[genoomika]] meetodid. Eriti oluline on olnud [[üksikraku RNA sekveneerimine]], mis võimaldab analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes rakkudes ning eristada arenguprotsessi jooksul tekkivaid rakutüüpe.

Need meetodid on näidanud, et närvisüsteemi areng ei toimu ühetaolise rakkude järjestikuse muutumisena, vaid hõlmab paljusid ajutisi rakuseisundeid ja erinevaid arenguteid. Üksikraku analüüs võimaldab jälgida, kuidas neuraalsed eellasrakud liiguvad proliferatsioonilt diferentseerumise, neuronite või gliiarakkude tekkimise suunas.

Koos [[elusrakkude mikroskoopia]] ja teiste [[kuvamistehnoloogia]]tega võimaldavad need meetodid uurida närvisüsteemi arengut nii molekuli-, raku- kui ka koetasandil.

===Inimese peaaju arengu uurimine pärast sündi===

Sünnijärgset inimese peaaju arengut uuritakse lisaks molekulaarsetele meetoditele mitmesuguste ajukuvamise meetoditega. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab jälgida aju struktuuride kasvu ja muutumist ilma ioniseeriva kiirguseta.

[[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalne MRI]] võimaldab uurida, kuidas kujunevad aju piirkondade vahelised funktsionaalsed ühendused, samal ajal kui [[difusioontensor-kuvamine]] võimaldab hinnata valgeaine kiudude ja närviühenduste arengut.

Need meetodid on näidanud, et inimese peaaju areng jätkub kaua pärast sündi ning eri piirkonnad küpsevad erineva kiirusega. Eriti pika arenguperioodiga on piirkonnad, mis osalevad keerukas tunnetuses, planeerimises ja käitumise juhtimises.

===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine ja arenguatlased===

Närvisüsteemi areng ei ole ainult üksikute struktuuride järjestikune moodustumine, vaid pidevalt muutuv ruumilis-ajaline protsess. Peaaju suurus, kuju, rakuline koostis, ühenduste võrgustikud ja geeniekspressiooni mustrid muutuvad kogu arengu jooksul.

Eriti kiiresti toimuvad muutused looteperioodil ja esimestel elukuudel. Sel ajal suureneb peaaju maht, kujunevad põhistruktuurid, arenevad närvikiudude ühendused ning toimub ulatuslik neuronite ja gliiarakkude diferentseerumine.

Nende muutuste kirjeldamiseks kasutatakse [[arenguatlas]]i ehk ruumilis-ajalist mudelit, mis näitab, kuidas peaaju struktuurid muutuvad normaalse arengu jooksul. Sellised atlased võimaldavad võrrelda üksikisiku arengut eeldatava arengumustriga ning hinnata kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud arenguhäirete või haigusriskidega.

Varajases arengujärgus toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Seetõttu on oluline kasutada piisava ajalise täpsusega mudeleid, mis kajastavad arengut pideva protsessina, mitte ainult üksikute arenguetappidena.&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;Serag A, Aljabar P, Ball G jt. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012, 59 (3): 2255–2265.&lt;/ref&gt;

Ruumilis-ajalised arenguatlased võivad sisaldada andmeid:

peaaju mahu ja kuju muutuste kohta;
hall- ja valgeaine arengust;
kortikaalsete piirkondade küpsemisest;
närvikiudude ühenduste kujunemisest;
geeniekspressiooni muutustest;
funktsionaalsete võrgustike arengust.

Neid kasutatakse nii normaalse arengu kirjeldamiseks kui ka haigusmehhanismide uurimiseks, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünni]], [[autismispektri häire|autismispektrihäirete]], [[skisofreenia]] ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

===Morfogeneetilised tegurid ja areneva närvisüsteemi ruumilised piirangud===

Närvisüsteemi arengut mõjutavad lisaks molekulaarsetele signaalidele ka areneva embrüo füüsikalised ja geomeetrilised tingimused.

Varajases arengus määravad närvisüsteemi kujunemist:

[[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradiendid;
rakkudevahelised vastasmõjud;
mehaanilised jõud;
koe kuju ja kasvukiiruste erinevused;
elektriline aktiivsus.

Morfogeenid on signaalmolekulid, mille kontsentratsioon sõltub nende tootmiskohast ja difusioonist. Erinevad kontsentratsioonitasemed võivad aktiveerida erinevaid geeniekspressiooni programme ning määrata rakkude arengulise saatuse.

Närvisüsteemi telgede kujunemisel on olulised mitmed signaalikeskused, sealhulgas:

[[seljakeelik]], mis mõjutab ventraalsete närvistruktuuride arengut [[SHH-signaalirada|SHH]] kaudu;
[[ektoderm]]i ja mesodermi piirialad, mis mõjutavad dorsaalsete piirkondade arengut;
[[eesaju]] arengukeskused, mis määravad peaaju eesmiste piirkondade identiteedi.

Lisaks biokeemilistele signaalidele mõjutavad arengut ka embrüo geomeetrilised omadused. Näiteks võib kolju areng mõjutada peaaju ruumilist kujunemist. [[Kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine muudab kolju kuju ja võib mõjutada areneva peaaju kasvu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Morriss-Kay GM. Derivation of the mammalian skull vault. – ''Journal of Anatomy'', 2001.&lt;/ref&gt;

===Geneetilised ja transkriptoomilised arengukaardid===

Peaaju arengut on uuritud ulatuslike geeniekspressiooniuuringutega, milles võrreldakse erinevate piirkondade ja arenguetappide transkriptoome.

[[Transkriptoom]] on kõigi rakus esinevate RNA-molekulide kogum konkreetsel ajahetkel. Selle analüüs võimaldab hinnata, millised geenid on aktiivsed erinevates rakkudes ja kudedes.

Inimese peaaju arengut käsitlevad transkriptoomiuuringud on näidanud, et geeniekspressioon muutub ulatuslikult nii enne sündi kui ka pärast sündi.

Uuringutes on leitud, et:

suur osa inimese genoomist on aktiivne peaajus;
geeniekspressioon erineb peaaju piirkonniti;
kõige suuremad piirkondlikud erinevused ilmnevad looteperioodil;
hilisemates arenguetappides muutuvad eri piirkondade transkriptoomid sarnasemaks;
noorukieas ja varases täiskasvanueas toimuvad taas olulised geeniekspressiooni muutused.

Neokorteksi arengus on kirjeldatud ajalist mustrit, mida on võrreldud kolmeosalise arenguprotsessiga:

varajane embrüonaalne periood, mil kujunevad peaaju põhistruktuurid;
hilisem looteperiood ja varane lapseiga, mil arenevad ühendused ja funktsionaalsed süsteemid;
hiline lapseiga ja noorukiiga, mil piirkonnad spetsialiseeruvad ning närvivõrgustikud täpsustuvad.

&lt;ref name=&quot;Kang2011&quot;&gt;Kang HJ, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, 478 (7370): 483–489.&lt;/ref&gt;

Neokorteksi piirkondade arengulist spetsialiseerumist ja geeniekspressiooni ajalist muutumist on uuritud ka topograafiliste geeniekspressioonikaartide abil.&lt;ref name=&quot;Pletikos2014&quot;&gt;Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F jt. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, 81 (2): 321–332.&lt;/ref&gt;

===Üksikraku tasandi uuringud===

Traditsioonilised geeniekspressiooniuuringud analüüsivad sageli koetükke, milles on palju erinevaid rakutüüpe. [[Üksikraku sekveneerimine]] võimaldab seevastu uurida üksikute rakkude geneetilist aktiivsust.

Selle meetodi abil saab eristada:

erinevaid neuronitüüpe;
gliiarakkude alatüüpe;
neuraalseid eellasrakke;
arengulisi üleminekuetappe.

Üksikraku analüüs on näidanud, et arenev peaaju ei koosne ainult järk-järgult küpsevatest neuronitest, vaid väga erinevatest rakupopulatsioonidest, mille arenguteed võivad olla keerukalt hargnevad.

See on võimaldanud täpsustada teadmisi:

neuronite sünnist;
rakkude migratsioonist;
ajukoore kihilisuse kujunemisest;
närvivõrkude moodustumisest.

===Närvisüsteemi arengu uurimise tähtsus===

Närvisüsteemi arengumehhanismide uurimine aitab mõista, kuidas kujunevad inimese kognitiivsed võimed, käitumine ja õppimisvõime.

Samuti võimaldab see paremini mõista arenguhäirete ja haiguste tekkemehhanisme. Teadmised normaalsetest arenguprotsessidest loovad aluse selliste häirete uurimiseks nagu:

[[neuraaltoru defekt]]id;
[[autismispektri häire]]d;
[[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]];
[[epilepsia]];
[[intellektipuue]];
neurodegeneratiivsed haigused.

Närvisüsteemi arengu uurimine ühendab tänapäeval [[arengubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]], [[neuroteadus]]e, [[bioinformaatika]] ja [[meditsiiniline kuvamine|meditsiinilise kuvamise]] meetodeid. Nende valdkondade ühendamine võimaldab kirjeldada närvisüsteemi kujunemist molekuli-, raku-, koe- ja kogu aju tasandil.

==Peaaju piirkondade areng ja funktsionaalne küpsemine==

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga. Kuigi peaaju põhistruktuurid kujunevad välja embrüonaalse arengu ajal, jätkub pärast sündi ulatuslik funktsionaalne ja struktuurne küpsemine. Eriti inimese puhul toimub pikaajaline arenguperiood, mille käigus täpsustuvad närvivõrgustikud, tugevnevad või nõrgenevad sünaptilised ühendused ning kujunevad keerukamad kognitiivsed funktsioonid.

Postnataalses arengus on eriti olulised:

[[sünaptogenees]];
[[sünapside kärpimine]];
[[müelinisatsioon]];
närvivõrkude funktsionaalne ümberkorraldamine;
kogemusest sõltuv [[neuroplastilisus]].

Need protsessid ei toimu kogu ajus üheaegselt, vaid erinevad peaajupiirkonniti.

===Neokorteksi ja otsmikusagara areng===

[[Neokorteks]] jätkab küpsemist pärast sündi. Kuigi ajukoore põhine kihiline organisatsioon kujuneb looteperioodil, jätkub pärast sündi neuronite ühenduste täpsustumine ja funktsionaalsete võrgustike kujunemine.

Eriti pika arenguperioodiga on [[otsmikusagar]], mille ülesannete hulka kuuluvad:

tegevuste planeerimine;
otsuste tegemine;
impulsside kontroll;
sotsiaalse käitumise reguleerimine;
abstraktne mõtlemine.

Otsmikusagara areng jätkub noorukiikka ja varasesse täiskasvanuikka. Seetõttu ei saa noorukiiga käsitleda ainult hormonaalsete muutuste perioodina, vaid ka ulatusliku närvivõrkude ümberkorraldumise etapina.

===Mediaalne prefrontaalne ajukoor===

[[Mediaalne prefrontaalne ajukoor]] (MPFC) osaleb teiste inimeste vaimuseisundite mõistmises, sotsiaalses tunnetuses ja [[vaimuteooria]] kujunemises.

Neurokuvamise uuringud on näidanud, et noorukitel võib MPFC aktiivsus sotsiaalse tunnetuse ülesannete ajal olla suurem kui täiskasvanutel. Täiskasvanuea poole liikudes väheneb selle piirkonna aktiivsus teatud ülesannetes.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot;&gt;Blakemore SJ. Development of the social brain in adolescence. – ''Journal of the Royal Society of Medicine'', 2012, 105 (3): 111–116.&lt;/ref&gt;

Näiteks vaimuteooria ülesannetes, kus katsealused hindavad teiste tegelaste kavatsusi, on täiskasvanutel sagedamini aktiivsem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), samal ajal kui lastel võib rohkem aktiveeruda ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

Seda erinevust on tõlgendatud kui muutust kognitiivsetes strateegiates. Lapse ja nooruki aju võib kasutada rohkem konkreetseid ja emotsionaalseid töötlusviise, samal ajal kui täiskasvanueas muutuvad teiste inimeste mõistmise strateegiad abstraktsemaks ja automatiseeritumaks.

MPFC aktiivsuse vähenemise täpne mehhanism ei ole siiski täielikult teada. Võimalikud seletused hõlmavad:

närvivõrkude efektiivsemaks muutumist kogemuse kaudu;
sünaptiliste ühenduste ümberkujundamist;
hallolluse mahu vähenemist arenguga seotud sünapside kärpimise tõttu.

Inimestel ei ole siiski võimalik otseselt mõõta samaaegselt sünapside arvu, sünaptilist aktiivsust ja fMRI abil registreeritud aktiivsust, mistõttu jääb nende nähtuste täpne seos uurimisobjektiks.&lt;ref name=&quot;Blakemore2012&quot; /&gt;

===Lapseea stressi mõju arenevale peaajule===

[[Lapseea stress]] (''early life stress'') tähendab lapsepõlves kogetud pikaajalist või tugevat stressi, mis ületab lapse kohanemisvõime.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot;&gt;Pechtel P, Pizzagalli DA. Effects of early life stress on cognitive and affective function: An integrated review of human literature. – ''Psychopharmacology'', 2011, 214 (1): 55–70.&lt;/ref&gt;

Varajane stress võib mõjutada mitmeid närvisüsteemi arenguprotsesse, sealhulgas:

[[neurogenees]]i;
sünapside moodustumist;
sünaptilist plastilisust;
retseptorite ümberkujundamist;
stressiregulatsiooniga seotud närvivõrkude arengut.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

Uuringutes on kirjeldatud seoseid lapseea stressi ja järgmiste muutuste vahel:

[[mandelkeha]] mahu suurenemine;&lt;ref name=&quot;Mehta2009&quot;&gt;Mehta MA, Golembo NI, Nosarti C jt. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tottenham2010&quot;&gt;Tottenham N, Hare TA, Quinn BT jt. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, 13 (1): 46–61.&lt;/ref&gt;
muutused otsmikusagara ja limbilise süsteemi aktiivsuses;&lt;ref name=&quot;Chugani2001&quot;&gt;Chugani HT, Behen ME, Muzik O jt. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, 14 (6): 1290–1301.&lt;/ref&gt;
valgeaine ühenduste muutused.&lt;ref name=&quot;Eluvathingal2006&quot;&gt;Eluvathingal TJ, Chugani HT, Behen ME jt. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, 117 (6): 2093–2100.&lt;/ref&gt;

Eriti tundlikud võivad olla piirkonnad, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[hipokampus]] ja mandelkeha.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot;&gt;Teicher MH, Andersen SL, Polcari A jt. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience &amp; Biobehavioral Reviews'', 2003, 27 (1–2): 33–44.&lt;/ref&gt;

Hipokampus jätkab arengut pärast sündi ning lapseea pikaajalise stressiga on seostatud selle piirkonna ehituslikke muutusi. Ühe võimaliku mehhanismina on välja pakutud, et stress mõjutab lapsepõlves toimuvat intensiivset sünapside moodustumist ning muudab hilisemat sünaptilist ümberkorraldust.&lt;ref name=&quot;Baker2013&quot;&gt;Baker LM, Williams LM, Korgaonkar MS jt. Impact of early vs. late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2013, 7 (2): 196–203.&lt;/ref&gt;

Stressi mõju vahendab muu hulgas [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg]] (HPA-telg). Selle aktiveerumisel suureneb [[glükokortikoid]]ide sisaldus organismis. Glükokortikoidiretseptorite rohkus muudab teatud piirkonnad, näiteks hipokampuse ja [[väikeajuuss]]e, stressihormoonide toime suhtes tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Teicher2003&quot; /&gt;

Lapseea stressiga seotud muutused võivad püsida kaua pärast stressiteguri kadumist ning mõjutada hilisemat emotsioonide reguleerimist, õppimist ja psüühilist tervist.&lt;ref name=&quot;Pechtel2011&quot; /&gt;

===Noorukiiga kui närvivõrkude ümberkujundumise periood===

Noorukiiga on periood, mil jätkuvad ulatuslikud muutused peaaju ehituses ja talitluses.

Olulised protsessid on:

sünapside selektiivne tugevnemine ja nõrgenemine;
sünapside kärpimine;
müelinisatsiooni jätkumine;
erinevate peaajupiirkondade vahelise koordinatsiooni suurenemine.

Areng ei tähenda ainult uute struktuuride lisandumist, vaid ka olemasolevate ühenduste efektiivsemaks muutumist. Selle tulemusena muutuvad närvivõrgustikud spetsialiseeritumaks ja paremini koordineerituks.

===Närvisüsteemi arengu häired===

Närvisüsteemi arengu häired võivad tekkida eri arenguetappides ning nende tagajärjed sõltuvad sellest, milline protsess on häiritud. Häired võivad mõjutada neuraalplaadi moodustumist, [[neurulatsioon]]i, neuraalharja arengut, neuraaltoru piirkondlikku spetsifikatsiooni, [[neurogenees]]i, neuronite migratsiooni, aksonite suunamist, [[sünaptogenees]]i või hilisemat närvivõrkude küpsemist.

====Neurulatsiooni ja neuraaltoru sulgumise häired====

Närvisüsteemi kõige varasemad arenguhäired võivad tekkida [[neurulatsioon]]i ajal, kui neuraalplaat ei moodustu õigesti või [[neuraaltoru]] ei sulgu täielikult.

[[Neuraaltoru defekt]]id on rühm kaasasündinud väärarenguid, mis tekivad neuraaltoru sulgumise häirete tõttu. Inimesel võivad nende tagajärjed olla näiteks [[lülisambalõhestumus]] (''[[spina bifida]]''), mille korral selgrookanali ja seljaaju areng ei ole täielikult sulgunud, või [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ulatuslik areng jääb puudulikuks.

Neuraaltoru defektide kujunemist mõjutavad mitmed geneetilised ja keskkonnategurid. Ema piisav [[foolhape|folaadi]] ehk [[foolhape|foolhappe]] saamine enne rasedust ja varases raseduse järgus vähendab nende väärarengute riski.

Neuraaltoru sulgumise häired võivad mõjutada ka embrüo varajast ruumilist organiseerumist, sest neurulatsiooni käigus kujunevad kesknärvisüsteemi põhilised teljed, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorne ehk rostrokaudaalne telg]].&lt;ref name=&quot;Wolpert1&quot;/&gt;

====Neuraalharja arengu häired====

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud moodustavad arengu käigus väga erinevaid kudesid, mistõttu nende migratsiooni või diferentseerumise häired võivad mõjutada nii närvisüsteemi kui ka mittenärvilisi struktuure.

Neuraalharja arengu häired võivad põhjustada näiteks [[kraniofatsiaalne väärareng|kraniofatsiaalseid väärarenguid]], pigmentatsioonihäireid, autonoomse närvisüsteemi arenguhäireid ning muutusi [[enteerne närvisüsteem|enteerse närvisüsteemi]] kujunemises.

Kuna neuraalharja rakud annavad aluse muu hulgas [[seljaajuganglion]]idele, kraniaalnärvide sensoorsetele ganglionidele, [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionidele, [[Schwanni rakud|Schwanni rakkudele]], [[neerupealise säsi]] neurosekretoorsetele rakkudele ja mitmetele mittenärvilistele kudedele, võivad nende häired avalduda väga erinevates elundisüsteemides.

====Neuraaltoru piirkondliku spetsifikatsiooni häired====

Pärast neuraaltoru moodustumist määravad signaalmolekulid selle eri piirkondade saatuse. [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i, [[BMP]]- ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalradade]] häired võivad muuta neuronite ja gliiarakkude arengulist paiknemist.

Üheks näiteks on [[holoprosentsefaalia]], mille korral embrüonaalne [[prosentsefalon]] ei jagune täielikult kaheks ajupoolkeraks. Selle kujunemises võivad osaleda [[SHH-signaalirada|Sonic hedgehog]]i signaalraja häired.

Piirkondliku spetsifikatsiooni häired võivad mõjutada ka erinevate neuronitüüpide moodustumist, sest signaaligradiendid määravad, millised eellasrakkude piirkonnad annavad aluse kindlatele neuronitele ja gliiarakkudele.

====Neurogeneesi ja neuronite migratsiooni häired====

[[Neurogenees]]i häired võivad muuta neuronite arvu, tüüpi või paiknemist. Kui neuraalsete eellasrakkude jagunemine, diferentseerumine või arenguline ajastus on häiritud, võivad tekkida muutused aju struktuuris ja närvivõrkude kujunemises.

Neuronite migratsiooni häired tekivad siis, kui arenevad neuronid ei jõua oma õigesse asukohta. Kuna eriti [[ajukoor]]e areng sõltub neuronite täpsest kihilisest paiknemisest, võivad migratsioonihäired põhjustada ajukoore organisatsiooni muutusi.

Sellised häired võivad mõjutada aju normaalset funktsioneerimist ning olla seotud mitmesuguste neuroloogiliste ja neuroarenguliste seisunditega.

====Aksonite suunamise ja sünaptilise arengu häired====

Närvivõrgustike kujunemine sõltub sellest, et aksonid leiaksid õiged sihtkohad ning neuronid moodustaksid sobivad ühendused.

Aksonite juhtimise häired võivad mõjutada ühenduste tekkimist erinevate aju piirkondade vahel. Kuna paljud aju funktsioonid sõltuvad täpsetest närviühendustest, võivad sellised muutused põhjustada sensoorseid, motoorseid või kognitiivseid häireid.

Sünaptogeneesi ja sünapside küpsemise häired mõjutavad närvivõrkude funktsionaalset korraldust. Kuna sünapside tugevnemine ja kärpimine sõltuvad nii geneetilistest arenguprogrammidest kui ka närviaktiivsusest ja kogemusest, võivad häired selles protsessis mõjutada aju hilisemat talitlust.

====Närvivõrkude küpsemise häired====

Närvivõrkude hilisema küpsemise ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] häired on seotud mitmete [[neuroarenguhäire]]tega. Nende hulka kuuluvad näiteks [[autismispektri häire]]d, [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]], [[intellektipuue]] ning mõned [[epilepsia]] vormid.

Mõnede neuroarenguhäirete korral on häiritud mitte üksnes üks arenguetapp, vaid mitme protsessi koostoime: neuronite teke, migratsioon, aksonite kasv, sünapside moodustumine ja närvivõrkude hilisem kohanemine.

Geneetiliste sündroomidega seotud närvisüsteemi arengumuutused võivad samuti mõjutada aju struktuuri ja talitlust. Näiteks [[Retti sündroom]] on seotud [[MECP2]] geeni mutatsioonidega ning mõjutab närvivõrkude küpsemist ja sünaptilist funktsiooni. [[Downi sündroom]]i korral mõjutab täiendav [[21. kromosoom]] närvisüsteemi arengut ning võib põhjustada muutusi aju struktuuris ja kognitiivses arengus.

===Närvisüsteemi areng kogu eluea jooksul===

Närvisüsteemi areng ei lõpe sünniga, vaid jätkub kogu elu jooksul. Kuigi närvisüsteemi põhilised struktuursed alused kujunevad embrüonaalse arengu ja varase sünnijärgse perioodi jooksul, säilitab närvisüsteem võime muutuda vastusena kogemustele.

[[Sünaptiline plastilisus]] võimaldab närvivõrkudel kohaneda õppimise, mälu kujunemise ja keskkonnamuutustega. Täiskasvanud inimese peaaju säilitab märkimisväärse plastilisuse, kuigi selle mehhanismid ja ulatus erinevad arengu varasemate etappide omadest.

Oluline osa hilisemast närvisüsteemi küpsemisest on [[müelinisatsioon]], mis algab looteeas, kuid jätkub ulatuslikult pärast sündi. Inimesel kestab paljude närviühenduste müelinisatsioon nooruki- ja varases täiskasvanueas, eriti [[otsmikusagar]]a ning teiste keerukate kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkondade ühendustes.

Närvisüsteemi areng kujutab endast seega pidevat protsessi, milles geneetilised arenguprogrammid, molekulaarsed signaalid, rakulised mehhanismid, närviaktiivsus ja organismi kogemused kujundavad järk-järgult toimiva närvivõrgustiku.

Selgroogsete eri rühmades võivad närvisüsteemi arengu kiirus ja suhteline rõhuasetus erineda. Inimesel on eriti ulatuslikult arenenud [[neokorteks]] ja sellega seotud ühendusvõrgustikud, samal ajal kui teistel liikidel võivad olla suhteliselt enam arenenud teised süsteemid, näiteks rotil [[haistmissüsteem]]. Need erinevused peegeldavad eri liikide kohastumusi ja käitumuslikke vajadusi.

== Närvisüsteemi areng eri loomarühmades ja evolutsioon ==

Närvisüsteemi areng on loomariigis mitmekesiselt korraldunud ning sõltub suuresti loomarühma ehitusest ja evolutsioonilisest ajaloost. Kuigi paljudel loomadel põhinevad närvisüsteemi kujunemise põhimõtted ühisel evolutsioonilisel alusel, erinevad närvisüsteemi arenguteed oluliselt näiteks [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vahel.

=== Närvisüsteemi areng selgrootutel ===

[[Ainuõõssed|Ainuõõssete]] [[hajus närvivõrk|hajusa närvivõrgu]] areng põhineb närvirakkude diferentseerumisel embrüonaalsetest eellasrakkudest, kuid ei hõlma selgroogsetele iseloomulikku neuraaltoru moodustumist.

[[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] närvisüsteemi arenguga kaasneb närvirakkude koondumine närvikeskustesse ning sageli eesmise närvikeskuse kujunemine. Kuigi eri loomarühmad kasutavad erinevaid arengumehhanisme, on paljud närvisüsteemi põhikomponendid, näiteks närvirakkude diferentseerumine, aksonite kasv ja sünaptiliste ühenduste teke, evolutsiooniliselt hästi säilinud.

[[Lülijalgne|Lülijalgsetel]] kujuneb närvisüsteem [[kõhtmine närvikett|kõhtmise närviketi]] põhimõttel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvisüsteemi eellasrakud [[ektoderm]]ist ja närvikeskused organiseeruvad segmentaalselt. [[Putukad|Putukate]], eriti [[harilik äädikakärbes|äädikakärbse]]  arengut on kasutatud ühe olulisema mudelina närvisüsteemi arengut reguleerivate geenide uurimisel.

=== Närvisüsteemi areng selgroogsetel ===

Selgroogsetel on närvisüsteemi areng tugevalt seotud [[neuraalplaat|neuraalplaadi]], [[neuraaltoru]] ja [[neuraalhari|neuraalharja]] kujunemisega. Need struktuurid moodustavad [[kõhrkalad]]est kuni imetajateni suuresti säilinud arengulise aluse.

Selgroogsete närvisüsteemi iseloomustab eriti ulatuslik [[kesknärvisüsteem]]i areng, sealhulgas peaaju piirkondade spetsialiseerumine, [[ajukoor]]e kujunemine ja keerukate närvivõrgustike teke. 

=== Närvisüsteemi arengu evolutsioonilised alused ===

Närvisüsteemi arengut reguleerivad paljud geenid ja signaalirajad on väga vanad ja nende põhikomponendid pärinevad tõenäoliselt loomade varasest evolutsioonist. Näiteks [[Hox-geen]]id ning [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[BMP signaalirada|BMP]]- ja [[FGF-signaalirada|FGF]]-signaalirajad osalevad eri loomarühmades keha telgede ja kudede arengul.

Närvisüsteemi keerukuse suurenemine evolutsiooni käigus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid sageli olemasolevate arenguprogrammide muutunud kasutusest. 

Evolutsioonilised muutused närvisüsteemi ehituses saavad toimuda ainult nende arengumehhanismide kaudu, mis kujundavad organismi embrüonaalset ja hilisemat arengut.

==Vaata ka== 
*[[KCC2]], ''[[SLC12A5]]'' 
*[[Närvisüsteemi arenguhäired]] 
*[[Neuraalne darvinism]] ehk [[neuraaldarvinism]] ehk [[neurodarvinism]] 
*[[Sünnieelne psühholoogia]] ehk [[prenataalne psühholoogia]] ehk [[prenataalpsühholoogia]] 
*[[Perinataalne psühholoogia]] 
*[[Neuroarengubioloogia]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara et S. Mark Williams. ''Neurosciences'', 3. trükk, Bruxelles: De Boeck Université 2005, ISBN 978-2-8041-4797-6, ptk 21, lk 501-526.[https://www.hse.ru/data/2011/06/22/1215686482/Neuroscience.pdf Raamatu täistekst.]
*Michael J. Zigmond, Floyd E. Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999.
*Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst].
*Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science &amp; Business Media 2013, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. 
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1.</text>
      <sha1>h5d58js6hsd2k07c54wbms5v6hxgpg0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>69 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719023</id>
    <revision>
      <id>7201750</id>
      <parentid>7200339</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:00:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="821" sha1="9n02e8ie2h9lxh36juriwhfnrtle57s" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Lille|number=69|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=68|järgmine liin=70|järgmine=70 (Tallinna bussiliin)|eelmine=68 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=064TAK.JPG}}
'''69''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis asendas [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliini 1]] marsruudil Lille - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kui [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 1]] ei töötanud.

==Viited==
{{viited}}

{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>9n02e8ie2h9lxh36juriwhfnrtle57s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alice Grossi mõrv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719091</id>
    <revision>
      <id>7201553</id>
      <parentid>7198416</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:12:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6758" sha1="3gnde781pcwtg5pm8eb6mvpm7wo3y5e" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Alice Gross
| pildisuurus = 200px
| sünninimi = Alice Poppy Madeleine Gross
| sünniaeg = 14. veebruar 2000
| sünnikoht = London, Inglismaa
}}'''Alice Gross''' (14. veebruar 2000 – 28. august 2014) oli [[London|Lääne-Londonis]] mõrvatud [[Inglased|inglise]] tüdruk. Tema [[Laip|surnukeha]] leiti [[Brenti jõgi|Brenti jõkke]] peidetuna 30. septembril, viis nädalat pärast tema kadumist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Dodd |eesnimi=Vikram |perekonnanimi2=Johnston |eesnimi2=Chris |kuupäev=2014-10-01 |pealkiri=Police searching for missing teenager Alice Gross find body in the river Brent |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2014/oct/01/alice-gross-police-find-body-river-brent |vaadatud=2026-07-21 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

== Kadumine ==
Alice Poppy Madeleine Gross oli 14-aastane tüdruk, kes põdes [[Anoreksia|anoreksiat]]. Otsingute alguspäevil viitasid tema ema ja ka mitmed [[peavoolumeedia]] väljaanded, et see haigus võis olla seotud tema kadumisega.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-09-05 |pealkiri=Alice Gross: Police release CCTV footage of teenager as parents appeal |url=https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/alice-gross-police-release-cctv-footage-of-teenager-as-parents-appeal-for-her-safe-return-9713701.html |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Independent |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Verifying Device |url=https://www.thetimes.com/travel/destinations/uk-travel/england/london-travel/missing-alice-has-anorexia-police-reveal-slfmq3hql58 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.thetimes.com}}&lt;/ref&gt; Ta elas Lääne-Londonis [[Hanwell]]is koos õe Nina&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2014-10-03 |pealkiri=Question Time apologises over Alice immigration debate |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-29471094 |vaadatud=2026-07-21}}&lt;/ref&gt; ja vanemate&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Jose Grossi ja Rosalind Hodgkissiga. Ta jäi kadunuks 28. augustil 2014 kodust lahkudes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tema otsingud olid Londoni politsei ([[Metropolitan Police]]) suurim [[otsinguoperatsioon]] alates 7. juuli 2005. aasta [[2005. aasta Londoni terrorirünnak|terrorirünnakutest]].&lt;ref name=&quot;Sky 7/7&quot;&gt;{{Cite news|last=Tom Parmenter|url=http://news.sky.com/story/1339183/alice-gross-police-search-is-largest-since-7-7|title=Alice Gross Police Search Is Largest Since 7/7|work=Sky News|date=20 September 2014|access-date=21 September 2014}}&lt;/ref&gt; Otsingutesse kaasati 600 politseiametnikku kaheksast eri ametkonnast.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-29293080|title=Alice Gross disappearance: Search 'largest since 7/7'|work=BBC News|date=20 September 2014|access-date=21 September 2014}}&lt;/ref&gt;

== Kahtlusalused ==
Seoses Grossi surmaga vahistati kaks meest, kuid mõlemad vabastati hiljem süüdistust esitamata.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2014/sep/16/alice-gross-police-missing-latvian|title=Alice Gross disappearance: police search for missing man|work=The Guardian|date=16 September 2014|access-date=21 September 2014}}&lt;/ref&gt;

Peamine [[Kahtlustatav|kahtlusalune]] oli [[Läti|Lätist]] pärit [[ehitaja]] ja süüdimõistetud mõrvar Arnis Zalkalns, kes jäi Lääne-Londonis [[Ealing|Ealingis]] kadunuks 3. septembril.&lt;ref name=&quot;Sky 7/7&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Mõrvajuurdlus ==
Politsei alustas 1. oktoobril mõrvajuurdlust, kuna eelmisel õhtul oli Brenti jõe põhjast palkide alla peidetuna leitud Grossi lagunenud surnukeha.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2014/oct/01/body-found-river-alice-gross-police|title=Body found in river is Alice Gross, police confirm|work=The Guardian|date=1 October 2014|access-date=1 October 2014}}&lt;/ref&gt; Politsei teatas 4. oktoobril, et leidis Zalkalnsi otsingute käigus Boston Manor Parki tihedast metsatukast tugevalt lagunenud surnukeha ja esialgsed märgid viitavad, et tegu võib olla temaga.&lt;ref name=&quot;BBC Zalkalns&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-29492356|title=Body found in Alice Gross suspect search|publisher=BBC News|date=4 October 2014|access-date=4 October 2014}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem kinnitas politsei, et tegemist oli Zalkalnsi surnukehaga. Tema surma põhjuseks oli lämbumine [[Poomine|poomise]] tagajärjel.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-29515913|title=Alice Gross death: Body found is suspect Arnis Zalkalns|publisher=BBC|work=BBC News|date=6 October 2014|access-date=6 October 2014}}&lt;/ref&gt;

== Kogukonna panus ==
Hanwelli kohalik kogukond koondus kiiresti Alice'i kadumise ajal ja [[Facebook|Facebooki]] lehe kaudu korraldati [[Kampaania|plakatikampaania]] &quot;Leia Alice&quot; (ingl &quot;Find Alice&quot;). Selleks, et suurendada avalikkuse teadlikkust Alice`i kadumisest, sidusid kohalikud elanikud kollaseid linte puude, piirete, oma autode ja kodude külge. Pärast Alice Grossi surnukeha leidmist langetas Ealingi linnaosavalitsus lipud poolde masti, avas kaastundeavalduse raamatu ja istutas Hanwelli kellatorni lähedal asuvatele peenardele tema mälestuseks kollased [[Võõrasema|võõrasemad]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Horrox|first=Camilla|url=http://www.getwestlondon.co.uk/news/local-news/alice-gross-community-mourning-over-7870420|title=Alice Gross: A community in mourning over murder of a 'sweet and beautiful daughter'|website=MyLondon|date=2014-10-02|access-date=2023-05-18|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Politsei pressikonverents ==
Londoni politsei teatas 28. jaanuaril 2015 toimunud [[Pressikonverents|pressikonverentsil]], et &quot;kõik tõendid viitavad kindlalt Arnis Zalkalnsile&quot; ja talle oleks esitatud süüdistus, kui ta poleks end üles poonud.

== Uurimistoimiku kadumine ==
26. juulil 2015 teatati, et juhtumiga seotud 30-leheküljeline [[dokument]] kadus pärast seda, kui Lääne-Londoni [[koroner]] Chinyere Inyama jättis selle [[Rong|rongi]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-33668112|title=Alice Gross murder file lost in coroner error|publisher=BBC|work=BBC News|date=26 July 2015|access-date=26 July 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Davies|first=Caroline|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2015/jul/26/alice-gross-investigation-coroner-file-train-chinyere-inyama|title=Alice Gross: investigation launched after coroner leaves sensitive file on train|work=The Guardian|date=26 July 2015|access-date=26 July 2015}}&lt;/ref&gt; Seejärel pidi Inyamal andma juhtumi üle teisele koronerile ja selle võttis üle dr Fiona Wilcox.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Watts|first=Matt|title=Alice Gross coroner drops out of murder inquest after he leaves police file on train|work=London Evening Standard|date=9 October 2015|page=7}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Kuriteod]]
[[Kategooria:2014]]</text>
      <sha1>3gnde781pcwtg5pm8eb6mvpm7wo3y5e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miriam Lexmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719193</id>
    <revision>
      <id>7201535</id>
      <parentid>7200012</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T20:44:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5784" sha1="bod9erbmcx50ju3ftxtp6qquyodbtsj" xml:space="preserve">[[File:Miriam Lexmann - 2025 (cropped).jpg|pisi|Miriam Lexmann (2025)]]
'''Miriam Lexmann''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1972]] [[Bratislava]]s) on [[Slovakkia]] poliitik, kes on alates 2020. aasta veebruarist [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige ja [[Kristlik-Demokraatlik Liikumine|Kristlik-Demokraatliku Liikumise]] liige.

Lexmann on saksa-slovaki segaperekonnast. Tema esivanemad saabusid Kesk-Slovakkiasse 1853. aastal. Tema vanaonu oli [[Mikuláš Jozef Lexmann]], dominikaani preester ja [[Dominiiklased|Dominiiklaste Ordu]] ülemus, kes suri 1950. aastal ebainimliku kohtlemise tagajärjel töölaagris. Tema õndsakskuulutamisprotsess algas 2013. aastal.

== Varane elu ja haridus ==
Lexmann sündis meteoroloogi Eugen Lexmanni ja Marta Lexmanni perre [[Bratislava]]s, [[Slovakkia]]s. Ta on neljast õest vanim.

Lexmann käis keskkoolis Bratislavas Jura Hronca gümnaasiumis, kus ta õppis matemaatika, füüsika ja programmeerimise klassis. Seejärel õppis ta aastatel 1992–1999 [[Bratislava]]s [[Comeniuse ülikool]]is, kus ta omandas filosoofia magistrikraadi.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta poliitilises mittetulundusühingus [[Rahvusvaheline Vabariiklik Instituut]] (IRI). Ta on pühendunud väärinfo mõju uurimisele avalikule arvamusele.

== Poliitiline karjäär ==
Lexmann oli üks Slovakkia  [[Kristlik-Demokraatlik Liikumine|Kristlik-Demokraatliku Liikumise]] (KDH) noorteosakonna asutajatest ja on olnud KDH aktiivne liige ligi kolm aastakümmet. Praegu töötab ta partei välis- ja julgeolekupoliitika koordinaatorina.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Slovakkias sai Lexmann 27 833 eelishäält ja jäi teisele kohale, valides ta Euroopa Parlamendi liikmeks. Vaatamata sellele asus ta mandaadile alles pärast Brexitit. Olukorra kohta ütles Lexmann: &quot;Ma ei saa öelda, et ootan Brexitit. Ma näen suuremat huvi selle vastu, et Brexitit ei toimuks.&quot; Algselt tahtis ta töötada oma eelmises töökohas, kuid pärast Brexitit asus tööle Euroopa Rahvapartei fraktsioonis. Temast sai [[Euroopa Parlamendi väliskomisjon]]i (AFET) täisliige ja ta arvati asendusliikmena Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni (SEDE). Lexmann andis ametivande 16. veebruaril 2020.

Lexmann on Hiina Parlamentidevahelise Liidu (IPAC) asutajaliige ja ELi kaasesimees. IPAC loodi 2020. aasta juunis.

2023. aasta novembris teatas Lexmann, et kaalub kandideerimist 2024. aasta Slovakkia presidendivalimistel.

Pärast [[2024]]. aasta Euroopa Parlamendi valimisi sai Lexmannist Euroopa Parlamendi kvestor, mis tegi temast osa parlamendi juhtkonnast president [[Roberta Metsola]] juhtimisel.

[[2025]]. aasta novembris teatas Lexmann, et kui üks kahest abielus olevast isikust teeb seadusliku soovahetuse, tuleks abielu enam kehtetuks pidada, kuna Slovakkia põhiseadus seda ei luba.

== Isiklik elu ==
Lexmann kihlus kristlik-demokraatliku liikumise tegelase [[Milan Majerský]] 2020. aasta augustis. Nende pulmad toimusid pärast seda, kui kirikukohus leidis, et tema esimene abielu oli tühine. Nad abiellusid Bratislavas asuvas Jumalaema Lume kirikus (''Kostol Panny Márie Snežnej'').

Lexmann on olnud Tunega, Púčiku ja Tesári Fondi (slovaki keeles Nadácia Tunegu, Púčika a Tesára) hoolekogu liige vähemalt alates 2018. aastast, osaledes aktiivselt selle programmides, sealhulgas paneeldiskussioonidel ja mälestusüritustel. Fond on pühendunud demokraatia, kristlike väärtuste ja Euroopa Liidu asutajate, nagu [[Robert Schuman]] ja [[Konrad Adenauer]], pärandi edendamisele ning selle nimi mälestab Valge Leegioni märtreid (Anton Tunega, Albert Púčik ja Eduard Tesár), kelle kommunistlik režiim hukkas 1951. aastal nende kommunismivastase tegevuse eest. Fondi asutaja ja hoolekogu esimees on Ján Figeľ.

2021. aasta märtsis kanti Lexmann koos kümne Euroopa poliitiku ja akadeemikuga Hiina sanktsioonide nimekirja, mis keelas tal Hiinas äritegevuse. Ta ütles: &quot;Mind teeb murelikuks see, et sanktsioonid võivad otseselt kahjustada Hiinast pärit inimesi, kellega ma kokku puutun.&quot; Hiina tühistas sanktsioonid 2025. aasta aprillis pärast läbirääkimisi Euroopa Parlamendi presidendi [[Roberta Metsola]]ga.

Lexmann on aktiivselt osalenud Slovakkia valitsusvälise organisatsiooni Fórum života (Elufoorum) tegevuses, mis propageerib elu kaitsvat poliitikat, sealhulgas vastuseisu abordile ja eutanaasiale ning toetab kriisis olevaid peresid. Ta on olnud organisatsiooni pikaajaline liige ja toetaja ning 2020. aasta veebruaris valiti ta selle juhatusse. Tema patronaaži all toimus 2025. aasta detsembris [[Prešov]]is Fórum Života (Elufoorum) korraldatud Koncert za život (Elukontsert).

Lexmann on Belgia mittetulundusühingu Relief &amp; Reconciliation International AISBL esinaine, kes ühendab rahu tagamise humanitaarabiga. Organisatsioon toetab peamiselt Süüria ja Liibanoni kogukondi hariduse, lepitusprogrammide ja abistamistööde kaudu, ammutades inspiratsiooni jesuiitide traditsioonist, eriti kaasasutaja isa Paolo Dall’Oglio tööst.

Lexmann kuulub ka Kurdistani riikliku palvehommikusöögi nõuandekogusse, mis on algatus, mis on pühendatud ühtsuse ja vaimse mõtiskluse edendamisele piirkonnas, koos selliste silmapaistvate isikutega nagu [[Eduard Heger]], [[Katalin Novák]], [[Alojz Peterle]], [[Nikolaus von Liechtenstein]], [[Tristan Azbej]] ja [[Peter Östman]]. See organisatsioon on ühendatud The Fellowshipi võrgustikuga.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/204336/MIRIAM_LEXMANN/home Miriam Lexmann Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Lexmann, Miriam}}
[[Kategooria:Slovakkia poliitikud]]
[[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>bod9erbmcx50ju3ftxtp6qquyodbtsj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bibliofoobia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719217</id>
    <revision>
      <id>7201770</id>
      <parentid>7200654</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T11:17:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7201770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4366" sha1="5q1sn503hh2eo27ix1qj50j7r2iao7w" xml:space="preserve">[[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene keiser [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid  hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianism|konfutsianistlikke]] ideid]]
'''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n &lt;/ref&gt; See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}&lt;/ref&gt; Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,&lt;ref name=&quot;Holbrook&quot;&gt;https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson&lt;/ref&gt; mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist.

Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[vanakreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab &quot;raamat&quot;, ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab &quot;hirm&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ja kultuuriline kontekst ==
Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas [[Thomas Frognall Dibdin]]i 1832. aasta teoses &quot;Bibliophobia&quot;, kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}&lt;/ref&gt;

Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks [[Canterbury lood|Canterbury lugude]] jutustusega &quot;The Pardoner's Tale&quot;.

Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.&lt;ref name=&quot;Holbrook&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides &quot;Bibliophobia&quot; oli tema &quot;eluhävitajaks&quot; [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan &quot;[[Siniseim silm]]&quot; (&quot;The Bluest Eye&quot;), mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sarah Chihaya {{!}} The Pulitzer Prizes |url=https://www.pulitzer.org/finalists/sarah-chihaya |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.pulitzer.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan &quot;[[451° Fahrenheiti]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Adam |url=https://books.google.ee/books?id=gq7LDAAAQBAJ&amp;dq=fictional+bibliophobe&amp;pg=PA388&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false |pealkiri=The History of Science Fiction |kuupäev=2016-08-04 |kirjastus=Springer |isbn=978-1-137-56957-8 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Pulpy Roots of ‘Fahrenheit 451’ {{!}} The Russell Kirk Center |url=https://kirkcenter.org/reviews/the-pulpy-roots-of-fahrenheit-451/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Tsensuur]]
* [[Düsleksia]]
* [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]]
* ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]''

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Foobiad]]</text>
      <sha1>5q1sn503hh2eo27ix1qj50j7r2iao7w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kosmosesüstiku Challenger katastroof</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719286</id>
    <revision>
      <id>7201710</id>
      <parentid>7200941</parentid>
      <timestamp>2026-07-26T10:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7201710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1155" sha1="417kfravtv7yjfoeiwk7g0vaa5r4rfq" xml:space="preserve">''Lennujuhid nägid Challengeri hävimist televisiooni ekraanidelt.'' – kuidas televisioon asjasse puutus? Ja mis on &quot;televisiooni ekraan&quot;? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. juuli 2026, kell 21:09 (EEST)
:Parem sõnastus ilmselt siis &quot;televiisoritest&quot;. Muidu päris palju puutus ja see võiks sisse jääda. Kontekst siis selline, et niipalju kui ma kirjandust lugenud olen, oli 1980. aastatel lennujuhtidel üldiselt kasutada ainult arvutid ja raadio. Raadioga räägiti meeskonnaga ja arvutite ekraanidelt nähti kuidas neil ja laeval läheb. Challengeri katastroofi ajal oli juhtimiskeskuses kasutada ka televiisorid, mis näitasid teleülekannet. Challengeri purunemisel kadusid kõik näidud lennujuhtide monitoridelt ning mingit tehnilist riket ei kahtlustatud, sest kõik tähtsamad lennujuhid nägid juhtunut otseülekandes nagu ka ülejäänud riik. Seega hakati suht varsti õnnetusejärgsete protseduuridega pihta kui ühendus tagasi ei tulnud, sest saadi aru et süstik ja meeskond on läinud. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 12:59 (EEST)</text>
      <sha1>417kfravtv7yjfoeiwk7g0vaa5r4rfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Juhan Aru</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719297</id>
    <revision>
      <id>7201515</id>
      <parentid>7201109</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T19:22:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sektsioon &quot;Kõrvalepõige ajuteadusse&quot; */</comment>
      <origin>7201515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="663" sha1="qu2j9z434qjkyku88pwzkmtc3elhil5" xml:space="preserve">== Sektsioon &quot;Kõrvalepõige ajuteadusse&quot; ==

Tere! Olles pikaajaline Viki lugeja ja algaja toimetaja, tundub mulle too &quot;Kõrvalepõige ajuteadusse&quot; alajaotus väga jutustav, teatud emotsionaalsete tonaalsustega ja laiemas perspektiivis muude teemadega võrreldes proportsioonist väljas. Oleks huvitav kuulda, kuidas kogenumad toimetajad sellesse suhtuvad ja selle parandamist ette võtaksid. Tänan! [[Kasutaja:V2ikehariliksuur|V2ikehariliksuur]] ([[Kasutaja arutelu:V2ikehariliksuur|arutelu]]) 24. juuli 2026, kell 23:58 (EEST)
:Võib asjalikumaks teha küll. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 22:22 (EEST)</text>
      <sha1>qu2j9z434qjkyku88pwzkmtc3elhil5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baltisaksa luule antoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719304</id>
    <revision>
      <id>7201366</id>
      <timestamp>2026-07-25T12:09:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Raamatu info  | pealkiri      = Baltisaksa luule antoloogia  | orig_tiitel   =   | tõlge         =   | kaane_pilt    =   | alltekst      =   | autor         = [[Liina Lukas]], [[Vahur Aabrams]] (koostajad)  | illustraator  =   | kaane_kujun   = [[Mari Ainso]]  | toimetaja     = [[Siiri Ombler]]  | riik          = Eesti  | keel          = eesti  | sari          =   | teema         = baltisaksa kirjandus  | žanr          = Luule  | kirjastaja    = [[Ilmamaa]]  | ee_kirjas...'</comment>
      <origin>7201366</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3847" sha1="oro40q6lizgsbe8jkcv29iv6lrtrxmj" xml:space="preserve">{{Raamatu info
 | pealkiri      = Baltisaksa luule antoloogia
 | orig_tiitel   = 
 | tõlge         = 
 | kaane_pilt    = 
 | alltekst      = 
 | autor         = [[Liina Lukas]], [[Vahur Aabrams]] (koostajad)
 | illustraator  = 
 | kaane_kujun   = [[Mari Ainso]]
 | toimetaja     = [[Siiri Ombler]]
 | riik          = Eesti
 | keel          = eesti
 | sari          = 
 | teema         = baltisaksa kirjandus
 | žanr          = Luule
 | kirjastaja    = [[Ilmamaa]]
 | ee_kirjastaja = 
 | avaldatud     = 2026
 | ee_avaldatud  = 
 | tüüp          = kõva köide
 | lehekülgi     = 208
 | mõõtmed_kaal  =  
 | isbn          = 978-9985-77-981-1
 | oclc          = 
 | eelnev        = 
 | järgnev       = 
}}
'''&quot;Baltisaksa luule antoloogia&quot;''' on [[2026]]. aastal ilmunud [[antoloogia]], mille andis välja kirjastus [[Ilmamaa]]. Antoloogia koostajad on [[Liina Lukas]] ja [[Vahur Aabrams]], selle mõtte algatas [[Ain Kaalep]].&lt;ref name=&quot;ERR&quot;&gt;[[Reet Weidebaum]], [https://kultuur.err.ee/1610038483/kaante-vahele-joudis-esimene-eestikeelne-baltisaksa-luule-antoloogia &quot;Kaante vahele jõudis esimene eestikeelne baltisaksa luule antoloogia&quot;], ERR Kultuur, 26. mai 2026.&lt;/ref&gt;

Antoloogias on eestikeelses tõlkes sada luuletust 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Raamatu lõpus on esitatud luuletajate elu- ja loominguloolised andmed ja kirjanduslooline saatesõna.&lt;ref name=&quot;ERR&quot;/&gt;

Antoloogia autorite hulka kuuluvad (kronoloogilises järjekorras): [[Jakob Michael Reinhold Lenz]] (1751–1792), [[Elisa von der Recke]] (1754–1833), [[Sophie Schwarz]] (1754–1789), [[Regina von Graf]] (1742–1806), [[Karl Grass]] (1767–1814), [[August von Kotzebue]] (1761–1819), [[Ulrich von Schlippenbach]] (1774–1826), [[Casimir Ulrich Boehlendorff]] (1775–1825), [[Carl Petersen]] (1775–1823), [[Ludwig Kolbe]] (1792–1849), [[Alexander Rydenius]] (1800–1823), [[Minna von Mädler]] (1804–1891), [[Georg Julius von Schultz]] (1808–1875), [[Karl von Stern]] (1819–1874), [[Nikolai von Rehbinder]] (1823–1876), [[Jegór von Sivers]] (1823–1879), [[Julie Hausmann]] (1826–1901), [[Karl von Fircks]] (1828–1871), [[Andreas Ascharin]] (1843–1896), [[Mia Holm]] (1845–1912), [[Julius Meyer]] (1846–1922), [[Helene von Engelhardt]] (1850–1910), [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitz]] (1850–1924), [[Leopold von Schroeder]] (1851–1920), [[Carl Hunnius]] (1856–1931), [[Viktor von Andrejanoff]] (1857–1895), [[Maurice von Stern]] (1860–1938), [[Eugenie Hirschberg-Pucher]] (1862–1937), [[Hedda von Schmid]] (1864–1921), [[Emil von Grotthuss]] (1865–1920), [[Thekla Lingen]] (1866–1931), [[Elisar von Kupffer]] (1872–1942), [[Guido Eckardt]] (1873–1951), [[Otto von Schilling]] (1874–1929), [[Hermann Hesse]] (1877–1962), [[Carl Johann von Freymann|Karl von Freymann]] (1878–1907), [[Otto von Taube]] (1879–1973), [[Manfred Kyber]] (1880–1933), [[Elfriede Skalberg]] (1884–1964), [[Johannes von Guenther]] (1886–1973), [[Hellmuth Krüger]] (1890–1955), [[Axel Kallas|Aksel Kallas]] (1890–1922), [[Siegfried von Vegesack]] (1888–1974), [[Gertrud von den Brincken]] (1892–1982), [[Werner Bergengruen]] (1892–1964), [[Oda Schaefer]] (1900–1988) ja [[Robert Gernhardt]] (1937–2006).

Luuletused on saksa keelest tõlkinud [[Vahur Aabrams]], [[Peeter Grünfeldt]], [[Karl August Hermann]], [[Anton Jürgenstein]], [[Ain Kaalep]], [[Maarja Kangro]], [[Doris Kareva]], [[Kairit Kaur]], [[Toomas Kiho]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Liina Lukas]], [[Mirjam Parve]], [[Lauri Pilter]], [[Rein Sepp]], [[Mati Sirkel]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Leelo Tungal]], [[Urmas Tõnisson]], [[Jaan Undusk]], [[Ivo Volt]], [[Märt Väljataga]], [[Bernhard Weber]], [[Wimberg]] (Jaak Urmet).

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Antoloogiad]]
[[Kategooria:Baltisaksa kirjanikud]]</text>
      <sha1>oro40q6lizgsbe8jkcv29iv6lrtrxmj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keeks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719305</id>
    <revision>
      <id>7201467</id>
      <timestamp>2026-07-25T16:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:HK 東海堂 Arome Bakery food butter cake May 2024 R12S 01.jpg|pisi]] '''Keeks''' on magus kook, mis on valmistatud võist, suhkrust, munadest ja jahust, võidakse lisada piima ja söögisoodat või küpsetuspulbrit.&lt;ref name=simplerecipe&gt;{{cite web|title=Simple Home Recipe|url=http://simplehomerecipe.com/butter-cake.html|access-date=4 February 2015|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20150923003033/http://www.simplehomerecipe.com/butter-cake.htm...'</comment>
      <origin>7201467</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="548" sha1="j0m9f5efhbz0xkh8thgfyaf0vs2xe1x" xml:space="preserve">[[Fail:HK 東海堂 Arome Bakery food butter cake May 2024 R12S 01.jpg|pisi]]
'''Keeks''' on magus kook, mis on valmistatud võist, suhkrust, munadest ja jahust, võidakse lisada piima ja söögisoodat või küpsetuspulbrit.&lt;ref name=simplerecipe&gt;{{cite web|title=Simple Home Recipe|url=http://simplehomerecipe.com/butter-cake.html|access-date=4 February 2015|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20150923003033/http://www.simplehomerecipe.com/butter-cake.html|archive-date=23 September 2015}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==</text>
      <sha1>j0m9f5efhbz0xkh8thgfyaf0vs2xe1x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201470</id>
      <parentid>7201467</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T16:09:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */ Kategooria</comment>
      <origin>7201470</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="576" sha1="100vrofal5adocz3cud6iraug7xx6j2" xml:space="preserve">[[Fail:HK 東海堂 Arome Bakery food butter cake May 2024 R12S 01.jpg|pisi]]
'''Keeks''' on magus kook, mis on valmistatud võist, suhkrust, munadest ja jahust, võidakse lisada piima ja söögisoodat või küpsetuspulbrit.&lt;ref name=simplerecipe&gt;{{cite web|title=Simple Home Recipe|url=http://simplehomerecipe.com/butter-cake.html|access-date=4 February 2015|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20150923003033/http://www.simplehomerecipe.com/butter-cake.html|archive-date=23 September 2015}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Küpsetised]]</text>
      <sha1>100vrofal5adocz3cud6iraug7xx6j2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antono Tolli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719306</id>
    <redirect title="Hans Kruus" />
    <revision>
      <id>7201477</id>
      <timestamp>2026-07-25T16:25:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>pseudonüüm</comment>
      <origin>7201477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="2d0pgx18ct36ky3wt4g5hyvc0xxk7ff" xml:space="preserve">#suuna[[Hans Kruus]]</text>
      <sha1>2d0pgx18ct36ky3wt4g5hyvc0xxk7ff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kas teadsid/31 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>719307</id>
    <revision>
      <id>7201491</id>
      <timestamp>2026-07-25T17:13:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Hilary Putnam.jpg|right|100px|Hilary Putnam]] *[[29. juuli]]l 10 aastat tagasi registreeriti [[Venemaa]]l riiklik [[patriotism|patriootlik]] [[militarism|militaarne]] [[noorteorganisatsioon]] '''[[Junarmija]]'''. *[[30. juuli]]l saab 70-aastaseks [[näitekirjandus|näitekirjanik]], [[kunstnik]], [[stsenaarium|stsenarist]] ja [[proosa|prosaist]] '''[[Ervin Õunapuu]]'''. *[[31. juuli]]l 100 aastat tagasi sündis [[elektrotehnika]]teadlane '''[[Endel Risthein]]''', kes...'</comment>
      <origin>7201491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="938" sha1="rtft5fsp04ght6jwnnhizhd8i1e0xk8" xml:space="preserve">[[Pilt:Hilary Putnam.jpg|right|100px|Hilary Putnam]]
*[[29. juuli]]l 10 aastat tagasi registreeriti [[Venemaa]]l riiklik [[patriotism|patriootlik]] [[militarism|militaarne]] [[noorteorganisatsioon]] '''[[Junarmija]]'''.
*[[30. juuli]]l saab 70-aastaseks [[näitekirjandus|näitekirjanik]], [[kunstnik]], [[stsenaarium|stsenarist]] ja [[proosa|prosaist]] '''[[Ervin Õunapuu]]'''.
*[[31. juuli]]l 100 aastat tagasi sündis [[elektrotehnika]]teadlane '''[[Endel Risthein]]''', kes kirjutas [[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]]sse üle 100 ja [[Eesti entsüklopeedia]]sse üle 400 artikli.
*31. juulil 100 aastat tagasi sündis [[filosoofia|filosoof]] '''[[Hilary Putnam]]''' (pildil).
*31. juulil 75 aastat tagasi sündis ansamblite [[Polyphon]] ja [[Consilium]] [[laulja|solist]] '''[[Oleg Sõlg]]'''.
*[[2. august]]il 130 aastat tagasi sündis MM-pronksi võitnud [[tõstmine|tõstja]] '''[[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]'''.</text>
      <sha1>rtft5fsp04ght6jwnnhizhd8i1e0xk8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Woldmaria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719308</id>
    <revision>
      <id>7201507</id>
      <timestamp>2026-07-25T19:00:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi               = ''Woldmaria'' | pilt               =  | pildi_laius        = 250px | pildi_seletus      =  | värvus             = seened | riik               = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass              = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond           = ''[[Niaceae]]'' | perekond = '''''Woldmaria''''' }}  '''''Woldmaria''''' on šampinjo...'</comment>
      <origin>7201507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="691" sha1="dytgtxnzi49rzlg0wsakhk68gkzepan" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi               = ''Woldmaria''
| pilt               = 
| pildi_laius        = 250px
| pildi_seletus      = 
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = ''[[Niaceae]]''
| perekond = '''''Woldmaria'''''
}}

'''''Woldmaria''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
*''[[Woldmaria filicina]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|130398}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Šampinjonilaadsed]]</text>
      <sha1>dytgtxnzi49rzlg0wsakhk68gkzepan</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Nädala artiklid/32 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>719309</id>
    <revision>
      <id>7201509</id>
      <timestamp>2026-07-25T19:06:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Edgar de Wahl 1926.jpg|left|150px|Edgar von Wahl (1926)]] '''[[Edgar von Wahl]]''' (täisnimi '''Edgar Aleksis Robert von Wahl''' või '''Edgar Alexei Robert von Wahl''', pseudonüüm '''Julian Prorók'''; [[23. august]] (vkj 11. august) [[1867]] [[Ukraina]] – [[9. märts]] [[1948]] [[Tallinn]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele [[oktsidentaal]]i loojana.  [[Keeleteadus]]ega tegeles Edgar von Wahl...'</comment>
      <origin>7201509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1215" sha1="dby9oin8b5hq6pynotx5heqkt1k3w6d" xml:space="preserve">[[Pilt:Edgar de Wahl 1926.jpg|left|150px|Edgar von Wahl (1926)]]
'''[[Edgar von Wahl]]''' (täisnimi '''Edgar Aleksis Robert von Wahl''' või '''Edgar Alexei Robert von Wahl''', pseudonüüm '''Julian Prorók'''; [[23. august]] (vkj 11. august) [[1867]] [[Ukraina]] – [[9. märts]] [[1948]] [[Tallinn]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele [[oktsidentaal]]i loojana.

[[Keeleteadus]]ega tegeles Edgar von Wahl hobi korras, ta polnud seda õppinud ega teinud keeleteadlasena erialast tööd. Wahli huvi keelte ja eriti tehiskeelte vastu tekkis juba Peterburis õppides. Ta alustas [[volapük]]i propageerijana ja asus seejärel [[esperanto]]ga tegelema, olles üks esimestest esperantistidest. [[1890. aastad|1890-ndatel]] alustas ta aga uue ideaalse rahvusvahelise keele otsinguid, mis jõudsid [[1922]]. aastaks [[interlingue|oktsidentaaliks]] nimetatud keele tutvustamiseni ja eelkõige oktsidentaali propageerimiseks mõeldud ajakirja [[Cosmoglotta|Kosmoglott]] väljaandmiseni.

[[1949]]. aastal nimetati tema loodud keel ümber interlingueks ning selle nimetusega tuntakse seda enamasti ka tänapäeval. '''[[Edgar von Wahl|Loe edasi ...]]'''</text>
      <sha1>dby9oin8b5hq6pynotx5heqkt1k3w6d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Doc James/Vaskuliit</title>
    <ns>2</ns>
    <id>719310</id>
    <revision>
      <id>7201516</id>
      <timestamp>2026-07-25T19:32:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doc James</username>
        <id>21021</id>
      </contributor>
      <comment>Created by translating the page [[:mdwiki:Special:Redirect/revision/1456773|Vasculitis]] to:et #mdwikicx</comment>
      <origin>7201516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5448" sha1="ehwabk7rrtexy5mddansjfvwiinihp9" xml:space="preserve">{{Infokast haigus|nimi=Vasculitis|sümptomid=[[Fever]], weight loss, tiredness, bleeding, tender blood vessels&lt;ref name=Stat2020/&gt;&lt;ref name=NIH2021/&gt;|tüsistused=[[Stroke]], [[heart attacks]], [[aortic dissection]], [[kidney failure]], [[hemoptysis|coughing up blood]]&lt;ref name=Stat2020/&gt;|eristusdiagnoos=Blood tests, [[medical imaging]], [[tissue biopsy|biopsy]]&lt;ref name=Mer2021Pro/&gt;}}'''Vaskuliit''' on rühm haigusi, mis hõlmavad [[Veresoon|veresoonte]] [[Põletik|põletikku]].&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot;&gt;{{Cite journal|last=Jatwani|first=S|last2=Goyal|first2=A|title=Vasculitis|date=January 2020|pmid=31424770|journal=StatPearls}}&lt;cite class=&quot;citation journal cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;true&quot; id=&quot;CITEREFJatwaniGoyal2020&quot;&gt;Jatwani, S; Goyal, A (January 2020). &lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NZ2021&quot;&gt;{{Cite web|url=http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|title=Glossary of dermatopathological terms. DermNet NZ|access-date=2009-01-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20081220232449/http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|archive-date=2008-12-20}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;true&quot;&gt;[http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html &quot;Glossary of dermatopathological terms. DermNet NZ&quot;]. &lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Sümptomiteks võivad olla [[palavik]], kaalulangus, väsimus, verejooks ja valulikud veresooned.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NIH2021&quot;&gt;{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis|website=www.nhlbi.nih.gov|publisher=NHLBI, NIH|access-date=18 February 2021|archive-date=11 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210211082510/https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;true&quot;&gt;[https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis &quot;Vasculitis&quot;]. &lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Edasised sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustatud veresoone asukohast ja tüübist.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt; Tüsistuste hulka võivad kuuluda [[insult]], [[Müokardi infarkt|südameatakk]], aordi dissektsioon, neerupuudulikkus ja vere köhimine.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;

Vaskuliiti on rohkem kui 30 tüüpi ning need võivad hõlmata [[Arter|artereid]], [[Veen|veene]] või [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaare]].&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mer2021Pro&quot;&gt;{{Cite web|title=Overview of Vasculitis - Musculoskeletal and Connective Tissue Disorders|url=https://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal-and-connective-tissue-disorders/vasculitis/overview-of-vasculitis|website=Merck Manuals Professional Edition|access-date=18 February 2021|archive-date=3 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403172946/http://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal_and_connective_tissue_disorders/vasculitis/overview_of_vasculitis.html}}&lt;/ref&gt; Suuri veresooni haaravad tüübid on hiidrakuline arteriit (GCA), Takayasu tõbi ja Behceti tõbi ; keskmise suurusega veresooni haaravad tüübid on [[Kawasaki haigus|Kawasaki tõbi]] ja polüarteriit nodosa (PAN); ning väikeseid veresooni haaravad tüübid on mikroskoopiline polüangiit ja granulomatoosne polüangiit (GPA).&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mer2021Pro&quot; /&gt; Siiski võib nende rühmade vahel esineda kattumist.&lt;ref name=&quot;Mer2021Pro&quot; /&gt;

Põhjus on sageli teadmata, kuigi teatud juhtudel võib selle esile kutsuda infektsioon, ravim või muu häire.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mer2021Pro&quot; /&gt; Riskifaktorid sõltuvad kõnealusest seisundist.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt; Selle aluseks olev mehhanism on sageli [[Autoimmuunhaigus|autoimmuunhaigus,]] mille korral [[Neutrofiil|neutrofiilid]] sisenevad [[Endoteel|veresoone sisemisse limaskesta]].&lt;ref name=&quot;NZ2021&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NIH2021&quot; /&gt; Diagnoosi võib kahtlustada vereanalüüside, näiteks ESR-i või CRP, [[Piltdiagnostika|meditsiinilise pildistamise]] ja [[biopsia]] põhjal.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mer2021Pro&quot; /&gt;

Ravi sõltub tüübist, kuigi alguses kasutatakse sageli [[Glükokortikosteroidid|steroide]].&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt; Euroopas ja Ameerika Ühendriikides haigestub süsteemsesse vaskuliiti umbes 3 inimest 100 000 kohta aastas.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt; Üle 50-aastastel inimestel tekib GCA umbes 24-l inimesel 100 000 kohta aastas.&lt;ref name=&quot;Stat2020&quot; /&gt; Erinevat tüüpi haigused on teatud vanuserühmades levinumad.&lt;ref name=&quot;NIH2021&quot; /&gt; Üldiselt esineb seda meestel ja naistel sarnase sagedusega.&lt;ref name=&quot;NORD2021&quot;&gt;{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/|website=NORD (National Organization for Rare Disorders)|access-date=18 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206154109/https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/}}&lt;/ref&gt; Kuigi seda seisundit on kirjeldatud vähemalt [[11. sajand|11. sajandist]] alates, omistatakse esimene üksikasjalik kirjeldus Kussmaulile ja Maierile aastast 1866.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Hendaoui|first=Lotfi|last2=Stanson|first2=Anthony W.|last3=Bouhaouala|first3=M. Habib|last4=Joffre|first4=Francis|title=Systemic Vasculitis: Imaging Features|date=2011|publisher=Springer Science &amp; Business Media|isbn=978-3-642-02484-9|page=8|url=https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&amp;pg=PA8|language=en|access-date=18 February 2021|archive-date=10 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210710145128/https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&amp;pg=PA8}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Category:Translated from MDWiki]]</text>
      <sha1>ehwabk7rrtexy5mddansjfvwiinihp9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Athena Nike tempel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719312</id>
    <revision>
      <id>7201523</id>
      <timestamp>2026-07-25T19:53:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Temple of Athena Nikè from Propylaea, Acropolis, Athens, Greece.jpg|pisi|Athena Nike'i tempel]] [[Ateena]] [[Ateena akropol|akropoli]] väikseim tempel '''Athena Nike''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] ''Ναός Αθηνάς Νίκης, Naós Athinás Níkis'') on pühendatud [[Jumalanna|jumalannadele]] [[Athena|Athenale]] ja [[Nike|Nike'ile]]. Umbes 420.  aastal eKr ehitatud tempel on [[Akropol|akropoli]] vanim (ja arhidektuuriliselt puhtaim) [[Joonia]] stiilis tem...'</comment>
      <origin>7201523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="543" sha1="8278uran7w2qiuazhnd52n1v26941p0" xml:space="preserve">[[Fail:Temple of Athena Nikè from Propylaea, Acropolis, Athens, Greece.jpg|pisi|Athena Nike'i tempel]]
[[Ateena]] [[Ateena akropol|akropoli]] väikseim tempel '''Athena Nike''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] ''Ναός Αθηνάς Νίκης, Naós Athinás Níkis'') on pühendatud [[Jumalanna|jumalannadele]] [[Athena|Athenale]] ja [[Nike|Nike'ile]]. Umbes 420.  aastal eKr ehitatud tempel on [[Akropol|akropoli]] vanim (ja arhidektuuriliselt puhtaim) [[Joonia]] stiilis tempel.
[[Kategooria:Vanakreeka arhitektuur]]
[[Kategooria:Templid]]</text>
      <sha1>8278uran7w2qiuazhnd52n1v26941p0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7201560</id>
      <parentid>7201523</parentid>
      <timestamp>2026-07-25T22:25:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7201560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="567" sha1="f7wiio1n4q16m99ftzziat8vji1maw9" xml:space="preserve">[[Fail:Temple of Athena Nikè from Propylaea, Acropolis, Athens, Greece.jpg|pisi|Athena Nike'i tempel]]
[[Ateena]] [[Ateena akropol|akropoli]] väikseim tempel '''Athena Nike''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] ''Ναός Αθηνάς Νίκης, Naós Athinás Níkis'') on pühendatud [[Jumalanna|jumalannadele]] [[Athena|Athenale]] ja [[Nike|Nike'ile]]. Umbes 420.  aastal eKr ehitatud tempel on [[Akropol|akropoli]] vanim (ja arhidektuuriliselt puhtaim) [[Joonia order|Joonia stiilis]] tempel.

{{koord}}
[[Kategooria:Vanakreeka arhitektuur]]
[[Kategooria:Templid]]</text>
      <sha1>f7wiio1n4q16m99ftzziat8vji1maw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netta (linnuperekond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719313</id>
    <revision>
      <id>7201591</id>
      <timestamp>2026-07-26T04:57:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = ''Netta'' | värvus = linnud | pilt = Red-crested.pochard.slimbridge.arp.jpg | pildi_seletus = [[Punanokk-vart]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''''Netta''''' | perekonna_autor = [[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1829 }} '''''Netta''''' on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv lindude...'</comment>
      <origin>7201591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1147" sha1="6i2ouqk3sjgjddm7srg3yo7vpq4txf3" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = ''Netta''
| värvus = linnud
| pilt = Red-crested.pochard.slimbridge.arp.jpg
| pildi_seletus = [[Punanokk-vart]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes''
| sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae''
| perekond = '''''Netta'''''
| perekonna_autor = [[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1829
}}
'''''Netta''''' on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond.

Perekonda kuulub kolm liiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;
*[[pampavart]] (''Netta peposaca'')
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[savannivart]] (''Netta erythrophthalma'')

Punanokk-vart on Eestis eksikülaline.&lt;ref name='Kumari'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-26 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Kumari'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=38}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Partlased]]</text>
      <sha1>6i2ouqk3sjgjddm7srg3yo7vpq4txf3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Bunge mänd</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719314</id>
    <revision>
      <id>7201614</id>
      <timestamp>2026-07-26T06:54:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''Bunge mänd kuulub koos Gerardi männiga (Pinus gerardiana) ja jünnani männiga (Pinus squamata) sektsiooni Parrya alamsektsiooni Gerardianae.'' - Lugejale jääb arusamatuks, kust need &quot;sektsioonid&quot; järsku tulid või kus nad on ja miks peavad männid just sektsioonides olema. ~~~~'</comment>
      <origin>7201614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="383" sha1="dsjalpq4xi5amwtjhowth1jwgijnf28" xml:space="preserve">''Bunge mänd kuulub koos Gerardi männiga (Pinus gerardiana) ja jünnani männiga (Pinus squamata) sektsiooni Parrya alamsektsiooni Gerardianae.'' - Lugejale jääb arusamatuks, kust need &quot;sektsioonid&quot; järsku tulid või kus nad on ja miks peavad männid just sektsioonides olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 09:54 (EEST)</text>
      <sha1>dsjalpq4xi5amwtjhowth1jwgijnf28</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henri Apri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719315</id>
    <revision>
      <id>7201633</id>
      <timestamp>2026-07-26T07:50:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Henri Apri | pilt =  | pildisuurus =  | pildiallkiri   =  | riik =  | sünniaeg  = {{Sünniaeg ja vanus|2007|3|22}} | sünnikoht =  | surmaaeg  =  | surmakoht =  | pikkus    =  | kaal      =  | spordiklubi = Elite Sport | treener = [[Erki Nool]] | isiklik_rekord = 5.66 | märkus_silt  =  | märkus =  | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|2024 [[Banská Bystrica]]...'</comment>
      <origin>7201633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3346" sha1="nwuu8pj8vc65t8n6hxzc3mdbi7dmqfz" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Henri Apri
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri   = 
| riik = 
| sünniaeg  = {{Sünniaeg ja vanus|2007|3|22}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiklubi = Elite Sport
| treener = [[Erki Nool]]
| isiklik_rekord = 5.66
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid =
{{Olümpia2|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|{{nowrap|2024 [[Banská Bystrica]]}}|teivashüpe}} 
}}
'''Henri Apri''' (sündinud [[22. märts|22. märtsil]] [[2007]]) on [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane, kes spetsialiseerub [[teivashüpe|teivashüppele]]. 

2026. aastal lõpetas Henri Apri [[Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium]]i.&lt;ref&gt;[https://torg.ee/et/uudised/torgi-opilane-palvis-euroopa-meistrivoistluste-medali TORGi õpilane pälvis Euroopa meistrivõistluste medali] Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium&lt;/ref&gt;

Tema treeneriteks [[Spordiklubi Elite Sport|Spordiklubis Elite Sport]] on [[Erki Nool]] ja Mairo Tänav.&lt;ref&gt;Jarmo Jagomägi [https://sport.postimees.ee/8513723/saame-tuttavaks-henri-apri-poorase-arenguhuppe-teinud-eesti-teivashuppekomeet Henri Apri – pöörase arenguhüppe teinud Eesti teivashüppekomeet] Sport. Postimees. 23. juuli 2026&lt;/ref&gt; 

== Sportlikud tulemused ==
2024. aasta Eesti U18 talvistel ja suvistel meistrivõistlustel tuli Apri Eesti meistriks tulemustega 4.70 ja 4.80.&lt;ref name=&quot;world&quot;&gt;[https://worldathletics.org/athletes/estonia/henri-apri-15038468 World Athletics] worldathletics.org&lt;/ref&gt;

[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] 2024. aastal [[Banská Bystrica]]s võitis ta hõbemedali, ületades kõrguse 5.00.

Eesti talvised karikavõistlused 2025. aastal võitis ta tulemusega 5.20, kuid [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Eesti meistrivõistlustel]] jäi ta neljandaks ületades 5.00.

2026. aasta Eesti U20 talvistel meistrivõistlustel tuli Apri Eesti meistriks tulemustega 5.43, mis oli uus Eesti U20 rekord. Ta parandas isiklikku rekordit 23 cm võrra.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/sport/1151961/korraliku-arenguhuppe-teinud-noor-teivashuppaja-seab-korgeid-sihte-tahan-u20-mmil-votta-medali Korraliku arenguhüppe teinud noor teivashüppaja seab kõrgeid sihte: tahan U20 MMil võtta medali] Õhtuleht, 25. veebruar 2026&lt;/ref&gt;
2026. aasta Eesti täiskasvanute talvistel meistrivõistlustel saavutas Apri teise koha (5.15) jäädes alla [[Robert Kompus]]ele (5.60).&lt;ref&gt;[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2026/03/tul_TalvisedEMV_20260280103.pdf EESTI TALVISED MEISTRIVÕISTLUSED] Eesti Kergejõustikuliit&lt;/ref&gt;

Rakveres juulis toimunud U20 meistrivõistlustel võitis Apri taas uue U20 rekordiga 5.45. Seejärel toimunud Jõgeva Staadioni Aastapäevavõistlusel ületas ta kõrguse 5.57, millega tõusis Eesti täiskasvanute kõigi aegade edetabelis 5. kohale. Võrus 21. juulil toimunud Balti riikide U20 meistrivõistlustel saavutas Apri esikoha tulemusega 5.62, tõustes aegade edetabelis kolmandaks [[Valeri Bukrejev]]i (5.82) ja Robert Kompuse (5.65) järel.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat}}
* [https://worldathletics.org/athletes/estonia/henri-apri-15038468 Henri Apri] Worldathletics

{{JÄRJESTA:Apri, Henri}}
[[Kategooria:Eesti teivashüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2007]]</text>
      <sha1>nwuu8pj8vc65t8n6hxzc3mdbi7dmqfz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Visela</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719316</id>
    <revision>
      <id>7201697</id>
      <timestamp>2026-07-26T09:35:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41737-88</username>
        <id>234168</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'visela küla ajalugu  aastail 1790 kuni 2020 ~~~~'</comment>
      <origin>7201697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="187" sha1="9nrtens6ugtuimxnynxw6sbjmznkkxc" xml:space="preserve">visela küla ajalugu  aastail 1790 kuni 2020 [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-41737-88|&amp;#126;2026-41737-88]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-41737-88|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 12:35 (EEST)</text>
      <sha1>9nrtens6ugtuimxnynxw6sbjmznkkxc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Grammy Awards</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719317</id>
    <redirect title="Grammy" />
    <revision>
      <id>7201720</id>
      <timestamp>2026-07-26T10:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Grammy]]</comment>
      <origin>7201720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16" sha1="pmqvtcsg3hsix42yz1irdibl3tdy3fa" xml:space="preserve">#suuna[[Grammy]]</text>
      <sha1>pmqvtcsg3hsix42yz1irdibl3tdy3fa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Limusiini veis</title>
    <ns>102</ns>
    <id>719318</id>
    <redirect title="Limusiini veis" />
    <revision>
      <id>7201728</id>
      <timestamp>2026-07-26T10:32:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LMariem</username>
        <id>233756</id>
      </contributor>
      <comment>LMariem teisaldas lehekülje [[Mustand:Limusiini veis]] pealkirja [[Limusiini veis]] alla: Artikkel valmis</comment>
      <origin>7201728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="q1kyh6476m3jshczi93my3w48wr5m1d" xml:space="preserve">#suuna [[Limusiini veis]]</text>
      <sha1>q1kyh6476m3jshczi93my3w48wr5m1d</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>